Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 802 7193393 7120939 2026-07-15T12:03:39Z ~2026-39872-08 233528 7193393 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marie Under circa 1903 by Max Meixner of Reval (Tallinn).jpg|pisi|Marie Under umbes 1903. aastal]] '''Marie Under''' (kodanikunimi aastast 1904 '''Marie Hacker''', aastast 1924 '''Marie Adson'''; [[27. märts]] [[1883]] [[Tallinn]] – [[25. september]] [[1980]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] [[luule]]taja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse [[Siuru]] ja [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]]. == Elulugu == Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last: Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid [[hiidlased]], aga vahetult enne Marie sündi kolisid [[Tallinn]]a<ref>Karl Laane, Marie Underi sünnimaja ja elukohad Tallinnas. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194535/142856/page/37 lk 483]-485</ref>. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Tallinnas [[Väike-Roosikrantsi tänav]]al. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õppimine oli tasuline ning tasu eest sai ka päevas korra süüa. Marie ei saanud koolis käia kaua, kuna vanematel ei olnud õppe eest tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta [[Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkool]]is. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline ning saksakeelne. Lõputunnistus jäi Mariel saamata arvatavasti rahapuudusel, kuigi ta on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas [[Risti mõis]]as lastepreilina. Lühikest aega töötas ta [[Viru tänav]]a paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta [[saksa keel]]es luuletusi. [[Pilt:Laikmaa marie under1.jpg|pisi|[[Ants Laikmaa]], "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]]] Aastal 1902 abiellus Marie Under [[Carl Eduard Friedrich Hacker]]iga (1878–1948) ning noorpaar kolis [[Moskva]] äärelinna [[Kutšino]]sse. Neil oli kaks last: [[Dagmar Stock|Dagmar]] (1902–1994) ja [[Hedda Hacker|Hedda]] (1905–1988). Hedda ristiisa oli maalikunstnik [[Ants Laikmaa]].<ref name="4Hr9l" /> Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas [[pseudonüüm]]i Mutti. 1906. aastal pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal tutvus ta [[Artur Adson]]iga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924. aastal lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. [[Tallinna Kirjanike Ühing]]u liige.<ref name="6oQG3" /> 1944. aasta septembris [[Suur põgenemine|põgenes]] ta perega [[Rootsi]]. [[Pilt:Skogskyrkog23a.jpg|pisi|Underi ja Adsoni hauakivi [[Stockholm]]i [[Skogskyrkogården]]i kalmistul]] Marie Under suri 25. septembril 1980 [[Stockholm]]is ja maeti [[Skogskyrkogården]]i kalmistule. 9. juunil 2016 maeti ta koos abikaasa [[Artur Adson]]i, tütre [[Hedda Hacker]]i ja õe [[Berta Under]]iga ümber [[Tallinn]]a [[Rahumäe kalmistu]]le. == Looming == 1917. aastal ilmus tema esikkogu "[[Sonetid]]". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "[[Hääl varjust]]" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "[[Rõõm ühest ilusast päevast]]" (1928). Tema kõrgetasemeline [[ballaad]]ilooming on kogutud raamatusse "[[Õnnevarjutus]]" (1929). Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Under esitati aastatel 1945–1974 18 korda [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.<ref>[https://www.nobelprize.org/nomination/archive/show_people.php?id=9443 nobelprize.org: Marie Under]</ref> === Luulekogud === * 1917 – "Sonetid". Luuletusi 1912–1917 * 1918 – "Eelõitseng". Luuletusi 1904–1913 * 1918 – "Sinine puri". Luuletusi 1917–1918 * 1920 – "Verivalla". Luuletusi 1919–1920 * 1923 – "Pärisosa". Luuletusi 1920–1922 * 1927 – "Hääl varjust". Luuletusi 1923–1927 * 1928 – "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletusi 1923–1927 * 1929 – "Õnnevarjutus". Ballaadid 1927–1929 * 1930 – "Lageda taeva all". Luuletusi 1927–1930 * 1935 – "Kivi südamelt". Luuletusi 1930–1935 * 1942 – "Mureliku suuga". Luuletusi 1935–1942 * 1954 – "Sädemed tuhas". Luuletusi 1943–1954 * 1963 – "Ääremail". 8 algupärast luuletust ja 36 tõlget * 1981 – "Mu süda laulab" === Valik- ja koondkogud === * "Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). [[Hando Mugasto]] kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, [[Tartu]] 1936, lk 366 * Kogutud teosed, I köide (''Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast''). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940. * Kogutud teosed, II köide (''Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust'' ), 1940. * Kogutud teosed, III köide (''Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt''). Järelsõna: [[Ants Oras]], 1940. * "Sõnasild" (luulevalimik). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Vadstena]] 1945, lk 222 * "Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 1917–1957). Saatesõna: [[Aleksis Rannit]]. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: [[New York]]; [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]], 1957, lk 250 * "Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, lk 523 * "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Paul Rummo]]; illustreerinud Hando Mugasto. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] 1958, lk 280 * "Kolmteist ballaadi". [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1963, nr 10. * "Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr 13. * "Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo, järelsõna: [[Erna Siirak]]. Illustreerinud [[Vive Tolli]]. [[Eesti Raamat]], Tallinn 1981; 2. trükk 1984. * [Luuletused]. Sari [[Väike luuleraamat]]. Koostanud [[Ellen Niit]]. Eesti Raamat, Tallinn 1987. * "Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna kirjutanud [[Georg Grünberg]]. Eesti Raamat, Tallinn 1998. * "Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna kirjutanud [[Arne Merilai]]. [[Tänapäev]], Tallinn 2000; 3. trükk 2003. * "Under [[armastus]]est" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: [[Sirje Olesk]]. Tänapäev 2002. * "Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, lk 588 * "Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud [[Viiu Härm]], Tänapäev 2006, lk 91 === Kirjavahetus === * [[Ivar Ivask]], "Marie Underi kirju" – [[Keel ja Kirjandus]] 1990, nr 7, lk 422–429. * [[Rutt Hinrikus]], "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1997, nr 8, lk 1098–1122. * [[Eduard Vilde]] kirjad Marie Underile – Looming 2006, nr 5, lk 744–754; samas lk 755–761 ka [[Sirje Kiin]]i artikkel "Vilde ja Under". * "Under ja Tuglas" (Marie Underi ja [[Friedebert Tuglas]]e kirjavahetus). Koostanud, ees- ja järelsõna kirjutanud Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk === Teisi kirjutisi === * "Väiksed vaatlused. Artikleid, ülevaateid, arvamusi". Koostanud, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Õnne Kepp. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2018, 472 lk. == Tunnustus == * 1955 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Südamed tuhas") * 1964 Henrik Visnapuu preemia ("Ääremail") == Mälestuse jäädvustamine == 20. novembril 2006 esietendus [[KUMU]]-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastasid [[Merle Karusoo]] ja [[Raimo Pass]]. Osades olid [[Katrin Saukas]] (Marie Under), [[Ago-Endrik Kerge]], [[Raivo Trass]], [[Sten Zupping]] ja [[Egon Nuter]]. Roosikasvataja [[Mart Ojasalu]] on aretanud [[roos]]isordi '[[Marie Under (roos)|Marie Under]]', mida esitleti 17. juulil 2009 [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]].<ref name="x06ph" /> Aastast 2008 annab [[kultuuriministeerium]] välja [[Marie Underi nimeline stipendium|Marie Underi nimelist stipendiumi]], millega toetatakse üliõpilaste tööd [[eesti kirjandus]]e uurimisel. Seda stipendiumi rahastatakse Marie Underi loomingu avaldamise eest saadavaist autoritasudest, kuid 2017. aasta algul sai teatavaks, et autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, vaid hoopis [[Eesti Kultuuri Koondis]]ele Rootsis ja Baieri liidumaale Saksamaal.<ref name="SQ9D5" /> Nädal hiljem teatas Eesti Kultuuri Koondis, et loovutab oma osa autoriõigustest Eesti Kultuuriministeeriumile, et stipendiumi väljaandmine saaks jätkuda.<ref name="jNY6Z" /> Eesti Kultuuri Koondis Rootsis haldab Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi, millest anti välja toetusi ja stipendiume.<ref name="r2lL6" /> Under pärandas 37,5% oma varast HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ja ülejäänud oma tütrele [[Dagmar Stock]]ile. Pärast Stocki surma läks temale kuulunud Underi [[autoriõigus]]te 62,5% osalus [[Baieri|Baieri liidumaale]]. Underi teosed on autoriõigusega kaitstud 2055. aastani.<ref name="Ayx7H" /> [[Pilt:Marie Under Statue.jpg|pisi|Marie Underi mälestussammas]] 2010 avati Tallinnas Rahvusraamatukogu ees [[Mati Karmin]]i loodud [[Marie Underi mälestusmärk]]. Eestis tegutseb 2004. aastast ansambel [[Under Marié]]. 8. juunil 2018 avati luuletaja sünnikohas Tallinnas Koidu tänaval (nr 46) (toonane Allemani tänav) Marie Underi (1883–1980) mälestuspink.<ref>[https://kultuur.err.ee/837519/galerii-koidu-tanaval-avati-marie-underi-malestuspink Galerii: Koidu tänaval avati Marie Underi mälestuspink]. ERR Uudised, 08.06.2018</ref> == Viited == {{viited |allikad= <ref name="4Hr9l">Sirje Kiin. Marie Underi Euroopa-reisid. Kuuskümmend üks kirja tütardele. Tallinn 2010.</ref> <ref name="6oQG3">Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr 93, lk 3.</ref> <ref name="x06ph">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26908 "Tutvustatakse uut roosisorti ´Marie Under`"].</ref> <ref name="SQ9D5">Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 1. veebruar 2017</ref> <ref name="jNY6Z">[[Ivar Paljak]]. Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 8. veebruar 2017.</ref> <ref name="r2lL6">[[Ivar Paljak]]. Eesti Kultuuri Koondis 55 aastat. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 22. veebruar 2017.</ref> <ref name="Ayx7H">{{Netiviide|autor=Katrin Arvisto|url=http://www.kul.ee/et/uudised/luues-selgust-riigile-kuuluvates-autorioigustes-marie-underi-juhtum|pealkiri=Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum|aeg=25.01.2017|vaadatud=14.03.2017|arhiivimisaeg=15.03.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315002738/http://www.kul.ee/et/uudised/luues-selgust-riigile-kuuluvates-autorioigustes-marie-underi-juhtum|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Ants Oras]], "Marie Under" (lühimonograafia). Sari [[Meie kirjanikke]], nr 3, [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv|EKK]], [[Lund]] 1963, lk 64 * "Marie Underi eluraamat" I-II (I köites meenutusi, II köites esseid ja hinnanguid). Koostanud [[Artur Adson]]. [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] 1974, lk 301 + 224 * [[Erna Siirak]], "Talendi maagia" (artiklid). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1987. * "Marie Under. Personaalnimestik". Koostajad [[Anne Valmas]] ja [[Vallo Kelder]]. [[Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu]], Tallinn 1994, lk 240 * "Marie Under" (ligi 300 fotoga pildialbum elu ja loomingu ülevaadetega). Koostajad [[Rutt Hinrikus]], [[Janika Kronberg]], [[Sirje Olesk]], [[Tio Tepandi]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]] ja [[Ilmamaa]], [[Tartu]] 2003, lk 288 * Hinrikus, R., Kronberg, J., Olesk, S., Tepandi, T. 2003. "Marie Under" * Adson, Artur. 2007. "Siuru-raamat". * [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt" (uurimuslik biograafia). [[Tänapäev]], Tallinn 2009, lk 864 * [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu ja luule". [[Tammerraamat]], Tallinn 2011, lk 672 * "Marie Underi päevikud 1922–1957". [[Litteraria]] nr 27, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2015, lk 138 == Välislingid == {{vikitsitaat}} * [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=375 Marie Underi luule areng], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 3/1933 * {{ISIK|3962}} * Marie Underi mälestamine Tallinnas [https://www.youtube.com/watch?v=LwOEOg9IA6k] Mälestamine toimus 9. juunil 2016 Tallinnas Jaani kirikus, Rahumäe kalmistul ning Nõmmel Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias. Video kajastab viimast. * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27694005 Siuru Printsessi tegelik elu] – Eesti Ekspress, 21. detsember 2009. * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/28974295 Mis on tegelikult Adsoni "orgasmipäevikutes" kirjas?] – Eesti Ekspress, 6. veebruar 2010. {{JÄRJESTA:Under, Marie}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1980]] n28z72zxbjn2zky8vx5skmvqdwqh8ao 0 931 7193703 7172367 2026-07-16T07:31:54Z Kuriuss 38125 7193703 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Poola Vabariik | omastav = Poola | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rzeczpospolita Polska | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Herb Polski.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Poland in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[poola keel|poola]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Varssavi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Karol Nawrocki]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Donald Tusk]] | pindala = 312696 | pindala_viide = <ref name="zEoUE" /><ref name="fRgf7" /> | rahvaarv = | riigikord = parlamentaarne vabariik | iseseisvus = [[11. november]] [[1918]] | valuuta = [[Poola zlott]] (PLN) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Mazurek Dąbrowskiego]] | usund = | üladomeen = [[.pl]] | telefonikood = 48 | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = POL | märkused = }} '''Poola''', ametlikult '''Poola Vabariik''' ([[poola keel]]es ''Rzeczpospolita Polska'') on riik [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). Ulatub põhjas [[Läänemeri|Läänemereni]] ja lõunas [[Sudeedid|Sudeetide]] ja [[Karpaadid|Karpaatideni]]. Piirneb kirdes [[Leedu]] ja [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga, idas [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, lõunas [[Slovakkia]] ja [[Tšehhi]]ga ning läänes [[Saksamaa]]ga.<ref name="Things" /> Piiri pikkus on 3014&nbsp;km, rannajoone pikkus 524&nbsp;km. Riigil on mitmekesine maastik ja ökosüsteemid ning [[parasvöötmeline kliima]]. Poola koosneb kuueteistkümnest [[Vojevoodkond|vojevoodkonnast]] ja on rahvaarvu (üle 38 miljoni elaniku) järgi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kuuendal ning pindala (312 696 km²) järgi viiendal kohal. Pealinn ja suurim linn on [[Varssavi]]; teised suured linnad on [[Kraków]], [[Wrocław]], [[Łódź]], [[Poznań]] ja [[Gdańsk]].<ref name="Cities" /> Inimasustus Poola aladel ulatub [[vanem paleoliitikum]]i, kusjuures pidev asustus on kestnud alates viimase jääaja lõpust. Varakeskajal sai piirkond koduks lääneslaavi hõimule [[polaanid]]ele, kelle järgi riik ka nime sai. Riikluse kujunemine toimus paralleelselt polaanide paganliku valitseja ristiusustamisega aastal 966. 1025. aastal loodi [[Poola kuningriik]] ning 1569. aastal sõlmis Poola pikaajalise liidu Leeduga, moodustades [[Rzeczpospolita]]. See oli tollal üks Euroopa suurvõime, millel oli valitav monarhia ja ainulaadselt liberaalne poliitiline süsteem. 1791. aastal võeti Poolas vastu Euroopa esimene kaasaegne põhiseadus.<ref name="About" /> Pärast [[Poola kuldajastu]] möödumist jagasid naaberriigid Poola 18. sajandi lõpus omavahel ära. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aastal, saavutas Poola taas iseseisvuse ja loodi [[Teine Poola Vabariik]], mis tuli võitjana välja mitmest sõdadevahelise perioodi konfliktist. 1939. aasta septembris algas [[Teine maailmasõda]] kui [[Natsi-Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tungisid koos Poolale kallale. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal sunniti Poola [[Idablokk|Idablokki]], moodustades [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariigi]] ning liitudes [[Varssavi pakt]]iga. 1980. aastal tekkinud ametiühing [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] mängis olulist rolli [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] langemisel, mille tulemusel kukutati kommunistlik valitsus ja 1989. aastal taastati demokraatia. Poola on [[poolpresidentaalne vabariik]], mille parlament koosneb kahest kojast: [[Seim (Poola)|seimist]] ja [[Poola Senat|senatist]]. Riigis on 17 [[UNESCO maailmapärand]]i objekti, millest 15 on kultuuripärand. Poola on [[ÜRO]] asutajaliige ning kuulub [[Euroopa Nõukogu]]sse, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[OECD]]-sse, [[NATO|NATO-]]sse ja [[Euroopa Liit]]u.<ref name="Things" /> [[Pilt:Poolakaart_cia3.png|pisi|Poola ja tema naabrid]] ==Loodus== ===Pinnamood=== Umbes 2/3 riigi põhja- ja keskosast moodustab [[Poola madalik]] (Niż Polski).<ref name="t9l4Y" /> Põhjas asub Läänemere rannikuvöönd, lõuna- ja kaguosas paiknevad [[Małopolska kõrgustik|Małopolska]] ja [[Lublini kõrgustik]]ud, lõunapiiri ääres asuvad [[Karpaadid]] ja [[Sudeedid]]. Poola kõrgeim mäetipp [[Rysy]] (2499 m) asub Tatrates. Karpaatide mäestikku kuuluvad [[Tatrad]], [[Beskiidid]] (nt Beskid Śląski, Beskid Żywiecki, Beskid Niski), [[Pieniny]] ja [[Bieszczady]] mäed. Sudeedide mäestikus asuvad Hiiglasemäed (Karkonosze), Lauamäed (Góry Stołowe), Öökullimäed (Góry Sowie) ja Izeera mäed (Góry Izerskie). Eelnimetatuist madalamad Püharistimäed (Góry Świętokrzyskie) on vanimaid mäestikke Poolas.<ref name="wqjVz" /> ===Veestik=== Poolas on mitu suurt jõe- ja järvesüsteemi, mille hulgast kaks peamist on [[Wisła]] (ka Visla) ja [[Odra]] ([[saksa keel]]es Oder). Wisła on Poola pikim jõgi, mille kogupikkus on 1047 km.<ref name="0gACz" /> Pikkuselt teine on Odra jõgi (854 km).<ref name="Ljlyo" /> Kui arvestada ainult Poola piiresse jäävaid jõgesid, on [[Warta]] (808 km)<ref name="mZWXm" /> Wisła järel pikkuselt teine jõgi, ent kui kaasata ka Odra, siis on Warta pikkuselt kolmas. Poola suurim järv on [[Śniardwy järv]], mille pindala on 110 km². Järv asub Poola põhjaosas ja on osa [[Masuuria järvedelava|Masuuria järvepiirkonnast]]. ===Taimed=== Metsad katavad 29,1% Poola pindalast. [[Okasmets]]ad moodustavad 52,6% ja [[lehtmets]]ad 47,4% kogu metsapindalast.<ref name="kXWPh" /> ==Rahvastik== Varasel keskajal olid praegused Poola alad [[Slaavlased|slaavi]] hõimudega asustatud. 98,7% rahvastikust on [[poolakad]]{{lisa viide}}. Vähemusrahvustest elavad Poolas [[sakslased]], [[kašuubid]], [[ukrainlased]], [[russiinid]], [[valgevenelased]], [[leedulased]] jt. ===Asulad=== {{vaata|Poola linnade loend}} Poola suurimad linnad on [[Varssavi]], [[Kraków]], [[Łódź]], [[Wrocław]], [[Poznań]], [[Gdańsk]], [[Szczecin]], [[Bydgoszcz]], [[Lublin]] ja [[Katowice]]. ===Religioon=== Valdavaks usuks on [[katoliiklus]]. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine [[paavst]] [[Johannes Paulus II]], kodanikunimega Karol Wojtyła. Suurimad katoliiklike [[palverännak]]ute keskused on [[Częstochowa]] (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja [[Kalwaria Zebrzydowska]]. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon [[Częstochowa Must Madonna]]. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest. Roomakatoliiklus jõudis Poola juba [[10. sajand]]il, kui Poola riigi rajaja, [[Piastide dünastia]] vürst [[Mieszko I]] end [[966]]. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses [[Gniezno]]s on maetud ka Poola kaitsepühak [[Püha Adalbert]], kes sai surma ristiretkel [[Preisimaa]]le. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke. ==Ajalugu== {{vaata|Poola ajalugu}} [[Pilt:Rzeczpospolita.png|pisi|upright=1.5|Poola 16.–17. sajandil]] [[Polaanid]]e hõim, [[vürst]] [[Mieszko I]] juhtimisel ühendas 10. sajandil [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] ([[lehhiitid]], [[kujaavlased]], [[Sileesia]], [[vislaanid]] jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nüüdse Poola alast, rajades [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigi]], mida juhtis [[Piastide dünastia]]. [[1138]]. aastal [[Bolesław III]] surma järel jagas ta [[testament|testamendiga]] riigi oma viie poja vahel. Järgnenud perioodil süvenes killustatus veelgi ja [[13. sajand]]i keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki. [[Rooma paavst]]i üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja [[Saksa ordu]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdu]], mille käigus vallutati Poola ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahel asunud lääne-slaavlastest [[vendid]] ja balti hõimud [[preislased]], [[Preisimaa]]l. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus [[Grünwaldi lahing]]us 1410. aastal. Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vastu, lähendasid Poolat ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki ning [[1386]]. aastal abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Lajos I]] üks naispärijatest [[Jadwiga]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Jogaila]]ga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks [[Wladyslaw II]]-na ja loodud [[Krevo unioon]] muutis Poola ja Leedu valitseja [[personaalunioon]]i alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. [[1569]]. aastal [[Lublini unioon]]iga tekkis aga aastatel 1569–[[1795]] eksisteerinud föderatiivne [[riik]] – [[Rzeczpospolita]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigist]] ning [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]]. 18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud [[Venemaa keisririik]] ja [[Preisi kuningriik]] mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] algatusel toimus [[1772]]. aastal [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Habsburgid]]e juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel (vt [[Poola jagamised]]). Kuningas [[Stanisław August Poniatowski]] katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792. aastal ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]]. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. [[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõus|ülestõusu]] mahasurumisele järgnes 1795. aastal [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] moodustamiseni [[Napoleon I]] poolt. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] järel 1815. aastal toimunud [[Viini kongress]]i tulemusel sai [[Venemaa keisririik]] enamiku [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigist]] ([[Kongressi-Poola]]) ja [[Preisi kuningriik]] sai osa Varssavi hertsogkonnast ([[Poseni suurhertsogkond]]) ja [[Danzigi vabalinn]]a. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel Poola [[II Rzeczpospolita|taastas oma iseseisvuse]], [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poola okupeeriti]] [[Kolmas riik|Saksa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vägede poolt. Sõja lõpus hõivasid Nõukogude väed Poola, seal kehtestati prokommunistlik võim ja moodustati [[Poola Rahvavabariik]]. ==Poola parlamentaarsed traditsioonid== Poola parlamentaarne süsteem on arenenud enam-vähem samamoodi nagu teistes Euroopa riikides. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdsid suurendada oma võimupositsiooni enda õiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. [[15. sajand]]il said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud. [[Pilt:Konstytucja 3 Maja.jpg|pisi|3. mai konstitutsioon, [[Jan Matejko]]]] Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament: alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes [[Seim (Poola)|seim]] Varssavis. Pärast seda, kui [[Jagelloonide dünastia]] välja suri, valiti peaaegu kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis [[absoluutne monarhia]]. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil. Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, [[Stanisław August Poniatowski]], aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja [[Valgustusajastu|valgustatuse]] suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja [[1791]]. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust. Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiiresti ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted. Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]] traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus. ==Kultuur== [[Pilt:Teatr Miejski im. Juliusza Słowackiego; A-36; PL-MA, Kraków, pl. św. Ducha 1.jpg|pisi|Teater "[[Juliusz Słowacki]]", Kraków]] 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja [[Frédéric Chopin]] ning luuletajad [[Adam Mickiewicz]] ja [[Juliusz Słowacki]]. Poola teadlased [[Mikołaj Kopernik]] ja [[Maria Salomea Skłodowska-Curie]] on andnud suure panuse maailma teadusse. Poola filmikunstist on Eestis kõige rohkem tuntud [[Andrzej Wajda]] filmid, eeskätt "[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]" ([[1958]], peaosas [[Zbigniew Cybulski]]) ja "[[Katõn (film)|Katõn]]" ([[2007]]). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-[[Oscar]]i (''Academy Honorary Award''). ==Haridus== Aastal 1364 asutas kuningas [[Kazimierz III]] [[Krakówi ülikool]]i, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. [[Mikołaj Kopernik]] oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid. ==Riik== ===Riigikord=== Poola on [[parlamentaarne vabariik]]. Parlament on Rahvuskogu (''Zgromadzenie Narodowe''), mis koosneb 460-kohalisest seimist (''sejm'') ja 100-kohalisest senatist. ===Haldusjaotus=== {{vaata|Poola haldusjaotus}} Poola jaguneb 16 [[vojevoodkond|vojevoodkonnaks]]. ===Valimised=== ====Parlamendivalimised==== *[[1989. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[1991. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[1993. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[1997. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[2001. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[2005. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[2007. aasta Poola parlamendivalimised]] ====Presidendivalimised==== *[[1990. aasta Poola presidendivalimised]] *[[1995. aasta Poola presidendivalimised]] *[[2000. aasta Poola presidendivalimised]] *[[2005. aasta Poola presidendivalimised]] {{vaata|Poola presidentide loend}} ===Valitsused=== *[[Tadeusz Mazowiecki valitsus]] *[[Jan Krzysztof Bielecki valitsus]] *[[Jan Olszewski valitsus]] *[[Hanna Suchocka valitsus]] *[[Waldemar Pawlaki valitsus]] *[[Józef Oleksy valitsus]] *[[Włodzimierz Cimoszewiczi valitsus]] *[[Jerzy Buzeki valitsus]] *[[Leszek Milleri valitsus]] *[[Marek Belka valitsus]] *[[Kazimierz Marcinkiewiczi valitsus]] *[[Jarosław Kaczyński valitsus]] *[[Donald Tuski esimene valitsus]] *[[Donald Tuski teine valitsus]] *[[Ewa Kopaczi valitsus]] == Majandus == [[pilt:19 WE-SKM Warszawa (14).JPG|pisi|[[Nowy Sącz]]is toodetud rong [[Newag]] 19 WE Varssavi liinidel]] [[1990. aastad|1990. aastatel]] oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast [[sotsialism]]i lagunemist tehti suured reformid. Peamised majandusharud on [[auto]]tööstus, [[keemia]]tööstus ja [[turism]]. Toodetakse [[elektroonika]]t, [[riided|riideid]], autosid (luksusauto "[[Leopard (auto)|Leopard]]"), [[buss]]e ([[Jelcz]], [[Autosan]], [[Solaris Bus & Coach|Solaris]], [[Solbus]]), [[kopter]]eid ([[PZL Świdnik]]), [[lennuk]]eid, [[laev]]u, [[militaartehnika]]t ([[tank]]e), [[kodutehnika]]t, [[ravim]]eid (Polpharma, Polfa jt), [[toiduaine]]id jm. === Turism === Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Kraków, [[Wrocław]], [[Poznań]] ja Gniezno, Gdańsk ja [[Gdynia]], [[Szczecin]], [[Świnoujście]], [[Kołobrzeg]], [[Toruń]], [[Malbork]], [[Lublin]], [[Zamość]], [[Zakopane]], Częstochowa ja [[Łódź]] samuti [[Cittàslow]] ja [[Tatrad]], [[Lääne-Beskiidid]], [[Ida-Beskiidid]], [[Sudeedid]] ja [[Masuuria kõrgustik]]. ==Vaatamisväärsusi== <gallery> 7 Warszawa 345.jpg|Varssavi Wilanów Palace.jpg|Varssavi Warsaw 07-13 img04 Palace Square.jpg|Varssavi Warsaw 07-13 img24 Old town.jpg|Varssavi Krakow - Cloth Hall from Basilica - 1.jpg|[[Kraków]] Wawel_castle.jpg|[[Kraków]] 2015 Kraków, Zamek Królewski na Wawelu 31.jpg|[[Kraków]] Jagiellonian University Collegium Novum, 1882 designed by Feliks Księżarski, 24 Gołębia street, Old Town, Krakow, Poland.jpg|[[Kraków]] AuschwitzBirkenau 21.jpg|[[Auschwitz]] Catedral de Gniezno, Polonia, 2012-04-06, DD 05.JPG|Gniezno Bazylika mariacka gdansk ubt.jpeg|Gdańsk Danzig Krantor Lange Brücke-20070402-RM-100451.jpg|Gdańsk 5 Lublin 04.jpg|[[Lublin]] Lublin Castle 5 Lublin 28.jpg|[[Lublin]] POL Myslenice 01.jpg|[[Myślenice]] Bielsko-Biała Town Hall.jpg|[[Bielsko-Biała]] Muzeum Slaskie w Katowicach.jpg|[[Katowice]] Katowice-Spodek (4).jpg|[[Katowice]] WK14 Katowice nocą (cropped).JPG|[[Katowice]] POL Jurata 018.jpg|[[Jurata]] Image:Wrocław - Rynek 2015-12-25 12-44-18.JPG|[[Wrocław]] Image:Ratusz wroclaw.JPG|[[Wrocław]] Iglesia colegial de Poznan, Poznan, Polonia, 2014-09-18, DD 14.jpg|[[Poznań]] Szczecin Philharmonic Hall 3304 (cropped).jpg|[[Szczecin]] Szczecin Rynek Sienny dron (1).jpg|[[Szczecin]] 11-07-31-Świnoujście-by-RalfR-162.jpg|[[Świnoujście]] 7-11 Grodzka Street in Bydgoszcz 01.jpg|Bydgoszcz Ksiaz - zamek 01.jpg|[[Książ]] Jasna Góra 20050919.JPG|Częstochowa Toruń - Old Town by night 01.jpg|[[Toruń]] 20130421 Kielce Palac Biskupow Krakowskich 3127.jpg|[[Kielce]] Zamość. Ratusz..jpg|[[Zamość]] Zamek, skrzydło zachodnie..jpg|[[Olsztyn]] Rzeszów zamek 2004b.jpg|[[Rzeszów]] Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|[[Malbork]] Frauenburg02.jpg|[[Frombork]] POL Mikolajki 13.jpg|[[Mikołajki]] Tatry Panorama01xxx.jpg|[[Tatrad]] </gallery> == Vaata ka == *[[Poola linnuste loend]] *[[Poola romaani arhitektuur]] *[[Poola gooti arhitektuur]] *[[Armia Krajowa]] *[[Poola lennufirmade loend]] *[[Poola meedia]] *[[Poola kunstnike loend]] *[[Poola skulptorite loend]] *[[Poola jalgpallikoondis]] *[[Rassism Poolas]] *[[Poola 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Poola muusika]] *[[Poola Teaduste Akadeemia]] *[[Eesti-Poola suhted]] *[[Poola põllumajandus]] *[[Poola merevägi]] *[[Poola kohtunike pensioniea küsimus]] *[[Polska Walcząca]] *[[Poola põhimaanteed]] *[[Poola välisministeerium]] *[[Poola seente punane nimestik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cities">{{netiviide |pealkiri=Poland Cities by Population 2025 |väljaanne=World Population Review |url=https://worldpopulationreview.com/cities/poland |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About the Constitution of 3 May |väljaanne=Polish Presidency Council of EU |url=https://polish-presidency.consilium.europa.eu/en/news/about-the-constitution-of-3-may/ |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="Things">{{netiviide |pealkiri=10 things you should know about Poland |väljaanne=Study in Poland |url=https://study.gov.pl/10-things-you-should-know-about-poland |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="zEoUE">[https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/powierzchnia-i-ludnosc-w-przekroju-terytorialnym-w-2018-roku,7,15.html Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2018, stan na 01.01.2018.]</ref> <ref name="fRgf7">[https://m.bankier.pl/wiadomosc/Powierzchnia-Polski-wzrosla-o-1643-ha-7603883.html Bankier.pl, Powierzchnia Polski wzrosła o 1643 ha]</ref> <ref name="t9l4Y">{{Netiviide |perekonnanimi=admin |pealkiri=Niziny w Polsce – Notatki geografia |url=https://geografia.gozych.edu.pl/niziny-w-polsce/ |vaadatud=2025-03-12 |keel=pl-PL}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="wqjVz">{{Netiviide |pealkiri=Riiklik Geoloogiainstituut |url=https://geoportal.pgi.gov.pl/zrozumiec_ziemie/wycieczki/swietokrzyskie_1/teoria |väljaanne=geoportal.pgi.gov.pl}}</ref> <ref name="0gACz">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Vistula-River | Pealkiri = Vistula River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Ljlyo">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Oder-River | Pealkiri = Oder River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="mZWXm">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Warta-River | Pealkiri = Warta River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="kXWPh">{{Netiviide |url=http://ypef.eu/forest_pl_est |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-07-07 |arhiivimisaeg=2015-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150707164637/http://ypef.eu/forest_pl_est |url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Kirjandus== * Olev Remsu, "Bussiga Poolas", Go Group 2010 * Olev Remsu, "Bussiga Poolas" II, Juudi-Poola, Go Group, 2011 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://gov.pl gov.pl] * [http://poland.pl poland.pl] * [http://mapa.polski.internetart.pl/ Poola kaart] {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=PL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Poola| ]] 6uetug4mqlifhai9r0z21g90mead2n3 7193705 7193703 2026-07-16T07:34:01Z Kuriuss 38125 7193705 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Poola Vabariik | omastav = Poola | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rzeczpospolita Polska | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Herb Polski.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Poland in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[poola keel|poola]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Varssavi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Karol Nawrocki]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Donald Tusk]] | pindala = 312696 | pindala_viide = <ref name="zEoUE" /><ref name="fRgf7" /> | rahvaarv = | riigikord = parlamentaarne vabariik | iseseisvus = [[11. november]] [[1918]] | valuuta = [[Poola zlott]] (PLN) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Mazurek Dąbrowskiego]]" | usund = | üladomeen = [[.pl]] | telefonikood = 48 | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = POL | märkused = }} '''Poola''', ametlikult '''Poola Vabariik''' ([[poola keel]]es ''Rzeczpospolita Polska'') on riik [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). Ulatub põhjas [[Läänemeri|Läänemereni]] ja lõunas [[Sudeedid|Sudeetide]] ja [[Karpaadid|Karpaatideni]]. Piirneb kirdes [[Leedu]] ja [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga, idas [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, lõunas [[Slovakkia]] ja [[Tšehhi]]ga ning läänes [[Saksamaa]]ga.<ref name="Things" /> Piiri pikkus on 3014&nbsp;km, rannajoone pikkus 524&nbsp;km. Riigil on mitmekesine maastik ja ökosüsteemid ning [[parasvöötmeline kliima]]. Poola koosneb kuueteistkümnest [[Vojevoodkond|vojevoodkonnast]] ja on rahvaarvu (üle 38 miljoni elaniku) järgi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kuuendal ning pindala (312 696 km²) järgi viiendal kohal. Pealinn ja suurim linn on [[Varssavi]]; teised suured linnad on [[Kraków]], [[Wrocław]], [[Łódź]], [[Poznań]] ja [[Gdańsk]].<ref name="Cities" /> Inimasustus Poola aladel ulatub [[vanem paleoliitikum]]i, kusjuures pidev asustus on kestnud alates viimase jääaja lõpust. Varakeskajal sai piirkond koduks lääneslaavi hõimule [[polaanid]]ele, kelle järgi riik ka nime sai. Riikluse kujunemine toimus paralleelselt polaanide paganliku valitseja ristiusustamisega aastal 966. 1025. aastal loodi [[Poola kuningriik]] ning 1569. aastal sõlmis Poola pikaajalise liidu Leeduga, moodustades [[Rzeczpospolita]]. See oli tollal üks Euroopa suurvõime, millel oli valitav monarhia ja ainulaadselt liberaalne poliitiline süsteem. 1791. aastal võeti Poolas vastu Euroopa esimene kaasaegne põhiseadus.<ref name="About" /> Pärast [[Poola kuldajastu]] möödumist jagasid naaberriigid Poola 18. sajandi lõpus omavahel ära. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aastal, saavutas Poola taas iseseisvuse ja loodi [[Teine Poola Vabariik]], mis tuli võitjana välja mitmest sõdadevahelise perioodi konfliktist. 1939. aasta septembris algas [[Teine maailmasõda]] kui [[Natsi-Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tungisid koos Poolale kallale. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal sunniti Poola [[Idablokk|Idablokki]], moodustades [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariigi]] ning liitudes [[Varssavi pakt]]iga. 1980. aastal tekkinud ametiühing [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] mängis olulist rolli [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] langemisel, mille tulemusel kukutati kommunistlik valitsus ja 1989. aastal taastati demokraatia. Poola on [[poolpresidentaalne vabariik]], mille parlament koosneb kahest kojast: [[Seim (Poola)|seimist]] ja [[Poola Senat|senatist]]. Riigis on 17 [[UNESCO maailmapärand]]i objekti, millest 15 on kultuuripärand. Poola on [[ÜRO]] asutajaliige ning kuulub [[Euroopa Nõukogu]]sse, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[OECD]]-sse, [[NATO|NATO-]]sse ja [[Euroopa Liit]]u.<ref name="Things" /> [[Pilt:Poolakaart_cia3.png|pisi|Poola ja tema naabrid]] ==Loodus== ===Pinnamood=== Umbes 2/3 riigi põhja- ja keskosast moodustab [[Poola madalik]] (Niż Polski).<ref name="t9l4Y" /> Põhjas asub Läänemere rannikuvöönd, lõuna- ja kaguosas paiknevad [[Małopolska kõrgustik|Małopolska]] ja [[Lublini kõrgustik]]ud, lõunapiiri ääres asuvad [[Karpaadid]] ja [[Sudeedid]]. Poola kõrgeim mäetipp [[Rysy]] (2499 m) asub Tatrates. Karpaatide mäestikku kuuluvad [[Tatrad]], [[Beskiidid]] (nt Beskid Śląski, Beskid Żywiecki, Beskid Niski), [[Pieniny]] ja [[Bieszczady]] mäed. Sudeedide mäestikus asuvad Hiiglasemäed (Karkonosze), Lauamäed (Góry Stołowe), Öökullimäed (Góry Sowie) ja Izeera mäed (Góry Izerskie). Eelnimetatuist madalamad Püharistimäed (Góry Świętokrzyskie) on vanimaid mäestikke Poolas.<ref name="wqjVz" /> ===Veestik=== Poolas on mitu suurt jõe- ja järvesüsteemi, mille hulgast kaks peamist on [[Wisła]] (ka Visla) ja [[Odra]] ([[saksa keel]]es Oder). Wisła on Poola pikim jõgi, mille kogupikkus on 1047 km.<ref name="0gACz" /> Pikkuselt teine on Odra jõgi (854 km).<ref name="Ljlyo" /> Kui arvestada ainult Poola piiresse jäävaid jõgesid, on [[Warta]] (808 km)<ref name="mZWXm" /> Wisła järel pikkuselt teine jõgi, ent kui kaasata ka Odra, siis on Warta pikkuselt kolmas. Poola suurim järv on [[Śniardwy järv]], mille pindala on 110 km². Järv asub Poola põhjaosas ja on osa [[Masuuria järvedelava|Masuuria järvepiirkonnast]]. ===Taimed=== Metsad katavad 29,1% Poola pindalast. [[Okasmets]]ad moodustavad 52,6% ja [[lehtmets]]ad 47,4% kogu metsapindalast.<ref name="kXWPh" /> ==Rahvastik== Varasel keskajal olid praegused Poola alad [[Slaavlased|slaavi]] hõimudega asustatud. 98,7% rahvastikust on [[poolakad]]{{lisa viide}}. Vähemusrahvustest elavad Poolas [[sakslased]], [[kašuubid]], [[ukrainlased]], [[russiinid]], [[valgevenelased]], [[leedulased]] jt. ===Asulad=== {{vaata|Poola linnade loend}} Poola suurimad linnad on [[Varssavi]], [[Kraków]], [[Łódź]], [[Wrocław]], [[Poznań]], [[Gdańsk]], [[Szczecin]], [[Bydgoszcz]], [[Lublin]] ja [[Katowice]]. ===Religioon=== Valdavaks usuks on [[katoliiklus]]. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine [[paavst]] [[Johannes Paulus II]], kodanikunimega Karol Wojtyła. Suurimad katoliiklike [[palverännak]]ute keskused on [[Częstochowa]] (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja [[Kalwaria Zebrzydowska]]. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon [[Częstochowa Must Madonna]]. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest. Roomakatoliiklus jõudis Poola juba [[10. sajand]]il, kui Poola riigi rajaja, [[Piastide dünastia]] vürst [[Mieszko I]] end [[966]]. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses [[Gniezno]]s on maetud ka Poola kaitsepühak [[Püha Adalbert]], kes sai surma ristiretkel [[Preisimaa]]le. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke. ==Ajalugu== {{vaata|Poola ajalugu}} [[Pilt:Rzeczpospolita.png|pisi|upright=1.5|Poola 16.–17. sajandil]] [[Polaanid]]e hõim, [[vürst]] [[Mieszko I]] juhtimisel ühendas 10. sajandil [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] ([[lehhiitid]], [[kujaavlased]], [[Sileesia]], [[vislaanid]] jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nüüdse Poola alast, rajades [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigi]], mida juhtis [[Piastide dünastia]]. [[1138]]. aastal [[Bolesław III]] surma järel jagas ta [[testament|testamendiga]] riigi oma viie poja vahel. Järgnenud perioodil süvenes killustatus veelgi ja [[13. sajand]]i keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki. [[Rooma paavst]]i üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja [[Saksa ordu]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdu]], mille käigus vallutati Poola ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahel asunud lääne-slaavlastest [[vendid]] ja balti hõimud [[preislased]], [[Preisimaa]]l. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus [[Grünwaldi lahing]]us 1410. aastal. Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vastu, lähendasid Poolat ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki ning [[1386]]. aastal abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Lajos I]] üks naispärijatest [[Jadwiga]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Jogaila]]ga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks [[Wladyslaw II]]-na ja loodud [[Krevo unioon]] muutis Poola ja Leedu valitseja [[personaalunioon]]i alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. [[1569]]. aastal [[Lublini unioon]]iga tekkis aga aastatel 1569–[[1795]] eksisteerinud föderatiivne [[riik]] – [[Rzeczpospolita]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigist]] ning [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]]. 18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud [[Venemaa keisririik]] ja [[Preisi kuningriik]] mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] algatusel toimus [[1772]]. aastal [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Habsburgid]]e juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel (vt [[Poola jagamised]]). Kuningas [[Stanisław August Poniatowski]] katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792. aastal ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]]. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. [[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõus|ülestõusu]] mahasurumisele järgnes 1795. aastal [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] moodustamiseni [[Napoleon I]] poolt. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] järel 1815. aastal toimunud [[Viini kongress]]i tulemusel sai [[Venemaa keisririik]] enamiku [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigist]] ([[Kongressi-Poola]]) ja [[Preisi kuningriik]] sai osa Varssavi hertsogkonnast ([[Poseni suurhertsogkond]]) ja [[Danzigi vabalinn]]a. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel Poola [[II Rzeczpospolita|taastas oma iseseisvuse]], [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poola okupeeriti]] [[Kolmas riik|Saksa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vägede poolt. Sõja lõpus hõivasid Nõukogude väed Poola, seal kehtestati prokommunistlik võim ja moodustati [[Poola Rahvavabariik]]. ==Poola parlamentaarsed traditsioonid== Poola parlamentaarne süsteem on arenenud enam-vähem samamoodi nagu teistes Euroopa riikides. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdsid suurendada oma võimupositsiooni enda õiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. [[15. sajand]]il said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud. [[Pilt:Konstytucja 3 Maja.jpg|pisi|3. mai konstitutsioon, [[Jan Matejko]]]] Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament: alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes [[Seim (Poola)|seim]] Varssavis. Pärast seda, kui [[Jagelloonide dünastia]] välja suri, valiti peaaegu kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis [[absoluutne monarhia]]. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil. Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, [[Stanisław August Poniatowski]], aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja [[Valgustusajastu|valgustatuse]] suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja [[1791]]. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust. Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiiresti ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted. Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]] traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus. ==Kultuur== [[Pilt:Teatr Miejski im. Juliusza Słowackiego; A-36; PL-MA, Kraków, pl. św. Ducha 1.jpg|pisi|Teater "[[Juliusz Słowacki]]", Kraków]] 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja [[Frédéric Chopin]] ning luuletajad [[Adam Mickiewicz]] ja [[Juliusz Słowacki]]. Poola teadlased [[Mikołaj Kopernik]] ja [[Maria Salomea Skłodowska-Curie]] on andnud suure panuse maailma teadusse. Poola filmikunstist on Eestis kõige rohkem tuntud [[Andrzej Wajda]] filmid, eeskätt "[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]" ([[1958]], peaosas [[Zbigniew Cybulski]]) ja "[[Katõn (film)|Katõn]]" ([[2007]]). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-[[Oscar]]i (''Academy Honorary Award''). ==Haridus== Aastal 1364 asutas kuningas [[Kazimierz III]] [[Krakówi ülikool]]i, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. [[Mikołaj Kopernik]] oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid. ==Riik== ===Riigikord=== Poola on [[parlamentaarne vabariik]]. Parlament on Rahvuskogu (''Zgromadzenie Narodowe''), mis koosneb 460-kohalisest seimist (''sejm'') ja 100-kohalisest senatist. ===Haldusjaotus=== {{vaata|Poola haldusjaotus}} Poola jaguneb 16 [[vojevoodkond|vojevoodkonnaks]]. ===Valimised=== ====Parlamendivalimised==== *[[1989. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[1991. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[1993. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[1997. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[2001. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[2005. aasta Poola parlamendivalimised]] *[[2007. aasta Poola parlamendivalimised]] ====Presidendivalimised==== *[[1990. aasta Poola presidendivalimised]] *[[1995. aasta Poola presidendivalimised]] *[[2000. aasta Poola presidendivalimised]] *[[2005. aasta Poola presidendivalimised]] {{vaata|Poola presidentide loend}} ===Valitsused=== *[[Tadeusz Mazowiecki valitsus]] *[[Jan Krzysztof Bielecki valitsus]] *[[Jan Olszewski valitsus]] *[[Hanna Suchocka valitsus]] *[[Waldemar Pawlaki valitsus]] *[[Józef Oleksy valitsus]] *[[Włodzimierz Cimoszewiczi valitsus]] *[[Jerzy Buzeki valitsus]] *[[Leszek Milleri valitsus]] *[[Marek Belka valitsus]] *[[Kazimierz Marcinkiewiczi valitsus]] *[[Jarosław Kaczyński valitsus]] *[[Donald Tuski esimene valitsus]] *[[Donald Tuski teine valitsus]] *[[Ewa Kopaczi valitsus]] == Majandus == [[pilt:19 WE-SKM Warszawa (14).JPG|pisi|[[Nowy Sącz]]is toodetud rong [[Newag]] 19 WE Varssavi liinidel]] [[1990. aastad|1990. aastatel]] oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast [[sotsialism]]i lagunemist tehti suured reformid. Peamised majandusharud on [[auto]]tööstus, [[keemia]]tööstus ja [[turism]]. Toodetakse [[elektroonika]]t, [[riided|riideid]], autosid (luksusauto "[[Leopard (auto)|Leopard]]"), [[buss]]e ([[Jelcz]], [[Autosan]], [[Solaris Bus & Coach|Solaris]], [[Solbus]]), [[kopter]]eid ([[PZL Świdnik]]), [[lennuk]]eid, [[laev]]u, [[militaartehnika]]t ([[tank]]e), [[kodutehnika]]t, [[ravim]]eid (Polpharma, Polfa jt), [[toiduaine]]id jm. === Turism === Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Kraków, [[Wrocław]], [[Poznań]] ja Gniezno, Gdańsk ja [[Gdynia]], [[Szczecin]], [[Świnoujście]], [[Kołobrzeg]], [[Toruń]], [[Malbork]], [[Lublin]], [[Zamość]], [[Zakopane]], Częstochowa ja [[Łódź]] samuti [[Cittàslow]] ja [[Tatrad]], [[Lääne-Beskiidid]], [[Ida-Beskiidid]], [[Sudeedid]] ja [[Masuuria kõrgustik]]. ==Vaatamisväärsusi== <gallery> 7 Warszawa 345.jpg|Varssavi Wilanów Palace.jpg|Varssavi Warsaw 07-13 img04 Palace Square.jpg|Varssavi Warsaw 07-13 img24 Old town.jpg|Varssavi Krakow - Cloth Hall from Basilica - 1.jpg|[[Kraków]] Wawel_castle.jpg|[[Kraków]] 2015 Kraków, Zamek Królewski na Wawelu 31.jpg|[[Kraków]] Jagiellonian University Collegium Novum, 1882 designed by Feliks Księżarski, 24 Gołębia street, Old Town, Krakow, Poland.jpg|[[Kraków]] AuschwitzBirkenau 21.jpg|[[Auschwitz]] Catedral de Gniezno, Polonia, 2012-04-06, DD 05.JPG|Gniezno Bazylika mariacka gdansk ubt.jpeg|Gdańsk Danzig Krantor Lange Brücke-20070402-RM-100451.jpg|Gdańsk 5 Lublin 04.jpg|[[Lublin]] Lublin Castle 5 Lublin 28.jpg|[[Lublin]] POL Myslenice 01.jpg|[[Myślenice]] Bielsko-Biała Town Hall.jpg|[[Bielsko-Biała]] Muzeum Slaskie w Katowicach.jpg|[[Katowice]] Katowice-Spodek (4).jpg|[[Katowice]] WK14 Katowice nocą (cropped).JPG|[[Katowice]] POL Jurata 018.jpg|[[Jurata]] Image:Wrocław - Rynek 2015-12-25 12-44-18.JPG|[[Wrocław]] Image:Ratusz wroclaw.JPG|[[Wrocław]] Iglesia colegial de Poznan, Poznan, Polonia, 2014-09-18, DD 14.jpg|[[Poznań]] Szczecin Philharmonic Hall 3304 (cropped).jpg|[[Szczecin]] Szczecin Rynek Sienny dron (1).jpg|[[Szczecin]] 11-07-31-Świnoujście-by-RalfR-162.jpg|[[Świnoujście]] 7-11 Grodzka Street in Bydgoszcz 01.jpg|Bydgoszcz Ksiaz - zamek 01.jpg|[[Książ]] Jasna Góra 20050919.JPG|Częstochowa Toruń - Old Town by night 01.jpg|[[Toruń]] 20130421 Kielce Palac Biskupow Krakowskich 3127.jpg|[[Kielce]] Zamość. Ratusz..jpg|[[Zamość]] Zamek, skrzydło zachodnie..jpg|[[Olsztyn]] Rzeszów zamek 2004b.jpg|[[Rzeszów]] Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|[[Malbork]] Frauenburg02.jpg|[[Frombork]] POL Mikolajki 13.jpg|[[Mikołajki]] Tatry Panorama01xxx.jpg|[[Tatrad]] </gallery> == Vaata ka == *[[Poola linnuste loend]] *[[Poola romaani arhitektuur]] *[[Poola gooti arhitektuur]] *[[Armia Krajowa]] *[[Poola lennufirmade loend]] *[[Poola meedia]] *[[Poola kunstnike loend]] *[[Poola skulptorite loend]] *[[Poola jalgpallikoondis]] *[[Rassism Poolas]] *[[Poola 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Poola muusika]] *[[Poola Teaduste Akadeemia]] *[[Eesti-Poola suhted]] *[[Poola põllumajandus]] *[[Poola merevägi]] *[[Poola kohtunike pensioniea küsimus]] *[[Polska Walcząca]] *[[Poola põhimaanteed]] *[[Poola välisministeerium]] *[[Poola seente punane nimestik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cities">{{netiviide |pealkiri=Poland Cities by Population 2025 |väljaanne=World Population Review |url=https://worldpopulationreview.com/cities/poland |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About the Constitution of 3 May |väljaanne=Polish Presidency Council of EU |url=https://polish-presidency.consilium.europa.eu/en/news/about-the-constitution-of-3-may/ |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="Things">{{netiviide |pealkiri=10 things you should know about Poland |väljaanne=Study in Poland |url=https://study.gov.pl/10-things-you-should-know-about-poland |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="zEoUE">[https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/powierzchnia-i-ludnosc-w-przekroju-terytorialnym-w-2018-roku,7,15.html Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2018, stan na 01.01.2018.]</ref> <ref name="fRgf7">[https://m.bankier.pl/wiadomosc/Powierzchnia-Polski-wzrosla-o-1643-ha-7603883.html Bankier.pl, Powierzchnia Polski wzrosła o 1643 ha]</ref> <ref name="t9l4Y">{{Netiviide |perekonnanimi=admin |pealkiri=Niziny w Polsce – Notatki geografia |url=https://geografia.gozych.edu.pl/niziny-w-polsce/ |vaadatud=2025-03-12 |keel=pl-PL}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="wqjVz">{{Netiviide |pealkiri=Riiklik Geoloogiainstituut |url=https://geoportal.pgi.gov.pl/zrozumiec_ziemie/wycieczki/swietokrzyskie_1/teoria |väljaanne=geoportal.pgi.gov.pl}}</ref> <ref name="0gACz">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Vistula-River | Pealkiri = Vistula River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Ljlyo">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Oder-River | Pealkiri = Oder River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="mZWXm">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Warta-River | Pealkiri = Warta River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="kXWPh">{{Netiviide |url=http://ypef.eu/forest_pl_est |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-07-07 |arhiivimisaeg=2015-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150707164637/http://ypef.eu/forest_pl_est |url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Kirjandus== * Olev Remsu, "Bussiga Poolas", Go Group 2010 * Olev Remsu, "Bussiga Poolas" II, Juudi-Poola, Go Group, 2011 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://gov.pl gov.pl] * [http://poland.pl poland.pl] * [http://mapa.polski.internetart.pl/ Poola kaart] {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=PL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Poola| ]] kb5p84dnl6da4i64xfgiva9xbzdtmgc 0 934 7193709 7185954 2026-07-16T07:38:34Z Kuriuss 38125 7193709 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Põhjasõjad]]}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=1700–1721 |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Moskva tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>{{PisiLipp|Osmanite riik}}<br>{{Lipuikooni pilt|Flag of the Cossack Hetmanate.svg}} [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Moskva tsaaririik}}<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Lippriik|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>{{Lipuikooni pilt|ääris=|Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg}} [[Rzeczpospolita]]<br>{{PisiLipp|Preisimaa}}<br>{{Lippriik|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond}} |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>{{Lipuikooni pilt|Flag of the Cossack Hetmanate.svg}} [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Moskva tsaaririik}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Riigi ikoon|Saksimaa kuurvürstiriik}}{{Lipuikooni pilt|ääris=|Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg}} [[August II Tugev]]<br>[[Ivan Mazepa]]<ref name="magocsi-p">Magocsi, P.R. A History of Ukraine, 1998. Lk. 244.</ref> |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= 1721. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisriks]] kroonitud [[Peeter I]] sai endale mitmed Rootsi valdused, sh Liivimaa. Preisimaa kuningas sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli aastatel 1700–1721 [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud sõda, milles osalesid ühel pool [[Rootsi kuningriik]], vastaspoolel Venemaa ([[Moskva tsaaririik]]), [[Taani kuningriik]], [[Saksimaa kuurvürstiriik]], [[Rzeczpospolita]] (Poola-Leedu) ning 1713. aastal liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga (1721). Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28–30}}</ref> 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil, [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] valitsemisaja vallutuste tulemusel oli Rootsist saanud suurriik. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ka [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani]]s ja [[Norra]]s: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i, Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks oli Taani sunnitud loovutama Rootsile ka [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide valitsejates tekitas rahulolematust Läänemere muutumine sisuliselt Rootsi sisemereks, sest [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kuningas oli saanud oma kontrolli alla kõik olulisemad Läänemere sadamad. Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] (1675–1679).<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Juba 16. sajandi teises pooles tegi Moskva tsaar [[Ivan Julm]] ebaõnnestunud katse Läänemere-äärsete [[Vana-Liivimaa]] alade hõivamiseks, kuid [[Liivi sõda]] (1558–1583) lõppes tsaaririigi kaotusega. Pärast Ingeri ja Karjala Rootsile [[Stolbovo rahu|loovutamist]] (1617) jäi Moskva tsaaririik ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venelaste ainus allesjäänud meretee Euroopasse oli läbi [[Arhangelsk]]i, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. 17. sajandil toimus Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Kui tsaar [[Peeter I]] oli 1696. aastaks taganud rahu oma riigi lõunaosas, püüdis ta järgmisena Läänemere äärde välja jõuda.<ref name=":0" /> Taani kuningas tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sõdades kaotatud. Samuti tahtis Taani kuningas, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] tahtis vallutada Liivimaa, kindlustamaks nii enda positsiooni uue [[Poola kuningas|Poola kuningana]], laiendamaks Poola territooriumi ning suurendamaks oma maksubaasi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil 1698 sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=11}} Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisaeg=8.09.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190908001230/http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|url-olek=ei tööta}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.<ref name=":1" /> 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=12}} Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}} Liitlased eeldasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.<ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas 22. veebruaril ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) 1700 [[Saksimaa kuurvürst]]i ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.<ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid algul üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}</ref> Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. == Rootsi esimesed võidud == === Võit Taani üle === Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=81}} [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo]]''{{'}}d. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}} Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=44}} Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}} Karl XII maabus 23. juulil 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.<ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}} Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (Rootsi väed lahkusid Sjællandist ja Taani omad Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Moskva tsaaririik ja Poola-Saksimaa.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=53}} === Sõjategevus Liivimaal 1700–1701 === [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast 1700]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast 1910]] 1700. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) oli Moskva tsaaririik ühinenud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga, korraldanud sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu ja vallutanud [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena osa [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikualadest.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=67–68}} Osmanite riigiga vaherahu sõlminud tsaar Peeter I kuulutas 30. (vkj 19.) augustil 1700 Rootsi kuningriigile sõja ning ründas septembris viimasele kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. 23. septembril 1700 asus 30 000 – 35 000 Moskva tsaaririigi sõdurit [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=76}} Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta 16. oktoobril [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.<ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26–30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Moskva väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=76}} Kuna venelaste väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutas Rootsi Narva all suure võidu. Oma osa selles oli ka ilmal, sest tihe lumelörts sadas vastastele otse näkku ja muutis nähtavuse olematuks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=78}} Rootsi üksused murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Tsaaririigi vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]], kes on oli kaotanud kontrolli oma vägede üle, andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=78}} Rootsi väed kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Vene poolel langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.<ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja Šeremetevi ratsaväe sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva juga|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=78}} Pärast Narva lahingut siirdusid Rootsi väed [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30–32}}</ref> === Kuramaa vallutamine === [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|püsti|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. [[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris 1701. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.<ref>{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=84}} 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] [[Pihkva]]st Moskva tsaaririigi vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=97–99}} Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi-Moskva tsaaririigi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=97–99}} Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=97–99}} == Rootsi sõjakäik Poolasse == Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|seim]], vaid ainult Poola kuningas.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=100–101}} August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=102–104}} Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=100–101}} Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väed [[Leedu]]s kaugemale lõunasse. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. 14. mail 1702 alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=106}} Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. 9. juulil 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=107–108}} Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=109}} Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet.<ref>{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|vaadatud=11.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=While the Sapieha, allied with Sweden, organized peasant troops to fight against the Oginski confederacy in the Dnieper region of Belarus, the latter, with Russian support, devastated the Sapiehas" lands.|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}</ref> 1703. aastal vallutasid Rootsi väed [[Toruń]]i.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=110–111}} Kuigi 1704. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti 12. juulil (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław Leszczyński|Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti 24. septembril 1705.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=121–122}} Rootsi kuningas oli sellega rahul ja kirjutas 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == {{Pikemalt artiklis|Põhjasõda Eesti alal}} [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|püsti|Vene tsaar [[Peeter I]]. [[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur]]id ja [[relvatehas]]ed, [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9781400854639.57/pdf|pealkiri=6. Bells in Imperial Russia|vaadatud=11.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=}}</ref> Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.<ref>{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Moskva väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Rootsi kuninga selja taga lõi tsaaririigi sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli Liivimaale kaitseks maha jäänud.<ref name=":8">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34–35}}</ref> 9. jaanuaril 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi tsaariarmee korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. 1702. aasta suvel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. == Sõjategevus Soome- ja Ingerimaal == Rootsi vägede suurus Soomes oli tagasihoidlik, koosnedes kuuest jalaväerügemendist ja kolmest ratsaväerügemendist. Ingerimaal vallutasid Moskva tsaaririigi väed 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborgi kindlus]]e, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja 12. mail 1703 [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyeni kindlus]]e, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti 27. mail 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi]] linna, millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=17–18}}<ref>{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Karjala ja Ingerimaa Rootsi vägede ülemjuhataja [[Abraham Kronhjort]]i väliarmee jäi paariks kuuks Nyeni ümbrusse, kuid peale kaotust [[Systerbäcki lahing]]us sama aasta juulis taganes vägi [[Viiburi]]sse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Battle of Systerback, 9/19 July 1703 |url=https://rusmilhist.blogspot.com/2014/04/battle-at-systerback-919-july-1703.html |vaadatud=28.02.2024}}</ref> 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420407.2.26&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}</ref> 14. mail (vkj 3. mail) 1704 saavutasid Moskva tsaaririigi väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, 24. juulil (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].<ref>{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}</ref> 5. augustil (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Moskva-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=19}} [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] 20. augustil (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel 30. augustil (vkj 19. augustil) sõlmis Moskva tsaaririik [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva liiduleping]]u ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovini]] pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.<ref>{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}</ref> == Moskva tsaaririigi vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing == Detsembris 1705 ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=160–161}}<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.<ref name=":10" /> 3. veebruaril 1706 kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.<ref name=":10" /> Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest.<ref>{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/11402-zabytyy-podvig-russkih-soldat-bitva-pri-fraushtadte.html|pealkiri=Forgotten feat of Russian soldiers - the Battle of Fraustadt|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.<ref name=":10" /> Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=85}} Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=85}} Et Moskva tsaaririigi väed Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 meheni vähenenud armee jäänuse 4. märtsil 1706 piiramisrõngast läbi soode välja. Tsaari väed jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=160–161}} Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras väejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=160–161}} Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hugo Edvard Uddgren|pealkiri=Karolinska förbundets årsbok 1945: Karl XII:s fälttågsplaner för åren 1705–1706|aasta=1945|lehekülg=142–145}}</ref> Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.<ref>{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700–1706|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|püsti|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] == Rootsi sõjakäik Saksimaale == Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas.<ref>{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/04/16/august-the-strong-saxony-1706/|pealkiri=August the Strong – Saxony 1706|vaadatud=11.08.2022|tsitaat=As a Swedish diplomat phrased it, occupation of the Electorate would be the very means whereby `Saxony should be put out of condition for the future to assist King Augustus with men and money’.|arhiivimisaeg=26.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211226060142/https://weaponsandwarfare.com/2019/04/16/august-the-strong-saxony-1706/|url-olek=ei tööta}}</ref> 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.<ref>{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=152–153}} Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid 24. septembril (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=155}} Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=157, 159–161}} Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles 1707. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. Saksa-Rooma keiser [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=156}} 29. oktoobril läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Moskva tsaaririigi vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Rootsi väeüksus hävitati täielikult ning Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław Leszczyński|Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning tsaari poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.<ref>{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}</ref> Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Moskva tsaaririigi poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=156–157}} 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|vaadatud=10.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=hus, on December 19, the Elector announced the ratification of the Altranstadt Peace Treaty between Sweden and Saxony.|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}</ref> Kui Karl XII septembris 1707 maalt lakus ja itta liikus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=170}} Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Mikołaj Sieniawski|Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}</ref> Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|aeg=1.01.2022|vaadatud=10.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=because the Confederation had little military significance, and its troops could at most disrupt Swedish supplies.|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}</ref> Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada.<ref>{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|vaadatud=11.08.2022|tsitaat=June, and August 1707, he rejected several peace offers from the tsar, believing them to be a deceptive maneuver and wanting to make peace with Peter I only on his own terms. In fact, Russia was ready for peace and would have been satisfied with Ingermanland. However, the continuation of the war was forced upon it by the Swedish king.|keel=Inglise|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=174}} [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] 1704. <br>[[Jean-Marc Nattier]], 1717]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas === 1705. aastal hõivas [[Ivan Mazepa]] Venemaa liitlasena Poolale kuulunud alad Kiievi ümbruses ja Volõõnias.<ref name="magocsi-p" /> Hõivanud 6. veebruaril 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}</ref> Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisaeg=22.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722081205/https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|url-olek=ei tööta}}</ref> Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=28–29}}<ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}</ref> Väga külma Ukraina talve saatsid Rootsi väed mööda talvekorteris [[Romnõ]]s ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=28–29}} 1709. aasta kevadeks oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=35–36}} Tuhanded Rootsi sõdurid ei pidanud külmale vastu.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=211–212}} Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=35–36}} [[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=35–36}} Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=37–38}} Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=37–38}} Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=223–225}} Rootsi väed tungisid 8. juulil 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=39–40}} Rootsi pool kaotas lahingus üle 9000 mehe.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=39–40}} Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=273–274}} Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=178, 273}} Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=273–274}} Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=33}} Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Karl XII hakkati türklaste poolt enda kangekaelsuse pärast ,,Raudpeaks" kutsuma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.heritage-history.com/index.php?c=read&author=morris&book=scandinavian&story=charles12|pealkiri=Charles XII, the Firebrand of Sweden|vaadatud=10.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=The "Iron Head," as the Turks called him from his obstinacy.}}</ref> Seda hüüdnime kasutatakse ka Eestis.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevalehtew19270816.2.39&srpos=3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-raudpea------------|pealkiri=Kuidas kirjutas "Rootsi Raudpea".|vaadatud=10.08.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/torma/torma.html#p3-2|pealkiri=Ajalooline traditsioon Torma kihelkonnast, kogunud Ants Vihman 1928. aasta suvel|vaadatud=10.08.2022|tsitaat=Raudpea ajal lasti Kärde mäelt Laiuse loss puruks.|täpsustus=Sõjad.}}</ref> Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=39–40}} Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=293}} Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=297}} Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peeter I-l auga taganeda.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=298–299}} [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=298–299}} Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=289}} 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=289}} Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=109}} Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> === Sõjategevus Taanis ja Preisimaal === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.<ref name=":20">{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.<ref name=":20" /> Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}} Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}} See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis 28. veebruaril [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahingus]] Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisaeg=28.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220728161537/https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}</ref> Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}} === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid 24. juunil 1710 [[Viiburi]], 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], 26. septembril [[Kuressaare]] ja 10. oktoobril [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=41–43}} Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}</ref> 1711. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}} === Sõjategevus Taanis === 1712. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}} Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022|arhiivimisaeg=28.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220728161449/https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|url-olek=ei tööta}}</ref> Jaanuaris 1713 laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.<ref>{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022|arhiivimisaeg=28.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220728161447/https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast seda liikusid Rootsi väed [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid 16. mail 1713.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}} Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=325–326}} Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.<ref>{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}} Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}} === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel oli Rootsi sõjavägi oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles tsaari laevastikust kaugelt üle.<ref>{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}</ref> Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.–7. augustil (vkj 25.–27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.<ref>{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}</ref> Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.<ref>{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}</ref> [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp == Juunis [[1715]]. aastal kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=329}} 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=334}} Karl XII naasis 1715. aastal Rootsi ning otsustas 1716. aastal rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=334, 354}} Rootsi väed pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku.<ref>{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 1716. aastal külastas Peeter I Taanit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.danishculture.com/blog/2017/06/10/new-book-professor-hans-bagger-revives-russian-tsar-peter-greats-arrival-denmark-1716/|pealkiri=New book: Hans Bagger revives Peter the Great’s arrival in Denmark in 1716|vaadatud=23.11.2025|keel=en}}</ref> 1717. aastal tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures.<ref>{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}</ref> Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale.<ref>{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 1718. aastal pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=352}} Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri 30. novembril 1718 Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=355–356}} 1719. aastal sai Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused.<ref name=":23">{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}</ref> Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana.<ref>{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 9. novembril 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni.<ref name=":23" /> Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i.<ref name=":23" /> Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.<ref name=":24">{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721]]. aastal. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 7. augustil 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Põhjasõja lõpetas 10. septembril (vkj 30. augustil) 1721 sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.<ref name=":25">{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}</ref> Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732. aastal.<ref name=":23" /> == Hinnang Karl XII tegevusele == Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=82–83}} == Sõja tagajärjed == Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i,<ref name=":24" /> Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu.<ref name=":25" /> Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase.<ref>{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}</ref> Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri="War of the Hats". How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}</ref> Preisimaa võimsus kasvas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}</ref> Saksi-Poola nõrgenes. == Põhjasõja lahingud == [[Fail:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus aastatel 1700–1709]] [[Fail:Great Northern War Part2.png|pisi|Lahingutegevus aastatel 1710–1721]] * [[Pühajõe lahing]] 26. novembril 1700, [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 * [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril 1700, Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) * [[Reinbecki lahing]] (1700) * [[Petseri lahing]] 13. veebruaril 1701 * [[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) * [[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 * [[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 * [[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) * [[Erastvere lahing]] 9. jaanuar 1702 (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) * [[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 * [[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) * [[Pultuski lahing]] 21. aprillil 1703 * [[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 * [[Kastre lahing]] 14. mail 1704 * [[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini 1704 * Tartu vallutamine 12. juulil 1704 * [[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 * Narva vallutamine 9. augustil 1704 * [[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 * [[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 * [[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil 1705 * [[Fraustadti lahing]] 3. veebruaril 1706 * [[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 * [[Hołowczyni lahing]] 4. juulil 1708 * [[Vinni lahing]] 1708 * [[Malatitze lahing]] 30. augustil 1708 * [[Lesnaja lahing]] (9. oktoobril 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) * [[Sokolki lahing]] (22. aprillil 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) * [[Poltava lahing]] (8. juulil 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil 1709) * [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 * [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril 1710 * [[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril 1712 * [[Tönningi lahing]] (mais 1713) * [[Storkyro lahing]] 19. veebruaril 1714 * [[Hankoniemi lahing]] (5.–7. augustil 1714, vkj 25.–27. juunil) * [[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 * [[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] 4. juunil 1719 * [[Grönhamni lahing]] 7. augustil 1720 == Põhjasõja rahulepingud == * [[Travendali rahu]] * [[Altranstädti rahu]] * [[Varssavi rahu]] * [[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) * [[Stockholmi rahu 1719]] * [[Stockholmi rahu 1720]] * [[Frederiksborgi rahu]] * [[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| class="wikitable" style="text-align:center; width:100%" | colspan="5"| [[Frederik III]] |- | width="20%"| [[Johann Georg III]] | width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | [[Christian V]] | width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | width="20%"| [[Karl XI]] |- ! colspan="2" width="40%" | [[August II Tugev]] ! width="20%" | [[Frederik IV]] ! colspan="2" width="40%" | [[Karl XII]] |} == Vaata ka == * [[Põhjasõda Eesti alal]] * [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides]] * [[Läsna-Valgejõe lahing]] * ''[[Isoviha]]'' * [[Põhjasõjad]] * [[1710. aasta katkuepideemia]] * [[Karoliinide surmamarss]] == Viited == {{viited}} === Allikad === * {{Raamatuviide|perekonnanimi=Kotšinev|eesnimi=Jüri|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Grenader}} * {{Raamatuviide|perekonnanimi=Tsvetkov|eesnimi=Sergei|pealkiri=Karl XII: Rootsi raudpea|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|tõlkija1=Koger, Tõnu|tõlkija2=Ruud, Linda}} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 1939 * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] 2007, 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] 2008, nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] * [[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Great Northern War}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:18. sajand Euroopas]] [[Kategooria:Põhjasõda| ]] 0vznx6qymz23dl8bzioh4gq1ulcag6h 3 1983 7193742 7181115 2026-07-16T09:00:36Z MoroccoCentral 100804 /* Vaata üle */ uus alaosa 7193742 wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv4]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv5]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv7]] {{Sisukord paremale}} == Vaata ka == Kas tõesti on vajalik pidevalt "vaata ka" sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ebatsuuga&curid=200489&diff=4024049&oldid=4010305 leebe näide]; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) : Ma ei tea, mis need hullemad näited on. "Vaata ka" asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET) :: Minu meelest ka ei ole "Vaata ka" selleks mõeldud. Kui, siis peaks "Vaata ka" all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET) ::: Te räägite nii, justkui mina suskaksin "vaata ka" alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET) :::: Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole "Vaata ka" minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET) :Ka mina panen "Vaata ka" alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET) Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi "Vaata ka". Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust. Ma ju räägin, et ma panen "vaata ka" alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET) : Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid. : Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET) :: Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. "Vaata ka" lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis "vaata ka" kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid. :: Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis. :: See "kõigi tutvustamine" võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET) ::: Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) :::: Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on. :::: Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:32 (EET) Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET) kas see märkus [[Arutelu:Mägiotsa]] on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt "Vaata ka" alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 3. november 2014, kell 20:00 (EET) : Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui "vaata ka" on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET) Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - '''tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus!''' 23. märts 2015, kell 17:30 : Milles konkreetselt on probleem? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET) : Kui jutt on leheküljest [[Henriku Liivimaa kroonika]], siis ma selgitasin asja lehel [[Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET) ---- Meenutan jälle seda "Vaata ka" teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST) : Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele. : Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka "vaata ka" osa kärpida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST) Tõenäoliselt on sellele alapeatükile kõige mõistlikum läheneda nii, et mida rohkem, seda uhkem. Osalt on probleem ilmselt selles, et algkujul oleva artikli puhul võivad eri kasutajate nägemused lõpptulemusest erineda ja mis ühe jaoks on vajalik tulevikulisand, on teise jaoks, kelle meelest sellele lingile lõppkujul artiklis kohta ei ole, infomüra. Paraku olen ise rookinud välja iidamast-aadamast muudetud artiklites esinenud linke Vaata ka all, mis muudetud artiklis juba sees olid, nii et see alapeatükk on infomüra allikas ka objektiivselt võttes. Ilmselt tuleks kokku leppida, et kõik seal olevad lingid, mis mujal artiklis ka esinevad, me eemaldame - nii et eeskujulikus artiklis mingile artiklile me sedasi linke ei lisa. olemasolevate kustutamisel ja mittevajalike eemaldamisel võib selle osa olematuks taandada ([[andesiit|andesiidi]] juures sellist osa enam ju ei ole). Samas on selliseid asju, nagu loetelud, mida mingil mõistlikul kujul artiklisse kirjutada minu meelest ei saagi ja mille jaoks see lahter lõppkujul artikli puhul minu nägemuses jääks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. august 2016, kell 23:16 (EEST) :See on juba algusest peale nii, et "vaata ka" alla pannakse ainult lingid, mida tekstis ei ole. Mõned kasutajad eksivad selle vastu teadmatusest, mõnikord ka sellepärast, et ei leia linki artiklist üles. Pika artikli puhul tuleb hoolitseda selle eest, et kõige tähtsamad lingid oleksid artikli alguses. Ka heas artiklis ei tohiks minu meelest olla selliseid "vaata ka"-linke, mida saaks artiklisse sisse kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2016, kell 12:25 (EEST) ::Selles sektsioonis ei tohiks olla linke, mida tekstis muidu ei esine (või mida seal ei esineks siis, kui tekst oleks mõistliku pikkusega). See ei pea tingimata nii olema, aga sellest kõrvalekaldumine vajaks väga head põhjust. Tekstis mitteesinevate linkide põhimõtte rakendamine soodustab tugevalt prügistamist ja artikliteemaga väga kaudselt seotud artiklilinkide lisamist. Praktikas võiks seal sektsioonis olla ikkagi lingid ainult kõige olulisematele antud artikliteemaga seotud teistele artiklitele, millega tutvumine võiks olla lugejale kasulik valdkonna paremaks mõistmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST) ::: Sellega, mis Sa ütled, olen nõus. Nähtavasti on lahkarvamus milleski muus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST) ---- Tõstataks taas vana teema. Eelkõige ajandatuna [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Disain&diff=next&oldid=4764714 sellest]. Palun mitte seda sektsiooni üle küllastada linkidega, mida sinna lisama ei pea. See on kõige kõrgema taseme koondartikkel. Sinna ei tohiks 'Vaata ka' alla risu tekitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST) :Ma ei ole nõus. Minu meelest on nii artikkel [[Disain]] kui ka kogu disaini teema halvas seisus, nii et pole lihtsalt kohta, kuhu neid linke panna. Kui see artikkel ja teema oleks välja arendatud, siis oleksid kõik need lingid teksti sees sobival kohal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST) ::Halvas seisus on see tõesti. Nüüd hakkavad EKA tudengid selle teemaga tegelema ning loodetavasti saab selle valdkonna käesoleva õppeaasta lõpuks juba enam-vähem korralikku seisu. Tõenäoliselt peab neid küll entsüklopeedilise teksti iseärasuste suhtes veel abistama. ::Nt sellele disainiaastale on artikli tekstis juba vaata, et liigselt tähelepanu juhitud ja link samuti olemas (ning üldse on see pigem asi, mida siduda Eesti disaini teemaga ja mille võiks sealt artiklist kohe välja võtta, kui vastav alamartikkel tekib). Samuti on seal mõni link tarbetu (skeuomorf), pole päris selle valdkonna teema (CAD), tuleks asetada artikli vastavasse lõiku (teenusedisain) jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:38 (EEST) ::: "Disainiaasta" panin siis ilmaaegu, ma lihtsalt nägin seda pealkirja ja arvasin, et link pole. ::: Skeuomorf ja CAD olid siin juba enne sees. ::: Teenusedisaini mina sisse kirjutada ei oska. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST) [[Skeumorf]]ile ei tule peale [[Disain]]i kuskilt linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:53 (EEST) == Täpsustusmärkus == [[Eri:Diff/4023196|Selliste]], punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET) : Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde. : Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET) :: Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: [[:en:WP:NOARTICLE]]. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET) ::: Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET) ::: Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud "punase lingi" teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi. ::: Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET) :: Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav. :: Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET) :::Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu. ::: Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET) ::: Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET) :: Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele. :: Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi. :: Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide. :: Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) ::: See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET) ::: Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha. ::: Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik. ::: Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika. ::: On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud. ::: Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest. ::: Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada. ::: Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET) :: Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda "iluviga" sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja "iluviga" tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga. :: Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET) :::: Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia [[Braille kiri|Braille kirjas]] ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab... :::: Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота ::::: Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) :::::: Tere Pikne! :::::: nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [http://www.dailymail.co.uk/news/article-2718120/Photographer-demands-Wikipedia-remove-famous-photograph-monkeys-selfie.html] ahvidega, kassidega, madudega mis siis... :::::: Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота :: Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET) ::: Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses? ::: Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt. Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab. ::: Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas. ::: Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET) :: Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad. :: Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET) ::: Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita. ::: Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on "Vaata ka" rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik. ::: Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :) ::: Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 12:58 (EET) :::: Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla. :::: Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks. :::: Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) ::::: On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita. ::::: Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine. ::::: Mis puutuvad peatükid ja lõigud "vaata ka" alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 23:35 (EET) :::: No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole. :::: Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul. :::: See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole "Vaata ka" all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET) ::::: Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust. ::::: Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et "vaata ka" asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka "vaata ka" linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe. ::::: Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks [[Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž]], rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 11:45 (EET) :::: Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad. :::: Sa ju ütled, et kogud "Vaata ka" alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin. :::: See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest "Vaata ka" all, mis hästi ei kvalifitseeru "samaks teemaks". Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET) ::::: Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline. ::::: Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne. ::::: Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 22:24 (EET) :::: Olgu, võib-olla sa ei lisa linke "vaata ka" alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis "Inimene" mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid. :::: Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET) ::::: Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul [[Biograafiad]], kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid. h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:51 (EET) == Boti staatuse andmine == Palun anda kontole [[Kasutaja:MamboBot|MamboBot]] boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 5. november 2014, kell 04:09 (EET) : Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 09:53 (EET) =="Oli tegutsenud"-küsimus== üle toodud artikli [[Arutelu:Tallinna Merekool|Tallinna Merekool arutelust]]: Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: "oli Tallinnas tegutsenud". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 00:06 (EET) :tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. november 2014, kell 21:11 (EET) :: See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. november 2014, kell 13:15 (EET) :::naljakas. Võrdle nt: Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas. Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda. :::Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see "oli olnud" struktuur on keeleliselt õige--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:20 (EET) :::: Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati "on linn" jne. :::: Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba "oli tegutsev", kuigi ma seda ka ei kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:53 (EE :::::Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana "oli teinud". Ka üks vikikasutus <code>"[[Tallinna linnusekohus]] oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus".</code> Minu meelest on see igati OK lause--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. november 2014, kell 14:10 (EET) ::::::"oli Tallinnas tegutsenud" on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna "tegutsenud" ei ole defineerimiseks vajalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. november 2014, kell 16:06 (EET) ---- Pole ilmne, et tuleb [[Eri:Diff/4052564|rangelt eristada]] ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda [[Arutelu:Dráma maakond|arutada]]. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET) : Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:17 (EET) ::: Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:29 (EET) :::: Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:30 (EET) == Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus == Tere Andres! Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel: * inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles * eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse "Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network" on James H. Fowleri ja ... " Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem? Parimat, Andres : Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav. : Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav, panin lingi artiklisse [[Suhtlusvõrgustik]]. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.) Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:52 (EET) : Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:55 (EET) == Дорпатский университет == Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа. Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET) : Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET) ::Спасибо :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET) :::Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet. :::: Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis "Dorpat" mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET) :::::Aitäh. :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET) == Head uut aastat == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '' Happy new year (С новым годом)'' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | С новым годом мистр Андрес.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET) |} == Pildid artiklites == Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.<br> Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET) : Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud. Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks see tüütut klõpsimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET) : Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET) ::Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem. ::Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba). ::P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET) ::: Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega. ::: No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis saab need galeriist ära võtta. ::: Kui tahad, siis arhiveeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET) ::::Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET) :::::Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks. :::::Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe. :::::Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida. :::::Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele. :::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET) :::::: Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema. :::::: Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi. No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul. :::::: Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET) :::Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud. :::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET) :::: Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET) :::::Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET) ::::::: Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama? ::::::: Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET) :: No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud). :: Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET) ::: Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest. ::: Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET) ::::Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET) :::::: Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET) :::: Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada. :::: Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET) :::::: Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad. :::::: Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET) :::::::Mida arvad nt [[Taheva mõis|sellisest galeriist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET) :::::::: See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET) ::::::Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga. ::::::Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET) ::::: See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET) :::::: Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET) ::::::: Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET) ::::Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta [https://et.wikipedia.org/wiki/Taheva_m%C3%B5is#mediaviewer/File:Taheva_m%C3%B5isahoone.jpg seda nägema] (liigu edasi parema nooleklahviga). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET) ::::: See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET) ::::::Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET) == Artiklid inimestest == Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--[[Kasutaja:Aksu851|Aksu851]] ([[Kasutaja arutelu:Aksu851|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST) : Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST) ---- Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET) : Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET) ----- Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET) :Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul. :Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET) ::Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega. ::Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET) ::: Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid. :::: No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET) :::::Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul. :::::Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet. :::::Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET) :::::: Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised. :::::: Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium. :::::: See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET) :::::::Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks. :::::::Kui lingi nimi on "pilt" või "pildid", siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on. :::::::Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET) :::::::: Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru. :::::::: Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET) == Algas märtsist == Tere! Ei, ma ei oota "juhtkirja", aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama "Voentorgi" hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET) : Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET) == Potentsiaalse sõja tingimustes == Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes<br />Maailma omadesT tean, aga siin? —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET) : Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET) == Lenin == On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link [[Lenin]]i juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET) : Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi. : Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks [[Lenin (Valgevene)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET) Kirjutasid artikli Tryškiai arutelus ''koplytstulpise'' kohta:"Pühamu" jääb arusaamatuks, sest see tundub kirikuna, aga ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Inglise keeles on nähtus wayward shrine ehk teeäärne pühamu, mitmes teises keeles on kabeli eri liik. Eestimaal nähtust ei esine, seega puudub ka otsene tõlkevaste (kuigi budistlike sarnaste objektide kohta, kus palveveskid ja palvelipud üles seatakse, on pühamut kasutatud ja seega kasutasin ka ise). Samas on sul õigus - pühamu seostub eestlase jaoks hoonega, kuhu saab siseneda. Ehk sobiks pühapaik? Sellel taolist varjundit ei ole, pühapaik on kasutusel ka hiite puhul? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 19:07 (EEST) :Las ta olla "[[teeäärne pühamu]]", paremat nimetust meil praegu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 20:20 (EEST) ::Rocca al Mare vabaõhumuuseumis on üks selline, seal kannab too nime teeäärne tsässon. Paraku on tsässon väga setuspetsiifiline ja üldterminina sellist varianti kasutada poleks vist hea mõte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2017, kell 18:12 (EEST) :::Õige vaste on [[tulpkabel]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2017, kell 16:46 (EEST) == Unblocked Steward Savh == Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET) == Pagulus pagulane == Tere Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega. : Mina paneksin jälle kokku artiklisse [[Pagulane]]. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga <nowiki>#suuna[[Pagulus]]</nowiki> . [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET) ==Viiteta täiendused Mahleri artiklisse== Tere! 8. juunil lisasite [[Gustav Mahler]]i artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse "lisa viide". Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid [[Kasutaja:Kruusamägi]]s (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? [[Kasutaja:Pärtel Toompere|Pärtel Toompere]] ([[Kasutaja arutelu:Pärtel Toompere|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET) : Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla. : Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET) : Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET) == Kustutamine == Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET) Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 12. märts 2015, kell 12:33 (EET) : Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud. : Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan [[Lõuna-Aasia]] riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET) Artikli "Astroloogia" juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST) ==Küsimus== Ehk ütled, kas "[[Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu]]" oleks kontekstuaalselt "haakuv" päälkiri? –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET) Samas ei ole see "kunstivastane" rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET) : Jah, praegune pealkiri on tabavam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET) :: ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased "paljunema nagu küülikud", Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)<br />samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje [[Gorgonzola]], et sinna asemele teisaldada [[Gorgonzola vald|"valla"]] lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud "linn-asutused" primaarselt '''ilma''' ''vald'' lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET) :: Ma jätaks pealkirja [[Gorgonzola]] keskasulale, või kui soovid, kesksele "fraktsioonile". Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka [[Gorgonzola linn]]. ::: Praegu on ju nii, et lõid lk "Gorgonzola" ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et "vallaks" tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda "tsentraalasulat" sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed ''comune'' kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt "Gorgonzola"-ks ja sealt edasi minna;<br />kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET) :::: Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema [[Gorgonzola vald]] või siis [[Gorgonzola linn]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET) ::::: Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit [[Malcolm Fraser]]it, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET) :::::: Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III ([[:en:Malcolm Fraser|enwiki ütleb 20. III]]), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET) :::: Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:<br />Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid ''à la'' Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25&nbsp;000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?<br />Ja vastuseks: kui meil on "põhi-baas"-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased "klahviharjutused" nt sajandi pärast välja näevad –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET) ::::: Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET) ---- [[Ḩusnī Mubārak]]i "surma" edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST) : Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST) ---- Mis arvad artikli [[Bütsants]] hetkeseisust? -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:38 (EEST) :Ma tegin hulga märkusi, ja osa neist on ikka veel aktuaalsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:46 (EEST) Aga artikkel [[Minose kultuur]]? Oleks teretulnud ka märkused/kommentaarid selle artikli kohta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:16 (EEST) :Võtan selle kuu aja jooksul ette. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 12:49 (EEST) :On tarvis läbi toimetada, siis võib asja saada. Hea oleks materjali ka mujalt juurde võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2016, kell 14:44 (EEST) == Uus esilehe kujundus == Tere,<br /> Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST) == Logod == Tere, Kuidas saaksin lisada lehele [[Finncomm Airlines]] ingliskeelsest Vikipeediast logo? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST) : Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST) ==Kasutajanime vahetus (Bioneer1-->Estopedist)== Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi "Bioneer1" muuta nimeks "Estopedist" (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST) : Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata [[Vikipeedia:Kasutajanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST) ::sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_%C3%BChendamine]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST) ::: Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST) ::::Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega "Estopedist" ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Toiminnot:Muokkaukset/Estopedist]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST) ::::: Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST) == Asking for a bot flag == Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported [https://phabricator.wikimedia.org/T97659 here]. --[[Kasutaja:Euphydryas|Euphydryas]] ([[Kasutaja arutelu:Euphydryas|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST) == Küsin siis == Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, ''à la'' ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST) : Meil on olemas artikkel [[Imeulme]], pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST) :: Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua "eksemplare" mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan "pinguldatud-huvil" vastust, mis see #vastaspoolus" siis voix olla. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST) ::: Vaata artiklit [[Ulme]]. On veel [[teadusulme]] ja [[õudusulme]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST) :::: Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST) :::: Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST) == [[Toomas Hellat]] == Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about [[Toomas Hellat]]. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [http://www.geni.com/search?search_type=people&names=Aleksander+Karl+Hellat+], [http://www.geni.com/people/Toomas-Hellat/6000000000904142641]/ and his father [[Aleksander Hellat]] was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST) : Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST) == Hello from Armenia == Hello Andres :))) [[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. : Sorry, I won't. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST) ::«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST) == Hello from Armenia == {| style="border:1px solid #CCF; background-color:#F0EEFF;" |rowspan="2" valign="middle" | [[File:Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid #bdb5ff;" | Hello my friend, I want to give you an [https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_carpet Armenian old carpet] as a gift. |}<noinclude> _______________ See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks, esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse. --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST) == Heinrich Heine == Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST) == Masside mäss == Andres. Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal. Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel. Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 27. august 2015, kell 14:00 (EEST) :Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST) ==Seaduslik varas== Andres, palun vaata artiklit [[Seaduslik varas]], seal on nüüd vist alanud redaktsioonisõda. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 4. oktoober 2015, kell 18:23 (EEST) : Sõda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST) Ma ei taha astuda redigeerimissõtta, aga see täpsustusleht peabki olema ilma ülakomata pealkirja all. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. oktoober 2015, kell 10:50 (EET) : Ma saan aru, et Sa nii leiad, aga kui Sa seda ei põhjenda, siis Sa ei saa teisi selles veenda. Ma arvasin, et Sa jätsid ülakoma kogemata ära. : Kuidas sellist täpsustuslehte Sinu meelest saaks kasutada, eriti kui see on ilma ülakomata pealkirja all? : See arutelu peaks olema täpsustuslehe arutelulehel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2015, kell 10:56 (EET) == Transliteration and Transcription == Hello, these are 2 different things. That is why what you say [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=L%C3%B5una-Osseetia&oldid=prev&diff=4314385 here] has nothing to with transcription. Because you can not put 2 times s letter for one letter according to [https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_transliteration_of_Cyrillic scientifical transliteration]. [[Kasutaja:Manaviko|Manaviko]] ([[Kasutaja arutelu:Manaviko|arutelu]]) 14. detsember 2015, kell 00:51 (EET) == Palve == Kui oskaksid öelda, kuidas enwi konventsiooni järgi on [[:uk:Троїцьке (Попаснянський район)]] pealkiri, siis oleksin tänulik. Panin kogemata alevi alla (see on suht kaugel põhjas, kuigi samas oblastis) lahingupiirkonna viited; 'Troitske' paistab olevat kokku lepitud (st, ilma "y"-ta), aga, neid on väga palju - Troitske, Popasna region ???—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 18:55 (EET) : Proovi seda: Troitske, Popasna Raion [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:31 (EET) :: Aitäh, proovin; kuigi, ei kujuta hästi ette, kuis nende ümbersuunamislehel 100 Troitsket välja hakkavad nägema <!-- eelnevalt eelmises mingis arutelus kirjasin vist u.: Troitsile "kirka", MI6-le, rahu tema põrmule, poloonium, praegu siis vist ehk "kes keda", st, üks "võitja", no ja nii edasi; samas, mitu korda kallim on info kui riik, võim vms, ''or else'', BG vs VP jne.-->—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:57 (EET) :: Eks see ole siis mingil ajal näha: [[:en:Troitske, Popasna Raion|Troitske, Popasna Raion]] [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 13:08 (EET) ::PS! Kõige rikkalikum sõjaajalugu on vist rootslastel, kes tahusid nii mõndagi kividesse/-dele; eelnevate aegade (aastatuhandete) "saviraamatud" ei olnd nii vastupidavad. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 17:07 (EET) ::Tegin "hooga" lisaks veel [[:en:Kominternove|Kominternove]], ja tõdesin (eelmisega nii ei olnud, kuigi kindel ei ole), et sääl on olemas veel säänte leheke, nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Log/pagetriage-curation Page curation log]... ;-) {{värvi|hall|(mõte siis selles, et artiklit ei lingistatudki andmebaasiga, enne selle kontrollimist (nt [[:en:Timeline of the war in Donbass (January 2016–present)‎|Donb kronol art-st]] oli seda hea jälgida))}}<br />Head uut aastat, ''wishing hereby you and yours''!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET) ::: Sulle ka! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 12:02 (EET) == Discgolf == Tere. Olen Eesti Discgolfi Liidu spordi-tehnilise komisjoni liige ning sooviksin Teiega koostööd teha, seoses inimeste teadvustamisega, et taldrikugolf on tegelikult discgolf. Liidupoolsed arutelud EKIga endiselt käivad vastava termini kasutusele võtmiseks. Taldrikugolf ja kettagolf on samuti kuskilt puusalt leiutatud sõnad, mis ei näita discgolfi tegelikku olemust. Parimat ja loodan koostööle. : Noh, kui arutelud lõpevad, siis saame meiegi teada, millist terminit kasutada. Mina lihtsalt panin tähele, et kaks artiklit rääkisid ühest ja sellestsamast asjast, kusjuures tundus, et artiklis [[Discgolf]] on tehtud mehaaniline asendus, mis artikli alguses tekitab mõttetuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 19:00 (EET) Mõte ei olnud mehaaniliselt asendada, vaid anda inimestele õige ja korrektne info, mida discgolf endast kujutab. Praegune leht on ikka vägagi aegunud. Kui lastaks vähemalt uuendadagi infot, kuid IP 90.190.70.70 on raudkindel, et praegune info on adekvaatne, mida ta päris pole. Wikipedia eesmärk on ju inimestele edastada korrektset infot. Selleks on ju isegi loodud Eesti Discgolfi Liit (www.discgolfiliit.ee). : Mulle jäi mulje, et IP-numbriga kasutaja püüab lihtsalt hoolitseda korrektse keele eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:54 (EET) : Ma saan täiesti aru, et EKI ei saa nõustuda sõnaga "discgolf" kas või sellepärast, et sellel on sees võõrtäht. Võõrtähega sõnad peaksid olema kursiivis. Ja sel juhul oleks lahkukirjutamine loomulik, sest lähtekeeles, milleks on inglise keel, kirjutatakse lahku. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:59 (EET) : Mulle ei ole ka arusaadav, kuidas "discgolf" asja olemust paremini näitab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:00 (EET) :: Mainin siin, et mitmed korraldajad kasutavad Eestis sõna "diskgolf", nt [http://www.nelijarve.ee/aktiivsed-tegevused/atraktsioonid/diskgolf/], [http://www.villanova.ee/admin/upload/360%20ATRAKTSIOONID%20Villa%20NOva%202014.pdf], [http://www.360.ee/suvepaevad/tegevused/diskgolf-mang]. Tõesti, pole põhjust sündmustest ette rutata, las EKI kujundab oma seisukoha. MTÜ nimi iseenesest pole määrav, sest riik ei saa takistada vabaühendusel võtmast omale meelepärast nime, seni kuni see pole ebasünnis. Ent MTÜ asutajate valitud nimi ei saa määrata ette, kuidas inglisekeelset mõistet "disc golf" tuleks eesti keelde tõlkida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:29 (EET) :: Inglise keeles paljude sõnaraamatute järgi (Silvet, Merriam-Webster jm) disc=disk ja tähendab see eesti keeles ketast.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:40 (EET) Seda, et kui sa neid tagurpidi küsi- ja hüüumärkidega lehekülgi teed, siis oleks kena kui sa teeksid ka ümbersuunamised nendele lehtedele. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. jaanuar 2016, kell 14:54 (EET) :Tegin ümbersuunamisi. Tõenäoliselt rohkem selliseid lehekülgi ei tule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET) == Request: Portaal:Aserbaidžaan == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. ==Täpsustuslehekülgedele lingid näha== Vaatan, et sul pole siia: [[Kasutaja:Andres/common.css]] lisatud need read, mis näitavad automaatselt täpsustuslehekülgedele viivaid linke. Need kolm rida kopeeri siit: [[Kasutaja:Estopedist1/common.css]]. Selle skripti või kuidas teda nimetada puudus on see, et kui link viib täpsustusleheküljele ümbersuunamisena, siis skript seda ei tunne ära, nt [[Lydia Koidula tänav]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:22 (EET) :Aitäh, ma siis lisan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:24 (EET) :siiski, tundub, et keegi on toda skripti muutnud ja nüüd teeb see roheliseks ka siselingid, mis on ümbersuunamised täpsustuslehekülgedele. Loodame, et see pole lühiajaline skripti täiustus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 00:09 (EET) ==Tsiteerimise lehele ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil== Tere Andres, palun lisa võimaluse korral "Tsiteeri seda artiklit" malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile. Näiteks artikli [[Imitatsioon]] tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&page=imitatsioon välja nägema: '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend''' Imitatsioon. – ''Vikipeedia, vaba entsüklopeedia'', https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 1.02.2016. Parimat, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 14:45 (EET) == Thanks!!! == {{subst:The Tireless Contributor Barnstar|1=Thank You!!!. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7|2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7]] 14. veebruar 2016, kell 16:15 (EET)}} ==Politoloog ''versus'' poliitikateadlane== Küsisid/palusid kunagi mult seletust/täpsustust, mis vahe neil on; äsja manalateele läinud kaheksakümnendat eluaastat kündnu paistes: tema kohta ütleme, esimesena, 'arstiteadlane', ja seejärel alles, pausi järel, arst, tohter jne. Samuti nt Churchilli kohta, esmalt poliitika''tead''lane, "polito''loog''"; "ajaloolaste" ja "ajalooteadlaste" vahelise piiri tõmbamine ehk tüsilikum, siiski, kas nt Aristoteles oli esmalt ajaloolane, seejärel ajalooteadlane, semantika...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 14:44 (EET) :Ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 16:55 (EET) :: == Deletion request == Hi, in my home wiki, the Swedish, where I am administartor, there was a deletion request of the page [[IMMAGINE&POESIA]] for maybe a month ago. Apparently, it is a movement which is not notable enough for Wikipedia. There have been some editors focusing only on getting an article of the movement in many languages. There has also been a hoax image of a meeting with a well-known poet (see [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/File:Ferlinghetti_meets_Immagine%26Poesia_representatives.jpg]). More general info can be found in the deletion request in the English Wikipedia ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Articles_for_deletion/IMMAGINE%26POESIA]). The article has been deleted in over 40 languages during the past month. So I ask you, who seem to be an administartor and active user, to delete the page. I am not asking you to read through all the discussions I linked to; I only wish to inform you, together with clear evidence, of the fact that this has been judged unnotable many times in different Wikipedias, and ask you to delete it. I am not going to engage much in the issue here; I only wish to inform the local community of this issue, so that you may decide what to do. Feel free answer in Estonian, if you are uncomfortable with English. I understand it relatively well, but I thought it to be better to write this in English. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 20:53 (EEST) :I would be glad for an answer. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 13:21 (EEST) :: We have no consensus for deleting the article. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 23:03 (EEST) :::I only wanted to inform you of some facts relating to the article. However, as you do not seem to have any interest in discusing the issue, I will leave the issue. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 2. aprill 2016, kell 11:44 (EEST) == [[José Rafael Cordero Sánchez]] == Hi Andres. You moved [[Jose Rafael Cordero Sanchez]], created by the Venezuelan IP {{Kasutaja|190.39.84.76}}, to [[José Rafael Cordero Sánchez]] which could be understood as an endorsement of the article as fulfilling [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. This would be the first time out of 260+ times on dozens of Wikimedia projects that anyone found José notable. I have tagged the article for speedy deletion, as subject is a notorious cross-wikimedia spammer, and would be very surprised if you decline the proposition. Please revisit the article, examine and read the sources. For further info on this vandal, visit the [[:nl:Wikipedia:Checklijst langdurig structureel vandalisme/Josercs1|LTA file on Dutch Wikipedia]]. Thanks, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 12:48 (EEST) :I don't think that by moving I am committed to a judgment about the topic's notability. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:06 (EEST) ::What kind of answer is this? "I am committed to a judgment" does not even make sense. We are trying to get rid of a cross-wiki vandal, and you are not helpful. Had you read the references cited in the article - and you obviously have not - you would have deleted it right away. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:26 (EEST) ::: Sorry, I wanted to say "I am not committed". ::: I need time. And I don't think I deserve such reproaches. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 21:52 (EEST) ==Küsimus targemale== Avastasin täna kirje: "was automatically updated from (none) to extended confirmed user" — kui tead, tähendust, ehk huvitab vastus ka teisi. Aitäh!<br />Nagu meil mõlemal, ''second thoughts'', piinlik on kasutada arvuti võimalustest ainult 0,5 protsenti, e-riigis, ja on palju "lullasid", mis Vi-sse panduna teeksid meie kõigi elu lihtsamaks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 15:28 (EEST) :Vaata [[:en:Wikipedia:User_access_levels#Extended_confirmed_users]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:20 (EEST) ::Aitäh!<br />Praegu hakkan ingleesidele selgitama, miks "Panama paberid" põhipealkirjanna on vale (u 15 min tagasi jõudis samale järeldusele ka BBC, agamitte väga järjekindlalt), aga, võib-olla homme (nt, riigi solvamise kõrvale, kui homme ilmuvad Panama 2. dokumendid, ülehomme P 3. paberid)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST) ==Arhiveerimine== Tere,<br /> Kas üldise arutelu teemasid, mis olid viimati aktiivselt arutelus (või lisati) rohkem kui neli aastat tagasi, võib arhiveerida säilitamaks arutelu kergesti loetavust (lühidust)? <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:28 (EEST) :Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:34 (EEST) ::Aitäh vastamast. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:36 (EEST) Oleksin väga tänulik, kui heidaksid pilgu [https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Postituvi siia] (Teemaks üldise arutelu arhiveerimine) ning lisaksid oma arvamuse. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 15:01 (EEST) :Aitäh. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 17:19 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Request for translation: Robert Abajyan == Dear Andres. Warm greetings from Armenian Wikipedia! Could you help please help me to translate the article [[:en:Robert Abajyan|Robert Abajyan]] into your unique and honourable language? Even a couple of sentences is good enough and in return I could translate something your choice in our Wiki. Thanks in Advance. BTW I've had the pleasure of participating in [[Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal|Eesti-Armeenia koostöönädal]] a couple of years ago. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 19:36 (EEST) Thank you very much, sir ! Don't forget if you need something to translate, contact me . God bless ! --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 21:48 (EEST) Ei hakka tagasi pöörama, aga ukraina transkriptsioonis (ж järel) sai i-st õ alles 2009, ehk siis 2005 ja 2008. aasta kohta on õige just Dniprodzeržinsk. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. mai 2016, kell 13:13 (EEST) :See ei puutu asjasse. Ei muudetud nime, vaid transkriptsiooni. Loeb see, millal nime kasutatakse, mitte see, millisest ajast räägitakse. Mina saan sellest nii aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:22 (EEST) :: Ajaloo poole pealt on õige ikkagi tollane kirjapilt ja mitte hilisem. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. mai 2016, kell 13:26 (EEST) ::: Ei ole nõus. Aga võib ju keelekorraldajatelt küsida, mis me ikka vaidleme. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:29 (EEST) Hea küll. Ma katsun näitlikustada. Kui me räägime 19. sajandist, kas me peaksime siis "Aafrika" asemel rääkima "Ahwrikast"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:33 (EEST) == Kasutaja Mariina blokeering == Ma ei mõista, miks sai Mariina blokeeringu eemaldasid. Pärast seda, kui tema kasutaja arutelusse oli kirjutatud märkus, pööras ta selle peale lihtsalt artikli "Paju" jälle sellele kujule nagu enne ‎Iifari muudatusi oli olnud. Nii on ta teinud varem ka mujal. Ta ei võta absoluutselt kuulda seda, mida tema arutelusse kirjutatakse. Iiafi märkus on nüüd tema arutelust lihtasalt ka kustutatud. See ei saa niimoodi enam ju edasi kesta!!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 19:14 (EEST) :Pööras tagasi, aga saab ju omakorda tagasi pöörata, nagu Sa tegidki. :Meil tuleb siin koostööd teha, mitte asju nugade peale ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:33 (EEST) :.Aga ta ju ei tee koostööd.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:58 (EEST) :: Kui tahta, et teine teeks koostööd, tuleb alustada sõbralikust suhtumisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:01 (EEST) ::: Kui ta siis vaid ometi kuulda võtaks seda, mida talle öeldakse.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:27 (EEST) :::: See oleneb sellest, kuidas ja mida öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:37 (EEST) ::::: Palun demonstreeri, et antud kaasuses on konstruktiivne koostöö võimalik ja ütlemist võetakse kuulda. Näita isiklikku eeskuju, sõbraliku suhtumise ja sobivas toonis ütlemisega. Teoorias on kõik tugevad, aga näita veebisuhtluses toimivat praktikat ja lahenda akuutne probleem! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 23:40 (EEST) ::::::Kuidas siis ohjeldada, kui blokeerida ei saa? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:43 (EEST) ::::::: Kui inimesse mitte suhtuda nagu metsloomasse, siis ta ka käitub inimese moodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:47 (EEST) :::::::: Ma ei suhtugi nagu metsloomasse, aga mulle tundub, et inimene ei soovi järgida teatud reegleid ja põhjustab sellega palju lisatööd. Ega hooli sellest.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:08 (EEST) ::::::::: Tema suhtumine on niisugune, et ta paneb oma asjad kirja, nii nagu oskab, ja need, kes paremini oskavad, panevad selle Vikipeediasse sobivasse vormi. ::::::::: Mis reeglid need on, mida ta ei järgi? Mina küll ei tea, et oleks mõni selline reegel. ::::::::: Kui sellest, mis ta teeb, lihtsalt kustutatakse sõimu saatel suured tükid ära, siis pole ime, kui ta hakkab tõrkuma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:30 (EEST) ::::::::::Suurem osa Mariina kaastöödest on ju täiesti normaalsed - ei ole sellised, et vaatad peale ja hakkad nutma või siis lööd käega, kuna ei suuda mõtet mõista. probleemiks on see, et vahel tuleb tal peale "barokne" loomingupuhang, mida tuleks talitseda, aga tema puhul oleks minu isikliku hinnangu kohaselt pigem abiks see, kui teatavad artiklid redigeerimiskaitse alla panna. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 18:25 (EEST) :::::::::::Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, ei ole nutused tekstid. Aga ta ei arvesta ka sellega, et teistel on õigust tema tekste reorganiseerida.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST) :::::::::::: Just nimelt. Kui tema tekstid oleks nutused, siis tasuks blokeerida Mariinat. Kuna see nii aga ei ole, siis vikipeedia sellisest pigem kannataks kui võidaks. Kuna ta tõesti ei arvesta mõnede artiklite puhul (on artikleid, kus see pole probleemiks olnud) sellega, et teistel on õigust tema tekste parandada, siis see, kui taolised artiklid täielikult lukustada (ehk siis tagada, et Mariina neile ise ligi ei pääseks), aitaks ehk tal asjade üle veidi järele mõelda See peaks igati vastama [[Vikipeedia:Artikli lukustamise kord|siin]] ära toodud põhimõtetele. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. juuli 2016, kell 13:18 (EEST) ==Araabia vms keele lingid== Ehk polüglotina oskad midagi teha Eesti kategooria artiklites olevate ilmselt liigsete siselinkidega *[[מצה]] *[[إستونيا]] *[[استونيا]] *[[استونیا]] *[[เอสโตเนีย]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 14:19 (EEST) :Jah, võtsin lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 19:43 (EEST) :: Gordioni sõlm :-) --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST) ---- Palun ära lisa läbitoimetamata toormaterjali artikliruumi, pealegi läks osa tekstist artiklisse kahekordselt. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 19:30 (EEST) :Ma panin selle sinna selleks, et toimetada. Küll ma siis üleliigse kustutan. Praegu Sa kustutasid minu töö ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 20:10 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Andres, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 12. august 2016, kell 17:00 (EEST) == Tänusõnad == Tänan teid südamest artikli eest Katre Õimust. Üritan seda oma jõudumööda täiendada. Lisaks pidas ta teid alati hea sõnaga meeles ka meie kodus. Poeg, --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 31. august 2016, kell 01:36 (EEST) :Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2016, kell 13:55 (EEST) == "Vaata ka" linkide vormistamine == Kas "Vaata ka" lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglites]] ei ole alajaotuses [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Vaata ka|Vaata ka]] selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1|2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1]] 8. september 2016, kell 14:18 (EEST) :Meil ei ole selle kohta kokkulepet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 15:14 (EEST) == Vojevoodkondade kategoriseerimine == Nagu ma aru saan, oled mingil põhjusel (mis iganes see ka poleks) otsustanud, et ainuõige ja hea on, kui Poola vojevoodkondadest on osa ainult omaenda kategoorias ja osa ka Poola vojevoodkondade kategoorias, ning mitte mingil juhul ei tohi kategoriseerimist ühtlustada. Võimalik, et mõned vojevoodkonnad on snu hinnangul kategoorilisemad, poolalisemad või siis vojevoodkondsemad, võib-olla on mõni vähem oluline kui teine või on lihtsalt sulle lapsepõlves võikaid kannatusi põhjustanud - kes ikka teise inimese hinge näeb, aga küllap on ka kõige jaburamal teol tegija enda silmis mingi mõte. "Keep up the good work!", nagu robot Bender "Futuramas" ütles, kui keegi jälle mingi jamaga hakkama sai. :Kuidas nii? Ma ei ole ammu kategooriate korraldusse sekkunud, ja kui olekski, siis minul pole võimu neid asju otsustada. :Pean mõistlikuks, et nad oleksid kõik mõlemas kategoorias, oma kategoorias siis esiletõstetuna. :Tõsi küll, mul on ähmaselt meeles, et ma pöörasin hiljuti ühe kategooriate muudatuse tagasi, võib-olla Su märkus on sellest ajendatud. Kui ma midagi kogemata valesti tegin, siis palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:12 (EEST) ::Nähtavasti on siin silmas peetud neid muudatusi ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Poola_vojevoodkond&type=revision&diff=4478101&oldid=4477618 näide]). Nimetatud muudatuste tagasipööramine oli viga. Mis tast ikka, juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:18 (EEST) Mina pidasin enesestmõistetavaks, et kõik Poola vojevoodkonnad on kategoriseeritud Poola vojevoodkondade kategooriasse, nii nagu kõik Poola presidendid on kategoriseeritud Poola presidentide kategooriasse, seepärast ma pöörasin tagasi selle, mida pidasin ilmseks veaks. Vojevoodkondade kategooriate panemine Poola vojevoodkondade kategooria alamkategooriateks on minu meelest alamkategooriate väärtarvitamine, sest alamkategooriatesse tuleb paigutada ainult sellised artiklid, mis sobiksid ka kategooriasse endasse, aga Poola vojevoodkondade kategooriasse sobivad ainult vojevoodkondade artiklid. Poola linnade kategoorias on osa linnu kategooriatena, osa artiklitena. Peale ülalöeldu on sel veel need puudused, et kategooria terviklikkus on lõhutud, artiklit on tähestiku järgi raske leida ja kategooriast ei pääse otse artikli juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:25 (EEST) Ma soovitaksin võtta eeskuju saksa vikist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:38 (EEST) Olen oma seisukohta väljendanud siin: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad]]. Aga ma poleks arvanud, et asi nii kaugele läheb, et artikleid hakatakse üldiste kategooriate alt välja võtma. Ma ei usu, et see lugeja huvides on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 01:51 (EEST) :Kui püstitada eeldus, et Vikipeedia kategooriasüsteem ei peagi matemaatiliselt loogiline olema, siis läheb asi kohe lihtsamaks. :Pigem on probleem loenditega. Need on täiesti juhuslikel teemadel, nõuavad veel ulatuslikumat tööd, olles siiski sageli endiselt ülimalt ebatäielikud ja ei sisalda reeglina mingit täiendavat infot kategooriatega võrreldes. Paras peavalu. Nendega võrreldes on isegi need loogikareeglitega sageli vastuollu minevad kategooriad väga asine lahendus. Mina ei suuda mõista, kuidas sa ei usu kategooriatesse (millel küll on oma puudused), aga usud loenditesse (mis kujutavad endast vikis eepiliste mõõtmetega katastroofi). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2016, kell 15:21 (EEST) :: Võimalik, et selline süsteem on kellegi jaoks lihtsam, aga minu meelest pole lugeja jaoks erilist keerukust, kui näiteks panna kategooria "Poola" alla kategooria "Poola teemad kohtade kaupa" vms ning selle alla kategooriad "Suur-Poola vojevoodkond" ja "Varsavi", või kuidagi teisiti samas vaimus. :: Ja kui selline lihtsus on tõesti oluline, siis ei tohiks ikkagi kategooriast "Poola vojevoodkonnad" vojevoodkondade artikleid ära võtta, sest nii ei täida see kategooria oma põhieesmärki. :: Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kategooriate vastu, aga leian, et need nõuavad liiga palju vaeva, sest nendesse on sisse kirjutatud, et neid tuleb ühtelugu ümber teha. :: Loendid nõuavad ulatuslikku tööd? Selleks et neis oleks sama info nagu loendites, minu meelest mitte, aga igatahes ei ole neid hiljem tarvis ümber teha nii nagu kategooriaid. :: Minu meelest enamik loendeid just sisaldab lisainfot. Loendeid on võimalik täiustada ja juurde teha. Nendega on sama lugu nagu artiklitega. :: Ma ei näe loendite juures midagi katastroofilist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 16:20 (EEST) ::: Nõustun, et oma koht on nii loenditel kui kategooriatel. Loendite pluss on just see lisainfo, mida kategooriatesse panna ei saa. Samas muide võib olla kategooriatest kasu loendite tegemisel ja ka vastupidi, loendite järgi artiklite kategoriseerimisel. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 18. september 2016, kell 16:45 (EEST) :::: Jah. Loendi alguses tuleks märkida, milline kategooria loendile vastab, ja ümberpöördult. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 17:00 (EEST) :::::Minu nägemus asjast on selline: kasutajasõbralikumaks olen ma alati pidanud kategooriaid. Nende abil on kerge ühelt teemalt teisele üle minna ja täiesti uute ja huvitavate asjadeni, mida algselt ei otsinudki, välja jõuda. Loendid kui sellised on rohkem just tegijasõbralikud nähtused: kui üksikud "gigandid", mis on entsüklopeediate sisuloendite analoogiks, välja arvata, võib sinna panna mingi teema kõik asjad (näiteks kõik Nicaragua riigipead) ja siis on hea lihtne ühest kohast vaadata, mis vastava teema edasi arendamiseks ära teha saab. Kui aga mingi loend on täidetud vaid siniste asjadega ja on kindel, et sealt midagi puudu enam ei ole (näiteks [[Leedu linnade loend]]), siis tuleks hakata mõtlema selle artikliks edasi arendamisele (mille üheks osaks vastav loend edaspidi jääks) ja sellele, kuidas seda artiklit teistest artiklitest kätte leida annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 16:39 (EEST) == Kilogramm == Palun taasta artikli [[Kilogramm]] arutelu! Seal oli lisaks teemavälisele kraaklemisele ka mitmeid asjakohaseid kommentaare.--[[Eri:Kaastöö/193.40.142.252|193.40.142.252]] 20. september 2016, kell 13:16 (EEST) :Oli küll, aga midagi kuigi olulist või sellist, mis pole niigi ilmne, ei ole. Valikuliselt taastada minu meelest ka ei saa. :Iga administraator saab selle lehekülje taastada, nii et kui keegi leiab, et ma tegin vale sammu, siis taastagu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2016, kell 15:24 (EEST) Nende Soome raudteejaamade artiklites olevate kilomeetrite kohta saad mingit aimu lehelt [[:fi:Ratakilometrijärjestelmä]]. Nagu ma aru saan siis 26+575 tähendab seda, et too jaam on 26,575 kilomeetri kaugusel Helsinkist. Nagu sa näed, ei ole ka see Helsinki vaksal mitte just päris nullpunktis, et äkki siis on see mingi raudtee lõpp või algus. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. september 2016, kell 03:11 (EEST) :See võib ju olla, aga me ei saa eeldada, et lugeja sellest st aru saab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 08:57 (EEST) == Pisipiltide laiusest == Tere! Kirjutasid mulle märkuse, et pisipiltide suurust muuta ei tohi. Olin veidike suurendanud artikli parempoolse ülanurga infokasti all olevat pisipilti - infokasti laiuseks. Sest minu arvates näeb artikkel vormiliselt märksa „korralikum“ välja, kui infokast ja sellele vahetult järgnevad pisipildid on sama laiad. Mis põhjusel peab pisipildi laius infokasti laiusest tingimata erinema? [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] ([[Kasutaja arutelu:Maasaak|arutelu]]) 30. september 2016, kell 00:52 (EEST) :Meil on erinevate eelistustega kasutajaid. Ühed tahavad, et pildid oleksid kohe nii suured, et neid saaks ilma klõpsimata vaadata. Teised leiavad, et suured pildid on pealetükkivad, ning eelistavad, et pildid oleksid pisikesed, ning huvi korral vaatavad neid klõpsides. Igaüks saab oma eelistustes pildi suurust reguleerida. Kui pildi suurus paika panna, võib see olla ühtede jaoks liiga suur ja teiste jaoks liiga väike. Arvan, et see on olulisem kui lehekülje kujundamine. Muide, lehekülje kujundamisega ei maksa minu meelest eriti vaeva näha, sest erineva suurendusega paistab lehekülg niikuinii erinevalt (see küll ei puuduta praegust juhtumit). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2016, kell 08:32 (EEST) == Pildi eemaldamine artiklist == Tere Adeliine, Minu nimi on Kristiina Piperal ja minust on Eesti Vikipeedias artikkel ajast, kui võtsin osa saatest "Eesti otsib superstaari". Olen juba ammu soovinud, et pilt artiklist eemaldataks, kuid ei ole siiani leidnud võimalust. Seega, mida peaksin tegema, et pilt artiklist eemaldataks? Sooviksin seda teha nii pea kui võimalik, kuna artikkel on osutunud tüütuks minu eraelule. Suured tänud ette ning kõike paremat, Kristiina Piperal :Ma võtan pildi välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 22:40 (EEST) == Arutelu otstarve == Palun lõpeta arutelulehe risustamine. Soovi korral võid selle kopeerida lehele [[Kasutaja:Mariina/materjal]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 19:24 (EEST) :Vaata [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Paju]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 21:46 (EEST) ==Vandalism== Hi. Could you have a look at this user: [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/80.235.17.138 80.235.17.138] and maybe do something about it? -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:20 (EEST) :Hi. It looks like one of your admin colleagues already handled it. -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:22 (EEST) == Request == Greetings. Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence. Thank you. == Sulgpall == Praeguse seisuga on sulgpalluri artikkel [[:en:User:Bbb23|Bbb23]] poolt kustutatud (viitega mass pollution vms, konkreetse isiku poolt), kirjutasin vastu, et algsest jäi vaid infobox ja esilause, mida siis kolm autorit täiendasid (mõte siis selles, et kõik lingid peaksid "pidama").—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :Taastasin artikli. Kui veel kustutatakse, anna teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 21:36 (EEST) ::Nägin, Tänan! Koos sulgpalli(de)ga!(Tegelt, pärast loodut, ++, vaevalt et sel mulle tähendust on), anyway, thanks!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) == Accelerista == Tere, ma ei ole just kõige kogenum Wiki kasutaja, aga mina lisasin Accelerista peatüki. Kuna Wikis on olemas nii Autoleht, Tehnikamaailm kui mitmed muud Eesti päritolu või tegijatega väljaanded, ei näinud ma takistust selle peatüki kirjutamisele. Oli ka paar inimest, kes soojalt soovitasid jälg maha panna. Seega, mida ma valesti tegin või mispoolest on üks õhinapõhine portaal kehvem neist, mis loodud ärilistel eesmärkidel ja Wikis olemas on? Tervitades, lugupidamisega. :Mul ei ole kindlat seisukohta. Kahtlen sellepärast, et ma ei leia sõltumatut infot selle portaali kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2016, kell 20:47 (EET) == Accelerista == Ma ei jaksa ausalt öeldes vaielda, sest Wiki ei ole mulle nii tuttav. Unikaalne lugejanumber on võetud Google Analyticsi andmetest ning ühtlasi on artiklis viidatud, et Delfi Forte on meie suurim refereerija. Lisaks veel Õhtuleht, Postimees, mitmed netiajakirjad jne. Me oleme aasta aega tegutsenud, oma hinge asjasse pannud, rrikkaks keegi ei looda saada - tegime, sest tundsime, et on vaja uut ja värsket verd ja uusi tegijaid tuua valdkonda. Ma olen omal ajal püsti pannud noorte teadussaate Rakett69 ja teinud järjest telesaateid, mille ainus eesmärk on inimesi tänapäevasel moel harida. Ma ei jaksa end õigustada. Ise tegin, ise panin Wikisse, kui adminnidele ei meeldi või valdkond ei huvita, võtke maha. Aga võtke siis maha ka kõik sama valdkonna väljaanded, võrdse kohtlemise printsiip. Selgitus veel - sõber õpetas, kuidas siia allkirja alla lasta, aga ma ei oska. Tereloom on olnud aastaid üks mu nn. kirjanikunimesid. Pärisnimi on Ylle, ehk siis ma olen A vastutav toimetaja. Edu. :Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsi redigeerimiskasti kohal pliiatsiga nuppu. :Seda, kas teema väärib artiklit, me arutasime omavahel. Meil on selle kohta omad reeglid, kus põhinõue on, et teema kohta peavad olema usaldatavad sõltumatud allikad. Siiski on põhimõtteliselt võimalik sellest reeglist mööda minna, kui on tunne, et teema väärib artiklit hoolimata sellest, et niisuguseid allikaid ei ole. :See, kas mingi asi meile meeldib või kas valdkond huvitab, ei puutu asjasse ja seda me ei arvesta. :Me ei saa kohelda võrdselt tuntud ja tutvustatud väljaandeid vähetuntud ja tutvustamata väljaannetega, sest Vikipeedia ei tohiks olla vahend suhtelise tuntuse mõjutamiseks. Minu meelest ei puutu see asjasse, kas on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega või lihtsalt rahateenimisvahendiga. On siiski väga võimalik, et oleks mõistlik kõiki analoogseid väljaandeid artiklivääriisteks pidada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:49 (EET) == Accelerista == Meie lugejanumbrit lööb kokku levinud arvutaja, Google Analytics. Tegelikult on numbrid juba mitu kuud märksa suuremad, aga me lubame endale neid võtta teatavate reservatsioonidega, sest GA loeb unikaalseks lugejaks iga seadme, mis tähendab, et kuu jooksul käib 1 inimene minimaalselt 2-3 seadmega internetis. Just sellepärast me ei afišeeri oma lugejanumbrit ning võtsin selle ära ka tutvustavast peatükist. Et oleks rahu maa peal minu poolest. :Lugejanumbri võib esitada koos viitega nii, et oleks selge, mida see arv tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:51 (EET) ==Minu tunne== Mul on vastakad tunded. Ma tunnen end reedetuna ja ühtaegu mul on häbi, et olen kraakleja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 17:19 (EET) ---- See on väga hea, et Teil on aega ja energiat uute kasutajatega suhtlemiseks, kuid kardan, et neile võib suur kommentaaride hulk väga ehmatavalt mõjuda, isegi kui need reaalsuses pärinevad yhelt ja samalt inimeselt. Nii et kui kasutaja T.S. on öelnud, et päevas 30-40 kirja uute kommentaaride kohta tema arutelulehel käib talle yle jõu, siis tasuks kõik oluline yhekorraga ära öelda, mitte veel 10 sellist teadet juurde genereerida. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:06 (EET) :Minu meelest oli jutt e-kirjadest. Mina vastasin temalt saadud e-kirjadele, ja neid oli kümmekond. Ülejäänud kirjad on nähtavasti saadud teistelt inimestelt. Kirjadele ma vastasin vastusefunktsiooniga. Ma ei leia, et ma peaksin kirjad kokku koguma ja neile korraga vastama. Pealegi tekitavad vastuseid uusi vastuseid, nii et see ei olegi võimalik. Ja need kirjad ei puudutanud arutelulehel öeldut, vaid põhiliselt artiklit [[Edgar Savisaar]]. Vastasin ka mõnedele üldistele küsimustele Vikipeedia põhimõtete ja praktika kohta. :Arutelulehel ma vastasin mitmes jutis sellepärast, et jutt oli pikk ning liigendatud mitme alapealkirja alla. Kas ka see oli häiriv? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:47 (EET) ::Pidasin tõesti silmas arutelulehe muudatusi, kuid eeldasin, et ka selle kohta tulevad vaikimisi teated meilile - aga nähtavasti mitte, seda tuleb ise eraldi seadistada. Vikisisese märguanded tulevad siiski kõigi teadete kohta eraldi ja ka see vilkumine võib päris koormav olla. Teisalt muidugi raskendab mitme muudatuse korraga salvestamine (mina oleks niimoodi teinud - vastused erinevatele lõikudele valmis kirjutanud ja tildedega varustanud ning kõik korraga salvestanud) nende kõigi leidmist, kuna eeldaks, et 1 muudatus = 1 kommentaar. Ma ei teagi seega, mis päris õige oleks. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:30 (EET) :::Sellist põhimõtet ei saa vikis teistele ette kirjutada. See on ikka justkui igaühe enda otsustada, millise sagedusega jne ta suhtleb.{{allkirjata|194.150.65.158}} ::: Ma ei usu hästi, et see mitmes jutis kirjutamine koormav oli. Ja sellest ei tule ka kuidagi kokku 30 kuni 40 kommentaari, nii et vist ikka ei olnud sellest jutt. ::: Ma oleksin tehniliselt küll võinud korraga salvestada, aga paraku mu tähelepanuvõime ja intellekti tase ei võimalda nii keerulise ülesande ühes jutis lahendamist. Ja ma poleks eales arvanud, et niisugusest asjast probleem tekib, eks ma muidu oleks pingutanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:54 (EET) ::: Muide, üks asi veel. Mitmesse kohta korraga kirjutamine ei ole hea ka redigeerimiskonflikti ohu tõttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET) ::::Nõus, tehniliselt tõesti väga muud võimalust ei ole. Isiklikult sain tagantjärele aru, et oleksin pidanud lihtsalt paariks päevaks sellest kärast eemale astuma (siis, kui märkasin, et ka teised temaga vaidlevad). Kokkuvõttes ju miski ei põlenud. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:23 (EET) :::::: Noh, praegu oli asi lihtsalt sellest, et ma ei suutnud Sinu pika jutu eest järge pidada. :::::: Aga Sina ei pea ka selle pärast kõrvale astuma, et keegi võib solvuda. Seda ei tea kunagi ette, mille pärast keegi solvub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:29 (EET) Palun vabandust, tõesti on palju, tervelt 12 juppi. Palun vabandust tüli tegemise pärast. Mul on kahju, aga ma ei suutnud selles tekstis ainult toimetamiskasti abil orienteeruda. Halb pea, palun vabandust! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:07 (EET) :Jah, ega nüüd muud üle ei jää, tuleb teha reegel, kuimitu korda tohib üks inimene ühes arutelus rääkida. Kokkuvõttes, mida vähem midagi ütled, seda parem. Ei saa küll üldse aru, miks Andres peaks vabandust paluma.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.158|194.150.65.158]] 8. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET) :Kui nüüd meilidest rääkida, siis on täiesti võimalik, et iga kord, kui kasutaja arutelulehele keegi midagi kirjutab tuleb selle kohta meil. Siis võib küll tekkida olukord, et neid meile saab ikka liiga palju. Seadistustest küll muudetav, aga selle peale ei pruugi tulla. Mulle tundub, et viki seadistustes on selline asi sees, et teistest vikidest peale koduviki on selline meilide saatmine vaikimisi sisse lülitatud. Oma konto lõi ta algselt inglisvikis. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2017, kell 21:19 (EET) == muutmise võimalusest == :Minu meelest on viisakas välja tuua, miks on artiklit mingi malliga kaunistatud ja selgitada meie ootusi sisule (pidades silmas siin just uusi kasutajaid). Küllap on tegu intelligentse inimesega, kes suudab artikli ka ise korda teha. Seepärast ei pea ma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AE-stonian&type=revision&diff=4574027&oldid=4573950 sellist kommentaari] tarvilikuks. :Ehk siis, jah, saame ka meie teksti kohendada, aga 1) see pole põhjus vältida suhtlust uue kasutajaga ja 2) praktikas me sageli ei jõua paljude artiklite puhul kohendamiseni. Võib eeldada, et kasutajale on mugav, kui tal on konkreetne inimene, kelle poole probleemide korral pöörduda, ja samuti võiks arvata, et artikli loojal on huvi, et tulemus oleks võimalikult hea. Vastandlike signaalide andmine on siin minu arvates segadusse ajav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 21:15 (EET) ::Võib-olla küll. Aga minu meelest ei tohiks jätta valemuljet, et teised selle artikliga tegelema ei hakka ja artikli algataja peab kõik ise korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET) :::Mingi vastutus võiks olla. Või vähemalt arusaamine, et miks teised tema ilusat artiklit nii julmalt nudima hakkavad. Muidu võib see Vikipeedia mainele kahju teha, kui selliseid asju ei mõisteta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 00:19 (EET) == Botina registreerimine == [[Kasutaja:TohaomgBot]] tuleks botina registreerida. Saad sa seda teha? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 17. veebruar 2017, kell 17:55 (EET) :Peaks olema tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2017, kell 18:45 (EET) Palun pane see kasutaja ka bottide sekka: [[Kasutaja:ListeriaBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 18. veebruar 2017, kell 16:37 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 07:30 (EET) Aitäh! Ja veel üks: palun lisa [[Kasutaja:CommonsDelinker]] ka bottide sekka. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:07 (EET) :Minu meelest oleks hea näha, mida ta teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:19 (EET) :: Kas ta on siis kunagi midagi sellist teinud, mille peale oled midagi ette võtnud? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:25 (EET) :::Võib-olla mitte, aga hea on teada, kui mõni pilt ära kaob. Ja tegevust ei ole seal nii palju, et see häiriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:36 (EET) :::: Neist kahest botist tegutseb ta igatahes tunduvalt rohkem. Mind ka viimastes muudatustes ei häiri, kuid kui botid pole bottidena kirjas, siis nad rikuvad ka Vikipeedia statistikat. Ja igasugused andmepäringud, mida tööriistad teevad, ei saa siis botte tavakasutajatest eristada. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:42 (EET) See kasutaja tuleks botina registreerida: [[Kasutaja:YiFeiBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 24. veebruar 2017, kell 00:06 (EET) Veel jäi üks silma: [[Kasutaja:ErfgoedBot]]. Lisa palun see ka. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. märts 2017, kell 16:42 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. märts 2017, kell 16:56 (EET) == Tänud == Välde läks kuidagi käändega sassi; tore, et sabast kinni said! --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. märts 2017, kell 21:34 (EET) == Aedmaasikas == Palun ära lahmi, kui Sul pole aega sisusse süüvida. Sinu taastatud variant on osaliselt uute ja osaliselt vanade andmetega. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:09 (EET) :Ma pole midagi taastanud, lihtsalt tõstsin kustutatud sisu arutelulehele, et see kaduma läheks ja asja saak arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:10 (EET) ::Need ümbertõstetud andmed ei ole korrektsed. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:11 (EET) == Kanep == Ma nüüd ei mõista, miks sellise ümbersuunamise tegid, rahvas kutsub ikka kanepiks. Taim on taim. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:09 (EEST) :Sellest on juttu artikli arutelus. Miks Sa siis ei öelnud, et Sa sellega rahul ei ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:14 (EEST) ::Loe, ütlesingi. Aga las siis olla nagu mujal maailmas Mari nime all. Rahvas ei julge tegelt välja öeldagi, see nagu Voldemort. Öeldakse bob või kivi või suits või midaiganes. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:18 (EEST) :::Ja kuna see illegaalne ning kallis (20 eurot 1 gramm) siis nagunii tarbitakse pigem keemiat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:19 (EEST) :::: 'Beebilõust: Kallis söber, kui palju kanda sa suudad?' :::: Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elumus 10,7 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud. Seega loetakse tõendatuks, et vähiravimil on [[Elumus|elumust]] pikendav toime.<ref>[[European Medicines Agency]], [https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/EMEA/EMEA_20561.pdf EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE, NEXAVAR Kokkuvõte üldsusele], EMEA/H/C/690, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)</ref> ::::: Nexavar'i N30 (200 mg) maksumus on varieeruv kas 3046,68 kuni 3128,89 dollarit.<ref>[http://www.goodrx.com/nexavar Nexavari hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Kuna ei hakka mujalt otsima, siis küsin siit: kas kasutajat on võimalik ära kustutada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:48 (EEST) ::::: Selle võib ära kustutada, lihtsalt minu viis jätta inimesele viimaks informeeritud otsustusõigus, valikuvabadus ja mõtlemiseaeg... Mariina 12. aprill 2017, kell 06:15 (EEST) alias Простота :Palun kustuta minu konto, kui see võimalik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:51 (EEST) :: Konto kustutamine pole võimalik. Vaata täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Courtesy_vanishing - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. aprill 2017, kell 00:17 (EEST) Kasutajakontot kustutada ei saa. Mida konkreetselt Sa tahaksid kustutatuna näha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 12:06 (EEST) {{Viited}} == Tere == Tere, Andres! --[[Kasutaja:Roheline Siga|<span style="color:lime">^Roheline _Siga</span>]] ([[Kasutaja arutelu:Roheline Siga|arutelu]]) 6. mai 2017, kell 13:13 (EEST) ==Infootsing== Kas sooviksid koostada mõnda [[Vikipeedia:Infootsing/Eesti kunst|sellele]] sarnast küsimustikku nt matemaatika või filosoofia teemadel? Võiks [[Vikipeedia:Infootsing|siia]] enam komplekte kokku saada ja siis neid koolides levitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 02:54 (EEST) :Kui mahti saan, siis mõtlen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 08:10 (EEST) ::KES KIRJUTAS WIKIPEEDIA ARTIKLI MARTIN PRIKASKIST? PALUN KONTAKTEERUGE MINUGA heigo.ritsbek@gmail.com [[Eri:Kaastöö/146.255.182.89|146.255.182.89]] 31. mai 2023, kell 23:40 (EEST) ==Suur majanduslangus== Tere! Kas selgitaksite, miks te olete kustutanud lehekülje "Suur majanduslangus"? :Sest see oli originaaluurimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2017, kell 18:56 (EEST) == Rudolf Schumann== Tere!Te saate artiklit tõlkida?Ma võin tõlkida kaudu tõlkija.Suur Tänu! https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Schumann == [[:Sinine]] == planeet Maa õhukiht on ka kosmosest vaadatuna sinine, seega ei ole väljend taevas piisav kirjutises sinine, ehk viitsid oma muudatuse tühistada? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:07 (EEST) :Taevas ei ole vale, see on arusaadav sõna, miks taevast ei võiks mainida? "Maa õhukiht" ei öelda ju. Võib-olla võiks siis nii öelda, et selge taevas on päeval sinine ja Maa paistab kosmosest Päikese valguses sinine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. mai 2017, kell 15:24 (EEST) :: ok [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:31 (EEST) :::Maa värv kosmosest vaadatuna sõltub muidugi suunast, nii et see, et õhukiht kosmosest vaadatuna sinine tundub, pole kindel. Sinised kohad on üldiselt meri, mis on sinine seetõttu, et peegeldab sinist taevast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2017, kell 07:40 (EEST) == "Pane laik" kustutamine == Tere, Kas on võimalik kuidagi saada kustuatud teema sisutekst? Kahjuks ei ole mul sellest koopiat. Tänades. Mida oleks pidanud tegema, et seda ei kustutataks? https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pane_laik :Artiklis esitatud väited peavad olema tõendatud usaldatavate avalike allikatega. Mulle tundus, et see pole siin võimalik, sestap kustutasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuni 2017, kell 11:04 (EEST) '''"Pane ''laik"''''' - kedagi pöial püsti puudutamine keha piirkonda. Tegevus on tuletatud Facebook-ist "Like" ikooni vajutamisest. "Pane ''laik"'', kasutatakse kui soovitakse koheselt väljendanda meeldivat emotsiooni füüsilise puudutusena. "Pane ''laik''" - sai alguse sellest kui Vassil Marjunitš soovis, et inimesed teine teisele väljendaks hetkes kogetavaid meeldivaid tundeid koheselt. See teeb inimesti teineteise suhtes sallivamateks, sõbralikemaks ja lähedasemaks, sest suureneb positiivsete kontaktide hulk. "Pane ''laik"'' - sooritatakse käelaba rusikas surutud ja pöial püsti, teise inimese keha piirkonda vastu. Laigitavaks keha piirkonnaks on tavaliselt pöial püsti käsi ja õlg. ==Aktiivsete kasutajate loend== Minu kasutajanimi on aktiivsete kasutajate loendist kadunud, ehkki olen teinud hulga muudatusi viimase 30 päeva jooksul. Ma ei pruugi olla ainus "kadunud hing," aktiivsete kasutajate arv on kuu varasemaga umbes saja võrra väiksem. Ehk oskad bürokraadina midagi selle kohta öelda? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:37 (EEST) :Never mind. Peale mitmetunnist vahet ilmus mu kasutajanimi loendisse tagasi. Müstika. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:57 (EEST) == Jälle küsimus == Oskad ehk öelda eksperimendi nime?<br />Sisu: katsealustele (min 5 maailma suurema pealinna elanikud, sh ka NY) näidati dražeedega täidetud läbipaistvast plastist valmistatud siga (st, kuju) ja küsiti dražeede arvu; tulemusena ei saadud ühtki õiget vastet, kõigi katsealuste (1-5 milj, ei mäleta) vastuste aritmeetiline keskmine ent andis vastuseks dražeede täpse arvu. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 17:25 (EEST) :Ei oska kahjuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:38 (EEST) ::See oli hr Tulviste loengust (kui mitte Pärli), ehk siis mõte(?) selles, et kooslus, jätku/alalhoiu vms eesmärgil, on suuteline leidma lahenduse...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :::Monte Carlo meetod. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:55 (EEST) :::: Minu meelest mitte. [[Monte Carlo meetodid]] eeldavad, et tõenäosusjaotus on teada, või ma saan valesti aru? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 19:03 (EEST) :::: Ei pea teada olema, küll aga isiklikul tasemel hinnatav olema, mille alla ka konkreetne juhtum satub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:12 (EEST) ::::: Kuidas saab puhtalt statistikaga põhjendada, et keskmine hinnang läheb täppi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:28 (EEST) ::::::Meetodid on erinevad, (sestap artikli nimigi Monte Carlo meetodid). Antud variandi puhul on eelduseks, et inimesed hindavad midagi, mis on neile hinnatav, mis loob seega hinnangutest tõenäosusliku jaotuskõvera. Hinnata saab midagi, mis ei varieeru, kui inimestel paluda hinnata muutuvat suurust, näiteks Kuu kaugust Merkuurist, või siis midagi, mida nad hinnata ei oska (kiirliftiga Kuule sõiduks kuluvat aega, mis on kümme tundi), pole tulemus saavutatav, kuna statistika suvaliste tulemustega täpset keskmist vastust ei loo. Inimesed ei tea täpset tulemust, küll oskavad nad aga hinnata suurusjärku, määratledes sel konkreetsel juhul jaotuspiirkonna ise. Raamat "Suurte väejuhtide saladus" oli üsna hea lugemismaterjal, seal oli juttu Monte Carlo meetoditest ja ka sellest konkreetsest juhtumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:04 (EEST)<br/><u>Konkreetse "kommisea"</u> puhul oli iga mandri sea "kõhus" täpselt sama kogus dražeesid...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) {{taane|::::::}}Minu mõte oli pigem selles, et mida rohkem "valeväiteid" me konstrueerime, seda tõenäolisem on sellest "tõdeväite" väljakoorumine, mille autoreiks ei ole keegi meist.[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) Ma taipan enam-vähem, aga kuidas ette arvata, mida inimesed hinnata oskavad? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:55 (EEST) :Miks tahad alati olla võimeline "ette arvama"? See ei ole ei Newtoni ega Einsteini kooslus, pigem organisatsiooni/olemi/kogumi enesealalhoiu "geenikoodiga" etteantud muster/mall. Umbes sedalaadi, et suvele järgneb talv jne, mõni loodu (taim, näiteks) kasvab (ellujäämiseks) ülespoole, mõni teine allapoole. Kui mulle oleks veel u 250 aastat elu antud, siis ehk oskaksin paremini selgitada (kellele), ja põhjendada ka seda, miks vajaksin veel vähemalt paari veerandtuhandet, et paremini aru saada...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :: Siiski, kui asi pole mingilgi määral ette arvatav, siis pole ka tulemus saavutatav. Küsi ükskõik kui paljudelt inimestelt tahes, kui kaua aega võtaks liftiga Maalt Kuule sõitmine ja õiget tulemust ei tule. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2017, kell 23:52 (EEST) :::Ehk siis - Andrese küsimus sellest, kuidas teada, kas tol meetodil saavutatav tulemus on relevantne või ei, on vägagi relevantne... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 07:54 (EEST) :Leidsin hiljuti internetiavarustest hiljutise uuringu teatavatest matemaatikaülesannetest, mida inimesed tavaliselt valesti lahendavad. Neid nimetatakse mitteintuitiivseteks, sest a: reaalse arvutustöö asemel usaldab inimene sellise ülesande lahendamisel intuitsioonile ja b: saab sedasi vale tulemuse. Just selle kirjeldatud juhtumi vastand - see, et rohkem inimesi küsitleda, ei anna õigemat tulemust, kaalukauss ongi pidevalt vale vastuse kasuks nihkutatud. Reaalselt muidugi lahendavad neid ülesandeid kõige õigemini väga tugeva intuitsiooniga inimesed, seega nimetus päris kohane pole. Kindlasti pole aga see veel määratletud, kas tulemus on mitteintuitiivne või ei. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 21:16 (EEST) ::Jah, Monty Halli ülesanne on hea näide selle kohta. Märkus väga hea intuitsiooni kohta on minu meelest ka õige. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 22:52 (EEST) == Lingid arutelulehtedele! == Tee kindlasti oma kommenteeritud arutelulehtedele vajaduse korral lingid. Nt tegemata siin [[arutelu:Hungaroloogia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 12:44 (EEST) :lingistada on nutikas ka kasutajanimed, et neile automaatselt teavitus tuleks. Nt tegemata siin: [[Arutelu:Admiral von Trotha]], ent mille ma tegin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 14:12 (EEST) == [[Lepikon torppa]] == Artklit täiendades tuleks viited üle kontrollida. Praegu on lingid viidetele olemas, aga viiteid endid polegi. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 19:46 (EEST) :Arutelulehel on sellest juttu. Tule appi, kui oskad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 21:05 (EEST) ---- Kui on tahtmine täpsustusi korda teha, siis [[Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed|siit]] leiab pidevalt kasvava loetelu. --Pelmeen10 16. august 2017, kell 00:47 (EEST) :Need tuleb kohe korda teha, kui need tekivad, aga meil ei jätku toimetajaid. Ja kõigepealt, neid ei tohi üldse tekitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2017, kell 08:19 (EEST) Mõtlesin su käest nõu küsida, et kuidas sa tõlgiksid eesti keelde sellise asja nagu ВЦСПС ([[:ru:Всесоюзный центральный совет профессиональных союзов]]) spordivõistluste puhul (näiteks Первенство ВЦСПС) ehk siis tegu ametiühingute spordiühingu (mille alla käisid siis näiteks spordiühingud Trud, Zenit, Krõlja Sovetov, Avangard jne) võistlustega. Omal ajal kirjutati lihtsalt Ametiühingud /olid ka sellised asjad nagu Maanoored ehk Урожай ja ka Relvajõud ehk физкультурно-спортивное объединение Вооруженных сил/, aga tänapäeval need enam väga hästi ei kipu kõlbama. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. august 2017, kell 11:52 (EEST) :Organi nimi oli [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu]], lühend ÜAÜKN. Jah spordi kontekstis räägiti tõesti Ametiühingutest (või ametiühingutest?). Ma ei saa aru, miks see ei kõlba. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2017, kell 12:02 (EEST) ==Kirillitsas linke== kirillitsas linkide kordategemisel leidsin ka kolm pähklit: [[Функция_(математика)]], [[Множество]] ja [[Opolje_(природный_район)]]. Ma arvan, et sul käib nendest jõud üle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:13 (EEST) :[[Funktsioon (matemaatika)]], [[Hulk]]. Kolmanda tegin ümber: [[Opolje (Venemaa piirkond)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:11 (EEST) ::neid su vastatuid linke ([[Функция_(математика)]] ja [[Множество]]) ma tegelikult teadsin, ent need on ühes ja samas artiklis sellises (v-o vigases) kontekstis, kus ma ei oska neid parandada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:57 (EEST) ::: Need on tarbetud, kustutasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 12:20 (EEST) == Kategooriad == Olen rajanud: [[:Kategooria:Usbeki lauljad]], [[:Kategooria:Tadžiki muusikud]]. Kas ma pean teisaldama (Usbekistani lauljad, Tadžikistani muusikud)? [[Munojotxon Yoʻlchiyeva]] on [[usbekid|usbeki]] laulja, sest ta on sündinud ja töötas [[Usbeki NSV]]is. [[Bojmuhammad Nijozov]] ei ole [[Tadžikistan]]i, vaid [[Tadžiki NSV|tadžiki]] muusik. [[Tadžikid|Tadžiki]] inimene on [[Tadžikistan]]ist või [[Tadžiki NSV|TNSVist]], jah? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2017, kell 19:42 (EEST) :Ei, "usbeki" või "tadžiki" tähendab rahvust, etnilist päritolu. "Usbekistani" või "Tadžikistani" tähendab seotust riigiga (või liiduvavariigiga). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2017, kell 22:47 (EEST) :: Jah, ma saan aru, aga mu küsimus oli: [[Tadžikistan]]≠[[Tadžiki NSV]], [[Usbekistan]]≠[[Usbeki NSV]] → tadžikistani inimene ei ole [[Tadžiki NSV|TNSVist]], vaid [[Tadžikistan]]ist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3ATad%C5%BEikistani_muusikud&type=revision&diff=4730229&oldid=4729649 Olen teisaldanud]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 29. august 2017, kell 00:44 (EEST) ::: Ka Tadžiki NSV on Tadžikistan ja ka Usbeki NSV on Usbekistan. Nii vahet teha ei saa ja minu meelest ei ole see vahetegemine ka vajalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2017, kell 10:15 (EEST) ---- Miks Oü Pinska artikli teisaldasid? Sellised võib julgelt kustutada. --Pelmeen10 2. september 2017, kell 23:48 (EEST) :Mul ei olnud aega uurida, kas teema on tähelepanuväärne, aga see oli kohe näha, et pealkiri on vale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2017, kell 13:14 (EEST) == Aidi või Aïdi== [[Maroko]] koeratõug, [[en:Aidi]] / [[fr:Aïdi]], kumb neist etwi-s põhiartikli pealkirjaks sobib?[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:00 (EEST)<!-- Pikse ajal tähendas logisurk seda, et üks hetk on kirjas üks asi, u 5 min pärast on logikirje üle kirjutatud--> == Samanimelised == Ma märgin samanimelisi inimesi arutelulehtedele, kui leian neid teenetemärkide kavalere korrastades. Kahjuks ei ole jaksu ise kõikide kohta artikleid teha, aga arvan, et on kasulik, kui see info on kuskil olemas.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:31 (EEST) :Jah, muidugi ei pea just Sina tingimata neid artikleid tegema. Aga mulle tundub, et sellistes olukordades tuleks artiklipealkiri ordenisaajale jätta ning ordenisaaja artiklile täpsustusmärkus lisada. Seda ei saa ilma artiklita teha, nii et ilma artiklita ei saa olukorda lahendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:36 (EEST) ::Loomulikult saab teha täpsustusleheküljed, kus kõik võimalikud variandid on punased, ent eelistada tasuks ilmselt tõesti täpsustusmärkusi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 18:25 (EEST) ::: Asi on ju selles ka, et pole mõtet panna põhinime neiupõlvenimega ühele pulgale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST) == Ümbersuunamis leheküljed == Kuidas neid kustutada, et jääks alles ainult õige lehekülg? – Eelneva [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Tehnilised ja vormistamisstandardid|allkirjata]] kommentaari kirjutas [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]] • [[Special:Contributions/MoroccoCentral|kaastöö]]) 14. november 2017. :Kustutada saavad administraatorid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2017, kell 09:04 (EET) :: Ümbersuunamiste kustutamiseks pole enamasti aga ka vajadust. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 15. november 2017, kell 10:17 (EET) == Prva Liga == Kuna mitmel riigil on kõrgliigad [[Prva Liga]], siis tegin täpsustuslehekülje. [[Prva liga]] võiks sinna suunata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:36 (EET) :Jah, nõus. :Muide, Sloveenia liiga jaoks ette nähtud (ja ka praegune) pealkiri ei ole nimi. See tuleks pigem tõlkida või siis kasutada nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:47 (EET) == Arutelulehel teiste tekstide muutmisest == Minu teada on selline tegevus Wikipedia reeglite vastu. Palun, ära enam tee niimoodi!--[[Eri:Kaastöö/90.191.198.230|90.191.198.230]] 3. jaanuar 2018, kell 17:03 (EET) :Vabandust, kui tegin, siis kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET) Ma saan aru, et sa oled juhindunud mingitest soovitustest, kui siiski palun ära muuda vene kabet Vene kabeks. Mängul pole riigiga midagi pistmist, pealegi tundub et see on pärit tänapäeva Ukraina ehk siis endise Poola riigi aladelt. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2018, kell 00:31 (EET) :Ma juba muutsin. Kui ta on pärit Ukrainast, siis "vene" on ju veel valem. Nimi ei ole ju ometi paadi järgi? Igatahes nii ESBL-is kui ka TEA-s on "Vene kabe". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 00:44 (EET) :: Sugugi mitte. Õige on vene kabe. Ja nimetus on rahvuse ning mitte riigi järgi. Tuleta meelde, et rahvused ja keeled käivad eesti keeles ikka endiselt väikese tähega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2018, kell 01:01 (EET) ::: Kabel ei ole rahvust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:13 (EET) ::: Igatahes Sa peaksid seda põhjalikumalt selgitama ja põhjendama. Mille poolest vene kabe erineb Vene kirvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:15 (EET) :::Minu meelest on "Vene kabe" nagu "Vene vodka". vt [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vene+kabe&F=M].--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 08:23 (EET) :::: Pigem nagu rootsi kardinad, vodka võib olla väga hästi ka Venemaalt toodud ja sel juhul oleks see suure algustähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. august 2018, kell 07:40 (EEST) ::::: Praeguste reeglite järgi on "Rootsi kardinad". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2018, kell 08:45 (EEST) == Languages in Estonian == Hi, at svwiktionary we're discussing language names in Estonian, but since we don't speak Estonian, the discussion is unproductive. Are you good at grammar? :-) {| class="wikitable" ! || Name of the language (noun/nimisõna) || Name of the country (noun/nimisõna) || Adjective (omadussõna) |- ! English | Albanian, Swedish, Estonian : ''I speak <language>. The grammar of <language> is difficult.'' | Albania, Sweden, Estonia : ''I come from <country>. The capital city of <country>.'' | Albanian, Swedish, Estonian : ''A <adjective> woman. <Adjective> Wikipedia.'' |- ! Estonian <br> (alternative 1) | * albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)'' * '''<del>albaania, rootsi, eesti</del> (<u>incorrect</u> forms)''' | Albaania, Rootsi, Eesti | albaania, rootsi, eesti |- ! Estonian <br> (alternative 2) | * albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)'' * '''<ins>albaania, rootsi, eesti</ins> (<u>also correct</u> forms)''' | Albaania, Rootsi, Eesti | albaania, rootsi, eesti |} Can you tell whether Estonian alternative 1 or 2 is accurate? According to [[wikt:eesti]] it seems like alternative 2 is possible, but highly unusual. [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 16. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET) :Yes, in the contemporary Estonian "albaania", "rootsi", "eesti" are not normally used for the languages but the linguist [[Paul Ariste]] used to use them so. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:03 (EET) :This use was introduced in the first half of the 20th century as a loan from Finnish. Now it is probably obsolete except in jocular speech. (But [[Ago Künnap]] used it in 1994.) It has been also found in some Estonian dialects. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET) ::(Thanks a bunch!) Do you have an explanation for why, on a page like [[wikt:inimene]], the title is "Eesti" and the translations seem to have language names like "rootsi", without "keel"? [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET) ::: Because it would be tedious to repeat the word ''keel'' all the time. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET) :::: Thanks! [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET) Andres, mul on selline tunne, et ma hakkan su muudatusi seal 1993. aasta juures kohati uuesti tagasi pöörama. Asi selles, et see kuidas ja mis isikud sa artiklisse jätad ja millised eemaldad ei ole päriselt ka vastuvõetav. Osade eemaldamistega ma olen nõus, osadega aga mitte mingil juhul. Näiteks kui sa surnute nimekirjast Bobby Moore'i, Arthur Ashe'i ja River Phoenixi eemaldasid, siis ma hakkasin küll vanduma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. jaanuar 2018, kell 02:18 (EET) :Pane need tagasi, kes Sinu arvates peavad seal olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:23 (EET) :Ja surnute nimekirjast võta need välja, kelle eemaldamisega Sa oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:26 (EET) == Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> :''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]'' {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2017 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2017 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2017 (all)|top ~250 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:user group|user group]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs. |} Thanks again :-) -- [[W:EN:User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)''' </div> == Tere == Kas sinu tegeled lehekülgede ühendamisega ka? Erikeelsete vikipeediate vahel ma mõtlen. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Jah. :Soovitan kasutada nelja tildet, et aeg oleks näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2018, kell 09:56 (EEST) ---- Kasutajaliidese muutmise õigust piirati mõnedel lehtedel ([[Eri:Püsilink/5084345#footer|teadaanne saatkonnas]]). Ma arvan, et võiksid uude kasutajarühma (liidese administraatorid) lisada need, kes on vastavaid lehekülgi varem muutnud. Need oleks järgmised neli kasutajat: Cumbril, WikedKentaur, Ahsoous ja mina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2018, kell 18:30 (EEST) Lehti nagu [[MediaWiki:Common.css]] ei saa praegu muuta ükski kohalik kasutaja. Sina saad lisada kasutajaid ülalnimetatud rühma, mille liikmed saavad neid lehti muuta. Kas oleks võimalik õigused saada? Ma kibelen mõnd liidese lehekülge uuesti muutma. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. september 2018, kell 16:54 (EEST) Tõepoolest, mille taga selle õiguse andmine seisab? Kui tahaksin oma loodud [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|Viidete Korrastaja]] tööriistas vigu parandada või seda täiustada (nii, et muudatused kõigi tööriista kasutajateni jõuaks), siis pole mul seda võimalik hetkel teha. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:27 (EEST) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:44 (EEST) :: Mul endiselt ei ole seda õigust. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:47 (EEST) ::: Kuidas nüüd? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:51 (EEST) :::: Nüüd on. Aga WikedKentauril pole. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:52 (EEST) ==Ehk== vaataksid, palun, [[Gravitrips]]i 3. lõiku, ma pole päris kindel korrektsuses. Ette tänades, —Pietadè 10. detsember 2018, kell 17:52 (EET) == Vandalism == Hello! Please see [[Special:Contribs/193.40.104.194]]. Their edits are death threats, and although likely not serious, should still probably be blocked. Thanks, [[Kasutaja:Vermont|Vermont]] ([[Kasutaja arutelu:Vermont|arutelu]]) 9. jaanuar 2019, kell 13:08 (EET) == Ei ole sodinud, eemaldas mittevajalikku infot == Mida see tähe "J" korduv lisamine siis on, kui mitte sodimine? Kõrvalküsimusena: mille poolest on allikaviidetega kinnitatud avaliku elu tegelase avalik vaidlus seksuaalküsimuses mittevajalik info? Palun selgita, et edaspidi oleks selge. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:35 (EET) :Tähe J korduvat lisamist ma ei märganud. Artikli ajaloost nägin, et ta pööras tagasi ka selgelt pahatahtliku muudatuse. Ma ei näe tema tegevuses pahatahtlikkust. Mulle tundub ka, et see seik on liiga kergekaaluline (seda kajastavad ainult meluleheküljed ja kirjeldatu toimus ainult Youtube'is) ja vähemalt sellisel kujul on seda entsüklopeediast lugeda imelik (ka liiga suur kaal). Muidugi see on vaieldav, aga blokeerimise asemel oleks minu meelest tulnud dialoogi astuda. Minu arvates võib selle lõigu ära jätta küll, aga lingid võib panna välislinkide alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:51 (EET) ::Sodimise puhul pole nagu midagi arutada. P.S. Miks me näiteks poliitikute isikuartiklites selliseid avaldusi kergekaaluliseks ei pea ja erandi teeme? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:31 (EET) ::: Ma ei tea, kas see nii on. Kui poliitik kritiseerib seadust, siis on see oluline, sest poliitikut teevadki seadusi. Siinset juhtu võib ka nii tõlgendada, kuid see pole üheselt mõistetav, see võib olla ka lihtsalt loba ja pullitegemine. Samuti pole skandaali ega huligaansust ega ilmselt ebaeetilist käitumist, vähemalt minu arvates mitte. Ja kui tahta esile tuua seaduse kritiseerimist, miks siis artikkel seda ei maini? Sellepärast ma leiangi, et sellisel kujul on see ebavajalik. Aga ma ei taha seda asja sisuliselt arutada, ma tahtsin ainult selgitada, miks ma bloki maha võtsin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 11:09 (EET) ::::Ei, ta ei kritiseerinud seadust. Vastupidi, ta äratas avalikku tähelepanu sooviga talle seadusega antud õigust kasutada. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 12:14 (EET) :Noh, see J-täht jäi nähtavasti kogemata sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:00 (EET) == Daodejing == Kuule, Andres, mul tekib aina sagedamini küsimusi, [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Daodejing&type=revision&diff=5233383&oldid=5233378 mida kuradit sa õigupoolest teed]. Kui viidatud leheküljel on autoriks märgitud Hilmar Alquiros, aga sina nõuad, et selle asemel oleks perekonnanimeks Klaus, või et vaikitaks maha, kui üks tõlge on tehtud soome keele kaudu - mis toimub? Kas sa lihtsalt käid ringi ja tühistad suvalisi muudatusi, sest on selline tuju? Oma tegevust põhjendama sa ju ei vaevunud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:22 (EET) :Vabandust, ju ma siis eksisin. Aga kui Sa neid kolme muudatust koos vaatad, kas see ei näe siis välja nagu vandalism? Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:26 (EET) ---- Palun roboti õigusi kasutajale [[User:PikseBot|PikseBot]]. Teeksin sellega mõningaid süntaksiparandusi ning võib-olla parandan hiljem välislinke vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2019, kell 12:10 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2019, kell 14:07 (EET) == [[Plekkpurgi katedraal]] and [[Cyril Genik]] == Hello Andres, As a senior editor in the Estonian Wikipedia would you be able to remove the tags from these two articles? Many Estonian editors have contributed to these articles over the years. I just thought I'd ask. I apologize for being unable to write to you in Estonian. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 17:58 (EET) == [[Minangkabaud]] == [[Puti Kaisar-Mihara]]: "Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabau]]" või "Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabaulane]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 13. aprill 2019, kell 13:03 (EEST) : Vabandage, [[kasutaja:Ursus scribens]] suhtub töösse väga tõsiselt ja on parandanud artiklit. Töö on lõppenud. He has already explained [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 what is the Estonian for "a Minangkabau person"]. Sorry, I didn't want to be any trouble to you. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:15 (EEST) == Kuidas tõlkida == Kuidas võiks tõlkida "pseudo-Riemannian metric"? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. aprill 2019, kell 22:33 (EEST) :Minu meelest sobib "pseudo-Riemanni meetrika". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 00:41 (EEST) ::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 05:52 (EEST) Aga "Собственно псевдориманов метрический тензор" – kuidas seda? Kas nii: "päris pseudo-Riemanni meetriline tensor" --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 06:21 (EEST) :Selles vallas tuleb vast keelenõuandlasse pöörduda. Tõeline või ehtne - alternatiive on mitu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 07:30 (EEST) ::See ju termin. Mida nemad sellest teavad. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 08:43 (EEST) ::: Ma ei tea, kas nii kasutatakse, aga eesti keeles tuleks põhimõtteliselt öelda "pärispseudo-Riemanni meetriline tensor". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:02 (EEST) ::::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:12 (EEST) == Rootsi lipp == Arutelulehel ära toodud kitsaskohad tunduvad aegade jooksul lahenenud olevat. Küsimus: Kas vastuhääl hea artikli staatusele veel kehtib ja kui, siis miks? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 22:30 (EEST) :Uurisin pisut, aga jäi pooleli. Esmapilgul torkab silma, et viiteid igal pool pole. Kas on kasutatud uuemat kirjandust lipu ajaloo kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 10:46 (EEST) == Filosoofiateosed == Mul ei ole otseselt midagi nende artiklite vastu, aga leian, et need sobiks Vikipeediasse vähe paremini, kui nende juures oleks natuke täiendavat infot peale praegu esitatu. Alustuseks võiks teostes käsitletavatest teemadest olla ka artikli enda sissejuhatuses väike lõik, et ei peaks artiklit läbi lugema, et üldse teada saada, et millest mingis teoses juttu. Ning muidugi võiks nende juures olla mingit infot teoste enda kohta (nt mis keeltesse on tõlgitud, kui palju välja antud, kuidas on keegi kolmas teost arvustanud). Kas see oleks tehtav? Samuti saab alati juurde tekitada infokaste (nt [[:fr:La Dialectique de la durée|nagu siin]]) ja/või navigeerimismalle (kus on välja toodud mingi autori olulisemad teosed, et lugejal oleks hõlpsam selliste artiklite vahel liikuda). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2019, kell 21:31 (EEST) :Sel hetkel, kui ma neid kirjutan, huvitab mind eelkõige sisukokkuvõte ja mul ei jätku tavaliselt kannatlikkust, et muud üle ühe lause kirjutada. Kui sisukokkuvõte on valmis, võib sellega rohkem tegelda. [[Love's Vision]] on näide, kus sisukokkuvõte on valmis ning on lisatud ka sissejuhatav lõik ning kokkuvõte arvustustest. Navigeerimismalle ja infokaste ma ei hakka tegema, ma ei tee neid kunagi, aga kes soovib, võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2019, kell 01:45 (EEST) == Seks piim ja jooks == Miks sa arvad, et peaks olema olemas sõna "sekslelu"? Vrd nt piim+lehm=piimalehm (piimlehm?), jooks+king=jooksuking (jooksking?) jne°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 18:27 (EEST) :Võib-olla ei ole, aga on olemas kategooria Sekslelud. Selle kategooria võib ka ümber nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:29 (EEST) ::Oli olemas, sest, jäi silma ja teisaldasin 13. V [[:et:Kategooria:Seksilelud|Seksilelude]] alla.15. mai 2019, kell 18:31 (EEST) ::: Vabandust, ju ma siis eksisin, lugesin valesti või midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:34 (EEST) ::::Oli vist "punane" kategooria; samas, ‘seksmängu{{värvi|hall|-}}asjad’ on ilmselt "[[Keel (anatoomia)|keel]]e<nowiki>liselt</nowiki>" lubatud...°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 19:38 (EEST) == Värviartiklite kategoriseerimine == Selline küsimus tekkis. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud võõrast keelest nt ''shades of red'') eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on väga sarnased spektri keskmisele punasele või vastupidi, on vägagi tugevalt omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine pole loogiline st tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt - . Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste ''champ chromatique'' (eesti keeles sellele mõistele vastet ei ole), mis on seotud nii tajuga kui põhivärvinimega keeles ja mille alla kuulub nii nn põhivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased. Minu ettepanek oleks ehitada kategooriad nii: Värvused all on alamkategooriad Punased värvitoonid (praeguse keeleliselt kohmaka Punase varjundid asemel), Sinised värvitoonid, Kollased... jne, mille sees sisalduks nii põhivärviartikkel kui ka põhivärvi variatsioonide artiklid. Sellisel juhul jääks Värvused alla ainult mitmesugused üldmõistetega seotud artiklid. Kui mõni värvus asetseb nii-öelda mitme vahel, siis võib talle lisada mitu kategooriat: Sinised... Rohelised... Keeleinimestega juba konsulteerisin, oleks üheselt arusaadav. Mulle endale tundub väljapakutu vähem vastuoluline kui praegu olemasolev süsteem, mida arvate? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 19:44 (EEST) : Õieti on kõik praegu olemasolevad värviartiklid tegelikult värvinimede artiklid. Värvikastis olev klots ja pildid illustreerivad värvinime. Nii et võib ka keelepõhiselt lähenada. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:09 (EEST) :: Ma saan Su loogikast aru. Segadus tuleb sellest, et mingi kategooria alla kuuluvad artiklid jagunevad põhikategooria ja alamkategooriate vahel, nii et antud juhul on ka alamkategooriate all värvused. Aga noh, nagu näha, pole see lugejale enesestmõistetav. Mulle see süsteem üldse ei meeldi, sest see teeb kategooriad ebaülevaatlikuks. Aga noh, ega Sinu ettepanek ka selle süsteemi vastu ei ole. Minu poolest võid nii ümber teha, aga aruta teistega ka. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:26 (EEST) == Wikidata == Kuidas tekitada uut artiklit wikidata abil? Näiteks: [https://www.wikidata.org/wiki/Q148285], kuidas selle abil teha meile artikkel [[Osho]]?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 16:06 (EEST) :Minu meelest nii ei saagi. Tuleb lihtsalt artikkel alustada, ja siis saab Wikidataga ühendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:20 (EEST) ::Hea küll. Tegelikult peaks saama selle abil artikli põhja moodustada küll. Aga kuidas olemasolev või uus artikkel Wikidataga ühendada? Kas on mingeid juhiseid?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 06:42 (EEST) :::Ühendada saab ikka seda, mis olemas on, ehk siis alustatud ja salvestatud, tegemisel ühendada ei saa. Kui artikkel on mingis keeles olemas, siis vasakul on riba keeled, sealt siis valid keele, millega ühendada, ja artikli nime selles keeles. Kui mingil põhjusel aga on üksus olemas vaid wikidatas (näiteks alustas keegi mingis keeles artiklit, aga lõi ennem wikidata andmeüksuse, kui artikkel valmis), siis andmeüksusel on ka keelte osa olemas (lahter Wikipedia, täpsemalt küll vikide, sest igal keelel oma vikit pole, mõnel on aga mõne murde jaoks ka), kuhu saab lisada eesti artikli. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 08:00 (EEST) == Autoriõigused == Mitmete mu uute artiklite autoriõigused on pandud kahtluse alla. Nendes on kasutatud CC-BY-SA litsentsiga andmeid [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht] ning sellele allikale on ka kõigis vastavates artiklites korrektselt viidatud. Seega ei tohiks olla probleeme nende kasutamisega meie Vikipeedias. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 14:44 (EEST) :Ma ei tea, millistest artiklitest jutt on, aga nii palju kui mina aru saan, ei käi see litsents "Ida mõtteloo leksikoni" kohta. Seda allikat võib kasutada küll, aga tuleb ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 16:55 (EEST) ::Jutt on artiklitest [[Ületava mõistmise suutrad]], [[Sārnāth]], [[Ületav mõistmine]] ja [[Subhūti]]. "Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 06:55 (EEST) Mul käivad need autoriõiguste asjad üle mõistuse. Ma ei saa näiteks aru, mida tähendab "community content" ja ma ei saa ka aru, mis litsents see on ja kas see Vikipeediasse sobib. Pikne ja Ivo teavad neid asju paremini. Aga sisulisest küljest arvan, et on parem, kui Vikipeedia artiklid ei ole mõtteloo leksikoni koopiad, vähemalt ei ole hea, kui selliseid artikleid on massiliselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 09:37 (EEST) == Ülikoolide nimed == Minu meelest on parem ülikooliartiklite pealkirju sedasi mitte parandada. Kirjutasin eile siia: [[Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:22 (EEST) :: Jah, ma tean, et see on Sinu meelest parem. :: Ma lähtun sellest põhimõttest, et üldjuhul kirjutatakse asutuste nimed läbiva suurtähega. :: Me võime selle asja arutusele panna, kas või hääletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST) ::: Minu meelest vähemasti ülikoolide nimesid kirjutatakse toimetatud väljaannetes sageli ka nii, et liigisõna on väikese tähega. Miks ei peakski, kui keelereeglid selle ette näevad. Minu meelest me ei peaks hääletama keelereeglite järgimise üle. ::: Ma saan aru, et Eesti ülikoolide ametlikud nimed on läbiva esisuurtähega ja küllap sellepärast on nad sellisel kujul levinud, aga välismaa ülikoolidel pole ametlikke eestikeelseid nimesid. Pealegi kõigi ülikoolide nimesid ei kirjuta ju sa ka ise niikuinii läbiva esisuurtähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 10:50 (EEST) :::::Keelereeglid mitte ei "näe seda ette," vaid kõigest lubavad. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 00:39 (EEST) :::::: Täpsustasin viidatud arutelus ja ka allpool: keelereeglid näevad ette, väikest tähte kasutatakse ''tavatekstis'' (vastandatuna ametlikule tekstile), milleks on ka Vikipeedia tekst. Vt [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST) :::::::Õigekeelsuskäsiraamatu käsitluses on Tartu Ülikool nimetus, seetõttu tavatekstis lubatud ka väiketäht. Kusagil pole öeldud, et suurtäht on keelatud; vastupidi, vahel on selle kasutamine liiginimest eristamiseks isegi vajalik. Tartu Ülikooli enda materjalides, ka tavatekstides nii võrgus kui paberil, kasutatakse peaaegu alati läbivat suurtähte. Olen sügavalt veendunud, et Tartu Ülikool on nimi (mitte nimetus), seetõttu tuleb kirjutada läbiva suurtähega. Meil Eestis polegi arutatud ega konsensusele jõutud, kas ülikoolidel on nimed või nimetused. Õigekeelsuskäsiraamatu soovitusele pole eelnenud mingit arutelu. Nt inglise keeles on ikka tähtis küll, kas on Oxford University või University of Oxford. Sellest sõltub isegi ülikooli prestiiž. Esimene neist on "nimem" kui teine. Muidugi on võimalik öelda ka university of Oxford, kui on vaja rõhutada "liigikuuluvust." Ma ei saa aru, miks me peame kõike vene keele järgi tegema. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 20:28 (EEST) :::::::: Ma ei tea, kust õigekeelsuskäsiraamatus sa sellise nime ja nimetuse eristuse leiad. Minu eelmises kommentaaris viidatud lehe sõnakasutuse järgi on nimi asutustel, mille nimi ei ole kirjeldav. Tartu ülikooli nimi on seal toodud näidete järgi nimetus sõltumata sellest, kas kirjutatakse väikese tähega (tavatekstis) või suure tähega (ametlikus tekstis). :::::::: Jah, ei ole öeldud, et suur täht on keelatud. On lihtsalt öeldud, millal sobib kasutada väikest tähte ja millal suurt. :::::::: Tartu ülikooli nime kohta [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2727 on öeldud], et ülikool ise kasutas mujal kui ametlikes dokumentides väikest tähte, aga eelmisel aastal läksid nad suurele tähele üle. Sellepärast, et väike täht olla inimestes pahameelt tekitanud, eriti inimestes väljastpoolt ülikooli, ning ülikoolis polnud keegi ülemineku vastu. Eks nad võivad muidugi nii teha, võib juhinduda oma stiiliraamatust, üldisi keelereegleid järgima ei saa sundida. Aga me siin Vikipeedias oleme siiski püüdnud keeleasjades keelekorraldajate soovitustele tugineda, eriti sellepärast, et meil pole autoriteeti, millega nõuda kirjutajatelt, et nad teisiti kirjutaks (kui ka õnnestuks mingi oma stiiliraamat koostada ja selle kasutuselevõtus kokku leppida). :::::::: "Eesti keele grammatika II" (1993) räägib muu hulgas põgusalt algustähega seotud didaktilistest raskustest. Muu hulgas teadupärast kiputakse eeldama (või isegi ollakse veendumusel), et sõnadel, sõnapaaridel jne on üks õige kirjakuju, mis passib igasse kasutusse. Sellest tulenevalt on n-ö kõvem ametlik variant väikese tähega varianti teatud määral välja tõrjunud ja eks sellest ka eelnevalt mainitud pahameel väikese tähe üle. (Muuseas, niisamuti kohtame siin Vikipeedias inimesi, kes on veendunud, et ei ole riiki nimega "Suurbritannia" või et Läti parlament ei ole seim, kui meenutada paari hiljutist näidet.) :::::::: Liigisõna kirjutamine väikese tähega on eesti keeles üleüldine, vaevalt see nüüd vene keele eeskuju on. Mainitud "Eesti keele grammatika" sedastab hoopis, et "tingituna ametiasutuste suurest mõjust Nõukogude argielule on asutuste ametlikkussuurtäht siiski muutunud ka Eestis kirjutamata, õnneks aga veel mitte möödapääsmatuks seaduseks." [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuli 2019, kell 16:50 (EEST) :::: Keelereeglid ei keela läbiva suurtähe kasutamist. :::: On ametlike nimede ühesed tõlked. :::: Ei kirjuta jah, kui pole tegu ametliku nime tõlkega. :::: Peale selle, kaugeltki mitte alati ei sisalda ülikooli nimi liigisõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 15:13 (EEST) ::::: Keelereeglite järgi on liigisõna tavatekstis väikese tähega ja Vikipeedia tekst on laadilt tavatekst, mitte ametlik tekst. Et tegu on ametliku nime ühese tõlkega, see iseenesest ei tähenda, et tuleb kasutada läbivat esisuurtähte. Kusjuures eesti keeles võib ka ametlikes nimedes olla liigisõna väikese tähega. ::::: Uue keele käsiraamatu mustandis on seda asja varasemast rohkem lahti kirjutatud: [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. On eraldi välja toodud, et tõlgitud nimetuste juures on kindlam kasutada väikest tähte, kui muu hulgas pole teada, kas tõlge on ametlik. Välismaa ülikoolide kohta me teame üsna kindlalt, et nende nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 17:31 (EEST) :::::: Seal on viide Maire Raadiku artiklile, kus on öeldud, et ühe teksti, näiteks kooli ajaloo raamides võib ka kokku leppida, et kasutatakse ametlikkussuurtähte. Minu meelest oleks just entsüklopeediale omase täpsuse huvides hea suurtähti kasutada, kui see on võimalik. ::::::: Selle näite järgi võiks kooli ajalugu mõnel juhul võib-olla ametlikuks tekstiks pidada. Aga Vikipeedia teksti juures peaks olema üsna selge, et see pole ametlik. Selle näite juures on veel öeldud, et tuleb ikkagi veenduda, et tegu on tõesti ametlike nimedega. Välismaa ülikoolide nimede juures on selles jällegi raske veenduda. ::::::: Ametlikkussuurtähe eesmärk pole ju täpsuse taotlemine ning minu meelest suur täht ei tee asju täpsemaks. Muud liiki asjade juures me enamasti ikkagi järgime seda, et liigisõna on väikese tähega. Täpsuse peaks tagama kontekst, Vikipeedias ka lingid. Kui veel mõelda sellistele levinud nimekujudele nagu "Moskva Riiklik Ülikool", siis näib, et kui suur täht ka on levinud, siis kasutatakse seda üsna suvaliselt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2019, kell 19:41 (EEST) ::::::::: Ma ei saa aru, mille poolest kooli ajalugu ametlikum on kui entsüklopeedia. ::::::::: Minu meelest me faktiliselt kasutame (vähemalt pealkirjades) asutuste nimede ametlikke kujusid, kui see on võimalik ja kui see ei ole liiga kohmakas. Välismaa asutuste puhul see ei pruugi võimalik olla, ma mõtlen juhtumeid, kus pole ilmne, kuidas tõlkida. Ametlikku nime kasutataksegi minu meelest täpsuse huvides. ::::::::: Minu meelest ei tohiks ametlikkuse näitamiseks kasutada "Moskva Riiklik Ülikool", sest see ei ole ametlik nimi. Teisest küljest, kui võtta seda nimena, siis suur täht on sellega õigustatud. See ei ole ju kirjeldus, riiklikke ülikoole on Moskvas teisi ka. Ma ise ütleksin "Moskva ülikool". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 19:58 (EEST) ::::::: Mulle on ka segane, millisel juhul pidada kooli ajalugu ametlikuks tekstiks. Võib-olla võib mõelda, n-ö ametlik versioon kooli ajaloost on see, mille kool ise üllitab, või on mingi muu eriline põhjus esitada konkreetset teksti kui ametlikku teksti. Sellegipoolest, sa ei väida ju, et Vikipeedia tekst on ametlik, ega? Kui teksti ametlikkuse astet hästi määrata ei õnnestu, siis jällegi on kindlam kasutada väikest tähte. ::::::: Faktiliselt kasutame suuri tähti pealkirjades minu meelest eelkõige sellepärast, et sa neid pealkirju hoolega teisaldanud oled. ::::::: Ametlik on tõlge lõppude lõpuks siis, kui sellist tõlget kasutatakse dokumentides või eestikeelses asjaajamises. Et tõlge on sõna-sõnaline või võib olla ilmne, kuidas tõlkida, see iseenesest ei tee tõlget ametlikuks. ::::::: Raadiku järgi on suure tähe eesmärk rõhutada, et nimetus on "ametlik, täielik ja nimetatud asutus on iseseisev". Ma ei näe põhjust neid asju täpsusega seostada, ka mitteametlik nimekuju võib ju täpne olla. Ja on ju öeldud, et vahe on ainult teksti laadis (ameti- või tavatekst) ning et väikest tähte soovitatakse igasugustes tavatekstides (sh tarbetekstides). ::::::: Kui Moskva ülikoolil pole ametlikku eestikeelset nime või nimetõlget, siis ametlikkuse näitamiseks ei peaks seda keelereeglite järgi üheski variandis suure tähega kirjutama. Mis sellest, et riiklikke ülikoole on Moskvas teisigi? See on nagu Tartu ülikool, mis pole ainuke ülikool Tartus, aga mille nimi on ''Tartu ülikool''. Kui kirjutakse suurte tähtedega "Moskva Riiklik Ülikool", siis eks see on kas inglise keele eeskujul või siis mõne Eesti ülikooli ametliku nime eeskujul, pööramata tähelepanu sellele, et tõlge tõenäoliselt pole ametlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2019, kell 18:43 (EEST) :::::::: Minu arust kasutatakse suurt tähte üldiselt nime ja kirjelduse eristamiseks ning jutt ametlikkusest on selle põhimõtte tuletis. Ametlikkus tähendabki minu meelest seda, et kasutatakse asutuse nime, mitte kirjeldust. Ja väikese tähega kirjutada soovitamine tähendabki seda, et kui nimi pole oluline, siis kasutatagu väikest tähte. Ja minu meelest on Vikipeedias oluline nime ja kirjelduse lahushoidmine. Seal kus tegu on nimega, tuleks minu meelest vähemalt pealkirjas kasutada suurt algustähte. Ise asi on liigisõnad. Aga ülikoolide nimede puhul on need liigisõnade moodi asjad minu meelest üldjuhul ikkagi ka nime osad. :::::::: Ma olen teisaldanud ainult välismaa ülikoolide puhul. Eesti ülikoolide (ja teiste asutuste puhul) puhul ei taheta väikse tähega kirjutada. :::::::: Tartu Ülikool ongi üks keelekorraldajate näide: see kirjutatakse suure tähega selleks, et eristada seda mõnest teisest Tartu ülikoolist. Teiste sõnadega, nime kirjeldusest. See näitab, et "ülikool" ei ole siin lihtsalt liigisõna. Sama lugu ka Moskva puhul. :::::::: Ma teen ettepaneku viia see arutelu üldisesse arutelusse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 22:53 (EEST) ::::::: Ei, "Tartu ülikool" on keelekorraldajatel just näide ainult sellest, kuidas väikse ja suure tähe kasutus sõltub teksti laadist, mitte sõnapaari tähendusest (vt eespool juba viidatud lehte [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]). ::::::: Sellest nime ja kirjelduse eristusest on meil enne juttu olnud, oleme ka keelenõust selle kohta küsinud, aga sellise eristuse olemasolu pole minu teada seni kinnitust leidnud. Lihtsalt mõned nimed on kirjeldavad, sõltumata suure ja väikese tähe kasutusest. Samuti on arusaamatu, kust sa võtad, et väikest tähte kasutatakse siis, kui nimi pole oluline või et väike täht on justkui ebatäpne. Keelekorraladajad millestki sellisest ei räägi. Kas need nimed, milles kirjutatakse liigisõna alati väikese tähega, nt "Kanepi vald" ja "Kanepi kirik", on siis sinu meelest ka väikese tähega sellepärast, et "nimi pole oluline"? ::::::: Sellest ma räägingi, et välismaa ülikoolide artiklipealkirjade selline parandamine ongi kõige problemaatilisem. Enamasti ei ole teada, et neil oleks eestikeelne ametlik nimi ja veel selline eestikeelne ametlik nimi, milles kasutatakse läbivat esisuurtähte. Eesti ülikoolide kohta vähemasti on teada, et neil tegelikult on ametlik nimi, mis kirjutatakse eesti keeles läbiva esisuurtähega. ::::::: Ma ei mõtle siin neid asju ise välja, vaid tuginen keelekorraldajate soovitustele ja selgitustele. ::::::: Minugi poolest võib ka üldises arutelus artiklipealkirjade üle arutada, aga siin minu meelst praegu asi eelkõige paaris ilmselgelt ekslikus eelduses, millest sina teisaldamisel lähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST) :::::::: Ma ei muuda rohkem midagi, arutada ma rohkem ei jaksa. Palun pane see asi üldise arutelu lehele, las teised arutavad edasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 18:52 (EEST) :Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks Johannes Gutenberg-Universität olema tõlgitud nii, et need kolm sõna jäävad ka tõlkes kokku, ja linna nimi ees või taga: Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool või Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis, mis aga suupärasem tundub. Reeglit ei oska küll anda.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 17:59 (EEST) :: Mul käis ka see mõte peast läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST) == [[Dana Vespoli]] == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dana_Vespoli&type=revision&diff=5435996&oldid=5435976 allikas ei väida seda]. Miks? "The Top 50 Hottest Asian Stars '''of All Time''' (sic!)" tähendab, et teda peetakse kinoajaloo üheks ilusaimaks ([[inglise keel]]es ''one of the hottest, the most beautiful'') naiseks. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 26. august 2019, kell 15:09 (EEST) :Ei tähenda, jutt on Aasia kuumadest (seksikatest) pornotähtedest. Sõnad ''Asian'' ja ''Porn'' jäid Sul kahe silma vahele. Ja ''hot'' ei ole sama mis ''beautiful''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 21:32 (EEST) :: Nüüd ma saan aru. Tänan. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2019, kell 08:52 (EEST) == [[Peitus]] == Artikkel [[Peitusemäng]] on juba olemas....Teomees 26. august 2019, kell 23:12 (EEST) :Mis siis sellest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 23:45 (EEST) == [[Poort]] == Ei saa aru, kas saab kasutada sellistes artiklites tegusõna "olema" vormi (on, oli) või mitte. Teistel täpsustuslehekülgedel on seda kasutatud. Ma arvan, et sobib. Siin tõmmati maha. Põhjendust ei ole, aga viisakas oleks.Teomees 10. september 2019, kell 17:56 (EEST) :Saab kasutada, pigem maitse asi. Tõsi küll, õigekiri on sel juhul tülikas, sest punktloendis ei tohiks (minu meelest) kasutada suurt algustähte ega punkti, aga ilma punktita on täislaused poolikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2019, kell 19:01 (EEST) == My block == Hello Andres! If You think that Risto hot sir has done good work at Estonian Wikipedia and Wikiquote could You please tell it here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/User_talk:Wim_b#Global_block_of_Risto_hot_sir]. You can see that it happens not much at Wq now.--[[Eri:Kaastöö/80.223.94.235|80.223.94.235]] 11. september 2019, kell 10:58 (EEST) == Veetsin == hommikul mõtisklustes<!-- mul on tõesti valus, ja lään hor-li 20 min mingis torus selili olnuna:(ühekordselt kasutatavate pükstega...)see ei ole avalik ruum;-), lülide uuringul, sestap hetkel mitte eriti s-aldis; aga ex me räägi/kirjuta, ei sest me pääse...nighty-night°—°&#160;Pietadè 28. september 2019, kell 22:13 (EEST)<br />misjärel lugesin kokku: ca 8 a Saaget Trt VIII kk, 3 a II kk, 2 a Leningradi ü-li, 6 a T(R)Ü, 5 a TÜ kraaditaotleja staatust (75% ex-test sooritatud), mis teeb kokku ca 2 a haridust, hetkel siiski v valus edasi kirjutada, srry-->.°—°&#160;Pietadè 28. september 2019, kell 23:27 (EEST) == Please contribute in creation of article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev == Dear Andres, please create article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev, consultant of the Nobel Prize Committe (for Nobel Prize awards for phisics) and the first Head of the UN/IAEA Programme for the use of Termonuclear Fusion as energy source. Thank you.[[Eri:Kaastöö/79.101.147.37|79.101.147.37]] 18. veebruar 2020, kell 16:15 (EET) == [[Kasutaja:AlbeROBOT]] == Selle võib vast botiks märkida? Paistab kenasti töötavat. PS: seda arutelulehekülge võiks siin natuke arhiveerida. :P [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 20:50 (EEST) == [[:Faili arutelu:Jüri Pallo.JPG]] == Kirjutasid, et sa ei oska juhendada. Tarvis oleks kirjutada foto autorile ja küsida, kas ta nõustub nimetatud pildi avaldamisega nimetatud vaba litsentsi tingimustel. Kui vastus on jaatav, siis tuleks see edasi saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Sama ka pildi [[:Fail:MT juuni 2007a.jpeg]] kohta. Üks näidiskiri on siin: [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2020, kell 15:47 (EEST) == Artiklite kustutamine == Tänan märkuste eest artiklite "militaarriik" ja "modernne riik" arutellu seoses ettepanekuga need kustutada. Siin on tegemist märksa laialdasema probleemiga. Kasutaja "Pault" (teadlikult jätan lingi panemata) on juba mõnda aega süstemaatiliselt loonud ja redigeerinud artikleid nii, et need oleksid kooskõlas tema originaalse "sotsiaalse korra teooriaga". Tema omakirjastuslik teos [https://p2pkoolitus.ee/wp-content/uploads/Millist-riiki.pdf] sisaldab omakorda hulgaliselt linke vastavatele artiklitele Vikipeedias. Meil on olnud mitmeid kogemusi tegelastega, kes on siin üritanud süstemaatiliselt propageerida mingeid oma teooriaid või tõekspidamisi (Leon/Ats, VanemTao/Vello Väärtnõu jne). Siiamaani ootavad tolle viimase aktivisti tegevuse tagajärjed ikka veel korrastamist. Kõigi nende puhul võib tekitada küsimusi ka nende vaimne tervis. Mida varem me suudame seesugusele tegevusele piiri panna, seda parem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 10:27 (EEST) :Ma saan sellest aru, et see kasutaja esitab originaaluurimust, aga minu meelest tuleks need artiklid sisuliselt üle vaadata, nii et see sisu, mis on kasutatav, jääks alles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 12:57 (EEST) == Kerjusmungad == Selline küsimus. Kuidas toimida olukorras, kus artikkel "[[Kerjusmunk]]" on juba kirjutatud millegi Aasia religioonidega seonduva kirjeldamiseks, aga enamikus Lääne-Euroopa ja Eesti ajalooga, arhitektuuriga jm seonduvates artiklites (nt [[paavst]]ide erinevad seisukohad kerjusmunkade küsimuses keskajal olid väga olulised näitajad) esineb see sõna sageli [[kerjusmungaordu]] liikme tähenduses ja tahaks pildi kokkumineku huvides linkida? Midagi ümber suunata vms? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 15:28 (EEST) :Ma arvan, et siin tasub esiteks vaadata, kas konkreetselt sellisele asjale nagu kerjusmungaordu liige, wikidatas midagi viitab. Kui jah, siis on selge: artikkel valmis ja päisesse mall ''see artikkel....''. Kui ei, siis tasub kerjusmunk teha täpsustuslehena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:00 (EEST) ::Lääne-Euroopa kerjusmungale vastav wikidata elemant on [https://www.wikidata.org/wiki/Q548320 Q548320], "Catholic friar". Eesti keeles ei tehta vahet ''friar'' ja ''monk'' vahel, meil on kõik ühed mungad, aga ''friars'' ajalookirjanduses tõlgitakse kerjusmunkadeks. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:23 (EEST) ::: No siis tuleb ümbersuunamislehest artikkel teha ja suunamine selle päisesse panna. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:58 (EEST) ::::Selge, aitäh nõuande eest. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 18:02 (EEST) ---- Kas sul on mainimise teavitused välja lülitatud? Vt näiteks [[Arutelu:Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)]] ja [[Arutelu:Vanimate inimeste loend]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:47 (EEST) :Mul on üle 99 teavituse, ma ei jõua neid vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2021, kell 18:22 (EEST) :: Võib-olla oleks abi sellest, kui lülitad eelistuste all välja osa teist liiki teavitustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:44 (EET) == TolBot == Selle boti võiks vastavalt markeerida. Senimaani paistab igati tublilt toimetavat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2021, kell 12:03 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Neptune == Good day, Andres! You started editing the [[Neptuun|article]] in 2016 and stopped to edit. The article needs language improvement to promote. Please, change it. [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 16:33 (EET) == Valdade ja linnade lehed == Tere, Meil on soov teha valmis põhjalikud wikipedia küljed Tõrva valla ja linna kohta. Aga meie sooviks oleks, et nimetus "Tõrva" sisaldaks endas valla(omavalitsuse infot ja praeguse "Tõrva vald" nimetuse asemel oleks teiseks leheks "Tõrva linn". Kuna linn on samanimeline vallaga, siis oleks eksitav, kui nimetus "Tõrva" all oleks ainult linna kohta käiv info, sest see hõlmab kogu omavalitsust. Kuidas oleks võimalik seda ümber mängida ja suunata niimoodi, et me hakkaksime materjale lisama just nii nagu kirjeldatud? heade soovidega Egon [[Kasutaja:MrDzeimz|MrDzeimz]] ([[Kasutaja arutelu:MrDzeimz|arutelu]]) 19. jaanuar 2022, kell 16:34 (EET) :Lisasin artikli [[Tõrva]] algusesse täpsustusmärkuse, nüüd ei tohiks küll mingit eksitavust olla. Artiklis [[Tõrva]] tuleb kirjutada linnast ja artiklis [[Tõrva vald]] vallast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET) == Kaitse mahavõtmine == Palun eemaldada lehekülje [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. märts 2022, kell 20:12 (EET) == Vandalism == Hi, Andres. Could you take a look at this user? [[user:46.131.42.201]] they seemed to be a vandalism-only IP --[[Kasutaja:PAVLOV|PAVLOV]] ([[Kasutaja arutelu:PAVLOV|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:12 (EEST) == Moseley arutelu == ''ei ole mingit vajadust kustutada'' – Kuidas nii? Lehel [[Arutelu:Henry Moseley]] on ju praegu tõesti lihtsalt mõlgutatud mõtteid artikli teema üle. Artikli enda kohta pole seal otsesõnu midagi öeldud. See on ilmselge arutelulehe väärkasutus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 16:36 (EEST) :Minu meelest on seal materjali, mida saaks artikli edasiarendamisel kasutada. Võib-olla mõni asi on tarbetu, aga kõik sellel leheküljel küll mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:14 (EEST) :Aga mina pean lehe väärkasutamiseks seda, kui sinna pannakse metainfot artikli kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:15 (EEST) :: Mis ei ole tarbetu? Välislingid? Selle asemel, et neid linke, isiklikke hinnanguid ja muid uitmõtteid ning mõnd juhuslikku fakti seal sorteerima hakata, on minu meelest on palju lihtsam ise guugeldada või vaadata allikaid teiste Vikipeediate artiklites. Kui arutelu on hiljem vaja kasutada asjakohasteks kommentaarideks, siis on praegused kommentaarid desorienteerivad ning need on jällegi eeskujuks arutelude edasisel väärkasutamisel. :: Metainfo on teine asi ja ühe võimaliku väärkasutusega ei peaks õigustama teist väärkasutust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:40 (EEST) ::: Minu mõtte tabas hästi ära Ivo, kui ta ütles Nimelikule, et administraatorid on kustutamise suhtes umbusklikud ja püüavad kontrollida, kas kustutamine on ikka õige, sellepärast on kustutamine administraatorite aja raiskamine. Ma tunnen ise ka nii, et parem jäägu sinna midagi liigset, kui et midagi väärtuslikku ära kustutatakse. Ma ei usu, et oleks nii enesestmõistetav ja ilmne, mis aitab artikli arendamisele kaasa, mis mitte. ::: Ma ei mõelnudki üht teisega õigustada, lihtsalt ütlesin, mis mul südamel on. Mul on hea meel, et me metainfo asjus ühel meelel oleme. Ma ei tea küll, kas siin midagi muuta annab. Inglise vikis igatahes on aruteluleht suure oma funktsionaalsusest kaotanud, sest kes see ikka viitsib seda vaadata, kui seal tavaliselt on ainult mingid mallid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:07 (EEST) :::: Enda kommentaare ju ikka peaks olema õigus kohendada ja ka tagasi võtta, vähemasti siis, kui neile pole jõutud veel vastata. Sellisel juhul mis umbusku kustutamine ikka tekitama peaks. :::: Tavaliselt on minu meelest üsna lihtne öelda, kas arutelu kasutatakse sihimäraselt. Mõnikord küll pole päris selge, mis ulatuses käib kommentaar artikli kohta või kas mõni mõistukõnelisem kommentaar ehk siiski käib artikli kohta. Aga antud arutelus paistavad olevat küll lihtsalt mingite teiste tekstidega seotud lugemismuljed. Meil on ka juhendis kirjas, mille jaoks artiklite arutelulehed on mõeldud ja enamik kasutajaid on selle järgimisega hakkama saanud. Isegi kui me ei kustuta kommentaari, siis mingit moodi oleks ikkagi vaja suunata kasutajat arutelulehti sihipäraselt kasutama ja väheasti ei peaks julgustama teda samal moel jätkama. :::: Ma ei ole metainfo asjus sinuga päris ühel meelel, aga ma ei tahaks siin praegu mitmest eri asjast korraga rääkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) ::::: Tundub, et Nimelik on ennast parandanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 22:12 (EEST) ==Kustutamispalve== Palun kustutada leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1/James Brown]] ja [[Kickstarts (laul)]] ära. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 10:23 (EEST) == Request == Hi, please block this [[Eri:Kaastöö/95.127.26.134|LTA]] and delete my user page created by him. Thank you! --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:45 (EEST) == Arutelulehed == Miks sa oled hakanud jätma neid pooliku pealkirjaga kommentaare? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jaan_Troost&oldid=6158972 Näide] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:14 (EEST) :Jälle? Pealkiri moodustub automaatselt, ma ei mõtle alati pealkirjale, neid on keeruline panna. Hea küll, ma siis edaspidi panen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:27 (EEST) :: Eelistuste kaardil "Toimetamine" saab teha valiku "ava vikiteksti toimeti". Sellega saab arutelulehe alustamisel lahti teema väljaga vormist ja ka sellest vahelehest, kus on nupp "Alusta arutelu". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 21:00 (EEST) ::: Kumb on siis parem, kas see, et ma panen pealkirja, või et ma ei pane? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:44 (EEST) :::: Mina saan aru, et pooliku pealkirja all peab Ivo silmas seda, et lisatud on tühi pealkiri (koodis == ==). See uus vorm nähtavasti teeb nii, kui teema väli tühjaks jätta. Ma arvan, et pole vahet, kas pealkiri lisada või mitte. Me pole ju seni sellele üldiselt tähelepanu pööranud (v.a mõnes pikemas arutelus). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 23:01 (EEST) ::::: Kas tühja pealkirja peaks kindlasti vältima? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:05 (EEST) :::::: Ei tea. Kuigi oluline see ehk ei ole küll. Samas päris korrektne see välja näe ja see võib veidike segadust tekitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuli 2022, kell 17:36 (EEST) ::::::: [[Arutelu:Kuiviži|Siin]] jätsin teema välja tühjaks ja tulemus oli pealkirjata. Äkki tuleneb probleem variandist, kus lisatud on tühik, mida näha pole, aga mida uus programm pealkirjana registreerib? P.S - Minu arvates pole pealkirjad alati hädavajalikud, nende järgi tekib vajadus siis, kui arutelu on rohkem ja mitme nurga alt. Ka lühemad artiklid ei vaja ju alapealkirjasid. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. juuli 2022, kell 21:55 (EEST) ::::::::No kui jätta pealkirja lahter tühjaks, siis tekib tühi pealkiri. Ma ei tea, kas Ivo pidas silmas, et tühi pealkiri pole hea, või et ma peaksin seda uut vastamise funktsiooni vältima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 00:18 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) == [[Boris Minț]] == Hea administraator! Kui aega leiad, siis, palun vaata üle isiku nimekasutus (transnistria, rumeenia, malta, vene...)! Aitäh![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. august 2022, kell 09:46 (EEST) :Praegu on nimi rumeeniapäraselt. Arvan, et tuleks lisada venepärane [[Boriss Mints]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 12:27 (EEST) ::[[Boriss Mints]]iga alustasin, seejärel suunasin ümber...(tagasisuunamiseks on vist rohkem õigusi vaja)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. august 2022, kell 13:44 (EEST) ::: Tagasi suunata ei ole tarvis, lihtsalt võiks artikli algusesse panna ka venepärase rööpkuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 16:18 (EEST) :::: Lisasin «[[vene keel]]es '''Boriss Mints''', ''Борис Минц'';» <!--z-ts-ц Euronews nimetab laeva "[[Razoni]]" kujul 'Рацони'--> nujah, sünnilinna nimes ka see kena «ț» täht sees...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. august 2022, kell 17:06 (EEST) ==[[Darja Dugina|Darja]]== Kustutasin aru-t{{värvi|hall|e}}-elu-st su viite youtube'ile, selliseid võib olla nt 10 p pärast sadu (kumb siis ikkagi on kallim, jalgpalliklubi v meediaväljaanne?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. august 2022, kell 00:36 (EEST) :Ms, ei ole olnud aega/tahtmistki vaadata, kas enne tekitati ruwi killing v enwi kill art, mis minusse puutub: ei ole kindel isiku olematusse suundumise suhteski...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. august 2022, kell 00:57 (EEST) No ma ei tea, minu meelest on see konkreetne kanal üks asjalikumaid infoallikaid hoolimata müstifikatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 06:19 (EEST) : Tegemist on kohaga, kus tuleb kriitiliselt materjali suhtuda, aga mille väärtuseid niisama kõrvale heita oleks rumalus. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. august 2022, kell 11:06 (EEST) : Mulle pole arusaadav, mis sellele küsimusele ja lingile ([[Eri:Erin/6183838]]) oleks pidanud arutelus järgnema ning kuidas see artiklisse puutub. See on pealtnäha üsna Nimeliku stiilis kommentaar. Kui artiklit tuleb täiendada, siis on vaja ikkagi sobiv allikas leida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. august 2022, kell 21:43 (EEST) :: Ma ei ole kindel, kas see allikas on Vikipeedia silmis usaldatav, igatahes see info on väga oluline, kui see tõsi on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2022, kell 09:42 (EEST) :::Siis tuleks esitada argumente allika usaldusväärsuse kasuks või kahjuks. Muidu jääb tõesti arusaamatuks, miks seda siin presenteerida. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 30. august 2022, kell 10:26 (EEST) ---- Kasutaja Sillerkiil tuleks kasutajarühmast usaldatud kasutajad eemaldada, sest need, kes administraatoriks saavad, võetakse see sellest kasutajarühmast ära. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. august 2022, kell 18:00 (EEST) == [[Menon]] == Kas on sul ehk kavas asjaga oma programmi kohaselt millagi edasi tegeleda? Sealne materjalikogus oleks väärt kvaliteedimärki, ent hetkel on mitmed asjad pooleli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 4. september 2022, kell 10:45 (EEST) :Loodetavasti ikka jõuan millalgi tagasi. Tõlge on pooleli, ja kommentaare ja muud oleks ka veel palju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2022, kell 14:44 (EEST) ==Leedu vallad== Küsimus: kuidas nendega toimida? Hetkel on alustatud asulate rahvaarvude tabelina esitamisega, ent viimasel rahvaloendusel on ära toodud vaid nende asulate rahvaarvud, kus oli üle kümne elaniku. Variant a: esitadagi vaid nende asulate rahvaarvud, jälgides leedulaste endi eeskuju. Variant b: toimida nagu Läti valdadega, kandes tabelisse vaid viimased tulemused, ja esitades muud andmed asulate endi artiklites. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 4. jaanuar 2023, kell 17:24 (EET) :Minu meelest piisab sellest, kui esitada asulate rahvaarvud asulate artiklites. Rahvaarvude uuendamine mitmes kohas on tülikas. Ja kui rahvaarvud loenduse järgi ära tuua, siis miks mitte toimida leedulaste eeskujul? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. jaanuar 2023, kell 20:35 (EET) ::Ma usun ka seda, et rohkem uuendamist on tülikam. Seega tasub siis tabelid läti valdade tabeli järgi ümber teha. Selle järgi ei pea kohe uuendama, samas esitab see teatavaid andmeid, mida vallaartiklis ikka näha tahaks. Ka on sel variandil eelis, et on ära toodud asula tüüp (asi, mis ka vahel uuendamist vajab). Tänan mõtete jgamise eest! [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. jaanuar 2023, kell 09:17 (EET) == Artikkel: Rahvusriik == Mulle jääb mulje, et sina oled ainuke inimolend, kes seda artiklit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvusriik&action=history on teinud. Tõesti oleks hädasti vaja allikaid, viiteid ja lugemissoovitusi teemasse süvenemiseks. Kui ise tead, või tead kedagi, kes teab, st kes selle teksti vikipeediasse tootis, väga palun allikaid. Täpsustus: vaja on viiteid eestikeelsetele tekstidele, elektroonilised või paberil, kus käsitletakse rahvusriigi mõistet ja defineeritakse seda terminit. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 12. veebruar 2023, kell 13:50 (EET) :No ma olen teinud ainult kaks tehnilist muudatust. Põhitegija on anonüümne, aga temaga saab võib-olla IP-aadressi kaudu kontakti. Aga selleks et artikliga töötada, pole algset kirjutajat tarvis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. veebruar 2023, kell 18:38 (EET) :https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:193.40.5.245 :Aga see on nii vana lugu, ja kirjutajaid on selle aadressi all mitu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. veebruar 2023, kell 18:43 (EET) ::Lugemissoovitusena: Benedict Arnold ja kujuteldud kogukonnad on maakeeli täitsa olemas. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2023, kell 19:45 (EEST) == Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Dear interface administrator, This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well. There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability. As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]]. Have a great day!</div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team</bdi> 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&oldid=25272788". --> == InternetArchiveBot == Arvan, et kasutajale [[Kasutaja:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]] võiks anda roboti õigused. Tal on küll juba globaalse roboti õigused, aga kohaliku robotina oleks tal üks lisaõigus, ilma milleta ei saa ta praegu parandada mustas nimekirjas olevaid linke ([[Eri:Logid/spamblacklist|logi]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2023, kell 15:12 (EEST) : Panen ette anda kasutajale InternetArchiveBot roboti õigused. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. juuli 2023, kell 12:08 (EEST) ::Peaks korras olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2023, kell 16:56 (EEST) == Head! == Hea {{ae|Andres}} noorte laulupeo hingetõmbeajal vestlesime tõesti viivuks teemal: “Kaks Pärti: Arvo ja Uusberg”,<br> kahjuks ka mitmete järjepidevast ebaväärikast kohtlemisest,<br> siinse vaba entsüklopeedia koostamisel ja vormistamisel. [---] ===Vikipeedia ja sõsarprojektid ning WMEE=== Ära kasutamiste ja ahistamiste tunnistamisele takkatippu tegeletakse nüüd kambakesi mu mahategemise ja tasalülitamisega. Kaasakribajana olen teinud rohkesti pisiparandusi, sealhulgas neid, mille peale ei ole seni tuldud, väärtustanud olen ettenägelikku (re)konstruktiivsust. Aga, ma ei taha kuidagi saada osa ärplemistest ei tegudes ega rõvedustest sõnades. Häält teinuna püütakse viimastel kuudel nii virtuaalses kui füüsilises reaalsuses mu ümber luuagi ''sõna-sõna-vastu-situatsioone'', et mind problemaatiliseks inimeseks kuulutada, ja tühistada. Ülimaks tänuväärsuseks ''sadade-ja-sadade'' (öö)tundide eest jäävad tuimad kustutamised ja blokeeringud. Kas tegelikkuses on nn kaastöö (kuigi tegu ei ole töökohaga, vaid huvi- või hobitegevusega) tühine ja lugupidamatu, see ei huvita kedagi? Vääritud kohtlemised, ebaväärikad kohtlemised ja väärkohtlemised on ''siin-ja-seal'' kestnud aastaid, ma teps ei ole kogemustes-tunnistustes esimene või teine või kolmas. [[Ivo Kruusamägi|Kruusamäe Ivo]] räägib oma upsakusest, et on ''personæ non gratæ''; vms. Mulle näib, et too viib läbi karistusmeetmeid iseenda subjektiivsuse põhjendusteks, tol ei ole päriselt “Tõde ja õigus”-st, siit ka kannatajad. Tartu Ülikoolis töötaminegi ei mahu tolle hinge, sest too ainuisikuliselt otsustab, et ''kes-mis-kus''. See ongi mulle omistatav süü, et takkajärgi peaksin jääma kõige juures süüdlaseks, kahh... Vabandan enda sõnavõttusid. Kuid, palun, hoia edaspidi silma peal neil, kes tõesti olemises vajavad tuge. Püüdsin vaid seda väljendada, ka mina vestlen [[eesti keel]]t! [[Kasutaja:Le Boréalien|Le Boréalien]] ([[Kasutaja arutelu:Le Boréalien|arutelu]]) 27. juuli 2023, kell 23:19 (EEST) :Ma olen püüdnud nende eest välja astuda, keda Vikipeedias kiusatakse. Praegu on selline olukord, et teil on Ivoga tekkinud konflikt väljaspool Vikipeediat ning Sulle pannakse pahaks, et Sa siin Ivot ründad. Sinu jutust ei selgu ikkagi päriselt, kuidas Ivo Sind on kiusanud. Saada mulle e-kiri, siis ma saan asjast paremini aru. Ma soovitan jätkata Vikipeedias kaasatöötamist, mainimata konflikti Ivoga. See konflikt tuleb kuidagi teisiti lahendada, sest see pole tekkinud Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2023, kell 09:36 (EEST) == Invitation to Rejoin the [https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:Translation_task_force Healthcare Translation Task Force] == [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|right|frameless|125px]] You have been a [https://mdwiki.toolforge.org/prior/index.php medical translators within Wikipedia]. We have recently relaunched our efforts and invite you to [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php join the new process]. Let me know if you have questions. Best [[User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] ([[User talk:Doc James|talk]] · [[Special:Contributions/Doc James|contribs]] · [[Special:EmailUser/Doc James|email]]) 12:34, 13 August 2023 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_translators/20&oldid=25451577". --> == Hamas vs. Ḩamās, Hiina vs. 中华人民共和国, jne. == Tere. Kas on mingi mõjuv põhjus miks peab olema just "Ḩamās" aga mitte "Hamas"? "Hiina" asemel me ei kirjuta juu "中华人民共和国". [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 14:59 (EEST) :See on entsüklopeedia, siin tuleb nimed vastavalt transkriptsioonireeglitele kirjutada. "Hiina" on erandlik, sest tegu on [[eksonüüm]]iga. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 15:32 (EEST) :Sinu näites on jäetud transkribeerimata. Hiina nimede kirjutamiseks on ka oma eeskiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 15:34 (EEST) ::Kas tõesti peab eestikeelse vikipeedia lugemiseks teadma tähti nagu "Ḩ" ja "ā"? Ma ei tea, tundub kuidagi ebaloogiline ja lugejavaenulik. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 17:29 (EEST) ::: Mis mõttes teadma? On ju näha, et on diakriitikuga tähed. Mis siis teha näiteks läti nimedega nagu [[Ķemeri]] ja [[Liepāja]]. Või [[Hồ Chí Minh]]? Artikli alguses võib märkida häälduse. Ka siis kui kirjutada "Hamas", jääb teadmata, kuidas hääldada tuleb. Lätlane ja vietnamlane võiks jälle öelda, et ei tohi kirjutada "Mäeküla". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 17:38 (EEST) :::: Liepāja võiks olla Liepaja, Hồ Chí Minh - Ho Chi Minh, jne. Teiste vikide kohta ei tea kaasa rääkida, aga eesti keelne võiks küll lugejasõbralikum hoida. Lihtne eestlane teab mis asi on "Hamas" ja kuidas seda hääldada, aga "Ḩamās" (Hamäs?), see ajab vaid segadusse. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 18:35 (EEST) Viisin selle üldisesse arutellu üle. == Ebaõiglased lepingutingimused tarbija teenuslepingus == Hello: the page [[Ebaõiglased lepingutingimused tarbija teenuslepingus]] is unsourced, extremely short and the content is quite questionable: it talks about the provision of clauses but practically nothing is indicated. The voice is also the first attempt at a neoutence. It remains to be seen whether it should be kept. Greetings [[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 25. oktoober 2023, kell 14:35 (EEST) :It seems that it's a student's article that was just started. Of course it cannot remain just like that but let's give her time. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. oktoober 2023, kell 14:43 (EEST) == Vandalism report == Hi, Andres. [[Special:Contributions/91.129.99.24]] This ip is keep doing vandalism, so probably needs block. Thanks. Also, where can I report vandalism at etwiki? I cannot find it. [[Kasutaja:LR0725|LR0725]] ([[Kasutaja arutelu:LR0725|arutelu]]) 30. november 2023, kell 13:53 (EET) : This one, too. [[Eri:Kaastöö/193.40.179.50]] --[[Kasutaja:LR0725|LR0725]] ([[Kasutaja arutelu:LR0725|arutelu]]) 30. november 2023, kell 14:12 (EET) == 1. jaanuar == Ma panin artiklisse [[1. jaanuar]] ligemale kilo teksti juurde, mis on kõik inglise viki põhjal kontrollitud ja olemasolevate eesti viki artiklitega seostatud, ning ära ei võtnud midagi (osa oli dubleeritud artiklis [[sündinud 1. jaanuaril]], sinna jäi see alles). Sinu tühistamine on põhjendamatu. Ma keeran sinu muudatuse nüüd tagasi, ära seda enam tühista. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. jaanuar 2024, kell 23:51 (EET) :Vabandust, ma ei tahtnud kõike tühistada, tegin seda kogemata. Aga Sa oled põhjendamatult palju tuntud nimesid välja jätnud. Siin võib muidugi vaielda, kes peaks esilehel olema, ja sündmuste kohta ma ei oska üldse öelda, mis on tähelepanuväärne. Aga Sa oled lehelt [[sündinud 1. jaanuaril]] ka väga palju välja jätnud. Seal ei ole mittetähelepanuväärseid nimesid. Muide, loe läbi, mis Su kasutajalehel on öeldud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. jaanuar 2024, kell 23:59 (EET) == [[Arutelu:Suurkiskjad]] == Vaata kas viimati kustutatu oli ''spämm''. Ütle mis on tõde ja sa oled õelnud kes sa oled. [[Eri:Kaastöö/146.255.181.75|146.255.181.75]] 20. jaanuar 2024, kell 09:58 (EET) :Sõna-sõnalt võttes mitte, aga metafoorses mõttes küll, sest tegu pole arutelulehe sihipärase kasutamisega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. jaanuar 2024, kell 10:35 (EET) ::Tõesti, tõesti, nii see on. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 12:05 (EET) == Kasutajad ja administraatorid == Kasutajate lehekülgedel võiks olla ka märge kellega tegu on. Eriti administraatorite korral (, et tegemist on administraatoriga). Samuti artiklite alguses erimärge selle kohta, et need on üle vaadatud ja (mingil astmel, sõnastus) administraatori(te) poolt usaldusväärseteks tunnistatud. Küsimus on usalduses, vastutuses ja tõsiseltvõetavuses. Aus ja aususes. Ütle, mis on ... Tölneri ja variseri nädalal. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 11:42 (EET) :Vikipeedias ei nõuta oma isiku avaldamist. Minu meelest see on mõistetav, sest kirjutatu on halastamatult kritiseeritav. Samuti pole hea, kui keegi toetub oma autoriteedile. :Mõned märgivad oma kasutajalehele, et ta on administraator. Võid teha üldises arutelus ettepaneku seda nõuda. On olemas administraatorite nimekiri. :Missugune usaldusväärsuse aste see peaks olema? Tee konkreetne ettepanek üldises arutelus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2024, kell 12:14 (EET) ::Küsimus pole selles kellega muus elus tegu on, vaid kes ta Vikipeedias on. See, et on olemas nimekiri on teada. Lugejal ja kirjutajal on oluline teada saada, kes parajasti parandusi ja muud teeb. Küsimus on nende usutavuse astmest. Esimene aste on artikli korral muidugi, et on administraatori poolt läbi vaadatud ja alles jäetud, siis juba muud ... Niigi on ju märkmed viidete ja toimetamise kohta. (Ent: "Mu kassi nimi on Einstein aga ta on loll.") On ju ka [[:Kategooria:Artiklite kvaliteediklassid|Artiklite kvaliteediklassid]]‎. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 13:53 (EET) ::Unustasin lisamast: kuldaväärt vastus. Tasakaalukus, vaate avarus ja arukus. Nii mõnigi kord siin oma "halastamatusega" aega viidetakse ning närve ja tervi(klikku)st rikutakse. Heatahtlikuse, mõistliku halastuse ja koostööga jõuab kaugemale. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 14:16 (EET) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2023 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2023 you '''[https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2023_(all) were one of the top medical editors in your language]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdWfjVFbDO4ji-_qn2SsAgdCflhcOZychLnr1JUacsPaBr1eA/viewform Consider joining for 2024]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translation of health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Thanks again :-) -- [https://mdwiki.org/wiki/User:Doc_James <span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 4. veebruar 2024, kell 00:25 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2023&oldid=26173705". --> == Karakullilammas == Tere! Kas Te saaksite praegu mitte Karakullilammaste vikipeedia lehte muuta. Tegemist on ülikooli tööga ja see on veel parandamisel. Raske on teha tööd kui Te seda koguaeg parandate. Tööd tehakse õppejõu käe all õppetööna. Umbes kuu ajapärast peaks töö olema valmis ja siis on Teil voli seda muuta nii palju kui Te seda soovite. Lugupidamisega. [[Kasutaja:Kertu Triine|Kertu Triine]] ([[Kasutaja arutelu:Kertu Triine|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 13:52 (EEST) :On olemas reeglid selle kohta. Töö juurde pannakse koolitöö mall või tehakse töö mustandiruumis. Kui artikkel on artikliruumis väljas, siis ei saa keelata selle muutmist. Muutmine on Vikipeedia loomulik osa. Lugeja ei tea, et see on koolitöö, ja peab mõttetusi lugema. Ei saa ju jätta kõigile nähtavale, et Kara Kul on vene keeles must järv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 13:58 (EEST) ::Tere! ::Me mõistame neid reegleid aga töö pidi varem avalikustama hindamise tõttu ja oleme saanud kriteeriumeid enda töö kohta juba enda õppejõu poolt. Me oleme paradamisega alustanud aga seda on raske teha kui Te seda muudate. Kui Teid häirib nii väga meie töö siis palun ärge lugege seda ja laske meil see lõpetada. Kui soovite võime enda töö lõpetamisel teada anda ja siis võite enda parandusi teha. ::Lugupidamiega. [[Kasutaja:Kertu Triine|Kertu Triine]] ([[Kasutaja arutelu:Kertu Triine|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 14:22 (EEST) :::Ma tegin mõned hädavajalikud muudatused. Võtke neid arvesse, siis on teie töö ka lihtsam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 14:32 (EEST) == Kuuartiklid == Varasemalt on olnud [[Arutelu:Detsember 2023|arutelu]], et lõpetada sisutühjade kuuartiklite vorpimine. Kui ikka väga tahaks, et midagi tuleks "kuu+aasta" alt välja, siis sellised kuuartiklid saab teha ümbersuunamisteks [[2024|aastaartikli]] vastava alajaotuse juurde. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 20:17 (EEST) :Leian, et niisugune pealehüppamine on kohatu. Mul ei ole tahtmist Sinuga üldse midagi arutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 07:48 (EEST) ::Ehk eesmärk polegi teha head entsüklopeediat. Olgu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 11:35 (EEST) :::Ivo, mulle tundub, et Sinu poolt äsjaöeldu sisaldab [[psühholoogiline manipulatsioon|manipulatsiooni]]. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 12:31 (EEST) ::::Väga hea tähelepanek :) Küll ei saa aga mõistlikuks pidada Andrese katset sulgeda arutelu halvustava väitega (mis on eriti kahtlane olukorras, kui vaadata tema enda kommentaaride stiili läbivalt kõigil arutelulehekülgedel). Nt mulle kaevatakse Andrese jäetud kommentaaride peale keskmiselt 1...2 korda kuus (suviti vähem, tudengite tegevuse perioodil rohkem). Ei ole ka põhjust heaks kiita sellist "teen nii nagu ise heaks arvan ja teisi ei kuula" lähenemist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 13:05 (EEST) == 1. division == Tere Andres. Miks teisaldas sina [[1. division (Taani)]] juurde [[1. division]]? Seal on rohkem kui üks 1. division sisse jalgpall. Lgp, [[Kasutaja:StadionK|StadionK]] ([[Kasutaja arutelu:StadionK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 15:24 (EEST) :Kui tekib vajadus, siis muudame. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 15:39 (EEST) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Pansion erittäjä == Hello, could you explain why you reverted my rollbacks of this user? This user is globally locked as a sockpuppet of [[m:User:Leonidlednev/LTAs/Risto hot sir]], who is known for inserting false dates and information into articles. --[[Kasutaja:SHB2000|SHB2000]] ([[Kasutaja arutelu:SHB2000|arutelu]]) 7. august 2024, kell 02:38 (EEST) :As far as I know, he has never inserted false information into the Estonian Wikipedia. He has inserted links from here to Estonian Wikiquotes and years under photographs. I find that these edits are useful and reverting them in no way helps us. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2024, kell 02:47 (EEST) ::Does etwiki not disallow lock evasion? (I genuinely don't know, I know some wikis are okay with it – ultimately, it is up to you guys to decide, though) [[Kasutaja:SHB2000|SHB2000]] ([[Kasutaja arutelu:SHB2000|arutelu]]) 7. august 2024, kell 02:56 (EEST) :::The problem arose recently. I am not aware of our policies about lock evasion. I'll try to find out. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2024, kell 03:02 (EEST) == Pealkiri == Kui soovin tõlkida artikli [[:en:Royal_Thai_General_System_of_Transcription|Royal Thai General System of Transcription]], siis panen pealkirjaks <nowiki>''Tai kuninglik üldine transkriptsioonisüsteem''</nowiki> või jätan pealkirja ingliskeelseks? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. august 2024, kell 14:29 (EEST) :Pealkirjaks pane [[Tai omaladina]], sest EKI kasutab niisugust nimetust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2024, kell 17:22 (EEST) == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Transkribeerimine == ''Iraagi ja Levandi Islamiriik – Khurāsāni provints'' või ''Khorāsāni provints''. Kumb nimi sobib artikli pealkirjaks? Plaanis on antud artikkel tõlkida. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 13. oktoober 2024, kell 13:25 (EEST) *Veel üks asi: [https://en.wikipedia.org/wiki/Mausoleum%20of%20Imam%20Ali https://en.wikipedia.org/wiki/Mausoleum of Imam Ali] - tõlkeartikli pealkirjaks sobib ''Imaam Ali mausoleum'', ''‘Alī ibn Abī Ţālibi'' mausoleum või ''Sinine mošee'' (Mazār-e Sharīf)? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 13. oktoober 2024, kell 13:54 (EEST) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2024 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2024 you '''[[mdwiki:WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2024_(all)|were one of the top medical editors in your language]]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider joining for 2025]]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translating health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 26. jaanuar 2025, kell 08:23 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2024&oldid=28172893". --> == Bot flag removal request for Purbo T == Hi, the account [[Special:CentralAuth/Purbo T|Purbo T]] is globally locked, and the owner is confirmed to be deceased. Since it still has the bot flag on this wiki, I suggest the flag be removed. You can check its rights here: [[Special:ListUsers/bot|List of bots]] / [[Special:UserRights/Purbo T|User rights for Purbo T]]. Thanks. cc {{ping|Jaan513}} [[Kasutaja:MdsShakil|MdsShakil]] ([[Kasutaja arutelu:MdsShakil|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 20:31 (EEST) == Tänud == Aitäh, et taastasite lehekülje [[Hispaania perepoliitika]], mille kustutas kasutaja [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. aprill 2025, kell 08:35 (EEST) == Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! == Hi everyone, We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there. The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]''). If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''. [[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Palun abi artiklis euroopameelsus == Palun abi – muutke artikli peakiri ''[[euroopa-meelsus]]'' vormile ''euroopameelsus'' ja seejärel suunamine ''euroopa-meelsus'' artiklile ''euroopameelsus''. Ma ise ei oska seda teha. Sidekriipsu ei ole vaja üldjuhul kohanimest tuletatud liitsõnades. Sidekriipsu kasutatakse liitsõnades harva ning pigem kindlatel juhtudel, näiteks kui liitsõna esiosa on lühend, arv või võõrkeelne sõna, mis ei sobi kokku kirjutamiseks (nt ''USA-meelne'', ''20-aastane''), kuid sõna ''Euroopa'' puhul seda vajadust ei ole. Näiteks kirjutatakse sõnad ''venemeelsus'', ''läänemeelsus, kremlimeelsus'' jms ilma sidekriipsuta ja väikese algustähega. Antud juhul pole mõiste seotud konkreetse kohanimega ''Euroopa'' kui maailmajaoga, vaid tähistab abstraktset omadust, hoiakut või kuuluvust. Inglise keelsest ''pro-Europeanism'' eeskuju võtmine siin ei sobi, sest tegemist on teistsuguse liitevariandiga. Loodan, et see on võimalik ümber teha. Aitäh! [[Eri:Kaastöö/62.65.196.151|62.65.196.151]] 15. juuni 2025, kell 13:41 (EEST) :Aa, ma eeldasin, et see on suure tähega, nagu "Euroopa-keskne" ja "Euroopa-väline". Muidugi on võimalik ümber teha. "Kremli-meelne" ja "kremlimeelne" on Sõnaveebis mõlemad olemas. Sellest ma küll aru ei saa, kuidas see Euroopa kui maailmajaoga seotud ei ole. Sõnas "20-aastane" võib küll kriipsu ära jätta. Toetun praegu [https://keeleabi.eki.ee/viki/Sidekriips.html#Sidekriipsu_ei_panda sellele allikale]. Selle kohta, et kohanimed võib liitsõnas väikese tähega kirjutada, ma pole reeglit leidnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 14:32 (EEST) == Arbitraaž == Palun ütle kuidas alustada arbitraaži teise kasutaja vastu, ma olen seda teinud inglisekeelses Vikipeedias, kuid ma ei tea kas eesti Vikipeedias arbitraažikomitee sarnaseid üksusi üldse on. Ma soovin seda teha kasutaja Wkentaur vastu, kes artiklis [[viinerid]] kustutab meelevaldselt olulist informatsiooni. Tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 15:06 (EEST) Probleem praegu on, et ta ei kustutanud minu viimast muutust, kuid ma loodan et ta seda teeb, nii et arbitraaži saab alustada.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 15:14 (EEST) :Meil ei ole arbitraaži, sest meid on liiga vähe, et seda oleks mõtet teha. Sa võid asjast kirjutada üldises arutelus, et inimeste tähelepanu artiklile tõmmata. Viljakam oleks seda arutada sisuliselt. Ma katsun sellesse artiklisse süveneda ja aru saada, milles asi on. Ja palun püüa viisakaks jääda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 22:45 (EEST) :Ma ei soovita seda asja nii ajada, et keegi süüdstab kedagi. Neptuunium ega mina ei ole nõus sellega, et millegi ohtlikkusest ei tohi Vikipeedias rääkida. Pigem tuleks see põhimõte koos selgeks rääkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 23:07 (EEST) :Tõstatasin küsimuse üldises arutelus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 23:54 (EEST) == Growth features - Mentorship and Community updates == ​Hi everyone, Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page). You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''. CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''. We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed. If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]]. --[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Dirham / dirhem == Kui pea kogu maailmas teistes vikipeediates on kasutusel '''[[Dirham]]''', siis miks EST vikis peaks olema '''Dirhem''', et sa sedasi selle artikli ümber muutsid? [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 24. juuli 2025, kell 22:54 (EEST) :Vt [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/dirham/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dirhem&F=M]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2025, kell 23:00 (EEST) ::Samaga saab vastata - https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dirahm&F=M. ::Kuid isegi Marokos kasutatakse ''1 dirham = 100 [[Sentiim|sentiimi]].'' Dirhameid kasutatakse veel Araabia Ühendemiraatides. Küsimus nüüd pigem, kas oleks vaja teha kaks artiklit Dirham ja Dirhem ::* '''„Dirham”''' → kaasaegne valuuta (nt Araabia Ühendemiraadid, Maroko) ::* '''„Dirhem”''' → ajalooline massi- ja rahaühik ::[[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 00:16 (EEST) :::Mida see viide peaks näitama? Seal on jutt hoopis drahmist. :::Nii tänapäeva valuutade kui ka ajaloolise ühikute eelistatav nimetus on "dirhem". :::Pakun, et tuleks teha kolm artiklit: [[Dirhem]] ajalooliste ühikute kohta, kus mainida ka tänapäevaseid valuutasid, ning [[Maroko dirhem]] ja [[Araabia Ühendemiraatide dirhem]] viimaste kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 00:58 (EEST) :::::Võib-olla rohkemgi? Kui mingi ajlooline valuuta on rohkem kasutusel olnud/meile olulisem, siis on ka see minu meelest artiklivääriline, isegi kui enam kasutusel pole. Eesti kroonist ja saksa margast on artikkel niikuinii vajalik... [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 15:12 (EEST) ::::::Jah, võib-olla rohkemgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 15:14 (EEST) == Perekonnanime artikkel == [[Oorn]] - vaadake antud artikkel üle, midagi on malliga valesti. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 6. august 2025, kell 11:46 (EEST) :Korras. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2025, kell 12:40 (EEST) == Bitcoin buried in Newport landfill == [[Newporti prügimäele maetud Bitcoinid]] - millised kategooriad peaksin lisama? Tehke ettepanekuid või kategoriseerige ise. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. september 2025, kell 20:22 (EEST) :Ei tea. Küll need, kes teavad, panevad kategooriad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. september 2025, kell 20:52 (EEST) == Friar == Keegi kirjutab artiklis [[Kerjusmunk]] lihtsalt jama, ja mina ei tohi neid nimetada praadijateks. See artikkel on seotud inglisekeelse artikliga [[en:Friar]]. Vaata erinevusi preestri, friari ja munga vahel siit[https://aleteia.org/2020/06/23/what-is-the-difference-between-a-friar-a-monk-and-a-priest/], sealt on näha ka et kõik kolm annavad vaesustõotuse, nii et erinevus ei seisne selles. Friarid ei ela kloostris ega ole seotud kloostriga. Neid nimetati ka ''fryer'', kuid põhiliselt rahvakeeles, ning rahva seas võidi arvata et see on sama mis ''praadija''. Ma ei tea mis on friar'i eestikeelne vaste, kuid see ei ole ''munk'' ja ei ole ka ''kerjusmunk''. Kui lähtuda nime tähendusest, siis vaste võiks olla ''orduvend''. Preester, friar ja munk on katoliku kirikus kolm erinevat seisust. Ma ei tea kas kuskil eesti allikates on kirjas et just nii on õige, ma olen sellest juba tüdinud, ma loodan et ei ole. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 19:29 (EEST) :Võib ju lihtsalt öelda, et Roger Bacon oli frantsisklane või vähemate vendade ordu liige. Üldisemat mõistet ei pea selles seoses kasutama. ''Friar'' ei ole eesti keeles "praadija". :''Friar'' on kerjusordu liige, eesti keeles minu teada selle kohta paremat sõna ei ole kui "kerjusmunk". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 20:54 (EEST) Muide, kerjusmungad võivad kloostris elada küll, Tallinnaski oli dominiiklaste klooster. Sõna "orduvend" võib kasutada küll, aga seda ei kasutata ainult kerjusmunkade kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 21:05 (EEST) :Ei kasutata jah, selles on erinevus, orduvend ei ole munk, või siis vähemalt mitte ilmtingimata munk. Ei ole ka ilmtingimata kerjus, osad nendest elasid riiklikest või kiriku maksetest või muudest tasudest, Bacon elas arvatavasti ülikooli professori palgast. Kerjusmungad on nagu osad buddha mungad, kes lähevad igal hommikul kerjama, kuid inimesed annetavad neile sellepärast et nad usuvad, et selle mitte tegemine toob õnnetust. Kristlikus kirikus sellisel tasemel kerjamist ei ole. Kuid Sa arvatavasti ütled et eestikeelsetes allikates on öeldud kerjusmunk, ja sellepärast peab olema, olgu õige või vale. Nii et alati jääb vale, mis tapab mõistuse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 21:53 (EEST) ::Sõnu ei pea võtma sõna-sõnalt. "Friar" on siis ka vale nimetus, sest ta tähendab "vend". Merisiga ei ole siga ega ela meres. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 22:01 (EEST) :Friar on tuntud ka tänapäeval, kuigi seda laiemalt ei teata. Näiteks praegune paavst õppis matemaatikat ülikoolis, mis kuulus Augustinuse ordule. Kui ta ülikooli lõpetas, sai temast Augustinuse ordu liige, tähendab ta oli friar, kuid ei olnud munk ning tegeles sel ajal matemaatika ja mitte usuteadusega. Seda on vist raske tunnistada, kuid osad definitsioonid Eesti allikates on täiesti ignorantsed, Eesti tase ei ole väga kõrge, ja seda parandada ei ole lubatud. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 15:19 (EEST) ::Kindlasti on lubatud, kuid mitte siin. Meie siin ei määra definitsioone, meie kasutame neid, mida on vist ka raske tunnistada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 17:28 (EEST) :::Nagu igal pool on mitte siin. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 19:25 (EEST) ::::Mitte igal pool. Olen ise EKI-le ära seletanud, miks nii ei peaks olema ja sain vastuse, et järgmises versioonis oleme asjad ära muutnud. Ja vastavalt siin enne seda muudatust tulevikuvarianti kasutanud, kuna nüüd on see õige. Aga lihtne see ei oe. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. oktoober 2025, kell 16:28 (EEST) :::::Ma ei saa aru, mida ja kuidas EKI muudab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. oktoober 2025, kell 00:20 (EEST) :::::Võibolla muudavad, kuid kuidas võis keegi nii ignorantne olla, et katoliku kiriku võimustruktuurist mitte midagi ei tea. Seetõttu pole ka palju lootust, et nad edaspidi aru saavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 16. oktoober 2025, kell 12:34 (EEST) Ka kõik mungad ei olnud kerjused. Tõsi on et nad kõik andsid vaesusvande, kuid seda võis vist mitut moodi tõlgendada. Osad mungad olid ka tööandjad talupoegadele ja linnaelanikele. Üldiselt võiks ajaloost natuke midagi teada, enne kui tarkusi kirjutada mida siis rahvale peale surutakse. Ja see on täiesti minu isiklik arvamus, et keel ei peaks selline olema.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 30. oktoober 2025, kell 14:58 (EET) == Blokeeringu eemaldamine == Kui ma kirjutan otse kasutaja arutellu viitamaks varem postitatud kustutamise põhjendusele ning kui kasutaja sellele vaatamata uuesti eemaldab kustutamismärkuse põhjendust eirates, siis mida tuleks teha, kui blokeerida ei sobi? Kustutamismärkust ei peaks ju muidu ka kohe eemaldama, kui arutelu on alles alustatud. Ma leian, et blokeerimine on sellises olukorras kohane. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2025, kell 22:28 (EEST) :Kui jutt on minust, siis ma ei saa ju vastata, kui mul suu kinni pannakse. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2025-27559-71|&#126;2025-27559-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-27559-71|arutelu]]) 14. oktoober 2025, kell 22:31 (EEST) :: Ma ei blokeerinud sind kohe. Ma kirjutasin kõigepealt kategooria arutelusse ja siis otse sinu kasutaja arutelusse. Selle asemel, et sisuliselt vastata sa tühistasid uuesti ja jätkasid vaid muudatuse resümees tühja aasimisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2025, kell 22:36 (EEST) ::: Võib-olla. Ma ei jõudnud nii kiiresti vastust kirjutada, kuna tampisin oma klaviatuuri mittetoimivat tühikuklahvi. Nüüd on vastus kategooriate arutelus olemas. Mingisugunegi. Ma ei oska ega jõua end sellisel teemal sõnastada. Mis võiks olla enesestmõistetav. Mitte ei peaks seda ühe hoobiga kustutama. Kui need kõnealused kategooriad ei ole ühendavad tunnused, mis siis üldse on. Ja kust seda informatsiooni ühest kohast leida saaks. Aga äkki ei ole ka oluline. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2025-27559-71|&#126;2025-27559-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-27559-71|arutelu]]) 14. oktoober 2025, kell 22:45 (EEST) :Põhjendusega kustutamismärkuse äravõtmine on muidugi lubamatu, aga ma leian, et adekvaatne vastus oleks märkuse tagasipanemine. Kui mitu korda sama märkust maha võetakse, siis pigem lehekülg kaitse alla panna. Igatahes ma leian, et pole mõtet nädalaks ajaks blokeerida inimest, kes siin pidevalt tööd teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2025, kell 02:12 (EEST) == [[Yom Kippuri sõda]] == Paljud allikad väidavad, et Iisrael ei võitnud Oktoobrisõda ja et selle sõjalised tulemused olid ebaselged. Kinnituseks: https://books.google.com.eg/books?id=wp_KAgAAQBAJ&pg=PA8&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false https://books.google.com.eg/books?id=y7NRn5s73sQC&pg=PA131&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false https://books.google.com.eg/books/?id=S9NKCCXbzbQC&pg=PA28&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false https://www.theguardian.com/world/2023/oct/01/the-next-days-were-hell-how-the-yom-kippur-war-realigned-the-middle-east Saadaval aadressil: Need allikad on viidatud artikli ingliskeelses versioonis. Tehke sõja tulemuseks sõjaline patiseis, mitte Iisraeli võit. [[Kasutaja:عمر 154|عمر 154]] ([[Kasutaja arutelu:عمر 154|arutelu]]) 24. oktoober 2025, kell 04:04 (EEST) :Tühistamise põhjus on see, et uus redaktsioon ei tähenda eesti keeles midagi arusaadavat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. oktoober 2025, kell 04:14 (EEST) ::Muutke sõda sõjalise patiseisu olukorraks, mitte Iisraeli võiduks. [[Kasutaja:عمر 154|عمر 154]] ([[Kasutaja arutelu:عمر 154|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:29 (EEST) :::Materjalidega tutvumine võtab mul aega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:33 (EEST) == Update request == Hello, Andres. Can you rename [[Sarah, Yorki hertsoginna]] to [[Sarah Ferguson]], because her title became defunct, when her ex-husband Andrew's titles were stripped from him? Source: https://www.bbc.com/news/articles/cx2p7xzz4lvo Yours sincerely, [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-32029-20|&#126;2025-32029-20]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-32029-20|arutelu]]) 10. november 2025, kell 06:25 (EET) :Done. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. november 2025, kell 06:54 (EET) ::Thank you very much. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-32029-20|&#126;2025-32029-20]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-32029-20|arutelu]]) 10. november 2025, kell 07:00 (EET) == Invitation for a session "Tools and features for Users with Extended Rights" == Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you. The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session. The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''. If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=29165186". --> == Pealkiri == [https://en.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Islamic_Cultural_Heritage_and_Al-Quran_Learning_Center] - artikli ingliskeelne pealkiri on <nowiki>''</nowiki>Museum of Islamic Cultural Heritage and Al-Quran Learning Center<nowiki>''</nowiki>, eesti keelde tõlkides oleks parem pealkiri lihtsalt <nowiki>''</nowiki>Islami kultuuripärandi muuseum ja koraani õppekeskus<nowiki>''</nowiki> või <nowiki>''</nowiki>Islami kultuuripärandi muuseum ja Al-qur'āni õppekeskus<nowiki>''</nowiki>? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) :Minu meelest võib olla "koraani". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 10:15 (EET) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you '''[[mdwiki:WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2025_(all)|were one of the top medical editors in your language]]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider joining for 2026]]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translating health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Look forwards to collaborating in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 14. veebruar 2026, kell 09:42 (EET) </div> (This message was sent to [[:Kasutaja:Andres]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2025&oldid=30070084". --> == Keeleline küsimus - pealkirjade panek == [[:en:Carriageway|Carriageway]] = maantee ja [[:en:Dual_carriageway|Dual carriageway]] = kaherealine maantee? [[:en:Salute_state|Salute state]] = saluudiriik ja [[:en:Princely_state|Princely state]] = India Vürstiriik? Öelge, mis arvate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 16:10 (EET) :Vürstiriik on muidugi väikese tähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 17:21 (EET) :Salute state võiks pigem olla saluudiõigusega vürstiriik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 17:22 (EET) ::Ja esimesed 2? Mul on vaja selget vastust. Plaanin artikleid hakata tõlkima. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 17:52 (EET) :::Dual on neljarajaline maantee, esimese puhul peaks maantee õige olema. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 18:17 (EET) ::See "saluudiõigusega" jätab mulje, nagu riigil oleks olnud õigus saluteerida. Ma ei leia eestikeelset terminit. Leian, et võiks olla lihtsalt "saluudiriik". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:39 (EET) :Mul on kaks varianti: India vürstiriigid ja Vürstiriik (India). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:46 (EET) ::Pigem India värstiriigid, sest viimane vihjaks nagu asukohale Indias, mis erineb praegu sellest, mis India toona oli. Saluudiõigus tähendab seda, et sealsete valitsejate auks korraldati saluut, kui nad Suurbritanniat külastasid,, ehk mitte riigil ei olnud õigus saluteerida, vaid saluut saada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 14:24 (EET) :::Ma ei näe, kuidas viimane midagi muud vihjab kui esimene. :::Kui ma ei teaks, siis ma arvaks, et saluudiõigus on õigus saluteerida. Kui pealkiri on niikui arusaamatu, siis vüiks minu meelest olla juba saluuudiriik. Vene keeles on saluteeritav riik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 19:18 (EET) ''Carriageway'' on [[sõidutee]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:10 (EET) :Ühendasin <nowiki>''sõidutee''</nowiki> teiste Vikipeediatega. Väga ebamugav, kui midagi on jäänud ühendamatta. Tekitab segadust. Tõlgin siis ainult selle teise artikli. Seda pole veel keegi teinud. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 20:00 (EET) ''Dual carriageway'' on [[eraldusribaga tee]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:24 (EET) :See ei ole seotud sõiduradade arvuga. See tähendab, et teel on kaks sõiduteed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:27 (EET) == Viga viitamisel == [[Mon Rovîa]] viidetega tekkis viga. Oskate aidata? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 19:30 (EET) :Korras- [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 19:46 (EET) == Kustutamissoovitus == Kustuta ära see [[2026 Afganistani-Pakistani sõda]] ümbersuunamise leht ja jäta alles ainult see <nowiki>''</nowiki>[[2026. aasta Afganistani-Pakistani sõda]]<nowiki>''</nowiki>. Ei tea isegi, miks sellise otsuse tegin. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:04 (EET) :Tänan väga. Hea töö. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:10 (EET) ::Tere. Kustutage palun [[Acrijose]]. Läks valesti pealkiri. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 11. aprill 2026, kell 13:35 (EEST) == Toivo Kurmeti matmispaik == Kui "Haudi annab sellised andmed" siis ehk võta vaevaks need andmed lisada antud lehe sisusse? Eriti kui juba on seal tema surmakoht mainitud ja muud sellist infot kirjas... [[Kasutaja:Erkko13|Erkko13]] ([[Kasutaja arutelu:Erkko13|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 13:11 (EEST) :Sa võid seda ise ka teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 14:29 (EEST) ::Sina oled see kes viiteta infot sinna tagasi pressib! Mina koristasin selle ebakõla, sa võtsid pingutada sama viiteta infokildu sinna tagasi toppida ja samas ei vaevu lehte sisuka viite jagu paremaks tegemast - siis tundub sulle et jaks on lõppenud ja ülejäänu võivad teised teha? Miks sa üldse teed selliseid kükke, mis sisu kvaliteeti ei paranda sel lehel? [[Kasutaja:Erkko13|Erkko13]] ([[Kasutaja arutelu:Erkko13|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 17:28 (EEST) :::Selline rünnak ei ole teretulnud. Kui veel teed, siis blokeerin trollimise eest. Kui tahad kasulik olla, siis pane koos viitega sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 17:46 (EEST) == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> == Žargoon == Lehekülg <nowiki>''</nowiki>[[släng]]<nowiki>'' on juba olemas, mille alguses on mainitud ka sõna ''žargoon''. Antud lehekülg on seotud ingliskeelse artikliga ''</nowiki>[[:en:Slang|slang]]<nowiki>''. Ingliskeelses Vikipeedias on täiesti olemas ka eraldi artikkel ''</nowiki>[[:en:Jargon|jargon]]<nowiki>''</nowiki>, millel eesti keelne lehekülg muidugi puudub. On sellisel juhul mõtet luua ka eesti keelde žargooni mõistet seletav eraldi artikkel? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 23:54 (EEST) :Mulle tundub, et eraldi artiklit ei saa teha, sest eesti keeles pole üldtunnustatud kriteeriumi slängi, argoo ja žargooni eristamiseks ja kui neid eristatakse, siis mitte eri keeltes ühtemoodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuni 2026, kell 00:23 (EEST) == Kalurisõlm == Eesti Entsüklopeedias nimetatakse rehvisõlme kalurisõlmeks. Kuigi kõik allikad seda ei tee, ja mõned nimetavad kalurisõlmeks tegelikku kalurisõlme. Muud moodi ei näe et seda nimetataks, nii et kui rehvisõlm on kalurisõlm, siis kalurisõlmel polegi nagu nime. Nõue et kõik peab vastama allikatele, ei ole selleks et see mis on kirjutatud oleks õige, vaid selleks et aetaks sama jama mida üldiselt aetakse. Kuid mõnikord on tähtis, et oleks õige. Rehvisõlm võib suure pinge all üles öelda, kalurisõlm seda ei tee. Nii et sellise segaduse tekitamine on ohtlik. Kui kalurisõlme asemel kasutatakse rehvisõlme, võivad inimesed surma saada, ja palju inimesi on niimoodi surma saanud. Nii et ma vabandan, korrektsus ja õigsus võivad mõnikord üldse mitte olla samad asjad, ja mõnikord väga hirmsate tagajärgedega. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. juuni 2026, kell 16:59 (EEST) :Kirjuta, nagu õigeks pead, ja viita oma allikatele. Viita ka sinna, kus on teistmoodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 03:50 (EEST) ::Eesti Entsüklopeedia viimases versioonis rehvisõlme kalurisõlmeks ei nimetata (varasemates versioonides nimetati), lisasin viite, varasemaid versioone ei pea arvestama. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 12:51 (EEST) == Pealkiri == [[:en:Bangle|Bangle]] eestikeelne pealkiri oleks...? Artikkel [[käevõru]] on olemas juba. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 22:20 (EEST) :Ei tea sobivat pealkirja. Aga neist saaks teha alajaotuse käevõru artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 22:39 (EEST) ::Rõngaskäevõru ei sobi? Mansettkäevõru? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 09:10 (EEST) :::Ei tea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 10:39 (EEST) ::::Tere! Võtan õiguse siin võõral seinal kommenteerida, aga tahtsin MoroccoCentralile mõnele asjaolule osutada. Natuke võib-olla oleneb sellest, millest kirjutatavas eestikeelses artiklis juttu tuleb. Üks - saksakeelses vikipeedias on artikli pealkirjaks klaaskäevõru, mis on ka eestikeelses terminoloogias olemas - Eesti keskaja arheoloogilises materjalis Tartust on leitud klaaskäevõrude katkeid, mis on fragmendid just sellistest peenikestest ümmargustest käevõrudest. Ka saksakeelses artiklis on peamiselt juttu arheoloogiast ja need paistavad olevat miski mis liikus mööda kaubateid ja neid valmistati keskajal ka näiteks Kiievis jm [https://www.academia.edu/70730265/Mediaeval_Glass_Bracelets_in_Rus vt]. Teiseks on ''bangle ''sõna etümoloogia klaasiga seotud [https://web.archive.org/web/20140220033539/http://www.wmich.edu/dialogues/themes/indianwords.htm vt], kuigi neid tehakse tänapäeval igasugustest materjalidest, kuigi ikkagi ka klaasist. Klaaskäevõru pealkirja miinus võib-olla ongi see, et sõna osutab liiga üheselt materjalile, aga teatav vastavus välimuse ja omaduste (jäigad ümmargused) vahel on olemas. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 11:16 (EEST) :::::Võõrkeelses arheoloogiakirjanduses kasutatakse arheoloogia kontekstis nende kohta nii glass bracelets kui ka glass bangles, [https://www.cambridge.org/core/journals/antiquaries-journal/article/glass-bangles-in-the-british-isles-a-study-of-trade-recycling-and-technology-in-the-first-and-second-centuries-ad/E027DA388D694FB5040F3AF71CE7F875 vt] [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 11:31 (EEST) ::::::Mulle tundub, et pole alust eraldi artikli tegemiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:48 (EEST) :::::Inglise artiklis on ''bangle'' defineeritud kui jäik käevõru. Kas see tähendab, et seda tuleb üle randme lükata? Jääb selgusetuks, mis on nende eristav tunnus. Materjal ka ei ole. Võib-olla lihtsa rõnga kujulisus. Muide, saksa keeles võib ''Armband'' olla ka kellarihm või käepael. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) == Vaata üle == Artikli [[Holden Commodore (VE)]] tabel/mall. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 12:00 (EEST) hel1juohl6fbgy5evm2z0wo99dodl9w 7193752 7193742 2026-07-16T09:19:15Z Andres 5 /* Vaata üle */ Vastus 7193752 wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv4]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv5]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv7]] {{Sisukord paremale}} == Vaata ka == Kas tõesti on vajalik pidevalt "vaata ka" sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ebatsuuga&curid=200489&diff=4024049&oldid=4010305 leebe näide]; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) : Ma ei tea, mis need hullemad näited on. "Vaata ka" asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET) :: Minu meelest ka ei ole "Vaata ka" selleks mõeldud. Kui, siis peaks "Vaata ka" all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET) ::: Te räägite nii, justkui mina suskaksin "vaata ka" alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET) :::: Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole "Vaata ka" minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET) :Ka mina panen "Vaata ka" alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET) Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi "Vaata ka". Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust. Ma ju räägin, et ma panen "vaata ka" alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET) : Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid. : Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET) :: Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. "Vaata ka" lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis "vaata ka" kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid. :: Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis. :: See "kõigi tutvustamine" võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET) ::: Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) :::: Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on. :::: Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:32 (EET) Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET) kas see märkus [[Arutelu:Mägiotsa]] on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt "Vaata ka" alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 3. november 2014, kell 20:00 (EET) : Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui "vaata ka" on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET) Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - '''tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus!''' 23. märts 2015, kell 17:30 : Milles konkreetselt on probleem? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET) : Kui jutt on leheküljest [[Henriku Liivimaa kroonika]], siis ma selgitasin asja lehel [[Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET) ---- Meenutan jälle seda "Vaata ka" teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST) : Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele. : Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka "vaata ka" osa kärpida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST) Tõenäoliselt on sellele alapeatükile kõige mõistlikum läheneda nii, et mida rohkem, seda uhkem. Osalt on probleem ilmselt selles, et algkujul oleva artikli puhul võivad eri kasutajate nägemused lõpptulemusest erineda ja mis ühe jaoks on vajalik tulevikulisand, on teise jaoks, kelle meelest sellele lingile lõppkujul artiklis kohta ei ole, infomüra. Paraku olen ise rookinud välja iidamast-aadamast muudetud artiklites esinenud linke Vaata ka all, mis muudetud artiklis juba sees olid, nii et see alapeatükk on infomüra allikas ka objektiivselt võttes. Ilmselt tuleks kokku leppida, et kõik seal olevad lingid, mis mujal artiklis ka esinevad, me eemaldame - nii et eeskujulikus artiklis mingile artiklile me sedasi linke ei lisa. olemasolevate kustutamisel ja mittevajalike eemaldamisel võib selle osa olematuks taandada ([[andesiit|andesiidi]] juures sellist osa enam ju ei ole). Samas on selliseid asju, nagu loetelud, mida mingil mõistlikul kujul artiklisse kirjutada minu meelest ei saagi ja mille jaoks see lahter lõppkujul artikli puhul minu nägemuses jääks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. august 2016, kell 23:16 (EEST) :See on juba algusest peale nii, et "vaata ka" alla pannakse ainult lingid, mida tekstis ei ole. Mõned kasutajad eksivad selle vastu teadmatusest, mõnikord ka sellepärast, et ei leia linki artiklist üles. Pika artikli puhul tuleb hoolitseda selle eest, et kõige tähtsamad lingid oleksid artikli alguses. Ka heas artiklis ei tohiks minu meelest olla selliseid "vaata ka"-linke, mida saaks artiklisse sisse kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2016, kell 12:25 (EEST) ::Selles sektsioonis ei tohiks olla linke, mida tekstis muidu ei esine (või mida seal ei esineks siis, kui tekst oleks mõistliku pikkusega). See ei pea tingimata nii olema, aga sellest kõrvalekaldumine vajaks väga head põhjust. Tekstis mitteesinevate linkide põhimõtte rakendamine soodustab tugevalt prügistamist ja artikliteemaga väga kaudselt seotud artiklilinkide lisamist. Praktikas võiks seal sektsioonis olla ikkagi lingid ainult kõige olulisematele antud artikliteemaga seotud teistele artiklitele, millega tutvumine võiks olla lugejale kasulik valdkonna paremaks mõistmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST) ::: Sellega, mis Sa ütled, olen nõus. Nähtavasti on lahkarvamus milleski muus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST) ---- Tõstataks taas vana teema. Eelkõige ajandatuna [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Disain&diff=next&oldid=4764714 sellest]. Palun mitte seda sektsiooni üle küllastada linkidega, mida sinna lisama ei pea. See on kõige kõrgema taseme koondartikkel. Sinna ei tohiks 'Vaata ka' alla risu tekitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST) :Ma ei ole nõus. Minu meelest on nii artikkel [[Disain]] kui ka kogu disaini teema halvas seisus, nii et pole lihtsalt kohta, kuhu neid linke panna. Kui see artikkel ja teema oleks välja arendatud, siis oleksid kõik need lingid teksti sees sobival kohal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST) ::Halvas seisus on see tõesti. Nüüd hakkavad EKA tudengid selle teemaga tegelema ning loodetavasti saab selle valdkonna käesoleva õppeaasta lõpuks juba enam-vähem korralikku seisu. Tõenäoliselt peab neid küll entsüklopeedilise teksti iseärasuste suhtes veel abistama. ::Nt sellele disainiaastale on artikli tekstis juba vaata, et liigselt tähelepanu juhitud ja link samuti olemas (ning üldse on see pigem asi, mida siduda Eesti disaini teemaga ja mille võiks sealt artiklist kohe välja võtta, kui vastav alamartikkel tekib). Samuti on seal mõni link tarbetu (skeuomorf), pole päris selle valdkonna teema (CAD), tuleks asetada artikli vastavasse lõiku (teenusedisain) jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:38 (EEST) ::: "Disainiaasta" panin siis ilmaaegu, ma lihtsalt nägin seda pealkirja ja arvasin, et link pole. ::: Skeuomorf ja CAD olid siin juba enne sees. ::: Teenusedisaini mina sisse kirjutada ei oska. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST) [[Skeumorf]]ile ei tule peale [[Disain]]i kuskilt linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:53 (EEST) == Täpsustusmärkus == [[Eri:Diff/4023196|Selliste]], punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET) : Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde. : Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET) :: Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: [[:en:WP:NOARTICLE]]. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET) ::: Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET) ::: Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud "punase lingi" teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi. ::: Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET) :: Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav. :: Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET) :::Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu. ::: Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET) ::: Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET) :: Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele. :: Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi. :: Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide. :: Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) ::: See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET) ::: Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha. ::: Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik. ::: Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika. ::: On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud. ::: Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest. ::: Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada. ::: Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET) :: Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda "iluviga" sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja "iluviga" tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga. :: Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET) :::: Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia [[Braille kiri|Braille kirjas]] ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab... :::: Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота ::::: Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) :::::: Tere Pikne! :::::: nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [http://www.dailymail.co.uk/news/article-2718120/Photographer-demands-Wikipedia-remove-famous-photograph-monkeys-selfie.html] ahvidega, kassidega, madudega mis siis... :::::: Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота :: Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET) ::: Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses? ::: Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt. Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab. ::: Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas. ::: Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET) :: Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad. :: Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET) ::: Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita. ::: Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on "Vaata ka" rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik. ::: Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :) ::: Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 12:58 (EET) :::: Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla. :::: Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks. :::: Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) ::::: On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita. ::::: Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine. ::::: Mis puutuvad peatükid ja lõigud "vaata ka" alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 23:35 (EET) :::: No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole. :::: Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul. :::: See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole "Vaata ka" all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET) ::::: Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust. ::::: Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et "vaata ka" asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka "vaata ka" linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe. ::::: Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks [[Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž]], rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 11:45 (EET) :::: Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad. :::: Sa ju ütled, et kogud "Vaata ka" alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin. :::: See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest "Vaata ka" all, mis hästi ei kvalifitseeru "samaks teemaks". Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET) ::::: Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline. ::::: Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne. ::::: Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 22:24 (EET) :::: Olgu, võib-olla sa ei lisa linke "vaata ka" alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis "Inimene" mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid. :::: Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET) ::::: Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul [[Biograafiad]], kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid. h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:51 (EET) == Boti staatuse andmine == Palun anda kontole [[Kasutaja:MamboBot|MamboBot]] boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 5. november 2014, kell 04:09 (EET) : Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 09:53 (EET) =="Oli tegutsenud"-küsimus== üle toodud artikli [[Arutelu:Tallinna Merekool|Tallinna Merekool arutelust]]: Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: "oli Tallinnas tegutsenud". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 00:06 (EET) :tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. november 2014, kell 21:11 (EET) :: See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. november 2014, kell 13:15 (EET) :::naljakas. Võrdle nt: Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas. Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda. :::Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see "oli olnud" struktuur on keeleliselt õige--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:20 (EET) :::: Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati "on linn" jne. :::: Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba "oli tegutsev", kuigi ma seda ka ei kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:53 (EE :::::Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana "oli teinud". Ka üks vikikasutus <code>"[[Tallinna linnusekohus]] oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus".</code> Minu meelest on see igati OK lause--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. november 2014, kell 14:10 (EET) ::::::"oli Tallinnas tegutsenud" on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna "tegutsenud" ei ole defineerimiseks vajalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. november 2014, kell 16:06 (EET) ---- Pole ilmne, et tuleb [[Eri:Diff/4052564|rangelt eristada]] ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda [[Arutelu:Dráma maakond|arutada]]. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET) : Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:17 (EET) ::: Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:29 (EET) :::: Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:30 (EET) == Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus == Tere Andres! Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel: * inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles * eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse "Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network" on James H. Fowleri ja ... " Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem? Parimat, Andres : Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav. : Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav, panin lingi artiklisse [[Suhtlusvõrgustik]]. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.) Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:52 (EET) : Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:55 (EET) == Дорпатский университет == Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа. Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET) : Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET) ::Спасибо :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET) :::Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet. :::: Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis "Dorpat" mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET) :::::Aitäh. :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET) == Head uut aastat == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '' Happy new year (С новым годом)'' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | С новым годом мистр Андрес.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET) |} == Pildid artiklites == Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.<br> Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET) : Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud. Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks see tüütut klõpsimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET) : Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET) ::Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem. ::Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba). ::P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET) ::: Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega. ::: No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis saab need galeriist ära võtta. ::: Kui tahad, siis arhiveeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET) ::::Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET) :::::Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks. :::::Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe. :::::Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida. :::::Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele. :::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET) :::::: Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema. :::::: Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi. No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul. :::::: Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET) :::Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud. :::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET) :::: Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET) :::::Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET) ::::::: Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama? ::::::: Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET) :: No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud). :: Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET) ::: Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest. ::: Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET) ::::Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET) :::::: Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET) :::: Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada. :::: Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET) :::::: Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad. :::::: Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET) :::::::Mida arvad nt [[Taheva mõis|sellisest galeriist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET) :::::::: See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET) ::::::Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga. ::::::Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET) ::::: See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET) :::::: Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET) ::::::: Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET) ::::Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta [https://et.wikipedia.org/wiki/Taheva_m%C3%B5is#mediaviewer/File:Taheva_m%C3%B5isahoone.jpg seda nägema] (liigu edasi parema nooleklahviga). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET) ::::: See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET) ::::::Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET) == Artiklid inimestest == Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--[[Kasutaja:Aksu851|Aksu851]] ([[Kasutaja arutelu:Aksu851|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST) : Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST) ---- Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET) : Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET) ----- Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET) :Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul. :Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET) ::Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega. ::Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET) ::: Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid. :::: No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET) :::::Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul. :::::Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet. :::::Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET) :::::: Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised. :::::: Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium. :::::: See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET) :::::::Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks. :::::::Kui lingi nimi on "pilt" või "pildid", siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on. :::::::Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET) :::::::: Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru. :::::::: Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET) == Algas märtsist == Tere! Ei, ma ei oota "juhtkirja", aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama "Voentorgi" hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET) : Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET) == Potentsiaalse sõja tingimustes == Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes<br />Maailma omadesT tean, aga siin? —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET) : Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET) == Lenin == On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link [[Lenin]]i juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET) : Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi. : Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks [[Lenin (Valgevene)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET) Kirjutasid artikli Tryškiai arutelus ''koplytstulpise'' kohta:"Pühamu" jääb arusaamatuks, sest see tundub kirikuna, aga ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Inglise keeles on nähtus wayward shrine ehk teeäärne pühamu, mitmes teises keeles on kabeli eri liik. Eestimaal nähtust ei esine, seega puudub ka otsene tõlkevaste (kuigi budistlike sarnaste objektide kohta, kus palveveskid ja palvelipud üles seatakse, on pühamut kasutatud ja seega kasutasin ka ise). Samas on sul õigus - pühamu seostub eestlase jaoks hoonega, kuhu saab siseneda. Ehk sobiks pühapaik? Sellel taolist varjundit ei ole, pühapaik on kasutusel ka hiite puhul? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 19:07 (EEST) :Las ta olla "[[teeäärne pühamu]]", paremat nimetust meil praegu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 20:20 (EEST) ::Rocca al Mare vabaõhumuuseumis on üks selline, seal kannab too nime teeäärne tsässon. Paraku on tsässon väga setuspetsiifiline ja üldterminina sellist varianti kasutada poleks vist hea mõte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2017, kell 18:12 (EEST) :::Õige vaste on [[tulpkabel]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2017, kell 16:46 (EEST) == Unblocked Steward Savh == Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET) == Pagulus pagulane == Tere Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega. : Mina paneksin jälle kokku artiklisse [[Pagulane]]. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga <nowiki>#suuna[[Pagulus]]</nowiki> . [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET) ==Viiteta täiendused Mahleri artiklisse== Tere! 8. juunil lisasite [[Gustav Mahler]]i artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse "lisa viide". Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid [[Kasutaja:Kruusamägi]]s (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? [[Kasutaja:Pärtel Toompere|Pärtel Toompere]] ([[Kasutaja arutelu:Pärtel Toompere|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET) : Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla. : Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET) : Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET) == Kustutamine == Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET) Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 12. märts 2015, kell 12:33 (EET) : Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud. : Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan [[Lõuna-Aasia]] riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET) Artikli "Astroloogia" juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST) ==Küsimus== Ehk ütled, kas "[[Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu]]" oleks kontekstuaalselt "haakuv" päälkiri? –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET) Samas ei ole see "kunstivastane" rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET) : Jah, praegune pealkiri on tabavam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET) :: ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased "paljunema nagu küülikud", Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)<br />samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje [[Gorgonzola]], et sinna asemele teisaldada [[Gorgonzola vald|"valla"]] lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud "linn-asutused" primaarselt '''ilma''' ''vald'' lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET) :: Ma jätaks pealkirja [[Gorgonzola]] keskasulale, või kui soovid, kesksele "fraktsioonile". Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka [[Gorgonzola linn]]. ::: Praegu on ju nii, et lõid lk "Gorgonzola" ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et "vallaks" tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda "tsentraalasulat" sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed ''comune'' kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt "Gorgonzola"-ks ja sealt edasi minna;<br />kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET) :::: Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema [[Gorgonzola vald]] või siis [[Gorgonzola linn]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET) ::::: Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit [[Malcolm Fraser]]it, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET) :::::: Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III ([[:en:Malcolm Fraser|enwiki ütleb 20. III]]), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET) :::: Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:<br />Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid ''à la'' Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25&nbsp;000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?<br />Ja vastuseks: kui meil on "põhi-baas"-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased "klahviharjutused" nt sajandi pärast välja näevad –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET) ::::: Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET) ---- [[Ḩusnī Mubārak]]i "surma" edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST) : Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST) ---- Mis arvad artikli [[Bütsants]] hetkeseisust? -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:38 (EEST) :Ma tegin hulga märkusi, ja osa neist on ikka veel aktuaalsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:46 (EEST) Aga artikkel [[Minose kultuur]]? Oleks teretulnud ka märkused/kommentaarid selle artikli kohta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:16 (EEST) :Võtan selle kuu aja jooksul ette. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 12:49 (EEST) :On tarvis läbi toimetada, siis võib asja saada. Hea oleks materjali ka mujalt juurde võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2016, kell 14:44 (EEST) == Uus esilehe kujundus == Tere,<br /> Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST) == Logod == Tere, Kuidas saaksin lisada lehele [[Finncomm Airlines]] ingliskeelsest Vikipeediast logo? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST) : Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST) ==Kasutajanime vahetus (Bioneer1-->Estopedist)== Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi "Bioneer1" muuta nimeks "Estopedist" (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST) : Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata [[Vikipeedia:Kasutajanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST) ::sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_%C3%BChendamine]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST) ::: Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST) ::::Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega "Estopedist" ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Toiminnot:Muokkaukset/Estopedist]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST) ::::: Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST) == Asking for a bot flag == Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported [https://phabricator.wikimedia.org/T97659 here]. --[[Kasutaja:Euphydryas|Euphydryas]] ([[Kasutaja arutelu:Euphydryas|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST) == Küsin siis == Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, ''à la'' ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST) : Meil on olemas artikkel [[Imeulme]], pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST) :: Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua "eksemplare" mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan "pinguldatud-huvil" vastust, mis see #vastaspoolus" siis voix olla. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST) ::: Vaata artiklit [[Ulme]]. On veel [[teadusulme]] ja [[õudusulme]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST) :::: Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST) :::: Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST) == [[Toomas Hellat]] == Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about [[Toomas Hellat]]. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [http://www.geni.com/search?search_type=people&names=Aleksander+Karl+Hellat+], [http://www.geni.com/people/Toomas-Hellat/6000000000904142641]/ and his father [[Aleksander Hellat]] was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST) : Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST) == Hello from Armenia == Hello Andres :))) [[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. : Sorry, I won't. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST) ::«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST) == Hello from Armenia == {| style="border:1px solid #CCF; background-color:#F0EEFF;" |rowspan="2" valign="middle" | [[File:Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid #bdb5ff;" | Hello my friend, I want to give you an [https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_carpet Armenian old carpet] as a gift. |}<noinclude> _______________ See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks, esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse. --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST) == Heinrich Heine == Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST) == Masside mäss == Andres. Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal. Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel. Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 27. august 2015, kell 14:00 (EEST) :Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST) ==Seaduslik varas== Andres, palun vaata artiklit [[Seaduslik varas]], seal on nüüd vist alanud redaktsioonisõda. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 4. oktoober 2015, kell 18:23 (EEST) : Sõda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST) Ma ei taha astuda redigeerimissõtta, aga see täpsustusleht peabki olema ilma ülakomata pealkirja all. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. oktoober 2015, kell 10:50 (EET) : Ma saan aru, et Sa nii leiad, aga kui Sa seda ei põhjenda, siis Sa ei saa teisi selles veenda. Ma arvasin, et Sa jätsid ülakoma kogemata ära. : Kuidas sellist täpsustuslehte Sinu meelest saaks kasutada, eriti kui see on ilma ülakomata pealkirja all? : See arutelu peaks olema täpsustuslehe arutelulehel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2015, kell 10:56 (EET) == Transliteration and Transcription == Hello, these are 2 different things. That is why what you say [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=L%C3%B5una-Osseetia&oldid=prev&diff=4314385 here] has nothing to with transcription. Because you can not put 2 times s letter for one letter according to [https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_transliteration_of_Cyrillic scientifical transliteration]. [[Kasutaja:Manaviko|Manaviko]] ([[Kasutaja arutelu:Manaviko|arutelu]]) 14. detsember 2015, kell 00:51 (EET) == Palve == Kui oskaksid öelda, kuidas enwi konventsiooni järgi on [[:uk:Троїцьке (Попаснянський район)]] pealkiri, siis oleksin tänulik. Panin kogemata alevi alla (see on suht kaugel põhjas, kuigi samas oblastis) lahingupiirkonna viited; 'Troitske' paistab olevat kokku lepitud (st, ilma "y"-ta), aga, neid on väga palju - Troitske, Popasna region ???—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 18:55 (EET) : Proovi seda: Troitske, Popasna Raion [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:31 (EET) :: Aitäh, proovin; kuigi, ei kujuta hästi ette, kuis nende ümbersuunamislehel 100 Troitsket välja hakkavad nägema <!-- eelnevalt eelmises mingis arutelus kirjasin vist u.: Troitsile "kirka", MI6-le, rahu tema põrmule, poloonium, praegu siis vist ehk "kes keda", st, üks "võitja", no ja nii edasi; samas, mitu korda kallim on info kui riik, võim vms, ''or else'', BG vs VP jne.-->—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:57 (EET) :: Eks see ole siis mingil ajal näha: [[:en:Troitske, Popasna Raion|Troitske, Popasna Raion]] [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 13:08 (EET) ::PS! Kõige rikkalikum sõjaajalugu on vist rootslastel, kes tahusid nii mõndagi kividesse/-dele; eelnevate aegade (aastatuhandete) "saviraamatud" ei olnd nii vastupidavad. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 17:07 (EET) ::Tegin "hooga" lisaks veel [[:en:Kominternove|Kominternove]], ja tõdesin (eelmisega nii ei olnud, kuigi kindel ei ole), et sääl on olemas veel säänte leheke, nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Log/pagetriage-curation Page curation log]... ;-) {{värvi|hall|(mõte siis selles, et artiklit ei lingistatudki andmebaasiga, enne selle kontrollimist (nt [[:en:Timeline of the war in Donbass (January 2016–present)‎|Donb kronol art-st]] oli seda hea jälgida))}}<br />Head uut aastat, ''wishing hereby you and yours''!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET) ::: Sulle ka! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 12:02 (EET) == Discgolf == Tere. Olen Eesti Discgolfi Liidu spordi-tehnilise komisjoni liige ning sooviksin Teiega koostööd teha, seoses inimeste teadvustamisega, et taldrikugolf on tegelikult discgolf. Liidupoolsed arutelud EKIga endiselt käivad vastava termini kasutusele võtmiseks. Taldrikugolf ja kettagolf on samuti kuskilt puusalt leiutatud sõnad, mis ei näita discgolfi tegelikku olemust. Parimat ja loodan koostööle. : Noh, kui arutelud lõpevad, siis saame meiegi teada, millist terminit kasutada. Mina lihtsalt panin tähele, et kaks artiklit rääkisid ühest ja sellestsamast asjast, kusjuures tundus, et artiklis [[Discgolf]] on tehtud mehaaniline asendus, mis artikli alguses tekitab mõttetuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 19:00 (EET) Mõte ei olnud mehaaniliselt asendada, vaid anda inimestele õige ja korrektne info, mida discgolf endast kujutab. Praegune leht on ikka vägagi aegunud. Kui lastaks vähemalt uuendadagi infot, kuid IP 90.190.70.70 on raudkindel, et praegune info on adekvaatne, mida ta päris pole. Wikipedia eesmärk on ju inimestele edastada korrektset infot. Selleks on ju isegi loodud Eesti Discgolfi Liit (www.discgolfiliit.ee). : Mulle jäi mulje, et IP-numbriga kasutaja püüab lihtsalt hoolitseda korrektse keele eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:54 (EET) : Ma saan täiesti aru, et EKI ei saa nõustuda sõnaga "discgolf" kas või sellepärast, et sellel on sees võõrtäht. Võõrtähega sõnad peaksid olema kursiivis. Ja sel juhul oleks lahkukirjutamine loomulik, sest lähtekeeles, milleks on inglise keel, kirjutatakse lahku. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:59 (EET) : Mulle ei ole ka arusaadav, kuidas "discgolf" asja olemust paremini näitab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:00 (EET) :: Mainin siin, et mitmed korraldajad kasutavad Eestis sõna "diskgolf", nt [http://www.nelijarve.ee/aktiivsed-tegevused/atraktsioonid/diskgolf/], [http://www.villanova.ee/admin/upload/360%20ATRAKTSIOONID%20Villa%20NOva%202014.pdf], [http://www.360.ee/suvepaevad/tegevused/diskgolf-mang]. Tõesti, pole põhjust sündmustest ette rutata, las EKI kujundab oma seisukoha. MTÜ nimi iseenesest pole määrav, sest riik ei saa takistada vabaühendusel võtmast omale meelepärast nime, seni kuni see pole ebasünnis. Ent MTÜ asutajate valitud nimi ei saa määrata ette, kuidas inglisekeelset mõistet "disc golf" tuleks eesti keelde tõlkida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:29 (EET) :: Inglise keeles paljude sõnaraamatute järgi (Silvet, Merriam-Webster jm) disc=disk ja tähendab see eesti keeles ketast.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:40 (EET) Seda, et kui sa neid tagurpidi küsi- ja hüüumärkidega lehekülgi teed, siis oleks kena kui sa teeksid ka ümbersuunamised nendele lehtedele. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. jaanuar 2016, kell 14:54 (EET) :Tegin ümbersuunamisi. Tõenäoliselt rohkem selliseid lehekülgi ei tule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET) == Request: Portaal:Aserbaidžaan == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. ==Täpsustuslehekülgedele lingid näha== Vaatan, et sul pole siia: [[Kasutaja:Andres/common.css]] lisatud need read, mis näitavad automaatselt täpsustuslehekülgedele viivaid linke. Need kolm rida kopeeri siit: [[Kasutaja:Estopedist1/common.css]]. Selle skripti või kuidas teda nimetada puudus on see, et kui link viib täpsustusleheküljele ümbersuunamisena, siis skript seda ei tunne ära, nt [[Lydia Koidula tänav]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:22 (EET) :Aitäh, ma siis lisan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:24 (EET) :siiski, tundub, et keegi on toda skripti muutnud ja nüüd teeb see roheliseks ka siselingid, mis on ümbersuunamised täpsustuslehekülgedele. Loodame, et see pole lühiajaline skripti täiustus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 00:09 (EET) ==Tsiteerimise lehele ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil== Tere Andres, palun lisa võimaluse korral "Tsiteeri seda artiklit" malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile. Näiteks artikli [[Imitatsioon]] tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&page=imitatsioon välja nägema: '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend''' Imitatsioon. – ''Vikipeedia, vaba entsüklopeedia'', https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 1.02.2016. Parimat, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 14:45 (EET) == Thanks!!! == {{subst:The Tireless Contributor Barnstar|1=Thank You!!!. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7|2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7]] 14. veebruar 2016, kell 16:15 (EET)}} ==Politoloog ''versus'' poliitikateadlane== Küsisid/palusid kunagi mult seletust/täpsustust, mis vahe neil on; äsja manalateele läinud kaheksakümnendat eluaastat kündnu paistes: tema kohta ütleme, esimesena, 'arstiteadlane', ja seejärel alles, pausi järel, arst, tohter jne. Samuti nt Churchilli kohta, esmalt poliitika''tead''lane, "polito''loog''"; "ajaloolaste" ja "ajalooteadlaste" vahelise piiri tõmbamine ehk tüsilikum, siiski, kas nt Aristoteles oli esmalt ajaloolane, seejärel ajalooteadlane, semantika...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 14:44 (EET) :Ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 16:55 (EET) :: == Deletion request == Hi, in my home wiki, the Swedish, where I am administartor, there was a deletion request of the page [[IMMAGINE&POESIA]] for maybe a month ago. Apparently, it is a movement which is not notable enough for Wikipedia. There have been some editors focusing only on getting an article of the movement in many languages. There has also been a hoax image of a meeting with a well-known poet (see [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/File:Ferlinghetti_meets_Immagine%26Poesia_representatives.jpg]). More general info can be found in the deletion request in the English Wikipedia ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Articles_for_deletion/IMMAGINE%26POESIA]). The article has been deleted in over 40 languages during the past month. So I ask you, who seem to be an administartor and active user, to delete the page. I am not asking you to read through all the discussions I linked to; I only wish to inform you, together with clear evidence, of the fact that this has been judged unnotable many times in different Wikipedias, and ask you to delete it. I am not going to engage much in the issue here; I only wish to inform the local community of this issue, so that you may decide what to do. Feel free answer in Estonian, if you are uncomfortable with English. I understand it relatively well, but I thought it to be better to write this in English. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 20:53 (EEST) :I would be glad for an answer. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 13:21 (EEST) :: We have no consensus for deleting the article. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 23:03 (EEST) :::I only wanted to inform you of some facts relating to the article. However, as you do not seem to have any interest in discusing the issue, I will leave the issue. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 2. aprill 2016, kell 11:44 (EEST) == [[José Rafael Cordero Sánchez]] == Hi Andres. You moved [[Jose Rafael Cordero Sanchez]], created by the Venezuelan IP {{Kasutaja|190.39.84.76}}, to [[José Rafael Cordero Sánchez]] which could be understood as an endorsement of the article as fulfilling [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. This would be the first time out of 260+ times on dozens of Wikimedia projects that anyone found José notable. I have tagged the article for speedy deletion, as subject is a notorious cross-wikimedia spammer, and would be very surprised if you decline the proposition. Please revisit the article, examine and read the sources. For further info on this vandal, visit the [[:nl:Wikipedia:Checklijst langdurig structureel vandalisme/Josercs1|LTA file on Dutch Wikipedia]]. Thanks, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 12:48 (EEST) :I don't think that by moving I am committed to a judgment about the topic's notability. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:06 (EEST) ::What kind of answer is this? "I am committed to a judgment" does not even make sense. We are trying to get rid of a cross-wiki vandal, and you are not helpful. Had you read the references cited in the article - and you obviously have not - you would have deleted it right away. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:26 (EEST) ::: Sorry, I wanted to say "I am not committed". ::: I need time. And I don't think I deserve such reproaches. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 21:52 (EEST) ==Küsimus targemale== Avastasin täna kirje: "was automatically updated from (none) to extended confirmed user" — kui tead, tähendust, ehk huvitab vastus ka teisi. Aitäh!<br />Nagu meil mõlemal, ''second thoughts'', piinlik on kasutada arvuti võimalustest ainult 0,5 protsenti, e-riigis, ja on palju "lullasid", mis Vi-sse panduna teeksid meie kõigi elu lihtsamaks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 15:28 (EEST) :Vaata [[:en:Wikipedia:User_access_levels#Extended_confirmed_users]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:20 (EEST) ::Aitäh!<br />Praegu hakkan ingleesidele selgitama, miks "Panama paberid" põhipealkirjanna on vale (u 15 min tagasi jõudis samale järeldusele ka BBC, agamitte väga järjekindlalt), aga, võib-olla homme (nt, riigi solvamise kõrvale, kui homme ilmuvad Panama 2. dokumendid, ülehomme P 3. paberid)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST) ==Arhiveerimine== Tere,<br /> Kas üldise arutelu teemasid, mis olid viimati aktiivselt arutelus (või lisati) rohkem kui neli aastat tagasi, võib arhiveerida säilitamaks arutelu kergesti loetavust (lühidust)? <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:28 (EEST) :Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:34 (EEST) ::Aitäh vastamast. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:36 (EEST) Oleksin väga tänulik, kui heidaksid pilgu [https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Postituvi siia] (Teemaks üldise arutelu arhiveerimine) ning lisaksid oma arvamuse. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 15:01 (EEST) :Aitäh. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 17:19 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Request for translation: Robert Abajyan == Dear Andres. Warm greetings from Armenian Wikipedia! Could you help please help me to translate the article [[:en:Robert Abajyan|Robert Abajyan]] into your unique and honourable language? Even a couple of sentences is good enough and in return I could translate something your choice in our Wiki. Thanks in Advance. BTW I've had the pleasure of participating in [[Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal|Eesti-Armeenia koostöönädal]] a couple of years ago. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 19:36 (EEST) Thank you very much, sir ! Don't forget if you need something to translate, contact me . God bless ! --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 21:48 (EEST) Ei hakka tagasi pöörama, aga ukraina transkriptsioonis (ж järel) sai i-st õ alles 2009, ehk siis 2005 ja 2008. aasta kohta on õige just Dniprodzeržinsk. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. mai 2016, kell 13:13 (EEST) :See ei puutu asjasse. Ei muudetud nime, vaid transkriptsiooni. Loeb see, millal nime kasutatakse, mitte see, millisest ajast räägitakse. Mina saan sellest nii aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:22 (EEST) :: Ajaloo poole pealt on õige ikkagi tollane kirjapilt ja mitte hilisem. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. mai 2016, kell 13:26 (EEST) ::: Ei ole nõus. Aga võib ju keelekorraldajatelt küsida, mis me ikka vaidleme. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:29 (EEST) Hea küll. Ma katsun näitlikustada. Kui me räägime 19. sajandist, kas me peaksime siis "Aafrika" asemel rääkima "Ahwrikast"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:33 (EEST) == Kasutaja Mariina blokeering == Ma ei mõista, miks sai Mariina blokeeringu eemaldasid. Pärast seda, kui tema kasutaja arutelusse oli kirjutatud märkus, pööras ta selle peale lihtsalt artikli "Paju" jälle sellele kujule nagu enne ‎Iifari muudatusi oli olnud. Nii on ta teinud varem ka mujal. Ta ei võta absoluutselt kuulda seda, mida tema arutelusse kirjutatakse. Iiafi märkus on nüüd tema arutelust lihtasalt ka kustutatud. See ei saa niimoodi enam ju edasi kesta!!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 19:14 (EEST) :Pööras tagasi, aga saab ju omakorda tagasi pöörata, nagu Sa tegidki. :Meil tuleb siin koostööd teha, mitte asju nugade peale ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:33 (EEST) :.Aga ta ju ei tee koostööd.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:58 (EEST) :: Kui tahta, et teine teeks koostööd, tuleb alustada sõbralikust suhtumisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:01 (EEST) ::: Kui ta siis vaid ometi kuulda võtaks seda, mida talle öeldakse.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:27 (EEST) :::: See oleneb sellest, kuidas ja mida öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:37 (EEST) ::::: Palun demonstreeri, et antud kaasuses on konstruktiivne koostöö võimalik ja ütlemist võetakse kuulda. Näita isiklikku eeskuju, sõbraliku suhtumise ja sobivas toonis ütlemisega. Teoorias on kõik tugevad, aga näita veebisuhtluses toimivat praktikat ja lahenda akuutne probleem! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 23:40 (EEST) ::::::Kuidas siis ohjeldada, kui blokeerida ei saa? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:43 (EEST) ::::::: Kui inimesse mitte suhtuda nagu metsloomasse, siis ta ka käitub inimese moodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:47 (EEST) :::::::: Ma ei suhtugi nagu metsloomasse, aga mulle tundub, et inimene ei soovi järgida teatud reegleid ja põhjustab sellega palju lisatööd. Ega hooli sellest.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:08 (EEST) ::::::::: Tema suhtumine on niisugune, et ta paneb oma asjad kirja, nii nagu oskab, ja need, kes paremini oskavad, panevad selle Vikipeediasse sobivasse vormi. ::::::::: Mis reeglid need on, mida ta ei järgi? Mina küll ei tea, et oleks mõni selline reegel. ::::::::: Kui sellest, mis ta teeb, lihtsalt kustutatakse sõimu saatel suured tükid ära, siis pole ime, kui ta hakkab tõrkuma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:30 (EEST) ::::::::::Suurem osa Mariina kaastöödest on ju täiesti normaalsed - ei ole sellised, et vaatad peale ja hakkad nutma või siis lööd käega, kuna ei suuda mõtet mõista. probleemiks on see, et vahel tuleb tal peale "barokne" loomingupuhang, mida tuleks talitseda, aga tema puhul oleks minu isikliku hinnangu kohaselt pigem abiks see, kui teatavad artiklid redigeerimiskaitse alla panna. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 18:25 (EEST) :::::::::::Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, ei ole nutused tekstid. Aga ta ei arvesta ka sellega, et teistel on õigust tema tekste reorganiseerida.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST) :::::::::::: Just nimelt. Kui tema tekstid oleks nutused, siis tasuks blokeerida Mariinat. Kuna see nii aga ei ole, siis vikipeedia sellisest pigem kannataks kui võidaks. Kuna ta tõesti ei arvesta mõnede artiklite puhul (on artikleid, kus see pole probleemiks olnud) sellega, et teistel on õigust tema tekste parandada, siis see, kui taolised artiklid täielikult lukustada (ehk siis tagada, et Mariina neile ise ligi ei pääseks), aitaks ehk tal asjade üle veidi järele mõelda See peaks igati vastama [[Vikipeedia:Artikli lukustamise kord|siin]] ära toodud põhimõtetele. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. juuli 2016, kell 13:18 (EEST) ==Araabia vms keele lingid== Ehk polüglotina oskad midagi teha Eesti kategooria artiklites olevate ilmselt liigsete siselinkidega *[[מצה]] *[[إستونيا]] *[[استونيا]] *[[استونیا]] *[[เอสโตเนีย]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 14:19 (EEST) :Jah, võtsin lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 19:43 (EEST) :: Gordioni sõlm :-) --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST) ---- Palun ära lisa läbitoimetamata toormaterjali artikliruumi, pealegi läks osa tekstist artiklisse kahekordselt. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 19:30 (EEST) :Ma panin selle sinna selleks, et toimetada. Küll ma siis üleliigse kustutan. Praegu Sa kustutasid minu töö ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 20:10 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Andres, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 12. august 2016, kell 17:00 (EEST) == Tänusõnad == Tänan teid südamest artikli eest Katre Õimust. Üritan seda oma jõudumööda täiendada. Lisaks pidas ta teid alati hea sõnaga meeles ka meie kodus. Poeg, --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 31. august 2016, kell 01:36 (EEST) :Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2016, kell 13:55 (EEST) == "Vaata ka" linkide vormistamine == Kas "Vaata ka" lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglites]] ei ole alajaotuses [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Vaata ka|Vaata ka]] selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1|2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1]] 8. september 2016, kell 14:18 (EEST) :Meil ei ole selle kohta kokkulepet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 15:14 (EEST) == Vojevoodkondade kategoriseerimine == Nagu ma aru saan, oled mingil põhjusel (mis iganes see ka poleks) otsustanud, et ainuõige ja hea on, kui Poola vojevoodkondadest on osa ainult omaenda kategoorias ja osa ka Poola vojevoodkondade kategoorias, ning mitte mingil juhul ei tohi kategoriseerimist ühtlustada. Võimalik, et mõned vojevoodkonnad on snu hinnangul kategoorilisemad, poolalisemad või siis vojevoodkondsemad, võib-olla on mõni vähem oluline kui teine või on lihtsalt sulle lapsepõlves võikaid kannatusi põhjustanud - kes ikka teise inimese hinge näeb, aga küllap on ka kõige jaburamal teol tegija enda silmis mingi mõte. "Keep up the good work!", nagu robot Bender "Futuramas" ütles, kui keegi jälle mingi jamaga hakkama sai. :Kuidas nii? Ma ei ole ammu kategooriate korraldusse sekkunud, ja kui olekski, siis minul pole võimu neid asju otsustada. :Pean mõistlikuks, et nad oleksid kõik mõlemas kategoorias, oma kategoorias siis esiletõstetuna. :Tõsi küll, mul on ähmaselt meeles, et ma pöörasin hiljuti ühe kategooriate muudatuse tagasi, võib-olla Su märkus on sellest ajendatud. Kui ma midagi kogemata valesti tegin, siis palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:12 (EEST) ::Nähtavasti on siin silmas peetud neid muudatusi ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Poola_vojevoodkond&type=revision&diff=4478101&oldid=4477618 näide]). Nimetatud muudatuste tagasipööramine oli viga. Mis tast ikka, juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:18 (EEST) Mina pidasin enesestmõistetavaks, et kõik Poola vojevoodkonnad on kategoriseeritud Poola vojevoodkondade kategooriasse, nii nagu kõik Poola presidendid on kategoriseeritud Poola presidentide kategooriasse, seepärast ma pöörasin tagasi selle, mida pidasin ilmseks veaks. Vojevoodkondade kategooriate panemine Poola vojevoodkondade kategooria alamkategooriateks on minu meelest alamkategooriate väärtarvitamine, sest alamkategooriatesse tuleb paigutada ainult sellised artiklid, mis sobiksid ka kategooriasse endasse, aga Poola vojevoodkondade kategooriasse sobivad ainult vojevoodkondade artiklid. Poola linnade kategoorias on osa linnu kategooriatena, osa artiklitena. Peale ülalöeldu on sel veel need puudused, et kategooria terviklikkus on lõhutud, artiklit on tähestiku järgi raske leida ja kategooriast ei pääse otse artikli juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:25 (EEST) Ma soovitaksin võtta eeskuju saksa vikist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:38 (EEST) Olen oma seisukohta väljendanud siin: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad]]. Aga ma poleks arvanud, et asi nii kaugele läheb, et artikleid hakatakse üldiste kategooriate alt välja võtma. Ma ei usu, et see lugeja huvides on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 01:51 (EEST) :Kui püstitada eeldus, et Vikipeedia kategooriasüsteem ei peagi matemaatiliselt loogiline olema, siis läheb asi kohe lihtsamaks. :Pigem on probleem loenditega. Need on täiesti juhuslikel teemadel, nõuavad veel ulatuslikumat tööd, olles siiski sageli endiselt ülimalt ebatäielikud ja ei sisalda reeglina mingit täiendavat infot kategooriatega võrreldes. Paras peavalu. Nendega võrreldes on isegi need loogikareeglitega sageli vastuollu minevad kategooriad väga asine lahendus. Mina ei suuda mõista, kuidas sa ei usu kategooriatesse (millel küll on oma puudused), aga usud loenditesse (mis kujutavad endast vikis eepiliste mõõtmetega katastroofi). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2016, kell 15:21 (EEST) :: Võimalik, et selline süsteem on kellegi jaoks lihtsam, aga minu meelest pole lugeja jaoks erilist keerukust, kui näiteks panna kategooria "Poola" alla kategooria "Poola teemad kohtade kaupa" vms ning selle alla kategooriad "Suur-Poola vojevoodkond" ja "Varsavi", või kuidagi teisiti samas vaimus. :: Ja kui selline lihtsus on tõesti oluline, siis ei tohiks ikkagi kategooriast "Poola vojevoodkonnad" vojevoodkondade artikleid ära võtta, sest nii ei täida see kategooria oma põhieesmärki. :: Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kategooriate vastu, aga leian, et need nõuavad liiga palju vaeva, sest nendesse on sisse kirjutatud, et neid tuleb ühtelugu ümber teha. :: Loendid nõuavad ulatuslikku tööd? Selleks et neis oleks sama info nagu loendites, minu meelest mitte, aga igatahes ei ole neid hiljem tarvis ümber teha nii nagu kategooriaid. :: Minu meelest enamik loendeid just sisaldab lisainfot. Loendeid on võimalik täiustada ja juurde teha. Nendega on sama lugu nagu artiklitega. :: Ma ei näe loendite juures midagi katastroofilist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 16:20 (EEST) ::: Nõustun, et oma koht on nii loenditel kui kategooriatel. Loendite pluss on just see lisainfo, mida kategooriatesse panna ei saa. Samas muide võib olla kategooriatest kasu loendite tegemisel ja ka vastupidi, loendite järgi artiklite kategoriseerimisel. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 18. september 2016, kell 16:45 (EEST) :::: Jah. Loendi alguses tuleks märkida, milline kategooria loendile vastab, ja ümberpöördult. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 17:00 (EEST) :::::Minu nägemus asjast on selline: kasutajasõbralikumaks olen ma alati pidanud kategooriaid. Nende abil on kerge ühelt teemalt teisele üle minna ja täiesti uute ja huvitavate asjadeni, mida algselt ei otsinudki, välja jõuda. Loendid kui sellised on rohkem just tegijasõbralikud nähtused: kui üksikud "gigandid", mis on entsüklopeediate sisuloendite analoogiks, välja arvata, võib sinna panna mingi teema kõik asjad (näiteks kõik Nicaragua riigipead) ja siis on hea lihtne ühest kohast vaadata, mis vastava teema edasi arendamiseks ära teha saab. Kui aga mingi loend on täidetud vaid siniste asjadega ja on kindel, et sealt midagi puudu enam ei ole (näiteks [[Leedu linnade loend]]), siis tuleks hakata mõtlema selle artikliks edasi arendamisele (mille üheks osaks vastav loend edaspidi jääks) ja sellele, kuidas seda artiklit teistest artiklitest kätte leida annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 16:39 (EEST) == Kilogramm == Palun taasta artikli [[Kilogramm]] arutelu! Seal oli lisaks teemavälisele kraaklemisele ka mitmeid asjakohaseid kommentaare.--[[Eri:Kaastöö/193.40.142.252|193.40.142.252]] 20. september 2016, kell 13:16 (EEST) :Oli küll, aga midagi kuigi olulist või sellist, mis pole niigi ilmne, ei ole. Valikuliselt taastada minu meelest ka ei saa. :Iga administraator saab selle lehekülje taastada, nii et kui keegi leiab, et ma tegin vale sammu, siis taastagu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2016, kell 15:24 (EEST) Nende Soome raudteejaamade artiklites olevate kilomeetrite kohta saad mingit aimu lehelt [[:fi:Ratakilometrijärjestelmä]]. Nagu ma aru saan siis 26+575 tähendab seda, et too jaam on 26,575 kilomeetri kaugusel Helsinkist. Nagu sa näed, ei ole ka see Helsinki vaksal mitte just päris nullpunktis, et äkki siis on see mingi raudtee lõpp või algus. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. september 2016, kell 03:11 (EEST) :See võib ju olla, aga me ei saa eeldada, et lugeja sellest st aru saab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 08:57 (EEST) == Pisipiltide laiusest == Tere! Kirjutasid mulle märkuse, et pisipiltide suurust muuta ei tohi. Olin veidike suurendanud artikli parempoolse ülanurga infokasti all olevat pisipilti - infokasti laiuseks. Sest minu arvates näeb artikkel vormiliselt märksa „korralikum“ välja, kui infokast ja sellele vahetult järgnevad pisipildid on sama laiad. Mis põhjusel peab pisipildi laius infokasti laiusest tingimata erinema? [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] ([[Kasutaja arutelu:Maasaak|arutelu]]) 30. september 2016, kell 00:52 (EEST) :Meil on erinevate eelistustega kasutajaid. Ühed tahavad, et pildid oleksid kohe nii suured, et neid saaks ilma klõpsimata vaadata. Teised leiavad, et suured pildid on pealetükkivad, ning eelistavad, et pildid oleksid pisikesed, ning huvi korral vaatavad neid klõpsides. Igaüks saab oma eelistustes pildi suurust reguleerida. Kui pildi suurus paika panna, võib see olla ühtede jaoks liiga suur ja teiste jaoks liiga väike. Arvan, et see on olulisem kui lehekülje kujundamine. Muide, lehekülje kujundamisega ei maksa minu meelest eriti vaeva näha, sest erineva suurendusega paistab lehekülg niikuinii erinevalt (see küll ei puuduta praegust juhtumit). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2016, kell 08:32 (EEST) == Pildi eemaldamine artiklist == Tere Adeliine, Minu nimi on Kristiina Piperal ja minust on Eesti Vikipeedias artikkel ajast, kui võtsin osa saatest "Eesti otsib superstaari". Olen juba ammu soovinud, et pilt artiklist eemaldataks, kuid ei ole siiani leidnud võimalust. Seega, mida peaksin tegema, et pilt artiklist eemaldataks? Sooviksin seda teha nii pea kui võimalik, kuna artikkel on osutunud tüütuks minu eraelule. Suured tänud ette ning kõike paremat, Kristiina Piperal :Ma võtan pildi välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 22:40 (EEST) == Arutelu otstarve == Palun lõpeta arutelulehe risustamine. Soovi korral võid selle kopeerida lehele [[Kasutaja:Mariina/materjal]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 19:24 (EEST) :Vaata [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Paju]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 21:46 (EEST) ==Vandalism== Hi. Could you have a look at this user: [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/80.235.17.138 80.235.17.138] and maybe do something about it? -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:20 (EEST) :Hi. It looks like one of your admin colleagues already handled it. -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:22 (EEST) == Request == Greetings. Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence. Thank you. == Sulgpall == Praeguse seisuga on sulgpalluri artikkel [[:en:User:Bbb23|Bbb23]] poolt kustutatud (viitega mass pollution vms, konkreetse isiku poolt), kirjutasin vastu, et algsest jäi vaid infobox ja esilause, mida siis kolm autorit täiendasid (mõte siis selles, et kõik lingid peaksid "pidama").—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :Taastasin artikli. Kui veel kustutatakse, anna teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 21:36 (EEST) ::Nägin, Tänan! Koos sulgpalli(de)ga!(Tegelt, pärast loodut, ++, vaevalt et sel mulle tähendust on), anyway, thanks!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) == Accelerista == Tere, ma ei ole just kõige kogenum Wiki kasutaja, aga mina lisasin Accelerista peatüki. Kuna Wikis on olemas nii Autoleht, Tehnikamaailm kui mitmed muud Eesti päritolu või tegijatega väljaanded, ei näinud ma takistust selle peatüki kirjutamisele. Oli ka paar inimest, kes soojalt soovitasid jälg maha panna. Seega, mida ma valesti tegin või mispoolest on üks õhinapõhine portaal kehvem neist, mis loodud ärilistel eesmärkidel ja Wikis olemas on? Tervitades, lugupidamisega. :Mul ei ole kindlat seisukohta. Kahtlen sellepärast, et ma ei leia sõltumatut infot selle portaali kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2016, kell 20:47 (EET) == Accelerista == Ma ei jaksa ausalt öeldes vaielda, sest Wiki ei ole mulle nii tuttav. Unikaalne lugejanumber on võetud Google Analyticsi andmetest ning ühtlasi on artiklis viidatud, et Delfi Forte on meie suurim refereerija. Lisaks veel Õhtuleht, Postimees, mitmed netiajakirjad jne. Me oleme aasta aega tegutsenud, oma hinge asjasse pannud, rrikkaks keegi ei looda saada - tegime, sest tundsime, et on vaja uut ja värsket verd ja uusi tegijaid tuua valdkonda. Ma olen omal ajal püsti pannud noorte teadussaate Rakett69 ja teinud järjest telesaateid, mille ainus eesmärk on inimesi tänapäevasel moel harida. Ma ei jaksa end õigustada. Ise tegin, ise panin Wikisse, kui adminnidele ei meeldi või valdkond ei huvita, võtke maha. Aga võtke siis maha ka kõik sama valdkonna väljaanded, võrdse kohtlemise printsiip. Selgitus veel - sõber õpetas, kuidas siia allkirja alla lasta, aga ma ei oska. Tereloom on olnud aastaid üks mu nn. kirjanikunimesid. Pärisnimi on Ylle, ehk siis ma olen A vastutav toimetaja. Edu. :Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsi redigeerimiskasti kohal pliiatsiga nuppu. :Seda, kas teema väärib artiklit, me arutasime omavahel. Meil on selle kohta omad reeglid, kus põhinõue on, et teema kohta peavad olema usaldatavad sõltumatud allikad. Siiski on põhimõtteliselt võimalik sellest reeglist mööda minna, kui on tunne, et teema väärib artiklit hoolimata sellest, et niisuguseid allikaid ei ole. :See, kas mingi asi meile meeldib või kas valdkond huvitab, ei puutu asjasse ja seda me ei arvesta. :Me ei saa kohelda võrdselt tuntud ja tutvustatud väljaandeid vähetuntud ja tutvustamata väljaannetega, sest Vikipeedia ei tohiks olla vahend suhtelise tuntuse mõjutamiseks. Minu meelest ei puutu see asjasse, kas on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega või lihtsalt rahateenimisvahendiga. On siiski väga võimalik, et oleks mõistlik kõiki analoogseid väljaandeid artiklivääriisteks pidada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:49 (EET) == Accelerista == Meie lugejanumbrit lööb kokku levinud arvutaja, Google Analytics. Tegelikult on numbrid juba mitu kuud märksa suuremad, aga me lubame endale neid võtta teatavate reservatsioonidega, sest GA loeb unikaalseks lugejaks iga seadme, mis tähendab, et kuu jooksul käib 1 inimene minimaalselt 2-3 seadmega internetis. Just sellepärast me ei afišeeri oma lugejanumbrit ning võtsin selle ära ka tutvustavast peatükist. Et oleks rahu maa peal minu poolest. :Lugejanumbri võib esitada koos viitega nii, et oleks selge, mida see arv tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:51 (EET) ==Minu tunne== Mul on vastakad tunded. Ma tunnen end reedetuna ja ühtaegu mul on häbi, et olen kraakleja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 17:19 (EET) ---- See on väga hea, et Teil on aega ja energiat uute kasutajatega suhtlemiseks, kuid kardan, et neile võib suur kommentaaride hulk väga ehmatavalt mõjuda, isegi kui need reaalsuses pärinevad yhelt ja samalt inimeselt. Nii et kui kasutaja T.S. on öelnud, et päevas 30-40 kirja uute kommentaaride kohta tema arutelulehel käib talle yle jõu, siis tasuks kõik oluline yhekorraga ära öelda, mitte veel 10 sellist teadet juurde genereerida. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:06 (EET) :Minu meelest oli jutt e-kirjadest. Mina vastasin temalt saadud e-kirjadele, ja neid oli kümmekond. Ülejäänud kirjad on nähtavasti saadud teistelt inimestelt. Kirjadele ma vastasin vastusefunktsiooniga. Ma ei leia, et ma peaksin kirjad kokku koguma ja neile korraga vastama. Pealegi tekitavad vastuseid uusi vastuseid, nii et see ei olegi võimalik. Ja need kirjad ei puudutanud arutelulehel öeldut, vaid põhiliselt artiklit [[Edgar Savisaar]]. Vastasin ka mõnedele üldistele küsimustele Vikipeedia põhimõtete ja praktika kohta. :Arutelulehel ma vastasin mitmes jutis sellepärast, et jutt oli pikk ning liigendatud mitme alapealkirja alla. Kas ka see oli häiriv? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:47 (EET) ::Pidasin tõesti silmas arutelulehe muudatusi, kuid eeldasin, et ka selle kohta tulevad vaikimisi teated meilile - aga nähtavasti mitte, seda tuleb ise eraldi seadistada. Vikisisese märguanded tulevad siiski kõigi teadete kohta eraldi ja ka see vilkumine võib päris koormav olla. Teisalt muidugi raskendab mitme muudatuse korraga salvestamine (mina oleks niimoodi teinud - vastused erinevatele lõikudele valmis kirjutanud ja tildedega varustanud ning kõik korraga salvestanud) nende kõigi leidmist, kuna eeldaks, et 1 muudatus = 1 kommentaar. Ma ei teagi seega, mis päris õige oleks. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:30 (EET) :::Sellist põhimõtet ei saa vikis teistele ette kirjutada. See on ikka justkui igaühe enda otsustada, millise sagedusega jne ta suhtleb.{{allkirjata|194.150.65.158}} ::: Ma ei usu hästi, et see mitmes jutis kirjutamine koormav oli. Ja sellest ei tule ka kuidagi kokku 30 kuni 40 kommentaari, nii et vist ikka ei olnud sellest jutt. ::: Ma oleksin tehniliselt küll võinud korraga salvestada, aga paraku mu tähelepanuvõime ja intellekti tase ei võimalda nii keerulise ülesande ühes jutis lahendamist. Ja ma poleks eales arvanud, et niisugusest asjast probleem tekib, eks ma muidu oleks pingutanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:54 (EET) ::: Muide, üks asi veel. Mitmesse kohta korraga kirjutamine ei ole hea ka redigeerimiskonflikti ohu tõttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET) ::::Nõus, tehniliselt tõesti väga muud võimalust ei ole. Isiklikult sain tagantjärele aru, et oleksin pidanud lihtsalt paariks päevaks sellest kärast eemale astuma (siis, kui märkasin, et ka teised temaga vaidlevad). Kokkuvõttes ju miski ei põlenud. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:23 (EET) :::::: Noh, praegu oli asi lihtsalt sellest, et ma ei suutnud Sinu pika jutu eest järge pidada. :::::: Aga Sina ei pea ka selle pärast kõrvale astuma, et keegi võib solvuda. Seda ei tea kunagi ette, mille pärast keegi solvub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:29 (EET) Palun vabandust, tõesti on palju, tervelt 12 juppi. Palun vabandust tüli tegemise pärast. Mul on kahju, aga ma ei suutnud selles tekstis ainult toimetamiskasti abil orienteeruda. Halb pea, palun vabandust! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:07 (EET) :Jah, ega nüüd muud üle ei jää, tuleb teha reegel, kuimitu korda tohib üks inimene ühes arutelus rääkida. Kokkuvõttes, mida vähem midagi ütled, seda parem. Ei saa küll üldse aru, miks Andres peaks vabandust paluma.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.158|194.150.65.158]] 8. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET) :Kui nüüd meilidest rääkida, siis on täiesti võimalik, et iga kord, kui kasutaja arutelulehele keegi midagi kirjutab tuleb selle kohta meil. Siis võib küll tekkida olukord, et neid meile saab ikka liiga palju. Seadistustest küll muudetav, aga selle peale ei pruugi tulla. Mulle tundub, et viki seadistustes on selline asi sees, et teistest vikidest peale koduviki on selline meilide saatmine vaikimisi sisse lülitatud. Oma konto lõi ta algselt inglisvikis. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2017, kell 21:19 (EET) == muutmise võimalusest == :Minu meelest on viisakas välja tuua, miks on artiklit mingi malliga kaunistatud ja selgitada meie ootusi sisule (pidades silmas siin just uusi kasutajaid). Küllap on tegu intelligentse inimesega, kes suudab artikli ka ise korda teha. Seepärast ei pea ma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AE-stonian&type=revision&diff=4574027&oldid=4573950 sellist kommentaari] tarvilikuks. :Ehk siis, jah, saame ka meie teksti kohendada, aga 1) see pole põhjus vältida suhtlust uue kasutajaga ja 2) praktikas me sageli ei jõua paljude artiklite puhul kohendamiseni. Võib eeldada, et kasutajale on mugav, kui tal on konkreetne inimene, kelle poole probleemide korral pöörduda, ja samuti võiks arvata, et artikli loojal on huvi, et tulemus oleks võimalikult hea. Vastandlike signaalide andmine on siin minu arvates segadusse ajav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 21:15 (EET) ::Võib-olla küll. Aga minu meelest ei tohiks jätta valemuljet, et teised selle artikliga tegelema ei hakka ja artikli algataja peab kõik ise korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET) :::Mingi vastutus võiks olla. Või vähemalt arusaamine, et miks teised tema ilusat artiklit nii julmalt nudima hakkavad. Muidu võib see Vikipeedia mainele kahju teha, kui selliseid asju ei mõisteta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 00:19 (EET) == Botina registreerimine == [[Kasutaja:TohaomgBot]] tuleks botina registreerida. Saad sa seda teha? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 17. veebruar 2017, kell 17:55 (EET) :Peaks olema tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2017, kell 18:45 (EET) Palun pane see kasutaja ka bottide sekka: [[Kasutaja:ListeriaBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 18. veebruar 2017, kell 16:37 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 07:30 (EET) Aitäh! Ja veel üks: palun lisa [[Kasutaja:CommonsDelinker]] ka bottide sekka. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:07 (EET) :Minu meelest oleks hea näha, mida ta teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:19 (EET) :: Kas ta on siis kunagi midagi sellist teinud, mille peale oled midagi ette võtnud? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:25 (EET) :::Võib-olla mitte, aga hea on teada, kui mõni pilt ära kaob. Ja tegevust ei ole seal nii palju, et see häiriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:36 (EET) :::: Neist kahest botist tegutseb ta igatahes tunduvalt rohkem. Mind ka viimastes muudatustes ei häiri, kuid kui botid pole bottidena kirjas, siis nad rikuvad ka Vikipeedia statistikat. Ja igasugused andmepäringud, mida tööriistad teevad, ei saa siis botte tavakasutajatest eristada. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:42 (EET) See kasutaja tuleks botina registreerida: [[Kasutaja:YiFeiBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 24. veebruar 2017, kell 00:06 (EET) Veel jäi üks silma: [[Kasutaja:ErfgoedBot]]. Lisa palun see ka. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. märts 2017, kell 16:42 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. märts 2017, kell 16:56 (EET) == Tänud == Välde läks kuidagi käändega sassi; tore, et sabast kinni said! --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. märts 2017, kell 21:34 (EET) == Aedmaasikas == Palun ära lahmi, kui Sul pole aega sisusse süüvida. Sinu taastatud variant on osaliselt uute ja osaliselt vanade andmetega. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:09 (EET) :Ma pole midagi taastanud, lihtsalt tõstsin kustutatud sisu arutelulehele, et see kaduma läheks ja asja saak arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:10 (EET) ::Need ümbertõstetud andmed ei ole korrektsed. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:11 (EET) == Kanep == Ma nüüd ei mõista, miks sellise ümbersuunamise tegid, rahvas kutsub ikka kanepiks. Taim on taim. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:09 (EEST) :Sellest on juttu artikli arutelus. Miks Sa siis ei öelnud, et Sa sellega rahul ei ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:14 (EEST) ::Loe, ütlesingi. Aga las siis olla nagu mujal maailmas Mari nime all. Rahvas ei julge tegelt välja öeldagi, see nagu Voldemort. Öeldakse bob või kivi või suits või midaiganes. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:18 (EEST) :::Ja kuna see illegaalne ning kallis (20 eurot 1 gramm) siis nagunii tarbitakse pigem keemiat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:19 (EEST) :::: 'Beebilõust: Kallis söber, kui palju kanda sa suudad?' :::: Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elumus 10,7 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud. Seega loetakse tõendatuks, et vähiravimil on [[Elumus|elumust]] pikendav toime.<ref>[[European Medicines Agency]], [https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/EMEA/EMEA_20561.pdf EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE, NEXAVAR Kokkuvõte üldsusele], EMEA/H/C/690, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)</ref> ::::: Nexavar'i N30 (200 mg) maksumus on varieeruv kas 3046,68 kuni 3128,89 dollarit.<ref>[http://www.goodrx.com/nexavar Nexavari hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Kuna ei hakka mujalt otsima, siis küsin siit: kas kasutajat on võimalik ära kustutada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:48 (EEST) ::::: Selle võib ära kustutada, lihtsalt minu viis jätta inimesele viimaks informeeritud otsustusõigus, valikuvabadus ja mõtlemiseaeg... Mariina 12. aprill 2017, kell 06:15 (EEST) alias Простота :Palun kustuta minu konto, kui see võimalik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:51 (EEST) :: Konto kustutamine pole võimalik. Vaata täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Courtesy_vanishing - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. aprill 2017, kell 00:17 (EEST) Kasutajakontot kustutada ei saa. Mida konkreetselt Sa tahaksid kustutatuna näha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 12:06 (EEST) {{Viited}} == Tere == Tere, Andres! --[[Kasutaja:Roheline Siga|<span style="color:lime">^Roheline _Siga</span>]] ([[Kasutaja arutelu:Roheline Siga|arutelu]]) 6. mai 2017, kell 13:13 (EEST) ==Infootsing== Kas sooviksid koostada mõnda [[Vikipeedia:Infootsing/Eesti kunst|sellele]] sarnast küsimustikku nt matemaatika või filosoofia teemadel? Võiks [[Vikipeedia:Infootsing|siia]] enam komplekte kokku saada ja siis neid koolides levitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 02:54 (EEST) :Kui mahti saan, siis mõtlen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 08:10 (EEST) ::KES KIRJUTAS WIKIPEEDIA ARTIKLI MARTIN PRIKASKIST? PALUN KONTAKTEERUGE MINUGA heigo.ritsbek@gmail.com [[Eri:Kaastöö/146.255.182.89|146.255.182.89]] 31. mai 2023, kell 23:40 (EEST) ==Suur majanduslangus== Tere! Kas selgitaksite, miks te olete kustutanud lehekülje "Suur majanduslangus"? :Sest see oli originaaluurimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2017, kell 18:56 (EEST) == Rudolf Schumann== Tere!Te saate artiklit tõlkida?Ma võin tõlkida kaudu tõlkija.Suur Tänu! https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Schumann == [[:Sinine]] == planeet Maa õhukiht on ka kosmosest vaadatuna sinine, seega ei ole väljend taevas piisav kirjutises sinine, ehk viitsid oma muudatuse tühistada? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:07 (EEST) :Taevas ei ole vale, see on arusaadav sõna, miks taevast ei võiks mainida? "Maa õhukiht" ei öelda ju. Võib-olla võiks siis nii öelda, et selge taevas on päeval sinine ja Maa paistab kosmosest Päikese valguses sinine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. mai 2017, kell 15:24 (EEST) :: ok [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:31 (EEST) :::Maa värv kosmosest vaadatuna sõltub muidugi suunast, nii et see, et õhukiht kosmosest vaadatuna sinine tundub, pole kindel. Sinised kohad on üldiselt meri, mis on sinine seetõttu, et peegeldab sinist taevast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2017, kell 07:40 (EEST) == "Pane laik" kustutamine == Tere, Kas on võimalik kuidagi saada kustuatud teema sisutekst? Kahjuks ei ole mul sellest koopiat. Tänades. Mida oleks pidanud tegema, et seda ei kustutataks? https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pane_laik :Artiklis esitatud väited peavad olema tõendatud usaldatavate avalike allikatega. Mulle tundus, et see pole siin võimalik, sestap kustutasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuni 2017, kell 11:04 (EEST) '''"Pane ''laik"''''' - kedagi pöial püsti puudutamine keha piirkonda. Tegevus on tuletatud Facebook-ist "Like" ikooni vajutamisest. "Pane ''laik"'', kasutatakse kui soovitakse koheselt väljendanda meeldivat emotsiooni füüsilise puudutusena. "Pane ''laik''" - sai alguse sellest kui Vassil Marjunitš soovis, et inimesed teine teisele väljendaks hetkes kogetavaid meeldivaid tundeid koheselt. See teeb inimesti teineteise suhtes sallivamateks, sõbralikemaks ja lähedasemaks, sest suureneb positiivsete kontaktide hulk. "Pane ''laik"'' - sooritatakse käelaba rusikas surutud ja pöial püsti, teise inimese keha piirkonda vastu. Laigitavaks keha piirkonnaks on tavaliselt pöial püsti käsi ja õlg. ==Aktiivsete kasutajate loend== Minu kasutajanimi on aktiivsete kasutajate loendist kadunud, ehkki olen teinud hulga muudatusi viimase 30 päeva jooksul. Ma ei pruugi olla ainus "kadunud hing," aktiivsete kasutajate arv on kuu varasemaga umbes saja võrra väiksem. Ehk oskad bürokraadina midagi selle kohta öelda? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:37 (EEST) :Never mind. Peale mitmetunnist vahet ilmus mu kasutajanimi loendisse tagasi. Müstika. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:57 (EEST) == Jälle küsimus == Oskad ehk öelda eksperimendi nime?<br />Sisu: katsealustele (min 5 maailma suurema pealinna elanikud, sh ka NY) näidati dražeedega täidetud läbipaistvast plastist valmistatud siga (st, kuju) ja küsiti dražeede arvu; tulemusena ei saadud ühtki õiget vastet, kõigi katsealuste (1-5 milj, ei mäleta) vastuste aritmeetiline keskmine ent andis vastuseks dražeede täpse arvu. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 17:25 (EEST) :Ei oska kahjuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:38 (EEST) ::See oli hr Tulviste loengust (kui mitte Pärli), ehk siis mõte(?) selles, et kooslus, jätku/alalhoiu vms eesmärgil, on suuteline leidma lahenduse...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :::Monte Carlo meetod. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:55 (EEST) :::: Minu meelest mitte. [[Monte Carlo meetodid]] eeldavad, et tõenäosusjaotus on teada, või ma saan valesti aru? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 19:03 (EEST) :::: Ei pea teada olema, küll aga isiklikul tasemel hinnatav olema, mille alla ka konkreetne juhtum satub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:12 (EEST) ::::: Kuidas saab puhtalt statistikaga põhjendada, et keskmine hinnang läheb täppi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:28 (EEST) ::::::Meetodid on erinevad, (sestap artikli nimigi Monte Carlo meetodid). Antud variandi puhul on eelduseks, et inimesed hindavad midagi, mis on neile hinnatav, mis loob seega hinnangutest tõenäosusliku jaotuskõvera. Hinnata saab midagi, mis ei varieeru, kui inimestel paluda hinnata muutuvat suurust, näiteks Kuu kaugust Merkuurist, või siis midagi, mida nad hinnata ei oska (kiirliftiga Kuule sõiduks kuluvat aega, mis on kümme tundi), pole tulemus saavutatav, kuna statistika suvaliste tulemustega täpset keskmist vastust ei loo. Inimesed ei tea täpset tulemust, küll oskavad nad aga hinnata suurusjärku, määratledes sel konkreetsel juhul jaotuspiirkonna ise. Raamat "Suurte väejuhtide saladus" oli üsna hea lugemismaterjal, seal oli juttu Monte Carlo meetoditest ja ka sellest konkreetsest juhtumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:04 (EEST)<br/><u>Konkreetse "kommisea"</u> puhul oli iga mandri sea "kõhus" täpselt sama kogus dražeesid...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) {{taane|::::::}}Minu mõte oli pigem selles, et mida rohkem "valeväiteid" me konstrueerime, seda tõenäolisem on sellest "tõdeväite" väljakoorumine, mille autoreiks ei ole keegi meist.[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) Ma taipan enam-vähem, aga kuidas ette arvata, mida inimesed hinnata oskavad? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:55 (EEST) :Miks tahad alati olla võimeline "ette arvama"? See ei ole ei Newtoni ega Einsteini kooslus, pigem organisatsiooni/olemi/kogumi enesealalhoiu "geenikoodiga" etteantud muster/mall. Umbes sedalaadi, et suvele järgneb talv jne, mõni loodu (taim, näiteks) kasvab (ellujäämiseks) ülespoole, mõni teine allapoole. Kui mulle oleks veel u 250 aastat elu antud, siis ehk oskaksin paremini selgitada (kellele), ja põhjendada ka seda, miks vajaksin veel vähemalt paari veerandtuhandet, et paremini aru saada...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :: Siiski, kui asi pole mingilgi määral ette arvatav, siis pole ka tulemus saavutatav. Küsi ükskõik kui paljudelt inimestelt tahes, kui kaua aega võtaks liftiga Maalt Kuule sõitmine ja õiget tulemust ei tule. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2017, kell 23:52 (EEST) :::Ehk siis - Andrese küsimus sellest, kuidas teada, kas tol meetodil saavutatav tulemus on relevantne või ei, on vägagi relevantne... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 07:54 (EEST) :Leidsin hiljuti internetiavarustest hiljutise uuringu teatavatest matemaatikaülesannetest, mida inimesed tavaliselt valesti lahendavad. Neid nimetatakse mitteintuitiivseteks, sest a: reaalse arvutustöö asemel usaldab inimene sellise ülesande lahendamisel intuitsioonile ja b: saab sedasi vale tulemuse. Just selle kirjeldatud juhtumi vastand - see, et rohkem inimesi küsitleda, ei anna õigemat tulemust, kaalukauss ongi pidevalt vale vastuse kasuks nihkutatud. Reaalselt muidugi lahendavad neid ülesandeid kõige õigemini väga tugeva intuitsiooniga inimesed, seega nimetus päris kohane pole. Kindlasti pole aga see veel määratletud, kas tulemus on mitteintuitiivne või ei. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 21:16 (EEST) ::Jah, Monty Halli ülesanne on hea näide selle kohta. Märkus väga hea intuitsiooni kohta on minu meelest ka õige. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 22:52 (EEST) == Lingid arutelulehtedele! == Tee kindlasti oma kommenteeritud arutelulehtedele vajaduse korral lingid. Nt tegemata siin [[arutelu:Hungaroloogia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 12:44 (EEST) :lingistada on nutikas ka kasutajanimed, et neile automaatselt teavitus tuleks. Nt tegemata siin: [[Arutelu:Admiral von Trotha]], ent mille ma tegin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 14:12 (EEST) == [[Lepikon torppa]] == Artklit täiendades tuleks viited üle kontrollida. Praegu on lingid viidetele olemas, aga viiteid endid polegi. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 19:46 (EEST) :Arutelulehel on sellest juttu. Tule appi, kui oskad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 21:05 (EEST) ---- Kui on tahtmine täpsustusi korda teha, siis [[Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed|siit]] leiab pidevalt kasvava loetelu. --Pelmeen10 16. august 2017, kell 00:47 (EEST) :Need tuleb kohe korda teha, kui need tekivad, aga meil ei jätku toimetajaid. Ja kõigepealt, neid ei tohi üldse tekitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2017, kell 08:19 (EEST) Mõtlesin su käest nõu küsida, et kuidas sa tõlgiksid eesti keelde sellise asja nagu ВЦСПС ([[:ru:Всесоюзный центральный совет профессиональных союзов]]) spordivõistluste puhul (näiteks Первенство ВЦСПС) ehk siis tegu ametiühingute spordiühingu (mille alla käisid siis näiteks spordiühingud Trud, Zenit, Krõlja Sovetov, Avangard jne) võistlustega. Omal ajal kirjutati lihtsalt Ametiühingud /olid ka sellised asjad nagu Maanoored ehk Урожай ja ka Relvajõud ehk физкультурно-спортивное объединение Вооруженных сил/, aga tänapäeval need enam väga hästi ei kipu kõlbama. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. august 2017, kell 11:52 (EEST) :Organi nimi oli [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu]], lühend ÜAÜKN. Jah spordi kontekstis räägiti tõesti Ametiühingutest (või ametiühingutest?). Ma ei saa aru, miks see ei kõlba. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2017, kell 12:02 (EEST) ==Kirillitsas linke== kirillitsas linkide kordategemisel leidsin ka kolm pähklit: [[Функция_(математика)]], [[Множество]] ja [[Opolje_(природный_район)]]. Ma arvan, et sul käib nendest jõud üle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:13 (EEST) :[[Funktsioon (matemaatika)]], [[Hulk]]. Kolmanda tegin ümber: [[Opolje (Venemaa piirkond)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:11 (EEST) ::neid su vastatuid linke ([[Функция_(математика)]] ja [[Множество]]) ma tegelikult teadsin, ent need on ühes ja samas artiklis sellises (v-o vigases) kontekstis, kus ma ei oska neid parandada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:57 (EEST) ::: Need on tarbetud, kustutasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 12:20 (EEST) == Kategooriad == Olen rajanud: [[:Kategooria:Usbeki lauljad]], [[:Kategooria:Tadžiki muusikud]]. Kas ma pean teisaldama (Usbekistani lauljad, Tadžikistani muusikud)? [[Munojotxon Yoʻlchiyeva]] on [[usbekid|usbeki]] laulja, sest ta on sündinud ja töötas [[Usbeki NSV]]is. [[Bojmuhammad Nijozov]] ei ole [[Tadžikistan]]i, vaid [[Tadžiki NSV|tadžiki]] muusik. [[Tadžikid|Tadžiki]] inimene on [[Tadžikistan]]ist või [[Tadžiki NSV|TNSVist]], jah? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2017, kell 19:42 (EEST) :Ei, "usbeki" või "tadžiki" tähendab rahvust, etnilist päritolu. "Usbekistani" või "Tadžikistani" tähendab seotust riigiga (või liiduvavariigiga). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2017, kell 22:47 (EEST) :: Jah, ma saan aru, aga mu küsimus oli: [[Tadžikistan]]≠[[Tadžiki NSV]], [[Usbekistan]]≠[[Usbeki NSV]] → tadžikistani inimene ei ole [[Tadžiki NSV|TNSVist]], vaid [[Tadžikistan]]ist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3ATad%C5%BEikistani_muusikud&type=revision&diff=4730229&oldid=4729649 Olen teisaldanud]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 29. august 2017, kell 00:44 (EEST) ::: Ka Tadžiki NSV on Tadžikistan ja ka Usbeki NSV on Usbekistan. Nii vahet teha ei saa ja minu meelest ei ole see vahetegemine ka vajalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2017, kell 10:15 (EEST) ---- Miks Oü Pinska artikli teisaldasid? Sellised võib julgelt kustutada. --Pelmeen10 2. september 2017, kell 23:48 (EEST) :Mul ei olnud aega uurida, kas teema on tähelepanuväärne, aga see oli kohe näha, et pealkiri on vale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2017, kell 13:14 (EEST) == Aidi või Aïdi== [[Maroko]] koeratõug, [[en:Aidi]] / [[fr:Aïdi]], kumb neist etwi-s põhiartikli pealkirjaks sobib?[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:00 (EEST)<!-- Pikse ajal tähendas logisurk seda, et üks hetk on kirjas üks asi, u 5 min pärast on logikirje üle kirjutatud--> == Samanimelised == Ma märgin samanimelisi inimesi arutelulehtedele, kui leian neid teenetemärkide kavalere korrastades. Kahjuks ei ole jaksu ise kõikide kohta artikleid teha, aga arvan, et on kasulik, kui see info on kuskil olemas.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:31 (EEST) :Jah, muidugi ei pea just Sina tingimata neid artikleid tegema. Aga mulle tundub, et sellistes olukordades tuleks artiklipealkiri ordenisaajale jätta ning ordenisaaja artiklile täpsustusmärkus lisada. Seda ei saa ilma artiklita teha, nii et ilma artiklita ei saa olukorda lahendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:36 (EEST) ::Loomulikult saab teha täpsustusleheküljed, kus kõik võimalikud variandid on punased, ent eelistada tasuks ilmselt tõesti täpsustusmärkusi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 18:25 (EEST) ::: Asi on ju selles ka, et pole mõtet panna põhinime neiupõlvenimega ühele pulgale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST) == Ümbersuunamis leheküljed == Kuidas neid kustutada, et jääks alles ainult õige lehekülg? – Eelneva [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Tehnilised ja vormistamisstandardid|allkirjata]] kommentaari kirjutas [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]] • [[Special:Contributions/MoroccoCentral|kaastöö]]) 14. november 2017. :Kustutada saavad administraatorid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2017, kell 09:04 (EET) :: Ümbersuunamiste kustutamiseks pole enamasti aga ka vajadust. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 15. november 2017, kell 10:17 (EET) == Prva Liga == Kuna mitmel riigil on kõrgliigad [[Prva Liga]], siis tegin täpsustuslehekülje. [[Prva liga]] võiks sinna suunata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:36 (EET) :Jah, nõus. :Muide, Sloveenia liiga jaoks ette nähtud (ja ka praegune) pealkiri ei ole nimi. See tuleks pigem tõlkida või siis kasutada nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:47 (EET) == Arutelulehel teiste tekstide muutmisest == Minu teada on selline tegevus Wikipedia reeglite vastu. Palun, ära enam tee niimoodi!--[[Eri:Kaastöö/90.191.198.230|90.191.198.230]] 3. jaanuar 2018, kell 17:03 (EET) :Vabandust, kui tegin, siis kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET) Ma saan aru, et sa oled juhindunud mingitest soovitustest, kui siiski palun ära muuda vene kabet Vene kabeks. Mängul pole riigiga midagi pistmist, pealegi tundub et see on pärit tänapäeva Ukraina ehk siis endise Poola riigi aladelt. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2018, kell 00:31 (EET) :Ma juba muutsin. Kui ta on pärit Ukrainast, siis "vene" on ju veel valem. Nimi ei ole ju ometi paadi järgi? Igatahes nii ESBL-is kui ka TEA-s on "Vene kabe". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 00:44 (EET) :: Sugugi mitte. Õige on vene kabe. Ja nimetus on rahvuse ning mitte riigi järgi. Tuleta meelde, et rahvused ja keeled käivad eesti keeles ikka endiselt väikese tähega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2018, kell 01:01 (EET) ::: Kabel ei ole rahvust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:13 (EET) ::: Igatahes Sa peaksid seda põhjalikumalt selgitama ja põhjendama. Mille poolest vene kabe erineb Vene kirvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:15 (EET) :::Minu meelest on "Vene kabe" nagu "Vene vodka". vt [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vene+kabe&F=M].--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 08:23 (EET) :::: Pigem nagu rootsi kardinad, vodka võib olla väga hästi ka Venemaalt toodud ja sel juhul oleks see suure algustähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. august 2018, kell 07:40 (EEST) ::::: Praeguste reeglite järgi on "Rootsi kardinad". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2018, kell 08:45 (EEST) == Languages in Estonian == Hi, at svwiktionary we're discussing language names in Estonian, but since we don't speak Estonian, the discussion is unproductive. Are you good at grammar? :-) {| class="wikitable" ! || Name of the language (noun/nimisõna) || Name of the country (noun/nimisõna) || Adjective (omadussõna) |- ! English | Albanian, Swedish, Estonian : ''I speak <language>. The grammar of <language> is difficult.'' | Albania, Sweden, Estonia : ''I come from <country>. The capital city of <country>.'' | Albanian, Swedish, Estonian : ''A <adjective> woman. <Adjective> Wikipedia.'' |- ! Estonian <br> (alternative 1) | * albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)'' * '''<del>albaania, rootsi, eesti</del> (<u>incorrect</u> forms)''' | Albaania, Rootsi, Eesti | albaania, rootsi, eesti |- ! Estonian <br> (alternative 2) | * albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)'' * '''<ins>albaania, rootsi, eesti</ins> (<u>also correct</u> forms)''' | Albaania, Rootsi, Eesti | albaania, rootsi, eesti |} Can you tell whether Estonian alternative 1 or 2 is accurate? According to [[wikt:eesti]] it seems like alternative 2 is possible, but highly unusual. [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 16. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET) :Yes, in the contemporary Estonian "albaania", "rootsi", "eesti" are not normally used for the languages but the linguist [[Paul Ariste]] used to use them so. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:03 (EET) :This use was introduced in the first half of the 20th century as a loan from Finnish. Now it is probably obsolete except in jocular speech. (But [[Ago Künnap]] used it in 1994.) It has been also found in some Estonian dialects. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET) ::(Thanks a bunch!) Do you have an explanation for why, on a page like [[wikt:inimene]], the title is "Eesti" and the translations seem to have language names like "rootsi", without "keel"? [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET) ::: Because it would be tedious to repeat the word ''keel'' all the time. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET) :::: Thanks! [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET) Andres, mul on selline tunne, et ma hakkan su muudatusi seal 1993. aasta juures kohati uuesti tagasi pöörama. Asi selles, et see kuidas ja mis isikud sa artiklisse jätad ja millised eemaldad ei ole päriselt ka vastuvõetav. Osade eemaldamistega ma olen nõus, osadega aga mitte mingil juhul. Näiteks kui sa surnute nimekirjast Bobby Moore'i, Arthur Ashe'i ja River Phoenixi eemaldasid, siis ma hakkasin küll vanduma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. jaanuar 2018, kell 02:18 (EET) :Pane need tagasi, kes Sinu arvates peavad seal olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:23 (EET) :Ja surnute nimekirjast võta need välja, kelle eemaldamisega Sa oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:26 (EET) == Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> :''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]'' {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2017 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2017 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2017 (all)|top ~250 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:user group|user group]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs. |} Thanks again :-) -- [[W:EN:User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)''' </div> == Tere == Kas sinu tegeled lehekülgede ühendamisega ka? Erikeelsete vikipeediate vahel ma mõtlen. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Jah. :Soovitan kasutada nelja tildet, et aeg oleks näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2018, kell 09:56 (EEST) ---- Kasutajaliidese muutmise õigust piirati mõnedel lehtedel ([[Eri:Püsilink/5084345#footer|teadaanne saatkonnas]]). Ma arvan, et võiksid uude kasutajarühma (liidese administraatorid) lisada need, kes on vastavaid lehekülgi varem muutnud. Need oleks järgmised neli kasutajat: Cumbril, WikedKentaur, Ahsoous ja mina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2018, kell 18:30 (EEST) Lehti nagu [[MediaWiki:Common.css]] ei saa praegu muuta ükski kohalik kasutaja. Sina saad lisada kasutajaid ülalnimetatud rühma, mille liikmed saavad neid lehti muuta. Kas oleks võimalik õigused saada? Ma kibelen mõnd liidese lehekülge uuesti muutma. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. september 2018, kell 16:54 (EEST) Tõepoolest, mille taga selle õiguse andmine seisab? Kui tahaksin oma loodud [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|Viidete Korrastaja]] tööriistas vigu parandada või seda täiustada (nii, et muudatused kõigi tööriista kasutajateni jõuaks), siis pole mul seda võimalik hetkel teha. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:27 (EEST) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:44 (EEST) :: Mul endiselt ei ole seda õigust. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:47 (EEST) ::: Kuidas nüüd? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:51 (EEST) :::: Nüüd on. Aga WikedKentauril pole. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:52 (EEST) ==Ehk== vaataksid, palun, [[Gravitrips]]i 3. lõiku, ma pole päris kindel korrektsuses. Ette tänades, —Pietadè 10. detsember 2018, kell 17:52 (EET) == Vandalism == Hello! Please see [[Special:Contribs/193.40.104.194]]. Their edits are death threats, and although likely not serious, should still probably be blocked. Thanks, [[Kasutaja:Vermont|Vermont]] ([[Kasutaja arutelu:Vermont|arutelu]]) 9. jaanuar 2019, kell 13:08 (EET) == Ei ole sodinud, eemaldas mittevajalikku infot == Mida see tähe "J" korduv lisamine siis on, kui mitte sodimine? Kõrvalküsimusena: mille poolest on allikaviidetega kinnitatud avaliku elu tegelase avalik vaidlus seksuaalküsimuses mittevajalik info? Palun selgita, et edaspidi oleks selge. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:35 (EET) :Tähe J korduvat lisamist ma ei märganud. Artikli ajaloost nägin, et ta pööras tagasi ka selgelt pahatahtliku muudatuse. Ma ei näe tema tegevuses pahatahtlikkust. Mulle tundub ka, et see seik on liiga kergekaaluline (seda kajastavad ainult meluleheküljed ja kirjeldatu toimus ainult Youtube'is) ja vähemalt sellisel kujul on seda entsüklopeediast lugeda imelik (ka liiga suur kaal). Muidugi see on vaieldav, aga blokeerimise asemel oleks minu meelest tulnud dialoogi astuda. Minu arvates võib selle lõigu ära jätta küll, aga lingid võib panna välislinkide alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:51 (EET) ::Sodimise puhul pole nagu midagi arutada. P.S. Miks me näiteks poliitikute isikuartiklites selliseid avaldusi kergekaaluliseks ei pea ja erandi teeme? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:31 (EET) ::: Ma ei tea, kas see nii on. Kui poliitik kritiseerib seadust, siis on see oluline, sest poliitikut teevadki seadusi. Siinset juhtu võib ka nii tõlgendada, kuid see pole üheselt mõistetav, see võib olla ka lihtsalt loba ja pullitegemine. Samuti pole skandaali ega huligaansust ega ilmselt ebaeetilist käitumist, vähemalt minu arvates mitte. Ja kui tahta esile tuua seaduse kritiseerimist, miks siis artikkel seda ei maini? Sellepärast ma leiangi, et sellisel kujul on see ebavajalik. Aga ma ei taha seda asja sisuliselt arutada, ma tahtsin ainult selgitada, miks ma bloki maha võtsin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 11:09 (EET) ::::Ei, ta ei kritiseerinud seadust. Vastupidi, ta äratas avalikku tähelepanu sooviga talle seadusega antud õigust kasutada. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 12:14 (EET) :Noh, see J-täht jäi nähtavasti kogemata sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:00 (EET) == Daodejing == Kuule, Andres, mul tekib aina sagedamini küsimusi, [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Daodejing&type=revision&diff=5233383&oldid=5233378 mida kuradit sa õigupoolest teed]. Kui viidatud leheküljel on autoriks märgitud Hilmar Alquiros, aga sina nõuad, et selle asemel oleks perekonnanimeks Klaus, või et vaikitaks maha, kui üks tõlge on tehtud soome keele kaudu - mis toimub? Kas sa lihtsalt käid ringi ja tühistad suvalisi muudatusi, sest on selline tuju? Oma tegevust põhjendama sa ju ei vaevunud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:22 (EET) :Vabandust, ju ma siis eksisin. Aga kui Sa neid kolme muudatust koos vaatad, kas see ei näe siis välja nagu vandalism? Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:26 (EET) ---- Palun roboti õigusi kasutajale [[User:PikseBot|PikseBot]]. Teeksin sellega mõningaid süntaksiparandusi ning võib-olla parandan hiljem välislinke vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2019, kell 12:10 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2019, kell 14:07 (EET) == [[Plekkpurgi katedraal]] and [[Cyril Genik]] == Hello Andres, As a senior editor in the Estonian Wikipedia would you be able to remove the tags from these two articles? Many Estonian editors have contributed to these articles over the years. I just thought I'd ask. I apologize for being unable to write to you in Estonian. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 17:58 (EET) == [[Minangkabaud]] == [[Puti Kaisar-Mihara]]: "Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabau]]" või "Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabaulane]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 13. aprill 2019, kell 13:03 (EEST) : Vabandage, [[kasutaja:Ursus scribens]] suhtub töösse väga tõsiselt ja on parandanud artiklit. Töö on lõppenud. He has already explained [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 what is the Estonian for "a Minangkabau person"]. Sorry, I didn't want to be any trouble to you. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:15 (EEST) == Kuidas tõlkida == Kuidas võiks tõlkida "pseudo-Riemannian metric"? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. aprill 2019, kell 22:33 (EEST) :Minu meelest sobib "pseudo-Riemanni meetrika". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 00:41 (EEST) ::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 05:52 (EEST) Aga "Собственно псевдориманов метрический тензор" – kuidas seda? Kas nii: "päris pseudo-Riemanni meetriline tensor" --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 06:21 (EEST) :Selles vallas tuleb vast keelenõuandlasse pöörduda. Tõeline või ehtne - alternatiive on mitu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 07:30 (EEST) ::See ju termin. Mida nemad sellest teavad. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 08:43 (EEST) ::: Ma ei tea, kas nii kasutatakse, aga eesti keeles tuleks põhimõtteliselt öelda "pärispseudo-Riemanni meetriline tensor". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:02 (EEST) ::::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:12 (EEST) == Rootsi lipp == Arutelulehel ära toodud kitsaskohad tunduvad aegade jooksul lahenenud olevat. Küsimus: Kas vastuhääl hea artikli staatusele veel kehtib ja kui, siis miks? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 22:30 (EEST) :Uurisin pisut, aga jäi pooleli. Esmapilgul torkab silma, et viiteid igal pool pole. Kas on kasutatud uuemat kirjandust lipu ajaloo kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 10:46 (EEST) == Filosoofiateosed == Mul ei ole otseselt midagi nende artiklite vastu, aga leian, et need sobiks Vikipeediasse vähe paremini, kui nende juures oleks natuke täiendavat infot peale praegu esitatu. Alustuseks võiks teostes käsitletavatest teemadest olla ka artikli enda sissejuhatuses väike lõik, et ei peaks artiklit läbi lugema, et üldse teada saada, et millest mingis teoses juttu. Ning muidugi võiks nende juures olla mingit infot teoste enda kohta (nt mis keeltesse on tõlgitud, kui palju välja antud, kuidas on keegi kolmas teost arvustanud). Kas see oleks tehtav? Samuti saab alati juurde tekitada infokaste (nt [[:fr:La Dialectique de la durée|nagu siin]]) ja/või navigeerimismalle (kus on välja toodud mingi autori olulisemad teosed, et lugejal oleks hõlpsam selliste artiklite vahel liikuda). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2019, kell 21:31 (EEST) :Sel hetkel, kui ma neid kirjutan, huvitab mind eelkõige sisukokkuvõte ja mul ei jätku tavaliselt kannatlikkust, et muud üle ühe lause kirjutada. Kui sisukokkuvõte on valmis, võib sellega rohkem tegelda. [[Love's Vision]] on näide, kus sisukokkuvõte on valmis ning on lisatud ka sissejuhatav lõik ning kokkuvõte arvustustest. Navigeerimismalle ja infokaste ma ei hakka tegema, ma ei tee neid kunagi, aga kes soovib, võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2019, kell 01:45 (EEST) == Seks piim ja jooks == Miks sa arvad, et peaks olema olemas sõna "sekslelu"? Vrd nt piim+lehm=piimalehm (piimlehm?), jooks+king=jooksuking (jooksking?) jne°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 18:27 (EEST) :Võib-olla ei ole, aga on olemas kategooria Sekslelud. Selle kategooria võib ka ümber nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:29 (EEST) ::Oli olemas, sest, jäi silma ja teisaldasin 13. V [[:et:Kategooria:Seksilelud|Seksilelude]] alla.15. mai 2019, kell 18:31 (EEST) ::: Vabandust, ju ma siis eksisin, lugesin valesti või midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:34 (EEST) ::::Oli vist "punane" kategooria; samas, ‘seksmängu{{värvi|hall|-}}asjad’ on ilmselt "[[Keel (anatoomia)|keel]]e<nowiki>liselt</nowiki>" lubatud...°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 19:38 (EEST) == Värviartiklite kategoriseerimine == Selline küsimus tekkis. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud võõrast keelest nt ''shades of red'') eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on väga sarnased spektri keskmisele punasele või vastupidi, on vägagi tugevalt omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine pole loogiline st tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt - . Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste ''champ chromatique'' (eesti keeles sellele mõistele vastet ei ole), mis on seotud nii tajuga kui põhivärvinimega keeles ja mille alla kuulub nii nn põhivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased. Minu ettepanek oleks ehitada kategooriad nii: Värvused all on alamkategooriad Punased värvitoonid (praeguse keeleliselt kohmaka Punase varjundid asemel), Sinised värvitoonid, Kollased... jne, mille sees sisalduks nii põhivärviartikkel kui ka põhivärvi variatsioonide artiklid. Sellisel juhul jääks Värvused alla ainult mitmesugused üldmõistetega seotud artiklid. Kui mõni värvus asetseb nii-öelda mitme vahel, siis võib talle lisada mitu kategooriat: Sinised... Rohelised... Keeleinimestega juba konsulteerisin, oleks üheselt arusaadav. Mulle endale tundub väljapakutu vähem vastuoluline kui praegu olemasolev süsteem, mida arvate? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 19:44 (EEST) : Õieti on kõik praegu olemasolevad värviartiklid tegelikult värvinimede artiklid. Värvikastis olev klots ja pildid illustreerivad värvinime. Nii et võib ka keelepõhiselt lähenada. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:09 (EEST) :: Ma saan Su loogikast aru. Segadus tuleb sellest, et mingi kategooria alla kuuluvad artiklid jagunevad põhikategooria ja alamkategooriate vahel, nii et antud juhul on ka alamkategooriate all värvused. Aga noh, nagu näha, pole see lugejale enesestmõistetav. Mulle see süsteem üldse ei meeldi, sest see teeb kategooriad ebaülevaatlikuks. Aga noh, ega Sinu ettepanek ka selle süsteemi vastu ei ole. Minu poolest võid nii ümber teha, aga aruta teistega ka. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:26 (EEST) == Wikidata == Kuidas tekitada uut artiklit wikidata abil? Näiteks: [https://www.wikidata.org/wiki/Q148285], kuidas selle abil teha meile artikkel [[Osho]]?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 16:06 (EEST) :Minu meelest nii ei saagi. Tuleb lihtsalt artikkel alustada, ja siis saab Wikidataga ühendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:20 (EEST) ::Hea küll. Tegelikult peaks saama selle abil artikli põhja moodustada küll. Aga kuidas olemasolev või uus artikkel Wikidataga ühendada? Kas on mingeid juhiseid?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 06:42 (EEST) :::Ühendada saab ikka seda, mis olemas on, ehk siis alustatud ja salvestatud, tegemisel ühendada ei saa. Kui artikkel on mingis keeles olemas, siis vasakul on riba keeled, sealt siis valid keele, millega ühendada, ja artikli nime selles keeles. Kui mingil põhjusel aga on üksus olemas vaid wikidatas (näiteks alustas keegi mingis keeles artiklit, aga lõi ennem wikidata andmeüksuse, kui artikkel valmis), siis andmeüksusel on ka keelte osa olemas (lahter Wikipedia, täpsemalt küll vikide, sest igal keelel oma vikit pole, mõnel on aga mõne murde jaoks ka), kuhu saab lisada eesti artikli. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 08:00 (EEST) == Autoriõigused == Mitmete mu uute artiklite autoriõigused on pandud kahtluse alla. Nendes on kasutatud CC-BY-SA litsentsiga andmeid [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht] ning sellele allikale on ka kõigis vastavates artiklites korrektselt viidatud. Seega ei tohiks olla probleeme nende kasutamisega meie Vikipeedias. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 14:44 (EEST) :Ma ei tea, millistest artiklitest jutt on, aga nii palju kui mina aru saan, ei käi see litsents "Ida mõtteloo leksikoni" kohta. Seda allikat võib kasutada küll, aga tuleb ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 16:55 (EEST) ::Jutt on artiklitest [[Ületava mõistmise suutrad]], [[Sārnāth]], [[Ületav mõistmine]] ja [[Subhūti]]. "Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 06:55 (EEST) Mul käivad need autoriõiguste asjad üle mõistuse. Ma ei saa näiteks aru, mida tähendab "community content" ja ma ei saa ka aru, mis litsents see on ja kas see Vikipeediasse sobib. Pikne ja Ivo teavad neid asju paremini. Aga sisulisest küljest arvan, et on parem, kui Vikipeedia artiklid ei ole mõtteloo leksikoni koopiad, vähemalt ei ole hea, kui selliseid artikleid on massiliselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 09:37 (EEST) == Ülikoolide nimed == Minu meelest on parem ülikooliartiklite pealkirju sedasi mitte parandada. Kirjutasin eile siia: [[Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:22 (EEST) :: Jah, ma tean, et see on Sinu meelest parem. :: Ma lähtun sellest põhimõttest, et üldjuhul kirjutatakse asutuste nimed läbiva suurtähega. :: Me võime selle asja arutusele panna, kas või hääletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST) ::: Minu meelest vähemasti ülikoolide nimesid kirjutatakse toimetatud väljaannetes sageli ka nii, et liigisõna on väikese tähega. Miks ei peakski, kui keelereeglid selle ette näevad. Minu meelest me ei peaks hääletama keelereeglite järgimise üle. ::: Ma saan aru, et Eesti ülikoolide ametlikud nimed on läbiva esisuurtähega ja küllap sellepärast on nad sellisel kujul levinud, aga välismaa ülikoolidel pole ametlikke eestikeelseid nimesid. Pealegi kõigi ülikoolide nimesid ei kirjuta ju sa ka ise niikuinii läbiva esisuurtähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 10:50 (EEST) :::::Keelereeglid mitte ei "näe seda ette," vaid kõigest lubavad. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 00:39 (EEST) :::::: Täpsustasin viidatud arutelus ja ka allpool: keelereeglid näevad ette, väikest tähte kasutatakse ''tavatekstis'' (vastandatuna ametlikule tekstile), milleks on ka Vikipeedia tekst. Vt [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST) :::::::Õigekeelsuskäsiraamatu käsitluses on Tartu Ülikool nimetus, seetõttu tavatekstis lubatud ka väiketäht. Kusagil pole öeldud, et suurtäht on keelatud; vastupidi, vahel on selle kasutamine liiginimest eristamiseks isegi vajalik. Tartu Ülikooli enda materjalides, ka tavatekstides nii võrgus kui paberil, kasutatakse peaaegu alati läbivat suurtähte. Olen sügavalt veendunud, et Tartu Ülikool on nimi (mitte nimetus), seetõttu tuleb kirjutada läbiva suurtähega. Meil Eestis polegi arutatud ega konsensusele jõutud, kas ülikoolidel on nimed või nimetused. Õigekeelsuskäsiraamatu soovitusele pole eelnenud mingit arutelu. Nt inglise keeles on ikka tähtis küll, kas on Oxford University või University of Oxford. Sellest sõltub isegi ülikooli prestiiž. Esimene neist on "nimem" kui teine. Muidugi on võimalik öelda ka university of Oxford, kui on vaja rõhutada "liigikuuluvust." Ma ei saa aru, miks me peame kõike vene keele järgi tegema. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 20:28 (EEST) :::::::: Ma ei tea, kust õigekeelsuskäsiraamatus sa sellise nime ja nimetuse eristuse leiad. Minu eelmises kommentaaris viidatud lehe sõnakasutuse järgi on nimi asutustel, mille nimi ei ole kirjeldav. Tartu ülikooli nimi on seal toodud näidete järgi nimetus sõltumata sellest, kas kirjutatakse väikese tähega (tavatekstis) või suure tähega (ametlikus tekstis). :::::::: Jah, ei ole öeldud, et suur täht on keelatud. On lihtsalt öeldud, millal sobib kasutada väikest tähte ja millal suurt. :::::::: Tartu ülikooli nime kohta [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2727 on öeldud], et ülikool ise kasutas mujal kui ametlikes dokumentides väikest tähte, aga eelmisel aastal läksid nad suurele tähele üle. Sellepärast, et väike täht olla inimestes pahameelt tekitanud, eriti inimestes väljastpoolt ülikooli, ning ülikoolis polnud keegi ülemineku vastu. Eks nad võivad muidugi nii teha, võib juhinduda oma stiiliraamatust, üldisi keelereegleid järgima ei saa sundida. Aga me siin Vikipeedias oleme siiski püüdnud keeleasjades keelekorraldajate soovitustele tugineda, eriti sellepärast, et meil pole autoriteeti, millega nõuda kirjutajatelt, et nad teisiti kirjutaks (kui ka õnnestuks mingi oma stiiliraamat koostada ja selle kasutuselevõtus kokku leppida). :::::::: "Eesti keele grammatika II" (1993) räägib muu hulgas põgusalt algustähega seotud didaktilistest raskustest. Muu hulgas teadupärast kiputakse eeldama (või isegi ollakse veendumusel), et sõnadel, sõnapaaridel jne on üks õige kirjakuju, mis passib igasse kasutusse. Sellest tulenevalt on n-ö kõvem ametlik variant väikese tähega varianti teatud määral välja tõrjunud ja eks sellest ka eelnevalt mainitud pahameel väikese tähe üle. (Muuseas, niisamuti kohtame siin Vikipeedias inimesi, kes on veendunud, et ei ole riiki nimega "Suurbritannia" või et Läti parlament ei ole seim, kui meenutada paari hiljutist näidet.) :::::::: Liigisõna kirjutamine väikese tähega on eesti keeles üleüldine, vaevalt see nüüd vene keele eeskuju on. Mainitud "Eesti keele grammatika" sedastab hoopis, et "tingituna ametiasutuste suurest mõjust Nõukogude argielule on asutuste ametlikkussuurtäht siiski muutunud ka Eestis kirjutamata, õnneks aga veel mitte möödapääsmatuks seaduseks." [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuli 2019, kell 16:50 (EEST) :::: Keelereeglid ei keela läbiva suurtähe kasutamist. :::: On ametlike nimede ühesed tõlked. :::: Ei kirjuta jah, kui pole tegu ametliku nime tõlkega. :::: Peale selle, kaugeltki mitte alati ei sisalda ülikooli nimi liigisõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 15:13 (EEST) ::::: Keelereeglite järgi on liigisõna tavatekstis väikese tähega ja Vikipeedia tekst on laadilt tavatekst, mitte ametlik tekst. Et tegu on ametliku nime ühese tõlkega, see iseenesest ei tähenda, et tuleb kasutada läbivat esisuurtähte. Kusjuures eesti keeles võib ka ametlikes nimedes olla liigisõna väikese tähega. ::::: Uue keele käsiraamatu mustandis on seda asja varasemast rohkem lahti kirjutatud: [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. On eraldi välja toodud, et tõlgitud nimetuste juures on kindlam kasutada väikest tähte, kui muu hulgas pole teada, kas tõlge on ametlik. Välismaa ülikoolide kohta me teame üsna kindlalt, et nende nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 17:31 (EEST) :::::: Seal on viide Maire Raadiku artiklile, kus on öeldud, et ühe teksti, näiteks kooli ajaloo raamides võib ka kokku leppida, et kasutatakse ametlikkussuurtähte. Minu meelest oleks just entsüklopeediale omase täpsuse huvides hea suurtähti kasutada, kui see on võimalik. ::::::: Selle näite järgi võiks kooli ajalugu mõnel juhul võib-olla ametlikuks tekstiks pidada. Aga Vikipeedia teksti juures peaks olema üsna selge, et see pole ametlik. Selle näite juures on veel öeldud, et tuleb ikkagi veenduda, et tegu on tõesti ametlike nimedega. Välismaa ülikoolide nimede juures on selles jällegi raske veenduda. ::::::: Ametlikkussuurtähe eesmärk pole ju täpsuse taotlemine ning minu meelest suur täht ei tee asju täpsemaks. Muud liiki asjade juures me enamasti ikkagi järgime seda, et liigisõna on väikese tähega. Täpsuse peaks tagama kontekst, Vikipeedias ka lingid. Kui veel mõelda sellistele levinud nimekujudele nagu "Moskva Riiklik Ülikool", siis näib, et kui suur täht ka on levinud, siis kasutatakse seda üsna suvaliselt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2019, kell 19:41 (EEST) ::::::::: Ma ei saa aru, mille poolest kooli ajalugu ametlikum on kui entsüklopeedia. ::::::::: Minu meelest me faktiliselt kasutame (vähemalt pealkirjades) asutuste nimede ametlikke kujusid, kui see on võimalik ja kui see ei ole liiga kohmakas. Välismaa asutuste puhul see ei pruugi võimalik olla, ma mõtlen juhtumeid, kus pole ilmne, kuidas tõlkida. Ametlikku nime kasutataksegi minu meelest täpsuse huvides. ::::::::: Minu meelest ei tohiks ametlikkuse näitamiseks kasutada "Moskva Riiklik Ülikool", sest see ei ole ametlik nimi. Teisest küljest, kui võtta seda nimena, siis suur täht on sellega õigustatud. See ei ole ju kirjeldus, riiklikke ülikoole on Moskvas teisi ka. Ma ise ütleksin "Moskva ülikool". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 19:58 (EEST) ::::::: Mulle on ka segane, millisel juhul pidada kooli ajalugu ametlikuks tekstiks. Võib-olla võib mõelda, n-ö ametlik versioon kooli ajaloost on see, mille kool ise üllitab, või on mingi muu eriline põhjus esitada konkreetset teksti kui ametlikku teksti. Sellegipoolest, sa ei väida ju, et Vikipeedia tekst on ametlik, ega? Kui teksti ametlikkuse astet hästi määrata ei õnnestu, siis jällegi on kindlam kasutada väikest tähte. ::::::: Faktiliselt kasutame suuri tähti pealkirjades minu meelest eelkõige sellepärast, et sa neid pealkirju hoolega teisaldanud oled. ::::::: Ametlik on tõlge lõppude lõpuks siis, kui sellist tõlget kasutatakse dokumentides või eestikeelses asjaajamises. Et tõlge on sõna-sõnaline või võib olla ilmne, kuidas tõlkida, see iseenesest ei tee tõlget ametlikuks. ::::::: Raadiku järgi on suure tähe eesmärk rõhutada, et nimetus on "ametlik, täielik ja nimetatud asutus on iseseisev". Ma ei näe põhjust neid asju täpsusega seostada, ka mitteametlik nimekuju võib ju täpne olla. Ja on ju öeldud, et vahe on ainult teksti laadis (ameti- või tavatekst) ning et väikest tähte soovitatakse igasugustes tavatekstides (sh tarbetekstides). ::::::: Kui Moskva ülikoolil pole ametlikku eestikeelset nime või nimetõlget, siis ametlikkuse näitamiseks ei peaks seda keelereeglite järgi üheski variandis suure tähega kirjutama. Mis sellest, et riiklikke ülikoole on Moskvas teisigi? See on nagu Tartu ülikool, mis pole ainuke ülikool Tartus, aga mille nimi on ''Tartu ülikool''. Kui kirjutakse suurte tähtedega "Moskva Riiklik Ülikool", siis eks see on kas inglise keele eeskujul või siis mõne Eesti ülikooli ametliku nime eeskujul, pööramata tähelepanu sellele, et tõlge tõenäoliselt pole ametlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2019, kell 18:43 (EEST) :::::::: Minu arust kasutatakse suurt tähte üldiselt nime ja kirjelduse eristamiseks ning jutt ametlikkusest on selle põhimõtte tuletis. Ametlikkus tähendabki minu meelest seda, et kasutatakse asutuse nime, mitte kirjeldust. Ja väikese tähega kirjutada soovitamine tähendabki seda, et kui nimi pole oluline, siis kasutatagu väikest tähte. Ja minu meelest on Vikipeedias oluline nime ja kirjelduse lahushoidmine. Seal kus tegu on nimega, tuleks minu meelest vähemalt pealkirjas kasutada suurt algustähte. Ise asi on liigisõnad. Aga ülikoolide nimede puhul on need liigisõnade moodi asjad minu meelest üldjuhul ikkagi ka nime osad. :::::::: Ma olen teisaldanud ainult välismaa ülikoolide puhul. Eesti ülikoolide (ja teiste asutuste puhul) puhul ei taheta väikse tähega kirjutada. :::::::: Tartu Ülikool ongi üks keelekorraldajate näide: see kirjutatakse suure tähega selleks, et eristada seda mõnest teisest Tartu ülikoolist. Teiste sõnadega, nime kirjeldusest. See näitab, et "ülikool" ei ole siin lihtsalt liigisõna. Sama lugu ka Moskva puhul. :::::::: Ma teen ettepaneku viia see arutelu üldisesse arutelusse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 22:53 (EEST) ::::::: Ei, "Tartu ülikool" on keelekorraldajatel just näide ainult sellest, kuidas väikse ja suure tähe kasutus sõltub teksti laadist, mitte sõnapaari tähendusest (vt eespool juba viidatud lehte [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]). ::::::: Sellest nime ja kirjelduse eristusest on meil enne juttu olnud, oleme ka keelenõust selle kohta küsinud, aga sellise eristuse olemasolu pole minu teada seni kinnitust leidnud. Lihtsalt mõned nimed on kirjeldavad, sõltumata suure ja väikese tähe kasutusest. Samuti on arusaamatu, kust sa võtad, et väikest tähte kasutatakse siis, kui nimi pole oluline või et väike täht on justkui ebatäpne. Keelekorraladajad millestki sellisest ei räägi. Kas need nimed, milles kirjutatakse liigisõna alati väikese tähega, nt "Kanepi vald" ja "Kanepi kirik", on siis sinu meelest ka väikese tähega sellepärast, et "nimi pole oluline"? ::::::: Sellest ma räägingi, et välismaa ülikoolide artiklipealkirjade selline parandamine ongi kõige problemaatilisem. Enamasti ei ole teada, et neil oleks eestikeelne ametlik nimi ja veel selline eestikeelne ametlik nimi, milles kasutatakse läbivat esisuurtähte. Eesti ülikoolide kohta vähemasti on teada, et neil tegelikult on ametlik nimi, mis kirjutatakse eesti keeles läbiva esisuurtähega. ::::::: Ma ei mõtle siin neid asju ise välja, vaid tuginen keelekorraldajate soovitustele ja selgitustele. ::::::: Minugi poolest võib ka üldises arutelus artiklipealkirjade üle arutada, aga siin minu meelst praegu asi eelkõige paaris ilmselgelt ekslikus eelduses, millest sina teisaldamisel lähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST) :::::::: Ma ei muuda rohkem midagi, arutada ma rohkem ei jaksa. Palun pane see asi üldise arutelu lehele, las teised arutavad edasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 18:52 (EEST) :Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks Johannes Gutenberg-Universität olema tõlgitud nii, et need kolm sõna jäävad ka tõlkes kokku, ja linna nimi ees või taga: Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool või Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis, mis aga suupärasem tundub. Reeglit ei oska küll anda.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 17:59 (EEST) :: Mul käis ka see mõte peast läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST) == [[Dana Vespoli]] == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dana_Vespoli&type=revision&diff=5435996&oldid=5435976 allikas ei väida seda]. Miks? "The Top 50 Hottest Asian Stars '''of All Time''' (sic!)" tähendab, et teda peetakse kinoajaloo üheks ilusaimaks ([[inglise keel]]es ''one of the hottest, the most beautiful'') naiseks. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 26. august 2019, kell 15:09 (EEST) :Ei tähenda, jutt on Aasia kuumadest (seksikatest) pornotähtedest. Sõnad ''Asian'' ja ''Porn'' jäid Sul kahe silma vahele. Ja ''hot'' ei ole sama mis ''beautiful''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 21:32 (EEST) :: Nüüd ma saan aru. Tänan. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2019, kell 08:52 (EEST) == [[Peitus]] == Artikkel [[Peitusemäng]] on juba olemas....Teomees 26. august 2019, kell 23:12 (EEST) :Mis siis sellest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 23:45 (EEST) == [[Poort]] == Ei saa aru, kas saab kasutada sellistes artiklites tegusõna "olema" vormi (on, oli) või mitte. Teistel täpsustuslehekülgedel on seda kasutatud. Ma arvan, et sobib. Siin tõmmati maha. Põhjendust ei ole, aga viisakas oleks.Teomees 10. september 2019, kell 17:56 (EEST) :Saab kasutada, pigem maitse asi. Tõsi küll, õigekiri on sel juhul tülikas, sest punktloendis ei tohiks (minu meelest) kasutada suurt algustähte ega punkti, aga ilma punktita on täislaused poolikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2019, kell 19:01 (EEST) == My block == Hello Andres! If You think that Risto hot sir has done good work at Estonian Wikipedia and Wikiquote could You please tell it here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/User_talk:Wim_b#Global_block_of_Risto_hot_sir]. You can see that it happens not much at Wq now.--[[Eri:Kaastöö/80.223.94.235|80.223.94.235]] 11. september 2019, kell 10:58 (EEST) == Veetsin == hommikul mõtisklustes<!-- mul on tõesti valus, ja lään hor-li 20 min mingis torus selili olnuna:(ühekordselt kasutatavate pükstega...)see ei ole avalik ruum;-), lülide uuringul, sestap hetkel mitte eriti s-aldis; aga ex me räägi/kirjuta, ei sest me pääse...nighty-night°—°&#160;Pietadè 28. september 2019, kell 22:13 (EEST)<br />misjärel lugesin kokku: ca 8 a Saaget Trt VIII kk, 3 a II kk, 2 a Leningradi ü-li, 6 a T(R)Ü, 5 a TÜ kraaditaotleja staatust (75% ex-test sooritatud), mis teeb kokku ca 2 a haridust, hetkel siiski v valus edasi kirjutada, srry-->.°—°&#160;Pietadè 28. september 2019, kell 23:27 (EEST) == Please contribute in creation of article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev == Dear Andres, please create article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev, consultant of the Nobel Prize Committe (for Nobel Prize awards for phisics) and the first Head of the UN/IAEA Programme for the use of Termonuclear Fusion as energy source. Thank you.[[Eri:Kaastöö/79.101.147.37|79.101.147.37]] 18. veebruar 2020, kell 16:15 (EET) == [[Kasutaja:AlbeROBOT]] == Selle võib vast botiks märkida? Paistab kenasti töötavat. PS: seda arutelulehekülge võiks siin natuke arhiveerida. :P [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 20:50 (EEST) == [[:Faili arutelu:Jüri Pallo.JPG]] == Kirjutasid, et sa ei oska juhendada. Tarvis oleks kirjutada foto autorile ja küsida, kas ta nõustub nimetatud pildi avaldamisega nimetatud vaba litsentsi tingimustel. Kui vastus on jaatav, siis tuleks see edasi saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Sama ka pildi [[:Fail:MT juuni 2007a.jpeg]] kohta. Üks näidiskiri on siin: [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2020, kell 15:47 (EEST) == Artiklite kustutamine == Tänan märkuste eest artiklite "militaarriik" ja "modernne riik" arutellu seoses ettepanekuga need kustutada. Siin on tegemist märksa laialdasema probleemiga. Kasutaja "Pault" (teadlikult jätan lingi panemata) on juba mõnda aega süstemaatiliselt loonud ja redigeerinud artikleid nii, et need oleksid kooskõlas tema originaalse "sotsiaalse korra teooriaga". Tema omakirjastuslik teos [https://p2pkoolitus.ee/wp-content/uploads/Millist-riiki.pdf] sisaldab omakorda hulgaliselt linke vastavatele artiklitele Vikipeedias. Meil on olnud mitmeid kogemusi tegelastega, kes on siin üritanud süstemaatiliselt propageerida mingeid oma teooriaid või tõekspidamisi (Leon/Ats, VanemTao/Vello Väärtnõu jne). Siiamaani ootavad tolle viimase aktivisti tegevuse tagajärjed ikka veel korrastamist. Kõigi nende puhul võib tekitada küsimusi ka nende vaimne tervis. Mida varem me suudame seesugusele tegevusele piiri panna, seda parem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 10:27 (EEST) :Ma saan sellest aru, et see kasutaja esitab originaaluurimust, aga minu meelest tuleks need artiklid sisuliselt üle vaadata, nii et see sisu, mis on kasutatav, jääks alles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 12:57 (EEST) == Kerjusmungad == Selline küsimus. Kuidas toimida olukorras, kus artikkel "[[Kerjusmunk]]" on juba kirjutatud millegi Aasia religioonidega seonduva kirjeldamiseks, aga enamikus Lääne-Euroopa ja Eesti ajalooga, arhitektuuriga jm seonduvates artiklites (nt [[paavst]]ide erinevad seisukohad kerjusmunkade küsimuses keskajal olid väga olulised näitajad) esineb see sõna sageli [[kerjusmungaordu]] liikme tähenduses ja tahaks pildi kokkumineku huvides linkida? Midagi ümber suunata vms? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 15:28 (EEST) :Ma arvan, et siin tasub esiteks vaadata, kas konkreetselt sellisele asjale nagu kerjusmungaordu liige, wikidatas midagi viitab. Kui jah, siis on selge: artikkel valmis ja päisesse mall ''see artikkel....''. Kui ei, siis tasub kerjusmunk teha täpsustuslehena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:00 (EEST) ::Lääne-Euroopa kerjusmungale vastav wikidata elemant on [https://www.wikidata.org/wiki/Q548320 Q548320], "Catholic friar". Eesti keeles ei tehta vahet ''friar'' ja ''monk'' vahel, meil on kõik ühed mungad, aga ''friars'' ajalookirjanduses tõlgitakse kerjusmunkadeks. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:23 (EEST) ::: No siis tuleb ümbersuunamislehest artikkel teha ja suunamine selle päisesse panna. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:58 (EEST) ::::Selge, aitäh nõuande eest. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 18:02 (EEST) ---- Kas sul on mainimise teavitused välja lülitatud? Vt näiteks [[Arutelu:Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)]] ja [[Arutelu:Vanimate inimeste loend]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:47 (EEST) :Mul on üle 99 teavituse, ma ei jõua neid vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2021, kell 18:22 (EEST) :: Võib-olla oleks abi sellest, kui lülitad eelistuste all välja osa teist liiki teavitustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:44 (EET) == TolBot == Selle boti võiks vastavalt markeerida. Senimaani paistab igati tublilt toimetavat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2021, kell 12:03 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Neptune == Good day, Andres! You started editing the [[Neptuun|article]] in 2016 and stopped to edit. The article needs language improvement to promote. Please, change it. [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 16:33 (EET) == Valdade ja linnade lehed == Tere, Meil on soov teha valmis põhjalikud wikipedia küljed Tõrva valla ja linna kohta. Aga meie sooviks oleks, et nimetus "Tõrva" sisaldaks endas valla(omavalitsuse infot ja praeguse "Tõrva vald" nimetuse asemel oleks teiseks leheks "Tõrva linn". Kuna linn on samanimeline vallaga, siis oleks eksitav, kui nimetus "Tõrva" all oleks ainult linna kohta käiv info, sest see hõlmab kogu omavalitsust. Kuidas oleks võimalik seda ümber mängida ja suunata niimoodi, et me hakkaksime materjale lisama just nii nagu kirjeldatud? heade soovidega Egon [[Kasutaja:MrDzeimz|MrDzeimz]] ([[Kasutaja arutelu:MrDzeimz|arutelu]]) 19. jaanuar 2022, kell 16:34 (EET) :Lisasin artikli [[Tõrva]] algusesse täpsustusmärkuse, nüüd ei tohiks küll mingit eksitavust olla. Artiklis [[Tõrva]] tuleb kirjutada linnast ja artiklis [[Tõrva vald]] vallast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET) == Kaitse mahavõtmine == Palun eemaldada lehekülje [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. märts 2022, kell 20:12 (EET) == Vandalism == Hi, Andres. Could you take a look at this user? [[user:46.131.42.201]] they seemed to be a vandalism-only IP --[[Kasutaja:PAVLOV|PAVLOV]] ([[Kasutaja arutelu:PAVLOV|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:12 (EEST) == Moseley arutelu == ''ei ole mingit vajadust kustutada'' – Kuidas nii? Lehel [[Arutelu:Henry Moseley]] on ju praegu tõesti lihtsalt mõlgutatud mõtteid artikli teema üle. Artikli enda kohta pole seal otsesõnu midagi öeldud. See on ilmselge arutelulehe väärkasutus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 16:36 (EEST) :Minu meelest on seal materjali, mida saaks artikli edasiarendamisel kasutada. Võib-olla mõni asi on tarbetu, aga kõik sellel leheküljel küll mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:14 (EEST) :Aga mina pean lehe väärkasutamiseks seda, kui sinna pannakse metainfot artikli kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:15 (EEST) :: Mis ei ole tarbetu? Välislingid? Selle asemel, et neid linke, isiklikke hinnanguid ja muid uitmõtteid ning mõnd juhuslikku fakti seal sorteerima hakata, on minu meelest on palju lihtsam ise guugeldada või vaadata allikaid teiste Vikipeediate artiklites. Kui arutelu on hiljem vaja kasutada asjakohasteks kommentaarideks, siis on praegused kommentaarid desorienteerivad ning need on jällegi eeskujuks arutelude edasisel väärkasutamisel. :: Metainfo on teine asi ja ühe võimaliku väärkasutusega ei peaks õigustama teist väärkasutust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:40 (EEST) ::: Minu mõtte tabas hästi ära Ivo, kui ta ütles Nimelikule, et administraatorid on kustutamise suhtes umbusklikud ja püüavad kontrollida, kas kustutamine on ikka õige, sellepärast on kustutamine administraatorite aja raiskamine. Ma tunnen ise ka nii, et parem jäägu sinna midagi liigset, kui et midagi väärtuslikku ära kustutatakse. Ma ei usu, et oleks nii enesestmõistetav ja ilmne, mis aitab artikli arendamisele kaasa, mis mitte. ::: Ma ei mõelnudki üht teisega õigustada, lihtsalt ütlesin, mis mul südamel on. Mul on hea meel, et me metainfo asjus ühel meelel oleme. Ma ei tea küll, kas siin midagi muuta annab. Inglise vikis igatahes on aruteluleht suure oma funktsionaalsusest kaotanud, sest kes see ikka viitsib seda vaadata, kui seal tavaliselt on ainult mingid mallid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:07 (EEST) :::: Enda kommentaare ju ikka peaks olema õigus kohendada ja ka tagasi võtta, vähemasti siis, kui neile pole jõutud veel vastata. Sellisel juhul mis umbusku kustutamine ikka tekitama peaks. :::: Tavaliselt on minu meelest üsna lihtne öelda, kas arutelu kasutatakse sihimäraselt. Mõnikord küll pole päris selge, mis ulatuses käib kommentaar artikli kohta või kas mõni mõistukõnelisem kommentaar ehk siiski käib artikli kohta. Aga antud arutelus paistavad olevat küll lihtsalt mingite teiste tekstidega seotud lugemismuljed. Meil on ka juhendis kirjas, mille jaoks artiklite arutelulehed on mõeldud ja enamik kasutajaid on selle järgimisega hakkama saanud. Isegi kui me ei kustuta kommentaari, siis mingit moodi oleks ikkagi vaja suunata kasutajat arutelulehti sihipäraselt kasutama ja väheasti ei peaks julgustama teda samal moel jätkama. :::: Ma ei ole metainfo asjus sinuga päris ühel meelel, aga ma ei tahaks siin praegu mitmest eri asjast korraga rääkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) ::::: Tundub, et Nimelik on ennast parandanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 22:12 (EEST) ==Kustutamispalve== Palun kustutada leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1/James Brown]] ja [[Kickstarts (laul)]] ära. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 10:23 (EEST) == Request == Hi, please block this [[Eri:Kaastöö/95.127.26.134|LTA]] and delete my user page created by him. Thank you! --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:45 (EEST) == Arutelulehed == Miks sa oled hakanud jätma neid pooliku pealkirjaga kommentaare? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jaan_Troost&oldid=6158972 Näide] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:14 (EEST) :Jälle? Pealkiri moodustub automaatselt, ma ei mõtle alati pealkirjale, neid on keeruline panna. Hea küll, ma siis edaspidi panen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:27 (EEST) :: Eelistuste kaardil "Toimetamine" saab teha valiku "ava vikiteksti toimeti". Sellega saab arutelulehe alustamisel lahti teema väljaga vormist ja ka sellest vahelehest, kus on nupp "Alusta arutelu". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 21:00 (EEST) ::: Kumb on siis parem, kas see, et ma panen pealkirja, või et ma ei pane? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:44 (EEST) :::: Mina saan aru, et pooliku pealkirja all peab Ivo silmas seda, et lisatud on tühi pealkiri (koodis == ==). See uus vorm nähtavasti teeb nii, kui teema väli tühjaks jätta. Ma arvan, et pole vahet, kas pealkiri lisada või mitte. Me pole ju seni sellele üldiselt tähelepanu pööranud (v.a mõnes pikemas arutelus). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 23:01 (EEST) ::::: Kas tühja pealkirja peaks kindlasti vältima? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:05 (EEST) :::::: Ei tea. Kuigi oluline see ehk ei ole küll. Samas päris korrektne see välja näe ja see võib veidike segadust tekitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuli 2022, kell 17:36 (EEST) ::::::: [[Arutelu:Kuiviži|Siin]] jätsin teema välja tühjaks ja tulemus oli pealkirjata. Äkki tuleneb probleem variandist, kus lisatud on tühik, mida näha pole, aga mida uus programm pealkirjana registreerib? P.S - Minu arvates pole pealkirjad alati hädavajalikud, nende järgi tekib vajadus siis, kui arutelu on rohkem ja mitme nurga alt. Ka lühemad artiklid ei vaja ju alapealkirjasid. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. juuli 2022, kell 21:55 (EEST) ::::::::No kui jätta pealkirja lahter tühjaks, siis tekib tühi pealkiri. Ma ei tea, kas Ivo pidas silmas, et tühi pealkiri pole hea, või et ma peaksin seda uut vastamise funktsiooni vältima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 00:18 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) == [[Boris Minț]] == Hea administraator! Kui aega leiad, siis, palun vaata üle isiku nimekasutus (transnistria, rumeenia, malta, vene...)! Aitäh![[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. august 2022, kell 09:46 (EEST) :Praegu on nimi rumeeniapäraselt. Arvan, et tuleks lisada venepärane [[Boriss Mints]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 12:27 (EEST) ::[[Boriss Mints]]iga alustasin, seejärel suunasin ümber...(tagasisuunamiseks on vist rohkem õigusi vaja)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. august 2022, kell 13:44 (EEST) ::: Tagasi suunata ei ole tarvis, lihtsalt võiks artikli algusesse panna ka venepärase rööpkuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 16:18 (EEST) :::: Lisasin «[[vene keel]]es '''Boriss Mints''', ''Борис Минц'';» <!--z-ts-ц Euronews nimetab laeva "[[Razoni]]" kujul 'Рацони'--> nujah, sünnilinna nimes ka see kena «ț» täht sees...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. august 2022, kell 17:06 (EEST) ==[[Darja Dugina|Darja]]== Kustutasin aru-t{{värvi|hall|e}}-elu-st su viite youtube'ile, selliseid võib olla nt 10 p pärast sadu (kumb siis ikkagi on kallim, jalgpalliklubi v meediaväljaanne?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. august 2022, kell 00:36 (EEST) :Ms, ei ole olnud aega/tahtmistki vaadata, kas enne tekitati ruwi killing v enwi kill art, mis minusse puutub: ei ole kindel isiku olematusse suundumise suhteski...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. august 2022, kell 00:57 (EEST) No ma ei tea, minu meelest on see konkreetne kanal üks asjalikumaid infoallikaid hoolimata müstifikatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 06:19 (EEST) : Tegemist on kohaga, kus tuleb kriitiliselt materjali suhtuda, aga mille väärtuseid niisama kõrvale heita oleks rumalus. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. august 2022, kell 11:06 (EEST) : Mulle pole arusaadav, mis sellele küsimusele ja lingile ([[Eri:Erin/6183838]]) oleks pidanud arutelus järgnema ning kuidas see artiklisse puutub. See on pealtnäha üsna Nimeliku stiilis kommentaar. Kui artiklit tuleb täiendada, siis on vaja ikkagi sobiv allikas leida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. august 2022, kell 21:43 (EEST) :: Ma ei ole kindel, kas see allikas on Vikipeedia silmis usaldatav, igatahes see info on väga oluline, kui see tõsi on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2022, kell 09:42 (EEST) :::Siis tuleks esitada argumente allika usaldusväärsuse kasuks või kahjuks. Muidu jääb tõesti arusaamatuks, miks seda siin presenteerida. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 30. august 2022, kell 10:26 (EEST) ---- Kasutaja Sillerkiil tuleks kasutajarühmast usaldatud kasutajad eemaldada, sest need, kes administraatoriks saavad, võetakse see sellest kasutajarühmast ära. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. august 2022, kell 18:00 (EEST) == [[Menon]] == Kas on sul ehk kavas asjaga oma programmi kohaselt millagi edasi tegeleda? Sealne materjalikogus oleks väärt kvaliteedimärki, ent hetkel on mitmed asjad pooleli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 4. september 2022, kell 10:45 (EEST) :Loodetavasti ikka jõuan millalgi tagasi. Tõlge on pooleli, ja kommentaare ja muud oleks ka veel palju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2022, kell 14:44 (EEST) ==Leedu vallad== Küsimus: kuidas nendega toimida? Hetkel on alustatud asulate rahvaarvude tabelina esitamisega, ent viimasel rahvaloendusel on ära toodud vaid nende asulate rahvaarvud, kus oli üle kümne elaniku. Variant a: esitadagi vaid nende asulate rahvaarvud, jälgides leedulaste endi eeskuju. Variant b: toimida nagu Läti valdadega, kandes tabelisse vaid viimased tulemused, ja esitades muud andmed asulate endi artiklites. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 4. jaanuar 2023, kell 17:24 (EET) :Minu meelest piisab sellest, kui esitada asulate rahvaarvud asulate artiklites. Rahvaarvude uuendamine mitmes kohas on tülikas. Ja kui rahvaarvud loenduse järgi ära tuua, siis miks mitte toimida leedulaste eeskujul? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. jaanuar 2023, kell 20:35 (EET) ::Ma usun ka seda, et rohkem uuendamist on tülikam. Seega tasub siis tabelid läti valdade tabeli järgi ümber teha. Selle järgi ei pea kohe uuendama, samas esitab see teatavaid andmeid, mida vallaartiklis ikka näha tahaks. Ka on sel variandil eelis, et on ära toodud asula tüüp (asi, mis ka vahel uuendamist vajab). Tänan mõtete jgamise eest! [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. jaanuar 2023, kell 09:17 (EET) == Artikkel: Rahvusriik == Mulle jääb mulje, et sina oled ainuke inimolend, kes seda artiklit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvusriik&action=history on teinud. Tõesti oleks hädasti vaja allikaid, viiteid ja lugemissoovitusi teemasse süvenemiseks. Kui ise tead, või tead kedagi, kes teab, st kes selle teksti vikipeediasse tootis, väga palun allikaid. Täpsustus: vaja on viiteid eestikeelsetele tekstidele, elektroonilised või paberil, kus käsitletakse rahvusriigi mõistet ja defineeritakse seda terminit. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 12. veebruar 2023, kell 13:50 (EET) :No ma olen teinud ainult kaks tehnilist muudatust. Põhitegija on anonüümne, aga temaga saab võib-olla IP-aadressi kaudu kontakti. Aga selleks et artikliga töötada, pole algset kirjutajat tarvis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. veebruar 2023, kell 18:38 (EET) :https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:193.40.5.245 :Aga see on nii vana lugu, ja kirjutajaid on selle aadressi all mitu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. veebruar 2023, kell 18:43 (EET) ::Lugemissoovitusena: Benedict Arnold ja kujuteldud kogukonnad on maakeeli täitsa olemas. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2023, kell 19:45 (EEST) == Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Dear interface administrator, This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well. There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability. As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]]. Have a great day!</div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team</bdi> 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&oldid=25272788". --> == InternetArchiveBot == Arvan, et kasutajale [[Kasutaja:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]] võiks anda roboti õigused. Tal on küll juba globaalse roboti õigused, aga kohaliku robotina oleks tal üks lisaõigus, ilma milleta ei saa ta praegu parandada mustas nimekirjas olevaid linke ([[Eri:Logid/spamblacklist|logi]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2023, kell 15:12 (EEST) : Panen ette anda kasutajale InternetArchiveBot roboti õigused. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. juuli 2023, kell 12:08 (EEST) ::Peaks korras olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2023, kell 16:56 (EEST) == Head! == Hea {{ae|Andres}} noorte laulupeo hingetõmbeajal vestlesime tõesti viivuks teemal: “Kaks Pärti: Arvo ja Uusberg”,<br> kahjuks ka mitmete järjepidevast ebaväärikast kohtlemisest,<br> siinse vaba entsüklopeedia koostamisel ja vormistamisel. [---] ===Vikipeedia ja sõsarprojektid ning WMEE=== Ära kasutamiste ja ahistamiste tunnistamisele takkatippu tegeletakse nüüd kambakesi mu mahategemise ja tasalülitamisega. Kaasakribajana olen teinud rohkesti pisiparandusi, sealhulgas neid, mille peale ei ole seni tuldud, väärtustanud olen ettenägelikku (re)konstruktiivsust. Aga, ma ei taha kuidagi saada osa ärplemistest ei tegudes ega rõvedustest sõnades. Häält teinuna püütakse viimastel kuudel nii virtuaalses kui füüsilises reaalsuses mu ümber luuagi ''sõna-sõna-vastu-situatsioone'', et mind problemaatiliseks inimeseks kuulutada, ja tühistada. Ülimaks tänuväärsuseks ''sadade-ja-sadade'' (öö)tundide eest jäävad tuimad kustutamised ja blokeeringud. Kas tegelikkuses on nn kaastöö (kuigi tegu ei ole töökohaga, vaid huvi- või hobitegevusega) tühine ja lugupidamatu, see ei huvita kedagi? Vääritud kohtlemised, ebaväärikad kohtlemised ja väärkohtlemised on ''siin-ja-seal'' kestnud aastaid, ma teps ei ole kogemustes-tunnistustes esimene või teine või kolmas. [[Ivo Kruusamägi|Kruusamäe Ivo]] räägib oma upsakusest, et on ''personæ non gratæ''; vms. Mulle näib, et too viib läbi karistusmeetmeid iseenda subjektiivsuse põhjendusteks, tol ei ole päriselt “Tõde ja õigus”-st, siit ka kannatajad. Tartu Ülikoolis töötaminegi ei mahu tolle hinge, sest too ainuisikuliselt otsustab, et ''kes-mis-kus''. See ongi mulle omistatav süü, et takkajärgi peaksin jääma kõige juures süüdlaseks, kahh... Vabandan enda sõnavõttusid. Kuid, palun, hoia edaspidi silma peal neil, kes tõesti olemises vajavad tuge. Püüdsin vaid seda väljendada, ka mina vestlen [[eesti keel]]t! [[Kasutaja:Le Boréalien|Le Boréalien]] ([[Kasutaja arutelu:Le Boréalien|arutelu]]) 27. juuli 2023, kell 23:19 (EEST) :Ma olen püüdnud nende eest välja astuda, keda Vikipeedias kiusatakse. Praegu on selline olukord, et teil on Ivoga tekkinud konflikt väljaspool Vikipeediat ning Sulle pannakse pahaks, et Sa siin Ivot ründad. Sinu jutust ei selgu ikkagi päriselt, kuidas Ivo Sind on kiusanud. Saada mulle e-kiri, siis ma saan asjast paremini aru. Ma soovitan jätkata Vikipeedias kaasatöötamist, mainimata konflikti Ivoga. See konflikt tuleb kuidagi teisiti lahendada, sest see pole tekkinud Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2023, kell 09:36 (EEST) == Invitation to Rejoin the [https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:Translation_task_force Healthcare Translation Task Force] == [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|right|frameless|125px]] You have been a [https://mdwiki.toolforge.org/prior/index.php medical translators within Wikipedia]. We have recently relaunched our efforts and invite you to [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php join the new process]. Let me know if you have questions. Best [[User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] ([[User talk:Doc James|talk]] · [[Special:Contributions/Doc James|contribs]] · [[Special:EmailUser/Doc James|email]]) 12:34, 13 August 2023 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_translators/20&oldid=25451577". --> == Hamas vs. Ḩamās, Hiina vs. 中华人民共和国, jne. == Tere. Kas on mingi mõjuv põhjus miks peab olema just "Ḩamās" aga mitte "Hamas"? "Hiina" asemel me ei kirjuta juu "中华人民共和国". [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 14:59 (EEST) :See on entsüklopeedia, siin tuleb nimed vastavalt transkriptsioonireeglitele kirjutada. "Hiina" on erandlik, sest tegu on [[eksonüüm]]iga. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 15:32 (EEST) :Sinu näites on jäetud transkribeerimata. Hiina nimede kirjutamiseks on ka oma eeskiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 15:34 (EEST) ::Kas tõesti peab eestikeelse vikipeedia lugemiseks teadma tähti nagu "Ḩ" ja "ā"? Ma ei tea, tundub kuidagi ebaloogiline ja lugejavaenulik. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 17:29 (EEST) ::: Mis mõttes teadma? On ju näha, et on diakriitikuga tähed. Mis siis teha näiteks läti nimedega nagu [[Ķemeri]] ja [[Liepāja]]. Või [[Hồ Chí Minh]]? Artikli alguses võib märkida häälduse. Ka siis kui kirjutada "Hamas", jääb teadmata, kuidas hääldada tuleb. Lätlane ja vietnamlane võiks jälle öelda, et ei tohi kirjutada "Mäeküla". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 17:38 (EEST) :::: Liepāja võiks olla Liepaja, Hồ Chí Minh - Ho Chi Minh, jne. Teiste vikide kohta ei tea kaasa rääkida, aga eesti keelne võiks küll lugejasõbralikum hoida. Lihtne eestlane teab mis asi on "Hamas" ja kuidas seda hääldada, aga "Ḩamās" (Hamäs?), see ajab vaid segadusse. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. oktoober 2023, kell 18:35 (EEST) Viisin selle üldisesse arutellu üle. == Ebaõiglased lepingutingimused tarbija teenuslepingus == Hello: the page [[Ebaõiglased lepingutingimused tarbija teenuslepingus]] is unsourced, extremely short and the content is quite questionable: it talks about the provision of clauses but practically nothing is indicated. The voice is also the first attempt at a neoutence. It remains to be seen whether it should be kept. Greetings [[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 25. oktoober 2023, kell 14:35 (EEST) :It seems that it's a student's article that was just started. Of course it cannot remain just like that but let's give her time. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. oktoober 2023, kell 14:43 (EEST) == Vandalism report == Hi, Andres. [[Special:Contributions/91.129.99.24]] This ip is keep doing vandalism, so probably needs block. Thanks. Also, where can I report vandalism at etwiki? I cannot find it. [[Kasutaja:LR0725|LR0725]] ([[Kasutaja arutelu:LR0725|arutelu]]) 30. november 2023, kell 13:53 (EET) : This one, too. [[Eri:Kaastöö/193.40.179.50]] --[[Kasutaja:LR0725|LR0725]] ([[Kasutaja arutelu:LR0725|arutelu]]) 30. november 2023, kell 14:12 (EET) == 1. jaanuar == Ma panin artiklisse [[1. jaanuar]] ligemale kilo teksti juurde, mis on kõik inglise viki põhjal kontrollitud ja olemasolevate eesti viki artiklitega seostatud, ning ära ei võtnud midagi (osa oli dubleeritud artiklis [[sündinud 1. jaanuaril]], sinna jäi see alles). Sinu tühistamine on põhjendamatu. Ma keeran sinu muudatuse nüüd tagasi, ära seda enam tühista. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. jaanuar 2024, kell 23:51 (EET) :Vabandust, ma ei tahtnud kõike tühistada, tegin seda kogemata. Aga Sa oled põhjendamatult palju tuntud nimesid välja jätnud. Siin võib muidugi vaielda, kes peaks esilehel olema, ja sündmuste kohta ma ei oska üldse öelda, mis on tähelepanuväärne. Aga Sa oled lehelt [[sündinud 1. jaanuaril]] ka väga palju välja jätnud. Seal ei ole mittetähelepanuväärseid nimesid. Muide, loe läbi, mis Su kasutajalehel on öeldud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. jaanuar 2024, kell 23:59 (EET) == [[Arutelu:Suurkiskjad]] == Vaata kas viimati kustutatu oli ''spämm''. Ütle mis on tõde ja sa oled õelnud kes sa oled. [[Eri:Kaastöö/146.255.181.75|146.255.181.75]] 20. jaanuar 2024, kell 09:58 (EET) :Sõna-sõnalt võttes mitte, aga metafoorses mõttes küll, sest tegu pole arutelulehe sihipärase kasutamisega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. jaanuar 2024, kell 10:35 (EET) ::Tõesti, tõesti, nii see on. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 12:05 (EET) == Kasutajad ja administraatorid == Kasutajate lehekülgedel võiks olla ka märge kellega tegu on. Eriti administraatorite korral (, et tegemist on administraatoriga). Samuti artiklite alguses erimärge selle kohta, et need on üle vaadatud ja (mingil astmel, sõnastus) administraatori(te) poolt usaldusväärseteks tunnistatud. Küsimus on usalduses, vastutuses ja tõsiseltvõetavuses. Aus ja aususes. Ütle, mis on ... Tölneri ja variseri nädalal. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 11:42 (EET) :Vikipeedias ei nõuta oma isiku avaldamist. Minu meelest see on mõistetav, sest kirjutatu on halastamatult kritiseeritav. Samuti pole hea, kui keegi toetub oma autoriteedile. :Mõned märgivad oma kasutajalehele, et ta on administraator. Võid teha üldises arutelus ettepaneku seda nõuda. On olemas administraatorite nimekiri. :Missugune usaldusväärsuse aste see peaks olema? Tee konkreetne ettepanek üldises arutelus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2024, kell 12:14 (EET) ::Küsimus pole selles kellega muus elus tegu on, vaid kes ta Vikipeedias on. See, et on olemas nimekiri on teada. Lugejal ja kirjutajal on oluline teada saada, kes parajasti parandusi ja muud teeb. Küsimus on nende usutavuse astmest. Esimene aste on artikli korral muidugi, et on administraatori poolt läbi vaadatud ja alles jäetud, siis juba muud ... Niigi on ju märkmed viidete ja toimetamise kohta. (Ent: "Mu kassi nimi on Einstein aga ta on loll.") On ju ka [[:Kategooria:Artiklite kvaliteediklassid|Artiklite kvaliteediklassid]]‎. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 13:53 (EET) ::Unustasin lisamast: kuldaväärt vastus. Tasakaalukus, vaate avarus ja arukus. Nii mõnigi kord siin oma "halastamatusega" aega viidetakse ning närve ja tervi(klikku)st rikutakse. Heatahtlikuse, mõistliku halastuse ja koostööga jõuab kaugemale. [[Eri:Kaastöö/87.119.182.224|87.119.182.224]] 21. jaanuar 2024, kell 14:16 (EET) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2023 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2023 you '''[https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2023_(all) were one of the top medical editors in your language]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdWfjVFbDO4ji-_qn2SsAgdCflhcOZychLnr1JUacsPaBr1eA/viewform Consider joining for 2024]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translation of health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Thanks again :-) -- [https://mdwiki.org/wiki/User:Doc_James <span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 4. veebruar 2024, kell 00:25 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2023&oldid=26173705". --> == Karakullilammas == Tere! Kas Te saaksite praegu mitte Karakullilammaste vikipeedia lehte muuta. Tegemist on ülikooli tööga ja see on veel parandamisel. Raske on teha tööd kui Te seda koguaeg parandate. Tööd tehakse õppejõu käe all õppetööna. Umbes kuu ajapärast peaks töö olema valmis ja siis on Teil voli seda muuta nii palju kui Te seda soovite. Lugupidamisega. [[Kasutaja:Kertu Triine|Kertu Triine]] ([[Kasutaja arutelu:Kertu Triine|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 13:52 (EEST) :On olemas reeglid selle kohta. Töö juurde pannakse koolitöö mall või tehakse töö mustandiruumis. Kui artikkel on artikliruumis väljas, siis ei saa keelata selle muutmist. Muutmine on Vikipeedia loomulik osa. Lugeja ei tea, et see on koolitöö, ja peab mõttetusi lugema. Ei saa ju jätta kõigile nähtavale, et Kara Kul on vene keeles must järv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 13:58 (EEST) ::Tere! ::Me mõistame neid reegleid aga töö pidi varem avalikustama hindamise tõttu ja oleme saanud kriteeriumeid enda töö kohta juba enda õppejõu poolt. Me oleme paradamisega alustanud aga seda on raske teha kui Te seda muudate. Kui Teid häirib nii väga meie töö siis palun ärge lugege seda ja laske meil see lõpetada. Kui soovite võime enda töö lõpetamisel teada anda ja siis võite enda parandusi teha. ::Lugupidamiega. [[Kasutaja:Kertu Triine|Kertu Triine]] ([[Kasutaja arutelu:Kertu Triine|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 14:22 (EEST) :::Ma tegin mõned hädavajalikud muudatused. Võtke neid arvesse, siis on teie töö ka lihtsam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. aprill 2024, kell 14:32 (EEST) == Kuuartiklid == Varasemalt on olnud [[Arutelu:Detsember 2023|arutelu]], et lõpetada sisutühjade kuuartiklite vorpimine. Kui ikka väga tahaks, et midagi tuleks "kuu+aasta" alt välja, siis sellised kuuartiklid saab teha ümbersuunamisteks [[2024|aastaartikli]] vastava alajaotuse juurde. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 20:17 (EEST) :Leian, et niisugune pealehüppamine on kohatu. Mul ei ole tahtmist Sinuga üldse midagi arutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 07:48 (EEST) ::Ehk eesmärk polegi teha head entsüklopeediat. Olgu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 11:35 (EEST) :::Ivo, mulle tundub, et Sinu poolt äsjaöeldu sisaldab [[psühholoogiline manipulatsioon|manipulatsiooni]]. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 12:31 (EEST) ::::Väga hea tähelepanek :) Küll ei saa aga mõistlikuks pidada Andrese katset sulgeda arutelu halvustava väitega (mis on eriti kahtlane olukorras, kui vaadata tema enda kommentaaride stiili läbivalt kõigil arutelulehekülgedel). Nt mulle kaevatakse Andrese jäetud kommentaaride peale keskmiselt 1...2 korda kuus (suviti vähem, tudengite tegevuse perioodil rohkem). Ei ole ka põhjust heaks kiita sellist "teen nii nagu ise heaks arvan ja teisi ei kuula" lähenemist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. juuli 2024, kell 13:05 (EEST) == 1. division == Tere Andres. Miks teisaldas sina [[1. division (Taani)]] juurde [[1. division]]? Seal on rohkem kui üks 1. division sisse jalgpall. Lgp, [[Kasutaja:StadionK|StadionK]] ([[Kasutaja arutelu:StadionK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 15:24 (EEST) :Kui tekib vajadus, siis muudame. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 15:39 (EEST) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Pansion erittäjä == Hello, could you explain why you reverted my rollbacks of this user? This user is globally locked as a sockpuppet of [[m:User:Leonidlednev/LTAs/Risto hot sir]], who is known for inserting false dates and information into articles. --[[Kasutaja:SHB2000|SHB2000]] ([[Kasutaja arutelu:SHB2000|arutelu]]) 7. august 2024, kell 02:38 (EEST) :As far as I know, he has never inserted false information into the Estonian Wikipedia. He has inserted links from here to Estonian Wikiquotes and years under photographs. I find that these edits are useful and reverting them in no way helps us. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2024, kell 02:47 (EEST) ::Does etwiki not disallow lock evasion? (I genuinely don't know, I know some wikis are okay with it – ultimately, it is up to you guys to decide, though) [[Kasutaja:SHB2000|SHB2000]] ([[Kasutaja arutelu:SHB2000|arutelu]]) 7. august 2024, kell 02:56 (EEST) :::The problem arose recently. I am not aware of our policies about lock evasion. I'll try to find out. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2024, kell 03:02 (EEST) == Pealkiri == Kui soovin tõlkida artikli [[:en:Royal_Thai_General_System_of_Transcription|Royal Thai General System of Transcription]], siis panen pealkirjaks <nowiki>''Tai kuninglik üldine transkriptsioonisüsteem''</nowiki> või jätan pealkirja ingliskeelseks? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. august 2024, kell 14:29 (EEST) :Pealkirjaks pane [[Tai omaladina]], sest EKI kasutab niisugust nimetust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2024, kell 17:22 (EEST) == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Transkribeerimine == ''Iraagi ja Levandi Islamiriik – Khurāsāni provints'' või ''Khorāsāni provints''. Kumb nimi sobib artikli pealkirjaks? Plaanis on antud artikkel tõlkida. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 13. oktoober 2024, kell 13:25 (EEST) *Veel üks asi: [https://en.wikipedia.org/wiki/Mausoleum%20of%20Imam%20Ali https://en.wikipedia.org/wiki/Mausoleum of Imam Ali] - tõlkeartikli pealkirjaks sobib ''Imaam Ali mausoleum'', ''‘Alī ibn Abī Ţālibi'' mausoleum või ''Sinine mošee'' (Mazār-e Sharīf)? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 13. oktoober 2024, kell 13:54 (EEST) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2024 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2024 you '''[[mdwiki:WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2024_(all)|were one of the top medical editors in your language]]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider joining for 2025]]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translating health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 26. jaanuar 2025, kell 08:23 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2024&oldid=28172893". --> == Bot flag removal request for Purbo T == Hi, the account [[Special:CentralAuth/Purbo T|Purbo T]] is globally locked, and the owner is confirmed to be deceased. Since it still has the bot flag on this wiki, I suggest the flag be removed. You can check its rights here: [[Special:ListUsers/bot|List of bots]] / [[Special:UserRights/Purbo T|User rights for Purbo T]]. Thanks. cc {{ping|Jaan513}} [[Kasutaja:MdsShakil|MdsShakil]] ([[Kasutaja arutelu:MdsShakil|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 20:31 (EEST) == Tänud == Aitäh, et taastasite lehekülje [[Hispaania perepoliitika]], mille kustutas kasutaja [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. aprill 2025, kell 08:35 (EEST) == Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! == Hi everyone, We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there. The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]''). If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''. [[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Palun abi artiklis euroopameelsus == Palun abi – muutke artikli peakiri ''[[euroopa-meelsus]]'' vormile ''euroopameelsus'' ja seejärel suunamine ''euroopa-meelsus'' artiklile ''euroopameelsus''. Ma ise ei oska seda teha. Sidekriipsu ei ole vaja üldjuhul kohanimest tuletatud liitsõnades. Sidekriipsu kasutatakse liitsõnades harva ning pigem kindlatel juhtudel, näiteks kui liitsõna esiosa on lühend, arv või võõrkeelne sõna, mis ei sobi kokku kirjutamiseks (nt ''USA-meelne'', ''20-aastane''), kuid sõna ''Euroopa'' puhul seda vajadust ei ole. Näiteks kirjutatakse sõnad ''venemeelsus'', ''läänemeelsus, kremlimeelsus'' jms ilma sidekriipsuta ja väikese algustähega. Antud juhul pole mõiste seotud konkreetse kohanimega ''Euroopa'' kui maailmajaoga, vaid tähistab abstraktset omadust, hoiakut või kuuluvust. Inglise keelsest ''pro-Europeanism'' eeskuju võtmine siin ei sobi, sest tegemist on teistsuguse liitevariandiga. Loodan, et see on võimalik ümber teha. Aitäh! [[Eri:Kaastöö/62.65.196.151|62.65.196.151]] 15. juuni 2025, kell 13:41 (EEST) :Aa, ma eeldasin, et see on suure tähega, nagu "Euroopa-keskne" ja "Euroopa-väline". Muidugi on võimalik ümber teha. "Kremli-meelne" ja "kremlimeelne" on Sõnaveebis mõlemad olemas. Sellest ma küll aru ei saa, kuidas see Euroopa kui maailmajaoga seotud ei ole. Sõnas "20-aastane" võib küll kriipsu ära jätta. Toetun praegu [https://keeleabi.eki.ee/viki/Sidekriips.html#Sidekriipsu_ei_panda sellele allikale]. Selle kohta, et kohanimed võib liitsõnas väikese tähega kirjutada, ma pole reeglit leidnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 14:32 (EEST) == Arbitraaž == Palun ütle kuidas alustada arbitraaži teise kasutaja vastu, ma olen seda teinud inglisekeelses Vikipeedias, kuid ma ei tea kas eesti Vikipeedias arbitraažikomitee sarnaseid üksusi üldse on. Ma soovin seda teha kasutaja Wkentaur vastu, kes artiklis [[viinerid]] kustutab meelevaldselt olulist informatsiooni. Tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 15:06 (EEST) Probleem praegu on, et ta ei kustutanud minu viimast muutust, kuid ma loodan et ta seda teeb, nii et arbitraaži saab alustada.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 15:14 (EEST) :Meil ei ole arbitraaži, sest meid on liiga vähe, et seda oleks mõtet teha. Sa võid asjast kirjutada üldises arutelus, et inimeste tähelepanu artiklile tõmmata. Viljakam oleks seda arutada sisuliselt. Ma katsun sellesse artiklisse süveneda ja aru saada, milles asi on. Ja palun püüa viisakaks jääda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 22:45 (EEST) :Ma ei soovita seda asja nii ajada, et keegi süüdstab kedagi. Neptuunium ega mina ei ole nõus sellega, et millegi ohtlikkusest ei tohi Vikipeedias rääkida. Pigem tuleks see põhimõte koos selgeks rääkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 23:07 (EEST) :Tõstatasin küsimuse üldises arutelus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2025, kell 23:54 (EEST) == Growth features - Mentorship and Community updates == ​Hi everyone, Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page). You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''. CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''. We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed. If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]]. --[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Dirham / dirhem == Kui pea kogu maailmas teistes vikipeediates on kasutusel '''[[Dirham]]''', siis miks EST vikis peaks olema '''Dirhem''', et sa sedasi selle artikli ümber muutsid? [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 24. juuli 2025, kell 22:54 (EEST) :Vt [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/dirham/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dirhem&F=M]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2025, kell 23:00 (EEST) ::Samaga saab vastata - https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dirahm&F=M. ::Kuid isegi Marokos kasutatakse ''1 dirham = 100 [[Sentiim|sentiimi]].'' Dirhameid kasutatakse veel Araabia Ühendemiraatides. Küsimus nüüd pigem, kas oleks vaja teha kaks artiklit Dirham ja Dirhem ::* '''„Dirham”''' → kaasaegne valuuta (nt Araabia Ühendemiraadid, Maroko) ::* '''„Dirhem”''' → ajalooline massi- ja rahaühik ::[[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 00:16 (EEST) :::Mida see viide peaks näitama? Seal on jutt hoopis drahmist. :::Nii tänapäeva valuutade kui ka ajaloolise ühikute eelistatav nimetus on "dirhem". :::Pakun, et tuleks teha kolm artiklit: [[Dirhem]] ajalooliste ühikute kohta, kus mainida ka tänapäevaseid valuutasid, ning [[Maroko dirhem]] ja [[Araabia Ühendemiraatide dirhem]] viimaste kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 00:58 (EEST) :::::Võib-olla rohkemgi? Kui mingi ajlooline valuuta on rohkem kasutusel olnud/meile olulisem, siis on ka see minu meelest artiklivääriline, isegi kui enam kasutusel pole. Eesti kroonist ja saksa margast on artikkel niikuinii vajalik... [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 15:12 (EEST) ::::::Jah, võib-olla rohkemgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 15:14 (EEST) == Perekonnanime artikkel == [[Oorn]] - vaadake antud artikkel üle, midagi on malliga valesti. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 6. august 2025, kell 11:46 (EEST) :Korras. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2025, kell 12:40 (EEST) == Bitcoin buried in Newport landfill == [[Newporti prügimäele maetud Bitcoinid]] - millised kategooriad peaksin lisama? Tehke ettepanekuid või kategoriseerige ise. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. september 2025, kell 20:22 (EEST) :Ei tea. Küll need, kes teavad, panevad kategooriad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. september 2025, kell 20:52 (EEST) == Friar == Keegi kirjutab artiklis [[Kerjusmunk]] lihtsalt jama, ja mina ei tohi neid nimetada praadijateks. See artikkel on seotud inglisekeelse artikliga [[en:Friar]]. Vaata erinevusi preestri, friari ja munga vahel siit[https://aleteia.org/2020/06/23/what-is-the-difference-between-a-friar-a-monk-and-a-priest/], sealt on näha ka et kõik kolm annavad vaesustõotuse, nii et erinevus ei seisne selles. Friarid ei ela kloostris ega ole seotud kloostriga. Neid nimetati ka ''fryer'', kuid põhiliselt rahvakeeles, ning rahva seas võidi arvata et see on sama mis ''praadija''. Ma ei tea mis on friar'i eestikeelne vaste, kuid see ei ole ''munk'' ja ei ole ka ''kerjusmunk''. Kui lähtuda nime tähendusest, siis vaste võiks olla ''orduvend''. Preester, friar ja munk on katoliku kirikus kolm erinevat seisust. Ma ei tea kas kuskil eesti allikates on kirjas et just nii on õige, ma olen sellest juba tüdinud, ma loodan et ei ole. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 19:29 (EEST) :Võib ju lihtsalt öelda, et Roger Bacon oli frantsisklane või vähemate vendade ordu liige. Üldisemat mõistet ei pea selles seoses kasutama. ''Friar'' ei ole eesti keeles "praadija". :''Friar'' on kerjusordu liige, eesti keeles minu teada selle kohta paremat sõna ei ole kui "kerjusmunk". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 20:54 (EEST) Muide, kerjusmungad võivad kloostris elada küll, Tallinnaski oli dominiiklaste klooster. Sõna "orduvend" võib kasutada küll, aga seda ei kasutata ainult kerjusmunkade kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 21:05 (EEST) :Ei kasutata jah, selles on erinevus, orduvend ei ole munk, või siis vähemalt mitte ilmtingimata munk. Ei ole ka ilmtingimata kerjus, osad nendest elasid riiklikest või kiriku maksetest või muudest tasudest, Bacon elas arvatavasti ülikooli professori palgast. Kerjusmungad on nagu osad buddha mungad, kes lähevad igal hommikul kerjama, kuid inimesed annetavad neile sellepärast et nad usuvad, et selle mitte tegemine toob õnnetust. Kristlikus kirikus sellisel tasemel kerjamist ei ole. Kuid Sa arvatavasti ütled et eestikeelsetes allikates on öeldud kerjusmunk, ja sellepärast peab olema, olgu õige või vale. Nii et alati jääb vale, mis tapab mõistuse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 21:53 (EEST) ::Sõnu ei pea võtma sõna-sõnalt. "Friar" on siis ka vale nimetus, sest ta tähendab "vend". Merisiga ei ole siga ega ela meres. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2025, kell 22:01 (EEST) :Friar on tuntud ka tänapäeval, kuigi seda laiemalt ei teata. Näiteks praegune paavst õppis matemaatikat ülikoolis, mis kuulus Augustinuse ordule. Kui ta ülikooli lõpetas, sai temast Augustinuse ordu liige, tähendab ta oli friar, kuid ei olnud munk ning tegeles sel ajal matemaatika ja mitte usuteadusega. Seda on vist raske tunnistada, kuid osad definitsioonid Eesti allikates on täiesti ignorantsed, Eesti tase ei ole väga kõrge, ja seda parandada ei ole lubatud. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 15:19 (EEST) ::Kindlasti on lubatud, kuid mitte siin. Meie siin ei määra definitsioone, meie kasutame neid, mida on vist ka raske tunnistada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 17:28 (EEST) :::Nagu igal pool on mitte siin. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 19:25 (EEST) ::::Mitte igal pool. Olen ise EKI-le ära seletanud, miks nii ei peaks olema ja sain vastuse, et järgmises versioonis oleme asjad ära muutnud. Ja vastavalt siin enne seda muudatust tulevikuvarianti kasutanud, kuna nüüd on see õige. Aga lihtne see ei oe. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. oktoober 2025, kell 16:28 (EEST) :::::Ma ei saa aru, mida ja kuidas EKI muudab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. oktoober 2025, kell 00:20 (EEST) :::::Võibolla muudavad, kuid kuidas võis keegi nii ignorantne olla, et katoliku kiriku võimustruktuurist mitte midagi ei tea. Seetõttu pole ka palju lootust, et nad edaspidi aru saavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 16. oktoober 2025, kell 12:34 (EEST) Ka kõik mungad ei olnud kerjused. Tõsi on et nad kõik andsid vaesusvande, kuid seda võis vist mitut moodi tõlgendada. Osad mungad olid ka tööandjad talupoegadele ja linnaelanikele. Üldiselt võiks ajaloost natuke midagi teada, enne kui tarkusi kirjutada mida siis rahvale peale surutakse. Ja see on täiesti minu isiklik arvamus, et keel ei peaks selline olema.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 30. oktoober 2025, kell 14:58 (EET) == Blokeeringu eemaldamine == Kui ma kirjutan otse kasutaja arutellu viitamaks varem postitatud kustutamise põhjendusele ning kui kasutaja sellele vaatamata uuesti eemaldab kustutamismärkuse põhjendust eirates, siis mida tuleks teha, kui blokeerida ei sobi? Kustutamismärkust ei peaks ju muidu ka kohe eemaldama, kui arutelu on alles alustatud. Ma leian, et blokeerimine on sellises olukorras kohane. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2025, kell 22:28 (EEST) :Kui jutt on minust, siis ma ei saa ju vastata, kui mul suu kinni pannakse. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2025-27559-71|&#126;2025-27559-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-27559-71|arutelu]]) 14. oktoober 2025, kell 22:31 (EEST) :: Ma ei blokeerinud sind kohe. Ma kirjutasin kõigepealt kategooria arutelusse ja siis otse sinu kasutaja arutelusse. Selle asemel, et sisuliselt vastata sa tühistasid uuesti ja jätkasid vaid muudatuse resümees tühja aasimisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2025, kell 22:36 (EEST) ::: Võib-olla. Ma ei jõudnud nii kiiresti vastust kirjutada, kuna tampisin oma klaviatuuri mittetoimivat tühikuklahvi. Nüüd on vastus kategooriate arutelus olemas. Mingisugunegi. Ma ei oska ega jõua end sellisel teemal sõnastada. Mis võiks olla enesestmõistetav. Mitte ei peaks seda ühe hoobiga kustutama. Kui need kõnealused kategooriad ei ole ühendavad tunnused, mis siis üldse on. Ja kust seda informatsiooni ühest kohast leida saaks. Aga äkki ei ole ka oluline. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2025-27559-71|&#126;2025-27559-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-27559-71|arutelu]]) 14. oktoober 2025, kell 22:45 (EEST) :Põhjendusega kustutamismärkuse äravõtmine on muidugi lubamatu, aga ma leian, et adekvaatne vastus oleks märkuse tagasipanemine. Kui mitu korda sama märkust maha võetakse, siis pigem lehekülg kaitse alla panna. Igatahes ma leian, et pole mõtet nädalaks ajaks blokeerida inimest, kes siin pidevalt tööd teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2025, kell 02:12 (EEST) == [[Yom Kippuri sõda]] == Paljud allikad väidavad, et Iisrael ei võitnud Oktoobrisõda ja et selle sõjalised tulemused olid ebaselged. Kinnituseks: https://books.google.com.eg/books?id=wp_KAgAAQBAJ&pg=PA8&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false https://books.google.com.eg/books?id=y7NRn5s73sQC&pg=PA131&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false https://books.google.com.eg/books/?id=S9NKCCXbzbQC&pg=PA28&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false https://www.theguardian.com/world/2023/oct/01/the-next-days-were-hell-how-the-yom-kippur-war-realigned-the-middle-east Saadaval aadressil: Need allikad on viidatud artikli ingliskeelses versioonis. Tehke sõja tulemuseks sõjaline patiseis, mitte Iisraeli võit. [[Kasutaja:عمر 154|عمر 154]] ([[Kasutaja arutelu:عمر 154|arutelu]]) 24. oktoober 2025, kell 04:04 (EEST) :Tühistamise põhjus on see, et uus redaktsioon ei tähenda eesti keeles midagi arusaadavat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. oktoober 2025, kell 04:14 (EEST) ::Muutke sõda sõjalise patiseisu olukorraks, mitte Iisraeli võiduks. [[Kasutaja:عمر 154|عمر 154]] ([[Kasutaja arutelu:عمر 154|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:29 (EEST) :::Materjalidega tutvumine võtab mul aega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 03:33 (EEST) == Update request == Hello, Andres. Can you rename [[Sarah, Yorki hertsoginna]] to [[Sarah Ferguson]], because her title became defunct, when her ex-husband Andrew's titles were stripped from him? Source: https://www.bbc.com/news/articles/cx2p7xzz4lvo Yours sincerely, [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-32029-20|&#126;2025-32029-20]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-32029-20|arutelu]]) 10. november 2025, kell 06:25 (EET) :Done. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. november 2025, kell 06:54 (EET) ::Thank you very much. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-32029-20|&#126;2025-32029-20]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-32029-20|arutelu]]) 10. november 2025, kell 07:00 (EET) == Invitation for a session "Tools and features for Users with Extended Rights" == Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you. The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session. The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''. If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=29165186". --> == Pealkiri == [https://en.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Islamic_Cultural_Heritage_and_Al-Quran_Learning_Center] - artikli ingliskeelne pealkiri on <nowiki>''</nowiki>Museum of Islamic Cultural Heritage and Al-Quran Learning Center<nowiki>''</nowiki>, eesti keelde tõlkides oleks parem pealkiri lihtsalt <nowiki>''</nowiki>Islami kultuuripärandi muuseum ja koraani õppekeskus<nowiki>''</nowiki> või <nowiki>''</nowiki>Islami kultuuripärandi muuseum ja Al-qur'āni õppekeskus<nowiki>''</nowiki>? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) :Minu meelest võib olla "koraani". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 10:15 (EET) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; color: #000; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2025 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2025 you '''[[mdwiki:WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2025_(all)|were one of the top medical editors in your language]]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|Consider joining for 2026]]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translating health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Look forwards to collaborating in the year ahead. Thanks again :-) -- [[mdwiki:User:Doc_James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 14. veebruar 2026, kell 09:42 (EET) </div> (This message was sent to [[:Kasutaja:Andres]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2025&oldid=30070084". --> == Keeleline küsimus - pealkirjade panek == [[:en:Carriageway|Carriageway]] = maantee ja [[:en:Dual_carriageway|Dual carriageway]] = kaherealine maantee? [[:en:Salute_state|Salute state]] = saluudiriik ja [[:en:Princely_state|Princely state]] = India Vürstiriik? Öelge, mis arvate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 16:10 (EET) :Vürstiriik on muidugi väikese tähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 17:21 (EET) :Salute state võiks pigem olla saluudiõigusega vürstiriik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 17:22 (EET) ::Ja esimesed 2? Mul on vaja selget vastust. Plaanin artikleid hakata tõlkima. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 17:52 (EET) :::Dual on neljarajaline maantee, esimese puhul peaks maantee õige olema. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 18:17 (EET) ::See "saluudiõigusega" jätab mulje, nagu riigil oleks olnud õigus saluteerida. Ma ei leia eestikeelset terminit. Leian, et võiks olla lihtsalt "saluudiriik". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:39 (EET) :Mul on kaks varianti: India vürstiriigid ja Vürstiriik (India). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:46 (EET) ::Pigem India värstiriigid, sest viimane vihjaks nagu asukohale Indias, mis erineb praegu sellest, mis India toona oli. Saluudiõigus tähendab seda, et sealsete valitsejate auks korraldati saluut, kui nad Suurbritanniat külastasid,, ehk mitte riigil ei olnud õigus saluteerida, vaid saluut saada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 14:24 (EET) :::Ma ei näe, kuidas viimane midagi muud vihjab kui esimene. :::Kui ma ei teaks, siis ma arvaks, et saluudiõigus on õigus saluteerida. Kui pealkiri on niikui arusaamatu, siis vüiks minu meelest olla juba saluuudiriik. Vene keeles on saluteeritav riik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 19:18 (EET) ''Carriageway'' on [[sõidutee]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:10 (EET) :Ühendasin <nowiki>''sõidutee''</nowiki> teiste Vikipeediatega. Väga ebamugav, kui midagi on jäänud ühendamatta. Tekitab segadust. Tõlgin siis ainult selle teise artikli. Seda pole veel keegi teinud. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 20:00 (EET) ''Dual carriageway'' on [[eraldusribaga tee]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:24 (EET) :See ei ole seotud sõiduradade arvuga. See tähendab, et teel on kaks sõiduteed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2026, kell 19:27 (EET) == Viga viitamisel == [[Mon Rovîa]] viidetega tekkis viga. Oskate aidata? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 19:30 (EET) :Korras- [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 19:46 (EET) == Kustutamissoovitus == Kustuta ära see [[2026 Afganistani-Pakistani sõda]] ümbersuunamise leht ja jäta alles ainult see <nowiki>''</nowiki>[[2026. aasta Afganistani-Pakistani sõda]]<nowiki>''</nowiki>. Ei tea isegi, miks sellise otsuse tegin. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:04 (EET) :Tänan väga. Hea töö. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:10 (EET) ::Tere. Kustutage palun [[Acrijose]]. Läks valesti pealkiri. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 11. aprill 2026, kell 13:35 (EEST) == Toivo Kurmeti matmispaik == Kui "Haudi annab sellised andmed" siis ehk võta vaevaks need andmed lisada antud lehe sisusse? Eriti kui juba on seal tema surmakoht mainitud ja muud sellist infot kirjas... [[Kasutaja:Erkko13|Erkko13]] ([[Kasutaja arutelu:Erkko13|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 13:11 (EEST) :Sa võid seda ise ka teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 14:29 (EEST) ::Sina oled see kes viiteta infot sinna tagasi pressib! Mina koristasin selle ebakõla, sa võtsid pingutada sama viiteta infokildu sinna tagasi toppida ja samas ei vaevu lehte sisuka viite jagu paremaks tegemast - siis tundub sulle et jaks on lõppenud ja ülejäänu võivad teised teha? Miks sa üldse teed selliseid kükke, mis sisu kvaliteeti ei paranda sel lehel? [[Kasutaja:Erkko13|Erkko13]] ([[Kasutaja arutelu:Erkko13|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 17:28 (EEST) :::Selline rünnak ei ole teretulnud. Kui veel teed, siis blokeerin trollimise eest. Kui tahad kasulik olla, siis pane koos viitega sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 17:46 (EEST) == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> == Žargoon == Lehekülg <nowiki>''</nowiki>[[släng]]<nowiki>'' on juba olemas, mille alguses on mainitud ka sõna ''žargoon''. Antud lehekülg on seotud ingliskeelse artikliga ''</nowiki>[[:en:Slang|slang]]<nowiki>''. Ingliskeelses Vikipeedias on täiesti olemas ka eraldi artikkel ''</nowiki>[[:en:Jargon|jargon]]<nowiki>''</nowiki>, millel eesti keelne lehekülg muidugi puudub. On sellisel juhul mõtet luua ka eesti keelde žargooni mõistet seletav eraldi artikkel? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 23:54 (EEST) :Mulle tundub, et eraldi artiklit ei saa teha, sest eesti keeles pole üldtunnustatud kriteeriumi slängi, argoo ja žargooni eristamiseks ja kui neid eristatakse, siis mitte eri keeltes ühtemoodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuni 2026, kell 00:23 (EEST) == Kalurisõlm == Eesti Entsüklopeedias nimetatakse rehvisõlme kalurisõlmeks. Kuigi kõik allikad seda ei tee, ja mõned nimetavad kalurisõlmeks tegelikku kalurisõlme. Muud moodi ei näe et seda nimetataks, nii et kui rehvisõlm on kalurisõlm, siis kalurisõlmel polegi nagu nime. Nõue et kõik peab vastama allikatele, ei ole selleks et see mis on kirjutatud oleks õige, vaid selleks et aetaks sama jama mida üldiselt aetakse. Kuid mõnikord on tähtis, et oleks õige. Rehvisõlm võib suure pinge all üles öelda, kalurisõlm seda ei tee. Nii et sellise segaduse tekitamine on ohtlik. Kui kalurisõlme asemel kasutatakse rehvisõlme, võivad inimesed surma saada, ja palju inimesi on niimoodi surma saanud. Nii et ma vabandan, korrektsus ja õigsus võivad mõnikord üldse mitte olla samad asjad, ja mõnikord väga hirmsate tagajärgedega. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. juuni 2026, kell 16:59 (EEST) :Kirjuta, nagu õigeks pead, ja viita oma allikatele. Viita ka sinna, kus on teistmoodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 03:50 (EEST) ::Eesti Entsüklopeedia viimases versioonis rehvisõlme kalurisõlmeks ei nimetata (varasemates versioonides nimetati), lisasin viite, varasemaid versioone ei pea arvestama. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 12:51 (EEST) == Pealkiri == [[:en:Bangle|Bangle]] eestikeelne pealkiri oleks...? Artikkel [[käevõru]] on olemas juba. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 22:20 (EEST) :Ei tea sobivat pealkirja. Aga neist saaks teha alajaotuse käevõru artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2026, kell 22:39 (EEST) ::Rõngaskäevõru ei sobi? Mansettkäevõru? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 09:10 (EEST) :::Ei tea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 10:39 (EEST) ::::Tere! Võtan õiguse siin võõral seinal kommenteerida, aga tahtsin MoroccoCentralile mõnele asjaolule osutada. Natuke võib-olla oleneb sellest, millest kirjutatavas eestikeelses artiklis juttu tuleb. Üks - saksakeelses vikipeedias on artikli pealkirjaks klaaskäevõru, mis on ka eestikeelses terminoloogias olemas - Eesti keskaja arheoloogilises materjalis Tartust on leitud klaaskäevõrude katkeid, mis on fragmendid just sellistest peenikestest ümmargustest käevõrudest. Ka saksakeelses artiklis on peamiselt juttu arheoloogiast ja need paistavad olevat miski mis liikus mööda kaubateid ja neid valmistati keskajal ka näiteks Kiievis jm [https://www.academia.edu/70730265/Mediaeval_Glass_Bracelets_in_Rus vt]. Teiseks on ''bangle ''sõna etümoloogia klaasiga seotud [https://web.archive.org/web/20140220033539/http://www.wmich.edu/dialogues/themes/indianwords.htm vt], kuigi neid tehakse tänapäeval igasugustest materjalidest, kuigi ikkagi ka klaasist. Klaaskäevõru pealkirja miinus võib-olla ongi see, et sõna osutab liiga üheselt materjalile, aga teatav vastavus välimuse ja omaduste (jäigad ümmargused) vahel on olemas. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 11:16 (EEST) :::::Võõrkeelses arheoloogiakirjanduses kasutatakse arheoloogia kontekstis nende kohta nii glass bracelets kui ka glass bangles, [https://www.cambridge.org/core/journals/antiquaries-journal/article/glass-bangles-in-the-british-isles-a-study-of-trade-recycling-and-technology-in-the-first-and-second-centuries-ad/E027DA388D694FB5040F3AF71CE7F875 vt] [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 11:31 (EEST) ::::::Mulle tundub, et pole alust eraldi artikli tegemiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:48 (EEST) :::::Inglise artiklis on ''bangle'' defineeritud kui jäik käevõru. Kas see tähendab, et seda tuleb üle randme lükata? Jääb selgusetuks, mis on nende eristav tunnus. Materjal ka ei ole. Võib-olla lihtsa rõnga kujulisus. Muide, saksa keeles võib ''Armband'' olla ka kellarihm või käepael. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) == Vaata üle == Artikli [[Holden Commodore (VE)]] tabel/mall. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 12:00 (EEST) :Ma ei tunne seda ala, aga [[Kasutaja:Laas]] on asjatundja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 12:19 (EEST) dj01wq6wvvnem61jx2zfg4kxjadml35 0 2655 7193797 7118952 2026-07-16T11:05:09Z Velirand 67997 7193797 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel]] | ametlik_keel = [[ukraina keel]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretskõi]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita.}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = [[24. august]] [[1991]] | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajina]]<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias).{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=[[University of California Press]]|journal=[[Soviet and Communist studies#External links|Communist and Post-Communist Studies]]|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni]] ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва “Україна”: історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika|Kiievi kroonikast]]. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=[[Encyclopedia of Ukraine]]}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja oblastist]] – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets|ürgmetsi]], mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on [[1980]]. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud vannutati mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2025. aasta juulist alates [[Julija Svõrõdenko]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Bobritski |eesnimi=Dmõtro |kuupäev=2025-07-16 |pealkiri=Ukraina uueks peaministriks saab hea Hiina-tundja |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/8287481/kohalik-vaade-ukraina-uueks-peaministriks-saab-hea-hiina-tundja}}</ref> === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina [[Hromada|''hromada''d]] 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ning Hersoni oblastidest (ja väikseid piirkond teistes oblastides).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi kolm miljonit inimest. Neile kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas. ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi kahaneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=[[Ukraina börs]]}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus|Püha Eliisabeti kindluses]], kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia|Volõõnias]], esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm|Krimmi]] üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina [[24. august]]il [[1991]] iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[Turumajandus|turumajandust]], kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid [[2014]]. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis algas Krimmi kriis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimm]]<nowiki/>i. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400&nbsp;000 – 1&nbsp;000&nbsp;000 inimest.<ref name="T4ESD" />´ [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] *[[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''’de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] leai4uebh0dh4atpwz0pxjp2mkmdwkn 0 4711 7193514 7147695 2026-07-15T17:53:19Z Andres 5 /* F */ 7193514 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[astronoomia]] mõisteid.'' {{tähed}} ==A== [[aasta]] - [[aastaaberratsioon]] - [[aastaparallaks]] - [[aastavõrrand]] - [[aberratsioon (astronoomia)|aberratsioon]] - [[aberratsioonikonstant]] - [[adaptiivoptika]] - [[aeg]] - [[aegruum]] - [[afeel]] - [[agu]] - [[ajaarvamine]] - [[ajamõõtmine]] - [[ajaperiood]] - [[ajarännak]] - [[ajasüsteem]] - [[ajavöönd]] - [[akretsioon (astronoomia)|akretsioon]] - [[aktiivne galaktikatuum]] - [[aktiivoptika]] - [[algoliid]] - [[alidaad]] - [[Alinda-tüüpi asteroidid]] - [[almukantaraat]] - [[antimaailm]] - [[antroopsusprintsiip]] - [[aovalgus]] - [[apogee]] - [[Apollo-tüüpi asteroidid]] - [[apsiid (astronoomia)|apsiid]] - [[arheoastronoomia]] - [[armillaarsfäär]] - [[asimuut]] - [[asterism]] - [[asteroid]] - [[asteroidide vöö]] - [[astraalmütoloogia]] - [[astraalusund]] - [[astrobioloogia]] - [[astrodünaamika]] - [[astrofotograafia]] - [[astrofotomeetria]] - [[astrofüüsik]] - [[astrofüüsika]] - [[astrogeoloogia]] - [[astrograaf]] - [[astrokeemia]] - [[astrokliima]] - [[astrolaab]] - [[astromeetria]] - [[astronaut]] - [[astronautika]] - [[astronavigatsioon]] - [[astronoom]] - [[astronoomia]] - [[astronoomiakonstant]] - [[astronoomiamärgid]] - [[astronoomiaobservatoorium]] - [[astronoomiariistad]] - [[astronoomiline kaart]] - [[astronoomiline kevad]] - [[astronoomiline refraktsioon]] - [[astronoomiline suvi]] - [[astronoomiline sügis]] - [[astronoomiline talv]] - [[astronoomiline vaatlus]] - [[astronoomiline ühik]] - [[astronoomilised aastaajad]] - [[astrooptika]] - [[astroosakestefüüsika]] - [[astrospektroskoopia]] - [[asukohamääramine]] - [[atmosfäär]] - [[atmosfääriväline astronoomia]] - [[aurustuv kvaasigloobul]] - [[avatud Universum]] ==B== [[barüontäht]] - [[Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed]] - [[Big Crunch]] - [[Big Rip]] - [[bioastronoomia]] - [[Bode seadus]] - [[boliid]] ==D== [[deferent]] - [[kääne (astronoomia)|deklinatsioon]] - [[De Sitteri universum]] - [[difuusne udukogu]] - [[Doppleri efekt]] - [[Dysoni sfäär]] ==E== [[efemeriid]] - [[efemeriidiaeg]] - [[eha]] - [[Einsteini universum]] - [[Einsteini võrrandid]] - [[ekliptika]] - [[ekliptilised koordinaadid]] - [[eksobioloogia]] - [[eksoplaneet]] - [[ekvaatoriline monteering]] - [[ekvaatorilised koordinaadid]] - [[ekvatoriaal]] - [[ekvinoktsium]] - [[elektrofotomeeter]] - [[elliptiline galaktika]] - [[elongatsioon]] - [[elutagamissüsteem]] - [[emissioonudu]] - [[epitsükkel]] - [[epohh]] - [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] - [[esimene kosmiline kiirus]] - [[Euroopa Kosmoseagentuur]] ==F== [[fakkel]] - [[flokkul]] - [[fluktuar]] - [[fotogramm-meetria]] - [[fotogramm-meetriline vaatlus]] - [[fotomeeter]] - [[fotomeetria (astronoomia)|fotomeetria]] - [[fotomeetriline paradoks]] - [[fotomeetriline punanihe]] - [[fotosfäär]] - [[fototopograafia]] - [[fraktaalne universum]] - [[Fraunhoferi jooned]] - [[Friedmanni võrrandid]] ==G== [[galaktika]] - [[Linnutee|Galaktika]] - [[galaktikagrupp]] - [[galaktikaparv]] - [[galaktikasüsteem]] - [[galaktikate evolutsioon]] - [[galaktikate superparv]] - [[galaktikate teke]] - [[Galaktika-väline astronoomia]] - [[galaktikaväline taustvalgus]] - [[galaktilised koordinaadid]] - [[gammaastronoomia]] - [[gammakiirguse purse]] - [[gammapurse]] - [[gammasähvatus]] - [[geminiidid]] - [[geodeetiline astronoomia]] - [[geoid]] - [[geomagnetiline torm]] - [[geotsentriline maailmasüsteem]] - [[geotsentriline orbiit]] - - [[geotsentrilised koordinaadid]] - [[giid (astronoomia)|giid]] - [[globaalne positsioneerimissüsteem]] - [[gloobul]] - [[gnoomon]] - [[GPS]] - [[gravitatsiooniline kollaps]] - [[gravitatsiooniline paradoks]] - [[gravitatsiooniline punanihe]] - [[gravitatsiooniline raadius]] - [[gravitatsioonilääts]] - [[Greenwichi aeg]] - [[Gregoriuse kalender]] - [[güroskoop]] ==H== [[hajusparv]] - [[halo (kosmoloogia)]] - [[hele sinine muutlik täht]] - [[heledus]] - [[heledusfunktsioon]] - [[heliofüüsika]] - [[heliopaus]] - [[heliosfäär]] - [[heliostaat]] - [[heliotsentriline maailmasüsteem]] - [[heliotsentrilised koordinaadid]] - [[Herscheli kosmoseteleskoop]] - [[Hertzsprungi-Russelli diagramm]] - [[hiidplaneet]] - [[hiidtäht]] - [[hiiglasliku kokkupõrke hüpotees]] - [[horisondilised koordinaadid]] - [[horisont]] - [[Hubble'i konstant]] - [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] - [[Hubble'i seadus]] - [[Hubble'i tugikataloog]] - [[humanoid]] - [[häiritus]] - [[hämarik]] - [[hüpergalaktika]] - [[hüperhiid]] - [[hüperontäht]] ==I== [[Ida-Euroopa aeg]] - [[Igavese valguse tipp]] - [[infrapunaastronoomia]] - [[interplanetaarne keskkond]] - [[interstellaarne keskkond]] - [[ionosfäär]] - [[iriidiumisähvatus]] ==J== [[juhtpikksilm]] - [[Juliuse kalender]] - [[Juliuse päev]] - [[jäähiid]] ==K== [[Kaali meteoriidikraatrid]] - [[kaaluta olek]] - [[kaksikplaneet]] - [[kaksiktäht]] - [[kalender]] - [[kalendriaasta]] - [[kalendrimärk]] - [[kanderakett]] - [[kahanev kuu]] - [[kahanev poolkuu]] - [[kasvav kuu]] - [[kell]] - [[kellaaeg]] - [[kellamehhanism]] - [[Kepleri seadused]] - [[kerakujuline Maa]] - [[kerasparv]] - [[keskpäev]] - [[kesköö]] - [[keskööpäike]] - [[kevad]] - [[kevadine pööripäev]] - [[kevadpunkt]] - [[kevadpunkti pretsessioon]] - [[kiirgusvastuvõtja]] - [[kiirgusvöönd]] - [[kiloparsek]] - [[kinnistäht]] - [[kivimeteoriit]] - [[kohalik aeg]] - [[Kohalik Mull]] - [[Kohalik Leht]] - [[kohalik päikeseaeg]] - [[Kohalik Tähtedevaheline Pilv]] - [[koit]] - [[kollane kääbus]] - [[gravitatsiooniline kollaps|kollaps]] - [[kollapsar]] - [[kolmiktäht]] - [[komeet]] - [[komparaator]] - [[tähtkuju|konfiguratsioon]] - [[kondriitmeteoriit]] - [[konjunktsioon (astronoomia)|konjunktsioon]] - [[tähtkuju|konstellatsioon]] - [[koronagraaf]] - [[korrapäratu galaktika]] - [[kosmiline kiirgus]] - [[kosmiline kiirus]] - [[kosmiline kliima]] - [[kosmiline müra]] - [[kosmiline raadiomüra]] - [[kosmiline tolm]] - [[kosmogoonia]] - [[kosmograafia]] - [[kosmoseilm]] - [[kosmiline horisont]] - [[kosmiline mikrolaine-taustkiirgus]] - [[kosmoloogia]] - [[kosmoloogiline horisont]] - [[kosmoloogiline konstant]] - [[kosmoloogiline printsiip]] - [[kosmonaut]] - [[kosmonautika]] - [[kosmos]] - [[kosmose uurimine]] - [[kosmoseaparaat]] - [[kosmosegeoloogia]] - [[kosmosejaam]] - [[kosmosekapsel]] - [[kosmosekeemia]] - [[kosmoselaboratoorium]] - [[kosmoselaev]] - [[kosmoselend]] - [[kosmoselennuaparaat]] - [[kosmoselennuk]] - [[kosmosemeditsiin]] - [[kosmosenavigatsioon]] - [[kosmoseprügi]] - [[kosmosepsühholoogia]] - [[kosmoserakett]] - [[kosmoseside]] - [[kosmosesond]] - [[kosmosesüstik]] - [[kosmosetehnoloogia]] - [[kosmoseteleskoop]] - [[kosmosetransport]] - [[kosmosetsivilisatsioon]] - [[kromosfäär]] - [[kronomeeter]] - [[krooniauk]] - [[krooni massipurse]] - [[ksenobioloogia]] - [[Kuiperi vöö]] - [[kuldarv]] - [[kulminatsioon (astronoomia)|kulminatsioon]] - [[planeedi kaaslane|kuu]] (planeedi kaaslane) - [[kuu (kalender)|kuu]] (kalendris) - [[kuuauto]] - [[kuukulgur]] - [[Kuu faasid]] - [[Kuu liikumine]] - [[kuu loomine]] - [[kuum Jupiter]] - [[kuumeteoriit]] - [[kuupäev]] - [[kuupäevaraja]] - [[kuusulane]] - [[kuuvalgus]] - [[kuuvarjutus]] - [[kvaasigeoid]] - [[kvadrant (astronoomia)|kvadrant]] - [[kvadratuur]] - [[kvantkell]] - [[kvantkosmoloogia]] - [[kvartskell]] - [[kvasar]] - [[kõrgatmosfäär]] - [[kõrgus (astronoomia)|kõrgus]] - [[kääbusgalaktika]] - [[kääbustäht]] - [[kääbusplaneet]] - [[kääbustäht]] - [[kääne (astronoomia)|kääne]] - [[külm varjatud aine]] ==L== [[ΛCDM-mudel]] - [[laengukogumise seade]] - [[laengsidestusseadis]] - [[lame Maa]] - [[lame universum]] - [[langev täht]] - [[LBV-täht]] - [[lendav taldrik]] - [[leoniidid]] - [[libratsioon]] - [[lihtaasta]] - [[liigaasta]] - [[lisapäeva-aasta]] - [[Linnutee]] - [[Lissajous' orbiit]] - [[lont (astronoomia)|lont]] - [[looded]] - [[loomaring]] - [[lõunataevas]] - [[läänepunkt]] ==M== [[Maa atmosfäär]] - [[Maa liikumine]] - [[Maa magnetosfäär]] - [[Maa pöörlemine]] - [[Maa vari]] - [[Maa väidetavad kuud]] - [[maailmaaeg]] - [[maailmapoolus]] - [[maailmaruum]] - [[maailmasüsteem]] - [[maakera]] - [[Maale ohtlikud asteroidid]] - [[Maa-lähedane orbiit]] - [[Maa-tüüpi planeedid]] - [[maaväline elu]] - [[maavälise elu otsingud]] - [[maaväline tsivilisatsioon]] - [[magnetosfäär]] - [[magnettorm]] - [[Maunderi miinimum]] - [[megaliitastronoomia]] - [[mehitamata kosmoselennuaparaat]] - [[mehitatud kosmoselaev]] - [[mereastronoomia]] - [[meresõiduastronoomia]] - [[meri (Kuu)]] - [[meridiaan]] - [[meridiaanring]] - [[Messier' kataloog]] - [[metagalaktika]] - [[metauniversum]] - [[meteoor]] - [[meteoorivool]] - [[meteoorkeha]] - [[meteoriidikraater]] - [[meteoriit]] - [[meteoriitika]] - [[meteoroloogiasatelliit]] - [[meteoroloogiatehiskaaslane]] - [[meteoroloogiline satelliit]] - [[metoonitsükkel]] - [[mikrofotomeeter]] - [[miriid]] - [[mitmikgalaktika]] - [[mitmikplaneet]] - [[mitmiktäht]] - [[mittestatsionaarne täht]] - [[must auk]] - [[must kääbus]] - [[muutlik täht]] - [[mõõn]] - "[[Mysterium Cosmographicum]]" ==N== [[nadiir]] - [[nakhliit]] - [[NASA]] - [[neutriinoastronoomia]] - [[neutrontäht]] - [[New General Catalogue]] - [[Noorkuu (Kuu faas)|noorkuu]] - [[noova]] - [[nutatsioon]] - [[nädal]] - [[näiv heledus]] ==O== [[objektiivprisma]] - [[observatoorium]] - [[oktant]] - [[Olbersi paradoks]] - [[omaliikumine]] - [[ookeaniplaneet]] - [[opositsioon (astronoomia)|opositsioon]] - [[optiline astronoomia]] - [[orbiidi ekstsentrilisus]] - [[orbiidi kalle]] - [[orbiit]] - [[orbitaaljaam]] - [[orbitaallennuk]] - [[orbitaalobservatoorium]] - [[Orioni haru]] - [[osaline varjutus]] - [[otsetõus]] ==P== [[paleoastronoomia]] - [[paljas silm]] - [[paokiirus]] - [[parallaks]] - [[parallaktiline monteering]] - [[taevaparalleel|paralleel]] - [[paralleeluniversum]] - [[parsek]] - [[parvesõrmed]] - [[passaažiriistad]] - [[peajada]] - [[peajada täht]] - [[peegeldav udu]] - [[perigee]] - [[periheel]] - [[perseiidid]] - [[perturbatsioon]] - [[Plancki aeg]] - [[planeedi atmosfäär]] - [[planeedi definitsioon]] - [[planeedi kaaslane]] - [[planeedisüsteem]] - [[planeet]] - [[planeetide liikumine]] - [[planeetidevaheline automaatjaam]] - [[planeetidevaheline kosmoselaev]] - [[planeetidevaheline keskkond]] - [[planeetidevaheline tolm]] - [[planeetos]] - [[planetaarium]] - [[planetaarne udukogu]] - [[planetaarudu]] - [[planetoloogia]] - [[polaarpäev]] - [[polaartelg]] - [[polaarvalgus]] - [[polaaröö]] - [[poolkuu]] - [[poolus]] - [[poolvari]] - [[positsioneerimine]] - [[praktiline astrofüüsika]] - [[pretsessioon]] - [[protogalaktikad]] - [[protoplaneet]] - [[protoplanetaarne ketas]] - [[protoplanetaarudu]] - [[prototäht]] - [[protuberants]] - [[pruun kääbus]] - [[Ptolemaiose maailmasüsteem]] - [[pulsar]] - [[punane hiid]] - [[punane kääbus]] - [[punanihe]] - [[purskar]] - [[põhjavalgus]] - [[päev]] - [[päevavalgus]] - [[Päikese aktiivsus]] - [[Päikese atmosfäär]] - [[Päikese atmosfääri üleminekutsoon]] - [[Päikese fotosfäär]] - [[Päikese fotosfääri graanulid]] - [[Päikese füüsika]] - [[Päikese kiirgustsoon]] - [[Päikese konvektsioonitsoon]] - [[Päikese kromosfäär]] - [[Päikese kroon]] - [[Päikese laik]] - [[Päikese mass]] - [[Päikese mõjud]] - [[Päikese tuum]] - [[päikeseaeg]] - [[päikeseaktiivsus]] - [[päikeseenergia]] - [[päikesekell]] - [[päikesekiirgus]] - [[päikeselaik]] - [[päikesemärk]] - [[päikeseneutriinod]] - [[päikeseplekk]] - [[päikesepurse]] - [[päikeseseisak]] - [[Päikesesüsteem]] - [[Päikesesüsteemi teke]] - [[päikeseteenistus]] - [[päikeseteleskoop]] - [[päikesetsükkel]] - [[päikesetuul]] - [[päikesevarjutus]] - [[pööripäev]] - [[pöörlemisperiood]] ==R== [[raadioastronoomia]] - [[raadiogalaktika]] - [[raadiointerferomeeter]] - [[raadiolokatsiooniastronoomia]] - [[raadiomajakas]] - [[raadioteleskoop]] - [[radiaalkiirus]] - [[radiant]] - [[rahvaastronoomia]] - [[rahvakalender]] - [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] - [[rakett]] - [[raudmeteoriit]] - [[reflektor]] - [[refraktor]] - [[refraktsioon atmosfääris]] - [[relativistlik astrofüüsika]] - [[relativistlik objekt]] - [[reliktkiirgus]] - [[retrograadne liikumine]] - [[Russelli diagramm]] - [[ruum (füüsika)|ruum]] - [[ruunikalender]] - [[röntgenastronoomia]] - [[röntgenfluktuar]] ==S== [[saaros]] - [[komeet|sabatäht]] - [[sajand]] - [[planeedi kaaslane|satelliit]] (planeedi looduslik kaaslane) - [[tehiskaaslane|satelliit]] (tehiskaaslane) - [[satelliitside]] - [[Saturni rõngad]] - [[Schmidti kaamera]] - [[sekstant]] - [[selenograafia]] - [[selenoloogia]] - [[selenotsentriline orbiit]] - [[seniit]] - [[seniitkaugus]] - [[seniitteleskoop]] - [[sfääriline astronoomia]] - [[sideeriline periood]] - [[siderostaat]] - [[sidesatelliit]] - [[sidetehiskaaslane]] - [[sinine hiid]] - [[sinine ülihiid]] - [[sirvilauad]] - [[sisemine heliosfäär]] - [[siseplaneedid]] - [[sodiaagimärk]] - [[sodiaagivalgus]] - [[sodiaak]] - [[soe-kuum galaktikatevaheline keskkond]] - [[solaarfüüsika]] - [[spektriklass]] - [[spiikul]] - [[spiraalgalaktika]] - [[Spitzeri kosmoseteleskoop]] - [[statsionaarse seisundi teooria]] - [[stellaarastronoomia]] - [[stellaardünaamika]] - [[stellaarfüüsika]] - [[stellaarkinemaatika]] - [[stellaarstruktuur]] - [[Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy]] - [[suhtelise Universumi teooria]] - [[supergraanul]] - [[superklaster]] - [[superkuu]] - [[Super-Maa]] - [[supernoova]] - [[supernoova jäänuk]] - [[Suur Kollaps]] - [[Suur Pauk]] - [[Suur Tõmbaja]] - [[suuremõõtmelised struktuurid]] - [[suveaeg]] - [[suvi]] - [[suvine pööripäev]] - [[sügis]] - [[sügisene pööripäev]] - [[sügispunkt]] - [[sünoodiline kuu]] - [[sünoodiline periood]] - [[süsinikkondriidid]] ==T== *[[taeva lõunapoolus]] *[[taeva põhjapoolus]] * [[taevakaart]] *[[taevakoordinaatide süsteem]] * [[taevamehaanika]] * [[taevapoolkera]] *[[taevapoolused]] *[[taikonaut]] * [[talvine pööripäev]] * [[tasasuse probleem]] *[[tehiskaaslane]] *[[teleskoop]] *[[Terminaator (astronoomia)|terminaator]] *[[tume udukogu]] *[[tumeaine]] *[[tumeenergia]] * [[tunninurk]] *[[tähe atmosfäär]] *[[täheareng]] *[[täheassotsiatsioon]] *[[tähehüppamine]] *[[täheparv]] *[[tähepurske galaktika]] *[[Meteoorivool|tähesadu]] *[[tähesuurus]] * [[tähesüsteem]] * [[täheteke]] *[[Täht (astronoomia)|täht]] *[[tähtedevaheline aine]] *[[tähtedevaheline pilv]] *[[tähtedevaheline planeet]] *[[tähtkuju]] *[[täielik kosmoloogiline printsiip]] *[[täielik varjutus]] * [[täiskuu]] * [[täisvari]] * [[tühimik]] ==U== [[udukogu]] - [[universaalinstrument]] - [[Universum]] - [[Universumi paisumine]] - [[Universumi peenhäälestus]] - - [[uusaegne maksimum]] ==V== [[vaadeldav Universum]] - [[valge kääbus]] - [[valged ööd]] - [[valgusaasta]] - [[valgusreostus]] - [[vanakuu]] - [[varjatud aine]] - [[varjatud energia]] - [[varjutus]] - [[virmalised]] - [[võrdpäevsus]] - [[väli C]] - [[vööndiaeg]] ==W== [[James Webbi kosmoseteleskoop]] - [[WMAP]] - [[Wolfi arv]] - [[Wolfi-Rayet' täht]] ==Ö== [[Öpiku-Oorti pilv]] - [[ööpäev]] - [[ööpäevane aberratsioon]] ==Ü== *[[üldrelatiivsusteooria]] *[[ülihiid]] *[[ülimassiivne must auk]] ==Vaata ka== *[[Astronoomide loend]] *[[Kosmoseaparaatide loend]] **[[Maa tehiskaaslaste loend]] *[[Messier' kataloogi objektide loend]] *[[Observatooriumite loend]] *[[Taevakehade loend]] *[[Tähtkujude loend]] *[[Astroloogia mõisteid]] {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Astronoomia| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] glotrg2qab9xzwyvpqzylsm49oywzs4 0 5126 7193458 7051307 2026-07-15T14:31:28Z Kuriuss 38125 7193458 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Aasta artikkel}} '''1941. aasta''' ('''MCMXLI''') oli [[20. sajand]]i 41. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[3. jaanuar]] – [[Martin Bormann]] andis salajase ringkirjaga teada [[Gooti kiri|gooti kirja]] asendamisest [[antiikva]]ga. * [[21. jaanuar]] – [[Austraalia]] ja [[Ühendatud Kuningriik|Briti]] väed ründasid [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Liibüa]]s [[Tobruk]]i linna. * [[22. jaanuar]] – [[Ühendatud Kuningriik|Briti]] väed vallutasid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus [[Itaalia]] jõududelt [[Tobruk]]i. === Veebruar === * [[11. veebruar]] – kolonelleitnant [[Erwin Rommel]] saabus [[Tripoli]]sse. * [[12. veebruar]] – katsetati [[penitsilliin]]i esimest korda [[inimene|inimese]] peal === Märts === * [[27. märts]] – [[Jaapan]]i spioon [[Takeo Yoshikawa]] saabus [[Honolulu]]sse. === Aprill === * [[13. aprill]] – [[Jaapan]] sõlmis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] mittekallaletungilepingu. === Mai === * [[10. mai]] – Saksa [[Kolmas riik|Kolmanda Riigi]] valitseva partei [[NSDAP]] sekretär [[Rudolf Heß]] lendas [[Suurbritannia]]sse salaläbirääkimistele väidetavalt eesmärgiga sõlmida rahu Saksamaa ja Inglismaa vahel, kuid vangistati sõja lõpuni Inglismaal. * [[12. mai]] – Saksamaal valmis maailma esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti [[Z3]]. * [[27. mai]] – [[Suurbritannia]] laevad uputasid [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Atlandi ookean]]il [[Saksamaa]] sõjalaeva [[Bismarck (sõjalaev)|Bismarck]]. === Juuni === * [[22. juuni]] – [[Saksamaa]] alustas sõda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu. * [[26. juuni]] – [[Soome|Soome Vabariik]] kuulutas [[sõda|sõja]] NSV Liidule (algas [[Jätkusõda]]). === Juuli === * [[2. juuli]] – Saksa väed vallutasid [[Riia]]. *[[3. juuli]] – Nõukogude Liidu riikliku kaitsekomitee esimees [[Stalin]] pidas Moskva raadios oma kurikuulsa kõne, milles ta kutsus tööliste ja talupoegade maakaitseväge (s.t [[hävituspataljon]]i) järgima kogu maal põletatud maa taktikat. * [[24. juuli]] – [[Saksamaa]] lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku [[Moskva]]le. * [[29. juuli]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. === August === * [[8. august]] – [[Eesti]]st [[Saaremaa]]lt lähtus Nõukogude lennuväe esimene pommirünnak [[Berliin]]i. Nõukogude andmeil sooritati [[Kogula (Kärla)|Kogula]] ja [[Aste lennuväli|Aste]] lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini [[Saksamaa]] pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 eri kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg. === September === * [[8. september]] – [[Wehrmacht|Saksa sõjavägi]] algas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus [[Leningrad]]i piiramist. * [[12. september]] – [[Wehrmacht|Saksa sõjavägi]] kohtas Idarindel esimest lumesadu. === Oktoober === * [[25. oktoober]] – [[Saksamaa]] esimene pealetung [[Moskva]]le [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kukkus läbi. === November === * [[12. november]] – temperatuur [[Moskva]] ümbruses langes −12 °[[Celsiuse skaala|C]]-ni. === Detsember === * [[7. detsember]] – [[Jaapan]] ründas [[USA]] mereväebaasi [[Pearl Harbor]]is. * [[11. detsember]] – Saksamaa ja [[Itaalia]] kuulutasid Ameerika Ühendriikidele sõja. == Sündmused Eestis == {{Vaata|1941. aasta Eestis}} === Jaanuar === *[[4. jaanuar]] – loodi [[Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)</ref>. *[[10. jaanuar]] – sõlmiti leping 57 000 sakslase ümberasustamiseks [[Eesti]]st, [[Läti]]st ja [[Leedu]]st. *[[15. jaanuar]] – pankades [[riigistamine|riigistati]] [[hoius]]ed<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. === Veebruar === *[[23. veebruar]] – [[riigipüha]]na tähistati [[Punaarmee]] aastapäeva<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[28. veebruar]] – [[Eesti Apostlik Õigeusu Kirik]] allutati [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadile]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. === Märts === *[[31. märts]] – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium sätestas Eesti NSV aunimetused ([[Eesti NSV teeneline teadlane-tehniklane]], [[Eesti NSV teeneline teadlane]], [[Eesti NSV rahvaartist]], [[Eesti NSV teeneline kunstnik]], [[Eesti NSV rahvakirjanik]], [[Eesti NSV teeneline kirjanik]], [[Eesti NSV teeneline artist]], [[Eesti NSV kooli teeneline õpetaja]], [[Eesti NSV teeneline arst]]) === Aprill === *[[4. aprill]] – asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega [[Kommunaalprojekt|Projekteerimise Kontor "Kommunaalprojekt"]]. *[[18. aprill]] – taludele kehtestati kohustuslikud põllumajandussaaduste müümise normid.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[30. aprill]] – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Tallinna Polütehniliseks Instituudiks. === Mai === *[[12. mai]] – eestlastest [[Hispaania]] vabatahtlike pidulik vastuvõtt kommunistide poolt [[Tallinn]]as. *[[15. mai]] – [[Eesti Vabariigi isikutunnistus]]i hakati välja vahetama [[Nõukogude Liidu pass|Nõukogude Liidu passidega]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *Kevadel loodi Eestis mitmeid [[sovhoos]]e, [[masina-traktorijaam]]u (MTJ) ja [[hobu-masinariistade laenutuspunkt]]e.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> === Juuni === *[[14. juuni]] – Nõukogude repressiivorganid korraldasid esimese massilise [[küüditamine|küüditamise]] [[Baltikum]]ist ([[juuniküüditamine]]). *[[27. juuni]] – [[Armanda degli Abbati-Campodonico]] kui välismaalane arreteeriti ja [[Abbati laulustuudio]] tegevus katkes. *[[28. juuni]] – Eestis toimus [[mobilisatsioon]] NSV Liidu võimude poolt ning mobiliseeritud viidi [[tööpataljon]]idesse. *[[30. juuni]] – [[1. juuli]] – Nõukogude repressiivorganid korraldasid Lääne-Eesti saartel teise massilise [[küüditamine|küüditamise]] laine. === Juuli === *[[1. juuli|1.]]–[[4. juuli]] – [[NKGB]] eestvõttel küüditati inimesi [[Saaremaa]]lt, [[Hiiumaa]]lt, [[Muhu]]st ja [[Vormsi]]lt.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[3. juuli]] – [[metsavennad]] vabastasid [[Kilingi-Nõmme]]. *[[4. juuli]] – [[Liivamäe lahing]] oli metsavendade esimene suurem kokkupõrge [[Punaarmee]]ga. *[[5. juuli]] – esimesed Saksa väeosad ületasid [[Võrumaa]]l [[Naha]] külas [[Eesti]] piiri. *[[8. juuli|8.]]–[[9. juuli]] – [[NKVD]] käsul hukati [[Tartu vangla]]s 193 inimest.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[8. juuli]] – Saksa väed vallutasid [[Petseri]]. *[[9. juuli]] – [[Tartu]]s lasi [[Punaarmee]] õhku ajaloolise [[Kivisild (Tartu)|Kivisilla]]. *[[10. juuli]] – [[Kolga laht|Kolga]] lahes maabus [[Soome]]s eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp [[Erna (luuregrupp)|Erna]] [[kolonel]] [[Henn-Ants Kurg|Kure]] juhtimisel. Grupp asus laagrisse [[Harjumaa]] ja [[Järvamaa]] piiril [[Kautla]] rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku. *[[10. juuli]] – toimus [[Tartu ülestõus]], [[metsavennad]] ja Eesti vastupanuorganisatsioonid vabastasid [[Tartu]] lõunaosa. *[[22. juuli]] – [[Tallinn]]as käsutati kõik 16–55-aastased kodanikud kaitsetöödele – rajati "[[Lauristini liin]]". *[[22. juuli]] – [[Saksamaa|Saksa]] väed andsid löögi [[Põltsamaa]]lt [[Mustvee]] suunas. *[[25. juuli]] – ümberpiiramisohus [[Punaarmee]] osad taganesid [[Tartu]] põhjaosast. *[[30. juuli]] – metsadesse põgenenud kommunistid mõrvasid [[Kuremaa vald|Kuremaa vallas]] paarkümmend inimest. *[[31. juuli]] – [[Omakaitse]] hävitas [[Saare kott|Saare koti]]. === August === * [[7. august]] – Saksa väed jõudsid välja Soome lahe äärde ning lõikasid ära maismaa taganemistee Põhja-Eestis, saartel ja Tallinnas asuvatel Nõukogude vägedel. *[[24. august]] – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik [[Eestirand]] sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule [[Prangli]] saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed, keda Nõukogude võimud kavatsesid viia [[NKVD]] tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördus koju tagasi 31. augustil. *[[28. august]] – [[Eesti]] ja Saksa väeüksused vabastasid [[Tallinn]]a. === September === *[[4. september]] – asutati Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus ([[ZEV]]). *[[8. september]] – Saksa vägede dessant maabus [[Vormsi]]l. *[[11. september]] – moodustati abistamisorganisatsioon [[Eesti Rahva Ühisabi]]. *[[14. september]] – [[Eesti]] ja Saksa vägede dessant maabus [[Muhu|Muhu saarel]]. Saar vallutati [[17. september|17. septembril]]. *[[15. september]] – [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] juhataja [[Franz von Roques]] nimetas ametisse [[Eesti Omavalitsus]]e. *[[17. september]] – Saksa väed tungisid [[Saaremaa]]le. === Oktoober === *[[5. oktoober]] – [[Sõrve]]s alistusid viimased Saksa vägedele [[Saaremaa]]l vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad. *[[14. oktoober]] – Saksa vägede dessant maabus [[Hiiumaa]]l. * 14. oktoober – [[Eestis kehtiva õiguse määrus]]ega määrati, et Eestis kehtivad seadused ja määrused, mis olid kehtivusel kuni 21. juunini 1940. *[[22. oktoober]] – [[Tahkuna]]l alistusid viimased Saksa vägedele [[Hiiumaa]]l vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad. === November === *[[1. november]] – koolid alustasid tegevust. Sisedirektori{{lisa viide}} korraldusel tuli sel puhul kogu [[Eesti]]s heisata Eesti ja Saksa lipud. === Detsember === *[[5. detsember]] – kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]] astus ametisse. *[[6. detsember]] – viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed [[Osmussaar]]e. *[[20. detsember]] – poliitilistele vangidele kuulutati [[amnestia]]. Enamik kommuniste vabastati. *Aasta oluline kirjandussündmus oli [[August Gailit]]i romaani "[[Ekke Moor]]" ilmumine.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1941}} *[[9. jaanuar]] – [[Joan Baez]], USA folklaulja, laululooja ja aktivist *[[14. jaanuar]] – [[Faye Dunaway]], USA näitleja **[[21. jaanuar]] – [[Plácido Domingo]], laulja *[[22. jaanuar]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[30. jaanuar]] – [[Richard Cheney|Dick Cheney]], Ameerika Ühendriikide asepresident 2001–2009 *[[13. veebruar]] – [[Virgo Mihkelsoo]], eesti tehnikateadlane *[[6. märts]] – [[Sulev Raudsepp]], eesti advokaat ja kirjanik *[[7. märts]] – [[Juha Virkkunen]], soome raadioajakirjanik, eesti kirjanduse tõlkija *[[21. märts]] – [[Dirk Frimout]], Belgia astrofüüsik ja astronaut *[[12. aprill]] – [[Bobby Moore]], inglise jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Ryan O'Neal]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[23. aprill]] – [[Paavo Lipponen]], soome poliitik *[[12. mai]] – [[Chick Corea]], USA džässpianist ja -helilooja *[[29. mai]] – [[Inger Aufles]], norra murdmaasuusataja *[[31. mai]] – [[Aleksander Heintalu]] (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees *[[19. juuni]] – [[Václav Klaus]], Tšehhi poliitik *[[20. juuni]] – [[Ulf Merbold]], Saksamaa astronaut *[[22. juuli]] – [[George Clinton (muusik)|George Clinton]], USA funkmuusik *[[30. juuli]] – [[Paul Anka]], Kanada-USA laulja *[[10. august]] – [[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[28. august]] – [[Toomas Leius]], eesti tennisist *[[3. september]] – [[Sergei Dovlatov]], vene kirjanik *[[9. september]] – [[Otis Redding]], ameerika laulja ja laululooja *[[21. oktoober]] – [[Steve Cropper]], USA kitarrist, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[19. november]] – [[Krista Puusepp]], eesti ujuja ja treener *[[21. november]] – [[Juliet Mills]], inglise näitleja *[[28. november]] – [[Laura Antonelli]], itaalia näitleja *[[3. detsember]] – [[Eduard, Anhalti prints]], Anhalti hertsogliku perekonna pea *[[6. detsember]] – [[Evald Hermaküla]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. detsember]] – [[Viivi Neare]], eesti eripedagoog *[[15. detsember]] – [[Leo Mõtus]], eesti informaatikateadlane *[[31. detsember]] – [[Alex Ferguson]], šoti jalgpallur ja jalgpallimänedžer ([[Manchester United]]) == Surnud == {{vaata|Surnud 1941}} * [[13. jaanuar]] – [[James Joyce]], iiri kirjanik * [[28. veebruar]] – [[Alfonso XIII]], Hispaania kuningas * [[5. märts]] – [[Karl Menning]], eesti kutselise teatri algataja ja diplomaat * [[28. märts]] – [[Virginia Woolf]], inglise kirjanik * [[5. aprill]] – [[Villem Ormisson]], eesti kunstnik * [[17. aprill]] – [[Eduard Kesk]], Eesti sõjaväelane * [[4. juuni]] – [[Wilhelm II]], endine Saksa keiser ja Preisimaa kuningas * [[3. juuli]] – [[Friedrich Karl Akel]], Eesti diplomaat ja poliitik * [[4. juuli]] – [[Jaan Naissoo]], Eesti politseinik * [[6. juuli]] – [[Carl Prima]], eesti arst *[[19. august]] – [[Anton Teetsov]], eesti pangandustegelane *[[1. september]] – [[Eduard Laaman]], eesti ajakirjanik ja poliitik *1. september – [[Karl Parts]], Eesti sõjaväelane, Vabadussõja väejuht *[[14. oktoober]] – [[Hjalmar Söderberg]], rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija * [[25. oktoober]] – [[Robert Delaunay]], prantsuse maalikunstnik * [[6. november]] – [[Maurice Leblanc]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik * [[12. november]] – [[Eduardo Schaerer]], Paraguay president 1912–1916 * [[16. november]] – [[Miina Härma]], eesti helilooja ja koorijuht *[[19. november]] – [[Henn Treial]], Eesti poliitik *[[21. november]] – [[Jüri Kitsing]], eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur, sporditegelane * [[20. detsember]] – [[Igor Severjanin]], vene luuletaja * [[24. detsember]] – [[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik * [[26. detsember]] – [[August Gustavson]], Eesti sõjaväelane * [[30. detsember]] – [[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – auhinda välja ei antud *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – auhinda välja ei antud *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – auhinda välja ei antud *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – auhinda välja ei antud *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – auhinda välja ei antud == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 251–257</ref>}} [[Kategooria:1941| ]] [[Kategooria:1940. aastad]] 27smpvx1fijo2ui0vm411htimqztlyf 0 7288 7193695 7193378 2026-07-16T07:25:07Z Avjoska 1538 /* S */ 7193695 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajakirjanik]]ke.'' {{tähed}} ==A== [[Martinus Wilhelmus van der Aa]] - [[Thorvald Aadahl]] - [[Frank Aaen]] - [[Bjarne Aagaard Strøm]] - [[Martin Aagård]] - [[Helle Aan]] - [[Verna Aardema]] - [[Juhan Aare]] - [[Toivo Aare]] - [[Jüri Aarma]] - [[Kiur Aarma]] - [[Raik Aarma]] - [[Anneli Aasmäe]] - [[Rando Aav]] - [[Richard Aavakivi]] - [[Marti Aavik]] - [[Svea Aavik]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Gabriela Adameșteanu]] - [[Lena Adelsohn Liljeroth]] - [[Annely Adermann]] - [[Margit Adorf]] - [[Aleksei Adžubei]] - [[Rada Adžubei]] - [[Katrin Aedma]] - [[Martin Agronsky]] - [[José Eduardo Agualusa]] - [[Jussi Ahlroth]] - [[Adam Aint]] - [[Mihkel Aitsam]] - [[Viio Aitsam]] - [[Allan Alaküla]] - [[Ruth Alaküla]] - [[Tiina Alaküla-Kuuler]] - [[Ann Alari]] - [[Annika Alasoo]] - [[Isabel Allende]] - [[Indriķis Alunāns]] - [[Ain Alvela]] - [[Jacques-Pierre Amette]] - [[Andres Ammas]] - [[Anneli Ammas]] - [[Levon Ananjan]] - [[Ado Anderkopp]] - [[Lena Andersson]] - [[Erin Andrews]] - [[Norman Angell]] - [[Oskar Angelus]] - [[Tõnu Anger]] - [[Silver Anniko]] - [[Gustaf Antell]] - [[Olev Anton]] - [[Kärt Anvelt]] (Karpa) - [[Anne Applebaum]] - [[János Arany]] - [[Klas Pontus Arnoldson]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Jessikka Aro]] - [[Rein Aro]] - [[Karl Arro]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Henn Arvo]] - [[Julian Assange]] - [[Robert Astrem]] - [[Audronius Ažubalis]] - [[David Attenborough]] - [[Karin Aule]] - [[Raimond Auling]] - [[Maire Aunaste]] ==B== [[Issaak Babel]] - [[Gracchus Babeuf]] - [[Anastassija Baburova]] - [[Ljuza Badretdinova]] - [[Walter Bagehot]] - [[Erkki Bahovski]] - [[Julie Banderas]] - [[Glenn Beck]] - [[Vadim Belobrovtsev]] - [[Erki Berends]] - [[Valentin Berežkov]] - [[Bruno Berg]] - [[Werner Bergengruen]] - [[Jaanus Betlem]] - [[Denõss Bigus]] - [[Ado Birk]] - [[Nellie Bly]] - [[Arrigo Boito]] - [[Erik Boltowski]] - [[Johan Borgen]] - [[Üllar Born]] - [[Tõnis Braks]] - [[Flora Brovina]] - [[Patti Ann Browne]] - [[Ingvild Bryn]] - [[Bill Bryson]] - [[Villem Buk]] - [[Jevgen Buket]] - [[Faddei Bulgarin]] - [[August Busch]] - [[Jüri Butšakov]] - [[Juri Butussov]] - [[Koit Brinkmann]] - [[Ludwig Börne]] ==C== [[Alisyn Camerota]] - [[Ramón Cano]] - [[Gretchen Carlson]] - [[Barbu Catargiu]] - [[Neil Cavuto]] - [[C. W. Ceram]] - [[Iris Chang]] - [[Stéphane Charbonnier]] - [[Gigliola Cinquetti]] - [[Jeremy Clarkson]] - [[Fridtjov Clement]] - [[Alan Colmes]] - [[Anderson Cooper]] - [[Ann Coulter]] - [[Katie Couric]] - [[Anthony Berkeley Cox]] - [[George Creel]] ==D== [[Stig Dagerman]] - [[Massimo D'Alema]] - [[Lea Danilson-Järg]] - [[Kevin Davies]] - [[Donald Day]] - [[Kerli Dello]] - [[Rene Denfeld]] - [[Heino Dengo]] - [[Jiří Dienstbier]] - [[Richard Dimbleby]] - [[Aleksandr Djukov]] - [[Lou Dobbs]] - [[Cory Doctorow]] - [[Sergei Dovlatov]] - [[Charles Dow]] - [[Élie Ducommun]] - [[Can Dündar]] ==E== [[Vello Ederma]] - [[Linda Eensaar]] - [[Riina Eentalu]] - [[Enn Eesmaa]] - [[Anšlavs Eglītis]] - [[Karmel Eikner]] - [[Andres Eilart]] - [[Kaido Einama]] - [[Aleksander Eisenschmidt]] - [[Zineb El Rhazoui]] - [[Julius Elango]] - Kasper Elissaar -[[Jaan Ellen]] - [[Sven Elvestad]] - [[Mihai Eminescu]] - [[Sirje Endre]] - [[Priit Ennet]] - [[Pekka Erelt]] - [[Helgi Erilaid]] - [[Tõnis Erilaid]] - [[Aatos Erkko]] - [[Anne Erm]] - [[Peeter Ernits]] - [[Uula Eronen]] - [[Kirke Ert]] - [[Andry Ervald]] - [[Andrus Esko]] - [[Enn Esko]] - [[Urve Eslas]] - [[Heldia Estam]] - [[Jüri Estam]] - [[Betty Ester-Väljaots]] ==F== [[Susan Fakudi]] - [[Sebastian Faulks]] - [[Feodor Feodorov]] - [[Janar Filippov]] - [[Jürgen Fogel]] - [[Karl Oskar Freiberg]] - [[Thomas Friedman]] - [[Courtney Friel]] - [[David Frost]] - [[Julius Fučík]] - [[Karlo Funk]] - [[Walther Funk]] ==G== [[Émile Gaboriau]] - [[August Gailit]] - [[Erik Gamzejev]] - [[Igor Garšnek]] - [[Ago Gaškov]] - [[Henry Louis Gates]] - [[Evan Gershkovich]] - [[Aivars Ģipslis]] - [[Malcolm Gladwell]] - [[Manólis Glézos]] - [[Zac Goldsmith]] - [[Amy Goodman]] - [[Hellar Grabbi]] - [[Gennadi Gramberg]] - [[Glenn Greenwald]] - [[Ado Grenzstein]] - [[Indrek Grigor]] - [[Peeter Grünfeldt]] - [[Katarzyna Grochola]] - [[Frode Grytten]] - [[Giovannino Guareschi]] - [[Thengiz Gudava]] - [[Robert Guérin]] - [[Veronica Guerin]] - [[Hervé Guibert]] - [[Jan Guillou]] - [[Oskar Gustavson]] ==H== [[Enn Haabsaar]] - [[Lauri Habakuk]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ramzan Hadžijev]] - [[Sebastian Haffner]] - [[Tõnu Hagelberg]] - [[Sven Haljand]] - [[Heiki Haljasorg]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Enn Hallik]] - [[Airi Hallik-Konnula]] - [[Richard Hammond]] - [[Gert D. Hankewitz]] - [[Heino Hankewitz]] - [[Sten A. Hankewitz]] - [[August Hanko]] - [[Sean Hannity]] - [[Regina Hansen]] - [[Raimu Hanson]] - [[Rein Hanson]] - [[Rudolf Hansson]] - [[Karl Harrer]] - [[Romi Hasa]] - [[Mehdi Hasan]] - [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] - [[Peeter Hein]] - [[Ott Heinapuu]] - [[Eve Heinla]] - [[Karl Helemäe]] - [[Joonas Hellerma]] - [[Kärt Hellerma]] - [[Hanna Hellquist]] - [[Maris Hellrand]] - [[Hannes Hermaküla]] - [[Karl August Hermann]] - [[José Hernández]] - [[Peter Hessler]] - [[Valter Heuer]] - [[Leena Hietanen]] - [[Marko Hiie]] - [[Karl August Hindrey]] - [[Kadri Hinrikus]] - [[Aleksandr Hinštein]] - [[Madis Hint]] - [[Ene Hion]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Nils Horner]] - [[Huell Howser]] - [[Mike Huckabee]] - [[Arianna Huffington]] - [[Aivar Hundimägi]] - [[Lauri Hussar]] - [[Andrei Hvostov]] - [[Priit Hõbemägi]] ==I== [[Kadri Ibrus]] - [[Argo Ideon]] - [[Ülo Ignats]] - [[Rihhard Iher]] - [[Ivo Ago Iliste]] - [[Andres Ilves]] - [[Leo Ilves]] - [[Harry Ingelman]] - [[Laura Ingraham]] - [[Ilijana Iotova]] - [[Friedrich Issak]] - [[Päivi Istala]] - [[Santeri Ivalo]] - [[Pavel Ivanov]] - [[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]] ==J== [[Urmas Jaagant]] - [[Michael Jackson (õlleekspert)]] - [[Howard Jacobson]] - [[Valdo Jahilo]] - [[Juhan Jaik]] - [[Carl Robert Jakobson]] - [[Max Jakobson]] - [[Evald Abram Jalak]] (Eesav Edvard Puuslik) - [[Aivar Jarne]] - [[Günther Jauch]] - [[Magomed Jevlojev]] - [[Maris Johannes]] - [[Jahn Otto Johansen]] - [[Leopold Johanson]] - [[Boris Johnson]] - [[Ernst Joll]] - [[Elena Jončeva]] - [[Alex Jones]] - [[Erich Joonas]] - [[Arnold Joonson]] - [[Tiina Joosu-Palu]] - [[Aimar Jugaste]] - [[Ants Juske]] - [[Jaak Juske]] - [[Heino Jõe]] - [[Tiina Jõgeda]] - [[Aadu Jõgiaas]] - [[Heldur Jõgioja]] - [[Jan Jõgis-Laats]] - [[Kärt Jänes-Kapp]] - [[Rein Järlik]] - [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] - [[Margus Järv]] - [[Linda Järve]] - [[Ott Järvela]] - [[Artturi Järviluoma]] - [[Madis Jürgen]] - [[Agnes Jürgens]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Anton Jürgenstein]] - [[Andres Jüriado]] - [[Toomas Jüriado]] - [[Jaak Jürine]] - [[Lauri Jürisoo]] - [[Merike Jürjo]] - [[Mall Jürma]] - [[Linda Jürmann]] - [[Juhan-Kaspar Jürna]] - [[Helju Jüssi]] ==K== [[Tiina Kaalep]] - [[Christian Kaarna]] - [[Imre Kaas]] - [[Valter Kaaver]] - [[Mart Kadastik]] - [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] - [[Rasmus Kagge]] - [[Kiira Kahn]] - [[Maret Kaik]] - [[Heidit Kaio]] - [[Peep Kala]] - [[Valeri Kalabugin]] - [[Erik Kalda]] - [[Helgi Kaldma]] - [[Evelyn Kaldoja]] - [[Peeter Kaldre]] - [[Marko Kaldur]] - [[Marko Kaljuveer]] - [[Kristjan Kalkun]] - [[Toomas Kall]] - [[Alla Kallas]] - [[Ene Kallas]] - [[Karol Kallas]] - [[Teet Kallas]] - [[Ülo Kalm]] - [[Vahur Kalmre]] - [[Kertu Kalmus]] - [[Tõnu Kalvet]] - [[Reinhold Kamsen]] - [[Mai Kangro]] - [[Tiina Kangro]] - [[Eva Merike Kangro-Pennar]] - [[Paavo Kangur]] - [[Tõnu Kann]] - [[Astrid Kannel]] - [[Indrek Kannik]] - [[Meelis Kapstas]] - [[Ryszard Kapuściński]] - [[Marii Karell]] - [[Stepan Karja]] - [[Jonatan Karjus]] - [[Ivo Karlep]] - [[Hille Karm]] - [[Tawakul Karmān]] - [[Andrus Karnau]] - [[Aleksander Karro]] - [[Merle Karro-Kalberg]] - [[Mari Kartau]] - [[Tiit Karuks]] - [[Mari-Ann Karupää]] - [[Kajar Kase]] - [[Asta Kass]] - [[Martti Kass]] - [[August Eduard Kastra]] - [[Oleg Kašin]] - [[Jan Kaus]] - [[Tõnu Kees]] - [[Eteri Kekelidze]] - [[Jaan Kelder]] - [[Karl Kello]] - [[Megyn Kelly]] - [[Ross Kemp]] - [[Kaire Kenk]] - [[Argo Kerb]] - [[Rainer Kerge]] - [[Heino Kermik]] - [[Erich Kern]] - [[Vahur Kersna]] - [[Kalev Kesküla]] - [[Kaia Kiik]] - [[Gert Kiiler]] - [[Sirje Kiin]] - [[Harri Kiisk]] - [[Craig Kilborn]] - [[Dorothy Kilgallen]] - [[Margit Kilumets]] - [[Krista Kilvet]] - [[Kim Seong-su]] - [[Larry King]] - [[Harri Kingo]] - [[Tõnis Kipper]] - [[Mati Kirotar]] - [[Ernst Kirs]] - [[Egon Erwin Kisch]] - [[Jevgeni Kisseljov]] - [[Jaan Kitzberg]] - [[Aita Kivi]] - [[Alver Kivi]] - [[Juhan Kivi]] - [[Krister Kivi]] - [[Priit Kivi]] - [[Albert Kivikas]] - [[Evelin Kivimaa]] - [[Katrin Kivimaa]] - [[Paavo Kivine]] - [[Paul Klebnikov]] - [[Victor Klemperer]] - [[Dimitri Klenski]] - [[Marianne Kneuer]] - [[Tuuli Koch]] - [[Tõnu Koik]] - [[Aavo Kokk]] - [[Enn Kokk]] - [[Juhan Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Peet Kokla]] - [[Mihhail Koltsov]] - [[Meelis Kompus]] - [[Ragnar Kond]] - [[Urmet Kook]] - [[Ferdinand Kool]] - [[Ott Kool]] - [[Sulev Kool]] - [[Piret Kooli]] - [[Rain Kooli]] - [[Väino Koorberg]] - [[Vahur Koorits]] - [[Jaanus Koort]] - [[Kaja Koovit]] - [[Merit Kopli]] - [[Kaivo Kopli]] - [[Marie Koppel]] - [[Olari Koppel]] - [[Urve Korjula]] - [[Hannes Korjus]] - [[Margarita Kornõševa]] - [[Viktoria Korpan]] - [[Vladislav Koržets]] - [[Neeme Korv]] - [[Jadranka Kosor]] - [[Dezső Kosztolányi]] - [[Ivar Kostabi]] - [[Kustas Kotsar]] - [[Anna Kovalenko]] - [[Andres Kraas]] - [[Kaljo Krell]] - [[Arvi Kriis]] - [[Kaarel Krimm]] - [[Bill Kristol]] - [[Katariina Krjutškova]] - [[Christian Krohg]] - [[Erni Krusten]] - [[Kalev Kruus]] - [[Tiina Kruus]] - [[Veljo Kuivjõgi]] - [[Reet Kudu]] - [[Hugo Kukke]] - [[Kaire-Külli Kuldbek]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Jaanus Kulli]] - [[Kuldar Kullasepp]] - [[Signe Kure]] - [[Voldemar Kures]] - [[Kaja Kurg]] - [[Silvia Kuulpak]] - [[Lembitu Kuuse]] - [[Margus-Hans Kuuse]] - [[Otto Kuusik]] - [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] - [[Hannes Kuusma]] - [[Kauno Kõima]] - [[Sigrid Kõiv]] - [[Voldemar Kõiv]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Jaanus Kõrv]] - [[Jakob Kõrv]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Tiit Kändler]] - [[Maian Kärmas]] - [[Mihkel Kärmas]] - [[Kaja Kärner]] - [[Ärni Käärid]] - [[Ulvar Käärt]] - [[Carl Eduard Körber]] - [[Urmo Kübar]] - [[Esta Kübarsepp]] - [[Ilmar Külvet]] - [[Toomas Kümmel]] - [[Ivar Kümnik]] - [[Andres Küng]] - [[August Künnapu]] - [[Ants Künnapuu]] ==L== [[Eduard Laaman]] - [[Tiina Laanem-Murde]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Karl Laantee]] - [[Hendrik Laas]] - [[Andres Laasik]] - [[Viktoria Ladõnskaja]] - [[Anneli Lahe]] - [[Signe Lahtein]] - [[Heino Laiapea]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Aare Laine]] - [[Meelis Lainvoo]] - [[Tiiu Laks]] - [[Dagmar Lamp]] - [[Gustav Landauer]] - [[Juhan Lang]] - [[Andres Langemets]] - [[Ya'ir Lapid]] - [[Lea Larin]] - [[Stieg Larsson]] - [[Kalle Lasn]] - [[Julija Latõnina]] - [[Lembit Lauri]] - [[Riho Laurisaar]] - [[Meinhard Laurmaa]] - [[Hans Leberecht]] - [[Maurice Leblanc]] - [[Jenna Lee]] - [[Merike Lees]] - [[Jüri Leesment]] - [[Greete Lehepuu]] - [[Harri Lehiste]] - [[Elmar-Aleksander Lehtmets]] - [[Tõnis Lehtmets]] - [[Piia Leino]] - [[Dannar Leitmaa]] - [[Toomas Leito]] - [[Verni Leivak]] - [[Mart Lekstein]] - [[Ain Lember]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Heimar Lenk]] - [[Krista Lensin]] - [[Margus Lepa]] - [[Virkko Lepassalu]] - [[Harald Leppikson]] - [[Gaston Leroux]] - [[Louis Leroy]] - [[David Letterman]] - [[Taavi Libe]] - [[Madis Ligi]] - [[Oskar Karl Johann Liigand]] - [[Kadri Liik]] - [[August Liit]] - [[Peeter Liiv]] - [[Urmas Liiv]] - [[Kaido Liiva]] - [[Siiri Liiva]] - [[Virve Liivanõmm]] - [[Ardi Liives]] - [[Johann Lill]] - [[Marica Lillemets]] - [[Peeter Lilleväli]] - [[Erik Lillo]] - [[Rush Limbaugh]] - [[Arvi Lind]] - [[Hallar Lind]] - [[Mihkel Lindenberg]] - [[Marek Lindmaa]] - [[Indrek Lindsalu]] - [[Reet Linna]] - [[Raivo Linnas]] - [[Walter Lippmann]] - [[Vladislav Listjev]] - [[Olga Ljubimova]] - [[Sue Lloyd-Roberts]] - [[Rita Loel]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Caspar Franz Lorenzsonn]] - [[Gunnar Loss]] - [[Sami Lotila]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Raivo Lott]] - [[Edward Lucas]] - [[Emil Ludwig]] - [[Toomas Luhats]] - [[Georg Eduard Luiga]] - [[Märt Luige]] - [[Enno Luik]] - [[Hans H. Luik]] - [[Riina Luik]] - [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]] - [[Eduard Lukk]] - [[Leho Lumiste]] - [[Liis Lusmägi]] - [[Janek Luts]] - [[Priit Luts]] - [[Evald Lutsius]] - [[Üllar Luup]] - [[Koit Luus]] - [[Erni Lõbu]] - [[Grete Lõbu]] - [[Alo Lõhmus]] - [[Maarja Lõhmus]] (Pärl) - [[Andri Lõssenko]] - [[Ulla Länts]] - [[Silja Lättemäe]] - [[Vello Lään]] - [[Tiit Lääne]] ==M== [[Hrvoje Macanović]] - [[Rachel Maddow]] - [[Reet Made]] - [[Juhan Maidlo]] - [[Norman Mailer]] - [[Andri Maimets]] - [[Toivo Makk]] - [[Vadim Makšejev]] - [[Albert Maloverjan]] - [[Meelis Mandel]] - [[Sándor Márai]] - [[Kaur Maran]] - [[Mart Mardisalu]] - [[Bernard Maris]] - [[Liza Marklund]] - [[Georgi Markov]] - [[Sergei Markov]] - [[João Lopes Marques]] - [[Jaan Martinson]] - [[Mihkel Martna]] - [[Ilona Martson]] - [[Ann Marvet]] - [[Peeter Marvet]] - [[Otto Wilhelm Masing]] - [[Tadeusz Mazowiecki]] - [[Hans Massaquoi]] – [[Mihkel Mathiesen]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Ülo Mattheus]] - [[James May]] - [[Sergei Medvedev]] - [[Kaupo Meiel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Manuel Mejía Vallejo]] - [[Julija Mendel]] - [[Martin Meredith]] - [[Anu Merila]] - [[Merilyn Merisalu]] - [[Maarja Merivoo-Parro]] - [[Antero Mertaranta]] - [[Tiit Mesila]] - [[Riho Mesilane]] - [[Vladimir Meštšerski]] - [[Margus Mets]] - [[Lehti Metsaalt]] - [[Nikolaus Metslov]] - [[Seichō Matsumoto]] - [[Christoph von Mickwitz]] - [[Kalle Mihkels]] - [[Immo Mihkelson]] - [[Marko Mihkelson]] - [[Ilmar Mikiver]] - [[Marianne Mikko]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Aleks Milits|Aleks (Alex) Milits]] - [[Juan José Millás]] - [[Leonid Mletšin]] - [[Silvia Modig]] - [[Juris Moks]] - [[Ferenc Molnár]] - [[Ernesto Teodoro Moneto]] - [[Cyril Montana]] - [[Indro Montanelli]] - [[Rosa Montero]] - [[Felix Moor]] - [[Natalia Morari]] - [[Zsigmond Móricz]] - [[Erik Morna]] - [[Marina Moskvina]] - [[Margus Muld]] - [[Kati Saara Murutar]] - [[Sevgil Musajeva]] - [[Indrek Mustimets]] - [[Kalle Muuli]] - [[Anu Mõistlik]] - [[Ave Maria Mõistlik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Elo Mõttus-Leppik]] - [[Aarne Mäe]] - [[Piret Mäeniit]] - [[Kaileen Mägi]] - [[Milla Mägi]] (Ingel Tael) - [[Tiina Mägi]] - [[Raul Mälk]] - [[Cəlil Məmmədquluzadə]] - [[Oskar Mänd]] - [[Jakob Mändmets]] - [[Heiki Männik]] - [[Guido Mätlik]] - [[Mati Määrits]] - [[Arp Müller]] - [[Kalle Müller]] - [[Otto Münther]] - [[Märt Müür]] - [[Meeli Müüripeal]] ==N== [[Enda Naaber]] - [[Grete Naaber]] - [[Félix Nadar]] - [[Yri Naelapea]] - [[Hillar Nahkmann]] - [[Donatas Narmont]] - [[Agne Narusk]] - [[Mati Narusk]] - [[Naima Navi]] - [[Jaan Nebokat]] - [[Žanna Nemtsova]] - [[Siim Nestor]] - [[Aleksandr Nevzorov]] - [[Charles Nicholl]] - [[Asta Niinemets]] - [[Sirje Niitra]] - [[Merili Nikkolo]] - [[Andrus Nilk]] - [[Ildar Nisametdinov]] - [[Peeter Novod]] - [[Valerija Novodvorskaja]] - [[Eduard Nukk]] - [[Janne Nurmik]] - [[Jaanus Nurmoja]] - [[Branislav Nušić]] - [[Merlis Nõgene]] - [[Kerli Nõu]] - [[Raimo Nõu]] ==O== [[Verner Oamer]] - [[Elo Odres]] - [[Ants Oidermaa]] - [[Jaan-Juhan Oidermaa]] - [[Hannes Oja]] - [[Mirko Ojakivi]] - [[Keith Olbermann]] - [[Arko Olesk]] - [[Olli]] - [[Antti Oolo]] - [[Arno Oja]] - [[Hannes Oja]] - [[Valter Ojakäär]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Sulev Oll]] - [[Anton Oreh]] - [[Bill O'Reilly]] - [[Rein Orn]] - [[Helar Osila]] - [[Alma Ostra-Oinas]] - [[Simon Ostrovsky]] - [[Amos Oz]] – [[Rain Ots]] - [[Urmas Ott]] - [[Tõnu Ojala]] ==P== [[Gunnar Paabo]] - [[Gunnar Paal]] - [[Aimi Paalandi]] - [[Veiko Paalma]] - [[Kadri Paas]] - [[Erno Paasilinna]] - [[Ene Paaver]] - [[Vambola Paavo]] - [[Olavi Paavolainen]] - [[Jaana Padrik]] - [[Peep Pahv]] - [[Ants Paju]] - [[Juhan Paju]] - [[Taivo Paju]] - [[Tarmo Paju]] - [[Margo Pajuste]] - [[Justas Paleckis]] - [[Arved Palgi]] - [[Greete Palgi]] - [[Sarah Palin]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Anu Pallas]] - [[Ilmar Palli]] - [[Andres Pallon]] - [[Raivo Palmaru]] - [[Andri Paltševskõi]] - [[Andres Panksepp]] - [[Valdo Pant]] - [[Aivi Pargi]] - [[Sergei Parhomenko]] - [[Aivi Parijõgi]] - [[Udo Parikas]] - [[Krister Paris]] - [[Pia Paris]] - [[Manona Paris]] - [[Tiina Park]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Jaan Parv]] - [[Ralf Parve]] - [[Ralf R. Parve]] - [[Martin Pau]] - [[Katrin Pauts]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Juhan Peegel]] - [[Ingrid Peek]] - [[Jüri Peet]] - [[Hillar Peets]] - [[Nora Peets]] - [[Georg Pelisaar]] - [[Jaan Pert]] - [[Owe Petersell]] - [[Epp Petrone]] - [[Justin Petrone]] - [[Katja Petrowskaja]] - [[Valeri Petšeikin]] - [[Sacha Pfeiffer]] - [[Jaanus Piirsalu]] - [[Meelis Piller]] - [[Barbi Pilvre]] - [[Merike Pinn]] - [[Jüri Pino]] - [[Nasta Pino]] - [[Tiina Pintsaar]] - [[Andrei Piontkovski]] - [[Aimi Pitk]] - [[Merike Pitk]] - [[Aleksandr Pljuštšev]] - [[Jakob Ploompuu]] - [[Vello Pohla]] - [[Annika Poldre]] - [[Massimo Polidoro]] - [[Anna Politkovskaja]] - [[Diana Polov]] - [[Linda Poots]] - [[August Pork]] - [[Sarah Jana Portner]] - [[Jānis Poruks]] - [[Vera Poska-Grünthal]] - [[Eda Post]] - [[Samantha Power]] - [[Kirsten Powers]] - [[Andres Pranspill]] - [[Heinrich Prants]] – [[Tõnu Prei]] - [[Gunnar Press]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Nelli Privalova]] - [[Mart Pukits]] - [[Mart Pukk]] - [[Otto Pukk]] - [[Joseph Pulitzer]] - [[Kadri Pulk]] - [[Priit Pullerits]] - [[Andres Pulver]] - [[Heidy Purga]] - [[Ene Puusemp]] - [[Monika Puutsa]] - [[Vambola Põder]] - [[Priit Põiklik]] - Andres Põld - [[Tiiu Põld]] - [[Õnne Pärl]] - [[Rein Pärn]] - [[Jüri Pärnpuu]] - [[Ago Pärtelpoeg]] – [[Valter Pärtelpoeg]] – [[Juhani Püttsepp]] - [[Birgit Püve]] ==R== [[Age Raa]] - [[Stefan Raab]] - [[Egle Raadik]] - [[Arno Raag]] - [[Jutta Rabe]] - [[Henno Rahamägi]] - [[Andres Raid]] - [[Juku-Kalle Raid]] - [[Peeter Raidla]] - [[Tea Raidsalu]] - [[Kulle Raig]] - [[Raivo Raigna]] - [[Inga Raitar]] - [[Ylle Rajasaar]] - [[Allan Rajavee]] - [[Erik Rand]] - [[Jüri Randviir]] - [[Aarne Rannamäe]] - [[Ahmet Rasim]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Kadri Ratt]] - [[Ilmar Rattus]] - [[Lembit Rattus]] - [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]] - [[Neeme Raud]] - [[Valve Raudnask]] - [[Mai Raud-Pähn]] - [[Aleksander Leopold Raudkepp]] - [[Hilda Raudkivi]] - [[Mart Raudsaar]] - [[Ernst Raudsepp]] - [[Harald Raudsepp]] - [[Koit Raudsepp]] - [[Guido-Roland Raudver]] - [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] - [[Ott Raun]] - [[Valdo Raun]] - [[Vallo Raun]] - [[Helju Rauniste]] - [[Hans Rebane]] - [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]] - [[Raul Rebane]] - [[Mare Rebas]] - [[Liviu Rebreanu]] - [[Vesta Reest]] - [[Ferdinand Rei]] - [[Marko Reikop]] - [[Kaire Reiljan]] - [[Piret Reiljan]] - [[Alur Reinans]] - [[Tiina Reinart]] - [[Aivar Reinap]] - [[Urmi Reinde]] - [[Karel Reisenbuk]] - [[Urmas Reitelmann]] - [[Alejandro Rejón Huchin]] - [[Olev Remsu]] - [[Maria Ressa]] - [[Hindrek Riikoja]] - [[Mart Riikoja]] - [[Joanie de Rijke]] - [[Raivo Rimm]] - [[Piret-Päiv Rist]] - [[Irina Ristmägi]] - [[Geraldo Rivera]] - [[Henri-Pierre Roché]] - [[Gianni Rodari]] - [[Indrek Rohtmets]] - [[Aivis Ronis]] - [[Marge-Ly Rookäär]] - [[Marika Roomere]] - [[Henrik Roonemaa]] - [[Teet Roosaar]] - [[Allan Roosileht]] - [[Toomas Roosileht]] - [[Endel Roosimägi]] - [[Tuuli Roosma]] - [[Küllike Rooväli]] - [[Britt Rosen]] - [[Colin Ross]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Väinu Rozental]] - [[Johann Philipp Roth]] - [[Joseph Roth]] - [[Karl Rove]] - [[Aarne Ruben]] - [[Hanneli Rudi]] - [[Hannes Rumm]] - [[Ülo Russak]] - [[Ainar Ruussaar]] - [[Tim Russert]] - [[Anneli Rõigas]] (Anneli Reigas) - [[Igor Rõtov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Alfred Rästas]] - [[Artur-Mihail Rätsep]] - [[Tiit Rääk]] ==S== [[Wadī‘ Sa‘ādah]] - [[Andrus Saar]] - [[Ants Saar]] - [[Evar Saar]] - [[Hendrik Saar]] - [[Margus Saar]] - [[Rünno Saaremäe]] - [[Härmo Saarm]] - [[Joosep Saat]] - [[Peeter Sagar]] - [[Siim Saidla]] - [[Katrin Saks]] - [[Harrison Salisbury]] - [[Vello Salo]] - [[Madis Salum]] - [[Enn Salurand]] - [[Oleg Samorodni]] - [[Anvar Samost]] - [[Robert J. Samuelson]] - [[Maris Sander]] - [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] - [[Vilja Savisaar]] - [[Hannu Savola]] - [[Ede Schank-Tamkivi]] - [[Adolf Schmal]] - [[Elimar Schubbe]] - [[Montgomery Schuyler]] - [[Indrek Schwede]] - [[Tõnu Seero]] - [[Conrad Seidl]] - [[Jaroslav Seifert]] - [[Edgar Sein]] - [[Edgar Selberg]] - [[Sergo Selder]] - [[Johannes Selg]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Julian Semjonov]] - [[Andres Sepp (ajakirjanik)|Andres Sepp]] - [[Arnold Sepp]] - [[Hendrik Sepp]] - [[Aarne Seppel]] - [[Sergei Sergejev]] - [[Marian Seyda]] - [[Gregor Sibold]] - [[Heili Sibrits]] - [[Aino Siebert]] - [[Javier Sierra]] - [[Anneli Sihvart]] - [[Lembit Siimaste]] - [[Margarete Siimer]] - [[Virgo Siil]] - [[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]] - [[Rein Sikk]] - [[Radosław Sikorski]] - [[Elju Sild]] - [[Ivar Sild]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Toomas Sildam]] - [[Reimo Sildvee]] - [[Ants Simm]] - [[Kai Simson]] - [[Priit Simson]] - [[Tiit Sinissaar]] - [[Eti Sirg]] - [[Jelena Skulskaja]] - [[Aado Slutsk]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Jon Snow]] - [[Redik Soar]] (Karl Kider) - [[Kerttu Soans]] - [[Sven Soiver]] - [[Peeter Sookruus]] - [[Peep Sooman]] - [[Mati Soomre]] - [[Urmo Soonvald]] - [[Ivar Soopan]] - [[Martti Soosaar]] - [[Terje Soots]] - [[Laurent Sourisseau]] - [[Peeter Speek]] - [[Friedrich Spindler]] - [[Edgar Spriit]] - [[Tibor Szamuely]] - [[Mariusz Szczygieł]] - [[Rein Spitz]] - [[Dāvis Stalts]] - [[Sergej Stanišev]] - [[William Thomas Stead]] - [[Jon Steele]] - [[Irina Stelmach]] - [[Maarit Stepanov]] - [[Bruce Sterling]] - [[Mats Strandberg]] - [[Carl Gustaf Ströhm]] - [[Julian Stryjkowski]] - [[Lilli Suburg]] - [[Raul Sulbi]] - [[Raivo Suni]] - [[Olaf Suuder]] - [[Heiki Suurkask]] - [[Marius Suviste]] - [[Endel Sõerde]] - [[Enn Säde]] - [[Margit Säde]] - [[Meelis Süld]] - [[Aet Süvari]] ==Š== [[Ester Šank]] - [[Aleksandr Šegedin]] - [[Hagi Šein]] - [[Viktor Šenderovitš]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Juri Štšekotšihhin]] - [[Savik Šuster]] ==Z== [[Vadim Zagladin]] - [[Gustavs Zemgals]] - [[Sofka Zinovieff]] - [[Aleksandr Zukerman]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Beno Zupančič]] ==T== [[Krista Taim]] - [[Hadia Tajik]] - [[Jaan Taklaja]] - [[Maarja Talgre]] - [[Ene-Maris Tali]] - [[Piret Tali]] - [[Mirjam Tally]] - [[Juhan Kristjan Talve]] - [[Tanel Talve]] - [[Mati Talvik]] - [[Heikki Talving]] - [[Ene-Liin Tamm]] - [[Enno Tamm]] - [[Eric Enno Tamm]] - [[Jaanus Tamm]] - [[Uno Tamm]] - [[August Tammann]] - [[Enno Tammer]] - [[Harald Tammer]] - [[Kristi Tammik]] - [[Evald Tammlaan]] - [[Eva Tammsaar]] - [[Allar Tankler]] - [[Kaarel Tarand]] - [[Mari Tarand]] - [[Mart Tarmak]] - [[Igor Taro]] - [[Timo Tarve]] - [[Ants Tasa]] - [[Esko Tasa]] - [[Kaljula Teder]] - [[Teet Teder]] - [[Tiia Teder]] - [[Erlend Teemägi]] - [[Ingrid Teesalu]] - [[Arnika Tegelmann]] - [[Sulev Teinemaa]] - [[Kirill Teiter]] - [[Endel Tennov]] - [[Aleksander Terras]] - [[Olufemi Terry]] – [[Ernst Tetsmann]] - [[Carsten Thomassen]] - [[Hunter S. Thompson]] - [[Külli-Riin Tigasson]] - [[Harri Tiido]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Urve Tiidus]] - [[Helle Tiikmaa]] - [[Kadri Tiisel]] - [[Aare Tiisväli]] - [[Ülle Tiit]] - [[Hamlet Tiits]] - [[Tõnu Timm]] - [[Kirsti Timmer]] - [[Tõnis Tirel]] - [[Erkki Toivanen]] - [[Hanno Tomberg]] - [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] – [[Kusta Toom]] - [[Yana Toom]] - [[Peeter Tooma]] - [[Eva Toome]] - [[Vallo Toomet]] - [[Peeter Tooming]] - [[Harald Toomsalu]] - [[Jaan Tootsen]] - [[Toivo Tootsen]] - [[Ülo Tootsen]] - [[Enn Tosso]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Harri Treial]] - [[Henn Treial]] - [[Märt Treier]] - [[Hans Treimann]] - [[Kristel Trell]] - [[Leopold Trepper]] - [[Indrek Treufeldt]] - [[Ivar Trikkel]] - [[Artjom Troitski]] - [[Toomas Truuverk]] - [[Deivil Tserp]] - [[Tatjana Tšornovol]] - [[Eino Tubin]] - [[Boris Tuch]] - [[Arnold Tulik]] - [[Mehis Tulk]] - [[Abdul Turay]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Harry Tuul]] - [[Tiit Tuumalu]] - [[Jaan Tõnisson]] - [[Moidela Tõnisson]] - [[Margit Tõnson]] - [[Inno Tähismaa]] - [[Irja Tähismaa]] - [[Hille Tänavsuu]] - [[Toivo Tänavsuu]] - [[Kalev Türk]] - [[Olev Türn]] ==U== [[Toomas Uba]] - [[Gösta von Uexküll]] - [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] - [[Udo Ulfkotte]] - [[Maria Ulfsak-Šeripova]] - [[Linn Ullmann]] - [[Mart Ummelas]] - [[Ott Ummelas]] - [[Feliks Undusk]] - [[Giuseppe Ungaretti]] - [[Ly Unt]] - [[Andreas Unterberger]] - [[Algot Untola]] - [[Tiia Upine]] - [[Ago Ustal]] - [[Nils Ušakovs]] - [[Olaf Utt]] - [[Laur Uudam]] - [[Vesta Uuetoa]] - [[Ants Uus]] - [[Arvo Uustalu]] ==V== [[Anton Vaarandi]] - [[Sven Vabar]] - [[Airi Vaga]] - [[Maret Vaher]] - [[Vaapo Vaher]] - [[Tarmo Vahter]] – [[Jaan Vahtra]] - [[Robert Vaidlo]] - [[Georgi Vainer]] - [[Margo Vaino]] - [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]] - [[Herbert Vainu]] - [[Valner Valme]] - [[Elmar Valmre]] - [[Heiki Valner]] - [[Kadri Valner]] - [[Sulev Valner]] - [[Helju Vals]] - [[Greta Van Susteren]] - [[Ilmar Vananurm]] - [[Kai Vare]] - [[Tõnu Vare]] - [[Lauri Varik]] - [[Karoliina Vasli]] - [[Heili Vaus]] - [[Sulev Vedler]] - [[Johannes Vedru]] - [[Ivari Vee]] - [[Voldemar Veedam]] - [[Lea Veelma]] - [[Agu Veetamm]] - [[Ingrid Veidenberg]] - [[Ene-Reet Veiper]] - [[Hubert Veldermann]] - [[Bernard Velhac]] - [[Harald Vellner]] - [[Vladimir Velman]] - [[Priit Vesilind]] - [[Priit Veski]] - [[Rein Veskimäe]] - [[Ivar Vigla]] - [[Andres Vihalem]] - [[Aivar Viidik]] - [[Ivar Viil]] - [[Merike Viilup]] - [[Aigi Viira]] - [[Laur Viirand]] - [[Martin-Nils Viirand]] - [[Katrin Viirpalu]] - [[Erika Viirsalu-Nivanka]] - [[Allar Viivik]] - [[Pradeep Vijayakar]] - [[Bjørg Vik]] - [[Kristel Vilbaste]] - [[Eduard Vilde]] - [[Ester Vilgats]] - [[Kalev Vilgats]] - [[Sirje Vill]] - [[Raul Vinni]] - [[Søren Vinterberg]] - [[Tarmo Virki]] - [[Juhan Virkus]] - [[Jarmo Virmavirta]] - [[Ann Viskar]] - [[Harry Visman]] - [[Silvia Vissak]] - [[Madli Vitismann]] - [[Walter Vitt]] - [[Mihhail Vladislavlev]] - [[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]] - [[Vello Volt]] - [[Hendrik Vosman]] - [[Axel de Vries]] - [[Joost de Vries]] - [[Peeter Võsa]] - [[Vidrik Võsoberg]] - [[Marian Võsumets]] - [[Anu Välba]] - [[Linda-Mari Väli]] - [[Jaan Väljaots]] - [[Eduard Värav]] - [[Maarja Värv]] - [[Riho Västrik]] - [[Mai Vöörmann]] ==W== [[Stella K. Wadowsky]] - [[Per Wahlöö]] - [[Rob Walker]] - [[Chris Wallace]] - [[Edgar Wallace]] - [[Jaakko Wallenius]] - [[Barbara Walters]] - [[Jude Wanniski]] - [[Andreas Weber]] - [[Reet Weidebaum]] - [[Alan Weisman]] - [[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]] - [[Kjell Westö]] - [[Elwyn Brooks White]] - [[Oprah Winfrey]] ==Õ== [[Harry Õnnis]] - [[Tarmo Õuemaa]] ==Ä== [[Älžappar Äbišev]] - [[Armas Äikiä]] ==Ü== [[Juta Üts]] - [[Raimo Ülavere]] ==Y== [[Deniz Yücel]] [[Kategooria:Ajakirjanikud| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] l3nfcxtfwmyrvkoatl2hvnmp2nrwr2l 0 7827 7193607 7192272 2026-07-16T04:23:21Z Velirand 67997 /* D */ 7193607 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 3za21b50644zouxync0u4prwjo6enze 0 9156 7193763 6932695 2026-07-16T09:56:49Z Kuriuss 38125 7193763 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{medalitabel | nimi = ei | medalid = {{Võistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{medal|Hõbe| [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]] | [[jalgpall]]}} {{medal|Pronks| [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]] | jalgpall}} }} '''Manuel César Rui Costa''' (sündinud [[29. märts]]il [[1972]] [[Lissabon]]is) on endine [[Portugali jalgpallikoondis]]e [[poolkaitsja]]. == Klubikarjäär == Hooajal [[1990|1990–]]1991 mängis Costa Portugali tugevuselt teise liiga klubis [[A.D. Fafe]], kus jäi silma tipptreenerile [[Carlos Queiroz]]ele. Aastail [[1991]]–1994 mängis Costa [[Lissaboni Benfica]]s, [[1994]]–2001 [[Firenze Fiorentina]]s, [[2001]]–2006 [[AC Milan]]is ja [[2006]]–20[[2008|08]] taas Benficas. Kokku pidas ta neis klubides 596 mängu ja lõi 73 väravat. == Koondisekarjäär == Rui Costa kutsuti Portugali jalgpallikoondisse kodumaal toimuvateks [[1991. aasta alla 20-aastaste maailmameistrivõistlused jalgpallis|alla 20-aastaste maailmameistrivõistlusteks]]. Avakohtumises alistas Portugal [[Iirimaa jalgpallikoondis]]e 2:0, Costa oli agrivistuses ja vahetati välja 69. minutil seisul 1:0. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina jalgpallikoondise]] vastu alustas Costa samuti ja vahetati välja 70. minutil seisul 1:0. Portugali 3:0 võidule aitas kaasa asjaolu, et Argentina lõpetas mängu kaheksakesi. Kolmandas alagrupimängus [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis]]e vastu Costa ei mänginud ja Portugal võitis 1:0. Veerandfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis]]e vastu sai Costa juba 7. minutil [[kollane kaart|kollase kaardi]]. Normaalaeg lõppes 1:1. Lisaajaks võeti Costa välja ja lisaajal võitis Portugal 2:1. Poolfinaalis [[Austraalia jalgpallikoondis]]e vastu mängis Costa terve mängu ja lõi 31. minutil mängu ainsa värava. Finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis]]e vastu väravaid ei löödud ja järgnes penaltiseeria. Portugal realiseeris kõik penaltid, viimase neist Rui Costa, ja võitis 4:2. Portugal tuli noorte maailmameistriks. Järgmisel aastal võitis Portugal traditsioonilise [[Touloni turniir]]i alla 21-aastastele mängijatele. Portugal võitis kõik mängud ja Costa lõi 4 väravat, sealhulgas 3 poolfinaalis Mehhiko vastu. Esimese värava täiskasvanute koondises lõi Costa [[19. juuni]]l [[1993]] [[1994. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1994. aasta MM]]-valikturniiril [[Malta jalgpallikoondis]]e vastu: 4:0 lõppenud mängus teise värava. Teise värava lõi ta sama aasta [[5. september|5. septembril]] [[Kadrioru staadion]]il [[Eesti jalgpallikoondis]]e vastu ja see oli 2:0 võidetud mängu avavärav. Kuid Portugal jäi alagrupis [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] ja [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] järel kolmandaks ega pääsenud MM-finaalturniirile. [[1994. aasta alla 21-aastaste Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1994. aasta alla 21-aastaste EM-il]] sattus Portugal samasse alagruppi Itaaliaga, kes ka alagrupi võitis. Portugal läks teisena edasi. Veerandfinaalis võitis Portugal [[Poola jalgpallikoondis]]e võõrsil 3:1 ja kodus 2:0. Poolfinaalis alistas Portugal 2:0 [[Hispaania jalgpallikoondis]]e ja jõudis finaali, kus kaotas taas 0:1 Itaaliale. [[15. august]]il [[1995]] lõi Costa [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta EM]]-valikturniiril võõrsil [[Liechtensteini jalgpallikoondis]]e vastu esimest korda Portugali täiskasvanute koondises 2 väravat. Portugal võitis selle mängu 7:0. Portugal võitis ka alagrupi ja pääses finaalturniirile [[Inglismaa]]le. Finaalturniiril oli Costa kõigi Portugali mängude algrivistuses. Alagrupis viigistas Portugal [[Taani jalgpallikoondis]]ega 1:1 ning võitis siis [[Türgi jalgpallikoondis]]e 1:0 ja [[Horvaatia jalgpallikoondis]]e 3:0 ning sellega ka alagrupi. Kuid veerandfinaalis kaotas Portugal [[Tšehhi jalgpallikoondis]]ele 0:1 ja langes välja. [[1998. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1998. aasta MM]]-valikturniiril jäi Portugal alagrupis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] ja [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] järel kolmandaks ega pääsenud MM-finaalturniirile. [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta EM]]-valikturniiril lõi Costa Liechtensteini vastu 2 väravat nii kodus kui ka võõrsil. Kokku on ta Liechtensteini vastu löönud 6 väravat, rohkem kui ühegi teise riigi vastu. Portugal jäi [[Rumeenia jalgpallikoondis]]e järel alagrupis teiseks, kuid parima teiseks tulnud meeskonnana pääses EM-finaalturniirile, mis toimus [[Holland]]is ja [[Belgia]]s. EM-finaalturniiril loositi Portugal taas Rumeeniaga ühte alagruppi, kuid seal võitis Portugal kõik kohtumised: [[Inglismaa jalgpallikoondis]] alistati 3:2, Rumeenia 1:0 ja Saksamaa 3:0. Veerandfinaalis alistati Türgi 2:0 (Costa sai 39. minutil kollase kaardi), kuid poolfinaalis kaotas Portugal lisaajal [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]ele 1:2. Costa alustas kõiki mänge algrivistuses ja vahetati lõpuminutitel välja. [[2002. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2002. aasta MM-il]] [[Lõuna-Korea]]s läks [[USA jalgpallikoondis]] Portugali vastu 36 minutiga 3:0 juhtima. Portugal lõi kaks väravat tagasi, kuid kaotas 2:3. Sellel seisul vahetati Costa 80. minutil välja. Teises kohtumises Poola vastu vahetati Costa sisse 60. minutil seisul 1:0 ja Portugal võitis 4:0, kusjuures Costa lõi 88. minutil viimase värava. Viimases mängus Lõuna-Korea vastu Costa ei osalenud ja Lõuna-Korea võitis selle mängu 1:0. Alagrupi võitis Lõuna-Korea USA ees, Portugal jäi kolmandaks ja langes välja. [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistlused]] toimusid Portugalis. Avamängus [[Kreeka jalgpallikoondis]]e vastu mängis Costa esimese poolaja, mille Kreeka võitis 1:0. Mängu võitis Kreeka 2:1. Teises mängus [[Venemaa jalgpallikoondis]]e vastu vahetati Costa platsile 63. minutil seisul 1:0 ja 89. minutil lõi Costa 2:0, millega mäng lõppes. Kolmandas mängus Hispaania vastu Costa ei mänginud; Portugal võitis 1:0 ja sellega ka alagrupi Kreeka ees. Veerandfinaalis Inglismaa vastu vahetati Costa sisse 79. minutil seisul 0:1. Portugal viigistas seisu ja lisaajal viis Costa Portugali juhtima, aga lisaaeg lõppes 2:2. Järgnenud penaltiseerias Costa eksis, aga ülejäänud portugallased olid kõik täpsed ja Portugal võitis lõpuks 7 löögi järel 6:5. Poolfinaalis alistas ilma Costata mänginud Portugal [[Hollandi jalgpallikoondis]]e 2:1. Finaalis oli vastas jälle Kreeka. Costa vahetati platsile 60. minutil pärast Kreeka avaväravat, kuid ta ei suutnud seisu muuta ja see värav jäigi mängu ainsaks. Portugal sai EM-il hõbemedali. Pärast EM-i loobus Costa koondises mängimast. Aastail 1993–2004 pidas ta rahvuskoondises 94 mängu ja lõi neis 26 väravat. == Isiklikku == Rui Costa on 180 cm pikk ja kaalub 74 kg. == Välislingid == {{Commonscat}} *[http://www.footballdatabase.com/index.php?page=player&Id=709&b=true&pn=Rui_Manuel_C&#233;sar_Costa Rui Costa] www.footballdatabase.com {{FIFA 100}} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | bordercolor = | loend1 = {{UEFA Euro 1996 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2000 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} }} {{JÄRJESTA:Costa, Rui}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:FIFA 100]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid‎]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] kcj1bbbzs6wd9rifzmhz52wx0iq3kv4 0 10276 7193398 7191949 2026-07-15T12:24:22Z Velirand 67997 /* I */ 7193398 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] dl8nen4g7xauz6k4zzdicz0ssjr8ojn 0 11724 7193771 7168117 2026-07-16T10:05:10Z Andres 5 /* L */ 7193771 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa *[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]] *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'') *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]] *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]] *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]] *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]] *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril *''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline *[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]] *''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]'' *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond *[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *''[[Cladophorales]]'', selts *''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]] *[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond. *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]] *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk [[ristõielised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk [[ristõielised]] *[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]] *[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]] *[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]] *[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts *[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] *[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]] *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass *[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Iberis carnosa]]'', sgk [[ristõielised]] *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond *[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]] ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]] *[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]] *[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]] *[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]] *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]] *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]]) *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond *[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]] *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]] *[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond *[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karevetikalised]] (''Cladophoraceae''), sugukond *[[karevetikas]] (''Cladophora''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass *[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]]) *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[karvvetikas]] (''Aegagropila''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]] *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[keermikvetikas]] (''Spirogyra''), perekond, sgk ''[[Zygnemataceae]]'' *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts *[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]] *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]] *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]] *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]' *[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]] *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]] *[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass *[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts *[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]] *[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]] *[[liibanoni kivikress]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]] *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]] *[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]] *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]] *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass *[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts *[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]] *[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') *[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'') *[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). *[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'') *[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') *[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'') *[[maadia]] (''Madia''), perekond *[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') *[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' *[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') *[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'') *[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') *[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'') *[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'') *[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') *[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'') *[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') *[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'') *[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') *[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'') *[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'') *[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'') *[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') *[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') *[[maajalg]] (''Glechoma'') *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond *[[maakia]] (''Maackia''), perekond *[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond *[[maalõug]] (''Asarina procumbens'') *[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond *[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarika]] (''Trimezia''), perekond *[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'') *[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond *[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') *[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'') *[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'') *[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'') *[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'') *[[maataimed]] (''Embryophyta'') *[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'') *[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'') *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'') *[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond *[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'') *[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') *[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') *[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'') *[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'') *[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') *[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'') *[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'') *[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts *[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised *''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *''[[Megacarpaea]]'', perekond *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]] *[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]] *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]] *[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]] *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]] *[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts *[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond *[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]] *[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]] *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]] *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts *[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]] *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]] *[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]] *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]] *[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]] * [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') *[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond *[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') *[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') *[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') *[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') *[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond *[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') *[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'') *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') *[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'') *[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') *[[paavianilill]] (''Babiana''). *[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') *[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]] *[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] *[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]] *[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane *[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]] *[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts *[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]] *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem *[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]] *[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]] *[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] *[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond *[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts *[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]] *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]] *[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts *[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond *[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]] *[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]] *[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] ' *[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts *[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]] *[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts *[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] *[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]] *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]] *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]] *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond *[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]] *[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]] *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]] *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]] *[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]] *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane *[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk [[ristõielised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond *[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]] *[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]] *[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]] *[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] *[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]] ==Z== *''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]] *[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond *[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]] *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] *[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]] *[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]] *[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts *[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond *[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]] *[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond *[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]] *[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]] *[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]] *[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts *[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]] *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]] *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass *[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *''[[Ulvophyceae]]'', klass *[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]] *[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]] *[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond *[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]] *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]] *[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesisulg]] (''Hottonia''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts *[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]] *[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts *[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond. *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'') *[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]] *[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]] *[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]'' *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'') *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]] ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'') *[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'') *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'') *[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'') *[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'') *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'') *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'') *[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass *[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'') *[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'') *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'') *[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'') *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] qituinpx5fddxtl5nur1071jl0dvcvd 7193772 7193771 2026-07-16T10:09:33Z Andres 5 /* H */ 7193772 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa *[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]] *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'') *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]] *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]] *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]] *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]] *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril *''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline *[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]] *''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]'' *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond *[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *''[[Cladophorales]]'', selts *''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]] *[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond. *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]] *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk [[ristõielised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk [[ristõielised]] *[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]] *[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]] *[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]] *[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts *[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] *[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]] *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbe-niklirohi]] (''Odontarrhena argentea''), sgk [[ristõielised]] *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass *[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Iberis carnosa]]'', sgk [[ristõielised]] *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond *[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]] ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]] *[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]] *[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]] *[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]] *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]] *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]]) *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond *[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]] *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]] *[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond *[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karevetikalised]] (''Cladophoraceae''), sugukond *[[karevetikas]] (''Cladophora''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass *[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]]) *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[karvvetikas]] (''Aegagropila''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]] *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[keermikvetikas]] (''Spirogyra''), perekond, sgk ''[[Zygnemataceae]]'' *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts *[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]] *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]] *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]] *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]' *[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]] *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]] *[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass *[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts *[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]] *[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]] *[[liibanoni kivikress]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]] *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]] *[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]] *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]] *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass *[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts *[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]] *[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') *[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'') *[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). *[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'') *[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') *[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'') *[[maadia]] (''Madia''), perekond *[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') *[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' *[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') *[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'') *[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') *[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'') *[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'') *[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') *[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'') *[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') *[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'') *[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') *[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'') *[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'') *[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'') *[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') *[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') *[[maajalg]] (''Glechoma'') *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond *[[maakia]] (''Maackia''), perekond *[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond *[[maalõug]] (''Asarina procumbens'') *[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond *[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarika]] (''Trimezia''), perekond *[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'') *[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond *[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') *[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'') *[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'') *[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'') *[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'') *[[maataimed]] (''Embryophyta'') *[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'') *[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'') *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'') *[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond *[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'') *[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') *[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') *[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'') *[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'') *[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') *[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'') *[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'') *[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts *[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised *''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *''[[Megacarpaea]]'', perekond *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]] *[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]] *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]] *[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]] *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]] *[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts *[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond *[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]] *[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]] *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]] *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts *[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]] *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]] *[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]] *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]] *[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]] * [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') *[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond *[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') *[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') *[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') *[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') *[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond *[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') *[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'') *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') *[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'') *[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') *[[paavianilill]] (''Babiana''). *[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') *[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]] *[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] *[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]] *[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane *[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]] *[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts *[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]] *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem *[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]] *[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]] *[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] *[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond *[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts *[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]] *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]] *[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts *[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond *[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]] *[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]] *[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] ' *[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts *[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]] *[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts *[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] *[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]] *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]] *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]] *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond *[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]] *[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]] *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]] *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]] *[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]] *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane *[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk [[ristõielised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond *[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]] *[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]] *[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]] *[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] *[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]] ==Z== *''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]] *[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond *[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]] *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] *[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]] *[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]] *[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts *[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond *[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]] *[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond *[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]] *[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]] *[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]] *[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts *[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]] *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]] *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass *[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *''[[Ulvophyceae]]'', klass *[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]] *[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]] *[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond *[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]] *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]] *[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesisulg]] (''Hottonia''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts *[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]] *[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts *[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond. *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'') *[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]] *[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]] *[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]'' *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'') *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]] ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'') *[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'') *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'') *[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'') *[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'') *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'') *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'') *[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass *[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'') *[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'') *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'') *[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'') *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] rxus6q8wxd77l0ckyhexxyjqqewfw3t 7193773 7193772 2026-07-16T10:11:43Z Andres 5 /* L */ 7193773 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa *[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]] *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'') *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]] *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]] *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]] *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]] *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril *''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline *[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]] *''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]'' *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond *[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *''[[Cladophorales]]'', selts *''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]] *[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond. *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]] *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk [[ristõielised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk [[ristõielised]] *[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]] *[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]] *[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]] *[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts *[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] *[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]] *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]] *[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbe-niklirohi]] (''Odontarrhena argentea''), sgk [[ristõielised]] *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass *[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Iberis carnosa]]'', sgk [[ristõielised]] *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond *[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]] ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]] *[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]] *[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]] *[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]] *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]] *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]]) *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond *[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]] *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]] *[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond *[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karevetikalised]] (''Cladophoraceae''), sugukond *[[karevetikas]] (''Cladophora''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass *[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]]) *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[karvvetikas]] (''Aegagropila''), perekond, sgk [[karevetikalised]] *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]] *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[keermikvetikas]] (''Spirogyra''), perekond, sgk ''[[Zygnemataceae]]'' *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts *[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]] *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]] *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]] *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]' *[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]] *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]] *[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass *[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts *[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]] *[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]] *[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]] *[[liibanoni kivikress]] (''Aethionema coridifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]] *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]] *[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]] *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]] *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass *[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts *[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]] *[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') *[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'') *[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). *[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'') *[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') *[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'') *[[maadia]] (''Madia''), perekond *[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') *[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' *[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') *[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'') *[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') *[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'') *[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'') *[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') *[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'') *[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') *[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'') *[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') *[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'') *[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'') *[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'') *[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') *[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') *[[maajalg]] (''Glechoma'') *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond *[[maakia]] (''Maackia''), perekond *[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond *[[maalõug]] (''Asarina procumbens'') *[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond *[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarika]] (''Trimezia''), perekond *[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'') *[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond *[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') *[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'') *[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'') *[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'') *[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'') *[[maataimed]] (''Embryophyta'') *[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'') *[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'') *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'') *[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond *[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'') *[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') *[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') *[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'') *[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'') *[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') *[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'') *[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'') *[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts *[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised *''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *''[[Megacarpaea]]'', perekond *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]] *[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]] *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]] *[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]] *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]] *[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts *[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond *[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]] *[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]] *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]] *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts *[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]] *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]] *[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]] *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]] *[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]] * [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]] *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]] *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') *[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond *[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') *[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') *[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') *[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') *[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond *[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') *[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'') *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') *[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'') *[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') *[[paavianilill]] (''Babiana''). *[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') *[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]] *[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] *[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]] *[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane *[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]] *[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts *[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]] *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem *[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]] *[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]] *[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] *[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond *[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts *[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]] *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]] *[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]] *[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts *[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond *[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]] *[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]] *[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] ' *[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] *[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts *[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]] *[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts *[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] *[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]] *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]] *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]] *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond *[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]] *[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]] *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]] *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]] *[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]] *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane *[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] *[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk [[ristõielised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond *[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]] *[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]] *[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]] *[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] *[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]] ==Z== *''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]] *[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond *[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]] *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] *[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]] *[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]] *[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts *[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond *[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]] *[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond *[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]] *[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]] *[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]] *[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts *[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]] *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]] *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass *[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]] *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *''[[Ulvophyceae]]'', klass *[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]] *[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]] *[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]] *[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond *[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]] *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]] *[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesisulg]] (''Hottonia''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts *[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]] *[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts *[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond. *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'') *[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]] *[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]] *[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]'' *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'') *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]] *[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]] *[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]] ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'') *[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'') *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'') *[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'') *[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'') *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'') *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'') *[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass *[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'') *[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'') *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'') *[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'') *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] sfwzxbm4kru5u3qvtdbk2fnwof8fupe 0 12621 7193784 7173961 2026-07-16T10:31:28Z Kuriuss 38125 7193784 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Uus testament''' (ka '''Uus Testament''', [[lühend]] '''UT'''; [[kreeka keel]]es Καινή Διαθήκη, [[eesti keel]]es ka '''uus leping''') on [[piibel|piibli]] teine osa. Piibli esimene osa on [[vana testament]]. Uus testament sisaldab [[Jeesus|Jeesuse Kristuse]] vahendusel sõlmitud uuele lepingule aluspanevaid tekste. Uus testament koosneb 27 raamatust, mis on jagatud kolmeks: evangeeliumid, "Apostlite teod" ja õpetuslikud raamatud. Ajalooraamatud ehk [[evangeelium]]id käsitlevad Jeesuse elu, tegevust, kannatust, surma ja [[Ülestõusmine|ülestõusmist]] ning panevad seega paika usu alused. "[[Apostlite teod]]" on jutustus usu võidukast pealetungist paganate maailma kuni Roomani. Õpetuslike raamatute osa sisaldab kirju, mis esitavad Kristuse õpetust ja eraldavad selle valeõpetustest, ennekõike aga annavad tunnistust apostlite kogudusi korraldavast tegevusest. Pauluse kirjade hulgas moodustavad omaette rühma pastoraal- ehk karjasekirjad (kirjad Timoteosele ja Tiitusele), mis ei ole suunatud kogudustele, vaid karjastele ([[ladina keel]]es ''pastores''). Järgnevad ülejäänud üldised ehk katoolsed kirjad, mis pole suunatud ühele kindlale kogudusele, vaid kõigile kristlastele (alates Peetruse esimesest kuni Juuda kirjani). Kolmandas rühmas seisab prohvetliku raamatuna Johannese ilmutusraamat. Selles jutustab Johannes, kuidas ta nägi Issanda aulisust ja võitu ning tulevast kohtumõistmist maailma üle.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Rienecker, Fritz ja Maier, Gerhard|pealkiri=Suur piiblileksikon|aasta=2011|koht=|kirjastus=Logos|lehekülg=}}</ref> Uus testament on kirjutatud [[koinee]]s. See on Kristuse sünnile lähedaste sajandite ühiskeel, mida pärast [[Aleksander Suur]]e vallutusretki mõistis, kirjutas ja kõneles kogu tollane tsiviliseeritud maailm. Uue Testamendi tekstilooline tunnistus on antiikkirjanduse seas erakordselt ulatuslik. Münsteri Uue Testamendi Tekstiuurimise Instituudi andmetel oli 2023. aasta seisuga ''Kurzgefasste Liste'' andmebaasis umbes 5700 kreekakeelse Uue Testamendi tunnistaja kirjet. See arv ei tähenda 5700 täielikku Uue Testamendi käsikirja, vaid hõlmab eri mahuga tunnistajaid: papüürusekatkeid, majuskel- ja minuskelkäsikirju, lektsionaare, katkendlikke tekste ning eri seisundis käsikirju.<ref name="INTFManuscripts">{{Netiviide |url=https://ntvmr.uni-muenster.de/intfblog/-/blogs/how-many-greek-new-testament-manuscripts-are-there-really-the-latest-numbers |autor=Katie Leggett; Greg Paulson |pealkiri=How Many Greek New Testament Manuscripts Are There REALLY? The Latest Numbers |väljaandja=Institute for New Testament Textual Research |aeg=29. september 2023 |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Seetõttu tuleb käsikirjade arvu kasutada tekstikriitilise, mitte lihtsustatud apologeetilise argumendina: suur hulk tunnistajaid annab uurijatele erakordselt laia võrdlusmaterjali, kuid üksikud tunnistajad erinevad omavahel vanuse, ulatuse, tekstikuju ja tekstikriitilise kaalu poolest.<ref name="ParkerManuscripts">{{Raamatuviide |autor=David C. Parker |pealkiri=An Introduction to the New Testament Manuscripts and Their Texts |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2008 |isbn=978-0-521-89553-8}}</ref><ref name="HixsonGurry">{{Raamatuviide |toimetaja=Elijah Hixson; Peter J. Gurry |pealkiri=Myths and Mistakes in New Testament Textual Criticism |koht=Downers Grove |kirjastus=InterVarsity Press |aasta=2019 |isbn=978-0-8308-5257-4}}</ref> Võrreldes paljude teiste antiiksete kreeka ja ladina tekstidega on Uue Testamendi käsikirjaline tunnistus ebaharilikult rikkalik. Samas on arvulised võrdlused keerulised, sest eri tekstide puhul loetakse kord terviklikke käsikirju, kord katkendeid, kord üksnes kriitilise väljaande jaoks kasutatud tunnistajaid. Üks lähemaid antiikkirjanduslikke võrdlusi on Homerose ''Ilias'', mille puhul on lisaks keskaegsetele ja renessansiaegsetele käsikirjadele olemas ulatuslik papüüruste hulk. T. W. Alleni klassikaline väljaanne tugines 188 keskaegsele ja varauusaegsele käsikirjale, samal ajal kui M. L. Westi tekstilooline uurimus näitas, et papüürusmaterjali kaasamisel ulatub ''Iliase'' tunnistajate arv üle tuhande.<ref name="AllenIlias">{{Raamatuviide |autor=T. W. Allen |pealkiri=Homeri Ilias |koht=Oxford |kirjastus=Clarendon Press |aasta=1931}}</ref><ref name="WestIliad">{{Raamatuviide |autor=M. L. West |pealkiri=Studies in the Text and Transmission of the Iliad |koht=München |kirjastus=K. G. Saur |aasta=2001 |isbn=978-3-598-73005-4}}</ref> Uue Testamendi puhul lisanduvad kreekakeelsetele käsikirjadele veel varased tõlked ja kirikuisade tsitaadid, mistõttu tekstikriitiline materjal on Uue Testamendi puhul eriti ulatuslik teiste antiiktekstide kõrval.<ref name="MetzgerEhrmanText">{{Raamatuviide |autor=Bruce M. Metzger; Bart D. Ehrman |pealkiri=The Text of the New Testament: Its Transmission, Corruption, and Restoration |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2005 |isbn=978-0-19-516122-9}}</ref> Uue Testamendi vanimad säilinud käsikirjalised tunnistajad asuvad ajaliselt märksa lähemal tekstide koostamisele kui enamiku teiste antiiksete kirjandusteoste põhikäsikirjad: näiteks Johannese evangeeliumi katkendit P52 dateeritakse tavaliselt 2. sajandisse ning mitmed teised Uue Testamendi papüürused pärinevad 2.–3. sajandist.<ref name="CSNTMP52">{{Netiviide |url=https://manuscripts.csntm.org/manuscript/View/GA_P52 |pealkiri=P52 |väljaandja=Center for the Study of New Testament Manuscripts |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref><ref name="MetzgerEhrmanText">{{Raamatuviide |autor=Bruce M. Metzger; Bart D. Ehrman |pealkiri=The Text of the New Testament: Its Transmission, Corruption, and Restoration |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2005 |isbn=978-0-19-516122-9}}</ref> Lähimaile küündiv antiikkirjanduslik võrdlus on Homeros, kelle teostest on säilinud erakordselt palju käsikirju ja papüüruseid, kuid ka vanimad Homerose papüürused pärinevad alles 3. sajandist eKr, s.t mitu sajandit pärast eeposte algset kujunemisaega.<ref name="ChicagoHomer">{{Netiviide |url=https://www.lib.uchicago.edu/collex/exhibits/homer-print-transmission-and-reception-homers-works/homer-print/ |pealkiri=Homer Before Print |väljaandja=University of Chicago Library |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Tekstikriitilistes võrdlustes tuleb eristada üksikuid fragmente, ulatuslikke käsikirju ja hilisemaid põhikäsikirju, sest eri antiiktekstide käsikirjalised traditsioonid on säilinud väga erinevalt.<ref name="Prothro2019">{{Raamatuviide |autor=James B. Prothro |peatükk=Myths about Classical Literature: Responsibly Comparing the New Testament to Ancient Works |toimetaja=Elijah Hixson; Peter J. Gurry |pealkiri=Myths and Mistakes in New Testament Textual Criticism |koht=Downers Grove |kirjastus=IVP Academic |aasta=2019 |leheküljed=70–89}}</ref> Võrdlus näitab siiski, et Uue Testamendi varaseimad säilinud käsikirjalised tunnistajad asuvad koostamisajale antiikkirjanduse tavapärase olukorraga võrreldes ebatavaliselt lähedal.<ref name="HurtadoArtifacts">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=The Earliest Christian Artifacts: Manuscripts and Christian Origins |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2006 |leheküljed=20–21}}</ref><ref name="KrugerCanonManuscripts">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012 |leheküljed=95–101}}</ref> {| class="wikitable" ! Teos või autor ! Teose ligikaudne koostamisaeg ! Vanimad säilinud käsikirjalised tunnistajad ! Ligikaudne ajavahe ! Märkus |- | [[Uus Testament]] | 1. sajand pKr | 2. sajandist pärinevad või 2. sajandisse dateeritud papüürused, sh [[Rylandsi raamatukogu papüürus P52|P52]]; arvukalt teisi papüüruseid 2.–3. sajandist | mõnikümmend kuni umbes 150 aastat | Uue Testamendi puhul on säilinud üle 60 käsikirjalise tunnistaja 2.–3. sajandist, ehkki need on eri mahuga ja sageli katkendlikud.<ref name="HurtadoArtifacts" /><ref name="KrugerCanonManuscripts" /> |- | [[Homeros]], ''[[Ilias]]'' ja ''[[Odüsseia]]'' | tavaliselt paigutatakse eeposte kujunemine 8.–7. sajandisse eKr | vanimad säilinud eeposte papüürused pärinevad 3. sajandist eKr | umbes 400–500 aastat | Homerose käsikirjaline traditsioon on antiikkirjanduses erakordselt rikkalik, kuid vanimad papüürused pärinevad siiski mitu sajandit pärast eeposte kujunemisaega.<ref name="ChicagoHomer">{{Netiviide |url=https://www.lib.uchicago.edu/collex/exhibits/homer-print-transmission-and-reception-homers-works/homer-print/ |pealkiri=Homer Before Print |väljaandja=University of Chicago Library |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref><ref name="UMHomer">{{Netiviide |url=https://apps.lib.umich.edu/online-exhibits/exhibits/show/translating-homer--from-papyri/translating |pealkiri=Translating an Oral Tradition into Writing |väljaandja=University of Michigan Library |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> |- | [[Herodotos]], ''Historiai'' | u 430 eKr | Herodotose papüürusekatked pärinevad Rooma keisririigi ajast; näiteks P.Oxy. XIII 1619 dateeritakse 1. sajandi lõppu või 2. sajandisse pKr | umbes 500–600 aastat | Herodotose puhul on säilinud arvukalt papüürusekatkeid, kuid olulisemad keskaegsed käsikirjad on tunduvalt hilisemad (10.-11. saj).<ref name="POxy1619">{{Netiviide |url=https://portal.sds.ox.ac.uk/articles/online_resource/P_Oxy_XIII_1619_Herodotus_iii/21132958 |pealkiri=P.Oxy. XIII 1619. Herodotus iii |väljaandja=University of Oxford Sustainable Digital Scholarship |aeg=23. september 2022 |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref><ref name="WilsonHerodotus">{{Raamatuviide |autor=Herodotos |toimetaja=N. G. Wilson |pealkiri=Herodoti Historiae, Libri I–IV |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2015}}</ref> |- | [[Vergilius]], ''[[Aeneis]]'' | 1. sajand eKr, enne Vergiliuse surma 19 eKr | ''Vergilius Vaticanus'' ehk Vat. lat. 3225, 4. sajand pKr | umbes 400 aastat | Vergiliuse puhul on säilinud hilisantiikseid käsikirjalisi tunnistajaid, mis on klassikalise ladina kirjanduse kohta erakordselt varased.<ref name="VaticanVirgil">{{Netiviide |url=https://digi.vatlib.it/view/MSS_Vat.lat.3225 |autor=Publius Vergilius Maro |pealkiri=Opera (fragmenta), Vat. lat. 3225 |väljaandja=Biblioteca Apostolica Vaticana |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> |- | [[Julius Caesar]], ''Commentarii de bello Gallico'' | 1. sajand eKr, peamiselt 50. aastad eKr | vanimad säilinud käsikirjad pärinevad 9. sajandist pKr | umbes 900 aastat | Üks vanimaid säilinud ''De bello Gallico'' käsikirju kopeeriti 9. sajandi esimesel poolel Fleury kloostris.<ref name="AmsterdamCaesar">{{Netiviide |url=https://www.auf.nl/en/annual-fund-2022/19-de-bello-gallico.html |pealkiri=Will you open the oldest book in Amsterdam? |väljaandja=Amsterdam University Fund |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> |- | [[Tacitus]], ''Annales'' | 2. sajandi algus pKr | ''Annales'' 1–6 säilivad 9. sajandi käsikirjas; ''Annales'' 11–16 ja ''Historiae'' peamine tunnistus pärineb 11. sajandist | umbes 700–900 aastat | Tacituse tekst on säilinud väga kitsa keskaegse käsikirjalise traditsiooni kaudu, mis on klassikaliste ladina ajaloolaste puhul tavaline olukord.<ref name="ReynoldsTransmission">{{Raamatuviide |toimetaja=L. D. Reynolds |pealkiri=Texts and Transmission: A Survey of the Latin Classics |koht=Oxford |kirjastus=Clarendon Press |aasta=1983 |leheküljed=406–409}}</ref> |} Uue Testamendi varasest kasutusest tunnistavad lisaks käsikirjadele ka arvukad tsitaadid, parafraasid ja viited varakristlikus kirjanduses. Need ei ole kõik ühesuguse tekstikriitilise väärtusega: mõni autor tsiteeris kirjaliku käsikirja järgi, teine mälu järgi, liturgiliselt või parafraseerivalt. Seetõttu ei kasutata kirikuisade tsitaate pelgalt arvulise tõendina, vaid iga tsitaati tuleb hinnata autori, kuupäeva, keele, geograafilise päritolu ja tsiteerimisviisi järgi.<ref name="FeeMullenGreekFathers">{{Raamatuviide |autor=Gordon D. Fee; Roderic L. Mullen |peatükk=The Use of the Greek Fathers for New Testament Textual Criticism |toimetaja=Bart D. Ehrman; Michael W. Holmes |pealkiri=The Text of the New Testament in Contemporary Research: Essays on the Status Quaestionis |koht=Leiden |kirjastus=Brill |aasta=2013 |leheküljed=351–374}}</ref><ref name="HoughtonLatinFathers">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |peatükk=The Use of the Latin Fathers for New Testament Textual Criticism |toimetaja=Bart D. Ehrman; Michael W. Holmes |pealkiri=The Text of the New Testament in Contemporary Research: Essays on the Status Quaestionis |koht=Leiden |kirjastus=Brill |aasta=2013 |leheküljed=375–405}}</ref> Kirikuisade piiblitsitaatide uurimiseks on loodud suured andmebaasid ja indeksid. ''BiblIndex'' koondab varakristlikus ja keskaegses kristlikus kirjanduses esinevaid piibliviiteid ning 2026. aasta alguses sisaldas see üle 650 000 piibliviite umbes 4500 teosest ligikaudu 800 patristilise aja autorilt.<ref name="BiblIndexIAPS">{{Netiviide |url=https://aiep-iaps.org/bibliographical-databases |pealkiri=BIBLINDEX - Index of Biblical Quotations and Allusions in Early Christian Literature |väljaandja=International Association of Patristic Studies |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Birminghamis loodud ITSEE patristiliste tsitaatide andmebaas koondab Johannese evangeeliumi ja Pauluse kirjade tsitaate kreeka kirikuisadelt esimese kuue sajandi ning ladina kirikuisadelt esimese kaheksa sajandi ulatuses. Vetus Latina instituudi ladina tsitaatide [[kartoteek|kartoteegi]] kohta on teatatud ligikaudu miljonist kirjest.<ref name="SmithITSEE">{{Netiviide |url=https://pure-oai.bham.ac.uk/ws/portalfiles/portal/185231736/Smith_2020_StudPat.pdf |autor=Catherine Smith |pealkiri=Introducing the ITSEE Patristic Citations Database |väljaandja=University of Birmingham |aasta=2020 |vaadatud=16. juuni 2026}}</ref> Selline kaudne tunnistus näitab, et hiljem Uue Testamendi kaanonisse kuulunud tekstid olid varakristlikus õpetuses, poleemikas, liturgias ja eksegeesis ulatuslikult kasutusel juba enne kaanoni lõplikku piiritlemist. == Kaanoni kujunemine ja varane kasutus == Uue Testamendi kaanoni kujunemist tuleb eristada Uue Testamendi tekstide kirjutamisest, nende varasest liturgilisest ja õpetuslikust kasutusest ning hilisemast 27-raamatulise kaanoni täpsest piiritlemisest. Eesti uusimas kirikulookirjanduses on Uue Testamendi kaanoni kujunemist kirjeldatud eeskätt hilise kirikliku fikseerumise ja kaanonivaidluste kaudu, rõhutades näiteks, et alles 4. sajandil jõuti kristluses pühade kirjutiste loendite selgema piiritlemiseni.<ref name="SaardKaanon">{{Raamatuviide |autor=Riho Saard |pealkiri=Kristluse jälgedes. Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani |koht=Tallinn |kirjastus=Argo |aasta=2026 |leheküljed=88–91}}</ref> Selline rõhuasetus vajab varaste allikate valguses täpsustamist: kuigi 27-raamatuline Uus Testament on esmakordselt täpselt säilinud [[Athanasios]]e 367. aasta kirjas, osutavad 2. ja 3. sajandi allikad juba evangeeliumide, apostlike kirjade ja teiste kristlike kirjutiste autoriteetsele kasutusele kogudustes.<ref name="MetzgerCanon">{{Raamatuviide |autor=Bruce M. Metzger |pealkiri=The Canon of the New Testament: Its Origin, Development, and Significance |koht=Oxford |kirjastus=Clarendon Press |aasta=1987}}</ref><ref name="BruceCanon">{{Raamatuviide |autor=F. F. Bruce |pealkiri=The Canon of Scripture |koht=Downers Grove |kirjastus=InterVarsity Press |aasta=1988}}</ref><ref name="KrugerCanon">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref><ref name="GallagherMeade">{{Raamatuviide |autor=Edmon L. Gallagher; John D. Meade |pealkiri=The Biblical Canon Lists from Early Christianity: Texts and Analysis |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2017}}</ref><ref name="LienhardCanon">{{Raamatuviide |autor=Joseph T. Lienhard |peatükk=Canons and Rules of Faith |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019}}</ref> Samas käsitluses on kasutatud ka formuleeringut, et „4. sajandi piiblikaanon oli varakiriku looming”.<ref name="SaardKaanon" /> Selline sõnastus võib jätta mulje, nagu oleks Uue Testamendi kaanon tekkinud peamiselt 4. sajandi kirikliku otsuse või institutsionaalse loomingu tulemusel. Uurimuses eristatakse siiski tavaliselt tekstide kirjutamist, nende kasutust kogudustes, kaanoniteadlikkuse kujunemist ning hilisemat normatiivset loetlemist. Varased tunnistused Justinuselt, Irenaeuselt, Muratori fragmendist, Origeneselt ja Eusebioselt osutavad, et 4. sajandi loendid ei loonud Uue Testamendi tekstide autoriteeti nullist, vaid piiritlevad varem kasutusel olnud apostlike kirjutiste korpust.<ref name="MetzgerCanon" /><ref name="BruceCanon" /><ref name="KrugerCanon" /><ref name="GallagherMeade" /><ref name="LienhardCanon" /> Teoses "Kristluse jälgedes" on samas seoses väidetud, et „laialt võttes sai kristlusest raamatureligioon” 4. sajandi piiblikaanoni kujunemisega.<ref name="SaardKaanon" /> Selline sõnastus loob pildi, nagu oleks kristlik usuelu muutunud autoriteetsetele tekstidele rajatuks alles 4. sajandil. Kristlus sündis juudi pühakirjakasutuse kontekstis ning Jeesuse, apostlite ja varaseimate koguduste õpetuses olid juutide pühad kirjad algusest peale keskse autoriteediga. Uue Testamendi kirjutiste tekkides hakati evangeeliume ja apostlikke kirju kasutama nende kõrval õpetuses, liturgias ja vaidlustes. See eristus on oluline ka 2. sajandi hereesiavastases kirjanduses: Irenaeuse järgi apelleerisid gnostilised rühmad, sealhulgas näiteks Valentiniose järgijad, kirjalikest apostlikest tekstidest kõrgemale asetatud salajasele pärimusele, samal ajal kui Irenaeus rõhutas avalikult edasi antud apostlikku kuulutust ja kirjalikke evangeeliume kui kiriku usu alust.<ref name="Irenaeus3.1.1">{{Raamatuviide |autor=Irenaeus |pealkiri=Adversus haereses |leheküljed=3.1.1}}</ref><ref name="CambridgeValentinian">{{Raamatuviide |autor=Winrich Löhr |peatükk=Gnostic and Manichaean Interpretation |toimetaja=James Carleton Paget; Joachim Schaper |pealkiri=The New Cambridge History of the Bible. Volume 1: From the Beginnings to 600 |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2013}}</ref><ref name="JustinApology67">{{Raamatuviide |autor=Justinus Märter |pealkiri=Esimene apoloogia |leheküljed=66–67}}</ref><ref name="Irenaeus3.11.8">{{Raamatuviide |autor=Irenaeus |pealkiri=Adversus haereses |leheküljed=3.11.8}}</ref><ref name="FosterApostolicFathers">{{Raamatuviide |autor=Paul Foster |peatükk=The Text of the New Testament in the Apostolic Fathers |toimetaja=Charles E. Hill; Michael J. Kruger |pealkiri=The Early Text of the New Testament |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2012 |leheküljed=282–301}}</ref><ref name="KannengiesserReception">{{Raamatuviide |autor=Charles Kannengiesser |pealkiri=Handbook of Patristic Exegesis: The Bible in Ancient Christianity |koht=Leiden; Boston |kirjastus=Brill |aasta=2004 |leheküljed=399–400}}</ref> Uue Testamendi tekstide varane kasutus ei ilmne üksnes hilisematest kaanoniloenditest, vaid juba 1. sajandi lõpu ja 2. sajandi alguse kristlikust kirjandusest. Apostlike isade kirjutistes, nagu Didache, Rooma Clemensi kiri, Ignatiose kirjad, Polykarpose kiri filiplastele, Barnabase kiri, 2. Clemensi kiri ja Hermase tekstis pealkirjaga Karjane, leidub arvukalt kokkupuuteid hiljem Uude Testamenti kuulunud tekstide ja pärimustega. Patristilise eksegeesi uurimuses kirjeldatakse seda protsessina, milles apostliku päritoluga kirjutisi tunnustati kristliku usu jaoks normatiivsetena, levitati kirikutes ning tsiteeriti autoriteetselt õpetuslikes ja koguduslikes küsimustes.<ref name="FosterApostolicFathers" /><ref name="KannengiesserReception" /><ref name="HolmesAF">{{Raamatuviide |toimetaja=Michael W. Holmes |pealkiri=The Apostolic Fathers: Greek Texts and English Translations |väljaanne=3. trükk |koht=Grand Rapids |kirjastus=Baker Academic |aasta=2007}}</ref> [[Justinus Märter]] kirjeldab 2. sajandi keskpaigas kristlaste pühapäevast kogunemist, kus loeti „apostlite mälestusi” ja prohvetite kirjutisi. Ta nimetab neid „mälestusi” ka evangeeliumideks ning seob need Jeesuse õpetuse ja armulaua tänuandmise (euharistia) pärimusega.<ref name="JustinApology67" /> Kuigi polnud tegemist veel 27-raamatulist Uue Testamendi loendiga, on siiski ilmne, et apostlike evangeeliumipärimuste kirjalik lugemine oli koguduse jumalateenistuses autoriteetsel kohal juba 2. sajandi esimesel poolel.<ref name="MetzgerCanon" /><ref name="KrugerCanon" /> [[Irenaeus]] seostas 2. sajandi lõpus nelja evangeeliumi apostliku kuulutuse kirjaliku edasiandmisega. Oma teose "Hereesiate vastu" kolmandas raamatus kirjutas ta, et apostlid kuulutasid evangeeliumi esmalt avalikult (suuliselt), kuid andsid selle hiljem Jumala tahtel kirjalikult edasi, olemaks kristlaste „usu aluseks ja sambaks”. Gnostikud väitsid Irenaeuse kohaselt omavat salajast suulist pärimust, millele tuginedes püüdsid nad kirjalike tekstide autoriteetsust usuasjus tühistada.<ref name="Irenaeus3.1.1" /> Sama teose samas (3.) raamatus nimetab Irenaeus selgelt nelja evangeeliumi ning seob need Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannesega.<ref name="Irenaeus3.11.8" /> Irenaeuse tunnistus on oluline, sest see näitab, et 2. sajandi lõpus oli evangeeliumide autoriteet osa kiriku varasest apostlikust enesemõistmisest.<ref name="MetzgerCanon" /><ref name="BruceCanon" /><ref name="KrugerCanon" /> 2. sajandi lõppu või 3. sajandi algusse dateeritav [[Muratori fragment]] on üks varasemaid säilinud Uue Testamendi raamatute loendeid. Kuigi fragment on algusest kahjustunud ja selle täpne dateering on uurimuses vaieldud, tunnistab see nelja evangeeliumi, apostlite tegusid, Pauluse kirju, Juuda kirja, Johannese kirju ja [[Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutust]] ning eristab kiriklikult kasutatavaid kirjutisi nendest, mida ei peetud avalikul jumalateenistusel loetavaks.<ref name="Muratori">{{Raamatuviide |pealkiri=Muratori fragment}}</ref><ref name="MetzgerCanon" /><ref name="BruceCanon" /><ref name="GallagherMeade" /> Kuigi fragment ei vasta täpsemale 27-raamatulise kaanoni formuleeringule, osutab see taaskord asjaolule, et Uue Testamendi keskne tuum oli varakristluses tuntud juba enne 4. sajandit.<ref name="KrugerCanon" /> Eesti uusimas kirikuloo käsitluses on Muratori fragmenti seostatud väitega, et Pauluse kirjad „avastati” tõenäoliselt Markioni ja Muratori kaanoni kaudu.<ref name="SaardKaanon" /> Eelnev väide vajaks hoolikat täpsustamist, kuna Pauluse kirjade varasemat kasutust ja kogumist ei saa taandada Markioni ega Muratori fragmendi tunnistusele. Pauluse kirju kasutavad või eeldavad juba 1. sajandi lõpu ja 2. sajandi alguse kristlikud autorid. [[Rooma Clemens]] viitab Korintose kogudusele kirjutatud Pauluse kirjale, [[Polykarpos]] tunneb Pauluse kirju ja nimetab tema kirjutist filiplastele, [[Ignatios Antiookiast|Ignatios]] osutab Paulusele kui Efesose kogudusega seotud apostellikule autoriteedile ning "[[Didache]]" kasutab evangeeliumipärimusega väga lähedast materjali, eriti meieisapalve ja kristliku eluõpetuse puhul.<ref name="Clement1Cor">{{Raamatuviide |autor=Rooma Clemens |pealkiri=Esimene kiri korintlastele |leheküljed=47}}</ref><ref name="PolycarpPhil">{{Raamatuviide |autor=Polykarpos |pealkiri=Kiri filiplastele |leheküljed=3.2; 12.1}}</ref><ref name="IgnEph">{{Raamatuviide |autor=Ignatios Antiookiast |pealkiri=Kiri efeslastele |leheküljed=12.2}}</ref><ref name="Didache">{{Raamatuviide |pealkiri=Didache |leheküljed=8.2; 15.3–4}}</ref> Lisaks osutab 2. Peetruse kiri Pauluse kirjade kogumile ning nende tõlgendamisele teiste autoriteetsete kirjutiste kõrval, samas kui 1. Timoteose kiri asetab Jeesuse ütluse „tööline on oma palka väärt” Pühakirja tsitaadina Moosese seaduse autoriteetsuse kõrvale.<ref name="2Pt3">[[Teine Peetruse kiri|2Pt]] 3:15–16.</ref><ref name="1Tm5">[[Esimene kiri Timoteosele|1Tm]] 5:18.</ref><ref name="KrugerCanon" /> [[Origenes]]e tunnistus 3. sajandi algusest näitab nii Uue Testamendi tuuma laia tunnustatust kui ka mõne raamatu üle kestnud vaidlusi. [[Eusebios]]e vahendatud teates tunnistab Origenes nelja evangeeliumi, apostlite tegude, Pauluse kirjade, 1. Peetruse kirja, 1. Johannese kirja ja Johannese ilmutuse raamatu kasutust, kuid märgib, et 2. Peetruse ning 2.-3. Johannese kirja vastuvõtt ei olnud kõikjal ühesugune. Heebrealaste kirja puhul eristas ta kirja õpetuslikku väärtust ja apostellikku sisu selle täpse kirjapanija küsimusest, öeldes, et kes kirja tegelikult kirjutas, seda teab „üksnes Jumal”.<ref name="Eusebius6.25">{{Raamatuviide |autor=Eusebios |pealkiri=Kiriku ajalugu |leheküljed=6.25.3–14}}</ref><ref name="MetzgerCanon" /><ref name="GallagherMeade" /> [[Eusebios]] eristas 4. sajandi alguses Uue Testamendi kirjutisi mitmesse rühma. Ta nimetas tunnustatud kirjutisteks neli evangeeliumi, apostlite teod, Pauluse kirjad, 1. Johannese kirja, 1. Peetruse kirja ja ilmutuse raamatu, kuigi viimase vastuvõtt oli tema ajal mõnes ringkonnas vaieldud. Teise rühma paigutas ta vaieldud, kuid paljude poolt kasutatud kirjutised, nagu Jaakobuse, Juuda, 2. Peetruse ning 2.-3. Johannese kirja.<ref name="Eusebius3.25">{{Raamatuviide |autor=Eusebios |pealkiri=Kiriku ajalugu |leheküljed=3.25}}</ref><ref name="MetzgerCanon" /><ref name="BruceCanon" /> Tekstide selgesõnaline jaotamine näitab, et kaanoni piiride üle oli teatud raamatute puhul küll vaidlusi, kuid samal ajal oli olemas ulatuslikult tunnustatud põhikorpus ning vaidlused ei käinud gnostiliste, vaid hiljem üldlevinult kanoonilisteks tunnistatud apostlite aja tekstide üle. [[Athanasios]]e 367. aasta lihavõttekiri on esimene säilinud kristlik allikas, milles nimetatakse täpselt hilisemat 27-raamatulist Uut Testamenti. Athanasios loetleb neli evangeeliumi, apostlite teod, seitse katoolset kirja, neliteist Pauluse kirja (koos kirjaga heebrealastele) ning Johannese ilmutuse.<ref name="Athanasius39">{{Raamatuviide |autor=Athanasios |pealkiri=39. lihavõttekiri}}</ref><ref name="MetzgerCanon" /><ref name="GallagherMeade" /><ref name="LienhardCanon" /> See loend ei tähenda, et Uue Testamendi tekstid või nende kiriklik kasutus oleksid tekkinud alles 4. sajandil, vaid see tunnistab juba varem kasutusel olnud apostlike kirjutiste loendi täpsemat normatiivset piiritlemist.<ref name="KrugerCanon" /><ref name="GurryMeade">{{Raamatuviide |autor=Peter J. Gurry; John D. Meade |pealkiri=Scribes and Scripture: The Amazing Story of How We Got the Bible |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2022}}</ref> Hiljutiseimas eestikeelses kirikuloo väljaandes on väidetud, et Athanasiose 367. aasta loendis esitatud Uue Testamendi kaanoni kinnitasid hiljem lääne sinodid.<ref name="SaardKaanon" /> Selline järeldus ei tulene säilinud allikatest: Hippo ja Kartaago sinodite kaanoniloendid ei viita Athanasiosele ega teistele idakristlikele loenditele, vaid esindavad lääne, eriti Põhja-Aafrika kiriklikus kontekstis kujunenud samasisulist loendit (UT sisu oli sama, kuid [[Vana testament|VT]] ulatus erines). Seetõttu ei saa neid käsitleda Athanasiose kaanoni otsese läänepoolse kinnitamisena, vaid läänekiriku kohalike kaanonitunnistustena Augustinuse-aegses Põhja-Aafrikas.<ref name="LienhardCanon" /><ref name="CambridgeCanon">{{Raamatuviide |autor=Joseph Verheyden |peatükk=The New Testament Canon |toimetaja=James Carleton Paget; Joachim Schaper |pealkiri=The New Cambridge History of the Bible. Volume 1: From the Beginnings to 600 |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2013}}</ref> Läänekiriku kohalike sinodite puhul tuleb eristada kindlamalt tunnistatud loendeid ja hilisemas traditsioonis paavst [[Damasus I|Damasusele]] omistatud materjali. Kirikuloo teoses "Kristluse jälgedes" on väidetud, et Rooma sinod kinnitas 382. aastal Athanasiose esitatud kaanoni.<ref name="SaardKaanon" /> Selliseks väiteks puudub kindel allikaline alus: Rooma 382. aasta sinodi säilinud materjal ei tõenda, et seal oleks tegeletud piiblikaanoni küsimusega, ning nn Damasuse dekreedi seos selle sinodiga on uurimuses vaieldud. Damasusele omistatud kanooniloend on tuntud eeskätt hilisema ladinakeelse kogumiku "[[Decretum Gelasianum]]" traditsioonis. Seda kogumikku on käsitletud hilisema, 6.–7. sajandil kujunenud erakogumikuna, mis säilitab osalt küll varasemat materjali, kuid ei võimalda teha järeldust, nagu oleks 382. aasta sinod Roomas tegelenud kanooniliste tekstide piiritlemise küsimusega. Samuti ei näita [[Hieronymus]]elt ega [[Augustinus|Augustinuselt]] pärinevad arutelud kaanoni ja piiblitekstide kohta mitte mingit teadlikkust Rooma 382. aasta sinodist kui piiblikaanonit määratlenud kogunemisest.<ref name="CambridgeJerome">{{Raamatuviide |autor=Adam Kamesar |peatükk=Jerome |toimetaja=James Carleton Paget; Joachim Schaper |pealkiri=The New Cambridge History of the Bible. Volume 1: From the Beginnings to 600 |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2013}}</ref><ref name="KannengiesserDG">{{Raamatuviide |autor=Charles Kannengiesser |pealkiri=Handbook of Patristic Exegesis: The Bible in Ancient Christianity |koht=Leiden; Boston |kirjastus=Brill |aasta=2004 |leheküljed=396}}</ref><ref name="DobschutzDG">{{Raamatuviide |autor=Ernst von Dobschütz |pealkiri=Das Decretum Gelasianum de libris recipiendis et non recipiendis in kritischem Text |koht=Leipzig |kirjastus=J. C. Hinrichs |aasta=1912}}</ref><ref name="GallagherMeadeDG">{{Raamatuviide |autor=Edmon L. Gallagher; John D. Meade |pealkiri=The Biblical Canon Lists from Early Christianity: Texts and Analysis |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2017 |leheküljed=221–225}}</ref> Kindlalt saab läänekiriku kaanoni kinnistumise teemal rääkida [[Hippo kirikukogu|Hippo]] 393. aasta ning [[Kartaago kirikukogu|Kartaago]] 397. ja 419. aastate kohalike sinodite loenditest, ühes [[Augustinus]]e ja [[Innocentius I]] tunnistustega.<ref name="MetzgerCanon" /><ref name="GallagherMeade" /><ref name="LienhardCanon" /> Kaanoni kujunemist mõjutasid ka vaidlused kirjutiste kasutuse ja tõlgendamise üle. [[Markion]] koostas 2. sajandil kärbitud pühakirjakogu, mis sisaldas tema redigeeritud Luuka evangeeliumi ja valikut Pauluse kirjadest ning lükkas tagasi Vana Testamendi. Varasemas uurimuses on Markioni rolli mõnikord esitatud Uue Testamendi kaanoni kujunemise otsustava alguspunktina, kuid uuemas uurimuses rõhutatakse sagedamini, et Markion ei loonud kristlike kirjutiste autoriteeti, vaid esitas olemasoleva apostliku ja kirikliku pärandi kärbitud alternatiivkuju. Tema tegevus kiirendas ja teravdas teadlikkust kaanonist, kuid evangeeliumide ja apostlike kirjade autoriteetne kasutus eelnes Markioni kaanonile.<ref name="MetzgerCanon" /><ref name="BruceCanon" /><ref name="KrugerCanon" /> Seega ei saa Uue Testamendi kaanoni ajalugu kirjeldada üksnes hilise kirikliku otsusena ega ka täielikult valminud 1. sajandi nimekirjana. Uue Testamendi tekstid pärinevad varakristluse esimesest kirjanduslikust perioodist. Nende keskne tuum oli 2. sajandil kogudustes juba autoriteetselt kasutusel ja osade kirjutiste vastuvõtt jäi mõneks ajaks vaielduks. 4. sajandi teisel poolel kujunes see protsess selgemalt piiritletud 27-raamatuliseks loendiks.<ref name="MetzgerCanon" /><ref name="BruceCanon" /><ref name="KrugerCanon" /><ref name="GallagherMeade" /> == Koosseis ja kirjanduslikud jaotused == {| class="wikitable" ! Rühm ! Raamatud ! Üldiseloomustus |- | Evangeeliumid | Matteus, Markus, Luukas, Johannes | Jeesuse tegevuse, õpetuse, kannatuse, surma ja ülestõusmise jutustused. |- | Ajalugu | Apostlite teod | Luuka evangeeliumi teine osa; käsitleb algkoguduse kujunemist ja evangeeliumi levikut. |- | Pauluse kirjad | Rm–Fm; kohati lisati juurde kiri heebrealastele | Kogudustele ja kaastöölistele suunatud kirjad; pastoraalkirjad on 1Tm, 2Tm ja Tt. |- | Üldkirjad | Jk, 1–2Pt, 1–3Jh, Jd | Kirjad, mis ei ole suunatud ainult ühele konkreetsele kogudusele. |- | Apokalüptiline kirjandus | [[Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutus]] | Prohvetlik-apokalüptiline teos. |} == Evangeeliumid == Uue testamendi nelja esimest kirjutist, mis jutustavad Jeesuse Kristuse tegudest ja tema isikust, nimetatakse alates Tertullianusest (II saj pKr) evangeeliumiteks. Evangeeliumid kujutavad endast eraldi kirjandusžanri, mis piirdub üksnes Uue Testamendiga. Teistest uue testamendi kirjutistest erinevad evangeeliumid seeläbi, et nad räägivad Jeesuse tegudest, tema kannatustest ja ülestõusmisest, lunastuse alusest ja usu vundamendist (õndsussündmusest), sellal kui uue testamendi kirjad jutustavad sellest tuleva pääste tõelisusest.<ref name=":0" /> * [[Matteuse evangeelium]] on esimene kolmest sünoptilisest evangeeliumist; autorina mainitakse vanakiriklikus pärimuses Jeesuse jüngrit apostel Matteust. * [[Markuse evangeelium]]i pealkiri ja pärimusainestik tunnistavad üksmeelselt raamatu autoriks [[Markus]]e, kes kirjutas evangeeliumi nii, nagu ta kuulis seda [[Peetrus]]e suust.<ref name=":0" /> * [[Luuka evangeelium]] on omistatud apostel [[Paulus]]e ihuarstile [[Luukas|Luukale]]. Luukas ei olnud Jeesuse elu pealtnägija, vaid ta kogus, kontrollis ja korrastas materjali, mis on kinnitust leidnud usaldusväärsete tunnistajate läbi. * [[Johannese evangeelium]]i autorsus on omistatud apostel [[Apostel Johannes|Johannesele]], Sebeduse pojale.<ref name=":0" /> Kolm esimest evangeeliumit klassifitseeritakse [[Sünopsis|sünoptilisteks]], nad sisaldavad väga sarnaseid kirjeldusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist selle poolest, et sisaldab Jeesuse mitmeid imetegusid ja ütlusi, mida mujal ei leidu. == "Apostlite teod" == Pealkirja "Apostlite teod" kannab alates II saj lõpust pKr Luuka teose teine osa. Selle teose esimest osa tunneme Luuka evangeeliumina. Kirja saajaks nimetatakse meest, kelle nimi on Teofilos ning kirjutamise põhjus on ilmselt sama, mis Luuka evangeeliumigi puhul: üks tähtis mees peab saama usaldusväärse pildi Issandast ja tema toimimisest koguduses. Seetõttu koosnebki kiri jutustusest, mis käsitleb koguduse kujunemist, evangeeliumi levimist ja saadikute juhatamist läbi tagakiusamiste ja ohtude.<ref name=":0" /> == Pauluse kirjad == [[Pauluse kirjad]]e kogu ehk ''Corpus Paulinum'' moodustab uues testamendis evangeeliumide ja Johannese kirjade kõrval teise suure rühma. Selles korpuses on järgmised kirjade rühmad: galaatlastele ja roomlastele saadetud kirjad tegelevad valdavalt [[juutlus]]e küsimustega hellenistlikus keskkonnas; kirjad korintlastele, filiplastele, koloslastele ja efeslastele on läbinisti hellenistliku lähenemisviisiga. Kiri heebrealastele paiknes mõnes varases käsikirja- ja kiriklikus traditsioonis Pauluse kirjade lähedal või nende hulgas, kuid selle autorlus oli juba varakirikus vaieldud. Näiteks Origenes tunnistas, et kirja autor pole teada<ref>Eusebios Kaisareast, ''Historia ecclesiastica'' 6.25.14, kus ta tsiteerib Origenese sõnu heebrealaste kirja autorluse teemal: „kes aga kirja tegelikult kirjutas, seda teab Jumal”. Vt ka Bruce M. Metzger, ''The Canon of the New Testament: Its Origin, Development, and Significance'' (Oxford University Press, 1987), lk 141.</ref>. Tänapäeva uurimuses ei käsitleta heebrealaste kirja Pauluse enda kirjutatud kirjana. Heebrealaste kiri oli tõenäoliselt läkitatud algkogudusele; karjasekirjad on erinevalt kogudusekirjadest saadetud kaastöölistele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hiob, Arne|pealkiri=Paulus, rahvaste apostel ja meie tänapäeval|aasta=2018|koht=|kirjastus=Johannes Esto Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Pauluse kirjad: * [[Pauluse kiri roomlastele|roomlastele]]* * [[Pauluse esimene kiri korintlastele|esimene kiri korintlastele]]* * [[Pauluse teine kiri korintlastele|teine kiri korintlastele]] * [[Pauluse kiri galaatlastele|galaatlastele]] * [[Pauluse kiri efeslastele|efeslastele]] * [[Pauluse kiri filiplastele|filiplastele]] * [[Pauluse kiri koloslastele|koloslastele]]* * [[Pauluse esimene kiri tessalooniklastele|esimene kiri tessalooniklastele]] * [[Pauluse teine kiri tessalooniklastele|teine kiri tessalooniklastele]]* * [[Pauluse esimene kiri Timoteosele|esimene kiri Timoteosele]] * [[Pauluse teine kiri Timoteosele|teine kiri Timoteosele]] * [[Pauluse kiri Tiitusele|Tiitusele]] * [[Pauluse kiri Fileemonile|Fileemonile]]* * [[Kiri heebrealastele|heebrealastele]] == Üldised kirjad == Lisaks Pauluse kirjadele on uues testamendis veel seitse üldist ehk katoolset kirja: * [[Jaakobuse kiri]], mis on omistatud [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobusele]], Jeesuse vennale. * [[Peetruse esimene kiri]], mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse [[Peetrus]]eks. * [[Peetruse teine kiri]], mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks. * [[Johannese esimene kiri]], mis on omistatud [[apostel Johannes]]ele, [[Sebedeus]]e pojale. * [[Johannese teine kiri]], mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale. * [[Johannese kolmas kiri]], mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale. * [[Juuda kiri]], mis on omistatud Jeesuse vennale [[Juudas Toomas|Juuda Toomale]]. Mõnikord arvatakse nende hulka ka muidu Pauluse kirjade hulka kuuluv [[kiri heebrealastele]]. == Varased tunnistused Uue Testamendi kaanonisse kuuluvatest teostest == {| class="wikitable sortable" ! Allikas ! Dateering ! Tunnistus ! Märkus |- | [[Papias]] | u 110–130 | Markuse ja Matteuse evangeeliumi varane pärimus | Eusebiose kaudu säilinud teated seovad Markuse evangeeliumi Peetruse tunnistusega ja Matteuse evangeeliumi apostliku päritoluga. |- | [[Irenaeus]] | u 180 | Nelja evangeeliumi põhimõte | Kaitseb nelja evangeeliumi kui kiriku normatiivset evangeeliumikogu. |- | [[Muratori kaanon|Muratori fragment]] | 2. saj lõpp või 4. saj | Varane lääne loend | Sisaldab nelja evangeeliumi, Apostlite tegusid, 13 Pauluse kirja, Juuda kirja, Johannese kirju ja Johannese ilmutust; mõned kirjad puuduvad või on ebaselged. |- | [[Origenes]] | 3. saj | Tunnustatud ja vaieldud raamatud | Tunneb enamikku hilisema Uue Testamendi raamatuid. |- | [[Eusebios Kaisareast]] | u 325 | Eristab tunnustatud, vaieldud ja tagasilükatud kirjutisi | Näitab, et kasulik kiriklik lugemine ei tähendanud automaatselt kanoonilist staatust. |- | [[Athanasios]] | 367 | 27-raamatuline Uus Testament | Esimene säilinud täpne loend nüüdisaegse Uue Testamendi 27 raamatust. |- | Hippo ja Kartaago sinodid | 393, 397, 419 | 27-raamatuline Uus Testament | Piirkondlikud Põhja-Aafrika sinodid. |} == Prohvetiennustused == Uue testamendi viimasel raamatul ehk [[Johannese ilmutuse raamat|ilmutuseraamatul]] oli kristlikule teoloogiale suur mõju. Autor ise nimetab end Johanneseks, Issanda sulaseks, oma lugejate vennaks ja kaaslaseks viletsuses. Traditsiooni kohaselt on raamatu autor esimese sajandi üks vaimulikest suurkujudest – Sebedeuse poeg, apostel Johannes. Kuid autorsuse osas on ka teisi arvamusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roosimaa, Peeter|pealkiri=Johannese evangeelium ja Kristus Jeesus. Kuidas mõista Naatsareti Jeesust?|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Paljud teoloogid eelistavad autoriks oleku küsimuse jätta lahtiseks.<ref name=":1" /> == Uue testamendi tõlked eesti keelde == [[Pilt:Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna.jpg|pisi|"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" on esimene eestikeelne täielik täispiibel. Seda trükiti 1739. aastal 6015 eksemplari]] Vanim säilinud dokument eesti keelde tõlgitud piibliosadest on [[Kullamaa käsikiri]] aastaist 1524–1528 (Meie Isa palve tõlge). XVII sajandi keskel tõlkis [[Johann Gutslaff]] piibli lõunaeesti keelde ja [[Heinrich Göseken]] põhjaeesti keelde. * 1686 – ilmus Riias [[lõunaeesti keel|lõunaeestikeelne]] isa ja poja [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas]] ja [[Adrian Verginius]]e tõlgitud "Meije Issanda Jeesuse Kristuse Wastne Testament" trükiarvuga 500 eksemplari ja alles 1715. aastal Tallinnas [[Põhjaeesti murded|põhjaeestikeelne]] "Uus testament"<ref>[[Friedrich Puksoo]], Haruldane 1686. aasta „Vastse testamendi" eksemplar. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193364/142682/page/46 lk 620]</ref> trükiarvuga 400 eksemplari. * 1739 – põhjaeestikeelne [[Anton thor Helle|Anton Thor Helle]] "Piibli Ramat / se keik on Jummala Sanna" * 1912 – Uue Testamendi tõlge [[Jaan Bergmann]]ilt * 1938 – Uue Testamendi tõlge [[Harald Põld|Harald Põllult]] * 1938–1940 trükiti illustratsioonidega "Suur Piibel" ehk Doré Piibel (1939), eestikeelse Piibli 15. trükk, tõlge [[Johannes Voldemar Veski]] ja [[Uku Masing]]u keeleliste parandustega. * 1940 – Uus Testament Henri Verlingu tõlkes. Tallinn : Rooma-katoliku kirik, 1940 (Tartu : Tungal) * 1968 – ilmus Rootsis Uue Testamendi tõlgetega piibel (tõlkija: Harald Põld). * 1989 – ilmus [[Toomas Paul]]i tõlgitud Uus Testament, mis liideti [[Eesti Piibliselts]]i redaktsioonina 1997. aasta uude piibliväljaandesse. == Vaata ka == * [[Pastoraalkirjad]] * [[Uue testamendi papüüruste loend]] * [[Piibel]] * [[Piibli raamatute loetelu]] * [[Piibli tegelaste loend]] * [[Uue testamendi apokrüüfid]] * [[Vooruste ja pahede kataloogid]] * [[Imed Uues Testamendis]] * [[Muratori kaanon]] * [[Uus Testament ja orjandus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Uus testament| ]] ne8udjlgvso3848kndac4w1c71jxho9 0 13407 7193504 7168528 2026-07-15T17:29:07Z Merinotsu 204573 /* Kunst */ 7193504 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{allikad}} '''Sumer''' ('''[[Sinear]]''', [[Piibel|Piiblis]] '''Sinearimaa'''; [[sumeri keel]]es ''ki-en-gi'' või ''ki-en-gir'' 'tsiviliseeritud isandate koht'; [[akadi keel]]es ''šumerum'' 'kultuurmaa') oli [[Mesopotaamia]] kaguosa (hilisema [[Babüloonia]] ning [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i suudme vahelise ala) nimi [[sumerid|sumerite]] asumisest sinna (hiljemalt [[3500 eKr]]) kuni [[Babüloonia]] ajani (pärast [[2000 eKr|2000. aastat eKr]]). Sumer asus praeguse [[Iraak|Iraagi]] kaguosas. [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|240px|Sumer]] {{Sisukord paremale}} Sumerid rajasid umbes [[3500 eKr]] [[autohtoonsus|autohtoonse]] [[kõrgkultuur]]i looduslikult ebasoodsale alale, mis tuli vaevaliselt ümber kujundada. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumeri [[kiilkiri]], mis oli olemas juba [[3500 eKr]] (teistel andmetel [[3100 eKr]]), on võib-olla vanim [[Kiri (keeleteadus)|kiri]]. Arvatavasti on Sumerist pärit ka [[ratas]] ja [[tellis]]ed. Sumeri kultuuripärandit kandsid edasi [[Assüüria]] ja [[Babüloonia]]. Täpsemalt vaata [[Sumeri ajalugu]]. == Maa, rahvas ja keel == [[Sumerid]] said praegu tuntud nime [[akadlased|akadlastelt]]. Sumerid ise nimetasid end ''sag-gi-ga'' 'musta peaga inimesed' ning oma maad ''ki-en-gi'' 'tsiviliseeritud isandate koht/maa'. Sumerid erinesid oma [[semi rahvad|semi rahvaste]] hulka kuuluvatest naabritest ning maa hilisematest elanikest keele ja kultuuri poolest ning võib-olla ka välimuselt ([[John Baker]]i arvates olid nad väga sarnased [[iraani rahvad|iraani rahvastega]]). Arvatakse, et [[akadlased]] olid sissetungijad või sisserändajad, kuigi pole õnnestunud täpselt kindlaks teha, millal see sisseränne või vallutus aset leidis. Samuti pole teada, kus sumerid algselt elasid. Mõned arheoloogid on arvanud, et sumerlased on Mesopotaamia tasandike põliselanikud. Ühe teooria järgi on sumerid kujunenud umbes [[4000 eKr]] Lõuna-Mesopotaamia Ubaidi kultuuri kandjate segunemisest [[Araabia kõrb]]est sisse rännanud semiidi rahvaga. Teiste meelest ei ole eraldi sumerite etnost olnudki, vaid rääkida saab üksnes [[sumeri keel]]est. (Seda keelt peetakse [[isoleeritud keel]]eks: ta ei kuulu ühtegi teadaolevasse [[keelkond]]a.) Et Sumer oli täielikult ümbritsetud semi rahvastest, siis on ka arvatud, et sumerid on sisse rännanud ilmselt praeguse [[Kaukasus]]e mägedest, [[Iraan]]i alalt või [[Indus]]e orust (viimast hüpoteesi pooldab Soome teadlane [[Simo Parpola]]). ===Sumeri-eesti keelesuguluse hüpoteesid=== Kuna sumeri keelel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad, on sumerite suguluse postuleerimine teiste rahvastega levinud nii teaduskirjanduses ja populaarteaduses kui ka pseudoteaduses. Nii näiteks püstitas esimeses eesti keeles ilmunud raamatus sumerite kohta "Sumeri-Akkadlased: Uurimine vanast muinasajast" (Tartu, 1896, 1908; Toronto, 1960, 1969) [[Karl August Hermann]] hüpoteesi sumeri-eesti sugulusest. Analoogsete väidetega on hiljem esinenud näiteks harrastusteadlased [[Georg Truusmann]], [[Ants Uro]] (pseudotõlgete kogumikus "Sumerlaste seadusi", Tallinn, 1940), [[Georg Waimel]] ("The origin of Maarahvas or Estonians", 1958) [[Jüri Härmatare]] ("Sumeri kilde", Toronto, 1976) ja [[Edgar V. Saks]]. Kristi Kuke hinnangul jõudis soomeugri-sumeri suguluse idee Eestisse Soome kaudu, kus seda propageeris nt [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], 19. sajandi keskpaiga Ungarist.<ref>[[Kristi Kukk]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/947/kukk.pdf Rahvuse arengu peegeldumine ajalookäsitlustes Eesti näitel]" Tartu: Tartu Ülikool, 2005, lk 77-79, 105</ref><ref>[[Maarja Villandi]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta]" Tartu: Tartu Ülikool, 2010</ref> Taolised teooriad põhinevad siiski valdavalt tänapäeva eesti keele (ja selle lähemate sugulaskeelte) sõnade [[anakronism|anakronistlikul]] võrdlusel sumeri sõnadega, pseudoetümoloogiatel ning vahel ka pikemate tekstide pseudotõlgetel (nt Uro "Sumerlaste seadusi"), kuid ei ole kooskõlas keeleteaduse arusaamadega keelte kujunemisest, Vana-Lähis-Ida kohta kogutud ajalooliste ja arheoloogiliste andmetega ega isegi mitte sumeri keele [[fonoloogia]], [[morfoloogia]] ja [[süntaktika]]ga. Tänapäeva [[sumeroloogia]]s valitseb seisukoht, et soomeugri ega laiemalt uurali keeli ei saa sumeri sugulaskeelteks pidada. == Haldus ja poliitika == Sumerid elasid mitmetes [[linnriik]]ides. Iga linnriigi keskel oli linna [[kaitsejumal]]ale pühitsetud [[tempel]]. Linnriiki valitses [[kuningas]], kellel oli keskne koht linna usulistes riitustes. Linnriigid olid kindlustatud. Tegemist oli ühendatud talupojakommuunidega, mis olid jagatud kvartaliteks. Iga kvartali keskel oli kohaliku jumala tempel. Ümberkaudsed külakesed allusid sellele keskusele, mille valitseja (''[[ensi]]'', ''[[patesi]]'') oli väepealik ja ülempreester. Kui linnriik tugevnes ja laiendas oma võimu naaberlinnriikidele, siis võttis see valitseja kuninga (''[[lugal]]'' 'suur') tiitli. Maa ühendamine võttis kaua aega. Ühtse riigi kujunemist pidurdas ühtse niisutussüsteemi puudumine. Tähtsamate Sumeri linnriikide seas olid [[Adab]], [[Eridu]], [[Isin]], [[Kiš]], [[Lagaš]], [[Larsa]], [[Nippur]], [[Ur]] ja [[Uruk]]. Need linnad hakkasid tasapisi püüdma üksteise üle ülemvõimu saavutada, nii et tuhatkond aastat kestis peaaegu lakkamatu sõda vee kasutamise õiguse, [[kaubatee]]de ja [[nomaadid]]elt saadavate [[andam]]ite pärast. Hiljem pidasid Sumeri linnriigid ühiselt sõda [[Akad]]i ja [[Eelam]]iga. Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev. ==Majandus== ===Orjatöö=== Sumerid kasutasid [[ori|orje]], kuigi orjatöö ei etendanud majanduses suurt osa. Orjatarid [[kudumine|kudusid]], sõtkusid, jahvatasid ning kandsid koormaid. === Põllumajandus ja küttimine === Sumerid kasvatasid [[oder|otra]], [[harilik kikerhernes|kikerhernes]]t, [[harilik lääts|läätse]], [[harilik hirss|hirssi]], [[nisu]], [[naeris]]t, [[harilik datlipalm|datlipalmi]], [[sibul]]at, [[küüslauk]]u, [[aedsalat]]it, [[porrulauk]]u ja [[sinep]]it. Samuti pidasid nad [[veis]]eid, [[lammas|lambaid]], [[kodukits]]i ja [[siga|sigu]]. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised [[kandeloom]]ad olid [[härg|härjad]] ning peamised veoloomad olid [[eesel|eeslid]]. Sumerid [[kalapüük|püüdsid kala]] ja [[metslinnud|metslinde]]. Sumeri tekstidest on leitud teateid [[hobune|hobusest]], keda peeti valitseja loomaaias, kuid laiemalt seda looma ei tuntud ning põllumajanduses ega transpordis ei rakendatud. (Hobuse kohta hilistes tekstides kasutatavat väljendit võib tõlkida "mägieesel" või "välismaa eesel".) Sumerite [[põllumajandus]] oli väga sõltuv [[niisutus]]est. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid, tamme ja reservuaare. Kanaleid pidi sageli parandama ja savist puhastama. Riik nõudis alamatelt kanalite kallal töötamist, kuid rikkad said end tööst vabaks osta. Kanalite abil ujutasid talupojad põllud üle ning juhtisid vee ära. Seejärel lasksid nad härgadel maad tampida, et umbrohi häviks. Järgmisena kobestasid nad põldu kirka-kobestitega. Kuivanud põldu nad [[künd]]sid, [[äestamine|äestasid]] ja silusid kolm korda ning pihustasid kirkaga. Sumerid kogusid saaki kuival sügisel kolmest inimesest (lõikaja, köitja ja vihuseadja) koosnevate rühmadena. [[Viljapeks|Vilja peksti]] ja [[tuulamine|tuulati]]. Tõenäoliselt ei võtnud sumerid kasutusele uusi [[kultuurtaim]]i ega [[koduloom]]i. Nende panus põllumajanduse arendamisse seisneb niisutussüsteemi arendamises ja piimamajanduse kasutuselevõtus. Paljude põlvkondade vaeva tulemusena muutusid [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe org viljakaks maaks, millelt saadi suurt saaki. Puuatrasid kasutades õnnestus umbes [[4300 eKr]] elanikke arvu märgatavalt suurendada. ===Kaubavahetus=== Sumerid vahetasid teravilja [[puit|puidu]], metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. [[Gilgameši eepos]]es mainitakse puidu ja muude kaupade sissetoomist ning ülistatakse [[Liibanoni seeder|Liibanoni seedri]] puitu. Sumerisse toodi ka [[elevandiluu]]d ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri alalt on leitud [[obsidiaan]]i, mis pärineb praeguse [[Anatoolia]] ja [[Afganistan]]i alalt, helmeid [[Dilmun]]ist (praeguse [[Bahrein]]i alalt) ning mitmeid pitsereid [[Induse kultuur]]i kirjadega. See annab tunnistust arenenud kaubavahetusvõrgust Sumeri ümber. ==Kiri== Sumeri [[kiilkiri|kiilkirja]] kohandati hiljem edukalt ka [[akadi keel|akadi]] ja [[heti keel]]ele ning see on paljude kirjade eelkäija. Sumeri kirja esimesed mälestised savitahvlitel pärinevad Urukist (umbes [[3500 eKr]]; teistel andmetel [[3100 eKr]]). [[Piktograafia|Piktograafiline]] kiri tekkis juba enne kiilkirja kasutuselevõttu. ==Kunst== {{vaata|Sumeri kunst}} Sumeri [[arhitektuur]]is kasutati eelkõige üksteise peale laotud päikese käes kuivatatud telliseid, kuid ka [[tugipiilar]]eid, [[nišš]]e, [[poolsammas|poolsambaid]] ja [[seotis]]i. Kasutati [[savinael]]u. Enamik säilinud ehitisi on templid, mis koosnesid domineerivast [[pealööv]]ist ning [[külglööv]]idest, samuti preestritele ettenähtud ruumidest külgedel. Alates umbes [[21. sajand eKr|21. sajandist eKr]] hakati selliseid templeid paigutama kõrgetele platvormidele (vt [[Tsikuraat]]). Tsikuraatidest on ilmselt saanud inspiratsiooni Piiblist tuntud jutustus [[Paabeli torn]]ist. Ilmalikest ehitistest on teada teraviljaaidad, mis asetsesid sageli koos paleedega templi läheduses. Sumeri silinderpitseritel on kujutatud maju, mis sarnanevad nende majadega, mida alles hiljuti ehitasid [[sooaraablased]] Lõuna-Iraagis. On leitud palju [[steel]]e ning kivist ([[alabaster|alabastrist]], [[lubjakivi]]st ja [[dioriit|dioriidist]]) [[votiiv]]skulptuure, mis olid kaunistatud [[teokarp]]ide ja [[poolvääriskivi]]dega (''[[lapis lazuli]]''). On leitud ka [[elevandiluu]]st, [[kuld|kullast]], [[hõbe]]dast ja [[galeniit|galeniidist]] ehteid. ==Tehnika== Sumeritel olid kasutusel [[puri]], [[saag]], [[meisel]], [[haamer]], [[puur]], [[höövel]], [[nõel]], [[nael]], [[kirka]], [[kirves]], [[nuga]], [[oda]], [[nooleots]], [[mõõk]], [[liim]], [[turvis]], [[paat]], [[tellis]] ja [[saabas]]. ===Ratas=== [[Ratas]]t on teadaolevalt esimest korda kasutatud Sumeris (esimesed andmed Urukist; umbes 3500 eKr). Ratta kasutuselevõtt on seotud [[koduloomad]]e rakendamisega [[veoloom]]adena näiteks [[ader|adra]] ja [[kaarik]]u ees. Ratta kasutamist võimaldasid ka tasased laiad teed, mis nõudsid piisavat [[rahvastiku tihedus]]t ja tasast maastikku. ===Ehitus=== Sumerite kultuur oli esimene teadaolev kultuur, kus [[matemaatika]] oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid [[võlv]]i ning rajasid [[Ur]]i, [[Uruk]]i ja [[Lagaš]]i näol vanimad teadaolevad [[monumentaalehitis]]tega linnad. Monumentaalehitistest on tähtsamad Mesopotaamiale tüüpilised [[tsikuraat|tsikuraadid]]. Kohalikke ehitusmaterjale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Tasapisi võeti kasutusele kumerad [[savitellis]]ed, mida seoti [[asfalt|asfaldi]], [[pigi]], [[põhk|põhu]] ja [[pilliroog]]a ([[mört]]i ega [[tsement]]i ei tuntud). Need ehitised kippusid lagunema ning neid tuli aeg-ajalt uuendada. Pidev ümberehitamine tõstis linnade pinda, nii et need hakkasid lõpuks ümbritseva tasandiku kohal kõrguma. Selliseid künkaid nimetatakse [[tell]]ideks. ===Pronks=== Sumerid hakkasid esimesena kasutama [[pronks]]i, mis võimaldas kasutada paremaid tööriistu. Nendelt levis see oskus mujale [[Lähis-Ida|Lähis-Itta]]. ===Paadid=== Sumeritel olid väiksemad [[Nahkpaat|nahkpaadid]] ja suuremad [[Puitpaat|puitpaadid]], mis võisid olla nii sõude- kui ka [[Purjepaat|purjepaadid]]. [[Paat]]ide tihendamiseks kasutati [[pigi]]. ===Keraamika=== Sumerid valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid [[pottsepakeder|pottsepaketra]]. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad [[tuli|tuld]] vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad [[seedriõli]]st tehtud [[värv]]idega. ===Muu tehnika=== Umbes [[3000 eKr]] hakkasid sumerid kivisse ja teokarpidesse uuristama ning skulptuure valmistama. Kullast ja hõbedast hakati juveele valmistama. Müürsepad ja juveliirid kasutasid veel [[elevandiluu]]d, [[galeniit]]i ja [[lasuriit]]i. Sumerid täiustasid [[purjepaat]]i ja [[ader|atra]]. ==Sõjandus== Sumeri linnu ümbritses reeglina tellistest [[linnamüür]]. Sumerite valitsejad püüdsid pidevalt hõivata naabruses asuvaid linnu. Sageli õnnestus neil müürist kive välja kangutada ja niimoodi linna tungida. Sumeri sõjaväed koosnesid eelkõige [[jalavägi|jalaväest]]. Jalavägi oli varustatud [[sõjakirves]]te, [[pistoda]]de, [[oda]]de, [[ling]]ude, [[vask]][[kiiver|kiivrite]], [[keep]]ide ja [[nahk (materjal)|nahk]][[seelik]]utega. Sumerid leiutasid ka [[sõjavanker|sõjavankrid]], mille ette nad rakendasid [[eeslik]]ke. Sumeri sõjavankritel olid massiivsed puurattad ja neile võis ette rakendada kuni neli eeslikku. Vaieldakse selle üle, kuidas neid sõidukeid sai lahingus kasutada ja kuidas nendega üldse sõita sai. Igatahes olid sõjavankritel sõitjatel sõjakirved ja odad. ==Meditsiin== Sumeri meditsiinis oli tähtis koht [[lahtisti]]tel ja [[diureetikum]]idel. Praktiseeriti ka [[kirurgia]]t. Sumerid valmistasid [[uriin]]ist, [[lubi|lubjast]], [[tuhk|tuhast]] ja [[keedusool|soolast]] [[salpeeter|salpeetrit]]. Seda segasid nad koos [[piim]]aga, [[maonahk|maonahaga]], [[kilpkonnakilp|kilpkonnakilbiga]], [[kassia]]ga, [[mürt|mürdiga]], [[tüümian]]iga, [[paju]]ga, [[viigimarjad]]ega, [[pirn]]idega, [[nulg|nuluga]] ja [[datlid|datlitega]] [[vein]]i hulka ning tarvitasid [[välispidine tarvitamine|välispidiselt]] [[salv]]ina või koos [[õlu|õllega]] [[seespidine tarvitamine|seespidiselt]]. Sumerite meelest oli haige keha haaratud [[deemon]]ist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstimid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti [[bituumen]]iga, näiteks [[asfalt|asfaldiga]]. ==Usund== {{vaata|Sumeri usund}} [[Sumeri usund]] on üks vanemaid teadaolevaid [[usund]]eid. Arvatakse, et ta on suures osas olnud eeskujuks Mesopotaamia ja naaberpiirkondade hilisematele usunditele. Igal [[linnriik|linnriigil]] oli oma [[kaitsejumal]], kes mõnikord langes kokku valitsejaga. [[Sumeri mütoloogia]] on mõjutanud paljusid hilisemaid [[mütoloogia]]id, sealhulgas [[vanakreeka mütoloogia]]t. * [[Astraalreligioon]] – [[tsikuraat]] ==Teadus== Peamiselt praktilistel kaalutlustel tegelesid sumerid mitmete valdkondadega, mida tänapäeval peetakse teadusteks, nagu [[matemaatika]] ja [[astronoomia]]. Pikaajaliste astronoomiliste vaatluste tulemusel oli Sumeris kasutusel täpne [[kalender]], mis oli põllumajanduse korraldamisel väga tähtis. Samas tuleb arvestada, et Sumeris (ega Vana-Lähis-Idas laiemalt) ei tegeldud [[teadus]]ega tänapäevases tähenduses, mis hõlmab [[teaduslik eksperiment|eksperimentaalteadus]]t ja kriitilist [[teaduslik meetod|teaduslikku meetodit]] uute teadmiste saamiseks ja kontrollimiseks. Taevakehi samastati Sumeris jumalatega, nii nagu enamikus vanaaja kõrgkultuurides. Selle mõjul kujunesid Sumeris välja [[astroloogia]] alged, mis hiljem [[Babüloonia]]s iseseisvaks distsipliiniks arendatuna mõjutas tugevalt Lähis-Ida, Euroopa ja India astroloogiat ja astronoomiat. Mõned autorid nagu [[Henri Frankfort]] on püüdnud leida Sumeri usulis-mütoloogilises ja [[tarkusekirjandus]]es ka filosoofilise mõtlemise algeid või [[eelfilosoofia]]t<ref>Henri Frankfort, ''et al''. "Before Philosophy: The Intellectual Adventure of Ancient Man" 1946</ref>. Valdav osa tänapäeva filosoofialoolasi Sumeri mõttelugu siiski filosoofia ajaloo osana ei käsitle. ==Vaata ka== * [[Sumerid]] * [[Sumeri ajalugu]] * [[Sumeri keel]] * [[Sumeroloogia]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Sumeri kuningate nimistu]] (ürik) * [[Sumeri kuningate loend]] * [[Sumeri arhitektuur]] * [[Mesopotaamia]] * [[Sinear]] * [[Babüloonia]] ([[Paabel]], [[Paabelimaa]]) * [[Iraagi ajalugu]] * [[Mesopotaamia kunst]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vojtech Zamarovský]]. ''Alguses oli Sumer''. Tallinn, [[1980]], tõlkinud [[Leo Metsar]]. *''Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud": Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi''. Tallinn, [[1994]], tõlkinud [[Boris Kabur]]. *[[Helmut Uhlig]]. ''Sumerid: rahvas ajaloo alguses''. Tallinn, [[2004]], tõlkinud [[Jüri Selirand]]. *[[Lembit Kolk]]. ''Sumerlased ja juudid''. – [[Fraternitas]] 1998. Tartu, [[1999]], lk 8–10. *[[Ingrid Sahk]]. ''Vanad kirjad savil ja paberil''. – [[Horisont (ajakiri)]], nr 2, [[2004]], lk 24–25. *[[Amar Annus]], [[Kaspar Kolk]], [[Jaan Puhvel]], [[Janika Päll]], ''Muinasaja seadusekogumike antoloogia''. Tallinn: Varrak, 2001. *Amar Annus, [[Sven-Erik Soosaar]], ''Kuningas Gudea templihümn''. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002 *Amar Annus, "Ninurta naasmine Nippurisse". – ''Mille anni sicut dies hesterna ... studia in honorem Kalle Kasemaa''. Tartu, 2003, lk 65–78. *Amar Annus (koost.), ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tõlkijad [[Amar Annus]], [[Michael Heltzer]], [[Kalle Kasemaa]], [[Vladimir Sazonov]] jt. Tallinn: Varrak, 2005. *[[Peeter Espak]], "Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr." – ''Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide''. Tartu, 2005, lk 47–49. *Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Idamaise despotismi lätted", Horisont 2005/5, lk 34–40. * "Muinasaja kirjanduse antoloogia". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2005, ISBN 998-5309529 * Vladimir Sazonov, Peeter Espak, [[Andreas Johandi]]. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud [[Raul Veede]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2017, ISBN 978-9949773718 ==Välislingid== {{commons}} * [[Enn Kasak]] [http://www.folklore.ee/tagused/nr10/babylon.htm Tähistaeval põhinevatest uskumustest II: Astroloogiast Mesopotaamias] [[Mäetagused]] nr 10 * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest] (tlk [[Amar Annus]]) * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Sumer2.rtf Sumeri kultuurid] [[Kategooria:Sumer| ]] dbxreg51y79ix68rfq36qrd96f1x37o 7193522 7193504 2026-07-15T18:54:59Z Merinotsu 204573 /* Haldus ja poliitika */ 7193522 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{allikad}} '''Sumer''' ('''[[Sinear]]''', [[Piibel|Piiblis]] '''Sinearimaa'''; [[sumeri keel]]es ''ki-en-gi'' või ''ki-en-gir'' 'tsiviliseeritud isandate koht'; [[akadi keel]]es ''šumerum'' 'kultuurmaa') oli [[Mesopotaamia]] kaguosa (hilisema [[Babüloonia]] ning [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i suudme vahelise ala) nimi [[sumerid|sumerite]] asumisest sinna (hiljemalt [[3500 eKr]]) kuni [[Babüloonia]] ajani (pärast [[2000 eKr|2000. aastat eKr]]). Sumer asus praeguse [[Iraak|Iraagi]] kaguosas. [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|240px|Sumer]] {{Sisukord paremale}} Sumerid rajasid umbes [[3500 eKr]] [[autohtoonsus|autohtoonse]] [[kõrgkultuur]]i looduslikult ebasoodsale alale, mis tuli vaevaliselt ümber kujundada. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumeri [[kiilkiri]], mis oli olemas juba [[3500 eKr]] (teistel andmetel [[3100 eKr]]), on võib-olla vanim [[Kiri (keeleteadus)|kiri]]. Arvatavasti on Sumerist pärit ka [[ratas]] ja [[tellis]]ed. Sumeri kultuuripärandit kandsid edasi [[Assüüria]] ja [[Babüloonia]]. Täpsemalt vaata [[Sumeri ajalugu]]. == Maa, rahvas ja keel == [[Sumerid]] said praegu tuntud nime [[akadlased|akadlastelt]]. Sumerid ise nimetasid end ''sag-gi-ga'' 'musta peaga inimesed' ning oma maad ''ki-en-gi'' 'tsiviliseeritud isandate koht/maa'. Sumerid erinesid oma [[semi rahvad|semi rahvaste]] hulka kuuluvatest naabritest ning maa hilisematest elanikest keele ja kultuuri poolest ning võib-olla ka välimuselt ([[John Baker]]i arvates olid nad väga sarnased [[iraani rahvad|iraani rahvastega]]). Arvatakse, et [[akadlased]] olid sissetungijad või sisserändajad, kuigi pole õnnestunud täpselt kindlaks teha, millal see sisseränne või vallutus aset leidis. Samuti pole teada, kus sumerid algselt elasid. Mõned arheoloogid on arvanud, et sumerlased on Mesopotaamia tasandike põliselanikud. Ühe teooria järgi on sumerid kujunenud umbes [[4000 eKr]] Lõuna-Mesopotaamia Ubaidi kultuuri kandjate segunemisest [[Araabia kõrb]]est sisse rännanud semiidi rahvaga. Teiste meelest ei ole eraldi sumerite etnost olnudki, vaid rääkida saab üksnes [[sumeri keel]]est. (Seda keelt peetakse [[isoleeritud keel]]eks: ta ei kuulu ühtegi teadaolevasse [[keelkond]]a.) Et Sumer oli täielikult ümbritsetud semi rahvastest, siis on ka arvatud, et sumerid on sisse rännanud ilmselt praeguse [[Kaukasus]]e mägedest, [[Iraan]]i alalt või [[Indus]]e orust (viimast hüpoteesi pooldab Soome teadlane [[Simo Parpola]]). ===Sumeri-eesti keelesuguluse hüpoteesid=== Kuna sumeri keelel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad, on sumerite suguluse postuleerimine teiste rahvastega levinud nii teaduskirjanduses ja populaarteaduses kui ka pseudoteaduses. Nii näiteks püstitas esimeses eesti keeles ilmunud raamatus sumerite kohta "Sumeri-Akkadlased: Uurimine vanast muinasajast" (Tartu, 1896, 1908; Toronto, 1960, 1969) [[Karl August Hermann]] hüpoteesi sumeri-eesti sugulusest. Analoogsete väidetega on hiljem esinenud näiteks harrastusteadlased [[Georg Truusmann]], [[Ants Uro]] (pseudotõlgete kogumikus "Sumerlaste seadusi", Tallinn, 1940), [[Georg Waimel]] ("The origin of Maarahvas or Estonians", 1958) [[Jüri Härmatare]] ("Sumeri kilde", Toronto, 1976) ja [[Edgar V. Saks]]. Kristi Kuke hinnangul jõudis soomeugri-sumeri suguluse idee Eestisse Soome kaudu, kus seda propageeris nt [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], 19. sajandi keskpaiga Ungarist.<ref>[[Kristi Kukk]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/947/kukk.pdf Rahvuse arengu peegeldumine ajalookäsitlustes Eesti näitel]" Tartu: Tartu Ülikool, 2005, lk 77-79, 105</ref><ref>[[Maarja Villandi]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta]" Tartu: Tartu Ülikool, 2010</ref> Taolised teooriad põhinevad siiski valdavalt tänapäeva eesti keele (ja selle lähemate sugulaskeelte) sõnade [[anakronism|anakronistlikul]] võrdlusel sumeri sõnadega, pseudoetümoloogiatel ning vahel ka pikemate tekstide pseudotõlgetel (nt Uro "Sumerlaste seadusi"), kuid ei ole kooskõlas keeleteaduse arusaamadega keelte kujunemisest, Vana-Lähis-Ida kohta kogutud ajalooliste ja arheoloogiliste andmetega ega isegi mitte sumeri keele [[fonoloogia]], [[morfoloogia]] ja [[süntaktika]]ga. Tänapäeva [[sumeroloogia]]s valitseb seisukoht, et soomeugri ega laiemalt uurali keeli ei saa sumeri sugulaskeelteks pidada. == Haldus ja poliitika == Sumerid elasid mitmetes [[linnriik]]ides. Iga linnriigi keskel oli linna [[kaitsejumal]]ale pühitsetud [[tempel]]. Linnriiki valitses ülempreester, kellel oli keskne koht linna usulistes riitustes. Tegemist oli ühendatud talupojakommuunidega, mis olid jagatud kvartaliteks. Iga kvartali keskel oli kohaliku jumala tempel. Ümberkaudsed külad allusid sellele keskusele, mille ülempreestrist valitseja kandis tiitlit ''en'' (sumeri "isand"). [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] keskpaigaks juhtisid mitmeid linnriike juba väepealikest kuningad, kes võisid kanda ka tiitleid nagu ''[[ensi]]'' ehk ''[[patesi]]'' (etümoloogia ebaselge) või ''[[lugal]]'', mis tähendab "kuningat" (otsetõlkes "suur mees"), kes täitis ka ülemkohtuniku rolli. Kuigi täpseid võimusuhteid kuninga, preestrite ja kodanike vahel pole teada, võib oletada, et ajapikku sõjapealikest kuningate võim laienes üha enam preestrivõimu arvelt.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 36| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> Maa ühendamine võttis kaua aega. Ühtse riigi kujunemist pidurdas ühtse niisutussüsteemi puudumine. Tähtsamate Sumeri linnriikide seas olid [[Adab]], [[Eridu]], [[Isin]], [[Kiš]], [[Lagaš]], [[Larsa]], [[Nippur]], [[Ur]] ja [[Uruk]]. Need linnad hakkasid tasapisi püüdma üksteise üle ülemvõimu saavutada, nii et tuhatkond aastat kestis peaaegu lakkamatu sõda vee kasutamise õiguse, [[kaubatee]]de ja [[nomaadid]]elt saadavate [[andam]]ite pärast. Hiljem pidasid Sumeri linnriigid ühiselt sõda [[Akad]]i ja [[Eelam]]iga. Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev. ==Majandus== ===Orjatöö=== Sumerid kasutasid [[ori|orje]], kuigi orjatöö ei etendanud majanduses suurt osa. Orjatarid [[kudumine|kudusid]], sõtkusid, jahvatasid ning kandsid koormaid. === Põllumajandus ja küttimine === Sumerid kasvatasid [[oder|otra]], [[harilik kikerhernes|kikerhernes]]t, [[harilik lääts|läätse]], [[harilik hirss|hirssi]], [[nisu]], [[naeris]]t, [[harilik datlipalm|datlipalmi]], [[sibul]]at, [[küüslauk]]u, [[aedsalat]]it, [[porrulauk]]u ja [[sinep]]it. Samuti pidasid nad [[veis]]eid, [[lammas|lambaid]], [[kodukits]]i ja [[siga|sigu]]. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised [[kandeloom]]ad olid [[härg|härjad]] ning peamised veoloomad olid [[eesel|eeslid]]. Sumerid [[kalapüük|püüdsid kala]] ja [[metslinnud|metslinde]]. Sumeri tekstidest on leitud teateid [[hobune|hobusest]], keda peeti valitseja loomaaias, kuid laiemalt seda looma ei tuntud ning põllumajanduses ega transpordis ei rakendatud. (Hobuse kohta hilistes tekstides kasutatavat väljendit võib tõlkida "mägieesel" või "välismaa eesel".) Sumerite [[põllumajandus]] oli väga sõltuv [[niisutus]]est. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid, tamme ja reservuaare. Kanaleid pidi sageli parandama ja savist puhastama. Riik nõudis alamatelt kanalite kallal töötamist, kuid rikkad said end tööst vabaks osta. Kanalite abil ujutasid talupojad põllud üle ning juhtisid vee ära. Seejärel lasksid nad härgadel maad tampida, et umbrohi häviks. Järgmisena kobestasid nad põldu kirka-kobestitega. Kuivanud põldu nad [[künd]]sid, [[äestamine|äestasid]] ja silusid kolm korda ning pihustasid kirkaga. Sumerid kogusid saaki kuival sügisel kolmest inimesest (lõikaja, köitja ja vihuseadja) koosnevate rühmadena. [[Viljapeks|Vilja peksti]] ja [[tuulamine|tuulati]]. Tõenäoliselt ei võtnud sumerid kasutusele uusi [[kultuurtaim]]i ega [[koduloom]]i. Nende panus põllumajanduse arendamisse seisneb niisutussüsteemi arendamises ja piimamajanduse kasutuselevõtus. Paljude põlvkondade vaeva tulemusena muutusid [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe org viljakaks maaks, millelt saadi suurt saaki. Puuatrasid kasutades õnnestus umbes [[4300 eKr]] elanikke arvu märgatavalt suurendada. ===Kaubavahetus=== Sumerid vahetasid teravilja [[puit|puidu]], metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. [[Gilgameši eepos]]es mainitakse puidu ja muude kaupade sissetoomist ning ülistatakse [[Liibanoni seeder|Liibanoni seedri]] puitu. Sumerisse toodi ka [[elevandiluu]]d ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri alalt on leitud [[obsidiaan]]i, mis pärineb praeguse [[Anatoolia]] ja [[Afganistan]]i alalt, helmeid [[Dilmun]]ist (praeguse [[Bahrein]]i alalt) ning mitmeid pitsereid [[Induse kultuur]]i kirjadega. See annab tunnistust arenenud kaubavahetusvõrgust Sumeri ümber. ==Kiri== Sumeri [[kiilkiri|kiilkirja]] kohandati hiljem edukalt ka [[akadi keel|akadi]] ja [[heti keel]]ele ning see on paljude kirjade eelkäija. Sumeri kirja esimesed mälestised savitahvlitel pärinevad Urukist (umbes [[3500 eKr]]; teistel andmetel [[3100 eKr]]). [[Piktograafia|Piktograafiline]] kiri tekkis juba enne kiilkirja kasutuselevõttu. ==Kunst== {{vaata|Sumeri kunst}} Sumeri [[arhitektuur]]is kasutati eelkõige üksteise peale laotud päikese käes kuivatatud telliseid, kuid ka [[tugipiilar]]eid, [[nišš]]e, [[poolsammas|poolsambaid]] ja [[seotis]]i. Kasutati [[savinael]]u. Enamik säilinud ehitisi on templid, mis koosnesid domineerivast [[pealööv]]ist ning [[külglööv]]idest, samuti preestritele ettenähtud ruumidest külgedel. Alates umbes [[21. sajand eKr|21. sajandist eKr]] hakati selliseid templeid paigutama kõrgetele platvormidele (vt [[Tsikuraat]]). Tsikuraatidest on ilmselt saanud inspiratsiooni Piiblist tuntud jutustus [[Paabeli torn]]ist. Ilmalikest ehitistest on teada teraviljaaidad, mis asetsesid sageli koos paleedega templi läheduses. Sumeri silinderpitseritel on kujutatud maju, mis sarnanevad nende majadega, mida alles hiljuti ehitasid [[sooaraablased]] Lõuna-Iraagis. On leitud palju [[steel]]e ning kivist ([[alabaster|alabastrist]], [[lubjakivi]]st ja [[dioriit|dioriidist]]) [[votiiv]]skulptuure, mis olid kaunistatud [[teokarp]]ide ja [[poolvääriskivi]]dega (''[[lapis lazuli]]''). On leitud ka [[elevandiluu]]st, [[kuld|kullast]], [[hõbe]]dast ja [[galeniit|galeniidist]] ehteid. ==Tehnika== Sumeritel olid kasutusel [[puri]], [[saag]], [[meisel]], [[haamer]], [[puur]], [[höövel]], [[nõel]], [[nael]], [[kirka]], [[kirves]], [[nuga]], [[oda]], [[nooleots]], [[mõõk]], [[liim]], [[turvis]], [[paat]], [[tellis]] ja [[saabas]]. ===Ratas=== [[Ratas]]t on teadaolevalt esimest korda kasutatud Sumeris (esimesed andmed Urukist; umbes 3500 eKr). Ratta kasutuselevõtt on seotud [[koduloomad]]e rakendamisega [[veoloom]]adena näiteks [[ader|adra]] ja [[kaarik]]u ees. Ratta kasutamist võimaldasid ka tasased laiad teed, mis nõudsid piisavat [[rahvastiku tihedus]]t ja tasast maastikku. ===Ehitus=== Sumerite kultuur oli esimene teadaolev kultuur, kus [[matemaatika]] oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid [[võlv]]i ning rajasid [[Ur]]i, [[Uruk]]i ja [[Lagaš]]i näol vanimad teadaolevad [[monumentaalehitis]]tega linnad. Monumentaalehitistest on tähtsamad Mesopotaamiale tüüpilised [[tsikuraat|tsikuraadid]]. Kohalikke ehitusmaterjale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Tasapisi võeti kasutusele kumerad [[savitellis]]ed, mida seoti [[asfalt|asfaldi]], [[pigi]], [[põhk|põhu]] ja [[pilliroog]]a ([[mört]]i ega [[tsement]]i ei tuntud). Need ehitised kippusid lagunema ning neid tuli aeg-ajalt uuendada. Pidev ümberehitamine tõstis linnade pinda, nii et need hakkasid lõpuks ümbritseva tasandiku kohal kõrguma. Selliseid künkaid nimetatakse [[tell]]ideks. ===Pronks=== Sumerid hakkasid esimesena kasutama [[pronks]]i, mis võimaldas kasutada paremaid tööriistu. Nendelt levis see oskus mujale [[Lähis-Ida|Lähis-Itta]]. ===Paadid=== Sumeritel olid väiksemad [[Nahkpaat|nahkpaadid]] ja suuremad [[Puitpaat|puitpaadid]], mis võisid olla nii sõude- kui ka [[Purjepaat|purjepaadid]]. [[Paat]]ide tihendamiseks kasutati [[pigi]]. ===Keraamika=== Sumerid valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid [[pottsepakeder|pottsepaketra]]. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad [[tuli|tuld]] vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad [[seedriõli]]st tehtud [[värv]]idega. ===Muu tehnika=== Umbes [[3000 eKr]] hakkasid sumerid kivisse ja teokarpidesse uuristama ning skulptuure valmistama. Kullast ja hõbedast hakati juveele valmistama. Müürsepad ja juveliirid kasutasid veel [[elevandiluu]]d, [[galeniit]]i ja [[lasuriit]]i. Sumerid täiustasid [[purjepaat]]i ja [[ader|atra]]. ==Sõjandus== Sumeri linnu ümbritses reeglina tellistest [[linnamüür]]. Sumerite valitsejad püüdsid pidevalt hõivata naabruses asuvaid linnu. Sageli õnnestus neil müürist kive välja kangutada ja niimoodi linna tungida. Sumeri sõjaväed koosnesid eelkõige [[jalavägi|jalaväest]]. Jalavägi oli varustatud [[sõjakirves]]te, [[pistoda]]de, [[oda]]de, [[ling]]ude, [[vask]][[kiiver|kiivrite]], [[keep]]ide ja [[nahk (materjal)|nahk]][[seelik]]utega. Sumerid leiutasid ka [[sõjavanker|sõjavankrid]], mille ette nad rakendasid [[eeslik]]ke. Sumeri sõjavankritel olid massiivsed puurattad ja neile võis ette rakendada kuni neli eeslikku. Vaieldakse selle üle, kuidas neid sõidukeid sai lahingus kasutada ja kuidas nendega üldse sõita sai. Igatahes olid sõjavankritel sõitjatel sõjakirved ja odad. ==Meditsiin== Sumeri meditsiinis oli tähtis koht [[lahtisti]]tel ja [[diureetikum]]idel. Praktiseeriti ka [[kirurgia]]t. Sumerid valmistasid [[uriin]]ist, [[lubi|lubjast]], [[tuhk|tuhast]] ja [[keedusool|soolast]] [[salpeeter|salpeetrit]]. Seda segasid nad koos [[piim]]aga, [[maonahk|maonahaga]], [[kilpkonnakilp|kilpkonnakilbiga]], [[kassia]]ga, [[mürt|mürdiga]], [[tüümian]]iga, [[paju]]ga, [[viigimarjad]]ega, [[pirn]]idega, [[nulg|nuluga]] ja [[datlid|datlitega]] [[vein]]i hulka ning tarvitasid [[välispidine tarvitamine|välispidiselt]] [[salv]]ina või koos [[õlu|õllega]] [[seespidine tarvitamine|seespidiselt]]. Sumerite meelest oli haige keha haaratud [[deemon]]ist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstimid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti [[bituumen]]iga, näiteks [[asfalt|asfaldiga]]. ==Usund== {{vaata|Sumeri usund}} [[Sumeri usund]] on üks vanemaid teadaolevaid [[usund]]eid. Arvatakse, et ta on suures osas olnud eeskujuks Mesopotaamia ja naaberpiirkondade hilisematele usunditele. Igal [[linnriik|linnriigil]] oli oma [[kaitsejumal]], kes mõnikord langes kokku valitsejaga. [[Sumeri mütoloogia]] on mõjutanud paljusid hilisemaid [[mütoloogia]]id, sealhulgas [[vanakreeka mütoloogia]]t. * [[Astraalreligioon]] – [[tsikuraat]] ==Teadus== Peamiselt praktilistel kaalutlustel tegelesid sumerid mitmete valdkondadega, mida tänapäeval peetakse teadusteks, nagu [[matemaatika]] ja [[astronoomia]]. Pikaajaliste astronoomiliste vaatluste tulemusel oli Sumeris kasutusel täpne [[kalender]], mis oli põllumajanduse korraldamisel väga tähtis. Samas tuleb arvestada, et Sumeris (ega Vana-Lähis-Idas laiemalt) ei tegeldud [[teadus]]ega tänapäevases tähenduses, mis hõlmab [[teaduslik eksperiment|eksperimentaalteadus]]t ja kriitilist [[teaduslik meetod|teaduslikku meetodit]] uute teadmiste saamiseks ja kontrollimiseks. Taevakehi samastati Sumeris jumalatega, nii nagu enamikus vanaaja kõrgkultuurides. Selle mõjul kujunesid Sumeris välja [[astroloogia]] alged, mis hiljem [[Babüloonia]]s iseseisvaks distsipliiniks arendatuna mõjutas tugevalt Lähis-Ida, Euroopa ja India astroloogiat ja astronoomiat. Mõned autorid nagu [[Henri Frankfort]] on püüdnud leida Sumeri usulis-mütoloogilises ja [[tarkusekirjandus]]es ka filosoofilise mõtlemise algeid või [[eelfilosoofia]]t<ref>Henri Frankfort, ''et al''. "Before Philosophy: The Intellectual Adventure of Ancient Man" 1946</ref>. Valdav osa tänapäeva filosoofialoolasi Sumeri mõttelugu siiski filosoofia ajaloo osana ei käsitle. ==Vaata ka== * [[Sumerid]] * [[Sumeri ajalugu]] * [[Sumeri keel]] * [[Sumeroloogia]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Sumeri kuningate nimistu]] (ürik) * [[Sumeri kuningate loend]] * [[Sumeri arhitektuur]] * [[Mesopotaamia]] * [[Sinear]] * [[Babüloonia]] ([[Paabel]], [[Paabelimaa]]) * [[Iraagi ajalugu]] * [[Mesopotaamia kunst]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vojtech Zamarovský]]. ''Alguses oli Sumer''. Tallinn, [[1980]], tõlkinud [[Leo Metsar]]. *''Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud": Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi''. Tallinn, [[1994]], tõlkinud [[Boris Kabur]]. *[[Helmut Uhlig]]. ''Sumerid: rahvas ajaloo alguses''. Tallinn, [[2004]], tõlkinud [[Jüri Selirand]]. *[[Lembit Kolk]]. ''Sumerlased ja juudid''. – [[Fraternitas]] 1998. Tartu, [[1999]], lk 8–10. *[[Ingrid Sahk]]. ''Vanad kirjad savil ja paberil''. – [[Horisont (ajakiri)]], nr 2, [[2004]], lk 24–25. *[[Amar Annus]], [[Kaspar Kolk]], [[Jaan Puhvel]], [[Janika Päll]], ''Muinasaja seadusekogumike antoloogia''. Tallinn: Varrak, 2001. *Amar Annus, [[Sven-Erik Soosaar]], ''Kuningas Gudea templihümn''. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002 *Amar Annus, "Ninurta naasmine Nippurisse". – ''Mille anni sicut dies hesterna ... studia in honorem Kalle Kasemaa''. Tartu, 2003, lk 65–78. *Amar Annus (koost.), ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tõlkijad [[Amar Annus]], [[Michael Heltzer]], [[Kalle Kasemaa]], [[Vladimir Sazonov]] jt. Tallinn: Varrak, 2005. *[[Peeter Espak]], "Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr." – ''Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide''. Tartu, 2005, lk 47–49. *Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Idamaise despotismi lätted", Horisont 2005/5, lk 34–40. * "Muinasaja kirjanduse antoloogia". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2005, ISBN 998-5309529 * Vladimir Sazonov, Peeter Espak, [[Andreas Johandi]]. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud [[Raul Veede]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2017, ISBN 978-9949773718 ==Välislingid== {{commons}} * [[Enn Kasak]] [http://www.folklore.ee/tagused/nr10/babylon.htm Tähistaeval põhinevatest uskumustest II: Astroloogiast Mesopotaamias] [[Mäetagused]] nr 10 * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest] (tlk [[Amar Annus]]) * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Sumer2.rtf Sumeri kultuurid] [[Kategooria:Sumer| ]] 7g6ji6qs64i9xbchye8bp5eecku84mz 7193524 7193522 2026-07-15T19:11:49Z Merinotsu 204573 /* Haldus ja poliitika */ 7193524 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{allikad}} '''Sumer''' ('''[[Sinear]]''', [[Piibel|Piiblis]] '''Sinearimaa'''; [[sumeri keel]]es ''ki-en-gi'' või ''ki-en-gir'' 'tsiviliseeritud isandate koht'; [[akadi keel]]es ''šumerum'' 'kultuurmaa') oli [[Mesopotaamia]] kaguosa (hilisema [[Babüloonia]] ning [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i suudme vahelise ala) nimi [[sumerid|sumerite]] asumisest sinna (hiljemalt [[3500 eKr]]) kuni [[Babüloonia]] ajani (pärast [[2000 eKr|2000. aastat eKr]]). Sumer asus praeguse [[Iraak|Iraagi]] kaguosas. [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|240px|Sumer]] {{Sisukord paremale}} Sumerid rajasid umbes [[3500 eKr]] [[autohtoonsus|autohtoonse]] [[kõrgkultuur]]i looduslikult ebasoodsale alale, mis tuli vaevaliselt ümber kujundada. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumeri [[kiilkiri]], mis oli olemas juba [[3500 eKr]] (teistel andmetel [[3100 eKr]]), on võib-olla vanim [[Kiri (keeleteadus)|kiri]]. Arvatavasti on Sumerist pärit ka [[ratas]] ja [[tellis]]ed. Sumeri kultuuripärandit kandsid edasi [[Assüüria]] ja [[Babüloonia]]. Täpsemalt vaata [[Sumeri ajalugu]]. == Maa, rahvas ja keel == [[Sumerid]] said praegu tuntud nime [[akadlased|akadlastelt]]. Sumerid ise nimetasid end ''sag-gi-ga'' 'musta peaga inimesed' ning oma maad ''ki-en-gi'' 'tsiviliseeritud isandate koht/maa'. Sumerid erinesid oma [[semi rahvad|semi rahvaste]] hulka kuuluvatest naabritest ning maa hilisematest elanikest keele ja kultuuri poolest ning võib-olla ka välimuselt ([[John Baker]]i arvates olid nad väga sarnased [[iraani rahvad|iraani rahvastega]]). Arvatakse, et [[akadlased]] olid sissetungijad või sisserändajad, kuigi pole õnnestunud täpselt kindlaks teha, millal see sisseränne või vallutus aset leidis. Samuti pole teada, kus sumerid algselt elasid. Mõned arheoloogid on arvanud, et sumerlased on Mesopotaamia tasandike põliselanikud. Ühe teooria järgi on sumerid kujunenud umbes [[4000 eKr]] Lõuna-Mesopotaamia Ubaidi kultuuri kandjate segunemisest [[Araabia kõrb]]est sisse rännanud semiidi rahvaga. Teiste meelest ei ole eraldi sumerite etnost olnudki, vaid rääkida saab üksnes [[sumeri keel]]est. (Seda keelt peetakse [[isoleeritud keel]]eks: ta ei kuulu ühtegi teadaolevasse [[keelkond]]a.) Et Sumer oli täielikult ümbritsetud semi rahvastest, siis on ka arvatud, et sumerid on sisse rännanud ilmselt praeguse [[Kaukasus]]e mägedest, [[Iraan]]i alalt või [[Indus]]e orust (viimast hüpoteesi pooldab Soome teadlane [[Simo Parpola]]). ===Sumeri-eesti keelesuguluse hüpoteesid=== Kuna sumeri keelel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad, on sumerite suguluse postuleerimine teiste rahvastega levinud nii teaduskirjanduses ja populaarteaduses kui ka pseudoteaduses. Nii näiteks püstitas esimeses eesti keeles ilmunud raamatus sumerite kohta "Sumeri-Akkadlased: Uurimine vanast muinasajast" (Tartu, 1896, 1908; Toronto, 1960, 1969) [[Karl August Hermann]] hüpoteesi sumeri-eesti sugulusest. Analoogsete väidetega on hiljem esinenud näiteks harrastusteadlased [[Georg Truusmann]], [[Ants Uro]] (pseudotõlgete kogumikus "Sumerlaste seadusi", Tallinn, 1940), [[Georg Waimel]] ("The origin of Maarahvas or Estonians", 1958) [[Jüri Härmatare]] ("Sumeri kilde", Toronto, 1976) ja [[Edgar V. Saks]]. Kristi Kuke hinnangul jõudis soomeugri-sumeri suguluse idee Eestisse Soome kaudu, kus seda propageeris nt [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], 19. sajandi keskpaiga Ungarist.<ref>[[Kristi Kukk]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/947/kukk.pdf Rahvuse arengu peegeldumine ajalookäsitlustes Eesti näitel]" Tartu: Tartu Ülikool, 2005, lk 77-79, 105</ref><ref>[[Maarja Villandi]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta]" Tartu: Tartu Ülikool, 2010</ref> Taolised teooriad põhinevad siiski valdavalt tänapäeva eesti keele (ja selle lähemate sugulaskeelte) sõnade [[anakronism|anakronistlikul]] võrdlusel sumeri sõnadega, pseudoetümoloogiatel ning vahel ka pikemate tekstide pseudotõlgetel (nt Uro "Sumerlaste seadusi"), kuid ei ole kooskõlas keeleteaduse arusaamadega keelte kujunemisest, Vana-Lähis-Ida kohta kogutud ajalooliste ja arheoloogiliste andmetega ega isegi mitte sumeri keele [[fonoloogia]], [[morfoloogia]] ja [[süntaktika]]ga. Tänapäeva [[sumeroloogia]]s valitseb seisukoht, et soomeugri ega laiemalt uurali keeli ei saa sumeri sugulaskeelteks pidada. == Haldus ja poliitika == Sumerid elasid mitmetes [[linnriik]]ides. Iga linnriigi keskel oli linna [[kaitsejumal]]ale pühitsetud [[tempel]]. Linnriiki valitses ülempreester, kellel oli keskne koht linna usulistes riitustes. Tegemist oli ühendatud talupojakommuunidega, mis olid jagatud kvartaliteks. Iga kvartali keskel oli kohaliku jumala tempel. Ümberkaudsed külad allusid sellele keskusele, mille ülempreestrist valitseja kandis tiitlit ''en'' (sumeri "isand"). [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] keskpaigaks juhtisid mitmeid linnriike juba väepealikest kuningad, kes võisid kanda ka tiitleid nagu ''[[ensi]]'' ehk ''[[patesi]]'' (etümoloogia ebaselge) või ''[[lugal]]'', mis tähendab "kuningas" (otsetõlkes "suur mees"), kes täitis ka ülemkohtuniku rolli. Kuigi täpseid võimusuhteid kuninga, preestrite ja kodanike vahel pole teada, võib oletada, et ajapikku sõjapealikest kuningate võim laienes üha enam preestrivõimu arvelt.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 36| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> Maa ühendamine võttis kaua aega. Ühtse riigi kujunemist pidurdas ühtse niisutussüsteemi puudumine. Tähtsamate Sumeri linnriikide seas olid [[Adab]], [[Eridu]], [[Isin]], [[Kiš]], [[Lagaš]], [[Larsa]], [[Nippur]], [[Ur]] ja [[Uruk]]. Need linnad hakkasid tasapisi püüdma üksteise üle ülemvõimu saavutada, nii et tuhatkond aastat kestis peaaegu lakkamatu sõda vee kasutamise õiguse, [[kaubatee]]de ja [[nomaadid]]elt saadavate [[andam]]ite pärast. Hiljem pidasid Sumeri linnriigid ühiselt sõda [[Akad]]i ja [[Eelam]]iga. Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev. ==Majandus== ===Orjatöö=== Sumerid kasutasid [[ori|orje]], kuigi orjatöö ei etendanud majanduses suurt osa. Orjatarid [[kudumine|kudusid]], sõtkusid, jahvatasid ning kandsid koormaid. === Põllumajandus ja küttimine === Sumerid kasvatasid [[oder|otra]], [[harilik kikerhernes|kikerhernes]]t, [[harilik lääts|läätse]], [[harilik hirss|hirssi]], [[nisu]], [[naeris]]t, [[harilik datlipalm|datlipalmi]], [[sibul]]at, [[küüslauk]]u, [[aedsalat]]it, [[porrulauk]]u ja [[sinep]]it. Samuti pidasid nad [[veis]]eid, [[lammas|lambaid]], [[kodukits]]i ja [[siga|sigu]]. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised [[kandeloom]]ad olid [[härg|härjad]] ning peamised veoloomad olid [[eesel|eeslid]]. Sumerid [[kalapüük|püüdsid kala]] ja [[metslinnud|metslinde]]. Sumeri tekstidest on leitud teateid [[hobune|hobusest]], keda peeti valitseja loomaaias, kuid laiemalt seda looma ei tuntud ning põllumajanduses ega transpordis ei rakendatud. (Hobuse kohta hilistes tekstides kasutatavat väljendit võib tõlkida "mägieesel" või "välismaa eesel".) Sumerite [[põllumajandus]] oli väga sõltuv [[niisutus]]est. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid, tamme ja reservuaare. Kanaleid pidi sageli parandama ja savist puhastama. Riik nõudis alamatelt kanalite kallal töötamist, kuid rikkad said end tööst vabaks osta. Kanalite abil ujutasid talupojad põllud üle ning juhtisid vee ära. Seejärel lasksid nad härgadel maad tampida, et umbrohi häviks. Järgmisena kobestasid nad põldu kirka-kobestitega. Kuivanud põldu nad [[künd]]sid, [[äestamine|äestasid]] ja silusid kolm korda ning pihustasid kirkaga. Sumerid kogusid saaki kuival sügisel kolmest inimesest (lõikaja, köitja ja vihuseadja) koosnevate rühmadena. [[Viljapeks|Vilja peksti]] ja [[tuulamine|tuulati]]. Tõenäoliselt ei võtnud sumerid kasutusele uusi [[kultuurtaim]]i ega [[koduloom]]i. Nende panus põllumajanduse arendamisse seisneb niisutussüsteemi arendamises ja piimamajanduse kasutuselevõtus. Paljude põlvkondade vaeva tulemusena muutusid [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe org viljakaks maaks, millelt saadi suurt saaki. Puuatrasid kasutades õnnestus umbes [[4300 eKr]] elanikke arvu märgatavalt suurendada. ===Kaubavahetus=== Sumerid vahetasid teravilja [[puit|puidu]], metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. [[Gilgameši eepos]]es mainitakse puidu ja muude kaupade sissetoomist ning ülistatakse [[Liibanoni seeder|Liibanoni seedri]] puitu. Sumerisse toodi ka [[elevandiluu]]d ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri alalt on leitud [[obsidiaan]]i, mis pärineb praeguse [[Anatoolia]] ja [[Afganistan]]i alalt, helmeid [[Dilmun]]ist (praeguse [[Bahrein]]i alalt) ning mitmeid pitsereid [[Induse kultuur]]i kirjadega. See annab tunnistust arenenud kaubavahetusvõrgust Sumeri ümber. ==Kiri== Sumeri [[kiilkiri|kiilkirja]] kohandati hiljem edukalt ka [[akadi keel|akadi]] ja [[heti keel]]ele ning see on paljude kirjade eelkäija. Sumeri kirja esimesed mälestised savitahvlitel pärinevad Urukist (umbes [[3500 eKr]]; teistel andmetel [[3100 eKr]]). [[Piktograafia|Piktograafiline]] kiri tekkis juba enne kiilkirja kasutuselevõttu. ==Kunst== {{vaata|Sumeri kunst}} Sumeri [[arhitektuur]]is kasutati eelkõige üksteise peale laotud päikese käes kuivatatud telliseid, kuid ka [[tugipiilar]]eid, [[nišš]]e, [[poolsammas|poolsambaid]] ja [[seotis]]i. Kasutati [[savinael]]u. Enamik säilinud ehitisi on templid, mis koosnesid domineerivast [[pealööv]]ist ning [[külglööv]]idest, samuti preestritele ettenähtud ruumidest külgedel. Alates umbes [[21. sajand eKr|21. sajandist eKr]] hakati selliseid templeid paigutama kõrgetele platvormidele (vt [[Tsikuraat]]). Tsikuraatidest on ilmselt saanud inspiratsiooni Piiblist tuntud jutustus [[Paabeli torn]]ist. Ilmalikest ehitistest on teada teraviljaaidad, mis asetsesid sageli koos paleedega templi läheduses. Sumeri silinderpitseritel on kujutatud maju, mis sarnanevad nende majadega, mida alles hiljuti ehitasid [[sooaraablased]] Lõuna-Iraagis. On leitud palju [[steel]]e ning kivist ([[alabaster|alabastrist]], [[lubjakivi]]st ja [[dioriit|dioriidist]]) [[votiiv]]skulptuure, mis olid kaunistatud [[teokarp]]ide ja [[poolvääriskivi]]dega (''[[lapis lazuli]]''). On leitud ka [[elevandiluu]]st, [[kuld|kullast]], [[hõbe]]dast ja [[galeniit|galeniidist]] ehteid. ==Tehnika== Sumeritel olid kasutusel [[puri]], [[saag]], [[meisel]], [[haamer]], [[puur]], [[höövel]], [[nõel]], [[nael]], [[kirka]], [[kirves]], [[nuga]], [[oda]], [[nooleots]], [[mõõk]], [[liim]], [[turvis]], [[paat]], [[tellis]] ja [[saabas]]. ===Ratas=== [[Ratas]]t on teadaolevalt esimest korda kasutatud Sumeris (esimesed andmed Urukist; umbes 3500 eKr). Ratta kasutuselevõtt on seotud [[koduloomad]]e rakendamisega [[veoloom]]adena näiteks [[ader|adra]] ja [[kaarik]]u ees. Ratta kasutamist võimaldasid ka tasased laiad teed, mis nõudsid piisavat [[rahvastiku tihedus]]t ja tasast maastikku. ===Ehitus=== Sumerite kultuur oli esimene teadaolev kultuur, kus [[matemaatika]] oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid [[võlv]]i ning rajasid [[Ur]]i, [[Uruk]]i ja [[Lagaš]]i näol vanimad teadaolevad [[monumentaalehitis]]tega linnad. Monumentaalehitistest on tähtsamad Mesopotaamiale tüüpilised [[tsikuraat|tsikuraadid]]. Kohalikke ehitusmaterjale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Tasapisi võeti kasutusele kumerad [[savitellis]]ed, mida seoti [[asfalt|asfaldi]], [[pigi]], [[põhk|põhu]] ja [[pilliroog]]a ([[mört]]i ega [[tsement]]i ei tuntud). Need ehitised kippusid lagunema ning neid tuli aeg-ajalt uuendada. Pidev ümberehitamine tõstis linnade pinda, nii et need hakkasid lõpuks ümbritseva tasandiku kohal kõrguma. Selliseid künkaid nimetatakse [[tell]]ideks. ===Pronks=== Sumerid hakkasid esimesena kasutama [[pronks]]i, mis võimaldas kasutada paremaid tööriistu. Nendelt levis see oskus mujale [[Lähis-Ida|Lähis-Itta]]. ===Paadid=== Sumeritel olid väiksemad [[Nahkpaat|nahkpaadid]] ja suuremad [[Puitpaat|puitpaadid]], mis võisid olla nii sõude- kui ka [[Purjepaat|purjepaadid]]. [[Paat]]ide tihendamiseks kasutati [[pigi]]. ===Keraamika=== Sumerid valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid [[pottsepakeder|pottsepaketra]]. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad [[tuli|tuld]] vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad [[seedriõli]]st tehtud [[värv]]idega. ===Muu tehnika=== Umbes [[3000 eKr]] hakkasid sumerid kivisse ja teokarpidesse uuristama ning skulptuure valmistama. Kullast ja hõbedast hakati juveele valmistama. Müürsepad ja juveliirid kasutasid veel [[elevandiluu]]d, [[galeniit]]i ja [[lasuriit]]i. Sumerid täiustasid [[purjepaat]]i ja [[ader|atra]]. ==Sõjandus== Sumeri linnu ümbritses reeglina tellistest [[linnamüür]]. Sumerite valitsejad püüdsid pidevalt hõivata naabruses asuvaid linnu. Sageli õnnestus neil müürist kive välja kangutada ja niimoodi linna tungida. Sumeri sõjaväed koosnesid eelkõige [[jalavägi|jalaväest]]. Jalavägi oli varustatud [[sõjakirves]]te, [[pistoda]]de, [[oda]]de, [[ling]]ude, [[vask]][[kiiver|kiivrite]], [[keep]]ide ja [[nahk (materjal)|nahk]][[seelik]]utega. Sumerid leiutasid ka [[sõjavanker|sõjavankrid]], mille ette nad rakendasid [[eeslik]]ke. Sumeri sõjavankritel olid massiivsed puurattad ja neile võis ette rakendada kuni neli eeslikku. Vaieldakse selle üle, kuidas neid sõidukeid sai lahingus kasutada ja kuidas nendega üldse sõita sai. Igatahes olid sõjavankritel sõitjatel sõjakirved ja odad. ==Meditsiin== Sumeri meditsiinis oli tähtis koht [[lahtisti]]tel ja [[diureetikum]]idel. Praktiseeriti ka [[kirurgia]]t. Sumerid valmistasid [[uriin]]ist, [[lubi|lubjast]], [[tuhk|tuhast]] ja [[keedusool|soolast]] [[salpeeter|salpeetrit]]. Seda segasid nad koos [[piim]]aga, [[maonahk|maonahaga]], [[kilpkonnakilp|kilpkonnakilbiga]], [[kassia]]ga, [[mürt|mürdiga]], [[tüümian]]iga, [[paju]]ga, [[viigimarjad]]ega, [[pirn]]idega, [[nulg|nuluga]] ja [[datlid|datlitega]] [[vein]]i hulka ning tarvitasid [[välispidine tarvitamine|välispidiselt]] [[salv]]ina või koos [[õlu|õllega]] [[seespidine tarvitamine|seespidiselt]]. Sumerite meelest oli haige keha haaratud [[deemon]]ist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstimid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti [[bituumen]]iga, näiteks [[asfalt|asfaldiga]]. ==Usund== {{vaata|Sumeri usund}} [[Sumeri usund]] on üks vanemaid teadaolevaid [[usund]]eid. Arvatakse, et ta on suures osas olnud eeskujuks Mesopotaamia ja naaberpiirkondade hilisematele usunditele. Igal [[linnriik|linnriigil]] oli oma [[kaitsejumal]], kes mõnikord langes kokku valitsejaga. [[Sumeri mütoloogia]] on mõjutanud paljusid hilisemaid [[mütoloogia]]id, sealhulgas [[vanakreeka mütoloogia]]t. * [[Astraalreligioon]] – [[tsikuraat]] ==Teadus== Peamiselt praktilistel kaalutlustel tegelesid sumerid mitmete valdkondadega, mida tänapäeval peetakse teadusteks, nagu [[matemaatika]] ja [[astronoomia]]. Pikaajaliste astronoomiliste vaatluste tulemusel oli Sumeris kasutusel täpne [[kalender]], mis oli põllumajanduse korraldamisel väga tähtis. Samas tuleb arvestada, et Sumeris (ega Vana-Lähis-Idas laiemalt) ei tegeldud [[teadus]]ega tänapäevases tähenduses, mis hõlmab [[teaduslik eksperiment|eksperimentaalteadus]]t ja kriitilist [[teaduslik meetod|teaduslikku meetodit]] uute teadmiste saamiseks ja kontrollimiseks. Taevakehi samastati Sumeris jumalatega, nii nagu enamikus vanaaja kõrgkultuurides. Selle mõjul kujunesid Sumeris välja [[astroloogia]] alged, mis hiljem [[Babüloonia]]s iseseisvaks distsipliiniks arendatuna mõjutas tugevalt Lähis-Ida, Euroopa ja India astroloogiat ja astronoomiat. Mõned autorid nagu [[Henri Frankfort]] on püüdnud leida Sumeri usulis-mütoloogilises ja [[tarkusekirjandus]]es ka filosoofilise mõtlemise algeid või [[eelfilosoofia]]t<ref>Henri Frankfort, ''et al''. "Before Philosophy: The Intellectual Adventure of Ancient Man" 1946</ref>. Valdav osa tänapäeva filosoofialoolasi Sumeri mõttelugu siiski filosoofia ajaloo osana ei käsitle. ==Vaata ka== * [[Sumerid]] * [[Sumeri ajalugu]] * [[Sumeri keel]] * [[Sumeroloogia]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Sumeri kuningate nimistu]] (ürik) * [[Sumeri kuningate loend]] * [[Sumeri arhitektuur]] * [[Mesopotaamia]] * [[Sinear]] * [[Babüloonia]] ([[Paabel]], [[Paabelimaa]]) * [[Iraagi ajalugu]] * [[Mesopotaamia kunst]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vojtech Zamarovský]]. ''Alguses oli Sumer''. Tallinn, [[1980]], tõlkinud [[Leo Metsar]]. *''Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud": Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi''. Tallinn, [[1994]], tõlkinud [[Boris Kabur]]. *[[Helmut Uhlig]]. ''Sumerid: rahvas ajaloo alguses''. Tallinn, [[2004]], tõlkinud [[Jüri Selirand]]. *[[Lembit Kolk]]. ''Sumerlased ja juudid''. – [[Fraternitas]] 1998. Tartu, [[1999]], lk 8–10. *[[Ingrid Sahk]]. ''Vanad kirjad savil ja paberil''. – [[Horisont (ajakiri)]], nr 2, [[2004]], lk 24–25. *[[Amar Annus]], [[Kaspar Kolk]], [[Jaan Puhvel]], [[Janika Päll]], ''Muinasaja seadusekogumike antoloogia''. Tallinn: Varrak, 2001. *Amar Annus, [[Sven-Erik Soosaar]], ''Kuningas Gudea templihümn''. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002 *Amar Annus, "Ninurta naasmine Nippurisse". – ''Mille anni sicut dies hesterna ... studia in honorem Kalle Kasemaa''. Tartu, 2003, lk 65–78. *Amar Annus (koost.), ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tõlkijad [[Amar Annus]], [[Michael Heltzer]], [[Kalle Kasemaa]], [[Vladimir Sazonov]] jt. Tallinn: Varrak, 2005. *[[Peeter Espak]], "Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr." – ''Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide''. Tartu, 2005, lk 47–49. *Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Idamaise despotismi lätted", Horisont 2005/5, lk 34–40. * "Muinasaja kirjanduse antoloogia". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2005, ISBN 998-5309529 * Vladimir Sazonov, Peeter Espak, [[Andreas Johandi]]. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud [[Raul Veede]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2017, ISBN 978-9949773718 ==Välislingid== {{commons}} * [[Enn Kasak]] [http://www.folklore.ee/tagused/nr10/babylon.htm Tähistaeval põhinevatest uskumustest II: Astroloogiast Mesopotaamias] [[Mäetagused]] nr 10 * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest] (tlk [[Amar Annus]]) * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Sumer2.rtf Sumeri kultuurid] [[Kategooria:Sumer| ]] nouajsb92sio4rvlmfgisr9y46myqkw 0 13472 7193796 7186982 2026-07-16T11:04:16Z Velirand 67997 /* U */ 7193796 wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Abdul Kabir]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Sifi Ghrieb]] (''kohusetäitja'') |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Sam Mostyn]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Christian Stocker]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Mohammed Shahabuddin]] | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Denis Bećirović]] (presidentuuri esimees), [[Željko Komšić]], [[Željka Cvijanović]] | [[Borjana Krišto]] |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Jotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traoré]] | [[Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | [[Nestor Ntahontuye]] |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Gustavo Petro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Sylvanie Burton]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Manuela Roka Botey]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Robert Beugré Mambé]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Taye Atske Selassie]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Naiqama Lalabalavu]] | [[Sitiveni Rabuka]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Brice Clotaire Oligui Nguema|Brice Oligui]] | [[Alain Claude Bilie By Nze|Alain Claude Nze]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Dickon Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | [[Bah Oury]] |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Braima Camará]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | Üleminekunõukogu: [[Laurent Saint-Cyr]] (esimees), [[Fritz Jean]], [[Edgard Leblanc Fils]], [[Smith Augustin]], [[Leslie Voltaire]], [[Louis Gérald Gilles]], [[Emmanuel Vertilaire]] | [[Alix Didier Fils-Aimé]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Lai Ching-te]] | [[Cho Jung-tai]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Honduras]] | [[Nasry Asfura]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Nizar Amidi]] | [[Muḩammad Shiyā‘ as-Sūdānī]] |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[Rashād Muḩammad al-‘Alīmī]] ''(de iure)'' | [[Aḩmad ‘Awaḑ ibn Mubārak]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Jafar Hassan]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Olžas Bektenov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[William Ruto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Judith Suminwa Tuluka]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Jo Yong-won]], [[Kim Chŏng-un]] ("[[Ülim Juht (Põhja-Korea)|Ülim Juht]]", ''de facto'' riigipea) | [[Pak Thae-song]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Lee Jae-myung]] | [[Lee Ju-ho]] |- | [[Kosovo]] | [[Albulena Haxhiu]] ''(kohusetäitja)'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Konstantínos Tasoúlas]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Muḩammad Şabāḩ as-Sālim aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Adõlbek Kasõmalijev]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulides]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Sonexay Siphandone]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Inga Ruginienė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Sam Matekane]] |- | [[Libeeria]] | [[Joseph Boakai]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Brigitte Haas]] |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | [[Nawāf Salām]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Andris Kulbergs]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Michael Randrianirina]] | [[Mamitiana Rajaonarison]] |- | [[Malaisia]] | [[Ibrahim Ismail]] | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Abdoulaye Maïga]] |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Moctar Ould Diay]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[Wesley Simina]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Alexandru Munteanu]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Isabelle Berro-Amadeï]] (kt) |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Njam-Osorõn Utšral]] |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | [[Milojko Spajić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Daniel Chapo]] | [[Maria Benvinda Delfina Levi]] |- | [[Myanmar]] | [[Min Aung Hlaing]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]] | [[Elijah Ngurare]] |- | [[Nauru]] | [[David Adeang]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Ram Chandra Poudel]] | [[Sushila Karki]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]], [[Rosario Murillo]] (kaaspresidendid) | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Abdourahamane Tchiani]] <!--[[Mohamed Bazoum]] --> | [[Ali Lamine Zeine]] <!-- [[Ouhoumoudou Mahamadou]]--> |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[José Raúl Mulino]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Santiago Peña]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[José María Balcázar]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht, ministrite nõukogu esimees on'' [[Luis Arroyo Sánchez]] |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | [[António José Seguro]] | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Talat Xhaferi]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Francisco Carvalho]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Ilie Bolojan]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Justin Nsengiyumva]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[David Tiva Kapu]]) | [[Jeremiah Manele]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Marcella Liburd]]) | [[Terrance Drew]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Laʻauli Leuatea Schmidt]] |- | [[San Marino]] | [[Alice Mina]] ja [[Vladimiro Selva]] | ''riigipead on ühtlasi valitsusjuhid'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Américo d'Oliveira dos Ramos]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | [[Muḩammad bin Salmān]] |- | [[Seišellid]] | [[Patrick Herminie]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye]] | [[Ousmane Sonko]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Đuro Macut]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David Moinina Sengeh]] |- | [[Singapur]] | [[Tharman Shanmugaratnam]] | [[Lawrence Wong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Robert Golob]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud]] | [[Xamse Cabdi Barre]] |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Ranil Wickremesinghe]] | [[Harini Amarasuriya]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Kamil Idris]] |- | [[Suriname]] | [[Jennifer Simons]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Keir Starmer]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | '''[[Aḩmad ash-Sharʻ]]''' | Mohammed al-Bashir |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Guy Parmelin]]), [[Ignazio Cassis]], [[Viola Amherd]], [[Beat Jans]], [[Elisabeth Baume-Schneider]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Albert Rösti]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Frederik X]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Anutin Charnvirakul]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Siaosi Sovaleni]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Christine Kangaloo]] | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | [[Allamaye Halina]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | [[José Antonio Kast]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | [[Kamel Madouri]] |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Feleti Teo]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Serhi Koretskõi]] |- | [[Ungari]] | [[Tamás Sulyok]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | [[Yamandú Orsi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Christopher Luxon]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Alaksandr Turčyn]] |- | [[Vanuatu]] | [[Nikenike Vurobaravu]] | [[Jotham Napat]] |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] (''kohusetäitja'') | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Lương Cường]] | [[Lê Minh Hưng]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2023-ban]] q9vm7w1933qk9qc50q1cl9efngb7leb 0 13542 7193572 7168120 2026-07-15T23:12:41Z Merinotsu 204573 Eraldi periodiseeringu peatükk, paar muudatust sõnastuses, kustutasin kordusi, kustutasin valitsejate ja linnade nimekirju, kuna nende eesmärk jäi ebaselgeks ja nende kaotamine teeb artikli jälgimise selgemaks ning lisasin vaata malli kõikjale, kus saab erinevatest valitsejatest täpsemalt rääkida. Vabandan kui kellelegi varba peale astusin, aga tundus, et seda artiklit pole ammu puudutatud. 7193572 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|Sumeri linnad]] '''Sumeri ajalugu''' on ülevaade [[Sumer]]i kõrgkultuuri ja riigi tekkimisest, kujunemisest, allakäigust ja sellega seotud inimasustustest. == Periodiseering == Sumeri ajaloo kronoloogias esineb teadlaste vahel olulisi lahkarvamusi. Allolevad perioodide ajalised piirid võivad erinevates allikates märgatavalt varieeruda. *[[Ubaidi ajajärk]] (u 6500-3800 eKr) on [[Mesopotaamia]] eelajalooline periood, mis on nime saanud [[Tell al-'Ubaid]]i asulakoha järgi, kust leiti suur hulk ajajärku kuuluvaid arheoloogilisi leide. *[[Uruki periood]] (u 3800-3100 eKr) on nime saanud [[Uruk]]i linna järgi tugeva kultuurilise mõju järgi. *[[Jamdat Naşri periood]] (u 3100-2900 e.m.a) on Uruki linna mõju taandumise periood. *[[Varadünastiline periood]] (u 2900-2340 eKr), mis seostub arheoloogias eelkõige pronksi ulatuslikuma kasutuselevõtuga. *[[Akadi riik|Akadi riigi periood]] (u 2340-2094 eKr), mida tuntakse [[Sargon]]i rajatud linna [[Akad]] järgi, mille täpne asukoht on teadmata. *[[Uri III dünastia]] periood (u 2094-2004 eKr) algab sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu ja pealinna viimisega [[Ur]]i lõpeb [[Elam|eelamlaste]] sissetungiga, kes viivad sumerite kuninga endaga kaasa. *[[Sumeri ajalugu#Sumeri allakäik|Sumeri allakäik]] (u 2004-1598 eKr) on järgnev periood, mil killustunud Sumeri võtab üle Babüloonia esiletõus, kuid sumeri kultuur mängib siiski tähtsat rolli ning mis lõpeb Babüloonia kuningate langusega ja uue dünastia esiletõusuga. == Ülevaade == Sumeri [[kõrgkultuur]] sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. [[Põlluharimine]] leiutati [[Mesopotaamia]] naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e üleujutusi. === Ubaidi ajajärk === {{vaata|Ubaidi ajajärk}} Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas [[Samarra kultuur|Samarra]] ja [[Halafi kultuur]]. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijad ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju väikesi ajajärgule nime andnud [[Ubaid]]i sarnaseid linnu. Sel ajal tekkisid esimest korda [[kaubandus]] ja ebaisikulised suhted inimeste vahel ([[ühiskond]]). Ehitati esimesed [[jumalanna]] [[Ninhursag]]i [[tempel|templid]]. Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik [[geomeetriline ornamentika]]. Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama. === Uruki periood === {{Vaata|Uruki periood}} Hakkasid kujunema esimesed linnad. Elanikke võis olla kuni 10 000. Sel ajal kujunes esimene [[kirjasüsteem]], mille tekkimisega seostatakse üleminekut [[ajalooline ajastu|ajaloolist ajastut]]. Et linnades olid templid kasutusel [[ladu]]dena, siis kirja oli tarvis raamatupidamiseks. See piktograafiline kiri on vanem nii hiina kui ka egiptuse kirjast. Sel ajal võeti kasutusele [[ratas]], [[puri]] ja [[ader]]. === Jamdat Naşri periood === {{vaata|Jamdat Naşri periood}} Jamdat Naşri perioodiks nimetatakse kokkuleppeliselt ajajärku 3100-2900 eKr, mille käigus Uruki mõju kahanes, kuigi ilmselt oli selle elanike arv ja territoorium suurem kui kunagi vaarem. Periood on nime saanud [[Jamdat Naşri]]s asuva arheoloogilise leiukoha järgi. === Varadünastiline periood === {{vaata|Varadünastiline periood}} [[27. sajand eKr|27. sajandil eKr]] tõstis mässu Uruki valitseja [[Gilgameš]], kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas [[Mesanepeda]] sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri I dünastia (umbes [[2600 eKr|2600–[[2400 eKr]]). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes [[2500 eKr]] laiendas Adabi kuningas [[Lugalanemundu]] Sumerit [[Pärsia laht|Pärsia lahest]] kuni [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Taurus]]e ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedeni]]. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja [[Ur-Nanše]] umbes [[2500 eKr]]). Lagaši valitseja [[Eanatum]] (umbes [[2450 eKr]]) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu [[Umma (linn)|Umma]] üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. === Akadi riik === {{vaata|Akadi riik}} Umbes [[2330 eKr]] vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Agade ([[Akad]]). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Sargon I vallutas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahelise ala. [[Naramsin]] tegi hiljem veel suuremaid vallutusi ning pretendeeris seetõttu jumalikkusele. Teda trumpas üle [[Girsu]] valitseja [[Gudea]], kes läks ajalukku paljude temast tehtud skulptuuridega. ==== Guttide ülemvõim ==== Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajandi]] teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' [[Gudea]], kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: [[2115 eKr]] saavutas Uruki valitseja [[Utuhegal]] guttide üle võidu. === Uri III dünastia === {{vaata|Uri III dünastia}} [[2109 eKr|2109. aastal eKr]] ühendas [[Uri 3. dünastia]] (selle rajas kindral [[Ur-Nammu]]), mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr, kogu Mesopotaamia ([[Uus-Sumeri riik]]). Selle dünastia valitsejad nimetasid end Sumeri ja Akadi kuningateks, hiljem nelja ilmakaare valitsejateks, mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks. Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat ([[2047 eKr|2047]]–[[1940 eKr]]). [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. See oli Sumeri viimane õitsenguaeg. Sumeri riigi pindala oli sel ajal kõige suurem. Uue haldusevormi tõttu oli valitsemine stabiilsem. Võim Mesopotaamia üle libises sumeritel käest ära. Akadimaa linnad tugevnesid, lõpuks aga valitses Babülooniat [[Babülon]]. === Sumeri allakäik === {{vaata|Sumeri allakäik}} [[20. sajand eKr|20. sajandi]] alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ja ida poolt [[eelam]]lased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid [[Assur]]i, [[Babülon]]i, [[Ešunna]], [[Der]]i ja [[Susa]] ([[Shūsh]]) ümber. [[20. sajand eKr|20. sajandil eKr]] oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes [[1900 eKr]] amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon. [[1790 eKr]] sai [[Babüloonia]] kuningaks [[Hammurabi]] ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas [[Babüloonia]] ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa. [[Kategooria:Sumer|Ajalugu]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]] [[Kategooria:Mesopotaamia]] hfpphi7lkwo6rk8tu40f1hsq54l1500 7193577 7193572 2026-07-15T23:44:01Z Merinotsu 204573 Uri III dünastia 7193577 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|Sumeri linnad]] '''Sumeri ajalugu''' on ülevaade [[Sumer]]i kõrgkultuuri ja riigi tekkimisest, kujunemisest, allakäigust ja sellega seotud inimasustustest. == Periodiseering == Sumeri ajaloo kronoloogias esineb teadlaste vahel olulisi lahkarvamusi. Allolevad perioodide ajalised piirid võivad erinevates allikates märgatavalt varieeruda. *[[Ubaidi ajajärk]] (u 6500-3800 eKr) on [[Mesopotaamia]] eelajalooline periood, mis on nime saanud [[Tell al-'Ubaid]]i asulakoha järgi, kust leiti suur hulk ajajärku kuuluvaid arheoloogilisi leide. *[[Uruki periood]] (u 3800-3100 eKr) on nime saanud [[Uruk]]i linna järgi tugeva kultuurilise mõju järgi. *[[Jamdat Naşri periood]] (u 3100-2900 e.m.a) on Uruki linna mõju taandumise periood. *[[Varadünastiline periood]] (u 2900-2340 eKr), mis seostub arheoloogias eelkõige pronksi ulatuslikuma kasutuselevõtuga. *[[Akadi riik|Akadi riigi periood]] (u 2340-2094 eKr), mida tuntakse [[Sargon]]i rajatud linna [[Akad]] järgi, mille täpne asukoht on teadmata. *[[Uri III dünastia]] periood (u 2094-2004 eKr) algab sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu ja pealinna viimisega [[Ur]]i lõpeb [[Elam|eelamlaste]] sissetungiga, kes viivad sumerite kuninga endaga kaasa. *[[Sumeri ajalugu#Sumeri allakäik|Sumeri allakäik]] (u 2004-1598 eKr) on järgnev periood, mil killustunud Sumeri võtab üle Babüloonia esiletõus, kuid sumeri kultuur mängib siiski tähtsat rolli ning mis lõpeb Babüloonia kuningate langusega ja uue dünastia esiletõusuga. == Ülevaade == Sumeri [[kõrgkultuur]] sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. [[Põlluharimine]] leiutati [[Mesopotaamia]] naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e üleujutusi. === Ubaidi ajajärk === {{vaata|Ubaidi ajajärk}} Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas [[Samarra kultuur|Samarra]] ja [[Halafi kultuur]]. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijad ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju väikesi ajajärgule nime andnud [[Ubaid]]i sarnaseid linnu. Sel ajal tekkisid esimest korda [[kaubandus]] ja ebaisikulised suhted inimeste vahel ([[ühiskond]]). Ehitati esimesed [[jumalanna]] [[Ninhursag]]i [[tempel|templid]]. Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik [[geomeetriline ornamentika]]. Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama. === Uruki periood === {{Vaata|Uruki periood}} Hakkasid kujunema esimesed linnad. Elanikke võis olla kuni 10 000. Sel ajal kujunes esimene [[kirjasüsteem]], mille tekkimisega seostatakse üleminekut [[ajalooline ajastu|ajaloolist ajastut]]. Et linnades olid templid kasutusel [[ladu]]dena, siis kirja oli tarvis raamatupidamiseks. See piktograafiline kiri on vanem nii hiina kui ka egiptuse kirjast. Sel ajal võeti kasutusele [[ratas]], [[puri]] ja [[ader]]. === Jamdat Naşri periood === {{vaata|Jamdat Naşri periood}} Jamdat Naşri perioodiks nimetatakse kokkuleppeliselt ajajärku 3100-2900 eKr, mille käigus Uruki mõju kahanes, kuigi ilmselt oli selle elanike arv ja territoorium suurem kui kunagi vaarem. Periood on nime saanud [[Jamdat Naşri]]s asuva arheoloogilise leiukoha järgi. === Varadünastiline periood === {{vaata|Varadünastiline periood}} [[27. sajand eKr|27. sajandil eKr]] tõstis mässu Uruki valitseja [[Gilgameš]], kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas [[Mesanepeda]] sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri I dünastia (umbes [[2600 eKr|2600–[[2400 eKr]]). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes [[2500 eKr]] laiendas Adabi kuningas [[Lugalanemundu]] Sumerit [[Pärsia laht|Pärsia lahest]] kuni [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Taurus]]e ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedeni]]. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja [[Ur-Nanše]] umbes [[2500 eKr]]). Lagaši valitseja [[Eanatum]] (umbes [[2450 eKr]]) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu [[Umma (linn)|Umma]] üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. === Akadi riik === {{vaata|Akadi riik}} Umbes [[2330 eKr]] vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Agade ([[Akad]]). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Sargon I vallutas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahelise ala. [[Naramsin]] tegi hiljem veel suuremaid vallutusi ning pretendeeris seetõttu jumalikkusele. Teda trumpas üle [[Girsu]] valitseja [[Gudea]], kes läks ajalukku paljude temast tehtud skulptuuridega. ==== Guttide ülemvõim ==== Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajandi]] teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' [[Gudea]], kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: [[2115 eKr]] saavutas Uruki valitseja [[Utuhegal]] guttide üle võidu. === Uri III dünastia === {{vaata|Uri III dünastia}} [[Uri III dünastia]] periood algab Sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu, mis lõpetab nende ülemvõimu ja pealinna viimisega [[Ur]]i. Tema järglane [[Ur-Nammu]] ühendab 2109. aastal eKr dünastia, mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr Eelami ja Tigrise keskojooksu alasid. Allutada ei suudeta aga varasemalt Akadi riiki kuulunud Mari linnriiki. Selle dünastia valitsejad nimetasid end Sumeri ja Akadi kuningateks, hiljem nelja ilmakaare valitsejateks, mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Seda perioodi nimetatakse tänapäeval vahel ka uussumeri ajajärguks (koos järgneva Isini perioodiga) või Sumeri renessanssiks.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 39| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> Sellest ajast on säilinud ka sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. See oli Sumeri viimane õitsenguaeg. Sumeri riigi pindala oli sel ajal kõige suurem. Uue haldusevormi tõttu oli valitsemine stabiilsem. Perioodi lõpust on teateid näljahädast ning 2004. eKr rüüstavad [[Elam|eelamlased]] Uri linna ning viivad vangistatud kuninga endaga kaasa, mida on kujutatud kuulsas "[[Uri nutulaul]]us" === Sumeri allakäik === {{vaata|Sumeri allakäik}} [[20. sajand eKr|20. sajandi]] alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ja ida poolt [[eelam]]lased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid [[Assur]]i, [[Babülon]]i, [[Ešunna]], [[Der]]i ja [[Susa]] ([[Shūsh]]) ümber. [[20. sajand eKr|20. sajandil eKr]] oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes [[1900 eKr]] amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon. [[1790 eKr]] sai [[Babüloonia]] kuningaks [[Hammurabi]] ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas [[Babüloonia]] ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sumer|Ajalugu]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]] [[Kategooria:Mesopotaamia]] bep3gmkogou493ebx4jcsrgve1vijkm 7193653 7193577 2026-07-16T06:34:07Z Kuriuss 38125 7193653 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|Sumeri linnad]] '''Sumeri ajalugu''' on ülevaade [[Sumer]]i kõrgkultuuri ja riigi tekkimisest, kujunemisest, allakäigust ja sellega seotud inimasustustest. == Periodiseering == Sumeri ajaloo kronoloogias esineb teadlaste vahel olulisi lahkarvamusi. Allolevad perioodide ajalised piirid võivad erinevates allikates märgatavalt varieeruda. *[[Ubaidi ajajärk]] (u 6500–3800 eKr) on [[Mesopotaamia]] eelajalooline periood, mis on nime saanud [[Tell al-'Ubaid]]i asulakoha järgi, kust leiti suur hulk ajajärku kuuluvaid arheoloogilisi leide. *[[Uruki periood]] (u 3800–3100 eKr) on nime saanud [[Uruk]]i linna järgi tugeva kultuurilise mõju järgi. *[[Jamdat Naşri periood]] (u 3100–2900 e.m.a) on Uruki linna mõju taandumise periood. *[[Varadünastiline periood]] (u 2900–2340 eKr), mis seostub arheoloogias eelkõige pronksi ulatuslikuma kasutuselevõtuga. *[[Akadi riik|Akadi riigi periood]] (u 2340–2094 eKr), mida tuntakse [[Sargon]]i rajatud linna [[Akad]] järgi, mille täpne asukoht on teadmata. *[[Uri III dünastia]] periood (u 2094–2004 eKr) algab sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu ja pealinna viimisega [[Ur]]i lõpeb [[Elam|eelamlaste]] sissetungiga, kes viivad sumerite kuninga endaga kaasa. *[[Sumeri ajalugu#Sumeri allakäik|Sumeri allakäik]] (u 2004–1598 eKr) on järgnev periood, mil killustunud Sumeri võtab üle Babüloonia esiletõus, kuid sumeri kultuur mängib siiski tähtsat rolli ning mis lõpeb Babüloonia kuningate langusega ja uue dünastia esiletõusuga. == Ülevaade == Sumeri [[kõrgkultuur]] sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. [[Põlluharimine]] leiutati [[Mesopotaamia]] naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e üleujutusi. === Ubaidi ajajärk === {{vaata|Ubaidi ajajärk}} Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas [[Samarra kultuur|Samarra]] ja [[Halafi kultuur]]. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijad ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju väikesi ajajärgule nime andnud [[Ubaid]]i sarnaseid linnu. Sel ajal tekkisid esimest korda [[kaubandus]] ja ebaisikulised suhted inimeste vahel ([[ühiskond]]). Ehitati esimesed [[jumalanna]] [[Ninhursag]]i [[tempel|templid]]. Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik [[geomeetriline ornamentika]]. Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale algeufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama. === Uruki periood === {{Vaata|Uruki periood}} Hakkasid kujunema esimesed linnad. Elanikke võis olla kuni 10 000. Sel ajal kujunes esimene [[kirjasüsteem]], mille tekkimisega seostatakse üleminekut [[ajalooline ajastu|ajaloolist ajastut]]. Et linnades olid templid kasutusel [[ladu]]dena, siis kirja oli tarvis raamatupidamiseks. See piktograafiline kiri on vanem nii hiina kui ka egiptuse kirjast. Sel ajal võeti kasutusele [[ratas]], [[puri]] ja [[ader]]. === Jamdat Naşri periood === {{vaata|Jamdat Naşri periood}} Jamdat Naşri perioodiks nimetatakse kokkuleppeliselt ajajärku 3100–2900 eKr, mille käigus Uruki mõju kahanes, kuigi ilmselt oli selle elanike arv ja territoorium suurem kui kunagi vaarem. Periood on nime saanud [[Jamdat Naşri]]s asuva arheoloogilise leiukoha järgi. === Varadünastiline periood === {{vaata|Varadünastiline periood}} [[27. sajand eKr|27. sajandil eKr]] tõstis mässu Uruki valitseja [[Gilgameš]], kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas [[Mesanepeda]] sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri I dünastia (umbes [[2600 eKr|2600–[[2400 eKr]]). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes [[2500 eKr]] laiendas Adabi kuningas [[Lugalanemundu]] Sumerit [[Pärsia laht|Pärsia lahest]] kuni [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Taurus]]e ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedeni]]. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja [[Ur-Nanše]] umbes [[2500 eKr]]). Lagaši valitseja [[Eanatum]] (umbes [[2450 eKr]]) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu [[Umma (linn)|Umma]] üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. === Akadi riik === {{vaata|Akadi riik}} Umbes [[2330 eKr]] vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Agade ([[Akad]]). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Sargon I vallutas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahelise ala. [[Naramsin]] tegi hiljem veel suuremaid vallutusi ning pretendeeris seetõttu jumalikkusele. Teda trumpas üle [[Girsu]] valitseja [[Gudea]], kes läks ajalukku paljude temast tehtud skulptuuridega. ==== Guttide ülemvõim ==== Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajandi]] teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' [[Gudea]], kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: [[2115 eKr]] saavutas Uruki valitseja [[Utuhegal]] guttide üle võidu. === Uri III dünastia === {{vaata|Uri III dünastia}} [[Uri III dünastia]] periood algas Sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu, mis lõpetas nende ülemvõimu ja pealinna viimisega [[Ur]]i. Tema järglane [[Ur-Nammu]] ühendas 2109. aastal eKr dünastia, mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr Eelami ja Tigrise keskjooksu alasid. Allutada ei suudetud aga varem Akadi riiki kuulunud Mari linnriiki. Selle dünastia valitsejad nimetasid end Sumeri ja Akadi kuningateks, hiljem nelja ilmakaare valitsejateks, mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Seda perioodi nimetatakse tänapäeval vahel ka uussumeri ajajärguks (koos järgneva Isini perioodiga) või Sumeri renessanssiks.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 39| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> Sellest ajast on säilinud ka sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. See oli Sumeri viimane õitsenguaeg. Sumeri riigi pindala oli sel ajal kõige suurem. Uue haldusevormi tõttu oli valitsemine stabiilsem. Perioodi lõpust on teateid näljahädast ning 2004. eKr rüüstavad [[Elam|eelamlased]] Uri linna ning viivad vangistatud kuninga endaga kaasa, mida on kujutatud kuulsas "[[Uri nutulaul]]us" === Sumeri allakäik === {{vaata|Sumeri allakäik}} [[20. sajand eKr|20. sajandi]] alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ja ida poolt [[eelam]]lased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid [[Assur]]i, [[Babülon]]i, [[Ešunna]], [[Der]]i ja [[Susa]] ([[Shūsh]]) ümber. [[20. sajand eKr|20. sajandil eKr]] oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes [[1900 eKr]] amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon. [[1790 eKr]] sai [[Babüloonia]] kuningaks [[Hammurabi]] ning järgmise 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas [[Babüloonia]] ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sumer|Ajalugu]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]] [[Kategooria:Mesopotaamia]] iupwxy39shfzxh8zr1xp6jiq2weq75q 7193757 7193653 2026-07-16T09:38:48Z Merinotsu 204573 /* Sumeri allakäik */ 7193757 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|Sumeri linnad]] '''Sumeri ajalugu''' on ülevaade [[Sumer]]i kõrgkultuuri ja riigi tekkimisest, kujunemisest, allakäigust ja sellega seotud inimasustustest. == Periodiseering == Sumeri ajaloo kronoloogias esineb teadlaste vahel olulisi lahkarvamusi. Allolevad perioodide ajalised piirid võivad erinevates allikates märgatavalt varieeruda. *[[Ubaidi ajajärk]] (u 6500–3800 eKr) on [[Mesopotaamia]] eelajalooline periood, mis on nime saanud [[Tell al-'Ubaid]]i asulakoha järgi, kust leiti suur hulk ajajärku kuuluvaid arheoloogilisi leide. *[[Uruki periood]] (u 3800–3100 eKr) on nime saanud [[Uruk]]i linna järgi tugeva kultuurilise mõju järgi. *[[Jamdat Naşri periood]] (u 3100–2900 e.m.a) on Uruki linna mõju taandumise periood. *[[Varadünastiline periood]] (u 2900–2340 eKr), mis seostub arheoloogias eelkõige pronksi ulatuslikuma kasutuselevõtuga. *[[Akadi riik|Akadi riigi periood]] (u 2340–2094 eKr), mida tuntakse [[Sargon]]i rajatud linna [[Akad]] järgi, mille täpne asukoht on teadmata. *[[Uri III dünastia]] periood (u 2094–2004 eKr) algab sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu ja pealinna viimisega [[Ur]]i lõpeb [[Elam|eelamlaste]] sissetungiga, kes viivad sumerite kuninga endaga kaasa. *[[Sumeri ajalugu#Sumeri allakäik|Sumeri allakäik]] (u 2004–1598 eKr) on järgnev periood, mil killustunud Sumeri võtab üle Babüloonia esiletõus, kuid sumeri kultuur mängib siiski tähtsat rolli ning mis lõpeb Babüloonia kuningate langusega ja uue dünastia esiletõusuga. == Ülevaade == Sumeri [[kõrgkultuur]] sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. [[Põlluharimine]] leiutati [[Mesopotaamia]] naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e üleujutusi. === Ubaidi ajajärk === {{vaata|Ubaidi ajajärk}} Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas [[Samarra kultuur|Samarra]] ja [[Halafi kultuur]]. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijad ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju väikesi ajajärgule nime andnud [[Ubaid]]i sarnaseid linnu. Sel ajal tekkisid esimest korda [[kaubandus]] ja ebaisikulised suhted inimeste vahel ([[ühiskond]]). Ehitati esimesed [[jumalanna]] [[Ninhursag]]i [[tempel|templid]]. Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik [[geomeetriline ornamentika]]. Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale algeufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama. === Uruki periood === {{Vaata|Uruki periood}} Hakkasid kujunema esimesed linnad. Elanikke võis olla kuni 10 000. Sel ajal kujunes esimene [[kirjasüsteem]], mille tekkimisega seostatakse üleminekut [[ajalooline ajastu|ajaloolist ajastut]]. Et linnades olid templid kasutusel [[ladu]]dena, siis kirja oli tarvis raamatupidamiseks. See piktograafiline kiri on vanem nii hiina kui ka egiptuse kirjast. Sel ajal võeti kasutusele [[ratas]], [[puri]] ja [[ader]]. === Jamdat Naşri periood === {{vaata|Jamdat Naşri periood}} Jamdat Naşri perioodiks nimetatakse kokkuleppeliselt ajajärku 3100–2900 eKr, mille käigus Uruki mõju kahanes, kuigi ilmselt oli selle elanike arv ja territoorium suurem kui kunagi vaarem. Periood on nime saanud [[Jamdat Naşri]]s asuva arheoloogilise leiukoha järgi. === Varadünastiline periood === {{vaata|Varadünastiline periood}} [[27. sajand eKr|27. sajandil eKr]] tõstis mässu Uruki valitseja [[Gilgameš]], kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas [[Mesanepeda]] sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri I dünastia (umbes [[2600 eKr|2600–[[2400 eKr]]). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes [[2500 eKr]] laiendas Adabi kuningas [[Lugalanemundu]] Sumerit [[Pärsia laht|Pärsia lahest]] kuni [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Taurus]]e ja [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedeni]]. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates [[25. sajand eKr|25. sajandist eKr]] tugevnes Lagaš (valitseja [[Ur-Nanše]] umbes [[2500 eKr]]). Lagaši valitseja [[Eanatum]] (umbes [[2450 eKr]]) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu [[Umma (linn)|Umma]] üle "raisakotkasteeli" näol. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele [[Induse kultuur]]iga. === Akadi riik === {{vaata|Akadi riik}} Umbes [[2330 eKr]] vallutas [[Sargon I]] kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Agade ([[Akad]]). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Sargon I vallutas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahelise ala. [[Naramsin]] tegi hiljem veel suuremaid vallutusi ning pretendeeris seetõttu jumalikkusele. Teda trumpas üle [[Girsu]] valitseja [[Gudea]], kes läks ajalukku paljude temast tehtud skulptuuridega. ==== Guttide ülemvõim ==== Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu [[gutid]] (umbes 2220 eKr). Tegemist oli [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärineva hõimuga. [[22. sajand eKr|22. sajandi]] teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ''ensi'' [[Gudea]], kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: [[2115 eKr]] saavutas Uruki valitseja [[Utuhegal]] guttide üle võidu. === Uri III dünastia === {{vaata|Uri III dünastia}} [[Uri III dünastia]] periood algas Sumeri kuninga [[Utuhengal]]i eduka sõjaga [[guttid]]e vastu, mis lõpetas nende ülemvõimu ja pealinna viimisega [[Ur]]i. Tema järglane [[Ur-Nammu]] ühendas 2109. aastal eKr dünastia, mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr Eelami ja Tigrise keskjooksu alasid. Allutada ei suudetud aga varem Akadi riiki kuulunud Mari linnriiki. Selle dünastia valitsejad nimetasid end Sumeri ja Akadi kuningateks, hiljem nelja ilmakaare valitsejateks, mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Seda perioodi nimetatakse tänapäeval vahel ka uussumeri ajajärguks (koos järgneva Isini perioodiga) või Sumeri renessanssiks.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 39| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> Sellest ajast on säilinud ka sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. [[21. sajand eKr]] oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. See oli Sumeri viimane õitsenguaeg. Sumeri riigi pindala oli sel ajal kõige suurem. Uue haldusevormi tõttu oli valitsemine stabiilsem. Perioodi lõpust on teateid näljahädast ning 2004. eKr rüüstavad [[Elam|eelamlased]] Uri linna ning viivad vangistatud kuninga endaga kaasa, mida on kujutatud kuulsas "[[Uri nutulaul]]us" === Sumeri allakäik === {{vaata|Sumeri allakäik}} [[20. sajand eKr|20. sajandi]] alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas [[amoriidid]] ([[akadi keel]]es: ''аmurru'' "lääs" <ref>{{netiviide| url = https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/amoriidid1| pealkiri = amoriidid| väljaanne = Eesti Entsüklopeedia| vaadatud = 16.07.2026}}</ref>) ja ida poolt [[eelam]]lased ning riik lagunes. Tekkisid mitmed väikeriigid [[Assur]]i, [[Babülon]]i, [[Ešunna]], [[Der]]i ja [[Susa]] ümber, mis olid suuremad linnriikidest, mille vahel valitses tihti võimutasakaal, mille tõttu ei suudetud varasema Akadi riigi ega Uri III dünastia mõju ega suurusega võistelda. Märgata on kuningakodade ümber õitsenud tsentraliseeritud majanduste hääbumist ning eramajanduse õitsengut.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 41| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> Sumeri aladel oli keskse tähtsusega [[Isini riik]], mis moodustati kuningas [[Išbi-Erra]] (valitsemisaeg 2017-1985 eKr), kus riigikeelena püsis sumeri keel. Mesopotaamias laiemalt hakkas sumeri keel akadi keelele oma positsiooni kaotama.<ref>{{raamatuviide| autor = Mait Kõiv, Aivar Kriiska| pealkiri = Maailma ajalugu I| koht = Tallinn| kirjastus = Koolibri| aasta = 2015| lehekülg = 41| isbn = 978-9985-0-2271-9}}</ref> [[20. sajand eKr|20. sajandil eKr]] oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, esmalt Isini ja Larsa vahel. Larsas valitses ilmselt eelami päritolu dünastia. Larsa ühendas aegamisi suurema osa Lõuna-Mesopotaamiast oma võimu alla. Põhja pool kerkis esmakordselt esile [[Assüüria]] suurvõim, mille amoriitidest valitsejad tegid sellest suurvõimu. Nimetatud võitlused ülemvõimu pärast Mesopotaamias aga lõppesid, kui [[18. sajand eKr|1760ndatel eKr]] ründas [[Babüloonia]] valitseja [[Hammurapi]] edukalt kõiki oma naabreid ning pani sellega aluse suurvõimule, mida tuntakse tänapäeval nn [[Vana-Babüloonia|Vana-Babüloonia impeeriumina]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sumer|Ajalugu]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]] [[Kategooria:Mesopotaamia]] a74fxt1pdn84lm6l1uc4lz49edh0pag 1 13547 7193579 304832 2026-07-16T00:00:11Z Merinotsu 204573 7193579 wikitext text/x-wiki Leon, äkki teeks nii, et jätaks artikli "Sumer" terveks niikauaks, kuni ma sinna materjali kogun, ja siis arutame, mida mujale üle viia? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:21, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas soovid, aga see on nii suur ja lai teema, millele tuleb hulga alalinke.--[[Kasutaja:Leon|Leon]] 15:28, 14 Sep 2004 (UTC) : Loomulikult ei saa kõike Sumerisse puutuvat sinna sisse panna, aga mida nimelt panna, seda tuleb nähtavasti põhjalikult arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:37, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas ulatuvad lahkhelid nimetustes 100 aastani?--tvali ---- Jube. Muuhulgas ei ole ''Eanna'' mitte Inanna nimi akkadi keeles, vaid E 'maja'+ An 'An=taevas'+a(k), ='Ani maja' või 'Taevamaja', yks konkreetne Inanna tempel. Ja ma ei näe mingit põhjust teha kogu aeg paralleellinke sama asula eri nimekujudele nagu Susa ja Sh&#363;sha (mis on lootusetu anglitsism). Selle artikli kasimine on ähvardavalt suur töö. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. august 2005, kell 15&#46;46 (UTC) ---- Ubaidi ajajärgu eelsed kultuurid Sumeri ajalukku ei kuulu, niipalju kui mina aru saan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2006, kell 05.32 (UTC) ---- Muukeelsed artiklid on spetsiifilselt varadünastilisest perioodist. Ei tea, mida selle infoga peale hakata. 16. juuli 2026, kell 02:59 (EEST) ef7wpyw6y3gsdj92bxef42c0e8kfhcs 7193759 7193579 2026-07-16T09:40:57Z Merinotsu 204573 7193759 wikitext text/x-wiki Leon, äkki teeks nii, et jätaks artikli "Sumer" terveks niikauaks, kuni ma sinna materjali kogun, ja siis arutame, mida mujale üle viia? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:21, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas soovid, aga see on nii suur ja lai teema, millele tuleb hulga alalinke.--[[Kasutaja:Leon|Leon]] 15:28, 14 Sep 2004 (UTC) : Loomulikult ei saa kõike Sumerisse puutuvat sinna sisse panna, aga mida nimelt panna, seda tuleb nähtavasti põhjalikult arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:37, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas ulatuvad lahkhelid nimetustes 100 aastani?--tvali ---- Jube. Muuhulgas ei ole ''Eanna'' mitte Inanna nimi akkadi keeles, vaid E 'maja'+ An 'An=taevas'+a(k), ='Ani maja' või 'Taevamaja', yks konkreetne Inanna tempel. Ja ma ei näe mingit põhjust teha kogu aeg paralleellinke sama asula eri nimekujudele nagu Susa ja Sh&#363;sha (mis on lootusetu anglitsism). Selle artikli kasimine on ähvardavalt suur töö. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. august 2005, kell 15&#46;46 (UTC) ---- Ubaidi ajajärgu eelsed kultuurid Sumeri ajalukku ei kuulu, niipalju kui mina aru saan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2006, kell 05.32 (UTC) ---- Muukeelsed artiklid on spetsiifilselt varadünastilisest perioodist. Ei tea, mida selle infoga peale hakata. [[Kasutaja:Merinotsu|Merinotsu]] 16. juuli 2026, kell 02:59 (EEST) 6m0nl8a8sotqc82gb0ivhsh2ifzbt4g 7193761 7193759 2026-07-16T09:50:23Z Andres 5 7193761 wikitext text/x-wiki Leon, äkki teeks nii, et jätaks artikli "Sumer" terveks niikauaks, kuni ma sinna materjali kogun, ja siis arutame, mida mujale üle viia? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:21, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas soovid, aga see on nii suur ja lai teema, millele tuleb hulga alalinke.--[[Kasutaja:Leon|Leon]] 15:28, 14 Sep 2004 (UTC) : Loomulikult ei saa kõike Sumerisse puutuvat sinna sisse panna, aga mida nimelt panna, seda tuleb nähtavasti põhjalikult arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:37, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas ulatuvad lahkhelid nimetustes 100 aastani?--tvali ---- Jube. Muuhulgas ei ole ''Eanna'' mitte Inanna nimi akkadi keeles, vaid E 'maja'+ An 'An=taevas'+a(k), ='Ani maja' või 'Taevamaja', yks konkreetne Inanna tempel. Ja ma ei näe mingit põhjust teha kogu aeg paralleellinke sama asula eri nimekujudele nagu Susa ja Sh&#363;sha (mis on lootusetu anglitsism). Selle artikli kasimine on ähvardavalt suur töö. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. august 2005, kell 15&#46;46 (UTC) ---- Ubaidi ajajärgu eelsed kultuurid Sumeri ajalukku ei kuulu, niipalju kui mina aru saan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2006, kell 05.32 (UTC) ---- Muukeelsed artiklid on spetsiifilselt varadünastilisest perioodist. Ei tea, mida selle infoga peale hakata. [[Kasutaja:Merinotsu|Merinotsu]] 16. juuli 2026, kell 02:59 (EEST) ---- Nii see asi ei käi, et võetakse välja materjal, mida mujal ei ole. Siis võib välja võtta, kui on mujale pabdud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 12:50 (EEST) rqw78opt4bnyovlgdltkuabrc6ymnu6 7193780 7193761 2026-07-16T10:24:30Z Merinotsu 204573 /* */ Vastus 7193780 wikitext text/x-wiki Leon, äkki teeks nii, et jätaks artikli "Sumer" terveks niikauaks, kuni ma sinna materjali kogun, ja siis arutame, mida mujale üle viia? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:21, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas soovid, aga see on nii suur ja lai teema, millele tuleb hulga alalinke.--[[Kasutaja:Leon|Leon]] 15:28, 14 Sep 2004 (UTC) : Loomulikult ei saa kõike Sumerisse puutuvat sinna sisse panna, aga mida nimelt panna, seda tuleb nähtavasti põhjalikult arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:37, 14 Sep 2004 (UTC) Kuidas ulatuvad lahkhelid nimetustes 100 aastani?--tvali ---- Jube. Muuhulgas ei ole ''Eanna'' mitte Inanna nimi akkadi keeles, vaid E 'maja'+ An 'An=taevas'+a(k), ='Ani maja' või 'Taevamaja', yks konkreetne Inanna tempel. Ja ma ei näe mingit põhjust teha kogu aeg paralleellinke sama asula eri nimekujudele nagu Susa ja Sh&#363;sha (mis on lootusetu anglitsism). Selle artikli kasimine on ähvardavalt suur töö. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. august 2005, kell 15&#46;46 (UTC) ---- Ubaidi ajajärgu eelsed kultuurid Sumeri ajalukku ei kuulu, niipalju kui mina aru saan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2006, kell 05.32 (UTC) ---- Muukeelsed artiklid on spetsiifilselt varadünastilisest perioodist. Ei tea, mida selle infoga peale hakata. [[Kasutaja:Merinotsu|Merinotsu]] 16. juuli 2026, kell 02:59 (EEST) ---- Nii see asi ei käi, et võetakse välja materjal, mida mujal ei ole. Siis võib välja võtta, kui on mujale pabdud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 12:50 (EEST) :Aru saadud. Enese õigustuseks nii palju, et väga palju kahtlasi väiteid oli ja on siiani. Lisaks, kui ülesehitus on täiesti juhuslikult poole toimetamise pealt nõnda jäetud, siis pole võimalik ka aru saada, mis alapeatükk millest räägib ja keegi ei tule parandama ka sellist artiklit. [[Kasutaja:Merinotsu|Merinotsu]] (16. juuli 2026, kell 13:24 (EEST)) 17dliiz0fts9yr6tijifodjn1fzotca 0 15001 7193515 7175374 2026-07-15T17:55:18Z Andres 5 /* F */ 7193515 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[füüsika]]ga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud [[mõõtühikute loend]]is. '' __NOTOC__{{tähed}} ==#== *[[(−1)F|(−1)^''F''''']] *[[1/N-paisumine]] *[[(2+1)-mõõtmeline topoloogiline gravitatsioon]] *[[331-mudel]] *[[9-j-sümbolid|9-''j''-sümbolid]] ==A== *[[A15-faasid]] *[[aatom]], väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused; koosneb aatomituumast ja elektronkattest *[[aatomifüüsika]], üksikuid aatomeid uuriv füüsikaharu *[[aatomilaser]], aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas *[[aatomimudel]], atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel *[[aatomispekter]], isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele *[[aatomispektroskoopia]] ehk aatomispektromeetria, spektroskoopiliste meetodid keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks *[[aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] *[[aatomituum]], aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist *[[aatommassiühik]] ehk dalton, massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks *[[aatomorbitaal]], üksiku elektroni võimalik kvantolek aatomi elektronkattes *[[aatomsoojus]], soojushulk, mis kulub ühe kilogrammaatomi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra *[[aatomvõre]], kristallivõre, mille sõlmedes on aatomid *[[Abbe arv]] *[[Abbe diagramm]] *[[Abbe prisma]] *[[Abbe refraktomeeter]], optikaseade vedelike murdumisnäitaja määramiseks *[[Abbe siinustingimus]] *[[Abbe-Königi prisma]] *[[Abelese maatriksmeetod]] *[[aberratsioon (astronoomia)|aberratsioon]] *[[aberratsioon (optika)|aberratsioon]], optikariistas tekkiva kujutise viga, mis tuleneb füüsikalistest piirangutest *[[absoluutne aeg]] *[[absoluutne dielektriline läbitavus]] *[[absoluutne entroopia]] *[[absoluutne keemispunkt]] *[[absoluutne kiirendus]] *[[absoluutne kiirus]], keha liikumise kiirus paigalolevaks peetava taustsüsteemi suhtes *[[absoluutne liikumine]] *[[absoluutne mõõtühikute süsteem]] *[[absoluutne nihe]] *[[absoluutne niiskus]] *[[absoluutne nulltemperatuur]] *[[absoluutne ruum]] *[[absoluutne skaala]] *[[absoluutne temperatuur]] *[[absoluutne tähesuurus]] *[[absoluutselt elastne keha]] *[[Põrge#absoluutselt elastsete kehade põrge|absoluutselt elastsete kehade põrge]] *[[absoluutselt kõva keha]] *[[absoluutselt mitteelastne keha]] *[[Põrge#absoluutselt mitteelastsete kehade põrge|absoluutselt mitteelastsete kehade põrge]] *[[absoluutselt must keha]] *[[Valguse neeldumine|absorptsioon]] ehk valguse neeldumine *[[absorptsioonitegur]] *[[adhesioon]] *[[adiabaat]] *[[adiabaatiline protsess]] *[[adiabaatiline soojuslangus]] *[[ADM-formalism]] *[[adsorptsioon]] *[[adsorptsiooni isoterm]] *[[adsorptsioonisoojus]] *[[aeg]] *[[aegruum]] *[[aegruumi kõverus]] *[[aegruumi meetriline tensor]] *[[aeroakustika]] *[[aerodünaamika]] *[[aerodünaamiline takistus]] *[[aerodünaamilise takistuse tegur]] *[[aerodünaamiline toru]] *[[aerodünaamiline üleslüke]] *[[aerodünaamilised jõud]] *[[aerodünaamilised omadused]] *[[aerostaatiline jõud]] *afiinsus ehk [[keemiline afiinsus]] *[[afokaalne süsteem]] *[[ahelreaktsioon]] *[[aine (füüsika)|aine]] *[[aine oleku diagramm]] *[[aineosake]] *[[ajaprobleem]] *[[akord]] *[[akromaatiline lääts]] *[[aksiaaljõud]] *[[aktiiniumirida]] *[[aktiivne jõud]] *[[aktiivsus]] *[[aktiivsustegur]] *[[aktiivtakistus]] *[[aktiivvõimsus]] *[[akustika]] *[[akustiline resonants]] *[[akustiline spekter]] *[[akustiline takistus|akustiline näivtakistus]] *[[alalisvool]] *[[alfakiirgus]] *[[alfalagunemine]] *[[alfaosake]] *[[algfaas]] *[[algkiirus]] *[[amorfne aine]] *[[Ampère'i jõud]] *[[Ampère'i seadus]] *[[amplituudiväärtus]] *[[analüütiline mehaanika]] *[[anioon]] *[[anisotroopia]] *[[antiaine]] *[[antiferromagnetism]] - [[antikvark]] - [[antiosake]] - [[antituum]] *[[Archimedese arv]] *[[Archimedese seadus]] *[[ARGUSe jaotus]] *[[astroosakestefüüsika|astroosakeste füüsika]] *[[ATLASe eksperiment]] *[[atmosfäärirõhk]] *[[Aufbau printsiip]] *[[aukjuhtivus]] - [[aurustumissoojus]] - [[avatud süsteem]] - [[Avogadro arv]] - [[Avogadro seadus]] ==B== *[[ballistika]] *[[ballistiline juhtivus]] *[[baromeetriline valem]] *[[barüogenees]] *[[barüonaine]] *[[barüonarv]] ehk [[barüonlaeng]] *[[barüonasümmeetria]] *[[barüonid]] *[[barüoonium]] ehk [[kvaasituum]] *[[Beeri seadus]] *[[beetafunktsioon]] *[[beetakiirgus]] *[[beetalagunemine]] *[[beetaosake]] *[[beetatron]] *[[beetatronirežiim]] *[[beetatronitingimus]] *[[beetatronvõnkumine]] *[[bell]] *[[Belli katse]] *[[Belli teoreem]] *[[Berkeley interpretatsioon]] *[[Bernoulli võrrand]] *[[Besseli kimp]] *[[Bethe-Salpeteri võrrand]] *[[Biot'-Savarti seadus]] *[[b-kvark]] *[[Bohri aatomiteooria]] *[[Bohri raadius]] *[[Boltzmanni konstant]] *[[Bose-Einsteini jaotus]] *[[Bose-Einsteini kondensaat]] *[[Bose-Einsteini kondensatsioon]] *[[Bose-Einsteini statistika]] *[[bosonid]] *[[Boyle'i-Mariotte'i seadus]] *[[braan]] *[[brahhistokroon]] *[[bra-ket-tähistus] *[[Brillouini hajumine]] *[[Browni liikumine]] *[[Buckinghami π teoreem]] ==C== [[Charles'i seadus]] - [[Celsiuse skaala]] - [[CGS-süsteem]] - [[c-kvark]] - [[Clapeyroni-Clausiuse võrrand]] - [[Clapeyroni-Mendelejevi võrrand]] - [[Comptoni efekt]] - [[Comptoni hajumine]] - [[Cooperi paar]] - [[Coulombi seadus]] - [[Coriolisi efekt]] - [[Coriolisi teoreem]] - [[Cottoni-Moutoni efekt]] - [[Curie konstant]] - [[Curie punkt]] ==D== *[[D-braanid]] *[[de Broglie lained]] *[[Debye raadius]] *[[deformatsioon]] *[[deformatsioonienergia]] *[[deformatsioonienergia tihedus]] *[[ΔT]] *[[diamagnetism]] *[[dielektrik]] *[[dielektrik-barjäärlahendus]] *[[dielektrikuskadu]] *[[dielektriline absorptsioon]] *[[dielektriline läbitavus]] - [[dielektriline polarisatsioon]] - [[dielektriline vastuvõtlikkus]] - [[difraktsioon]] - [[difraktsioonivõre]] - [[difusioon]] - [[dimensionaalanalüüs]] - [[dimensioon]] - [[dimensioonita suurus]] - [[Diraci võrrand]] - [[direktsioonijõud]] - [[dispergent]] - [[dispersioon (füüsika)|dispersioon]] - [[d-kvark]] - [[Doppleri efekt]] - [[dünaamikaulatus]] - [[dünaamiline viskoossus]] ==E== [[E=mc²]] - [[eeter (füüsika)|eeter]] - [[Ehrenfesti teoreem]] - [[Einsteini väljavõrrandid]] - [[Einsteini väljavõrrandite lahendid]] - [[eksiton]] - [[eksperimentaalfüüsika]] - [[ekvipotentsiaalpind]] - [[elastne deformatsioon]] - [[elastne keha]] - [[elastne keskkond]] - [[elastsus]] - [[elastsusjõud]] - [[elastsuslaine]] - [[elastsusmoodul]] - [[elastsusteooria]] - [[elekter]] - [[elektrijuht]] - [[elektrijuhtivus]] - [[elektrilaeng]] - [[elektrilaengu jäävuse seadus]] - [[elektriline dipoolmoment]] - [[elektriline kaksikkiht]] - [[elektriline konstant]] - [[elektriliselt isoleeritud süsteem]] - [[elektritakistus]] - [[elektrivoo tihedus]] - [[elektrivoog]] - [[elektrivool]] - [[elektrivoolu tugevus]] - [[elektrivoolu töö]] - [[elektriväli]] - [[elektrivälja jõujoon]] - [[elektrivälja potentsiaal]] - [[elektrivälja tugevus]] - [[elektrivälja tugevuse voog]] - [[elektroakustika]] - [[elektrodünaamika]] - [[elektrodünaamiline vastastikmõju]] - [[elektroforees]] - [[elektrofüüsika]] - [[elektrokeemiline impedantsspektroskoopia]] - [[elektroluminestsents]] - [[elektromagnetiline induktsioon]] - [[elektromagnetiline inerts]] - [[elektromagnetiline kiirgus]] - [[elektromagnetlaine]] - [[elektromagnetväli]] - [[elektromagnetvälja tensor]] - [[elektromotoorjõud]] - [[elektron]] - [[elektronhaare]] - [[elektronkate]] - [[elektronkimp]] - [[elektronkonfiguratsioon]] - [[elektronteooria]] - [[elektronvalem]] - [[elektronvolt]] - [[elektronõrk vastastikmõju]] - [[elektroodipotentsiaal]] - [[elektrooptika]] - [[elektroosmoos]] - [[elektrostaatika]] - [[elektrostaatiline generaator]] - [[elektrostaatiline induktsioon]] - [[elektrostaatiline vastastikmõju]] - [[elektrostaatiline väli]] - [[elektrostriktsioon]] - [[elementaarlaeng]] - [[elementaarosakeste füüsika]] - [[energia]] - [[energiabilanss]] - [[energia jäävuse seadus]] - [[energia miinimumi printsiip]] - [[eneseinduktsioon]] - [[entalpia]] - [[entroopia]] - [[epüür]] - *[[ergastatud olek]] *[[ergastus]] *[[erijuhtivus]] - [[erikaal]] - [[erirelatiivsusteooria]] - [[eriruumala]] - [[erisoojus]] - [[eristamatud osakesed]] - [[eristamatuse printsiip]] - [[eritakistus]] - [[etalon]] - [[Euleri nurgad]] ==F== [[faas]] (võnkumisel) - [[faas (füüsikaline keemia)]] - [[faasidiagramm]] - [[faasisiire]] - [[Fahrenheiti skaala]] - [[Faraday efekt]] - [[Faraday seadus]] - [[Fermat' printsiip]] - [[Fermi kondensaat]] - [[Fermi-Diraci statistika]] - [[fermionid]] - [[ferrimagnetism]] - [[ferromagnetism]] - [[ferrovedelik]] - [[Feynmani diagramm]] - [[Ficki difusiooniseadused]] - [[flotatsioon]] – [[fluorestsents]] - [[fluorestsentsspektroskoopia]] - [[fookuskaugus]] - [[Foon (mõõtühik)|foon]] - [[foonon]] - [[footon]] - [[formant]] - [[fosforestsents]] - [[fotoefekt]] - [[fotogalvaaniline efekt]] - [[fotoionisatsioon]] - [[fotoluminestsents]] - [[Foucault' pendel]] - [[Fraunhoferi jooned]] - [[Froude'i arv]] - [[fundamentaalosake]] - [[Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne]] - [[Fraunhoferi jooned]] [[füüsika]] - [[füüsikakonstant]] - [[füüsikaline pendel]] - [[füüsikaline suurus]] - [[füüsikaline süsteem]] - [[füüsikalised omadused]] - [[füüsikaseadus]] ==G== *[[gaasidünaamika]] *[[gaaslahendus]] *[[Galilei teisendused]] *[[gammakiirgus]] *[[Gantmahheri efekt]] *[[Gaussi seadus elektrivälja jaoks]] *[[Gaussi seadus magnetvälja jaoks]] *[[Gay-Lussaci seadus]] *[[Geigeri loendur]] *[[geomeetriline optika]] *[[geometrodünaamika]] [[Goldstone'i bosonid]] - [[gradient]] - [[gravitatsioon]] - [[gravitatsioonijõud]] - [[gravitatsioonikonstant]] - [[gravitatsioonilained]] - [[gravitatsioonilääts]] - [[gravitatsiooniline punanihe]] - [[gravitatsiooniseadus]] - [[gravitatsiooniväli]] - [[graviton]] *[[Gödeli lahend]] ==H== *[[hadronid]] *[[hajumine]] *[[hajuv valgusvihk]] * [[Halli efekt]] *[[hamiltoniaan]] *[[Hamiltoni formalism]] *[[Hamiltoni funktsioon]] *[[Hamiltoni mehaanika]] *[[hangumistemperatuur]] *[[harmooniline funktsioon]] *[[harmooniline võnkumine]] *[[Hartmanni generaator]] *[[Hawkingi kiirgus]] * [[heledus]] * [[heli intensiivsus]] * [[heli kokkupuude]] * [[heli kokkupuutetase]] * [[heliallikas]] * [[helienergia]] *[[helikiirus]] * [[helilaine]] *[[helinähtused]] *[[helirõhk]] *[[helisagedus]] *[[helispekter]] * [[helitugevus]] * [[helivaljus]] * [[helivõimsus]] *[[Helmholtzi vabaenergia]] * [[Helmholtzi võrrand]] *[[hetkkiirus]] *[[Higgsi boson]] *[[Higgsi väli]] * [[hiiglaslik magnettakistus]] * [[hologramm]] * [[homogeenne elektriväli]] *[[Hooke'i seadus]] *[[Hundi reeglid]] *[[huumlahendus]] *[[Huygensi printsiip]] *[[hõõrdeelekter]] *[[hõõrdejõud]] *[[hõõre]] *[[hüdrauliline takistus]] *[[hüdrodünaamika]] *[[hüdrostaatika]] *[[hüdrostaatika põhivõrrand]] *[[hüdrostaatiline rõhk]] *[[hügroskoopsus]] *[[hüperhelikiirus]] *[[hüperonid]] *[[hüvetegur]] ==I== [[ideaalne Bose gaas]] - [[ideaalne gaas]] - [[ideaalne vedelik]] - [[ideaalse gaasi olekuvõrrand]] - [[igiliikur]] - [[impulsi jäävuse seadus]] - [[impulss]] - [[impulsimoment]] - [[impulsimomendi jäävuse seadus]] - [[induktiivsus]] - [[induktsioonivool]] - [[induktiivtakistus]] - [[inertsijõud]] - [[inertsimoment]] - [[infraheli]] - [[infrapunane spektroskoopia]] - [[intensiivsus (füüsika)|intensiivsus]] - [[interferents]] - [[intervall (füüsika)|intervall]] - [[ionisatsioon]] - [[ionisatsioonienergia]] - [[ioniseeriv kiirgus]] - [[ioon]] - [[ioonimplantatsioon]] - [[isevõnkumine]] - [[isobaar (termodünaamika)|isobaar]] - [[isohoor]] - [[isohooriline protsess]] - [[isoleeritud süsteem]] - [[isoosmootsed lahused]] – [[isoterm (termodünaamika)|isoterm]] - [[isotermiline protsess]] - [[isotroopia]] ==J== [[joonkiirus]] - [[Josephsoni efekt]] - [[Joule'i-Lenzi seadus]] - [[Joule'i-Thomsoni efekt]] - [[juhtivus]] - [[jõud#Jõu projektsioon teljel|jõu projektsioon teljel]] - [[jõud]] - [[jõumoment]] - [[jõupaar]] - [[jõusüsteem]] - [[Absoluutselt jäik keha|jäik keha]] - [[jäikus]] - [[järjenumber]] - [[jääkmagneetumus]] ==K== *[[kaal]] *[[kaaon]] *[[kaarlahendus]] *[[kaasmass]] *[[kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia]] *[[kaja]] *[[kaksikmurdumine]] *[[kaksikpendel]] *[[kaksikute paradoks]] *[[kalorimeetria]] *[[kaos]] *[[kaoseteooria]] *[[katioon]] *[[kavitatsioon]] *[[keelutsoon (füüsika)|keelutsoon]] *[[keemiline afiinsus]] *[[keemiline energia]] - [[keemiline füüsika]] - [[keemine]] - [[keemistemperatuur]] - [[keha]] - [[keha tasakaal]] - [[kehade süsteem]] - [[kehade süsteemi sisejõud]] - [[Kelvini skaala]] - [[keravälk]] - [[keskmine kiirus]] - [[keskmine tihedus]] - [[kestus]] - [[kiirendi]] - [[kiirendus]] - *[[kiirgus]] *[[kiirgusdoos]] - [[kiirus]] - [[kineetiline energia]] - [[kinemaatika]] - [[kinemaatiline viskoossus]] - [[klassikaline mehaanika]] - [[klassikaline väljateooria]] - [[klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering]] - [[koagulatsioon]] – [[koherentsed lained]] - [[kohesioon]] - [[kolme keha probleem]] - [[kolmikpunkt]] - [[komplementaarsusprintsiip]] - [[kondensatsioon]] - [[konservatiivne jõud]] - [[kontaktpind]] - [[konvektsioon]] - [[koroonalahendus]] - [[korpuskulaar-laineline dualism]] -[[kortsuton]] - [[kriitiline mass]] - [[kriitiline punkt]] - [[kristalliseerumine]] - [[kristallstruktuur]] - [[kromaatiline aberratsioon]] - [[kulgliikumine]] - [[kumerlääts]] - [[Kundti toru]] - [[kvaasiosake]] - [[kvant]] - [[kvantarv]] - [[kvantarvuti]] - [[kvantdekoherentsus]] - [[kvantelektrodünaamika]] - [[kvantenesetapp]] - [[kvantfüüsika]] - [[kvantgravitatsioon]] - [[kvantiseerimine]] - [[kvantkromodünaamika]] - [[kvantmehaanika]] - [[kvantolek]] - [[kvantoptika]] - [[kvantsurematus]] - [[kvantteleportatsioon]] - [[kvantvedelik]] - [[kvantväljateooria]] - [[kvargid]] - [[kõrgtemperatuuriline ülijuht]] - [[kõverjooneline liikumine]] - [[küllastunud auru rõhk]] - [[kütteväärtus]] ==L== [[laeng]] - [[Lagrange'i formalism]] - [[Lagrange'i funktsioon]] - [[Lagrange'i mehaanika]] - [[laine]] - [[laine levimiskiirus]] - [[laine murdumine]] - [[lainearv]] - [[lainekuju]] - [[lainepakett]] - [[laineperiood]] - [[lainepikkus]] - [[lainepind]] - [[lainete murdumisseadus]] - [[Lamberti pind]] - [[Lambi lained]] - [[laminaarne voolamine]] - [[langemisnurk]] - [[Larmori sagedus]] - [[latentne soojus]] - [[leektemperatuur]] - [[Leideni purk]] - [[Lennard-Jonesi potentsiaal]] - [[Lenzi reegel]] - [[lepton]] - [[liblikaefekt]] - [[lihtheli]] - [[lihtharmooniline ostsillaator]] - [[lihtharmooniline võnkumine]] - [[lihtside]] - [[lihtvõnkumine]] - [[liikumine]] - [[liikumishulk]] - [[liikumisvõrrand]] - [[liitheli]] - [[liitosake]] - [[Hõõre#Liugehõõre|liughõõrdejõud]] - [[liugehõõrdetegur|liughõõrdetegur]] - [[Hõõre#Liughõõre|liughõõre]] - [[loomulike ühikute süsteem]] - [[Lorentzi jõud]] - [[Lorentzi teisendused]] - [[luminestsents]] - [[luminofoor]] - [[luup]] - [[läbilöögitugevus]] - [[läbilöök]] - [[läbipaistvus]] - [[läbipaistvustegur]] - [[lööklaine]] ==M== [[maailmajoon]] - [[magneetumine]] - [[magneetumus]] - [[magnetiline domeen]] - [[magnetiline hüsterees]] - [[magnetiline induktsioon]] - [[magnetiline konstant]] - [[magnetiline läbitavus]] - [[magnetiline moment]] - [[magnetiline polarisatsioon]] - [[magnetiline vastuvõtlikkus]] - [[magnetilise induktsiooni joon]] - [[magnetiline monopoolus]] - [[magnetiline ümberühendumine]] - [[magnetism]] - [[magnetmonopool]] - [[magnetohüdrodünaamika]] - [[magnetostaatika]] - [[magnetostriktsioon]] - [[magnetpoolus]] - [[magnettakistus]] - [[magnetvoog]] - [[magnetväli]] - [[magnetvälja tugevus]] - [[magnon]] - [[mahtuvustakistus]] - [[makrokeha]] - [[mass]] - [[massikese]] - [[massispektromeetria]] - [[matemaatiline pendel]] - [[Maxwelli deemon]] - [[Maxwelli võrrandid]] - [[mehaanika]] - [[mehaaniline energia]] - [[mehaanilise energia jäävuse seadus]] - [[mehaaniline näivtakistus]] - [[Meissneri efekt]] - [[metastabiilne olek]] - [[metroloogia (füüsika)|metroloogia]] - [[Michelsoni-Morley eksperiment]] - [[Mie hajumine]] - [[mikrokanooniline ansambel]] - [[mikrokeha]] - [[mikrolained]] - [[mitteühtlane liikumine]] - [[MKSA-süsteem]] - [[molekulaardünaamika]] - [[molekulaarkineetiline teooria]] - [[molekulaarorbitaal]] - [[molekulide kontsentratsioon]] - [[monokromaatiline laine]] - [[monokromaatilisus]] - [[Mpemba efekt]] - [[M-teooria]] - [[mull]] - [[mullikamber]] - [[multifüüsika]] - [[multiversum]] - [[murdumisnäitaja]] - [[musta keha kiirgus]]- [[muusikaakustika]]- [[muutumatu voolamine]] - [[muutuv voolamine]] - [[mõju (füüsika)|mõju]] - [[mõõt (mõõtevahend)]] - [[mõõtevahend]] - [[mõõtmine]] - [[mõõtmisprobleem]] - [[mõõtmistulemus]] - [[mõõtühikute süsteem]] - [[märgamine]] - [[märgpiire]] - [[märgumine]] - [[määramatuse printsiip]] - [[müoonium]] - [[müra]] - [[müüon]] ==N== *[[neeldumisdoos]] *[[neutriino]] *[[neutronkiirgus]] *[[Newtoni kolmas seadus]] *[[Newtoni rõngad]] *[[Newtoni seadused]] *[[Newtoni teine seadus]] *[[nihe]] *[[nihkevool]] *[[Noetheri teoreem]] *[[normaalreaktsioon]] *[[normaalrõhk]] *[[normaaltingimused]] *[[(n-p)-reaktsioon]] *[[nukleonid]] *[[nukleosüntees]] *[[nukliid]] *[[nullfoononriba]] *[[nurkkiirendus]] *[[nurkkiirus]] *[[nutatsioon]] *[[nõguslääts]] *[[nõrk vastastikmõju]] *[[näivtakistus]] ==O== [[Ohmi seadus]] - [[oktaav]] - [[olekuvektor]] - [[olekuvõrrand]] - [[omavõnkumine]] - [[opalestsents]] - [[optikanähtused]] - [[optiline aktiivsus]] - [[orbiidi ekstsentrilisus]] - [[optiline pumpamine]] - [[orbitaal]] - [[Ørstedi katse]] - [[osaheli]] - [[osake]] - [[osake (akustika)]] - [[osakestefüüsika]] - [[osarõhk]] - [[osmoos]] ==P== [[paardumata elektron]] - [[paarsus]] - [[parallaks]] - [[parameetriline võnkumine]] - [[parema käe rusikareegel]] - [[Pascali seadus]] - [[Pauli keeluprintsiip]] - [[Pauli maatriksid]] - [[peegeldumine]] - [[peegeldustegur]] -[[peenstruktuuri konstant]] - [[Peltier' efekt]] - [[periood]] - [[pidev spekter]] - [[piesoelekter]] - [[piesoresistiivne efekt]] - [[piion]] - [[piirpind]] - [[pikilaine]] - [[pindaktiivne aine]] - [[pindala]] - [[pindpinevus]] - [[pindpinevusjõud]] - [[pindpinevustegur]] - [[pinge (elekter)]] - [[pinge (tugevusõpetus)]] - [[pingelang]] - [[pinnaefekt]] - [[pinnalained]] - [[pinnanähtused]] - [[Plancki aeg]]- [[Plancki kiirgusseadus]] - [[Plancki konstant]] - [[Plancki pikkus]] - [[Plancki valem]] - [[plasma]] - [[plasmafüüsika]] - [[plasmasagedus]] - [[plastne deformatsioon]] - [[plastsus]] - [[polarisatsioon]] - [[poolestusaeg]] - [[poolklassikalised kvantteooriad]] - [[poolvaba elektron]] - [[positroonium]] - [[potentsiaal]] - [[potentsiaaliauk]] - [[potentsiaalne energia]] - [[potentsiaalne voolamine]] - [[primaarvalgusallikas]] - [[proportsionaalsuspiir]] - [[pulseerimine]] - [[punanihe]] - [[punapiir]] - [[punktkoormus]] - [[punktlaeng]] - [[punktmass]] - [[purunemine]] - [[põhiolek]] - [[põhivõnkesagedus]] - [[põhivõnkumine]] - [[põimumine (kvantfüüsika)|põimumine]] - [[põlemissoojus]] - [[põrkeionisatsioon]] - [[pöördenurk]] - [[pöördhõive]] - [[pööriselektriväli]] - [[pöörisvool]] - [[pöörlemine]] - [[pöörlemisperiood]] - [[pöörlemissagedus]] - [[pöörlemistelg]] - [[püroelekter]] - [[püroelektrik]] - [[püroelektriline efekt]] - [[püsimagnet]] ==R== *[[raadiolained]] *[[radioaktiivne isotoop]] *[[radioaktiivne kiirgus]] *[[radioaktiivse aine aktiivsus]] *[[radioaktiivse lagunemise seadus]] *[[radioaktiivsus]] *[[rahvusvaheline temperatuuriskaala]] *[[Ramani hajumine]] *[[Randalli-Sundrumi mudel]] *[[Rankine'i skaala]] *[[RANSi turbulentsimudel]] *[[raskusjõud]] *[[raskuskese]] *[[Rayleigh' hajumine]] *[[Rayleigh' lained]] *[[reaalne gaas]] *[[reaktiivtakistus]] *[[Réaumuri skaala]] *[[reflektor]] *[[refraktomeetria]] *[[refraktor]] *[[refraktsioon]] *[[relatiivsusteooria]] *[[relatiivne skaala]] - [[reoloogia]] - [[resonants]] - [[resultantjõud]] - [[reverberatsioon]] - [[reverberatsiooniaeg]] - [[Reynoldsi arv]] - [[Richardsoni arv]] - [[ringliikumine]] - [[ringsagedus]] - [[ristlaine]] - [[Rubensi toru]] - [[ruum (füüsika)|ruum]] - [[ruumpaisumismoodul]] - [[rõhk]] - [[rõhumisjõud]] - [[röntgen]] - [[röntgenikiirgus]] - [[Rydbergi konstant]] ==S== [[Sagedus]] - [[Samarõhupind]] - [[Schrödingeri kass]] - [[Schrödingeri võrrand]] - [[Schwarzschildi meetrika]] - [[Schwarzschildi raadius]] - [[Seebecki efekt]] - [[Seisuhõõrdejõud]] - [[Seisuhõõrdumine]] - [[Seisulaine]] - [[Sekundaarvalgusallikas]] - [[Selitamine]] – [[Seoseenergia]] - [[Sfääriline liikumine]] - [[Side (teoreetiline mehaanika)]] - [[Sidemereaktsioon]] - [[Singulaarsus]] - [[Sininihe]] - [[Siseenergia]] - [[Sisefotoefekt]] - [[Sisehõõrdumine]] - [[Sisejõud]] - [[Sisetakistus]] - [[Skalaarne suurus]] - [[s-kvark]] - [[Solaarkonstant]] - [[Sonogramm]] - [[Soojus]] - [[Soojusefekt]] - [[Soojushulk]] - [[Soojusjuhtivus]] - [[Soojusjuhtivuse võrrand]] - [[Soojusjuhtivustegur]] - [[Soojuskiirgus]] - [[Soojusliikumine]] - [[Soojusmahtuvus]] - [[Soojusmasin]] - [[Soojuspaisumine]] - [[Soojussurm]] - [[Soojusvahetus]] - [[Soojusvoog]] - [[Soojusülekandetegur]] - [[Sorptsioon]] - [[Spekter]] - [[Spektromeeter]] - [[Spektroskoopia]] - [[Spinn]] - [[Spontaanne lõhustumine]] - [[Staatika]] - [[Staatiline elekter]] - [[Stabiilne isotoop]] - [[Standardmudel]] - [[Stefani-Boltzmanni konstant]] - [[Stefani-Boltzmanni seadus]] - [[Stimuleeritud kiirgus]] - [[Stokesi nihe]] - [[Stoletovi seadus]] - - [[String]] - [[Stringiteooria]] - [[Stringiteooria maastik]] - [[Suhteline dielektriline läbitavus]] - [[Sulamine]] - [[Sulamistemperatuur]] - [[Sulamissoojus]] - [[Suletud süsteem (füüsika)|Suletud süsteem]] - [[Sundvõnkumine]] - [[Supergravitatsioon]] - [[Supermatemaatika]] - [[Superpositsiooniprintsiip]] - [[Superruum]] -[[Superstringiteooria]] - [[Survevool]] - [[Suur ühendteooria]] - [[Suurendus]] - [[Sõltumatu gaaslahendus]] - [[Sõltuv gaaslahendus]] - [[Sädelahendus]] ==Z== [[Zeemani efekt]] ==T== *[['t Hoofti operaator]] *[['t Hoofti sümbol]] *[['t Hoofti-Poljakovi monopol]] *[[taastav jõud]] *[[tahhüon]] *[[tahkisefüüsika]] *[[tahkumine]] *[[takistuse temperatuuritegur]] *[[tasakaaluolek]] *[[tasakaalus vedelik]] *[[tasalaine]] *[[taustkeha]] *[[taustsüsteem]] *[[teepikkus]] *[[teleparalleelne gravitatsiooniteooria]] *[[telgjõud]] *[[temperatuur]] *[[temperatuuriskaala]] *[[teoreetiline füüsika]] *[[termiline energia]] *[[termodünaamika]] *[[termodünaamika esimene seadus]] *[[termodünaamika kolmas seadus]] *[[termodünaamika teine seadus]] *[[termodünaamiline protsess]] *[[termodünaamiline süsteem]] *[[termodünaamiline tasakaal]] *[[termoelektrilised nähtused]] *[[termoemissioon]] *[[termoionisatsioon]] *[[termotuumareaktsioon]] *[[Thomsoni valem]] *[[tihedusfunktsionaali teooria]] *[[tiirlemine]] *[[tilgaton]] *[[tilk]] *[[t-kvark]] *[[triiton]] *[[tsentrifugaaljõud]] *[[Tšerenkovi kiirgus]] *[[tugev vastastikmõju]] *[[tunneliefekt]] *[[tunnelmagnettakistus]] *[[turbulents]] *[[tuuma pöördliikumine]] *[[tuumajõud]] - [[tuumalõhustumine]] - [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]] - [[tuumareaktsioon]] - [[tuumasüntees]] - [[tuumaühinemine]] - [[täispööre]] - [[tämber]] - [[töö (füüsika)|töö]] ==U== [[ujumine (füüsika)|ujumine]] - [[ujuvus]] - [[u-kvark]] - [[ultraheli]] - [[ultravioletkatastroof]] - - [[ultraviolettkiirgus]] - [[universaalne gaasikonstant]] ==V== *[[vaakum]] *[[vaakumi polarisatsioon]] *[[vaakumultraviolettkiirgus]] *[[vaba elektron]] *[[vaba keha]] *[[vaba langemine]] *[[vabapind]] *[[vabavool]] *[[vabavõnkumine]] *[[vaheosakesed]] *[[vahetusmõju]] *[[valentsnurk]] *[[valgus]] - [[valgusallikas]] - [[valguse kiirus]] - [[valguse kiirus vaakumis]] - [[valguse murdumine]] - [[valguse murdumise seadus]] - [[valguse neeldumine]] - [[valgusfilter]] - [[valgushulk]] - [[valguskiir]] - [[valgussäritus]] - [[valgustustihedus]] - [[valgusviljakus]] - [[Van der Waalsi jõud]] - [[Van 't Hoffi seadus]] - [[vasaku käe reegel]] - [[vastastikune induktsioon]] - [[vedelik]] - [[vedelike füüsikalised omadused]] - [[veepotentsiaal]] - [[veeremine]] - [[veerehõõrdejõud|veeretakistus]] - [[vektoriaalne suurus]] - [[vesinikuaatom]] - [[vibratsioon]] - [[vikerkaar]] - [[viskoossus]] - [[voolavus]] - [[voolis]] - [[voolise lahend]] - [[voolujoon]] - [[vooluristlõige]] - [[voolutihedus]] - [[väli]] - [[välishõõrdumine]] - [[välisjõud]] - [[väljateooria]] - [[väljatugevus]] - [[värviesitus]] - [[värviesitusindeks]] - [[värvilaeng]] - [[värvitemperatuur]] - [[värvsus]] - [[võnge]] - [[võnkeperiood]] - [[võnkering]] - [[võnkesagedus]] - [[võnkesüsteem]] - [[võnkumine]] - [[võnkumise algfaas]] ==W== *[[W-boson]] *[[White'i küvett]] *[[Wicki teoreem]] *[[Wieneri funktsionaalintegraal]] *[[Wieneri juhuslik protsess]] *[[Wieneri katse]] *[[Wieneri-Hintšini teoreem]] *[[Wieneri-Hopfi meetod]] *[[Wieni nihkekonstant]] *[[Wieni nihkeseadus]] ==Õ== [[õhukese kile interferents]] - [[õhurõhk]] - [[õhutakistusega langemine]] ==Ü== *[[üheaegsus]] *[[ühendatud anumad]] *[[ühendmudel]] *[[ühtlane ringjooneline liikumine]] *[[ühtlane sirgjooneline liikumine]] *[[ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine]] *[[ühtlaselt muutuv liikumine]] *[[üldrelatiivsusteooria]] *[[ülekandenähtused]] *[[ülekriitiline fluidum]] *[[ülelävine ionisatsioon]] *[[ülemheli]] *[[üleslükkejõud]] *[[ülevool]] *[[ülijuhtivus]] *[[ülikülm aatom]] *[[ülilühike impulss]] *[[ülimassiivne must auk]] *[[ülipeenstruktuur]] *[[ülivoolavus]] ==X== *[[X-bosonid]] ==Y== *[[Youngi eksperiment]] ==Loendid== * [[Füüsikute loend]] * [[Elementaarosakeste loend]] * [[Füüsikaliste suuruste loend]] [[Kategooria:Füüsika| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 8715j92x02hgzkwbppoqzgnt0k7eyff 0 19086 7193787 7176163 2026-07-16T10:50:03Z ~2026-39986-46 233579 /* */ 7193787 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Admiral | värvus = putukad | seisund = | seisundi_süsteem = Idk | seisundi_ref = idk | pilt = Vanessa atalanta on Box Hill, Surrey.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Kasslibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Admiral (perekond)|Admiral]] ''Vanessa'' | liik = '''Admiral''' | binaarne = ''Vanessa atalanta'' | binaarse_autor = Linnaeus, 1758 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Admiral''' (''Vanessa atalanta'') on liblikas [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''atalanta'' viitab [[Atalanta|Atalantale]], kes oli kreeka mütoloogias tuntud kiirejalgse jahinaise ja kangelannana. == Välimus ja tunnused == Admirali tiibade siruulatus on 50–66 mm. Tiibade ülakülg on must, eestiiva tipuosas paikneb üks suur valge laik ja viis väikest valget tähni. Eestiiva eesserva keskelt taganurgani ulatub lai erepunane vööt. Tagatiiva servisel paikneb lai punane vööt, millel on rida musti tähne, taganurgas aga piklik sinine tähn. Eestiiva välisserva eesmine osa on pisut sinakas ning tagaosa pruun. Tiibade välisserval on asub lühike siilak, tagatiiva välisserv õrnalt sakiline. Tiivanarmad on musta-valgekirjud. Eestiiva alakülg meenutab ülakülge, kuid on heledam. Tagatiiva alakülg on tumepruun, tiheda kribulise kirjaga, eesserval paikneb suur kollane laik ning välisalas rida ähmaseid silmlaike, mille toon erineb tiiva põhivärvusest.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=194}}</ref> Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. Eestiivad on tagatiibadest pikemad ja sellepärast jäävad nende otsad nähtavale. Selletõttu on tema tiibade alaküljel kahesugust mustrit. See osa eestiibadest, mis puhkeasendis jääb varjatuks, on eredalt värvunud, aga näha on seda üksnes lennu ajal. Eestiibade otsad ja tagatiivad on seevastu varjevärvusega.<ref>"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 282-283, joon. 322, tahvel 48</ref><gallery mode="packed"> Fail:Vanessa atalanta MHNT CUT 2013 3 14 Grisolle Dos.jpg|Tiibade ülapool Fail:Vanessa atalanta MHNT CUT 2013 3 14 Grisolle ventre.jpg|Tiibade alapool Fail:(MHNT) Vanessa atalanta e.o Ab.Klemensiewiczi - Chaba Slovaquie - male dorsal.jpg|Värvuse [[Aberratsioon (bioloogia)|aberratsioon]] Fail:(MHNT) Vanessa atalanta e.o Ab.Klemensiewiczi - Chaba Slovaquie - male ventral.jpg|Värvuse aberratsioon </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga keda võib rände tõttu kohata väga erinevates paikades. Ta lendab elamute ümbruses, parkides, lillepeenardel, metsateedel, aedades ja muudes õierikastes kohtades.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=56}}</ref> Admirale võib sageli kohata mädanevatel õuntel ja muudel mahakukkunud puuviljadel. Mõnikord laskuvad nad toituma ka käes hoitavale puuviljale.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Andrew |lehekülg=89}}</ref> == Levila == [[Ameerika]]-[[Euroopa]] katkestunud levilaga liik.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=211}}</ref> Euroopas võib teda kohata laial alal [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopast]] kuni [[Fennoskandia]] põhjaosani. Talvitub peamiselt [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]], kuid kevadel rändavad isendid põhja poole ning nende järglasi võib suve jooksul kohata kõikjal Euroopas.<ref name=":0" /> Püsivamad [[Asurkond|asurkonnad]] paiknevad lõunapoolsematel aladel. Kevadel saabuvad põhja poole rändavad isendid, sügisel aga lendavad meil kasvanud admiralid tagasi Lõuna-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse, kus osa neist talvitub ning osa annab aluse uuele põlvkonnale.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis võib admirali näha tavaliselt mai lõpust juunini (esimesed sisserändajad) ning uuesti juulist septembrini (esimeste sisserändajate järeltulijad + teised sisserändajad). Sõltuvalt rändest ja ilmast võib üksikuid isendeid kohata ka hilissügisel. Hilissuvel ja varasügisel liiguvad meil kasvanud liblikad lõuna poole tagasi.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Rööviku areng == Röövikud on kuni 3,5 cm.<ref name=":1" /> Neil on kaks erinevat värviversioon: esimene on must kontrastsete kollaste küljelaikudega, teine aga hall või pruun ning kehal leiduvad ülsolid selgelt piiritletud heledad laigus. Toidulauale kuuluvad peamiselt [[kõrvenõges|kõrvenõgesed]], kuid lõuna pool ka [[juudinõges|juudinõgesed]].<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad |lehekülg=144}}</ref> Sobib ka [[Harilik humal|humal]]. Röövikud leiduvad juunist juulini.<ref name=":4" /> Admirali [[röövik]]ud on mürgised. Röövik peidab end nõgeselehe varjus: ta närib leherootsu osaliselt läbi, mistõttu leht paindub ja rullub kokku, moodustades omalaadse telgi. <ref name=":3" /> Liik talvitub küll valmikuna, kuid Eesti külmi talvi ta enamasti üle ei ela, vaid harva võivad üksikud isendid siin edukalt talvituda. Lõuna-Euroopas võib admirali kohata aastaringselt.<ref name=":3" /><gallery mode="packed"> Fail:Vanessa atalanta egg.jpg|muna Fail:Larva-butterfly-vulcan-larve-papillon-vulcain-vanessa-atalanta-3.jpg|röövikud Fail:Transition-larva-chrysalis-butterfly-vulcan-larve-chrysalide-papillon-vulcain-vanessa-atalanta-1.jpg|nukk </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|admiral}} {{Commons|Vanessa atalanta}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 6is0npfmrrwvochl3ibf0m55ipypedz 0 19198 7193444 7119253 2026-07-15T14:14:13Z Kuriuss 38125 7193444 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Vaino Väljas | pildinimi = Vaino Väljas, endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat 2013.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Vaino Väljas 2013. aastal | sünniaeg = [[28. märts]] [[1931]] | sünnikoht = [[Külaküla]], [[Emmaste vald (Emmaste kihelkond)|Emmaste vald]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|01|16|1931|03|28}} | erakond = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]]&nbsp;/ NLKP<br>[[Eesti Vasakpartei]] | amet = [[ELKNÜ Tartu oblastikomitee]] sekretär (1951–1952)<br>[[ELKNÜ Tartu linnakomitee]] sekretär (1952–1955)<br>[[ELKNÜ KK I sekretär]] (1955–1961)<br>[[EKP Tallinna linnakomitee]] I sekretär (1961–1971)<br>EKP KK ideoloogiasekretär (1971–1980)<br>[[EKP KK I sekretär]] (1988–1990)<br>[[Eesti Vasakpartei]] esimees (1992–1995) | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Vaino Väljas''' ([[28. märts]] [[1931]] [[Külaküla]], [[Emmaste vald (Emmaste kihelkond)|Emmaste vald]] – [[16. jaanuar]] [[2024]]) oli [[Eesti NSV]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] poliitik ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[diplomaat]]. Väljas juhtis [[EKP KK I sekretär|EKP Keskkomitee I sekretär]]ina aastatel 1988–1990 [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] reformimist ning osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises. [[EKP KK esimene sekretär|EKP KK esimese sekretärina]] juhtis ta 1988. aastal [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni]] vastuvõtmist. Varem oli ta olnud juhtivatel kohadel [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninlikus Kommunistlikus Noorsooühingus]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikus Parteis]]. Seejärel aga NSV Liidu suursaadik [[Venezuela]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] ning [[Nicaragua]]s.<ref>Aivar Viidik. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65887030/vaino-valjas-vaikese-rahva-suur-saadik "Vaino Väljas – väikese rahva suur saadik"] Maaleht, 28. märts 2013</ref> Nõukogude Liidu ajal pälvis ta [[Lenini orden]]i, kolm [[Tööpunalipu orden]]it ja [[Rahvaste Sõpruse orden]]i. Eesti Vabariik on teda tunnustanud [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi]] ja [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgiga]]. ==Elu- ja töökäik== Vaino Väljas lõpetas [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja 1955. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (õppis ajaloo-osakonnas). ===Komsomoli- ja parteikarjäär=== Vaino Väljas töötas aastatel 1951–1980 [[ELKNÜ]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtivatel kohtadel: *1951–1952 [[ELKNÜ]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[komsomolikomitee]] sekretär; *1952. aastal astus [[NLKP]]-sse (oli partei liige aastani 1990); *1952–1955 [[ELKNÜ Tartu oblastikomitee]] sekretär; *1953–1955 [[ELKNÜ Tartu linnakomitee]] sekretär; *1955–1961 [[ELKNÜ KK I sekretär]]; *alates 1956 [[EKP Keskkomitee]] liige; *alates 1961 [[EKP Keskkomitee büroo]] liige; *1961–1971 [[EKP Tallinna Linnakomitee]] I sekretär; *1971–1980 [[EKP KK]] [[EKP KK ideoloogiasekretär|ideoloogiasekretär]]. Aastatel [[1963]]–[[1967]] oli Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja, [[1956]]–[[1980]] [[EKP KK]] liige, 1961–1980 [[EKP KK büroo]] liige. Väljas oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX koosseisu]] saadik ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII–IX koosseisu saadik<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/211 Vaino, Joosepi p. Väljas], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 133</ref>. === Tegevus suursaadikuna === 1978. aastal aktualiseerus [[Johannes Käbin]]i lahkumisega küsimus, kes saab [[EKP KK I sekretär|EKP Keskkomitee I sekretäriks]] ning [[NLKP Keskkomitee]] oli valiku ees, kas otsustada [[internatsionalist]] Vaino või [[rahvuskommunist]] Väljase kasuks. Sobivaks peeti [[Karl Vaino]]t.<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2008, lk. 14–19.</ref> Natsionalistlike vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle NSV Liidu välisesindustesse, kus ta töötas aastatel [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]]una [[Venezuela]]s (samal ajal suursaadik ka [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]]) ja aastatel [[1986]]–[[1988]] suursaadikuna [[Nicaragua]]s. Suursaadikuna rõhutas ta, et on pärit Eestist, mis astus vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu ja on nüüd iseseisvam kui kunagi varem. Ainsa eestlasena on ta saanud NSV Liidu kõrgeima diplomaatilise teenistusastme – NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik (märtsis 1980). ===EKP KK I sekretärina=== [[10. juuni]]l [[1988]] kutsuti Väljas välktelegrammiga [[Ladina-Ameerika]]st Moskvasse, kus [[NLKP Keskkomitee peasekretär]] [[Mihhail Gorbatšov]] teatas talle, et tal tuleb asuda [[EKP Keskkomitee I sekretär]]i ametikohale. [[Karl Vaino]] aga kutsuti Moskvasse [[NLKP Keskkomitee|NLKP Keskkomiteesse]].<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2008, lk. 325–329.</ref> Pärast Karl Vaino tagandamist [[16. juuni]]l 1988 asuski Väljas [[EKP Keskkomitee X pleenum]]i otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel [[1988]]–[[1990]] EKP [[reform]]imist ja osales oskuslikult ja aktiivselt [[Eesti]] iseseisvusliikumises. Aastatel 1989–1991 oli ta [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i delegaat ja 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] saadik. [[File:Poliitilised sündmused Tallinnas 88 (08) Vaino Väljas ja Arnold Rüütel.jpg|pisi|Vaino Väljas ja Arnold Rüütel, 1988]] ===Iseseisvusdeklaratsioon=== [[16. november]] [[1988]] võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk, mida juhtis alalise esimehe asemel Vaino Väljas, vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. [[Suveräänsus]]deklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas Moskva [[Eesti suveräänsusdeklaratsioon]]i. [[23. märts|23.]]–[[25. märts]]il [[1990]] toimus [[EKP XX kongress]], kus EKP jagunes kaheks. Võeti vastu avaldus iseseisva EKP loomisest, mille esimeseks sekretäriks valiti Vaino Väljas. EKP vastuvõetud programmis nähti Eestit iseseisva demokraatliku riigina. Märgiti, et demokraatlike reformide elluviimiseks on vajalik teatud üleminekuperiood, mis viib Eesti iseseisvuse taastamisele.<ref>[https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1990/02/16/11 EKP REORGANISEERIMISE PROGRAMM.] Rahva Hääl (1940-1995), nr. 39, 16 veebruar 1990.</ref> ===Poliitiline tegevus pärast Eesti iseseisvuse taastamist=== Pärast EKP lõhenemist juhtis Väljas aastatel [[1990]]–[[1992]] selle eestimeelset tiiba, [[1992]]–[[1995]] oli ta [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatliku Tööpartei]] esimees. 2002. aastal valiti Vaino Väljas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei]] auesimeheks.<ref>[https://www.vasakpoolsed.ee/uudised/suri-erakonna-auesimees-vaino-valjas/ Vasakpoolsed.]</ref> Enda osalemise 1996. aasta presidendivalimistel ühe võimaliku kandidaadina välistas Vaino Väljas täielikult. "Iga poliitik peab endale aru andma, millises ajas ja ruumis ta tegutseb. Minul on see arusaam olemas. Ükskord tuleb ütelda, et aeg on otsas, mis muidugi ei tähenda loobumist kaasamõtlemisest. Kuid vaja on õigel ajal taibata, et see aeg ja see tegutsemisruum ei ole enam sinu jaoks. Õigeaegne tagasiastumine ja loobumine ei ole nõrkuse tunnus." väitis Vaino Väljas.<ref>[https://www.postimees.ee/2485701/vaino-valjas-ei-kandideeri-presidendiks Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks.] postimees.ee, 5. september 1996.</ref> ==Seisukohavõtt Eesti välispoliitika kohta== Vaino Väljas pidas [[15. jaanuar]]il [[1990]] [[Helsingi]]s [[Juho Kusti Paasikivi]] Seltsis kõne "Eesti – sild Ida ja Lääne vahel". Neljanda teemana selles kõnes püstitas Vaino Väljas küsimuse "Kas Eestil on oma välispoliitika?" ja vastas sellele jaatavalt. Seejuures arvas ta Eesti välispoliitikast, et see peab vastama kolmele põhinõudele: Eesti rahvuslikele huvidele; Nõukogude Liidu rahvuslikele (riiklikele?) huvidele; Lääne-Euroopa koostöö, julgeoleku ja rahu huvidele. "Nende koordinaatide piires saame käsitleda taassündiva Eesti välispoliitikat," sõnas Väljas. Meenutanud, et Euroopa Nõukogus oli sel ajal esindatud 23 riiki, küsis ta retooriliselt: "Miks ei võiks see arv kasvada hoopis suuremaks ükskõik missugustel alustel?" "Eesti välispoliitika uueks sisuks" nimetas ta kõikide võimaluste kaasamist, et taotleda Eesti taassündi rahvusvahelises elus nii ''de facto'' kui ''de jure''. "Toetudes /--/ traditsioonilistele väärtustele, võiks Eesti leida ka oma tulevase funktsiooni Euroopa ühiskodus ja konkreetse ülesande: kujundada silda Lääne ja Ida vahel," nentis ta. "Mitte kusagilt Euroopast ei leia te nii head Venemaa tundmist nagu Baltikumis, ja mitte kusagil Venemaal ei leia te nii head Euroopa tundmist nagu Baltikumis." ==Tsitaate== * "Õppimise kõrvalt tuli murda klassivaenlase vastupanu – tuli paljastada neid, kes rippusid veel vana küljes, tuli organiseerida kolhoose." (Rahva Hääl, 19. oktoober 1968). * "Eesti emigrandid on aktiivseteks abilisteks imperialistlikele ringkondadele võitluses kommunismi teooria ja praktika vastu. Nemad katsuvad igat viisi levitada maailma avalikkuses väärinformatsiooni olukorrast Balti liiduvabariikides. Nad on valmis igal väiksemalgi võimalusel teostama ideoloogilist diversiooni nõukogude rahvaste sõpruse õõnestamiseks ja kodanlik-natsionalistlikke püüdluste edendamiseks." ([[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 30. september 1972, tõlge vene keelest) * "Täna näeb rahva absoluutne enamus väljapääsu kujunenud olukorrast ühtemoodi: selleks on Eesti iseseisvus, tema suveräänsuse tagamine oma rahva ja maa asjade otsustamisel, kõigi poliitikas osalejate vastutuse tõstmine homse Eestimaa kujunemisel, selliste tingimuste loomine, kus igaüks saaks segamatult ja tulemusrikkalt oma tööd teha." (EKP Keskkomitee pleenumil 16. juunil 1988.)<ref>Vaino Väljas. Intervjuu Maris Makkole 16. ja 18. aprill 1996. [[Mart Laar]], [[Urmas Ott]], [[Sirje Endre]]. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991." Tallinn, SE&JS 1996. ISBN 9985-854-03-9. (2. trükk: SE&JS 2000, lk. 374</ref> ==Teised Vaino Väljasest== [[Jaak Allik]]: "Ainsa liidrina kogu endises Nõukogude Liidus suutis Vaino Väljas juhtida oma kodumaa ja selle kõik elanikud läbi revolutsiooni nii, et siin ei valatud ühtegi piiska verd ega toimunud ühtegi vägivaldset kokkupõrget ei rahvuslikul ega poliitilisel pinnal. Olin sel ajal sündmuste vahetuks ja lähedaseks tunnistajaks ning suutsin ainult imestada, kuidas Väljas säilitas tasakaalu ning strateegilise mõtlemise võime ka siis, kui teda otseselt solvati ning rünnati nii paremalt kui pahemalt." [[Mati Hint]]: "1990. aasta [[Rahvarinne|Rahvarinde]] valimiskampaania juhte huvitas tollal võimalikult suur võit, aga hirmus mõteldagi, kuidas ajalugu oleks võinud minna, kui mina või mõni teine antikommunist oleks kommunist Vaino Väljase asemel saanud Ülemnõukokku. Just temal oli 1990. ja 1991. aastal mängida väga meisterlik roll Eesti iseseisvumisvõitluses. Kui osa täidetud, ei tõmbunud ta isegi mitte kulisside taha, vaid lahkus lavalt. Sirge seljaga." [[Heinz Valk]]: "Väljase suur teene meie viimase vabadusvõitluse ajal oli see, et ta suutis väga tõhusalt pareerida Moskva rünnakuid. Ta oli justkui puhvriks vabadusliikumise ja Moskva vahel. Nii et Väljase teened meie iseseisvumisel on suured. Kusjuures oluline on ka see peen mäng, mida ta tegi kompartei põhjalaskmisel. Tänu temale lagunes kompartei esiteks Moskva-meelseteks ja Eesti-meelseteks ning hiljem lakkas täielikult olemast." [[Küllo Arjakas]]: "Novembris 1988 dirigeeris ta Eesti NSV Ülemnõukogu kümnetunnist erakorralist istungjärku nii, et isegi kõige impeeriumimeelsemad saadikud hääletasid suveräänsusdeklaratsiooni poolt. Viimase Ülemnõukogu (1990–1992) algusajal pälvis Väljas hüüdnime Suur Vaikija. Kes ja millistel asjaoludel talle sellise nime andis, jäi paraku teadmata." [[Indrek Toome]]: "Ettekujutust, mis 1988. aasta suveks oli Eestis toimunud, tal polnud. Ta tuli otsekui teisele maale. Ning tekkinud olukord ehmatas teda üksjagu. Augustis pidi toimuma EKP pleenum, kus uus peasekretär pidi esitama oma arvamused ja ettepanekud. Tegime siis selle ettekande valmis, ent Väljasele tundusid need ettepanekud väga radikaalsed. Pleenumi saime seetõttu läbi viia alles septembris. Siis oli Väljas juba valmis meie radikaalseid ettepanekuid toetama!"<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/42638411/maalehe-arhiivist-vaino-valjas-pealtnagija-ja-korvaltvaataja Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja.] Maaleht 2011. Vaadatud 17.jaanuar 2024.</ref> ==Kirjutisi== * Eessõna. – ''Szolnok – Tallinn'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1970]] * Eessõna. – ''Sulle, kodumaa'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1976]] * (peatoimetaja): ''EKP ideoloogiatöö kogemusi'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1976]] * Eessõna. – ''Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. ja V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte IV laulu- ja tantsupidu'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1977]] * Eessõna. – ''Laps vajab head raamatut'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1978]] * (kaasautor): ''Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta'', [[Tallinn]]: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] [[1980]] *''Eesti parteiorganisatsioonide ülesanded 19. üleliidulise parteikonverentsi ja NLKP Keskkomitee 1988. a. juulipleenumi otsuste täitmisel: ettekanne EKP KK 11. pleenumil 9. sept. 1988'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1988]] *"Vaino Väljase memuaariteos jääb kirjutamata", "Eile. Täna. Homme", 1996, nr 3, nr 4, (intervjuu [[Urmi Reinde]]le) *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/08/19/ "Väljase tegevust juhtis ränk vastutusekoorem"], [[Postimees]], 19. august 1998 (intervjuu [[Heikki Talving]]ule, foto) *"Vedasin "Leerivenda" alt küll!" – ''[[Luup (ajakiri)|Luup]]'', [[1998]], nr 23, 16. november, lk 10, 12, 14 (intervjuu) *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/27/uudised.shtmXesimene "Käbin oskas laveerida ja resoluutne olla"], Postimees, 27. oktoober 1999 (intervjuu [[Toomas Sildam]]ile) * ''Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991'', 2. trükk, [[Tallinn]] [[2000]], lk. 359–382 (intervjuu [[Maris Makko]]le) * Võim on mure ja vastutus. – ''[[Elukiri]]'', nr 3, [[2001]], lk 6–11 (intervjuu [[Valve Raudnask]]ile) * Vaino Väljas, “Raamatu võib võtta puhaste kätega” (meenutusi teemal “Raamat minu elus”) – almanahhis “Raamat on…” III, koostaja [[Eerik Teder]], Tallinn [[2003]], lk. 174–179 ==Tunnustus== * [[Lenini orden]] (1965) * 3 [[Tööpunalipu orden]]it (1958; 1971; 1973) * [[Rahvaste Sõpruse orden]] (1981) *[[1986]] Venezuela Libertadori (S. Bolivari) orden *Vaino Väljas valiti 1999. aastal Eesti [[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja suurkuju]] hulka.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50816455/sajandi-saja-suurkuju-valimine-sai-labi Sajandi saja suurkuju valimine sai läbi.] epl.delfi.ee, 29. november 1999.</ref> *[[2002]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]] (EV Ülemnõukogus taasiseseisvumise poolt hääletaja) *[[2006]] [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] *[[2017]] [[Aadu Luukase missioonipreemia]] *[[2018]]. aasta oktoobris paigaldati [[Kärdla Põhikool]]i juurde Vaino Väljase nimeline pink (Väljas oli selle kooli vilistlane) *[[2021]] [[Tallinna vapimärk]] <ref>[https://www.err.ee/1608193537/vaino-valjas-saab-tallinna-vapimargi Vaino Väljas saab Tallinna vapimärgi], ERR uudised, 28.04.2021.</ref> ==Isiklikku== Vaino Väljas oli abielus [[Mai Väljas]]ega. Nende tütar on [[lastearst]] Tiina Pärn (sündinud 1960) ja poeg ajaloolane Peeter Väljas (sündinud 1963). Nende üks tütretütar on [[näitleja]] [[Teele Pärn]].<ref>[https://hiiuleht.ee/islander-ja-gran-pescador-90/ Islander ja Gran Pescador – 90], [[Hiiu Leht]], 26.03.2021.</ref> Teine tütretütar Miina Pärn on muusikaajakirjanik. Tütrepoeg Joonas Pärn on [[hüdrogeoloog]]. Maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== '''Raamatud''' *[[Mart Laar]], [[Urmas Ott]], [[Sirje Endre]]. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991." Tallinn, [[SE&JS]] [[1996]]. ISBN 9985-854-03-9. (2. trükk: SE&JS [[2000]], 848 lk. ISBN 9985-854-27-6) *"Ühe elu pöörud" (31 autori artikleid ja meenutusi Vaino Väljasest). Koostanud ja osaliselt tõlkinud [[Enn Anupõld]]. [[Ilo]], Tallinn [[2006]], 174 lk *[[Mati Graf]]. "Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta [[suveräänsusdeklaratsioon]]ini." Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] [[2008]], 424 lk. ISBN 978-9949-438-53-2 *[[Olev Remsu]], "Elitaarne mees [[Harry Männil]]", [[Tänapäev]], Tallinn [[2011]], ISBN 9789949270736, lk 192–206 (peatükk "Eestlasest suursaadik Vaino Väljas") '''Perioodika''' *"Suursaadik Väljast oodati kodusaarele kaluriks", [[Eesti Sõnumid]]: Lääne- ja Hiiumaa, 24. juuli 1995 *[[Toomas Sildam]]. "Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks", 5. september 1996 *[[Tõnu Hagelberg]]. "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat", [[Maaleht]], 5. september 1996 *[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/12/14/uudised.shtmXneljateistkymnes "Mai ja Vaino Väljase ees tõusis lauluväljak püsti"], [[Postimees]], 14. september 1999 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{commonskat}} * [[Toomas Sildam]]. [https://www.postimees.ee/1535873/valjas-on-kui-voti-lahiajaloo-juurde "Väljas on kui võti lähiajaloo juurde"] Postimees, 28. märts 2006 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23962093/vaino-valjas-juhatasime-ka-teistele-suveraansusdeklaratsiooniga-teeotsa-katte "Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte"] Maaleht, 13. november 2008 * [https://www.delfi.ee/artikkel/20720595/vaino-valjas-poliitilisele-eliidile-hoidke-kokku "Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku!"] Delfi, video Vaino Väljase ja [[Enn Vetemaa]] intervjuust, 25. detsember 2008 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/42638411/maalehe-arhiivist-vaino-valjas-pealtnagija-ja-korvaltvaataja "Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja"] Maaleht, 2011. aasta artikkel (uustrükk: 16. jaanuar 2024) * [[Aivar Viidik]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65887030/vaino-valjas-vaikese-rahva-suur-saadik "Vaino Väljas – väikese rahva suur saadik"] Maaleht, 28. märts 2013 * [[Heimar Lenk]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/75406189/miks-unustati-suur-vaikija "Miks unustati Suur Vaikija?"] Eesti Päevaleht, 22. august 2016 * [[Jüri Ehasalu]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74004247/vaino-valjas-90-unustatud-lood "Vaino Väljas 85 : Unustatud lood"] Maaleht, 24. märts 2016 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/92983665/eestlastena-peame-armastama-oma-keelt-maad-ja-vanemaid-vaino-valjase-viimane-intervjuu "Eestlastena peame armastama oma keelt, maad ja vanemaid." Vaino Väljase viimane intervjuu.] Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karl Vaino]] (1978–1988)|nimi=[[EKP Keskkomitee esimene sekretär]]|aeg=1988–1990|järgnev=[[Enn-Arno Sillari]] (1990)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Väljas, Vaino}} [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee büroo liikmed]] [[Kategooria:EKP linnakomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2024]] ehp84008ahdyuv04dwjsqdvshbptkbt 0 28864 7193798 7178006 2026-07-16T11:07:34Z Rulakarbes 164113 7193798 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Ammoniaak | pilt = Ammonia-2D.svg | valem = NH₃ | välimus = värvitu gaas | molaarmass = 17,03 | sulamistemperatuur = −77,73 | keemistemperatuur = −33,49 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub alkoholis, kloroformis ja eetris | tihedus = 0,86 | dhgaas = −45,94 | sgaas = 192,77 }} '''Ammoniaak''' ([[keemiline valem|keemilise valemiga]] '''NH₃''') on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja [[põhiolek]]us õhust kergem [[gaas]]. Ammoniaak [[Kondensatsioon|kondenseerub]] [[normaalrõhk|normaalrõhul]] temperatuuril −33,49&nbsp;°C ning sulab temperatuuril −77,73&nbsp;°C. Ammoniaak on [[lämmastik]]u ja [[vesinik]]u [[keemiline ühend|ühend]]. NH₃ lahustub vees, moodustades ammoniaakhüdraadi (NH₃•H₂O), mida rahvapäraselt kutsutakse [[nuuskpiiritus]]eks. [[Nuuskpiiritus]] on ammoniaagi 5–10% vesilahus, mida kasutatakse näiteks sissehingamiseks minestuse korral. Ammoniaaki toodetakse aastas 150 miljonit tonni <ref name="roperld" />. Tööstuslikult saadakse ammoniaaki [[Haber-Boschi meetod]]iga. Ammoniaagi saamiseks liidetakse atmosfäärne lämmastik vesinikuga kõrgel temperatuuril (450&nbsp;°C) ja rõhul (100 atm) raudkatalüsaatoriga <ref name="Atkins" />. Umbes 80% tööstuslikult toodetud ammoniaagist kasutatakse väetistes ning ülejäänud osa plastiku, sünteetilise kiu ja vaigu tootmises, farmaatsias, lõhkeainetes, [[külmutusagens]]ina ja kodukeemias.<ref name="Karik" /> Ammoniaaki satub atmosfääri ka orgaaniliste ühendite bakteriaalsel lagunemisel, mis toimub üldiselt veekogude põhjas.<ref name="Atkins2" /> Ammoniaak on oluline muudegi bioloogiliste protsesside juures, sest ta osaleb [[prekursor]]ina raku [[nukleotiid]]ide sünteesi protsessis. Ammoniaak on kaasatud [[lämmastikuringe]]sse, kus ta mitme orgaanilise ühendi koostisosana osaleb bakteriaalsel lagunemisel mullas. Suur hulk ammoniaaki pärineb ka taimede ja loomade väljaheidete lagunemisest põllumajanduses ja karjakasvatuses.<ref name="health" /> NH₃ molekul on korrapärase trigonaalse püramiidi kujuga. Vedel ammoniaak on peale vee üks uurituim ioniseeriv lahusti. Vedelas NH₃-s lahustuvad leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Eu, Yb, P, S, I ja paljud intermetalliidid. Metallide lahused on metallijuhtivusega, sest koosnevad metalliioonidest ja solvateerunud elektronidest. Metallide lahused vedelas ammoniaagis on tugevad redutseerijad. Ammoniaagis lahustunud polaarsete kovalentsete või iooniliste sidemetega ühendid dissotsieeruvad ioonideks. Paljud sellised ühendid muutuvad prootonite doonoriteks näiteks süsivesikud, happeamiidid ja mõned süsivesikud omandavad happelisi omadusi.<ref name="Karik2" /> Vedelas olekus sarnaneb ammoniaak suurel määral [[vesi|veega]]. ==Ammoniaagi iseloomustus== [[Pilt:Ammonia-3D-balls-A.png|pisi|Joonis 1. Ammoniaagi molekuli mudel]] NH₃ [[molekul]] tekib [[lämmastik]]u [[aatom]]i kolme p-elektroni osavõtul. Tekkiv valentsnurk on [[VSPER]]i teooria järgi 107°. Sellest saab järeldada, et sidemed N‒H vahel on osaliselt sp³-hübridisatsioonis. [[Lämmastik]]u vaba [[elektronpaar]] on ruumiliselt orienteeritud ning sellest tulenevalt on NH₃ [[molekul]] [[elektronpaar]]i doonor ning omab suurt polaarsust (μ=1,47). Suur [[dipoolmoment]] on tingitud ammoniaagi geomeetriast ning ühtlasi muudab see molekuli polaarseks. Ammoniaagi ruumiline orientatsioon seletab, miks ammoniaagi molekul esineb doonorina doonoraktseptorsideme moodustamisel.<ref name="Ahmetov" /> NH₃ molekulide vahel võib tekkida [[vesinikside]], mis on põhjustatud jagamata [[elektronipaar]]ist ja N–H polaarsusest (Joonis 1). Sellest tulenevalt on ammoniaagi [[sulamistemperatuur]] (−77,7&nbsp;°C) ning [[keemistemperatuur]] (−33,5&nbsp;°C) anomaalselt kõrge sama rühma (VA) elementide binaarsete vesinikuühenditega võrreldes. Vedel ammoniaak on hea ioniseeriv lahusti.<ref name="Ahmetov" /> ==Ammoniaak kui lahusti== Ammoniaak püsib vedelana 44,3&nbsp;°C vahemikus (tabel 1) ning madalama keemistemperatuuri põhjal võime öelda, et vesiniksidemed N–H vahel on nõrgemad kui O–H korral. Madalam keemistemperatuur on põhjustatud sellest, et ammoniaagis on lämmastiku aatomil üks vaba elektronpaar, kuid vees on hapniku aatomil kaks vaba elektronpaari. Ammoniaagi suhteline [[dielektriline läbitavus]] on veest oluliselt väiksem. Seetõttu lahustub ammoniaak iooniliste ühenditega palju halvemini kui vesi. Erandiks on ammooniumsoolad, nitraadid, tsüaniidid tiotsüaniidid ja I-, mis lahustuvad hästi ammoniaagis. [[Halogeniidid|Halogeniidide]] lahustuvus vedelas ammoniaagis suureneb rühmas ülevalt alla. Näiteks AgI lahustub vedelas ammoniaagis ning Ag+ ioonid moodustavad amiinkompleksi (AgI vees praktiliselt ei lahustu).<ref name="Housecroft" /><ref name="Ahmetov" /> Et vedel ammoniaak sobib hästi lahustiks orgaanilistele ühenditele (alkoholid, amiinid, amiidid ja estrid), siis kasutatakse seda rohkem orgaanilises keemias. Orgaaniliste ühendite lahustumist soodustavad polaarsete funktsionaalrühmade olemasolu ammoniaagis ning esinemine vesiniksideme doonorina ja/või aktseptorina.<ref name="Atkins" /> Tabel 1. {| class="wikitable" |- ! Omadus/ühikud !! NH₃ !! H₂O |- | Sulamistemperatuur/[°C] || −77,7 || 0,0 |- | Keemistemperatuur/[°C] || −33,5 || 100,0 |- | Vedeliku tihedus/[g/cm³] || 0,77 || 1,00 |- | Dipoolmoment/[D] || 1,47 || 1,85 |- | Dielektriline läbitavus (konstant) || 25 (sulamistemperatuuril) || 78,7 (298&nbsp;°C juures) |- | Autoprotolüüsikonstant || 5,1 × 10⁻²⁷ || 1,0 × 10⁻¹⁴ |- | _ΔaurH || 23,3 || 40,7 |} Vedelas ammoniaagis toimub, sarnaselt veega, autoprotolüüs: 2NH₃ ⇌ [NH₄]⁺ + [NH₂]^– NH₄⁺ ühendid käituvad vedelas ammoniaagis hapetena (nagu H₃O⁺ ioonid vees) ning NH₂^- derivaadid alustena (nagu OH^- ioonid vees). Tabelist 1 näeme, et ammoniaagi autoprotolüüsikonstant soosib tasakaalu nihkumist vasakule poole ning autoprotolüüs vees on palju ulatuslikum. Vedela ammoniaagi puhul rakendub reaktsiooni skeem: hape + alus → sool + ammoniaak. Vedel ammoniaak sobib hästi solvendiks, kui reaktsioonis on vaja tugevat alust, sest NH₄⁺ on tugevalt aluseline. Lahused, mis suurendavad NH₄⁺ kontsentratsiooni on happed ning lahused, mis suurendavad NH₂^- kontsentratsiooni on alused. Vedel ammoniaak on aluselisem lahusti kui vesi. Sellest tulenevalt tõuseb paljude hapete happelisus, mis vees on nõrgad happed. Näitena võib tuua etaanhappe, mis ioniseerub praktiliselt täielikult vedelas ammoniaagis: CH₃COOH + NH₃ → NH₄⁺ + CH₃CO₂^– Vedel ammoniaak sobib lahustiks veel leelis- ja leelismuldmetallidele (va [[berüllium]]). Metalle on võimalik taastada ammoniaagi viimisel gaasilisse olekusse. Keemiliste omaduste poolest sarnaneb ammoniaak [[vesi|veega]], sest temas on võimalik lahustada paljusid ühendeid. Et ammoniaagi [[dipoolmoment]] on veest väiksem, siis tugevalt ioonilise struktuuriga soolad (näiteks [[Kaaliumkloriid|KCl]]) temas lahustuda ei saa. Soolad, mille koostises on kergesti [[Polarisatsioon|polariseeritavad]] [[anioon]]id, lahustavad ammoniaagis paremini kui vees (erinevad [[jodiid]]i-soolad).<ref name="Atkins2" /> Ammoniaak lahustub vees hästi. Ta moodustab veega [[vesinikside]]meid ja käitub nõrga [[Brønstedi alus|Brønstedi alusena]].<ref name="Atkins2" /> Saaduseks on [[ammooniumhüdroksiid]], mis on kergelt söövitav ja aluseline aine.<ref name="Atkins2" /> NH₃ + H₂O ⇌ NH₄⁺ + OH^– <ref name="Karik" /> ==Ammonoalused, ammonohapped ja ammonolüüs== 1. Ammonoaluste reageerimisel ammonohapetega eraldub reaktsiooni käigus ammoniaak. Tegu on neutraliseerimisreaktsiooniga: KNH₂ + NH₄Cl ⇌ KCl + 2NH₃↑ 2. Ammonoalustes lahustuvad happelised ja amfoteersed nitriidid, vesiniknitriidid ja divesiniknitriidid: 6KNH₂ + C₃N₄ ⇌ 3K₂[CN₂] + 4NH₃↑ 2KNH₂ + Zn(NH₂)₂ ⇌ K₂[Zn(NH₂)₄] 3. Ammonohapetes lahustuvad aluselised ja amfoteersed nitriidid, vesiniknitriidid ja divesiniknitriidid: Ca₃N₂ + 6NH₄Cl ⇌ 3CaCl₂ + 8NH₃↑ Zn(NH₂)₂ + 2NH₄Cl ⇌ [Zn(NH₃)₄]Cl₂ 4. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad vedela ammoniaagi, ammonohapete ja ammonoalustega: 2K + 2NH₃ ⇌ 2KNH₂ + H₂↑ Mg + 2NH₂Cl + 4NH₃ ⇌ [Mg(NH₃)₆]Cl₂ + H₂↑ 5. Ainetega, mis lahustuvad vedelas ammoniaagis, toimub ammonolüüs: PCl₅ + 8NH₃ ⇌ PN(NH₂)₂ + 5NH₄Cl SO₂Cl₂ + 4NH₃ ⇌ SO₂(NH₂)₂ + 2NH₄Cl ==Leelismetallide ammoniaaklahused== [[Pilt:Leelismetall ammoniaaklahuses.jpg|pisi|Joonis 2. Metalli katioon ja solvateeritud elektron]] Vedela ammoniaagi lahuseid on uuritud palju rohkem kui mõnesid teisi veevabu solvente. Vedel ammoniaak on hea lahusti mitmetele sooladele ning samas ka metallidele. Kõige ebatavalisemaks ja huvitavamaks võibki pidada just vedela ammoniaagi lahuseid metallidega. Vedelas ammoniaagis lahustuvad nii leelis- kui ka leelismuldmetallid. Lahuse värvus on erk sinine. Kui metalli kontsentratsioon lahuses on kõrge (~10% ja rohkem), siis lahusel on metalne läige ning vedelik peegeldab valgust. Samas kui lahusel lastakse mingi aeg seista, siis lahuse värvus kaob üldse. [http://www.psc.edu/science/Klein/Solutions.html] Ammoniaagi muutmisel tagasi gaasiks jääb alles värskelt valmistatud leelismetall.[4] Sarnaselt leelismetalli reageerimisega veega eraldub ka vedela ammoniaagiga reageerides vesinik. Vedela ammoniaagiga reageerides eraldub amiidioon (veega OH^–) ja metalli katioon M⁺. Vedelas ammoniaagis toimub reaktsioon järgmiselt: M(s) + 2NH₃(l) ⇌ H₂(g) + M⁺(am) + 2NH₂^–(am) Saadud ammoniaagilahus juhib hästi elektrit, sest lahuses on solvateeritud elektronid, mis liiguvad lahuses vabalt. Kui s-ploki metalli kontsentratsiooni vedelas ammoniaagis suurendada, siis molaarne juhtivus väheneb ning jõuab miinimumini umbes ~0,5M lahuses. Edasi hakkab molaarne juhtivus uuesti tõusma ja küllastunud lahuse molaarne juhtivus on seega võrreldav metalli enda omaga. Omadustelt on saadav lahus metallisarnane. ==Saamine== Puhast ammoniaaki valmistas esimesena inglise füüsik [[Joseph Priestley]] 1774. aastal. Täpse keemilise koostise määras esimesena aga prantsuse keemik [[Claude-Louis Berthollet]] 1785. aastal.<ref name="Karik" /> Ammoniaaki toodetakse tööstuses suurtes kogustes Haberi-Boschi protsessiga.<ref name="roperld" /> N₂(g) + 3H₂(g) ⇌ 2 NH₃(g) Δ''H''= −92 kJ·mol⁻¹ Protsess toimub õhulämmastiku ja vesiniku vahel 1:3, temperatuuril 400–450&nbsp;°C, rõhul 200 atm katalüütiliselt. Seejärel saadus jahutatakse ja eraldatakse vedel ammoniaak, ülejäänud gaas suunatakse tagasi protsessi.<ref name="Clark" /> Võimalik on saada ammoniaaki ka erinevate nitriidide reageerimisel veega. Sedasi leiab aset reaktsioon näiteks magneesiumnitriidi ja vee vahel. Mg₃N₂ (t) + 6 H₂O ⇌ 3 Mg(OH)₂ (t) + 2 NH₃ (g) <ref name="roperld" /> Looduses tekib ammoniaaki ([[Maa atmosfäär|atmosfääris]] olevast dilämmastikust) [[välk|välgu]] tõttu. Samuti tekib ammoniaaki atmosfääri [[lämmastikusidumine|lämmastiku sidumisel]] mikroorganismide poolt, ning orgaaniliste loomsete ja taimsete jäätmete lagunemisel. Tekib gaasiline ammoniaak, mis atmosfääris lämmastikuringes osaleb. Samuti eraldub ammoniaaki mitmete orgaanilise aine lagunemisprotsesside käigus mullas, üheks selliseks protsessiks on [[ammonifikatsioon]].<ref name="Atkins" /> Ammonifikatsioon on mullas toimuv lämmastikuringe protsess. Selle käigus muundub orgaaniline lämmastik mikroorganismide abiga [[ammoonium]]iks. Aeroobses keskkonnas toimuva ammonifikatsiooni protsessi käigus tekib [[uurea]] lagunemisel muuhulgas ka ammoniaak, mida lämmastikuringe seisukohast võib lugeda katabolismi kõrvalproduktiks.<ref name="britannica" /> ==Toksikoloogia== Suures kontsentratsioonis on ammoniaak väga mürgine. Kokkupuutel nahaga võib esineda põletusi, kuid kahjustuda võivad ka nahakoed. Gaasilise ammoniaagiga kokkupuutumisel võivad aga tekkida silma- ja limaskestade kahjustused. Kontsentreeritud ammoniaagi sattumisel silma on tõenäoline tõsine võrkkesta kahjustus ja pimedaks jäämine. Kui hingata sisse gaasilist ammoniaaki, esineb limaskestade kahjustusi, hingamisraskusi ja kopsukahjustusi, kuid välistatud ei ole ka surm. Allaneelamisel tekib raskemal juhul tõsine mürgistus, millega võib kaasneda surm. Kergemal juhul pääseb kannatanu kõrvalnähtudega, milleks on kõhuvalu, seedehäired või ebamugavustunne.<ref name="avogadro" /> Seni ei ole suutnud tõestada ammoniaagi [[Kantserogeensus|kantserogeenset]] toimet ei [[Keskkonnakaitse agentuur|Keskkonnakaitse Agentuur (EPA)]] ega [[Rahvusvaheline Kasvajate Uurimise Instituut|Rahvusvahelise Kasvajate Uurimise Instituut (IARC)]].<ref name="eoearth" /> Mõnele [[metall]]ile võib ammoniaagil olla söövitav toime, nii reageerib ammoonium näiteks vasega. Seetõttu peab ammoniaaki hoidma terasest või rauast anumas, sest neile puudub ammoniaagil söövitav toime. ==Ammoniaagi vesilahused== Ammoniaagi [[vesilahus]]ed on nõrgalt [[aluselisus|aluselised]] ja veest väiksema tihedusega. [[Ammooniumhüdroksiid]]i 5-protsendilist vesilahust tuntakse rahva seas [[nuuskpiiritus]]e nime all. See on tugeva aluselise reaktsiooniga teravalõhnaline vedelik. Sisse hingates põhjustab [[reflektoorne|reflektoorselt]] hingamise kiirenemist ning vererõhutõusu. Seda kasutatakse meditsiinis minestuse või alkoholi mürgistuse korral, et stimuleerida piklikaju tegevust. Samuti kuulub [[ammooniumhüdroksiid]] paljude levinud puhastusvahendite koostisse.<ref name="Nuuskpiiritus" /> ==Kasutamine== Ammoniaaki kasutatakse suurtes kogustes [[väetis]]ena mulla viljakuse suurendamiseks. Kõige lihtsam viis on seda otse mullale pihustada, samas on võimalik kasutada ka erinevaid ammoniaagisoolasid (ammooniumnitraat NH₂NO₃, ammooniumsulfaat (NH₄)₂SO₄ ja ammooniumfosfaadid). Tööstuses kasutatakse ammoniaaki ka mitmesuguste lõhkeainete ja polümeeride tootmisel. Metallurgias leiab ammoniaak kasutust alumiiniumi lehtede nitrifitseerimisel ja kulla eemaldamiseks maagist.<ref name="easychem" /> Kuna ammoniaak sisaldab vesinikku, saab seda kasutada ka keevitamisel vesinikuallikana. Tekstiilitööstuses kasutatakse ammoniaaki sünteetiliste kangaste, näiteks nailoni ja akrüüli tootmisel. Samuti esineb ammoniaaki värvides, mida kasutatakse muuhulgas ka villa ja puuvilla värvimisel.<ref name="Karik" /> Juuksevärvide koostises leidub ammoniaaki värvi kinnitamiseks, nii ei ole vaja juukseid enne pleegitada. Samuti leiab ammoniaak kasutust erinevates aluselistes puhastusvahendites, mida kasutatakse akende ja põrandate pesuks.<ref name="easychem" /> Ka külmutusseadmetes on võimalik ammoniaaki kasutada.<ref name="chemengineering" /> Ammoniaaki on võimalik transportida terasest anumates.<ref name="Atkins" /> Ammoniaaki peetakse ka üheks võimalikuks kütuseks, mis võiks asendada [[fossiilkütus]]eid või olla nende alternatiiviks. Ammoniaak on [[süsinik]]uvaba ega kujuta ohtu keskkonnale, seega võiks ammoniaak olla odav ja [[taastuv energiaressurss|taastuvaks energiaallikas]] tulevikus.<ref name="nh3fuelassociation" /> [[Solay reaktsioon]]iga toodetakse ammoniaagist [[naatriumkarbonaat]]i. Selle reaktsiooni toimumiseks tuleb naatriumkloriidi töödelda ammoniaagi ja [[dilämmastikoksiid]]iga. Selle tulemusena moodustub naatriumbikarbonaat ja ammooniumkloriid. Kui saadud produkte kuumutada, on võimalik eraldada naatriumkarbonaat.<ref name="BYSER" /> == Tootmine == Ammoniaagi keemilised ja füüsikalised omadused muudavad tema hoiustamise ja transportimise kulukaks, mistõttu enamik ammoniaagist tarbitakse samal maal, kus teda toodetakse. Üldiselt ekspordivad riigid vaid 5% oma kogu ammoniaagi toodangust.<ref name="potashcorp" /> Aastal 2010 toodeti ammoniaaki maailmas kokku ligikaudu 131 miljonit tonni.<ref name="Roper" /> Maailma suurim ammoniaagi tootja on Aasia, toodangu kogumahuga 70 miljonit tonni aastas. Ammoniaagi tootmise eesotsas on Hiina, tootes peaaegu 1/3 maailmas toodetavast ammoniaagist. Ligikaudu 15 miljonit tonni aastas toodavad ammoniaaki Venemaa, Lähis-ida, Põhja-Ameerika ja Euroopa.<ref name="potashcorp" /> Eestis toodab vedelat kaubandusammoniaaki AS [[Nitrofert]] ja aastal 2007 oli nende toodangu kogumaht 81,2 tonni, kuid toodangu maht on aastatega järsult langenud.<ref name="nitrofert" /> Eesti piiri lähedal [[Kingissepp|Kingissepas]] toodab suures koguses ammoniaaki [[EuroChem]], kes ekspordib seda [[Sillamäe sadam]]a kaudu.<ref>[https://www.err.ee/1033822/vene-vaetisetootja-avas-sillamae-sadamas-70-miljonit-eurot-maksnud-terminali "Vene väetisetootja avas Sillamäe sadamas 70 miljonit eurot maksnud terminali"] ERR, 11. veebruar 2020</ref> == Vaata ka == *[[Ammoonium]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="roperld">[http://www.roperld.com/science/minerals/ammonia.htm] [http://www.roperld.com www.roperld.com]. Viimati uuendatud 2. juuli 2016</ref> <ref name="Atkins">[[Peter Atkins]], [[Tina. Overton]], [[Jonathan Rourke]], [[Mark Weller]]. '' Inorganic Chemistry'', fifth edition, [[Oxford University Press]], [[2010]]</ref> <ref name="Karik">[[Hergi Karik]]. '' Üldine keemia'', [[1994]]</ref> <ref name="Atkins2">[[Peter Atkins]], [[Loretta Jones]]. ''Keemia alused. Teekond teadmiste juurde'', 4.väljaanne, tõlge eesti keelde peatükkide tõlkijate poolt, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[2012]], ISBN 978-9949-32-142-1</ref> <ref name="health">Department of Health. [https://www.health.ny.gov/environmental/emergency/chemical_terrorism/ammonia_tech.htm The Facts About Ammonia.] Viimati uuendatud 26.06.2004</ref> <ref name="Karik2">[[Hergi Karik]], [[Kalle Truus]]. '' Elementide keemia'', [[2003]]</ref> <ref name="Ahmetov">[[N. Ahmetov]]. '' Anorgaaniline keemia'', [[1974]]</ref> <ref name="Housecroft">[[Catherine E. Housecroft]], [[Alan G. Sharpe]]. '' Inorganic Chemistry, [[2005]]</ref> <ref name="Clark">Jim Clark. The Haber Process. http://www.chemguide.co.uk/physical/equilibria/haber.html Viimati uuendatud märtsis 2013</ref> <ref name="britannica">The Nitrogen Cycle. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/66191/biosphere/70869/The-nitrogen-cycle#ref589443 Vaadatud 20.10.2014</ref> <ref name="avogadro">[https://web.archive.org/web/20141114120734/http://avogadro.chem.iastate.edu/msds/nh3_gas.pdf Safety Sheet of Ammonia] Vaadatud 4.10.2014</ref> <ref name="eoearth">The Encyclopedia of Earth. [http://www.eoearth.org/view/article/153328/ Health effects of ammonia] Viimati uuendatud 23.09.2013</ref> <ref name="Nuuskpiiritus">Nuuskpiiritus. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/nuuskpiiritus/id-1226 Vaadatud 4.10.2014</ref> <ref name="easychem">Industrial uses of ammonia. https://web.archive.org/web/20141021153522/http://www.easychem.com.au/monitoring-and-management/maximising-production/industrial-uses-of-ammonia Vaadatud 4.10.2014</ref> <ref name="chemengineering">[https://web.archive.org/web/20140606150036/http://chemengineering.wikispaces.com/ammonia+production Ammonia production] Vaadatud 4.10.2014</ref> <ref name="nh3fuelassociation">[https://web.archive.org/web/20210227094805/https://nh3fuelassociation.org/about/ About NH3 Fuel Association] Vaadatud 4.10.2014</ref> <ref name="BYSER">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/20997/ammonia-soda-process Ammonia-soda process] Vaadatud 20.10.2014</ref> <ref name="potashcorp">{{Netiviide |url=http://www.potashcorp.com/industry_overview/2011/nutrients/40/ |pealkiri=Nitrogen |vaadatud=2014-10-21 |arhiivimisaeg=2014-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140918042145/http://www.potashcorp.com/industry_overview/2011/nutrients/40/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Roper">L. David Roper. [http://www.roperld.com/science/minerals/ammonia.htm World Ammonia Production] Viimati uuendatud 26.03.2014</ref> <ref name="nitrofert">[https://web.archive.org/web/20120903005347/http://www.nitrofert.ee/ee/ep2.html AS Nitrofert majanduslikud näitajad] Vaadatud 4.10.2014</ref> }} [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] [[Kategooria:Gaasid]] 3zna69a35bed0irsezodr7h8v9xrizj 0 29903 7193543 7037912 2026-07-15T20:34:44Z Andres 5 7193543 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Endine riik |nimi = Rooma riik |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Roman Republic Empire map.gif |asendikaart-tekst = Rooma riigi alade laienemise protsess |algusaasta = |lõppaasta = |valitsusvorm = [[kuningriik]] ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr]])<br>[[Rooma vabariik|vabariik]] ([[509 eKr|509]]–[[27 eKr]])<br>[[Rooma keisririik|keisririik]]: <br>:[[Lääne-Rooma]] ([[27 eKr]] – [[476]]),<br>:[[Ida-Rooma]] (330–1453) |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |pealinn = [[Rooma]]<br>[[Ravenna]]/[[Konstantinoopol]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Rooma riik''' ehk '''Vana-Rooma''' oli [[vanaaeg|vanaaja]] [[riik]], mis kujunes välja [[Rooma]] [[linnriik|linnriigist]] [[Itaalia]]s [[Latium]]is ja eksisteeris traditsioonilise periodiseeringu järgi 8. sajandist eKr kuni [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigi]] langemiseni 476. aastal. ==Territoorium== Roomlased vallutasid kõigepealt tänapäeva Itaalia alad ning seejärel enamiku teisi [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim [[Traianus]]e valitsemisajal ([[98]]–[[117]]). Lisaks püsivatele provintsidele hõlmasid tema vallutused lühiajaliselt ka Armeenia ja Mesopotaamia alasid. Trajanus ajal kuulusid Rooma riigi alla'peale Itaalia ja Vahemere saarte ka [[Britannia]] ([[Inglismaa]]), [[Gallia]] ([[Prantsusmaa]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Šveits]], osa [[Saksamaa]]st), [[Hispaania]], alad [[Doonau]]st lõunas ([[Baieri]], [[Austria]], [[Ungari]], [[Albaania]], [[Bulgaaria]], [[Serbia]], [[Horvaatia]], [[Sloveenia]]), [[Daakia]] ([[Rumeenia]]), [[Põhja-Makedoonia]], [[Ahhaia]] ([[Kreeka]]), [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] ([[Türgi]], [[Iraan]], osa [[Iraak]]i, [[Gruusia]], [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]]), [[Süüria]] ja [[Juudamaa]] (osa [[Jordaania]]st, Süüriast, [[Liibanon]]ist ja [[Iisrael]]ist) ja kogu [[Põhja-Aafrika]] rannik ([[Maroko]], [[Alžeeria]], [[Tuneesia]], [[Liibüa]] ja [[Egiptus]]). Alates [[2. sajand]]ist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. ==Rooma kuningriigi ajajärk== {{vaata|Rooma kuningriik}} Kuningate ajajärk ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr|509]] [[eKr]]) oli Rooma [[linnriik|linnriigi]] kujunemise aeg. Kesk-Itaalia [[latiinid]]ega asustatud Latiumi maakonnas kujunesid [[Tiber]]i jõe alamjooksu (umbes 25&nbsp;km jõe suudmest) küngastele maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. Pärimuse järgi rajas Rooma linna [[753 eKr]] [[Romulus]] ja seda aastat peeti ühtlasi roomlaste [[Ajaarvamine|ajaarvamise]] alguseks. Arheoloogilised andmed näitavad, et Rooma kujunes järk-järgult mitme varasema asula ühinemise tulemusel 9.–8. sajandil eKr. ===Kuningriigi valitsemiskorraldus=== Rooma kuningriigi (''Regnum Romanum'') eesotsas oli [[rahvakoosolek]]ul valitud [[Vana-Rooma kuningas|kuningas]]. Pärimuse järgi valitsesid üksteise järel 7 kuningat: [[Romulus]], [[Numa Pompilius]], [[Tullus Hostilius]], [[Ancus Mardus]], [[Tarquinius Priscus]], [[Servius Tuilius]] ja [[Tarquinius Superbus]]. Traditsioonilise kuningate nimekirja ajaloolisus on vaieldav. Tõenäolisemalt on ajalooline alus eelkõige kolmel viimasel [[etruskid]]e mõjuga nn [[Tarquinuste dünastia]] kuningal. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse ([[senat]]isse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul [[patriits]]ide [[aristokraatia]]. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas ([[plebei]]d). Vana-Rooma ühiskonnakihid-klassid kujunesid välja kuningate ajajärgust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajärgu lõpuni: *[[Patriits]]id ([[ladina keel]]es ''patres'' 'isad'): varajase Rooma vabariigi pärilik aristokraatlik seisus, kelle liikmetel oli algselt ainuõigus paljudele kõrgematele ametitele ja preestriametitele. *[[Plebei]]d (ld ''plebs'' 'rahvahulk'): ülejäänud vabakodanikkond; nende hulgas oli nii vaeseid talupoegi kui ka jõukaid maaomanikke ja kaupmehi. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. *Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid (ld k ''proles'' – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. *[[Ori|Orjad]]: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. ==Rooma vabariigi ajajärk== {{Vaata|Rooma vabariik}} Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] või [[509 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]]. Pärast kuninga (535 eKr – 509 eKr), [[Tarquinius Superbus]]e pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku [[vabariik|vabariigi]]. Rooma kujutas endast [[Aristokraatia|aristokraat]]likku [[vabariik]]i, kus suur osa rikkusest ja peaaegu kogu poliitiline võim koondus kitsa, nii [[patriits]]i- kui ka [[plebei]]suguvõsasid hõlmava aristokraatia kätte, mida nimetati [[Nobiliteet|nobilitee]]diks. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Nobiliteedi juhtimisel võitis Rooma Vahemere suurvõimu Kartaagot [[Puunia sõjad|Puunia sõ]]dades ja sai lakkamatute vallutussõdadega suurimaks jõuks kogu Vahemere ruumis. Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' ([[ladina keel]]es 'ühiskondlik asi'), kuna enamik ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas [[patriits]]id ja [[plebei]]d kui omaette seisused. Plebeid said patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid [[Rooma kodanik]]konna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Need [[seisus]]ed asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]] (patriitside ja rikaste plebeide esindajad, ld k ''nobilis'' – tuntud), kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes. [[Pilt:Extent of the Roman Republic and the Roman Empire between 218 BC and 117 AD.png|pisi|Rooma vabariigi ja Rooma riigi lainemine ajavahemikul 218 eKr kuni 117 pKr]] ==Vana-Rooma sõjandus== {{Vaata|Vana-Rooma armee}} Kuni 2. sajandi lõpuni eKr moodustati Rooma sõjavägi [[maakaitsevägi|maakaitseväe]] põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid väeliikidesse jagatud vanuste järgi: 17–45-aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45–60-aastased moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev [[leegion]] (ld k ''legere'' – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena ([[maniipul]]itena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Alates I Puunia sõjast (264–241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva [[Vana-Rooma merevägi|sõjalaevastiku]]. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Sõjalaagritest kujunesid hiljem asulad ning antiiklinnad. ==Rooma keisririik== {{vaata|Rooma keisririik}} Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Toimus ka Itaalia [[linnastumine]]. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Pärast [[liitlassõda]] anti [[89 eKr]] enamikule Itaalia liitlastele Rooma kodakondsus. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. ===Esimene keiser=== [[60 eKr]] sõlmisid [[Caesar]], [[Pompeius]] ja [[Crassus]] mitteametliku poliitilise liidu, mida hiljem hakati nimetama esimeseks [[triumviraat|triumviraadiks]]. Järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas [[diktatuur]]i. Kodusõja (31–30 eKr) tulemusel vallutas Rooma viimase hellenistliku suurriigi Egiptuse: pärast [[Actiumi lahing]]ut ([[31 eKr]]) ja [[Octavianus]]e võitu [[Marcus Antonius]]e ja [[Kleopatra]] üle liideti Egiptus [[30 eKr]] Rooma riigiga. Pärast Caesari surma kehtestus [[Octavianus]]e ülemvõim. Octavianuse valitsusaja algul kehtestati [[monarhism|monarhistlik]] valitsemissüsteem. [[27 eKr]] tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle ''Augustuse'' tiitli. [[Pilt:Map of the Roman Empire at its height.svg|300px|pisi|Rooma riik oma suurimas ulatuses, keiser [[Traianus]]e valitsemisajal u [[117]]]] ===Varane keisririik=== [[Pilt:Roman Empire 125.png|pisi|Rooma riik 125. aastal]] Keisririigiks nimetatakse "monarhilist režiimi", mille kehtestas [[Augustus]] 27 eKr ning mis kestis Lääne-Rooma riigi lõpuni. Ajaloolased eelistavad kasutada mõistet "[[printsipaat]]" (27 eKr – 284 pKr), et tähistada "suhteliselt liberaalset monarhiat kahel esimesel sajandil meie aja järgi". See oli varjatud monarhia, mis säilitas vabariiklikud institutsioonid. Augustus kandis tiitlit ''princeps'', mis tähendas riigipead ja esimest kodanike seas.<ref>Robert, Jean-Noël. Rooma. 2010, lk 25.</ref> Keiser (imperaator) koondas enda kätte "kõik võimuliigid: keisri käes oli konsulaarne ja prokonsulaarne ''imperium'' (lad. k. ülemvõim) (ta võis sekkuda riigiasjadesse Itaalias ja kogu riigis, ning käsutada sõjavägesid, mistõttu ongi ta ''imperator''), tribunaalne võim (tänu millele võis ta kokku kutsuda rahvakoosolekuid) ja ülempreestri ametikoht.<ref>Samas, lk 26.</ref> Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid [[Juliuste–Claudiuste dünastia|Juliuste-Claudiuste dünastia]] keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud [[Pannoonia]]s, [[Traakia]]s, [[Gallia]]s, [[Britannia]]s ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]]. Pärast [[Nero]] kukutamist tuli võimule [[Flaviuste dünastia]]. Provintside majandus edenes jõudsalt, [[Rooma provintsid|provintsikeskustest]] arenesid linnad ([[Gallia]]s [[Köln|Colonia Claudia Ara Agrippinensium]], [[Provence]]'is [[Aix-en-Provence|Aquae Sextiae]] ja [[Narbonne]], Inglismaal [[London|Londinium]], [[York|Eburacum]] ja [[Venta Belgarum]], [[Pürenee poolsaar]]el arendasid roomlased juba olemasolevaid linnu, näiteks [[Lissabon|Olissipo]], [[Tarragona|Tarraco]] ja asutasid [[Zaragoza|Caesaraugusta]], [[Mérida|Augusta Emerita]] ja [[Valencia|Valentia]], [[Dalmaatsia]]s [[Split]] ja [[Salona]], [[Pannoonia]]s [[Aquincum]], [[Carnuntum]] jt). Alates [[1. sajand]]i lõpust hakkas Itaalia neile oma juhtpositsiooni kaotama. Usukuulutaja [[Jeesus]]e tegevuse tulemusena kujunes 1. sajandil [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]] välja [[ristiusk]]. Esimeste sajandite jooksul&nbsp;m.a.j kasvas see teistest [[kultus]]test ja religioonidest suuremaks. [[380]]. aasta Tessaloonika ediktiga kuulutati [[Nikaia usutunnistus]]ele vastav kristlus [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ametlikult tunnustatud usundiks. Hiljem levis see üle kogu maailma. Paganlikud kultused ei kadunud kohe. ===Ühiskondlik korraldus=== Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kujunesid välja õigusliku ja sotsiaalse staatusega määratud rühmad, eriti [[senaatoriseisus]], [[ratsanikuseisus]] ja [[dekuraatoriseisus]]. *Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. *Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. *Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu ("tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusse väiketalupojad ja rentnikud. *Vabakslastud ([[libertiin]]id): truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. *Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased, õigusliku iseseisvuseta inimesed, keda kasutati majapidamistes, põllumajanduses, käsitöös ja halduses; Aristotelese ja Cato järgi isandate "kõnelevad tööriistad". Valdava osa keisririigi elanikest moodustasid väiketalupojad ja rentnikud. Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust [[latifundium]]ites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. ===Rooma arhitektuur=== [[Pilt:Forum Romanum Rom.jpg|pisi|]] Rooma riigi pealinn, Rooma, mille hiilgeaeg jäi 1. sajandisse pKr, oli tõeline esmane [[maailmalinn]]. Seal elas umbes miljon, võib-olla 1,2 miljonit elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k ''insula'' – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekorruselistes [[aatrium]]iga villades (ld k ''domus''). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine ([[Aurelianuse müür]]). Elanikkonna varustamiseks ja suurlinna toimetatavate kaupade ladustamiseks rajati suuri laohooneid ([[Horrea Galbae]]). Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: *[[Rooma foorum|foorum]] ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. *[[Rooma Panteon|Panteon]] – kõigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. *[[kanalisatsioon]]isüsteem (ld k ''cloaca maxima'' – suur äravoolukanal) – linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. *[[akvedukt]]id (ld k ''aquaeductus'' – veejuhe) – kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. *[[termid]] – üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused ([[Caracalla termid]]); avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud ([[Celsuse raamatukogu]]) ja söögikohad. *[[tsirkus]]ed (ld k ''ring'') – piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus – [[Circus Maximus]] mahutas pärast ümberehitust ~185 000 inimest. *[[amfiteater|amfiteatrid]] – teatrid, kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k ''gladius'' – lühike kahe teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitlusi ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater [[Colosseum]] mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. *teatrid – kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Kreeklastelt võeti üle [[sammas]]te ja [[poolsammas]]te kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises ([[Via Postumia]], [[Via Aemilia]], [[Appiuse tee]], tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. ===Hiline keisririik=== [[Pilt:Roman empire 395.jpg|pisi|Rooma riik 395. aastal]] [[3. sajand]]il elas Rooma riik üle sügava kriisi. Algas linnade langus, kaubalis-rahalised suhted nõrgenesid, põllumajanduses sai valitsevaks [[latifundium]]. Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus vähenes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3. sajandist järjest enam võõramaalasi (peamiselt [[germaanlased|germaanlasi]]), mille tõttu Rooma armee järk-järgult barbariseerus. Impeeriumis hakkas levima [[kristlus]], mille tõkestamiseks hakati kristlasi taga kiusama. Sõdurkeisrite ajajärgul, aastatel 235–284 pKr toimusid pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel ning keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele ning toimus mitmete provintside lahkulöömine. Keiser (270–275) [[Aurelianus]]el õnnestus riigi ühtsus taastada. [[Pilt:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|Hunnide invasioonid 1.–5. sajandini]] Hilise keisririigi ajajärku on nimetatud [[Dominaat|dominaadiks]], mis algas keiser [[Diocletianus|Diocletianusega]] ([[284]]–[[305]] ja koos [[Maximianus]]ega 286–305) [[284]]. aastal ning lõppes [[476]] aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Hilise keisririigi perioodi algust arvestatakse Diocletianuse valitsemisajast, sest ta suutis lõpetada aastakümneid kestnud segadused, millega kaasnesid põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises ja halduses. Tema ajal kehtestati ka keisrite nelikvõim ehk [[tetrarhia]], kuid sellest süsteemist loobuti. Samas säilis tava jagada keisririik kahe valitseja vahel, kus üks valitses ida- ja teine lääneprovintsides.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur I. Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma: XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 211–212.</ref> Diocletianuse ja [[Constantinus Suur]]e valitsemisajal (306–337) tugevnes riigi keskvõim ja [[bürokraatia]]. Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Temale järgnenud keisrid (v.a üks) olid kristlased.<ref>Kõiv, Mait. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa: vanaaeg. 2006, lk 182–183.</ref> [[Hunnid]]e sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370–375) vallandas [[Suur rahvasterändamine|suure rahvasterände]]. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad [[germaani hõimud]] ([[läänegoodid]] ja [[idagoodid]], [[langobardid]], [[vandaalid]], [[burgundid]], [[frangid]], [[anglid]], [[saksid]] jne), aga ka [[slaavlased|slaavi]] ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge. Lääne-Rooma riigi aladel rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Pärast Constantinust (306–337) valitsesid riigi ida- ja lääneosa erinevad keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum ([[Milano]]) ja hiljem [[Ravenna]]. Pärast keiser [[Theodosius I]] (379–395) surma ([[395]]) jagunes impeerium lõplikult [[Bütsants|Ida-Rooma riigiks]] ja [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigiks]]. ===Impeeriumi lagunemine=== [[Pilt:The Roman Empire ca 400 AD.png|pisi|Rooma riigi jagunemine ca 400. aastal [[Bütsants|Ida-Rooma riigiks]] ja [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigiks]]]] Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. 3. sajandil pKr kujunes Idagootide suur riik [[Must meri|Mustast merest]] põhja pool, mis ulatus [[Dnestr]]ist [[Volga]]ni ja [[Must meri|Mustast merest]] [[Läänemeri|Läänemereni]]. Umbes aastal 370 ründasid idagoote [[hunnid]] ja alistasid nad. Läänegoodid sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] aastal 378. Läänegoodid tungisid [[Alarich I]] juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat ning asusid seejärel elama algselt Lõuna-[[Gallia]]sse ning hiljem [[Pürenee poolsaar]]ele praeguse [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladele, kus nad asutasid võimsa [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]]. Kui Lääne-Rooma riiki ründasid [[hunnid]], kes ületasid [[451]]. aastal [[Rein]]i, tungisid nad [[Gallia]]s [[Orleans|Orleansini]]. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne [[Katalaunia lahing|Katalaunia väljadel]] 451 aastal sõjaliselt lüüa, siis aasta hiljem rüüstasid hunnid Põhja-[[Itaalia]]t, hävitasid [[Aquileia]]. Pärast hunnide riigi kokkukukkumist [[Nedao lahing]]u (453) järel liikusid idagoodid [[Theoderich Suur]]e juhtimisel esiteks [[Möösia]]sse (u 475–488). Theoderichist sai aastal 493 [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia kuningas|kuningas]]. Rooma armeesse värvatud [[Germaanlased|germaanlasest]] väepealik [[Odoaker]] kukutas 476. aastal viimase Lääne-Rooma keisri [[Romulus Augustulus]]e. Ida-Rooma riik ([[Bütsants]]) püsis kuni [[1453]]. aastani. ==Vaata ka== * [[Museo della civiltà romana]] * [[Rooma tsensorite loend]] * [[Vana-Rooma keisrite loend]] * [[Vana-Rooma kuningate loend]] * [[Vana-Rooma konsulite loend]] * [[Vana-Rooma rahasüsteem]] * [[Vana-Rooma sõjaväelised autasud ja karistused]] * [[Vanarooma muusika]] * [[Rooma kodusõjad]] *[[Itaalia ajalugu]] *[[Abielu Vana-Roomas]] *[[Rooma teed]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ancient Rome}} * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=453 Rooma keiserriigi sotsiaalmajanduslik areng uues käsitluses.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2/[[1928]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Põhja-Aafrika ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aafrika vanaaja riigid]] [[Kategooria:Vana-Rooma| ]] iwpdk7tu2xk6zvv96peemf5wuwsbb1x 7193591 7193543 2026-07-16T02:34:48Z Kruusamägi 1530 sissejuhatuse arendamine 7193591 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Endine riik |nimi = Rooma riik |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Roman Republic Empire map.gif |asendikaart-tekst = Rooma riigi alade laienemise protsess |algusaasta = |lõppaasta = |valitsusvorm = [[kuningriik]] ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr]])<br>[[Rooma vabariik|vabariik]] ([[509 eKr|509]]–[[27 eKr]])<br>[[Rooma keisririik|keisririik]]: <br>:[[Lääne-Rooma]] ([[27 eKr]] – [[476]]),<br>:[[Ida-Rooma]] (330–1453) |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |pealinn = [[Rooma]]<br>[[Ravenna]]/[[Konstantinoopol]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Rooma riik''' ehk '''Vana-Rooma''' oli [[vanaaeg|vanaaja]] [[riik]], mis kujunes välja [[Rooma]] [[linnriik|linnriigist]] [[Itaalia]]s [[Latium]]is ja eksisteeris traditsioonilise periodiseeringu järgi 8. sajandist eKr kuni [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langemiseni. Kuningate ajajärk arvatakse perioodi [[753 eKr]], legendi järgi rajati [[Rooma]] linn, kuni [[509 eKr]], mil kehtestati [[Rooma vabariik]]. Hiline vabariigi periood (133–30 eKr) oli teravate sisevastuolude ja kodusõdade aeg, mil vabariiklik võimukorraldus asendus järk-järgult [[monarhia]]ga. [[27 eKr]] muutus [[Augustus]]e valitsemisajal vabariik [[Rooma keisririik|Rooma keisririigiks]]. [[2. sajand]]i algul keiser [[Traianus]]e valitsemisajal oli riik oma võimsuse tipul ja seal elas tänapäevaste hinnangute järgi ligikaudu viiendik maailma rahvastikust. [[3. sajand]]il elas keisririik üle sügava kriisi ning süvenesid ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. [[4. sajand]]i lõpuks jagunes riik lõplikult Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Tolleaegsed roomlased vaatlesid seda aga ühtse riigina, mida halduslikel eesmärkidel juhtisid kaks keisrit. Viimane [[Lääne-Rooma keiser]] kukutati [[476]]. aastal. Ida-Rooma riik ehk [[Bütsants]] langes aga alles [[1453]]. aastal ühes [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemisega]] ja allesjäänud alade vallutamisega [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt. [[Vana-Kreeka]] ja Vana-Rooma [[antiikkultuur]]i ajastu on tuntud kui [[antiikaeg]] ning Vana-Rooma tsivilisatsioon on andnud oma panuse tänapäeva keelde, religiooni, ühiskonda, tehnoloogiasse, õigusse, poliitikasse, valitsemisse, sõjapidamisse, kunsti, kirjandusse, arhitektuuri ja inseneriteadusse. ==Territoorium== Roomlased vallutasid kõigepealt tänapäeva Itaalia alad ning seejärel enamiku teisi [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim [[Traianus]]e valitsemisajal ([[98]]–[[117]]). Lisaks püsivatele provintsidele hõlmasid tema vallutused lühiajaliselt ka Armeenia ja Mesopotaamia alasid. Trajanus ajal kuulusid Rooma riigi alla peale Itaalia ja Vahemere saarte ka [[Britannia]] ([[Inglismaa]]), [[Gallia]] ([[Prantsusmaa]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Šveits]], osa [[Saksamaa]]st), [[Hispaania]], alad [[Doonau]]st lõunas ([[Baieri]], [[Austria]], [[Ungari]], [[Albaania]], [[Bulgaaria]], [[Serbia]], [[Horvaatia]], [[Sloveenia]]), [[Daakia]] ([[Rumeenia]]), [[Põhja-Makedoonia]], [[Ahhaia]] ([[Kreeka]]), [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] ([[Türgi]], [[Iraan]], osa [[Iraak]]i, [[Gruusia]], [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]]), [[Süüria]] ja [[Juudamaa]] (osa [[Jordaania]]st, Süüriast, [[Liibanon]]ist ja [[Iisrael]]ist) ja kogu [[Põhja-Aafrika]] rannik ([[Maroko]], [[Alžeeria]], [[Tuneesia]], [[Liibüa]] ja [[Egiptus]]). Alates [[2. sajand]]ist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. ==Rooma kuningriigi ajajärk== {{vaata|Rooma kuningriik}} Kuningate ajajärk ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr|509]] [[eKr]]) oli Rooma [[linnriik|linnriigi]] kujunemise aeg. Kesk-Itaalia [[latiinid]]ega asustatud Latiumi maakonnas kujunesid [[Tiber]]i jõe alamjooksu (umbes 25&nbsp;km jõe suudmest) küngastele maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. Pärimuse järgi rajas Rooma linna [[753 eKr]] [[Romulus]] ja seda aastat peeti ühtlasi roomlaste [[Ajaarvamine|ajaarvamise]] alguseks. Arheoloogilised andmed näitavad, et Rooma kujunes järk-järgult mitme varasema asula ühinemise tulemusel 9.–8. sajandil eKr. ===Kuningriigi valitsemiskorraldus=== Rooma kuningriigi (''Regnum Romanum'') eesotsas oli [[rahvakoosolek]]ul valitud [[Vana-Rooma kuningas|kuningas]]. Pärimuse järgi valitsesid üksteise järel 7 kuningat: [[Romulus]], [[Numa Pompilius]], [[Tullus Hostilius]], [[Ancus Mardus]], [[Tarquinius Priscus]], [[Servius Tuilius]] ja [[Tarquinius Superbus]]. Traditsioonilise kuningate nimekirja ajaloolisus on vaieldav. Tõenäolisemalt on ajalooline alus eelkõige kolmel viimasel [[etruskid]]e mõjuga nn [[Tarquinuste dünastia]] kuningal. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse ([[senat]]isse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul [[patriits]]ide [[aristokraatia]]. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas ([[plebei]]d). Vana-Rooma ühiskonnakihid-klassid kujunesid välja kuningate ajajärgust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajärgu lõpuni: *[[Patriits]]id ([[ladina keel]]es ''patres'' 'isad'): varajase Rooma vabariigi pärilik aristokraatlik seisus, kelle liikmetel oli algselt ainuõigus paljudele kõrgematele ametitele ja preestriametitele. *[[Plebei]]d (ld ''plebs'' 'rahvahulk'): ülejäänud vabakodanikkond; nende hulgas oli nii vaeseid talupoegi kui ka jõukaid maaomanikke ja kaupmehi. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. *Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid (ld k ''proles'' – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. *[[Ori|Orjad]]: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. ==Rooma vabariigi ajajärk== {{Vaata|Rooma vabariik}} Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] või [[509 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]]. Pärast kuninga (535 eKr – 509 eKr), [[Tarquinius Superbus]]e pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku [[vabariik|vabariigi]]. Rooma kujutas endast [[Aristokraatia|aristokraat]]likku [[vabariik]]i, kus suur osa rikkusest ja peaaegu kogu poliitiline võim koondus kitsa, nii [[patriits]]i- kui ka [[plebei]]suguvõsasid hõlmava aristokraatia kätte, mida nimetati [[Nobiliteet|nobilitee]]diks. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Nobiliteedi juhtimisel võitis Rooma Vahemere suurvõimu Kartaagot [[Puunia sõjad|Puunia sõ]]dades ja sai lakkamatute vallutussõdadega suurimaks jõuks kogu Vahemere ruumis. Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' ([[ladina keel]]es 'ühiskondlik asi'), kuna enamik ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas [[patriits]]id ja [[plebei]]d kui omaette seisused. Plebeid said patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid [[Rooma kodanik]]konna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Need [[seisus]]ed asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]] (patriitside ja rikaste plebeide esindajad, ld k ''nobilis'' – tuntud), kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes. [[Pilt:Extent of the Roman Republic and the Roman Empire between 218 BC and 117 AD.png|pisi|Rooma vabariigi ja Rooma riigi lainemine ajavahemikul 218 eKr kuni 117 pKr]] ==Vana-Rooma sõjandus== {{Vaata|Vana-Rooma armee}} Kuni 2. sajandi lõpuni eKr moodustati Rooma sõjavägi [[maakaitsevägi|maakaitseväe]] põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid väeliikidesse jagatud vanuste järgi: 17–45-aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45–60-aastased moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev [[leegion]] (ld k ''legere'' – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena ([[maniipul]]itena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Alates I Puunia sõjast (264–241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva [[Vana-Rooma merevägi|sõjalaevastiku]]. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Sõjalaagritest kujunesid hiljem asulad ning antiiklinnad. ==Rooma keisririik== {{vaata|Rooma keisririik}} Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Toimus ka Itaalia [[linnastumine]]. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Pärast [[liitlassõda]] anti [[89 eKr]] enamikule Itaalia liitlastele Rooma kodakondsus. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. ===Esimene keiser=== [[60 eKr]] sõlmisid [[Caesar]], [[Pompeius]] ja [[Crassus]] mitteametliku poliitilise liidu, mida hiljem hakati nimetama esimeseks [[triumviraat|triumviraadiks]]. Järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas [[diktatuur]]i. Kodusõja (31–30 eKr) tulemusel vallutas Rooma viimase hellenistliku suurriigi Egiptuse: pärast [[Actiumi lahing]]ut ([[31 eKr]]) ja [[Octavianus]]e võitu [[Marcus Antonius]]e ja [[Kleopatra]] üle liideti Egiptus [[30 eKr]] Rooma riigiga. Pärast Caesari surma kehtestus [[Octavianus]]e ülemvõim. Octavianuse valitsusaja algul kehtestati [[monarhism|monarhistlik]] valitsemissüsteem. [[27 eKr]] tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle ''Augustuse'' tiitli. [[Pilt:Map of the Roman Empire at its height.svg|300px|pisi|Rooma riik oma suurimas ulatuses, keiser [[Traianus]]e valitsemisajal u [[117]]]] ===Varane keisririik=== [[Pilt:Roman Empire 125.png|pisi|Rooma riik 125. aastal]] Keisririigiks nimetatakse "monarhilist režiimi", mille kehtestas [[Augustus]] 27 eKr ning mis kestis Lääne-Rooma riigi lõpuni. Ajaloolased eelistavad kasutada mõistet "[[printsipaat]]" (27 eKr – 284 pKr), et tähistada "suhteliselt liberaalset monarhiat kahel esimesel sajandil meie aja järgi". See oli varjatud monarhia, mis säilitas vabariiklikud institutsioonid. Augustus kandis tiitlit ''princeps'', mis tähendas riigipead ja esimest kodanike seas.<ref>Robert, Jean-Noël. Rooma. 2010, lk 25.</ref> Keiser (imperaator) koondas enda kätte "kõik võimuliigid: keisri käes oli konsulaarne ja prokonsulaarne ''imperium'' (lad. k. ülemvõim) (ta võis sekkuda riigiasjadesse Itaalias ja kogu riigis, ning käsutada sõjavägesid, mistõttu ongi ta ''imperator''), tribunaalne võim (tänu millele võis ta kokku kutsuda rahvakoosolekuid) ja ülempreestri ametikoht.<ref>Samas, lk 26.</ref> Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid [[Juliuste–Claudiuste dünastia|Juliuste-Claudiuste dünastia]] keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud [[Pannoonia]]s, [[Traakia]]s, [[Gallia]]s, [[Britannia]]s ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]]. Pärast [[Nero]] kukutamist tuli võimule [[Flaviuste dünastia]]. Provintside majandus edenes jõudsalt, [[Rooma provintsid|provintsikeskustest]] arenesid linnad ([[Gallia]]s [[Köln|Colonia Claudia Ara Agrippinensium]], [[Provence]]'is [[Aix-en-Provence|Aquae Sextiae]] ja [[Narbonne]], Inglismaal [[London|Londinium]], [[York|Eburacum]] ja [[Venta Belgarum]], [[Pürenee poolsaar]]el arendasid roomlased juba olemasolevaid linnu, näiteks [[Lissabon|Olissipo]], [[Tarragona|Tarraco]] ja asutasid [[Zaragoza|Caesaraugusta]], [[Mérida|Augusta Emerita]] ja [[Valencia|Valentia]], [[Dalmaatsia]]s [[Split]] ja [[Salona]], [[Pannoonia]]s [[Aquincum]], [[Carnuntum]] jt). Alates [[1. sajand]]i lõpust hakkas Itaalia neile oma juhtpositsiooni kaotama. Usukuulutaja [[Jeesus]]e tegevuse tulemusena kujunes 1. sajandil [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]] välja [[ristiusk]]. Esimeste sajandite jooksul&nbsp;m.a.j kasvas see teistest [[kultus]]test ja religioonidest suuremaks. [[380]]. aasta Tessaloonika ediktiga kuulutati [[Nikaia usutunnistus]]ele vastav kristlus [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ametlikult tunnustatud usundiks. Hiljem levis see üle kogu maailma. Paganlikud kultused ei kadunud kohe. ===Ühiskondlik korraldus=== Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kujunesid välja õigusliku ja sotsiaalse staatusega määratud rühmad, eriti [[senaatoriseisus]], [[ratsanikuseisus]] ja [[dekuraatoriseisus]]. *Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. *Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. *Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu ("tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusse väiketalupojad ja rentnikud. *Vabakslastud ([[libertiin]]id): truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. *Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased, õigusliku iseseisvuseta inimesed, keda kasutati majapidamistes, põllumajanduses, käsitöös ja halduses; Aristotelese ja Cato järgi isandate "kõnelevad tööriistad". Valdava osa keisririigi elanikest moodustasid väiketalupojad ja rentnikud. Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust [[latifundium]]ites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. ===Rooma arhitektuur=== [[Pilt:Forum Romanum Rom.jpg|pisi|]] Rooma riigi pealinn, Rooma, mille hiilgeaeg jäi 1. sajandisse pKr, oli tõeline esmane [[maailmalinn]]. Seal elas umbes miljon, võib-olla 1,2 miljonit elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k ''insula'' – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekorruselistes [[aatrium]]iga villades (ld k ''domus''). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine ([[Aurelianuse müür]]). Elanikkonna varustamiseks ja suurlinna toimetatavate kaupade ladustamiseks rajati suuri laohooneid ([[Horrea Galbae]]). Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: *[[Rooma foorum|foorum]] ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. *[[Rooma Panteon|Panteon]] – kõigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. *[[kanalisatsioon]]isüsteem (ld k ''cloaca maxima'' – suur äravoolukanal) – linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. *[[akvedukt]]id (ld k ''aquaeductus'' – veejuhe) – kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. *[[termid]] – üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused ([[Caracalla termid]]); avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud ([[Celsuse raamatukogu]]) ja söögikohad. *[[tsirkus]]ed (ld k ''ring'') – piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus – [[Circus Maximus]] mahutas pärast ümberehitust ~185 000 inimest. *[[amfiteater|amfiteatrid]] – teatrid, kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k ''gladius'' – lühike kahe teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitlusi ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater [[Colosseum]] mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. *teatrid – kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Kreeklastelt võeti üle [[sammas]]te ja [[poolsammas]]te kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises ([[Via Postumia]], [[Via Aemilia]], [[Appiuse tee]], tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. ===Hiline keisririik=== [[Pilt:Roman empire 395.jpg|pisi|Rooma riik 395. aastal]] [[3. sajand]]il elas Rooma riik üle sügava kriisi. Algas linnade langus, kaubalis-rahalised suhted nõrgenesid, põllumajanduses sai valitsevaks [[latifundium]]. Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus vähenes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3. sajandist järjest enam võõramaalasi (peamiselt [[germaanlased|germaanlasi]]), mille tõttu Rooma armee järk-järgult barbariseerus. Impeeriumis hakkas levima [[kristlus]], mille tõkestamiseks hakati kristlasi taga kiusama. Sõdurkeisrite ajajärgul, aastatel 235–284 pKr toimusid pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel ning keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele ning toimus mitmete provintside lahkulöömine. Keiser (270–275) [[Aurelianus]]el õnnestus riigi ühtsus taastada. [[Pilt:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|Hunnide invasioonid 1.–5. sajandini]] Hilise keisririigi ajajärku on nimetatud [[Dominaat|dominaadiks]], mis algas keiser [[Diocletianus|Diocletianusega]] ([[284]]–[[305]] ja koos [[Maximianus]]ega 286–305) [[284]]. aastal ning lõppes [[476]] aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Hilise keisririigi perioodi algust arvestatakse Diocletianuse valitsemisajast, sest ta suutis lõpetada aastakümneid kestnud segadused, millega kaasnesid põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises ja halduses. Tema ajal kehtestati ka keisrite nelikvõim ehk [[tetrarhia]], kuid sellest süsteemist loobuti. Samas säilis tava jagada keisririik kahe valitseja vahel, kus üks valitses ida- ja teine lääneprovintsides.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur I. Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma: XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 211–212.</ref> Diocletianuse ja [[Constantinus Suur]]e valitsemisajal (306–337) tugevnes riigi keskvõim ja [[bürokraatia]]. Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Temale järgnenud keisrid (v.a üks) olid kristlased.<ref>Kõiv, Mait. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa: vanaaeg. 2006, lk 182–183.</ref> [[Hunnid]]e sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370–375) vallandas [[Suur rahvasterändamine|suure rahvasterände]]. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad [[germaani hõimud]] ([[läänegoodid]] ja [[idagoodid]], [[langobardid]], [[vandaalid]], [[burgundid]], [[frangid]], [[anglid]], [[saksid]] jne), aga ka [[slaavlased|slaavi]] ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge. Lääne-Rooma riigi aladel rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Pärast Constantinust (306–337) valitsesid riigi ida- ja lääneosa erinevad keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum ([[Milano]]) ja hiljem [[Ravenna]]. Pärast keiser [[Theodosius I]] (379–395) surma ([[395]]) jagunes impeerium lõplikult [[Bütsants|Ida-Rooma riigiks]] ja [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigiks]]. ===Impeeriumi lagunemine=== [[Pilt:The Roman Empire ca 400 AD.png|pisi|Rooma riigi jagunemine ca 400. aastal [[Bütsants|Ida-Rooma riigiks]] ja [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigiks]]]] Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. 3. sajandil pKr kujunes Idagootide suur riik [[Must meri|Mustast merest]] põhja pool, mis ulatus [[Dnestr]]ist [[Volga]]ni ja [[Must meri|Mustast merest]] [[Läänemeri|Läänemereni]]. Umbes aastal 370 ründasid idagoote [[hunnid]] ja alistasid nad. Läänegoodid sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] aastal 378. Läänegoodid tungisid [[Alarich I]] juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat ning asusid seejärel elama algselt Lõuna-[[Gallia]]sse ning hiljem [[Pürenee poolsaar]]ele praeguse [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladele, kus nad asutasid võimsa [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]]. Kui Lääne-Rooma riiki ründasid [[hunnid]], kes ületasid [[451]]. aastal [[Rein]]i, tungisid nad [[Gallia]]s [[Orleans|Orleansini]]. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne [[Katalaunia lahing|Katalaunia väljadel]] 451 aastal sõjaliselt lüüa, siis aasta hiljem rüüstasid hunnid Põhja-[[Itaalia]]t, hävitasid [[Aquileia]]. Pärast hunnide riigi kokkukukkumist [[Nedao lahing]]u (453) järel liikusid idagoodid [[Theoderich Suur]]e juhtimisel esiteks [[Möösia]]sse (u 475–488). Theoderichist sai aastal 493 [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia kuningas|kuningas]]. Rooma armeesse värvatud [[Germaanlased|germaanlasest]] väepealik [[Odoaker]] kukutas 476. aastal viimase Lääne-Rooma keisri [[Romulus Augustulus]]e. Ida-Rooma riik ([[Bütsants]]) püsis kuni [[1453]]. aastani. ==Vaata ka== * [[Museo della civiltà romana]] * [[Rooma tsensorite loend]] * [[Vana-Rooma keisrite loend]] * [[Vana-Rooma kuningate loend]] * [[Vana-Rooma konsulite loend]] * [[Vana-Rooma rahasüsteem]] * [[Vana-Rooma sõjaväelised autasud ja karistused]] * [[Vanarooma muusika]] * [[Rooma kodusõjad]] *[[Itaalia ajalugu]] *[[Abielu Vana-Roomas]] *[[Rooma teed]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ancient Rome}} * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=453 Rooma keiserriigi sotsiaalmajanduslik areng uues käsitluses.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2/[[1928]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Põhja-Aafrika ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aafrika vanaaja riigid]] [[Kategooria:Vana-Rooma| ]] 0ce52e5jhqhgwsleed3krmqd5557pvx 0 30706 7193509 7155453 2026-07-15T17:49:02Z ~2026-39792-23 233548 /* Muusikasalvestised */ 7193509 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Lenna Kuurmaa | pilt = Lenna Kuurmaa 20110716 by Ahsoous (cropped).jpg | pildiallkiri = Lenna [[Tallinna merepäevad]]el (2011) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Lenna Kuurmaa | alias = | sünniaeg = {{süv|1985|9|26}} [[Tallinn]] | surmaaeg = | päritolu = [[Eesti]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[popmuusika]], meloodiline rokk | amet = [[laulja]], [[näitleja]] | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Vanilla Ninja]], [[Katrin Siska]], [[Piret Järvis]], [[Maarja Kivi]], [[Triinu Kivilaan]], [[Mihkel Raud]], [[Reigo Ahven]], [[Vaiko Eplik]] | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = |Pikkus=1,63 cm}} '''Lenna Kuurmaa''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1985]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] poplaulja ja näitleja. Ta sai tuntuks rahvusvahelist karjääri teinud ansambli [[Vanilla Ninja]] lauljana. Selle ansambli koosseisus esindas ta [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Šveitsi (2005) ja Eestit (2026). ==Elukäik== Ta on õppinud [[Tallinna 54. Keskkool]]is [[saksa keel]]e süvaõppeklassis. Juba koolipõlves musitseeris ta ansamblis. Ta kuulus kooli [[korvpall]]inaiskonda ning osales [[riistvõimlemine|võimlemis]]-, [[ujumine|ujumis]]- ja [[kergejõustik]]uvõistlustel. Ta on õppinud ka [[Nõmme Muusikakool]]is [[viiul]]it. Laulmist hakkas Lenna Kuurmaa nelja-aastaselt õppima [[Eesti Televisioon]]i laste laulustuudios, kus laulis ühtlasi eri vanuseastmete koorides kokku 12 aastat ja solistina hiljemgi. ETV laste- ja tütarlastekooriga osales ta paljudel rahvusvahelistel lauluvõistlustel. Kuurmaa on laulnud [[muusikal]]ides "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" ning "[[Helisev muusika]]". 16-aastaselt hakkas ta laulma muusikaprodutsent [[Sven Lõhmus]]e asutatud popansamblis Vanilla Ninja. Koolis saadud saksa keele süvaõppest oli tal palju kasu siis, kui Vanilla Ninja kolis [[Saksamaa]]le, esines ja tegi seal stuudiotööd ning hakkas mujalgi [[Euroopa]]s kontserte andma.<ref>[https://eeter.err.ee/1609846443/lenna-kuurmaa-kuni-bandi-hakkasin-tegema-olin-vaga-hea-opilane Lenna Kuurmaa: kuni bändi hakkasin tegema, olin väga hea õpilane] ERR Eeter, 03.11.2025.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=detsember}} 2009. aastal töötas ta osalise tööajaga [[Tallinna Laste Turvakeskus]]es.<ref>"Kes? Mis? Kus?". 2010, lk 125</ref> Plaaninud juba 2011. aastal kunagi perega [[Setomaa]]le talu pidama minna,<ref>[https://eeter.err.ee/1609543942/lenna-kuurmaa-maaelus-on-mingi-teistmoodi-vabastav-volu Lenna Kuurmaa: maaelus on mingi teistmoodi vabastav võlu] ERR Eeter, 06.12.2024.</ref> ostis ta [[koroonapandeemia]] ajal koos näitlejast elukaaslase [[Lauri Mäesepp|Lauri Mäesepaga]] seal [[Obinitsa]] küla lagunenud kirik-koolimaja. Selle baasil rajasid nad Ilmaveere elamuskeskuse, mis hõlmab ka restorani ja hotelli. Ettevõtmise käiku on dokumenteeritud tõsielusarjas "Lenna ja Lauri Ilmaveerel" (2024-2025), mida on näidatud nii telekanalis [[Kanal 2]] kui ka [[Telia Eesti|Telia]] Inspiras.<ref>Heleriin Tamm. [https://digitark.telia.ee/era/intervjuu-lenna-kuurmaa-ja-lauri-maesepp-jagavad-lahemalt-ponevast-projektist-setomaal/ Intervjuu: Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepp jagavad lähemalt põnevast projektist Setomaal] Digitark, 31.03.2024.</ref><ref>Kadi-Maarja Võsu. [https://sky.ee/rockfm/lenna-naudib-elu-polaarsust-uhel-paeval-napud-mullas-setomaal-jargmisel-suurel-laval Setomaal, järgmisel suurel laval Saksamaal, kolmandal vokalistiks rahvusvahelises koostöös]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 13.09.2024.</ref> Tal on ilmunud mitu soolosinglit ("Saatus naerdes homse toob", "Sellel ööl", "Rapunzel" jt). 2010. aasta mai lõpus ilmus tema debüütalbum "[[Lenna (album)|Lenna]]" ja [[2013]]. aasta lõpus album "[[Teine (album)|Teine]]". Ajakirja [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] lugejad valisid Lenna Kuurmaa 2006. ja 2008. aastal seksikaimaks naiseks. ==Töö ja looming== ===Muusika=== [[File:VanillaNinja.jpg|pisi|[[Vanilla Ninja]] ([[Piret Järvis]], Lenna Kuurmaa, [[Katrin Siska]]) [[Eurolaul 2007]]]] Lenna Kuurmaa osales [[1993]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i saates "[[Laulukarussell]]". [[2002]]. aastal võttis ta osa konkursist "[[Fizz Superstar]]", kus jõudis 15 veerandfinalisti hulka. Sellega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ja nii ta Vanilla Ninjasse valitigi.{{lisa viide}} Ansambli [[Vanilla Ninja]] koosseisus esindas ta [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveitsi]] [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]]. [[2006]]. aastal oli Kuurmaa "Laulukarusselli" 7–9-aastaste vanuserühma võistluse saatejuht. [[2007]]. aasta jaanuaris esines ta 2006. aasta [[R2 Aastahitt|R2 Aastahiti]] [[galakontsert|galakontserdil]] [[Unistuste Bänd]]i koosseisus, esitades [[Justin Timberlake]]'i loo "Sexyback". [[24. veebruar]]il 2007 esines Kuurmaa [[Tartu]]s Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva vastuvõtul.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]". 2008, lk 100–101</ref> 2007. aasta sügisel osales ta saatesarja "[[Kaks takti ette]]" eelžüriis.<ref>"Kes? Mis? Kus?". 2008, lk 421</ref> 20. augustil 2008 esitas ta [[Eesti hümn]]i Eesti-Malta jalgpalli sõpruskohtumisel<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/eesti-humni-esitab-lenna-kuurmaa/liiga/2024/teema/intervjuu Eesti hümni esitab Lenna Kuurmaa] Soccernet.ee, 14.08.2008.</ref> ja 12. augustil 2009 Eesti-Brasiilia jalgpallikohtumisel.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51197255/eesti-brasiilia-mangul-esitab-eesti-humni-lenna-kuurmaa Eesti - Brasiilia mängul esitab Eesti hümni Lenna Kuurmaa] Eesti Päevaleht, 06.08.2009.</ref> 2015. aasta sügisel võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". 2017. aasta [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|noorte laulu- ja tantsupeol]] esitas Lenna Kuurmaa solistina ka peo nimilugu "Mina jään". ====Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor==== [[File:Lenna Kuurmaa 20120529 by Ahsoous.jpg|pisi|Lenna Kuurmaa Tallinnas Raekoja platsil (2012)]] * 2007. aasta [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]us ehk võistlusel [[Eurolaul 2007]] osales ainult 10 laulu, mille [[Eesti Televisioon]] oli tellinud otse valitud autoritelt. [[Elmar Liitmaa]] laulu "Birds of Peace" sõnade autorid olid Lenna Kuurmaa ja [[Piret Järvis]], laulu esitas ansambel Vanilla Ninja. Laul sai neljanda koha. * [[Eesti Laul 2010|2010. aasta Eesti Laulu võistlusel]] sai Lenna Kuurmaa esitatud laul "Rapunzel" (autor [[Vaiko Eplik]]) teise koha. * [[Eesti laul 2012|2012. aastal]] sai tema esitatud laul "[[Mina jään]]" (autorid [[Mihkel Raud]] ja Lenna Kuurmaa) samuti teise koha. * [[Eesti Laul 2014|2014. aastal]] sai tema esitatud laul "Supernoova" (autor Mihkel Raud) neljanda koha. * [[Eesti Laul 2017|2017. aastal]] sai tema esitatud laul "Slingshot" (autorid Lenna Kuurmaa, Nicolas Rebscher, Michelle Leonard) kaheksanda koha.' * [[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026. aastal]] võtab osa Lenna Kuurmaa koos oma bändi [[Vanilla Ninja]]<nowiki/>ga Esindades eestit [[Eurovisioon|eurovisiooni lauluvõistlusel]] lauluga "[https://www.youtube.com/watch?v=iXVguLuMwkI Too epic to be true]" ====Muusikasalvestised==== {| class="wikitable" |+ !Aasta !Album !Väljaandja |- |2010 |"[[Lenna (album)|Lenna]]" |Mortimer Snerd |- |2013 |"[[Teine (album)|Teine]]" |Raud Meedia OÜ |- |2018 |"3X" |Made In Baltics |- |2024 |"Lenn4" |[[Kurvad uudised records|Kurvad Uudised Records]] |- ! !Singel ! |- |2007 |"Saatus naerdes homse toob" | |- |2010 |"Sellel ööl" | |- |2009 |"Rapunzel" | |- | rowspan="2" |2012 |"[[Mina jään]]" | |- |"Naked Harbour" |Jeahbeibe Oy |- | rowspan="3" |2017 |"Slingshot" |Janedoe Music |- |"Dance Alone" |Janedoe Music |- |"Varjud" (koos [[Traffic|Trafficuga]]) |[[Downtown Studios|Downtown]] |- | rowspan="2" |2018 |"Kolm korda" |Made In Baltics |- |"Keeruta" (koos [[Nublu (räppar)|Nubluga]]) |Made In Baltics |- |2020 |"Uues valguses" (koos [[Tanel Padar]]iga) |Padar Production |} ===Filmi- ja telesarjarollid=== * 2007 – Maya, "[[Kuhu põgenevad hinged]]" (režissöör [[Rainer Sarnet]]i [[mängufilm]]) * 2010 – Lili, "[[Kelgukoerad]]" ([[Kanal 2]] telesari) * 2008-2009 – Angela, "[[Kodu keset linna]]" ([[TV3]] telesari) * 2011 – Lenna, "[[Täitsa lõpp!]]" ([[Kinobuss]]i talgufilm) * 2011 – Laulja, "[[IT-planeet]]" ([[TV3]] telesari) * 2011 – Usuõde, "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" ([[Andres Maimik]]u ja [[Rain Tolk|Rain Tolgi]] mängufilm) * 2012 – Pille, "Üksik saar" ("Odinokiy ostrov") ([[Peeter Simm]]i mängufilm) * 2012 – Viivi, "[[Vuosaari (film)|Vuosaari]]" ([[Aku Louhimies|Aku Louhimiehe]] mängufilm) * 2013 – Anna, "8-pallo" (Aku Louhimiehe mängufilm) * 2017 – Ramilda, "[[Kättemaksukontor]]" ([[TV3]] telesari) * 2023 – Lenna (hääl), "[[Tähtsad ninad]]" ([[Ingomar Vihmar]]i mängufilm) * 2024-2025 – "Lenna ja Lauri Ilmaveerel" (tõsielusari) ==Tunnustus== * 2024 – [[Setomaa vald|Setomaa valla]] ettevõtlusauhind ([[Obinitsa kool-kirik|Obinitsa endisest kool-kiriku hoonest]] ümber ehitatud Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskuse loomise eest) ==Isiklikku== Lenna Kuurmaa lapsepõlv möödus Tallinnas [[Mustamäe]]l. Kooselust kitarrist [[Robert Vaigla]]ga<ref>"Kes? Mis? Kus?". 2010, lk. 470</ref> on tal kaks tütart (sündinud 2013<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-03-02 |pealkiri=Palju õnne! Lenna Kuurmaal sündis tütar |url=https://elu24.postimees.ee/1156264/palju-onne-lenna-kuurmaal-sundis-tutar |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> ja [[2015]]).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-05-08 |pealkiri=Lenna Kuurmaa: Aeg läheb nii, et ei jõua silmagi pilgutada! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82314106/lenna-kuurmaa-aeg-laheb-nii-et-ei-joua-silmagi-pilgutada |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> 2021. aastal abiellus ta näitleja Lauri Mäesepaga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-21 |pealkiri=Palju õnne! Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepp abiellusid |url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2021/06/21/palju-onne-lenna-kuurmaa-ja-lauri-maesepp-abiellusid/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=TV3 |keel=et}}</ref> Paaril on kaks ühist poega (sündinud 2020<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=2. veebruar 2021 |pealkiri=Nunnu valik! Lenna Kuurmaa paljastas, mis tema ja Lauri Mäesepa poeg nimeks sai |url=https://elu.ohtuleht.ee/1024935/nunnu-valik-lenna-kuurmaa-paljastas-mis-tema-ja-lauri-maesepa-poeg-nimeks-sai |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> ja 2025).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120376568/palju-onne-laulja-lenna-kuurmaa-toi-ilmale-neljanda-lapse Palju õnne! Laulja Lenna Kuurmaa tõi ilmale neljanda lapse]. kroonika.delfi.ee, 11. mai 2024</ref> Lenna Kuurmaa on [[jalgpall]]ifänn. Koolipõlves oli ta oma kooli tüdrukute jalgpallivõistkonnas [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. Ta on mitu korda esitanud [[Eesti jalgpallikoondis]]e mängu eel [[Eesti hümn]]i ning toetanud 2025. aastal jalgpalliliidu presidendiks kandideerinud [[Ragnar Klavan]]it tema valimiskampaanias.<ref>Helen Heidemann. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120372862/klops-hoiab-poialt-lenna-kuurmaa-toetab-vutikampaanias-oma-kuulsat-ekspeikat Klõps | Hoiab pöialt! Lenna Kuurmaa toetab vutikampaanias oma kuulsat ekspeikat] Kroonika/Delfi, 24.04.2025.</ref> ==Vaata ka== *[[XII noorte laulu- ja tantsupidu]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=0d988a9f-5615-4644-84ca-296fc05c3979|nimi=Lenna Kuurmaa}} * {{MusicBrainz nimi|id=b3e5b5a8-31c3-4609-bda6-1910a8ad6ea3|nimi=Lenna}} * {{veebi viide |pealkiri= Lenna Kuurmaa sai drum`n`bassi auhinna!|url= http://www.toptop.ee/news/970/lenna-kuurmaa-sai-drumnbassi-auhinna|väljaanne=TopTop.ee |aeg=1. veebruar 2009}} * {{veebi viide |pealkiri= Lenna Kuurmaa keelas oma alastifoto kasutamise näitusel |url= http://www.elu24.ee/?id=121188|väljaanne=Elu24.ee |aeg=19. mai 2009}} {{DEFAULTSORT:Kuurmaa, Lenna}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Vanilla Ninja]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 2xol30i30z7ipily5i8ki3wuuw4ibda 0 32660 7193665 6980108 2026-07-16T06:45:49Z Avjoska 1538 7193665 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[6. detsember|6. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1285]] – [[Fernando IV (Kastiilia)|Fernando IV]], Kastiilia kuningas *[[1421]] – [[Henry VI]], Inglismaa ja Prantsusmaa kuningas *[[1520]] – [[Barbara Radziwiłłówna]], Poola kuninganna *[[1478]] – [[Baldassare Castiglione]], Itaalia kirjanik ja diplomaat *[[1500]] – [[Nicolaus Mameranus]] (Nik Wagener), luksemburgi ajaloolane ja luuletaja *[[1586]] – [[Niccolò Zucchi]], itaalia astronoom *[[1608]] – [[George Monck, esimene Albemarle'i hertsog]], sõjaväelane *[[1609]] – [[David Mevius]], saksa jurist *[[1630]] – [[Göran von Sperling]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1637]] – [[Edmund Andros]], Briti koloniaalkuberner *[[1640]] – [[Claude Fleury]], prantsuse kirikuajaloolane *[[1664]] – [[Miklós Bercsényi]], Ungari krahv *[[1685]] – [[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Marie-Adélaïde]], Savoia printsess ja Burgundia hertsoginna *[[1721]] – [[James Elphinston]], briti keelemees *1721 – [[Guillaume-Chrétien de Lamoignon de Malesherbes]], Prantsuse riigimees *[[1723]] – [[Carl Sparre]], Rootsi riigimees *[[1724]] – [[Michael Ludwig Claus]], portreemaalija *[[1730]] – [[Sophie von La Roche]], saksa kirjanik *[[1732]] – [[Warren Hastings]], Briti poliitik *[[1775]] – [[Nicolas Isouard]], Malta helilooja *[[1778]] – [[Joseph Louis Gay-Lussac]], prantsuse füüsik ja keemik *[[1791]] – [[José Gutiérrez de la Vega]], hispaania kunstnik *[[1792]] – [[Willem II]], Hollandi kuningas *[[1797]] – [[Károly Nagy (astronoom)|Károly Nagy]], ungari matemaatik ja astronoom *[[1802]] – [[Paul Emile Botta]], Prantsuse konsul ja arheoloog *[[1804]] – [[Wilhelmine Schröder-Devrient]], saksa laulja *[[1805]] – [[Jean-Eugène Robert-Houdin|Jean Eugène Robert-Houdin]], prantsuse illusionist *1805 – [[Adolf Reubke]], saksa oreliehitaja *1810 – [[Robert Cornelius Napier]], Briti sõjaväelane *[[1812]] – [[Ana María Martínez de Nisser]], Colombia kangelane ja kirjanik *[[1813]] – [[Nikolai Ogarjov]], Vene kirjanik *[[1814]] – [[Juan Prim y Prats]], Hispaania sõjaväelane ja poliitik *[[1816]] – [[John Brown]], inglise tööstur *[[1821]] – [[Manuel Fernández y González]], Hispaania kirjanik *[[1823]] – [[Friedrich Max Müller]], saksa orientalist *[[1832]] – [[Karl Woldemar von Arpshofen]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[1833]] – [[John Singleton Mosby]], Ameerika kodusõja aegne siss *1833 – [[Nicolas Steffen-Pierret]], luksemburgi näitleja *[[1835]] – [[Nicolae Kalinderu]], rumeenia arstiteadlane *[[1841]] – [[Frédéric Bazille]], prantsuse kunstnik *[[1844]] – [[Petko Vojvoda]], bulgaaria vabadusvõitleja *[[1846]] – [[Henryk Jarecki]], poola helilooja ja pedagoog *[[1848]] – [[Johann Palisa]], austria astronoom *[[1849]] – [[August von Mackensen]], Saksa sõjaväelane *[[1857]] – [[Adalbert Matkowsky]], saksa näitleja *[[1859]] – [[Aleksandr Sadovski]], vene füüsik *[[1863]] – [[Charles Martin Hall]], USA keemik *[[1864]] – [[Nicodim Munteanu]], rumeenia kirikutegelane *[[1868]] – [[Fran Jaklič]] (Podgoričan), sloveeni kirjanik *[[1870]] – [[Nikolai Losski]], Vene filosoof *1870 – [[Johan Stahl]], Eesti sõjaväelane *[[1871]] – [[Mikola Voronõi]], ukraina kirjanik, lavastaja ja näitleja *[[1872]] – [[William S. Hart]], USA filminäitleja *[[1875]] – [[Jarogniew Drwęski]], poola ühiskonnategelane *1875 – [[Evelyn Underhill]], briti luuletaja *[[1878]] – [[Nikolai Pärna]], eesti arstiteadlane *[[1883]] – [[Kahlil Gibran]], Liibanoni luuletaja, kunstnik ja filosoof *[[1884]] – [[Itzhak Ben Zvi]], Iisraeli president 1952–1963 *[[1885]] – [[Birger Sjöberg]], Rootsi kirjanik ja helilooja *[[1886]] – [[Joyce Kilmer]], USA luuletaja *[[1887]] – [[Martin Ekström]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik *1887 – [[Lynne Fontanne]], näitleja *1887 – [[Karl Lukk]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *1887 – [[Carlos Martínez de Campos]], Hispaania sõjaväelane ja kirjanik *[[1888]] – [[Will Hay]], briti koomik ja amatöörastronoom *1888 – [[Árpád Szakasits]], Ungari poliitik *1888 – [[Toomas Tondu]] (Jüri Koik), eesti näitleja *[[1889]] – [[Albert Leopas]], Eesti esimene vannutatud tõlk *[[1890]] – [[Yoshio Nishina]], jaapani füüsik *1890 – [[Rudolf Schlichter]], saksa kunstnik *[[1891]] – [[Johannes Oskar Lauri]], eesti kirikutegelane, EELK peapiiskop eksiilis 1964–1971 *[[1892]] – [[Lina Carstens]], saksa näitleja *1892 – [[Osbert Sitwell]], Inglise kirjanik * 1892 – [[Tatu Pekkarinen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[1893]] – [[Dan Bădărău]], rumeenia filosoof *[[1894]] – [[Henri Catargi]], kunstnik *1894 – [[Jüri Kõrge]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Henriëtte Hilda Bosmans]], hollandi näitleja *[[1896]] – [[Ira Gershwin]], USA luuletaja *1896 – [[Elisabeth Lübek]], eesti esperantist *1898 – [[Alfred Eisenstaedt]], USA fotograaf *[[1898]] – [[Gunnar Myrdal]], Rootsi majandusteadlane ja poliitik, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhind]] 1974 *[[1900]] – [[Germán Arciniegas]], Colombia kirjanik ja ajaloolane *1900 – [[Agnes Moorehead]], USA näitleja *1900 – [[George Uhlenbeck]], USA füüsik *[[1901]] – [[Johannes Ostrat]], Vabadussõja veteran *1901 – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[1903]] – [[Jozef Baraník]], slovaki pedagoog ja füüsik *1903 – [[Gaito Gazdanov]], Vene kirjanik *1903 – [[N. I. Herescu]], rumeenia latinist *1903 – [[Tony Lazzeri]], USA pesapallur *[[1904]] – [[Ève Curie]], prantsuse kirjanik *1904 – [[Aleksandr Vvedenski]], vene luuletaja ja näitekirjanik *[[1905]] – [[James J. Braddock]], USA poksija *1905 – [[Nils Kyndel]], rootsi helilooja *[[1906]] – [[Martin Prost]], Eesti kergejõustiklane *[[1908]] – [[Pierre Graber]], Šveitsi poliitik *[[1909]] – [[Aleksander Sagim]], eesti majandusteadlane *1909 – [[Herbert Tuppits]], eesti põllumajandustadlane ja sordiaretaja *[[1911]] – [[Olle Bærtling]], rootsi helilooja *[[1912]] – [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]], eesti ajakirjanik *[[1913]] – [[Nikolai Amossov]], ukraina kirurg *1913 – [[Mercedes Ballesteros]], hispaania kirjanik *1913 – [[Eleanor Holm]], USA ujuja *1913 – [[Sergei Zalõgin]], Vene kirjanik *1916 – [[Kristján Eldjárn]], Islandi 3. president *[[1917]] – [[Kamāl Junblāţ]] (Kamal Jumblatt), Liibanoni druuside juht *[[1919]] – [[Gideon Klein]], Tšehhi helilooja *1919 – [[Paul de Man]], Belgia päritolu kirjandusteadlane *[[1920]] – [[Dave Brubeck]], USA džässipianist ja helilooja *1920 – [[Arved Oksaar]], Eesti õigusteadlane ja kergejõustiklane *1920 – [[George Porter]], Inglise füsikokeemik, [[Nobeli keemiaauhind]] 1967 *[[1921]] – [[Marcel Callo]], Prantsuse katoliiklik noorsootöötegija, õndsaks kuulutatud *1921 – [[Otto Graham]], USA Ameerika jalgpalli mängija *1921 – [[Marian Kołodziej]], poola kunstnik *1921 – [[Piero Piccioni]], Itaalia helilooja *1921 – [[Théophile Steffen]], luksemburgi kunstnik *[[1922]] – [[Arpad Arder]], eesti baptisti vaimulik *1922 – [[Ilo Sildmäe]], eesti õigusteadlane ja majandusajaloolane *1922 – [[Guy Thys]], Belgia jalgpallitreener *[[1924]] – [[Pavel Matev]], bulgaaria luuletaja ja esseist *1924 – [[Koji Tsuruta]], jaapani filminäitleja *[[1925]] – [[Harry Ingelman]], eesti ajakirjanik ja tõlkija *1925 – [[Herbert Valdsaar]], eesti keemik *[[1927]] – [[Sergio Corbucci]], Itaalia filmilavastaja *1927 – [[Tone Ferenc]], sloveeni ajaloolane *1927 – [[Vladimir Naumov]], Vene filmilavastaja *[[1928]] – [[Heino Apart]], Eesti kergejõustiklane *1928 – [[Gunnar Hellström]], rootsi näitleja ja lavastaja *1928 – [[Jan Hendriks]], saksa näitleja *1928 – [[Helgi Margna]], eesti arhitekt *1928 – [[Karel Pecka]], tšehhi kirjanik *1928 – [[Bobby Van]], USA laulja *[[1929]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse ajakirjanik *1929 – [[Nikolaus Harnoncourt]], Austria tšellist ja dirigent *1929 – [[Alain Tanner]], šveitsi filmilavastaja *1929 – [[Ilmar Palo]], eesti alpinist ja matkasportlane *[[1930]] – [[Eladio Cabañero]], hispaania luuletaja *1930 – [[Rolf Hoppe]], saksa näitleja *1930 – [[Hubert-Viktor Kahn]], eesti arstiteadlane *1930 – [[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja *1930 – [[Daniel Lisulo]], Sambia poliitik *[[1931]] – [[Zeki Müren]], türgi lauljatar *[[1932]] – [[Miroslav Fischer]], slovaki ooperilavastaja *1932 – [[Don King]], USA poksipromootor *[[1933]] – [[Henryk Górecki]], Poola helilooja *[[1935]] – [[Jakob Ots]], eesti kasvatusteadlane *[[1936]] – [[Heiki Lubi]], eesti tehnikateadlane *1936 – [[David Ossman]], USA koomik *[[1937]] – [[Alberto Pedro Spencer Herrera]], Ecuadori jalgpallur *1937 – [[Jiří Kodet]], tšehhi näitleja *1937 – [[Ivi Laur]], Eesti motosportlane ja treener *[[1938]] – [[Maie Saealle]], eesti balletitantsija *1938 – [[Tiia Saealle]], eesti balletitantsija *1936 – [[Eevi Astel]], eesti etnoloog ja museoloog *[[1939]] – [[Andres Laur]], eesti ehitusinsener *[[1941]] – [[Kersti Adams-Ray]], rootsi raadioajakirjanik *1941 – [[Helen Cornelius]], USA kantrimuusik *1941 – [[Evald Hermaküla]], eesti näitleja ja lavastaja *1941 – [[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja *1941 – [[Bruce Nauman]], USA kunstnik *1941 – [[Veiko Siimar]], eesti tehnikateadlane ja ujuja *[[1942]] – [[Eda Aru]], eesti arhitekt *1942 – [[Peter Handke]], Austria kirjanik *1942 – [[Ülo Iter]], Eesti kergejõustiklane *1942 – [[Mati Merilo]], Eesti autosportlane *1942 – [[Herbjørg Wassmo]], Norra kirjanik *[[1943]] – [[Henn-Risto Mikelsaar]], eesti kirjanik *1943 – [[Ustav-Esko Mikelsaar]], eesti biokeemik ja kirjanik *1943 – [[Ene Märtin]], Eesti orienteeruja ja suusataja *1943 – [[Matti Reimann (pianist)|Matti Reimann]], eesti pianist ja dirigent *1943 – [[Madis Rohi]], Eesti murdmaasuusataja ja treener *1943 – [[Taivu Uljas]], Eesti võrkpallur *[[1944]] – [[Jonathan King]], briti muusikaprodutsent, laulja ja laulukirjutaja *[[1945]] – [[Larry Bowa]], USA pesapallur *1945 – [[Josip Globevnik]], sloveeni matemaatik *1945 – [[Viktor Kass]], eesti maletreener *1945 – [[Rafał Wojaczek]], poola kirjanik *[[1946]] – [[Fred Breinersdorfer]], saksa kriminaalkirjanik *1946 – [[Emilio Santiago]], brasiilia laulja ja helilooja *[[1947]] – [[Geoffrey Hinton]], briti teadlane *1947 – [[Kim Simmonds]], briti muusik ja laulukirjutaja *1947 – [[Rein Veetõusme]], eesti riigiametnik *1947 – [[Henk van Woerden]], hollandi kunstnik ja kirjanik *[[1948]] – [[Kalev Kallo]], Eesti ehitusinsener, poliitik ja sporditegelane *1948 – [[Marius Müller-Westernhagen]], saksa muusik ja laulja *1948 – [[Keijo Rosberg]] (ka Keke Rosberg), Soome autovõidusõitja *1948 – [[JoBeth Williams]], USA filminäitleja *1948 – [[Yoshihide Suga]], Jaapani poliitik *[[1949]] – [[Janet Anderson]], Suurbritannia poliitik *1949 – [[Mihhail Jampolski]], vene kulturoloog *[[1950]] – [[Guy Drut]], prantsuse tõkkejooksja ja poliitik *1950 – [[Joe Hisaishi]], jaapani helilooja *1950 – [[Daniel Sahuleka]], Hollandi laulja *1950 – [[Vallo Kepp]], eesti filmilavastaja ja -operaator *1950 – [[Mai Laas]], Eesti sporditegelane *[[1951]] – [[Daniel Adni]], Iisraeli pianist *1951 – [[Gerald Charles James Francis]], Inglismaa jalgpallur ja treener *1951 – [[Aleksandr Smirnov (poksija)|Aleksandr Smirnov]], Eesti poksija ja kohtunik *1951 – [[Sulev Soodla]], eesti pedagoog *[[1952]] – [[Rick Charlesworth]], Austraalia kriketi- ja maahokimängija *1952 – [[Viktor Viktorov]], Eesti korvpallur ja spordipedagoog *[[1953]] – [[Tom Hulce]], USA näitleja *1953 – [[Masami Kurumada]], Jaapani mangakunstnik *1953 – [[Dwight Stones]], USA kergejõustiklane *1953 – [[Gary Ward]], USA pesapallur *1953 – [[Agnes Jürgens]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja *[[1954]] – [[António Feio]], portugali näitleja *1954 – [[Andrei Minenkov]], Nõukogude Liidu iluuisutaja *1954 – [[Janusz Wojciechowski (poliitik)|Janusz Wojciechowski]], Poola poliitik *[[1955]] – [[Anne Begg]], Suurbritannia poliitik *1955 – [[Raymond Benson]], USA lavastaja, helilooja ja kirjanik *1955 – [[Rick Buckler]], briti trummar *1955 – [[Ramon Lindal]], eesti kergejõustiklane ja autosportlane *1955 – [[Steven Wright]], USA koomik *1955 – [[Anthony Stewart Woodcock]], Inglismaa jalgpallur *[[1956]] – [[Peter Buck]], [[R.E.M.|R.E.M]]-i kitarrist *1956 – [[Randy Rhoads]], USA kitarrist *[[1957]] – [[Tudor Dumitrescu]], rumeenia pianist ja helilooja *[[1958]] – [[Xander Berkeley]], USA näitleja *1958 – [[Nicholas Park]], Inglise animafilmilavastaja *[[1960]] – [[Annes Ihoma]], eesti pedagoog ja luuletaja *1960 – [[Indrek Kalda]], eesti muusik ([[Lindpriid]]) *[[1961]] – [[Antonio Calloni]], brasiilia näitleja *1961 – [[Bill Hicks]], USA koomik *1961 – [[David Lovering]], USA trummar *1961 – [[Jonathan Melvoin]], USA klahvpillimängija *1961 – [[Manuel Reuter]], Saksamaa autovõidusõitja *[[1962]] – [[Janine Turner]], USA näitleja *[[1964]] – [[Raul Kukk]], Eesti kirimaletaja ja tennisetreener *1964 – [[Ilmar Naaber]], Eesti sõudja *1964 – [[Mall Nukke]], eesti graafik ja installatsioonikunstnik *1964 – [[Sylvie Goulard]], Prantsusmaa poliitik *[[1965]] – [[Gordon Scott Durie]], Šotimaa jalgpallur *[[1966]] – [[Natascha Badman]], Šveitsi triatleet *1966 – [[Per-Ulrik Johansson]], rootsi golfimängija *1966 – [[Anneli Palo]], eesti botaanik-ökoloog *[[1967]] – [[Lucia Rijker]], hollandi poksija *[[1968]] – [[Karl Ove Knausgård]], norra kirjanik *1968 – [[Olaf Lubaszenko]], poola filmirežissöör ja filminäitleja *1968 – [[Andres Lemba]], helilooja ja muusikateooria õppejõud *1968 – [[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik *[[1969]] – [[Jörg Heinrich]], Saksamaa jalgpallur *1969 – [[Irene Grandi]], itaalia laulja *1969 – [[Konrad Szymański]], Poola poliitik *[[1970]] – [[Ulf Ekberg]], USA klahvpillimängija *1970 – [[Ene-Renate Pähkla]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog *1970 – [[Amineh Kakabaveh]], kurdi päritolu Rootsi vasakpoolne poliitik *[[1971]] – [[Odd-Bjørn Hjelmeset]], Norra murdmaasuusataja *1971 – [[Richard Krajicek]], Hollandi tennisist *1971 – [[Katariina Unt]] (Lauk-Tamm), eesti näitleja *1971 – [[Carole Thate]], hollandi maahokimängija *1971 – [[Ryan White]], USA AIDS-iaktivist *[[1972]] – [[Ramona Mănescu]], Rumeenia jurist ja poliitik *[[1973]] – [[Níkos Christodoulídis]], Küprose poliitik *[[1974]] – [[Arjan Ebbinge]], hollandi jalgpallur *1974 – [[Olavi Teppan]], eesti tõlkija ja toimetaja *[[1976]] – [[Colleen Haskell]], USA tõsielusarjas osaleja *1976 – [[Lindsay Price]], USA näitleja *[[1977]] – [[Kevin Cash]], USA pesapallur *1977 – [[Ichikawa Ebizō XI]], jaapani kabukinäitleja *1977 – [[Andrew Flintoff]], inglise kriketimängija *1977 – [[Chanella Hodge]], hollandi näitleja *1977 – [[Grete Lõbu]], Eesti teleajakirjanik *1977 – [[Villu Teder]], eesti suusakahevõistleja *1977 – [[Villem Lapimaa]], Eesti jurist, kohtunik *[[1978]] – [[Mijailo Mijailović]], [[Anna Lindh]]i mõrvar *1978 – [[Ramiro Pez]], itaalia ragbimängija *[[1979]] – [[Tim Cahill]], Austraalia jalgpallur *[[1980]] – [[Steve Lovell]], Inglismaa jalgpallur *1980 – [[Sulo Tintse]], eesti laulja *1980 – [[Kei Yasuda]], jaapani poplaulja *[[1981]] – [[Reigo Rosenthal]], eesti ajaloolane *[[1982]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur * 1982 – [[Philip Nossmy]], rootsi kergejõustiklane *[[1986]] – [[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja * 1986 – [[Matt Niskanen]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1988]] – [[Helen Schmidt]], Eesti triatleet * 1988 – [[Sandra Nurmsalu]], eesti laulja ja viiulimängija * 1988 – [[Nils Petersen]], saksa jalgpallur * 1988 – [[Jonathan Hogg]], inglise jalgpallur *[[1989]] – [[Cecília Dassi]], brasiilia näitleja *[[1992]] – [[Viktor Antipin]], vene jäähokimängija *[[1993]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 1993 – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[1995]] – [[Joy Gruttmann]], saksa lapslaulja *[[1996]] – [[Mihkel Kirves]], eesti korvpallur *[[1997]] – [[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 06.]] 177c1sdyyl6tznl0a2r5x9rga5gnbpl 0 33956 7193748 7109085 2026-07-16T09:07:07Z Kruusamägi 1530 7193748 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Händkakk | staatus = | pilt = Händkakk.jpg | pildi_seletus = Händkakk [[Paadenurme looduskaitseala]]l | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Strix uralensis | ID = 22689108 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2021 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | värvus = linnud | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kakulised]] ''Strigiformes'' | sugukond = [[Kaklased]] ''Strigidae'' | perekond = [[Kakk]] ''Strix'' | liik = '''Händkakk''' | binaarne = ''Strix uralensis'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771 | levikukaart = StrixUralensisIUCN.svg | levikukaardi_laius = | levikukaardi_seletus = }} [[Fail:Video of ural owl (Strix Uralensis) on the lookout and hunting.webm|pisi|Händkakk valvamas ja jahil. 2022. aasta kevad Kõrvemaal]] [[Fail:DM550173 Ural owl male and female territorial calls.ogg|pisi|Isase ja emase händkaku territoriaalhüüded Tšehhis, Treškovás]] '''Händkakk''' (''Strix uralensis'') on [[kaklane|kaklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakk|kaku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[röövlind]]. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka '''uurali kakuks''' ja '''uraali kakuks''', samuti '''pikksaba-kakuks'''. Ta kuulub samasse perekonda [[kodukakk|kodukaku]] ja [[habekakk|habekakuga]], olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 [[alamliik]]i. == Levila == Händkakk on levinud [[Lapimaa]]st [[Sahhalin]]i ja [[Jaapan]]ini, esineb ka [[Kesk-Euroopa]] mäestikualadel [[Alpid]]es, [[Karpaadid|Karpaatides]] ja [[Balkan]]il. [[Aasia]]s elab händkakk [[Siber]]is kuni [[Altai]], [[Sajaanid]]e ja [[Taga-Baikalimaa]]ni, [[Jakuutia]]s, Põhja-[[Mongoolia]]s, [[Korea]]s ja [[Primorje]]s.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 293</ref> Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast [[okasmets]]a ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab. Euroopas arvatakse elavat umbes 82 000 paari händkakke, neist Venemaal 65 000 ja Kesk-Euroopas 1000. Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline [[haudelind]].<ref name="Loomade elu"/> Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel arvukas talikülaline.<ref name="Loomade elu"/> Händkaku siinset pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1500–2500 paarile, talvist arvukust 4000–6000 isendile.<ref name="hirundo" /> == Välimus == Händkaku kehapikkus on 50–60 cm, [[tiib|tiiva]] pikkus 32–38 cm, tiibade siruulatus 115–125 cm, kaal 700–1000 g. Emased linnud on suuremad.<ref name="Loomade elu"/> Vanalinnu ülapool on hele, ookrivärvi pruunide triibukeste ja vähemärgatavate ristipidiste märgistega. Tiiva väikesed kattesuled on pruunid, hoo- ja tüürsuled on ookerpruunid tumepruunide vöötidega. Alapool on valge, pruunide pikimärgistega. Karpaatides esineb tumepruune isendeid.<ref name="Loomade elu"/> Vikerkest on tumepruun, [[nokk]] on kollane ja [[küünis]]ed mustad.<ref name="Loomade elu"/> Näoketas on hästi arenenud. Kõrvad asetsevad ebasümmeetriliselt.<ref name="Loomade elu"/> [[Saba]] on 30 cm pikk ja kiiljas. Sulestik on ühesugune igal aastaajal ning kummastki soost lindudel. [[Tiib|Tiivad]] on ümarad. Sulgkõrvu ei ole. Varbad on kuni küünisteni sulis. == Eluviis == Händkakk on öise eluviisiga [[paigalind]], kes toitub pisinärilistest ja väikelindudest. Pesitsemise ajal eelistab ta närilisi. Näriliste arvukus määrab händkaku arvukuse: headel hiireaastatel on pesas poegi rohkem. Halbadel saagiaastatel muutub händkakk hulgulinnuks. Ta ründab suuremaidki saakloomi, näiteks [[jänes]]eid. Väljaspool pesitsushooaega ründab händkakk linde alates [[värvulised|värvulistest]] kuni [[teder|tedreni]].<ref name="Loomade elu"/> Pesa teeb enamasti puutüükasse või -õõnsusse, tavaliselt teiste lindude vanades pesades. [[Kurn]]as on 3–4, harva 2–6 muna, mida emaslind haub 27–29 päeva. Emaslind alustab haudumist kohe pärast esimese muna munemist ja sellepärast on pojad pesas eri vanusega. Pojad on pesas ligi 5 nädalat.<ref name="Loomade elu"/> Viimasel ajal on täheldatud händkaku pesitsemist [[pesakast]]is, kui see on piisavalt suur. Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ning ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad. Pesitsemise ajal emaslind pesalt ei lahku. Teda toidab isaslind. Pojad kooruvad eri aegadel, tüüpiliselt järjestikustel öödel. Poegade suremus on suur ning harva lennuvõimestub rohkem kui 2 poega pesakonnas. [[Linnulaul|Laul]] on mõlemast soost lindudel ühesugune, pehme ja sügav. == Galerii == <gallery> Fail:Händkakupoeg.jpg|Händkaku poeg [[Albu vald|Albu vallas]] Fail:Ural owl (Strix uralensis) ringing.jpg|Händkaku rõngastamine Fail:Strix uralensis -Banham Zoo, Norfolk, England-8a.jpg|Händkakk Bahami loomaaias Inglismaal Fail:Strix uralensis uralensis MHNT.ZOO.2010.11.158.4.jpg|''Strix uralensis uralensis'' munad Fail:Strix uralensis juvenile portrait.jpg|Händkaku poeg Fail:Nistbox Ural Owl.jpg|Händkaku pesakast Fail:Ural owl (Strix uralensis) in Kõrvemaa, Estonia (March 2022).jpg|Händkakk Kõrvemaal 2022. aasta kevadel Ural owl (strix uralensis) in Kõrvemaa, Estonia (2023).jpg|Händkakk Kõrvemaal 2023. aastal </gallery> == Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Strix uralensis|Händkakk}} * {{Elurikkus}} * [http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/haendkakk Händkakk] eoy.ee * [http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRURA2.htm Händkakk] bio.edu.ee [[Kategooria:Kaklased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] 9bbq5h80nms3i4x0y3wrxrcpozab7zv 0 37721 7193510 7123900 2026-07-15T17:49:20Z Hummel15 85217 /* Kohustuslik minimaalne üldvarustus */ 7193510 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Keeletoimeta|aasta=2017|kuu=mai}}{{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2019|kuu=veebruar}} [[Pilt:Shenandoah Bremen in Tallinn 20 June 2013.JPG|pisi|Väikelaevu [[Tallinna Vanasadama Jahisadam|Tallinna Vanasadama jahisadamas]]]] [[Pilt:Sailing yachts at Pirita Slip Tallinn 23 February 2015.JPG|pisi|Talvitumiseks kaldale tõstetud jahte Pirita jahisadamas]] [[Pilt:Bavaria Cruiser 55 II.jpg|pisi|Pikemateks reisideks ja purjevõistlusteks mõeldud avamerejaht ehk B- või A-kategooria väikelaev]] [[Pilt:Flipper760Stegesund20150804.JPG|pisi|Odavam ja ökonoomsem perematkadeks mõeldud tänapäevane C-kategooria mootorpaat]] [[Pilt:Harbour on Muuratjärvi.jpg|pisi|D- või C-kategooria paate-väikelaevu kohalikus paadisadamas]] '''Väikelaev''' on vastavalt Meresõiduohutuse seadusele [[veesõiduk]] kogupikkusega 2,5–24 meetrit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või [[sport]]imiseks.<ref name="eRT_MSOS_P2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/130122023003#para2lg1p3 Meresõiduohutuse seadus, § 2]</ref> Väikelaevaks ei liigitu [[primitiivne veesõiduk]] ega [[Spordialaliit|spordialaliidu]] poolt kehtestatud standarditele vastav sport-veesõiduk hoolimata kogupikkusest 2,5 m või enam. Eestis avalikul veekogul kasutatav väikelaev peab olema kantud Transpordiameti registrisse ja kandma vastavat registritunnust. Väikelaeva võib kasutada ka äritegevuses: korraldada tasu eest vabaajareise, rentida vabaajareisideks või sportimiseks, kasutada väikelaevajuhtide koolituseks või esitleda müügi eesmärgil tingimusel, et see veesõiduk ei vea üle 12 [[reisija]]. == Kirjeldus ja võimalused == === Üldine === Väikelaev on näiteks [[paat]], [[purjejaht]], [[kaater]], mida on suhteliselt lihtne kasutada ja hoida. Väikelaevandus on hea võimalus tavainimesele (kel puudub ühtlasi ametlik merekooli haridus) veesõidukogemuste või -elamuste omandamiseks ja [[merekultuur]]i mõistmiseks vastavalt oma võimetele ja huvile. Väikelaevu kasutatakse vaba aja veetmiseks ja [[harrastus]]teks (sealhulgas [[kalastamine]]), sõltumata registrikuuluvusest. Kasutuspõhimõte on võrreldav ka [[autosuvila]]ga. Väikelaevade jaoks on tavaliselt eraldatud omad sadamaalad või ehitatud eraldi [[väikesadam]]ad, kus on madalam sügavus ja hõlbus [[sildumine]] ning kaldateenused harrastusmeresõitjaile. Sadamakoha omamise kuutasud Eesti väikelaevasadamates sõltuvad sadama asukohast ja veesõiduki pikkusest, kuid jäävad tavaliselt 100–300 euro vahemikku. Väikelaev ei tohi sõiduks pardale võtta üle 12 reisija – üle 12 reisijaga laev on juba [[reisilaev]], suurusest olenemata. Registri või tüübikinnituse järgi võib väikelaevale lubatavate inimeste koguarv olla määratud ka väiksem. === Majandustegevus === Väikelaeva on reisijate arvu (ja pardale lubatavate koguarvu) nõuet järgides lubatud kasutada ühtlasi järgnevaks majandustegevuseks: * tasuliste vabaajareiside läbiviimine; * rentimine vabaajareisideks või sportimiseks; * väikelaevajuhtide koolitamine; * esitlemine müügi eesmärgil. == Jagunemine ja kategooriad == Vastavalt merekõlblikkusele ja konstruktsioonile jaotatakse Eestis väikelaevad kategooriatesse: # A ([[ookean]]) – pikkadeks piiranguteta merereisideks, kus tuule tugevus võib ületada 8 palli ja [[laine]] kõrgus olla üle 4 m; # B ([[avameri]]) – avameresõiduks, tuule tugevusega kuni 8 palli ja laine kõrgusega kuni 4 m; # C ([[rannik]]uvesi) – rannalähedaseks sõiduks, sõiduks suurtel lahtedel, järvedel, jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 m; # D (kaitstud veed) – sõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3&nbsp;m (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5&nbsp;m). Näiteks [[Soome]]s on jaotatud väikelaevu kategooriatesse sarnaselt, kuid tähistatud ka numbriliselt 1–4. Riikides on mõnikord väikelaeva (ja väikese laeva) kasutamisel või varustamisel rakendatud konkreetsemaid nõudeid ka tulenevalt kere pikkusest. Näiteks alates pikkusest 7 m ja 12 m. Sarnaste pikkuste mõistes sätestatakse ühtlasi nõudeid [[COLREG]]-is. == Pardavarustus == === Kohustuslik minimaalne üldvarustus === Eestis registreeritud väikelaeva kohustuslik minimaalne pardavarustus vastavalt kategooriale (2015. aasta seisuga): {| class="wikitable" ! Kategooria ! A ! B ! C ! D |- ! Pääste- ja avariivarustus | Igale pardalolijale [[päästevest]] kandejõuga vähemalt 100 N, [[päästerõngas]] või [[päästeling]] koos viskeliiniga 15–25&nbsp;m, [[päästeparv]], 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 [[tulekustuti]]t (2&nbsp;kg), [[tulekustutustekk]], esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. | Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25&nbsp;m, päästeparv, 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 tulekustutit (2&nbsp;kg), tulekustutustekk, esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. | Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25&nbsp;m, 3 punast säratuld, tulekustuti 2&nbsp;kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul), esmaabikomplekt, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. | Igale pardalolijale päästevest, ohutusvest või ujuvusvahend kandejõuga vähemalt 50 N, tulekustuti 2&nbsp;kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul). |- ! Navigatsioonivarustus | [[Kompass]], vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või [[Lood (merendus)|lood]], [[binokkel]]. | Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. | Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. | Kompass, udupasun või muu heliseade. |- ! Tekivarustus | 2 ankrut 50&nbsp;m ankruotsaga, [[triivankur]], pukseerimisots (3x laeva pikkus), [[pootshaak]]. | 2 ankrut 50&nbsp;m ankruotsaga, triivankur, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak. | [[Ankur]] 25&nbsp;m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak, aerud või mõla. | Ankur 15&nbsp;m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), aerud või mõla. |- ! Muud seadmed ja vahendid | Pilsipump, [[navigatsioonituled]] (vastavalt [[COLREG]]-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, [[radar]]ipeegeldi, jäätmekogumisvahend. | Pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, radaripeegeldi, jäätmekogumisvahend. | Pilsipump või [[hauskar]], navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, jäätmekogumisvahend. | Hauskar või pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, jäätmekogumisvahend. |} 10. novembrist 2025. aastal jõustusid mõne huvigruppi eestvõttel uued väikelaeva varustuse nõuded, mis sõltuvad hoopis tegelikust sõidupiirkonnast, mitte konstruktsioonikategooriast ja kus D-kategooriale vastavale piirkonna varustusele lisati näiteks kaks säratuld. Uued nõuded on põhjustanud väikelaevnike seas mõningast arusaamatust või pahameelt.<ref>https://www.kalastaja.ee/lood/2025/12/08/saratulede-noue-tekitab-vaikeste-paatide-omanikes-pahameelt</ref>. === Tasulisteks vabaajareisideks kasutatava väikelaeva täiendav varustus === [[Pilt:MarinaVilamoura.JPG|pisi|Suur väikelaevasadam Portugalis; esiplaanil tasulisi sõite tegev kaater]] [[Pilt:Leisure 23 plan1.jpg|pisi|Tüüpilise matka-purjejahi kere läbilõike joonis. Pruuniga on märgitud kattepadjad]] * A- ja B-kategooria väikelaeval peab lisaks kogu nõutud varustusele olema üks lisapäästerõngas viskeliiniga. * Alla 7-meetrise kogupikkusega C- või D-kategooria väikelaeval peab olema D- või C-kategooria varustus vastavalt nõutud nimekirjale ja vähemalt 100 N kandevõimega päästevest igale pardal viibijale. C-kategooria väikelaeval peab olema kindlasti tulekustuti. * Üle 7-meetrise kogupikkusega C- või D-kategooria väikelaeval peab olema C-kategooria varustus vastavalt nõutud nimekirjale ja üks lisapäästerõngas viskeliiniga. === Piiratud sõidurajooniga laeva varustuse erandid === * A- ja B-kategooria väikelaeva kasutamisel kaldast vähem kui 20 meremiili kaugusel (C-kategooria piirkonnas) pole päästeparv kohustuslik. * C-kategooria väikelaeva kasutamisel sisevetel kaldast kuni 9&nbsp;km või merel kuni 5 meremiili kauguseni (D-kategooria piirkonnas) on nõutav vähemalt D-kategooria varustus koos tulekustutiga. === Muu otstarbekas varustus === Lisaks minimaalsele nõutavale varustusele peaks väikelaeval olema ohutuse ja otstarbekuse huvides täiendavalt näiteks vähemalt: * Igal väikelaeval kindlasti ka ohutuks [[Sildumine|sildumiseks]] sobivad (piisava tugevusega ja osad vähemalt veesõiduki kere pikkused) kinnitusotsad ja -[[Vender|vendrid]]. Vendrid on kasulikud ka suuremal kummipaadil. Umbes 10-20 mm jämedustel otstel on mõistlik kasutada amortisaatoreid. Purjejahil või kaatril on hõlpsamaks poile sildumiseks kasulik [[Poihaak|poihaak]]. * Rannikumerel (C-kategooria) ehk kaitstud vetest kaugemal kasutataval väikelaeval ka esmane tööriistakomplekt ([[mutrivõti|mutrivõtmed]], [[kruvikeeraja]]d jne). * Avamerel (B-kategooria) ehk rannikumerest kaugemal kasutataval väikelaeval ka mere[[raadiojaam (seade)|raadiojaam]], [[logiraamat]] ning mõned esmased heisatavad päevamärgid (näiteks kera, koonus). * Ookeanil või suurel merel (A-kategooria) kasutataval väikelaeval ka varuraadiojaam, [[AIS]]-seade, [[signaallipud]], hoolde- jm varuosade komplekt ning täiendav toiduvaru. Lisaks ohutusvarustusele on vähemalt 7 m (soovitav juba alates u 5 m) pikkusel või kaitstud vetest kaugemal, samuti piiriveekogul kasutataval veesõidukil tavakohane kanda sobivas suuruses [[riigilipp]]u. == Juhtimisõigus == === Väljaõpe ja tunnistus === [[Pilt:Busmans Holiday (8009754567) (2).jpg|pisi|püsti|Mootorpaadi roolis]] Eestis peab iga vähemalt 33 hj (25 kW) võimsusega mootoriga või vähemalt 25 m² purjepinnaga veesõiduki juht ("juhina" pole mõeldud veesõiduki "roolijat", vaid vastutavat isikut pardal) omama väikelaeva juhtimisõigust. Väikelaeva juhtimiseks piisab [[väikelaevajuhi tunnistus]]est, mis sarnaneb kujult tavalise sõidukijuhi tunnistusega. Sarnaselt maismaasõiduki juhiga peab olema ka väikelaevajuhil kehtiv tervisetõend. Tõendi kehtivus ja vorm on maismaasõiduki juhiga sama. Väikelaeva juhtimisõigust on võimalik Eestis omandada vähemalt 15 aasta vanusel isikul u 70 tunni pikkuse (sh 10 tundi merepraktikat vähemalt C-kategooria väikelaeval) ja nõuetekohaselt läbi viidud [[väikelaevajuhi kursus]]e, mis lõpeb [[eksam]]iga, läbimisel. Kursusel käsitletavad põhiteemad: * merealane terminoloogia; * väikelaeva ehitus ja varustus; * aluse püstuvus; * meresõiduohutus; * meteoroloogia; * navigatsioon; * väikelaeva käsitsemine; * keskkonnareostuse vältimine. Mõnes riigis (sh Soomes) on väikelaevajuhile kohustusliku läbitava väljaõppe nõuded oluliselt tagasihoidlikumad. Mõned riigis on kursused ja nõutav kvalifikatsioon aga diferentseeritud vastavalt aluse sõidupiirkonnale. Raadiosidevahendi laeva pardal kasutamiseks tuleb läbida eraldi lühem kursus. === Soovitusi === Enne merele minekut või kohe selle algul tuleb näidata või selgitada väikelaeva pardal olijaile individuaalse päästevarustuse asukohta ja kasutamist. Kui väikelaeva pardal puudub lisaks väikelaevajuhile teine väikelaeva juhtimisõigust või piisavat meresõidukogemust omav meeskonnaliige, on laevajuhil soovitatav enne pikemat (üle mõne tunni kestvat) meresõitu viia ka vähemalt osa teisi laeva pardal olijaid (reisijaid) kurssi põhiliste laeva juhtimise võtetega (roolimine, käigu muutmine, purjede seadmine, manöövrid). Tutvustada tuleks ka esmaseid navigeerimislahendusi (kompass, kaardiplotter või navigatsioonikaart, kajalood, põhilised navigatsioonimärgid). See võib olla vajalik ootamatu hädaolukorra (sh laevajuhi üle parda kukkumine või ootamatu terviserike) tekkel ja kuni professionaalse abi saabumiseni. == Väikelaeva registreerimine == Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib väikelaeva kasutada juhul, kui ta on kantud vastavasse registrisse. Eestis registreerib väikelaevu liiklusvahendite register ([[Eesti Riiklik Autoregistrikeskus]]). Välismaalt sisse toodud väikelaev tuleb kõigepealt esitada ülevaatamiseks [[Veeteede Amet]]ile. Väikelaev võib olla registreeritud ka teise riigi või muus pädevas registris. Väikelaev peab kandma Eestis nähtaval kohal registrijärgset pardatähist ehk registreerimisnumbrit. === Väikelaevaks mitte liigituvad lihtsad veesõidukid === Väikelaev ei ole eri- ega väga algelise konstruktsiooniga veesõiduk ([[primitiivne veesõiduk]]), nagu näiteks [[ruhi]], [[ruup]], [[süst]], [[kanuu]], [[vesijalgratas]], [[parv]], sõltumata üle 2,5 m kogupikkusest. Neid veesõidukeid ei registreerita väikelaevade registris. Väikelaevana ei käsitleta ka võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt kohaselt märgistatud veesõidukit, nagu näiteks veemotospordi paat, [[jett]] (tuleb siiski registreerida liiklusvahendina ja omada juhitunnistust), [[kanuu]], [[purjelaud]], [[sportjaht]], sõudepaat ja muu selline. == Terminid "väikelaev" ja "väike laev" == Väikelaev on [[Eesti]] [[õigus]]es kasutatav [[oskussõna]]. Väikelaevade otstarbe määratlemisel kasutatakse ka [[termin]]it "[[huvilaev]]" ([[inglise keel|inglise]] ''pleasure craft''), et vältida otsetõlget "lõbusõidulaev".<ref>Madli Vitismann. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele]. Sirp, 15. juuli 2016.</ref> Kui tegu on mõõtmetelt väikelaevasuuruse laevaga, mida kasutatakse [[töölaev]]ana, nt [[pukser]], [[lootsilaev]] või ka väiksem [[reisilaev]], siis ei või kasutada terminit ''väikelaev''. Sel juhul on see mõõtmetelt väike töölaev ehk ''väike laev''. Väikesel töölaeval peab olema kutselistest [[meremees]]test [[laevapere]]. Väikestele töölaevadele ei ole kinnitatud ka väikelaeva kategooriad. Erinevus tuleneb termini "väikelaev" defineerimisest. == Vaata ka == * [[Paat]] * [[Kummipaat]] * [[Mootorpaat]] * [[Kaater]] * [[Jaht (purjekas)]] * [[Jett]] * [[Laev]] * [[Eesti Väikelaevaehituse Liit]] * [[Väikesadam]] * [[Primitiivne veesõiduk]] (lihtveesõiduk) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Laevatüübid]] 3eceaqunphwpyiqms4w8ehy62fqu1ny 7193512 7193510 2026-07-15T17:51:09Z Hummel15 85217 /* Kohustuslik minimaalne üldvarustus */ 7193512 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Keeletoimeta|aasta=2017|kuu=mai}}{{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2019|kuu=veebruar}} [[Pilt:Shenandoah Bremen in Tallinn 20 June 2013.JPG|pisi|Väikelaevu [[Tallinna Vanasadama Jahisadam|Tallinna Vanasadama jahisadamas]]]] [[Pilt:Sailing yachts at Pirita Slip Tallinn 23 February 2015.JPG|pisi|Talvitumiseks kaldale tõstetud jahte Pirita jahisadamas]] [[Pilt:Bavaria Cruiser 55 II.jpg|pisi|Pikemateks reisideks ja purjevõistlusteks mõeldud avamerejaht ehk B- või A-kategooria väikelaev]] [[Pilt:Flipper760Stegesund20150804.JPG|pisi|Odavam ja ökonoomsem perematkadeks mõeldud tänapäevane C-kategooria mootorpaat]] [[Pilt:Harbour on Muuratjärvi.jpg|pisi|D- või C-kategooria paate-väikelaevu kohalikus paadisadamas]] '''Väikelaev''' on vastavalt Meresõiduohutuse seadusele [[veesõiduk]] kogupikkusega 2,5–24 meetrit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või [[sport]]imiseks.<ref name="eRT_MSOS_P2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/130122023003#para2lg1p3 Meresõiduohutuse seadus, § 2]</ref> Väikelaevaks ei liigitu [[primitiivne veesõiduk]] ega [[Spordialaliit|spordialaliidu]] poolt kehtestatud standarditele vastav sport-veesõiduk hoolimata kogupikkusest 2,5 m või enam. Eestis avalikul veekogul kasutatav väikelaev peab olema kantud Transpordiameti registrisse ja kandma vastavat registritunnust. Väikelaeva võib kasutada ka äritegevuses: korraldada tasu eest vabaajareise, rentida vabaajareisideks või sportimiseks, kasutada väikelaevajuhtide koolituseks või esitleda müügi eesmärgil tingimusel, et see veesõiduk ei vea üle 12 [[reisija]]. == Kirjeldus ja võimalused == === Üldine === Väikelaev on näiteks [[paat]], [[purjejaht]], [[kaater]], mida on suhteliselt lihtne kasutada ja hoida. Väikelaevandus on hea võimalus tavainimesele (kel puudub ühtlasi ametlik merekooli haridus) veesõidukogemuste või -elamuste omandamiseks ja [[merekultuur]]i mõistmiseks vastavalt oma võimetele ja huvile. Väikelaevu kasutatakse vaba aja veetmiseks ja [[harrastus]]teks (sealhulgas [[kalastamine]]), sõltumata registrikuuluvusest. Kasutuspõhimõte on võrreldav ka [[autosuvila]]ga. Väikelaevade jaoks on tavaliselt eraldatud omad sadamaalad või ehitatud eraldi [[väikesadam]]ad, kus on madalam sügavus ja hõlbus [[sildumine]] ning kaldateenused harrastusmeresõitjaile. Sadamakoha omamise kuutasud Eesti väikelaevasadamates sõltuvad sadama asukohast ja veesõiduki pikkusest, kuid jäävad tavaliselt 100–300 euro vahemikku. Väikelaev ei tohi sõiduks pardale võtta üle 12 reisija – üle 12 reisijaga laev on juba [[reisilaev]], suurusest olenemata. Registri või tüübikinnituse järgi võib väikelaevale lubatavate inimeste koguarv olla määratud ka väiksem. === Majandustegevus === Väikelaeva on reisijate arvu (ja pardale lubatavate koguarvu) nõuet järgides lubatud kasutada ühtlasi järgnevaks majandustegevuseks: * tasuliste vabaajareiside läbiviimine; * rentimine vabaajareisideks või sportimiseks; * väikelaevajuhtide koolitamine; * esitlemine müügi eesmärgil. == Jagunemine ja kategooriad == Vastavalt merekõlblikkusele ja konstruktsioonile jaotatakse Eestis väikelaevad kategooriatesse: # A ([[ookean]]) – pikkadeks piiranguteta merereisideks, kus tuule tugevus võib ületada 8 palli ja [[laine]] kõrgus olla üle 4 m; # B ([[avameri]]) – avameresõiduks, tuule tugevusega kuni 8 palli ja laine kõrgusega kuni 4 m; # C ([[rannik]]uvesi) – rannalähedaseks sõiduks, sõiduks suurtel lahtedel, järvedel, jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 m; # D (kaitstud veed) – sõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3&nbsp;m (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5&nbsp;m). Näiteks [[Soome]]s on jaotatud väikelaevu kategooriatesse sarnaselt, kuid tähistatud ka numbriliselt 1–4. Riikides on mõnikord väikelaeva (ja väikese laeva) kasutamisel või varustamisel rakendatud konkreetsemaid nõudeid ka tulenevalt kere pikkusest. Näiteks alates pikkusest 7 m ja 12 m. Sarnaste pikkuste mõistes sätestatakse ühtlasi nõudeid [[COLREG]]-is. == Pardavarustus == === Kohustuslik minimaalne üldvarustus === Eestis registreeritud väikelaeva kohustuslik minimaalne pardavarustus vastavalt kategooriale (2015. aasta seisuga): {| class="wikitable" ! Kategooria ! A ! B ! C ! D |- ! Pääste- ja avariivarustus | Igale pardalolijale [[päästevest]] kandejõuga vähemalt 100 N, [[päästerõngas]] või [[päästeling]] koos viskeliiniga 15–25&nbsp;m, [[päästeparv]], 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 [[tulekustuti]]t (2&nbsp;kg), [[tulekustutustekk]], esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. | Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25&nbsp;m, päästeparv, 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 tulekustutit (2&nbsp;kg), tulekustutustekk, esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. | Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25&nbsp;m, 3 punast säratuld, tulekustuti 2&nbsp;kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul), esmaabikomplekt, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. | Igale pardalolijale päästevest, ohutusvest või ujuvusvahend kandejõuga vähemalt 50 N, tulekustuti 2&nbsp;kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul). |- ! Navigatsioonivarustus | [[Kompass]], vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või [[Lood (merendus)|lood]], [[binokkel]]. | Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. | Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. | Kompass, udupasun või muu heliseade. |- ! Tekivarustus | 2 ankrut 50&nbsp;m ankruotsaga, [[triivankur]], pukseerimisots (3x laeva pikkus), [[pootshaak]]. | 2 ankrut 50&nbsp;m ankruotsaga, triivankur, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak. | [[Ankur]] 25&nbsp;m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak, aerud või mõla. | Ankur 15&nbsp;m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), aerud või mõla. |- ! Muud seadmed ja vahendid | Pilsipump, [[navigatsioonituled]] (vastavalt [[COLREG]]-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, [[radar]]ipeegeldi, jäätmekogumisvahend. | Pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, radaripeegeldi, jäätmekogumisvahend. | Pilsipump või [[hauskar]], navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, jäätmekogumisvahend. | Hauskar või pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, jäätmekogumisvahend. |} 10. novembrist 2025. aastal jõustusid mõne huvigruppi eestvõttel uued varustuse nõuded, mis sõltuvad hoopis tegelikust sõidupiirkonnast, mitte konstruktsioonikategooriast ja kus senisele D-kategooriale vastava piirkonna varustusele lisati näiteks kaks säratuld. Uued nõuded on põhjustanud väikelaevnike seas mõningast arusaamatust või pahameelt.<ref>https://www.kalastaja.ee/lood/2025/12/08/saratulede-noue-tekitab-vaikeste-paatide-omanikes-pahameelt</ref>. === Tasulisteks vabaajareisideks kasutatava väikelaeva täiendav varustus === [[Pilt:MarinaVilamoura.JPG|pisi|Suur väikelaevasadam Portugalis; esiplaanil tasulisi sõite tegev kaater]] [[Pilt:Leisure 23 plan1.jpg|pisi|Tüüpilise matka-purjejahi kere läbilõike joonis. Pruuniga on märgitud kattepadjad]] * A- ja B-kategooria väikelaeval peab lisaks kogu nõutud varustusele olema üks lisapäästerõngas viskeliiniga. * Alla 7-meetrise kogupikkusega C- või D-kategooria väikelaeval peab olema D- või C-kategooria varustus vastavalt nõutud nimekirjale ja vähemalt 100 N kandevõimega päästevest igale pardal viibijale. C-kategooria väikelaeval peab olema kindlasti tulekustuti. * Üle 7-meetrise kogupikkusega C- või D-kategooria väikelaeval peab olema C-kategooria varustus vastavalt nõutud nimekirjale ja üks lisapäästerõngas viskeliiniga. === Piiratud sõidurajooniga laeva varustuse erandid === * A- ja B-kategooria väikelaeva kasutamisel kaldast vähem kui 20 meremiili kaugusel (C-kategooria piirkonnas) pole päästeparv kohustuslik. * C-kategooria väikelaeva kasutamisel sisevetel kaldast kuni 9&nbsp;km või merel kuni 5 meremiili kauguseni (D-kategooria piirkonnas) on nõutav vähemalt D-kategooria varustus koos tulekustutiga. === Muu otstarbekas varustus === Lisaks minimaalsele nõutavale varustusele peaks väikelaeval olema ohutuse ja otstarbekuse huvides täiendavalt näiteks vähemalt: * Igal väikelaeval kindlasti ka ohutuks [[Sildumine|sildumiseks]] sobivad (piisava tugevusega ja osad vähemalt veesõiduki kere pikkused) kinnitusotsad ja -[[Vender|vendrid]]. Vendrid on kasulikud ka suuremal kummipaadil. Umbes 10-20 mm jämedustel otstel on mõistlik kasutada amortisaatoreid. Purjejahil või kaatril on hõlpsamaks poile sildumiseks kasulik [[Poihaak|poihaak]]. * Rannikumerel (C-kategooria) ehk kaitstud vetest kaugemal kasutataval väikelaeval ka esmane tööriistakomplekt ([[mutrivõti|mutrivõtmed]], [[kruvikeeraja]]d jne). * Avamerel (B-kategooria) ehk rannikumerest kaugemal kasutataval väikelaeval ka mere[[raadiojaam (seade)|raadiojaam]], [[logiraamat]] ning mõned esmased heisatavad päevamärgid (näiteks kera, koonus). * Ookeanil või suurel merel (A-kategooria) kasutataval väikelaeval ka varuraadiojaam, [[AIS]]-seade, [[signaallipud]], hoolde- jm varuosade komplekt ning täiendav toiduvaru. Lisaks ohutusvarustusele on vähemalt 7 m (soovitav juba alates u 5 m) pikkusel või kaitstud vetest kaugemal, samuti piiriveekogul kasutataval veesõidukil tavakohane kanda sobivas suuruses [[riigilipp]]u. == Juhtimisõigus == === Väljaõpe ja tunnistus === [[Pilt:Busmans Holiday (8009754567) (2).jpg|pisi|püsti|Mootorpaadi roolis]] Eestis peab iga vähemalt 33 hj (25 kW) võimsusega mootoriga või vähemalt 25 m² purjepinnaga veesõiduki juht ("juhina" pole mõeldud veesõiduki "roolijat", vaid vastutavat isikut pardal) omama väikelaeva juhtimisõigust. Väikelaeva juhtimiseks piisab [[väikelaevajuhi tunnistus]]est, mis sarnaneb kujult tavalise sõidukijuhi tunnistusega. Sarnaselt maismaasõiduki juhiga peab olema ka väikelaevajuhil kehtiv tervisetõend. Tõendi kehtivus ja vorm on maismaasõiduki juhiga sama. Väikelaeva juhtimisõigust on võimalik Eestis omandada vähemalt 15 aasta vanusel isikul u 70 tunni pikkuse (sh 10 tundi merepraktikat vähemalt C-kategooria väikelaeval) ja nõuetekohaselt läbi viidud [[väikelaevajuhi kursus]]e, mis lõpeb [[eksam]]iga, läbimisel. Kursusel käsitletavad põhiteemad: * merealane terminoloogia; * väikelaeva ehitus ja varustus; * aluse püstuvus; * meresõiduohutus; * meteoroloogia; * navigatsioon; * väikelaeva käsitsemine; * keskkonnareostuse vältimine. Mõnes riigis (sh Soomes) on väikelaevajuhile kohustusliku läbitava väljaõppe nõuded oluliselt tagasihoidlikumad. Mõned riigis on kursused ja nõutav kvalifikatsioon aga diferentseeritud vastavalt aluse sõidupiirkonnale. Raadiosidevahendi laeva pardal kasutamiseks tuleb läbida eraldi lühem kursus. === Soovitusi === Enne merele minekut või kohe selle algul tuleb näidata või selgitada väikelaeva pardal olijaile individuaalse päästevarustuse asukohta ja kasutamist. Kui väikelaeva pardal puudub lisaks väikelaevajuhile teine väikelaeva juhtimisõigust või piisavat meresõidukogemust omav meeskonnaliige, on laevajuhil soovitatav enne pikemat (üle mõne tunni kestvat) meresõitu viia ka vähemalt osa teisi laeva pardal olijaid (reisijaid) kurssi põhiliste laeva juhtimise võtetega (roolimine, käigu muutmine, purjede seadmine, manöövrid). Tutvustada tuleks ka esmaseid navigeerimislahendusi (kompass, kaardiplotter või navigatsioonikaart, kajalood, põhilised navigatsioonimärgid). See võib olla vajalik ootamatu hädaolukorra (sh laevajuhi üle parda kukkumine või ootamatu terviserike) tekkel ja kuni professionaalse abi saabumiseni. == Väikelaeva registreerimine == Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib väikelaeva kasutada juhul, kui ta on kantud vastavasse registrisse. Eestis registreerib väikelaevu liiklusvahendite register ([[Eesti Riiklik Autoregistrikeskus]]). Välismaalt sisse toodud väikelaev tuleb kõigepealt esitada ülevaatamiseks [[Veeteede Amet]]ile. Väikelaev võib olla registreeritud ka teise riigi või muus pädevas registris. Väikelaev peab kandma Eestis nähtaval kohal registrijärgset pardatähist ehk registreerimisnumbrit. === Väikelaevaks mitte liigituvad lihtsad veesõidukid === Väikelaev ei ole eri- ega väga algelise konstruktsiooniga veesõiduk ([[primitiivne veesõiduk]]), nagu näiteks [[ruhi]], [[ruup]], [[süst]], [[kanuu]], [[vesijalgratas]], [[parv]], sõltumata üle 2,5 m kogupikkusest. Neid veesõidukeid ei registreerita väikelaevade registris. Väikelaevana ei käsitleta ka võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt kohaselt märgistatud veesõidukit, nagu näiteks veemotospordi paat, [[jett]] (tuleb siiski registreerida liiklusvahendina ja omada juhitunnistust), [[kanuu]], [[purjelaud]], [[sportjaht]], sõudepaat ja muu selline. == Terminid "väikelaev" ja "väike laev" == Väikelaev on [[Eesti]] [[õigus]]es kasutatav [[oskussõna]]. Väikelaevade otstarbe määratlemisel kasutatakse ka [[termin]]it "[[huvilaev]]" ([[inglise keel|inglise]] ''pleasure craft''), et vältida otsetõlget "lõbusõidulaev".<ref>Madli Vitismann. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele]. Sirp, 15. juuli 2016.</ref> Kui tegu on mõõtmetelt väikelaevasuuruse laevaga, mida kasutatakse [[töölaev]]ana, nt [[pukser]], [[lootsilaev]] või ka väiksem [[reisilaev]], siis ei või kasutada terminit ''väikelaev''. Sel juhul on see mõõtmetelt väike töölaev ehk ''väike laev''. Väikesel töölaeval peab olema kutselistest [[meremees]]test [[laevapere]]. Väikestele töölaevadele ei ole kinnitatud ka väikelaeva kategooriad. Erinevus tuleneb termini "väikelaev" defineerimisest. == Vaata ka == * [[Paat]] * [[Kummipaat]] * [[Mootorpaat]] * [[Kaater]] * [[Jaht (purjekas)]] * [[Jett]] * [[Laev]] * [[Eesti Väikelaevaehituse Liit]] * [[Väikesadam]] * [[Primitiivne veesõiduk]] (lihtveesõiduk) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Laevatüübid]] dlpix5kics9jetl32zkobfkitf6tgso 0 42687 7193700 7193298 2026-07-16T07:28:21Z Avjoska 1538 /* B */ 7193700 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[majandusteadlane|majandusteadlasi]] ja [[majandusteadus]]e eelkäijaid. {{tähed}} ==A== [[Lembit Aader]] - [[Hans Aage]] - [[Leonid Abalkin]] - [[George Ainslie]] - [[George Akerlof]] - [[Maurice Allais]] - [[Lehte Alver]] - [[Richard Antons]] - [[Aristoteles]] - [[Kenneth Arrow]] - [[Olgred Aule]] - [[Cabdiweli Shiikh Axmed]] ==B== [[Gary Becker]] - [[Alexander van der Bellen]] - [[Ben Bernanke]] - [[Mihhail Bernatski]] - [[William Beveridge]] - [[Pierre Boisguillebert]] - [[Kaspars Briškens]] - [[Mihhail Bronštein]] - [[John Broome]] - [[James Buchanan]] - [[Nikolai Buzulukov]] - [[Eugen von Böhm-Bawerk]] ==C== [[Aimo Kaarlo Cajander]] - [[Cabdiweli Maxamed Cali]] - [[Richard Cantillon]] - [[Cornelius Castoriadis]] - [[Chung Un-chan]] - [[Tansu Çiller]] - [[Ronald Coase]] - [[Antoine Augustin Cournot]] ==D== [[Gerard Debreu]] - [[Peter Diamond]] - [[Heinrich Dietzel]] - [[Thomas DiLorenzo]] - [[Andrzej Domański]] - [[Rudi Dornsbuch]] ==E== [[Raul Eamets]] - [[Francis Edgeworth]] - [[Diana Eerma]] - [[Üllas Ehrlich]] - [[Ülo Ennuste]] - [[Voldemar Ernesaks]] ==F== [[Henri Fayol]] - [[Jan Fischer]] - [[Irving Fisher]] - [[Robert Fogel]] - [[Milton Friedman]] - [[Ragnar Frisch]] ==G== [[Henry George]] - [[Cháris Georgiádis]] - [[Kostel Gerndorf]] - [[Silvio Gesell]] - [[Tatjana Golikova]] - [[Arancha González]] - [[Jevgeni Gontmahher]] ==H== [[Trygve Haavelmo]] - [[Raimund Hagelberg]] - [[Toomas Haldma]] - [[Ardo Hansson]] - [[John Harsanyi]] - [[Jelena Hartšenko]] - [[Ruslan Hasbulatov]] - [[Aaro Hazak]] - [[Mihhail Hazin]] - [[Friedrich Hayek]] - [[James Heckman]] - [[Eli Heckscher]] - [[Ludwig Herpel]] - [[Henn Elmet]] - [[John Hicks]] - [[Olli-Pekka Hilmola]] - [[Albert Hirschman]] - [[Kaire Holts]] - [[Arvo Horm]] - [[Danuta Hübner]] ==I== [[Andrei Illarionov]] - [[Karl Inno]] ==J== [[Krista Jaakson]] - [[Rudolf Jalakas]] - [[William Stanley Jevons]] - [[Marje Josing]] - [[Bertrand de Jouvenel]] - [[Ksenija Judajeva]] ==K== [[Donald Kaberuka]] - [[Ilja Kaganovitš]] - [[Hans Kaju]] - [[Jüri Kahn]] - [[Angelika Kallakmaa-Kapsta]] - [[Kaido Kallas]] - [[Edgar Kant]] - [[Leonid Kantorovich]] - [[Mark Kantšukov]] - [[Endel Kareda]] - [[Fred Karlson]] - [[Jaak Karu]] - [[Kaie Kerem]] - [[John Maynard Keynes]] - [[Kaarel Kilvits]] - [[Eneli Kindsiko]] - [[Ants Kippar]] - [[Valve Kirsipuu]] - [[Arno Kirt]] - [[Kurmet Kivipõld]] - [[Lawrence Klein]] - [[Nikola Kljusev]] - [[Leopold Kohr]] - [[Endel-Jakob Kolde]] - [[Nikolai Kondratjev]] - [[Tjalling Koopmans]] - [[Mari Kooskora]] - [[Vladimir Koslov]] - [[Valner Krinal]] - [[Peeter Kross]] - [[Paul Krugman]] - [[Arvo Kuddo]] - [[Juhan Kukk]] - [[Eduard Kull]] - [[Kaupo Kumm]] - [[Mihhail Kurtšinski]] - [[Simon Kuznets]] - [[Leev Kuum]] - [[Andres Kuusik]] - [[Arno Köörna]] - [[Nikolai Köstner]] - [[Finn Kydland]] ==L== [[Étienne Laspeyres]] - [[Richard Layard]] - [[Lasse Lehis]] - [[Jaak Leimann]] - [[Mihhail Lemešev]] - [[Enno Lend]] - [[Wassily Leontief]] - [[Vassili Leontjev]] - [[Heino Levald]] - [[Arthur Lewis]] - [[Wilhelm Lexis]] - [[Roode Liias]] - [[Kristjan Liivamägi]] - [[Erik Linnaks]] - [[Friedrich List]] - [[Enn Listra]] - [[Robert Lucas]] - [[Olev Lugus]] - [[Peeter Luksep]] - [[Oumar Tatam Ly]] ==M== [[Tiit Made]] - [[Ülo Mallene]] - [[Friedrich Malm]] - [[Thomas Malthus]] - [[Bernard Maris]] – [[Reinhold Mark]] - [[Harry Markowitz]] - [[Alfred Marshall]] - [[Karl Marx]] - [[Jaan Masso]] - [[Daniel McFadden]] - [[James Meade]] - [[Heldur Meerits]] - [[Carl Menger]] - [[Tomás de Mercado]] - [[Asta Meressoo]] - [[Uno Mereste]] - [[Robert Merton]] - [[Herbert Metsa]] - [[Mait Miljan]] - [[James Mill]] - [[John Stuart Mill]] - [[Merton Miller]] - [[James Mirrlees]] - [[Ludwig von Mises]] - [[Theodor Carl Mithoff]] - [[Franco Modigliani]] - [[Mario Monti]] - [[Oskar Morgernstern]] - [[Dale Mortensen]] - [[Robert Mundell]] - [[Meeta Murd]] - [[Kadri Männasoo]] - [[Karl Müller]] - [[Roger Myerson]] - [[Gunnar Myrdal]] ==N== [[Hugo Narusberg]] - [[Anu Narusk]] - [[John Forbes Nash]] - [[Vallot Neumann]] - [[Adam Niedzielski]] - [[Katrin Nittim]] - [[Douglas North]] - [[Harald Martin Nurk]] - [[Aivo Nurkse]] - [[Ragnar Nurkse]] - [[Maire Nurmet]] - [[Tiina Nuuter]] ==O== [[Fred Oelßner]] - [[Sinan Oğan]] - [[Bertil Ohlin]] - [[Tiiu Ohvril]] - [[Kaspar Oja]] - [[Elve Ojavere]] - [[Udo-Rein Okk]] - [[Anita Orbán]] - [[Avo Org]] - [[Elinor Ostrom]] - [[Aavo Otsar]] - [[Rein Otsepp]] - [[Svea Otsmaa]] - [[Alassane Ouattara]] ==P== [[Agu Paal]] - [[Tiiu Paas]] - [[Harry Paalberg]] - [[Hillar Padu]] - [[Hardo Pajula]] - [[Eerik-August Pakosta]] - [[Tibor Palánkai]] - [[Lembit Palm]] - [[Thomas Palm]] - [[Voldemar Palm]] - [[Dimítris Papadákis]] - [[Vilfredo Pareto]] - [[Ludvig Parkas]] - [[Reeta Parmo]] - [[Viia Parts]] - [[Kalju Parvel]] - [[Tiiu Paulus]] - [[Hermann Pauts]] - [[Henno Pavelson]] - [[Lembit Pedak]] - [[Priit Peets]] - [[Elen Peetsmann]] - [[Elsa Pelmas]] - [[Kaia Philips]] - [[Harri Piho]] - [[Katrin Pihor]] - [[Jaan Pikk]] - [[Valentin Pikner]] - [[Valter Pilv]] - [[Dragoș Pîslaru]] - [[Christopher Pissarides]] - [[Enn Plaan]] - [[Platon]] - [[Karl Polanyi]] - [[Michael Polanyi]] - [[Eduard Poom]] - [[Gunnar Klaus Prause]] - [[Raúl Prebisch]] - [[Samuel Pufendorf]] - [[Eda-Tiia Pungar]] - [[Alari Purju]] - [[Endel Purju]] - [[Tõnu Puu]] - [[Tatjana Põlajeva]] - [[Boris Pärl]] - [[Ülle Pärl]] - [[Evi Pärnits]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Robert Päsok]] - [[Tiia Püss]] ==Q== [[François Quesnay]] ==R== [[Ivar Raig]] - [[Raivo Rajamäe]] - [[Väino Rajangu]] - [[Rein Rajasalu]] - [[Olev Raju]] - [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]] - [[Arkadi Rannes]] - [[Johannes Raudava]] - [[Matti Raudjärv]] - [[Ringa Raudla]] - [[Mervi Raudsaar]] - [[Vambola Raudsepp]] - [[Mare Rebane]] - [[Robert Reich]] - [[Janno Reiljan]] - [[Aivo Reiner]] - [[Erik Reinert]] - [[Anne Reino]] - [[Vello Rekkaro]] - [[Georg Rekker]] - [[Konstantin Remtšugov]] - [[Aare Renzer]] - [[David Ricardo]] - [[Marko Rillo]] - [[Andrus Ristkok]] - [[Lionel Robbins]] - [[Joan Robinson]] - [[Erik Ronimois]] - [[Tõnu Roolaht]] - [[Ülo Rooma]] - [[Andro Roos]] - [[Neeme Roose]] - [[Ilmar Roostal]] - [[Signe Rosenberg]] - [[Vladimir Roslavlev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Siarhiej Rumas]] - [[Ain Ruuvet]] ==S== [[Maksim Saat]] - [[Mari Saat]] - [[Aleksander Sagim]] - [[Teo Saimre]] - [[José Luis Sampedro]] - [[Paul Samuelson]] - [[Moshe Sanbar]] - [[Jacques Sapir]] - [[Thomas Sargent]] - [[Jevgeni Satanovski]] - [[Jean-Baptiste Say]] - [[Robert J. Shiller]] - [[Myron Scholes]] - [[Theodore Schultz]] - [[Ernst Schumacher]] - [[Joseph Schumpeter]] - [[Johann Ludwig Schwerin von Krosigk]] - [[Reinhard Selten]] - [[Amartya Sen]] - [[Jüri Sepp]] - [[William Sharpe]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Juhan Sillaste]] - [[Herbert Simon]] - [[Christopher Sims]] - [[Mindaugas Sinkevičius]] - [[Robert Skidelsky]] - [[Adam Smith]] - [[Robert Solow]] - [[Varri Soo]] - [[Ivar Soone]] - [[Urmas Sepp]] - [[Hernando de Soto]] - [[Michael Spence]] - [[Karsten Staehr]] - [[George Stigler]] - [[Joseph Stiglitz]] - [[Theodor Stolojan]] - [[Richard Stone]] - [[Arno Susi]] - [[Jüri Sutt]] - [[Toomas Sõmera]] - [[Aleksander Henn Schipai]] ==Š== [[Dmitri Šepilov]] - [[Andrej Šircelj]] - [[Nikola Špirić]] ==T== [[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]] - [[Paul Tammert]] - [[Hendrik Tanner]] - [[Olev Tauts]] - [[Frederick Taylor]] - [[Juhan Teder]] - [[Milvi Tepp]] - [[Erik Terk]] - [[Richard Thaler]] - [[Jan Tinbergen]] - [[James Tobin]] - [[Juhan Toomaspoeg]] - [[Henn Tosso]] - [[Maia Tskhitišvili]] - [[Jakov Tšadajev]] - [[Anne Robert Jacques Turgot]] - [[Oleksandr Turtšõnov]] - [[Kulno Türk]] - [[Vambola Türk]] ==U== [[Kadri Ukrainski]] - [[Aleksei Uljukajev]] - [[Enn Uusen]] ==V== [[Maaja Vadi]] - [[Urmas Varblane]] - [[Priit Vahter]] - [[Karl Varju]] - [[Thorstein Veblen]] - [[Arnold Veimer]] - [[Vello Vensel]] - [[William Vickrey]] - [[Jacob Viner]] - [[Endel Vint]] - [[Tiia Vissak]] - [[Heido Vitsur]] - [[Ernst Volke]] - [[Rein Volt (majandusteadlane)|Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Dušan Vujović]] - [[Juhani Väljataga]] ==W== [[Adolph Wagner]] - [[Jude Wanniski]] - [[Carl Adolf Theodor Walcker]] - [[Léon Walras]] - [[Barbara Ward]] - [[Alfred Weber]] - [[Max Weber]] - [[Knut Wicksell]] ==Ü== [[Raoul Üksvärav]] ==Y== [[Janet Yellen]] - [[Muhammad Yunus]] [[Kategooria:Majandusteadlased| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Majandusteadus]] 7qmqsrxq2efigssp5fwakgwkjav44ih 0 42936 7193652 6925091 2026-07-16T06:31:02Z Kuriuss 38125 7193652 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib ajaloolasest; kunstniku kohta vaata artiklit [[Andres G. Adamson]]}} [[Pilt:Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Adamson, Andres.IMG 0448.JPG|pisi|Andres Adamson 3. aprillil 2014 [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimunud Tallinna raamatumessil]] '''Andres Adamson''' (sündinud [[4. märts]]il [[1964]] [[Kärdla]]s) on [[eesti]] ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja. == Elukäik == Andres Adamson on sündinud [[Hiiumaa]]l kunstnik [[Jaak Adamson]]i peres. [[1991]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ja [[1995]]. aastal kaitses magistritöö "1940. aasta juunisündmuste ajaloolisest seletusest Eestis 1940–1989". 2009. aastal kaitses ta doktoriväitekirja "Hertsog Magnus ja tema "Liivimaa kuningriik"" (oponendid [[Enn Küng]] ja Margus Laidre) ning sai filosoofiadoktori kraadi ajaloo erialal. [[1987]]. aastast töötas Adamson ajalooõpetajana.{{lisa viide}} [[1994]]–[[1995]] oli ta [[Tallinn]]a [[Haabersti linnaosa]] haridusosakonna juhataja.{{lisa viide}} 1995. aastast juhtis ta Haridustöötajate Koolituskeskust{{lisa viide}} ning valmistas ette selle asutuse baasil [[Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus|Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse]] loomist.{{lisa viide}} Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse loomisel [[1. jaanuar]]il [[1997]] sai Andres Adamsonist selle asutuse esimene direktor. Suures osas just tema juhtimisel kujundati välja siiani Eestis toimiv [[riigieksamid|riigieksam]]ite süsteem. [[1999]]. aastast töötas Adamson [[Jaan Tõnissoni Instituut|Jaan Tõnissoni Instituudi]] koolituskeskuse juhina{{lisa viide}}, korraldades peamiselt täienduskursusi haridustöötajatele. Veel on ta töötanud haridusministri nõunikuna{{millal}}{{lisa viide}}, ajaloo õpetamise arendusprojekti juhina Tallinna Pedagoogikaülikoolis{{millal}}{{lisa viide}}, samas ajaloo osakonna juhatajana, õppejõuna Eesti Humanitaarinstituudis{{lisa viide}} ja Tallinna Ülikoolis{{lisa viide}} ning TLÜ Ajaloo Instituudi asedirektorina{{lisa viide}}. 1999. aastal asutas ta koos ajaloolasest abikaasa [[Lea Adamson]]iga kirjastuse [[Argo (kirjastus)|Argo]], mis annab välja õpikutid, õppematerjale ja ajalooraamatuid.{{lisa viide}} Andres Adamson on tänini kirjastuse omanik ja juhatuse liige. Ühtlasi töötab{{millal}} õppejõuna TLÜ Ajaloo Instituudis.{{lisa viide}} Andres Adamson oli aastatel 2005–2013 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304135150/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Andres&perenimi=Adamson&search=1 Andres Adamson] e-äriregister</ref> Varem on ta kuulunud [[Eesti Koonderakond]]a. ==Looming== [[Pilt:Adamson, Andres.IMG_9395.JPG|pisi|Andres Adamson esitlemas oma raamatut "1242. Müüti murdes" Tallinna raamatumessil 5. aprillil 2013]] Tal on autori või koostajana ilmunud kolm monograafiat, 13 üldhariduskooli õpikut ajaloo, õiguse ja kunstiõpetuse ainetes (koos täiendatud uustrükkide ja tõlgetega), mitu õppemetoodilist abivahendit, õpetajaraamatuid ja üks romaan. Lisaks avaldanud sadakond artiklit trükiajakirjanduses ja elektrooniliselt peamiselt ajaloo ja hariduspoliitika alal. ===Raamatuid, sh monograafiad=== *''1242. Müüti murdes''. Tallinn: Argo, [[2013]]. *''1940. aasta juunisündmuste ajaloolisest seletusest Eestis aastail 1940-1989''. Magistritöö. [[Tartu]], [[1994]]. *''Hertsog Magnus ja tema "Liivimaa kuningriik"''. Doktoritöö. Tallinn, [[2009]]. PDF-vormingus: [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/57169] *''Hertsog Magnus: 1540–1583: tema elu ja aeg''. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-40-3 *''Jaak Adamson''. Koostaja. Tallinn: A. Adamson, 1998. *''Libahunt. Ühe Eestimaa aadlimehe lugu''. [anonüümne autor]. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-26-8 *''Liivimaa kuningriik''. Tallinn: Argo, [[2012]]. *''Mida koolis ei õpetatud : Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita'': Tallinn: Argo TTP, [[2018]]. ISBN 9789949607655 *''Eesti feldmarssalid.'' Tallinn: Argo, [[2012|2014. ISBN 978-9949-527-11-3]] ===Õpikuid ja õppematerjale=== *''Ajalugu: õpik V klassile''. Koos [[Einar Värä]]ga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-219-4 *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Toomas Karjahärm]]iga. Tallinn: Argo, [[2008]]. ISBN 9789949438310 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos Toomas Karjahärmiga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 9789949438280 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos Toomas Karjahärmiga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Sulev Valdmaa]]ga. Tallinn: Koolibri, 1999. ISBN 9985-0-0867-7 (2. tr. – 2001, 3. tr. – 2004, vene keeles - 2000) *''Eksaminandile ajaloo riigieksamist''. Koos [[Ülle Kõiv]]u, [[Mare Oja]], [[Mare Räis]]i jt-ga. Tallinn: Argo, [[2002]]– (jätkväljaanne). ISSN 1406-8443 *''Inimene ja õigus: valikaine õpik gümnaasiumile''. Koos [[Meelis Erik]]u jt-ga. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, 2001. ISBN 9985-9270-1-X *''Kunstiõpik gümnaasiumile''. Koos [[Jaak Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2002. ISBN 9985-9382-6-7 *''Lähiajalugu: õpik XII klassile''. Koos [[Jüri Ant|Jüri And]]i jt-ga. Tallinn, Argo, 2000. ISBN 9985-60-902-6 (2. tr. – 2003, vene keeles - 2000) *''Riigieksamid''. Koostaja koos [[Meelis Kond]]iga. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997–1998. [2 aastaraamatut] ===Artikleid=== *[http://www.epl.ee/artikkel/462665 "Parem haridus väheste kuludega"] Eesti Päevaleht, 20. märts 2009 *"Mis on demokraatia? Elust Euroopas", Õpetajate Leht, 5. veebruar 2010 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[[Raul Sulbi]]: [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3194 Kuningas ilma kuningriigita] / Andres Adamson, Hertsog Magnus 1540–1583. Tema elu ja aeg. Argo, 2005. 200 lk, [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 21. aprill 2006 *[[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/465846 Andres Adamson: Liivimaa eliit toetas hertsog Magnust] epl.ee, 18. aprill 2009 {{JÄRJESTA:Adamson, Andres}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] jyi9x5plmr4b4rujqgux3je71y9er5p 0 45368 7193762 7125211 2026-07-16T09:53:06Z Kuriuss 38125 7193762 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sõidukist; draamažanri kohta vaata artiklit [[Auto (žanr)]]; animafilmi kohta vaata artiklit [[Autod (film)]]; Eestis ilmunud ajakirja kohta vaata [[Auto (ajakiri)]]}} {{uuenda}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Benz-velo.jpg|pisi|Karl Benzi mudel Velo aastast 1894]] [[Fail:Master Hands.webm|pisi|Chevrolet' tehas 1936. aastal]] '''Auto''' on lühend sõnast "automobiil", mis tuleneb kreekakeelsest sõnast ''autos'' ('ise') ja ladinakeelsest sõnast ''mobilis'' ('liikuv'). Auto on vähemalt kolmerataline ja kahe[[telg|teljeline]] [[mootor]]sõiduk [[reisija]]te või veoste vedamiseks [[rööbe|rööpmeta]] teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva [[liiklusseadus]]e järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D.<ref name="eRT_LS">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/LS?leiaKehtiv|Pealkiri=Liiklusseadus|Väljaanne=eRT|Aeg=|Kasutatud=27. juuni 2019}}</ref> Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks [[sisepõlemismootor]], järjest rohkematel autodel ka [[elektrimootor]] või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon ([[hübriidauto]]). ==Auto ehitus== Auto konstruktsioonilised põhiosad on mootor, raam või kandevkere ja [[veermik]]. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab jõuülekande kaudu veermikku. Raamile (kandevkerele) toetub ka auto [[kabiin]], kere, lastiruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. ==Autoehituse ajaloost== [[Pilt:1885Benz.jpg|pisi|Benz Patent Motorwagon, ehitatud 1885. Sellest sai alguse tänapäevase auto kontseptsioon]] 19. sajandi teisel poolel olid tekkinud vajalikud eeldused iseliikuva sõiduvahendi – auto leiutamiseks. Toornaftast osati toota sisepõlemismootori tööks vajalikku vedelkütust. Metallide tootmine ja masinaehitus olid piisavalt kaugele arenenud, valmistamaks bensiini kütusena kasutavat mootorit, autokeret ja vajalikke agregaate ning sõlmi. Elektrotehnika kiire areng võimaldas ehitada [[magneeto]], mille abil tekitati mootori silindris kütusesegu plahvatuslikuks süttimiseks vajalik elektrisäde. <ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=25-32}}</ref> Neljataktilise bensiiniga töötava sisepõlemismootori, mis on ka nüüdisajal prevaleeriv mootoritüüp, töötas välja ja patenteeris sakslane [[Nikolaus Otto|Nikolaus August Otto]] 1876. aastal. Tema kaasmaalane, insener [[Gottlieb Daimler]] ehitas 1883. aastal oma esimese neljataktilise bensiiniga töötava mootori, mida hakati 1885. aastal katsetama jalgrattal. Nii valmis osaliselt ettekavatsematult ka esimene mootorratas. Neljataktilise diiselmootori ehitas ja patenteeris saksa leiutaja [[Rudolf Diesel]] 1892. aastal. <ref name=":0" /> 19. sajandi lõpukümnenditeks oli leiutatud suhteliselt kerge ja püsikindlalt töötav sisepõlemismootor, mis võimaldas paigaldada selle tõllale või vedruvankrile. Enamasti kasutati sisepõlemismootorit siiski tõlla või kalessi detailidest valmistatud spetsiaalsel sõidukil. 19. sajandi viimastel aastakümnetel töötasid mitmed saksa insenerid iseseisvalt, paralleelselt esimeste autode projektidega, mis pidid hakkama tööle bensiiniga töötava sisepõlemismootoriga. <ref name=":0" /> Saksa insener [[Karl Benz|Carl Friedrich Benz]] ehitas oma esimese auto 1885. aastal Saksamaal Mannheimis. Ta valmistas oma ühe silindri ja kahetaktilise mootoriga autost ka mõned identsed koopiad. Carl Benz võttis oma autole patendi 1886. aastal ja alustas nende tootmist 1888. aastal. 1885. aastal valminud sõiduk [[Benz Patent Motorwagon|Benz Patent Motorwagon]] sisaldas jalgrattalt laenatud detaile: kitsad traatkodaratega rattad, esikahvel jms. Samu elemente kasutas ta ka oma järgmise menuka automudeli Velo juures. 1894. aastal alustati Carl Benzi 2,75 hobujõu võimsusega auto Velo seeriatootmist. 1899. aastaks oli valmistatud ja müüdud 2000 autot. <ref name=":0" /> 1889. aastal valmistasid Gottlieb Daimler ja teine saksa insener [[Wilhelm Maybach]] Stuttgardis koos auto, mis sarnanes vedruvankriga ja oli varustatud bensiini abil töötava sisepõlemismootoriga. Daimleri autol oli algeline mootori jahutusvee radiaator. Esimest korda süüdati mootori silindris küttesegu elektriliselt, sädeme abil. Mootor oli neljataktiline ja auto saavutas sellega kiiruse 16 km/h. <ref name=":0" /> Esimeseks suhteliselt hästi varustatud ja täiuslikuks autoks sai 1901. aastal W. Maybachi valmistatud Mercedes. Selle 35 hj mootor võimaldas saavutada autol kiiruse 53 miili tunnis (85 km/h). 1909. aastaks töötas Maybachi Euroopa kõige enam integreeritud autotehases ligi 700 töölist. Aastas saadi toota siiski veidi vähem kui tuhat autot. <ref name=":0" /> Suurbritannias ehitas esimese bensiinimootoriga neljarattalise auto 1895. aastal insener [[Frederick W. Lanchester]] (1868–1946), kes hiljem leiutas ka auto ketaspidurid ja elektristarteri. <ref name=":0" /> Pärast seda, kui Henry Ford oli alustanud USA-s bensiinimootoriga autode masstootmist, oli elektriautode edasine käekäik otsustatud. Tänu konveiermeetodil tootmisele oli Ford Motor Company Ltd. tehastes toodetud bensiinimootori ja hiljem ka lisatud elektristarteriga autode hind kõigest pool elektriautode hinnast. Sisepõlemismootoriga autode liikumine polnud millegagi piiratud. Arendati välja bensiinijaamade võrk ja tankimine sõidu jätkamiseks võttis võrreldes vajadusega elektriautot laadida vähe aega. 1920. aastal tunnistati akudega elektriauto kontseptsioon väheperspektiivseks ja elektriautode valmistamine lõpetati täielikult. <ref name=":0" /> Autotööstuses hakkasid vedruvankritelt ja tõldadelt pärinevad osad segunema jalgrattalt laenatud lahendustega – kasutusse võeti kodarad, õhkrehvid, varajastel veoautodel kettülekanded jms. Lisandusid ka uudsed detailid, nagu rooliratas, radiaator jms. Aastatel 1905–1907 kujunes välja auto klassikaline kontseptsioon, mille paljud lahendused jäid kasutusse aastakümneteks ja on kasutusel veel tänapäevalgi. <ref name=":0" /> Tollasel autol oli kahe pikitalaga terasraam, mis toetus lehtvedrudel kahele sillale (teljele). Auto vedav sild oli tagasild, selle keskosasse suubus mootori taga asuvast käigukastist kardaanvõll. Tagasilla keskosas oli peaülekanne, mis edastas kardaanvõllilt veojõu tagasillale. Raami esiosas oli pikiasetusega mootor, kohe selle taga sidur ja seejärel käigukast. Auto esiosas, mootori ees paiknes radiaator, mille ülesandeks oli jahutada mootori jahutussärki läbivat vett. Juhi ees oleva roolirattaga pöörati auto esirattaid. Erinevalt hobuvankrist ei pöördunud mitte esitelg tervikuna, vaid üksnes telje otstes asetsevad rattad. Auto rattad olid algselt hobuveokitelt „laenatud“ puitkodaratega rattad. Kuullaagrid ja õhkrehvid võeti üle jalgrattalt, porilauad aga hobukalessidelt ja tõldadelt. Juhi ees põrandal oli kaks pedaali, ühega sai autot pidurda, teisega lahutati käiguvahetamise ajaks mootor käigukastist. Üsna pea lisandus kolmanda pedaalina ka gaasipedaal. <ref name=":0" /> Auto tehnilise arengu edenedes hakati sõiduvahendi esialgsest kalessikujust järk-järgult kaugenema. 20 sajandi algul kujunes välja uus auto ehituse kontseptsioon, mis on suurel määral püsinud tänaseni. Auto mootor paigutati esirataste vahele, esi- ja tagarattad muudeti ühesuurusteks. Autoehituse kiire areng võimaldas toota üha võimsama mootoriga autosid. See omakorda võimaldas suurendada auto gabariite ja massi. Euroopa autotehastes hakati kasutama vooltootmist alles alates 1930. aastast. <ref name=":0" /> Olulised pöördepunktid autode tehnilises arengus, mis on aidanud kaasa nüüdisaegse auto kontseptsiooni ja tehnilise võimekuse väljaarendamisele, on olnud järgmised: * 1888. aastal leiutas šotlane John B. Dunlop (1840–1921) õhkrehvi, mis võeti hiljem kasutusele jalg- ja mootorratastel ning autodel. * 1895. aastal alustas prantsuse tööstur Edouard E. Michelin (1859–1940) õhuga täidetud autorehvide tootmist. * 1899. aastal valmis esimene kahetaktiline diiselmootor. * 1904. aastal võeti kasutusele pidurivõimendi. * 1905. aastal võttis prantsuse autotootja Renault kasutusele hammaslatt-roolisüsteemi * 1908. aastal hakkas General Motors varustama autosid elektriliste valgustitega. * 1908. aastal tõi Delco Remy turule jagajat ja süütepooli sisaldava auto süütesüsteemi. * 1914. aastal paigaldas USA autotootja Cadillac autole esimese V8-mootori. * 1916. aastal hakati autosid varustama klaasipuhastajatega. * 1920. aastal ehitati Saksamaal esimesed autod, millel oli kõigi nelja ratta hüdrauliline pidurisüsteem. * 1922. aastal arendas saksa insener ja leiutaja Robert Bosch (1861–1942) diiselmootorite tarvis kõrgsurvepumba. <ref name=":0" /> Autode arvu kasv tekitas suurema nõudluse bensiini järele ning linnades hakati rajama spetsiaalseid mootorikütuse müügikohti. Alustati esimeste maa-aluse reservuaari ja bensiinipumbaga automaatidega bensiinijaamade ehitamist. Valgusfoor leiutati USA-s juba 1914. a, kuid Suurbritannias võeti need kasutusele alles 1928. aastal. Enne II maailmasõda oli isikliku sõiduauto omamine Euroopa riikide elanikkonna seas luksusliku eluviisi näitaja. Sellele vaatamata oli Suurbritannias sõiduauto igal kümnendal perekonnal. <ref name=":0" /> Kuigi esimesed autod ehitati 19. sajandi lõpukümnenditel Saksamaal ja Prantsusmaal, domineerisid 20. sajandi esimesel poolel autode tootmises ja arendamises eelkõige ameeriklased. Suure territooriumi ja hajaasustuse tõttu tekkis Ameerika Ühendriikides suurem vajadus autotranspordi järele kui väiksema territooriumi ja tiheasustusega Euroopa riikides. Ka USA elanike suuremad ja ühtlasema tasemega sissetulekud võrreldes eurooplaste sissetulekutega tekitasid autode järele suurema nõudluse, kui see oli Euroopa turgudel. Autode ehitamisega alustamine ja autoehituse kiire areng juhatasid sisse uue ajastu ameeriklastele personaalse liikumisvabaduse andmisega. Sõidu- ja veoautode masstootmisega alustamine 20. sajandi esimesel kümnendil tekitas uue olukorra, kus motoriseeritud transpordivahendite soetamine sai jõukohaseks paljudele elanikele ja ettevõtetele. <ref name=":0" /> USA-s loetakse autode tootmise algusajaks 1896. aastat, mil Duryea Motor Wagon Company valmistas esimesed 14 autot. [[Henry Ford]] valmistas esimese auto 1896. aastal. Seejärel valmistas tema ettevõte terve seeria autosid mudelitähisega 999 Arrow. Esimest Packardi autot esitleti 1899. aastal. <ref name=":0" /> Aastatel 1901–1906 valmistas USA-s Ransom E.Olds ühe silindriga kolmehobujõulisi Oldsmobile'e, mis olid võrreldes Maybachi Mercedestega väga algelised autod. Auto meenutas pigem mootoriga hobuvankrit. R. E. Olds müüs neid kõigest 650 USA dollari eest, mis muutis auto soetamise võimalikuks ka keskklassi ameeriklasele. 1904. aastal toodeti neid autosid 5508 tk, mis oli tol ajal ühe autotehase kohta suurim toodang. Kui 1899. aastal tootsid 30 USA autotootjat kokku 2500 mootorsõidukit, siis järgmisel kümnendil hakkasid USA-s autosid tootma veel 485 firmat. <ref name=":0" /> Arvestades Ameerika tootmistraditsioone võidi seal valmistada autosid suuremates kogustes ja madalamate hindadega, kui see oli võimalik Saksamaal ja Prantsusmaal. Osariikide vahelises kaubanduses ei rakendatud tollimakse, mis soodustas sõidu- ja veoautode müüki suurtes kogustes tohutu suurel turul. Odavad materjalid ja oskustööliste puudus USA-s aitasid kaasa tööstuslike protsesside mehhaniseerimisele. See omakorda nõudis toodete standardiseerimist ja tegi võimalikuks õmblusmasinate, jalgrataste ja paljude muude kaupade masstootmise. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides valmistati 1913. aastal 485 000 autot. Maailmas kokku toodeti samal aastal 606 124 mootorsõidukit. <ref name=":0" /> Ameerika tööstur Henry Ford alustas USA-s Ford A tootmist 1903. aastal. 1906.–1907. aastal tekkis soodsa hinnaga [[Fordi Model N]] autode järele ülisuur nõudlus. Fordi tehas vahetas välja masinad ja seadmed ning võttis autode koostel kasutusele konveierliini. See võimaldas hakata tootma ööpäevas sadu autosid. <ref name=":0" /> Kannustatuna edust Model N autode müügil, otsustas Henry Ford hakata valmistama autosid, mida võiksid hakata kasutama miljonid inimesed. Nelja silindriga 20 hj võimsusega [[Ford T]] saabus USA autoturule 1908. aasta oktoobris. Auto eest küsiti kõigest 825 USA dollarit, mistõttu oli see omandamiseks jõukohane ka tublile tehasetöölisele. Veojõu planetaarülekanne muutis auto kergesti juhitavaks. Kõrge šassii võimaldas autol liikuda suuremate probleemideta ka ebatasastel ja auklikel teedel. Autol kasutati palju valatud detaile (eelkõige mootori juures), mis aitas hoida tootmise omahinda madalal. 1908. aastal rajas [[William Durant]] ka General Motorsi. <ref name=":0" /> 1919. aastal kirjutas Henry Ford: „Lähitulevikus toodetav auto peab olema kvaliteetne ja suutma tõsta ka tagasihoidlike rahaliste võimalustega autoomaniku enesekindlust. Auto hind peab olema sedavõrd madal, et see peab olema kättesaadav ka igale vähegi oma väljaminekuid kontrollivale tehasetöölisele. Autosid on vaja toota ja müüa palju, mistõttu peavad need olema kättesaadavad laiadele rahvahulkadele mõõduka hinnaga. Madala hinnatasemega rahvaautode turg on praktiliselt piiramatu“. <ref name=":0" /> Olles pühendunud oma autode tootmisele suurtes kogustes, uuendas Henry Ford oma 1910. aastal avatud Michigani tehases masstootmise tehnoloogiaid ja töökorraldust. Kasutusele võetud liikuvat koosteliini otsustas ta tutvustada avalikkusele siiski alles 1913. aastal. Konveieri kasutuselevõtmisega suutis Ford viia auto müügihinna senisest madalamale, kõigest 575 $ tasemele, mis oli 1912. aastal väiksem kui keskmine aastapalk USA-s. <ref name=":0" /> Ajavahemikul 1908–1928 valmistati ja müüdi üle 15 miljoni Ford T auto. 1925. aastal toodeti Fordi tehastes ainuüksi ööpäevas kokku üle 9000 autot. 1911. aastal oli USA-s toodetud autol tüüpiliselt neljasilindriline mootor, neli ühesuguse läbimõõduga ratast, elektrivalgustus ja elektriline starter. <ref name=":0" /> Model T kavandati peamiselt farmeri autoks, mis pidi tulema toime farmide mitmekesise veovajaduse rahuldamisega. Auto sisepõlemismootor oli hõlpsasti ümberseadistatav erinevatele mootorikütustele. Nii oli võimalik panna auto liikuma bensiini, etanooli ja ka petrooleumi abil. Auto jäi aastateks tootmisliinile ilma et selle juures oleks tehtud olulisi muudatusi, kuni see tehniliselt ja tehnoloogiliselt vananes. Fordi Model T oli maailmas sedavõrd populaarne, et see võeti tootmisest maha alles 1927. aastal. Ameeriklased hakkasid ihkama suuremaid, kiiremaid, sujuvamalt liikuvaid ja stiilsemaid autosid. <ref name=":0" /> Henry Fordi masstootmise tehnoloogiad võeti kiiresti üle teiste USA autotootjate poolt. Vajadus suurte investeeringute järele ja suured tootmismahud konkurentsis püsimiseks lõpetasid 1920. aasta teisel poolel Ameerika Ühendriikides väiketootjate lihtsa sisenemise autotööstusesse. Autotootjate arv langes 253-lt 1908. aastal 44-le 1929. aastal. Kolm suuremat autotootjat – Ford, [[General Motors]] ja [[Chrysler]] – tootsid kokku ligi 80% autodest. <ref name=":0" /> Enamik allesjäänud autotootjaist lõpetas tegevuse [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal. Nash, Hudson, Studebaker ja Packard suutsid siiski raske aja ja II maailmasõja üle elada, kuid pankrotistusid sõjajärgsel perioodil. <ref name=":0" /> Aastatel 1920–1945 ei toiminud autode ehituses ja tootmistehnoloogiates dramaatilisi uuendusi. Innovatsioon toimus orgaaniliselt, väikeste sammude kaupa. Pärast II maailmasõda toodetud autodel olid kompaktne, kokku keevitatud kandevkere, elektristarter, kõrge surveastmega sisepõlemismootor, sünkronisaatoritega käigukast ja madala rõhuga õhkrehvid. Automaatkäigukast leiutati ja võeti autotööstuses kasutusele 1930. aastatel. <ref name=":0" /> Alates 1927. aastast hakkas Ford kaotama vähehaaval turgu Chevrolet'le. 1936. aastal omas General Motors 43% USA autoturust Chrysleri turuosa oli 25% ja Ford oli langenud oma 22% turuosaga kolmandaks autotootjaks. <ref name=":0" /> II maailmasõja ajal peatati USA-s paljudes tehastes sõiduautode tootmine ja nende asemel hakati valmistama sõja tarbeks ülisuurtes kogustes sõjaväemaastureid ja veoautosid. Sõja kestel valmistasid USA autotootjad riigi tellimusel mitu miljonit armeesõidukit. Lisaks veo- ja maastikuautodele toodeti valitsuse tellimusel ligi 75 toodet: Boeingu pommituslennukeid, lennukimootoreid, soomustransportööre ja muud sõjatehnikat. <ref name=":0" /> Sõiduautode turg lakkas Ameerika Ühendriikides alates 1942. aastast praktiliselt eksisteerimast. Kuna rehvide ja mootorikütuse müük oli sõja ajal elanikkonna jaoks normeeritud, vähenes oluliselt ka autode kasutamine sõja aastail. Kuna sõiduautosid oli toodetud sõja ajal marginaalsetes kogustes, tekkis sõja lõppedes USA-s ja ka mujal maailmas nende järele järsult kasvanud nõudlus. <ref name=":0" /> Riigi tellimuste täitmise lõpetanud autotootjad profileerisid end taas ümber tarbesõidukite tootjaks. Sõjajärgset perioodi iseloomustas USA-s klassikaliste sõiduautode mudelite rohkus. Sõiduautod muutusid iga aastaga pikemaks ja raskemaks ning autode mootorid võimsamaks. Kõikvõimalike vidinatega varustatud autode müügihinnad ja tarbimiskulud kasvasid. Autotootjate käibetõeks oli, et suuri autosid on kasumlikum toota ja müüa kui väikseid autosid. <ref name=":0" /> Sõjajärgse ajastu autodisain oli allutatud suurel määral küsitavale, mittefunktsionaalsele esteetikale ja seda eelkõige autode ökonoomsuse ning ohutuse arvelt. Tehaseväravast väljuvate autode kvaliteet langes sedavõrd palju, et 1960. aastal avastas autoomanik uuel autol keskmiselt 24 defekti. <ref name=":0" /> 1980. aastal sai Jaapanist maailma juhtiv autotootja. Jaapani firmade toodetud sõiduautod olid funktsionaalselt disainitud, ökonoomsed, kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. 1973. ja 1979. aastal tõid kiiresti kerkima hakanud toornafta hinnad kaasa kallinenud mootorikütuse. Samal kümnendil hakkasid pürgima USA autoturule Jaapanis ja Saksamaal toodetud väikesed ja kütusesäästlikud autod, mis sobisid hästi arvestatavale osale elanikkonnast. 1982. aastal moodustas imporditud sõiduautode osakaal USA autoturul juba 27,9%. <ref name=":0" /> 1980. aastatel viidi USA autotööstuses läbi tõsine organisatsiooniline struktureerimine ja tehnoloogiline uuendamine. Viis aastat kestnud ja 80 miljardit USD maksnud autotehaste tehnoloogilise uuendamise ja ümberehitamise programm võimaldas hakata tootma senistest väiksemaid, ohutumaid ja kütusesäästlikumaid autosid. Detroidi disainistuudiotes loobuti iga-aastaste kosmeetiliste disainimuutuste sisseviimisest ja see asendati autode funktsionaalse disainiga. Tootmine ja toodang viidi üle arvutipõhisele disainile, konstrueerimisele ja tootmise juhtimisele. <ref name=":0" /> ===Eestis=== {{vaata|Eesti autoajalugu}} Esimene auto [[Eesti]]s oli [[1895]]. aastal [[Paide]] kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker).<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s536976&nid=109821&con=0 Motoriseeritud Eesti] Päevaleht (Tallinn : 1905–1940) nr 152, 9. juuni 1940 lk 3</ref> Tallinna esimene autoomanik oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist [[Clement-Panhard]]i marki auto.<ref>[http://eag.vanatehnika.ee/TS/vende_clement-panhard.jpg Foto]</ref> Tallinnas oli 1908. aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. Esimese maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot.<ref>[http://eag.vanatehnika.ee/ts.html Eesti Antiikautode Galerii: Autod Eestis tsaariajal] (u 1896–1917)</ref> *1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast.<ref>[http://eag.vanatehnika.ee/ew.html Eesti Antiikautode Galerii: Eesti autoajaloo leheküljed: Eesti aeg]</ref> *1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. *1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. *1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. *1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast. *1928 oli Eestis 1431 sõidu-, 613 veoautot ja 407 mootorratast. *1929 oli Eestis 1574 sõidu-, 839 veoautot ja 375 mootorratast. *1930 oli Eestis 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast. *1932 veeti sisse autosid 29 ja mootorrattaid 90, Tallinnas oli iga 97 elaniku kohta 1 auto.<ref>Liialdatud autokultus ja põgenev voorimees. Hobune ja auto. Postimees nr 280, 29. november 1932 [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s401816&con=0&bdragx=4&bdragy=5&edragx=68&edragy=140 lk 2]</ref> *1933 veeti sisse autosid 66 ja mootorrattaid 96 *1934 2. poolaastal ja 1935 1. poolaastal imporditi kokku autosid 293 (104 [[Saksamaa]]lt, 88 [[USA]]-st, 70 [[Inglismaa]]lt) ja mootorrattaid 309 (207 Inglismaalt, 72 Saksamaalt, 7 USA-st)<ref>Autode sissevedu monopoliseeriti. Päevaleht nr 226, 17. august 1935 [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s380551&con=0&bdragx=104&bdragy=83&edragx=172&edragy=116 lk 2]</ref> *1. jaanuaril 1940 oli Eestis 6512 autot, neist 3618 sõiduautot, 2476 veoautot, 289 autobussi, 106 tuletõrjeautot ja 23 muud autot<ref>J. Kits. Mootorsõidukid 1. I 1940. Eesti Statistika, 30. aprill 1940, nr 221 (4), lk 199.</ref>. *1992 imporditi Eestisse 36 284 (2225 uut ja 34 059 kasutatud) sõiduautot. *2007 imporditi Eestisse 71 915 (30 902 uut ja 41 013 kasutatud) sõiduautot.<ref>[http://www.amtel.ee/?m1=6 Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL): Eesti automüügi statistika.]</ref> ==Autode liigitus otstarbe järgi== ===Sõiduautod=== {{pikemalt|Sõiduauto}} Sõiduautodeks loetakse tavaliselt reisijate vedamiseks mõeldud väiksemaid, 2–9{{lisa viide}}-kohalisi autosid. [[Sõiduauto keretüüp|Sõiduautode keretüübid]]: *[[Kabriolett]] *[[Kombi]] *[[Kupee (keretüüp)|Kupee]] *[[Limusiin]] *[[Linnamaastur]] *[[Luukpära]] *[[Maastur]] *[[Mahtuniversaal]] *[[Mikrobuss]] *[[Pikap]] *[[Sedaan]] *[[Universaal (tehnika)|Universaal]] *[[Väikebuss]] ===Veoautod=== {{pikemalt|Veoauto}} Veoautod on väga erinevad veoste vedamiseks ette nähtud autod. ===Eriotstarbelised autod=== Siia kuuluvateks võib lugeda: *[[sõjaväeauto]]d *[[politseiauto]]d *[[päästeauto]]d *[[autokraana]]d *[[maastikuauto]]d jne. ==Autode klassifitseerimine mootori tüübi ja kütuse järgi== Mootoritüübi ja [[kütus]]etüübi järgi võib autosid liigitada mitmeti. Nüüdisajal toodetakse kõige enam sisepõlemismootoriga autosid (bensiiniautod, [[Diiselkütus|diisel]]autod, piiritusautod), kuid on levinud ka [[elektriauto]]d. Viimasel ajal on hakatud tootma sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooniga hübriidautosid. ==Vaata ka== *[[Autotööstus]] *[[Automarkide loend]] *[[Veoauto]] *[[Autobuss]] *[[Autorong]] *[[Kuuauto]] *[[Jõuvanker]] *[[Autostumine]] *[[Autovaba liikumine]] *[[Auruauto]] *[[Stabilisaatorvarb]] *[[Suruõhuauto]] *[[Autopesula]] *[[Isesõitev auto]] *[[Autoveo vagun]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|auto}} {{vikitsitaadid}} * [http://forte.delfi.ee/archive/print.php?id=65348322 Suur ülevaade: "musta kasti" kasutamine autos ] * [https://novaator.err.ee/1157984/volkswageni-juhi-sonul-algab-automaailmas-peagi-surmaheitlus "Volkswageni juhi sõnul algab automaailmas peagi surmaheitlus"] ERR Novaator, 12. november 2020 * [https://www.mozillafoundation.org/en/privacynotincluded/articles/its-official-cars-are-the-worst-product-category-we-have-ever-reviewed-for-privacy/ It’s Official: Cars Are the Worst Product Category We Have Ever Reviewed for Privacy] Mozilla Foundation, 6. oktoober 2023 [[Kategooria:Autondus| ]] [[Kategooria:Autoliiklus]] [[Kategooria:Autod| ]] cw4p2iuuppfeka9g1yiebz16bjbauky 0 46683 7193699 7189026 2026-07-16T07:27:48Z Avjoska 1538 /* November */ 7193699 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], [[Eesti]] sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], [[USA|ameerika]] pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], [[Saksamaa|saksa]] [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist * [[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== * [[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja * [[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist * [[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija * [[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], [[itaalia]] jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane * [[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], [[Kanada]]–[[Uus-Meremaa]] filminäitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], [[eesti]] kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], [[kanada]] näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] s1ovz9q9cnc1fpedfbge9eb04wut6n6 0 47636 7193702 7182541 2026-07-16T07:30:34Z Kuriuss 38125 7193702 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Zigmantas Balčytis | pilt = Min-Balčytis.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 4. juuni 2009 | ametiajalõpp = 1. juuli 2019 | predecessor = | järgmine = | amet2 = Leedu rahandusminister | ametiajaalgus2 = 1. juuni 2005 | ametiajalõpp2 = 4. juuli 2007 | eelmine2 = [[Algirdas Brazauskas]] | järgmine2 = [[Gediminas Kirkilas]] | amet3 = [[Leedu peaminister]] (kohusetäitja) | ametiajaalgus3 = [[1. juuni]] [[2006]] | ametiajalõpp3 = [[4. juuli]] [[2006]] | eelmine3 = [[Algirdas Brazauskas]] | järgmine3 = [[Gediminas Kirkilas]] | amet4 = Leedu transpordi- ja sideminister | ametiajaalgus4 = 1. juuni 2001 | ametiajalõpp4 = 4. juuli 2005 | eelmine4 = [[Dailis Alfonsas Barakauskas]] | järgmine4 = [[Petras Čėsna]] | sünniaeg = [[16. november]] [[1953]] | sünnikoht = Šilute, [[Leedu]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] }} '''Zigmantas Balčytis''' (sündinud [[16. november|16. novembril]] [[1953]] [[Juodžiai]] külas [[Šilutė rajoon]]is) on [[Leedu]] majandustegelane ja [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] poliitik, 2009–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. [[2005]]–[[2007]] oli ta Leedu rahandusminister, [[1. juuni]]st [[4. juuli]]ni [[2006]] ühtlasi [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] ajutine kohusetäitja. Zigmantas Balčytis lõpetas 1976. aastal [[Vilniuse Ülikool]]i rahandus- ja arveldusteaduskonna majandusküberneetika erialal ja töötas seejärel toiduainetetööstuse ministeeriumi projekteerimis- ja konstrueerimisbüroos. Aastatel 1978–1984 oli ta [[Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|komsomoli]] palgal. Aastatel 1984–1989 oli Zigmantas Balčytis [[Leedu Riiklik Filharmoonia|Leedu Riikliku Filharmoonia]] direktori asetäitja, aastatel 1989–1991 juhtis ta Leedu ametiühingute majandustegevust ja koolituskeskust ning aastatel 1992–1994 Vilniuse Asfaltbetoonitehast. Poliitilist karjääri alustas ta aastatel 1994–1996 [[Vilnius|Vilniuse]] abilinnapeana. 1996. aastal pöördus tagasi ettevõtlusesse, olles 2000. aastani Leedu-[[Ungari]] ühisfirma Lithun direktori esimene asetäitja. Alates 19. oktoobrist 2000 oli Zigmantas Balčytis [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liikmena Leedu [[Seim (Leedu)|Seimi]] liige. 5. juulist 2001 kuni 13. maini 2005 oli ta Leedu transpordi- ja sideminister, seejärel Leedu rahandusminister. Rahandusministrina oli Zigmantas Balčytise peamine ülesanne valmistada ette Leedu liitumist [[Euroala|euroalaga]] 1. jaanuaril 2007. Pettumuseks kujunes [[Euroopa Komisjon]]i 16. mai 2006. aasta otsus jätta Leedu euroalaga liitumise taotlus rahuldamata. Pärast [[Algirdas Brazauskas]]e valitsuse tagasiastumist seoses [[Leedu Tööpartei]] ümber puhkenud korruptsiooniskandaaliga nimetas president [[Valdas Adamkus]] Zigmantas Balčytise 1. juunil 2006 [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] kohusetäitjaks. 15. juunil 2006 tegi president talle ettepaneku asuda moodustama uut valitsust, kuid 20. juunil lükkas Leedu parlament Balčytise kandidatuuri peaministri ametikohale tagasi. 4. juulil 2006 andis ta ameti üle parlamendi poolt peaministriks kinnitatud erakonnakaaslasele [[Gediminas Kirkilas|Gediminas Kirkilasele]]. 18. juulil 2006 ametisse vannutatud [[Gediminas Kirkilas|Gediminas Kirkilase]] valitsuses jätkas Zigmantas Balčytis tööd rahandusministrina kuni tagasiastumiseni 27. märtsil 2007. Ametliku põhjusena ametist lahkumisel nimetas ta oma poja Donatas Balčytise kohtuasja, kuid poliitikakommentaatorite hinnangul võis tegelikuks põhjuseks olla Leedu valitsuse euroalaga liitumise nurjumine, mille eest kritiseeris Balčytist ka [[Euroopa Komisjon]]i volinik [[Dalia Grybauskaitė]]. Aastatel 2008–2009 juhtis Zigmantas Balčytis [[Seim (Leedu)|seimis]] [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] fraktsiooni. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti Zigmantas Balčytis [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta jätkas Euroopa Parlamendi liikmena ka pärast [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta valimisi]]. [[11. mai]]l [[2014]] toimunud Leedu presidendivalimistel oli Zigmantas Balčytis [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] presidendikandidaat. ==Karjäär== *1984–1989 Leedu Rahvusfilharmoonia direktori asetäitja *1989–1991 Leedu ametiühingute majandusdirektor ja koolituskeskuse juhataja *1992–1994 Vilniuse Asfaltbetoonitehase direktor *1994–1996 Vilniuse abilinnapea *1996–2000 Leedu-Ungari ühisettevõtte Lithun direktor *2000–2009 Leedu Vabariigi Seimi liige *2001–2005 Leedu Vabariigi transpordi- ja sideminister *2005–2007 Leedu Vabariigi rahandusminister *2006 Leedu Vabariigi peaministri ajutine kohusetäitja *2009–2019 Euroopa Parlamendi liige ==Isiklikku== Zigmantas Balčytis on abielus Severina Balčytienėga. Neil on poeg Donatas (sündinud [[1981]]) ja tütar Kamilė (sündinud [[1988]]). Poeg Donatas on töötanud Leedu ettevõtluse arendamise sihtasutuses ja oli märtsis 2007 kohtu all süüdistatuna Euroopa Liidu finantseeritud projekti rahaliste vahendite väärkasutuses. Kohus mõistis ta küll kriminaalsüüdistuses õigeks, kuid hindas tema käitumist ametialaselt lohakaks. Mainitud kohtuprotsess sai Zigmantas Balčytise valitsusest lahkumise põhjuseks. Zigmantas Balčytise hobideks on [[korvpall]], [[jahipidamine]], [[veesuusatamine]] ja [[tennis]]. Ta valdab [[leedu keel|leedu]], [[inglise keel|inglise]] ja [[vene keel]]t. ==Välislingid== *[http://www.europarl.europa.eu/members/public/geoSearch/view.do?country=LT&partNumber=1&language=ET&id=96680 Tutvustus Euroopa Parlamendi kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Algirdas Brazauskas]] | nimi=[[Leedu peaminister]] (kohusetäitja)| aeg=[[2006]] | järgnev=[[Gediminas Kirkilas]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Balcytis, Zigmantas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 9ta5brmxt5w5fyukmuk0avxhecenam6 0 49180 7193495 7193122 2026-07-15T16:24:59Z Teomees 97479 7193495 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi NE Revolution Inter Miami 7.9.25-178.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi (2025) | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 778 | väravaid3 = 672 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021–2023 | mänge4 = 58 | väravaid4 = 22 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad5 = 2023– | mänge5 = 9 | väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]] | mänge_kokku = 1055 | väravaid_kokku = 828 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 11 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 180 | koondiseväravaid3 = 106 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} {{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[MLS|Ameerika Ühendriikide]] klubis [[Miami Inter CF|Miami Inter]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud kaheksa korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta aastal 2014 ja aastal 2022 [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on võitnud 43 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja seitse korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud 2 [[Copa América|Copa América-t]], [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] aastal 2014.<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail 2005 mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastaselt oma esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma teise [[Ballon d'Or]]'i. Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga lõi Messi ühe värava; [[UEFA]] valis ta mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> Finaalturniiril kaotas Argentina 1/8-finaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]] 3:4, kusjuures Messi lõi turniiril ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu. Messi juhtis oma meeskonna [[2021. aasta Copa América]] karikavõiduni, milleni Argentina jõudis üle 28 aasta (viimati 1993. aastal). Argentina meeskond alistas finaalis Brasiilia 1:0 ning Messi nimetati turniiri parimaks mängijaks. Argentina löödud 12 värava juures oli Messi osaline 9 korral kas väravalööja või sööduandjana.<ref>Messi and Argentina Beat Brazil to Win the Copa América". The New York Times.</ref> [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] jõudis Argentina koondis maailmameistritiitlini üle 36 aasta ning Messi lõi finaalis kaks väravat. Prantsusmaa alistati peale lisaaega (3:3) penaltiseerias 4:2, kusjuures Messi realiseeris esimesena penalti. Olles turniiril löönud seitse väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu, võitis Messi maailmameistrivõistluste parima mängija auhinna [[Golden Ball]], saades esimeseks mängijaks, kes on selle võitnud kaks korda (ka 2014. aastal). Temast sai ka esimene mängija, kes on löönud värava kõigis finaalturniiri sõelmängudes pärast kaheksandikfinaali kasutuselevõttu 1986. aastal.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64019023 World Cup final: Lionel Messi named best player as Kylian Mbappe wins Golden Boot] BBC Sport. 18 December 2022</ref> Tehes kübaratrik1 2023. aasta sõpruskohtumises [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu, jõudis Messi 100. koondise eest löödud väravani, mis tegi temast kolmanda mängija, kes selle tulemusenini jõudnud. Hiljem samal aastal sai temast [[CONMEBOL]]-i koondiste vaheliste maailmameistrivõistluste valikmängude sarjas läbi aegade parim väravakütt 30 väravaga.<ref>[https://www.marca.com/en/football/2023/10/18/652f5288268e3e8b258b45ad.html Lionel Messi becomes Conmebol WC qualifiers all-time leading scorer] MARCA. 18 October 2023</ref> 2024. aastal võitis Argentina teist korda järjest Copa América, kusjuures Messi püstitas uue rekordi Copa América turniiridel osalemiste arvu poolest 39 mänguga. Pärast kahe resultatiivse söödu andmist sõpruskohtumises [[Puerto Rico jalgpallikoondis|Puerto Ricoga]] samal aastal, sai Messist riikide koondisemängudes läbi aegade parim resultatiivsete söötude andja 60 sööduga ([[Neymar]]il 58 söötu).<ref>[https://www.goal.com/en-gb/lists/argentina-s-lionel-messi-becomes-all-time-international-assists-leader-surpassing-brazil-s-neymar-and-usmnt-s-landon-donovan/blt73c53ddfe7b9c911 Argentina's Lionel Messi becomes all-time international assists leader] www.goal.com. 15 October 2025</ref> Argentina avamängus [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] 16. juunil saavutas Messi oma esimese MM -kübaratriki, kui Argentina alistas [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] tulemusega 3:0. Temast sai teine ​​meesmängija pärast [[Cristiano Ronaldo]]t, kes on värava löönud viiel erineval MM finaalturniiril ja esimene meesmängija, kes on osalenud finaalturniiril kuuel korral.<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/49013816/lionel-messi-play-6-world-cups-argentina-record-cristiano-ronaldo Lionel Messi becomes 1st man to play at 6 World Cups] www.espn.com. 16 June 2026</ref> Messi MM-finaalturniiride rekordiline 9 järjestikuses mängus löödud väravateseeria katkes veerandfinaalis 3:1 võidumängus [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (4 mängu 2022. aastal, 5 mängu 2026. aastal). Messil oli aga selle mängu järel finaalturniiridel antud kokku 10 resultatiivset söötu, mis on kaks rohkem kui ühelgi teisel mängijal alates 1966. aastast ([[Diego Maradona]] - 8).<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/49338924/fifa-world-cup-2026-stats-lionel-messi-new-record-kylian-mbappe-julian-alvarez-tie-diego-maradona-jude-bellingham-second-pele Messi sets new record, overtakes Mbappe; Alvarez ties Maradona; Bellingham second after Pele] www.espn.com. Retrieved 12 July 2026</ref> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 11. märts 2026''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Rahvuslik karikas ! colspan="2" |Kontinentaal ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |Segunda Division B |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="18" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |La Liga |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |La Liga |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |La Liga |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |La Liga |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |La Liga |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |La Liga |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |La Liga |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |La Liga |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |La Liga |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |La Liga |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |La Liga |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |La Liga |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |La Liga |36||34||6||4||10||6||2||1||54||45 |- |2018–19 |La Liga |34 |36 |5 |3 |10 |12 |1 |0 |50 |51 |- |2019–20 |La Liga |33 |25 |2 |2 |8 |3 |1 |1 |44 |31 |- |2020–21 |La Liga |35 |30 |5 |3 |6 |5 |1 |0 |47 |38 |- ! colspan="2" |Kokku !520!!474!!80!!56!!149!!120!!29!!22!!778!!672 |- | rowspan="3" |[[Paris Saint-Germain]] |2021–22 |[[Ligue 1]] |26 |6 |1 |0 |7 |5 | colspan="2" |– |34 |11 |- |2022–23 |Ligue 1 |32 |16 |1 |0 |7 |4 |1 |1 |41 |21 |- ! colspan="2" |Kokku !58 !22 !2 !0 !14 !9 !1 !1 !75 !32 |- | rowspan="5" |[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |2023 |[[Major League Soccer|MLS]] |6 |1 |1 |0 | colspan="2" |– |7 |10 |14 |11 |- |2024 |MLS |19 |20 | colspan="2" |– |3 |2 |3 |1 |25 |23 |- |2025 |MLS |28 |29 | colspan="2" |– |7 |5 |14 |9 |49 |43 |- |2026 |MLS |3 |3 | colspan="2" |– |1 |0 |0 |0 |4 |3 |- ! colspan="2" |Kokku !56 !53 !1 !0 !11 !7 !24 !20 !92 !80 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !666!!560!!83!!56!!174!!136!!54!!43!!977!!795 |} === Koondis === :''Seisuga 14. november 2025'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- | rowspan="22" |Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- |2019 |6 |1 |4 |4 |10 |5 |- |2020 |4 |1 | colspan="2" |– |4 |1 |- |2021 |16 |9 | colspan="2" |– |16 |9 |- |2022 |10 |8 |4 |10 |14 |18 |- |2023 |5 |3 |3 |5 |8 |8 |- |2024 |9 |4 |2 |2 |11 |6 |- |2025 |3 |2 |1 |0 |5 |3 |- !Kokku !138!!63!!57!!51!!196!!115 |- ! colspan="2" |Karjäär kokku !159!!74!!59!!54!!219!!131 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Paris Saint-Germain''' * [[Ligue 1]]: 2021–22, 2022–23 * [[Trophée des Champions]]: [[2022]] '''Inter Miami''' * [[Leagues Cup]]: [[2023]] * [[Supporters' Shield]]: [[2024]] * [[MLS Cup]]: 2025 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] * [[Copa América]]: [[2021]], [[2024]] * [[Finalissima]]: [[2022]] * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur/aasta meesmängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2022, 2023 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2021, 2023 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], 2022<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on vennad Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Messi annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> 2016. aastal tahtis Messi kinkida [[Egiptus]]e saate "[[Jah, ma olen kuulus]]" juhile [[Mona El-Sharkawy]]le oma jalgpallisaapad. Egiptlased suhtusid sellesse halvustavalt, kuna kohalikud peavad jalanõude kinkimist solvanguks.<ref>{{Netiviide|autor=Eslam Omar|url=https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|pealkiri=Messi shoe donation stirs controversy in Egypt|väljaanne=Ahram Online|aeg=28. märts 2016|vaadatud=19. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221219200811/https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport|arhiivimisaeg=2017-10-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171020033721/http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906005421/https://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017|arhiivimisaeg=2019-09-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904215705/http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] r9zpy74ypj2jlik5psf3t3gh1ivk81r 7193676 7193495 2026-07-16T06:58:48Z Teomees 97479 7193676 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi NE Revolution Inter Miami 7.9.25-178.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi (2025) | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 778 | väravaid3 = 672 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021–2023 | mänge4 = 58 | väravaid4 = 22 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad5 = 2023– | mänge5 = 67 | väravaid5 = 62 | klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]] | mänge_kokku = 1055 | väravaid_kokku = 828 | klubi_seisuga = 25. mai 2026 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 11 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 205 | koondiseväravaid3 = 125 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 12. juuli 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa America]]}} {{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[MLS|Ameerika Ühendriikide]] klubis [[Miami Inter CF|Miami Inter]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on nii klubi kui koondise [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud kaheksa korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised kuus [[Euroopa kuldsaabas]]t. Ta on kaheksa korda nimetatud FIFA aasata jalgpalluriks.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta aastal 2014 ja aastal 2022 [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> 2025. aastal nimetas IFFHS ta meeste maailma kõigi aegade parimaks mängijaks. Messi on võitnud 46 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja seitse korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud 2 [[Copa América|Copa América-t]], korra [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] (2022) ning tulnud ühel korral hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] aastal 2014.<ref name="Ps1j8" /> Tema rekordite hulka kuuluvad enim väravaid kalendriaastas (91), enim väravaid ühe klubi eest (672 Barcelona eest), enim väravaid La Ligas (474), enim väravaid (21) ja enim resultatiivseid sööte (12) FIFA maailmameistrivõistlustel, samuti enim resultatiivseid sööte rahvusvahelises jalgpallis (65) (seisuga 16. juuli 2026). Messi on oma karjääri jooksul löönud üle 910 värava ja andnud üle 410 resultatiivse söödu nii klubi kui ka koondise eest, mille tulemuseks on üle 1320 värava – see on jalgpalli ajaloo ajaloo suurim koguarv (seisuga november 2025).<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/47079470/stats-lionel-messi-first-ever-1300-cristiano-ronaldo-1213-eberechi-eze-scores-premier-league-400-bayern-munich-lead-41 Messi first-ever to 1300 with Ronaldo on 1213; Eze scores PL's 400th; Bayern lead with 41] ESPN. Retrieved 24 November 2025</ref> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. === Barcelona === 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. ==== 2004–2008 ==== [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail 2005 mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastaselt oma esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. ==== 2009–2012 ==== Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma teise [[Ballon d'Or]]'i. Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga lõi Messi ühe värava; [[UEFA]] valis ta mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> ==== 2013–2015 ==== Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. ==== 2016–2017 ==== Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> Messi sõlmis Barcelonaga uue lepingu 25. novembril 2017, mis jättis ta klubisse kuni 2021. aastani.<ref>[https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/732507/lionel-messi-signs-new-deal-through-202021-season Lionel Messi signs new deal through 2020/21 season] FC Barcelona. 25 November 2017</ref> ==== 2018–2021 ==== Hooajal 2017–2018 võitis Barcelona taas La Liga ja Copa del Rey. Messi lõpetas hooaja La Liga parima väravakütina, lüües 34 väravat ja võitis oma viienda [[European Golden Shoe]] auhinna. Pärast kapten Andrés Iniesta lahkumist 2018. aasta mais nimetati Messi meeskonna uueks kapteniks. Messi kaptenina olles sai Barcelona esimeseks auhinnaks, Supercopa de España, pärast 2:1 võitu [[Sevilla FC]] üle. Ta aitas Barcelona ka järjekordse La Liga tiitlini. Löönud 34 mänguga 36 väravat, võitis Messi oma kuuenda La Liga Kuldse Kinga trofee. Samuti võitis ta oma kuuenda European Golden Shoe auhinna, püstitades rekordi auhinna võitmisega kolmel järjestikusel hooajal.<ref>[https://www.fcbarcelona.com/en/news/1225730/messi-wins-his-sixth-golden-shoe-award Messi wins his sixth Golden Shoe award] FC Barcelona. 24 May 2019</ref> Messi võitis oma kuuenda Ballon d'Ori, kuid järgneval hooajal 2019–20 jäi Barcelona esimest korda pärast 2007–2008 hooaega trofeeta. Pärast pettumust valmistanud hooaega teatas Messi klubile oma soovist lahkuda, kuid otsustas lõpuks jääda oma lepinguaja lõpuni. 2021. aastal juhtis ta Barcelona Copa del Rey võidule. 30 väravaga 2020–2021 La Ligas ja võiduga Argentina koondisega 2021. aasta Copa Américal, kus ta nimetati parimaks mängijaks ja võitis Golden Boot auhinna, pälvis Messi ka 2021. aasta Ballon d'Ori.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/59454640 Ballon d'Or: Lionel Messi wins award as best player in world football for seventh time] BBC. 29 November 2021</ref> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> Finaalturniiril kaotas Argentina 1/8-finaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]] 3:4, kusjuures Messi lõi turniiril ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu. Messi juhtis oma meeskonna [[2021. aasta Copa América]] karikavõiduni, milleni Argentina jõudis üle 28 aasta (viimati 1993. aastal). Argentina meeskond alistas finaalis Brasiilia 1:0 ning Messi nimetati turniiri parimaks mängijaks. Argentina löödud 12 värava juures oli Messi osaline 9 korral kas väravalööja või sööduandjana.<ref>Messi and Argentina Beat Brazil to Win the Copa América". The New York Times.</ref> [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] jõudis Argentina koondis maailmameistritiitlini üle 36 aasta ning Messi lõi finaalis kaks väravat. Prantsusmaa alistati peale lisaaega (3:3) penaltiseerias 4:2, kusjuures Messi realiseeris esimesena penalti. Olles turniiril löönud seitse väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu, võitis Messi maailmameistrivõistluste parima mängija auhinna [[Golden Ball]], saades esimeseks mängijaks, kes on selle võitnud kaks korda (ka 2014. aastal). Temast sai ka esimene mängija, kes on löönud värava kõigis finaalturniiri sõelmängudes pärast kaheksandikfinaali kasutuselevõttu 1986. aastal.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64019023 World Cup final: Lionel Messi named best player as Kylian Mbappe wins Golden Boot] BBC Sport. 18 December 2022</ref> Tehes kübaratrik1 2023. aasta sõpruskohtumises [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu, jõudis Messi 100. koondise eest löödud väravani, mis tegi temast kolmanda mängija, kes selle tulemusenini jõudnud. Hiljem samal aastal sai temast [[CONMEBOL]]-i koondiste vaheliste maailmameistrivõistluste valikmängude sarjas läbi aegade parim väravakütt 30 väravaga.<ref>[https://www.marca.com/en/football/2023/10/18/652f5288268e3e8b258b45ad.html Lionel Messi becomes Conmebol WC qualifiers all-time leading scorer] MARCA. 18 October 2023</ref> 2024. aastal võitis Argentina teist korda järjest Copa América, kusjuures Messi püstitas uue rekordi Copa América turniiridel osalemiste arvu poolest 39 mänguga. Pärast kahe resultatiivse söödu andmist sõpruskohtumises [[Puerto Rico jalgpallikoondis|Puerto Ricoga]] samal aastal, sai Messist riikide koondisemängudes läbi aegade parim resultatiivsete söötude andja 60 sööduga ([[Neymar]]il 58 söötu).<ref>[https://www.goal.com/en-gb/lists/argentina-s-lionel-messi-becomes-all-time-international-assists-leader-surpassing-brazil-s-neymar-and-usmnt-s-landon-donovan/blt73c53ddfe7b9c911 Argentina's Lionel Messi becomes all-time international assists leader] www.goal.com. 15 October 2025</ref> Argentina avamängus [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] 16. juunil saavutas Messi oma esimese MM -kübaratriki, kui Argentina alistas [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] tulemusega 3:0. Temast sai teine ​​meesmängija pärast [[Cristiano Ronaldo]]t, kes on värava löönud viiel erineval MM finaalturniiril ja esimene meesmängija, kes on osalenud finaalturniiril kuuel korral.<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/49013816/lionel-messi-play-6-world-cups-argentina-record-cristiano-ronaldo Lionel Messi becomes 1st man to play at 6 World Cups] www.espn.com. 16 June 2026</ref> Messi MM-finaalturniiride rekordiline 9 järjestikuses mängus löödud väravateseeria katkes veerandfinaalis 3:1 võidumängus [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (4 mängu 2022. aastal, 5 mängu 2026. aastal). Messil oli aga selle mängu järel finaalturniiridel antud kokku 10 resultatiivset söötu, mis on kaks rohkem kui ühelgi teisel mängijal alates 1966. aastast ([[Diego Maradona]] - 8).<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/49338924/fifa-world-cup-2026-stats-lionel-messi-new-record-kylian-mbappe-julian-alvarez-tie-diego-maradona-jude-bellingham-second-pele Messi sets new record, overtakes Mbappe; Alvarez ties Maradona; Bellingham second after Pele] www.espn.com. Retrieved 12 July 2026</ref> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 11. märts 2026''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Rahvuslik karikas ! colspan="2" |Kontinentaal ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |Segunda Division B |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="18" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |La Liga |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |La Liga |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |La Liga |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |La Liga |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |La Liga |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |La Liga |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |La Liga |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |La Liga |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |La Liga |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |La Liga |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |La Liga |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |La Liga |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |La Liga |36||34||6||4||10||6||2||1||54||45 |- |2018–19 |La Liga |34 |36 |5 |3 |10 |12 |1 |0 |50 |51 |- |2019–20 |La Liga |33 |25 |2 |2 |8 |3 |1 |1 |44 |31 |- |2020–21 |La Liga |35 |30 |5 |3 |6 |5 |1 |0 |47 |38 |- ! colspan="2" |Kokku !520!!474!!80!!56!!149!!120!!29!!22!!778!!672 |- | rowspan="3" |[[Paris Saint-Germain]] |2021–22 |[[Ligue 1]] |26 |6 |1 |0 |7 |5 | colspan="2" |– |34 |11 |- |2022–23 |Ligue 1 |32 |16 |1 |0 |7 |4 |1 |1 |41 |21 |- ! colspan="2" |Kokku !58 !22 !2 !0 !14 !9 !1 !1 !75 !32 |- | rowspan="5" |[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |2023 |[[Major League Soccer|MLS]] |6 |1 |1 |0 | colspan="2" |– |7 |10 |14 |11 |- |2024 |MLS |19 |20 | colspan="2" |– |3 |2 |3 |1 |25 |23 |- |2025 |MLS |28 |29 | colspan="2" |– |7 |5 |14 |9 |49 |43 |- |2026 |MLS |3 |3 | colspan="2" |– |1 |0 |0 |0 |4 |3 |- ! colspan="2" |Kokku !56 !53 !1 !0 !11 !7 !24 !20 !92 !80 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !666!!560!!83!!56!!174!!136!!54!!43!!977!!795 |} === Koondis === :''Seisuga 14. november 2025'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- | rowspan="22" |Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- |2019 |6 |1 |4 |4 |10 |5 |- |2020 |4 |1 | colspan="2" |– |4 |1 |- |2021 |16 |9 | colspan="2" |– |16 |9 |- |2022 |10 |8 |4 |10 |14 |18 |- |2023 |5 |3 |3 |5 |8 |8 |- |2024 |9 |4 |2 |2 |11 |6 |- |2025 |3 |2 |1 |0 |5 |3 |- !Kokku !138!!63!!57!!51!!196!!115 |- ! colspan="2" |Karjäär kokku !159!!74!!59!!54!!219!!131 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Paris Saint-Germain''' * [[Ligue 1]]: 2021–22, 2022–23 * [[Trophée des Champions]]: [[2022]] '''Inter Miami''' * [[Leagues Cup]]: [[2023]] * [[Supporters' Shield]]: [[2024]] * [[MLS Cup]]: 2025 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] * [[Copa América]]: [[2021]], [[2024]] * [[Finalissima]]: [[2022]] * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur/aasta meesmängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2022, 2023 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2021, 2023 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], 2022<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on vennad Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Messi annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> 2016. aastal tahtis Messi kinkida [[Egiptus]]e saate "[[Jah, ma olen kuulus]]" juhile [[Mona El-Sharkawy]]le oma jalgpallisaapad. Egiptlased suhtusid sellesse halvustavalt, kuna kohalikud peavad jalanõude kinkimist solvanguks.<ref>{{Netiviide|autor=Eslam Omar|url=https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|pealkiri=Messi shoe donation stirs controversy in Egypt|väljaanne=Ahram Online|aeg=28. märts 2016|vaadatud=19. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221219200811/https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport|arhiivimisaeg=2017-10-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171020033721/http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906005421/https://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017|arhiivimisaeg=2019-09-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904215705/http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] p58mbvh10j6kj5yumd81udwlii71xvk 0 53296 7193751 7188030 2026-07-16T09:16:36Z Andres 5 /* H */ 7193751 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[auto]]marke ja -mudeleid. {{tähed}} ==A== * [[Abarth]] *Adler *[[Agrale Marruá]] * [[Alfa Romeo]] **[[Alfa Romeo 75]] **[[Alfa Romeo 164]] **[[Alfa Romeo 4C]] **[[Alfa Romeo F1]] **[[Alfa Romeo Giulia]] **[[Alfa Romeo Giulietta]] **[[Alfa Romeo MiTo]] *[[AMC Spirit]] *[[AMZ Tur]] *[[ARO]] *[[Arsenal-Crossley]] *[[Aston Martin (automark)|Aston Martin]] **[[Aston Martin DBX]] **[[Aston Martin Lagonda]] **[[Aston Martin Vanquish]] **[[Aston Martin Vantage (2005)]] *[[Audi]] **[[Audi 100]] **[[Audi 80]] **[[Audi 90]] **[[Audi A1]] **[[Audi A2]] **[[Audi A3]] **[[Audi A4]] **[[Audi A5]] **[[Audi A6]] **[[Audi A7]] **[[Audi A8]] **[[Audi Q5]] **[[Audi Q7]] **[[Audi Quattro]] **[[Audi R8]] **[[Audi S1]] **[[Audi TT]] **[[Audi V8]] * [[Autosan]] * [[Avia]] * [[Avolette]] *[[AvtoVAZ]] ==B== *[[Bentley]] **[[Bentley Continental GT]] **[[Bentley Hunaudières]] (ideeauto) *[[Berliet (sõiduauto)|Berliet]] *[[BMW]] **[[BMW 1. seeria]] **BMW 2. seeria ***[[BMW 2. seeria Active Tourer]] ***[[BMW 2. seeria kupee]] **[[BMW 3. seeria]] ***[[BMW 3. seeria (E21)]] ***[[BMW 3. seeria (E30)]] ***[[BMW 3. seeria (E36)]] ***[[BMW 3. seeria (E46)]] ***[[BMW 3. seeria (E90)]] **[[BMW 4. seeria]] **[[BMW 5. seeria]] ***[[BMW 5. seeria (E12)]] ***[[BMW 5. seeria (E28)]] ***[[BMW 5. seeria (E34)]] ***[[BMW 5. seeria (E39)]] ***[[BMW 5. seeria (E60)]] ***[[BMW 5. seeria (F07)]] **[[BMW 6. seeria]] ***[[BMW 6. seeria (E24)]] **[[BMW 7. seeria]] ***[[BMW 7. seeria (E23)]] ***[[BMW 7. seeria (E32)]] ***[[BMW 7. seeria (E38)]] ***[[BMW 7. seeria (E65)]] ***[[BMW 7. seeria (F01)]] **BMW 8. seeria ***[[BMW E31]] **[[BMW 9. seeria]] **[[BMW E3]] **[[BMW E9]] **[[BMW M1]] **[[BMW M2]] **[[BMW M3]] **[[BMW M4]] **[[BMW M5]] **[[BMW M Roadster/Coupe]] **[[BMW X3]] **[[BMW X4]] **[[BMW X5]] **[[BMW X6]] **[[BMW i3]] **[[BMW Z-seeria]] ***[[BMW Z1]] ***[[BMW Z3]] ***[[BMW Z4 (E85)]] ***[[BMW Z8]] *[[Brilliance]] *[[Buckeye Bullet]] *[[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]] **[[Bugatti EB110]] **[[Bugatti Veyron]] on sama mis [[Bugatti Veyron EB 16.4]] **[[Bugatti EB118]] (ideeauto) **[[Bugatti EB218]] (ideeauto) **[[Bugatti 18/3 Chiron]] (ideeauto) **[[Bugatti Veyron Grand Sport Vitesse]] **[[Bugatti Veyron Super Sport]] **[[Bugatti Chiron]] **[[Bugatti Chiron Super Sport]] **[[Bugatti Chiron Pur Sport]] **[[Bugatti Chiron Vision GT]] **[[La Voiture Noire]] *[[Buick]] **[[Buick LeSabre]] **[[Buick Riviera]] *[[Byd]] ==C== *[[Cadillac]] **[[Cadillac BLS]] **[[Cadillac Coupe de Ville]] **[[Cadillac DeVille]] **[[Cadillac Eldorado]] **[[Cadillac Escalade]] *[[Chavdar (autobuss)|Chavdar]] *[[Jiangxi Changhe|Changhe]] *[[Chen Zhou Gonow Nanyan Chifeng Motor Vehicle]] *[[Chery]] *[[Chevrolet]] **[[Chevrolet Camaro]] ***[[Chevrolet Camaro (esimene põlvkond)]] ***[[Chevrolet Camaro (kolmas põlvkond)]] **[[Chevrolet Chevelle]] **[[Chevrolet Corvette]] **[[Chevrolet Express]] **[[Chevrolet Silverado]] **[[Chevrolet Van]] **[[Chevrolet Volt]] *[[Chrysler]] **[[Chrysler Crossfire]] *[[Chun Nan Jun]] *[[Citroën]] **[[Citroën 2CV]] **[[Citroën C1]] **[[Citroën C4 Cactus]] **[[Citroën C5 Cross Tourer]] **[[Citroën DS5 LR]] **[[Citroën Jumper]] ==D== *[[Dacia (automark)|Dacia]] **[[Dacia Duster]] *[[Daewoo]] *[[DAF YA-126]] *[[Datsun 510]] *[[Dodge]] **[[Dodge Caravan]] **[[Dodge Challenger]] **[[Dodge Charger]] **[[Dodge Durango]] **[[Dodge Ram Van]] **[[Dodge Viper]] *[[Dong-Feng (auto)|Dong-Feng]] ==E== *[[Estfield]] *Eagle – endine Chrysler Corporationi kaubamärk. *Eicher – India autotootja, tuntud peamiselt veoautode ja traktorite poolest. *Elemental – Briti sportautode tootja. *Elfin – Austraalia sport- ja võidusõiduautode tootja *[[Estonia (võidusõiduauto)|Estonia]] - ==F== *[[Ferrari]] **[[LaFerrari]] **[[Ferrari 812 Superfast]] **[[Ferrari 456]] **[[Ferrari 308gtb]] **[[Ferrari 458]] **[[Ferrari 488]] **[[Ferrari F8 Tributo]] **[[Ferrari Enzo]] **[[Ferrari F12 Berlinetta]] **[[Ferrari California]] **[[Ferrari F430]] **[[Ferrari Roma]] *[[Fiat]] **[[Fiat 124]] **[[Fiat 126]] **[[Fiat 500]] **[[Fiat Brava]] **[[Fiat Bravo]] **[[Fiat Ducato]] **[[Fiat Freemont Cross]] **[[Fiat Stilo]] **[[Fiat Strada]] **[[Fiat Uno]] *[[Ford (automark)|Ford]] **[[Ford A]] **[[Ford Bronco]] **[[Ford Ecosport]] **[[Ford Escort]] **[[Ford Expedition]] **[[Ford F-150]] **[[Ford Focus]] **[[Ford Fusion]] **[[Ford Granada]] Euroopa mudel 1972–1985 (Suurbritannias ja Iirimaal kuni 1994) ja Põhja-Ameerika mudel 1975–1982 **[[Ford GT40]] **[[Ford Ka]] **[[Ford Mondeo]] **[[Ford Mustang]] **[[Ford Ranger]] **Ford Scorpio **[[Ford Sierra]] **[[Ford S-MAX]] **[[Ford T]] **[[Ford Taunus]] **[[Ford Tourneo Courier]] **[[Ford Transit]] **[[Fordi F-seeria]] ***[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)]] *[[Fabryka Samochodów Ciężarowych|FSC/Intrall]] **[[Żuk]] **[[Lublin (auto)|Lublin]] **[[Lubo]] *[[Fabryka Samochodów Małolitrażowych|FSM]] *[[Fabryka Samochodów Osobowych|FSO]] **[[Polonez]] **[[Syrena]] **[[Warszawa (auto)|Warszawa]] *[[Fabryka Samochodów Rolniczych|FSR]] **[[Tarpan]] **[[Tarpan Honker]] *[[Fujian Motors]] ==G== *[[GAZ]] **[[GAZ-03-30]] **[[GAZ-13]] **[[GAZ-14]] **[[GAZ-21]] **[[GAZ-24]] **[[GAZ-51]] **[[GAZ-61]] **[[GAZ-66]] **[[GAZ-69]] **[[GAZ-AA]] **[[GAZ-M20]] **[[GAZ-M72]] **[[GAZ-MM]] *[[Geely]] *[[Glas]] *[[Golden Arrow]] *[[Gonow]] ==H== *[[Hanomag]] *[[Hafei]] *[[Hawtai]] *[[Holden]] **[[Holden Commodore (VE)]] *[[Honda]] **[[Honda Civic]] **[[Honda CR-V]] **[[Honda Jazz]] **[[Honda NSX]] *[[Hummer]] *[[Hunan Jiangnan]] *[[Hyundai]] **[[Hyundai Excel]] **[[Hyundai ix35]] **[[Hyundai Genesis]] **[[Hyundai Grand Santa Fe]] ==I== *[[IFA F8]] *[[Ikarus]] *[[Infiniti]] *[[International Scout]] *[[Isuzu]] **[[Isuzu Elf]] ==J== *[[Jaguar]] **[[Jaguar XJ220]] **[[Jaguar XJR-15]] *[[Jeep]] **[[Jeep Cherokee]] **[[Jeep Compass]] **[[Jeep Gladiator]] **[[Jeep Grand Cherokee]] **[[Jeep Grand Cherokee (WJ)]] **[[Jeep Renegade]] **[[Jeep Wrangler]] *[[Jelcz]] *[[Jiangling Motors]] *[[Jiangxi Changhe]] ==K== *[[KAG]] *[[Karosa]] *[[Shandong Kama|Kama]] – ''Shandong Kama Automobile'' *[[Kfz 15]] *[[Kia]] **[[Kia Carnival]] **[[Kia Optima]] **[[Kia Rio]] **[[Kia Sorento]] **[[Kia Soul]] **[[Kia Sportage]] * [[Koenigsegg]] ** [[Koenigsegg CC]] ** [[Koenigsegg CCGT]] ** [[Koenigsegg CC8S]] ** [[Koenigsegg CCR]] ** [[Koenigsegg CCX]] ** [[Koenigsegg CCXR]] **[[Koenigsegg CCX Edition]] **[[Koenigsegg CCXR Edition]] **[[Koenigsegg CCXR Special Edition]] **[[Koenigsegg Trevita]] **[[Koenigsegg Quant]] (ideeauto) **[[Koenigsegg Agera]] **[[Koenigsegg Agera R]] **[[Koenigsegg Agera S]] **[[Koenigsegg One:1]] **[[Koenigsegg Agera RS]] **[[Koenigsegg Agera Final]] **[[Koenigsegg Regera]] **[[Koenigsegg Jesko]] **[[Koenigsegg Jesko Absolut]] **[[Koenigsegg Gemera]] *[[Kuozui]] *[[Kübelwagen]] ==L== *[[L1500A]] *[[Lada]] **[[VAZ-1002]] ** [[VAZ-1004]] ** [[VAZ-2104m]] ** [[VAZ-1101e]] ** [[VAZ-1101]] ** [[VAZ-11011]] ** [[VAZ-1111]] OKA ** [[VAZ-1111e]] ** [[VAZ-1121]] ** [[VAZ-1706]] ** [[VAZ-1801]] ** [[VAZ-1922]] ** [[VAZ-2101]] ("kopikas") ** [[VAZ-21011]] ** [[VAZ-2102]] ** [[VAZ-2103]] ** [[VAZ-2104]] ** [[VAZ-2105]] ** [[VAZ-2106]] ** [[VAZ-2107]] ** [[VAZ-2108]] ** [[VAZ-2109e]] ** [[VAZ-2109]] Sputnik ** [[VAZ-21099]] Sputnik ** [[VAZ-2110]] ** [[VAZ-21107]] ** [[VAZ-21108]] ** [[VAZ-21109]] ** [[VAZ-2111]] ** [[VAZ-2112]] ** [[VAZ-2113]] ** [[VAZ-2114]] ** [[VAZ-2115]] ** [[VAZ-2120]] ** [[VAZ-2121]] ** [[VAZ-21213]] ** [[VAZ-212180]] ** [[VAZ-212182]] ** [[VAZ-212183]] ** [[VAZ-2122]] ** [[VAZ-2123]] ** [[VAZ-2131-05]] ** [[VAZ-2131]] ** [[VAZ-2131e]] ** [[VAZ-2323]] ** [[VAZ-2328]] ** [[VAZ-2329-01]] ** [[VAZ-2329-02]] ** [[VAZ-2702]] ** [[VAZ-2723]] ** [[VAZ-2801]] ** [[VAZ-2802-01]] ** [[VAZ-2802-02]] ** [[VAZ-elf]] ** [[VAZ-gnom elektro]] ** [[VAZ-gnom]] ** [[Lada Baltic]] ** [[Lada Largus]] ** [[Lada New Granta]] ** [[Lada Priora]] ** [[Lada Vesta]] ** [[Lada Xray]] *[[Lambda (auto)|Lambda]] *[[Lamborghini]] **[[Lamborghini Countach]] **[[Lamborghini Diablo]] **[[Lamborghini Espada]] **[[Lamborghini Gallardo]] **[[Lamborghini Jalpa]] **[[Lamborghini Murciélago]] **[[Lamborghini Urraco]] *[[Lancia]] *[[Land Rover]] *[[Lexus]] **[[Lexus CT]] **[[Lexus ES]] **[[Lexus IS]] **[[Lexus GS]] **[[Lexus LC]] **[[Lexus NX]] **[[Lexus RC]] **[[Lexus RX]] **[[Lexus UX]] *[[LiAZ]] - Likino Autobussitehas (Venemaa) **[[LiAZ-677]] *[[Lifan]] *[[Lincoln (auto)|Lincoln]] *[[Lotus]] ==M== *[[M35 (veoauto)|M35]] *[[MAN AG|MAN]] **[[MAN Lion's City]] **[[MAN mil gl]] *[[McLaren]] *[[Mahindra & Mahindra]] *[[Maserati]] **[[Maserati Alfieri]] **[[Maserati Ghibli]] **[[Maserati GranCabrio]] **[[Maserati GranTurismo]] **[[Maserati Levante]] **[[Maserati MC12]] **[[Maserati Merak]] **[[Maserati Quattroporte]] *[[MAZ]] **[[MAZ 5428]] *[[Mazda]] **[[Mazda 2]] **[[Mazda CX-5]] **[[Mazda RX-7]] *[[Mazzanti]] *[[Maybach]] *[[Mercedes-AMG G 65]] *[[Mercedes-Benz]] **[[Mercedes-Benz 190SL]] **[[Mercedes-Benz 300 SL]] **[[Mercedes-Benz 600]] **[[Mercedes-Benzi C-klass]] ***[[Mercedes-Benz C-klass W202]] *[[Mercedes-Benzi E-klass]] ***[[Mercedes-Benz CLS]] **[[Mercedes-Benz GLA]] **[[Mercedes-Benzi M-klass]] **[[Mercedes-Benz R107/C107]] **[[Mercedes-Benzi S-klass]] ***[[Mercedes-Benzi S-klass#Mercedes-Benzi S-klassi kupee|Mercedes-Benzi S-klassi kupee]] ***[[Mercedes-Benz S-klass W116]] **[[Mercedes-Benz SL-klass R129]] **[[Mercedes-Benz SLR McLaren]] **[[Mercedes-Benz Sprinter]] **[[Mercedes-Benz Vito]] **[[Mercedes-Benz W108/W109]] **[[Mercedes-Benz W110]] **[[Mercedes-Benz W111]] **[[Mercedes-Benz W112]] **[[Mercedes-Benz W113]] **[[Mercedes-Benz W114/W115]] **[[Mercedes-Benz W120/W121]] **[[Mercedes-Benz W180/W105/W128]] **[[Mercedes-Benz W186]] **[[Mercedes-Benz W189]] **[[Mercedes-Benz W201]] *[[Mercury]] *[[MINI]] *[[Mini Clubman]] *[[Mitsubishi]] **[[Mitsubishi 3000GT]] **[[Mitsubishi L200]] **[[Mitsubishi Lancer Evolution]] **[[Mitsubishi Outlander]] **[[Mitsubishi Pajero]] *[[Morgan]] *[[Moskvitš]] **[[Moskvitš 408]] **[[Moskvitš 412]] **[[Moskvitš 2141]] *[[Mosler]] *[[MTVR]] ==N== *[[Nissan]] **[[Nissan 300ZX]] **[[Nissan e-NV200]] **[[Nissan GT-R]] **[[Nissan Juke]] **[[Nissan Leaf]] **[[Nissan Note]] **[[Nissan Qashqai]] **[[Nissan Stagea]] **[[Nissan X-Trail]] ==O== * [[Oldbac Kalana]] * [[Oldsmobile]] * [[Opel]] – Adam Opel GmbH **'''Sõiduautod''' ** [[Opel Adam Rocks‎]] ** [[Opel Agila]] ** [[Opel Antara]] ** [[Opel Astra]] ** [[Opel Corsa]] ** [[Opel GT]] ** [[Opel Insignia]] ** [[Opel Meriva]] ** [[Opel Signum]] ** [[Opel Tigra]] ** [[Opel Vectra]] ** [[Opel Zafira]] ** '''Kerged keskmise suurusega tarbesõidukid''': ** [[Opel Combo]] ** [[Opel Movano]] ** [[Opel Vivaro]] ** '''Ideeautod''': ** [[Opel Opel Gran Turismo Concept]] ** [[Opel Aero GT]] ** [[Opel Antara GTC]] ** [[Opel CD]] ** [[Opel Diesel Rekordwagen]] ** [[Opel Eco Speedster]] ** [[Opel Frogster]] ** [[Opel Frua Diplomat]] ** [[Opel G90]] ** [[Opel GT 2]] ** [[Opel Insignia]] ** [[Opel Maxx]] ** [[Opel OPC X-Treme]] ** [[Opel Snowtrekker]] ** [[Opel Trixx]] ** '''Ajaloolised mudelid''': ** [[Opel Admiral]] ** [[Opel Ascona]] ** [[Opel Blitz]] ** [[Opel Calibra]] ** [[Opel Campo]] ** [[Opel Commodore]] ** [[Opel Diplomat]] ** [[Opel Frontera]] ** [[Opel GT]] ** [[Opel Kadett]] ** [[Opel Kapitän]] – vt ka [[Pobeda]] ** [[Opel Manta]] ** [[Opel Monterey]] ** [[Opel Senator#Opel Monza|Opel Monza]] ** [[Opel Olympia]] ** [[Opel Omega]] ** [[Opel Rekord]] ** [[Opel Senator]] ** [[Opel Sintra]] ** [[Opel Speedster]] ** [[Opel Super Six]] ** [[Opel Vivaro]] ==P== *[[Pagani]] *[[Perodua Kancil]] *[[Peugeot]] **[[Peugeot Boxer]] **[[Peugeot 108]] **[[Peugeot 205]] **[[Peugeot 206]] **[[Peugeot 207]] **[[Peugeot 208]] **[[Peugeot 307]] **[[Peugeot 308]] **[[Peugeot 408]] **[[Peugeot 508]] **[[Peugeot 605]] **[[Peugeot 607]] *[[Plymouth (auto)|Plymouth]] **[[Plymouth Fury]] * [[Pobeda]] – GAZ-M20 Pobeda *[[Pontiac]] **[[Pontiac Aztek]] **[[Pontiac Firebird]] *[[Porsche]] **[[Porsche 911]] **[[Porsche 914]] **[[Porsche 924]] **[[Porsche 928]] **[[Porsche 944]] **[[Porsche 959]] **[[Porsche 968]] **[[Porsche Boxster]] **[[Porsche Cayenne]] **[[Porsche Cayman]] **[[Porsche Macan]] **[[Porsche Panamera]] **[[Porsche Taycan]] *[[Proton]] ==R== *[[RAF (automark)]] **[[RAF-977]] *[[Renault]] **[[Renault 4]] **[[Renault 20/30]] **[[Renault Mégane]] **[[Renault Scenic]] **[[Renault Zoe]] **[[Renault Trafic]] **[[Renault Twingo]] **[[Renault Twizy]] *[[Rolls-Royce]] **[[Rolls-Royce Phantom]] *[[Rover]] •Range Rover ==S== *[[Saab Automobile|Saab]] *[[SAIC]] *[[Saleen]] *[[SAMIL 20]] *[[SAMIL 100]] *[[Scania OmniLine]] *[[Schwimmwagen]] *[[SEAT]] **[[SEAT León Cupra]] **[[SEAT León ST]] *[[Setra]] *[[Simca SUMB]] *[[Sisu Auto|Sisu]] **[[Sisu A-45]] **[[Sisu A-45|Sisu AH-45]] **[[Sisu K-44]] **[[Sisu KB-45]] **[[Sisu KB-112]] **[[Sisu KB-112|Sisu KB-117]] **[[Sisu SA-110]] **[[Sisu SA-150]] **[[Sisu SA-150|Sisu SA-151]] **[[Sisu SA-240]] **[[Sisu SA-240|Sisu SA-241]] *[[Smart]] *[[Solaris Bus & Coach]] *[[Solbus]] *[[SsangYong]] *[[Star (automark)|Star]] *[[SZ (auto)|SZ]] *[[Subaru]] *[[Sunbeam]] **[[Sunbeam 350hp]] **[[Sunbeam 1000 hp]] *[[Suzuki]] **[[Suzuki Celerio]] **[[Suzuki Vitara]] ==Š== *[[Škoda (automark)|Škoda]] **[[Škoda Fabia]] **[[Škoda Octavia]] ***[[Škoda Octavia#Škoda Octavia Scout|Škoda Octavia Combi Scout]] **[[Škoda Rapid]] **[[Škoda Superb]] **[[Škoda Yeti]] ==Z== *[[Zakład Samochodów Dostawczych|ZSD]] **[[Nysa (auto)|Nysa]] *[[Zaporožets]] **[[ZAZ-965]] **[[ZAZ-968]] *[[ZIL]] **[[ZIL-131]] **[[ZIL-135]] *[[ZIS-6]] *[[ZIS-110]] *[[Ziyang Nanjun Automobile]] *[[Zündapp Janus]] ==T== *[[TA-1A]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss *[[TA-11]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud mikrofurgoonauto *[[TA-3763-01]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud leivaauto *[[TA-6]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss *[[TA-6-1]]– Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss *[[TA-9C]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud postiveo furgoonauto *[[TA-9P]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud piimaveo furgoonauto *[[TA-942]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto *[[TA-942T]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto *[[TA-943]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto *[[TALBOT]] *[[Tartu-1]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud sportauto *[[TATA]] *[[Tatra (automark)|Tatra]] **[[Tatra 12]] **[[Tatra 26]] **[[Tatra 30]] **[[Tatra 600]] **[[Tatra 603]] **[[Tatra 72]] **[[Tatra 87]] **[[Tatra 97]] **[[Tatra JK 2500]] **[[Tatra T11]] **[[Tatra T111]] **[[Tatra T128]] **[[Tatra T141]] **[[Tatra T26]] **[[Tatra T27]] **[[Tatra T57]] **[[Tatra T603-2 B5]] **[[Tatra T70]] **[[Tatra T72]] **[[Tatra T75]] **[[Tatra T77]] **[[Tatra T8]] **[[Tatra T81]] **[[Tatra T82]] **[[Tatra T85]] **[[Tatra T90]] **[[Tatra V 570]] **[[Tatra V 750]] *[[Tesla, Inc.|Tesla]] **[[Tesla Model 3]] **[[Tesla Roadster]] **[[Tesla Model S]] **[[Tesla Model X]] **[[Tesla Model Y]] *[[ThrustSSC]] *[[Toyota (automark)|Toyota]] **[[Toyota Auris]] **[[Toyota Avensis]] **[[Toyota Aygo]] **[[Toyota Celica]] **[[Toyota Corolla]] **[[Toyota Land Cruiser 150]] **[[Toyota MR2]] **[[Toyota Prius]] **[[Toyota RAV4]] **[[Toyota Supra]] *[[Trabant]] – SDV auto **[[Trabant 600]] **[[Trabant 601]] **Trabant P1100 **[[Trabant P50|Trabant P50 / 500]] **Trabant P60 **Trabant P70 *[[Type 98]] – 20&nbsp;mm kuulipilduri kandurauto ==U== *[[UAZ-469]] *[[Ural-4320]] ==V== *[[Vanajan Autotehdas|Vanaja]] *[[VAZ]] *Vauxhall – Opeli Suurbritannia analoog / GB-s müüdavad Opelid *[[Volga (auto)|Volga]] *[[Volkswagen]] – Volkswagen AG **[[Volkswagen Beetle]] – Type 1 ja New Beetle, Käfer, Põrnikas **[[Volkswagen Caddy]] **[[Volkswagen California]] **[[Volkswagen Caravelle]] **[[Volkswagen Crafter]] **[[Volkswagen Eos]] **[[Volkswagen Fox]] **[[Volkswagen Golf]] VI **[[Volkswagen Golf]] Plus **[[Volkswagen Golf Sportsvan]] **[[Volkswagen Iroc]] uue VW Scirocco prototüüp **[[Volkswagen Jetta]] – Atlantic, Vento, Bora, Sagitar **[[Volkswagen Lupo]] **[[Volkswagen Polo]] **[[Volkswagen Multivan]] **[[Volkswagen Passat]] – Corsar, Dasher, Magotan, Quantum, Santana (Audi 80/Fox) **[[Volkswagen Phaeton]] **[[Volkswagen Scirocco]] **[[Volkswagen Sharan]] **[[Volkswagen Tiguan]] **[[Volkswagen Touran]] **[[Volkswagen Touareg]] **[[Volkswagen Transporter]] ***[[Volkswagen Transporter (T2)]] **[[Volkswagen T-Roc]] **Volkswageni ideeautod: *** 1934 NSU Typ 32 *** 1936 Volkswagen V3 *** 1937 Volkswagen VW 30 *** 1938 Typ 60 Cabriolet *** 1955 Volkswagen EA 48 *** 1956 Volkswagen EA 47-12 *** 1957 Volkswagen EA 53 *** 1960 Volkswagen EA 97 *** 1962 Volkswagen EA 142-2-53 *** 1963 Volkswagen EA 128 *** 1966 Volkswagen EA 142 *** 1966 Volkswagen EA 311 Spezial *** 1967 Volkswagen EA 235 *** 1969 Volkswagen EA 266 *** 1969 Volkswagen EA 276 *** 1972 Volkswagen EA 272 *** 1975 Volkswagen Chicco *** 1978 Volkswagen Transporter Syncro *** 1981 Volkswagen Auto 2000 *** 1982 Volkswagen Student *** 1986 Volkswagen Orbit *** 1986 Volkswagen Scooter *** 1989 Volkswagen Futura *** 1991 Volkswagen Vario I *** 1991 Volkswagen Vario II *** 1992 Volkswagen Chico *** 1994 Volkswagen Concept One (Tokyo) *** 1994 Volkswagen Concept One *** 1995 Volkswagen Noah *** 1997 Volkswagen W12 *** 1998 Volkswagen CJ *** 1998 Volkswagen W12 Roadster *** 1999 Volkswagen Concept-D *** 2000 Volkswagen Dune *** 2000 Volkswagen AAC (Advanced Activity Concept) *** 2001 Volkswagen Microbus *** 2002 Volkswagen Magellan *** 2002 Volkswagen W12 Record Breaker *** 2002 Volkswagen Tarek *** 2003 Volkswagen Golf GTI 2003 concept *** 2003 Volkswagen Concept R *** 2004 Volkswagen Concept C *** 2004 Volkswagen Concept T *** 2005 Volkswagen Eco Racer *** 2005 Volkswagen Ragster *** 2006 Volkswagen Transporter Study *** 2006 Volkswagen GX3 *** 2006 Volkswagen Concept A *[[Volvo (automark)|Volvo]] **[[Volvo 850]] **[[Volvo C300]] **[[Volvo S80]] **[[Volvo S60]] **[[Volvo XC90]] **[[Volvo Estate]] *[[VUHL]] – ''(Vehicle Ultra High Perfomance Lightweight)'' Mehhiko sportauto == W == * [[Wartburg]] – SDV sõiduauto, odavaimast Trabantist juba mõnevõrra kallim ja veidi rohkem auto moodi, vrdl vene MOSSEi! *[[Willys MB]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] [[Kategooria:Autondus]] [[Kategooria:Automargid| ]] 7vvyg5if549ptorbggnizgzm1fm6bo7 0 58730 7193571 7109546 2026-07-15T23:12:16Z Sumo tomus 233342 Pilt 7193571 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib üldmõistest; Aristotelese teose kohta vaata artiklit [[Retoorika (Aristoteles)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[Pilt:Jan_Steen,_Dutch_(active_Leiden,_Haarlem,_and_The_Hague)_-_Rhetoricians_at_a_Window_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Jan Steen, "Retoorikud aknal" (1660ndad)]] '''Retoorika''' hõlmab suulise [[Kõne (retoorika)|kõne]] oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. [[Bertrand Taithe]] ja [[Tim Thornton]] pakkusid välja [[Aristoteles]]e definitsiooni retoorikast kui "oskusest leida igal võimalikul juhul üles see, mis on saavutatud veenmise vahenditega". Vahel samastatakse retoorikat ka [[propaganda]]ga, kuigi see pole õige. == Retoorika kasutus == Iidsetest aegadest peale on uurijad vaielnud retoorika ulatuse üle. Kuigi retoorikat on omistatud poliitilise diskursuse konkreetsele valdkonnale, usuvad mitmed teadlased, et retoorika hõlmab kõiki kultuuri aspekte. Tänapäevased retoorika uuringud käsitlevad mitmekesisemaid valdkondi kui seda tehti iidsetel aegadel. Kuigi klassikaline retoorika koolitab kõnelejaid tõhusateks veenjateks avalikes foorumites ja institutsioonides nagu kohtusaalid ja kogudused, uurib tänapäevane retoorika inimeste diskursuseid laiemalt. Ilukõnelejad on lähemalt süvenenud mitmesugustesse valdkondadesse ja uurinud muuhulgas loodus- ja sotsiaalteadusi, kunstiteoseid, religiooni, ajakirjandust, digitaalset meediat, ilukirjandust, ajalugu, kartograafiat ja arhitektuuri ning traditsioonilisi valdkondi poliitikas ja õiguses<ref name="62eE7" />. Paljud kaasaegsed lähenemised käsitlevad retoorikat kui inimese kommunikatsiooni, mis hõlmab sümboolika sihipärast ja strateegilist manipuleerimist. Suhtekorraldus, lobitöö, õigus, turundus, professionaalne ja tehniline kirjutamine ning reklaam on valdkonnad, kus retoorikutel on tööd. Kuna iidsed kreeklased hindasid kõrgelt avalikku poliitilist osalust, kujunes retoorika poliitika mõjutamise otsustavaks vahendiks. Järelikult on retoorika seotud selle poliitilise päritoluga. Kuid isegi lääne kõne esialgsed õpetajad – sofistid – vaidlustasid sellist piiratud retoorika vaadet. Sofistide, näiteks Gorgiase sõnul võib edukas kõneleja rääkida veenvalt mis tahes teemal, sõltumata tema kogemusest selles valdkonnas. See meetod soovitas, et retoorika võiks olla vahendiks, et edastada mis tahes asjatundlikkust, mitte ainult poliitilises valdkonnas. Oma Encomiumis Helenile (Ἑλένης ἐγκώμιον) kasutas Gorgias isegi ilukirjanduses retoorikat, otsides enda rõõmuks Trooja Heleni süüdimatust Trooja sõja alustamisel<ref name="bBsiJ" />. Vaadates teisele olulisele retoorilisele teoreetikule, määratles Platon retoorika ulatust vastavalt tema negatiivsetele arusaamadele. Ta kritiseeris sofiste retoorika kasutamise eest petmise eesmärgil ja mitte tõe avastamiseks. "Gorgiases" nimetab Platon ühes oma sokraatilises dialoogis retoorikat teadmatute masside veenmise püüdeks kohtute ja kogukondade kaudu.<ref name="gYflM" /> Platoni sõnul on retoorika pelgalt meelitamine ning selle funktsioonid sarnanevad kokakunstiga, mis maskeerib ebatervisliku toidu halba mõju, muutes selle maitsvaks. Aristoteles määras retoorikale kolm žanri: nõustamis-, kohtuekspertiisi- või kohtuprotsessi ja epideetilise žanri<ref name="mgN6k" />. Kuid isegi kui ta lõi olemasolevate retooriliste teooriate jaoks korra, laiendas Aristoteles samal ajal retoorika määratlust, nimetades seda võimeks määratleda sobilikud veenmise viisid konkreetses olukorras ja sellega muutis retoorika kohaldatavaks kõigile valdkondadele, mitte ainult poliitikale. Kui keegi võib leida, et retoorika hõlmab piinamist (selles mõttes, et piinamine on veenmise või sundimise vorm), on selge, et retoorikat ei saa vaadelda ainult akadeemilises mõttes. Kuid loogikale tuginevat entümeemi peeti retoorika aluseks. Kuid Aristotelese ajast on loogika muutunud. Näiteks on modaalne loogika läbinud suuri arenguid, mis muudavad ka retoorikat<ref name="YVCRR" />. Kuid Aristoteles kirjeldas ka üldisi piiranguid, mis kitsendasid retoorikakunsti avaliku poliitilise praktika valdkonnale. Ta piiras retoorikat tingimusliku või tõenäolise valdkonnaga: teemapüstitused, mis nõustuvad mitmete õigustatud arvamuste või argumentidega. Kaasaegsed neo-Aristotelese ja neosofistlikud seisukohad retoorikas peegeldavad jagunemist sofistide ja Aristotelese vahel. Neoaristotellased õpivad üldiselt retoorikat kui poliitilist diskursust, samas kui neosofistlik vaade väidab, et retoorika ei saa olla nii piiratud. Retoorikateadlane Michael Leff iseloomustab konflikti nende positsioonide vahel, vaadates retoorikat kui "asja sisaldavat" versus "konteiner". Neo-Aristotelese vaade ähvardab retoorika uurimist, piirates seda niivõrd piiratud ulatusega, ignoreerides retoorilise teooria, kriitika ja praktika mitmeid kriitilisi rakendusi. Samal ajal ähvardavad neosofistid laiendada retoorikat kui sidusat teoreetilist väärtust. Viimase sajandi jooksul on retoorikat õppivatel inimestel olnud kalduvus laiendada oma tegevusala enamale kui kõnetekstid. Kenneth Burke väitis, et inimesed kasutavad konfliktide lahendamiseks retoorikat, määratledes ühised tunnused ja huvid sümbolitena. Oma olemuselt tegelevad inimesed identifitseerimisega kas ennast või teist isikut rühmaga. See retoorika määratlus kui identifitseerimine laiendas ulatust strateegilisest ja avalikust poliitilisest veenmisest kuni kaudseima identifitseerimise taktikani, mida tuvastati suures koguses allikatest<ref name="6NF6O" />. Paljude teadlaste seas, kes on Burke'i mõttejoont järginud, näeb James Boyd White retoorikat ühiskondliku kogemuse laiemast valdkonnast tema konstitutiivse retoorika mõistes. Sotsiaalsete konstruktsiooni teooriate mõju all väidab White, et kultuur "ehitatakse üles" keele kaudu. Nii nagu keel mõjutab inimesi, mõjutavad inimesed keelt. Keel on sotsiaalselt konstrueeritud ja sõltub sellest, millised seosed on inimesed sellega sidunud. Kuna keel ei ole jäik ja muutub olenevalt olukorrast, on keelekasutus retooriline. White väidab, et kirjanik üritab alati luua uue maailma ja veenda oma lugejaid seda maailma tekstisiseselt jagama<ref name="Hv0YX" />. Inimesed osalevad retoorilises protsessis iga kord, kui nad räägivad või toodavad tähendust. Isegi teaduse valdkonnas, mida tavatseti vaadelda kui ainult objektiivset testimist ja teadmiste esitamist, peavad teadlased veenma oma publikut nende leide aktsepteerima, demonstreerides mitmekülgselt oma uuringute või katsete läbiviimise usaldusväärsust ja piisavate tõendite olemasolu nende järelduste toetuseks. Suurt osa retoorika ulatusest on raske määratleda. Paljudel juhtudel jääb poliitiline diskursus paradigmaatiliseks näiteks konkreetsete meetodite ja veenmiskontseptsioonide uurimisel, mida paljud peavad "retoorika" sünonüümiks<ref name="M1j1S" />. == Retoorika ajalugu == === Retoorika Antiik-Kreekas === Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kuna kõikide oluliste eluvaldkondade jaoks oli oma eestkostja, siis oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes – jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ning oli seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. Alates 5. sajandi teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. sajandil eKr Sürakuusa kreeklased Korax ja Tisias, aga see pole säilinud. 4. sajandil eKr oli atika kõnekunsti õitsengu aeg. Retoorika eesmärgiks ei olnud, nagu märgiti juba antiikajal, mitte mingi tõe tõestamine, vaid pigem kuulajate veenmine ühe või teise väite õigsuses. Vana-Kreekas olid esimesteks tasulisteks vaidlus- ja kõnekunsti õpetajateks 5.-4. sajandil eKr tegutsenud sofistid. Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välispoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika (väitluskunsti) õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikumalt kaitsta. Sofistide arvates ei saa kõneleja eesmärk olla tõe avastamine, kuna puudub tõe kriteerium, vaid kõne veenvus. Veenda saab aga ainult meisterlikult koostatud kõne. Kuulsaim sofistidest oli Protagoras (u 480–410 eKr), kes professionaalse retoorikaõpetajana hakkas ka oma õpetuse eest raha võtma. Teda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Hilisemad sofistid, kasutades seda, et sõnad on kahe- ja mitmemõttelised, hakkasid tegema pettejäreldusi, mis olid mõeldud välise efekti saavutamiseks ja kuulaja hämmeldusse ajamiseks. Siit tulenes ka sõna "sofism" tähendus, mis viitas ettekavatsetud väärale järeldusele, seega olid sofismid mitmesugused pettevõtted ja püünisjäreldused. Tihti püüti sündmusi välja kiskuda mingist kontekstist ja kindlatest seostest. Näiteks:<blockquote>Varas ei taha omandada midagi paha.</blockquote><blockquote>Hea omandamine on hea.</blockquote><blockquote>Järelikult soovib varas head.</blockquote>Sofistide tegevus tekitas tugevat vastuseisu. Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras, kus mingit tõe kriteeriumit pole, ei suudeta kriitilisel hetkel milleski kokku leppida ning selline ühiskond võib osutuda kergeks saagiks välisvaenlastele. Ka Sokrates polnud nõus sofistidega, väites, et nad tegelevad vaimse prostitutsiooniga. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma õpilasi – nad ei õpeta neile mitte voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese enda meetodit nimetatakse dialektiliseks. Sõna dialektika (kr dialektik – vestluskunst) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks tõe otsimist vestluse ja vaidluse abil. Platon oli Sokratese õpilane. Erinevalt sofistidest arvas Platon, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja vaatenurgast. Ta oli otsustavalt relativismi vastu nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Platon uskus, et on võimalik teada, mis on õige ja hea. Igal juhul seadis ta erinevalt sofistidest inimestevahelise suhtlemise ja kõnelemise eesmärgiks tõeotsingut – vaidlus ja kõnekunst peavad teenima üldisi huve. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Tunnetades asjade olemust, jõuab inimene neist õigele arvamusele, tunnetades aga inimhinge olemust, saab ta aga võimaluse veenda ka teisi. Platoni arvates kõnekunst peab teenima ühiskondlikku huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. Kreeka kõnekunsti üldistatud teooria esitas vanaaja suurim mõtleja, filosoof ja teadlane-entsüklopedist Aristoteles (384–322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse – kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas, et väitlus- ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse ehk süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest (384–322), kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ja sihikindla harjutamise teel. Tema kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogika ning argumenteerimisoskus. === Retoorika Roomas === Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks osaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elas Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandus kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234–149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete säilitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Sellesse aega langes Catilina riigipöördekatse ja selle paljastamine, mille puhul Cicero pidas oma neli kuulsat kõnet Catilina vastu. Neid kõnesid loetakse Cicero retoorikaloomingu tipuks. Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessansiajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35–96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil olid samas sellised, et humanistide hulgas tekkis tüli, kumba tuleb lugeda suuremaks meistriks, teda või Cicerot. === Retoorika keskajal === Retoorika mõju jätkus ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmärk oli ette valmistada harituid preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetusekeskseks ning hariduse ja teaduse keeleks kogu Euroopas ladina keel. Suurenes vajadus haritud inimeste järele, kuna kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, samuti vajati seadusetundjaid. Seetõttu tekkis vajadus ülikoolide järele. Keskaegsetes ülikoolides on tähtis roll dispuutidel, kus arutati loengus kuuldut ja vaieldi loengus kerkinud probleemide üle. Antiikfilosoofide mõju keskaja ülikoolidele oli väga tugev. Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus. Platoni ja Aristotelese vastasseis poliitilise ja religioosse võimu survele avaldas oma mõju ka keskaegsete kõrgemate õppeasutuste kujunemisel, eriti Pariisi, Bologna ja Oxfordi ülikooli puhul. Ristiusumaades jätkub retoorikatraditsioon jutluse näol. Ristiusu jutlus kujunes hilisantiigi kõnekunsti alusel. Samas on jutluse aluseks enne jutlust loetav Piibli tekst. Jutluse teoreetilised alused sõnastas Augustinus (354–430) Retoorika tähendus hakkab keskajast alates kitsenema seoses sellega, et retoorika areng liigub kirjalike tekstide valdkonda. Seda nähtust kiirendab trükikunsti leiutamine. Keskaegsed reetorid kirjutasid ladina keeles. Eri rahvuskeeltes hakati kirjutama alles 16.–17. sajandil ning seda soodustasid renessansiideed. === Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther === Kui retoorika muutus juba keskajal väga oluliseks, siis suurima tõuke selle arengule andis renessanss, eelkõige reformatsioon. Ka renessansi ajal oli keeleõpe, sealhulgas ka retoorika hariduse olulisim osa ja see kestis kuni 20. sajandi alguseni. Renessansiajastu eeskujudeks olid Cicero, Quintilianus, aga ka Aristoteles. Trükikunsti leiutamisega Gutenbergi poolt 1445. aastal avanesid enneolematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samas aga algab kohe ka inimeste veenmine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks selliseks näiteks ongi reformatsioon. Kogu hilisem keskaeg ja ka Lutheri-aegne 16. sajand oli ägedate vaidluste aeg. Akadeemilised dispuudid etendasid hiliskeskaegsetes ülikoolides olulist rolli. Renessansiajastu kesksemad väitlused toimuvad katoliiklaste ja protestantide vahel. Tolleaegsed tähtsad otsused nii võitluses Roomaga kui ka hilisemas reformatsioonisises võitluses tehti just dispuutide põhjal. Eriline tähendus oli dispuutidel reformatsiooni läbiviimisel linnades. Martin Lutheri kõnekunst oli suunatud "nii südamele kui ka mõistusele". Luther oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keele kasutamises. Tema pärandisse kuuluvad ka lauakõned, mis on ülestähendused tema sõnavõttudest nii peolauas kui ka kodusemas ringis. Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. === Vastureformatsioon === Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Pärast Lutheri algatatud reformatsiooni pidi katoliiklik kirik oma mõjuvõimu suurendama. 1500.–1700. aastani ilmus 193 kiriklikku kõnekunsti teost, mis on eriti viljakas aeg retoorika ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ja apelleerimine mõistusele. Barokiajastu eelistas loomulikult emotsionaalset stiili, mistõttu tolleaegne jutlus oli ülespuhutud, teatraalne, väliseid efekte taotlev. Tolle aja pateetilise jutlusega kaasnesid visuaalsed ja dramaatilised efektid. Näiteks hoidis jutlustaja käeulatuses surnupealuud, millele pani pähe erinevaid peakatteid – mütse, parukaid, kiivreid, kroone. Mõni jutlustaja pidas surnupealuuga dialoogi. Kuulajate psühholoogiliseks üleskütmiseks loeti kuulajaskonnale ette taevast või põrgust saabunud kiri. Nii nagu protestandid nii hindasid ka katoliiklased väga kõrgelt väitluskultuuri. 16. sajandi usuvaidlustes esindasid katoliiklasi vahel ka jesuiitide ordu liikmed. Selle asemel, et "eksinuid" vägivallaga tagasi tuua, eelistasid jesuiidid kõnelda sellest, mis ühendab, jättes kõrvale lahutavad asjaolud. === Valgustusajastu ja Prantsuse revolutsioon === Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse. Uus ideoloogia esitas kõigi hinnangute peamise kriteeriumina mõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduste ja teadmiste levitamine – rahva valgustamine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama nii laste kui ka kogu rahva harimisele ja kasvatamisele. Kuna kirjaoskajate arv suurenes ja trükitud kirjasõna levik hoogustus, vähenes suuliselt edastatud informatsiooni osakaal ning suurenes võimalus inimesi mõjustada kirjasõna kaudu. Prantsuse revolutsiooni käigus kerkivad esile hiilgavad kõnemehed Danton ja Robespierre, kes tänu oma veenmisoskusele suudavad saavutada väga suure võimu, hiljem aga revolutsioon õgib oma lapsed ning enamik Prantsuse revolutsiooni liidritest leidis oma lõpu giljotiini tera all. Kui mõlemad Prantsuse revolutsiooni aegsed kõnemehed olid koolis saanud retoorikatunde, siis järgmisel sajandil aga ühiskonna ootused haridusele muutuvad ning seniste humanitaarkoolide kõrvale tulevad 20. sajandi alguses reaalkoolid. 19. sajandi lõpul hakkas retoorika omandama halvustavat tähendust ning retoorikaõpinguid kaotasid oma senise tähenduse. See oli pika protsessi tulemus, mis sai alguse renessansiajastust, mil retoorikaõpetusest kujunes üsna ühekülgne Cicero stiili jäljendamine. Rünnak ei olnud mitte kõnekunsti vastu üldse, vaid tegemist järjekordse aasia ja atika stiili konfliktiga. Kui renessanss- ja klassitsismiajastu antiigiihalus toetasid kreeka ja rooma eeskujudele toetuvaid retoorikaõpinguid, siis romantismiajastu vastandas end klassikaliste normide matkimisele ning see oli üks põhjus, miks retoorikaõpingud kaotavad oma tähenduse. Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. 19. sajandil pejoratiivse ehk halvustava tähenduse omandanud retoorika sai aga uue tähenduse ja rakenduse 20. sajandil. === Eestikeelse kõnekunsti algus === 19. sajandist on pärit ka esimesed eestikeelsed kuulsad kõned. 1860. aastate rahvuslikul ärkamisajal kerkis esile silmatorkavaid kõnemehi. C. R. Jakobson pidas oma kõige kuulsamad poliitilised kõned "Kolm isamaa kõnet" 1868. aastal Vanemuises. Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni, mis vastupidi baltisakslaste omale idealiseeris muistset priiuseaega kui valgust ja kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud. Teda kuulati meelsasti ning talle enesele esinemine ka meeldis, pidas ta palju kõnesid tolleaegsetes seltsides. Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1869. aastal toimunud I üldlaulupeol pidas Hurt programmilise kõne, kus esitas rahvusliku liikumise põhisuunad järgnevaks kümnendiks. 1870. aastal pidas Hurt kuulsa kõne "Meie haritud ja õpetatud meestest", kus ta sõnastas väikerahvusliku elutunnetuse ja eesti rahva ajaloolise kutse – Hurt juhtis tähelepanu sellele, et me ei saa mitte suureks arvult, vaid väikerahvas peab vaimult suureks saama. Hurt agiteeris edukalt oma arvukate kõnede ja kirjutistega inimesi rahvaluulet koguma. Kõnekoosolekud Eesti Kirjameeste Seltsis ja põllumeeste seltsides harjutasid tolleaegseid kõnelejaid ja kuulajaid populaarteaduslike loengutega, vaidlused Eesti Aleksandrikooli komiteedes aga vaidluskultuuriga. Sedasi pandi alus eesti retoorikatraditsioonidele. === Retoorika areng 20. sajandil === Demokraatlik ühiskond on kõne- ja väitluskunstile parim kasvulava. Sõna jõudu saab kaasaja tehnika võimaluste juures oluliselt suurendada. Helivõimendus, raadio, televisioon ja muud meediakanalid võimaldavad edastada nii suulise kui ka kirjaliku teksti lühikese ajaga paljude inimesteni. Kaasaja demokraatliku ühiskonna olulisemad kõne- ja vaidluskunsti lavad nagu vanasti Kreekaski on parlament ja kohtusaal. Kõne- ja väitluskunst hoogustusid Euroopas ja Ameerikas koos demokraatia arenguga. Murrangulised ajad ühiskonnas toovad esile kuulsad kõnelejad, kes sõnastavad oma ajastu sõnumi ning tehnika areng on aidanud sellel laiemat kõlapinda leida. Näiteks väga olulise tähtsusega olid II maailmasõja aegsed raadiokõned Winston Churchillilt ja Charles de Gaulle'ilt. 1960. aastatel võitles Martin Luther King mustanahaliste õiguste eest, propageerides oma kõnedes vägivallatu võitluse põhimõtet. Ta korraldades rohkesti meeleavaldusi, pidas seal jõulisi kõnesid, mille mõju ühiskonnas oli enneolematult võimas. Loomulikult kuuluvad sajandi silmapaistvate kõnemeeste hulka ka Lenin, Hitler ja Castro. Euroopaliku väitluse kodumaaks võib lugeda Inglismaad, kus on väga pikaajalised väitlustraditsioonid Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolist. Inglise parlamentaarse kõnekunsti ajalugu ulatub juba 17. sajandisse ning edukate kõnelejatena jäävad ajalukku sellised nimed nagu O. Cromwell, E. Burke, W. Pitt vanem ja noorem. Alates 1911. aastast, mil suurenes alamkoja mõjuvõim Suurbritannias, kujunesid välja omanäolised ja värvikad briti parlamendi väitlustraditsioonid, mis kujunesid sageli üsna ebadžentelmenlikuks, kus vastase isiku ründamine, siltide kleepimine ja muu säärane demagoogia olid üsna tavalised nähtused. Inglismaal on paljudes ülikoolides oma väitlusklubi, mille koosolekuruum on sisustatud alamkoja eeskujul. Inglise parlamendiväitluse traditsioonist on ka väga tugevalt mõjustatud kaasaegne tudengiväitlus Suurbritannias ning samas harrastatav keskkooliõpilaste väitlus. 17.–18. sajandil juurdus ladinakeelne retoorikaõpetus Inglismaa eeskujul ka Põhja-Ameerika haridussüsteemis. Esimesed väitlusseltsid kujunevad 19. sajandi keskel ning esimene ülikoolidevaheline väitlus toimub 1892. aastal. Ameerika Ühendriikides on väitlus mänginud väga olulist rolli poliitilises võitluses. 19. sajandi kuulsaimad väitlusi toimus 1858. aastal A. Lincolni ja Douglase vahel. Väideldi orjuse kaotamine üle. 20. sajandil on televisioon võimaldanud väitlusi korraldada juba väga suurele auditooriumile. 1960. aastal väitlesid presidendikandidaadid Richard M. Nixon ja John F. Kennedy neljal korral poliitilistel teemadel ning seda jälgis ühtekokku 80 miljonit inimest. Paljud ajaloolased hindavad nendel väitluste määravat mõju Kennedy võidule. Ka viimastel Ameerika presidendikandidaatidel tuli pidada televäitlusi väga suurele auditooriumile. Sõnavabaduse ja vaba turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõikvõimalikele kõnelejatele. Suurema mõjujõu ühiskonnas aga saavutab ikka see, kelle sõnu rohkem usutakse. Sellest, kuidas retoorika abiga kõneleja oma mõjujõudu saab suurendada, tuleb juttu järgmises peatükis, kus on vaatluse all demagoogiavõtted. === Olulised teoreetikud === * [[:en:Kenneth_Burke|Kenneth Burke]] oli retoorika teoreetik, filosoof ja luuletaja. Paljud tema tööd on tänapäevase retoorika keskmeks. Näiteks: "A Rhetoric of Motives" (1950), "A Grammar of Motives" (1945), "Language as Symbolic Action" (1966) ja "Counterstatement" (1931). Ta kirjeldas retoorikat kui "keele kasutamist sümboolse vahendina, mille kutsuvad esile olendid, mis oma olemuselt reageerivad sümbolitele". * [[:en:Edwin_Black_(rhetorician)|Edwin Black]] oli retoorikakriitik, keda tuntakse tänu tema raamatule "Rhetorical Criticism: A Study in Method" (1965). Ta kritiseeris eelkõige "Neo-aristotelianismi", sest nende tekstil pole suuremat ajaloolist, poliitilist, sotsiaalset ega kultuurilist arusaama ja tekst keskendub ainult teatud meetoditele ja aspektidele. * [[:en:Richard_M._Weaver|Richard M. Weaver]] oli retoorika- ja kultuurikriitik, keda tuntakse eeskätt tema panuse eest uude konservatismi. Ta keskendub retoorika eetilisele mõjule ja tema kuulsaimateks töödeks on "Language is Sermonic" (1970) ja "The Ethics of Rhetoric" (1985). * [[Marshall McLuhan]] oli meediateoreetik, kelle teooriad ja uurimisobjektide valik on retoorika uurimises mänginud olulist rolli. Mitte ühtki teist retoorika teoreetikut ei kajastatud 20. sajandil rohkem kui teda. == Analüüsimeetodid == === Kriitika kui meetod === Retoorikat saab analüüsida mitmesuguste meetodite ja teooriate abil. Üks selline meetod on kriitika. Vastavalt retoorika kriitikule Jim A. Kuypersile: "Retoorika kasutamine on kunst, see ei anna teaduslikele analüüsimeetoditele head alust. Kriitika on ka kunst, mis sobib eriti hästi retoorilise loomingu uurimiseks." Ta väidab, et kriitika on meetod teadmiste genereerimiseks, nagu teaduslik meetod on teadmiste genereerimise meetod: "Teaduste ja humanitaarteaduste uurimine meie ümbritsevate nähtuste poolest on teadlaste hulgast märkimisväärselt erinev. Näiteks teadlased sihilikult järgivad ranget meetodit (teaduslik meetod). Kõik teadustöötajad peavad kasutama seda sama põhimeetodit ning edukad katsed peavad olema 100 protsenti teistega paralleelsed. Teadusliku meetodi rakendamine võib olla mitmel kujul, kuid üldine meetod jääb samaks ja uurija isiksus eemaldatakse tegelikust uuringust. Kriitika (üks paljudest humanistlikest teadmiste genereerimise meetoditest) hõlmab aktiivselt teadlase isikut. Uurija isiklikud omadused mõjutavad suuri valikuid, mida õppida ja kuidas ja miks õppida retoorilist artefakti. Kriitikal on see eriti oluline, sest kriitikute isiksust peeti uuringu lahutamatuks osaks. Veelgi enam, et kriitikat individualiseerida, leiame, et retoorilised kriitikud kasutavad teatud retoorilise artefakti uurimisel erinevaid vahendeid, kusjuures mõned kriitikud arendavad isegi oma ainulaadset perspektiivi, et paremini uurida retoorilist artefakti." Jim A. Kuypers võtab kriitikat kokku kui ideed kunstina järgmiselt: "Lühidalt, kriitika on kunst, mitte teadus. See ei ole teaduslik meetod, see kasutab subjektiivseid argumenteerivaid meetodeid, see eksisteerib iseenesest, mitte koos teiste meetoditega genereerida teadmisi. === Vaatlus kui meetod === Retoorilise analüüsi eesmärk ei ole lihtsalt kirjeldada diskursuses esitatud väiteid ja argumente, vaid selgitada välja konkreetsed sõnavõtus kasutatud semiootilised strateegiad konkreetsete veenvate eesmärkide saavutamiseks. Seega, kui retooriline analüütik avastab keele kasutamise, mis on veenmise saavutamisel eriti oluline, tuleb küsida "Kuidas see toimib?". See tähendab, millist mõju avaldab see konkreetne retoorika kasutamine vaatajaskonnale ja kuidas see mõju annab rohkem vihjeid kõneleja (või kirjaniku) eesmärkide kohta? On teadlasi, kes teevad osalist retoorilist analüüsi ja on eri meelt retoorilise edu kohta. Mõned analüütikud üritavad vältida küsimust: "Kas retoorika kasutamine oli edukas (kõneleja eesmärkide saavutamisel)?" Ent teistele on see esmatähtis küsimus: kas retoorika on strateegiliselt tõhus ja mida retoorika saavutas? See küsimus võimaldab rõhuasetuse muutmist kõneleja eesmärkidest retoorika enda mõjudele ja funktsioonidele. ==Vaata ka== *[[semiootika]] *[[troop]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="62eE7">{{Raamatuviide|autor=John S. Nelson, Allan Megill, and Donald N. McCloskey|pealkiri=The Rhetoric of Human Sciences: Language and Argument in Scholarship and Public Affairs|aasta=1987|koht=London|kirjastus=University of Wisconsin Press, 1987|lehekülg=}}</ref> <ref name="bBsiJ">{{Raamatuviide|autor=Rosamond Kent Sprague, ed.,|pealkiri="The Older Sophists: A Complete Translations by Several Hands of the Fragments" in Die Fragmente Der Vorsokratiker, Edited by Diels-Kranz|aasta=1972|koht=Columbia, South Carolina|kirjastus=University of South Carolina Press|lehekülg=50–54}}</ref> <ref name="gYflM">{{Raamatuviide|autor=Platon|pealkiri="Gorgias"|aasta=|koht=The Classical Library|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="mgN6k">{{Raamatuviide|autor=Rapp, Christof|pealkiri="Aristotle's Rhetoric – The Agenda of the Rhetoric"|aasta=|koht=Stanford Encyclopedia of Philosophy|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="YVCRR">{{Raamatuviide|autor=George A. Kennedy,|pealkiri=Aristotle, On Rhetoric: A Theory of Civic Discourse|aasta=1991|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="6NF6O">{{Raamatuviide|autor=Kenneth Burke|pealkiri=A Rhetoric of Motives|aasta=1969|koht=Berkeley|kirjastus=University of California Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="Hv0YX">{{Raamatuviide|autor=James Boyd White|pealkiri=When Words Lose Their Meaning|aasta=1984|koht=Chicago|kirjastus=The University of Chicago Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="M1j1S">{{Raamatuviide|autor=Michael Leff, ed. John Louis Lucaites, et al.|pealkiri=The Habitation of Rhetoric" in Contemporary Rhetorical Theory: A Reader|aasta=1993|koht=New York|kirjastus=Guilford Press|lehekülg=}}</ref> }} == Kirjandus == * Göran Hägg, "Praktiline kõnekunst", Perioodika 2003 ([[Loomingu Raamatukogu]]) ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Retoorika| ]] 6klawywfnkgltsbngcy1iaovqr9xag6 0 66713 7193730 7152253 2026-07-16T08:42:34Z Kruusamägi 1530 7193730 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel|räägib Eesti eurolaulust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Everybody (täpsustus)]].}} {{Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleja | laul = {{riigi ikoon|Eesti}} Everybody | pilt = | pildi allkiri = | aasta = 2001 | riik = Eesti | esitaja = [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] | kui = | koos = [[2XL]] | keel = inglise | keeled = | helilooja = [[Ivar Must]] | sõnade autor = [[Maian-Anna Kärmas]] | dirigent = | koht = 1. | punktid = 198 | koht poolfinaalis = | punktid poolfinaalis = | eelmine = "Once In A Lifetime" | eelmine_link = Once in a Lifetime (Inese laul) | järgmine = "Runaway" | järgmine_link = Runaway (Sahlene'i laul) }} '''"Everybody"''' oli [[Eesti]] [[eurolaul]], mis saavutas [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esikoha. Laulu autorid on [[Ivar Must]] (viis) ja [[Maian Kärmas]] (sõnad). Laul oli [[inglise keel]]es ning seda esitasid solistidena [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]. Taustalauljate ja -tantsijatena tegi kaasa ansambel [[2XL]]. Lugu esitati Eurovisiooni lauluvõistlusel kahekümnendana; enne Eestit oli laval [[Saksamaa]] laul "Wer Liebe Lebt", mida esitas [[Michelle (Saksamaa laulja)|Michelle]], järgnes [[Malta]] laul "Another Summer Night" [[Fabrizio Faniello]] esituses. "Everybody" sai 198 punkti, teise koha pälvis 177 punktiga [[Taani]]. Laulu sõnad räägivad peole kutsumisest ja rõõmsast tujust, olenemata nädalapäevast ([[duett]] laulab "''every night's a Friday night''", [[eesti keel]]es "''iga õhtu on reede õhtu''"). Lauluvõistluse fännid on kesise edetabelimenu tõttu pidanud "Everybodyt" üheks nõrgemaks võidulauluks{{lisa viide}}, samuti on "Everybody" üks ootamatumaid võite Eurovisioonil{{lisa viide}}, kuna hääletusedetabelites ega kihlveokontorites sellele edu ei ennustatud{{lisa viide}}. Teisalt on Eesti võidulaul mitmel põhjusel silmapaistev: üks soliste, Dave Benton, oli vanim esikoha saanud osaleja (ta oli esituse ajal 49-aastane). Samuti oli see esimene Eurovisiooni võidulaul, mida esitas tumedanahaline laulja, ning Eesti oli endistest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] liiduvabariikidest esimene, kes võitis Eurovisiooni. Eestile andis maksimumi, 12 punkti, kokku üheksa riiki ([[Holland]], [[Prantsusmaa]], [[Türgi]], [[Suurbritannia]], [[Malta]], [[Kreeka]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Sloveenia]]). Sellest hoolimata jäi laulu menu tagasihoidlikuks, lugu figureeris vaid ühe nädala Saksamaa singlimüügi edetabelis Top 100, mõnevõrra kauem aga Rootsi raadiote edetabelites.{{lisa viide}} Nii nagu varasemagi Eestit esindanud kontrastse dueti "[[Kaelakee hääl]]e" puhul, selgusid ka selle laulu solistid juhuse läbi. Laulu tellis helilooja Ivar Mustalt esmalt hoopis estraadiansambel [[Laine (ansambel)|Laine]], kes kogunes isegi stuudiosse lugu salvestama.{{lisa viide}} Laul pidi kõlama eesti keeles [[Maian Kärmas]]e tekstile. Töö jäi siiski katki ning Must asus uusi esitajaid otsima. Nimesid on ajakirjanduses vähe avaldatud, ent Õhtulehe andmetel{{lisa viide}} tehti enne Padarit ja Bentonit pakkumine [[Lea Liitmaa]]le ja [[Kaire Vilgats]]ile.{{lisa viide}} Kärmas kirjutas pärast lõplike solistide selgumist uue, ingliskeelse teksti, millega salvestasid laulu Padar ja Benton. Eestikeelse teksti refräänis oli fraas "Sügavale, sügavale südames..." (fraasi "Come on, everybody, let`s sing along..." asemel).{{lisa viide}} Laulust on teinud [[kaver]]i [[Maarja-Liis Ilus]].{{lisa viide}} ==Välislingid== *[http://www.youtube.com/watch?v=YVhlUORgX14 Muusikavideo YouTube'is] *{{MusicBrainz teos|id=43c232d2-a21e-472e-8356-4ecaff16a0df|pealkiri=Everybody}} * [https://www.err.ee/1610077957/eurovisiooni-voiduloo-umber-kaiv-vaidlus-ahvardab-raskendada-laste-muusikaopet "Eurovisiooni võiduloo ümber käiv vaidlus ähvardab raskendada laste muusikaõpet"] ERR, 16. juuli 2026 {{Eurovisiooni võidulaulud}} [[Kategooria:Eesti eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] [[Kategooria:2000. aasta laulud]] jzdi0xmlz5bcjdorp48sbgyp9lgvc3c 0 71926 7193760 7085922 2026-07-16T09:44:30Z Kuriuss 38125 7193760 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Robert Mugabe May 2015 (cropped).jpg|pisi|Robert Mugabe (2015)]] '''Robert Gabriel Mugabe''' ([[21. veebruar]] [[1924]] – [[6. september]] [[2019]]) oli [[Zimbabwe]] poliitik, aastatel [[1987]]–[[2017]] oli ta [[Zimbabwe president|president]]. Aastatel [[1980]]–[[1987]] oli ta riigi peaminister. Alates 15. novembrist 2017 viibis ta [[koduarest]]is ja ''de facto'' riiki ei juhtinud.<ref name=gua/><ref name=times /> Astus ametist tagasi 21. novembril 2017. Kuni 19. novembrini 2017 juhtis Mugabe parteid Zimbabwe Aafrika Rahvuslik Liit – Patriootlik Rinne (''Zimbabwe African National Union – Patriotic Front'', [[ZANU-PF]]). Mugabe oli üks Zimbabwe iseseisvuslaste ja apartheidivastaste juhte. Tema poliitikat on peetud otseselt valgetevaenulikuks. Käesoleva sajandi algusaastatel iseloomustas Mugabe valitsusaega [[hüperinflatsioon]]. [[Zimbabwe dollar]]i kurss [[USA dollar]]i suhtes oli 1983. aastal 1:1, 1997. aastal 10:1 ja 2000. aastal 1000:1, kuid 2009. aastaks odavnes Zimbabwe dollari kurss esialgsega võrreldes 10<sup>25</sup> korda. Tehti kolm rahareformi, millest ükski olukorda ei muutnud, kuni 2009. aastal kaotati Zimbabwe dollar käibelt: selle väärtus muutus absoluutseks nulliks. Zimbabwes kasutatakse tänapäevani ringluses [[USA dollar]]it. Mugabe abiellus [[1961]]. aastal [[Sally Mugabe]]ga, keda on nimetatud tema ainsaks tõeliseks sõbraks ja ainsaks, kes võis teda kritiseerida, ilma et Robert Mugabe seda solvanguna võtnuks. Nende ainus laps poeg Nhamodzenyika sündis [[1963]]. aastal ja suri [[malaaria]]sse [[1966]]. aastal, Sally suri [[1992]]. aastal. [[1987]] alustas Mugabe abieluvälist suhet endast 41 aasta noorema [[Grace Marufu]]ga, nad said Mugabega tütre ja kaks poega. [[1996]]. aastal, kui neil juba kaks last oli, korraldasid nad suurejoonelised pulmad. Erinevalt tagasihoidlikult elanud Sallyst sai Grace kurikuulsaks priiskava elustiili poolest – selle omaduse andis ta edasi oma lastelegi. Zimbabwes valitseva vaesuse taustal paistis see eriti silma. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=times> {{cite web | url =https://www.thetimes.co.uk/edition/news/the-crocodile-wants-west-to-help-undo-mugabes-legacy-dpm97p00l | title =‘The Crocodile’ wants West to help undo Mugabe’s legacy | date = 15. november 2017 | website = | series = | publisher =The Times | language =en | archive-url = | archive-date = | accessdate =16.11.2017 | url-access =subscription }} </ref> <ref name=gua>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2017/nov/15/mugabe-family-military-takes-control-zimbabwe-mnangagwa|title=Robert Mugabe's grip on Zimbabwe ebbing away after military takes control |first=Jason|last=Burke|work=The Guardian|access-date=15. novembril 2017}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Robert Mugabe}} * [[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/456251 Robert Mugabe: rassist, homofoob, diktaator] EPL, 24. jaanuar 2009 * [[Heiki Maiberg]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06156330 Zimbabwe diktaatori Mugabe auks korraldati pidu katku ajal] ERR, 28. veebruar 2009 * [https://www.err.ee/977726/suri-robert-mugabe Suri Robert Mugabe] ERR, 6. september 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Abel Muzorewa]] | nimi=[[Zimbabwe peaministrid|Zimbabwe peaminister]] | aeg= [[1980]]–[[1987]] | järgnev=[[Morgan Tsvangirai]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Canaan Banana]] | nimi=[[Zimbabwe president|Zimbabwe president]] | aeg= [[1987]]–[[2017]] | järgnev= [[Emmerson Mnangagwa]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mohamed Ould Abdel Aziz]] | nimi=[[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] eesistuja | aeg= [[2015]]–[[2016]] | järgnev= [[Idriss Déby]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mugabe, Robert}} [[Kategooria:Zimbabwe poliitikud]] [[Kategooria:Presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 58d8ae1hn5kl50u3r7n279ntsobtm9u 0 72323 7193639 6968561 2026-07-16T05:43:10Z Velirand 67997 7193639 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Veliki Ustjug | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Великий Устюг | pilt = RU_VU_Krasnaya_SpasPreobr-2-brightened.jpg | pildiallkiri = Spasso-Preobraženski klooster Veliki Ustjugis | lipp = Flag_Velikij_Ustug.png | lipu_link = [[Veliki Ustjugi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Veliky_Ustyug_(Vologda_oblast).png | vapi_link = [[Veliki Ustjugi vapp]] | pindala = | elanikke = 27 511 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Veliki Ustjug''' (varem ''Ustjug'') on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is [[Veliki Ustjugi rajoon]]is. Asub [[Suhhona]] ja [[Jug]]i jõe liitumiskohas. Veliki Ustjugi haldusalasse kuulub ka [[Krassavino]] linn ja Kuzino alev. Linna on kirjalikult esmamainitud [[1218]]. aastal. Asus [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] kirdepiiril, [[Rostovi vürstiriik|Rostovi vürstiriigis]] ja liideti [[Moskva suurvürstiriik|Moska suurvürstiriigiga]] 1328. aastal. Linnas on sündinud [[Semjon Dežnjov]], [[Jerofei Habarov]] ja [[Vladimir Atlassov]]. Veliki Ustjugi lähedal asub [[Ded Moroz]]i ametlik{{lisa viide}} elukoht. == Vaata ka == * [[Ustjugi Jumalaema Rõõmukuulutamise ikoon]] * [[Prokopi Ustjugist]] == Välislingid == * http://www.v-ustug.ru/ * [http://xn--b1a.su/ Veliki Ustjug turistidele] [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] 496h9kq5b1ej9tdxejnc3tavbrjxb9o 0 83178 7193538 6039616 2026-07-15T20:08:55Z Lokal Profil 4738 7193538 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Gällivare vald | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Gällivare kommun | vapp = Gällivare kommunvapen.svg | vapi_link = [[Gällivare vapp]] | keskuse_nimi = [[Gällivare]] | asendikaardi_pilt = Gällivare Municipality in Norrbotten County.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Norrbotteni läänis }} '''Gällivare vald''' on [[2. järgu haldusüksus]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is. Piirneb läänes [[Norra]]ga. Valla suuremad asulad on järgmised: * [[Gällivare]] * Hakkas * Koskullskulle * Malmberget * Nilivaara * Ullatti == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.gellivare.se/ Valla koduleht] {{SWE-Norrbotten}} {{koord |type=adm2nd |region=SE}} [[Kategooria:Rootsi vallad]] [[Kategooria:Gällivare vald| ]] bc3y1qmhcacycpbmbizm96dduucsxgm 0 83199 7193472 7189529 2026-07-15T15:10:22Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7193472 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Tamme pahk.jpg|pisi|[[Juurepahklane|Juurepahklase]] indutseeritud pahk [[harilik tamm|tamm]]el.]] [[Pilt:Pahk.jpg|thumb]] '''Pahk''', ka '''gall''' ja '''granuloom''' on [[farmaatsia]]s ja bioloogias termin, mis tähistab mõnede [[taimed|taimede]] [[leht]]edel, [[võrse]]tel, okstel või [[tüvi|tüvel]] tavaliselt putuka elutegevuse tagajärjel taimekoest kujunenud [[kasvaja]]taolisi moodustisi.<ref>[[Ain Raal]]. "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2010. Lk 381-382</ref> Pahkade tekitajaiks on mitmed putukad erinevatest putukaseltsidest, näiteks [[pahkvaablased]] (''Cynipidae''), [[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), [[pahklestad]] (''Eriophyidae''), [[pahktäilased]] (''Adelgidae''), aga ka bakterid jt. Nende eritatavad ained kutsuvad taimes esile kudede paikse vohangu. Seda kasutavad putukad enda elupaigana. [[Türgi gallid|Türgi galle]] (''Gallae turcicae'') esineb [[portugali tamm]]el ja neid põhjustab pahklane ''[[Cynips tinctoria]]''. [[Hiina gallid]] (''Gallae chinensis'') tekivad [[hiina sumahh]]il (''Rhus chinensis'') ja nende tekitajaks on [[lehetäi]] ''[[Schlechtendalia chinensis]]''. Türgi gallide teket põhjustav emasputukas muneb lehe sisse munad. Need ärritavad lehekude. Pahklase mune ümbritsev [[parenhüümkude]] hakkab vohama ja tekib pahk. Pahas areneb [[tõuk]], kes eritab parkainerikast tumepruuni massi. Täiskasvanud [[putukas]] aga närib paha seina augu ja väljub, kui mingil põhjusel ta seda teha ei jõua siis hukkub. 90% Kesk-Euroopas tuntud 170 pahamoodustajatest putukatest elutseb tammedel.<ref>Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. 2012. Lk 130</ref> [[Ungari gallid]] (''Gallae hungaricae'') tekivad [[harilik tamm|hariliku tamme]] lehtedel pahklase ''[[Cynips lignicola]]'' elutegevuse tagajärjel. Harilikult tammelt saadakse ka inglise galle, neid tekitab ''[[Adleria kollari]]''. Galle kasutatakse [[droog]]ina ja neid kogutakse sügisel. [[tamme-pahkvaablane|Tamme-pahkvaablase]] tekitatud pahad tammelehtedel, nn ''tammeõunad'' on oma [[parkaine]]te sisalduse tõttu alates 2. sajandist kuni [[Varauusaeg|varauusajani]], aga mõnes kohas 20. sajandini üks musta [[tint|tindi]] koostisosi<ref>{{Netiviide |url=https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2006.pdf |pealkiri=J. Lehtaru. Raudgallustindi korrosioon. - Renovatum anno 2006, lk 16 |vaadatud=2018-12-17 |arhiivimisaeg=2018-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181217202239/https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2006.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.looduskalender.ee/en/node/5550 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-17 |arhiivimisaeg=2018-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181218010617/http://www.looduskalender.ee/en/node/5550 |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Vaata ka== *''[[Eriophyoidea]]'' *[[kasepahk]] *[[must pässik]] ==Välislingid== *[http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1512_1508.html Mati Martin 2006. Pajulembesed putukad. ''Eesti loodus'' 6.] Pajudel pahkasid tekitavatest putukatest. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Taimehaigused]] [[Kategooria:Droogid]] 3g3gvbiizgupydokl69l7qsp8prmlt4 0 85871 7193633 7120755 2026-07-16T05:23:31Z Kuriuss 38125 7193633 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Enn Auksmann''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1969]] [[Pärnu]]s) on [[EELK]] ja [[E.E.L.K.]] [[vaimulik]]. == Haridus == Auksmann lõpetas [[1987]]. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 3. Keskkooli]]. Ta õppis aastatel [[1987]]–[[1990]] [[Tartu Ülikool]]is ajalugu (ei lõpetanud) ja [[1990]]–[[2003]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. == Ametikäik == Ta on teeninud aastail 1990–1992 praktikandina [[Tartu Pauluse kogudus]]t, [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1992]] ordineeriti aseõpetajaks. Aseõpetajana teenis ta 1992–1994 [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus]]t, 1994–1998 [[Paide Püha Risti kogudus]]t, samal ajal (1994–1997) [[Anna kogudus]]t, 1998–2004 [[Kärdla kogudus|Kärdla]], [[Pühalepa kogudus|Pühalepa]] ja [[Reigi Jeesuse kogudus|Reigi]] [[kogudus]]t [[Hiiumaa]]l (2000. aastal lisaks ka [[Emmaste Immanueli kogudus|Emmaste]] ja [[Käina Martini kogudus|Käina]] kogudust). Õpetaja õigused sai ta [[1. juuli]]l [[2003]]. Aastatel 2004–2016 teenis Auksmann [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]t, esimese aasta abiõpetajana [[Andres Põder]]i kõrval, seejärel koguduse õpetajana. 2005., 2009. ja 2013. aastal valiti ta ka [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] praostiks. On olnud ajutiselt kõigi Pärnu praostkonna koguduste hooldajaõpetaja peale [[Vigala Maarja kogudus]]e. 2016. aasta suvel kolis Auksmann perega [[USA]]-sse ning asus [[E.E.L.K.]] [[Los Angelese kogudus]]e õpetajaks. 1. jaanuaril 2023 sai temast ka Californias Fountain Valleys asuva [https://www.allsaintsanglican.com/ All Saints anglikaani kiriku] preester, mis kuulub Ameerika anglikaani kirikusse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-16 |pealkiri=All Saints Anglican Church Fountain Valley |url=https://www.allsaintsanglican.com/ |vaadatud=2024-11-17 |väljaanne=All Saints Anglican Church Fountain Valley |keel=en-US}}</ref> 1. novembrist 2024 oli Auksmann [[Tartu Pauluse kogudus]]e abiõpetaja ja lisaks 1. maist 2025 ka [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja, kuid 3. augustil 2025 teatas ta kogudusele, et naaseb USA-sse teenima varasemaid kogudusi. EELK konsistoorium vabastas Enn Auksmanni ta omal soovil alates 4. augustist 2025 Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja ja Kursi koguduse hooldajaõpetaja ametikohalt ja määras ta EELK vikaarõpetajana teenima Eesti diasporaad Ameerika Ühendriikides piiskop [[Ove Sander]]i alluvuses. Auksmann on olnud [[Eesti Luterliku Tunni Teenistus]]e kaastööline{{lisa viide}}, samuti [[Eesti Kristlik Televisioon|Eesti Kristliku Televisiooni]]{{lisa viide}} ja [[Pereraadio]] saatejuht{{lisa viide}}. Ta on ka veebiajakirja [[Augsburgi Usutunnistuse Selts|Meie Kirik]] toimetuse liige.{{lisa viide}} Alates 2019. aasta [[Advent|advendiajast]] koostab Auksmann abimaterjale [[EELK]] vaimulikele [[jutlus]]te ettevalmistamiseks. == Tunnustus == *2008 EELK meediapreemia (EELK veebilehel esitatud küsimustele vastamise eest) *2022 [[EELK teeneterist]]i III järk == Isiklikku == Abielus Mirje Auksmanniga, neil on 3 last – Johannes, Maarja ja Joosep Felix Auksmann. Ta on ajaloolaste [[Rein Helme]] ja [[Mart Helme]] õepoeg. Tema ema oli raamatukogundustegelane [[Reet Auksmann]]. == Teosed == *''Kui sul on kiire.'' EELK Konsistoorium 2009. ISBN 978-9949-18-496-5 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://isapaulus.blogspot.com Enn Auksmanni veebipäevik] * [http://www.eelk.ee/vastused.php Küsimused ja vastused EELK veebilehel] * [http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused Mõtisklused Pärnu Eliisabeti koguduse veebilehel] * [http://www.eliisabet.ee/index.php/meedia/audiojutlused Jutlused Pärnu Eliisabeti koguduse veebilehel] * [http://tartupauluse.ee/abimaterjal Abimaterjalid jutlustajatele] {{JÄRJESTA:Auksmann, Enn}} [[Kategooria:Emmaste Immanueli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Paide Püha Risti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Pärnu Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] r1j0fo7tfc1pdkxgzmqtiv6ts03s1w1 0 86545 7193799 7058552 2026-07-16T11:08:59Z Kuriuss 38125 7193799 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = RobertKoch cropped.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = [[11. detsember]] [[1843]] | sünnikoht = [[Clausthal-Zellerfeld]], [[Saksa Liit]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1910|5|27|1843|12|11}} | surmakoht = [[Baden-Baden]], [[Badeni suurhertsogiriik]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[mikrobioloogia]] | töökoht = | haridus = | alma_mater = [[Göttingeni Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = [[Georg Meissner]] | tuntumad_tööd = [[mikrobioloogia]] rajaja<br>[[Kochi postulaadid]]<br>[[Siberi katk]]u ning [[tuberkuloos]]i ja [[koolera]]tekitaja avastamine | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1905) | abikaasa = | lapsed = | allkiri = Robert Koch signature.svg | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Heinrich Hermann Robert Koch''' ([[11. detsember]] [[1843]] [[Hannoveri kuningriik]] [[Klausthal]] – [[27. mai]] [[1910]] [[Badeni suurhertsogiriik]], [[Baden-Baden]]) oli [[sakslased|saksa]] arstiteadlane, üks [[mikrobioloogia]] rajajaid, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat. [[1877]] avastas ta [[Siberi katk]]u, [[1882]] [[tuberkuloos]]itekitaja (Kochi kepike) ja [[1883]] [[koolera]]tekitaja. Ta sõnastas ka [[Kochi postulaadid]]. Dissertation [[Dorpat]] 1879: ''Über die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus''. [[1905]]. aastal pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]]. Koch sündis Hermann Kochi ja tema naise Mathilde Julie Henriette (sündinud Biewand) pojana. Juba lapsena paistis ta tarkusega silma. Veel enne kooliminekut [[1848]] õppis ta iseseisvalt lugema ja kirjutama. Ta lõpetas [[keskkool]]i [[1862]], saavutades häid tulemusi reaalainetes. [[1863]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus hakkas õppima [[loodusteadus]]i, aga kahe semestri möödudes vahetas ta eriala ja asus õppima [[arstiteadus]]t. Viienda semestri ajal kutsus [[anatoomia|anatoom]] [[Jacob Henle]] teda osalema oma [[emakas|emaka]] närvistruktuuri uurimise projektis. Kuuendal semestril hakkas Koch füsioloogiainstituudis iseseisvalt uurima happeeritust. See sai lõpuks tema [[väitekiri|väitekirja]] aluseks. [[1866]]. aasta jaanuaris lõpetas Koch ülikooli kiitusega. Pärast lõpetamist töötas Koch [[kirurg]]ina [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja seejärel [[arst]]ina Wollsteinis (tänapäeval asub see linn [[Poola]]s ja kannab nime [[Wolsztyn]]). [[1885]]–[[1890]] töötas ta [[Berliini ülikool]]is administraatori ja [[professor]]ina. Koch [[abielu|abiellus]] [[1867]] Emma Adolphine Josephine Fraatziga. [[1868]]. aastal sündis neil tütar Gertrude. Abielu lõppes [[1893]] ja samal aastal abiellus Koch uuesti näitleja Hedwig Freibergiga. [[9. aprill]]il [[1910]] tabas Kochi [[südamerabandus]] ja sellest ta enam ei taastunud. Oma viimase loengu pidas ta [[24. mai]]l 1910 [[Berliini teaduste akadeemia]]s, kõneldes tuberkuloosist. Kolm päeva hiljem ta suri. Pärast tema surma nimetas Göttingeni ülikooli füsioloogiainstituut ühe osakonna tema järgi ümber. ==Tunnustus== *1897 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks *1905 – [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] ==Välislingid== {{Commonscat}} {{NobelMeditsiin}} {{JÄRJESTA:Koch, Robert}} [[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Punase Kotka suurristi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1843]] [[Kategooria:Surnud 1910]] lsyxf6yd7z7inf9dk3m06tasjyjy7b0 0 87915 7193518 7168691 2026-07-15T18:21:07Z ~2026-39685-51 233522 /* Iseseisvas Eestis */ 7193518 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == === Nõukogude perioodil === [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. ==== Lennuliinid Nõukogude Liidus ==== * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) === Iseseisvas Eestis === 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus [[Suurbritannia kaitseminister]] [[John Healey]] [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinn lennujaama]]st. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. [[28. mai|28. mail]] [[2026]] hommikul saabus Eestisse riigivisiidile [[Petr Pavel]] koos abikaasa [[Eva Pavlová]]ga Tartu lennujaamasse, kus võttis kaasa Eesti presidendi [[Alar Karis]] koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega. Nad saabusid [[Tšehhi õhuvägi|Tšehhi õhujõudude]] riigilennukiga [[Airbus A319|Airbus A319-115X CJ]] (registreerimisnumber 2801) [[Tallinn lennujaam]]ast ning lahkusid samal õhtul umbes kell seitse Tartu lennujaamast.<ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-05-29 | VIDEO ⟩ Tšehhi presidendipaar lahkus Tartust oma maa õhujõudude lennukiga |url=https://tartu.postimees.ee/8480327/video-tsehhi-presidendipaar-lahkus-tartust-oma-maa-ohujoudude-lennukiga|vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> [[15. juuli|15. juulil]] [[2026]] lõunal maandus Saksa esimene elektrilennuk [[Elektra Trainer]] Tartu lennuväljakul. Lennuk kandis registreerimisnumbrit D-MESO, kus saabus Soomest ja lahkus Lätti. <ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-07-15 | Tartu Postimees ⟩ GALERII ⟩ Tartu lennuväljal maandus esimest korda elektrilennuk |url=https://tartu.postimees.ee/8509546/galerii-tartu-lennuvaljal-maandus-esimest-korda-elektrilennuk|vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] izkqlarc6xddqxnl4low26yuyv8hnho 7193542 7193518 2026-07-15T20:31:28Z ~2026-39685-51 233522 /* Iseseisvas Eestis */ 7193542 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == === Nõukogude perioodil === [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. ==== Lennuliinid Nõukogude Liidus ==== * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) === Iseseisvas Eestis === 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus [[Suurbritannia kaitseminister]] [[John Healey]] [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinn lennujaama]]st. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. [[28. mai|28. mail]] [[2026]] hommikul saabus Eestisse riigivisiidile [[Petr Pavel]] koos abikaasa [[Eva Pavlová]]ga Tartu lennujaamasse, kus võttis kaasa Eesti presidendi [[Alar Karis]] koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega. Nad saabusid [[Tšehhi õhuvägi|Tšehhi õhujõudude]] riigilennukiga [[Airbus A319|Airbus A319-115X CJ]] (registreerimisnumber 2801) [[Tallinn lennujaam]]ast ning lahkusid samal õhtul umbes kell seitse Tartu lennujaamast.<ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-05-29 | VIDEO ⟩ Tšehhi presidendipaar lahkus Tartust oma maa õhujõudude lennukiga |url=https://tartu.postimees.ee/8480327/video-tsehhi-presidendipaar-lahkus-tartust-oma-maa-ohujoudude-lennukiga|vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> [[15. juuli|15. juulil]] [[2026]] lõunal maandus Saksa esimene elektrilennuk [[Elektra Trainer]] Tartu lennuväljakul. Lennuk kandis registreerimisnumbrit D-MESO, kus saabus Soomest ja lahkus Lätti. <ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-07-15 | Tartu Postimees ⟩ GALERII ⟩ Tartu lennuväljal maandus esimest korda elektrilennuk |url=https://tartu.postimees.ee/8509546/galerii-tartu-lennuvaljal-maandus-esimest-korda-elektrilennuk|vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{ERR|kuupäev=2026-07-15 | ERR ⟩ uudised ⟩ Tartu lennuväljal maandus täielikult elektril töötav lennuk |url=https://www.err.ee/1610078314/tartu-lennuvaljal-maandus-taielikult-elektril-tootav-lennuk|vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] t73iad1iso94wpnejanf04w0chnnic4 4 90927 7193460 7174356 2026-07-15T14:35:55Z Taivo 268 7193460 wikitext text/x-wiki {{Sisukord paremale}} {{Nädala pildid}} Nädala pilte valitakse eestikeelsesse Vikipeediasse või Commonsisse üleslaaditud piltide hulgast. Võimaluse korral peaks nädala pilt temaatiliselt kokku sobima [[Vikipeedia:Nädala artiklid|nädala artikliga]]. See lehekülg on mõeldud nädala piltide kandidaatide esitamiseks ja sobivate väljavalimiseks. Leheküljel [[Vikipeedia:Nädala pildid]] esitletakse juba välja valitud pilte. === Nädala pildile esitatavad nõudmised === *Pilt peab sobima entsüklopeediasse, olema informatiivne. *Väga hea kvaliteediga. *Piisava suurusega (pikem külg vähemalt 1200 px ja soovitavalt enam kui 2000 px). *Autor peaks olema Eesti kodanik, pilt peaks pärinema Eesti arhiivist või olema muul moel Eestiga seotud. *Pildil peavad olema sobivad õigused Vikipeedias kasutamiseks. == Sobilikke pilte == '''Pildid, mis on pandud siia alajaotusse, ei vaja enam poolthääli''' (kui mõni neist ei ole saanud just vastuhääli ja leiad, et pilt siiski sobiks esilehele). Küll võib anda vastuhääli, aga siis tuleb lisada põhjus. See, et pilti üheski artiklis ei kasutata, pole vastuhääl, kuid soovitatav on kasutamata pildid ikkagi vastavalt tähistada. <gallery> Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|{{poolt}} Taivo Lepa-noolöölane.jpg|{{poolt}} Ivo Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, vapituba.jpg Ekspositsioon - Tiit Pääsuke.jpg Carpocoris purpureipennis - Kulna.jpg Ctenolepisma longicaudatum head.jpg Pupae of the parasitoid Paracodrus apterogynus.jpg Nõelasilma värav 12092022.jpg Koeru kirikuaed 1 - OlariPilnik.jpg Soorebane maikuu ööl tuledes.jpg| Pootsi veinimõis.jpg Vesilest.jpg Röövkärbes.jpg Inimese peatäi.jpg Vahastu kalmistu (1).jpg Albu mõisa lagi.jpg| Vesilest (Hydrachnidia).jpg Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda).jpg Comet C 2025 A6 Lemmon and Northen lights in Maarja-Magdaleena.jpg </gallery> === Sobilikke pilte: ootavad artiklit === <gallery> Metsosi ja harilik jänesekapsas.JPG Valgetäpp-kuldtiib.jpg|{{poolt}} Ivo Jägala juga, Jõelähtme, Estonia, 2012-08-12, DD 36.JPG Haapsalu piiskopiliinnuse müür, vaade põhjast.jpg|<ref name=ei>Ei kasutata üheski artiklis (pildi autori isikuartikkel ei loe)</ref> Osmussaar. 35.jpg|{{poolt}} Taivo<ref name=ei/> Manilaid 2015 07 03.jpg|{{poolt}} Ivo<ref name=ei/> Laanekuklase pesa.jpg|<ref name=ei/> Kivikalme "Soamägi".jpg|<ref name=ei/> Harilik talvik.jpg|<ref name=ei/> Tallinn University of Technology 360 academicans-alley.jpg|<ref name=ei/> Eesti Lennuakadeemia 360-9.jpg|<ref name=ei/> EL foto, Eimar Kull - PILT6519 kasekirilased.jpg|<ref name=ei/> Geoloog Riho Mõtlep.jpg|<ref name=ei/> Cucumis metuliferus fruit cross section.jpg|<ref name=ei/> Calliteara pudibunda caterpillar - Keila1.jpg|<ref name=ei/> Saturnia pavonia caterpillar (side view) - Niitvälja bog.jpg|<ref name=ei/> Soomerahu-5-OlariPilnik.jpg|<ref name=ei/> Kilukarbisaali lakke kinnitatud kilukarbid.jpg|<ref name=ei/> Stachys sylvatica seeds.jpg|<ref name=ei/> </gallery> == Kandidaadid nädala piltideks == Kui tead mõnda head pilti (näiteks enda oma), mis sobiks nädala pildiks, siis lisa see julgelt siia. Hääletamisel kasuta malle: {{poolt}} (<code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code>) – {{vastu}} (<code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code>) – {{erapooletu}} (<code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code>). Kommentaarid ei ole vajalikud. Küll on aga vaja lõppu lisada kasutajanimi, ent tildedega allkirjastamine galeriides ei tööta. === Uued kandidaadid === Siia asetatakse uued kandidaadid. <gallery> Nikolai Triik TKM 0204M.jpg| Ectophasia crassipennis male - Keila.jpg Carpocoris purpureipennis fifth instar nymph (top view) - Kulna.jpg Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg Ludmilla Siim. Heinavedu.jpg Valga Pühavaimu kirik 2023 01.jpg Water mite.jpg Sangaste mõisa peahoone 2024 04.jpg Crescent nebula from Estonia.jpg Moon mosaic.jpg Oktoobrikuu viimased õitsejad.jpg Tartu University in golden autumn.jpg Ibuprofen-crystals-polarized-light-microscopy.jpg Tahkuna looduskaitseala.jpg Harku karjäär.JPG Pühajärve sõjatamm udus.jpg Stromatoliit2.jpg Juminda Loojang.jpg Pidula veskioja 01.jpg Suur Munamägi 2014 11.jpg Valgesoo raba 2010 01.jpg Vabaduse väljak (140) 01.10.08.jpg Bastionikäigud (27) 2009.jpg Koluvere linnus september 2014.jpg Tantalum2.jpg Pisipere Ahja jõe ürgorus.jpg Udu lahkub järvelt.jpg Väätsa looduskaitseala 2024 06 03.jpg </gallery> === Nõrgemad kandidaadid === Siit ei tohi avalehele pilte valida. <gallery> </gallery> == Märkused == <references/> {{Commonscat|Featured_pictures_of_Estonia|Eeskujulikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Valued images of Estonia|Väärtuslikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Quality_images_of_Estonia|Head pildid Eestist}} [[Kategooria:Nädala pildid]] pjn2iyufw32nbyscbvi1w8bpgasoea1 7193588 7193460 2026-07-16T01:40:37Z Kruusamägi 1530 7193588 wikitext text/x-wiki {{Sisukord paremale}} {{Nädala pildid}} Nädala pilte valitakse eestikeelsesse Vikipeediasse või Commonsisse üleslaaditud piltide hulgast. Võimaluse korral peaks nädala pilt temaatiliselt kokku sobima [[Vikipeedia:Nädala artiklid|nädala artikliga]]. See lehekülg on mõeldud nädala piltide kandidaatide esitamiseks ja sobivate väljavalimiseks. Leheküljel [[Vikipeedia:Nädala pildid]] esitletakse juba välja valitud pilte. === Nädala pildile esitatavad nõudmised === *Pilt peab sobima entsüklopeediasse, olema informatiivne. *Väga hea kvaliteediga. *Piisava suurusega (pikem külg vähemalt 1200 px ja soovitavalt enam kui 2000 px). *Autor peaks olema Eesti kodanik, pilt peaks pärinema Eesti arhiivist või olema muul moel Eestiga seotud. *Pildil peavad olema sobivad õigused Vikipeedias kasutamiseks. == Sobilikke pilte == '''Pildid, mis on pandud siia alajaotusse, ei vaja enam poolthääli''' (kui mõni neist ei ole saanud just vastuhääli ja leiad, et pilt siiski sobiks esilehele). Küll võib anda vastuhääli, aga siis tuleb lisada põhjus. See, et pilti üheski artiklis ei kasutata, pole vastuhääl, kuid soovitatav on kasutamata pildid ikkagi vastavalt tähistada. <gallery> Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|{{poolt}} Taivo Lepa-noolöölane.jpg|{{poolt}} Ivo Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, vapituba.jpg Ekspositsioon - Tiit Pääsuke.jpg Carpocoris purpureipennis - Kulna.jpg Ctenolepisma longicaudatum head.jpg Pupae of the parasitoid Paracodrus apterogynus.jpg Nõelasilma värav 12092022.jpg Koeru kirikuaed 1 - OlariPilnik.jpg Soorebane maikuu ööl tuledes.jpg| Pootsi veinimõis.jpg Vesilest.jpg Röövkärbes.jpg Inimese peatäi.jpg Vahastu kalmistu (1).jpg Albu mõisa lagi.jpg| Vesilest (Hydrachnidia).jpg Mikrofotol on kõrvuti kaks karpvähilist ehk ostrakoodi (Ostracoda).jpg Comet C 2025 A6 Lemmon and Northen lights in Maarja-Magdaleena.jpg </gallery> === Sobilikke pilte: ootavad artiklit === <gallery> Metsosi ja harilik jänesekapsas.JPG Valgetäpp-kuldtiib.jpg|{{poolt}} Ivo Jägala juga, Jõelähtme, Estonia, 2012-08-12, DD 36.JPG Haapsalu piiskopiliinnuse müür, vaade põhjast.jpg|<ref name=ei>Ei kasutata üheski artiklis (pildi autori isikuartikkel ei loe)</ref> Osmussaar. 35.jpg|{{poolt}} Taivo<ref name=ei/> Manilaid 2015 07 03.jpg|{{poolt}} Ivo<ref name=ei/> Laanekuklase pesa.jpg|<ref name=ei/> Kivikalme "Soamägi".jpg|<ref name=ei/> Harilik talvik.jpg|<ref name=ei/> Tallinn University of Technology 360 academicans-alley.jpg|<ref name=ei/> Eesti Lennuakadeemia 360-9.jpg|<ref name=ei/> EL foto, Eimar Kull - PILT6519 kasekirilased.jpg|<ref name=ei/> Geoloog Riho Mõtlep.jpg|<ref name=ei/> Cucumis metuliferus fruit cross section.jpg|<ref name=ei/> Calliteara pudibunda caterpillar - Keila1.jpg|<ref name=ei/> Saturnia pavonia caterpillar (side view) - Niitvälja bog.jpg|<ref name=ei/> Soomerahu-5-OlariPilnik.jpg|<ref name=ei/> Kilukarbisaali lakke kinnitatud kilukarbid.jpg|<ref name=ei/> Stachys sylvatica seeds.jpg|<ref name=ei/> </gallery> == Kandidaadid nädala piltideks == Kui tead mõnda head pilti (näiteks enda oma), mis sobiks nädala pildiks, siis lisa see julgelt siia. Hääletamisel kasuta malle: {{poolt}} (<code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code>) – {{vastu}} (<code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code>) – {{erapooletu}} (<code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code>). Kommentaarid ei ole vajalikud. Küll on aga vaja lõppu lisada kasutajanimi, ent tildedega allkirjastamine galeriides ei tööta. === Uued kandidaadid === Siia asetatakse uued kandidaadid. <gallery> Nikolai Triik TKM 0204M.jpg| Ectophasia crassipennis male - Keila.jpg Carpocoris purpureipennis fifth instar nymph (top view) - Kulna.jpg Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg Ludmilla Siim. Heinavedu.jpg Valga Pühavaimu kirik 2023 01.jpg Water mite.jpg Sangaste mõisa peahoone 2024 04.jpg Crescent nebula from Estonia.jpg Moon mosaic.jpg Oktoobrikuu viimased õitsejad.jpg Tartu University in golden autumn.jpg Ibuprofen-crystals-polarized-light-microscopy.jpg Tahkuna looduskaitseala.jpg Pühajärve sõjatamm udus.jpg Stromatoliit2.jpg Juminda Loojang.jpg Pidula veskioja 01.jpg Suur Munamägi 2014 11.jpg Valgesoo raba 2010 01.jpg Vabaduse väljak (140) 01.10.08.jpg Bastionikäigud (27) 2009.jpg Koluvere linnus september 2014.jpg Tantalum2.jpg Udu lahkub järvelt.jpg Auroras in Estonia.jpg 5th season in the Soomaa- 5. Aastaaeg Soomaal.jpg A BEAR.tif Owl flying.jpg Stukkdekoor Eesti Kirjandusmuuseumis 04.jpg </gallery> === Nõrgemad kandidaadid === Siit ei tohi avalehele pilte valida. <gallery> </gallery> == Märkused == <references/> {{Commonscat|Featured_pictures_of_Estonia|Eeskujulikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Valued images of Estonia|Väärtuslikud pildid Eestist}} {{Commonscat|Quality_images_of_Estonia|Head pildid Eestist}} [[Kategooria:Nädala pildid]] 0115mhoezlivc3nz1h1qwpbf2wrwyid 4 91403 7193531 7171484 2026-07-15T19:42:33Z Taivo 268 /* Mentaliteediajalugu */ vastu 7193531 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Head artiklid| {{PAGENAME}}]] ''Sellel lehel saab esitada ja hääletada heade artiklite kandidaate. Arutelu toimub artikli arutelulehel. Väljavalitud artiklid lähevad lehele [[Vikipeedia:Head artiklid]]. Valituks osutunud artiklite hääletused talletatakse arhiivi [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Arhiiv]]. Esialgu mitte valituks osutunud artiklid talletatakse lehele [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud]].'' Esitatud artikli arutellu tuleks lisada [[Mall:Hea artikli kandidaat]]. '''''Hea artikkel peab olema nõuetekohaselt vormistatud, keele- ja stiilivigadeta, kontrollitud sisuga ja piisava pikkusega, et asjast midagi sisulist teada saaks (vaata [[Vikipeedia:Hea artikli nõuded|hea artikli nõudeid]]).''''' Märgi oma hääl artikli järele malli abiga {{poolt}} <code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code> – {{vastu}} <code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code> – {{erapooletu}} <code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code> ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad, kes on teinud enne seda eestikeelses Vikipeedias vähemalt sada muudatust. Heaks artikliks tunnistatakse artikkel, mis on heade artiklite kandidaatide nimekirjas olnud vähemalt '''kuu aega''', mis on saanud vähemalt '''kuus poolthäält''' ja '''mille vastu keegi ei ole'''. See, kes vastu on, saab oma vastuhääle ära muuta, kui artikkel on tema arvates jõudnud piisavalt heasse seisu. Artikli esitaja võib hääletada kohe pärast esitamist või hiljem, kui artikkel on tema arvates jõudnud heasse seisu. <big>'''Nimekirja lühendamiseks on moodustatud kolm eraldi lehekülge!<br/>[[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed|<font color="#FF7E00">Inimeste kohta käivad artiklid</font>]] – [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Loodus|<font color="#8DB600">Taime- ja loomaliikide kohta käivad artiklid</font>]]'''</big> <center><big>'''[http://et.wikipedia.org/w/wiki.phtml?title={{ns:4}}:Heade_artiklite_kandidaadid&action=edit&section=new Paku välja hea artikli kandidaat]'''</big></center> {{Sisukord paremale}} == [[Downing Street 10]] == Kui veel keegi selle läbi toimetab, võiks sellest hea artikkel saada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 19:18 (EEST) : {{Poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. jaanuar 2018, kell 23:23 (EET) : {{Poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:55 (EET) :{{vastu}}. Kandideerib ka A-klassi ja on seal juba saanud kaks vastuhäält, nii et loogiliselt võttes ei saa ta hea artikkel olla. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. jaanuar 2024, kell 22:22 (EET) == [[Pikkade nugade öö]] == Esitas [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 05:06 (EEST) <strike>{{vastu}} Siin peaks tingimata rääkima, missugust mõju avaldas pikkade nugade öö Stalini korraldatud repressioonidele. Ning õigupoolest on täielikult puudu see, kui palju välismaal asjast räägiti ja mida sellest arvati. Eesti allikaid peaks minu teada eksisteerima, neid pole kasutatud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 20. august 2012, kell 14:22 (EEST)</strike> {{poolt}} Igati hea artikkel (allikaks on eeskujulik artikkel inglisekeelsest vikipeediast). --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 19. detsember 2014, kell 12:57 (EET) {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. juuli 2019, kell 17:27 (EEST) {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. november 2019, kell 10:20 (EET) {{poolt}} Käsitletud vead on kõrvaldatud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 4. jaanuar 2022, kell 18:12 (EET) == [[Ksenoon]] == Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. märts 2015, kell 20:07 (EET) {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. märts 2015, kell 20:07 (EET) {{poolt}} [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 19. aprill 2015, kell 02:37 (EEST) {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 14:14 (EEST) {{vastu}} Meditsiini osa tuleks veel sättida. Üks lause ei tohiks moodustada eraldi lõiku.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 20. juuni 2015, kell 20:17 (EEST) :Selline lause nagu "1941. olevat Lazharev Venemaal uurinud ksenoonanesteesiat" ei sobi. Lõike tuleb ka veel sättida. Ja ma näen veel "veebiversioone" – need tuleks eemalda, st viited tuleb üle vaadata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. detsember 2016, kell 20:38 (EET) :: Kui Sa lõike sätid, siis palun ära nii tee, et paned üksiku lause kokku lõiguga, millel on teine teema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. detsember 2016, kell 23:38 (EET) {{poolt}} Meditsiini osa tundub olevat sätitud. Soovitan Raamaturotil kaaluda meelemuutust. [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 13:59 (EET) :{{Kom}} Vikipeediasse sobimatu viiteta "olevat uurinud" väljend on endiselt artiklis. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 10. jaanuar 2018, kell 11:20 (EET) {{Kom}} Teise lause lõpp tuleb ümber teha, vaata [[Arutelu:Ksenoon]]. Andke andeks, ma tõesti ei oska täpselt öelda, kuidas see ümber teha. Muidugi tähendab see, et praegu see hea artikkel ei ole, aga ma ei taha, et mind süüdistama hakatakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. jaanuar 2018, kell 22:36 (EET) {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET) {{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:59 (EET) == [[Must liiv]] == Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. detsember 2015, kell 22:30 (EET) :{{erapooletu}} Praegu veel läbitoimetamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST) == [[NAO indeks]] == Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. jaanuar 2016, kell 20:36 (EET) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:33 (EEST) :{{vastu}} Oleks vaja kõigepealt korralikult läbi toimetada. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:21 (EEST) :{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. veebruar 2020, kell 22:47 (EET) :{{poolt}} Hea artikkel. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. jaanuar 2023, kell 14:06 (EET) == [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]] == [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2016, kell 01:59 (EET) {{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2016, kell 18:36 (EEST) {{poolt}} --Mona 17. juuli 2016, kell 17:16 (EEST) {{poolt}} [[kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 28. märts 2017, kell 1:37 (EEST) {{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 7. august 2017, kell 23:46 (EEST) {{poolt}} --[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. jaanuar 2020, kell 14:25 (EET) {{vastu}} - Artikkel keskendub liialt Viljandi ümbruskonnale, Tartu-Võrtsjärve lõik on kajastamata (tegelikult kajastatud koguni vigaselt) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 21:12 (EEST) {{komm}} Kogu Emajõgi on ju täies pikkuses laevatatav ja seega pole põhjust sel teemal pikemalt peatuda. Küsimus ikkagi, et kuidas saada Võrtsjärvest Pärnu jõele ja seega näib igati põhjendatav just sellele keskenduda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. veebruar 2022, kell 01:47 (EET) {{komm}} Praegu on, aga see pole ajalooliselt nii olnud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. november 2025, kell 18:33 (EET) == [[Samburu loodusreservaat]] == Pikem kui kõikides teistes vikides. Kõik on viidatud.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuni 2016, kell 23:23 (EEST) :{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 19. juuni 2016, kell 22:00 (EEST) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Kask|Kask]] 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST) :{{poolt}} Mona 17. juuli 2016, kell 17:17 (EEST) :{{poolt}} [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 14:02 (EET) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 09:04 (EET) *{{Kommentaar}} artikkel on ikka õhuke, vt artikli arutelu. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 11:27 (EET) *{{vastu}} Ei ole piisavalt põhjalik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 11:44 (EET) *Teeme sellest siis A-klassi artikli, paljulubava ja paljutõotava artikli nagu soomlastel (Lupaavat artikkelit), sinna alla see peaks küll kvalifitseeruma.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 15:54 (EET) ::Kui artiklis käsitleda natuke enam nt ajalugu, turismi ja looduskaitset, siis minugipoolest. Küll võiks selle kohe arvata nt B-kvaliteediklassi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2018, kell 14:50 (EET) *{{poolt}} &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. jaanuar 2018, kell 00:25 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. juuli 2020, kell 12:24 (EEST) :{{erapooletu}} Pole kindel, kas tegu on just hea artikli nime väärilise artikliga, küll aga võiks ta arvata A-kvaliteediklassi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. jaanuar 2023, kell 14:08 (EET) == [[Mursid]] == Pikem kui kõikides teistes vikides. Vist üks lõik on, kus viidet ei ole.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST) :{{poolt}} --Metsavend 16. juuli 2016, kell 11:48 (EEST) :{{poolt}} Mona 17. juuli 2016, kell 17:18 (EEST) :{{poolt}} &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. juuli 2016, kell 19:40 (EEST) :Märgin [http://www.wikicomment.ut.ee/article/?u=B64BA2B need kommentaarid] igaks juhuks ka siin ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. august 2016, kell 22:22 (EEST) ::Nüüd poolteist aasta hiljem on see kommentaaride leht küll aegunud ja kommentaarid läinud :( ::Aga üldiselt tähendasin artikli ja selle teema lähemal uurimisel mitmeid puudujääke. Samas lisasin artikli juurde kirjanduse sektsiooni ja nende allikate läbitöötamisel võiks saada artikli kahtlamata heaks. Praegu sobiks see minu poolest paremini B-kvaliteediklassi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2018, kell 14:49 (EET) :{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 23:02 (EET) :{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 26. aprill 2020, kell 00:01 (EEST) :{{vastu}} enda varasemetele kommentaaridele täienduseks. artiklit saaks oluliselt paremaks teha. selleks linkisin sinna kunagi ka hunniku kirjandust juurde. hetkel ei näe ma, et see üle B-kvaliteediklassi oleks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. aprill 2020, kell 00:46 (EEST) == [[Gabon]] == Esitas [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Kask|Kask]] 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST) :{{poolt}} Mona 17. juuli 2016, kell 17:22 (EEST) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 14:02 (EET) :{{poolt}} - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 03:21 (EET) :{{Kom}} vajab mõningaid viiteid ja ajakohastamist (vt artikli arutelu). Kas alapealkirja on ikka vaja, kui selle all on 1–3 lauset? --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 13:43 (EET) ::Kui otsitakse mõnd konkreetset fakti, siis on hea, kui on täpne alapealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 15:31 (EET) {{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 18:02 (EET) :{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. jaanuar 2020, kell 15:22 (EET) :{{komm}} Artikkel vajab ajakohastamist. Esineb ka mitmeid viitamata kohti. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 18:35 (EET) :{{vastu}} Artikkel vajab hädasti ajakohastamist. See pole alates 2016. aastast üldse edasi arenenud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. veebruar 2022, kell 20:36 (EET) == [[Embrüo implanteerumine]] == Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. detsember 2016, kell 21:57 (EET) == [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]] == Esitas [[Kasutaja:Karl Pikner|Karl Pikner]] 24. mai 2018 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Karl Pikner|Karl Pikner]] 28. mai 2018, kell 22:05 (EET) *{{vastu}} Vajab keeletoimetamist. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 9. juuli 2018, kell 01:24 (EEST) == [[Saaremaa mäss]] == Esitas --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 16:02 (EET) :{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 21:29 (EET) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 23:48 (EET) :{{kommentaar}} Olles ise artikliga tegelenud, võin öelda, et selle sisu on probleemne. Mässu kohta pole ilmunud ühtki asjatundlikku ja neutraalset põhjalikumat käsitlust. Artikli kahest põhiallikast näitab 1988. aasta raamat mässajaid positiivses bolševistlikus valguses, 2010. aasta raamat pigem vastupidi. Viimase teose suurem vajakajäämine on teaduslikus tasemes. ([[Arutelu:Saaremaa_mäss#Probleemid_allikatega]]) Kuni teaduslikke uurimusi pole avaldatud, seni on lagi ees, kui kvaliteetseks seda artiklit üldse kirjutada võimalik on. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. november 2018, kell 21:27 (EET) ::{{kommentaar}}Sel aastal ilmus Saarte hääles pikk mässu käsitlev artikkel, mis tundus olevat põhjalikum kui see siin, aga kuna ma ise seda täielikult lugenud ei ole ja leht mul ei käi, ei saa ma artikliga ka ise midagi ette võtta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 14:16 (EEST) :::Leidsin netist artikliseeria üles ja lisasin lingid vikiartiklile juurde. Üks autoritest on sama, kelle raamat on juba põhiallikate seas. Kahjuks puuduvad leheartiklis viited. Ühtlasi leidsin ka päris ajaloolaste ettekanded mässuteemaliselt konverentsilt, lisasin lingid vikiartiklisse. Pole jõudnud kuulata, aga sealt võiks vast autoriteetsemat ja uuemat materjali küll saada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 18:07 (EEST) :{{poolt}}--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 2. november 2018, kell 08:07 (EET) :{{kommentaar}} Nõustun Minnekoniga, see artikkel on samas olukorras kui üks teine kandideerinud artikkel (veetee), kus puudu põhjalikum neutraalne käsitlus. Samas on artikkel piisavalt heal tasemel, et kõlbaks A-klassi artikliks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2018, kell 15:04 (EET) :{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. detsember 2021, kell 00:23 (EET) == [[Briti impeerium]] == On A klassi artikkel, ehk aitab kandideerimine edasi areneda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 08:18 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. september 2019, kell 20:02 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 13:31 (EET) *{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 13. september 2021, kell 10:23 (EEST) *<strike>{{poolt}} - [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 1. oktoober 2021, kell 22:05 (EEST)</strike> *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. detsember 2022, kell 17:34 (EET) == [[Time]] == Esitas [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 01:23 (EEST) {{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. august 2012, kell 15:18 (EEST) {{poolt}} – Mona 13. juuni 2013, kell 13:27 (EEST) {{poolt}} - [[Kasutaja:Kask|Kask]] 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST) {{poolt}} - [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 13:56 (EET) {{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:48 (EET) {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. jaanuar 2020, kell 14:23 (EET) {{komm}} Hääled on muidu koos. Natuke võiks ühtlasi küll ka uuemat infot juurde lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 18:42 (EET) {{vastu}} Püüan ennast selgemalt väljendada. Artiklit ei ole pärast A-klassi arvamist edasi arendatud. Üldse tehti sellega põhjalikumalt tööd viimati 2012. aastal ning sellest tulenevalt vajab artikkel ajakohastamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 00:26 (EET) == [[Maiade tsivilisatsioon]] == Ei näe puudusi, oleks võinud juba ammu esitada.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 18:22 (EET) :{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 13:19 (EEST) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. detsember 2022, kell 17:24 (EET) :{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. veebruar 2024, kell 22:21 (EET) == [[Mart Laari esimene valitsus]] == Karljohan29 on näinud artikliga palju vaeva. Väärtuslik artikkel, tuleb esitada kandidaadiks. [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. detsember 2022, kell 20:54 (EET) *{{poolt}}. Mart Laari enda kirjutatud raamatu allikana kasutamine tekitab veidi kõhklust, aga tundub, et Karljohan29 on osanud sealt võtta neutraalsemad detailid ja üldiselt on esitus tasakaalukas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. detsember 2022, kell 17:19 (EET) *{{poolt}}. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2023, kell 11:18 (EET) == [[Proteoom]] == Proovin esitada oma artiklit. Teema tundub hästi oluline ja sisu avamisele püüdsin läheneda teisiti kui nt vastava inglisekeelse Wiki-artikli puhul, keskendudes pigem valkude mitmekesisusele ja relevantsetele andmebaasidele kui uurimismeetoditele. Kuna varem pole kunagi midagi kandidaadiks esitanud, siis kohe A-klassi artikliks esitada ei julge :) [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] ([[Kasutaja arutelu:Darja.Lavogina|arutelu]]) 21. veebruar 2023, kell 12:18 (EET) :Hea artikkel on tegelikult kõrgem kvaliteedikategooria, kui A-klassi artikkel. Seega [[Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid#Proteoom|esitasin artikli A-klassi artikli kandidaadiks]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2023, kell 22:29 (EEST) == [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] == Tundub märkimisväärselt hea artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2024, kell 22:38 (EET) :{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 18. aprill 2024, kell 16:00 (EEST) :See on juba A-klassi artikliks. Ja ega artikli juures midagi rohkem muudetud pole. :Üldse võikski varem esile tõstamata artikleid nomineerida algul A-klassi ja mitte enam otse "heaks artikliks". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2025, kell 00:38 (EEST) == [[B-R5RB lahing]] == Esitas <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. veebruar 2025, kell 22:11 (EET) :{{poolt}} Minu poolest olgu, ega see oluliselt paremaks ei lähe. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 27. veebruar 2025, kell 21:32 (EET) :{{vastu}} Ei leia, et arvutimängu sündmuste artiklid peaksid nii olulisse kategooriasse kuuluma. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 30. oktoober 2025, kell 10:18 (EET) :: Ei paista olevat tõsiseltvõetav argument. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. märts 2026, kell 00:32 (EET) == [[Primordialism]] == Tundub paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:30 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 29. september 2025, kell 18:37 (EEST) *{{vastu}} Minu hinnangul jääb kriitika osa lahjaks. Võiks panna nt B-kategooria artikli kandidaadiks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 30. oktoober 2025, kell 10:19 (EET) == [[Kirjandusülevaade]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:32 (EEST) :{{poolt}}. See on pisut imelik artikkel, aga see teema on üldse imelik, nii et ega sellest suurt paremat artiklit ei saagi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 26. oktoober 2025, kell 19:08 (EET) == [[Tihe kirjeldus]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:33 (EEST) == [[Eesti purjespordi ajalugu]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:35 (EEST) :{{poolt}} Kompetentne. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. detsember 2025, kell 23:06 (EET) == [[Kvantitatiivne ajalugu]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:44 (EEST) :{{vastu}} Praegu on artikkel liiga teoreetiline. Kogu artiklis pole ainsatki näidet. Näited peaksid käsitlema seda, mis sorti järeldustele on ajaloolased kvantitatiivse ajaloo artiklite abil jõudnud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 14. detsember 2025, kell 21:06 (EET) == [[Mitteterritoriaalne autonoomia]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:46 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:58 (EEST) :{{vastu}}. Paljutõotav, kuid absoluutselt pole käsitletud kaht suurt paljurahvuselist riiki: USA-d (indiaanlastel tundub sageli olevat mitteterritoriaalne autonoomia) ja Venemaad (soomeugrilastel näiteks oli kohati vähemalt sajandivahetuse paiku mingi mitteterritoriaalne autonoomia). [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 14. detsember 2025, kell 22:03 (EET) == [[Personaalprintsiip]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:48 (EEST) :{{vastu}}. Paljutõotav. Mingi 2/3 või 3/4 artiklist on olemas. Personaalprintsiip on niisiis Karl Renneri leiutatud mõiste. Missugune oli selle mõiste kaasaegne kriitika? Kuuldavasti kommunistid suhtusid Rennerisse vaenulikult – miks ja kas see kehtis ka personaalprintsiibi termini kohta? Muidugi pole kommunistid ainsad, kelle kriitika midagi väärt on, teisi kriitikuid on ka vaja. Artiklist jääb mulje, et pärast Renneri surma see termin unustati, kaua aega ei räägitud neist asjust üldse ja tänapäeval räägitakse neist teisi termineid kasutades. On see nii? Artklil pole keelelinke, see tekitab kahtluse, et personaalprintsiip on tänapäeval endiselt vähetähtis. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. detsember 2025, kell 19:52 (EET) == [[Põhistatud teooria]] == Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:50 (EEST) :{{vastu}} Artikkel on liiga ebamäärane. Kõigepealt mõiste määratlemine vajab näiteid: mille poolest põhistatud teooria erineb mittepõhistatud teooria abil tehtud kvalitatiivsest uurimistööst? Mõlemaid tehakse ju tänapäevani, kuidas neid eristada? Straussi ja Glaseri nägemuste lahknemine​: mille poolest siis nende nägemused ikkagi lahknesid? Metodoloogiline mitmekesistumine​: vaja on näiteid, muidu jääb see peatükk loosunglikuks. Kvaliteedi tagamine​: missugused on need kvantitatiivse uurimistöö mõõdikud, mida põhistatud teooria eestkõnelejad ei soovi kasutada? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. detsember 2025, kell 19:39 (EET) == [[Ruhnu ajalugu]] == Põhjalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:51 (EEST) :{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. jaanuar 2026, kell 21:13 (EET) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:36 (EET) == [[Ruhnu tuletorn]] == Põhjalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:52 (EEST) :{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 27. detsember 2025, kell 21:02 (EET) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:37 (EET) ==[[Longue durée]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{vastu}} Paljutõotav. Mingi kolmveerand artiklist on olemas. Vaja on näiteid: missugustele järeldustele on ajaloolased selle teooria abil jõudnud? Praegu pole artiklis ainsatki näidet. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. jaanuar 2026, kell 23:46 (EET) ==[[Mõisteajalugu]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{vastu}}. Puudub kokkuvõte: missugust kasu mõisteajaloost on olnud? Missugustele järeldustele on ajaloolased mõisteajaloo abil jõudnud? Artikli esimeses pooles pole ainsatki näidet. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 7. märts 2026, kell 00:03 (EET) ==[[Temaatiline analüüs]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{vastu}} Praegu on artikkel liiga teoreetiline. Kogu artiklis pole ainsatki näidet. Näited peaksid käsitlema seda, mis sorti järeldustele on ajaloolased temaatilise analüüsi abil jõudnud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 21:43 (EEST) ==[[Mikroajalugu]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:39 (EET) :{{vastu}} Paljutõotav. Mingi kolmveerand artiklist on olemas. Vaja on näiteid: missugustele järeldustele on ajaloolased selle teooria abil jõudnud? Praegu pole artiklis ainsatki näidet. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 21:41 (EEST) ==[[Mentaliteediajalugu]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{vastu}} Praegu on artikkel liiga teoreetiline. Kogu artiklis pole ainsatki näidet. Näited peaksid käsitlema seda, mis sorti järeldustele on ajaloolased mentaliteediajaloo abil jõudnud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. juuli 2026, kell 22:42 (EEST) ==[[Räimesõda]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:37 (EET) ==[[Eestimaa Merejahtklubi]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) ==[[Vrakiregister]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) ==[[Suuline ajalugu]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) :{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:43 (EET) ==[[Prosopograafia]]== Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. november 2025, kell 00:30 (EET) *{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 30. detsember 2025, kell 17:17 (EET) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:53 (EET) ==[[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg]]== Korralik, ainult joonis tuleh tõlkida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2025, kell 18:01 (EET) == Vaata ka == *[[Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid]] oehkb1r25r9von8x37qt8s6ofpgwrop 0 92397 7193574 7174715 2026-07-15T23:24:20Z Sjur 66496 /* 3000 m takistusjooks */ 7193574 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13 August]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Stanislav Jemeljanov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:20.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 5. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:23.12 |- | 6. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:23.20 |- | 7. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:23.20 |- | 8. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:23.24 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Pavel Lõšin]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 20.11 |- | 7. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 8. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- |colspan="8"|. |- | 13. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Anastassija Kapatšinskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,47 |- | 5. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 6. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | 7. || [[Julija Tšermošanskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,67 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marija Savinova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.58,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- | 4. || [[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 5. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 6. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 7. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Asli Çakir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 4.02,17 |- | 6. || [[Anna Alminova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.02,24 |- | 7. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 8. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 9s39jhox57qrtncr2ayv10pa45pibxl 7193575 7193574 2026-07-15T23:28:14Z Sjur 66496 /* 20 km käimine */ 7193575 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13 August]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Pavel Lõšin]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 20.11 |- | 7. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 8. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- |colspan="8"|. |- | 13. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Anastassija Kapatšinskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,47 |- | 5. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 6. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | 7. || [[Julija Tšermošanskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,67 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marija Savinova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.58,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- | 4. || [[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 5. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 6. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 7. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Asli Çakir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 4.02,17 |- | 6. || [[Anna Alminova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.02,24 |- | 7. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 8. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] ekk0wjfzhmlvnirfp69pyeh0aaochjp 7193576 7193575 2026-07-15T23:38:50Z Sjur 66496 /* Kuulitõuge */ 7193576 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13 August]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Anastassija Kapatšinskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,47 |- | 5. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 6. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | 7. || [[Julija Tšermošanskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,67 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marija Savinova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.58,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- | 4. || [[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 5. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 6. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 7. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Asli Çakir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 4.02,17 |- | 6. || [[Anna Alminova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.02,24 |- | 7. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 8. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] hic4rukgm9012ametid6zcpqgn0jy3t 0 95842 7193812 3934664 2026-07-16T11:41:35Z Rulakarbes 164113 7193812 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Baariumhüdroksiid | valem = Ba(OH)<sub>2</sub> | keemistemperatuur = 780 | lahustuvus = veeslahustuv (5,6 g/100 g) | välimus = valge tahkis | pilt = Ba(OH)2 octahydrate.JPG | pildiallkiri = Baariumhüdroksiidi oktahüdraat | sulamistemperatuur = 407 }} '''Baariumhüdroksiid''' ([[keemiline valem|keemilise valemiga]] '''Ba(OH)<sub>2</sub>''') on [[keemiline aine]], mis koosneb [[baarium]]i [[katioon]]ist (Ba<sup>2+</sup>) ja [[hüdroksiidioon]]idest (OH<sup>–</sup>). Baariumhüdroksiid on tugev [[Alus (keemia)|alus]]. Baariumhüdroksiidi toodetakse [[Baariumoksiid|baariumoksiidi]] reageerimisel veega: BaO + H<sub>2</sub>O → Ba(OH)<sub>2</sub> Baariumhüdroksiid kristallub vesilahusest oktahüdraadina, mida saab kuumutada (>108 °C) monohüdraadiks. Veevaba vormi saadakse monohüdraadi edasisel kuumutamisel. Kuumutades ainet üle 800 °C laguneb ta baariumoksiidiks<ref>Kresse, R, Baudis, U., Jäger, P., Riechers, H. H., Wagner, H., Winkler, J. & Wolf, H. U. Barium and Barium Compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a03_325.pub2 </ref>. Baariumhüdroksiidi kasutatakse valdavalt teiste baariumiühendite tootmisel ja [[Väävelhape|väävelhappe]] eemaldamisel (moodustab lahustumatu [[baariumsulfaat]]). == Allikad == {{Baariumiühendid}} [[Kategooria:Hüdroksiidid]] [[Kategooria:Baariumiühendid]] jrbwyzgkpx6vqe8mb9v2e52c08bxz87 7193813 7193812 2026-07-16T11:41:53Z Rulakarbes 164113 7193813 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Baariumhüdroksiid | valem = Ba(OH)<sub>2</sub> | keemistemperatuur = 780 | lahustuvus = veeslahustuv (5,6 g/100 g) | välimus = valge tahkis | pilt = Ba(OH)2 octahydrate.JPG | pildiallkiri = Baariumhüdroksiidi oktahüdraat | sulamistemperatuur = 407 }} '''Baariumhüdroksiid''' ([[keemiline valem|keemilise valemiga]] '''Ba(OH)<sub>2</sub>''') on [[keemiline aine]], mis koosneb [[baarium]]i [[katioon]]ist (Ba<sup>2+</sup>) ja [[hüdroksiidioon]]idest (OH<sup>–</sup>). Baariumhüdroksiid on tugev [[Alus (keemia)|alus]]. Baariumhüdroksiidi toodetakse [[Baariumoksiid|baariumoksiidi]] reageerimisel veega: BaO + H<sub>2</sub>O → Ba(OH)<sub>2</sub> Baariumhüdroksiid kristallub vesilahusest oktahüdraadina, mida saab kuumutada (>108 °C) monohüdraadiks. Veevaba vormi saadakse monohüdraadi edasisel kuumutamisel. Kuumutades ainet üle 800 °C laguneb ta baariumoksiidiks<ref>Kresse, R, Baudis, U., Jäger, P., Riechers, H. H., Wagner, H., Winkler, J. & Wolf, H. U. Barium and Barium Compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a03_325.pub2 </ref>. Baariumhüdroksiidi kasutatakse valdavalt teiste baariumiühendite tootmisel ja [[Väävelhape|väävelhappe]] eemaldamisel (moodustab lahustumatu [[baariumsulfaat]]). == Allikad == [[Kategooria:Hüdroksiidid]] [[Kategooria:Baariumiühendid]] <references /> {{Baariumiühendid}} emeaaoqj4vt0u3bmlhz6as7vl9dyp6v 0 99073 7193620 6256364 2026-07-16T04:53:44Z Velirand 67997 7193620 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Malmõž | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Малмыж | nimi1_latin = ( Malmõž ) | nimi2_keel = mari | nimi2 = Малмыж | nimi2_latin = ( Malmõž ) | pilt = Epiphany_Cathedral_in_Malmyzh,_Kirov_Oblast.jpg | pildiallkiri = Issanda Ilmumise katedraal Malmõžis | lipp = Flag_of_Malmyzh_(Kirov_oblast).png | lipu_link = [[Malmõži lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Malmyzh.png | vapi_link = [[Malmõži vapp]] | pindala = | elanikke = 6615 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Malmõž''' on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Malmõži rajoon]]i keskus. Asub [[Šošma]] jõe ääres. Linna kohal asus [[marid|mari]] küla, mis oli [[15. sajand]]il maride vürsti residents. [[26. aprill]]il [[1556]] langes linna lähedal lahingus viimane mari vürst [[Poltõš]] (Boltuš). [[1580]] ehitati Malmõži kindlus ja [[1584]] liideti Kaasani maakonnaga. [[1780]] sai linnaõigused. [[20. sajand]]i alguses hakati sinna saatma asumisele teisitimõtlejaid. [[1941]]. aastal küüditati Eestist Malmõži 191 inimest. Seal surid [[Andres Larka]] ja [[Jüri Sammul]]. [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] 5onu0cam3apkyecwkovjyuh18327g6l 4 101354 7193400 7193343 2026-07-15T12:29:39Z Zatuchin 233253 /* Palve vaadata läbi mustand: Rankfor.AI */ uus alaosa 7193400 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija", "Jõgeva maakond" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) == Palve vaadata läbi mustand: Rankfor.AI == Tere! Lõin mustandi artiklile Rankfor.AI lehel [[Mustand:Rankfor.AI]]. Olen tasustatud / huvide konfliktiga toimetaja (nagu on märgitud ka minu kasutajalehel), mistõttu palun, et mõni sõltumatu toimetaja selle üle vaataks. Kui tekst vastab eestikeelse Vikipeedia nõuetele, kas keegi saaks selle palun põhinimeruumi teisaldada? [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 15:29 (EEST) 159xpj4rnra8y15lp0t0gxburysr8rw 0 103477 7193619 6256359 2026-07-16T04:52:44Z Velirand 67997 7193619 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kotelnitš | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Котельнич | pilt = Kotelnich._Near_Sovetskaya_&_Svoboda_Streets_crossing.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat of Arms of Kotelnich (Kirov oblast).png | vapi_link = [[Kotelnitši vapp]] | pindala = 32 | elanikke = 19 238 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Kotelnitš''' on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Kotelnitši rajoon]]i keskus. Asub [[Vjatka jõgi|Vjatka]] jõe ääres 87 km [[Kirov]]ist edelas. Kotelnitši kohal asus [[marid]]e linn Käkšär (venepäraselt Kokšarov), mida on mainitud juba [[1143]]. aastal. [[1181]]. aastal vallutasid selle novgorodlased ja nimetasid linna ümber. 26. mail [[1926]] põles linn suures tulekahjus peaaegu täielikult maha, kuid ehitati uuesti üles. Kotelnitš on sadamalinn ja raudteesõlm. Linna lähedal Vjatka kaldal on suur [[pareiasaurus]]te kivististe leiukoht. == Välislingid == *http://www.kotelnich.info/ [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] npvevd74afiaaatp6ylhtuim6jbyg0s 0 104923 7193521 7186357 2026-07-15T18:53:10Z Mona 355 7193521 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rainiersourdoughridge.jpg|300px|thumb|Vaade Mount Rainieri poole kirdest]] [[Pilt:Shasta from south.jpg|300px|thumb|[[Shasta]] mägi mäestiku põhjaosas]] '''Kaskaadid''' ([[inglise keel]]es ''Cascade Range'') on vulkaaniline [[mäeahelik]] [[Põhja-Ameerika]] lääneosas ning osa [[Põhja-Ameerika Kordiljeerid]]est. Mäestik kulgeb põhja-lõuna suunas [[Kanada]] [[Briti Columbia]] provintsist läbi USA [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] ja [[Oregon]]i osariigi kuni [[Põhja-California]] osariigini. Kaskaadid on vulkaaniline mäeahelik, mis kuulub [[Vaikse ookeani tulerõngas]]se. Seal paikneb mitu aktiivset vulkaani, sealhulgas [[Saint Helens]], Rainier, [[Mount Hood|Hood]], [[Shasta]] ja [[Lassen Peak]]. Mäestiku kõrgeim tipp on [[Rainieri vulkaan]] (4392 m). Põhjas jätkuvad Kaskaadid Kanada [[Rannikuahelik]]us ning lõunas lähevad üle [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada mäestikuks]]. Mäestiku läänenõlvad saavad [[Vaikne ookean|Vaikselt ookeanilt]] rohkelt sademeid ning on kaetud okasmetsadega, idapoolsed nõlvad on märksa kuivemad. ==Vaata ka== *[[Kaskaadia]] {{koord}} [[Kategooria:Põhja-Ameerika mäestikud]] iriswn6sfm1js6brn8yulapt7jpzcmc 0 109884 7193649 7175446 2026-07-16T06:10:29Z Kuriuss 38125 7193649 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:REE 3103+ Jaanus Marrandi.jpg|pisi|Jaanus Marrandi 2021]] '''Jaanus Marrandi''' (sündinud [[23. märts]]il [[1963]] [[Paide]]s) on Eesti põllumajandusettevõtja ja poliitik, [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]] koosseisu liige. Ta kuulub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning on [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] endine esimees. Ta oli [[Siim Kallase valitsus]]e põllumajandusminister (2002–2003). ==Haridus== Marrandi on lõpetanud [[Türi Keskkool]]i 1981. aastal ning [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[maaparandus]]e erialal [[hüdrotehnika]] insenerina 1986. aastal. == Töökäik ja tegevus ühingutes == Marrandi töötas aastatel 1988–1993 [[Estonia (Paide rajooni kolhoos)|Estonia kolhoos]]i ja ühismajandi [[melioraator|peamelioraatorina]]{{lisa viide}} ning 1993–1996 OÜ Estonia juhatuse esimehena{{lisa viide}} ja 1996–1999 aseesimehena{{lisa viide}}. Aastatel 2011–2015 oli ta OÜ Estonia haldusjuht{{lisa viide}} ja 2011–2015 nõukogu esimees{{lisa viide}}. Aastatel 2020–2025 oli ta Estonia Farmid OÜ juhatuse liige ja osanik. Ta on [[Eesti Maaparandajate Selts]]i juhatuse liige ja [[Eesti Rukki Selts]]i liige. == Poliitiline tegevus == Jaanus Marrandi oli aastatel 1998–2004 [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige ja 2005–2010 [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] liige. 2010. aasta suvest on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Ta oli [[Oisu Vallavolikogu|Oisu vallavolikogu]] esimees aastatel 1993–2002.{{lisa viide}} Ta oli [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu]] liige. Aastatel 2003–2005 oli ta riigikogu maaelukomisjoni esimees ja aastatel 2005–2007 sama komisjoni aseesimees, 2007–2011 juhtis riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni. [[12. november|12. novembril]] [[2013]] sai ta Riigikogu XII koosseisu asendusliikmeks Tartu abilinnapeaks asunud [[Kajar Lember]]i asemel, kuid ei läinud Riigikokku tööle, loobudes oma kohast.{{lisa viide}} 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Marrandi Järva- ja Viljandimaal 1050 häält ja osutus valituks. XIII Riigikogus töötas ta majanduskomisjoni liikmena. 2017. ja 2021. aastal valiti Türi vallavolikokku. Aastatel 2002–2003 oli Jaanus Marrandi [[Siim Kallase valitsus]]es [[põllumajandusminister]]. Rahvaliidu erakorralisel kongressil 2007. aasta [[29. aprill]]il valiti Jaanus Marrandi erakonna esimeheks.{{lisa viide}} Ta oli Rahvaliidu esimees kuni 2008. aasta 1. novembrini, mil tema asemele valiti [[Karel Rüütli]].{{lisa viide}} ==Tunnustus== *2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2016 – mõjukaim maaelu edendaja, Maaleht{{lisa viide}} ==Isiklikku== Jaanus Marrandi vanaisa [[Rein Marrandi]] oli Riigikogu liige (1938–1940) ja tema isa [[Heino Marrandi]] oli Estonia kolhoosi esimees (1949–1989). <ref name="Aasa">Peeter Raidla [https://web.archive.org/web/20100429214933/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=377&sm_id=521 "Aasa, Ain"] Eesti Majanduslugu (vaadatud 29. juulil 2011)</ref> Jaanus Marrandi on abielus. Tal on kaks tütart.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.erl.ee/index.php?id=34 Lühitutvustus Rahvaliidu lehel] *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65851672 Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi], Maaleht, 24.3.2013 (19. juuni 2013) *[http://www.jt.ee/701210/jaanus-marrandi-paases-volikokku-vaid-hetkeks/ Jaanus Marrandi pääses volikokku vaid hetkeks] Järva Teataja, 13.01.2012 (19. juuni 2013) *[http://arvamus.postimees.ee/331469/jaanus-marrandi-kaibemaks-toidule-uheksa-protsenti Jaanus Marrandi: käibemaks toidule üheksa protsenti] Postimees, 25.10.2010 (19. juuni 2013) *[http://arvamus.postimees.ee/265711/jaanus-marrandi-kadunud-ussisonad Jaanus Marrandi: kadunud ussisõnad] Postimees, 21.05.2010 (19. juuni 2013) *[[Urmas Jaagant]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51147357 Marrandi: valitsuse vahetumises järgmisel aastal pole kahtlust], EPL, 1.11.2008 (19. juuni 2013) *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/mojukad/mojukaim-maaelu-edendaja-jaanus-marrandi-uks-nagu-vaatab-pollu-teine-poliitika-poole?id=73152037 Mõjukaim maaelu edendaja Jaanus Marrandi – üks nägu vaatab põllu, teine poliitika poole] Maaleht, 10. detsember 2015 {{JÄRJESTA:Marrandi, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] mp5l938gsd7cnzk1e0bgvo79ba4hnfv 7193650 7193649 2026-07-16T06:15:55Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7193650 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:REE 3103+ Jaanus Marrandi.jpg|pisi|Jaanus Marrandi 2021]] '''Jaanus Marrandi''' (sündinud [[23. märts]]il [[1963]] [[Paide]]s) on Eesti põllumajandusettevõtja ja poliitik, [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]] koosseisu liige. Ta kuulub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning on [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] endine esimees. Ta oli [[Siim Kallase valitsus]]e põllumajandusminister (2002–2003). ==Haridus== Marrandi on lõpetanud [[Türi Keskkool]]i 1981. aastal ning [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[maaparandus]]e erialal [[hüdrotehnika]] insenerina 1986. aastal. == Töökäik ja tegevus ühingutes == Marrandi töötas aastatel 1988–1993 [[Estonia (Paide rajooni kolhoos)|Estonia kolhoos]]i ja ühismajandi [[melioraator|peamelioraatorina]]{{lisa viide}} ning 1993–1996 OÜ Estonia juhatuse esimehena{{lisa viide}} ja 1996–1999 aseesimehena{{lisa viide}}. Aastatel 2011–2015 oli ta OÜ Estonia haldusjuht{{lisa viide}} ja 2011–2015 nõukogu esimees{{lisa viide}}. Aastatel 2020–2025 oli ta Estonia Farmid OÜ juhatuse liige ja osanik. Ta on [[Eesti Maaparandajate Selts]]i juhatuse liige ja [[Eesti Rukki Selts]]i liige. == Poliitiline tegevus == Jaanus Marrandi oli aastatel 1998–2004 [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige ja 2005–2010 [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] liige. 2010. aasta suvest on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Ta oli [[Oisu Vallavolikogu|Oisu vallavolikogu]] esimees aastatel 1993–2002.{{lisa viide}} Ta oli [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu]] liige. Aastatel 2003–2005 oli ta riigikogu maaelukomisjoni esimees ja aastatel 2005–2007 sama komisjoni aseesimees, 2007–2011 juhtis riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni. [[12. november|12. novembril]] [[2013]] sai ta Riigikogu XII koosseisu asendusliikmeks Tartu abilinnapeaks asunud [[Kajar Lember]]i asemel, kuid ei läinud Riigikokku tööle, loobudes oma kohast.{{lisa viide}} 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Marrandi Järva- ja Viljandimaal 1050 häält ja osutus valituks. XIII Riigikogus töötas ta majanduskomisjoni liikmena. 2017. ja 2021. aastal valiti Türi vallavolikokku. Aastatel 2002–2003 oli Jaanus Marrandi [[Siim Kallase valitsus]]es [[põllumajandusminister]]. Rahvaliidu erakorralisel kongressil 2007. aasta [[29. aprill]]il valiti Jaanus Marrandi erakonna esimeheks.{{lisa viide}} Ta oli Rahvaliidu esimees kuni 2008. aasta 1. novembrini, mil tema asemele valiti [[Karel Rüütli]].{{lisa viide}} ==Tunnustus== *2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2016 – mõjukaim maaelu edendaja, Maaleht{{lisa viide}} ==Isiklikku== Jaanus Marrandi vanaisa [[Rein Marrandi]] oli Riigikogu liige (1938–1940) ja tema isa [[Heino Marrandi]] oli Estonia kolhoosi esimees (1949–1989). <ref name="Aasa">Peeter Raidla [https://web.archive.org/web/20100429214933/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=377&sm_id=521 "Aasa, Ain"] Eesti Majanduslugu (vaadatud 29. juulil 2011)</ref> Jaanus Marrandi on abielus. Tal on kaks tütart.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.erl.ee/index.php?id=34 Lühitutvustus Rahvaliidu lehel] *Heiki Raudla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65851672 Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi], Maaleht, 24. märts 2013 *[http://www.jt.ee/701210/jaanus-marrandi-paases-volikokku-vaid-hetkeks/ Jaanus Marrandi pääses volikokku vaid hetkeks] Järva Teataja, 13. jaanuar 2012 *[http://arvamus.postimees.ee/331469/jaanus-marrandi-kaibemaks-toidule-uheksa-protsenti Jaanus Marrandi: käibemaks toidule üheksa protsenti] Postimees, 25. oktoober 2010 *[http://arvamus.postimees.ee/265711/jaanus-marrandi-kadunud-ussisonad Jaanus Marrandi: kadunud ussisõnad] Postimees, 21. mai 2010 *[[Urmas Jaagant]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/51147357/marrandi-valitsuse-vahetumises-jargmisel-aastal-pole-kahtlust Marrandi: valitsuse vahetumises järgmisel aastal pole kahtlust], EPL/Delfi, 1. november 2008 *Argo Ideon, Lii Sammler. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/mojukad/mojukaim-maaelu-edendaja-jaanus-marrandi-uks-nagu-vaatab-pollu-teine-poliitika-poole?id=73152037 Mõjukaim maaelu edendaja Jaanus Marrandi – üks nägu vaatab põllu, teine poliitika poole] Maaleht, 10. detsember 2015 {{JÄRJESTA:Marrandi, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 7vdg9mk5bcaaioo15m68k87jgs08pa4 0 110548 7193573 6894989 2026-07-15T23:14:09Z Sumo tomus 233342 Link 7193573 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} '''Osake''' on mingi objekti osa, millel on veel säilinud seda objekti kirjeldavad omadused. Näiteks [[värv]]iosake on värvilahuses oleva [[Värvipigment|pigmendi]] tükike. [[Keemia]]s on [[keemiline aine|keemilise aine]] vähimad osakesed [[molekul]]id, sest need on aine vähimad osad, mis säilitavad selle keemilised omadused. Osakeseks võib nimetada ka [[aatomituum]]a (näiteks [[alfaosake]] on [[heelium]]i aatomi tuum). Aatomist väiksemaid osakesi nimetatakse [[Subatomaarne osake |subatomaarseteks osakesteks]]. [[Osakestefüüsika]]s jagunevad need [[elementaarosake]]steks ([[fermionid]], [[boson]]id) ja [[liitosake]]steks ([[barüon]]id. [[meson]]id). Elementaarosakestel puudub teadaolevalt sisemine struktuur. ==Vaata ka== * [[Osakeste avastamise ajajoon]] * [[Standardmudel]] * [[Väljaosake]] * [[Antiosake]] {{Mall:Osakesed füüsikas}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Füüsika]] blqrfny8hhe0boko8taqkabxb7bhsi7 0 112846 7193802 5732171 2026-07-16T11:18:54Z Kuriuss 38125 7193802 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lauljast; teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[Margus Vaher]]}} {{ajakohasta}} [[Pilt:Vaher, Margus.IMG 20201014 175425 (2).jpg|pisi|Margus Vaher enda raamatu "Aga miks mehed sellised on?" esitlusel Solarise Apollos<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. oktoober 2020</small>]] [[Pilt:Vaher.Margus.IMG_4488.JPG|thumb|Margus Vaher esinemas [[Õlletoober|Õlletoobril]] 9. juulil 2010]] [[Pilt:Võluaia heategevuskontsert 2009 - Margus Vaher.JPG|pisi|Margus Vaher 2009. aastal Tartu Ülikooli botaanikaaias Võluaia heategevuskontserdil]] '''Margus Vaher''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1984]] [[Kuressaare]]s) on [[eestlased|eesti]] poplaulja. Ta on lõpetanud [[Kuressaare Gümnaasium]]i. 2002. aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis filosoofiat ja teoloogiat.{{lisa viide}} Ta on lauluvõistluse "[[Kaks takti ette]]" 2007. aasta võitja ja lauluvõistluse "[[Eurolaul 2008]]" finalist. ==Heliplaadid== * "Minu Eestimaa" (2008) * "Kui tahad kuulda, tule lähemale" (2009) * "Lähedal" (2011) * "Kui me kohtusime" (2013) == Turneed == * "Minu Eestimaa" (2008) * "Oma laulu leidsin ma üles" (2009) ==Raamatud== * "Tee mehe südamesse", 2018, ISBN 9789949621637 * "Kuidas armastada naist?", 2019, ISBN 9789949621880 * "Aga miks mehed sellised on?", 2020, ISBN 9789949099306 == Välislingid == {{commonskat|Margus Vaher}} * [http://www.youtube.com/results?search_query=margus+vaher&search_type=&aq=f Margus Vaheri videod] YouTube * [http://profile.myspace.com/index.cfm?fuseaction=user.viewprofile&friendid=324393544 Margus Vaher] Myspace.com *[[Merje Pors]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=11&artid=20693 "Margus Vaher: vahel tahan muusikas sosistada, teinekord rokkida"] [[Meie Maa]], 19. november 2007 * [[Merlyn Uusküla]]. [http://www.postimees.ee/030108/esileht/meelelahutus/hip/304125.php Vaher: "Võit tuli üllatusena!"] [[Postimees]], 3. jaanuar 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/435803 "Suveintervjuu Margus Vaher: tahame kuulajale pakkuda midagi südamest südamesse"] Eesti Päevaleht, 18. juuli 2008 * Ene Kallas. [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=26127 "Margus Vaher annab välja oma esimesed plaadid"] Meie Maa, 20. september 2008 * Mari-Leen Albers. [https://www.ohtuleht.ee/316986 "Margus Vaher üllitas uue singli "Meeletu""] Õhtuleht, 19. veebruar 2009 {{JÄRJESTA:Vaher, Margus}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 8uzffkx05fyzx0dhipc8z52jrrx6895 0 117424 7193416 7058595 2026-07-15T13:20:34Z Saksingj 214485 Täiendatud rüütli kirjandust koos viitega. 7193416 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on seisusest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Rüütel (perekonnanimi)]]; Suurbritannia autiitli kohta vaata artiklit [[Knight Bachelor]].}} [[File:Armored Knight Mounted on Cloaked Horse.JPG|pisi|Turvises rüütel hobusel]] '''Rüütel''' oli [[raskerelvastus]]es [[ratsasõjamees]]te ja ka madalaim [[lääniaadlik]]e [[seisus]] [[keskaeg|keskajal]]. Rüütlite seisus kujunes [[Lääne-Euroopa]]s välja 10.–11. sajandil [[suurfeodaal]]ide kaaskonda kuulunud vabadest [[sõjasulane|sõjasulastest]], kes teenete või vapruse eest [[Rüütlikslöömine|rüütliks löödi]]. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus [[feodaal]]i esikpoegadele anti [[rüütlikasvatus]]. Samal ajal kujunes välja ka [[rüütlikultuur]] oma [[rüütlikirjandus]]e, [[trubaduur]]ide rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlikirjanduse tuntumad näited on legendid [[kuningas Arthur]]ist, [[Püha Graal|Pühast Graalist]], [[Tristan ja Isolde|Tristanist ja Isoldest]] ning [[Wolfram von Eschenbach]]i eepos "[[Parzival]]". Laiemas tähenduses oli rüütel feodaalaristokraatia liige, keda eristas relvastus , eluviis ja ustavus senjöörile.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Le Goff |eesnimi=Jacques |pealkiri=Keskaja Euroopa kultuur |kirjastus=Avatud Eesti Fond |aasta=2000 |isbn=9985-61-164-0 |koht=Tallinn |lehekülg=599 |keel=eesti}}</ref> Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma [[senjöör]]ile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses [[tulirelv]]ade ja [[palgasõjavägi|palgasõjaväe]] kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast seda sulas seisusena ühte [[alamaadel|alamaadliga]]. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada [[Hobune|hobust]], [[raudrüü]]d ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15. sajandi rüütlist. Enne kulus mitu sajandit, kuni kiriku, kangelaslugude ja kaunite daamide mõjutusel kujunesid välja tõeliselt õilsate kommetega rüütlid. Rüütlid erinesid varanduse ja võitlusoskuste poolest ning see andis neile ühtekuuluvustunde, mis viiski hiljem [[rüütliordu]]de tekkele. == Rüütlitreening == Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati [[paaž]]iks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast [[kannupoiss]] ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Paaž või kannupoiss pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi. Kui arvati, et aeg on küps (18.–21. eluaasta vahel), löödi kannupoiss rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Kannupoiss löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Kannupoisid kasutasid vahel musklite arendamiseks topeltraskeid treeningurelvi. Mõnikord lõi kuningas enne lahingut suure hulga kannupoisse rüütliks, et oma rüütlite arv täis saada. Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta. == Turvis == === Jalaturvis === Kui rüütel ratsutas hobuse seljas, olid tema jalad vaenlase jalameestele hea märklaud. Enne 12. sajandit kandsid rüütlid harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid. Löök põlve pihta võis muuta rüütli eluks ajaks sandiks. Niisiis oli põlv esimene koht, mida kaitsta. Seda kaitsti kupukujulise põlvekaitsega. 14. sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud. Kõige keerulisem oli valmistada plaate, mis katsid sääreluud ja sääremarju ning pidid kaitsma ka kederluud. Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja sarve. === Kürass === Turvist, mis kattis peamist osa kehast, nimetatakse [[kürass]]iks. Kuni 14. sajandini kandis suurem osa rüütleid rõngassärki, mida hüüti ''hauberk'', ning selle all tavaliselt lööke pehmendavat polsterdatud [[vammus (ajalooline)|vammust]]. Mõned kandsid ka soomussärki. 13. sajandi alguses lisas osa rüütleid sellele oma rinna ja selja kaitseks kõvastatud nahast vesti. See nööriti ja pannaldati külje pealt kokku ning seda kanti rõngassärgi peal, kuid ülekuue all. Mõned rüütlid katsid oma ülekuue rinnaesise plaatidega. 13. sajandi alguseks võeti kasutusele populaarne vammus, mis oli vooderdatud metallplaatidega ([[brigandiin]]). Sellest arenes välja ühes tükis rinnaplaat. 15. sajandi alguseks kanti juba katmata plaatturvistikku, mida hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. Selle nimetuseks oli ''alwite'', mis tähendas "üleni valge raudrüü". === Käeturvised === Vastase peamine märklaud olid rüütli õlad, mida ohustasid eriti mõõgahoobid, mis libisesid kiivrilt tagasi. Käsivarsi oli raskem haavata, sest vasakut kätt kaitses kilp ja parem käsi oli pidevas liikumises. Varased rüütlid kaitsesid käsivarsi rõngasvarrukatega, mis ulatusid kuni küünarnukini. 12. sajandiks olid need pikenenud juba randmeni. Enne 14. sajandi algust käsivarreplaate ei kasutatud. Siis aga hakati tarvitama käsivarre väliskülje kaitseks plaate ning küünarnuki ja õla kaitseks lihtsaid kettaid. 14 sajandi keskpaigaks oli rüütli käsi tervikuna kaetud ning küünarnukikaitsest arenes välja "tiib", mis aitas teravad relvaotsad küünarnukilt kõrvale juhtida. === Soomuskindad === Esimestel rüütlitel olid käelabad täiesti katmata, nad lootsid kilbile ja mõõga kaitserauale. Umbes 1180. aasta paiku hakkasid rüütlid käsi kaitsma, pikendades rõngassärgi varrukaid nii, et need moodustasid labakindad. 14. sajandi keskpaigaks olid rüütli kindad kaetud juba plaatidega. 1430. aastaks kasutati käelabaturviseid, mis nägid välja nagu terasest labakindad. === Kiivrid === Kiivrid kuulusid raudrüü esimeste osade hulka, mis vormiti täielikult metallplaatidest. 12. sajandi lõpuks oli paljudel kiivritel näoturvis ning õige pea kattis suur, vaatepilude ning hingamisaukudega pottkiiver juba kogu pead. Polsterdatud müts selle all aitas tugevate löökide raputusi pehmendada. Pottkiiver oli palav ja umbne ning takistas kuulmist. 14. sajandil pidasid paljud rüütlid pottkiivrit juba liialt häirivaks ning vahetasid selle välja kergemate, visiiri ja rõngaskaelakaitsega basinettide vastu. === Relvad === Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem [[mõõk]]a. 13. sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need tugevamad ja teravamad mõõgad suutsid purustada isegi soomussärkide raudrõngaid. Samaks ajaks oli osa mõõku muutunud juba ka palju pikemaks – nii pikaks, et nendega võitlemiseks tuli rüütlil mõlemad käed appi võtta. Neid kutsuti [[pooleteisekäemõõk]]adeks ehk bastarditeks ning neid sai hobuse sadula külge riputada. Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. Rüütli teine peamine relv oli [[piik]], millel oli [[Harilik_saar|saarepuust]] vars ja terav terasest otsik. 11. sajandil heideti piiki samamoodi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100. aasta paiku ratsutasid rüütlid lähivõitlusse, piik kõvasti kaenlasse surutud. == Rüütellikkus == Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema rüütellik. [[Rüütellikkus]]e raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust [[katoliku kirik]]u ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid, mis olid täis võitlusi, kuid kus jäi vähe ruumi armastusele. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Kiriku keelud ei andnud küll suuri tulemusi, kuid ristiusk hakkas siiski rüütli kujundamisel üha suuremat osa etendama. Rüütliks löödu mõõk asetati õnnistamiseks [[altar]]ile ning rüütlid andsid lubaduse kirikut kaitsta. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. == Eesti soost rüütlid == [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] [[vasall]]ide (kes ühtlasi olid rüütlid)<ref>[[Sulev Vahtre]]. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 41</ref> seas oli eestlasi eri hinnangutel vähemalt 4–10%, näiteks [[Clemens Esto]], ''Uillølemp'' (Villelemp) [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnast]], ''Hildaelempae'' (Hildelemp) [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnast]], Hermann Olilianus [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnast]], Hiltae [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnast]] jm.<ref>Vahtre 1980, lk 33–34</ref><ref>"Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 66</ref> [[Johann Renner]]i Liivimaa kroonika teatab, et [[Jüriöö ülestõus]]u ajal kogunesid mässavad [[harjumaa|harjulased]] [[Tallinna linnus]]e lähistel ja "seal lõid nad rüütleid". Seda on tõlgendatud nii linnast välja tulnud rüütlite salga lüüasaamisena, kui mässajate endi seast meeste [[Rüütlikslöömine|rüütliks löömisena]] ehk rüütliseisusse tõstmisena. Viimane seletus eeldab, et ülestõusnute väes oli rüütleid (eestlasi või sakslasi), sest kellegi rüütliks löömise õigus on vaid neil, kes ise juba on rüütlid. [[Sulev Vahtre]] arvates räägib rüütliks löömise kasuks see, et [[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Russowi kroonika]] järgi määrasid ülestõusnud endi seast kuningaid ja vürste – need "vürstid" võivad olla samased "rüütlitega".<ref>Vahtre 1980, lk 58–59</ref> == Vaata ka == * [[Rüütlimõis]] * [[Rüütelkond]] * [[Rüütli- ja maaõigused]] * [[Rüütlikasvatus]] * [[Rüütlikirjandus]] * [[Rüütellikkus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rüütlid| ]] [[Kategooria:Tiitlid]] [[Kategooria:Ühiskonnagrupid]] dgdvbdxid5t6eyjkqjxjnhsigz941vo 7193417 7193416 2026-07-15T13:21:08Z Saksingj 214485 7193417 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on seisusest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Rüütel (perekonnanimi)]]; Suurbritannia autiitli kohta vaata artiklit [[Knight Bachelor]].}} [[File:Armored Knight Mounted on Cloaked Horse.JPG|pisi|Turvises rüütel hobusel]] '''Rüütel''' oli [[raskerelvastus]]es [[ratsasõjamees]]te ja ka madalaim [[lääniaadlik]]e [[seisus]] [[keskaeg|keskajal]]. Rüütlite seisus kujunes [[Lääne-Euroopa]]s välja 10.–11. sajandil [[suurfeodaal]]ide kaaskonda kuulunud vabadest [[sõjasulane|sõjasulastest]], kes teenete või vapruse eest [[Rüütlikslöömine|rüütliks löödi]]. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus [[feodaal]]i esikpoegadele anti [[rüütlikasvatus]]. Samal ajal kujunes välja ka [[rüütlikultuur]] oma [[rüütlikirjandus]]e, [[trubaduur]]ide rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlikirjanduse tuntumad näited on legendid [[kuningas Arthur]]ist, [[Püha Graal|Pühast Graalist]], [[Tristan ja Isolde|Tristanist ja Isoldest]] ning [[Wolfram von Eschenbach]]i eepos "[[Parzival]]". Laiemas tähenduses oli rüütel feodaalaristokraatia liige, keda eristas relvastus, sõjalis-aadellik eluviis ja ustavus senjöörile.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Le Goff |eesnimi=Jacques |pealkiri=Keskaja Euroopa kultuur |kirjastus=Avatud Eesti Fond |aasta=2000 |isbn=9985-61-164-0 |koht=Tallinn |lehekülg=599 |keel=eesti}}</ref> Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma [[senjöör]]ile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses [[tulirelv]]ade ja [[palgasõjavägi|palgasõjaväe]] kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast seda sulas seisusena ühte [[alamaadel|alamaadliga]]. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada [[Hobune|hobust]], [[raudrüü]]d ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15. sajandi rüütlist. Enne kulus mitu sajandit, kuni kiriku, kangelaslugude ja kaunite daamide mõjutusel kujunesid välja tõeliselt õilsate kommetega rüütlid. Rüütlid erinesid varanduse ja võitlusoskuste poolest ning see andis neile ühtekuuluvustunde, mis viiski hiljem [[rüütliordu]]de tekkele. == Rüütlitreening == Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati [[paaž]]iks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast [[kannupoiss]] ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Paaž või kannupoiss pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi. Kui arvati, et aeg on küps (18.–21. eluaasta vahel), löödi kannupoiss rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Kannupoiss löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Kannupoisid kasutasid vahel musklite arendamiseks topeltraskeid treeningurelvi. Mõnikord lõi kuningas enne lahingut suure hulga kannupoisse rüütliks, et oma rüütlite arv täis saada. Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta. == Turvis == === Jalaturvis === Kui rüütel ratsutas hobuse seljas, olid tema jalad vaenlase jalameestele hea märklaud. Enne 12. sajandit kandsid rüütlid harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid. Löök põlve pihta võis muuta rüütli eluks ajaks sandiks. Niisiis oli põlv esimene koht, mida kaitsta. Seda kaitsti kupukujulise põlvekaitsega. 14. sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud. Kõige keerulisem oli valmistada plaate, mis katsid sääreluud ja sääremarju ning pidid kaitsma ka kederluud. Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja sarve. === Kürass === Turvist, mis kattis peamist osa kehast, nimetatakse [[kürass]]iks. Kuni 14. sajandini kandis suurem osa rüütleid rõngassärki, mida hüüti ''hauberk'', ning selle all tavaliselt lööke pehmendavat polsterdatud [[vammus (ajalooline)|vammust]]. Mõned kandsid ka soomussärki. 13. sajandi alguses lisas osa rüütleid sellele oma rinna ja selja kaitseks kõvastatud nahast vesti. See nööriti ja pannaldati külje pealt kokku ning seda kanti rõngassärgi peal, kuid ülekuue all. Mõned rüütlid katsid oma ülekuue rinnaesise plaatidega. 13. sajandi alguseks võeti kasutusele populaarne vammus, mis oli vooderdatud metallplaatidega ([[brigandiin]]). Sellest arenes välja ühes tükis rinnaplaat. 15. sajandi alguseks kanti juba katmata plaatturvistikku, mida hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. Selle nimetuseks oli ''alwite'', mis tähendas "üleni valge raudrüü". === Käeturvised === Vastase peamine märklaud olid rüütli õlad, mida ohustasid eriti mõõgahoobid, mis libisesid kiivrilt tagasi. Käsivarsi oli raskem haavata, sest vasakut kätt kaitses kilp ja parem käsi oli pidevas liikumises. Varased rüütlid kaitsesid käsivarsi rõngasvarrukatega, mis ulatusid kuni küünarnukini. 12. sajandiks olid need pikenenud juba randmeni. Enne 14. sajandi algust käsivarreplaate ei kasutatud. Siis aga hakati tarvitama käsivarre väliskülje kaitseks plaate ning küünarnuki ja õla kaitseks lihtsaid kettaid. 14 sajandi keskpaigaks oli rüütli käsi tervikuna kaetud ning küünarnukikaitsest arenes välja "tiib", mis aitas teravad relvaotsad küünarnukilt kõrvale juhtida. === Soomuskindad === Esimestel rüütlitel olid käelabad täiesti katmata, nad lootsid kilbile ja mõõga kaitserauale. Umbes 1180. aasta paiku hakkasid rüütlid käsi kaitsma, pikendades rõngassärgi varrukaid nii, et need moodustasid labakindad. 14. sajandi keskpaigaks olid rüütli kindad kaetud juba plaatidega. 1430. aastaks kasutati käelabaturviseid, mis nägid välja nagu terasest labakindad. === Kiivrid === Kiivrid kuulusid raudrüü esimeste osade hulka, mis vormiti täielikult metallplaatidest. 12. sajandi lõpuks oli paljudel kiivritel näoturvis ning õige pea kattis suur, vaatepilude ning hingamisaukudega pottkiiver juba kogu pead. Polsterdatud müts selle all aitas tugevate löökide raputusi pehmendada. Pottkiiver oli palav ja umbne ning takistas kuulmist. 14. sajandil pidasid paljud rüütlid pottkiivrit juba liialt häirivaks ning vahetasid selle välja kergemate, visiiri ja rõngaskaelakaitsega basinettide vastu. === Relvad === Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem [[mõõk]]a. 13. sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need tugevamad ja teravamad mõõgad suutsid purustada isegi soomussärkide raudrõngaid. Samaks ajaks oli osa mõõku muutunud juba ka palju pikemaks – nii pikaks, et nendega võitlemiseks tuli rüütlil mõlemad käed appi võtta. Neid kutsuti [[pooleteisekäemõõk]]adeks ehk bastarditeks ning neid sai hobuse sadula külge riputada. Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. Rüütli teine peamine relv oli [[piik]], millel oli [[Harilik_saar|saarepuust]] vars ja terav terasest otsik. 11. sajandil heideti piiki samamoodi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100. aasta paiku ratsutasid rüütlid lähivõitlusse, piik kõvasti kaenlasse surutud. == Rüütellikkus == Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema rüütellik. [[Rüütellikkus]]e raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust [[katoliku kirik]]u ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid, mis olid täis võitlusi, kuid kus jäi vähe ruumi armastusele. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Kiriku keelud ei andnud küll suuri tulemusi, kuid ristiusk hakkas siiski rüütli kujundamisel üha suuremat osa etendama. Rüütliks löödu mõõk asetati õnnistamiseks [[altar]]ile ning rüütlid andsid lubaduse kirikut kaitsta. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. == Eesti soost rüütlid == [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] [[vasall]]ide (kes ühtlasi olid rüütlid)<ref>[[Sulev Vahtre]]. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 41</ref> seas oli eestlasi eri hinnangutel vähemalt 4–10%, näiteks [[Clemens Esto]], ''Uillølemp'' (Villelemp) [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnast]], ''Hildaelempae'' (Hildelemp) [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnast]], Hermann Olilianus [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnast]], Hiltae [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnast]] jm.<ref>Vahtre 1980, lk 33–34</ref><ref>"Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 66</ref> [[Johann Renner]]i Liivimaa kroonika teatab, et [[Jüriöö ülestõus]]u ajal kogunesid mässavad [[harjumaa|harjulased]] [[Tallinna linnus]]e lähistel ja "seal lõid nad rüütleid". Seda on tõlgendatud nii linnast välja tulnud rüütlite salga lüüasaamisena, kui mässajate endi seast meeste [[Rüütlikslöömine|rüütliks löömisena]] ehk rüütliseisusse tõstmisena. Viimane seletus eeldab, et ülestõusnute väes oli rüütleid (eestlasi või sakslasi), sest kellegi rüütliks löömise õigus on vaid neil, kes ise juba on rüütlid. [[Sulev Vahtre]] arvates räägib rüütliks löömise kasuks see, et [[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Russowi kroonika]] järgi määrasid ülestõusnud endi seast kuningaid ja vürste – need "vürstid" võivad olla samased "rüütlitega".<ref>Vahtre 1980, lk 58–59</ref> == Vaata ka == * [[Rüütlimõis]] * [[Rüütelkond]] * [[Rüütli- ja maaõigused]] * [[Rüütlikasvatus]] * [[Rüütlikirjandus]] * [[Rüütellikkus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rüütlid| ]] [[Kategooria:Tiitlid]] [[Kategooria:Ühiskonnagrupid]] 4hy84nk97yzyqog5pvg7a4yx99hfjrk 0 122720 7193527 7193091 2026-07-15T19:27:06Z ~2026-34651-55 231505 7193527 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest: * 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, uus nr.1 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Urda|Urdani]] |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 18 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]] |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22 |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 21 |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]] |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]] |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]] ja muudetakse trolliliiniks |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T1 |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T3 |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Alates 01.08.2026 liin T5 |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse augusti lõpus |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Tulevased trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Avatakse 1. augustil |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 9yk7og0tbl33hnjugha7lpl0f1ysd4h 0 127214 7193581 6657672 2026-07-16T00:39:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193581 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Johannes Poinsot''' (ladina keeles '''Joannes a Sancto Thoma''', '''Ioannes a Sancto Thoma''', '''Joannes de sancto Thoma''', ka '''Juan de S. Thomas'''; portugali keeles '''João Poinsot'''; inglise keeles '''John Poinsot''', '''John of St. Thomas''') ([[9. juuni]] [[1589]], Lissabon – [[17. juuni]] [[1644]], [[Fraga]], [[Hispaania]]) oli [[teoloogia|teoloog]].<ref>[http://www.newadvent.org/cathen/08479b.htm John of St. Thomas] - [[Catholic Encyclopedia]] artikkel</ref> Katkendid tema [[1632]] ilmunud teosest on pealkirja "Tractatus de signis" all koos ingliskeelse tõlkega ja kommenteeridega välja andnud [[John Deely]]. <ref>Poinsot, John 1985. ''Tractatus de Signis. The semiotic of John Poinsot.'' (Deely, John, ed.) Berkeley: California University Press.</ref> Ajakiri ''Studia Poinsotiana'' hakkas ilmuma aastal 2024.<ref>Ajakirja ''Studia Poinsotiana'' [https://web.archive.org/web/20240523172304/https://www.uc.pt/fluc/ief/publica/poinsotiana/ aadress].</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://perswww.kuleuven.be/~u0054081/poinsotbiblio.htm Bibliograafia, Marco Forlivesi] *[http://www.ontology.co/semiotics-ontology.htm John Poinsot taasavastamine] Annoteeritud bibliograafia, Johannes Poinsot' panus semiootikasse *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/04z/z_1589-1644__Ioannes_a_Sancto_Thoma__Cursus_Philosophicus_Thomisticus__LT.pdf.html Cursus Philosophicus Thomisticus] Ladinakeelne tekst, Johannes Poinsot {{DEFAULTSORT:Poinsot, Johannes}} [[Kategooria:Hispaania filosoofid]] [[Kategooria:Semiootikud]] [[Kategooria:Hispaania teoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1589]] [[Kategooria:Surnud 1644]] [[Kategooria:Portugali filosoofid]] sn49bbi07mjfk9pc86fvermvzfsrmo4 0 128610 7193442 7187610 2026-07-15T14:12:38Z Kuriuss 38125 7193442 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2016}} {{Haiguste teabekast | Pilt = Tuberculosis-x-ray-1.jpg | Pilditekst = Kopsutuberkuloosi kolle |Ladinakeelne nimi=Tuberculosis | DiseasesDB = 8515 | RHK10 = {{RHK10|A|A|15-A19|}} | ICD9 = {{ICD9|010}}-{{ICD9|018}} | ICDO = | OMIM = 607948 | MedlinePlus = 000077 | MedlinePlus_mult = {{MedlinePlus2|000624}} | eMedicineSubj = med | eMedicineTopic = 2324 | eMedicine_mult = {{eMedicine2|emerg|618}} {{eMedicine2|radio|411}} | MeshName = Tuberculosis | MeshNumber = C01.252.410.040.552.846 }} '''Tuberkuloos''' ([[ladina keel]]es ''tuberculosis''; [[lühend]] '''TB''', '''tbc'''<ref name="J1Rhw" />) ehk '''tiisikus''' on mitmetel [[selgroogsed|selgroogsetel]] (sh [[madu]]del) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev [[nakkushaigus]], mida võivad põhjustada [[tuberkuloosi mükobakteri kompleks]]i rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki [[elundkond]]i ja [[kude]]sid, kõige sagedamini [[Kopsud|kopse]]. Tuberkuloos ei anna läbipõdemise järel immuunsust, mis tähendab, et tuberkuloosi võib põdeda korduvalt. Eestis registreeriti 2024. aastal 90 tuberkuloosijuhtu, mis on registreeritud statistikas ajaloo madalaim tulemus. Samas on probleemiks [[ravimiresistentsus|ravimiresistentsete]] vormide levik.<ref>[https://www.err.ee/1609806933/tuberkuloosi-haigestuvad-eestis-vahesed-kuid-mureks-on-ravimiresistentsus "Tuberkuloosi haigestuvad Eestis vähesed, kuid mureks on ravimiresistentsus"] ERR, 20. september 2025</ref> Varem on see olnud Euroopas väga levinud haigus ning üks suuremaid surmade põhjustajaid, kuid meditsiini areng ning [[antibiootikumid]]e kasutuselevõtmine on selle levikut oluliselt piiranud. Siiski nakatus veel 2023. aastal maailmas tuberkuloosi 10,8 miljonit inimest ning suri 1,25 miljonit inimest.<ref>[https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/tuberculosis Tuberculosis] WHO, 14. märts 2025 (vaadatud 21. september 2025)</ref> ==Inimestel== ===Tuberkuloosi nakatumine=== [[Tuberkuloosi nakatumine]] ehk infitseerumine ehk latentne tuberkuloos (LTB) tähendab, et organismis on eluvõimelised tuberkuloositekitajad, mis on peremeesorganismi [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi kontrolli all. Tuberkuloositekitajaga esmaselt nakatunud inimese organismis on bakterite edasine paljunemine ja levimine peatatud ja nakatunud inimesed ei ole harilikult nakkusohtlikud. Tuberkuloosibakteriga nakatumine ja tuberkuloosi haigestumine ei ole üks ja seesama; nakatunutest haigestub, st tekivad tuberkuloosinähud (ka kliiniline tuberkuloos), elu jooksul hinnanguliselt 5–10%. Inimese tüüpi tuberkuloosibakteriga on nakatunud (latentne nakkus) eri andmetel kas 1/3<ref name="wluVs" /> või kuni 3 miljardit maailma elanikkonnast. Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev (lihtpositiivne TB ehk (BK+)); ([[laps]]ed on harva [[BK]] (Kochi (tuberkuloosi)batsill-positiivsed), kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega. Bakterieritusega kopsu- või [[kõrituberkuloos]]i haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5-mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda [[õhk|õhus]] pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad viibida [[inimkeha]]s aastaid, enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk aktiveerub. ===Tolmnakkus=== [[Tolmnakkus]]e korral kuivavad mükobaktereid sisaldavad piisad kiiresti 1–5 μm läbimõõduga piisktuumadeks, mis võivad jääda mitmeks tunniks õhku hõljuma ja kanduda edasi õhuvoolude abil. Tuberkuloos on [[piisknakkus]] ja [[olmekontakt]]i kaudu see ei levi, st pole võimalik nakatuda kätlemisel, toidunõude, voodipesu ja tualeti kasutamise kaudu ega vaja eritöötlust ka tuberkuloosihaigega kokku puutunud esemed nagu toidunõud, mööbel jmt.<ref>{{Netiviide |autor=Terviseinfo.ee |url=http://www.mees.eu/artikkel/mis-on-tuberkuloos.html |pealkiri=Mis on tuberkuloos? |väljaanne=Mees.eu |aeg=6. märts 2013 |vaadatud=26. aprill 2020 |arhiivimisaeg=2020-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201229212629/http://www.mees.eu/artikkel/mis-on-tuberkuloos.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tuberkuloos/tuberkuloosi-tekitaja-ja-levik |pealkiri=Tuberkuloosi tekitaja ja levik |väljaanne=Terviseinfo.ee |aeg=28. mail 2018 |vaadatud=27. aprill 2020}}</ref> ===Haiglanakkus=== [[Haiglanakkus]]e võivad esile kutsuda nakkusohtlikud piisktuumad, mis võivad tekkida aerosoole genereerivate meditsiiniliste protseduuride käigus ([[bronhoskoopia]], abstsessiõõne loputamine, [[lahang]]) ja mis läbivad ka osad [[kirurgimask]]id. ===Alimentaarne nakkus=== Alimentaarse nakkuse (varem soole kaudu nakatumise tee) saamisteeks peetakse [[pastöörimine|pastöörimata]] [[lehmapiim]]ast (ka [[kaamelipiim]]ast) valmistatud tooteid süües või juures. Esmane tuberkuloosikolle tekkis [[sool (anatoomia)|sooles]] 1950. aastatel 5–15% juhtudest.<ref name="9iDj4" /> Alimentaarselt saab nakatuda ka baktereid sisaldava toidu söömisel, mida on valmistanud spetsiaalsete isikukaitsevahenditeta tuberkuloosihaige või mis on saastunud ühiste [[toidunõud]]e ja/või [[sigarett]]ide kaudu.<ref name="Wi6J0" /> [[Suuõõne limaskest]]a, kurgumandlite ja naha kaudu nakatutakse üliharva. ==Tuberkuloosi haigestumine== [[Inimene|Inimestel]] seostatakse [[tuberkuloosi haigestumine|tuberkuloosi haigestumist]] enim [[tuberkuloosi mükobakter]]i ja ''Mycobacterium africanum''<nowiki/>'i nakkusega ja harvemini veisetüüpi (''[[Mycobacterium bovis]]''<nowiki/>'e nakkus) ja linnutüüpi tuberkuloosipisikuga. Igal aastal haigestub maailmas tuberkuloosi 8–10 miljonit inimest, kellest nakkusohtlikud on ligi pooled, ja sureb 2<ref name="M. P. Powell, Dr. O. Fischer" />–3 miljonit inimest (kellest 20% on HIV-haiged (PLHIV – ''People Living with HIV/AIDS'')). Tuberkuloosi haigestumine on * hiljutise nakatumise (primaarne tuberkuloos) progresseerumine immunokompetentsetel indiviididel, 3–10% tuberkuloosi nakatunutest toimub haigestumine esimese 1–2 aasta jooksul nakatumisest; * latentse tuberkuloosinakkuse reaktiveerumine või eksogeenne taasnakatumine; * [[tuberkuloosi retsidiiv]]i korral. ===Tuberkuloosijuhtude klassifikatsioon=== Eesti [[tuberkuloosijuht]]ude registreerimisel kasutatavas klassifikatsioonis eristatakse tuberkuloosijuhtusid järgmiselt: *esmane ehk uus tuberkuloosijuht (lühend E, ingl k ''new case'') on juhtum, mille korral diagnoositakse tuberkuloos inimesel esimest korda elus ja haige pole varem kasutanud [[tuberkuloosivastased ravimid|tuberkuloosivastaseid ravimeid]] või on kasutanud neid vähem kui kuu aega; * korduvravi juht (lühend K, ingl k ''retreatment case other than relapse'') on tuberkuloosijuht, mille korral on tuberkuloosi ravi uuesti alustatud inimesel, kes on varasema ravi katkestanud või kelle varasem ravi on olnud tulemuseta e mitteefektiivne (MER); * retsidiiv (lühend R, ingl k ''relapse'') on tuberkuloosi retsidiivjuht, mille korral diagnoositakse tuberkuloos uuesti inimesel, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud tuberkuloosi ravi ja paranenud; * lihtpositiivne tuberkuloosijuht ehk lihtpositiivne TB ehk mikroskoopiliselt (äiges)-positiivne TB (''smear positive'', BK+) on (laboratoorselt kinnitatud) kopsutuberkuloosi juht, mille korral on [[rögaproov]]is otsevaatlusel [[mikroskoop|mikroskoobi]] abil nähtav mükobakter, st uuringuvastus on positiivne; * külvpositiivne tuberkuloosijuht ehk külvpositiivne TB (''culture positive'') on (laboratoorselt kinnitatud) kopsutuberkuloosi juht, mille korral rögast tehtud uurimismaterjali külvi meetodil (TB-tekitajate kasvatamist erilistes laboritingimustes mitme nädala või kuu jooksul) tehtud uuringuvastus on positiivne<ref name="Ugr5E" /> * paranenud TB on tuberkuloosijuht, kes oli bakterieritaja, lõpetas ravikuuri ning külvid haigustekitaja isoleerimiseks on negatiivsed, seejuures üks neist ravi lõpetamisel; *HI-viiruse kandlusega tuberkuloosihaige on [[inimese immuunpuudulikkuse viirus]]e kandluse [[HIV-infektsioon]]i ja tuberkuloosijuht ehk HIV+ tuberkuloosihaige. ====MTO definitsioonid tuberkuloosi haigusjuhtude arvelevõtmiseks==== *esmaselt avastatud haigusjuht on tuberkuloosijuht, mil tuberkuloos on diagnoositud esmakordselt ja patsient ei ole varem tuberkuloosiravimeid saanud või on kasutanud neid vähem kui üks kuu; * retsidiiv on haigusjuht isikul, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud ravi ja paranenud; * tuberkuloosijuhud, mille korral haiguse paige on nii kopsus kui ka väljaspool kopsu, loetakse kopsutuberkuloosi juhtude hulka; * korduvravijuhud: korduvad tuberkuloosijuhud (haige aspektist võib olla tegemist sama haigusjuhuga): ** üle tulnud teisest piirkonnast – olukord, kus haige on alustanud ravi ning arvele võetud ühes piirkonnas ning seejärel sama aruandeperioodi jooksul kolinud uude piirkonda; ** mitteefektiivse ravi juht – olukord, kus pärast 5 kuu möödumist ravi algusest on patsient jätkuvalt bakterieritaja või on ravi ajal uuesti muutunud bakterieritajaks (lõpetas eelneva ravikuuri seisundiga "mitteefektiivne ravi"; ** mitteefektiivse ravi juht multiresistentse haigustekitajaga haigel – olukord, kus bakterieritus püsib ka pärast 12. ravikuud; ** ravikatkestaja – patsient katkestas oma ravi vähemalt kaheks kuuks või ei ole lõpetanud esmast või korduvat ravikuuri vastavalt 9 või 12 kuu jooksul. Loetakse *** ravikatkestaja multiresistentse tuberkuloosi korral – patsient katkestas oma ravi vähemalt kaheks kuuks või ei ole lõpetanud ravikuuri 36 kuu jooksul; *** arvel olev tuberkuloosihaige – patsient, kellel on diagnoositud tuberkuloos ja kes ei ole paranenud või lõpetanud ravikuuri, surnud või lahkunud vabariigist; *** kroonilise haiguse juht – olukord, kus patsient on läbinud täieliku(d) ravikuuri(d), kuid ei ole paranenud (s.t püsib bakterite eritus).<ref name="zoBsc" /> ====Võimalikud tuberkuloosihaiged (osaline)==== Tänapäevaste teadmistega on püütud võrrelda ka sajandeid tagasi inimesi vaevanud sümptomite kirjeldusi. Ehkki tegu on osaliselt kindlate tõendusmaterjalideta (tekitaja organismi tuvastamine jt) spekulatsioonidega, arvatakse, et tuberkuloosi võisid põdeda ka järgmised ajaloo suurkujud: [[Gaius Valerius Catullus]]<ref name="kMDrn" />, [[Louis XIII]], [[kardinal Richelieu]] (soole TB), [[Molière]] (KTB), [[Baruch Spinoza]], [[Friedrich Schiller]], [[John Keats]]<ref name="je2RN" />, [[René Théophile Hyacinthe Laënnec]], [[Ralph Waldo Emerson]]<ref name="0Gw2q" />, [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Napoleon II]], [[Elizabeth Barrett Browning]]<ref name="YIwu4" />, [[Edgar Allan Poe]], [[Vissarion Belinski]]<ref name="bSfEr" />, [[Emily Bronte]], [[Frédéric Chopin]]<ref name="HRwf5" />, [[Anton Tšehhov]] (KTB<ref name="B244I" />, [[Jaroslav Hašek]]<ref name="802rJ" />, [[Franz Kafka]]<ref name="I7rVb" />, [[Gustavo Adolfo Bécquer]], [[Eleanor Roosevelt]] (miliaartuberkuloos)<ref name="EXgLQ" />, [[Alois Hitler]] (Adolf Hitleri isa), [[Adolf Hitler]], [[Manuel Bandeira]]<ref name="rwV3J" />, [[George Orwell]] (KTB), [[Nelson Mandela]]<ref name="jxult" /> jpt. ==Tuberkuloosi etioloogia == ===Tuberkuloosiriski ja/või tuberkuloosi soodustavad tegurid=== Tuberkuloosi [[riskitegur]]itena, mis võivad suurendada tuberkuloosi haigestumise tõenäosust, kuid mida ei loeta aktiivse tuberkuloosi põhjustajateks, kuigi mitmed andmed on leidnud tee uuringutesse, kus võrreldud tuberkuloosihaigestumist riskiteguri(te)ga ja ilma, käsitletakse järgmisi tegureid: * [[alatoitumus]]; * [[alkoholi joomine|alkoholi liigtarbimine]] ([[alkohol]]i rohkem kui 40 [[gramm|g]]/[[päev]]as tarbijatel ja/või [[alkoholikasutushäire]]ga inimestel);<ref name="tmVjj" /> * [[asbestoos]]; * [[D-vitamiini avitaminoos]] (võib tuberkuloosi aktiveerida); * [[gastrektoomia]]; * geneetilised tegurid (''[[NRAMP1]]'', [[D-vitamiini retseptor]] (VDR), [[interferoon-gamma retseptor]], [[IL-12]] ja selle retseptor, mitmed HLA haplotüübid<ref name="uaE6z" />. NOS2A, [[IL-10]], CCL2, DC-SIGN, P2RX7, TLR2, TLR9 ja SP110 [[geneetiline polümorfism]];<ref name="FUcTn" /> * [[glükokortikoidid (ravimirühm)|glükokortikoidide]] manustamine; * [[HI-viirus]]ega nakatumine; * [[immunokompromiteeritus]] (kaasasündinud immuunpuudulikkusega seotud haigused, tsütotoksilised ravimid jt); * [[leetrid]]; * [[maksapuudulikkus]]; * [[neerupuudulikkus]]; * päritolu ([[indiaanlased]]<ref name="oAR4f" /> jt); * [[silikoos]]; * [[skistosomiaas]]; * [[stress]]; * [[suhkurtõbi]]; * [[suitsetamine]]; * kutsetegevusega seotud nakkusoht, näiteks [[tervishoiutöötaja]]tel;<ref name="EFpxD" /> * [[vähk (haigus)|vähk]].<ref name="bU168" /> Uuringud näitavad, et suurenenud seerumi [[kolesterool]]i tase korreleerub vastuvõtlikkusega tuberkuloosile.<ref name="Nr5u9" /> ====Tuberkuloos ja alkohoolsete jookide tarbimine==== Alkohoolsete jookide tarbimise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, levik, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus ja uuringute tulemused on vastuolulised. Osad uuringud näitavad, et rohke alkohoolsete jookide tarbimine võib soodustada kopsutuberkuloosi väljakujunemise riski, kuid pole selge kas siin on oluline riskitegur alkohol või suitsetamine<ref name="qJEhT" />, sotsiaalsed suhted juba tuberkuloosi nakatunutega, nõrgenenud immuunsüsteem, alkoholi toksilised toimed immuunsüsteemile, kaudne mikro- ja makrotoitainete puudus, või ka mõned muud alkoholiga seostatavad meditsiinilised seisundid ja [[depressioon]]. Arvatakse, et inimestel, kes tarbivad päevas üle 40 g alkoholi või on [[alkoholism|alkohoolikud]], on aktiivse tuberkuloosi tekke risk teistest kolm korda suurem.<ref name="Oo400" /> ====Tuberkuloos ja suitsetamine==== [[suitsetamine|Suitsetamise]] ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus. Osa uuringuid on näidanud, et suitsetamine (nii aktiivne kui ka passiivne<ref name="cTPwn" />) on tuberkuloosi haigestumise riskitegur.<ref name="RqjL0" /> ====Tuberkuloos ja suhkurdiabeet==== [[Suhkurtõbi|Suhkurtõbe]] vaadeldakse tänapäeval tuberkuloosi tugeva riskitegurina (ja vastupidi), mis mõjutab nii sümptomaatikat kui ka ravivastuseid – ravi ebaõnnestumine ja surm. Esimesed tõendid suhkurtõve ja tuberkuloosi 'seotuse' kohta pärinevad arvatavasti Avicennalt.<ref name="bWw85" /> Suhkurtõve ja TB-haigestumisriskiga (70% diabeetikutest elab riikides, kus tuberkuloos on [[endeemne haigus]]) seostatakse mitmeid mehhanisme: [[pankreas]]e rakkude eritatava [[insuliin]]i puudulik eritamine, mis põhjustab [[hüperglükeemia]]t ja soovimatuid toimeid makrofaagidele ja [[lümfotsüüt]]idele. Osad uuringud osutavad, et tuberkuloosi haigestumise korral võib esineda mööduvat [[glükoosiintolerantsus]]t.<ref name="sLmpl" /> ===Tuberkuloosibakterid=== [[Loodus]]es leidub ja on [[teadlane|teadlaste]] määratud üle saja mükobakteri liigi nagu ''[[Mycobacterium avium]]'', ''[[Mycobacterium intracellulare]]'', ''[[Mycobacterium scrofulaceum]]'', ''[[Mycobacterium fortuitum]]'', ''[[Mycobacterium kansasii]]'', ''[[Mycobacterium marinum]]'' jt võivad inimesel põhjustada raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele ja neid haigusi nimetatakse [[mükobakterioos]]iks. Tuberkuloosi võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakter, ''Mycobacterium bovis'', ''[[Mycobacterium africanum]]'', ''[[Mycobacterium microti]]'', ''[[Mycobacterium connetti]]''. Varem on inimestel esinenud tuberkuloosi mükobakteri nakkus koos [[leepra mükobakter]]i nakkusega.<ref name="b4j15" /> ====Veiste tuberkuloositekitaja inimestel==== {{vaata|Veiste tuberkuloos}} [[Veiste tuberkuloos]]i põhjustav bakter ''Mycobacterium bovis'' võib põhjustada [[veis]]tel, [[kaamel]]itel, [[piison]]itel, inimestel tuberkuloosi. Inimene võib saada selle haigustekitajaid sisaldavast [[piim]]ast valmistatud toodetes (võis, juustus) ja kokkupuutel tuberkuloosihaige veisega, kas elusa või surnuga (tapetud, surnud), harvemini ka õhu kaudu. ====Tuberkuloosi mükobakter==== {{vaata|Tuberkuloosi mükobakter}} [[Tuberkuloosi mükobakter]] ehk Kochi kepike (''Mycobacterium tuberculosis'') on [[bakterid|bakteri]][[liik (bioloogia)|liik]]. Tuberkuloosi mükobakter on laialt leviv olmebakter, mis põhjustab tuberkuloosi haigestumist valdavalt inimestel, kuid inimeste olme kaudu võivad nakatuda ka [[siga|sead]], [[koer]]ad, [[primaadid]] jt.<ref name="1uapm" /> Raske aja (näiteks tablettravi [[antibiootikum]]idega) elavad tuberkuloosi mükobakterid üle biokiles (mütsetoom) (vt ka [[Ghoni kolle]]).<ref name="gkbPg" /> Tuberkuloosi mükobakterid püsivad nakatumisvõimelistena: * õhus piiskadena kuni 5 tundi, hõljudes 5&nbsp;m kaugusele; * tänavatolmus kuni 10 päeva; * lahtistes [[veekogu]]des 150 päeva (on leitud [[Must meri|Musta mere]] veest [[Krimm]]i lõunaranniku suurte [[tuberkuloosisanatoorium]]ide lähistel, [[jõgi|jõgedest]], kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla [[reovesi|reovett]]){{lisa viide}} * tuberkuloosihaige kuivanud eritistes (tuberkuloosi põdev inimene võib pisikuid eritada [[röga]], [[mäda]], [[uriin]]i ja [[roe|väljaheitega]]) pimedas ruumis kuni 1 aasta vältel; * tuberkuloosihaige käsitletud [[raamat]]ute lehtedel 3 kuud; * tuberkuloosisurma surnud ja maetud [[laip]]adel 3 aastat.<ref name="5Bn4D" /> ==Tuberkuloosi diagnoosimine== ===Sümptomid=== Tuberkuloos võib kulgeda mitme kuu jooksul või ka kauem kaebuste ja [[sümptom]]iteta. Sõltumata tuberkuloosi paikmest on üldsümptomiteks [[palavik]], söögiisu kadumine, [[kaalulangus]], [[nõrkus]], öine [[higistamine]], halb enesetunne. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline [[köha]] (nad võivad ka [[veri|verd]] köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja [[isukaotus]], palavik ning öised higistamishood.<ref name="M. P. Powell, Dr. O. Fischer" /> Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, [[meditsiinitöötaja]]d, [[HI-viirus]]nakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkoholilembesed, [[suitsetamine|kroonilised suitsetajad]], [[narkootikumid]]e tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega. Mehed on vastuvõtlikumad tuberkuloosi suhtes kui naised.<ref name="ERR" /> Tuberkuloos võib esineda koos [[inimese immuunsuspuudulikkuse viirus|inimese immuunpuudulikkuse viirus]]nakkusega ja võib uuesti välja lüüa pärast [[leetrid|leetrite]] põdemist. ===Nomenklatuur ja diagnoosimine=== Tuberkuloosi liikide, vormide ja nimetuste osas tänapäeval kokkulepped puuduvad, erialakirjanduses on üheaegselt käibel mitmeid jaotusi. Üldise jaotuse kohaselt esineb kahte tüüpi tuberkuloosi (see klassifikatsioon pole ametlikult enam kasutusel) : * [[primaarne tuberkuloos]] – mille all peetakse silmas organismi esmasel kokkupuutel tekitajaga sageli sümptomitut TB-d, mis läbitakse juba lapseeas (laste ja noorukite tuberkuloosne intoksikatsioon, tuberkuloosne primaarkompleks, hematogeenselt dissemineerunud kopsutuberkuloos) (vt ka [[primaarafekt]], Ghoni kolle). Primaarse tuberkuloosi progresseerudes, primaarefekti suurenedes ja lümfogeense või hematogeense leviku suurenedes võib kujuneda primaarne kopsutuberkuloos (''tuberculosis pulmonis primaria'') ehk postprimaarne kopsutuberkuloos (koldeline, infiltratiivne, bronholobulaarne, ümarvorm, pilvjas infiltraat, peritsissuriit, [[tuberkuloosne lobiit]]/kaseoosne pneumoonia, dissemineerunud, kaverniline kopsutuberkuloos, fibrooskaverniline kopsutuberkuloos, tuberkuloom, tsirrootiline kopsutuberkuloos, trahhea ja bronhide tuberkuloos). Kapseldunud ja lubjastunud Ghoni kolletes (ka sõlmekestes ja fibroosi kolletes) säilitavad tuberkuloosi mükobakterid eluvõime aastateks ja isegi aastakümneteks ja võivad tulevikus põhjustada aktiivse tuberkuloosi väljakujunemist. Eestis on tuberkuloosi kui nakkushaiguse ametlik registreerimine nõutav alates 1922. aastast. [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-9|9. versioonis]] tähistatakse tuberkuloosi koodidega 010.00–018.96.<ref name="Dzgns" /> [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|RHK-10]]-s liigitatakse haigus teatavate nakkus- ja parasiithaiguste koosseisu. Tuberkuloos liigitatakse alampeatükki "A15-A19 Tuberkuloos". Vastavalt [[Eesti Kopsuarstide Selts]]i kinnitatud ravijuhistele kinnitab Eestis tuberkuloosi diagnoosi ja määrab ravi [[pulmonoloog]]. Kopsuväliste lokalisatsioonide korral teeb diagnoosiotsuse vastav erialaspetsialist. {| class="wikitable sortable" !Alamjaotised !Eestikeelne nimetus |- | A15 | Bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud hingamiselundite tuberkuloos |- | [A15.0] | Kopsutuberkuloos, kinnitatud röga mikroskoopilise uuringuga, mikroobikultuuri abil või ilma |- | [A15.1] | Kopsutuberkuloos, kinnitatud ainult kultuuriga |- | [A15.2] | Kopsutuberkuloos, histoloogiliselt kinnitatud |- | [A15.3] | Kopsutuberkuloos, täpsustamata meetodil kinnitatud |- | [A15.4] | Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos, kinnitatud bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt |- | [A15.5] | Kõri-, trahhea- ja bronhituberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud |- | [A15.6] | Tuberkuloosne pleuriit, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud |- | [A15.7] | Hingamiselundite esmane tuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud |- | [A15.8] | Muu hingamiselundite tuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud |- | [A15.9] | Hingamiselundite täpsustamata tuberkuloos, kinnitatud bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt |- | A16 | Bakterioloogiliselt või histoloogiliselt kinnitamata hingamiselundite tuberkuloos |- | [A16.0] | Kopsutuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt negatiivne |- | [A16.1] | Kopsutuberkuloos, bakterioloogiline ja histoloogiline uuring tegemata |- | [A16.2] | Kopsutuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | [A16.3] | [[Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos]], bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | [A16.4] | Kõri-, trahhea- ja bronhituberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | [A16.5] | [[Tuberkuloosne pleuriit]], bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | [A16.7] | Hingamiselundite esmane tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | [A16.8] | Muu hingamiselundite tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | [A16.9] | Hingamiselundite täpsustamata tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata |- | A17 | [[Närvisüsteemi tuberkuloos]] |- | [A17.0] | Tuberkuloosne meningiit |- | [A17.1] | Meningeaaltuberkuloom |- | [A17.8] | ''other tuberculosis of nervous system'' |- | [A17.81] | ''tuberculoma of brain and spinal cord'' |- | [A17.82] | ''tuberculous meningoencephalitis'' |- | [A17.83] | ''tuberculous neuritis'' |- | [A17.89] | ''other tuberculosis of nervous system'' |- | [A17.9] | Närvisüsteemi täpsustamata tuberkuloos |- | A18 | Muude elundite tuberkuloos |- | [A18.0] | [[Luude ja liigeste tuberkuloos]] |- | [A18.01] | ''tuberculosis of spine'' |- | [A18.02] | ''tuberculous arthritis of other joints'' |- | [A18.03] | ''tuberculosis of other bones'' |- | [A18.09] | ''other musculoskeletal tuberculosis'' |- |[A18.10] | ''tuberculosis of genitourinary system'' |- |[A18.11] | ''tuberculosis of kidney and urether'' |- |[A18.12] | ''tuberculosis of bladder'' |- |[A18.13] | ''tuberculosis of other urinary organs'' |- |[A18.14] | ''tuberculosis of prostate'' |- |[A18.15] | ''tuberculosis of other male genital organs'' |- |[A18.16] | ''tuberculosis of cervix'' |- |[A18.17] | ''tuberculous female pelvic inflammatory disease'' (''tuberculous endometritis''; ''tuberculous oophoritis'' ja ''salpingitis'') |- |[A18.18] | ''tuberculosis of other female genital organs'' (''tuberculous ulceration of vulva'') |- |[A18.2] | Perifeerne tuberkuloosne lümfadenopaatia |- |[A18.3] | Soolte, peritoneumi ja mesenteriaalsõlmede tuberkuloos |- |[A18.4] | Naha ja nahaaluskoe tuberkuloos |- | [A18.5] | [[Silmatuberkuloos]] |- | [A18.50] | Silmatuberkuloos |- | [A18.51] | ''tuberculous episcleritis'' |- | [A18.52] | ''tuberculous keratitis'' (''tuberculous interstitial keratitis'', ''tuberculous keratoconjuctivitis'') |- | [A18.53] | ''tuberculous chorioretinitis'' |- | [A18.54] | ''tuberculous iridocyclitis'' |- | [A18.59] | ''other tuberculosis of eye'' |- | [A18.6] | [[Kõrvatuberkuloos]] |- | [A18.7] | [[Neerupealisetuberkuloos]] |- | [A18.8] | Muude täpsustatud elundite tuberkuloos |- | [A18.81] | ''tuberculosis of thyroid gland'' |- | [A18.82] | ''tuberculosis of other endocrine gland'' (''tuberculosis of pituitary gland'', ''tuberculosis of thymus gland'') |- | [A18.84] | ''tuberculosis of heart'' (''tuberculous cardiomyopathy'', ''tuberculous endocarditis'', ''tuberculous myocarditis'', ''tuberculous pericarditis'') |- | [A18.85] | ''tuberculosis of spleen'' |- | A19 | [[Miliaartuberkuloos]] |- | [A19.0] | Täpsustatud üksikpaikme äge miliaartuberkuloos |- | [A19.1] | Hulgipaikmeline äge miliaartuberkuloos |- | [A19.2] | Täpsustamata äge miliaartuberkuloos |- | [A19.8] | Muu miliaartuberkuloos |- | [A19.9] | Täpsustamata miliaartuberkuloos |- | [B90] | Tuberkuloosi jääknähud |}<ref name="Y8fLF" /> Meditsiiniline jälgimine ja uuringud seoses tuberkuloosikahtlusega on järgmised: * tuberkuliinkatse hälbeline reaktsioon R76.1 * jälgimine kahtlustatud tuberkuloosi suhtes Z03.0 * eri-sõeluuring hingamiselundite tuberkuloosi avastamiseks Z11.1 * ühekordne või pikaajaline kontakt tuberkuloosiga Z20.1 * immuniseerimise vajadus tuberkuloosi vastu (BCG) Z23.2 * isoleerimine (haiglasse vastuvõtt kaitsmaks isikut oma ümbruse eest või eraldamaks teda pärast kokkupuudet nakkushaigusega) Z29.0. ===Tuberkuloosi eristusdiagnoos=== Tuberkuloos võib jäljendada mitmeid haigusi, näiteks meenutab kaasasündinud tuberkuloos kaasasündinud süüfilist. Seetõttu püütakse TB-d eristada [[eristusdiagnoos]]i abil näiteks sellistest haiguslikest seisunditest nagu * [[blastomükoos]] * [[tulareemia]] * [[aktinomükoos]] * [[mädane higinäärmepõletik]] * [[eosinofiilne granuloom]] * ''Mycobacterium intracellulare'' nakkus * ''Mycobacterium chelonae'' nakkus * ''Mycobacterium fortuitum''<nowiki>'</nowiki>i nakkus * ''Mycobacterium gordonae'' nakkus * ''Mycobacterium kansasii'' nakkus * ''Mycobacterium marinum<nowiki>'</nowiki>i nakkus * ''Mycobacterium xenopi'' nakkus * endeemne süüfilis * induratiiverüteem (''Erythema induratum'') * nodoosne e [[sõlmjas erüteem]] * [[leišmaniaas]] * [[leepra]] * [[kassikriimustustõbi]] * [[süüfilis]] * ''syringoma'' * [[reumatoidartriit]].<ref name="XentB" /> ===Tuberkuloosi diagnostika=== * positiivne niatsiintest (võib kaugelearenenud nakkuse ja [[AIDS]]i korral olla negatiivne) * tuberkuliintest *katalaasi produktsioon *nitraatide taandamine nitrititeks * ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on [[rindkere röntgenipilt]] või nahatest.<ref name="M. P. Powell, Dr. O. Fischer" /> ====Tuberkuliintest==== {{vaata|Tuberkuliintest}} [[Tuberkuliintest]]i ehk tuberkuliinproovi (TT) abil püütakse võimalusel kindlaks teha organismi infitseeritust tuberkuloosi mükobakteriga ja postvaktsinaalse immuunvastuse olemasolu organismis. [[Antigeen]]ina kasutatakse tuberkuliintestis [[tuberkuliin]]i, mis on ''M. tuberculosis''<nowiki>'</nowiki>e puhastatud proteiinderivaat (''PPD – Purified Protein Derivate''). Eestis on kasutatud peamiselt Taani Seeruminstituudi tuberkuliini PPD 23 SSI, tugevusega 2 [[TÜ]] (tuberkuliini valmistatakse ka tugevusega 1, 2, 5 ja 10 TÜ). Test muutub positiivseks 6–8 nädalat pärast infitseerumist. Positiivne tuberkuliintest viitab [[immuunmälu]] olemasolule ehk tuberkuloosivastaste antikehade võimalikule olemasolule, kuid ei tee vahet LTB-l ja TB-l, seetõttu tuleks haiguse (tuberkuloosi) olemasolu või puudumine selgitada välja edasiste uuringutega. Tuberkuliintest jääb infitseeritutel ja haigust põdenuil positiivseks ka protsessi taandarenedes. Tuberkuliintest võib jääda negatiivseks miliaarset tuberkuloosi põdevatel haigetel. Reaktsioon tuberkuliinile on hilist tüüpi (rakuvahendatud) allergiline reaktsioon. Eelneva infektsiooni sensibiliseeritud T-rakud mobiliseeritakse süstekoha lähedusse, kus vabastatakse [[lümfokiinid]], mis kutsuvad esile induratsiooni – lokaalse [[vasodilatatsioon]]i, [[turse]], [[fibriin]]i depositsiooni ning teiste põletikumodulaatorite aktivatsiooni kaudu. Reaktiivsus on indiviiditi erinev. Tuberkuliintest võib anda [[Väärnegatiivne tulemus|valenegatiivse tulemuse]] mitmete teiste mükobakterinakkuste, sarkoidoosi, osade viirusnakkuste, [[Hodgkini tõbi|Hodgkini tõve]] ja [[fulminantne tuberkuloos|fulminantse tuberkuloosi]] korral. ===Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised vormid=== Tuberkuloosi kliinilises diagnoosis peab alati märkima, kas tegemist on bakterieritusega. * [[primaarne tuberkuloos]] (''tuberculosis primaria'') *** [[primaarne kopsutuberkuloos]] (''tuberculosis pulmonis primaria'') *** lümfogeenne levik (lümfisõlmede tuberkuloos) *** hematogeenne levik * postprimaarne tuberkuloos *** [[hematogeenne tuberkuloos]] (''tuberculosis haematogena'') *** [[sekundaarne tuberkuloos]] (''tuberculosis secundaria'') **** sekundaarse tuberkuloosi varased vormid ****** äge koldeline tuberkuloos (''tuberculosis focalis acuta'') ***** fibrooskoldeline tuberkuloos (''tuberculosis focalis fibrosa'') ***** infiltratiivne tuberkuloos (''tuberculosis infiltrativa'') ***** [[tuberkuloom]] (''tuberculoma'') ***** kaseoosne pneumoonia (''pneumonia caseosa'') **** sekundaarse tuberkuloosi hilisvormid ***** äge kavernoosne tuberkuloos (''tuberculosis cavernosa acuta'') ***** fibrokavernoosne tuberkuloos (''tuberculosis fibrocavernosa'') ***** tsirrootiline tuberkuloos (''tuberculosis cirrhotica'').<ref name="5XNOh" /> ==Postprimaarne tuberkuloos== [[Postprimaarne tuberkuloos]] ehk reaktiveerunud tuberkuloos ehk teisene tuberkuloos on tuberkuloosi kliiniline vorm, mida esineb immunokompetentsetel täiskasvanutel ja mis on piirdunud kopsudega ja mille esinemissagedus moodustab ligi 80% kliinilistest tuberkuloosijuhtudest. Teisene tuberkuloos algab [[liipidne pneumoonia|lipiidse pneumooniana]], millega kaasub [[bronhiaalne obstruktsioon]].<ref name="H4INY" /> ==Kopsutuberkuloos== {{vaata|Kopsutuberkuloos}} Kopsutuberkuloosi on tuberkuloosivorm, mille korral on haaratud [[kopsuparenhüüm]] või ja/või [[kõri]], [[bronh]]id või [[trahhea]]. (RHK-10 koodid: A15.0-A15.3; A15.5; A15.7; A15.8; A16.0-16.2; A16.4; A19 (kopsu haaratusega vormid). Kopsutuberkuloosi diagnoos püstitatakse [[kops]]ude [[radiograafia]], positiivse [[Mantoux' reaktsioon]]i ([[Mantoux' tuberkuliiniproov]]i), mis võib olla positiivne ka pärast laste vaktsineerimist) ja mükobakterite laboratoorse leiu alusel – haiguskolle paikneb enamasti kesk- või ülasagaras. Eestis moodustab kopsutuberkuloos 82–93% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest ja neist kaks kolmandikku on bakterieritajad. ===Infiltratiiv-põletikuline kopsutuberkuloos=== Infiltratiiv-põletikuline kopsutuberkuloos on kopsu värske tuberkuloosne põletik kolletega, mille läbimõõt on üle 1&nbsp;cm, mis sageli lagunevad ja levivad bronhide kaudu kopsu teistesse osadesse. Infiltratiiv-põletikulise kopsutuberkuloosi raskeim vorm on juustunduv kopsupõletik. ===Kopsutuberkuloos lastel (1970. aastatel)=== Esmane kopsutuberkuloosi nakatumine toimub enamasti lapse- või noorukieas. Esmalt tekib [[esmane tuberkuloosne kompleks]] – põletikuline kopsukolle, regionaalsete [[lümfisoon]]te ja -sõlmede põletik, mis algab kõrge kehatemperauuri, kõhulahtisuse ja hingamisteede katarriga. Palavik vaibub enamasti kahe-kolme nädala pärast kuid laps on tujutu, sööb halvasti ja kõhnub. Esmase tuberkuloosse kompleksi taandareng algab kopsukoldest, mis aja jooksul imendub või lubjastub ja luustub ning tekib nn Ghoni kolle. Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk [[tuberkuloosne bronhadeniit|tuberkuloosse bronhadeniidi]], mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, [[kopsukelme]]le ja [[lümf]]i ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes. Bronhide kompressioon tekitab lastel tugevat hootist köha, mis meenutab läkaköha. Tuberkuloosse bronhadeniidi korral võivad paranemis- ja ägenemisperioodid vahelduda kuni nooruki- või isegi täiseani. Esmane tuberkuloos kaldub lümfi- ja veresoonte kaudu levima nii kopsu, kopsukelmele kui teistesse elunditesse ja esmane kopsukolle võib laguneda tekitades tühiku (kavern). Haigus on tänapäevaste ravivõtetega harilikult väljaravitav. Haiguse sümptomid vaibuvad umbes 6 kuu jooksul ja täielikuks tervistumiseks kulub 2-3 aastat.<ref name="qde5X" /> Mitmed autorid on täheldanud kopsutuberkuloosijuhtudel madalat arteriaalset [[vererõhk]]u, mis haiguse progresseerudes alaneb veelgi. ===Kopsusümptomid=== * pikemat aega (üle kolme nädala) kestev mitteproduktiivne [[köha]] – esineb peamiselt kopsutuberkuloosi, bronhi- ja [[kõrituberkuloos]]i korral. Haiguse arenedes lisandub röga eritus ja tüsistunud protsessi korral [[vereköha]]; * valu rindkeres – iseloomulik pleura haaratusele, kuid tuim valu võib esinda ka kopsu-ja suurte bronhide haaratuse korral; * [[düspnoe]]d täheldatakse laialdase kopsukoe haaratuse ja kaasneva kopsu-[[südamepatoloogia]] korral; * kliiniliselt väljendunud [[hingamispuudulikkus]] võib tekkida kaugele arenenud haigusjuhtude korral; * [[kuulatlusleid]] vähene või puudub isegi vaatamata ulatuslikule röntgenoloogilisele leiule. ===Röntgenoloogiline uurimine=== Kopsutuberkuloosi korral on võimalik [[röntgenogramm]]idel peaaegu alati, välja arvatud endobronhiaalse tabatuse korral, leida patoloogilisi muutuseid kopsudes: kõige sagedamini on tabatud parema kopsu ülasagara tipmine ja posterioorne segment ja vasaku kopsu apiko-posterioorne segment. Röntgenipildil erinevad läbipõetud [[tuberkuloosi jääknähud]] aktiivse tuberkuloosi leiust. Tihedad [[kaltsifikaat]]idega või kaltsifikaatideta kopsukolded võivad olla nähtavad hiiluste piirkonnas või ülaväljades. Väiksemate fibroosiga või fibroosita kolletega kopsude ülaväljades kaasneb sageli vastava piirkonna mahu langus. ===Kopsutuberkuloosi diferentsiaaldiagnostika=== Eristusdiagnoos viiakse läbi eristamaks kopsutuberkuloosi järgmistest haiguslikest seisunditest: * blastomükoos * tulareemia * aktinomükoos * Mycobacterium intracellulare-[Battey batsilli-] nakkus * Mycobacterium chelonae nakkus * Mycobacterium fortuitum'i nakkus * Mycobacterium gordonae nakkus * Mycobacterium kansasii nakkus * Mycobacterium marinum'i nakkus * Mycobacterium xenopi nakkus * ''Squamous-cell carcinoma'' * [[pneumooni]]a * eosinofiilsed pneumooniad * [[seeninfektsioonid]] * mittetüüpilised mükobakterioosid (MOTT-infektsioonid) * kopsu vaskuliidid * [[kopsukasvajad]] * [[kopsuabstsess]] * [[tsüst]] * kartsinomatoos või muu kasvajalise protsessi [[metastaseerumine]] * [[sarkoidoos]]i teine ja kolmas staadium * [[hemosideroos]] * [[pneumokonioos]] * [[pneumofibroos]] * muude kopsuhaiguste jääknähud – ülasagarate tabatus, anamnees. ===Kopsutuberkuloosi tüsistused=== Kaugele arenenud kopsutuberkuloosi tüsistusteks võivad olla [[kopsuverejooks]], spontaanne [[õhkrind]], kopsu-südame puudulikkus, siseelundite väärastused, [[atelektaas]], bronhi ja rindkereseina uurised, [[pleuraempüeem]], [[intoksikatsioon]], [[kurtumus]], [[tuberkuloosne meningiit]]<ref name="xQwyA" />. ==Miliaartuberkuloos== {{vaata|Miliaartuberkuloos}} [[Miliaartuberkuloos]] ehk '''hirsjas kopsutuberkuloos''' ka dissemineerunud tuberkuloos (''tuberculosis cutis disseminata'') on akuutselt kulgev teisese tuberkuloosi vorm, mis tekib verekaudse külvi (hemotogeense disseminatsiooni) tulemusel. Miliaartuberkuloosi külvi allikaks on kas tuberkuloosikolded kopsus või teistes elundites. Miliaartuberkuloos võib olla kas ägeda kopsuhaiguse (pulmonaalne ehk kopsuvorm), [[ajukelmepõletik]]u (ajukelme ehk menigeaalne vorm) või üldise mürgistuse sümptomitega (tüfoosne vorm). Miliaartuberkuloos esineb sagedamini alaägeda või kroonilise hematogeense dissemineerunud kopsutuberkuloosina. Tuberkuloosikolded on sel juhul mitmesuguse tihedusega, paiknevad enamasti mõlema kopsu ülemises sagaras ja on veresooni ümbritseva sidekoe vohamise tõttu ümbritsetud sidekoelise võrgustikuga.<ref name="qfhO1" /> [[Sidekoe vohamine]] häirib kopsude vereringet ja ventilatsiooni ning koormab [[süda]]me [[parem vatsake|paremat vatsakest]]. Osalt ka ülekoormuse tõttu võib välja kujuneda krooniline kopsu- ja südamepuudulikkus. Kopsude haaratuse korral on radioloogilisel leiul tuvastatavad mõlema kopsu kahjustused tippudest kuni diafragmani ja hirsiteri meenutavate kollete suurus on alla 2&nbsp;mm.(RHK-10 koodid: A19.0-A19.1; A19.2; A19.3; A19.8; A19.9). Arvatakse, et haigustekitajad on hingamiselundkonnast väljunud [[lümfisüsteem]]i ja [[vereringe]]sse ning jaotunud lisaks kopsudele ka sellistesse elunditesse nagu [[maks]], [[põrn]], [[neerud]] jt nii, et neid on raskem kehas tuvastada. ===Äge miliaarne tuberkuloos=== Äge miliaarne tuberkuloos esineb lapseeas ja sagedamini noorematel lastel. Selle haigusvormi korral oleneb haigustekitajaid sisaldavate kaseossete masside läbimurre veresoonte seinte kaudu ja tuberkulite lagunemine kopsu veenides organismi üldise vastupanuvõime järsust langusest ja neuroreflektoorse regulatsiooni häirest. Üldist miliarisatsiooni ennustavad apaatia, isutus, halb uni, kõrgenenud ärrituvus, kehatemperatuuri tõus. Haiguse progresseerudes kujuneb välja üldine intoksikatsioon – palavik, kiirenenud pulss, [[hingeldus]], tugev [[tsüanoos]]. Laps võib äbivaatuse ajaks olla kõhnunud, nahal võivad esineda tuberkuliidid, kõht võib olla puhitunud, maks suurenenud. Ka kopsuvormi korral avalduvad intoksikatsiooni üldnähud, millele võib lisanduda kuiv, sage köha, tugevnev hingeldus ja tsüanoos. Üldine miliaarne tuberkuloos kestab 2–4 nädalat ja lõpeb sageli haige surmaga.<ref name="zdkiF" /> Miliaartuberkuloosi kirjeldas John Jacob Manget 1700. aastal. Ta sidus hirsitaolised terakesed [[tuberkuloom]]idega (''tuberculum''), märkimaks ära tuberkuloosi sageli fataalset vormi.<ref name="P9rEQ" /> ===Raskemad vormid=== Värskete kopsu tuberkuloosivormide progresseerumise tagajärjel tekivad raskemad vormid: * [[tuberkuloom]] ehk kaseoom on tuberkuloosikoldest moodustunud kihnuga piiratud kasvajalaadne moodustis (mükobakterite [[mütsetoom]]), juustundunud sisuga; * kavernoosne – õhukeseseinalise kaverniga; * fibrokavernoosne – deformeerunud ja sidekoestunud kavernidega; * [[kopsutsirroos]]. ==Kopsuväline tuberkuloos== {{vaata|Kopsuväline tuberkuloos}} [[Kopsuväline tuberkuloos]] (KVT) ehk ekstrapulmonaalne tuberkuloos (EPTB, ''extrapulmonary tuberculosis'') on tuberkuloosivorm, haarab kõiki ülejäänud paikmeid (sh [[pleura]] ja [[intratorakaalsed lümfisõlmed]]) peale kopsuparenhüümi, kõri, bronhide või trahhea. Kopsuvälise tuberkuloosi vormid on tuberkuloosne pleuriit ja intratorakaalsete lümfisõlmede, kesknärvisüsteemi, naha- ja silmatuberkuloos jpt. Sarnaselt kopsutuberkuloosiga peab ka tuberkuloosi kopsuväliste vormide diagnoos tuginema bakterioloogilistele uuringutele. Kopsuvälise tuberkuloosi vorme esineb Eestis harva, kokku umbes 50–60 juhtu aastas. Kõigist tuberkuloosijuhtudest moodustab KVT HIV-negatiivsetel patsientidel 10–50% ja HIV-positiivsetel 35–80% kõigist tuberkuloosijuhtudest.<ref name="VRmUG" /> ===Tuberkuloosne pleuriit=== [[Tuberkuloosne pleuriit]] ehk kopsukelme tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mida iseloomustab kuiv, seroosne või mädane tuberkuloosne kopsukelmepõletik. Tuberkuloosse pleuriidi diagnoosimisel võib analüüsida anamneesi, kliinilist pilti ja radioloogilist leidu, kuid diagnoosi kinnitamiseks on vajalik [[pleuravedelik]]u biokeemiline ja mikrobioloogiline uuring. Varem oli kopsukelme tuberkuloos liigitatud kopsutuberkuloosi vormide hulka. ===Lümfisõlmede tuberkuloos=== Lümfisõlmede tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, millesse liigitatakse: *perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos, *rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos. ====Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos==== Varasem nimetus oli bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos. Bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosist kui haigusest võidi rääkida siis, kui see avaldus kohalike ja üldiste kindlate kliiniliste sümptomitega. Rindkeresiseste lümfisõlmede (mediastinaalsed, peribronhiaalsed ja paratrahheaalsed) tuberkuloos on valdavalt esmase tuberkuloosi haigusvorm lastel, teiselt poolt aga on see haigusvorm osa immunokomprimeeritud haigetel esinevast dissemineerunud tuberkuloosist. ====Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos==== '''[[Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos]]''' ehk '''perifeerne tuberkuloosne lümfadenopaatia''' (A18.2, ''lymphadnitis tuberculosa'') on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis lokaliseerub sagedamini kaela eesmistes ja tagumistes ning supraklavikulaarsetes lümfisõlmedes. Tuberkuloosi protsessist haaratud piirkond on enamasti valutu, kuid iseloomulik on aeglaselt paraneva [[fistul]]i kujunemine. Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloosil eristati (1950. aastatel) kliiniliselt kaht vormi: * teatavas sõlmede rühmas lokaliseerunut, * generaliseerunut. Lapseeas avastati üsna sageli palpatsiooniks kättesaadavaid lümfisõlmi pea- ja kaelapiirkonnas. Suurenenud lümfisõlmedega kaasnes vahel valulisus koos [[pea]] liigutuste häirega ([[mikropolüadeenia]]). ==Kõhuõõneelundite tuberkuloos== Kõhuõõneelundite tuberkuloos ehk [[kõhuõõneelundite tuberkuloos]] on tuberkuloosivorm, mille korral tuberkuloosne põletik on haaranud ja/või haiguskolle paikneb kas [[kõhukelme]]l, mesenteriaasetes lümfisõlmedes ja [[kõhuõõs|kõhuõõnes]] paiknevates elundites, nagu [[magu]], [[maks]], [[sapipõis]], [[kõhunääre]], [[põrn]], [[peensool]], [[jämesool]], [[neerud]] ja [[neerupealised]].<ref name="tPxY2" /> Kõhuõõneelundite tuberkuloosi süstemaatika pole käesoleval ajal selge, mitmete elundite paikmeid võidakse vaadelda ka eraldi tuberkuloosivormidena. Varem (1950. aastatel) eristati [[maksatuberkuloos]]i, [[neerutuberkuloos]]i, [[põrnatuberkuloos]]i ja [[sooletuberkuloos]]i. Kõhuõõneelundite tuberkuloosi korral võib etendada peaosa enterogeenne nakatumine, kuid nakatumine võib toimuda ka hematogeensel teel. Lastel ei vaadeldud kõhuõõne elundite tuberkuloosi iseseisva osana, vaid ägeda või kroonilise generaliseerunud tuberkuloosi ühe avaldusena.<ref name="tPxY2" /> Kõhuõõneelundite tuberkuloosi diagnostika on keeruline – esinev sümptomatoloogia ühtib teiste kõhukoopahaiguste sümptomatoloogiaga. Terminaalileumi ja coecumi tuberkuloosi korral võib sümptomiks olla valu, mis tuleks eristada [[apenditsiit|apenditsiidist]] ja [[soolesulgus]]est. Palpeeritav infiltraat koos radioloogilisel (kontrastainega) uuringul leitud patoloogiaga võib aga meenutada [[kartsinoom]]i. Rektaalosa tuberkuloos võib väljenduda [[haavand]]itena, [[uuris]]tena ja pararektaalsete [[abstsess]]idena. Mesenteriaalsete lümfisõlmede tuberkuloos võib nähtavaks saada kas regionaarse lümfadeniidi või sooletuberkuloosi taustal. Vahel ei suudeta mesenteriaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi korral aga tuvastada mingeid muutusi [[soolestik]]us, neil kordadel võivad tuberkuloositekitajad siseneda limaskesta kaudu või hematogeensel teel teisest koldest. Lümfisõlmede ja liidete kaseoosse lagunemise tagajärjel tekivad mugulataolised tumoroossed paketid ja kahjustub kõhukelme. ===Tuberkuloosne peritoniit=== [[Tuberkuloosne peritoniit|Tuberkuloosset peritoniiti]] ehk tuberkuloosset kõhukelmepõletikku võib vaadelda kopsuvälise tuberkuloosi vormina või üldise miliaarse tuberkuloosi ühe sümptomina. Iseseisva haigusvormi korral loetakse kõhukelme kahjustuse põhjustajaks mesenteriaalseid lümfisõlmi või soolestikku, harvemini hematogeenset nakkust. Varem (1950. aastatel) eristati kliiniliselt piirdunud või difuusset tuberkuloosset peritoniiti. Mõlemad võisid olla adhesiivsed-tumoroossed, eksudatiivsed või ultseroossed. Eksudatiivse vormi tunnusteks on kõhukelmel hulgaliselt tekkivad miliaarsed köbrukesed, kaseoossed sõlmed, peened [[verevalum]]id ja seroosne või serofibrinoosne [[eksudaat]], mis võis vahel olla rohekas ja hägune, sade aga sisaldas [[lümfotsüüt]]e ja tuberkuloosi mükobaktereid. Lastel esines tuberkuloosse peritoniidi korral ka mesenteriaalsete lümfisõlmede kahjustus. Tuberkuloosse peritoniidi diagnoosimisel tuvastati valud kõhus, [[meteorism]] (kõhupuhitus), [[roojamise häired|roojamishäired]] ja lapse üldine kõhnumine. Üldise kõhnumise taustal aga oli paisunud lapse [[kõht]] ja muutunud kerajaks (ämblikusarnane välimus). Tugeva [[astsiit|astsiidi]] korral võis esineda jalgade turse, mille põhjustas kas veenide kompressioon või üldine kurtumus ([[kahheksia]]). Tuberkuloosse peritoniidi korral oli lastel prognoos suhteliselt soodne ja olenevalt vormist, lapse vanusest ja toitumisest esines kuni 70% tervenemisi.<ref name="HPLjI" /> Tuberkuloossesse kõhukelmepõletikku haigestumise risk on teistest suurem tsirroosi, HI-viirusnakkust, [[suhkurtõbi|suhkurtõbe]] jmt haigusi põdevatel patsientidel. Tuberkuloosne kõhukelmepõletik põhjustab sageli valu, kõhupuhitust, palavikku, kaalulangust, isutust. ===Sooletuberkuloos=== [[Sooletuberkuloos]]i ehk soole tuberkuloosi esines lastel sageli, kas röga allaneelamise tulemusel või üldise generalisatsiooni avaldusena. Haavandeid, mis olid kas ümmargused või ovaalsed kraatrikujulise kallaka põhjaga, esines iileumi alumistes osades, ileo-tsökaalses ja [[jämesool]]e käärude piirkonnas. Kahjustunud soolest andsid tunnistust üldseisundi halvenemine, jõu langus, kahvatus, püsiv kõhulahtisus ja vere esinemine roojas. Tüsistustena esinesid soole perforatsioon ja peritoniit. Prognoosi loeti halvaks.<ref name="HPLjI" /> ===Suu- ja suuõõnetuberkuloos=== Suu- ja suuõõnetuberkuloos on tuberkuloosi vorm, mille korral tuberkuloossed protsessid võivad haarata [[suuõõs|suuõõne]]: [[suu]], [[keel]]e, [[huuled]], ''tunica mucosa oris''<nowiki>'</nowiki>e, suulae, [[ige]]med, kurgumandlid, suupõhja, süljenäärmed jm. Primaarset suutuberkuloosi esineb haruharva, enamikul juhtudel algab haigus nakatunud röga või hematogeense leviku toimel. Teisesed lesioonid, mida seostatakse kopsutuberkuloosiga, avalduvad kas valuliku haavandina, sõlmekeste, tuberkuloomide või granuloomidena. [[Suutuberkuloos]]i esinemissagedus on madal 0,1–5% kõikidest tuberkuloosi nakkusjuhtudest.<ref name="0Govb" /> ===Maksatuberkuloos=== {{vaata|Maksatuberkuloos}} [[Maksatuberkuloos]]i korral on tuberkuloosi mükobakterid platseerunud [[maks]]a ja kudede vastulöögid ja toimed on samuti lokaliseerunud siia. Seda võib vaadelda kopsuvälise tuberkuloosi vormina või üldise miliaarse tuberkuloosi ja ka kopsutuberkuloosi metastaasina. Maksatuberkuloosivormid on: * miliaarne maksatuberkuloos * nodulaarne maksatuberkuloos * hepatobiliaarse süsteemi tuberkuloos.<ref name="deJ30" /> Primaarset maksatuberkuloosi esineb haruharva.<ref name="9XG5j" /> ====Hepatobiliaarse süsteemi tuberkuloos==== Hepatobiliaarse süsteemi (maks, [[sapipõis]], [[sapiteed]]) tuberkuloos on kõhuõõneelundite tuberkuloosi vorm ja maksatuberkuloosi alavorm, mis lokaliseerub nimetatud elundites. =====Sapiteedetuberkuloos===== [[Sapiteedetuberkuloos]] on kõhuõõneelundite tuberkuloosi vorm ja hepatobiliaarse süsteemi tuberkuloosi alavorm, mille asukohaks avastamise ajal on sapiteed. Sapiteedetuberkuloos liigitatakse: * nodulaarseks sapiteedetuberkuloosiks * miliaarseks sapiteedetuberkuloosiks. Sapiteedetuberkuloosi on üsna raske diagnoosida, sümptomaatika võib jäljendada mitmeid haiguslikke seisundeid ja näidata pahaloomulisi protsesse, näiteks [[sapisoonekartsinoom]]i. Uuringuteks võidakse kasutada mitmeid meditsiiniseadmeid nagu ultrahelisüsteeme ja kompuutertomograafe. ==Kuse-suguelundite tuberkuloos== '''[[Kuse-suguelundite tuberkuloos]]''' ehk '''urogenitaalne tuberkuloos''' ehk '''suguelundite tuberkuloos''' (lühend GUTB) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis sagadamini on tekkinud tuberkuloosi hematogeense leviku tulemusena. (RHK-10 [A18.10]) *[A18.11] neerude ja [[kusejuha]] tuberkuloos *[A18.12] [[kusepõie tuberkuloos]] *[A18.13] teiste [[kuseelundid|kuseelundite]] tuberkuloos *[A18.14] eesnäärme tuberkuloos *[A18.15] teiste meessuguelundite tuberkuloos *[A18.16] emakakaela tuberkuloos *[A18.17] tuberkuloossed naise vaagnaelundite põletikulised haigused'' (tuberkuloosne [[endometriit]]; tuberkuloosne [[munasarjapõletik]] ja [[munajuhapõletik]]) [A18.18] teiste naissuguelundite tuberkuloos Kuse-suguelundite tuberkuloosi on raske diagnoosida, kuna lokaalsed sümptomid ja kaebused nagu [[düsuuria]], [[hematuuria]], sage urineerimine ja valu on tavaliselt vähe väljendunud, mittespetsiifilised ja sarnanevad kroonilise mittespetsiifilise põletiku või [[urotrakti infektsioon]]i omadega. Äigepreparaadi mikroskoopiline uuring jääb sageli negatiivseks. Ajavahemik primaarse infektsiooni ja kuse-suguelundite tuberkuloosi avaldumiseni võib ulatuda 15–20 aastani. Naistel esineb sagedamini genitaaltrakti haaratust, põhjustades vaagna piirkonna valu, [[menstruaaltsükkel|menstruaaltsükli]] ebaregulaarsust ja [[infertiilsus]]t. Meestel võib haigusprotsess tabada skrootumit, põhjustades kerget valulikkust ja turset. Esineda võivad [[prostatiit]], [[orhiit]] ja [[epididümiit]]. Tuberkuloos võib tabada ka [[eesnääre]]t ja põhjustada eesnäärme tuberkuloosi.<ref name="WBhH2" /> ===Tuberkuloosne tsüstiit=== {{vaata|Tsüstiit}} Esmast [[tuberkuloosne tsüstiit|tuberkuloosset tsüstiiti]] (''cystitis tuberculosa'') (RHK-10 [N33.0]) peaaegu ei esine, see võib kaasneda neeru- või suguelundite tuberkuloosiga. ==Luu- ja liigesetuberkuloos== Luu- ja liigesetuberkuloosi on kopsutuberkuloosi võimalik tüsistus, mille korral kahjustuvad esmajoones pikad toruluud, [[selgroolüli]]d ja labakäe liigesed. Enamasti kulgeb liigesetuberkuloos ühe liigese kroonilise põletikuna. Sagedamini on haaratud suuremad liigesed: puusa-, põlve- või labajala väikesed liigesed.<ref name="fzOqK" /> *[A18.0] luude ja liigeste tuberkuloos *[A18.01] [[lülisambatuberkuloos]] (M49.0) *[A18.02] teiste liigeste tuberkuloosne artriit *[A18.03] teiste luude tuberkuloos *[A18.09] muu luu- ja lihaskonna tuberkuloos * [M01.1] tuberkuloosne artriit * [M90.0] luutuberkuloos ===Lülisambatuberkuloos=== [[Lülisambatuberkuloos]] (varem ''Pott's disease'') on luu- ja liigesetuberkuloosi vorm, mille korral on nakkusega haaratud ka [[lülisammas]]. Lülisambatuberkuloosi esineb 1 protsendil tuberkuloosihaigetest. Lülisambatuberkuloosi vormid on * tuberkuloosne spondülodistsiit ja * tuberkuloosne spondüliit.<ref name="u4WTX" /> Lülisambatuberkuloosi korral tekkis varem sageli teravanurgaline küür ehk [[gibbus]]. Lülisambatuberkuloosi esmakirjeldajaks peetakse inglise kirurgi [[Percivall Pott]]i, kes kirjeldas seda 1779. aastal. ==Kesknärvisüsteemi tuberkuloos== Kesknärvisüsteemi tuberkuloos on kesknärvisüsteemi põletikuline haigus. * ajukelmetuberkuloom (''tuberculoma meningeale'') [A17.1] * peaajutuberkuloom (''tuberculoma cerebri'') [A17.8] *** närvisüsteemi muu tuberkuloos *** peaaju tuberkuloos *** seljaaju tuberkuloom *** seljaaju tuberkuloos *** peaaju tuberkuloosne abstsess (''abscessus tuberculosus cerebri'') *** tuberkuloosne meningoentsefaliit *** tuberkuloosne müeliit *** tuberkuloosne polüneuropaatia. Kesknärvisüsteemi tuberkuloosil on kolm kliinilist vormi: * [[tuberkuloosne meningiit]] * ''intracranial tuberculoma'' * ''spinal tuberculous arachnoiditis''. ===Tuberkuloosne meningiit lastel (1950. aastatel)=== [[Tuberkuloosne meningiit]] (''meningitis tuberculosis'') on tänapäeval kesknärvisüsteemi tuberkuloosi vorm, mille korral on nakkusega haaratud [[ajukelme]]. Tuberkuloosne meningiit oli varem suhteliselt sage ja raske haigus, millesse haigestusid lapsed esimesel 5–6 eluaastal. Meningiiti põhjustab tavaliselt bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos kaseoosse väärastuse staadiumis, vahel kopsutuberkuloosi hematogeense disseminatsiooni arenguga, aga ka kroonilise tuberkuloosse infektsiooni igal perioodil, kui organismi reaktiivsuses tekkis muutus neurotroofiliste ja immunobioloogiliste iseärasuste häirumise tõttu. Tuberkuloosne menigiit kulgeb salamisi, ohumärkideks võib olla lapse [[ärrituvus]]e tugevnemine, meeleolu muutus, apaatsus, isutus, kõhukinnisus, millele lisanduvad peavalu, põhjuseta [[oksendamine]] (nii söömise järel kui ka tühja kõhuga), vahel [[krambid]]. Kehatemperatuur võib kõikuda. Pulss võib aeglustuda ja esineda arütmiat. Esineda võivad vasomotoorsed häired, näovärvuse vaheldumine, punane dermografism, punased laigud ja [[pupillid]]e loid reageerimine [[valgus]]ele ja üldine [[hüperesteesia]]. Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptom, Brudzinski sümptom, kuklalihaste rigiidsus ka [[näonärv]]i ja [[silmalihas]]te paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob [[teadvus]]. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine – teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm; nüüdisajal, mil streptomütsiin on saadaval, on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.<ref name="9Ry73" /> ===Tuberkuloosne meningiit (2005)=== Tuberkuloosne meningiit võib areneda esmase tuberkuloosse infektsiooni käigus [[bakterieemia]] tagajärjel, aga võib ilmneda ka tüsistusena kopsutuberkuloosi reaktiveerumise või tuberkuloosi parameningeaalse kolde perforeerumise tulemusena. Tuberkuloosse meningiidi korral lokaliseerub protsess sageli [[ajupõhimik]]ul, mistõttu võivad ilmneda [[kraniaalnärvid]]e kahjustuse sümptomid, nagu peavalu, teadvuse häired, [[kuklakangestus]]. Haiguse kulg ja sümptomite dünaamika võib olla varieeruv, sõltudes ka teiste elundite haaratusest. Subarahnoidaalse ruumi infitseerumise korral lisandub difuusne meningiit. ==Endokriinnäärmete tuberkuloos== Endokriinnäärmete tuberkuloos ei ole haiguse eraldi vorm, kuid lisaks lümfinäärmetele (lümfisõlme vananenud termin) võib tuberkuloos olla ka paljudes inimorganismi [[sisenõrenääre|sisenõrenäärmetes]] (endokriinnäärmed), nagu [[ajuripats]]<ref name="3xWyX" />, [[kilpnääre]]<ref name="FJr29" />, [[kõrvalkilpnääre]], tüümus, [[neerupealis]]ed<ref name="Rm3Tp" />, [[kõhunääre]]<ref name="vilTt" />, [[munasari|munasarjad]]<ref name="oawYy" />, [[munandid]]<ref name="qZrRn" /> [[süljenäärmed]]<ref name="Vnsmr" /> jt. * [A18.81] kilpnäärmetuberkuloos * [A18.82] teiste eondokriinnäärmete tuberkuloos (ajuripatsituberkuloos, tüümusetuberkuloos). ====Tüümuse tuberkuloos==== Harva esineb primaarset tüümuse tuberkuloosi (''primary thymic tuberculosis'').<ref name="gSh2B" /> Pisut rohkem tuleb tüümuse tuberkuloosseid lesioone – kaseoossete lesioonidena ette miliaarse tuberkuloosi korral. On teatatud ka tüümuse tuberkuloomist. Tüümuse tuberkuloos ja [[tümo-lümfaatiline seisund]] esinevad koos üliharva. ==Südametuberkuloos== [[Südame tuberkuloos|Südametuberkuloos]]i korral (RHK-10 [A18.84]) on bakterinakkus haaranud [[süda]]me struktuure ja võib põhjustada tuberkuloosset kardiomüopaatiat, tuberkuloosset endokardiiti, tuberkuloosset müokardiiti ja [[tuberkuloosne perikardiit|tuberkuloosset perikardiiti]]. ===Tuberkuloosne perikardit=== {{vaata|Tuberkuloosne perikardit}} [[Tuberkuloosne perikardiit]] on [[perikardiit]], mida võivad põhjustada mükobakterite perekonna mõnede bakterite poolt esile kutsutud infektsiooni levik [[südamepaun]]a. Tuberkuloosset perikardiiti on raske diagnoosida, seda võidakse [[kompuutertomograafia]] jäädvustustel segi ajada [[tüümuse kartsinoom]]iga.<ref name="mEHOm" /> ==Nahatuberkuloos== [[Nahatuberkuloos]] (''lupus vulgaris'') ehk naha ja nahaaluskoe tuberkuloos (RHK-10 [A18.4]) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mille loovad ''Mycobacterium tuberculosis'', ''Mycobacterrium bovis'', aga ka BCG-vaktsiin võib nahatuberkuloosi esile kutsuda.<ref name="81kpU" /> Nahatuberkuloosi korral on haiguse kulg tavaliselt alaäge või krooniline ja esineb tavaliselt pea või kaela piirkonnas ühe või enama lesioonina. ''Lupus vulgaris'' algab pruunikaspunase maakuli või pehme paapulina, lesioonid kasvavad aeglaselt, hiljem haavanduvad ja paranevad. Nahatuberkuloosi vormid on: * ''tuberculosis verrucosa cutis'' * [[skrofuloderma]] (''tuberculosis colliquativa cutis'') * miliaarse tuberkuloosi nahavorm * tuberkuliid<ref name="2uniP" /> jmt. ===Skrofuloderma=== [[Skrofuloderma]] (''tuberculosis colliquativa cutis'') on nahaaluse koe tuberkuloosivorm, mille paige on kaela lümfisõlmede piirkonnas ja mis levib naha all olevast infitseerunud lümfisõlmest või ka luust või liigesest ning viib abstsessi ja haavandumiseni.<ref name="A29oR" /> Nahatuberkuloosi esmakirjeldus pärineb Laennecilt, 1826 kirjeldas ta enda ''tuberculosis verrucosa cutis''<nowiki>'</nowiki>t.<ref name="hokW3" /> ==Silmatuberkuloos== [[Silmatuberkuloos]] (RHK-10 [A18.5]) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis avaldub [[silmad]]e piirkonnas ja mille põhjustajaks võivad olla nakatumine ''Mycobacterium tuberculosis''<nowiki>'</nowiki>e, ''Mycobacterium bovis''<nowiki>'</nowiki>e, ''Mycobacterium africanum''<nowiki>'</nowiki>i, ja ''Mycobacterium microti''<nowiki>'</nowiki>ga peamiselt hematogeensel teel.<ref name="KTzwo" /> *[A18.50] silmatuberkuloos *[A18.51] tuberkuloosne kõvakesta-pinnapõletik *[A18.52] tuberkuloosne sarvkestapõletik (tuberkuloosne interstitsiaalne keratiit, tuberkuloosne keratokonjunktiviit) *[A18.53] tuberkuloosne korioretiniit *[A18.54] tuberkuloosne iridotsükliit *[A18.59] muu silmatuberkuloos. Silmade tuberkuloosi diagnoosimine võib olla problemaatiline kuna sageli ei ole tuvastatavaid aktiivse tuberkuloosi faase mujal organismis. ==Kongenitaalne tuberkuloos== {{vaata|Kaasasündinud tuberkuloos}} [[Kaasasündinud tuberkuloos]]i ehk kongenitaalset tuberkuloosi esineb harva ja arvatavasti seetõttu ei ole selle haigusvormi kohta teaduspublikatsioonides paljut mainitud. Varem kujutleti (näiteks [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt), et tuberkuloos ei nakka ja võib olla pärilik. 1950. aastatel oli [[teadus]] asunud seisukohale, et intrauteriinne tuberkuloosi ülekandumine on võimalik, kuid mitte germinatiivse nakatumise (s.o kepikese ülekanne [[seemnerakk|seemne-]] või [[munarakk|munarakuga]]) kaudu, vaid [[loode|loote]] nakatub ema organismis [[rasedus]]e ([[platsenta]]arne infektsioon) või [[sünnitus]]e ajal.<ref name="9iDj4" /> ==Tuberkuloosi retsidiiv== [[Tuberkuloosi retsidiiv]] ehk tuberkuloosi retsidiivjuht on tuberkuloosijuht, mille korral diagnoositakse tuberkuloos uuesti inimesel, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud tuberkuloosiravi ja paranenud. ==Tuberkuloos ja D-vitamiin== [[Kaltsiferoolid|D-vitamiinile]] omistatakse oluline roll makrofaagide aktivatsioonil, mille koostoimel CD4+ Th1 rakkudest vabastatav IFN-γ-ga piiratakse tuberkuloosi mükobakteri kasvu organismis. [[Tsütokiin]] [[gammainterferoon]] indutseerib inimeste makrofaagides [[1 alfa hüdroksülaas]]i aktiivsust ja konverteerib kaltsidiooli bioloogiliselt aktiivseks kaltsitriooliks, mis arvatakse mõjutavat soodsalt makrofaagide võimet surmata tuberkuloosi tekitajaid.<ref name="D8VFf" /> ==Tuberkuloos/HIV + koinfektsioon== HIV-nakkusega patsientidel võib tuberkuloosi diagnoosimine olla raskendatud, kuna enamik kasutusel olevatest testidest võib osutuda negatiivseks. HIV-positiivsetel isikutel esineb sagedamini kopsuvälist ja dissemineerinud tuberkuloosi.<ref name="wME00" /> Inimorganismis toimub tuberkuloosi mükobakteri ja HI-viirusnakkuse (topeltnakkuse) korral teatav "võimendumine", immunoloogiliste vastuste kiirenemine ja kurnatus, mille tulemusel võib saabuda surm. Arvatakse, et topeltnakatunuid on maailmas ligi 14 miljonit inimest. Tuberkuloosi seostatakse ligi 26%-l [[aidsisurm]]aga.<ref name="HS6LT" /> HIV-ravis kasutatava [[antiretroviirusravi]] ehk HAART- (''Highly Active Antiretroviral Therapy'') raviskeemi lülitatud ravimite manustamisel aidsihaigetele, kes põevad ka tuberkuloosi, võib tuberkuloos ajutiselt halveneda juba kahe nädala pärast – seda seostatakse vahel immuunsuse parenemisega. ==Tuberkuloosne intoksikatsioon== [[Tuberkuloosne intoksikatsioon|Tuberkuloosse intoksikatsiooni]] korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate eritatavate molekulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada, kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada, kuid tekivad sellised tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.<ref name="lRNQW" /> Tänapäeval ei kuulu laste ja noorukite tuberkuloosne intoksikatsioon ei kopsu- ega kopsuvälise tuberkuloosi hulka. ==Multiresistentse tekitajaga (MDR-TB)== {{vaata|Multiresistentne tuberkuloos}} [[Multiresistentne tuberkuloos|Multiresistentse tuberkuloosi]] ehk multiresistentse tekitajaga (MDR-TB) tuberkuloosi haigusjuhu korral on haigustekitaja resistentne samaaegselt kahe tuberkuloosi põhiravimi, [[isoniasiid]]i ja [[rifampitsiin]]i suhtes. Lisaks võib esineda resistentsus ka teiste TB-vastaste ravimite suhtes. Arvatakse, et multiresistentsust põhjustavad juhuslikud geneetilised mutatsioonid. Ravimiresistentsed ''M. tuberculosis''<nowiki/>'e tüved kujunevad ravimitundliku TB vale ravi tulemusena ja seega võivad siin rolli mängida ka süstemaatilised vead, mida on tehtud ravitava haigusega võitlemisel.<ref name="8Epgn" /> Multiresistentse tuberkuloosi alavormid on järgmised: * [[eriti resistentne tuberkuloos]] (''extensively resistant TB''; XDR-TB) resistentsus isoniasiidile, rifampitsiinile, ofloksatsiinile, ühele süstitavale ravimile (kanamütsiin amikatsiin kapreomütsiin) * [[äärmiselt resistentne tuberkuloos]] (''extremely drug resistant''; XXDR) resistentsus kõigile 1.rea ja 2.rea ravimitele.<ref name="l4S7N" /> Eestis on suurenenud ''M. tuberculosis''<nowiki>'</nowiki>e multiresistentsete MDR tüvede isoleerimissagedus. Eesti, koos teiste Balti riikidega, on kantud multiravimiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) ohumaade nimekirja.<ref name="gAV45" /> 2009. ja 2012. aastal avastati ligi 450 000 uut [[multiravimiresistentne tuberkuloos|multiravimiresistentse tuberkuloosi]] (MDR-TB) haigusjuhtu.<ref name="M356k" /> ==Tuberkuloosi tõvekindlus== Paljudel inimestel on tuberkuloosi suhtes kaasasündinud vastupanuvõime (immuunsus) – madala tuberkuloositekitajate arvu korral ringlevad need mõnda aega [[veri|veres]] ja hävitatakse seejärel [[valgelibled]]es ja [[lümfikude|lümfikoes]]. <ref name="Wi6J0" /> Tuberkuloosi mükobakteri nakkuse korral suudab enamiku täiskasvanud tervete inimeste (90–95%) omandatud immuunsus, mis toimib nimetatud bakteri peatamisel spetsiifiliste antigeenidega [[T-rakk]]ude ja makrofaagide läbi, bakteri leviku ka peatada<ref name="rTDQm" /> == Tuberkuloosse protsessi arenemine ja patogeensus == 1950. aastatel eristati esmast, teisest ja kolmandast staadiumi. Esmane staadium: peamiseks patoloogilis-anatoomiliseks vormiks on esmane kompleks, mis koosneb tuberkuloositekitajate sissetungikohale tekkivast koldest ja regionaalsete lümfisõlmede koldest. Sissetungile järgneb spetsiifiline kaitsereaktsioon ja organism muutub tuberkuloosibakterite suhtes allergiliseks. Esmase aerogeense sissetungi korral kutsub haigustekitaja esile [[bronhide limaskest]]al esmase [[alveoliit|alveoliidi]]. Esmase kolde piirkonnas tekib algul eksudatiivne, hiljem produktiivne põletik ja kudede lümfotsütaarne infiltratsioon, moodustub spetsiifiline tuberkuloosne kude (granuloom) epiteliodsete ja gigantsete rakkude kuhjumisega. Esmase staadiumi haigusprotsess on lokaliseerunud esmases kompleksis ja selle sagedasim paige on kopsud. Iga hetk võib toimuda, kas siis immuunbioloogiliste omaduste muutumisel või nõrgenemisel, protsessi generaliseerumine või teise staadiumisse arenemine. [[Tuberkuloosikolle]] kasvab ja võib murda ennast läbi keha loomulikesse kanalitesse: bronhid, soolestik, kuse-sugutrakt jne, siis tekivad intrakanalikulaarsed [[metastaas]]id. Sageli esineb lümfogeenset levikut lümfisõlmede aheliku kaudu kuid tähtsaimaks peeti hematogeenseid metastaase, mis määrasid ära teise staadiumi prognoosi, kuna bakterite paljunemine on jõudnud maksimumi ja nende osaline hävimine põhjustab toksiliste nähtude tekkimist. Teise staadiumi vältel võib protsess vaibuda, areneda suhteline immuunsus ja väheneda tundlikkus haigustekitajate (viiruse, 1957) suhtes, bakterid on blokeeritud jääkkolletesse ja sealt võivad nad ebasoodsate tingimuste korral taaselustuda. Kolmas faas lokaliseerub reaktiivse põletiku laia tsooniga kopsudes, kus ülekaalus on proliferatiivsed protsessid, paranemine armistumise ja lubjastumise teel ja lümfisõlmede kahjustuse puudumine. Kuid tuberkuloosne protsess ise ei mahu selle skeemi raamesse, kuna protsess toimub laineliselt ja ei järgi kirjeldatud raamistikku. Seetõttu liigitati protsess kahte staadiumisse: esmane nakkus ehl esmase tuberkuloosi staadium (vastab esmasele ja teisesele staadiumile) ja reinfektsiooni staadium (teatud määral ühtib kolmandase staadiumiga).<ref name="Kl74E" /> === 1970. aastatel === Spetsiaalsed rakud tungivad läbi [[kapillaarid]]e seinte tuberkuloosi põletikukoldesse, piiravad selle tuberkuloosse põletikulise vohandiga ja moodustavad tuberkuloosile iseloomuliku, käävjatest rakkudest koosneva köbrukese, mille keskel on kärbunud kude ja toimub juustundumine ([[kaseoos]]). Köbruke (tuberkuloosikolle) armistub, kaseoosne mass, mis sisaldab eluvõimelisi (praktiliselt kogu inimese elu) tuberkuloositekitajaid, lubjastub ja luustub<ref name="qCVie" /> Teisene tuberkuloos – teatud seisundite korral (nagu sugulise küpsemise periood, [[haigus]]ed, näiteks [[suhkurtõbi]], psüühilised traumad, [[vaimuhaigused]] jt), võib omandatud immuunsus tuberkuloosi suhtes nõrgeneda ja esmased lubjastunud kolded võivad muutuda organismisisesteks nakkusallikateks, põhjustades teisest tuberkuloosi. ===Esmane tuberkuloosne kompleks=== Esmane tuberkuloosne kompleks ehk tuberkuloosi esmane kompleks ehk esmane kompleks on tuberkuloosi esmase haigusprotsessi paige, sagedamini kopsud, mis koosneb põletikulisest kopsukoldest, regionaalsete lümfisoonte ja -sõlmede põletikust. Esmase tuberkuloosse kompleksi taandareng algab kopsukoldest, mis aja jooksul imendub või lubjastub ja luustub tekib nn eluaegne Ghoni kolle. ===Tuberkuloosne põletik=== [[Tuberkuloosne põletik]] on granulomatoosne põletik. Tuberkuloosibakteritega infitseeritud kopsudes võivad moodustuda nn granuloomid, mida iseloomustavad aktiveeritud [[alveolaarmakrofaag]]ide ja [[lümfotsüüt]]ide kogumid, mille ülesanne pole seni päris selge, arvatakse, et need tekivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-immuun)süsteemi funktsioonidest lähtuvalt ning püüavad lahustuvate [[kemokiin]]ide ja [[tsütokiin]]ide toimel moodustada haiguskolde ümber "kaitserakkude" kihti, mis peaks takistama bakterite edasist levikut.<ref name="zFzWz" /> Esmase tuberkuloosse põletiku mõjul muutub organismi reaktiivsus, tekib [[allergia]].<ref name="qCVie" /> Tuberkuloosi mükobakter nakatab alveolaarmakrofaage ja indutseerib [[TNF-α]] vahendusel nende hukkumise (kas [[apoptoos]]i ehk [[nekroos]]i näol). Tuberkuloositekitaja vastane immuunsus on suhteline ja püsib nii kaua, kui organismis esineb eluvõimelisi tuberkuloositekitajaid või BCG rakke. ===Tuberkuloosne abstsess=== [[Tuberkuloosne abstsess]] on koondnimetus tuberkuloosibakterite tekitatud abstsesside kohta, mis võivad kaasuda mitmete tuberkuloosivormidega. On teateid peaaju, [[põrn]]a, [[tüümus]]e, munasarjade ja luude tuberkuloossete abstsesside kohta. Kopsutuberkuloosiga võib kaasneda esmase kopsukolde lagunemine ehk tuberkuloosne destruktsioon, mis tekitab tühiku (kaverni). Tuberkuloossete abstsessidega seotud sümptomaatika pole selge, paljud tuberkuloosihaigetel ei tõuse abstsessikohas temperatuur ja nad ei tunne seal valu. Tuberkuloosne abstsess võib tekkida tuberkuloosse 'sõlme' sisu vedeldumise tulemusel. Kirurgiliste sekkumiste ja ka abstsesside iseenesliku 'puhkemise' kohta on varasemast ajast pärit teadetes avaldatud arvamust, et abstsessi drenaaž võis viia teisese nakatumiseni. Tuberkuloosset ajuabstsessi (TBA) võib esineda kesknärvisüsteemi tuberkuloosi korral – TBA on piiritletud, võib sisaldada mäda ja on kaetud tiheda kapsliga.<ref name="RvGEl" /> Tuberkuloosset ajuabstsessi võidakse ka tänapäevaste diagnostikaseadmetega saadud piltidel segi ajada ajutuberkuloomiga. ==Tuberkuloosiregister== Eesti [[tuberkuloosiregister]] on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja meditsiiniregister, mis asutati 1997. aastal. Tuberkuloosiregister koostab tuberkuloosi statistilist aruandlust, registreerib tuberkuloosijuhte ning analüüsib ravi kulgu ja tõhusust, mille põhjal saaks välja töötada tuberkuloositõrjemeetmeid, korraldada tervishoiuteenuseid ning teha teaduslikke ja epidemioloogilisi uurimistöid. Registri elektroonilises andmebaasis on andmed alates 1987. aastast.<ref name="NoGfo" /> ==Tuberkuloosihaigestumus== Tuberkuloosihaigestumuse all võidakse silmas pidada ka teatud riigis välja töötatud rahvatervise alast infosüsteemi, mis võib sisaldada tuberkuloosi ennetamise, nakatumise, haigestumise või tõrjega seotud andmete kogumist, töötlemist, analüüsi, edastamist, avaldamist, säilitamist jm. Andmed tuberkuloosihaigestumuse avastamise kohta on varieeruvad, sageli juhuslikud, ja ei kajasta tegelikku tuberkuloosihaigete arvu, nii võis MTO andmetel 2013. aastal kusagil tervishoiusüsteemis jääda märkamatuks umbes 3 miljonit tuberkuloosi nakatunud inimest.<ref name="UESj7" /> ===Maailmas=== Suurem levimus [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Sri Lanka]]l, [[Aafrika]]s, [[Mehhiko]]s, Lõuna-Ameerika läänerannikul. [[Lääne-Aafrika]] [[regioon]]is, kus parajasti käimas 2014. aastal alanud [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia|Ebola viirushaiguse epideemia]], on tuberkuloosi põhjustajaks valdavalt ''[[Mycobacterium africanum]]''. *85 protsendil haigusjuhtudest põevad tuberkuloosihaiged [[kopsutuberkuloos]]i. ===Eestis=== ====Tuberkuloos Nõukogude Eestis elanud lastel==== 1957. aasta lastehaiguste õpiku kohaselt olid [[Eesti NSV|Eestis]] esimesel kolmel eluaastal nakatunud tuberkuloosi 30–40% lastest.<ref name="GS4MQ" /> Laste esmane nakatumine tähendab tuberkuloosi haigestumist enamasti imikutel. Vanematel lastel kulgeb haigus märkamatult ja jääb seejärel määramata ajaks mitteaktiivseks, võib aga lapse organismile ebasoodsate seisude korral üle minna aktiivseks vormiks. 2.–5. eluaastal põeb umbes 40% tuberkuliinile positiivselt reageerivatest lastest aktiivset protsessi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi. Kliinilise uurimise andmetel oli 85,2% vanemaealistel lastel, kes reageerisid tuberkuliinile positiivselt, tuberkuloosne protsess kliiniliselt stabiilne. =====Lahkamisel===== Lahkamisandmete põhjal tuvastas Ghon tuberkuloosi progresseeruvaid vorme järgmiselt: * imikutel 94%-l * 2–3-aastastel 70%-l * 4–7-aastastel 30%-l * 8–14-aastastel 20%-l. Tuberkuloosi suremus moodustas 15–17-aastastel tütarlastel peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest. ====2013. aasta statistika==== 2013. aastal haigestus Eestis tuberkuloosi peaaegu 300 inimest. Noorim haigestuja oli üheaastane ja vanim 102-aastane.<ref name="ERR" /> Eestis on Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud esmased tuberkuloosi haigusjuhud<ref name="terviseamet2014" />: {| class="wikitable" |- bgcolor="lightgrey" ! Kuu || Esmased haigusjuhud |- | [[jaanuar]] || 22 |- | [[veebruar]] || 20 |- | [[märts]] || 15 |- | [[aprill]] || 17 |- | [[mai]] || 14 |- | [[juuni]] || 13 |- | [[juuli]] || 17 |- | [[august]] || 17 |- | august || 17 |- | [[september]] || 18 |- | [[oktoober]] || 15 |- | [[november]] || 21 |- | [[detsember]] || 11 |- | Kokku || 200 |} ==== 2015 ==== {| class="wikitable" |- bgcolor="lightgrey" ! Kuu || Esmased haigusjuhud (sh hingamiselundite tuberkuloos) |- | jaanuar || 15 (15) |- | veebruar || 15 (14) |- | märts || 17 (14) |- | aprill || 16 (15) |- | mai || 14 (12) |- | juuni || 12 (11) |- | juuli || 18 (16) |- | august || 16 (16) |- | september || 15 (13) |- | oktoober || 7 (7) |- | november || 9 (7) |- | detsember || 12 (10)<ref name="lvfby" /> |- | Kokku || 166 (150) |} ===Malawis=== Tuberkuloos on [[Malawi]]s suur terviseprobleem. 2013. aastal avastati 20 335 uut ja retsidiividega tuberkuloosijuhtumit ja 1400 surmajuhtumit. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i hinnangul saavad Malawis diagnoositud ainult 78% tuberkuloosijuhtudest.<ref name="H3Jbq" /> ==MTO statistika== [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i 2013. aasta aruande andmetel haigestus tuberkuloosi maailmas ligi 8,6 miljonit inimest ja suri 1,3 miljonit. Hinnanguliselt olid 8,6 miljonist tuberkuloosijuhust 1,1 miljonit inimest (13%) tuberkuloos/HIV + koinfektsioonised ja 75% neist Aafrika regioonis.<ref name="0Govb" /> ==Tuberkuloosiennetus== ===Tuberkuloosivaktsiinid=== {{vaata|BCG-vaktsiin}} Prantsuse bakterioloogid [[Leon Charles Albert Calmette]] ja [[Camille Guérin]], kes töötasid Pasteuri Instituudis, alustasid vaktsiini tarbeks bakteritüve väljatöötamist 1908. aastal. Nad kasvatasid tuberkuloosset rinnapõletikku põdevalt lehmalt eraldatud veisetüüpi tuberkuloosibaktereid leeliselisel söötmel, mis sisaldas [[veisesapp]]i, 13 aastat, kasvatades uute omadustega tuberkuloosipisiku ''Bacillus Calmette-Guérin''<ref name="EaOCw" /> (lüh BCG, ''M. bovis BCG''). BCG vaktsiini tõttu toimus [[Lübeck]]is [[1930]] traagiline õnnetus (''The Lübeck disaster (1930)'') – professor Deycke vaktsineeris Pasteuri Instituudist saadud BCG-ga vastsündinuid suukaudselt. 4–6 nädalat pärast vaktsineerimist haigestusid paljud imikud tuberkuloosi. 250 vaktsineeritust 73 surid esimesel aastal ja 135 nakatusid, kuid tervenesid. Uurimisaruande kohaselt põhjustas õnnetuse BCG-vaktsiin, mis oli saastunud nakatumisvõimeliste tuberkuloositekitajatega Lübecki laborites.<ref name="2XQML" /> See eriline nõrgestatud virulentsusega kultuur loetakse inimesele kahjutuks ja sobilikuks immuniseerimiseks. Vastsündinuile (5., 7., 9. päeval) anti pool tundi enne rinnale panekut piimaga ''per os'' elusat kultuuri (0,01), mis emulgeeritud 2 ml-s [[suhkur|suhkru]] ja [[glütseriin]]iga vees. Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahaaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30% alkoholi või 2% karbolilahusega. 2 ml ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsesse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1&nbsp;cm<sup>2</sup> pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakse skarifikatsioonikohale üheks tunniks. Revaktsineeritakse üksnes neid lapsi, kes ei ole tuberkuloosist nakatatud ja reageerivad [[tuberkuliin]]ile negatiivselt; seda tehakse teisel ja seitsmendal eluaastal ning IV, VII ja X klassis.<ref name="Y9EAw" /> Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineeritakse]] [[vastsündinu]]id tuberkuloosi vastu [[tuberkuloosivaktsiin]]iga (BCG-vaktsiin – tuberkuloosi tekitaja, elus, nõrgestatud). Arvatakse, et see annab väikelastele nakkuskaitse raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei pruugi anda tuberkuloosi vastu eluaegset kaitset.<ref name="U0bbt" /> BCG vaktsiini, manustatud rohkem kui 3 miljardit doosi<ref name="6TIGH" />, nakkuskaitse on varieeruv, mitte alati rahuldav, ulatudes 0–85 protsendini ja oleneb mitmest tegurist.<ref name="JE3iG" /> ==Tuberkuloosiravi== WHO Global TB programmi juhi [[Mario Raviglione]] sõnul on viimase 15 aasta jooksul ravitud 56 miljonit tuberkuloosihaiget ja päästetud 22 miljoni inimese elu.<ref name="UESj7" /> ===Tuberkuloosisanatoorium=== 19. sajandil ja 20. sajandi algusaastatel oli tuberkuloosihaigete ravis oluline koht sanatooriumidel ning mitmel pool maailmas asutati [[tuberkuloosisanatoorium]]e. Tuberkuloosisanatoorium oli koht, kuhu paigutati osad tõenäoliselt nakkusohtlikud tuberkuloosihaiged pärast perekonnast ja ühiskonnast eraldamist, osalt raviks, kus nad elasid pikka aega koos.<ref name="g3hYw" /> Tuberkuloosisanatooriumid ;[[India]]s: * 1906 – Tilaunia, Ajmeri lähistel; * 1909 – ''Hardinge Sanatorium'', Dharampore (Shimla Hills); * Arogyavaram, ''Union Mission Tuberculosis Sanatorium'' (UMTS), 5&nbsp;km kaugusel Madanapalle'ist, ''Chittoor District of Andhra Pradesh''; ; [[USA]]-s * 1885 – ''Adirondack Cottage Sanitarium'', Saranac Lake, New York, mille asutas Dr [[Edward Livingston Trudeau]]; ====Helioteraapia==== [[Helioteraapia]] – kokkupuude loodusliku [[päikesevalgus]]ega ([[Päike]]se käes [[päevitamine]]) kaotab üsna tõhusalt nahatuberkuloosi ''lupus vulgaris''<nowiki/>'e<ref name="4XkTE" /> korral nahalesioone – ilmselt selle avastuse eest (ta ravis tuberkuloosseid nahalesioone [[ultraviolettkiirgus]]ega<ref name="tveFs" />) sai [[Niels Ryberg Finsen]] 1903. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]]. ====Õhuravi==== Inglise [[kirurg]] [[George Bodington]] avaldas 1840 essee "Bodington on the Treatment and Cure of Pulmonary Consumption". Essees kirjeldas Bodington tuberkuloosihaigete ravi üsna tavatute meetoditega: kuiv õhk, tervislik dieet, kerge treening ja tervislik keskkond (hiljem sai tuntuks kui sanatooriumimeetod (spetsiaalsed keskused) ja [[õhuravi]]). Bodingtoni esseed peeti ülbeks ja enesekindlaks, ta justkui lõpetanuks igasuguse arutluse tuberkuloosi põhjuste, allikate ja loomuse kohta, pidades neid juba piisavalt teadaolevateks või, selles osas mis puudutab patsientide ravi, mitte tähelepanuväärseteks. Ta soovis ravida patsienti loomulike, ratsionaalsete ja edukate meetoditega ning väitis, et 1/5 iga-aastastest surmadest Inglismaal on seotud TB-ga (''consumption''), kuid tervenemisest pole miskit kuulda, või pole seda ilmaski oodata.<ref name="Wikipedia, the free encyclopedia" /> Õhuravi (''open air treatment'') pakuti ka tuberkuloosisanatooriumides, kus tuberkuloosihaiged sätiti lahtistele rõdudele. === 1970. aastad === Tuberkuloosihaige ravis eristati NSV Liidus järgmisi ravirežiime: * maksimaalselt säästev voodirežiim – tuberkuloosi ägedas faasis; * suhteliselt säästev voodirežiim, 5–6 tundi lamamist päevas ja jalutamist mitte üle 1/2 tunni päevas – protsessi vaibumise ajal; * treeniv režiim, 3–3 1/3 tundi päevas lamamist, 1 1/2 – 2 tundi jalutamist vaheldumisi kerge tööga – tuberkuloosi paranemise ajal *adapteerumine – pärast tuberkuloosist tervistumist harjutamine terve inimese töö- ja eluviisiga. Looduslikke ravitegureid – [[õhk]]u, [[vesi|vett]] ja [[päike]]st kasutada ettevaatlikult ja vastavuses ravirežiimiga. Kevadel ja sügisel suunatakse haigeid lõunapoolsetesse pehme kliimaga kohtadesse, näiteks Krimmi lõunarannikule püstitatud sanatooriumidesse. [[Ravitoitlustamine|Ravitoitumisel]] on tähtis osa [[vitamiinid]]el ja [[vitamiinipreparaat]]idel: [[A-vitamiin|A-]], B-kompleksi ja [[kaltsiferoolid|D-vitamiin]]il, mille defitsiiti tuberkuloos<ref name="BjBht" /> ja tuberkuloosiravimid võivad soodustada ja esile kutsuda. D-vitamiini avitaminoos võib tuberkuloosi aktiveerida. [[Vitamiinid|Vitamiine]] saaks värsketest marjadest ja mahladest, võist ja maksast, kuid lisaks on soovitatav tarvitada [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiine]] ja [[C-vitamiin]]i puhtal kujul. Tuberkuloosihaigete laste toit peab olema kaloririkas ning sisaldama piisavas koguses [[valk]]u ja [[rasv]]a. Toit olgu mitmekesine ([[piim]], [[rõõsk koor]], [[hapupiim]], [[kefiir]], [[kohv]], [[kakao]], [[või]], [[muna (toiduaine)|munad]], [[liha]], [[sink]], [[kaaviar|kalamari]], [[juust]], [[köögivili]], [[puuvili]]).<ref name="eREQm" /> ===Tuberkuloosiravimite toime tuberkuloosibakterile=== Tuberkuloositekitaja ainevahetus muutub, kui lisada söötmele tuberkuloosiravimeid, kuid bakter kohaneb ravimitega ja mõne kuu pärast muutuvad nad ravimiresistentseks, st ravimid mikroobi enam ei kahjusta.<ref name="EaOCw" /> Tuberkuloosiravimid ei ole haigustekitaja suhtes spetsiifilised – selle all mõeldakse kokkuleppelist raviskeemi erinevate ravimi toimeainetega. Tuberkuloosi medikamentoosne ravikuur kestab sõltuvalt paikmest ja haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–36 kuud. Raviskeem koosneb vähemalt neljast preparaadist, millele haigustekitaja on tundlik (võimalusel testitult), ja enamasti alustatakse ravi haiglas. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Raske haigusvormi korral võib ravi kesta kuni kaks aastat.<ref name="ERR" /> Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi.<ref name="M. P. Powell, Dr. O. Fischer" /> Eesti on osalenud kahe multiresistentse tuberkuloosi ravimi uuringus.<ref name="ERR" /> ===Tuberkuloosiravimid 1970. aastatel=== *I rea ehk põhirea preparaadid – [[streptomütsiin]], isonikotiinhappe hüdrasiidid ([[tubasiid]], [[ftivasiid]], [[larusaan]], [[metasiid]], isoniasiid, isonikotiinhappe hüdrasiid jt), naatriumparaaminosalitsülaat, rifampitsiin (võib muuta uriini, röga ja higi värvuse oranžiks), etambutool, pürasiinamiid. Tuberkuloosivastane ravi pidi olema pidev, kestusega vähemalt 1–2 aastat ja kombineeritud 2–3 ravimiga. Ägedas faasis anti koguni kolme I rea preparaati, seejärel kaht, millest üks pidi olema kas [[streptomütsiin]] või isonikotiinhappe hüdrasiid. Haigustekitajatega kokku puutunud inimeste kemoprofülaktikas on kasutusel isoniasiid, mida manustatakse 9 kuu vältel. Tuberkuloositekitajate resistentseks muutumisel I rea preparaatidele, saadi ravi jätkata nn II rea ehk reservrea preparaatidega, milleks olid [[tsükloseriin]], [[kanamütsiin]], [[viomütsiin]], [[etionamiid]], [[pürasinamiid]], [[tiboon]], [[etoksiid]]<ref name="5Z808" />[[amikatsiin]], [[kapreomütsiin]], [[ofloksatsiin]], [[para-aminosalitsüülhape]]. ====Tuberkuloosiravimite kõrvalnähud==== Suurteks tuberkuloosiravimite manustamise kõrvalnähtudeks, mille korral tuleks ravimi manustamine lõpetada, võidakse pidada: * [[eksfoliatiivne dermatiit|eksfoliatiivset dermatiiti]], mida võivad põhjustada kõik tuberkuloosiravimid, reaktsiooni põhjustanud ravimit ei tohi sellele haigele enam manustada; * üldreaktsioone, nagu [[šokk]], palavik, [[lööve]], mida võivad põhjustada kõik tuberkuloosiravimid, sagedamini aga rifampitsiin, streptomütsiin, kanamütsiin, pürasiinamiid; * nägemishäireid, põhjustajad etambutool, streptomütsiin; * toksilist hepatiiti, mida võivad põhjustada isoniasiid, rifampitsiin, pürasiinamiid; * tasakaalu- ja kuulmishäireid, mida võivad põhjustada streptomütsiin, kanamütsiin, isoniasiid. Väikesed kõrvalnähud: Väikesteks tuberkuloosiravimite manustamise kõrvalnähtudeks, mille korral enamuses juhtudest võib ravi jätkata, vajadusel ka ravimi annuseid vähendada, võidakse pidada: * kergeid naha reaktsioone, nagu mitteväljendunud allergiline lööve, naha sügelemine jne; * liigese- ja lihasevalusid, paresteesiaid, mida põhjustavad peamiselt isoniasiid, vähem pürasiinamiid ja ofloksatsiin; * mao-sooletraktiga seotud kaebusi – valusid, kõrvetisi, oksendamist, kõhulahtisust, mis tekivad peamiselt rifampitsiinist, isoniasiidist, etioonamiidist; * kandidoosi, põhjustajaks rifampitsiin ja ofloksatsiin.<ref name="XnmOn" /> ===Tuberkuloosiravimite maksumus=== [[NSV Liit|NSV Liidus]] said kõik tuberkuloosihaiged tasuta nii ravimeid kui ka kvalifitseeritud [[arstiabi]]. ====Eestis (alates 2004)==== {{ajakohasta}} Kõik [[tuberkuloosiravimid]] on tuberkuloosi medikamentravi vältel patsientidele Eestis tänapäeval tasuta, need ostetakse [[sotsiaalministeerium]]i kaudu tehtavate [[riigihange]]tega<ref name="FGVEH" /> ja nende eest tasub [[otseselt kontrollitav ravi|otseselt kontrollitava ravi]] (OKR) raames [[tuberkuloositõrje programm]]. Alates 2011. aastast on tuberkuloosihaigetel võimalus saada alkoholisõltuvuse tasuta ravi.<ref name="656Kx" /> Tuberkuloosiravi ligikaudne maksumus: * 80% juhtudel on ravikuur 6–8 kuud ja ravi maksumus 1000 – 25 000 krooni; * ravimiresistentsuse korral kestab ravikuur kuni 2 aastat ja ravi maksumus on 50 000 – 150 000 krooni.<ref name="XnmOn" /> ===Tuberkuloosiravi Eestis (2005)=== Vastavalt Eesti Kopsuarstide Seltsi kinnitatud tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhistele määrab Eestis tuberkuloosiravi pulmonoloog.<ref name="QpnHl" /> Tuberkuloosiravi eesmärkideks on seatud tuberkuloosihaige paranemine; aktiivsest tuberkuloosist või selle hilistagajärgedest tingitud suremuse vältimine; tuberkuloosi retsidiivide vähendamine; ravimiresistentsete haigusjuhtude tekke ja leviku piiramine ja tuberkuloosi nakkusohu vähendamine ühiskonnas. Tuberkuloosiravi on pikk (6–24 kuud), mistõttu võidakse rakendada otseselt kontrollitavat ravi (OKR), mis võib tähendada tuberkuloosiravimite võtmist meditsiinipersonali vahetu kontrolli all. Ravi komponentideks võivad olla: * [[tuberkuloosi antibakteriaalne ravi]], * [[tuberkuloosi kirurgiline ravi]], * [[tuberkuloosi sümptomaatiline ravi]], * režiim, dieet. ===Tuberkuloosi kirurgiline ravi=== 1696. aastal teatas Rooma arst Gorgio, et tuberkuloosihaige tervenes pärast [[mõõgahaav]]a rinnas, mis tekitas [[õhkrind|õhkrinna]]. Sellest sai arvatavasti alguse kopsu kokkulangemise teraapia.<ref name="JCx0P" /> Tuberkuloosi kirurgiline ravi võib vaadelda kompleksravi ühe etapina, mille näidustuseks võib lugeda * konservatiivselt kontrollimatut verejooksu, * drenaažiga mitteravitavat või retsidiveeruvat õhkrinda. Kirurgilist ravi võidakse kaaluda ka protsesside korral, mis konservatiivse raviga tõenäoliselt ei parane ja haiguskolde või haigestunud kopsuosa eemaldamine võiks tuberkuloosi seisukohast kuratiivseks osutuda. ===Rahvameditsiin, tuberkuloosi taimravi jm=== Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste [[taimed]]e saadused ja/või neist eraldatud ained: ''[[Acalypha indica]]'', [[aed-liivatee]]<ref name="n0wzw" />, ''[[Allium cepa]]'', ''[[Aristolochia taliscana]]'', [[barbadose tsesalpiinia]], ''[[Byrsonima crassa]]'', ''[[Canscora alata]]'', [[harilik aaloe]]<ref name="lWS7u" />, [[harilik aprikoosipuu]] ([[aprikoos]]idest valmistatud ekstraktid)<ref name="jxo4F" />, [[harilik mürt]], [[häbelik mimoos]], [[india nonipuu]], ''[[Kalanchoe integra]]''<ref name="NdIZQ" />, [[küüslauk]], [[punamarjane kamalapuu]]<ref name="HpWgW" />, [[orgasmi-pagoodipuu]]<ref name="rJXIZ" />, ''[[Salvia hypargeia]]'', [[vasika justiitsia]]<ref name="Ojour" />, ''[[Euclea natalensis]]'', [[viietine mungapipar]], ''[[Vitex trifolia]]''. ==Tuberkuloositõrje== Nõukogude Liidus arvati 1970. aastatel, et tuberkuloositõrje meetmed (pisikuid levitavate haigete peredele anti eraldi korterid, tuberkuloosihaigel oli õigus suuremale elamispinnale, tasuta ravi, laste isoleerimine haigetest kas [[lastekodu]]desse või [[sanatoorium]]idesse jmt meetmed) on nii edukas, et lähitulevikus on oodata selle ohtliku haiguse likvideerimist. Tänapäeval viiakse Eestis läbi tuberkuloosihaigete kontaktsete uurimist ja profülaktilist ravi. [[Tuberkuloosihaige kontaktsed|Tuberkuloosihaigete kontaktseteks]] loetakse pereliikmed, haigega ühes ruumis töötavad inimesed, lähemad korterinaabrid, tuttavad-sõbrad, kellega toimub tihedam elukondlik suhtlemine. Kontaktsete jälgimine ja pöördumisel tehtavad uuringud sarnanevad tuberkuloosihaigele tehtavate uuringutega: rindkere röntgenogramm, tuberkuliintest, kaebuste esinemisel ka röga bakterioloogiline uuring ning vajadusel profülaktiline tuberkuloosiravi. ==Tuberkuloos ja ravimid== Pikemaajaline ravi [[immunosupressiivsed ravimid|immunosupressiivsete ravimitega]] võib esile kutsuda tuberkuloosisurma.<ref name="QbpwP" /> ==Termin== Hiina kirjutised, mis pärinevad 2–3 sajandit eKr, kirjeldasid seisundit "Leoping", mis tõenäoliselt oli tuberkuloos. Fracastonius Veronast (1478–1553) kasutas terminit ''phthisis'' kopsutuberkuloosi korral. Nimetust ''tuberculosis'' kasutasid esimesena [[René Théophile Hyacinthe Laënnec]] ning tema kolleeg ja sõber [[Gaspard Laurent Bayle]]. René Théophile Hyacinthe Laënnec võttis nõuks arvata, et kõik ''tubercular phenomena'' (''phthisis, scrofula'' ja miliaarne) on ühe haiguse ilmingud. Terminit "valge katk" (''White plaque'') kasutas esimesena Oliver Wendell Holmes. Kopsutuberkuloosi kohta on kasutatud ka termineid ''pulmonary consumption'', ''tisic, tissick''<ref name="TULzP" /> (17. saj), ''wasting disease'', ''Morbus Koch'', ''tabes pulmonalis'', ''hectic fever'', ''asthenia'', ''galloping consumption''. Nahatuberkuloosi vormi skrofuloderma kohta on varem kasutatud terminit ''King's Evil''. Rigveda's kannab tuberkuloos osade allikate alusel nime 'Rajyakshma'. Tuberkuloosi kohta kasutatakse ka termineid "tiisikus", TBC, "valge katk", "valge surm". ==Ajaloolist== Vanimaks tuberkuloosileiuks peetakse 500 000 aasta vanuse ''[[Homo erectus]]''<nowiki/>'e [[kivistis]]e kolju uurimisel tuvastatud ''[[Leptomeningitis tuberculosa]]'' 'jälgi'.<ref name="kGXMb" /> Tuberkuloos on teadlaste arvates inimeste seas levinud vähemalt 70 000 aastat. Egiptuse preester Nespaheran (1000 eKr) võis põdeda luu- ja liigesetuberkuloosi. Ebersi papüürus võib sisalda kahte kaela lümfisõlmede tuberkuloosi kirjeldust. Archilochus (719–633 eKr) liigitas ''tubercle'' koos [[kasvaja]]tega ''[[phymata]]''<nowiki/>'de hulka. [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt arvas, et kopsutuberkuloos (tolleaegne nimetus ''pulmonary phthisis'') ei nakka, võib olla pärilik ja tuberkuloosiga seotud "phymata" (''tubercle'') teket ja esinemist.<ref name="812U6" /> [[Aristoteles]] kirjeldas ''skrofula''<nowiki/>'t tiisikusega sigade nahal ja arvas need nakkuslikeks.<ref name="QBHWo" /> Aretaeus Kapadookiast kirjeldas üsna täpselt kliinilist tuberkuloosi (ka [[diabeet]]i). [[Aulus Cornelius Celsus]] võis mainida vahendeid tuberkuloosi raviks.<ref name="jda3N" /> [[Ibn Sīnā|Avicenna]] pakkus, et tuberkuloos on nakkuslik. [[Girolamo Fracastoro]] kirjutas 1546. aastal tuberkuloosi kui kopse "vallutava" haiguse nakkuslike viirushaiguste hulka, mille põhjustajaks pidas ta nähtamatuid, kuid miskit moodi elavaid ja ülekanduvaid seminaria contagionume.<ref name="5kRFl" /> [[Giovanni Battista Morgagni]] 'kartis' tuberkuloosi nakkavust.<ref name="RGqzr" /> [[1869]]. aastal tõestas prantsuse arst [[Jean-Antoine Villemin]] rea eksperimentidega (loomkatsetega), et tuberkuloosi põhjustab nakatumine nakkava tekitajaga, ja nakkus võib levida nii inimeselt loomadele kui ka teistele loomadele.<ref name="Im0Tn" /> ==Vaata ka== * kõri ja trahhea tuberkuloos * [[rahvusvaheline tuberkuloosipäev]] (24. märts) * [[vulgaarne söötraig]] ehk tuberkuloosne nahapõletik ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="J1Rhw">Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Võõrsõnade leksikon, Tallinn: Valgus, 2000, lk 1024</ref> <ref name="wluVs">Tuberkuloositõrje programm, [https://web.archive.org/web/20150924113543/http://www.tartu.ee/data/Raamat%20tuberkuloosist.pdf Tuberkuloos], Tartu, 2005, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)</ref> <ref name="LPHuQ">[https://web.archive.org/web/20141006075739/http://inimene.ee/t/tuberkuloos Tuberkuloos], veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)</ref> <ref name="9iDj4">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 377, [[1957]]</ref> <ref name="Wi6J0">[[H. Jänes]], [[H. Kahn]], [[H. Roots]], "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 539, [[1970]]</ref> <ref name="M. P. Powell, Dr. O. Fischer">M. P. Powell, Dr. O. Fischer, "101 haigust, mida te saada ei taha", tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 132-133. ISBN 9949-14-010-2</ref> <ref name="Ugr5E">[https://web.archive.org/web/20160304232205/http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tuberkuloos/tuberkuloos-moisted-ja-luhendid Tuberkuloosi klassifikatsioon], veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)</ref> <ref name="zoBsc">[[Alan Altraja]], [[Manfred Danilovitš]], [[Lea Pehme]], [https://web.archive.org/web/20150712193808/http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/tuberkuloos__II.pdf Tuberkuloos: epidemioloogia, kliinik, uurimismeetodid, tuberkuloosikontrolli põhimõtted (II pool)], TÜ Kopsukliinik, lk 11, 2004, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)</ref> <ref name="kMDrn">The Poems of Catullus: A Bilingual Edition, Peter Green ja Elizabeth H. Sutherland, [http://www.ucpress.edu/content/chapters/10257.intro.pdf LIFE AND BACKGROUND], veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="je2RN">Hillas Smith, [http://cid.oxfordjournals.org/content/38/7/991.full The Strange Case of Mr. Keats's Tuberculosis], Clin Infect Dis. (2004) 38 (7): 991-993., doi: 10.1086/381980, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="0Gw2q">American National Biography Online, [http://www.anb.org/articles/16/16-00508.html Emerson, Ralph Waldo], veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="YIwu4">Dorothy Mermin, [https://books.google.ee/books?id=avVA6Y0Y4KQC&pg=PR11&lpg=PR11&dq=Elizabeth+Barrett+Browning+and+tuberculosis&source=bl&ots=zSfgcyVE2v&sig=wxvfq2rr7DP4DvhnO7hqIPyxjdg&hl=et&sa=X&ei=wPVjVdLfMMG8sAGqt4Ag&ved=0CF0Q6AEwCA#v=onepage&q=Elizabeth%20Barrett%20Browning%20and%20tuberculosis&f=false "Elizabeth Barrett Browning: The Origins of a New Poetry"], The University of Chicago Press, 1989, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="bSfEr">[https://web.archive.org/web/20150529221524/http://biography.yourdictionary.com/grigorievich-belinsky Grigorievich Belinsky Facts], veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="HRwf5">[http://www.theguardian.com/music/2014/sep/17/frederic-chopin-heart-signs-tb-tuberculosis-polish-experts Frédéric Chopin's heart shows signs of TB, say Polish experts], 17. september 2014, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="B244I">Brice R Clarke CBE MD, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1897670/pdf/procrsmed00215-0093.pdf Chekhov's Chronic Tuberculosis], Section of the History of Medicine, 56. väljaanne, november 1963, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="802rJ">[http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Jaroslav_Hasek Jaroslav Hašek], veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="I7rVb">Felisati D ja Sperati G, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2639911/ Franz Kafka (1883-1924)], Acta Otorhinolaryngol Ital. 2005 Oct; 25(5): 328–332., PMCID: PMC2639911, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="EXgLQ">Lerner BH. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11769765 Revisiting the death of Eleanor Roosevelt: was the diagnosis of tuberculosis missed?], Int J Tuberc Lung Dis. detsember 2001;5(12):1080-5, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="ERR">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d1feb793-11e6-432b-8508-14f6d218d74f ERR uudised], Tuberkuloosiravis võib peagi tulla läbimurre</ref> <ref name="rwV3J">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/51536/Manuel-Bandeira Manuel Bandeira], veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Wikipedia, the free encyclopedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/George_Bodington Wikipedia, the free encyclopedia. George Bodington.] Kasutatud 29.05.2015. (inglise keeles)</ref> <ref name="jxult">[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/nelson-mandela/10138320/Nelson-Mandelas-health-problems.html Nelson Mandela's health problems], 24. juuni 2013, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="tmVjj">Knut Lönnroth, Brian G Williams, Stephanie Stadlin, Ernesto Jaramillo ja Christopher Dye, [http://www.biomedcentral.com/1471-2458/8/289 Alcohol use as a risk factor for tuberculosis – a systematic review], BMC Public Health 2008, 8:289, doi:10.1186/1471-2458-8-289, 14. august 2008, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="uaE6z">Takiff H, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11899696 The role of human genetic factors in susceptibility to tuberculosis], Acta Cient Venez. 2001;52 Suppl 1:16-8., veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="FUcTn">Möller M, Hoal EG., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20206579 Current findings, challenges and novel approaches in human genetic susceptibility to tuberculosis.], Tuberculosis (Edinb). märts 2010 ;90(2):71-83. doi: 10.1016/j.tube.2010.02.002., veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="oAR4f">Abhimanyu, Mridula Bose, Pankaj Jha, ja Indian Genome Variation Consortium, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3401711/ Footprints of genetic susceptibility to pulmonary tuberculosis: Cytokine gene variants in north Indians], Indian J Med Res. may 2012; 135(5): 763–770., PMCID: PMC3401711, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="EFpxD">Padmanesan Narasimhan, James Wood, Chandini Raina MacIntyre, ja Dilip Mathai, [http://www.hindawi.com/journals/pm/2013/828939/ Risk Factors for Tuberculosis], Pulmonary Medicine, 2013 (2013), Article ID 828939, 11 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2013/828939, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="bU168">Gordon Charles Cook, Alimuddin Zumla, [https://books.google.ee/books?id=CF2INI0O6l0C&pg=PA988&lpg=PA988&dq=mycobacterium+tuberculosis+serous+cavity+spread&source=bl&ots=N046ZzmRJz&sig=36726yvR1KB1NyT4ExEpKRX_mLs&hl=et&sa=X&ei=V5lxVZv5BMmVsgHS7IGoCw&ved=0CEEQ6AEwBA#v=onepage&q=mycobacterium%20tuberculosis%20serous%20cavity%20spread&f=false "Manson's Tropical Diseases"], lk 988, 2003, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Nr5u9">Gregory W. Martens, Meltem Cevik Arikan, Jinhee Lee, Fucheng Ren, Therese Vallerskog, ja Hardy Kornfeld, Hypercholesterolemia Impairs Immunity to Tuberculosis, Infect Immun. 2008 august; 76(8): 3464–3472, doi: 10.1128/IAI.00037-08, PMCID: PMC2493195, veebiversioon (tarve 8.11.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="qJEhT">Christina T. Fiske, Carol D. Hamilton, ja Jason E. Stout, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3821978/ Alcohol use and clinical manifestations of tuberculosis, J Infect. 2009 mai; 58(5): 395–401, PMCID: PMC3821978, NIHMSID: NIHMS515541, veebiversioon (vaadatud 21.01.2016)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Oo400">Knut Lönnroth, Brian G Williams, Stephanie Stadlin jt, [http://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2458-8-289#CR21_1259 Alcohol use as a risk factor for tuberculosis – a systematic review], BMC Public Health20088:289, DOI: 10.1186/1471-2458-8-289©, 14, august 2008, veebiversioon (vaadatud 21.01.2016)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="cTPwn">Leung CC, Lam TH, Ho KS, Yew WW, Tam CM, Chan WM, Law WS, Chan CK, Chang KC, Au KF., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20142576 Passive smoking and tuberculosis.], Arch Intern Med. 8. veebruar 2010;170(3):287-92. doi: 10.1001/archinternmed.2009.506., veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="RqjL0">Bates MN, Khalakdina A, Pai M, Chang L, Lessa F, Smith KR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17325294 Risk of tuberculosis from exposure to tobacco smoke: a systematic review and meta-analysis.], Arch Intern Med. 26. veebruar 2007 ;167(4):335-42., veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="bWw85">Parvaneh Baghaei, Majid Marjani, Pedram Javanmard, Payam Tabarsi ja Mohammad Reza Masjedi, [http://www.jdmdonline.com/content/12/1/58 Diabetes mellitus and tuberculosis facts and controversies], Journal of Diabetes & Metabolic Disorders 2013, 12:58 doi:10.1186/2251-6581-12-58, 20. detsember 2013, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="sLmpl">Kelly E Dooley ja Richard E Chaisson, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2945809/ Tuberculosis and diabetes mellitus: convergence of two epidemics], Lancet Infect Dis. 2009 ; 9(12): 737–746., doi: 10.1016/S1473-3099(09)70282-8, PMCID: PMC2945809, NIHMSID: NIHMS227802, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="b4j15">Helen D. Donoghue, Antónia Marcsik, Carney Matheson, Kim Vernon, Emilia Nuorala, Joseph E. Molto, Charles L. Greenblatt ja Mark Spigelman, Co−infection of Mycobacterium tuberculosis and Mycobacterium leprae in human archaeological samples: a possible explanation for the historical decline of leprosy, Proc. R. Soc. B 2005, doi: 10.1098/rspb.2004.2966, 22. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="1uapm">[https://web.archive.org/web/20130609053144/http://www.vetmed.wisc.edu/pbs/zoonoses/Tuberculosis/mtb.html], veebiversioon (vaadatud 5.11.2013)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="gkbPg">Kathleen Kulka, Graham Hatfull, ja Anil K. Ojha, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3376936/ Growth of Mycobacterium tuberculosis Biofilms], J Vis Exp. 2012; (60): 3820., doi: 10.3791/3820,PMCID: PMC3376936, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="5Bn4D">[https://web.archive.org/web/20160305050829/http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/12-tuberkuloos-on-nakkushaigus#Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus. Tuberkuloos on nakkushaigus], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]], veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)</ref> <ref name="Dzgns">[http://www.cms.gov/medicare-coverage-database/staticpages/icd9-code-range.aspx?DocType=LCD&DocID=29319&Group=1&RangeStart=010.00&RangeEnd=018.96 ICD-9 Codes included in Range 010.00 - 018.96], veebiversioon (vaadatud 20.05.2015) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="Y8fLF">[http://www.icd10data.com/ICD10CM/Codes/A00-B99/A15-A19/A18- Tuberculosis of other organs A18- >], veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="XentB">Thomas E Herchline, MD; Chief Editor: Michael Stuart Bronze, MD,[http://emedicine.medscape.com/article/230802-differential Tuberculosis Differential Diagnoses], veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="5XNOh">[https://web.archive.org/web/20160304202747/http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/IX%20Hingamiselundite%20haigused.pdf IX HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PATOLOOGIA], lk 23–27, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)</ref> <ref name="H4INY">Hunter RL, Jagannath C, Actor JK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17369095 Pathology of postprimary tuberculosis in humans and mice: contradiction of long-held beliefs.], Tuberculosis (Edinb). juuli 2007 ;87(4):267-78, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="qde5X">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 206–208.</ref> <ref name="xQwyA">[https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/ajukelmepoletik/id-30 Ajukelmepõletik], veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)</ref> <ref name="qfhO1">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 209.</ref> <ref name="zdkiF">M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391–392, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957</ref> <ref name="P9rEQ">Surendra K. Sharma, Alladi Mohan, ja Abhishek Sharma, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3401706/ Challenges in the diagnosis & treatment of miliary tuberculosis], Indian J Med Res. mai 2012; 135(5): 703–730., PMCID: PMC3401706, veebiversioon (vaadatud 22.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="VRmUG">Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, [https://web.archive.org/web/20141006075905/http://www.eestiarst.ee/static/files/029/kopsuvaline_tuberkuloos_eestis.pdf Kopsuväline tuberkuloos Eestis], [[Eesti Arst]] 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)</ref> <ref name="tPxY2">M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 389, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957</ref> <ref name="HPLjI">M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957</ref> <ref name="0Govb">Kerry J. Welsh, Semyon A. Risin, Jeffrey K. Actor, ja Robert L. Hunter, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3010642/ Immunopathology of Postprimary Tuberculosis: Increased T-Regulatory Cells and DEC-205-Positive Foamy Macrophages in Cavitary Lesions], Clin Dev Immunol. 2011; 2011: 307631, doi: 10.1155/2011/307631, PMCID: PMC3010642, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="deJ30">Wei-Chen Tai, Chung-Mou Kuo, Cheng-Hsiang Lee jt, [https://web.archive.org/web/20160304113934/http://www.tsim.org.tw/journal/jour19-5/05.PDF Liver Tuberculosis in Southern Taiwan：15-years Clinical Experience, 2008], veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="9XG5j">Moustafa Mabrouk Mourad, Christos Liossis, Abdullah Algarni, Senthil Kumar ja Simon R. Bramhall, [http://omcr.oxfordjournals.org/content/2014/9/148.full Primary hepatic tuberculosis in immunocompetent adults: a UK case series], Oxf Med Case Rep (2014) 2014 (9): 148-150., doi: 10.1093/omcr/omu056, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="WBhH2">André A Figueiredo, MD, PhD ja Antônio M. Lucon, MD, PhD†, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2556487/ Urogenital Tuberculosis: Update and Review of 8961 Cases from the World Literature], Rev Urol. 2008 Summer; 10(3): 207–217.PMCID: PMC2556487, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="fzOqK">[http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=425 TUBERKULOOSNE ARTRIIT], veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)</ref> <ref name="u4WTX">Mohammad R. Rasouli, Maryam Mirkoohi, Alexander R. Vaccaro, Kourosh Karimi Yarandi ja Vafa Rahimi-Movaghar, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3530707/ Spinal Tuberculosis: Diagnosis and Management], Asian Spine J. 2012 detsember; 6(4): 294–308, doi: 10.4184/asj.2012.6.4.294,PMCID: PMC3530707, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="9Ry73">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]], lk 393–394, 1957</ref> <ref name="3xWyX">S Shukla, A Trivedi, K Singh, ja V Sharma, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3137830/ Pituitary tuberculoma], J Neurosci Rural Pract. jaan-juuni 2010 ; 1(1): 30–31., doi: 10.4103/0976-3147.63099, PMCID: PMC3137830, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="FJr29">Uzma Majid ja Najmul Islam, [https://web.archive.org/web/20150526172018/http://www.hindawi.com/journals/jtr/2011/359864/ Thyroid Tuberculosis: A Case Series and a Review of the Literature], Journal of Thyroid Research, 2011 väljaanne (2011), Article ID 359864, 4 lk, http://dx.doi.org/10.4061/2011/359864, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Rm3Tp">Cosmo Del Borgo, Carlo Urigo, Raffaella Marocco, [https://web.archive.org/web/20120122204346/http://jmm.sgmjournals.org/content/59/12/1527.full Diagnostic and therapeutic approach in a rare case of primary bilateral adrenal tuberculosis], J Med Microbiol detsember 2010, 59- väljaanne, nr 12, lk 1527-1529, doi: 10.1099/jmm.0.020461-0, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="vilTt">CS Pramesh, AA Heroor, SG Gupta, jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2020562/ Pancreatic tuberculosis: an elusive diagnosis], HPB (Oxford). 2003; 5(1): 43–45, doi: 10.1080/13651820310000262, PMCID: PMC2020562, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="oawYy">SSEN Rabesalama, KL Mandeville, RA Raherison, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3497843/ Isolated Ovarian Tuberculosis Mimicking Ovarian Carcinoma: Case Report and Literature Review], Afr J Infect Dis. 2011; 5(1): 7–10., PMCID: PMC3497843, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="qZrRn">A.I. Shugaba, A.M. Rabiu, C. Uzokwe, ja R.M. Matthew, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3528111/ Tuberculosis of the Testis: A Case Report], Clin Med Insights Case Rep. 2012; 5: 169–172., 17. detsember 2012, doi: 10.4137/CCRep.S9451, PMCID: PMC3528111, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Vnsmr">Vivek Gupta, Kiran Patankar, Archana Shinde jt, http://www.hindawi.com/journals/crira/2012/278793/ Tuberculosis of the Parotid Gland, Case Reports in Radiology, 2012 väljaanne (2012), Article ID 278793, 3 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2012/278793, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="gSh2B">T.A. Simmers, C. Jie, M.C.T.B. Sie, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0300297797000363 Thymic tuberculosis: A case report], The Netherlands Journal of Medicine, 51. väljaanne, nr 2, august 1997, lk 87–90, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="mEHOm">Ji Young Park, M.D., Seung Ah Park, M.D., Young-Hwan An, M.D. jt, [http://synapse.koreamed.org/DOIx.php?id=10.4046/trd.2011.70.4.347&vmode=PUBREADER A Case of Tuberculous Pericardial Abscess Mimicking Thymic Carcinoma], Tuberc Respir Dis. 2011 aprill;70(4):347-351. Korean.30. aprill 2011, http://dx.doi.org/10.4046/trd.2011.70.4.347, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="81kpU">Amylynne Frankel, MD, Carolin Penrose, MD, ja Jason Emer, MD, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2923933/ Cutaneous Tuberculosis], J Clin Aesthet Dermatol. oktoober 2009 ; 2(10): 19–27, PMCID: PMC2923933, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="2uniP">[http://www.dermnetnz.org/bacterial/tuberculosis.html Cutaneous tuberculosis], veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="A29oR">[[Helgi Silm]], Tiiu Sulsenbeg jt, "Nahahaigused", AS [[Medicina]], lk 190, 2010, ISBN 978-9985-829-76-9</ref> <ref name="hokW3">Evangeline B Handog, MD, Maria Juliet E Macarayo, MD, Ted Rosen, MD, Deputy Editor Abena O Ofori, MD, [http://www.uptodate.com/contents/cutaneous-manifestations-of-tuberculosis Cutaneous manifestations of tuberculosis], veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="KTzwo">Sivakumar R Rathinam, FAMS, PhD, C Fordham von Reyn, MD, Jonathan Trobe, MD, Elinor L Baron, MD, DTMH, [http://www.uptodate.com/contents/tuberculosis-and-the-eye Tuberculosis and the eye], veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="D8VFf">Heather Milburn, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1809166/ Key issues in the diagnosis and management of tuberculosis], J R Soc Med. märts 2007 ; 100(3): 134–141., doi: 10.1258/jrsm.100.3.134, PMCID: PMC1809166, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="wME00">Irja Lutsar, Svetlana Proškina, Jaan Sütt jt, [https://web.archive.org/web/20150527193612/http://www.eestiarst.ee/static/files/066/ea1103lk135-141.pdf HIV-tõbi ja generaliseerunud ravimiresistentne tuberkuloos], Eesti Arst 2011; 90(3):135−141, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)</ref> <ref name="HS6LT">Andrzej Pawlowski, Marianne Jansson, Markus Sköld, Martin E. Rottenberg, Gunilla Källenius, [http://journals.plos.org/plospathogens/article?id=10.1371/journal.ppat.1002464 Tuberculosis and HIV Co-Infection], 16. veebruar 2012, DOI: 10.1371/journal.ppat.1002464, veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="lRNQW">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 208.</ref></ref> <ref name="8Epgn">Kai Kliiman, Piret Viiklepp, Tiina Kummik, Manfrid Danilovitš, https://web.archive.org/web/20150527192404/http://www.eestiarst.ee/static/files/013/ea1008lk484-491.pdf Tuberkuloosihaigestumus Eestis, Eesti Arst 2010; 89(7−8):484−491, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)</ref> <ref name="l4S7N">[https://web.archive.org/web/20150527192252/http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/MDRTB__oppematerjal_2014.pdf Multiresistentne tuberkuloos (MDR TB)], veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)</ref> <ref name="gAV45">[https://web.archive.org/web/20150919202229/http://tooelu.ee/et/uudised%26nID%3D202#sthash.CXfwYit3.dpuf Eesti kuulub jätkuvalt ravimiresistentse tuberkuloosi ohumaade hulka], 22.03.2013, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)</ref> <ref name="M356k">{{netiviide | URL = http://www.who.int/dg/speeches/2009/mdr_tb_resistance_20090618/en/ | Pealkiri = MDR-TB: overcoming resistance is essential | Autor = Dr Margaret Chan | Väljaanne = WHO | Aeg = 18. juuni 2009 | Kasutatud = 23.09.2014 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="rTDQm">Boom WH, Canaday DH, Fulton SA, Gehring AJ, Rojas RE, Torres M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12758197 Human immunity to M. tuberculosis: T cell subsets and antigen processing. Lühikokkuvõte.], Tuberculosis (Edinb). 2003;83(1-3):98-106., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Kl74E">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]], lk 378–379, 1957</ref> <ref name="qCVie">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 540.</ref></ref> <ref name="zFzWz">Perez RL, Rivera-Marrero CA, Roman J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12652451 Pulmonary granulomatous inflammation: From sarcoidosis to tuberculosis. Lühikokkuvõte.], Semin Respir Infect. märts 2003;18(1):23-32., (''inglise keeles'')</ref> <ref name="RvGEl">Sarala Menon, Renu Bharadwaj, AS Chowdhary, DV Kaundinya, ja DA Palande, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3159351/ Tuberculous brain abscesses: Case series and review of literature], Neurosci Rural Pract. juuli-detsember 2011 ; 2(2): 153–157., doi: 10.4103/0976-3147.83581, PMCID: PMC3159351, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="NoGfo">Tervise Arengu Instituut, [https://web.archive.org/web/20150525100624/http://www.tai.ee/tegevused/registrid/tuberkuloosiregister Tuberkuloosiregister], 11. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)</ref> <ref name="UESj7">Merle Must, [http://forte.delfi.ee/news/maa/who-mullu-on-markamata-jaanud-umbes-kolm-miljonit-tuberkuloosijuhtu?id=66974302 WHO: mullu on märkamata jäänud umbes kolm miljonit tuberkuloosijuhtu], ERR teadusuudised, 25. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)</ref> <ref name="GS4MQ">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]], lk 375, 1957</ref> <ref name="terviseamet2014">[https://web.archive.org/web/20170712184456/http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2014/Tuberkuloos_eesti_2014.pdf Nakkushaigustesse haigestumine], veebiversioon (vaadatud 21.01.2015)</ref> <ref name="lvfby">[https://web.archive.org/web/20170712184755/http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2015/Tuberkuloos_2015.pdf Tuberkuloosi haigestumine Eestis 2015. a], veebiversioon (vaadatud 12.01.2016)</ref> <ref name="H3Jbq">[https://web.archive.org/web/20150507002710/http://www.usaid.gov/malawi/fact-sheets/usaid-malawi-tuberculosis-fact-sheet-2012-13 USAID MALAWI TUBERCULOSIS FACT SHEET], veebiversioon (vaadatud 19.04.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="EaOCw">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 538.</ref></ref> <ref name="2XQML">Simona LUCA ja Traian MIHAESCU, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3749764/ History of BCG Vaccine], Maedica (Buchar). märts 2013 ; 8(1): 53–58.PMCID: PMC3749764, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Y9EAw">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]], lk 399–400, 1957</ref> <ref name="U0bbt">[https://web.archive.org/web/20150601023207/http://vaktsiin.ee/lapsevanemale/ Lapsevanemale], veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)</ref> <ref name="6TIGH">[http://www1.epa.ee/ep/EPtolked/E006884.pdf Monomükolüülglütserooli (MMG) kasutamine adjuvandina], EE - EP2167124 B1, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)</ref> <ref name="JE3iG">Kripa V. Jalapathy, C. Prabha, Sulochana D. Das,[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1016/S0928-8244%2803%2900303-1/pdf Correlates of protective immune response in tuberculous pleuritis], FEMS Immunology and Medical Microbiology 40 (2004) 139–145, veebiversioon (vaadatud 23.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="g3hYw">Sheela Prasad, B Venkat Raju, [https://web.archive.org/web/20150529195712/http://environmentportal.in/files/5_24.pdf The Magic MountainRevisited: History of the Madanapalle TB Sanatorium], 16. august 2008, veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="4XkTE">PC Gøtzsche, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3014565/ Niels Finsen's treatment for lupus vulgaris], J R Soc Med. 1. jaanuar 2011; 104(1): 41–42, doi: 10.1258/jrsm.2010.10k066, PMCID: PMC3014565, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="tveFs">John H. Lienhard, [http://www.uh.edu/engines/epi1769.htm No. 1769: NIELS FINSEN], veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="BjBht">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 210.</ref></ref> <ref name="eREQm">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]], lk 401, 1957</ref> <ref name="5Z808">Jänes, Kahn, Roots, (1970), lk 211.</ref></ref> <ref name="XnmOn">Alan Altraja, [[Manfred Danilovitš]], [[Lea Pehme]], [https://web.archive.org/web/20150712193808/http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/tuberkuloos__II.pdf Tuberkuloos: epidemioloogia, kliinik, uurimismeetodid, tuberkuloosikontrolli põhimõtted (II pool)], TÜ Kopsukliinik, lk 13, 2004, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)</ref> <ref name="FGVEH">[http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tuberkuloos/tuberkuloosiravi Tuberkuloosiravi], veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)</ref> <ref name="656Kx">[https://web.archive.org/web/20151007010501/http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/tuberkuloositorje Tuberkuloositõrje], [[Tervise Arengu Instituut]], veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)</ref> <ref name="QpnHl">Eesti Kopsuarstide Liit, [https://web.archive.org/web/20210507232632/https://intra.tai.ee/images/prints/documents/132730625056_Tuberkuloosi_diagnostika_ravi_ja_ravi_jalgimise_juhised_est.pdf Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised], valminud Tuberkuloositõrje programmi ja Eesti Kopsuarstide Seltsi koostööna, koostaja Kai Vink, Tartu, 2005, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)</ref> <ref name="JCx0P">Ravindra Kumar Dewan ja Loven Moodley, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3949186/ Resurgence of therapeutically destitute tuberculosis: amalgamation of old and newer techniques], J Thorac Dis. märts 2014 ; 6(3): 196–201.doi: 10.3978/j.issn.2072-1439.2013.12.19, PMCID: PMC3949186, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="n0wzw">Adelina Jiménez-Arellanes, Rosa Martinez, Rosa García jt, [http://pharmacologyonline.silae.it/files/archives/2006/vol3/060.Jimenez.pdf Thymus vulgaris AS A POTENCIAL SOURCE OF ANTITUBERCULOUS COMPOUNDS], Pharmacologyonline 3: 569-574 (2006), veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="lWS7u">Alasdair Barcroft, Audun Myskja, [https://books.google.ee/books?id=nfJCulLeVrMC&pg=PA51&lpg=PA51&dq=aloe+vera+and+mycobacterium+tuberculosis&source=bl&ots=FYWMcMM4oU&sig=fawLNbMXmCrg3TWDA8Qozh2XFSQ&hl=et&sa=X&ei=g8pxVcD7KYHnsAGBsYCICQ&ved=0CCwQ6AEwAg#v=onepage&q=aloe%20vera%20and%20mycobacterium%20tuberculosis&f=false "Aloe Vera: Nature's Silent Healer"], lk 51, 2003, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="jxo4F">Jaya Sehgal, Dr.P.Siddheswaran. Dr.K.L.Senthil Kumar ja Mrs. T. Karthiyayini, [http://ijpbs.net/issue-2/89.pdf Anti-tubercular Activity of fruits of Prunus armeniaca (L.)], International Journal of Pharma and Bio Sciences V1(2)2010, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="NdIZQ">Vikrant Arya, [http://sphinxsai.com/vol3.no2/pharm/pharmpdf/PT=39(872-880)AJ11.pdf A Review on Anti-Tubercular Plants], International Journal of PharmTech Research, lk 875, 3- väljaanne, nr 2, lk 872-880, aprill-juuni 2011, veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="HpWgW">Mayank Gangwar, R. K. Goel, ja Gopal Nath, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4109133/ Mallotus philippinensis Muell. Arg (Euphorbiaceae): Ethnopharmacology and Phytochemistry Review], Biomed Res Int. 2014; 2014: 213973. doi: 10.1155/2014/213973, PMCID: PMC4109133, veebiversioon (vaadatud 29.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="rJXIZ">Pawan Kaushik, Dhirender Kaushik, Neha Sharma, AC Rana, [http://www.cysonline.org/article.asp?issn=2229-5186;year=2011;volume=2;issue=2;spage=71;epage=78;aulast=Kaushik Alstonia scholaris: It's Phytochemistry and pharmacology], Department of Pharmacology, Institute of Pharmaceutical Sciences, 2011, 2. väljaanne, nr 2, lk 71-78, 15. juuli 2011, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Ojour">Gupta R, Thakur B, Singh P, Singh HB, Sharma VD, Katoch VM, Chauhan SV, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20571171 Anti-tuberculosis activity of selected medicinal plants against multi-drug resistant Mycobacterium tuberculosis isolates.], Indian J Med Res. juuni 2010;131:809-13. veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="QbpwP">Millar JW, Horne NW., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/86892 Tuberculosis in immunosuppressed patients.], Lancet. 2. juuni 1979;1(8127):1176-8, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="TULzP">[https://web.archive.org/web/20150530144940/http://www.antiquusmorbus.com/English/EnglishT.htm English Glossary of Causes of Death and other Archaic Medical Terms], veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="kGXMb">[http://www.nytimes.com/2007/12/18/science/18skul.html?_r=0 Signs of TB in Ancient Skull Support Theory on Vitamin D], 18.12.2007, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="812U6">Evans, George Alfred,1850-1925, [http://www.forgottenbooks.com/readbook_text/Hand-Book_of_Historical_and_Geographical_Phthisiology_1000505319/11 PHTHISIOLOGY 1], 1888, vebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="QBHWo">Suraj Gupte, [https://books.google.ee/books?id=NtY0uqs9lxYC&pg=PA215&dq=tapedic+and+tuberculosis&hl=et&sa=X&ei=0MBpVaKnB8WqsAHK0oDoAw&ved=0CC0Q6AEwAg#v=onepage&q=tapedic%20and%20tuberculosis&f=false Recent Advances in Pediatrics: Immunology, Infections and Immunization], lk 215, Google'i veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="jda3N">RK Dewan, [http://medind.nic.in/ibq/t06/i2/ibqt06i2p111.pdf The challenge of pulmonary tuberculosis and the thoracic surgeon]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 2006, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="5kRFl">Sabbatani S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15729021 Historical insights into tuberculosis. Girolamo Fracastoro's intuition on the transmission of tuberculosis and his opponents. History of an idea], Infez Med. detsember 2004;12(4):284-91., veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="RGqzr">Jim Murphy, Alison Blank, [https://books.google.ee/books?id=5jUzoPf66SwC&pg=PA18&lpg=PA18&dq=Girolamo+Fracastoro+and+tuberculosis&source=bl&ots=Y3PQLdbhoK&sig=xmjNlopDM1VBMzOsV99MbjNrDf4&hl=et&sa=X&ei=lYlqVYrOL8qZsAH3t4GQBA&ved=0CCoQ6AEwAg#v=onepage&q=Girolamo%20Fracastoro%20and%20tuberculosis&f=false "Invincible Microbe: Tuberculosis and the Never-ending Search for a Cure"], 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="Im0Tn">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/629218/Jean-Antoine-Villemin Jean Antoine Villemin], veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(''inglise keeles'')</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Tuberculosis|Tuberkuloos}} {{Vikitsitaadid}} {{Portaal|Meditsiin}} * M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]], lk 375–402, 1957 * Arthur C. Aufderheide, Conrado Rodriguez-Martin, Odin Langsjoen, [https://books.google.ee/books?id=qubTdDk1H3IC&pg=PA167&dq=Columbus+syphilis&hl=et&sa=X&ei=HQAkVfHcGsrXPf3WgdgG&ved=0CCUQ6AEwAQ#v=onepage&q=Columbus%20syphilis&f=false "The Cambridge Encyclopedia of Human Paleopathology"], lk 118–140, 1998 Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.microbiologyonline.org.uk/media/transfer/doc/factfile_tb.pdf TUBERCULOSIS Can the spread of this killer disease be halted?], veebiversioon (vaadatud 23.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> * Kai Vink, Eesti Kopsuarstide Liit, [https://intra.tai.ee/images/prints/documents/132730625056_Tuberkuloosi_diagnostika_ravi_ja_ravi_jalgimise_juhised_est.pdf TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE JUHISED], Valminud Tuberkuloositõrje programmi ja Eesti Kopsuarstide Seltsi koostööna, Tartu, 2005 *P D O Davies, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1592058/ Tuberculosis in humans and animals: are we a threat to each other?], J R Soc Med. oktoober 2006; 99(10): 539–540., doi: 10.1258/jrsm.99.10.539, PMCID: PMC1592058, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> * Jinhee Lee, Michelle Hartman, ja Hardy Kornfeld, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2649858/ Macrophage Apoptosis in Tuberculosis], Yonsei Med J. 28. veebruar 2009; 50(1): 1–11. doi: 10.3349/ymj.2009.50.1.1, PMCID: PMC2649858, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Eric J. Rubin, M.D., Ph.D., [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMcibr0902539 The Granuloma in Tuberculosis – Friend or Foe?], N Engl J Med, 4. juuni 2009; 360:2471-2473, 2009DOI: 10.1056/NEJMcibr0902539, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *"Meditsiiniline mikrobioloogia", II osa * [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/kes_haigestuvad_eestis_ravile_raskesti_alluvasse_tuberkuloosi/ "Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?"], Novaator, 10. märts 2010 * [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/tuberkuloos_kaib_inimese_kannul_juba_70_000_aastat/ "Tuberkuloos käib inimese kannul juba 70 000 aastat"] Novaator, 2. september 2013 *G. John Gibson, Robert Loddenkemper, Yves Sibille, Bo Lundback, [http://www.erswhitebook.org/chapters/tuberculosis/ The European Lung White Book: Respiratory Health and Disease in Europe], 2013 * Sreeram V Ramagopalan, Raph Goldacre, Andrew Skingsley, Chris Conlon ja Michael J Goldacre, [http://www.biomedcentral.com/content/pdf/1741-7015-11-97.pdf Associations between selected immune-mediated diseases and tuberculosis: record-linkage studies], Ramagopalan jt, BMC Medicine 2013, veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/12-tuberkuloos-on-nakkushaigus Tuberkuloos on nakkushaigus], veebiversioon (vaadatud 5.10.2014) * [http://library.med.utah.edu/WebPath/TUTORIAL/MTB/MTB.html Pathology of Tuberculosis], veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.pathologyatlas.ro/chronic-inflammation.php Chronic inflammation], ATLAS OF PATHOLOGY, 3. väljaanne, 2004–2014 Atlas of Pathology, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://web.biosci.utexas.edu/field/mic361a/mic361/tb.htm Lecture 18 and 19 TUBERCULOSIS (Mycobacterium tuberculosis - also called the tubercle bacillus)] * [http://www.hsph.harvard.edu/review/rvw_spring06/rvwspr06_tb.html Is Vitamin D a Missing Key to TB?], Harvard School of Public Health ; Tuberkuloosi etioloogia * [[Robert Koch]], [http://www.asm.org/ccLibraryFiles/FILENAME/0000000228/1882p109.pdf The etiology of tuberculosis], 1882 ; Tuberkuloosi haigestumus (rahvatervise uuringud) * Malawi: Thomas Nyirenda, [http://www.medcol.mw/commhealth/publications/epi%20book/TB%20chapter%206.pdf Epidemiology of Tuberculosis in Malawi], National TB Control Programme, Community Health Sciences Unit, Private Bag 65, Lilongwe, Malawi * GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=jvh9BwAAQBAJ&pg=PA30&dq=gideon+tuberculosis+in+Afghanistan&hl=et&sa=X&ei=btlzVZnbB8azsQH-poDYDg&ved=0CCcQ6AEwAQ#v=onepage&q=gideon%20tuberculosis%20in%20Afghanistan&f=false "Tuberculosis: Global Status"], 2015 ; Tuberkuloosivaktsiinid * Piret Pappel, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/tohus_tuberkuloosivaktsiin_tulekul/ "Tõhus tuberkuloosivaktsiin tulekul"], Novaator, 5. september 2011 * Helen McShane, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3146779/ Tuberculosis vaccines: beyond bacille Calmette–Guérin], Philos Trans R Soc Lond B Biol Sci. 12. oktoober 2011; 366(1579): 2782–2789, doi: 10.1098/rstb.2011.0097, PMCID: PMC3146779 * [http://www.welt.de/vermischtes/article140746007/Zwei-Babys-sterben-nach-Impfung.html Zwei Babys sterben nach Impfung], [[Die Welt]], 10.05.15 ; Kopsutuberkuloos * [[John Hughes Bennett]], [https://books.google.ee/books?id=eA2oHYHUgUcC&printsec=frontcover&dq=Pathology+and+Treatment+of+Pulmonary+Tuberculosis+%281853%29&hl=et&sa=X&ei=yC1pVYPPO4mesAG514OYBg&ved=0CB0Q6AEwAA#v=onepage&q=Pathology%20and%20Treatment%20of%20Pulmonary%20Tuberculosis%20(1853)&f=false "Pathology and Treatment of Pulmonary Tuberculosis"], 1853 * [http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/KopsuTB_diagnoosimine_TB_oppematerjal_2014.pdf Kopsutuberkuloosi diagnoosimine] ; Kopsuväline tuberkuloos * Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, [http://www.eestiarst.ee/static/files/029/kopsuvaline_tuberkuloos_eestis.pdf Kopsuväline tuberkuloos Eestis], "Eesti Arst" 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014) * Salim Baharoon, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2700437/ Tuberculosis of the breast], Ann Thorac Med. 2008 Jul-Sep; 3(3): 110–114., doi: 10.4103/1817-1737.41918, PMCID: PMC2700437, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> ; Kodeeringud * [http://www.cms.gov/medicare-coverage-database/staticpages/icd9-code-range.aspx?DocType=LCD&DocID=29319&Group=1&RangeStart=010.00&RangeEnd=018.96 ICD-9 Codes included in Range 010.00 – 018.96] ; Ravijuhised * George Bodington, [https://books.google.ee/books?id=HtkDAAAAQAAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=On+the+Treatment+and+Cure+of+Pulmonary+Consumption&source=bl&ots=FQ4ZSpOGqO&sig=okRHbM9XuV4KQK6U6txdGvSnwfg&hl=et&sa=X&ei=glpoVenhJYv9ywOu14KYCQ&ved=0CDgQ6AEwBA#v=onepage&q=On%20the%20Treatment%20and%20Cure%20of%20Pulmonary%20Consumption&f=false An essay on the treatment and cure of pulmonary consumption], 1840 * [http://inimene.ee/t/tuberkuloos Tuberkuloos], veebiversioon (vaadatud 5.10.2014) * [http://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/documents_old/bullet25.pdf TUBERKULOOSI RAVIJUHEND], mai 2000 nr 25, RAVIMIINFO BÜLLETÄÄN, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014) ; Uuringud ** Laboratoorsed uuringud * [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/MN/mkobakter-infektsioonide%20s.h%20tuberkuloosi%20uuringud.pdf Mükobakter-infektsioonide, s.h tuberkuloosi uuringud], veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) *[http://www.elmy.ee/public/files/Tuberkuloosi%20laboratoorse%20diagnostika%20v%3F%B5imalused%20Eestis_17_22.pdf MTBDRsl uuring 200 Eesti tüvega 170 MDR (40XDR) ja 30 mitte-MDR tüve aastatest 2004-2010], veebiversioon (vaadatud 5.10.2014) ; Tuberkuloosisanatoorium * [https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2014;jsessionid=F92079628BA42B255BBDE0DFC2F7E492 Tallinna Linna Laste Tuberkuloosisanatoorium], 1938–1962 * Richard Sucre, [http://www.faculty.virginia.edu/blueridgesanatorium/death.htm The Great White Plague: The Culture of Death and the Tuberculosis Sanatorium] ; Veterinaaria ; Tuberkuloos vangistatud elevantidel * University of Illinois at Urbana-Champaign, [http://www.redorbit.com/news/science/1113193500/immune-response-asian-elephants-infected-with-tuberculosis-studied-071714/ Researchers Study Immune Response Of Asian Elephants Infected With Tuberculosis], 17. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)<small> (''inglise keeles'')</small> ; Tuberkuloos vangistatud madudel * Jonathan L. Kiel, [http://www.jstor.org/discover/10.2307/20460168?uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21104830105123 Reptilian Tuberculosis in a Boa Constrictor], The Journal of Zoo Animal Medicine, 8. väljaanne, nr 4 (detsember 1977), lk 9–11, American Association of Zoo Veterinarians, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> ; Ajaloolist * [[Päewaleht]], nr 220, 14. aug 1932, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19320814.2.7 Tiisikushaige mees tappis oma raseda naise. Mehe parandamatu haigus wiis abielupaari surma.], (PDF) * Uus Eesti, nr 277, 12. oktoober 1936, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19361012.2.109 Tiisikushaige hobune müüdi terve pähe.], (PDF) * [https://myweb.rollins.edu/jsiry/The%20White%20Plague.htm The White Plague, Tuberculosis, Man, and Society.], (1952) * [http://www.tbfacts.org/tb-india-history.html History of TB in India] ; Kultuuris *[[Thomas Mann]], "Võlumägi" (''Der Zauberberg'') [[Kategooria:Tuberkuloos| ]] [[Kategooria:Nakkushaigused]] 2g5bcl1ukttfxcez4rmn1z99fwtxkcq 0 144594 7193625 6924874 2026-07-16T04:58:44Z Kuriuss 38125 7193625 wikitext text/x-wiki '''Märts [[2009]]''', kroonika 2009. aasta märts algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast teisipäeval. {{KuupäevadIndeks31|märts}} ==[[1. märts]]== * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is toimunud erakorralisel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide liidrite tippkohtumisel räägiti peamiselt rikkamate ja vaesemate liikmete vahelisest solidaarsusest ning [[protektsionism]]i ärahoidmisest. * [[Venemaa]] kohalikel valimistel saavutas ülekaaluka võidu võimupartei [[Ühtne Venemaa]]. * [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] peetud valimised võitis [[Baski Rahvuspartei]]. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] teatas, et ootab [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|presidendilt]] [[Barack Obama]]lt raketitõrjesüsteemi rajamisega seotud partnerlust puudutavaid ettepanekuid. * [[Armeenia]] pealinnas [[Jerevan]]is toimunud opositsiooni korraldatud meeleavaldusel mälestasid tuhanded inimesed aasta tagasi toimunud rahutuste ohvreid ning nõudsid poliitvangide vabastamist ja ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamist. * [[Hiina]] esimene [[Kuu]]d kaardistav [[kosmosesond|sond]] [[Chang'e 1]] laskus Kuu pinnale. * [[Saksamaa]] ja [[Euroopa]] suurim [[auto]]tootja [[Volkswagen]] teatas, et koondab majanduslanguse tõttu oma tehastes üle maailma 16 500 töökohta. * [[Tšehhi]]s [[Liberec]]is lõppesid [[2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]]. * [[Eesti]]s tähistati [[poliitik]]u ja [[diplomaat|diplomaadi]] [[Ants Piip|Ants Piibu]] 125. sünniaastapäeva. * [[Eesti]]s tõusis seoses võrguteenuste kallinemisega [[elektrienergia|elektri]] hind lõpptarbijale keskmiselt kahe protsendi võrra. * [[Tallinn]]a saabus [[Tšehhi]] firma [[Sans Souci]] tarnitud [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusamba]] rist. ==[[2. märts]]== * [[Guinea-Bissau]]s tapsid presidendi residentsi tunginud sõdurid riigi [[Guinea-Bissau president|presidendi]] [[João Bernardo Vieira]]. Presidendi kohuseid asus täitma parlamendi esimees [[Raimundo Pereira]]. * [[Kuuba]] [[Kuuba president|president]] [[Raúl Castro]] vabastas ametist kaheksa peamiselt Kuuba eelmise liidri [[Fidel Castro]] soosikuks peetud ministrit, nende hulgas välis- ja majandusministri. * [[Egiptus]]es [[Sharm ash-Shaykh]]is peetud [[Gaza tsoon]]i ülesehitamise teemalisel 75 riigi esindajate kohtumisel otsustati [[Palestiina]]t abistada ligi 4,5 miljardi [[USD|dollariga]]. * [[India]]s otsustati, et [[2009. aasta India parlamendivalimised|parlamendivalimised]] toimuvad [[16. aprill]]ist kuni [[13. mai]]ni [[2009]]. ==[[3. märts]]== * [[Guinea-Bissau]]s astus presidendi kohusetäitjana ametisse senine parlamendi esimees [[Raimundo Pereira]], kes peab kahe kuu jooksul korraldama uue presidendi valimised. * [[Ukraina]] [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] vabastas ametist [[Ukraina välisminister|välisminister]] [[Volodõmõr Ogrõzko]], süüdistades teda muu hulgas suutmatuses lahendada piirivaidlusi [[Rumeenia]]ga. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ajakirjanduse teatel on [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] oma [[Venemaa]] [[Venemaa president|presidendile]] [[Dmitri Medvedev]]ile saadetud kirjas pakkunud välja võimaluse loobuda raketitõrjesüsteemide paigaldamisest Ida-Euroopasse, kui Venemaa teeb vastutasuks koostööd [[Iraan]]i pikamaarakettide programmi tõkestamisel. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s algas eelistung Siberi vanglast kohtusse toodud [[Mihhail Hodorkovski]] üle, keda ootab riisumises ja rahapesus süüdi mõistmise korral täiendav kuni 22 aasta pikkune vangistus. * [[Egiptus]]e [[arheoloog]]id teatasid, et [[Kairo]] lähedalt [[Saqārah]]'st on leitud umbes 3000 aasta vanune haud kolme [[muumia]]ga. * [[Saksamaa]]l [[Köln]]is varises kokku ajalooline linnaarhiivi hoone. Rusude alla jäi vähemalt neli inimest ning hävisid kõik arhiivis hoitud hindamatud dokumendid. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] jättis välja kuulutamata [[Riigikogu]] [[19. veebruar]]il vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, millega taheti muu hulgas takistada [[Tallinn]]a linnaosade kaotamist. ==[[4. märts]]== * [[Haag]]i [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] andis välja [[Sudaan]]i [[Sudaani president|presidendi]] [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i vahistamiskäsu. Teda süüdistatakse [[Dārfūr]]is toime pandud inimsusvastastes ja sõjakuritegudes. Sudaan on teatanud, et ei kavatse presidenti välja anda. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] pealinna [[Washington]]i külastav [[Suurbritannia]] [[Suurbritannia peaminister|peaminister]] [[Gordon Brown]] kritiseeris oma [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i ees peetud kõnes USA protektsionistlikku majanduspoliitikat ning kutsus maailma riike üles majanduse stimuleerimiseks intressimäärasid langetama. * [[Sambia]] valitsus teatas, et konfiskeeris umbes 60 miljoni [[USD|dollari]] väärtuses [[korruptsioon]]is süüdistatava endise presidendi [[Frederick Chiluba]] varasid, mida kavatseb kasutada riigi haiglate kaasajastamiseks. * [[Soome]] [[Eduskunta]] kiitis heaks andmekaitseseaduse muudatuse (Lex Nokia) eelnõu, mis annab ettevõtetele õiguse jälgida töötajate e-kirjade liikumist. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kuulutas välja [[7. juuni]]l [[2009]] toimuvad [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|valimised]]. * [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] otsustati anda [[Rein Raud|Rein Rauale]] raamatu "Vend" eest. * [[Tartu]]s tähistas [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] [[ballett|balletitrupp]] [[Ruslan Stepanov]]i lavastatud [[Oskar Luts]]u "[[Kevade]]" etendusega oma 70. tegevusaastat. ==[[5. märts]]== * [[NATO]] liikmesriikide välisministrid tegid ametliku avalduse, milles teatasid, et saavutasid [[Märts 2009#4. märts|4. märtsil]] kokkuleppe suhete taastamiseks NATO ja [[Venemaa]] vahel. Suhted katkestati [[August 2008|augustis]] [[2008]] seoses [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Lõuna-Osseetia sõjaga]]. * [[Põhja-Korea]] teatas, et ei saa edaspidi tagada [[Jaapani meri|Jaapani merd]] ületavate [[Lõuna-Korea]] tsiviillendude turvalisust. * [[Hiina]] [[Hiina peaminister|peaminister]] [[Wen Jiabao]] teatas, et Hiina on nõus [[Taiwan]]iga poliitilistel ja majanduslikel teemadel üksmeelt otsima. * [[Aafrika Liit]] teatas, et taotleb [[Sudaan]]i [[Sudaani president|presidendi]] [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i vahistamise edasilükkamist aasta võrra, et võimaldada rahu sõlmimist [[Dārfūr]]is. * [[Venezuela]] [[Venezuela president|president]] [[Hugo Chávez]] andis korralduse riigistada [[USA|Ameerika Ühendriikide]] firmale [[Cargill]] kuuluva riisitehase, kes ei soostunud tootma riiklikult reguleeritud hinnaga [[riis]]i. * [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]] lubas katkestada gaasitarned [[Ukraina]]le, kui [[Naftogaz]] ei maksa 7. märtsiks oma võlga [[Gazprom]]ile. * [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Ḩamzah]]' linnas sai turuplatsil toimunud pommiplahvatuses surma vähemalt 12 ja vigastada üle 30 tsiviilisiku. * [[Inguššia]]s sai isetehtud pommi plahvatuses surma vähemalt kuus ning vigastada kaks miilitsat, kes püüdsid pommi kahjutuks teha. * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s andis pressikonverentsi laulja [[Alla Pugatšova]], teatades, et lõpetab pärast [[Aprill 2009#15. aprill|15. aprilli]] toimuvat juubelikontserti lavategevuse. * Venemaal [[Peterburi]]s algas [[Eesti]] filminädal, mille avas [[Ilmar Raag]]i lavastatud mängufilm "[[Klass (film)|Klass]]". * [[Eesti Arengufond]]i nõukogu esimees [[Indrek Neivelt]] esitas [[Riigikogu]] majanduskomisjonile avalduse ametist lahkumiseks, põhjendades seda oma sooviga keskenduda tegevusele erasektoris. * [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] otsustas premeerida suusataja [[Andrus Veerpalu]] esikoha eest murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel 600 000 [[Eesti kroon]]iga. Tema treenerile [[Mati Alaver]]ile määrati 300 000 krooni suurune preemia. * [[Tallinn]]a [[Tallinna linnavolikogu|linnavolikogu]] otsustas teha linnavalitsusele ülesandeks alustada läbirääkimisi võimaliku ühinemise üle [[Harku vald|Harku]], [[Kiili vald|Kiili]], [[Rae vald|Rae]], [[Saku vald|Saku]], [[Viimsi vald|Viimsi]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallaga]] ning [[Saue]] ja [[Maardu]] linnaga. * [[Tallinn]]as [[Mustika ostukeskus]]es toimunud põlengus varises kokku umbes 1000 ruutmeetrit katust ning hävis vähemalt 2000 ruutmeetrit kauplusepinda, kogukahju mai alguse seisuga 120 miljonit krooni. ==[[6. märts]]== * [[Šveits]]is [[Genf]]is kohtusid esimest korda [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Hillary Clinton]] ja [[Venemaa]] [[Venemaa välisminister|välisminister]] [[Sergei Lavrov]]. Muu hulgas räägiti strateegilise relvastuse piiramisest ning sündmustest [[Iraan]]is, [[Põhja-Korea]]s ja [[Afganistan]]is. * [[Mauritaania]] esitas [[Iisrael]]i [[diplomaat]]idele ultimaatumi, mis kohustab neid kahe päeva jooksul riigist lahkuma. * [[Kreeka]] valitsus otsustas müüa majanduslikes raskustes rahvusliku lennufirma [[Olympic Airlines]] Kreeka suurimale investeerimisfondile [[Marfin Investment Group]] (MIG). * [[Vietnam]]i tolliametnikud avastasid [[Hải Phòng]]i sadamas [[Tansaania]]st salakaubana toodud umbes viietonnise lasti [[Aafrika elevant|Aafrika elevandi]] [[võhk]]adega. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide siseminister|siseminister]] [[Ken Salazar]] kiitis heaks hundi eemaldamise riikliku kaitse all olevate liikide nimestikust [[Kaljumäestik]]u ja [[Suur järvistu|Suure järvistu]] piirkonnas. * [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigis]] toimus 4,6-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Melbourne]]'ist umbes 90 km kaugusel kagus. * [[Itaalia]]s [[Torino]]s algasid [[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus]]. * [[Eesti]] [[Eesti Ajalehtede Liit|Ajalehtede Liit]] andis kätte [[2008]]. aasta ajakirjanduspreemiad. [[Eesti Ajalehtede Liidu aasta ajakirjanik|Aasta ajakirjanik]]uks kuulutati [[Sulev Vedler]], uuriva ajakirjanduse auhinna sai [[Tarmo Vahter]], parima uudisloo auhinna [[Kadri Ibrus]] ning nii parima arvamusloo kui ka parima olemusloo auhinna [[Krister Kivi]]. * [[Tallinn]]as toimunud [[Kuldnõel]]a moegalal valiti 2008. aasta parimaks moekunstnikuks [[Aldo Järvsoo]]. ==[[7. märts]]== * [[Palestiina]] [[Palestiina omavalitsus|omavalitsuse]] peaminister [[Salām Fayāḑ]] esitas [[Palestiina omavalitsuse president|president]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ile tagasiastumispalve. * [[USA|Ameerika Ühendriikidest]] [[Florida|Florida osariigi]]st [[Canaverali neem]]elt lähetati [[kosmos]]se [[NASA]] [[Kepleri teleskoop]], mille ülesanne on leida [[Maa (planeet)|Maa]]-sarnaseid [[planeet]]e väljaspool [[Päikesesüsteem]]i. * [[Holland]]i politsei teatas, et leidis üles 8 [[Maastricht]]i galeriist [[1987]]. aastal varastatud hinnalist [[maal]]i, mille hulgas oli ka [[Camille Pissarro]] ja [[Pierre-Auguste Renoir]]' teoseid. Kahtlustatavana vahistati kolm inimest. * [[Eesti Rahvusraamatukogu]] konverentsikeskuses toimunud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] üldkogul valiti erakonna esimeheks [[Jüri Pihl]], aseesimeesteks [[Indrek Saar]], [[Katrin Saks]] ja [[Peeter Kreitzberg]]. * [[Eesti]] [[kaugushüpe|kaugushüppaja]] [[Ksenija Balta]] võitis [[Torino]]s [[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] kuldmedali. * [[Eesti]] esindajaks [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] poolfinaalis [[Moskva]]s valiti võistlusel [[Eesti Laul 2009]] [[Urban Symphony]] esitatud laul "[[Rändajad]]". * [[Vilsandi]] [[Vilsandi rahvuspark|rahvuspargis]] alustas tööd maailma esimene [[hallhüljes]]te seirekaamera. ==[[8. märts]]== * [[Saksamaa]], [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] liidrite mitteametlikuks kandidaadiks [[NATO]] uue [[NATO peasekretär|peasekretäri]] kohale sai [[Taani]] [[Taani peaminister|peaminister]] [[Anders Fogh Rasmussen]]. * [[Põhja-Korea]]s toimunud üldvalimiste osalus oli valimisametnike teatel 99,98 protsenti ning valituks osutus 100 protsenti esitatud kandidaatidest. Üllatuslikult ei olnud kandidaatide hulgas [[Kim Chŏng-il]]i järeltulijaks ennustatud poega [[Kim Chŏng-un]]i ega ka tema kahte venda. * [[Iraan]] katsetas järjekordselt [[kaugmaarakett]]i. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is politseiakadeemia juures toimunud enesetapurünnaku tagajärjel hukkus 28 ning sai vigastada 60 inimest. * [[Norra]]s varastati [[Larvik]]i kirikust [[16. sajand]]il maalitud saksa maalikunstniku [[Lucas Cranach vanem]]a maal, mille väärtus võib ulatuda üle kahe miljoni [[euro]]. * [[Uus-Meremaa]] [[Uus-Meremaa peaminister|peaminister]] [[John Key]] teatas, et riigis võetakse uuesti kasutusele [[aadlitiitel|aadlitiitlid]]. * [[Eesti Reformierakond]] kinnitas [[Tallinn]]a [[Tallinna linnapea|linnapea]] kandidaadiks erakonna aseesimehe ja riigikogu fraktsiooni juhi [[Keit Pentus]]e. * [[Eesti]] [[kümnevõistlus|mitmevõistleja]] [[Mikk Pahapill]] võitis [[Torino]]s [[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] kuldmedali. ==[[9. märts]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is kohtunud 16 [[eurotsoon]]i kuuluva riigi rahandusministrid otsustasid, et rahaliiduga ühinemise tingimusi ei leevendata. * [[Hiina]] parlamendi esimees [[Wu Bangguo]] teatas [[Hiina Rahvakongress]]i iga-aastasel istungil, et Hiina kavatseb tugevdada [[Hiina Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] juhtivat rolli ega plaani kunagi omaks võtta [[mitmeparteisüsteem]]i. * [[India]] põhjaosas [[Dharmshāla]]s kogunesid tuhanded maapaos elavad [[tiibetlased]] tähistama 50 aasta möödumist [[Tiibet]]i rahvuslikust ülestõusust. Meeleavaldused toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Washington]]is [[Hiina]] saatkonna ees. * [[Belau]] tunnustas [[Kosovo]]t. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] tühistas [[George W. Bush]]i kehtestatud piirangud [[tüvirakk|tüviraku]]-uuringute riiklikul rahastamisel. * [[Island]]i valitsus riigistas viimase suurema eraomandis olnud panga [[Straumur-Burdaras]]. * [[Eesti]] [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Urmas Paet]] alustas neljapäevast visiiti [[Afganistan]]is, mille käigus kohtub riigi välisministri [[Rangīn Dādfar Spantā]], parlamendi esimehe [[Yūnus Qānūnī]], rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate ning [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväelastega]]. * [[Tallinn]]as mälestati 65 aastat tagasi toimunud [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] ohvreid. * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] otsustas anda elutöö preemia peapiiskop emeeritus [[Kuno Pajula]]le. Preemia antakse üle Pajula 85. sünnipäeval 11. märtsil [[Tallinna Toomkirik]]us toimuval tänujumalateenistusel. * [[Eesti]]s teatasid ühinemisest [[Pindi Kinnisvara]] ja [[ERI Kinnisvara]], kes moodustavad ühise valdusfirma [[Realia Group]]. * [[Eesti Koostöökogu]] esitles [[Kumu|Kumu Kunstimuuseumis]] [[2008]]. aasta [[Eesti inimarengu aruanne]]t. * [[YouTube]]'is esilinastus režissöör [[Jan Erik Nõgisto]] lühifilm "Suits". ==[[10. märts]]== * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] teatas, et tema esimene kohtumine [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] [[Barack Obama]]ga toimub 1. aprillil [[London]]is seoses [[G20]] kohtumisega. * [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikides]] toimusid [[2009. aasta Mikroneesia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Brüssel]]is koos olnud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrid jõudsid kokkuleppele teatud [[teenus]]te väiksemates [[käibemaks]]umäärades. * [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] teatas, et [[Gruusia]] ei tohi [[Moskva]]s toimuval [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] esitada [[Venemaa]] peaministrit [[Vladimir Putin]]it pilavat laulu "[[We Don't Wanna Put In]]". * [[Läänemeri|Läänemere]] põhja gaasijuhet rajav firma [[Nord Stream]] esitas Läänemere-äärsetele riikidele keskkonnamõjude hindamise aruande. * [[Tallinn]]as [[Kalevi spordihall]]i ees avati [[Kristjan Palusalu]] 101. sünniaastapäeva puhul [[skulptor]] [[Indrek Kirss|Indrek Kirsi]] loodud mälestusmärk. * [[Tallinn]]as [[Tondi]]l endise sõjakooli juures pandi nurgakivi Tondipoiste mälestussambale. [[Amandus Adamson]]i loodud, kuid [[1941]]. aastal hävitatud monumendi koopia teostab fotode järgi skulptor [[Jaak Soans]]. ==[[11. märts]]== * [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]] [[Nicolas Sarkozy]] teatas, et Prantsusmaa taastab oma aktiivse osaluse [[NATO]]-s. * [[Iraak|Iraagi]] kohus mõistis [[Şaddām Ḩusayn]]i režiimi aegsele välis- ja asepeaministrile [[Ţāriq 'Azīz]]ile 15-aastase vanglakaristuse osaluse eest 42 kaupmehe tapmises [[1992]]. aastal. Kaks Şaddām Ḩusayni poolvenda mõisteti surma. Ka endine kaitse- ja siseminister [['Alī Ḩasan al-Majīd]] ("Kemikaali-Al") sai 15-aastase vanglakaristuse. * [[Saksamaa]]l [[Stuttgart|Stuttgardi]] lähedal [[Winnenden]]i koolimajas avas 17-aastane noormees õpilaste pihta tule; tappis 15 inimest ning hukkus ka ise põgenemisel tulevahetuses. * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama|Alabama osariigi]]s tappis mees kolmes asulas kokku kümme inimest ja iseenda. * [[Venemaa]] noorteliikumise [[Naši]] aktivist [[Konstantin Goloskokov]] tunnistas üles, et Naši korraldas [[Tallinn]]a [[Pronksiöö|pronksiööle]] järgnenud [[küberrünnak]]u [[Eesti]] [[internet]]iserveritele. * [[NASA]] teatas, et planeeritud [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstiku]] [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]] start lükati kütuselekke tõttu edasi. * [[Norra]] politsei leidis üles [[Larvik]]i kirikust hiljuti varastatud [[Lucas Cranach vanem]]a [[maal]]i "Laske lapsukestel minu juurde tulla" ning vahistas varguses kahtlustatu. * [[Swedbank]] teatas, et panga finantsjuhiks saab senine [[Swedbanki Balti pangandus|Swedbanki Balti panganduse]] juht [[Erkki Raasuke]]. * [[Tallinn]]a [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsus]] saatis [[Tallinna linnavolikogu|linnavolikogusse]] otsuse eelnõu, millega luuakse sügisestel [[2009. aasta Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] Tallinnas üks valimisringkond. ==[[12. märts]]== * [[Antigua ja Barbuda|Antiguas ja Barbudas]] toimunud [[2009. aasta Antigua ja Barbuda parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis peaminister [[Baldwin Spencer]]i juhitav [[Ühinenud Edupartei]], kes sai parlamendi 17 kohast 9. * [[Läti]] [[seim (Läti)|seim]] kinnitas oma erakorralisel istungil häältega 67:21 ametisse [[Valdis Dombrovskis]]e paremtsentristliku viie partei koalitsioonivalitsuse. * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] otsustas taas pikendada [[Iraan]]i vastu suunatud majandussanktsioonide kehtivust aasta võrra. * [[Venemaa]] [[Voroneži oblast]]i kubernerina astus ametisse [[Aleksei Gordejev]]. * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] peetud kohtuistungil tunnistas kõigi aegade suurimas pettuses kahtlustatav [[Bernard Madoff]] ennast süüdi kõigis 11 süüdistuspunktis, sealhulgas [[pettus]]es, kümnete miljardite [[USD|dollarite]] [[vargus]]es ja [[rahapesu]]s. * [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] viibivad [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[astronaut|astronaudid]] olid sunnitud ajutiselt [[Venemaa|Vene]] kosmosemoodulisse evakueeruma, sest jaama lähedusest avastati ohtlikku [[kosmoseprügi]]. * [[Eesti]] [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Andrus Ansip]] tegi ettepaneku kasutada ära Eesti tõenäoline [[eurotsoon]]iga liitumiseks vajaliku [[inflatsioon]]ikriteeriumi täitmine ning taotleda [[Euroopa Komisjon]]ilt ja [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpangalt]] erakorralist hinnangut, mis võimaldaks [[euro]] kasutusele võtta 1. juulil [[2010]]. * [[Eesti valitsus]] andis korralduse, millega saab [[Tallinna lennujaam]] alates 29. märtsist 2009 pühendusnime "Lennart Meri Tallinna lennujaam". * [[Eesti kultuuriminister]] [[Laine Jänes]] kutsus [[Jaak Allik]]u tagasi [[Ugala]] teatri nõukogu esimehe kohalt. * [[Eesti]] [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] kuukiri [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] tähistas oma 20. aastapäeva. * [[Eesti]]s ilmus [[Kihnu Kultuuri Instituut|Kihnu Kultuuri Instituudi]] välja antud [[kihnu keel|kihnukeelne]] [[aabits]] (aabets). * [[Eesti]] [[Eesti Betooniühing|Betooniühing]] kuulutas [[2008]]. [[aasta betoonehitis]]eks [[Tallinna lennujaam]]a reisiterminali laienduse. ==[[13. märts]]== * [[Venezuela]] parlament otsustas sadamate, kiirteede ja lennujaamadega opereerimise anda osariikide pädevusest föderaalvõimu alluvusse. * [[Austraalia]]s [[Queensland]]is kuulutati osa riigi kirderannikust kriisipiirkonnaks, sest kaubalaevalt merre voolanud [[nafta]] reostas vähemalt 40 km pikkuse rannalõigu. * [[Kanada]]s [[Newfoundland]]i ranniku lähedal puurtornitöölisi vedanud [[kopter]]iga juhtunud õnnetuses hukkus 17 inimest. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kirjutas alla otsustele, millega võetakse riigireetmises süüdi mõistetud [[Herman Simm]]ilt ära [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ning [[Risto Mikael Teinonen]]ilt [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]], mida ta kandis koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga. * [[Eesti]] [[rahandusministeerium]] saatis [[Euroopa Investeerimispank|Euroopa Investeerimispangale]] taotluse 550 miljoni euro ehk 8,6 miljardi krooni suuruse laenu saamiseks viie aasta jooksul. * Eesti [[haridus- ja teadusministeerium]]is andis minister [[Tõnis Lukas]] [[2008]]. aasta [[aasta keeletegu|keeleteo auhinna]] üle [[Janika Leoste]]le eestikeelse väikelastele mõeldud internetikeskkonna mudila.lastekas.ee loomise eest. * [[Viimsi]] [[Viimsi rannarahva muuseum|rannarahva muuseumis]] avati president [[Lennart Meri]] 80. sünniaastapäeva mälestusnäitus. ==[[14. märts]]== * [[Madagaskar]]i opositsioonijuht [[Andry Rajoelina]] teatas, et riigi president ja valitsus on ametist tagandatud. President [[Marc Ravalomanana]] eitas võimust loobumist. * [[Colombia]]s purskas riigi edelaosas asuv [[Galerase vulkaan]]. * [[Venemaa]] kindralmajor [[Anatoli Žihharev]] teatas, et Venemaa kaalub hävituslennukite ajutise baasi rajamist [[Kuuba]]le või [[Venezuela]]sse. * [[Vatikan]]i uueks [[nuntsius]]eks [[Eesti]]s nimetati peapiiskop [[Luigi Bonazzi]], kes töötas eelnevalt nuntsiusena [[Haiti]]l ja [[Kuuba]]s. * [[Eesti]] [[Eesti president|presidendi]] kantselei andis [[Tallinn]]as [[Pirita]]l [[Eesti Mereakadeemia]]le üle president [[Lennart Meri]] ostetud [[kaater|kaatri]] Thule, mida hakatakse kasutama väljaõppelaevana. * [[Eesti Kultuurkapital]] kuulutas välja [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate]] saajad. Proosapreemia sai [[Mari Saat]], luulepreemia [[Maarja Kangro]], näitekirjanduse preemia [[Peeter Sauter]], laste- ja noorsookirjanduse preemia [[Piret Raud]], esseistikapreemia [[Hellar Grabbi]], preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde [[Kersti Unt]], preemia ilukirjandusliku tõlke eest eesti keelest võõrkeelde [[Irja Grönholm]], venekeelse autori preemiad [[Tatjana Kašneva]] ja [[Josef Katz]], vabaauhinna [[Margus Laidre]] ning artikliauhinna [[Aivar Põldvee]]. * [[Tallinn]]as [[emakeelepäev]]a seminaril anti 22 000-kroonine [[Gustav Suitsu luulepreemia]] [[Kalju Kruusa]]le luulekogu "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" eest. ==[[15. märts]]== * [[El Salvador]]is toimunud [[2009. aasta El Salvadori presidendivalimised|presidendivalimised]] võitis vasakpartei [[FMLN]] kandidaat [[Mauricio Funes]], kes astub ametisse [[1. juuni]]l [[2009]]. * [[Madagaskar]]i opositsiooniliider [[Andry Rajoelina]] teatas, et riigi armee allub talle. President [[Marc Ravalomanana]] tegi ettepaneku lahendada kriis rahvahääletuse abil. * [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is kohtunud [[nafta]]eksportijate organisatsiooni [[OPEC]] ministrid otsustasid naftatootmist mitte piirata. * [[Maldiivid]]e president [[Mohamed Nasheed]] teatas, et riik läheb kümne aasta jooksul täielikult üle [[taastuvenergia]] kasutamisele. ==[[16. märts]]== * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is kohtunud [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] liikmesriikide välisministrid ei jõudnud kokkuleppele [[Euroopa]] majanduse elavdamises liidu eelarvest. * [[Madagaskar]]i armee asus avalikult opositsioonijuhi [[Andry Rajoelina]] poolele ning vallutas presidendipalee. * [[Iraan]]i mõõdukat poliitikat esindav endine president [[Moḩammad Khātamī]] teatas, et ei kavatse juunis toimuvatel presidendivalimistel kandideerida. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Discovery]] startis [[Florida]]st [[Kennedy Kosmosekeskus]]est [[rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelisse kosmosejaama]]. Meeskonda kuulub teiste hulgas kosmosejaama esimene jaapanlasest [[astronaut]]. * [[Tonga]] suurima saare [[Tongatapu saar|Tongatapu]] lähedal hakkas purskama veealune [[vulkaan]]. * [[Hiina]]s on testide tulemusel paljastatud, et tuhandete noorsportlaste dokumentidel on nende vanust võltsitud, et võimaldada neil osaleda noorte võistlustel. * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s tähistati rongkäiguga leegionäride päeva. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast visiiti [[Horvaatia]]s. * [[Eesti]]s hakkas telekanal [[Kalev Sport]] kandma nime [[TV4]]. ==[[17. märts]]== * [[Madagaskar]]i president [[Marc Ravalomanana]] astus opositsiooni ja sõjaväe survel tagasi. Uueks riigipeaks kuulutas end [[Andry Rajoelina]], kes nimetas peaministriks [[Monja Roindefo]]. * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] alustas oma esimest visiiti [[Aafrika]]sse. Nädalase visiidi kestel külastab ta [[Kamerun]]i ja [[Angola]]t. * [[Prantsusmaa]] valitsus võitis parlamendi usaldushääletuse [[NATO]]-ga koostöö taastamise teemal. * [[Põhja-Korea]] [[Põhja-Korea peaminister|peaminister]] [[Kim Yŏng-il]] alustas viiepäevast hea tahte visiiti [[Hiina]]s [[Shandong]]i provintsis. * [[Venemaa]]lt [[Plessetski kosmodroom]]ilt startis [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsiooniväli|gravitatsioonivälja]] ja ookeanihoovusi kaardistav [[kaugseire]][[satelliit]] [[GOCE]]. * [[Luksemburg]]is seadustati [[eutanaasia]]. * [[Ameerika Ühendriigid]] lõpetasid toiduabi saatmise [[Põhja-Korea]]le, sest viimane keeldub seda vastu võtmast. * [[Tšehhi]] peaminister [[Mirek Topolánek]] teatas, et valitsus lükkab 18. märtsiks planeeritud parlamendihääletuse [[NATO]] [[Praha]] lähedale rajatava raketikilbi üle edasi aprilli. * [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] teatas 1700 töökoha koondamisest. * [[Viljandi]] [[Ugala]] teatri nõukogu valis uueks esimeheks [[kultuuriministeerium]]i kantsleri [[Siim Sukles]]e. * AS [[Hansapank]] ärinimeks sai Swedbank AS. ==[[18. märts]]== * [[Madagaskar]]i konstitutsioonikohus kuulutas võimu haaranud 34-aastase [[Andry Rajoelina]] riigi presidendi kohusetäitjaks hoolimata sellest, et põhiseaduse järgi peab president olema vähemalt 40-aastane. * [[Aserbaidžaan]]is toimunud [[2009. aasta Aserbaidžaani referendum|referendumil]] hääletas rahvas presidendi ametiaja piirangute kaotamise poolt. See võimaldab praegusel presidendil [[İlham Əliyev]]il jätkata võimul ka pärast [[2013]]. aastat. * [[Costa Rica]] ja [[El Salvador]] teatasid, et taastavad üle 50 aasta [[diplomaatilised suhted]] [[Kuuba]]ga. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[New Mexico]] kuberner [[Bill Richardson]] allkirjastas otsuse, millega kaotatakse osariigis [[surmanuhtlus]] [[1. juuli]]l [[2009]]. Surmanuhtlus on kaotatud 15 osariigis. * [[Prantsusmaa]] olümpiakomitee esitas [[2018. aasta taliolümpiamängud]]e korraldaja kandidaadiks [[Annecy]] linna. * [[Tallinn]]as [[Kumu Kunstimuuseum]]is toimus [[Kihnu]] kultuuripäev. * [[Tallinn]]a linn alustas kokkuhoiukampaaniat, mille raames lõpetatakse tänavate valgustamine öösiti alates kella 3.30. ==[[19. märts]]== * [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liidrite kahepäevane tippkohtumine, mille käigus püütakse kokku leppida abinõudes majanduskriisi leevendamiseks. * [[Madagaskar]]i riigipea kohusetäitja [[Andry Rajoelina]] saatis laiali riigi parlamendi. * [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas toimus 7,9-[[maavärina magnituud|magnituudine]] [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Tonga]] pealinnast [[Nuku'alofa]]st 210 kilomeetri kaugusel ja kolle oli 10 km sügavusel. * [[Namiibia]] tulvades on hukkunud üle 90 inimese. * [[Prantsusmaa]] linnades toimunud valitsuse majanduspoliitika vastu suunatud meeleavaldustes ja streikides osales üle miljoni inimese. * [[Eesti valitsus]] otsustas, et põllu- ja metsamaa müümisel välismaalastele seni kehtinud piirangud kaovad. Kehtima jäävad vaid piirangud väikesaartel ja [[Venemaa]] piiri ääres. * [[Tallinn]]a [[Tallinna linnavolikogu|linnavolikogu]] otsustas moodustada [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks]] Tallinnasse ühe valimisringkonna, mille territoorium kattub Tallinna haldusterritooriumiga. * Tallinna tehnoloogiapargis [[Tehnopol]] toimunud [[Presidendi Kärajad|Presidendi Kärajatel]] väitles [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] [[Skype]]'i juhi [[Josh Silverman]]iga [[innovatsioon]]i teemal. * Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]] jagati välja [[Eesti muusikaauhinnad]]. ==[[20. märts]]== * [[Aafrika Liit]] mõistis hukka [[Madagaskar]]is toimunud riigipöörde ning heitis Madagaskari liidu liikmete hulgast välja. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] esines [[Iraan]]i rahvale videopöördumisega, milles pakkus võimalust rahumeelseks leppimiseks. * [[Brüssel]]is koos olnud [[Euroopa Ülemkogu]] võttis vastu peamiselt energia- ja infrastruktuuriprojektidele suunatud 5 miljardi [[euro]]se ergutuspaketi ning kahekordistas [[Ida- ja Kesk-Euroopa]] riikidele mõeldud laenufondi. Raha eraldati muu hulgas [[Eesti]] ja [[Soome]] vahelise [[Estlink-2]] arenduseks. * [[Kõrgõzstan]]i parlament otsustas, et [[2009. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|presidendivalimised]] toimuvad [[juuli 2009#23. juuli|23. juulil]]. * [[Iraan]]i ranniku lähedal [[Hormuze väin]]as põrkasid kokku [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[tuumaallveelaev]] Harthford ja [[dessantlaev]] New Orleans. Tuumaseadmed õnnetuses vigastada ei saanud, kuid New Orleansist voolas välja umbes 90 000 liitrit [[diislikütus]]t. * [[Nõmme Heakorra Selts]]i, [[Nõmme Muuseum]]i ja linnaosavalitsuse korraldatud [[Nõmme]] rajaja [[Nikolai von Glehn]]i ausamba konkursi võitis [[skulptor]] [[Aivar Simson]] (kunstnikunimega Simson Seakülast) võistlustööga "Sada". Töö arhitekt on [[Kalev Lepik]]. * [[Tallinn]]as [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is anti üle [[2009]]. aasta [[Heino Elleri muusikapreemia]]d, mille pälvisid [[helilooja]] [[Tauno Aints]] ning [[Heino Eller]]i albumi koostajad [[Reet Remmel]], [[Mart Humal]] ja [[Rein Seppius]]. ==[[21. märts]]== * [[Madagaskar]]i pealinnas [[Antananarivo]]s vannutati ametisse riigi ajutine president [[Andry Rajoelina]]. * [[Slovakkia]]s toimusid [[2009. aasta Slovakkia presidendivalimised|presidendivalimised]]. Parima valimistulemuse saavutas ametis olev president [[Ivan Gašparovič]], kes kogus 48 protsenti häältest. Et aga keegi seitsmest kandidaadist ei saanud üle 50 protsendi häältest, toimub 4. aprillil teine valimisvoor. * [[Ungari]] peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] teatas oma kavatsusest majandusprobleemide ja rahva rahulolematuse tõttu tagasi astuda. * [[Venemaa]] president [[Dmitri Medvedev]] rahuldas [[Murmanski oblast]]i kuberneri [[Juri Jevdokimov]]i tagasiastumispalve. Kuberneri kohusetäitjaks nimetati [[Dmitri Dmitrijenko]]. * [[Dagestan]]is on [[Venemaa]] eriüksuse võitlejad kolm päeva kestnud võitluses tapnud vähemalt 16 mässulist. * [[Itaalia]]s [[Napoli]]s toimunud [[maffia]]vastases meeleavalduses osales üle 100 000 inimese. * [[Põhja-Korea]] ametivõimud kinnitasid, et vahistasid 17. märtsil [[Hiina]] piiril [[Tumeni jõgi|Tumeni jõe]] ääres kaks USA ajakirjanikku, keda süüdistatakse piiririkkumises. * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] pani [[I. M. Chait Gallery]] oksjonile [[1993]]. aastal [[Wyoming|Wyomingi osariig]]ist leitud 150 miljoni aasta vanuse [[dinosaurus]]e skeleti. * [[Eesti]]s kinnitas [[Eestimaa Rahvaliit]] oma [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|valimiste]] kandidaatide nimekirja esinumbriks erakonna juhatuse liikme, [[EBS]]-i õppejõu [[Anto Liivat]]i. ==[[22. märts]]== * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s toimusid [[2009. aasta Makedoonia presidendivalimised|presidendivalimised]]. * [[Poola]] [[Poola välisminister|välisminister]] [[Radosław Sikorski]] kutsus [[Brüssel]]is esinedes [[USA|Ameerika Ühendriike]] üles mitte loobuma [[raketitõrjekilp|raketitõrjekilbi]] rajamisest [[Ida-Euroopa]]sse. * [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is toimusid [[Rūḩollāh Khomeynī]] lese, [[islamirevolutsioon]]i emaks peetud [[Khadījah Saqafī]] matused, millel osales tuhandeid inimesi. * [[Hiina]] politsei vahistas [[Qinghai]] provintsis pärast [[tiibetlased|tiibetlaste]] rünnakut politseijaoskonnale ligi sada [[buda]] [[munk]]a. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana|Montana osariigi]]s [[Butte]]’i lennuvälja lähedal kukkus maandumisel alla lapsi suusareisile vedanud väikelennuk [[Pilatus PC-12]]. Kõik 17 lennukis olnud inimest said surma. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alaska|Alaska osariigi]]s hakkas purskama [[vulkaan]] [[Redoubt]]. * [[Eesti]] [[kettaheide|kettaheitja]] [[Gerd Kanter]] püstitas [[Rootsi]]s [[Växjö]]s tulemusega 69.51 uue kettaheite sisemaailmarekordi. ==[[23. märts]]== * [[Leedu]] valitsus otsustas majanduskriisi tõttu vähendada 25 protsendi ulatuses Leedu riigiettevõtete tegev- ja finantsjuhtide palka. * [[Malaisia]]s keelustas valitsus kolmeks kuuks kahe peamise opositsioonilise ajalehe, [[Harakah]]i ja [[Suara Keadilan]]i väljaandmise. * [[Türgi]] president [[Abdullah Gül]] alustas riigivisiiti [[Iraak|Iraagis]], olles pärast 32 aastat esimene Türgi riigipea, kes Iraaki külastab. * [[Ukraina]] valitsus, [[Euroopa Komisjon]], [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank]] ja [[Euroopa Investeerimispank]] allkirjastasid leppe Ukraina gaasitrassi uuendamiseks 3,4 miljardi dollari eest ning Ukraina gaasituru korrastamiseks. * [[Sotši]]s viibiv [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]] nimetas Ukraina ja Euroopa Liidu gaasiinfrastruktuuri lepet läbimõtlematuks ja ebaprofessionaalseks, pidades seda Venemaa huvide ignoreerimiseks, ning ähvardas üle vaadata Venemaa suhted [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. * [[Venemaa]]l avaldas [[natsionaalbolševism|natsionaalbolševike]] presidendikandidaat [[Eduard Limonov]] oma programmi [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimisteks]]. * [[Iraak|Iraagis]] [[Diyālá]] kubernerkonnas matustel tehtud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 25 [[kurdid|kurdi]] ja vähemalt 50 sai vigastada. * [[Soome]]s [[Helsingi]]s esitleti [[Imbi Paju]] ja [[Sofi Oksanen|Sofi Oksase]] koostatud Nõukogude okupatsioonist rääkivat artiklikogumikku "[[Kõige taga oli hirm]]". Ürituse vastu protestis paarkümmend [[Naši]], [[Öine vahtkond (rühmitus)|Öise Vahtkonna]] ja [[Soome Islamipartei]] meeleavaldajat. * [[India]] autotootja [[Tata Motors]] esitles oma maailma odavaimaks [[auto]]ks nimetatud mudelit [[Tata Nano]], mille hind on 1979 [[USD|dollarit]]. * [[Eesti]]s kuulutati [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli kantsler|kantsleri]] konkursi võitjaks ärijuht [[Andres Liinat]]. * Eestis mõistis [[Harju Maakohus]] süüdi [[Tallinn]]as [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänaval]] toimunud pommiplahvatuste korraldamises kahtlustatud [[Märt Ringmaa]] ja määras talle 15-aastase vanglakaristuse. * [[Tallinn]]a [[Tallinna ringkonnakohus|ringkonnakohus]] tühistas [[Kadri Kõusaar]]e filmile "[[Magnus (film)|Magnus]]" seatud avaliku näitamise keelu. ==[[24. märts]]== * [[Tšehhi]] [[Tšehhi peaminister|peaminister]] [[Mirek Topolánek]] teatas oma tagasiastumisest pärast seda, kui tema [[Mirek Topoláneki teine valitsus|valitsus]] kaotas häältega 101:96 [[usaldushääletus]]e parlamendis. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senat]] kinnitas kaubandusministriks endise [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] kuberneri [[Gary Locke]]'i. * [[Iisrael]]is otsustas [[Ehud Barak]]i juhitav [[Tööpartei (Iisrael)|Tööpartei]] osaleda [[Benjamin Netanyahu]] moodustatavas valitsuses. * [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaatide rahukonverents [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] otsustati ära jätta, sest Lõuna-Aafrika Vabariik ei andnud [[dalai-laama]]le sissesõiduviisat. * [[Poola]] [[Poola peaminister|peaminister]] [[Donald Tusk]] teatas, et Poola kavatseb suurendada oma väekoosseisu [[Afganistan]]is 400 sõjaväelase võrra. * [[Hiina]]s tõkestati ligipääs [[YouTube]]'ile. * [[Soome]] valitsus teatas, et riik paneb müüki oma 32-protsendilise osaluse [[Jõuluvana]]maal. * [[Eesti]] [[Riigikogu]] hääletas maadevahetustehingute uurimise võimaldamiseks [[Villu Reiljan]]ilt ja [[Ester Tuiksoo]]lt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] andis [[Taani]] [[Taani peaminister|peaministrile]] [[Anders Fogh Rasmussen]]ile üle [[Maarjamaa Rist]]i I klassi teenetemärgi. * [[Tallinn]]as [[Eesti Ajaloomuuseum]]is toimus [[küüditamine|küüditamise]] 60. aastapäeva puhul teaduskonverents. * [[Tartu]]s [[Eesti Rahva Muuseum]]is alustasid [[Tiibet]]i buda mungad [[India]] Lhodak Gaden Dhonnyilingi kloostrist liiva[[mandala]] loomist. * [[Rakvere]]s koos olnud [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] arutas permikomi kultuuri tulevikku ja tundis huvi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vähemusrahvustele mõeldud abiraha liikumise vastu [[Venemaa]]l. ==[[25. märts]]== * [[Liechtenstein]]is astus ametisse [[Klaus Tschütscher]]i valitsus. ==[[26. märts]]== * [[Brüssel]]is kohtusid esimest korda üle 30 aasta [[Iraan]]i ja [[NATO]] esindajad, kes NATO andmetel arutasid olukorda [[Afganistan]]is. * [[Hiina]] välisministeerium väljendas oma pahameelt [[USA|Ameerika Ühendriikide]] hiljuti koostatud Hiina sõjalist jõudu puudutava hinnangu üle, süüdistades USA-d faktide võltsimises. * [[Jaapan]]is toimus 6,0-[[maavärina magnituud|magnituudine]] [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 165 km kaugusel [[Okinawa saar]]e suurimast linnast [[Naha (Jaapan)|Nahast]] ja maavärina kolle oli umbes 138 km sügavusel. * [[Peruu]] põhjaosas toimus 5,8-[[maavärina magnituud|magnituudine]] [[maavärin]], mille [[epitsenter]] 87 km kaugusel [[Piura]] linnast ja maavärina kolle oli umbes 15 km sügavusel. * [[Eesti]] [[riigikogu]] valis [[Riigikogu esimees|oma esimeheks]] tagasi [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u kuuluva [[Ene Ergma]]. Riigikogu aseesimeesteks valiti tagasi [[reformierakond]]lane [[Kristiina Ojuland]] ja [[keskerakond]]lane [[Jüri Ratas]]. * [[Eesti valitsus]] kiitis heaks [[Viljandi maakond|Viljandi]] maavanema [[Kalle Küttis]]e ametist vabastamise alates 9. aprillist seoses tema saamisega haridusministeeriumi asekantsleriks. * [[Tallinn]]as paigaldati [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Vabadussõja võidusammas|võidusamba]] rist. * Ehituskontsern [[Eesti Ehitus]] muutis oma nime Nordecon Internationaliks. ==[[27. märts]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] avalikustas riigi tulevase [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]i operatsioone puudutava strateegia, mis keskendub [[Al-Qā‘idah]]' ja [[Ţālebān]]i võitlejate hävitamisele. * [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] ei suutnud viies voorus valida novembris esimehe ametis lõpetava [[Muḩammad al-Barāda'ī]] asemele uut esimeest. Mais toimuvatele uutele valimistele võivad end üles seada uued kandidaadid. * [[Indoneesia]]s [[Jakarta]] lähedal hukkus tammi purunemise tagajärjel tekkinud tulvades vähemalt 58 inimest. * [[Pakistan]]i loodeosas [[Jamrud]]i linnas hukkus [[mošee]]s toimunud enesetapurünnakus vähemalt 48 inimest. * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] otsustas, et turvakaalutlustel tulevikus enam [[olümpiatuli|olümpiatule]] teatejooksu mööda maailma ei peeta. * [[Rakvere]] [[Rakvere teater|teatris]] jagati välja [[Teatriliit|teatriliidu]] aastaauhinnad. Parimaks lavastuseks tunnistati [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] rokkooper "[[Ruja (ooper)|Ruja]]". ==[[28. märts]]== * [[Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] [[Silvio Berlusconi]] asutas paremtsentristliku partei [[Il Popolo della Libertà]], mis moodustus peamiselt kahest varasemast suuremast paremerakonnast, tema enda juhitud [[Forza Italia]]st ja [[Rahvuslik Allianss|Rahvuslikust Alliansist]]. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] kutsus 27.–28. aprilliks [[Washington|Washingtoni]] kokku energia- ja kliimakonverentsi 16 tööstusriigi osalusel. * [[London]]is kogunes mitukümmend tuhat inimest meeleavaldustele, protestides peagi algava [[G20]] tippkohtumise vastu. * [[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is jätkusid kolmandat päeva meeleavaldused, millel nõutakse peaminister [[Abhisit Vejjajiva]] tagasiastumist. * [[Madagaskar]]i pealinnas [[Antananarivo]]s avaldas paarkümmend tuhat võimult kõrvaldatud presidendi [[Marc Ravalomanana]] pooldajat juba kuuendat päeva meelt võimu võtnud [[Andry Rajoelina]] vastu. * [[Paldiski]] raudteejaama juurde püstitati küüditatute mälestusmärk. ==[[29. märts]]== * [[Montenegro]]s toimunud [[2009. aasta Montenegro parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis peaminister [[Milo Đukanović]]i juhitav kiiret [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumist pooldav koalitsioon. * [[Mayotte]]'il toimunud [[2009. aasta Mayotte'i rahvahääletus|rahvahääletusel]] hääletas 95 protsenti osalenutest [[Prantsusmaa]] [[meretagune piirkond|meretaguseks piirkonnaks]] saamise poolt aastal [[2011]]. * [[Somaalimaa]]l toimuma pidanud [[2009. aasta Somaalimaa presidendivalimised|presidendivalimised]] lükati edasi [[september 2009#29. september|29. septembrile]] 2009. * [[Šveits]]i piiril kaotati viimased piirangud [[Schengeni viisaruum|Schengeni riikidest]] saabuvatele reisijatele. Piirikontroll lõpetati ka lennujaamades. * [[Tansaania]] loodeosas toimunud [[kullakaevandus]]e varingus jäi kadunuks vähemalt 17 [[kaevur]]it. * [[Elevandiluurannik]]ul [[Abidjan]]is toimunud Elevandiluuranniku ja [[Malawi]] vahelise [[jalgpall]]i MM-i valikturniiri mängu ajal toimunud staadionivaringu tagajärjel hukkus vähemalt 22 pealtvaatajat. * [[Austraalia]]s [[Melbourne]]'is peetud [[2009. aasta Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'ga algas [[2009. aasta Vormel 1 hooaeg]]. * [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is algas [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] korraldatud president [[Lennart Meri]] 80. sünniaastapäeva konverents. * [[Eesti Reformierakond]] kinnitas oma [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|valimiste]] kandidaatide nimekirja, mille esinumber on [[Kristiina Ojuland]]. * [[Tallinn]]a [[lennujaam]] hakkas kandma nime [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]]. ==[[30. märts]]== * [[Svaasimaa]]l kohtunud [[Lõuna-Aafrika Arenguühendus]]e liikmed peatasid [[Madagaskar]]i liikmesuse ühenduses ning teatasid, et ei tunnusta [[Andry Rajoelina]]t Madagaskari presidendina. * [[Katar]]is tippkohtumist pidanud [[Araabia Liiga]] maade liidrid väljendasid toetust [[Sudaan]]i presidendile [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]ile, kes oli ka ise hoolimata [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] tema kohta antud vahistamiskäsust kohtumisele saabunud. * [[NASA]] esitles [[kosmoselaev]]a [[Orion Exploration Vehicle]], mis plaanide kohaselt vahetab mõne aasta pärast välja [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstiku]]. * [[Liibüa]] ranniku lähedal toimunud kahes laevaõnnetuses hukkus arvatavasti vähemalt 500 illegaalselt [[Euroopa]]sse teel olnud [[Aafrika]] pagulast. * [[Eesti]] [[Eesti president|presidendi]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e õigusnõunikuna asus tööle [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku õiguse õppejõud [[Ülle Madise]]. ==[[31. märts]]== * [[Iisrael]]is astus ametisse peaminister [[Benjamin Netanyahu]] valitsus. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] alustas oma esimest visiiti [[Euroopa]]s. President saabus koos [[Michelle Obama]]ga [[London]]isse [[G20]] tippkohtumisele. * [[Holland]]is [[Haag]]is kogunesid rohkem kui 70 riigi esindajad, et arutada olukorda [[Afganistan]]is ja leida abinõusid rahu saavutamiseks. * [[Läti]] [[Läti president|president]] [[Valdis Zatlers]] teatas, et ei algata [[seim (Läti)|seimi]] laialisaatmist, sest poliitikud täitsid tema jaanuaris esitatud ultimaatumi tingimused. * [[Venemaa]]l alustasid neli [[venelased|venelast]], üks [[prantslased|prantslane]] ja üks [[sakslased|sakslane]] 105 ööpäeva kestvat võimalikku [[Marss|Marsi]]-ekspeditsiooni ette valmistavat simulatsiooni isoleeritud kapslites. * [[Eesti]] [[rahandusministeerium]] avalikustas oma majandusprognoosi, mille kohaselt ulatub [[2009]]. aasta majanduslangus 8,5 protsendini. * [[Riigiprokuratuur]] saatis kohtusse kriminaalasja, mille raames esitati süüdistus [[maadevahetus|maadevahetustehingutes]] teiste hulgas endistele ministritele [[Villu Reiljan]]ile ja [[Ester Tuiksoo]]le. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2009| 2009-03]] rkxx7t428uc29wkajcwmoj1e9u3ne1t 0 149909 7193697 6699519 2026-07-16T07:26:16Z Avjoska 1538 7193697 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[12. november|12. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1648]] – [[Juana Inés de la Cruz]], Mehhiko nunn ja luuletaja *[[1755]] – [[Gerhard von Scharnhorst]], Preisi kindral *[[1780]] – [[Piet Retief]], voortrekkerite juht *[[1815]] – [[Elizabeth Cady Stanton]], USA sufražett, sotsiaalaktivist, abolitsionist ja naiste õiguste eest võitleja *[[1827]] – [[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog *[[1833]] – [[Aleksandr Borodin]], vene helilooja ja keemik *[[1836]] – [[Kalākaua]], Hawaii kuningas *[[1840]] – [[Auguste Rodin]], prantsuse skulptor *[[1842]] – [[John William Strutt (Lord Rayleigh)|John William Strutt]], inglise füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1904 *[[1850]] – [[Mihhail Tšigorin]], Vene maletaja *[[1855]] – [[Amandus Adamson]], eesti kujur *[[1861]] – [[Aleksei Bellegarde]], Venemaa riigitegelane, kammerhärra, riiginõunik ja senaator *[[1866]] – [[Sun Yat-sen]], Hiina revolutsionäär ja poliitik *[[1867]] – [[Jaan Raudma]], eesti ajakirjanik *[[1881]] – [[Olev Siinmaa]], eesti arhitekt ja mööblikunstnik *[[1882]] – [[Leonid Arbusow noorem]], eesti ajaloolane *[[1883]] – [[Marta Lepp]], eesti kirjanik, publitsist, seltsitegelane ja pedagoog *[[1885]] – [[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja *[[1886]] – [[Jānis Rinks]], läti rahvusest Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1889]] – [[Kaarel Liidak]], eesti põllumajandustegelane ja -teadlane *[[1890]] – [[Lily Kronberger]], Ungari iluuisutaja *[[1895]] – [[Ella Ilbak]], eesti tantsija ja kirjanik *[[1898]] – [[Leon Štukelj]], Sloveenia riistvõimleja *[[1899]] – [[Martin Eellend]], Eesti sõjaväelane *[[1902]] – [[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik *[[1904]] – [[Pear Rootalu]], eesti pedagoog *[[1906]] – [[Gunnar Mikk]], Eesti korv- ja võrkpallur *[[1909]] – [[Salme Liiver]], eesti arhitekt *[[1910]] – [[Kurt Hoffmann]], Saksa filmilavastaja *[[1912]] – [[Martin Kuldkepp]], eesti ajakirjanik ja majandusteadlane *[[1914]] – [[Aleksis Avasalu]], eesti kontrabassimängija *1914 – [[Sylvi Riitta Saimo-Sikiö]], Soome aerutaja *1914 – [[Peter Whitehead]], Inglismaa autovõidusõitja *[[1915]] – [[Roland Barthes]], Prantsuse keeleteadlane, kirjanduskriitik ja sotsioloog *[[1918]] – [[Zinovi Purvinski]], eesti poksija *[[1920]] – [[Stella Pahapill]], eesti pianist *1920 – [[Ants Saar]], eesti kirjanik ja publitsist *[[1921]] – [[Lars Gyllensten]], Rootsi kirjanik *[[1922]] – [[Tadeusz Borowski]], Poola kirjanik *1922 – [[Kim Hunter]], USA filminäitleja *[[1923]] – [[Aleksy Antkiewicz]], Poola poksija *[[1927]] – [[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja *[[1928]] – [[Kaalu Kirme]], Eesti kunstiteadlane *[[1929]] – [[Rolan Bõkov]], Vene filminäitleja ja -lavastaja *1929 – [[Michael Ende]], Saksa kirjanik *1929 – [[Grace Kelly]], USA näitleja ja Monaco vürstinna *1929 – [[Loit Reintam]], eesti mullateadlane ja ökoloog *[[1930]] – [[Ott Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik *[[1932]] – [[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane *[[1933]] – [[Lehte-Alise Ander]], eesti näitleja *1933 – [[Peter Post]], Hollandi jalgrattur *1933 – [[Jalāl aţ-Ţalabānī]], Iraagi poliitik *[[1934]] – [[Charles Manson]], USA kurjategija *1934 – [[Leonid Štein]], NSV Liidu/Ukraina maletaja *1934 – [[Vavá]] ([[Edvaldo Izídio Neto]]), Brasiilia jalgpallur *1934 – [[Uno Veismann]], eesti astrofüüsik *[[1935]] – [[Ljudmila Gurtšenko]], Vene näitleja ja laulja *1935 – [[Sirje Raudsik]], Eesti näitleja ja teatripedagoog *[[1936]] – [[Rein Pork]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1937]] – [[Jengeni Kazakov]], Eesti purjetaja *[[1938]] – [[Denis DeJordy]], Kanada jäähokimängija *1938 – [[Maie Lepp]], eesti keeleteadlane *1938 – [[Benjamin Mkapa]], Tansaania president 1995–2005 *1938 – [[Marika Mikelsaar]], eesti mikrobioloog *1938 – [[Mati Märtin]], eesti raadioajakirjanik *[[1939]] – [[Enno Jürima]], Eesti autosportlane *1939 – [[Lucia Popp]], Austria laulja *1939 – [[Vello Lahtvee]], eesti jurist *[[1940]] – [[Peeter Volmer]], eesti näitleja *[[1941]] – [[Mart Lille]], eesti pianist *[[1942]] – [[Ene-Mai Luur]], eesti keraamik ja portselanimaalija *[[1943]] – [[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja *1943 – [[Björn Waldegård]], Rootsi rallisõitja *[[1945]] – [[Neil Young]], Kanada laulja ja muusik *[[1946]] – [[Ülo Saar]], Eesti orienteeruja * 1946 – [[Keith Mitchell]], Grenada poliitik *[[1947]] – [[Patrice Leconte]], Prantsuse filmilavastaja *[[1949]] – [[Tiina Kompus]] (Tõkke), Eesti allveesportlane *[[1950]] – [[Villu Jürjo]], eesti vaimulik *1950 – [[Urmas Lõoke]], eesti arhitekt *1950 – [[Peeter Traat]], eesti astrofüüsik *1950 – [[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja *[[1951]] – [[Mati Luht]], eesti tõstja *[[1952]] – [[Epp Lauk]], eesti ajakirjandusteadlane *1952 – [[Kaja Plado]], eesti eripedagoog *1952 – [[Vjatšeslav Zaitsev]], Nõukogude Liidu võrkpallur *[[1953]] – [[Toivo Keva]], eesti integratsioonitegelane *1953 – [[Urmi Reinde]], eesti ajakirjanik *[[1954]] – [[Ilmar Jalas]], eesti arhitekt *1954 – [[Paul McNamee]], Austraalia tennisist *1954 – [[Rhonda Shear]], näitleja *1955 – [[Andres Tamm]], eesti advokaat *[[1956]] – [[Jannes van der Wal]], hollandi kabetaja *1956 – [[Ülle Ferschel]] ([[Ülle Feršel]]), eesti tantsupedagoog *1956 – [[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane *1956 – [[Kalev Urbanik]], Eesti pikamaajooksja *[[1957]] – [[Oleg Timofejev]], Eesti jalgpallikohtunik *[[1958]] – [[Megan Mullaly]], USA filminäitleja *[[1959]] – [[Harry Lemberg]], Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane *1959 – [[Sergei Ratnikov]], Eesti jalgpallur ja treener *[[1961]] – [[Nadia Comăneci]], Rumeenia võimleja *1961 – [[Enzo Francescoli Uriarte]], Uruguay jalgpallur *[[1962]] – [[Wim Kieft]], Hollandi jalgpallur *1962 – [[Katrin Soone]], Eesti ujuja *1962 – [[Maris Valk]], eesti graafik *[[1963]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 1963 – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 1963 – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 1963 – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[1964]] – [[Toomas Anepaio]], eesti õigusajaloolane *1964 – [[Thomas Berthold]], Saksamaa jalgpallur *1964 – [[Jakob Hlasek]], Tšehhi päritolu Šveitsi tennisist *1964 – [[Tullio Liblik]], eesti majandustegelane *1964 – [[Ivar Toodo]], Eesti operaator *[[1965]] – [[Tõnu Ints]], Eesti endine poliitikanõunik *[[1966]] – [[Tõnu Kaalep]], Eesti kujundusgraafik, kultuurikriitik ja näitekirjanik *1966 – [[Anette Norberg]], Rootsi curlingumängija *[[1967]] – [[Michael Lee Moorer]], USA poksija *1967 – [[Kalle Rannula]], Eesti arhitekt *1967 – [[Mihhail Rõtšagov]], Eesti maletaja *[[1968]] – [[Chantel Dubay]], USA näitleja ja modell *1968 – [[Anneli Lambing]], Eesti sulgpallur *1968 – [[Ergo Metsla]], eesti majandustegelane *[[1969]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[1970]] – [[Tonya Harding]], USA iluuisutaja *1970 – [[Kadri Karula]], Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi juhataja *1970 – [[Evelyn Sanguinetti]] Ameerika Ühendriikide poliitik *1970 – [[Craig Parker]], Uus-Meremaa näitleja *1970 – [[Toomas Rapp]], Eesti sõudja *[[1971]] – [[Rodion Meier]], Eesti allveesportlane *1971 – P. Julm ehk [[Priit Juurmann]], DJ ja produtsent *1971 – [[Robert D. Siegel]], USA stsenarist ja filmilavastaja *[[1972]] – [[Vassilis Tsiartas]], kKreeka jalgpallur *[[1973]] – [[Egil Gjelland]], norra laskesuusataja *1973 – [[Radha Mitchell]], Austraalia filminäitleja *1973 – [[Sven-Erik Soosaar]], eesti keeleteadlane *[[1974]] – [[Alessandro Birindelli]], Itaalia jalgpallur * 1974 – [[Tamala Jones]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[1975]] – [[Teele Jõks]], eesti laulja, metsosopran *1975 – [[Jason Edward Lezak]], USA ujuja *1975 – [[Dario Šimić]], horvaadi jalgpallur *[[1976]] – [[Dmitri Dorofejev]], vene kiiruisutaja *1976 – [[Dimosthénis Tampákos]], Kreeka riistvõimleja *1976 – [[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik *[[1977]] – [[Martin Dolfing]], hollandi kabetaja *1977 – [[Dalene Kurtis]], USA modell *1977 – [[Benedict Saul McCarthy]], LAV-i jalgpallur *1977 – [[Reeli Reinaus]], eesti kirjanik *[[1978]] – [[Elle Rajandu]], eesti taimeökoloog (brüoloog) * 1978 – [[Nikita Issajev]], Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane *[[1979]] – [[Cián O'Connor]], iiri ratsasportlane * 1979 – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[1980]] – [[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja * 1980 – [[Benoît Pedretti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1981]] – [[Annika Becker]], saksa kergejõustiklane *[[1982]] – [[Peter Fill]], itaalia mäesuusataja * 1982 – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 1982 – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 1982 – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 1982 – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 1982 – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 1982 – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[1984]] – [[Conrad Rautenbach]], Zimbabwe rallisõitja *[[1985]] – [[Liana Zeigo]], eesti laulja ja õpetaja *[[1986]] – [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur *[[1988]] – [[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1989]] – [[Anet Vaikmaa]], eesti laulja * 1989 – [[Gerli A. Chantelle]], eesti ettevõtja ja moelooja * 1989 – [[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija * 1989 – [[Anet Vaikmaa]], eesti laulja *[[1990]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur * 1990 – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja *[[1992]] – [[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija *[[1994]] – [[Guillaume Cizeron]], prantsuse iluuisutaja * 1994 – [[Triin Narva]], eesti maletaja * 1994 – [[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija *[[1995]] – [[Thomas Lemar]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1996]] – [[Alexander Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane *[[1997]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[1998]] – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur * 1998 – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 12.]] fanv9d2693s8lpfbxbpheiz7w8sl38b 0 151150 7193656 7183422 2026-07-16T06:39:50Z Avjoska 1538 7193656 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin loetletakse [[26. november|26. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1604]] – [[Johann Bach]], saksa helilooja *[[1793]] – [[Carl Eduard Raupach]], Tartu Ülikooli itaalia ja saksa keele lektor *[[1846]] – [[David Martson]], eesti kirjamees *[[1857]] – [[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane *[[1865]] – [[Axel von Gernet]], Eestimaa ajaloolane *[[1867]] – [[Kaarel Leetberg]], eesti keeleteadlane ja kirjanduskriitik *[[1869]] – [[Maud (Norra)|Maud]], Norra kuninganna *[[1871]] – [[Theodor Aleksander Teder]], eesti organist ja koorijuht *[[1876]] – [[Willis Carrier]], leiutaja *[[1878]] – [[Marshall Walter Taylor]], USA jalgrattur *[[1879]] – [[Christian Rutoff]], eesti näitekirjanik *[[1883]] – [[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane * 1883 – [[Mihály Babits]], ungari luuletaja, romaanikirjanik ja tõlkija *[[1885]] – [[Heinrich Brüning]], poliitik, Saksamaa kantsler 1930–1932 *[[1890]] – [[Nikolai Talts]], Eesti poliitik *[[1894]] – [[Norbert Wiener]], USA matemaatik, [[küberneetika]] looja * 1894 – [[Ivan Papanin]], vene polaaruurija *[[1897]] – [[Arnold Sinka]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane *[[1898]] – [[Karl Ziegler]], saksa keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli auhind]] 1963 * 1898 – [[Héctor Scarone]], Uruguay jalgpallur (ründaja) *[[1899]] – [[Anton Ilves]], eesti näitleja *[[1900]] – [[Karl Kaur]], eesti lastearst *[[1901]] – [[Jaan Pakk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[1905]] – [[Arthur Väkram]], Eesti sõjaväelane *[[1909]] – [[Roman Vaher]], eesti graafik * 1909 – [[Fritz Buchloh]], Saksamaa jalgpallur (väravavaht) *[[1910]] – [[Nikolai Štšolokov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane *[[1911]] – [[Samuel Reshevsky]], Poola/USA maletaja *[[1912]] – [[Eugène Ionesco]], prantsuse-rumeenia näitekirjanik *[[1913]] – [[Foy Draper]], USA kergejõustiklane *[[1914]] – [[Uno Elts]], eesti akordionist * 1914 – [[Aleksander Lohk]], eesti kergejõustikutreener *[[1917]] – [[Ellen Paris]], eesti pianist *[[1919]] – [[Ryszard Kaczorowski]], Poola poliitik *[[1921]] – [[Kaljo Rägo]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog *[[1922]] – [[Endla Tegova]], eesti kirjanik * 1922 – [[Étienne Gailly]], Belgia kergejõustiklane *[[1925]] – [[Gregorio Álvarez]], Uruguay sõjaväelane ja riigitegelane *[[1928]] – [[Ants Künnapuu]], eesti ajakirjanik * 1928 – [[Einvald Nõulik]], eesti koduloolane *[[1930]] – [[Uładzimir Karatkievič]], valgevene proosa- ja näitekirjanik ning luuletaja *[[1931]] – [[Adolfo Pérez Esquivel]], Argentina aktivist, [[Nobeli rahuauhind]] 1980 * 1931 – [[Giuliana Chenal-Minuzzo]], Itaalia mäesuusataja * 1931 – [[Iren Rožnova]], Eesti tehnikateadlane *[[1934]] – [[Mart Vabar]], eesti geograaf * 1934 – [[Ljudmila Lõssenko-Ševtsova-Gurevitš]], Ukraina kergejõustiklane * 1934 – [[Liilia Raid]], eesti metsateadlane *[[1936]] – [[Arvi Prikk]], eesti tehnikateadlane *[[1937]] – [[Léo Lacroix]], Prantsusmaa mäesuusataja * 1937 – [[Tõnu Kibena]], eesti võrkpallur *[[1938]] – [[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane * 1938 – [[Svetlan Semenenko]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[1939]] – [[Tina Turner]] (Anna Mae Bullock), ameerika laulja * 1939 – [[Kuulo Kutsar]], eesti riigiametnik * 1939 – [[Rein Kvell]], eesti ehitusinsener ja endine Eesti NSV riigitegelane *[[1940]] – [[Quentin Skinner]], inglise ajaloolane ja filosoof * 1940 – [[Kotozakura Masakatsu]] ehk Kamatani Norio, Jaapani sumomaadleja * 1940 – [[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener *[[1941]] – [[Vello Vets]], eesti alpinist *[[1943]] – [[Joël Robert]], Belgia mootorisportlane *[[1944]] – vürst [[Joachim Murat (1944)|Joachim Murat]] * 1944 – [[Johanna Schut]], Hollandi kiiruisutaja *[[1946]] – [[Ljudmila Raudla]], eesti arstiteadlane, kopsuarst ja allergoloog *[[1948]] – [[Krešimir Ćosić]], Horvaatia korvpallur * 1948 – [[Galina Prozumenštšikova]], Nõukogude Liidu ujuja *[[1949]] – [[Ivan Patzaichin]], Rumeenia aerutaja *[[1950]] – [[Dieter Burdenski]], Saksamaa jalgpallur (väravavaht) *[[1951]] – Ilona Staller ([[Cicciolina]]), ungari päritolu itaalia poliitik ja endine pornotäht * 1951 – [[Sulejman Tihić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik * 1951 – [[Juhan Kristjan Talve]], eesti jurist ja ajakirjanik * 1951 – [[Lembit Kuhlberg]], eesti sisehaiguste arst, nõel- ja taimravi ning Hiina meditsiini asjatundja *[[1953]] – [[Sinikka Nopola]], soome lastekirjanik ja ajakirjanik * 1953 – [[Toomas Ordlik]], eesti tehnikateadlane *[[1954]] – [[Arno Rossman]], Eesti poliitik, [[X Riigikogu]] liige *[[1955]] – [[Andris Bērziņš (sündinud 1955)|Andris Bērziņš]], Läti poliitik *[[1956]] – [[Dale Arnold Jarrett]], USA autovõidusõitja *[[1957]] – [[Peeter Päkk]], Eesti jahilaskur, [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpialane]] 1992 *[[1958]] – [[Urmas Sukles]], Eesti omavalitsustegelane * 1958 – [[Ellen Fiedler-Neumann]], Saksamaa kergejõustiklane * 1958 – [[Tapio Sipilä]], soome maadleja *[[1960]] – [[Gustav Poola]], eesti ettevõtja * 1960 – [[Claude Turmes]], Luksemburgi poliitik *[[1961]] – [[Jüri Pihel]], eesti telerežissöör ja -produtsent * 1961 – [[Andrzej Halicki]], Poola poliitik *[[1963]] – [[Aarne Veedla]], Eesti poliitik * 1963 – [[Mario Antoine Elie]], USA korvpallur *[[1964]] – [[Vreni Schneider]], šveitsi mäesuusataja * 1964 – [[Eva Luigas]], eesti näitejuhi abi, aiandushuviline *[[1965]] – [[Ewald Arenz]], saksa kirjanik *[[1967]] – [[Merle Parts]], eesti kohtunik *[[1968]] – [[Francisc Vaștag]], endine Rumeenia poksija, rahvuselt ungarlane *[[1969]] – [[Shawn Kemp]], ameerika korvpallur * 1969 – [[Kadri Vider]], eesti keeleteadlane *[[1972]] – [[Helger Hallik]], eesti maadleja, olümpialane * 1972 – [[Christopher John Osgood]], Kanada jäähokimängija (väravavaht) * 1972 – [[Šarūnas Šulskis]], leedu maletaja * 1972 – [[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija * 1972 – [[Vahur Luhtsalu]], eesti tšellist, muusikapedagoog, dirigent ja publitsist *[[1974]] – [[Roman Šebrle]], tšehhi kergejõustiklane * 1974 – [[Tarvo Vridolin]], eesti näitleja ja kujundusgraafik * 1974 – [[Arnaud Cordier]], Prantsusmaa kabetaja *[[1975]] – [[Patrice Lauzon]], Kanada iluuisutaja * 1975 – [[Mirkka Lappalainen]], soome ajaloolane *[[1976]] – [[Helen Novikov]], eesti kelgutaja, olümpialane * 1976 – [[Tanel Ingi]], eesti näitleja *[[1977]] – [[Ivan Basso]], itaalia jalgrattur * 1977 – [[Anti Allas]], Eesti poliitik *[[1978]] – [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]], eesti sotsiaalteadlane ja meediauurija *[[1979]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja *[[1980]] – [[Aruna Dindane]], Elevandiluuranniku jalgpallur (ründaja) *[[1981]] – [[Natasha Bedingfield]], briti laulja * 1981 – [[Aurora Snow]], USA pornotäht * 1981 – [[Mari Savitski]], eesti balletitantsija *[[1984]] – [[Antonio Puerta]], hispaania jalgpallur *[[1986]] – [[Vadim Virjassov]], Eesti jäähokimängija * 1986 – [[Katariina Ratasepp]], eesti näitleja * 1986 – [[Aleksandr Šeps]], Venemaa selgeltnägija * 1986 – [[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf *[[1990]] – [[Danny Welbeck]], Inglismaa jalgpallur * 1990 – [[Michał Szpak]], poola laulja * 1990 – [[Rita Ora]], Briti laulja ja näitleja * 1990 – [[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur *[[1995]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[1996]] – [[Brandon Carlo]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1996 – [[Michal Novák]], tšehhi murdmaasuusataja *[[1997]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[1998]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *[[2000]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[2001]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 26.]] slqade6egq5pbz6kjd3v5lh7di6uano 100 151635 7193669 7034732 2026-07-16T06:47:32Z Avjoska 1538 7193669 wikitext text/x-wiki <noinclude>''Siin on loetletud [[6. detsember|6. detsembril]] sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' {{:Portaal:Muusika/Sündinud/Detsember}}</noinclude> {{Sünnipäev muusikas|Johann Christoph Bach|saksa barokkajastu muusik ja helilooja|1642|1703}} {{Sünnipäev muusikas|Henryk Górecki|poola helilooja|1933|2010}} {{Sünnipäev muusikas|Michael George Smith|inglise laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent|1943|2008}} {{Sünnipäev muusikas|Matti Reimann|eesti pianist ja dirigent|1943|pagelink=Matti Reimann (pianist)}} {{Sünnipäev muusikas|Rick Buckler|inglise trummar ([[The Jam]])|1955}} {{Sünnipäev muusikas|Peter Buck|USA kitarrist ([[R.E.M.]])|1956}} {{Sünnipäev muusikas|Randy Rhoads|Ameerikast pärit heavy metal kittarist|1956|1982}} {{Sünnipäev muusikas|Indrek Kalda|eesti muusik ([[Lindpriid]])|1960}} {{Sünnipäev muusikas|David Lovering|ameerika muusik|1961}} {{Sünnipäev muusikas|Andres Lemba|eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog|1968}} {{Sünnipäev muusikas|Sulo Tintse|eesti laulja|1980}} {{Sünnipäev muusikas|Sandra Nurmsalu|eesti laulja ja viiulimängija|1988}} {{Sünnipäev muusikas|FBG Duck|Ameerika Ühendriikide räppar|1993}} <noinclude> [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]] </noinclude> r9mhmn9486snasrhwy06tkb08xf5y07 0 155742 7193679 7188135 2026-07-16T07:04:59Z Avjoska 1538 7193679 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[17. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1239]] – [[Edward I]], Inglismaa kuningas *[[1703]] – [[John Wesley]], inglise teoloog *[[1810]] – [[Ferdinand Freiligrath]], saksa luuletaja *[[1818]] – [[Charles Francois Gounod]], prantsuse helilooja * 1818 – [[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie]], Württembergi printsess ja Madalmaade kuninganna *[[1852]] – [[Ramon Riu i Cabanes]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst *[[1864]] – [[Aleksei Šahmatov]], vene filoloog, keeleteadlane ja ajaloolane *[[1875]] – [[Karlos Rinne]], eesti advokaat *[[1880]] – [[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf *[[1888]] – [[Heinz Guderian]], Saksa sõjaväelane *[[1891]] – [[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane *[[1893]] – [[Hermann Matern]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1894]] – [[Evald Ein]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane *[[1900]] – [[Martin Bormann]], saksa poliitik * 1900 – [[Hubert Jedin]], katoliku kiriku ajaloolane Saksamaalt *[[1903]] – [[Mihhail Svetlov]], juudi päritolu Vene luuletaja *[[1906]] – [[Olli Ungvere]], eesti näitleja * 1906 – [[Heinrich Ajo]], Eesti NSV riigitegelane *[[1910]] – [[Gerhard Buschmann]], Saksa sõjaväelane *[[1911]] – [[Viktor Nekrassov]], vene kirjanik * 1917 – [[Ilmar Öpik]], eesti energeetikateadlane *[[1920]] – [[François Jacob]], prantsuse bioloog *[[1921]] – [[Eeva Joenpelto]], soome kirjanik * 1921 – [[Hendrik Juurikas]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja dirigent *[[1922]] – [[Endel Sõgel]], eesti nõukogude kirjandusteadlane *[[1924]] – [[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane *[[1926]] – [[Kalju Vaha]], eesti näitleja * 1926 – [[Aino Runge]], eesti rahandusspetsialist, tarbijakaitsja ja poliitik *[[1928]] – [[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik ja farmer *[[1929]] – [[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja * 1929 – [[Tigran Petrosjan]], armeenia maletaja *[[1930]] – [[Teddy Böckler]], eesti arhitekt * 1930 – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog *[[1932]] – [[Derek Ibbotson]], Suurbritannia jooksja *[[1933]] – [[Maurice Stokes]], USA korvpallur * 1933 – [[Harry Browne]], Ameerika Ühendriikide finantsnõustaja, publitsist ja poliitik *[[1934]] – [[Futa Helu]], Tonga filosoof, ajaloolane ja haridustegelane *[[1936]] – [[Jude Wanniski]], USA majandusteadlane ja ajakirjanik * 1936 – [[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik * 1936 – [[Koidu Leppik]], eesti raamatukoguhoidja *[[1937]] – [[Clodovil Hernandes]], Brasiilia moekunstnik, teletegija ja poliitik *[[1938]] – [[Anne-Liis Sõmermaa]], eesti mükoloog, botaanik ja fütopatoloog *[[1939]] – [[Krzysztof Zanussi]], poola filmirežissöör * 1939 – [[Frederick Vine]], meregeoloog ja geofüüsik * 1939 – [[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener *[[1941]] – [[Otto Anslan]], eesti poliitik *[[1942]] – [[Muḩammad al-Barāda‘ī]], 2005. aasta Nobeli rahuauhinna laureaat *[[1943]] – [[Barry Manilow]], ameerika laulja * 1943 – [[Newt Gingrich]], USA poliitik * 1943 – [[Toivo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik * 1943 – [[Maret Pank]], eesti keemik *[[1945]] – [[Eddy Merckx]], belgia jalgrattur *[[1946]] – [[Eduardo Camaño]], Argentina poliitik *[[1948]] – [[Joaquín Almunia]], Hispaania ja Euroopa Liidu poliitik *[[1952]] – [[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst *[[1953]] – [[Jüri Kivimäe (arst)|Jüri Kivimäe]], eesti arst *[[1955]] – [[Mati Laur]], eesti ajaloolane * 1955 – [[Külli Rikas]], eesti arheoloog *[[1958]] – [[Toomas Voll]], eesti helilooja ja koorijuht *[[1961]] – [[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane ja -kriitik *[[1962]] – [[Michael Monroe]], soome muusik ([[Hanoi Rocks]]) *[[1963]] – [[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik * 1963 – [[Meelis Paavel]], eesti ametnik * 1963 – [[Sven Reintak]], endine eesti kergejõustiklane *[[1964]] – [[Michael Gross]], saksa ujuja * 1964 – [[Tõnu Timm]], eesti kitarrist, laulja ja etnomuusika spetsialist *[[1965]] – [[Raivo Lugima]], eesti teleprodutsent *[[1967]] – [[Alex Azar]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik * 1967 – [[Jozef Síkela]], Tšehhi poliitik ja investeerimispankur *[[1968]] – [[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht *[[1969]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 1969 – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[1970]] – [[Anders Ygeman]], Rootsi poliitik *[[1971]] – [[Leander Paes]], india tennisist * 1971 – [[Ain Anger]], eesti ooperisolist *[[1974]] – [[Kadri Pärtel]], eesti mükoloog * 1974 – [[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestridirigent *[[1975]] – [[Chloe Jones]], ameerika modell ja erootikanäitleja * 1975 – [[Juan Carlos Valerón]], Hispaania jalgpallur *[[1976]] – [[Pjotr Svidler]], vene maletaja * 1976 – [[Sven Nys]], belgia jalgrattur * 1976 – [[Juri Butussov]], Ukraina ajakirjanik *[[1977]] – [[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane *[[1978]] – [[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht *[[1980]] – [[Venus Williams]], ameerika tennisist * 1980 – [[Oleg Kašin]], Venemaa ajakirjanik * 1980 – [[Taavi Einaste]], eesti ettevõtja *[[1982]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur * 1982 – [[Ursula Ratasepp]], eesti näitleja * 1982 – [[Dmitri Dmitrijev]], Eesti poliitik *[[1983]] – [[Karoli Hindriks]], MTV Eesti juht * 1983 – [[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja *[[1984]] – [[Glen Johnson]], inglise jalgpallur *[[1985]] – [[Diego Souza]], Brasiilia jalgpallur * 1985 – [[Hardi Veermäe]], eesti astrofüüsik *[[1987]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[1988]] – [[Annes Meister]], harrastusluuletaja * 1988 – [[Demba Savage]], Gambia jalgpallur *[[1990]] – [[Jordan Henderson]], inglise jalgpallur * 1990 – [[Joel Robles]], hispaania jalgpallur * 1990 – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja *[[1991]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur *[[1992]] – [[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) *[[1994]] – [[Rodrigo Dourado]], Brasiilia jalgpallur *[[1995]] – [[Clément Lenglet]], Prantsusmaa jalgpallur * 1995 – [[Ádám Nagy]], ungari jalgpallur * 1995 – [[Anamarija Lampič]], sloveeni murdmaasuusataja *[[1997]] – [[Ottomar Ladva]], eesti maletaja * 1997 – [[Emmanuel Agbadou]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[1999]] – [[Noa Lang]], hollandi jalgpallur * 1999 – [[Luis Sinisterra]], Colombia jalgpallur *[[2000]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[2001]] – [[Jurriën Timber]], Hollandi jalgpallur *[[2002]] – [[Lee Han-beom]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[2003]] – [[Chadi Riad]], Maroko jalgpallur * 2003 – [[Brian Gutiérrez]], Mehhiko jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 17.]] 54ppqnmk04ba4wqnldlb8wp8x6vgdho 0 155810 7193686 7150696 2026-07-16T07:15:44Z Avjoska 1538 7193686 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[1. august]]il sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[126]] – [[Pertinax]], Vana-Rooma keiser *[[1744]] – [[Jean-Baptiste de Lamarck]], Prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees *[[1815]] – [[Heinrich Nieländer]], Laiuse köster *[[1819]] – [[Herman Melville]], ameerika kirjanik *[[1837]] – [[Mary Harris Jones]], USA ühiskonnategelane *[[1841]] – [[Lilli Suburg]], eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane *[[1870]] – [[Albert Burmeister]], eesti maletaja *[[1873]] – [[Walter Nicolai]], Saksamaa sõjaväeluure Abteilung III b ülem * 1873 – [[Gabriel Terra]], Uruguay president *[[1890]] – [[Walther Eichrodt]], saksa protestantlik teoloog * 1890 – [[Adele Pärtelpoeg]], Raja Teele prototüüp *[[1891]] – [[Karl Reinaste]], eesti ühistegelane ja ringhäälingutegelane *[[1892]] – [[Lev Jakubinski]], vene keeleteadlane *[[1893]] – [[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar *[[1898]] – [[Ella Grabbi]], Herbert Grabbi abikaasa *[[1903]] – [[Hendrik Selja]], eesti agronoom * 1903 – [[Melanie Kukk]], eesti kunstnik *[[1905]] – [[Harald Roots]], Eesti sõjaväelane *[[1907]] – [[Karl Müürisepp]], eesti mäeinsener ja geoloog *[[1909]] – [[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane *[[1910]] – [[Arnold Tartu]], Eesti poliitik *[[1916]] – [[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ja tõlkija *[[1920]] – [[Raul-Levroit Kivi]], eesti arhitekt * 1920 – [[Raul Renter]], eesti majandusteadlane *[[1921]] – [[Ilmar Toomla]], eesti näitleja *[[1923]] – [[Aino Põldra]], eesti sisearhitekt, kunstnik, disainer ja raamatukujundaja *[[1924]] – [[Georges Charpak]], poola-juudi päritolu Prantsusmaa füüsik *[[1925]] – [[Ernst Jandl]], austria proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija *[[1927]] – [[Rein Kilkson]], väliseesti biofüüsik, bioloogiateoreetik, viroloog *[[1928]] – [[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane * 1928 – [[Vilma Jürisalu]], eesti tõlkija ja toimetaja *[[1929]] – [[Leila Abašidze]], gruusia filminäitleja * 1929 – [[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]], Afganistani poliitik *[[1930]] – [[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog * 1930 – [[Lawrence Eagleburger]], endine Ameerika Ühendriikide diplomaat *[[1933]] – [[Antonio Negri]], Itaalia marksistlik poliitiline filosoof * 1933 – [[Johan Ahlberg]], eesti alpinist *[[1936]] – [[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja *[[1939]] – [[Jüri Engelbrecht]], eesti mehaanikateadlane *[[1941]] – [[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell *[[1943]] – [[Rain Vehik]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide arheoloog * 1943 – [[Wendelin Ettmayer]], Austria poliitik, diplomaat ja kirjanik *[[1946]] – [[Līga Liepiņa]], läti näitleja *[[1947]] – [[Kornelius (Titov)|Kornelius]], vene vanausuliste kirikutegelane *[[1948]] – [[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja *1948 – [[Abdelmalek Sellal]], Alžeeria poliitik *1948 – [[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist *[[1949]] – [[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik * 1949 – [[Mugur Isărescu]], Rumeenia poliitik * 1949 – [[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja *[[1950]] – [[Tatjana Popova]], Eesti rohuteadlane ja laboriarst *[[1952]] – [[Zoran Đinđić]], Serbia poliitik * 1952 – [[Vello Talviste]], eesti haridustegelane *[[1955]] – [[Trevor Berbick]], Jamaica poksija *[[1956]] – [[Taira Aasa]], eesti poliitik *[[1957]] – [[Aavo Põhjala]], eesti judotreener *[[1958]] – [[Krista Aru]], eesti kirjandusteadlane * 1958 – [[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik *[[1959]] – [[Joe Elliott]], Briti muusik *[[1960]] – [[Micheál Martin]], Iiri poliitik *[[1962]] – [[Toivo Pilli]], eesti baptisti vaimulik, teoloog, filosoofiadoktor *[[1963]] – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik * 1963 – [[Inga Bērziņa]], Läti poliitik *[[1965]] – [[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja *[[1967]] – [[Airi-Alina Allaste]], eesti sotsioloog * 1967 – [[Anders Samuelsen]], Taani poliitik *[[1969]] – [[Raivo Lumiste]], Eesti sõjaväelane * 1969 – [[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener *[[1970]] – [[David James]], Inglismaa jalgpallikoondise väravavaht * 1970 – [[Kai Muru]], eesti pediaater ja meditsiinigeneetik *[[1971]] – [[Eva Lepik]], eesti semiootik, kirjandusteadlane, keeletoimetaja ja ühiskonnategelane * 1971 – [[Viktar Hrenin]], Valgevene sõjaväelane ja poliitik *[[1973]] – [[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik *[[1974]] – [[Beckie Scott]], Kanada suusataja *[[1976]] – [[Liviu-Dieter Nisipeanu]], Rumeenia maletaja * 1976 – [[Imre Saarna]], eesti laulja * 1976 – [[Iván Duque Márquez]], Colombia poliitik *[[1977]] – [[Kati Lindström]], eesti semiootik * 1977 – [[Marco Buschmann]], Saksamaa poliitik *[[1978]] – [[Björn Ferry]], Rootsi laskesuusataja *[[1979]] – [[Jason Momoa]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent *[[1980]] – [[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 1980 – [[Salme-Riine Uibo]], eesti telerežissöör *[[1981]] – [[Vaiko Eplik]], eesti laulja * 1981 – [[Igor Taro]], eesti ajakirjanik *[[1983]] – [[Inga Salurand]], eesti näitleja * 1983 – [[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat ja Kaitseliidu instruktor *[[1984]] – [[Ása Helga Hjörleifsdóttir]], Islandi filmirežissöör * 1984 – [[Bastian Schweinsteiger]], Saksamaa jalgpallur * 1984 – [[Emre Güngör]], türgi jalgpallur *[[1985]] – [[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija *[[1986]] – [[Anton Strålman]], rootsi jäähokimängija *[[1987]] – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[1988]] – [[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur * 1988 – [[Fayçal Fajr]], Maroko jalgpallur *[[1989]] – [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * 1989 – [[Mehis Muru]], eesti orienteeruja *[[1990]] – [[Imre Õunapuu]], eesti näitleja * 1990 – [[Hynek Zohorna]], tšehhi jäähokimängija *[[1992]] – [[Raihau Maiau]], Prantsuse Polüneesia kergejõustiklane *[[1994]] – [[Domenico Berardi]], itaalia jalgpallur * 1994 – [[Gonçalo Paciência]], portugali jalgpallur *[[1997]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[2001]] – [[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur *[[2004]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 2004 – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 01.]] mee7vyharhxy36uhxp2w41zwsboihyq 0 155812 7193692 6944815 2026-07-16T07:23:13Z Avjoska 1538 7193692 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[4. august]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1290]] – [[Leopold I (Austria hertsog)|Leopold I]], [[Austria hertsog|Austria]] ja [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsog]] *[[1521]] – [[Urbanus VII]], paavst *[[1769]] – [[Vassili Stassov]], vene arhitekt *[[1792]] – [[Percy Shelley]], inglise luuletaja *[[1821]] – [[Louis Vuitton]], prantsuse ettevõtja *[[1841]] – [[William Henry Hudson]], inglise kirjanik *[[1859]] – [[Knut Hamsun]], norra kirjanik *[[1880]] – [[Werner von Fritsch]], Saksamaa sõjaväelane *[[1897]] – [[Aarne Arvonen]], Soome ülipikaealine *[[1900]] – [[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa * 1900 – [[Per Wieselgren]], onomastika uurija *[[1901]] – [[Louis Armstrong]], džässmuusik *[[1902]] – [[Herman Rajamaa]], eesti pedagoog ja koolijuht *[[1903]] – [[Eduard Viirsoo]], eesti agronoom *[[1904]] – [[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik *[[1912]] – [[Ilmar Rebane]], eesti advokaat * 1912 – [[Raoul Wallenberg]], rootsi diplomaat *[[1915]] – [[Juhan Käis]], Eesti Vabariigi Teedeminister eksiilis *[[1917]] – [[Janka Brõl]], Valgevene kirjanik *[[1923]] – [[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik *[[1929]] – [[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja * 1929 – [[Yāsir ‘Arafāt]], Palestiina poliitik * 1929 – [[Enn Altosaar]], eesti tehnikateadlane *[[1930]] – [[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane *[[1931]] – [[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane *[[1933]] – [[Georg Liidja]], eesti füüsik *[[1934]] – [[Allan Murdmaa]], eesti arhitekt *[[1935]] – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja endine Eesti NSV riigitegelane *[[1939]] – [[Jüri Ant]], eesti ajaloolane *[[1942]] – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik * 1942 – [[Don S. Davis]], USA näitleja ja kunstnik * 1942 – [[Jaan Siilak]], eesti võistlustantsuõpetaja *[[1945]] - [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[1946]] – [[Aleksei Turovski]], juudi päritolu Eesti parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik *[[1947]] – [[Hubert Ingraham]], Bahama poliitik *[[1949]] – [[Ago Ruus]], eesti filmioperaator *[[1951]] – [[Andris Bērziņš (sündinud 1951)|Andris Bērziņš]], Läti poliitik *[[1953]] – [[Antonio Tajani]], Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik *[[1955]] – [[Billy Bob Thornton]], ameerika näitleja *[[1958]] – [[Juri Koroljov (kabetaja)|Juri Koroljov]], Venemaa kabetaja * 1958 – [[Edvaldo Oliveira Chaves]], Brasiilia endine jalgpallur * 1958 – [[Mary Slaney]], USA jooksja *[[1960]] – [[Anto Pett]], eesti pianist ja helilooja * 1960 – [[José Luis Rodríguez Zapatero]], Hispaania poliitik *[[1961]] – [[Barack Obama]], USA poliitik *[[1963]] – [[Keith Maurice Ellison]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik * 1963 – [[Allan Kiil]], Eesti endine ärijuht, poliitik, ujuja ja sporditegelane * 1963 – [[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja ja maletreener *[[1964]] – [[Anna Sui]], Ameerika Ühendriikide moedisainer *[[1965]] – [[Dennis Lehane]], USA kirjanik * 1965 – [[Fredrik Reinfeldt]], Rootsi poliitik * 1965 – [[Katri Aaslav-Tepandi]], eesti teatrilavastaja ja näitleja * 1965 – [[Riho Västrik]], eesti ajakirjanik *[[1967]] – [[Mike Marsh]], USA kergejõustiklane *[[1968]] – [[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist *[[1969]] – [[Tauno Rahnu]], Eesti poliitik ja luuletaja *[[1970]] – [[John August]], USA stsenarist ja filmirežissöör * 1970 – [[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja * 1970 – [[Jüri Käen]], eesti triatlonitreener *[[1971]] – [[Sou Fujimoto]], jaapani arhitekt * 1971 – [[Kristaps Eklons]], Läti tuletõrje- ja päästetöötaja ning poliitik * 1971 – [[Māris Sprindžuks]], Läti agronoom ja poliitik *[[1973]] – [[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik * 1973 – [[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist *[[1975]] – [[Jutta Urpilainen]], Soome poliitik *[[1977]] – [[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur *[[1979]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[1980]] – [[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane * 1980 – [[Pāvels Rebenoks]], vene rahvusest Läti jurist ja poliitik *[[1981]] – [[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja * 1981 – [[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja * 1981 – [[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell * 1981 – [[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik *[[1982]] – [[Kati Orru]], eesti sotsioloog *[[1984]] – [[Simen Østensen]], norra murdmaasuusataja * 1984 – [[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja *[[1985]] – [[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur *[[1986]] – [[Oliver Lüütsepp]], eesti võrkpallitreener *[[1987]] – [[Ingmar Jõela]], eesti koreograaf ja teatrilavastaja * 1987 – [[Artur Tedremägi]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Daniel Carriço]], portugali jalgpallur *[[1989]] – [[Risto Kägo]], eesti jalgpallur * 1989 – [[Maaja Hallik]], eesti näitleja * 1989 – [[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja *[[1990]] – [[Siim Tenno]], eesti jalgpallur *[[1991]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja *[[1992]] – [[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1993]] – [[Giovanni Di Lorenzo]], itaalia jalgpallur *[[1994]] – [[Mohamed Elyounoussi]], Maroko päritolu Norra jalgpallur *[[1995]] – [[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 04.]] g10ylfi7tji76qojjgs0nyyebq6m3fv 0 156911 7193405 5196744 2026-07-15T12:47:15Z Elvimu 227012 Lisatud joonised. Täiendatud osa: Isoalkeenid versus isopreen 7193405 wikitext text/x-wiki [[File:Reakcja nastepcza.svg|pisi|Joonis 1. [[Järjestikused reaktsioonid]]: kontsentratsioonide muutus ajas – lähteühend A(roheline), [[vaheprodukt]] B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir)]] [[File:Comparison between SG and CG.jpg|pisi|Joonis 2. Produktide [[molekulmass|molekulkaalu]] sõltuvus konversioonist [[astmeline polümerisatsioon|astmelise]] (punane kõver) ja [[elav polümerisatsioon|elava]] (must kõver) [[polümerisatsioon]]i korral]] '''Konversioon''' on aine muundamine [[keemiline reaktsioon|keemilises reaktsioonis]], kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt. '''Konversiooni kiirus''' on sünonüüm [[reaktsiooni kiirus]]ele. Konversioon näitab võtmereagendi ärakasutamist ehk läbireageerimise määra, mida võib väljendada kas protsentides või osana tervikust. Selleks kasutatakse ka mõistet '''konversiooni aste'''. Samas tähenduses esineb ka mõiste '''reaktsiooni sügavus'''. Reaktsiooni katkestamine madalal konversiooni astmel on vajalik, kui soovitud produkt(id) astuvad edasi reaktsiooni. Joonisel 1 on kujutatud [[järjestikused reaktsioonid]], kus produkti B saamiseks tuleb protsess katkestada konversioonil 50–70%. == Konversiooni graafikud == Konversiooni kõverad näitavad reaktsiooni produktide (suhtelise) sisalduse muutust sõltuvalt protsessi konversiooni astmest. Raskesti reprodutseeritavate keeruliste [[katalüüs|katalüütiliste]] reaktsioonisüsteemide korral lubavad need kõverad teha järeldusi produktide moodustumise teede (''parthways'') kohta. Konversiooni kõverate analüüs võimaldab hinnata [[konkureerivad reaktsioonid|konkureerivate reaktsioonide]] osakaalu. Konversiooni kõverate nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadav ordinaattelje lõik (''intercept'') näitab [[paralleelsed reaktsioonid|paralleelsete reaktsioonide]] osakaalu ning kõverate languse/tõusu nurk on seotud [[konsekutiivsed reaktsioonid|konsekutiivsete reaktsioonidega]], st produktide edasiste reaktsioonidega süsteemis. ==== '''Isoalkeenid versus isopreen''' ==== [[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 3. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides isoalkeenide telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] Kõrvalolevatel joonistel 3. ja 4. on isoalkeenide (hargnemine kaksiksideme juures) ja 2-metüül-1,3-butadieeni (isopreen) Lewisi happekatalüütilisi telomerisatsiooni reaktsioone allüülsete kloriididega (R'Cl) ja metoksümetüülkloriidiga iseloomustavad konversiooni graafikud (katalüsaator SnCl4, 23°C, lähteainete ekvimolaarsed kogused või nagu näidatud joonistel). Konversioon on siin 1:1 aduktide fraktsiooni ja kõrgemate (oligomeersete) produktide summa, seega konversioonigraafikud näitavad sisuliselt aduktide saagist koguproduktis. Lisaks toovad need graafikud välja isopreeni ja isoalkeenide põhimõttelise erinevuse, kuigi näiteks 2-metüül-2-buteeni ja isopreeni nukleofiilsused on sarnased. [[Fail:Reaktsioonide skeem.jpg|keskel|raamita|500x500px|1:1 Adduktide ja kõrgemate produktide moodustumise teed 2-metüül-2-buteeni ja isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] a) Kõrgemate produktide moodustumist teisese järjestikuse liitumise teel peegeldab graafikute langus konversiooni kasvades. Ahela kasvu ja ahela ülekande (lõpetamise) suhtelisi kiirusi iseloomustab graafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadav ordinaattelje lõik (''intercept''). b) Konversioonigraafikud näitavad isoalkeenide ja kergesti polümeriseeruvate terminaalse kaksiksidemega konjugeeritud monomeeride olemuslikku erinevust Lewisi happekatalüütilistes reaktsioonides. [[Fail:Isopreeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 4. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] c) Isoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni (v.a. isobuteen). Nende puhul on 1:1 alküülimisproduktid (Ad<sub>E</sub>) valdavad, kui reagent RCl on kõrge aktiivsusega (näiteks CH<sub>3</sub>OCH<sub>2</sub>Cl). Konversioonigraafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis moodustuvad ainult 1:1 aduktid olenemata isoalkeeni ja R'Cl olemusest. Liitumist esmaste produktide aktiivse kaksiksidemega (''gem''-dimetüül) saab minimeerida lähteühendite suhte ja konversiooniastme varieerimisega. d) Isopreeni kui kergestipolümeriseeruva alkeeni korral on ahela kasv telomerisatsiooni käigus vältimatu. Allüülsete kloriidide molekulist tulenevad aduktide molekulis aktiivsed kaksiksidemed (''gem-''dimetüül) ja isopreeni molekulist tulenevad allüülsed C-Cl sidemed astuvad edasistesse liitumisreaktsioonidesse. e) Alkoksümetüülkloriidid kui kaksiksidet mittesisaldavad ja kõrge aktiivsusega kloro-ühendid sobivad hindamaks erinevate alkeenide suhtelist polümerisatsioonivõimet ja ka katalüsaatori mõju sellele, kui võrrelda konversioonigraafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadavaid ordinaattelje lõikeid. == Konversiooni mudel == Konversiooni mudel on [[reaktsiooni kineetika]] mudel, kus reaktsiooni aeg on välja taandatud ja komponentide kontsentratsioonide muutused esitatakse funktsioonina ühe lähteaine kontsentratsiooni muutuse suhtes. Selleks määratakse lähteainete ja produktide suhtelised sisaldused mitmel konversiooni astmel. Komponentide kineetilised võrrandid jagatakse läbi ühe (võtme)reagendi kineetilise võrrandiga: ::d(produkt)/dt : d(reagent)/dt = d(produkt)/d(reagent) See meetod on kasutatav näiteks [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happekatalüütiliste]] reaktsioonide korral, kus [[katalüsaator]]i aktiivsust ja seega reaktsiooni kiirust mõjutavad oluliselt raskesti määratavad ja mittereprodutseeritavad lisandid (näiteks niiskus). == Vaata ka == *[[Reaktsiooni kiirus]] *[[Keemiline reaktsioon]] *[[Keemiline kineetika]] *[[Reaktsiooni mehhanism]] *[[Statsionaarne olek (keemia)|Statsionaarne olek]] == Kirjandus == *[[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497. *[[Koit Lääts|Леетс К. В.]], Тенг С. Э., Савич Т. О. К изучению ионно-каталитической теломеризации. VII. Об изомеризации терпеновых галогенопроизводных в условиях катионной теломеризации. ''Ж. Орг. Хим''., 10(2), 164-167 (1974). *Lääts, Koit. Quantitative modelling of chemical reactions. 1. Quantitative approach to investigating complex chemical reactions. A conversion model of reaction. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem.'' 1989, 38 (4), 230-237. [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] [[Kategooria:Polümerisatsioon]] 9ypawi53rumwr8qlva79x00tt8f3xb1 7193407 7193405 2026-07-15T12:48:32Z Elvimu 227012 /* Kirjandus */ Lisatud 2 allikat 7193407 wikitext text/x-wiki [[File:Reakcja nastepcza.svg|pisi|Joonis 1. [[Järjestikused reaktsioonid]]: kontsentratsioonide muutus ajas – lähteühend A(roheline), [[vaheprodukt]] B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir)]] [[File:Comparison between SG and CG.jpg|pisi|Joonis 2. Produktide [[molekulmass|molekulkaalu]] sõltuvus konversioonist [[astmeline polümerisatsioon|astmelise]] (punane kõver) ja [[elav polümerisatsioon|elava]] (must kõver) [[polümerisatsioon]]i korral]] '''Konversioon''' on aine muundamine [[keemiline reaktsioon|keemilises reaktsioonis]], kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt. '''Konversiooni kiirus''' on sünonüüm [[reaktsiooni kiirus]]ele. Konversioon näitab võtmereagendi ärakasutamist ehk läbireageerimise määra, mida võib väljendada kas protsentides või osana tervikust. Selleks kasutatakse ka mõistet '''konversiooni aste'''. Samas tähenduses esineb ka mõiste '''reaktsiooni sügavus'''. Reaktsiooni katkestamine madalal konversiooni astmel on vajalik, kui soovitud produkt(id) astuvad edasi reaktsiooni. Joonisel 1 on kujutatud [[järjestikused reaktsioonid]], kus produkti B saamiseks tuleb protsess katkestada konversioonil 50–70%. == Konversiooni graafikud == Konversiooni kõverad näitavad reaktsiooni produktide (suhtelise) sisalduse muutust sõltuvalt protsessi konversiooni astmest. Raskesti reprodutseeritavate keeruliste [[katalüüs|katalüütiliste]] reaktsioonisüsteemide korral lubavad need kõverad teha järeldusi produktide moodustumise teede (''parthways'') kohta. Konversiooni kõverate analüüs võimaldab hinnata [[konkureerivad reaktsioonid|konkureerivate reaktsioonide]] osakaalu. Konversiooni kõverate nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadav ordinaattelje lõik (''intercept'') näitab [[paralleelsed reaktsioonid|paralleelsete reaktsioonide]] osakaalu ning kõverate languse/tõusu nurk on seotud [[konsekutiivsed reaktsioonid|konsekutiivsete reaktsioonidega]], st produktide edasiste reaktsioonidega süsteemis. ==== '''Isoalkeenid versus isopreen''' ==== [[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 3. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides isoalkeenide telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] Kõrvalolevatel joonistel 3. ja 4. on isoalkeenide (hargnemine kaksiksideme juures) ja 2-metüül-1,3-butadieeni (isopreen) Lewisi happekatalüütilisi telomerisatsiooni reaktsioone allüülsete kloriididega (R'Cl) ja metoksümetüülkloriidiga iseloomustavad konversiooni graafikud (katalüsaator SnCl4, 23°C, lähteainete ekvimolaarsed kogused või nagu näidatud joonistel). Konversioon on siin 1:1 aduktide fraktsiooni ja kõrgemate (oligomeersete) produktide summa, seega konversioonigraafikud näitavad sisuliselt aduktide saagist koguproduktis. Lisaks toovad need graafikud välja isopreeni ja isoalkeenide põhimõttelise erinevuse, kuigi näiteks 2-metüül-2-buteeni ja isopreeni nukleofiilsused on sarnased. [[Fail:Reaktsioonide skeem.jpg|keskel|raamita|500x500px|1:1 Adduktide ja kõrgemate produktide moodustumise teed 2-metüül-2-buteeni ja isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] a) Kõrgemate produktide moodustumist teisese järjestikuse liitumise teel peegeldab graafikute langus konversiooni kasvades. Ahela kasvu ja ahela ülekande (lõpetamise) suhtelisi kiirusi iseloomustab graafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadav ordinaattelje lõik (''intercept''). b) Konversioonigraafikud näitavad isoalkeenide ja kergesti polümeriseeruvate terminaalse kaksiksidemega konjugeeritud monomeeride olemuslikku erinevust Lewisi happekatalüütilistes reaktsioonides. [[Fail:Isopreeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 4. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] c) Isoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni (v.a. isobuteen). Nende puhul on 1:1 alküülimisproduktid (Ad<sub>E</sub>) valdavad, kui reagent RCl on kõrge aktiivsusega (näiteks CH<sub>3</sub>OCH<sub>2</sub>Cl). Konversioonigraafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis moodustuvad ainult 1:1 aduktid olenemata isoalkeeni ja R'Cl olemusest. Liitumist esmaste produktide aktiivse kaksiksidemega (''gem''-dimetüül) saab minimeerida lähteühendite suhte ja konversiooniastme varieerimisega. d) Isopreeni kui kergestipolümeriseeruva alkeeni korral on ahela kasv telomerisatsiooni käigus vältimatu. Allüülsete kloriidide molekulist tulenevad aduktide molekulis aktiivsed kaksiksidemed (''gem-''dimetüül) ja isopreeni molekulist tulenevad allüülsed C-Cl sidemed astuvad edasistesse liitumisreaktsioonidesse. e) Alkoksümetüülkloriidid kui kaksiksidet mittesisaldavad ja kõrge aktiivsusega kloro-ühendid sobivad hindamaks erinevate alkeenide suhtelist polümerisatsioonivõimet ja ka katalüsaatori mõju sellele, kui võrrelda konversioonigraafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadavaid ordinaattelje lõikeid. == Konversiooni mudel == Konversiooni mudel on [[reaktsiooni kineetika]] mudel, kus reaktsiooni aeg on välja taandatud ja komponentide kontsentratsioonide muutused esitatakse funktsioonina ühe lähteaine kontsentratsiooni muutuse suhtes. Selleks määratakse lähteainete ja produktide suhtelised sisaldused mitmel konversiooni astmel. Komponentide kineetilised võrrandid jagatakse läbi ühe (võtme)reagendi kineetilise võrrandiga: ::d(produkt)/dt : d(reagent)/dt = d(produkt)/d(reagent) See meetod on kasutatav näiteks [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happekatalüütiliste]] reaktsioonide korral, kus [[katalüsaator]]i aktiivsust ja seega reaktsiooni kiirust mõjutavad oluliselt raskesti määratavad ja mittereprodutseeritavad lisandid (näiteks niiskus). == Vaata ka == *[[Reaktsiooni kiirus]] *[[Keemiline reaktsioon]] *[[Keemiline kineetika]] *[[Reaktsiooni mehhanism]] *[[Statsionaarne olek (keemia)|Statsionaarne olek]] == Kirjandus == *[[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497. *Elvi Muks, Ilme Lõiveke, Tõnis Pehk. Participation of the alkoxy group in allylic cation stabilization: conversion into Z-isomers, Tetrahedron Letters, 34, No. 29, 4717–4718. *Mayr H., Striepe W. Scope and limitations of aliphatic Friedel-Crafts alkylations, J. Org. Chem., 1983, 48, No. 8, 1159–1165. *[[Koit Lääts|Леетс К. В.]], Тенг С. Э., Савич Т. О. К изучению ионно-каталитической теломеризации. VII. Об изомеризации терпеновых галогенопроизводных в условиях катионной теломеризации. ''Ж. Орг. Хим''., 10(2), 164-167 (1974). *Lääts, Koit. Quantitative modelling of chemical reactions. 1. Quantitative approach to investigating complex chemical reactions. A conversion model of reaction. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem.'' 1989, 38 (4), 230-237. [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] [[Kategooria:Polümerisatsioon]] 17bpylta5af8qgwoo6ycb3drcnmqwcg 7193414 7193407 2026-07-15T13:15:00Z Elvimu 227012 Tegin linke 7193414 wikitext text/x-wiki [[File:Reakcja nastepcza.svg|pisi|Joonis 1. [[Järjestikused reaktsioonid]]: kontsentratsioonide muutus ajas – lähteühend A(roheline), [[vaheprodukt]] B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir)]] [[File:Comparison between SG and CG.jpg|pisi|Joonis 2. Produktide [[molekulmass|molekulkaalu]] sõltuvus konversioonist [[astmeline polümerisatsioon|astmelise]] (punane kõver) ja [[elav polümerisatsioon|elava]] (must kõver) [[polümerisatsioon]]i korral]] '''Konversioon''' on aine muundamine [[keemiline reaktsioon|keemilises reaktsioonis]], kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt. '''Konversiooni kiirus''' on sünonüüm [[reaktsiooni kiirus]]ele. Konversioon näitab võtmereagendi ärakasutamist ehk läbireageerimise määra, mida võib väljendada kas protsentides või osana tervikust. Selleks kasutatakse ka mõistet '''konversiooni aste'''. Samas tähenduses esineb ka mõiste '''reaktsiooni sügavus'''. Reaktsiooni katkestamine madalal konversiooni astmel on vajalik, kui soovitud produkt(id) astuvad edasi reaktsiooni. Joonisel 1 on kujutatud [[järjestikused reaktsioonid]], kus produkti B saamiseks tuleb protsess katkestada konversioonil 50–70%. == Konversioonigraafikud == Konversioonigraafikud näitavad reaktsiooni produktide (suhtelise) sisalduse muutust sõltuvalt protsessi konversiooni astmest. Raskesti reprodutseeritavate keeruliste [[katalüüs|katalüütiliste]] reaktsioonisüsteemide korral lubavad need kõverad teha järeldusi produktide moodustumise teede (''parthways'') kohta. Konversioonigraafikute analüüs võimaldab hinnata [[konkureerivad reaktsioonid|konkureerivate reaktsioonide]] osakaalu. Konversioonigraafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadav ordinaattelje lõik (''intercept'') näitab [[paralleelsed reaktsioonid|paralleelsete reaktsioonide]] osakaalu ning kõverate languse/tõusu nurk on seotud [[konsekutiivsed reaktsioonid|konsekutiivsete reaktsioonidega]], st produktide edasiste reaktsioonidega süsteemis. ==== '''Isoalkeenid ''versus'' isopreen''' ==== [[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 3. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides isoalkeenide telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]]Kõrvalolevatel joonistel 3. ja 4. on [[Isoalkeen|isoalkeenid]]<nowiki/>e (hargnemine kaksiksideme juures) ja 2-metüül-1,3-butadieeni ([[isopreen]]) Lewisi happekatalüütilisi [[telomerisatsioon]]<nowiki/>i reaktsioone [[Allüülsed ühendid|allüülsete kloriidid]]<nowiki/>ega (R'Cl) ja [[Klorometüülmetüüleeter|metoksümetüülkloriid]]<nowiki/>iga iseloomustavad konversiooni graafikud (katalüsaator SnCl4, 23°C, lähteainete ekvimolaarsed kogused või nagu näidatud joonistel). Konversioon on siin 1:1 aduktide fraktsiooni ja kõrgemate (oligomeersete) produktide summa, seega konversioonigraafikud näitavad sisuliselt aduktide saagist koguproduktis. Lisaks toovad need graafikud välja isopreeni ja isoalkeenide põhimõttelise erinevuse, kuigi näiteks [[2-metüül-2-buteen]]<nowiki/>i ja [[isopreen]]<nowiki/>i [[nukleofiilsus]]<nowiki/>ed on sarnased.[[Fail:Reaktsioonide skeem.jpg|keskel|raamita|500x500px|1:1 Adduktide ja kõrgemate produktide moodustumise teed 2-metüül-2-buteeni ja isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] a) Kõrgemate produktide moodustumist teisese [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] teel peegeldab graafikute langus konversiooni kasvades. [[Ahela kasv|Ahela kasvu]] ja [[Ahela ülekanne|ahela ülekande]] (lõpetamise) suhtelisi kiirusi iseloomustab graafikute nullkonversioonile [[ekstrapoleerimise]]<nowiki/>l saadav ordinaattelje lõik (''intercept''). b) Konversioonigraafikud näitavad isoalkeenide ja kergesti polümeriseeruvate terminaalse kaksiksidemega konjugeeritud monomeeride olemuslikku erinevust Lewisi happekatalüütilistes reaktsioonides. [[Fail:Isopreeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 4. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] c) Isoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni (v.a. isobuteen). Nende puhul on 1:1 [[Alküülimine|alküülimi]]<nowiki/>sproduktid (Ad<sub>E</sub>) valdavad, kui reagent RCl on kõrge aktiivsusega (näiteks CH<sub>3</sub>OCH<sub>2</sub>Cl). Konversioonigraafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis moodustuvad ainult 1:1 aduktid olenemata isoalkeeni ja R'Cl olemusest. Liitumist esmaste produktide aktiivse kaksiksidemega (''gem''-dimetüül) saab minimeerida lähteühendite suhte ja konversiooniastme varieerimisega. d) Isopreeni kui kergestipolümeriseeruva alkeeni korral on ahela kasv [[telomerisatsioon]]<nowiki/>i käigus vältimatu. [[Allüülsed ühendid|Allüülsete kloriidid]]<nowiki/>e molekulist tulenevad aduktide molekulis aktiivsed [[kaksikside]]<nowiki/>med (''gem-''dimetüül) ja isopreeni molekulist tulenevad allüülsed C-Cl sidemed astuvad edasistesse liitumisreaktsioonidesse. e) Alkoksümetüülkloriidid kui kaksiksidet mittesisaldavad ja kõrge aktiivsusega kloroühendid sobivad hindamaks erinevate alkeenide suhtelist polümerisatsioonivõimet ja ka [[katalüsaator]]<nowiki/>i mõju sellele, kui võrrelda konversioonigraafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadavaid ordinaattelje lõikeid. == Konversiooni mudel == Konversiooni mudel on [[reaktsiooni kineetika]] mudel, kus reaktsiooni aeg on välja taandatud ja komponentide kontsentratsioonide muutused esitatakse funktsioonina ühe lähteaine kontsentratsiooni muutuse suhtes. Selleks määratakse lähteainete ja produktide suhtelised sisaldused mitmel konversiooni astmel. Komponentide kineetilised võrrandid jagatakse läbi ühe (võtme)reagendi kineetilise võrrandiga: ::d(produkt)/dt : d(reagent)/dt = d(produkt)/d(reagent) See meetod on kasutatav näiteks [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happekatalüütiliste]] reaktsioonide korral, kus [[katalüsaator]]i aktiivsust ja seega reaktsiooni kiirust mõjutavad oluliselt raskesti määratavad ja mittereprodutseeritavad lisandid (näiteks niiskus). == Vaata ka == *[[Reaktsiooni kiirus]] *[[Keemiline reaktsioon]] *[[Keemiline kineetika]] *[[Reaktsiooni mehhanism]] *[[Statsionaarne olek (keemia)|Statsionaarne olek]] == Kirjandus == *[[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497. *Elvi Muks, Ilme Lõiveke, Tõnis Pehk. Participation of the alkoxy group in allylic cation stabilization: conversion into Z-isomers, Tetrahedron Letters, 34, No. 29, 4717–4718. *Mayr H., Striepe W. Scope and limitations of aliphatic Friedel-Crafts alkylations, J. Org. Chem., 1983, 48, No. 8, 1159–1165. *[[Koit Lääts|Леетс К. В.]], Тенг С. Э., Савич Т. О. К изучению ионно-каталитической теломеризации. VII. Об изомеризации терпеновых галогенопроизводных в условиях катионной теломеризации. ''Ж. Орг. Хим''., 10(2), 164-167 (1974). *Lääts, Koit. Quantitative modelling of chemical reactions. 1. Quantitative approach to investigating complex chemical reactions. A conversion model of reaction. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem.'' 1989, 38 (4), 230-237. [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] [[Kategooria:Polümerisatsioon]] 7z74nry7au37i8olg1vjwftkzolxy8v 7193418 7193414 2026-07-15T13:26:20Z Elvimu 227012 /* Isoalkeenid versus isopreen */ 7193418 wikitext text/x-wiki [[File:Reakcja nastepcza.svg|pisi|Joonis 1. [[Järjestikused reaktsioonid]]: kontsentratsioonide muutus ajas – lähteühend A(roheline), [[vaheprodukt]] B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir)]] [[File:Comparison between SG and CG.jpg|pisi|Joonis 2. Produktide [[molekulmass|molekulkaalu]] sõltuvus konversioonist [[astmeline polümerisatsioon|astmelise]] (punane kõver) ja [[elav polümerisatsioon|elava]] (must kõver) [[polümerisatsioon]]i korral]] '''Konversioon''' on aine muundamine [[keemiline reaktsioon|keemilises reaktsioonis]], kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt. '''Konversiooni kiirus''' on sünonüüm [[reaktsiooni kiirus]]ele. Konversioon näitab võtmereagendi ärakasutamist ehk läbireageerimise määra, mida võib väljendada kas protsentides või osana tervikust. Selleks kasutatakse ka mõistet '''konversiooni aste'''. Samas tähenduses esineb ka mõiste '''reaktsiooni sügavus'''. Reaktsiooni katkestamine madalal konversiooni astmel on vajalik, kui soovitud produkt(id) astuvad edasi reaktsiooni. Joonisel 1 on kujutatud [[järjestikused reaktsioonid]], kus produkti B saamiseks tuleb protsess katkestada konversioonil 50–70%. == Konversioonigraafikud == Konversioonigraafikud näitavad reaktsiooni produktide (suhtelise) sisalduse muutust sõltuvalt protsessi konversiooni astmest. Raskesti reprodutseeritavate keeruliste [[katalüüs|katalüütiliste]] reaktsioonisüsteemide korral lubavad need kõverad teha järeldusi produktide moodustumise teede (''parthways'') kohta. Konversioonigraafikute analüüs võimaldab hinnata [[konkureerivad reaktsioonid|konkureerivate reaktsioonide]] osakaalu. Konversioonigraafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadav ordinaattelje lõik (''intercept'') näitab [[paralleelsed reaktsioonid|paralleelsete reaktsioonide]] osakaalu ning kõverate languse/tõusu nurk on seotud [[konsekutiivsed reaktsioonid|konsekutiivsete reaktsioonidega]], st produktide edasiste reaktsioonidega süsteemis. ==== '''Isoalkeenid ''versus'' isopreen''' ==== [[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 3. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isoalkeen|isoalkeeni]]<nowiki/>de [[telomerisatsioon]]<nowiki/>il konjugeeritud kloorühenditega.]]Kõrvalolevatel joonistel 3. ja 4. on [[Isoalkeen|isoalkeenid]]<nowiki/>e (hargnemine [[kaksikside]]<nowiki/>me juures) ja 2-metüül-1,3-butadieeni ([[isopreen]]) [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]<nowiki/>katalüütilisi [[telomerisatsioon]]<nowiki/>i reaktsioone [[Allüülsed ühendid|allüülsete kloriidid]]<nowiki/>ega (R'Cl) ja [[Klorometüülmetüüleeter|metoksümetüülkloriid]]<nowiki/>iga iseloomustavad konversiooni graafikud (katalüsaator SnCl4, 23°C, lähteainete ekvimolaarsed kogused või nagu näidatud joonistel). Konversioon on siin 1:1 aduktide fraktsiooni ja kõrgemate (oligomeersete) produktide summa, seega konversioonigraafikud näitavad sisuliselt aduktide saagist koguproduktis. Lisaks toovad need graafikud välja isopreeni ja isoalkeenide erinevuse, kuigi näiteks [[2-metüül-2-buteen]]<nowiki/>i ja [[isopreen]]<nowiki/>i [[nukleofiilsus]]<nowiki/>ed ([[reaktsioonivõime]]) on sarnased.[[Fail:Reaktsioonide skeem.jpg|keskel|raamita|500x500px|1:1 Adduktide ja kõrgemate produktide moodustumise teed 2-metüül-2-buteeni ja isopreeni telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] a) Kõrgemate produktide moodustumist teisese [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] teel peegeldab graafikute langus konversiooni kasvades. [[Ahela kasv|Ahela kasvu]] ja [[Ahela ülekanne|ahela ülekande]] (lõpetamise) suhtelisi kiirusi iseloomustab graafikute nullkonversioonile [[ekstrapoleerimise]]<nowiki/>l saadav ordinaattelje lõik (''intercept''). b) Konversioonigraafikud näitavad isoalkeenide ja kergesti polümeriseeruvate terminaalse kaksiksidemega [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] monomeeride olemuslikku erinevust [[Lewisi happed ja alused|Lewisi]] happekatalüütilistes reaktsioonides. [[Fail:Isopreeni konversioon.jpg|pisi|Joonis 4. 1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isopreen|isopreeni]] telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega.]] c) Isoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni (v.a. isobuteen). Nende puhul on 1:1 [[Alküülimine|alküülimi]]<nowiki/>sproduktid (Ad<sub>E</sub>) valdavad, kui reagent RCl on kõrge aktiivsusega (näiteks CH<sub>3</sub>OCH<sub>2</sub>Cl). Konversioonigraafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis moodustuvad ainult 1:1 aduktid olenemata isoalkeeni ja R'Cl olemusest. Liitumist esmaste produktide aktiivse kaksiksidemega (''gem''-dimetüül) saab minimeerida lähteühendite suhte ja konversiooniastme varieerimisega. d) Isopreeni kui kergestipolümeriseeruva alkeeni korral on ahela kasv [[telomerisatsioon]]<nowiki/>i käigus vältimatu. [[Allüülsed ühendid|Allüülsete kloriidid]]<nowiki/>e molekulist tulenevad aduktide molekulis aktiivsed [[kaksikside]]<nowiki/>med (''gem-''dimetüül) ja isopreeni molekulist tulenevad allüülsed C-Cl sidemed astuvad edasistesse liitumisreaktsioonidesse. e) Alkoksümetüülkloriidid kui kaksiksidet mittesisaldavad ja kõrge aktiivsusega kloroühendid sobivad hindamaks erinevate alkeenide suhtelist polümerisatsioonivõimet ja ka [[katalüsaator]]<nowiki/>i mõju sellele, kui võrrelda konversioonigraafikute nullkonversioonile ekstrapoleerimisel saadavaid ordinaattelje lõikeid. == Konversiooni mudel == Konversiooni mudel on [[reaktsiooni kineetika]] mudel, kus reaktsiooni aeg on välja taandatud ja komponentide kontsentratsioonide muutused esitatakse funktsioonina ühe lähteaine kontsentratsiooni muutuse suhtes. Selleks määratakse lähteainete ja produktide suhtelised sisaldused mitmel konversiooni astmel. Komponentide kineetilised võrrandid jagatakse läbi ühe (võtme)reagendi kineetilise võrrandiga: ::d(produkt)/dt : d(reagent)/dt = d(produkt)/d(reagent) See meetod on kasutatav näiteks [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happekatalüütiliste]] reaktsioonide korral, kus [[katalüsaator]]i aktiivsust ja seega reaktsiooni kiirust mõjutavad oluliselt raskesti määratavad ja mittereprodutseeritavad lisandid (näiteks niiskus). == Vaata ka == *[[Reaktsiooni kiirus]] *[[Keemiline reaktsioon]] *[[Keemiline kineetika]] *[[Reaktsiooni mehhanism]] *[[Statsionaarne olek (keemia)|Statsionaarne olek]] == Kirjandus == *[[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497. *Elvi Muks, Ilme Lõiveke, Tõnis Pehk. Participation of the alkoxy group in allylic cation stabilization: conversion into Z-isomers, Tetrahedron Letters, 34, No. 29, 4717–4718. *Mayr H., Striepe W. Scope and limitations of aliphatic Friedel-Crafts alkylations, J. Org. Chem., 1983, 48, No. 8, 1159–1165. *[[Koit Lääts|Леетс К. В.]], Тенг С. Э., Савич Т. О. К изучению ионно-каталитической теломеризации. VII. Об изомеризации терпеновых галогенопроизводных в условиях катионной теломеризации. ''Ж. Орг. Хим''., 10(2), 164-167 (1974). *Lääts, Koit. Quantitative modelling of chemical reactions. 1. Quantitative approach to investigating complex chemical reactions. A conversion model of reaction. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem.'' 1989, 38 (4), 230-237. [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] [[Kategooria:Polümerisatsioon]] rhdw1s0p6lkfox6hgn9igtjgeacpj9p 0 159551 7193476 6964445 2026-07-15T15:22:23Z ~2026-40009-02 233541 7193476 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Grizzlybears ChrisServheenUSFWS.jpg|thumb|Grislid]] [[File:Ursus arctos Aug 19 2018.webm|thumb|Grislid]] '''Grisli''' ehk '''grislikaru''' (''Ursus arctos horribilis'') on [[pruunkaru]] [[alamliik]], kes elab [[Põhja-Ameerika]] mägedes. Grislid on ühed tugevamad imetajad maailams ja nad alistaksid duellis gorilla. <ref name="">Tue 9 Jun 2020 10.30 BST (Last modified on Tue 9 Jun 2020 13.50 BST), [https://www.theguardian.com/environment/2020/jun/09/yellowstone-grizzly-bear-399-conservation? 'She still lives!' Famed Yellowstone bear emerges from winter – with cubs], theguardian.com</ref> {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Karulased]] 6u5f6optdy6obr4qzz5px69f60hng3k 0 162265 7193438 7190358 2026-07-15T14:08:58Z Velirand 67997 /* Tegelased ja osatäitjad */ 7193438 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = "Õnne 13", "Meie elu lood" | pilt = | pildiallkiri = | žanr = draama | režii = [[Tõnis Kask]] (1993–2003)<br />[[Ain Prosa]] (2003–) | stsenaarium = [[Astrid Reinla]] (1993–1994)<br />[[Kati Murutar]] (1995–1996)<br />[[Teet Kallas]] (1996–2011)<br />[[Urmas Lennuk]] (2011)<br />[[Teet Kallas]] (2011–2012)<br />[[Urmas Lennuk]] (2013–2014)<br />[[Andra Teede]] (2014–) | operaator = [[Taavo Kongi]] | produtsent = [[Raivo Suviste]] | peaosades = [[Kaljo Kiisk]]<br>[[Helgi Sallo]]<br>[[Luule Komissarov]]<br>[[Raivo E. Tamm]]<br>[[Anne Veesaar]]<br>[[Marika Korolev]]<br>[[Eero Spriit]] <br>[[Ülle Kaljuste]]<br>[[Veikko Täär]] <br>[[Tõnu Aav]] | helilooja = [[Alo Mattiisen]]<br>[[Ardo Ran Varres]] | tunnusmuusika = | esitaja = | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|Eesti]] | kanal = [[Eesti Televisioon]] | tootja = [[Balti Video]] | originaal = 1993– | hooaegu = 33{{väiksem| (eetrisse jõudnud, 2026.a seisuga)}} | jagusid = 972{{väiksem| (eetrisse jõudnud, seisuga mai 2026)}} | kestus = 25–30 minutit | originaalnimi = | esmalinastus = }} '''"Õnne 13"''' (ka '''"Meie elu lood"''') on [[Eesti Televisioon]]i [[telesari]]. Sarja idee autor ja esimene [[stsenarist]] oli [[Astrid Reinla]]. Seejärel oli stsenarist [[Kati Murutar]]. Alates [[1996]]. aastast kirjutas käsikirja [[Teet Kallas]]<ref name="Õhtuleht 09-2008" />, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja [[Urmas Lennuk]]<ref name="dL0Qd" />. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist [[Andra Teede]]. Telesarja '''"Õnne 13"''' esimene jagu oli eetris [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1993]], kokku on valminud üle 900 jao. 880. jagu oli eetris 22. aprillil 2023 ning 890. jagu 21. oktoobril samal aastal. 13. jaanuaril 2024 läks eetrisse 900. jagu. 2025. aasta kevadel linastus ETV ekraanil 945. osa. Aasta hiljem, jaanuaris 2026 aga osa nr. 960. 25.aprillil 2026 läks eetrisse 970. jagu. '''"Õnne 13"''' lavastajatöö tegi esimesed 10 hooaega [[Tõnis Kask]]. Alates [[2003]]. aastast lavastab sarja [[Ain Prosa]]. Alates aastast [[1997]] on sarja kaastootja [[Balti Video]] (BEC).<ref name="861tY" /> Sarjas on osalenud üle 200 näitleja.<ref name="Faktid" /> == Võttekohad == Telesarja tegevus leiab aset väikeses [[Morna (Õnne 13)|Morna]]-nimelises linnas. Rohelise Morna linnakese võtted on tehtud kas [[Nõmme]], [[Rahumäe]] või [[Hiiu]] eramute piirkonnas.<ref name="õnne">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/323143/morna-ndash-milline-see-pariselt-valja-naeb Morna &ndash; milline see päriselt välja näeb?] ohtuleht.ee, 4. aprill 2009</ref> Esimesed välisvõtted majast Õnne 13 tehti Nõmmel Kiige tänaval, kuid see maja lammutati.<ref name="õnne" /> Praegu avakaadrites näidatav Õnne 13 maja asub Tallinnas Sihi 104. Telesarja Uuevariku talu (kus seriaali pererahvas pidas lehmi ja valmistas meiereis juustu) võtted on toimunud Esko talus [[Harjumaa]]l [[Saku vald|Saku vallas]].<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93360941/onne-13-uks-vottepaikadest-lopetab-pariselus-tegevuse-peremees-aeg-on-selline-tuleb-muutusi-teha Õnne 13“ üks võttepaikadest lõpetab päriselus tegevuse.] maaleht.delfi.ee, 7. mai 2021</ref> '''Seriaali tegevuskohad on (olnud):''' * Morna hotelli eksterjöör – Sihi 26; * Morna hotelli interjöör – Stroomi hotell Randla 11; * Morna kohvik – kohvik Köök&Kook Raudtee 33; * Mare ja Allani kodu – Magasini 25a; * Are ja Georgi kodu – Läänekaare 14; * linnapea Uku Palmi kodu ning Oliver-Steni ja Merilini kodu – Pidu 6; * Krissu ja Laine kodu – Haava 33; * Jane ja Jaanuse kodu – Kauba 34; * linnapea kabinet – Faehlmanni 12 ERRi hoone 7. korrusel<ref>[https://www.postimees.ee/2729482/kus-valmivad-seriaalid-tegelikult Kus valmivad seriaalid tegelikult?] postimees.ee, 16. märts 2014</ref>. Välisvaade on Nõmme sotsiaalkeskuse hoonest; * turg – Keila turg/Nõmme turg; * hotell/pansionaat Pinus – Nõmme sotsiaalkeskuse hoone, sisevõtted Stroomi hotellis/Tähetorni hotellis; * Vissi maja – Serva tänav; * market – Torupilli Selver; * raamatukogu – Mustamäe Sääse raamatukogu; * Johannese haud – väike surnuaed Kloostrimetsa lähedal; * Tiina pubi – Hiiu Õlletuba; * kohvik Tädi Anni juures – Nõmmel Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava nurgal; * kultuurimaja – Jõelähtme kultuurimaja; jne... (võttekohti on olnud üle 200)<ref name="õnne" />[[Pilt:Tädi Anni Juures.JPG|thumb|Kohvik [[Tädi Anni Juures]] Nõmmel oli üks seriaali võttekohti|260x260px]] == Hooajad ja jaod == {| class="wikitable" ! colspan="2" rowspan="2" |Hooaeg ! rowspan="2" |Osasid ! rowspan="2" |Jaod ! colspan="2" |Esmaeeter |- !Esimene osa !Viimane osa |- ! rowspan="34" | |[[Õnne 13 (hooaeg I)|1. hooaeg]] |15 osa |1–15 |30. oktoober 1993 |28. mai 1994 |- |2. hooaeg |17 osa |16–32 |24. september 1994 |03. juuni 1995 |- |3. hooaeg |13 osa |33–45 |24. detsember 1995 |08. juuni 1996 |- |4. hooaeg |18 osa |46–63 |12. oktoober 1996 |01. juuni 1997 |- |5. hooaeg |16 osa |64–79 |01. november 1997 |30. mai 1998 |- |6. hooaeg |31 osa |80–110 |03. oktoober 1998 |01. mai 1999 |- |7. hooaeg | rowspan="3" |30 osa |111–140 |09. oktoober 1999 |29. aprill 2000 |- |8. hooaeg |141–170 |07. oktoober 2000 |28. aprill 2001 |- |9. hooaeg |171–200 |15. september 2001 |04. mai 2002 |- |10. hooaeg |27 osa |201–227 |07. detsember 2002 |07. juuni 2003 |- |11. hooaeg |31 osa |228–257 |01. november 2003 |22. mai 2004 |- |12. hooaeg |33 osa |258–290 |09. oktoober 2004 |21. mai 2005 |- |13. hooaeg | rowspan="3" |32 osa |291–322 |22. oktoober 2005 |27. mai 2006 |- |14. hooaeg |323–354 |21. oktoober 2006 |26. mai 2007 |- |15. hooaeg |355–386 |20. oktoober 2007 |24. mai 2008 |- |16. hooaeg |34 osa |387–420 |27. september 2008 |16. mai 2009 |- |17. hooaeg |36 osa |421–456 |12. september 2009 |29. mai 2010 |- |18. hooaeg |35 osa |457–491 |18. september 2010 |21. mai 2011 |- |19. hooaeg |36 osa |492–527 |17. september 2011 |19. mai 2012 |- |20. hooaeg |35 osa |528–563 |15. september 2012 |18. mai 2013 |- |21. hooaeg |32 osa |564–595 |12. oktoober 2013 |17. mai 2014 |- |22. hooaeg | rowspan="3" |36 osa |596–631 |13. september 2014 |30. mai 2015 |- |23. hooaeg |632–667 |12. september 2015 |28. mai 2016 |- |24. hooaeg |668–703 |10. september 2016 |27. mai 2017 |- |25. hooaeg |32 osa |704–735 |09. september 2017 |12. mai 2018 |- |26. hooaeg |30 osa |736–765 |22. september 2018 |04. mai 2019 |- |27. hooaeg |27 osa |766–792 |21. september 2019 |25. aprill 2020 |- |28. hooaeg |33 osa |793–825 |12. september 2020 |15. mai 2021 |- |29. hooaeg |29 osa |826–854 |25. september 2021 |07. mai 2022 |- |30. hooaeg |28 osa |855–882 |24. september 2022 |06. mai 2023 |- |31. hooaeg |32 osa |883–914 |02. september 2023 |11. mai 2024 |- |32. hooaeg |31 osa |915–945 |07. september 2024 |10. mai 2025 |- |33. hooaeg |27 osa |946–972 |04. oktoober 2025 |16. mai 2026 |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="2" |972 jagu (seisuga mai 2026) |} Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref>{{Vaata|Õnne 13 jagude loend}} ==Tegelased ja osatäitjad== {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Tegelane |- ! colspan="3" |Tuntumad tegelased |- ! rowspan="55" | |[[Kaljo Kiisk]] |Johannes Saarepera |- |[[Helgi Sallo]] |Alma Saarepera |- |[[Raivo E. Tamm]] |Allan Peterson |- |[[Anne Veesaar]] |Mare Peterson |- |[[Kauro Anton]], [[Ott Aardam]] |Jaanus Peterson |- |[[Maarja Jakobson]] |Jane Peterson |- |[[Rahel Prosa]] |Mari Peterson |- |[[Karl Filipp Varres]] |Peeter Peterson |- |[[Luule Komissarov]] |Laine Rosenkampf-Jägerfreund |- |[[Väino Aren]] |Kristjan "Krissu" Rosenkampf-Jägerfreund |- |[[Anti Kobin]] |Henry-Fabian Ahven |- |[[Marika Korolev]] |Evelin Ahven (Sumberg) |- |[[Allan Noormets]] |Georg Sumberg |- |[[Annabel Korolev]] |Annabel Sumberg |- |[[Raul Ra Korolev]] |Rocco Sumberg |- |[[Andres Dvinjaninov]] |Laur Põder |- |[[Külli Teetamm]] |Pille Põder |- |[[Hannes Kaljujärv]] |Richard Kattai |- |[[Garmen Tabor]] |Anne-Mai Kattai |- |[[Mihkel Tikerpalu]] |Ints Kattai |- |[[Theodor Tabor]] |Mats Kattai |- |[[Maarika Mesipuu-Veebel]] |Anu Kattai |- |[[Elo Kokkota]] |Brita |- |[[Aleksander Eelmaa]] |Ülo Ümera |- |[[Eva Vilt-Malleus]] |Kelli Ümera |- |[[Lembit Ulfsak]] |Uku Palm |- |[[Evelin Võigemast]] |Ursula Amaranta Malone (Palm) |- |[[Meelis Rämmeld]] |Taivo Palm |- |[[Tarvo Sõmer]] |Priit Torim |- |[[Viire Valdma]] |Tiina Püvi |- |[[Aarne Üksküla]] |Jaak Pallo |- |[[Ülle Lichtfeldt]] |Are Prillop |- |[[Egon Nuter]] |Jüri "Jürka" Kerges |- |[[Tõnu Kilgas]] |Harry Ahven |- |[[Eero Spriit]] |Thor-Björn Margna |- |[[Tõnu Aav]] |Felix Viss |- |[[Mirko Rajas]] |Filipp Viss |- |[[Veikko Täär]] |Raivo Tiik |- |[[Taavi Teplenkov]] |Oliver-Sten Karjus |- |[[Hele Kõrve]] |Merilin Karjus |- |[[Ülle Kaljuste]] |Maige Karjus |- |[[Ago-Endrik Kerge]] |Einar Karmik |- |[[Maarja Mitt]] |Saara |- |[[Markus Habakukk]] |Marek |- |[[Triin Tenso]] |Sonja |- |[[Roland Laos]] |Sander-Eero Seeder |- |[[Markus Luik]] |Ardi |- |[[Terje Pennie]] |Aino Järvik |- |[[Hanna Allsaar]] |Iris Järvik |- |[[Mairi Tikerpalu]] |Anneli Margna |- |[[Andres Noormets]] |Ivar Karineem |- |[[Jaanus Mehikas]] |Siim Susi |- |[[Allan Kress]] |Harald |- |[[Grete Jürgenson]] |Margit Männimeri |- |[[Anna Sergejeva]] |Maria |} <big>Teiste hulgas on sarjas kaasa teinud veel</big> [[Kadri Adamson]], [[Dajan Ahmet]], [[Liisa Aibel]], [[Ellen Alaküla]], [[Reet Albre]], [[Rudolf Allabert]], [[Ago Anderson]], [[Rednar Annus]], [[Marika Barabanštšikova]], [[Eino Baskin]], [[Karina Burmeister]], [[Svetlana Dorošenko]], [[Vello Eensalu]], [[Toomas Ehasalu]], [[Herta Elviste]], [[Elina Grabovski]], [[Robert Gutman]], [[Hedvig Hanson]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Evald Hermaküla]], [[Aleksandr Ivaškevitš]], [[Alisa Jakobi]], [[Peeter Jakobi]], [[Albert Jalakas]], [[Vello Janson]], [[Marje Jurtšenko]], [[Ene Järvis]], [[Peeter Jürgens]], [[Ain Jürisson]], [[Kaidor Kahar]], [[Irmeli Kalamees]], [[Peeter Kaljumäe]], [[Erika Kaljusaar]], [[Liia Kanemägi]], [[Peeter Kard]], [[Peeter Karell]], [[Alina Karmazina]], [[Andrus Kasesalu]], [[Kadri Kilp]], [[Diana Klas]], [[Margus Kobing]], [[Jekaterina Kordas]], [[Kersti Kreismann]], [[Tiia Kriisa]], [[Tamara Kuts]], [[Kertu Köösel]], [[Riho Kütsar]], [[Marta Laan]], [[Aare Laanemets]], [[Kristel Laas]], [[Silvia Laidla]], [[Anu Lamp]], [[Tõnn Lamp]], [[Piret Laurimaa]], [[Lauri Leesi]], [[Aksel Lemberg]], [[Astrid Lepa]], Birgit Lilienthal, [[Lena Barbara Luhse]], Eva Lääne, [[Anne Margiste]], Ele Meltsas, [[Triinu Meriste]], [[Helena Merzin]], [[Raivo Mets]], [[Marje Metsur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Tõnu Mikk]], [[Lii Muru]], [[Ain Mäeots]], [[Arvi Mägi]], [[Laine Mägi]], [[Andres Mähar]], [[Haide Männamäe]], [[Tarmo Männard]], [[Märten Männiste]], [[Anne Nael]], [[Kersti Nahkur]], Helen Neier, [[Katrin Nielsen]], [[Henrik Normann]], [[Laura Nõlvak]], [[Enn Nõmmik]], [[Indrek Ojari]], [[Alar Ojastu]], [[Villem Pabut]], [[Ester Pajusoo]], [[Rita Palatu]], [[Külli Palmsaar]], [[Tiit Palu]], [[Raimo Pass]], [[Ao Peep]], [[Valeri Petrov]], [[Eduard Pissarenko]], [[Mare Pohla]], [[Salme Poopuu]], [[Margus Prangel]], [[Anu Presjärv]], [[Rahel Prosa]], [[Elina Purde]], [[Andres Puustusmaa]], [[Andres Raid]], [[Küllike Rajasalu]], [[Gert Raudsep]], [[Evi Rauer]], [[Leino Rei]], [[Erich Rein]], [[Anti Reinthal]], [[Elina Reinold]], [[Rene Rekand]], [[Oleg Rogatšov]], [[Riho Rosberg]], [[Erik Ruus]], [[Maila Rästas]], [[Peeter Rästas]], [[Raivo Rüütel]], [[Indrek Saar]], [[Üllar Saaremäe]], [[Riina Salumets]], [[Jüri Samuel]], [[Ain Saviauk]], [[Heino Seljamaa]], [[Jass Seljamaa]], [[Ott Sepp]], [[Eili Sild]], [[Toomas Silm]], [[Endel Simmermann]], [[Piret Simson]], [[Tiit Sukk]], [[Indrek Taalmaa]], [[Margus Tabor]], [[Theresa Maria Talistu]], [[Merle Talvik]], [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], [[Lii Tedre]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnu Tepandi]], [[Galina Tikerpuu]], [[Lea Tikerpuu]], [[Kersti Tombak]], [[Heino Torga]], [[Raivo Trass]], [[Emma Tross]], [[Veiko Tubin]], [[Tambet Tuisk]], [[Margus Tuuling]], [[Andris Tuvikene]], [[Taavi Tõnisson]], [[Salme-Riine Uibo]], [[Katariina Unt]], [[Carita Vaikjärv]], [[Ants Vain]], [[Erle Veber]], [[Jana Volke]], [[Priit Võigemast]], [[Velvo Väli]], Ave Värk, [[Sander Üksküla]] ja [[Siina Üksküla]]. == Vaadatavus == {| class="wikitable" ! colspan="3" |Aeg ! rowspan="2" |Koht¹ ! rowspan="2" |Vaatajaid ! rowspan="2" |%² |- !Aasta !Kuu !Nädal |- ! rowspan="20" |2026 | rowspan="5" |jaanuar |29.12.25*–04.01 |1. koht |153 000 |14,0 |- |05.01–11.01 ! colspan="3" |polnud eetris |- |12.01–18.01 | rowspan="2" |5. koht |113 000 |10,3 |- |19.01–25.01 |118 000 |10,8 |- |26.01–01.02 | rowspan="2" |7. koht |107 000 |9,8 |- | rowspan="4" |veebruar |02.02–08.02 |110 000 |10,0 |- |09.02–15.02 ! colspan="3" |polnud eetris |- |16.02–22.02 |11. koht |100 000 |9,1 |- |23.02–01.03 |10. koht |112 000 |10,2 |- | rowspan="5" |märts |02.03–08.03 ! colspan="3" |polnud eetris |- |09.03–15.03 |6. koht |99 000 |9,0 |- |16.03–22.03 |10. koht |91 000 |8,3 |- |23.03–29.03 |6. koht |107 000 |9,8 |- |30.03–05.04 ! colspan="3" |polnud eetris |- | rowspan="4" |aprill |06.04–12.04 |4. koht | rowspan="2" |104 000 | rowspan="2" |9,5 |- |13.04–19.04 |3. koht |- |20.04–26.04 |6. koht |120 000 |11,0 |- |27.04–03.05 |3. koht |105 000 |9,6 |- | rowspan="2" |mai |04.10–10.05 ! colspan="3" |polnud eetris |- |11.05–17.05 |9. koht |92 000 |8,4 |} :¹ {{väiksem|''Koht Eesti telekanalite saadete vaadatavuse edetabelis.''}} :² {{väiksem|''Teleauditooriumi osa, kes sarja vaatas.}} [[Kantar Emor|Emori]] teleauditooriumi ülevaadete põhjal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nädala TOP 30 vaadatavamat saadet |url=https://www.kantaremor.ee/nadala-top-30-vaadatavamat-saadet/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Emor |keel=et}}</ref>. == Tunnustus == === Nominatsioonid === *2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim stsenarist Andra Teede<ref>[https://www.facebook.com/EFTAgala/posts/-efta-2019-televaldkonna-nominendid-on-selgunud-parim-t%C3%B5sielusaade-factual-kodut/2336446516580083/ Eesti filmi- ja teleauhinnad, nominendid.] facebook.com</ref> *2020 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal ja parim naisnäitleja sarjas Helgi Sallo *2022 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim teleseriaal *2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt *2024 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Kaljuste, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm *2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal, parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm<ref>[https://kultuur.err.ee/1609635428/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid.] kultuur.err.ee, 17. märts 2025</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Õhtuleht 09-2008">Rainer Kerge. [https://elu.ohtuleht.ee/297631/vabandage-proua-kas-see-maja-on-onne-tanav-13 "Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?"] Õhtuleht, 27. september 2008</ref> <ref name="dL0Qd">Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/421959/onne-13-saab-teet-kallase-asemel-autoriks-urmas-lennuki ""Õnne 13" saab Teet Kallase asemel autoriks Urmas Lennuki"] Õhtuleht, 9. aprill 2011</ref> <ref name="861tY">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69029361/miljonimang "Miljonimäng"] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2006</ref> <ref name="mQcAu">ERR https://web.archive.org/web/20210615080432/https://arhiiv.err.ee/seeria/onne-13/lavastuslik/31/date-asc</ref> <ref name="V7Kqm">{{netiviide | URL = http://www.emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | Pealkiri = Meediauuringud | Väljaanne = Emor | online = 21.02.2009 | arhiivimisaeg = 31.12.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081231140433/http://emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Faktid">Merlin Mölder & Joosep Tiks: [https://longread.delfi.ee/publik/onne-13-saab-25?id=84149384 ""Õnne 13" saab 25!"]{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 30. oktoober 2018</ref> }} == Välislingid == * [http://etv.err.ee/onne13 Õnne 13] ETV kodulehel * {{imdb pealkiri|0468631}} * [https://www.efis.ee/film/19443 Õnne 13] Eesti filmi andmebaasis * [https://sky.ee/retrofm/onne-13-30-produtsent-raivo-suviste-meil-viimastel-aegadel-juurde-tulnud-just-noori Produtsent Raivo Suviste: meil on viimastel aegadel juurde tulnud just noori vaatajaid!] intervjuu, sky.ee, 30. oktoober 2023 ===Ajakirjanduses=== *[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&grupp=artikkel&artikkel=14029 "Õnne", palju õnne!]. Maaleht, TeRa, 1. jaanuar 2009 * Karilin Engelbrecht. [http://www.postimees.ee/?id=83741 "Õnne 13" tegelased saavad kaante vahele]. Postimees, 18. veebruar 2009 * Kadri Ratt. [http://www.epl.ee/artikkel/464206 Õnne 13 seriaalist ilmus raamat]. Eesti Päevaleht, 2. aprill 2009 * Keit Paju. [https://www.ohtuleht.ee/melu/977836/arvustus-kas-ma-olen-ainuke-kellele-tundub-et-onne-13-on-oma-autentsuse-kaotanud Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et „Õnne 13“ on oma autentsuse kaotanud?] ohtuleht.ee, 23. september 2019 * Liisa Ehamaa. [https://4jaleht.postimees.ee/7512202/onne-13-30-aastat-eestlaslikku-fenomeni-ja-selle-instagrami-konto 30 aastat eestlaslikku fenomeni ja selle Instagrami konto.] 4jaleht.postimees.ee, 30. aprill 2022 * [https://kultuur.postimees.ee/8226604/nostalgialaks-esmaspaeval-laheb-eetrisse-onne-13-esimene-osa-etv-j NOSTALGIALAKS: Esmaspäeval läheb eetrisse "Õnne 13" esimene osa.] kultuur.postimees.ee, 9. aprill 2025{{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Eesti draamasarjad]] [[Kategooria:Seebiooperid]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] [[Kategooria:Õnne 13| ]] 5ygclcu8a4il5l7ngh13y9i9ee69wjt 0 162528 7193616 6256343 2026-07-16T04:50:28Z Velirand 67997 7193616 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaransk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Яранск | nimi2_keel = mari | nimi2 = Яраҥ | pilt = Karl Marx street Yaransk.jpg | pildiallkiri = Karl Marxi tänav Jaranskis | lipp = | lipu_link = | vapp = Герб_Яранского_городского_поселения.png | vapi_link = [[Jaranski vapp]] | pindala = 18 | elanikke = 13 483 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Jaransk''' on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Jaranski rajoon]]i keskus. Asub [[Jaran]]i jõe ääres 180 km [[Kirov]]ist edelas. Jaransk rajati venelaste kindlusasulana [[1584]]. või [[1591]]. aastal [[marid]]e maale. [[1780]] sai linnaõigused. Linnal on raudteeühendus [[Joškar-Ola]]ga. == Välislingid == *[http://www.yaransk.com/ Mitteametlik koduleht] [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] ts5sipc1wxsmneo1wkktasdn3e79usp 0 163021 7193694 7180911 2026-07-16T07:23:52Z Avjoska 1538 /* August */ 7193694 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1971]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1971}} ==Jaanuar== *[[7. jaanuar]] – [[Jeremy Renner]], USA filminäitleja *[[8. jaanuar]] – [[Riine Pajusaar]], eesti helilooja *[[13. jaanuar]] – [[Artur Tiganik]], eesti sõjaväelane *[[14. jaanuar]] – [[Lasse Kjus]], Norra mäesuusataja * 14. jaanuar – [[Thomas Hellriegel]], Saksamaa triatleet * 14. jaanuar – [[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja *[[15. jaanuar]] – [[Leho Lamus]], eesti filosoofia lektor *[[18. jaanuar]] – [[Pep Guardiola]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener *[[22. jaanuar]] – [[Jan Kaus]], eesti kirjanik *[[25. jaanuar]] – [[Luca Badoer]], [[itaalia]] vormelisõitja *[[27. jaanuar]] – [[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur * 27. jaanuar – [[Karin Tammaru]], eesti näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Michael C. Hall]], USA filminäitleja * 1. veebruar – [[Tomomi Hayashi]], Eestis resideeriv jaapani arhitekt *[[7. veebruar]] – [[Priit Tender]], eesti režissöör * 7. veebruar – [[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog ja publitsist * 7. veebruar – [[Nicolai Wammen]], Taani poliitik *[[8. veebruar]] – [[Andrus Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 8. veebruar – [[Mika Karppinen]], soome muusik *[[9. veebruar]] – [[Marek Kalmus]], [[eesti]] atleetvõimleja *[[11. veebruar]] – [[Damian Lewis]], inglise näitleja ja produtsent *[[13. veebruar]] – [[Aleksei Saks]], eesti trompetimängija *[[14. veebruar]] – [[Karmel Killandi]], eesti ajakirjanik *[[17. veebruar]] – [[Denise Richards]], [[USA]] filminäitleja * 17. veebruar – [[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane * 17. veebruar – [[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik ja haridustegelane *[[20. veebruar]] – [[Jari Litmanen]], soome jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Rauno Elp]], eesti ooperisolist *[[22. veebruar]] – [[Anti Poolamets]], eesti ettevõtja ja jurist *[[23. veebruar]] – [[Magomed Jevlojev]], inguši ajakirjanik, jurist ja poliitik *[[24. veebruar]] – [[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja *[[25. veebruar]] – [[Sean Astin]], USA filminäitleja *[[26. veebruar]] – [[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusikaprodutsent, näitleja ja aktivist * 26. veebruar – [[Renāte Blumberga]], Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane *[[27. veebruar]] – [[Zaal Udumašvili]], Gruusia poliitik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Allen Johnson]], USA kergejõustiklane * 1. märts – [[Astrid Väizene]], eesti koreograaf ja rahvakultuuri edendaja * 1. märts – [[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik *[[2. märts]] – [[Allan Remmelkoor]], eesti golfiliidu peasekretär * 2. märts – [[Method Man]], Ameerika Ühendriikide räppar, muusikaprodutsent ja näitleja *[[3. märts]] – [[Bjarte Engen Vik]], Norra endine kahevõistleja *[[8. märts]] – [[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim eesti pokkerimängija *[[10. märts]] – [[Timbaland]], USA helilooja, muusikaprodutsent ja räppar * 10. märts – [[Kai Brännkärr]], Soome endine poksija * 10. märts – [[Jon Hamm]], USA näitleja *[[13. märts]] – [[Urmas Aal]], Eesti sõjaväelane *[[15. märts]] – [[Mark McGrath]], USA muusik ("Sugar Ray") * 15. märts – [[Meelis Loit]], vehkleja * 15. märts – [[Kalev Härk]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Jaanus Orgusaar]], eesti disainer *[[17. märts]] – [[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane * 17. märts – [[Merle Prii]], eesti õpetaja ja giid *[[19. märts]] – [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]], Iraani jalgpallur * 19. märts – [[Alfred Ter-Mkrtšjan]], armeenia päritolu Saksamaa maadleja *[[20. märts]] – [[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja *[[21. märts]] – [[Marek Reinaas]], eesti reklaamitegelane ja ettevõtja *[[24. märts]] – [[Victoria Prentis]], Suurbritannia poliitik *[[27. märts]] – [[David Coulthard]], Suurbritannia vormelisõitja * 27. märts – [[Nathan Fillion]], kanada filminäitleja *[[28. märts]] – [[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja *[[29. märts]] – [[Villem Lüüs]], eesti [[kabetaja]] *[[31. märts]] – [[Pavel Bure]], vene hokimängija * 31. märts – [[Ewan McGregor]], šoti näitleja * 31. märts – [[Klaus Härö]], Soome filmirežissöör ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Solveig Slettahjell]], norra džässilaulja *[[9. aprill]] – [[Jacques Villeneuve]], Kanada vormelisõitja *[[10. aprill]] – [[Indro Olumets]], eesti jalgpallur * 10. aprill – [[Katrin Mandel]], eesti laulja * 10. aprill – [[Olena Stepova]], ukraina blogija ja kirjanik * 10. aprill – [[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane *[[12. aprill]] – [[Shannen Doherty]], ameerika näitleja * 12. aprill – [[Nicholas Brendon]] (Nicholas Brendon Schultz), ameerika näitleja *[[13. aprill]] – [[Mihkel Peäske]], eesti flötist * 13. aprill – [[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf * 13. aprill – [[Viivi-Anne Soots]], eesti orienteeruja, jooksja ja rogainija *[[15. aprill]] – [[Veikko Saar]], eesti astronoom *[[16. aprill]] – [[Sven Fischer]], saksa laskesuusataja *[[17. aprill]] – [[Andri Kirsima]], eesti arhitekt * 17. aprill – [[David Wagner]], saksa kirjanik *[[18. aprill]] – [[David Tennant]], Šoti näitleja *[[19. aprill]] – [[Alina Braziulene]], eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor *[[20. aprill]] – [[Kaire Nõmm]], eesti arhitekt * 20. aprill – [[Mikey Welsh]], USA muusik * 20. aprill – [[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf * 20. aprill – [[Eero Merilind]], eesti arst *[[21. aprill]] – [[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja *[[24. aprill]] – [[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija *[[25. aprill]] – [[Diana Ingerainen]], eesti arst *[[27. aprill]] – [[Olari Elts]], eesti dirigent * 27. aprill – [[Toomas Plank]], eesti füüsik * 27. aprill – [[Jean-Olivier Zirignon]], Elevandiluuranniku sprinter *[[28. aprill]] – [[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf * 28. aprill – [[Heiki Loot]], Eesti riigisekretär * 28. aprill – [[Hamish Carter]], Uus-Meremaa triatleet * 28. aprill – [[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt * 28. aprill – [[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija *[[30. aprill]] – [[John Boyne]], iiri romaanikirjanik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Toomas Gross]], eesti antropoloog *[[4. mai]] – [[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija *[[8. mai]] – [[Dino Bardot]], šoti muusik *[[10. mai]] – [[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija *[[11. mai]] – [[Aidi Vallik]], eesti kirjanik *[[13. mai]] – [[Veiko Palge]], eesti filosoof *[[14. mai]] – [[Martin Reim]], eesti jalgpallur ja jalgpallitreener * 14. mai – [[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör *[[17. mai]] – [[Hollandi kroonprintsess Máxima]] * 17. mai – [[Martin Aunin]], eesti arhitekt * 17. mai – [[Risto Lumi]], Eesti sõjaväelane *[[18. mai]] – [[Johan Bäckman]], soome ühiskonnateadlane ja publitsist * 18. mai – [[Brad Friedel]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur * 18. mai – [[Jaak Lutsoja]], eesti akordionist *[[23. mai]] – [[Katri Ots]], eesti metsateadlane *[[24. mai]] – [[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja *[[25. mai]] – [[Priidu Pärna]], Eesti riigiametnik *[[26. mai]] – [[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[27. mai]] – [[Kaur Kender]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[29. mai]] - [[Veiko-Vello Palm]], eesti sõjaväelane *[[30. mai]] – [[Sepo Seeman]], eesti näitleja * 30. mai – [[Rauno Võsaste]], eesti kirjanik, endine politseinik * 30. mai – [[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja * 30. mai – [[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Noah Wyle]], USA näitleja *[[5. juuni]] – [[Mark Wahlberg]], USA filminäitleja ja teleprodutsent * 5. juuni – [[Emmelie Prophète]], Haiti kirjanik ja diplomaat *[[8. juuni]] – [[Krista Kruuv]], eesti purjetaja * 8. juuni – [[Karin Rava]], eesti informaatikateadlane *[[15. juuni]] – [[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja * 15. juuni – [[Tiina Kattel]], eesti baltist ja tõlkija *[[16. juuni]] – [[Tupac Shakur]], USA räppar *[[17. juuni]] – [[Leander Paes]], india tennisist * 17. juuni – [[Ain Anger]], eesti ooperisolist *[[20. juuni]] – [[Inna Šeškil]], Kasahstani endine laskesuusataja * 20. juuni – [[Madis Kari]], eesti klarnetist *[[25. juuni]] – [[Patrick Sensburg]], Saksamaa poliitik * [[26. juuni]] – [[Rain Kooli]], eesti [[Ajakirjanike loend|ajakirjanik]] *[[27. juuni]] – [[Dipendra]], Nepali kuningas *[[28. juuni]] – [[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur * 28. juuni – [[Elon Musk]], USA leiutaja ja ettevõtja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Henrik Normann]], eesti meelelahutustegelane ja näitleja * 1. juuli – [[Missy Elliott]], Ameerika Ühendriikide laulja, tantsija ja näitleja *[[2. juuli]] – [[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht *[[4. juuli]] – [[Liivika Lukkering]], eesti näitleja *[[5. juuli]] – [[Raigo Pajula]], eesti fotograaf *[[6. juuli]] – [[Sirli Väinsar]], eesti eripedagoog ja koolijuht *[[9. juuli]] – [[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik *[[11. juuli]] – [[Vahur Made]], eesti ajaloolane *[[14. juuli]] – [[Ross Rebagliati]], Kanada lumelaudur * 14. juuli – [[Howard Webb]], Inglismaa jalgpallikohtunik *[[19. juuli]] – [[Andres Puustusmaa]], eesti filmirežissöör ja näitleja *[[21. juuli]] – [[Arbo Tammiksaar]], eesti filmirežissöör * 21. juuli – [[Ivo Fridolin]], eesti biomeditsiinitehnika insener *[[22. juuli]] – [[Cyril Domoraud]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik * 30. juuli – [[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija *[[31. juuli]] – [[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik ==August== *[[1. august]] – [[Eva Lepik]], eesti semiootik, kirjandusteadlane ja ühiskonnategelane *[[3. august]] – [[DJ Spinderella]], ameerika räppar * 3. august – [[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik *[[4. august]] – [[Sou Fujimoto]], jaapani arhitekt * 4. august – [[Kristaps Eklons]], Läti tuletõrje- ja päästetöötaja ning poliitik * 4. august – [[Māris Sprindžuks]], Läti agronoom ja poliitik *[[6. august]] – [[Pille Minev]], eesti ajakirjanik *[[7. august]] – [[Artūrs Zakreševskis]], läti jalgpallur *[[9. august]] – [[Roman Romanenko]], Venemaa kosmonaut *[[11. august]] – [[Vidas Bičiulaitis]], Leedu endine poksija * 11. august – [[Lidija Dimkovska]], makedoonia luuletaja * 11. august – [[Javier Sierra]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik *[[12. august]] – [[Pete Sampras]], USA tennisist *[[13. august]] – [[Haide Männamäe]], eesti näitleja *[[15. august]] – [[Tarmo Jüristo]], eesti kodanikuaktivist ja kolumnist *[[16. august]] – [[Rulon Gardner]], Ameerika Ühendriikide maadleja * 16. august – [[Kari Ketonen]], soome näitleja ja stsenarist * 16. august – [[Hanneli Rudi]], eesti ajakirjanik *[[18. august]] – [[Taniel Kirikal]], eesti laulja * 18. august – [[Aphex Twin]], Suurbritannia elektroonilise muusika artist *[[20. august]] – [[David Walliams]], inglise kirjanik, koomik ja näitleja *[[21. august]] – [[Jaan Tiidemann]], eesti arhitekt *[[26. august]] – [[Villu Kõve]], Eesti kohtunik * 26. august – [[Siirius Sikka]], eesti pedagoog *[[29. august]] – [[Carla Gugino]], ameerika näitleja * 29. august – [[Toomas Uibo]], eesti [[Lennundus|lennundusspetsialist]], [[Laulja|poplaulja]] ja [[poliitik]] * 29. august – [[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik ja kirjanik *[[30. august]] – [[Ole Klemetsen]], Norra endine poksija ==September== * [[2. september]] – [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja * [[3. september]] – [[Indrek Rünkla]], eesti arhitekt * [[5. september]] – [[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog * 5. deptember – [[Priit Teniste]], eesti korvpallitreener ja füsioterapeut * [[6. september]] – [[Marko Tiitus]], eesti vaimulik * 6. september – [[Asko Künnap]], eesti luuletaja, kunstnik ja turundaja * [[8. september]] – [[David Arquette]], ameerika näitleja * 8. september – [[Brooke Burke]], USA telesaatejuht ja modell * 8. september – [[Daniel Petrov]], Bulgaaria poksija * 8. september – [[Avo Leok]], eesti mootorrattasportlane * 8. september – [[Martin Freeman]], inglise televisiooni ja filminäitleja * [[12. september]] – [[Chandra Sturrup]], Bahama kergejõustiklane * 12. september – [[Oscar Camenzind]], Šveitsi jalgrattur * 12. september – [[Younes El Aynaoui]], Maroko tennisist * [[13. september]] – [[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja * [[14. september]] – [[Kristjan Jõekalda]], eesti ajakirjanik * 14. september – [[Sven Sakkov]], Eesti diplomaat * [[15. september]] – [[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener * [[16. september]] – [[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik * 16. september – [[Annelise Coberger]], Uus-Meremaa mäesuusataja * 16. september – [[Karsten Kobs]], Saksamaa kergejõustiklane * 16. september – [[Amy Poehler]], USA filminäitleja, -produtsent ja koomik * 16. september – [[Sonsee]], USA räppar * [[20. september]] – [[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur * [[21. september]] – [[Ero Liivik]], eesti publitsist ja õppejõud * 21. september – [[Pavel Rostovtsev]], Venemaa endine laskesuusataja * 21. september – [[Luke Wilson]], USA näitleja * [[22. september]] – [[Märtha Louise]], Norra printsess * 22. september – [[Toomas Krõm]], endine eesti jalgpallur * [[29. september]] – [[Sibel Tüzün]], Türgi pop- ja rokklaulja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Annika Reintam]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog *[[4. oktoober]]– [[Pablo Trapero]], Argentina filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent *[[6. oktoober]] – [[Hannes Hanso]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[10. oktoober]] – [[Jevgeni Kissin]], vene klassikaline pianist *[[11. oktoober]] – [[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija *[[14. oktoober]] – [[Antonis Nikopolidis]], kreeka jalgpallur * 14. oktoober – [[Jyrki Katainen]], Soome poliitik *[[15. oktoober]] – [[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur * 15. oktoober – [[Lauri Pilter]], eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik * 15. oktoober – [[Darja Vorontsova]], eesti fotograaf ja ökoloog * 15. oktoober – [[Priit Põldme]], eesti sisearhitekt *[[16. oktoober]] – [[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik ja lavastaja *[[17. oktoober]] – [[François Serpent]], eesti luuletaja *[[20. oktoober]] – [[Snoop Dogg]] * 20. oktoober – [[Dannii Minogue]], Austraalia laulja * 20. oktoober – [[Kimberly Po-Messerli]], USA tennisist *[[23. oktoober]] – [[Bohuslav Sobotka]], Tšehhi poliitik *[[25. oktoober]] – [[Elif Şafak]], türgi kirjanik *[[27. oktoober]] – [[Theódoros Zagorákis]], kreeka jalgpallur *[[29. oktoober]] – [[Winona Ryder]], USA näitleja * 29. oktoober – [[Andre Sepp]], Eesti poliitik *[[30. oktoober]] – [[Fredi Bobič]], saksa jalgpallur * 30. oktoober – [[Arkadi Popov]], Eesti arst ja tervishoiujuht *[[31. oktoober]] – [[Donovan Powell]], Jamaica sprinter ==November== *[[1. november]] – [[Kaido Veermäe]], eesti näitleja ja filmirežissöör *[[2. november]] – [[Taavi Pedriks]], eesti näitleja ja laulja * 2. november – [[Jüri Jõul]], eesti veemootorisportlane *[[3. november]] – [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur *[[5. november]] – [[Corin Nemec]], USA näitleja *[[12. november]] – [[Robert D. Siegel]], Ameerika stsenarist ja filmilavastaja * 12. november – P. Julm ehk [[Priit Juurmann]], DJ ja produtsent *[[16. november]] – [[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja *[[17. november]] – [[Peeter Perens juunior]], eesti koorijuht * 17. november – [[Michael Adams]], Inglismaa maletaja * 17. november – [[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsetegelane *[[18. november]] – [[Monika Tamla]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik *[[19. november]] – [[Priit Kama]], Eesti riigiametnik *19. november – [[Kaido Rannik]], eesti näitleja, lavastaja *[[20. november]] – [[Joel McHale]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[23. november]] – [[Chris Hardwick]], USA näitleja *[[25. november]] – [[Christina Applegate]], USA näitleja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Andres Andresen]], eesti ajaloolane * 2. detsember – [[Jüri Reinvere]], eesti helilooja *[[5. detsember]] – [[Karl-Theodor zu Guttenberg]], Saksamaa poliitik *[[6. detsember]] – [[Odd-Bjørn Hjelmeset]], norra murdmaasuusataja * 6. detsember – [[Richard Peter Stanislav Krajicek]], Hollandi tennisist * 6. detsember – [[Katariina Unt]], eesti näitleja *[[12. detsember]] – [[Kirsti Timmer]], eesti ajakirjanik *[[13. detsember]] – [[Annela Ojaste]], naisekandmise maailmameister (võistkonnas, 1998) *[[18. detsember]] – [[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist *[[20. detsember]] – [[Oleg Kutšerenko]], maadleja *[[24. detsember]] – [[Ricky Martin]], [[Puerto Rico]] laulja * 24. detsember – [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]], eesti kirjanik *[[25. detsember]] – [[Dido Armstrong]], [[Inglismaa|inglise]] laulja * 25. detsember – [[Vladislav Galkin]], Venemaa näitleja *[[26. detsember]] – [[Jared Leto]], USA näitleja ja laulja * 26. detsember – [[Romeo Koitmäe]], eesti loodusfotograaf * 26. detsember – [[Elo Liiv]], eesti skulptor *[[28. detsember]] – [[Elina Reinold]], [[eesti]] näitleja *[[29. detsember]] – [[Martin Melioranski]], eesti arhitekt *[[30. detsember]] – [[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik *[[31. detsember]] – [[Jaan Õmblus]], eesti majandustegelane [[Kategooria:1971]] sfgnjfhmil2i2ykr49ai22xz22p3yli 0 166527 7193788 7163467 2026-07-16T10:52:20Z Kuriuss 38125 7193788 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 20. sajandi alul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes alul radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnenud aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterburi]]s. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. Kirjanikuna avaldas ta kaks romaani ("[[Aino (romaan)|Aino]]", 1923; "[[Lendva (romaan)|Lendva]]" I-II, 1936) ja hulgaliselt publitsistikat ajakirjanduses. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 16. septembril 1886 [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatsiooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Entsüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal.<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoiab edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti kõigepealt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal hakkas ta Tartu Ülikoolis õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal [[NKVD]] tõlk. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüditatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV|Komi ANSV-sse]], kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes sageli publitsistikat ning kirjutas memuaare ja kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal ilmus Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * 1929 – [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]]<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]], [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]] bjjcdewoja6auh93k3pcq5ac1xvk80l 100 176182 7193658 5855271 2026-07-16T06:40:33Z Avjoska 1538 7193658 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[26. november]]''' ;Sündinud *[[1898]] – [[Héctor Scarone]], Uruguay jalgpallur *[[1900]] – [[Reinhold Kesküll]], Eesti kergejõustiklane *[[1905]] – [[Aleksei Selenoi]], Eesti korvpallitreener *[[1911]] – [[Samuel Reshevsky]], Poola/USA maletaja *[[1914]] – [[Aleksander Lohk]], Eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener *[[1937]] – [[Léo Lacroix]], Prantsusmaa mäesuusataja * 1937 – [[Tõnu Kibena]], eesti võrkpallur *[[1939]] – [[Kuulo Kutsar]], Eesti spordipedagoog *[[1940]] – [[Curt Lindström]], Rootsi jäähokitreener *1940 – [[Kotozakura Masakatsu]], Jaapani sumotori *[[1948]] – [[Galina Prozumenštšikova]], Nõukogude Liidu ujuja *[[1957]] – [[Peeter Päkk]], Eesti jahilaskja *[[1958]] – [[Tapio Sipilä]], Soome maadleja *[[1961]] – [[Meelis Pällo]], Eesti ammulaskur *[[1964]] – [[Vreni Schneider]], Šveitsi mäesuusataja *[[1966]] – [[Algo Laidvee]], Eesti kabetaja *[[1968]] – [[Francisc Vaștag]], Rumeenia poksija *[[1969]] – [[Shawn Kemp]], USA korvpallur *[[1971]] – [[Ivo Kappet]], Eesti sporditegelane *[[1972]] – [[Helger Hallik]], Eesti maadleja *[[1974]] – [[Heili Raavik]], Eesti ujuja *1974 – [[Roman Šebrle]], Tšehhi kergejõustiklane *[[1976]] – [[Helen Novikov]], Eesti kelgutaja *[[1977]] – [[Ivan Basso]], Itaalia jalgrattur *[[1978]] – [[Lauri Ilison]], Eesti allveesportlane *1978 – [[Marko Kesküla]], Eesti ujuja *[[1984]] – [[Antonio Puerta]], Hispaania jalgpallur *[[1990]] – [[Danny Welbeck]], Inglismaa jalgpallur * 1990 – [[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur *[[1995]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[1996]] – [[Brandon Carlo]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1996 – [[Michal Novák]], tšehhi murdmaasuusataja *[[1997]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[1998]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *[[2000]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[2001]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur ;Surnud *[[1950]] – [[Johannes Mannert]], Eesti auto- ja motosportlane *[[1981]] – [[Max Euwe]], Hollandi malemaailmameister *[[1988]] – [[Eduard Takker]], Eesti ujumistreener ja sporditegelane ;Sündmused *[[1917]] – [[Montréal]]is Windsori hotellis asutati 5 meeskonna ([[Montreal Canadiens]], [[Montreal Wanderers]], [[Ottawa Senators]], [[Quebec Bulldogs]] ja [[Toronto Arenas]]) omanike poolt [[jäähoki|hokiliiga]] [[NHL]]. <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|November, 26.]] </noinclude> cu0t2d0wx0bf2ephxqh5mp0aaabw13v 0 178550 7193537 6904209 2026-07-15T20:07:18Z Sillerkiil 58396 7193537 wikitext text/x-wiki {{linn | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = eesti | Dubki, Tupka | | omakeelne_nimi_2 = vene | Дубки | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 0 (2010) | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast/Petseri rajoon }} '''Dubki''' ([[vene keel]]es Дубки, [[eesti keel]]es ka '''Tupka''', [[setu keel]]es ka '''Tuupka'''<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-11-03 |pealkiri=Petserimaa ja Narvataguse kohanimed ÜSis - EKI teatmik |keel=et-EE |väljaanne=EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/petserimaa-ja-narvataguse-kohanimed-usis/ |vaadatud=2026-07-15}}</ref>) on küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. Küla kuulus aastatel [[1920]]–[[1944]] Eesti Vabariigi [[Petseri maakond]]a ja liideti 1944. aastal Vene NFSV-ga. Küla asub neeme tipus [[Pihkva järv]]e ääres ja maismaal piirneb ta ainult Eesti territooriumiga, seega on tegemist Venemaa [[eksklaav]]iga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEOLUGU {{!}} Eestis varitseb tükk Venemaad. Tee üle piiri võib olla märksa lihtsam, kui arvatakse |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/95113785/videolugu-eestis-varitseb-tukk-venemaad-tee-ule-piiri-voib-olla-marksa-lihtsam-kui-arvatakse |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Delfi TV |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEOLUGU {{!}} Eestis varitseb tükk Venemaad. Tee üle piiri võib olla märksa lihtsam, kui arvatakse |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/95113785/videolugu-eestis-varitseb-tukk-venemaad-tee-ule-piiri-voib-olla-marksa-lihtsam-kui-arvatakse |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Delfi TV |keel=et}}</ref> 2005. aasta piirilepe olukorda ei muutnud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/916751 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> == Vaata ka == * [[Saatse saabas]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://home.pages.at/maxifant/Frames/dubki.htm Kaart] * ''Hidden Europe''. July 2005, #3. [http://www.hiddeneurope.co.uk/hidden_europe_3_tangled_territories.pdf Tangled Territories] [[Kategooria:Setumaa külad]] [[Kategooria:Petseri rajooni külad]] t1n8lnreumwok3pz3ug7mrsckdgm1ca 7193541 7193537 2026-07-15T20:19:47Z Sillerkiil 58396 7193541 wikitext text/x-wiki {{linn | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = eesti | Dubki, Tupka | | omakeelne_nimi_2 = vene | Дубки | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 0 (2010) | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast/Petseri rajoon }} '''Dubki''' ([[vene keel]]es Дубки, [[eesti keel]]es ka '''Tupka''', [[setu keel]]es ka '''Tuupka'''<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-11-03 |pealkiri=Petserimaa ja Narvataguse kohanimed ÜSis - EKI teatmik |keel=et-EE |väljaanne=EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/petserimaa-ja-narvataguse-kohanimed-usis/ |vaadatud=2026-07-15}}</ref>) on küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. Küla kuulus aastatel [[1920]]–[[1944]] Eesti Vabariigi [[Petseri maakond]]a ja liideti 1944. aastal Vene NFSV-ga. Küla asub neeme tipus [[Pihkva järv]]e ääres ja maismaal piirneb ta ainult Eesti territooriumiga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 23 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestisonumid19940923.2.10.9&srpos=9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-dubki------------ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>, seega on tegemist Venemaa [[eksklaav]]iga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEOLUGU {{!}} Eestis varitseb tükk Venemaad. Tee üle piiri võib olla märksa lihtsam, kui arvatakse |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/95113785/videolugu-eestis-varitseb-tukk-venemaad-tee-ule-piiri-voib-olla-marksa-lihtsam-kui-arvatakse |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Delfi TV |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEOLUGU {{!}} Eestis varitseb tükk Venemaad. Tee üle piiri võib olla märksa lihtsam, kui arvatakse |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/95113785/videolugu-eestis-varitseb-tukk-venemaad-tee-ule-piiri-voib-olla-marksa-lihtsam-kui-arvatakse |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Delfi TV |keel=et}}</ref> 2005. aasta piirilepe olukorda ei muutnud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/916751 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> == Ajalugu == 1930. aastal talupoegade vastuhakku maha surudes pommitati kommunistide poolt kohaliku kiriku torni ja hukati elanikke.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja 15 november 1930 tr. 1 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaja19301115-1.2.21&srpos=7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-dubki------------ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1994. aastal käisid Eesti tuletõrjujad territooriumil tulekahju kustutamas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 21 juuli 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=hommikuleht19940721.2.6.9&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-dubki------------ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Vaata ka == * [[Saatse saabas]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://home.pages.at/maxifant/Frames/dubki.htm Kaart] * ''Hidden Europe''. July 2005, #3. [http://www.hiddeneurope.co.uk/hidden_europe_3_tangled_territories.pdf Tangled Territories] [[Kategooria:Setumaa külad]] [[Kategooria:Petseri rajooni külad]] ihn4hwbkiwdtj8jc2h8zi46iq6p0deb 0 182079 7193519 6670552 2026-07-15T18:26:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193519 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Jan_trefulka.jpg|pisi|Jan Trefulka (1995)]] '''Jan Trefulka''' ([[15. mai]] [[1929]] [[Brno]] – [[22. november]] [[2012]] Brno<ref>{{Netiviide | URL = http://www.ceskenoviny.cz/news/zpravy/czech-writer-dissident-jan-trefulka-dies/869256 | Pealkiri = Czech writer, dissident Jan Trefulka dies | Väljaanne = Česká tisková kancelář | Aeg = 22. november 2012 | vaadatud = 2012-11-23 | arhiivimisaeg = 2012-12-12 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121212101826/http://www.ceskenoviny.cz/news/zpravy/czech-writer-dissident-jan-trefulka-dies/869256 | url-olek = ei tööta }}</ref>) oli tšehhi [[kirjanik]], tõlkija, kirjanduskriitik ja publitsist. Ta käis samas koolis kirjanik [[Milan Kundera]]ga ja oli tema lähedane sõber. Et ta oli kriitiline kommunistliku režiimi suhtes, heideti ta [[1950]]. aastal koos Kunderaga "parteivastase tegevuse eest" [[kommunistlik partei|kommunistlikust parteist]] välja. Samal ajal visati ta välja ka [[Karli Ülikool]]ist, kus ta õppis kirjandust ja [[esteetika]]t. Trefulka kirjutas oma esimeses romaanis "Pršelo jim štěstí" ("Õnne sajab neile" 1962) kommunistliku parteiga seotud seikadest. Trefulka oli seotud [[samizdat]]iga ning kirjutas alla [[Harta 77]]-le. Trefulkal oli seetõttu keeruline tööd leida ning pärast Nõukogude invasiooni Tšehhoslovakkiasse aastal [[1968]] pidi ta leiba teenima lihttöölisena ja sageli olema ka töötu. Pärast [[Sametrevolutsioon]]i ja kommunistliku režiimi kokkuvarisemist [[1989]]. aastal lülitus ta aktiivsemalt avalikku ellu. ==Teoseid== * "Õnne sajab neile" ("Pršelo jim štěstí") (1962) * "Õnnistatud olgu rumalad" ("O bláznech jen dobré") (1973) * "Kriminaalne tõus" ("Zločin pozdvižen") (1978) * "Võrgutatud ja reedetud" ("Svedený a opuštěný") (1983) * "A Fool's Reader" ("Bláznova čítanka") (1998) ==Viited== <references /> == Välislingid == * [http://books.google.com/books?id=a52DF0aGtisC&printsec=frontcover&dq=A+Handbook+of+Czech+Prose+Writing#v=onepage&q=Jan%20Trefulka&f=false Google Books, A handbook of Czech prose writing, 1940–2005] {{JÄRJESTA:Trefulka, Jan}} [[Kategooria:Tšehhi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2012]] syau4lmdl3tja1td7uhas7buja50qqs 0 191770 7193745 7092729 2026-07-16T09:04:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193745 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest raudteejaamast; Jõhvi raudteejaam oli ka [[Toila raudteejaam]]a algne nimi}} {{Infokast raudteejaam | nimi = Jõhvi raudteejaam | pilt = Jõhvi railway station 2019.jpg | pildiallkiri = Jõhvi raudteejaam | teised_nimed = | asukoht = Kooli tänav 21, [[Jõhvi]] | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = 7 | avatud = | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} [[Pilt:Juuniküüditamise mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees, 4. november 2012.jpg|pisi|1941. aasta [[Juuniküüditamine|Juuniküüditamise]] mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees]] [[File:Ajutine Jõhvi jaamahoone.jpg|pisi|Jõhvi ajutine jaamahoone (1948)]] '''Jõhvi raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Ida-Virumaa]]l [[Jõhvi]]s. Läbi Jõhvi kulgeb alates [[1870]]. aastast [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Tallinna–Narva raudtee]]. Jaamas peatuvad [[Elron]]i reisirongid [[Tallinna–Narva rongiliin|liinil Tallinn–Narva]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. ==Perroonid== Jõhvi raudteejaamas asusid kaks madalat [[perroon]]i pikkusega 165 m ja 400 m. Perroonid lammutati seoses uue kaasaegse ooteplatvormi ehitamisega. <ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid]</ref> [[2014]]. aastal valmis Jõhvis uus 550&nbsp;mm kõrgune ja 150 m pikkune raudteedevaheline [[ooteplatvorm]].<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=11436 Uued platvormid asendavad ajutised puitkarkassid]; Põhjarannik, 12. oktoober 2014</ref><ref>[https://evr.ee/files/J--hvi-TKA-17-08-2015-3--muud.xls Jõhvi jaama tehnokorraldusakt]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}; AS Eesti Raudtee</ref> ==Ajalugu== [[Pilt:1926. a. ehitatud peatuskoht praeguse Jõhvi jaama asukohas.jpg|pisi|vasakul|"Jõhvi alevi" peatus ja ootepaviljon (1929)]] Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga [[1929]]. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai Jõhvi alev. [[1936]]. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline [[raudteejaam]], ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks Jõhvi. Varem Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber Toila jaamaks (vt [[Toila raudteejaam]]). [[Juuniküüditamine|Juunis 1941]] ja [[Märtsiküüditamine|märtsis 1949]] küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke.<ref>[http://www.postimees.ee/1643573/ouduste-oo-martsis-1949-tana-ohtul-algas-kuuditamine Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007]</ref> Lisaks Tallinna–Narva raudteele kulgeb Jõhvi jaamast ka haruraudtee [[Ahtme]]sse ja sealt edasi erinevatesse tööstuspiirkondadesse (vt [[Enefit Kaevandused]]). Jõhvi naaberjaam Tallinna suunal on [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] (kus alates 2014. aastast reisirongid ei peatu) ja Narva suunal [[Oru raudteejaam]]. ==Jaamahoone== [[Pilt:Jõhvi esimene jaamahoone.jpg|pisi|vasakul|Jõhvi 1936. aastal valminud jaamahoone]] [[Pilt:Jõhvi raudteejaama hoone, 4. november 2012.jpg|pisi|1951. aastal valminud uus [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] jaamahoone]] Algselt täitis jaamahoone ülesannet puidust ootepaviljon, mis rajati 1929. aastal. Jõhvi esimene [[jaamahoone]] ehitati 1936. aastal eriprojekti järgi. Hoone oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest [[Toila]]-[[Oru loss]]i sõitnud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] lasid taganevad [[sakslased]] hoone õhku.<ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> 1940. aastate teisel poolel täitis ajutiselt jaamahoone rolli askeetlik viilkatusega puitehitis. [[1951]]. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] ühekorruseline kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone arhitektuuris on esile toodud pseudoklassitsistlikud detailid nagu [[kolmnurkfrontoon]] [[Keskrisaliit|keskrisaliidi]] kohal, [[Pilaster|pilastrid]], [[sümmeetrilisus]] jne. Hoone keskkorpuses paiknes suur ootesaal ning selle külgedel väike ootesaal ja baariruum (vastavalt ida ja lääne pool). Põhjapoolse peasissepääsu ning ootesaali vahel asus kitsas tsoon, mis jaotus keskse eeskoja ning seda ääristavate kassaruumide vahel. Ida- ja läänepoolsetes väiksemates hoonetiibades asunud ruumid olid mõeldud raudteetöötajatele. Hoone on identne [[Jõgeva_raudteejaam#Ajalugu|Jõgeva jaamahoone]]ga ja oli kasutuses tõenäoliselt kuni 2000. aastate alguseni.<ref>{{cite book |last= Välja |first= Leele |authorlink= Leele Välja | year= 2012 |title= 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring. |url=https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf |publisher= [[Kultuurimälestiste riiklik register]] | location=Tallinn |isbn= |page= 127 |accessdate= 29.06.2022 }}</ref><ref>Carl-Dag Lige: [https://register.muinas.ee/file/architecture/1461.pdf Jõhvi raudteejaam. HOONE DOKUMENTEERIMINE]; Tallinn 2010-2011</ref> [[2013]]. aastal avaldas hoone omanik AS [[Eesti Raudtee]] soovi ehitis lammutada.<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=7470 Põhjarannik: "Raudtee-ettevõte soovib Jõhvi jaamahoone lammutada", 16.04.2013]</ref> 2021. aastal ostis Jõhvi vald vaksalihoone 17 000 euro eest,<ref>[https://web.archive.org/web/20230810224914/https://virupanorama.ee/et/archives/3735 Jõhvi vaksalihoone ostetakse 17000 euroga]; Viru Panorama, 22.03.2021</ref> tänu millele renoveeriti 2022. aasta algul hoone katus ja fassaad.<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/7434050/johvi-konserveerib-raudteejaama-aga-ei-tea-mis-edasi-saab Jõhvi konserveerib raudteejaama, aga ei tea, mis edasi saab]; Põhjarannik, 20.01.2022</ref> ==Reisirongiliiklus== Jõhvis peatuvad [[Elron]]i idasuunalised [[reisirong]]id liinil [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinn–Narva]]. Lisaks peatub jaamas [[Go Rail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna–Moskva]] rong, varem peatus ka eraldiseisvalt tegutsenud [[Tallinna–Peterburi rongiliin|Tallinna–Peterburi]] rong. ==Vaata ka== [[Pilt:Jõhvi raudteejaam.jpg|pisi|Vaade Jõhvi jaamast Tallinna suunas]] * [[Raudteetransport Eestis]] * [[Balti raudtee]] ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== {{commonskat|Jõhvi railway station}} * [http://www.postimees.ee/623658/johvis-vaieldakse-rongipeatuse-asukoha-ule "Jõhvis vaieldakse rongipeatuse asukoha üle"] Postimees, 5. november 2011 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/b439e60b-9832-4b7c-9704-fd79a70889ed "Jõhvi elanikud seisavad vastu jaamahoone lammutamisele"] ERR, 26. mai 2013 * [https://pohjarannik.postimees.ee/6583331/eesti-raudtee-on-valmis-johvi-jaamahoone-vallale-loovutama "Eesti Raudtee on valmis Jõhvi jaamahoone vallale loovutama"] Põhjarannik, 18. aprill 2018 * [https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2019/09/12/2 "Jõhvil on vana vaksalihoonega uus plaan"] Põhjarannik, nr. 105, 12. september 2019 ([[DIGAR]]) * [https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2020/01/09/5.2 "Jõhvi vaksalihoone taastatakse vähemalt osaliselt"] Põhjarannik, nr. 3, 9. jaanuar 2020] (DIGAR) * [https://pohjarannik.postimees.ee/6967271/johvi-raudteejaam-saab-korda-ilmselt-kahe-aasta-parast "Jõhvi raudteejaam saab korda ilmselt kahe aasta pärast"] Põhjarannik, 7. mai 2020 * [https://pohjarannik.postimees.ee/7200192/johvi-saab-lopuks-vaksalihoone-katte-ja-asub-seda-remontima "Jõhvi saab lõpuks vaksalihoone kätte ja asub seda remontima"] Põhjarannik, 13. märts 2021 * [https://pohjarannik.postimees.ee/7395171/vambola-paavo-aratame-johvi-jaama-elule Vambola Paavo ⟩ Äratame Jõhvi jaama elule!] Põhjarannik, 27. november 2021 * [https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=146074&_xr=623cd784d1d4c FOTO: Jõhvi jaamaülem ja jaamahoone aastal 1986] Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem * [http://railwayz.info/photolines/station/6205 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Kohtla-Nõmme raudteepeatus|Kohtla-Nõmme]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Jõhvi | järgnev=[[Oru raudteejaam|Oru]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Jõhvi]] kysmedgzcm8589oznwuorhim46818bb 0 191884 7193636 6427823 2026-07-16T05:40:26Z Velirand 67997 7193636 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; Moskva munitsipaalringkonna kohta vaata artiklit [[Sokol (Moskva)]]; Magadani haldusalasse kuuluva alevi kohta vaata artiklit [[Sokol (Magadan)]]; skafandri kohta vaata artiklit [[Sokol (skafander)]], Minski linnaosa kohta vaata artiklit [[Sokał]]}} {{linn | nimi = Sokol | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Сокол | pilt = Bridge_over_the_Sukhona_River_at_Sokol,_June_2008.jpg | pildiallkiri = Sild üle Suhhona jõe Sokolis | lipp = Flag_of_Sokol_(Vologda_oblast).png | lipu_link = [[Sokoli lipp]] | vapp = 35_sokol.png | vapi_link = [[Sokoli vapp]] | pindala = 30,4 | elanikke = 33 690 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Sokol''' on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is. Asub [[Suhhona]] jõe ääres, 35 km [[Vologda]]st põhja pool. Sokolovo küla on esmamainitud [[1615]]. aastal. [[1897]]. aastal hakati külasse paberivabrikut ehitama. Vabrikule pandi nimeks Sokol ja nimetati ka küla selle järgi. [[1932]] sai linnaõigused. Sokol on puidu- ja paberitööstuse keskus. Linna läbib [[Põhja raudtee]]. Linnas ilmub ajaleht Sokolskaja Pravda. Sokoli sõpruslinnad on [[Valkeakoski]] ja [[Tutajev]]. == Välislingid == *http://www.gorodsokol.ru/ *[http://municipals35.ru/sokolgrad/Default.aspx?compid={E1207CC1-5C55-4CD7-907B-E00D383C1C6F} Linnavalitsuse koduleht] [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] plg15mwbk6ruyvloww6cggqejwh03qi 0 195681 7193670 7172162 2026-07-16T06:49:01Z Kuriuss 38125 7193670 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Solvita Āboltiņa | pilt = Solvita Āboltiņa 2011.jpg | pildiallkiri = Solvita Āboltiņa (2011) | amet = [[Seim (Läti|Läti Seimi]] esimees | ametiajaalgus = [[2. november]] [[2010]] | ametiajalõpp = [[4. november]] [[2014]] | eelmine = [[Gundars Daudze]] | järgmine = [[Ināra Mūrniece]] | amet2 = [[Läti justiitsminister]] | ametiajaalgus2 = [[2. detsember]] [[2004]] | ametiajalõpp2 = [[7. november]] [[2006]] | eelmine2 = [[Vineta Muižniece]] | järgmine2 = [[Gaidis Bērziņš]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Solvita Mellupe | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1963|02|19}} | sünnikoht = [[Ogre]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus Aeg (erakond Lätis)|Uus Aeg]] (2002–2011)<br>[[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] (2011–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Solvita Āboltiņa''' (sünninimi '''Solvita Mellupe'''; sündinud [[19. veebruar]]il [[1963]] [[Ogre]]s) on [[Läti]] jurist ja poliitik. Ta on lõpetanud [[1986]]. aastal [[Läti Riiklik Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]]. Aastatel [[1993]]–[[2002]] töötas Läti välisministeeriumi konsulaarosakonnas, [[2000]]–[[2002]] oli ühtlasi [[Seim (Läti)|seimi]] 7. koosseisu liige. Aastatel [[2004]]–[[2006]] oli ta justiitsminister [[Aigars Kalvītis]]e valitsuses. 2006–2010 oli ta [[Seim (Läti)|seimi]] 9. koosseisu liige, töötades seal õiguskomisjonis ja Euroopa asjade komisjonis. [[2010]]. aastast on ta seimi 10. koosseisu, 2011. aastat 11. koosseisu ja 2014. aastast 12. koosseisu liige. 2. novembrist 2010 kuni 4. novembrini 2014 oli ta seimi esimees. [[2014. aasta Läti parlamendivalimised|2014. aasta seimi valimistel]] ta valituks ei osutunud. Ta sai 6540 poolt- ja 6289 vastuhäält, mis andis 23 285 punkti.<ref>http://sv2014.cvk.lv/Part-5-Strukt-5.html</ref> Ta pääses parlamenti pärast seda, kui valituks osutunud [[Jānis Junkurs]] loobus oma mandaadist.<ref>[https://web.archive.org/web/20141226024237/http://www.leta.lv/eng/home/important/C89184F9-BD0C-473F-B5FC-05C56B8E66BE/ Aboltina becomes MP after Junkurs relinquishes his mandate]. [[LETA]], 4. november 2014</ref> Solvita Āboltiņa oli juunini 2016 erakonna [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] esimees. Varem oli ta erakonna [[Uus Aeg (erakond Lätis)|Uus Aeg]] esimees. Ta ei tohi külastada Venemaad.<ref>{{Netiviide |url=https://bnn-news.ru/aboltinya-kalniete-vaydere-pabriks-i-zile-vklyuchenyi-v-rossiyskiy-chernyiy-spisok-120007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-21 |arhiivimisaeg=2018-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181221041627/https://bnn-news.ru/aboltinya-kalniete-vaydere-pabriks-i-zile-vklyuchenyi-v-rossiyskiy-chernyiy-spisok-120007 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. septembrist [[2018]] on ta Läti suursaadik [[Itaalia]]s. ==Tunnustus== *2012 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Solvita Āboltiņa on abielus, tal on kaks last. == Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Solvita Āboltiņa}} * [http://uudised.err.ee/index.php?06236982 "Läti seimi esimeheks valiti tagasi Solvita Āboltiņa"]. ERR, 18. oktoober 2011 {{JÄRJESTA:Aboltina, Solvita}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti juristid]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] d3n2v6jj85krmlue6morq6cdhbciwv5 0 198556 7193794 7182353 2026-07-16T11:02:51Z Funktsionalism-modernism 231916 wiki lingi lisasin 7193794 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Edgar Johan Kuusiku bareljeef Gonsiori 17 Tallinnas, 11.05.2011.jpg|pisi|Edgar Johan Kuusiku bareljeef tema projekteeritud nn kindralite maja seinal (1936–1938, Gonsiori 17 Tallinnas)]] '''Edgar Johan Kuusik''' ([[22. veebruar]] [[1888]] [[Valgjärve]] – [[3. august]] [[1974]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]], [[pedagoog]] ja [[disainer]] (peamiselt mööbli- ja interjöörikujundaja). ==Elukäik== Kuusik sündis Võrumaal [[Pikajärve mõis]]a valitseja perekonnas. Ta õppis 1899–1906 [[Tartu Reaalkool]]is ning 1906–1914 [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]], mille lõpetas 1914. aastal arhitektina.<ref name="mälestusi">Linda Kaljundi [http://www.epl.ee/artikkel/591772 "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V"] EPL, 28. jaanuar 2011</ref> Pärast instituudi lõpetamist reisis Kuusik Soomes, kuhu pidi 1914. aasta sügisel naasma, et hakata tööle Eliel Saarineni büroos. Alanud maailmasõda sundis aga plaane muutma. Eestis tööd leidmata siirdus Kuusik Peterburi, kus töötas 1915. aastal mõnda aega baltisaksa arhitekti B. von Huecki juures.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=1-30}}</ref> ===Esimeses maailmasõjas=== [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuusik 1915–1916 rindelähedaste sõjateede parandamise lendsalga töödejuhataja ning 1916–1918 töötas ta Tallinnas [[Pagari tänav]]al asunud [[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e ehitusvalitsuses.<ref name="mälestusi" /> ===Eesti Vabadussõjas=== [[Vabadussõda|Vabadussõtta]] läks Kuusik vabatahtlikuna 1. detsembril 1918, olles algul [[Kapten Irv|laiarööpmelisel soomusrongil nr 1]] ja seejärel [[Ratsarügement|1. ratsapolgus]]. Ta osales lahingutes [[Punaarmee]] vastu [[Viru rinne|Narva]] ja [[Pihkva]] rindel, [[Lõunarinne|Lõuna-Eestis]] ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja alates maist 1919. Lipnik veebruarist 1920. Vabastati teenistusest mais 1920. Sõja lõppedes pälvis Kuusik II liigi 3. järgu [[Vabadusrist|Vabadusristi]].<ref name=":0" /> ===Eesti Vabariigis=== Aastatel 1920–1922 töötas Kuusik teedeministeeriumi ehitusvalitsuses juhataja korporatsioonikaaslase [[Eugen Habermann]]i abina.<ref name=":0" /> Kuusik kuulus 1921. aastal rajatud [[Eesti Arhitektide Ühing]]u asutajate sekka.<ref name="mälestusi" /> Koos Habermanniga oli Kuusik üks EAÜ põhikirja koostajaid.<ref name=":0" /> 1922. aastal reisis Kuusik mööda Saksamaad, 1923. aasta novembrist 1924. aastani ka Itaalias ja Prantsusmaal. Aastatel 1922–1937 oli ta vabakutseline arhitekt ning just sellesse perioodi kuulub arhitekt Kuusiku loomingu põhiosa.<ref name=":0" /> ===Nõukogude Eestis=== Aastatel 1941–1944 töötas Kuusik Saksa Tehnikadirektooriumi Ehitusvalitsuses. Aastatel 1944–1950 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] ruumikujunduskateedri juhataja, 1946. aastast professor, 1950. aastast arhitektuurikateedri õppejõud.<ref>Eesti Entsüklopeedia, 5. köide. Tallinn: Valgus, 1990</ref> 1945. aastal astus Kuusik Eesti NSV Arhitektide Liitu, kuid 1950. aastate alguses kustutati ta mineviku pärast liidu nimekirjast.<ref name=":0" /> 1950–1952 oli Kuusik [[Eesti NSV Arhitektide Liit|Eesti NSV Arhitektide Liidust]] välja heidetud, kuid sai siiski töötada õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.<ref name="mälestusi" /> 1968. aastal anti talle Eesti NSV teenelise arhitekti aunimetus.<ref name=":0" /> Lisaks praktilisele arhitektuuri viljelemisele oli Kuusk ka viljakas arhitektuurist kirjutaja. Ta on käsitlenud arhitektuuri kui sümbolit, kirjutanud eesti talumööblist ja ornamentidest, sisu ja vormi probleemist arhitektuuris ning muudest ehitusega seotud praktilistest ja teoreetilistest küsimustest. 1973. aastal ilmus Kuusiku kirjutatud raamat "Ehituskunst", millest sai mitme põlvkonna eesti arhitektide arhitektuuriõpik.<ref name=":0" /> ==Looming== Kuusiku teoste hulka kuulub palju eriotstarbelisi hooneid: [[Abja-Paluoja postkontor|Abja-Paluoja pangamaja]] (1929, hiljem postkontor), [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna kunstihoone]] (1934, koos [[Anton Soans]]iga), Kaubandus- ja Tööstuskoja ruumid Tallinnas endises [[Kanuti gildi hoone|Kanuti gildi]] hoones (1933), Tallinna 1930. algusaastate moodsad kinod Modern (hävinud) ja Helios (seisab tühjalt), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos Anton Soansiga), Vabariigi Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas Sakala 3 (1939–1947).<ref name=":0" /> Kuusiku projekti järgi on ümber ehitatud ka R. v. Engelhardti ja N. Thamm noorema projekteeritud endine haldushoone Suur-Karja 20.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur I|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref> Lisaks on Kuusik projekteerinud elamuid: alates funktsionalistlikest väikemajadest Tallinna esimeses moodsas Maasika ja Vaarika asumis kuni kesklinna kortermajadeni (Sakala 4 ja Tina 17, mõlemad 1936; Gonsiori 17,1937 jt). 1920. aastate alguses projekteeris Kuusik Koplis asuva [[Neeme tänav]]a asumi hooneidd. Kokku ehitati tema projekti järgi ligi 30 laudadega vooderdatud katusekorrusega puidust ühepereelamut. Enamik hooneid valmis perioodil 1924–1925.<ref name=":1" /> Tartus kavandas ta Tammelinna ning projekteeris ilusaid linna üürimaju, näiteks K. E. v. Baeri 1 ja Liiva 17.<ref>{{Raamatuviide|autor=Edgar Johan Kuusik|pealkiri=Mälestusi ja mõtisklusi I-V|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Päevaleht|lehekülg=}}</ref> Kuusik osales kokku rohkem kui 50 arhitektuurikonkursil, lisaks tegi ka planeeringuid ja kavandas mööblit.<ref name=":0" /><gallery> Fail:Tallinn, elamu Gonsiori 17, 1938.jpg|Elamu Tallinnas Gonsiori 17 </gallery> === [[Sõjaväekalmistu mälestusehitis-mausoleum]] (1928) === 1920.–1921. aastal hakati Tallinnas [[Kaitseväe kalmistu]]t korrastama. Tallinna osakond tellis kalmistu planeeringu kõigepealt arhitekt [[Ernst Ederberg]]ilt, seejärel pakkus Eesti Vabrikantide Ühisus omalt poolt arhitekt Heerwageni kalmistu planeeringut. Heerwageni planeering oli radikaalne ja nägi ette kõigi hauaküngaste tasaseks lükkamist. Kalmistu korraldajatele tundus see plaan liiga julge ja uus planeering telliti Edgar Kuusikult. Kuusik lähtus sarnaselt Heerwageniga moodsatest kalmistukujundusvõtetest. Ristide asemele olid ette nähtud tahvlid, sile maapind, hekid jms. Kuusik korrastas teedevõrgu, kavandas muruplatsid ja hekid ning üle 800 haua.<ref name=":0" /> Mausoleumi hakkas Kuusik kavandama 1927. aasta sügisel. Monumenti hakati ehitama 1928. mais ning see valmis sama aasta oktoobriks: kõigest viie ja poole kuuga. Avamisaegses brošüüris (1928) on ära toodud tegijate nimed: kujur [[Aleksander Jannes]], artellivanem Aav ja kolm nooremat saarlast, ehitusmeister Martin, kümnik Seiman ja Lasnamäe karjääri kiviraiuja meister Valk. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv paekivist mausoleum oli 8 meetrit kõrge. Sambad, kaared, urni jalam ning reljeefid olid Saaremaa nn marmorist, ülejäänu Lasnamäe paest. Katus oli kaetud plekiga, lagi männipuust. Monumendi esiküljel oli viis reljeefi: keskel riigivapp, sellest kahel pool neli embleemi, mis sümboliseerisid jalaväge, mereväge, ratsaväge ja kahurväge. Lõunaküljel oli Tallinna suur vapp, idapoolsel küljel Tallinna väike vapp ning läänepoolsel küljel kiri: ''"1918.–1920. aasta Eesti Vabadussõjas langenutele. Püha on isamaa sund – kodumaa pojad – teil’ rahulist und…".'' Laskurkorpuse sapöörid lasid mausoleumi õhku 1950. aasta kevadel Eesti NSV 10. aastapäeva "auks", nii mäletavad kaasaegsed.<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid/|Pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|Väljaanne=Sirp|Aeg=14.03.2008|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> ===Muud monumendid Kaitseväe kalmistul=== Kaitseväe kalmistule kavandas Kuusik veel [[Vabadussõja juhtide mälestussammas|Vabadussõja juhtide]] ja kindral [[Johan Unt|Johan Undi]] mälestussamba (1933) ning monumentaalse väravaehitise (1938). Esimene neist oli selline, nagu seda tänagi taastatuna näeme: tagasihoidlikes mõõtmetes Soome graniidist tahukas, mille ülaosas geomeetriline ornament ning keskel suur ümmargune rondoreljeef. Skulptor Rudolf Sõrmuse tehtud reljeef kujutab kahe maoga võitlevat kangelast ning seda ümbritseb suuretäheline tekst: "Vabale Eestile surmani truu". Reljeef säilis ning paigutati taastamise käigus tagasi. Taastatud monument avati 22. veebruaril 1998. Seejärel lisati kindralite Johan Undi ja [[Ernst Põdder]]i hauatahvlitele veel 9 sümboolset tahvlit Vabadussõja kõrgematele juhtidele, millest moodustus memoriaal 12 kangelasele (valmis 2000. aastal). Triumfikaarest inspireeritud kalmistu väravaehitis oli samuti mälestusehitis: selle sisekülgedel olid maetute nimed, millest mõned tänini loetavad. Ehitis pühitseti 20. novembril 1938 ja see säilis läbi Nõukogude aja. See oli küll visuaalselt risustatud otse selle taha ehitatud sõjaväe sööklaga, mis tänaseks on lammutatud.<ref name=":5" /> === Uue Tare asum Maasika ja Vaarika tänaval (1931–1932) === Tegemist on Tallinna ainsa funktsionalistliku näidisasumiga, mis hoonestati väikekorterite võistluse alusel. Idee autor oli Konstantin Bölau. Projektis lõid lisaks Kuusikule kaasa veel [[August Volberg]], [[Erich Jacoby]], [[Elmar Lohk]] ja Franz de Vries. Selle projekti algatamine ja elluviimine tähistas lamedakatuselise funktsionalismi üldist läbimurret. Kuusiku projekteeritud kuupjad kaksikelamud asuvad Tallinnas aadressidel Maasika 3, 5, 7 ja 9. Kumbki korter on projekteeritud eraldi korrusele. Aknaluukidega on arhitekt püüdnud luua lintakna illusiooni, ent ühtlasi viitab luukide säilitamine funktsionalismi väljendusvahendite umbusaldamisele.<ref name=":6" /><gallery> Fail:Tallinn, elamu Maasika 3, 1931-1932.jpg|Elamu Tallinnas Maasika 3 Fail:Tallinn, elamu Maasika 5, 1931-1932.jpg|Elamu Tallinnas Maasika 5 Fail:Tallinn, elamu Maasika 7, 1931-1932.jpg|Elamu Tallinnas Maasika 7 Fail:Tallinn, elamu Maasika 9, 1931-1932 (1).jpg|Elamu Tallinnas Maasika 9 </gallery> === Tallinna Kunstihoone (1934) === [[Fail:Tallinna Kunstihoone.jpg|pisi|Kunstihoone algusaastatel]] Eesti kunstnikel tekkis oma näituseruumide ehitamise mõte juba 1920. aastate algul. 1925. aastal võeti vastu kultuurkapitali seadus ning kujutava kunsti arengu suunamiseks asutati Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsus (KKSV). 1930. aastail muutus [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna kunstihoone]] ehitamise mõte konkreetsemaks. Tallinna linnaarhitekt [[Herbert Johanson]] pakkus välja krundi Vabaduse platsil linnamüüri ääres konservatooriumi kõrval. Krundi taotlemiseks koostas Edgar Johan Kuusik, kes oli KKSV liige, 1932. aasta kunstihoone kuuekorruselise eelprojekti. Sellega jäädi üldjoontes rahule, aga nõuti viiekorruselise hoone kavandamist. Oktoobris 1932 eraldas Tallinna linnavolikogu KKSV-le obrokilepingu alusel 1398,5 ruutmeetrit maad. Osa maad jäeti reservi KKSV-le üleandmiseks kunstihoone laiendamise puhuks. Kunstihoone krunt eraldati kinnistutest 486A ja 621. Naaberkrundid kuulusid Majaomanike Pangale (läänes) ja Konservatooriumile (idas). Kunstihoone kinnistu planeeringuga pandi paika Vabaduse platsi uus ehitusjoon Harju ja Jaani tänava vahel. Arhitekt Kuusik jätkas kunstihoone projekteerimist, kuni selgus, et KKSV juhatus nõudis konkursi korraldamist. Võistlus kuulutati välja 1932. aasta oktoobris. Kuusik ei osalenud, sest tema koostas võistlustingimused. Projekteeritava hoone ruumiprogramm oli piiratud võimaluste tõttu väga ökonoomne. Viiekorruselise hoone kõrguseks nähti ette 18,5 meetrit. Esimesele korrusele planeeriti äriruumid, vestibüüli riietehoiuga, kaks skulptori ateljeed; teisele korrusele näituseruumid; kolmandale korrusele bürooruumid ning neljandale-viiendale korrusele ateljeed elamisvõimalusega nende juures. Krundi ehitusnõuded seadsid arhitekti kindlatesse raamidesse. Hoone T-kujulise plaani tingisid Tallinna ehitusmääruse nõuded. Õueehitise kõrgus ei võinud ületada vahekuja kahekordset laiust – see põhjustas aga näituseruumide pinna vähenemise. "Avalikkude ehituste määrus" nõudis korteritesse viiva trepikoja eraldamist ühiskondlikest, antud juhul näituseruumide treppidest. 1933. aasta märtsis lõppenud võistlusele esitati 38 projekti. Eestis tegutses üldse ligikaudu 60 arhitekti, seega oli huvi konkursil osalemise vastu väga suur. Žürii andis esikoha Anton Soansi projektile. Kunstihoone ehituskomisjoni protokollidest selgub, et 1. juunil tehti Soansile ülesandeks koostada kunstihoone lõplik projekt. E. J. Kuusiku sõnade järgi oli Soans "sedavõrd noobel", et kutsus teda ühiselt tööd jätkama. Kuusik võttis ettepaneku rõõmuga vastu. 15. juunil kinnitati Soansi-Kuusiku algprojekt ning 20. juunil ehitustööde kirjeldus. Soansi-Kuusiku Kunstihoone fassaadikompositsioon erineb Soansi võistlusprojektist. Arhitektid töötasid tõsiselt fassaadivariantidega. Lõpptulemus, teostatud fassaad on otsingutest parim – monumentaalne ning samas ka elegantne. Suurejooneliselt on rakendatud konstruktivistlikke võtteid, mis väljenduvad nii suures klaaspinnas kui ka sissepääsu lahenduses. Kunstihoone fassaadikompositsiooni iseloomustab sümmeetria ja klassikaline mõtteviis. Hoone kuubiline ehituskehand toetub kahele sambale, akendest moodustuv konstruktivistlik klaasvitriin on ühtlasi hoone sümboolse mõtte kandjaks. Funktsionalistlike ja dekoratiivsete elementide vastandamine tekitab ootamatu kunstilise pinge. Seda täiendab hoone ekspressiivne värvilahendus – roosaka terrasiitkrohviga seinapind (saavutati valge kalami marmoripuru, punase tellisepuru ja musta inglise söe segamisega ning kandmisega tsemendi peale), poleeritud graniidist punased postid, mustad aknaraamid ning hele põrandapind välisruumis. [[Fail:Tallinna Kunstihoone ehitus ja nurgakivi panek.jpg|vasakul|pisi|Tallinna Kunstihoone ehitus ja nurgakivi panek]] [[Fail:Tallinn Art Hall, detail.JPG|pisi|Skulptuur Tallinna Kunstihoone seinal]] [[Fail:Tallinna Kunstihoone 2018. aasta kevadel..jpg|vasakul|pisi|Hoone 2018. aasta kevadel]] Kunstihoone ehitus algas 1933. aasta juunis. Töövõtjaks olid vennad Edenbergid, tehnilist järelevalvet teostas arhitekt Kuusik. Toorehitus valmis talveks ning hoone sai katuse alla. Sisetööd tehti 1933/1934. aasta talvel. Tööd anti välja vähempakkumise teel üksikutele ettevõtjatele. Tööde käigus teostati projektis väikesi muudatusi ja täpsustusi, mis kajastuvad projekti lõplikus variandis. Suurim erinevus oli esifassaadi ümarakende kinniehitamine ning asendamine skulptuuriniššidega.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Muinsuskaitseamet|URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3093|Pealkiri=3093 Tallinna kunstihoone, 1934.a., 1961.a.|Väljaanne=Kultuurimälestiste Riiklik Register|Aeg=02.05.2016|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> 1933. aasta kevadel kinnitatud esialgses projektis olid praeguste skulptuurniššide asemel illuminaatoraknad ning neid jõuti isegi juba ehitama hakata kui viimasel minutil otsustati hoone ehtida [[Ernst Jõesaar]]e skulptuuridega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna Kunstihoone 1934-1940|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=SA Tallinna Kunstihoone Fond|lehekülg=}}</ref> Kunstihoone sisekujunduse ja detailide joonised koostas E. J. Kuusik. Kuusik kavandas ka mööblit, näiteks saali pika pingi, mis teostati Lutheri vabrikus ning Kunstiklubi sisustuse. Kui hoone välisuksed on funktsionalistliku lahendusega, siis siseuksed on Kuusikule omaselt dekoratiivsete detailidega. Kuusik on kirjutanud: "... ornamenteerimine on põhiolemuselt niivõrd tihedasti ehitamisega seotud, et me ilmekat ehituskunsti ei suuda ornamendita kujutada. Küsimus võib siin olla vaid, kuivõrd abstraktse iseloomuga peaks olema ornamenteering antud ehitise puhul." Kunstihoone interjööridetailides – uksepinnad, trepikoja aknajaotus, vestibüüli põrand, trepivõre jm puhul kasutas Kuusik abstraktset geomeetrilist dekoori (ümar tondo ukse ja aknaraami kujunduses, madalreljeefsed horisontaaltahveldised ja profiilliistust ornamendid ustel jm). Näitusesaalide interjöör oli hele, seinad olid kaetud sinakasvalge õlivärviga. Suurt saali valgustati laeakna abil. Valguslage sai hooldada, puhastada ning lampe vahetada tehnilise korruse kaudu, mis asub saali kohal. Vabaduse väljaku poolse saali laes rippusid keravalgustid, vahesaali valgustas suurem kerakujuline nn Saturn-lamp. Saalides olid parkettpõrandad, garderoobis-vestibüülis geomeetrilise mustriga põrand, mille kujunduse ja värvilahenduse kavandas Kuusik. Ka säilinud garderoobi nagid ja barjäär on originaalkujundusega. Kunstihoone valmis ning avati 15. septembril 1934 kunstinäitusega. President K. Päts lõpetas oma avakõne sõnadega ''"...kui selles kunstitemplis andutakse vaid tõsisele kunstile, siis tahan ma hoolt kanda selle eest, et see kunstihoone jääks igavesti kunstnike omaks. Annan selle hoone üle kunstnikele."'' 1940. aastal Kunstihoone natsionaliseeriti ja anti üle Eesti NSV Kunstifondile. 1944. aasta märtsi õhurünnakutes sai kunstihoone kannatada – aknad, valguslagi ja muu sisustus purunesid. Raha hoone remondiks saadi üleliidulisest fondist. Aastatel 1959–1962 projekteeriti ja teostati kunstihoone pealeehitus E. J. Kuusiku eskiisi järgi (eelprojekti autor Silvi Luik). Tugevdati ka keldri ja esimese korruse kapitaalseinu ning sambad ümbritseti eelpingestatud spiraalarmatuuriga Febet' särkidega. Esimese korruse kaupluste akende kohale ehitati varikatused, seetõttu lammutati algsed "aknavarjude allalaskmise mehhanismid". Kogu fassaad kaeti uue graniitkrohviga säilitades algse värvitooni, hoovifassaad kaeti lubitsementkrohviga. Ümberehitusega ühtlustati Kunstihoone kõrgus kunstifondi hoone (1948–1953, arhitekt [[Alar Kotli]]) omaga, kuid rikuti fassaadi algsed proportsioonid. Tegemist on 1997. aastal kaitse alla võetud riikliku kultuurimälestisega (reg, nr 3093).<ref name=":2" /> [[Fail:E.J.Kuusik - Sakala 2,4 - 1935-1936.JPG|pisi|Sakala 2/4]] === Elamu Sakala 2/4 (1935–1936) === Maakrediidiseltsi elamuna ehitatud hoone valmis Kuusiku projekti järgi 1936. aastal. Hoone on neljakorruseline, keldri- ja pööningukorruse ning liftiga. Funktsionalistlikul fassaadil on tume terrasiitkrohv, esinduslikkust rõhutab vertikaalliigendus, ülaosa lõpetav atikasein ja kaunistuseks kasutatud plastilised õiskarikad ja dekoratiivreljeefid (skulptor A. Kaasik). Aknad on paigutatud fassaadi pinda, mis lisab hoonele õhulisust. Madalama ja viltusema hooneosa (Sakala 2) askeetlikku fassaadi elustavad punased akendevahelised tellistulbad, mis seostavad elamu kõrvalasuva pangahoonega Estonia pst 11.<ref name=":1" /> === Nurme 40 villa (1935) === Suurel põlismändidega krundil tänavajoonest eemal paiknev funktsionalistlik esindusvilla on projekteeritud 1935. aastal. Tellija oli tööstur [[Oskar Kerson]]. Kuusik, kes ise disainis ka interjöörid ning valis esindusruumide mööbli, tegi projektist mitu varianti, sest esialgset ruumiprogrammi muudeti ehituse käigus. Arhitekt oligi kavandanud hoone nn kasvava majana, kuhu saab vajadusel ruume juurde liita. Elegantne asümmeetrilise ülesehitusega hoone, mis omal ajal oli üks suurejoonelisemaid modernistlikke elamuid Nõmmel, on küll tugevasti kannatanud hilisemate juurde- ja ümberehituste tõttu, kuid selle üldmaht ja suur osa arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile on siiani säilinud.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Muinsuskaitseamet|URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8181|Pealkiri=8181 Elamu Nurme t. 40, 1936. a.|Väljaanne=Kultuurimälestiste riiklik register|Aeg=16.11.2005|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> Hoone juurde kuulunud mööbel säilinud ei ole.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula; Mart Kalm; Krista Kodres|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=}}</ref> Kui lamekatusega hoone eksterjöör oli valmimise ajal radikaalselt moodne (lintaknad ja ümaraken, katusrõdu jne), siis siseruumid kujundati väga traditsioonilises laadis, lagede stukkdekooris on lausa sajandialguse historitsismi hõngu. Üheks põhjuseks oli lisaks tellija maitsele asjaolu, et kuna hoones korraldati saatkonna vastuvõtte, seal käis sageli diplomaate ja muud kõrgemat seltskonda, mistõttu peeti vajalikuks kujundada interjöör vanaaegselt pidulikus laadis. Ruumid on avarad, sissepääsuhallist ühele poole nähti ette tollase eramaja kohta hiiglaslik saal-salong ja teisele poole söögituba, kuhu mahtus einestama paarkümmend inimest. 1939 tehti majas suuremaid ümberehitusi, ülakorrusele ehitati juurde lastetube ja kompositsiooni säilitamiseks lisati ühele hoonemahule lisakorrus, kuhu paigutati abiruumid koos teenijatoaga. Eesti NSV ajal asus majas algul mitu õppeasutust, 1952. aastast Nõmme pioneeride palee. Hoone on 1997. aastast mälestisena kaitse all (mälestise reg, nr 8181).<ref name=":4" /> <gallery> Fail:Noortemaja Nurme 40 1.jpg|Hoone 21. sajandil Fail:Noortemaja Nurme 40 2.jpg|Vaade esifassaadile </gallery> [[Fail:NO99 teatrihoone Sakala tänaval, 27. august 2011.jpg|pisi|Hoone 2011. aastal]] === Ohvitseride kino (1938–1947) === Sõja eel ehitama hakatud ohvitseride kasiino jaoks projekteeritud hoone ehitati valmis Töötava Rahva Kultuurihooneks. Tegemist on E. J. Kuusiku ainsa teostatud esindushoonega.<ref name=":6" /> Maja asetseb peafassaadiga Sakala tänava poole, olles tänavast veidi eemal. Tiibehitisi markeerib peafassaadil tagasiaste. Hoone keskrisaliit, mis rõhutab põhiosa ja sissepääsu, on kujundatud portikuse ja äärtel paarissammastega. Fassaadi pidulikkust rõhutavad dekoratiivsed aknapiirded, mis heledatena tumedal krohvipinnal kontrastselt esile tõusevad.<ref name=":1" /> Algne lahendus oli palju dekooriküllasem ja sõjaväearhitektuuri kohta üllatavalt rõõmsameelne. Enamik kavandatud raiddekoorist jäi teostamata, kuid arhitekt lisas pärast sõda ise uued nõukoguliku sümboolikaga detailid. Interjööris on säilinud saalide kujundused, v.a laemaalingud suures saalis, uhke paraadtrepp ja algsed kristall-lühtrid.<ref name=":3" /> 2000.–2001. aastal ehitati üks sealne saal ümber Vanalinnastuudio teatrisaaliks ja lisati katusekorrus (projekti autor Irina Raud). === Teostamata jäänud projektid === * Tallinna kunstimuuseum (1937. aasta konkursi peapreemia, jagatud Erich Jacobyga, muuseum jäi ehitamata) * Tallinna raekoda (1937, konkursi ost, mis valiti teostamiseks, jäi ehitamata)<ref name=":0" /> * Projekt Pärnu Rannahotelli 1934. aasta võistlusel (II auhind)<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Prisma Prindi kirjastus|lehekülg=}}</ref> ==Muud teosed== ===Raamatud=== *Edgar Johan Kuusik. "Mälestusi ja mõtisklusi I–V". Tallinn 2011. Kuusiku "Mälestusi ja mõtisklusi" käsikiri valmis 1962–1969, kuid pääses trükki alles 2011. aastal. *Edgar Johan Kuusik. "Ehituskunst". Tallinn, 1973. ===Näitused=== * Kunstihoone 1988. Kuraatorid [[Karin Hallas-Murula]], [[Mart Kalm]], [[Krista Kodres]], Liivi Künnapu, Piret Lindpere. * E. J. Kuusiku 120. sünniaastapäevale pühendatud näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 12.03.–10.05.2008 – Vabadussõja monumendid. Kuraator Karin Hallas-Murula. ==Tunnustus== *1920 – [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk *1968 – [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] ==Isiklikku== Tema tädipoeg oli [[Audru Püha Risti kogudus]]e õpetaja [[Alfred Oebius]]. Tema tütar oli arhitekt [[Livia Murdmaa]] (1934–1965) ja tütremees oli arhitekt [[Allan Murdmaa]] (1934–2009). Kuusik oli [[korp! Vironia]] liige. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]], Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Vabadussõja Ajaloo Selts, Viljandi Muuseum. Viljandi 2016 *(1933) K. Bölau. Kunstihoone projektide võistlus. – "Tehnika ajakiri" nr4 ja nr10. *(1995) Ruumi naasmine. George Steinmann. Tallinna Kunstihoone *(2014) H. Valk. KuKu Klubi kuldsed aastad. Tallinn. *(2014) K. Hallas-Murula. Tallinna Kunstihoone 1934-1940. SA Tallinna Kunstihoone Fond. '''Arhiivimaterjalid''' * (2014) Kunstihoone fassaadi remont-restaureerimise põhiprojekt. OÜ Inrestauraator Projekt. Tallinn, 2014. TLPA MO arhiiv, n. 9., s. 8810. * (2014) E. Ein. Ehitustehniline ekspertiis. Tallinnas vabaduse väljak 8 asuva hoone konstruktsioonide pragunemise, eriti fassaadi ja katusekarniisi seisukorra kohta ning parandusettepanekud. Tallinn, juuli 2014.a. TLPA MO arhiiv n. 9, s. 8849. * (2008) A. Tamverk. Trepikoja sisekujunduse projekt. Tallinn, veebruar 2008.a. TLPA MO arhiiv, n. 9., s. 5199. * (2002) L. Künnapu. Muinsuskaitse eritingimused Tallinnas, Vabaduse väljak 8, Tallinna Kunstihoone äriruumi restaureerimiseks-rekonstrueerimiseks. Tallinn. TLPA MO n. 9, s. 1370. * (1995) L. Künnapu. Aruanne Tallinna Kunstihoone restaureerimis- ja rekonstrueerimistöödest 1994.–1995.a. Tallinn. TLPA MO n.3, s. 3562. ==Välislingid== *"70-aastane Tallinna Kunstihoone". Eesti Ekspress, 30. september 2005 *Linda Kaljundi [http://www.epl.ee/artikkel/591772 "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V"] Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2011 *Karin Hallas-Murula [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=310:edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3197 "Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid"] Sirp, 14. märts 2008 *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20857 Edgar Kuusik Eesti ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Kuusik, Edgar}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1974]] oybuz56sn9j5yp4q3nmfkdzvqtn6bem 0 204723 7193511 6202575 2026-07-15T17:50:34Z Mona 355 7193511 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''"Ristiisa"''' ([[inglise keel]]es "The Godfather") on [[1972]]. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kriminaaldraama, mille lavastas [[Francis Ford Coppola]]. Film põhineb [[Mario Puzo]] [[1969]]. aastal ilmunud [[Ristiisa (romaan)|samanimelisel romaanil]]. Filmi tegevus toimub aastatel 1945–1955 ning keskendub väljamõeldud Corleone [[maffia]]perekonnale, mida juhib don Vito Corleone. Lugu jälgib perekonna võimuvõitlust ja noorima poja Michael Corleone kujunemist maffiaperekonna uueks juhiks. Peaosades mängivad [[Marlon Brando]] (Vito Corleone), [[Al Pacino]] (Michael Corleone), [[James Caan]] (Sonny Corleone), [[Robert Duvall]] (Tom Hagen), [[Diane Keaton]] (Kay Adams) ja [[John Cazale]] (Fredo Corleone). Ristiisa pälvis kolm [[Oscar]]it: [[Parima filmi Oscar|parima filmi]], [[Parima meespeaosatäitja Oscar|parima meespeaosa]] (Marlon Brando) ja [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar|parima mugandatud stsenaariumi]] (Mario Puzo ja Francis Ford Coppola) eest. Brando keeldus Oscarit vastu võtmast ning tema asemel ilmus auhinnatseremooniale indiaaniõiguste aktivist Sacheen Littlefeather, kes põhjendas näitleja otsust protestiga põlisameeriklaste kujutamise vastu [[Hollywood]]i filmides. Filmi peetakse üheks kõigi aegade mõjukamaks ja tunnustatumaks mängufilmiks. Ameerika Filmiinstituudi (AFI) 2007. aasta edetabelis [[AFI's 100 Years...100 Movies|100 Years...100 Movies]] saavutas see teise koha. Filmile järgnesid "[[Ristiisa II]]" (1974) ja "[[Ristiisa III]]" (1990), mis moodustavad koos algse [[Ristiisa triloogia]]. == Osades == {| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" |-style="background:#B0C4DE;" ! Tegelane ! Tegelase kirjeldus ! Näitleja |- | [[Don Vito Corleone]] | Corleone perekonna pea; tema lapsed on Santino (Sonny), Federico (Fredo), Michele (Michael) ja Costanzia (Connie). Lapsendanud on ta Tom Hageni, mehe, kes mängib perekonnas nõustaja (''consigliere'') rolli. Vito on Carmella Corleone abikaasa. Ta on päritolult sitsiillane. | [[Marlon Brando]] |- | [[Michael Corleone]] | Vito ja Carmella noorim poeg, kes on äsja saabunud sõjaväeteenistusest, kus võttis osa teisest maailmasõjast. Ainus perekonnaliige lisaks Tom Hagenile, kes on kõrgharidusega. Michael ei taha perekonna äriga tegemist teha. Tema areng kõrvalseisjast halastamatu bossini on filmi põhiline konks. | [[Al Pacino]] |- | [[Santino "Sonny" Corleone]] | Vito ja Carmella agressiivne vanim poeg. Muutub Doni abilisena (''underboss'') ka edukaks. | [[James Caan]] |- | [[Tom Hagen]] | Varem adopteeritud poeg, kes on perekonna [[jurist]] ja [[nõustaja]]. Ta on saksa-iiri päritolu, mitte sitsiillane. | [[Robert Duvall]] |- | [[Kay Adams-Corleone]] | Michaeli tüdruksõber ning lõpuks ka tema abikaasa ja laste ema. | [[Diane Keaton]] |- | [[Fredo Corleone]] | Vanuselt keskmine poeg. Ta ei ole eriti arukas ja paistab olevat vendadest nõrgim. | [[John Cazale]] |- | [[Constanzia "Connie" Corleone]] | Noorim laps ja Vito ainus tütar. Ta abiellub Carlo Rizziga. | [[Talia Shire]] |- | [[Peter Clemenza]] | Perekonnas kapteni (''caporegime'') ülesannet täitev. | [[Richard S. Castellano]] |- | [[Salvatore Tessio]] | Perekonnas kapteni (''caporegime'') ülesannet täitev. | [[Abe Vigoda]] |- | [[Virgil "The Turk" Sollozzo]] | Heroiinikaupleja, seoses Tattaglia perekonnaga. | [[Al Lettieri]] |- | [[Carlo Rizzi]] | Connie abikaasa. Hakkab Corleone perekonna liitlaseks, lõpus reedab Sonny [[Barzini]] perekonnale. | [[Gianni Russo]] |- | [[Captain Mark McCluskey]] | Korrumpeerunud politseikapten Sollozzo palgal. | [[Streling Hayden]] |- | [[Luca Brasi]] | Perekonnas kõrvalise abina kasutatud isik. | [[Lenny Montana]] |- | [[Emilio Barzini]] | Barzini perekonna pea. | [[Richard Conte]] |- | [[Johnny Fontane]] | Maailmakuulus laulja ja Vito ristilaps. | [[Am Martino]] |- | [[Jack Woltz]] | Mõjuvõimas [[Hollywood]]i produtsent. | [[John Marley]] |- | [[Moe Greene]] | Pikaajaline Corleone perekonna liitlane, kellel on hotell [[Las Vegas]]es. | [[Alex Rocco]] |- | [[Carmella Corleone]] | Vito abikaasa ja tema laste ema. | [[Morgana King]] |- | [[Paulie Gatto]] | Peter Clemenza heaks tegutsev mees. | [[John Martino]] |- | [[Philip Tattaglia]] | Tattaglia perekonna pea. | [[Victor Rendina]] |- | [[Apollonia Vitelli-Corleone]] | Noor tüdruk, kellega Michael kohtub ja Sitsiilias abiellub. | [[Simonetta Stefanelli]] |- | [[Don Zaluchi]] | Zaluchi perekonna pea, Detroitis. | [[Louis Guss]] |- | [[Rocco Lampone]] | Tehtud mees Clemenza all, kes lõpuks saab kapteniks (''caporegime'') Corleone perekonnas. | [[Tom Rosqui]] |- | [[Willi Cicci]] | Corleone perekonna tehtud mees. | [[Joe Spinell]] |- | [[Al Neri]] | Michael Corleone ihukaitsja. Lõpuks saab ka kapteniks (''caporegime''). | [[Richard Bright]] |- | [[Sandra Corleone]] | Sonny abikaasa. | [[Julie Gregg]] |} {{Parima filmi Oscar}} [[Kategooria:1972. aasta filmid]] hnonnpvcekj1tp7z5mbr2qjpw337e6k 7193520 7193511 2026-07-15T18:46:39Z Mona 355 7193520 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''"Ristiisa"''' ([[inglise keel]]es "The Godfather") on [[1972]]. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kriminaaldraama, mille lavastas [[Francis Ford Coppola]]. Film põhineb [[Mario Puzo]] [[1969]]. aastal ilmunud [[Ristiisa (romaan)|samanimelisel romaanil]]. Filmi tegevus toimub aastatel 1945–1955 ning keskendub väljamõeldud Corleone [[maffia]]perekonnale, mida juhib don Vito Corleone. Lugu jälgib perekonna võimuvõitlust ja noorima poja Michael Corleone kujunemist maffiaperekonna uueks juhiks. Peaosades mängivad [[Marlon Brando]] (Vito Corleone), [[Al Pacino]] (Michael Corleone), [[James Caan]] (Sonny Corleone), [[Robert Duvall]] (Tom Hagen), [[Diane Keaton]] (Kay Adams) ja [[John Cazale]] (Fredo Corleone). Ristiisa pälvis kolm [[Oscar]]it: [[Parima filmi Oscar|parima filmi]], [[Parima meespeaosatäitja Oscar|parima meespeaosa]] (Marlon Brando) ja [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar|parima mugandatud stsenaariumi]] (Mario Puzo ja Francis Ford Coppola) eest. Brando keeldus parima meespeaosatäitja Oscarit vastu võtmast ning saatis auhinnatseremooniale enda asemel põlisameeriklaste õiguste eest seisnud aktivisti [[Sacheen Littlefeather]]i. Too selgitas, et Brando protestib [[Indiaanlased|indiaanlaste]] kujutamise vastu [[Hollywood]]i [[film]]ides ning soovib juhtida tähelepanu [[Wounded Knee]] vastasseisule. Filmi peetakse üheks kõigi aegade mõjukamaks ja tunnustatumaks mängufilmiks. Ameerika Filmiinstituudi (AFI) 2007. aasta edetabelis [[AFI's 100 Years...100 Movies|100 Years...100 Movies]] saavutas see teise koha. Filmile järgnesid "[[Ristiisa II]]" (1974) ja "[[Ristiisa III]]" (1990), mis moodustavad koos algse [[Ristiisa triloogia]]. == Osades == {| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" |-style="background:#B0C4DE;" ! Tegelane ! Tegelase kirjeldus ! Näitleja |- | [[Don Vito Corleone]] | Corleone perekonna pea; tema lapsed on Santino (Sonny), Federico (Fredo), Michele (Michael) ja Costanzia (Connie). Lapsendanud on ta Tom Hageni, mehe, kes mängib perekonnas nõustaja (''consigliere'') rolli. Vito on Carmella Corleone abikaasa. Ta on päritolult sitsiillane. | [[Marlon Brando]] |- | [[Michael Corleone]] | Vito ja Carmella noorim poeg, kes on äsja saabunud sõjaväeteenistusest, kus võttis osa teisest maailmasõjast. Ainus perekonnaliige lisaks Tom Hagenile, kes on kõrgharidusega. Michael ei taha perekonna äriga tegemist teha. Tema areng kõrvalseisjast halastamatu bossini on filmi põhiline konks. | [[Al Pacino]] |- | [[Santino "Sonny" Corleone]] | Vito ja Carmella agressiivne vanim poeg. Muutub Doni abilisena (''underboss'') ka edukaks. | [[James Caan]] |- | [[Tom Hagen]] | Varem adopteeritud poeg, kes on perekonna [[jurist]] ja [[nõustaja]]. Ta on saksa-iiri päritolu, mitte sitsiillane. | [[Robert Duvall]] |- | [[Kay Adams-Corleone]] | Michaeli tüdruksõber ning lõpuks ka tema abikaasa ja laste ema. | [[Diane Keaton]] |- | [[Fredo Corleone]] | Vanuselt keskmine poeg. Ta ei ole eriti arukas ja paistab olevat vendadest nõrgim. | [[John Cazale]] |- | [[Constanzia "Connie" Corleone]] | Noorim laps ja Vito ainus tütar. Ta abiellub Carlo Rizziga. | [[Talia Shire]] |- | [[Peter Clemenza]] | Perekonnas kapteni (''caporegime'') ülesannet täitev. | [[Richard S. Castellano]] |- | [[Salvatore Tessio]] | Perekonnas kapteni (''caporegime'') ülesannet täitev. | [[Abe Vigoda]] |- | [[Virgil "The Turk" Sollozzo]] | Heroiinikaupleja, seoses Tattaglia perekonnaga. | [[Al Lettieri]] |- | [[Carlo Rizzi]] | Connie abikaasa. Hakkab Corleone perekonna liitlaseks, lõpus reedab Sonny [[Barzini]] perekonnale. | [[Gianni Russo]] |- | [[Captain Mark McCluskey]] | Korrumpeerunud politseikapten Sollozzo palgal. | [[Streling Hayden]] |- | [[Luca Brasi]] | Perekonnas kõrvalise abina kasutatud isik. | [[Lenny Montana]] |- | [[Emilio Barzini]] | Barzini perekonna pea. | [[Richard Conte]] |- | [[Johnny Fontane]] | Maailmakuulus laulja ja Vito ristilaps. | [[Am Martino]] |- | [[Jack Woltz]] | Mõjuvõimas [[Hollywood]]i produtsent. | [[John Marley]] |- | [[Moe Greene]] | Pikaajaline Corleone perekonna liitlane, kellel on hotell [[Las Vegas]]es. | [[Alex Rocco]] |- | [[Carmella Corleone]] | Vito abikaasa ja tema laste ema. | [[Morgana King]] |- | [[Paulie Gatto]] | Peter Clemenza heaks tegutsev mees. | [[John Martino]] |- | [[Philip Tattaglia]] | Tattaglia perekonna pea. | [[Victor Rendina]] |- | [[Apollonia Vitelli-Corleone]] | Noor tüdruk, kellega Michael kohtub ja Sitsiilias abiellub. | [[Simonetta Stefanelli]] |- | [[Don Zaluchi]] | Zaluchi perekonna pea, Detroitis. | [[Louis Guss]] |- | [[Rocco Lampone]] | Tehtud mees Clemenza all, kes lõpuks saab kapteniks (''caporegime'') Corleone perekonnas. | [[Tom Rosqui]] |- | [[Willi Cicci]] | Corleone perekonna tehtud mees. | [[Joe Spinell]] |- | [[Al Neri]] | Michael Corleone ihukaitsja. Lõpuks saab ka kapteniks (''caporegime''). | [[Richard Bright]] |- | [[Sandra Corleone]] | Sonny abikaasa. | [[Julie Gregg]] |} {{Parima filmi Oscar}} [[Kategooria:1972. aasta filmid]] sj2d83g5bvut14x0an40ajcvz1rv9hu 0 205077 7193506 5757904 2026-07-15T17:35:20Z Mona 355 7193506 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Ristiisa''' on meessoost '''[[ristivanemad|ristivanem]]'''. Laiemas tähenduses on see ka millelegi või mingile nähtusele '''nime andja'''. '''Ristiisaks''' nimetatakse ka [[maffia]]<nowiki/>perekonna pead (vaata artiklit '''''[[Capo dei capi]]'''''). *'''"[[Ristiisa (romaan)|Ristiisa]]"''' ("The Godfather") on [[Mario Puzo]] [[romaan]] väljamõeldud Corleone maffiaperekonnast. *'''"[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]"''' ("The Godfather") on selle romaani alusel [[Francis Ford Coppola]] lavastatud film aastast [[1972]]. *"[[Ristiisa 2]]" ja "[[Ristiisa 3]]" on selle filmi järjed vastavalt aastatest [[1974]] ja [[1990]]. *Nimetuse "[[Ristiisa (filmisari)]]" all mõeldakse üldjuhul neid kolme filmi koos, aga anti välja ka eraldi videokogumik, mis sisaldab hulgaliselt filmidest välja jäänud stseene. Tavapikkus sellel kogumikul on 583 minutit, aga on olemas ka pikk versioon, mille kogupikkus on lausa 710 minutit. "'''Ristiisa'''" võib olla ka lugupidamist väljendav nimetus mingi ala (eriti muusika) pioneeride, suurkujude või ka suurte mõjutajate kohta. Näiteks: *soulmuusika ristiisa [[James Brown]] *punkmuusika ristiisa [[Iggy Pop]] *hiphopmuusika ristiisa [[Afrika Bambaataa]] *grungemuusika ristiisa [[Neil Young]] '''Ristiisa''' on ka [[kokteil]] [[Amaretto]] liköörist ja [[šoti viski]]st. tsstdvl7jsxudn4dlrm04yhoff1ghkc 0 215276 7193778 7171255 2026-07-16T10:19:54Z Sillerkiil 58396 7193778 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Viljandi Pauluse Kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Viljandi]]s. [[Pilt:Viljandi Pauluse kirik.jpg|thumb|[[Viljandi Pauluse kirik]], 2007]] Kogudus kuulub [[Viljandi praostkond]]a. Alates 2024. aastast on koguduse õpetaja [[Marek Roots]]. Organistidena teenindas 2026. aasta suveni [[Anu Röömel]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tänukalli või käperdamine? Viljandi kiriku orelimängija kaotas ahistava käitumise põhjendusel töö |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120596274/kiriku-orelimangija-kaotas-ahistava-kaitumise-pohjendusel-too |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. Teine organist on [[Tuuliki Jürjo]]. Segakoori juhatab [[Külli Salumäe]]. Juhatuse esimees on Aino Saavaste.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 ja keskpäevapalvused kolmapäeviti algusega kell 12.00 [[Viljandi Pauluse kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Kirik ja kantselei on avatud teisipäevast reedeni kell 10–15. == Laste- ja noortetöö == Koguduses käib ka aktiivne töö laste- ja noortega.<ref>[https://www.facebook.com/ViljandiPauluse]</ref> === Pühapäevakool === Pühapäeviti peale Jumalateenistust on kõik 5.-13. aastased lapsed oodatud [[Pühapäevakool|pühapäevakooli]], kus noorukitele tutvustatakse kristlikke alusväärtusi. === Noorteõhtud === Alates 2025. aasta detsmbrist toimuvad Viljandi kahes luterlikus koguduses noorteõhtud. Noortekatel tullakse kokku, et osaleda erinevates mängudes, uurida erinevaid kristlikke teemasid ning üheskoos elava muusika saatel laulda ning ülistada. Õhtud lõppevad tavaliselt ühise õhtusöögiga. Noortekale on iga huviline oodatud. Õhtud toimuvad tavaliselt kuu lõpus laupäeviti algusega kell 18. Esimene kord kohtuti Pauluses ning teine kord [[Viljandi Jaani kogudus|Jaani kirikus]]. Noortekad toimuvad iga kuu kahe koguduse vahel kordamööda. ==== Noortekate kuupäevad 2026. aastal koos kiriku ja teemaga ==== * 23. jaanuar - Jaanis - "Sissejuhatus" * 28. veebruar - Pauluses - "Mis on [[palve]]?" * 21. märts - Jaanis - "Kristlik enesekaitse" * 25. aprill - Pauluses - "Armastus, mis meid päästis" * 23. mai - Jaanis == Ajalugu == 1860. aastal kinnitati kohaliku vaimuliku Valentin von Holsti initsiatiivil koostatud kava Viljandi luterliku koguduse lahutamiseks [[Viljandi Jaani kogudus|Viljandi linna-]] ja Viljandi maakoguduseks (Viljandi Pauluse kogudus). Linnakogudusele sai [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]]. Viljandi Pauluse kiriku abikirik oli [[Kõpu Peetri kirik]]. [[Viljandi mõis]]nik ja [[Liivimaa maanõunik]] parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]] eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Lisaks [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirikule]], mida nimetati saksa kirikuks, ehitati linna uus, [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse kirik]], mida nimetati maakoguduseks. Jaani kirik jäi linna kaupmeestele ja käsitöölistele, Pauluse kirikusse hakkasid käima eestlased ja piirkonna aadlikud. == Viljandi Pauluse koguduse õpetajaid == * 1861–1875 [[Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann]] * 1876–1909 [[August Jakob Westrèn-Doll]], 1884–1898 ka Viljandi praostkonna praost * 1910–1939 [[Jaan Lattik]] * 1939–1940 [[Richard Koolmeister]] * 1940 [[Leopold Raudkepp]] õpetaja kt * 1940–1949 [[Julius Keller]] * 1949–1967 [[Alfred Tooming]], ka [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost * 1967–1978 [[Martin Terasmaa]], ka [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost * 1978–1990 [[Jaak Salumäe]] * 1991–2011 [[Mart Salumäe]] * 2011–2023 [[Allan Praats]] * 7.11.2023–31.05.2024 [[Marko Tiitus]], hooldajaõpetaja * 01.06.2024– [[Marek Roots]] == Vaata ka == *[[Viljandi Jaani kogudus]] :vt.[[:Kategooria:Viljandi Pauluse koguduse vaimulikud|:Viljandi Pauluse koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Viljandi]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Viljandi kihelkond]] rzb7gs3i718n81rpix9e06fa9p3kzbd 7193779 7193778 2026-07-16T10:22:49Z Sillerkiil 58396 /* Laste- ja noortetöö */ 7193779 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Viljandi Pauluse Kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Viljandi]]s. [[Pilt:Viljandi Pauluse kirik.jpg|thumb|[[Viljandi Pauluse kirik]], 2007]] Kogudus kuulub [[Viljandi praostkond]]a. Alates 2024. aastast on koguduse õpetaja [[Marek Roots]]. Organistidena teenindas 2026. aasta suveni [[Anu Röömel]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tänukalli või käperdamine? Viljandi kiriku orelimängija kaotas ahistava käitumise põhjendusel töö |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120596274/kiriku-orelimangija-kaotas-ahistava-kaitumise-pohjendusel-too |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. Teine organist on [[Tuuliki Jürjo]]. Segakoori juhatab [[Külli Salumäe]]. Juhatuse esimees on Aino Saavaste.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 ja keskpäevapalvused kolmapäeviti algusega kell 12.00 [[Viljandi Pauluse kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Kirik ja kantselei on avatud teisipäevast reedeni kell 10–15. == Laste- ja noortetöö == Koguduses käib ka töö laste- ja noortega.<ref>[https://www.facebook.com/ViljandiPauluse]</ref> === Pühapäevakool === Pühapäeviti peale jumalateenistust toimub 5.-13. aastastele [[Pühapäevakool|pühapäevakool.]] === Noorteõhtud === Alates 2025. aasta detsmbrist toimuvad Viljandi kahes luterlikus koguduses noorteõhtud, kus korraldatakse mänge, uuritakse kristlikke teemasid ja lauldakse. Õhtud lõppevad tavaliselt ühise õhtusöögiga. Õhtud toimuvad tavaliselt kuu lõpus laupäeviti algusega kell 18. Esimene kord kohtuti Pauluses ning teine kord [[Viljandi Jaani kogudus|Jaani kirikus]] – need toimuvad iga kuu kahe koguduse vahel kordamööda. ==== Noortekate kuupäevad 2026. aastal koos kiriku ja teemaga ==== * 23. jaanuar - Jaanis - "Sissejuhatus" * 28. veebruar - Pauluses - "Mis on [[palve]]?" * 21. märts - Jaanis - "Kristlik enesekaitse" * 25. aprill - Pauluses - "Armastus, mis meid päästis" * 23. mai - Jaanis == Ajalugu == 1860. aastal kinnitati kohaliku vaimuliku Valentin von Holsti initsiatiivil koostatud kava Viljandi luterliku koguduse lahutamiseks [[Viljandi Jaani kogudus|Viljandi linna-]] ja Viljandi maakoguduseks (Viljandi Pauluse kogudus). Linnakogudusele sai [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]]. Viljandi Pauluse kiriku abikirik oli [[Kõpu Peetri kirik]]. [[Viljandi mõis]]nik ja [[Liivimaa maanõunik]] parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]] eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Lisaks [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirikule]], mida nimetati saksa kirikuks, ehitati linna uus, [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse kirik]], mida nimetati maakoguduseks. Jaani kirik jäi linna kaupmeestele ja käsitöölistele, Pauluse kirikusse hakkasid käima eestlased ja piirkonna aadlikud. == Viljandi Pauluse koguduse õpetajaid == * 1861–1875 [[Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann]] * 1876–1909 [[August Jakob Westrèn-Doll]], 1884–1898 ka Viljandi praostkonna praost * 1910–1939 [[Jaan Lattik]] * 1939–1940 [[Richard Koolmeister]] * 1940 [[Leopold Raudkepp]] õpetaja kt * 1940–1949 [[Julius Keller]] * 1949–1967 [[Alfred Tooming]], ka [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost * 1967–1978 [[Martin Terasmaa]], ka [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost * 1978–1990 [[Jaak Salumäe]] * 1991–2011 [[Mart Salumäe]] * 2011–2023 [[Allan Praats]] * 7.11.2023–31.05.2024 [[Marko Tiitus]], hooldajaõpetaja * 01.06.2024– [[Marek Roots]] == Vaata ka == *[[Viljandi Jaani kogudus]] :vt.[[:Kategooria:Viljandi Pauluse koguduse vaimulikud|:Viljandi Pauluse koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Viljandi]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Viljandi kihelkond]] 3ibxsbbedupik5aphfdcdr12ol3v42c 0 226591 7193704 6217099 2026-07-16T07:33:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193704 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Serial_port.jpg|pisi|Isane [[D-sub]] DE-9 jadaliidese ühenduspistik IBM PC-ga ühilduva arvuti kestas]] [[Pilt:MiniDIN-8 Diagram.svg|pisi| Isane [[DIN-8]] jadaliidese ühenduspesa [[Macintosh]] või [[Silicon Graphics|SGI]] stiilis arvuti]] '''Järjestikport''' ehk '''jadaport''' (ka ''jadaliides'', ''järjestikliides'') on [[RS-232]] standardiga ühilduv [[port]] [[arvuti]] ühendamiseks [[järjestiksiin]]iga. Erinevalt [[paralleelport|paralleelpordi]]st saadetakse andmeid sisse ja välja ühe [[bitt|biti]] kaupa. Bittide tähenduse ja järjestuse annab ette [[UART]] või [[USART]]. Järjestikportideks ei nimetata [[Ethernet]]i, [[USB]], [[Firewire]] ja [[RS-485]] standardite järgi töötavaid porte, kuigi ka nende kaudu toimub andmevahetus järjestikku. Enamik [[personaalarvuti]]te järjestikporte vastab [[RS-232|RS-232C]] või [[RS-422]] standardile. Järjestikpordi abil saab arvutit ühendada peaaegu igasugust tüüpi [[välisseadmed|välisseadmega]], sealhulgas [[modem]]iga, [[arvutihiir|hiir]]ega ja [[printer]]iga (kuigi printerid on tavaliselt ühendatud paralleelpordi abil). Tänapäeval ühendatakse [[lauaarvuti|laua-]] ja [[sülearvuti]]t välisseadmetega järjestikpordi asemel [[USB]]- või [[FireWire]]-liidesega. Paljudel arvutitel järjestikporti ei olegi, sest [[tavakasutaja]]l on seda harva tarvis. Järjestikport on endiselt kasutusel näiteks [[tööstusautomaatika]] süsteemides ([[programmeeritav kontroller|programmeeritavates kontrollerites]]), teaduslikes [[laboriseadmed|laboriseadmetes]] ja [[vöötkoodiluger]]ites. [[Server]]ites kasutatakse järjestikporti [[diagnostika]]ks ja [[konfgureerimine|konfigureerimiseks]]. Järjestikpordi eelised on lihtsus, odavus, lai levik ja vähene vajadus [[tarkvara]] järele. ==Riistvara== [[Pilt:RS232 PCI-E.jpg|pisi|225px|[[PCI Express]] kaart ühe jadapordiga]] Mõned arvutid, näiteks [[IBM PC]], kasutasid [[mikrokiip]]i nimega [[UART]], mis tõlkisid tähti [[asünkroone jadasuhtlus|asünkroonsesse seeriasse]] ja tagasi, ning otsisid automaatselt ajastuse ja kaadri informatsiooni. Väga odavad süsteemid, näiteks algelised [[personaalarvuti]]d, kasutasid [[protsessor]]it väljundisse info saatmiseks ja vastuvõtmiseks. Enne UARTi mikrokiipide levimist oli arvutitel jadaliidese elektroonika jaoks palju mikrokiipe. Varajastel koduarvutitel olid tihti ebastandardsed jadaliidesed, mille kontaktide asetus ja pinged olid ühildamatud [[RS-232]] standardiga. See oli tihti nii, sest tootjad soovisid sundida kasutajaid ostma ainult nende valmistatud seadmeid. Odavad protsessorid lubavad nüüd suurema kiirusega, aga keerulisemaid jadaühenduse standardeid, näiteks [[USB]] ja [[FireWire]], mis on RS-232 asenduseks. Tänu neile on võimalik ühendada suuremat andmevahetuskiirust nõudvaid seadmeid, näiteks massmälu, heli ja videoseadmed. Paljudel tänapäeva arvuti emaplaatidel on ikka veel vähemalt üks jadaliides. Väiksemad ja sülearvuti emaplaadid jätavad tihti RS-232 pesa ära, aga elektroonika on enamasti ikkagi olemas. RS-232 standard on nii kaua kasutusel olnud, et kontrollskeemid on läinud väga odavaks. Tihti on kogu vajalik elektroonika ühes kiibis, mõnikord koos [[paralleelliides]]e elektroonikaga. === Ühenduspesad === Kuigi [[RS-232]] standard määras algselt 25 kontaktiga [[D-subminiature|D-type]] ühenduse, otsustasid paljud koduarvutite disainerid kasutada ainult osa standardist: nad valisid standardiga ühildumise asemel odavama ja kompaktsema ühenduse (Eriti [[D-Sub]]-9 versioon, mida kasutati originaal [[IBM PC]]l). Alates IBM-PC tutvustamisest ehitati kõik jadaliidesed raha ja ruumi säästmiseks üheksakontaktiliste pesade ja pistikutega. Sellest hoolimata ei tähenda 9-kontaktilise D-sub pesa olemasolu, et see on jadaliides, ega ei pea ka jadaliidese olemasolul olema 9-kontaktilist D-sub pesa, sest seda ühendust kasutatakse ka video, juhtkangi ja muude seadmete ühendamiseks. Mõned miniatuursed elektroonikaseadmed, eriti graafilised kalkulaatorid, amatöörraadiod ja käsiraadiosaatjad, kasutavad jadaliidest 2,5 või 3,5&nbsp;mm kõrvaklapipistikut ja kõige lihtsamat kolme juhtmega liidest. Mitmed [[Macintosh]]i hilisemad mudelid eelistasid RS-232-ga sarnast [[RS-422]] standardit, enamasti kasutades saksa [[Mini-DIN]]-ühendusi. Macintosh sisaldas enamasti kahte porti printeri ja modemiga ühendumiseks, aga mõned [[PowerBook]] sülearvutid omasid ainult ühte kombineeritud pesa. Standard määrab ühenduseks 20 erinevat signaali. Kuna enamik seadmetest kasutavad ainult väheseid signaale, on enamasti võimalik väiksemaid ühendusi kasutada. Näiteks kasutab enamik IBM-iga ühilduvaid arvuteid 9-kontaktilist [[DE-9]] ühendpesa. Viimasel ajal on kasutama hakatud moodulühendusi, enamasti [[8P8C]] liidest. ===Kontaktide asetus=== Järgnevas tabelis on üldiselt kasutatavad RS-232 signaalide ja kontaktide jaotus<ref name="7W7BK" /><ref name="rl3ld" /> {| class="wikitable" style="margin:auto; text-align:center;" ! colspan="3" | Signaal !! colspan="2" | Lähtekoht !! rowspan="2" | [[D-subminiature|DB-25]] kontakt !! rowspan="2" | [[D-subminiature|DE-9]] kontakt !! rowspan="2" | [[TIA-561]] kontakt !! rowspan="2" | Yosti kontakt !! rowspan="2" | [[6P6C|DEC MMJ]] |- ! Nimi !! width="400px" | Otstarve !! Lühend !! [[DTE]] !! [[DCE]] |- | align="left" | DTE valmis || align="left" | [[Kontrollsignaal]]: Ütleb DCEle, et DTE on ühenduseks valmis. || DTR || ● || || 20 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | align="left" | DCE tajumine || align="left" | Kontrollsignaal: Ütleb DTEle, et DCE on telefonikaabli külge ühendatud. (kasutatakse modemite puhul)|| DCD || || ● || 8 || 1 || 2 || rowspan="2"| 7 || rowspan="2"| 6 |- | align="left" | DCE valmis || align="left" | Kontrollsignaal: Ütleb DTEle, et DCE on valmis andmeid vastu võtma. || DSR || || ● || 6 || 6 || rowspan="2"| 1 |- | align="left" | Helisemise märguanne || align="left" | Kontrollsignaal: Ütleb DTEle, et DCEga ühenduses olevasse telefoniliini helistatakse. || RI || || ● || 22 || 9 || – || – |- | align="left" | Saatmisnõue || align="left" | Kontrollsignaal: Käsib DCEl valmis olla andmete vastuvõtuks DTElt. || RTS || ● || || 4 || 7 || 8 || 1 || – |- | align="left" | Valmis vastuvõtuks || align="left" | Kontrollsignaal: Kinnitab saatmisnõuet ja lubab DTEl saata. || CTS || || ● || 5 || 8 || 7 || 8 || – |- | align="left" | Saadetud andmed || align="left" | [[Andmesignaall]]: Kannab andmeid DTElt DCEle. || TxD || ● || || 2 || 3 || 6 || 3 || 2 |- | align="left" | Vastuvõetud andmed || align="left" | Andmesignaal: Kannab andmeid DCElt DTEle. || RxD || || ● || 3 || 2 || 5 || 6 || 5 |- | align="left" | Maandus || || GND || colspan="2" | <small>ühine</small>|| 7 || 5 || 4 || 4, 5 || 3, 4 |- | align="left" | Kaitsev maandus || || PG || colspan="2" | <small>ühine</small>|| 1 || – || – || – || – |} [[Pilt:FTDI_USB_SERIAL.jpg |pisi|USB jadaliideseks üleminek. See sisaldab sisseehitatud protsessorit, mis emuleerib jadaliidest, lisaks vajab see arvutis eritarkvara]] Signaalid on nimetatud DTE vaatepunktist, näiteks IBM-PC ühilduva arvuti jadaliides. Maandus on ühine, kuigi Yosti standardil on selle jaoks kaks ühendust. DB-25 liides sisaldab veel teist "kaitsvat maandust", mis tavaliselt, kuid mitte alati, ühendatakse tavalise maandusega kokku. Pange tähele, et EIA/TIA 561 kombineerib DSR ja RI signaalid,<ref name="aIbvL" /> ja Yost standard kombineerib DSR ja DCD.<ref name="roSiK" /> === Tarkvaraline tähistamine === Tavaliselt kasutavad operatsioonisüsteemid jadaliideste märgistamiseks mingit sümbolite süsteemi. [[UNIXi-laadne operatsioonisüsteem|UNIXi-laadsed operatsioonisüsteemid]] märgivad tavaliselt jadaliideseid <tt>/dev/tty*</tt> (''tty'' on lühend ''[[teletype]]st'' ([[teletaip]])), kus <tt>*</tt> on terminaliseadet eristav tähis. Microsofti [[MS-DOS]] ja [[Microsoft Windows|Windows]] viitavad jadaliidestele kui [[COM]]-portidele: COM1, COM2 jne. [[Linux]]is on USB-jadaliidesed tavaliselt märgitud kui <tt>/dev/ttyUSB*</tt>. ==Jadaliidese kasutuskohad== RS-232 standardit kasutatakse paljudes spetsiaalsetes ja iseehitatud seadmetes. Siin nimekirjas on levinud seadmed, mida saab PC jadaliidesesse ühendada. Neist paljud, näiteks modemid ja hiired ei ole enam kasutusel, samas mõni on endiselt saadaval. * [[Arvuti terminal]] * Analoog [[modem]] * [[Printer]] * [[Arvutivõrk]] (Macintoshi [[AppleTalk]] kasutas [[RS-422]] kiiruse {{nowrap|230,4&nbsp;kbit/s}} juures) * [[Arvutihiir]] * Vanemad [[juhtkang]]id * [[GPS]]-vastuvõtjad (näiteks [[NMEA 0183]] kiiruse {{nowrap|4,800 bit/s}} juures) * Vanemad [[GSM]]-[[mobiiltelefon]]id * [[Satelliit-mobiiltelefon]]id, madala kiirusega satelliitmodemid ja teised satelliitide põhised seadmed * [[Mikrokontroller]], [[EPROM]] ja teised mikrokiibid * Mikrokontrollerite arenduslauad * [[Vöötkoodiluger]]id * [[Valgusdiood]] ja [[Vedelkristallkuvar|vedelkristall]] tekstiekraanid * Lameekraaniga kuvarid ja muud audio- ja videoseadmed, et neid kontrollida * Kaugjuhtimispultide vastuvõtjad * Isetehtud elektroonikaseadmed, näiteks [[Arduino]] mikrokontrollerid * Vanemad [[digitaalkaamera]]d * Testimis- ja mõõtmisseadmed, näiteks digitaalsed [[Multimeeter|multimeetrid]] * Mõnede [[Arvprogrammjuhtimine|tööpinkide juhtimiseks]] * [[Puhvertoiteallikas|Puhvertoiteallikad]] * Teises arvutis töötavad tarkvarasilurid Kuna jadaliidese juhtsignaale saab lihtsalt lülitiga sisse ja välja lülitada, kasutavad mõned programmid juhtsignaale väliste seadmete jälgimiseks andmesignaale kasutamata. Levinumad sellistest seadmetest on mõned [[Puhvertoiteallikas|puhvertoiteallikate]] mudelid, mis kasutavad kontrollsignaale, et teavitada elektri kadumisest, akude tühjenemisest ja teistest olekutest. ==Seaded== Asünkroonse jadaühenduse jaoks on vaja paika panna palju seadeid: valida kiirus, andmebittide arv, pariteet ja pausi bittide arv. Modernsetes [[UART]]i mikrokiipi kasutavates jadaliidestes seadistatakse kõiki seadeid tarkvaraliselt. 1980. aastatel või varem tehtud riistvara võib nõuda lülitite lülitamist või [[Sillus (arvutustehnika)|silluste]] kasutamist. Seadeid valesti valides ei keelata ühendus vaid kõik vastuvõetud ja saadetud andmed muutuvad suvaliselt. Selle vältimiseks on hilisemate jadasiinide, nagu näiteks Ethernet, FireWire ja USB, seadete kindlaks määramine või valitakse need automaatselt. === Kiirus === Jadaliidesed kasutavad kahetasandilisi (binaarseid) signaale, ehk siis andmeedastuskiirus on võrdne pulsside arvuga. Standardsed kiirused on saadud [[teletaip]]ide kiirusi korrutades. Mõned jadaliidesed lubavad valida ka suvalisi kiirusi (näiteks paljud USB jadaliidesed). Siin ja seade peavad olema sama kiirusega. See, kui saab mingit kiirust valida, ei tähenda, et selle kiiruse juures ka ühendus toimib. Kõik jadaliidesed ei suuda kõiki kiirusi valida. Mõned spetsiaalsed protokollid nagu näiteks [[MIDI]] seadmed kasutavad teletaipidest erinevaid kiirusi. Mõned jadaliidesed suudavad automaatselt kiirust tajuda. Kiirus sisaldab ka kaaderdamise bitte (stopp-bitte, pariteedi bitte jne), seepärast on tegelik andmevahetuskiirus madalam kui saatmiskiirus. Näiteks [[8-N-1]] kaadriga on ainult 80% bittidest andmevahetuseks kasutatavad, iga kaheksa andmebiti kohta saadetakse kaks kaadribitti. === Andmebitid === Igas kaadris olev andmebittide arv võib olla 5 ([[Baudot' kood]]i jaoks), 6 (väga harva kasutatav), 7 (tõelise [[ASCII]] edastamiseks), 8 (kõiksugu andmete saatmiseks, suurus on sama mis [[bait|baidil]]) või 9 (harva kasutatav). Kõik uuemad rakendused kasutavad standardselt 8 andmebitti. 5 või 7 on loogiline kasutada ainult vanemate seadmetega. Enamik jadaedastusest on disainitud saatma andmebitte nii, et iga baidi [[Vähima kaaluga bitt|LSB (vähima kaaluga bitt)]] saadetakse esimesena. Ka võimalik, aga harva kasutusel on [[suurima kaaluga bitt|suurima kaaluga biti]] esimesena saatmine. Enamasti pole võimalik valida, mis pidi bitte saadetakse, aga enne saatmist on võimalik tarkvaraliselt bitid ümber pöörata. === Paarsus === Paarsus on vigade kindlaksmääramise viis. Kui seda kasutatakse, siis lisatakse andmebittidele üks lisabitt, mis on seatud nii, et ühtede arv andmebittides ja paarsusbitis on alati paaris või paaritu arvu (vastavalt valitud seadetele). Kui baidis on vale arv ühtesid siis on andmed järelikult rikutud. Kuigi kui paarisarv bitte on vigased, siis jääb viga avastamata. Elektromehaanilised teletaibid printisid spetsiaalse märgi, kui andmed olid vigased. Paarsusbitt ei ole piisav, et andmeid parandada, niisiis vea avastamisel peab vea avastaja info uuesti saatmist küsima. Paarsusbitti saab määrata kas olematuks (N), paaritu (O), paaris (E), märk (M) või tühik (S). Olematu tähendab, et paarsusbitti ei saadeta. Märgi puhul on paarsusbitt alati üks, tühiku korral saadetakse null. Kui väga ebaharilikud rakendused, mis kasutavad paarsusbitti spetsiaalsignaalide edasiandmiseks, välja arvata ei kasutata märk ja tühik paarsusbitti peaaegu kunagi. Paaritust ja paarisbitist on paaritu rohkem levinud, kuna siis on igas kaadris vähemalt üks teistest erinev bitt. Kõige levinum on paarsusbiti ärajätmine ja vigade tuvastamiseks sideprotokolli kasutamine. === Stopp-bitid === Stopp-bitid saadetakse iga kaadri lõpus, et signaali vastuvõttev riistvara saaks aru kuna saatmine lõppeb. Elektroonilised seadmed kasutavad tavaliselt ühte stopp-bitti. Kui kasutatakse aeglasi elektromehhanilisi [[teletaip]]e, võib vaja minna poolteist või kaks bitti. === Märkimisviis === A/P/S (Andmed/Paarsus/Stopp) märkimisviis näitab ära jadaühenduse kaaderdamisviisi. Kõige levinum kaaderdus on 8/N/1 (8N1). Selle järgi on kaadris 8 andmebitti, paarsusbitt puudub ja lõpus on üks stoppbitt. 7/E/1 (7E1) tähendab, et seitsmele andmebitile lisatakse paaris (''even'') paarsusbitt. Kui 8/N/1 seadetega vastuvõtja võtab vastu 7/E/1 andmevoogu siis loetakse ka paarsusbitt andmeteks. === Vookontroll === Jadaliides võib kasutada rakendusesiseseid signaale andmevoo peatamiseks ja jätkamiseks. Näiteks aeglane printer võib vajada [[käepigistus]]t jadaliidesega, kus ütleb, et andmevoog peaks seisma jääma nii kauaks, kui printer rida vahetab. Tavalised riistvaralised käepigistused kasutavad RS-232 RTS/CTS või DTR/DSR signaale. Tavaliselt lülitatakse RTS ja CTS välja ja sisse, kui on vaja anda märku andmevoo ajutisest peatamisest, näiteks puhvri täitumise tõttu. DTR ja DSR signaalid on tavaliselt kogu aeg sisse lülitatud ja neid kasutatakse, et anda teisele poolele märku ühenduse olemasolust. Teine viis vookontrolliks on saata spetsiaalseid märke näiteks [[XON/XOFF]], mis kontrollivad andmevoogu. Need märgid saadetakse vastuvõtja poolt saatja poolele, ehk siis andmevooga vastupidises suunas. XON märk ananb saatjale teada, et vastuvõtja on valmis veel andmeid vastu võtma. XOFF käsib saatjal saatmine lõpetada kuni vastuvõtja on jälle valmis. Need on mitteprinditavad märgid ja neid loetakse printerite ja terminalide poolt käepigistussignaalideks. == Virtuaalsed jadaliidesed == Virtuaalne jadaliides on standardse jadaliidese tarkvaraline järgitegemine. See liides tehakse tarkvara poolt, mis lubab operatsioonisüsteemis omada rohkem jadaliideseid ilma lisariistvara paigaldamata (näiteks [[laienduskaart]]i vms). Erinevalt füüsilisest liidesest on virtuaalsele võimalik määrata ükskõik milline nimi (COM255, VSP33 jne). Arvutis on võimalik tekitada väga palju virtuaalseid liideseid. Ainus piirang on ressursside, nagu operatiivmälu ja arvutusvõimsuse, kogus, mida on vaja nii paljude jadaliideste samal ajal emuleerimiseks. Virtuaalsed jadaliidesed teevad kogu riistvaralise jadaliidese funktsionaalsust järgi, sealhulgas edastuskiirust, andmebittide arvu, paarsust, stopp-bitte jne. Lisaks lubavad need kontrollida andmevoogu, emuleerides kõiki signaaliliine (DTR/DSR/CTS/RTS/DCD/RI). Virtuaalsed jadaliidesed on levinud [[Bluetooth]]iga ja on standardne viis Bluetoothiga GPS-moodulilt andmete saamiseks. Virtuaalsed jadaliidesed võivad olla kasulikud olukorras, kus füüsilisi jadaliideseid on liiga vähe või nad ei vasta nõuetele. Näiteks paljud virtuaalsed jadaliidesed võivad jagada ühte füüsilisse jadaliidesesse ühendatud [[GPS]]-seadme andmeid paljude rakenduste vahel. Teine võimalus on suhelda teiste jadaliidese seadmetega interneti või kohtvõrgu kaudu, kui need on füüsiliselt ühendatud arvutiga (kasutades jadaliidest võrgu kaudu). Kaks arvutit või rakendust saavad ka omavahel suhelda virtuaalse jadaliideseühenduse kaudu. Virtuaalsete jadaliideste emulaatoreid on saadaval paljudele operatsioonisüsteemidele. ==Ajalugu== [[RS-232]]-port võeti kasutusele 1960ndatel [[andmeedastus]]eks [[arvutiterminal|terminal]]iga, mis koosnes [[perfolindiriider]]ist ja [[lindiperforaator]]ist ning [[sisendseade|sisendseadmest]], mis sarnanes väga [[teletaip|teletaibiga]]. [[Kuvaterminal]]id ilmusid alles 1980ndatel. RS-232-port teenindas ka [[modem]]eid. Kõige levinum oli see terminalide ühendamiseks [[host]]iga, eriti ettevõtte [[Digital Equipment Corporation]] toodetes (näiteks [[VT100]]). Seda kasutati ka [[raalprojekteerimine|raalprojekteerimises]] [[Tektronix]]i graafikaterminalide ühendamiseks kiirete [[suurarvuti]]tega. Et 1980ndatel sai telekommunikatsiooniks kasutada ainult [[telefonijuhe|telefonijuhtmeid]], mille [[andmekiirus]] oli vastuvõtul kuni 1200 [[bitt sekundis|bit/s]] ja saatmisel kuni 75 bit/s, kohandati RS-232 sellega. Andmekiiruseks sai seada 110 – 19 200 bit/s. ==Vaata ka== *[[Teletaip]] *[[RS-232]] *[[Mini DIN-8]] *[[DE-9]] *[[DB-25]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7W7BK">{{cite web | url = http://www.hardwarebook.info/Serial_(PC_9) | title = Serial (PC 9) | author = Joakim Ögren | access-date = 2010-12-07 | archive-date = 2010-08-11 | archive-url = https://web.archive.org/web/20100811173526/http://www.hardwarebook.info/Serial_%28PC_9%29 | url-status = dead }}</ref> <ref name="rl3ld">{{cite web | url = http://www.beyondlogic.org/serial/serial.htm | title = Interfacing the Serial / RS232 Port | author = Craig Peacock | access-date = 2010-12-07 | archive-date = 2010-11-27 | archive-url = https://web.archive.org/web/20101127152059/http://www.beyondlogic.org/serial/serial.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="aIbvL">[http://www.hardwarebook.info/RS-232D Hardware Book RS-232D]</ref> <ref name="roSiK">[http://www.t0rchthe.net/rj45console/index.html RS-232D EIA/TIA-561 RJ45 Pinout]</ref> }} {{Arvutisiinid}} {{Arvuti}} [[Kategooria:Arvutisiinid]] [[Kategooria:Jadasiinid]] 7r8kpd1hw0ir9yimhs15rn7cl0yad3r 0 246348 7193638 6427825 2026-07-16T05:42:26Z Velirand 67997 7193638 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ustjužna | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Устюжна | pilt = Sobornaya_square_(Ustyuzhna).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_arms_of_Ustyuzhna_and_Ustugnovsky_District_(Vologda_Region).png | vapi_link = [[Ustjužna vapp]] | pindala = | elanikke = 7579 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Ustjužna''' on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Ustjužna rajoon]]i keskus. Asub [[Mologa]] jõe ääres. Ustjužnat on esmamainitud [[1252]]. aastal nimega '''Železnõi Ustjug'''. 16. sajandil muutus asula metalli- ja relvatootmise keskuseks. 1738 sai linnaõigused. [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] ndvvsu5zved6off41wikzr9j4iy44na 0 247091 7193672 5397079 2026-07-16T06:53:35Z Ojassaar 206682 7193672 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Lumehani | värvus = linnud | pilt = Anser caerulescens CT8.jpg | pildi_seletus = Valge värvusvorm | pilt2 = Lesser.snow.goose.blue.arp.600pix.jpg | pildi2_seletus = Hall vorm | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Anser caerulescens | ID = 22679896 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Hani (perekond)|Hani]] ''Anser'' | liik = '''Lumehani''' | binaarne = ''Anser caerulescens'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Anas caerulescens''<br/>''Chen caerulescens''<br/>''Anser hyperboreus''<br/>''Chen hyperborea'' | levikukaart = Chen caerulescens map.svg | levikukaardi_seletus = Lumehane levila<br/>{{värviruut|#FF9955}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#FFDD55}} –läbirändel<br/>{{värviruut|#87AADE}} – talvitusala }} [[File:Anser caerulescens MHNT.ZOO.2010.11.15.1.jpg|thumb|Lumehane munad]] '''Lumehani''' (''Chen caerulescens''; ''Anser caerulescens'') on [[Partlased|partlaste]] sugukonda [[hani|hane]] perekonda kuuluv [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]]. ==Välimus== Lumehani on 66–84 cm pikk. Tiibade siruulatus on 132–165 cm. Kaalub 2500–3300 g.<ref name='del Hoyo'/> Valge vormi täiskasvanud linnu sulestik on valge, labakattesuled on hallid ja labahoosuled on mustad. Nokk ja jalad on roosad.<ref name='Madge'/> Valge vormi noorlinnu ülapool on peamiselt hallikaspruun, pea küljed ja alapool on valge. Labahoosuled on mustad. Nokk ja jalad on tumehallid.<ref name='Madge'/> Valge vormi udusulis poja sulestik on oliivpruun, alapool on heledam kui ülapool.<ref name='del Hoyo'/> Halli vormi täiskasvanud linnu sulestik on peamiselt tumehall. Pea ja ülakael on valged. Tiiva kattesuled ning sabapealne ja -alune on helehallid. Hoosuled on mustad.<ref name='Madge'/> Halli vormi noorlinnu sulestik on üleni hallikaspruun.<ref name='Madge'/> Halli vormi udusulis poja sulestik on üleni oliivhall.<ref name='del Hoyo'/> ''A. c. atlanticus'' on suurem ja suurema nokaga kui põhialamliik.<ref name='Madge'/> ==Alamliigid ja levik== Liigil on kaks alamliiki:<ref name='IOC'/> *''A. c. atlanticus'' ([[Frederic Hedge Kennard|Kennard]], 1927) – Kirde-[[Kanada]]s ja Loode-[[Gröönimaa]]l *''A. c. caerulescens'' ([[Linnaeus]], 1758) – Kirde-[[Siber]]is, Põhja-[[Alaska]]l ja Loode-Kanadas Lumehaned talvitavad [[USA]]s ja Põhja-[[Mehhiko]]s.<ref name='del Hoyo'/> [[Eesti]]s on ta eksikülaline.<ref name='Kumari'/> Lumehaned pesitsevad [[tundra]]s. Talvitavad põldudel ja karjamaadel, tavaliselt ranniku lähedal.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Lumehaned toituvad [[Lõikheinalised|lõikheinaliste]] ja veetaimede juurtest, vartest, lehtedest ja seemnetest. Talvel söövad nad ka teravilja ja köögivilju.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Lumehaned pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa on samblaga täidetud madal lohk, mis on vooderdatud rohu ja udusulgedega.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 4–5 muna. Haudevältus on 23–25 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 40–50 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Looduslikud vaenlased== Lumehane mune söövad [[jääkajakas|jääkajakad]], [[ronk|rongad]], [[grisli]]d, [[jääkaru]]d ja [[polaarrebane|polaarrebased]].<ref name='Johnson'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=582–583 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=142–143 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=141}}</ref> <ref name='Johnson'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Temperature and Predation Effects on Abundance and Distribution of Lesser Snow Geese in the Sagavanirktok River Delta, Alaska |ajakiri=Waterbirds |perekonnanimi=Johnson |eesnimi=Stephen R. |kuupäev=2005 |aastakäik=28 |üksiknumber=3 |lehekülg=292–300 |perekonnanimi2=Noel |eesnimi2=Lynn E. |doi=10.1675/1524-4695(2005)028[0292:TAPEOA]2.0.CO;2}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Chen caerulescens}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=9zNH9Hl_8KI Lumehani YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] dhk3mbxoiq1szh3c0i4n202so806w3f 0 251372 7193637 6851427 2026-07-16T05:41:18Z Velirand 67997 7193637 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Totma | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Тотьма | pilt = Collage_Totma.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag of Totemsky rayon (Vologda oblast).svg | lipu_link = [[Totma lipp]] | vapp = Coat of Arms of Totma (Vologda oblast).png | vapi_link = [[Totma vapp]] | pindala = | elanikke = 8660 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Totma''' on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Totma rajoon]]i keskus. Asub [[Suhhona]] jõe ääres 215 km [[Vologda]]st kirde pool. Totma sai linnaõigused [[1780]]. aastal, kuid linna asutamisaastaks loetakse [[1137]]. aastat, mil kroonikas on mainitud Tošma külakogukonda. == Välislingid == *http://www.isles.ru/spots/totma.html [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] q5s72j8g2u1elyra9ch2curlogswppk 0 251501 7193392 7192724 2026-07-15T11:59:19Z Avjoska 1538 /* Sak */ 7193392 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sa". ==Saa== *[[Elmar Saa]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (1944–2026) *[[Brandon Saad]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik (1948–) *[[Eric Saade]], Rootsi laulja (1990–) *[[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht (1936–2021) *[[Tõnis Saadoja]], eesti maalikunstnik (1980–) *[[Osvald Saadre]], eesti arheoloog (1904–1975) *[[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (1942–2022) *[[Agnes Saag]], Evald Saagi abikaasa (1911–1981) *[[Andres Saag]], eesti botaanik, lihhenoloog (1955–) *[[Eero Saag]], Eesti sõjaväelane (1914–1941) *[[Evald Saag]], eesti teoloog (1912–2004) *[[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst (1952–) *[[Oskar Saag]], eesti poksija (1912–1996) *[[Carolin Saage]], eesti fotokunstnik (1988–) *[[Kristo Saage]], eesti korvpallur (1985–) *[[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (1965–2024) *[[Vello Saage]], eesti õpetaja (1922–1991) *[[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja (1962–) *[[Jaanus Saago]], eesti laulja (1990–) *[[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja (1914–1973) *[[Paul Saagpakk]], eesti keeleteadlane (1910–1996) *[[Mihheil Saakašvili]], Gruusia poliitik (1967–) *[[Aare Saal]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Aksel Saal]], eesti võrkpallitreener (1944–) *[[Andres Saal]], eesti kirjanik (1861–1931) *[[Arvo Saal]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1949–) *[[Emilie Rosalie Saal]], eesti kunstnik (1871–1954) *[[Irene Saal]], eesti rahvaluuleuurija ja luuletaja (1966–) *[[Johannes Saal]], eesti maalikunstnik (1913–1964) *[[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1977–) *[[Margus Saal]], eesti füüsikateoreetik (1974–) *[[Astrid Saalbach]], Taani näitekirjanik (1955–) *[[Richard Saaliste]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ning metsavend (1916–1949) *[[Urmas Saaliste]], eesti laskesportlane (1960–) *[[Saalomon]], Iisraeli kuningas (10. sajand eKr) *[[Marie Saame]], eesti alpinist (1989–) *[[Ken Saan]], eesti filmiprodutsent ja ajakirjanik (1976–) *[[Peeter Saan]], eesti dirigent, klarneti- ja saksofonimängija (1959–) *[[Taimo Saan]], eesti matemaatik (1963–) *[[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija (1917–2001) *[[Agu Saar]], eesti füüsik (1942–2020) *[[Ain Saar]] (1968–) *[[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog (1926–2017) *[[Aivo Saar]], eesti füüsik (1937–) *[[Aleksander Saar]], Eesti põllumees ja poliitik (1883–1942) *[[Alviine Saar]], eesti õpetaja (1907–1985) *[[Andrus Saar]], eesti sotsioloog ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Anti Saar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1980–) *[[Ants Saar]], eesti kirjanik (1920–1989) *[[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur (1914–1995) *[[Arno Saar]], eesti fotograaf (1953–2022) *[[Asmu Saar]], eesti geograaf ja loodusteadlane (1931–2003) *[[Berit Saar]], eesti kergejõustiklane (2004–) *[[Bernhard Saar]], eesti tehnikateadlane (1929–1998) *[[Darja Saar]], Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja meediategelane (1980–) *[[Edgar Saar]], eesti etnoloog (1938–) *[[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (1955–2024) *[[Elmar Saar]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1908–1981) *[[Elmar Johannes Saar]], eesti metsateadlane (1901–1947) *[[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]], eesti maadleja (1928–1987) *[[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]], eesti ajakirjanik (1935–2017) *[[Enn Saar]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Ernst Saar]], eesti omavalitsuspoliitik ja ettevõtja (1892–1937) *[[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist (1969–) *[[Felix Saar]], Eesti sõjaväelane (1911–1942) *[[Ferdinand von Saar]], Austria kirjanik (1833–1906) *[[Friedrich Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1904–1942) *[[Getter Saar]], eesti sulgpallur (1992–) *[[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[Hans Saar]], eesti agronoom (1893–1983) *[[Heleri Saar]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Irja Saar]], eesti mükoloog (1973–) *[[Janne Saar]], eesti laulja (1986–) *[[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser (1932–2002) *[[Joosep Saar]], organist, köster, viiulimeister, koolijuhataja ja koorijuht (1837–1910) *[[Juhan Saar]], eesti kirjanik (1929–2007) *[[Jüri Saar]], Eesti poliitik (1946–) *[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], eesti ajakirjanik *[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], eesti kriminoloog (1956–) *[[Jüri Saar (filosoof)|Jüri Saar]], eesti filosoof (1941–1984) *[[Jüri Saar (treener)|Jüri Saar]], eesti jalgpallitreener *[[Kaarel Saar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist (1992–) *[[Kalev Saar]], eesti muusik (1969–) *[[Karl Saar]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Katriin Saar]], Eesti tennisist (2002–) *[[Kersten Saar]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kevin Saar]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Krista Saar (tekstiilikunstnik)|Krista Saar]], eesti tekstiilikunstnik (1945–2021) *[[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane (1894–1972) *[[Kustav Saar]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Leonid Saar]], eesti korv- ja jalgpallur ning jäähokimängija (1913–2010) *[[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane (1895–1980) *[[Maido Saar]], eesti koreograaf ja rahvatantsija (1957–) *[[Maret Saar]], eesti aerobioloog ning aero- ja etnomükoloog (1946–) *[[Margus Saar]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mariann Saar]], eesti laulja (1988–) *[[Marianna Saar]], eesti botaanik (1934–2025) *[[Marika Saar]], Eesti poliitik (1982–) *[[Mart Saar]], eesti helilooja (1882–1963) *[[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik (1980–) *[[Max Emil Saar]], eesti vaimulik (1911–1981) *[[Meeli Saar]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Mikk Saar]], eesti laulja (1980–) *[[Olivia Saar]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1931–2025) *[[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik (1919–2010) *[[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti maalikunstnik(1946–2007) *[[Pille Saar]], eesti pianist ja pedagoog (1961–) *[[Raer Saar]], eesti kontrabassimängija (1978–) *[[Rudolf Saar]], eesti politseiametnik (1868–?) *[[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist (1915–2005) *[[Tanel Saar]], eesti näitleja (1974–) *[[Tanel Saar (jurist)|Tanel Saar]], eesti kohtunik *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik (1979–) *[[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik (1906–1984) *[[Tiiu Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1955–) *[[Tõnu Saar]], eesti näitleja (1944–2022) *[[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (1944–2016) *[[Valeri Saar]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Veera Saar]], eesti kirjanik ja pedagoog (1912–2004) *[[Veikko Saar]], eesti astronoom (1971–1998) *[[Vello Saar]], eesti ettevõtja (1958–2024) *[[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik (1963–) *[[Ülar Saar]], eesti arhitekt (1958–2017) *[[Riho Saard]], eesti kirikuloolane (sündinud 1961) *[[Andrus Saare]], Eesti poliitik (1965–) *[[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1929–2016) *[[Kalev Saare]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Mare Saare]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Tiit Saare]], eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja (1956–) *[[Triina Saare]], eesti kirjanik (1913–2002) *[[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog (1926–2015) *[[Niko Saarela]], soome näitleja (1972–) *[[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur (1988–) *[[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur (2000–) *[[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht (1967–) *[[Richard Saaremets]], eesti vaimulik (1911–2001) *[[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja (1992–) *[[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist (1995–) *[[Rünno Saaremäe]], eesti näitekirjanik ja ajakirjanik (1966–2011) *[[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Liisa Saaremäel]], eesti näitleja (1992–) *[[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent (1981–) *[[Urmo Saareoja]], Eesti riigiametnik, kultuurikorraldaja ja tippjuht (1989–) *[[Ilma Saarepera]], eesti notar (1912–1944) *[[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja (1994–) *[[Indrek Saarepera]], eesti arhitekt (1968–) *[[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (1932–2022) *[[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja, koorijuht ja aktivist Austraalias (1914–2015) *[[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja (1983–) *[[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane (1892–1964) *[[Ernst Saareste]], eesti arst (1892–1944) *[[Juta Saarevet]], Eesti riigiametnik (1978–2022) *[[Meeme Saareväli]], eesti kontrabassist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Henn Saari]], eesti keeleteadlane (1924–1999) *[[Liina Saari]], eesti ooperilaulja (sopran) ja näitleja (1951–) *[[Onni Saari]], soome poksija (sündis 1907) *[[Peeter Saari]], eesti füüsik (1945–) *[[Rami Sa'ari]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1963–) *[[Wimme Saari]], saami muusik (1959–) *[[Kaija Saariaho]], soome helilooja (1952–2023) *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija (1997–) *[[Elfriede Saarik]], eesti tantsija ja näitleja (1916–1983) *[[Heleri Saarik]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja muusikavideote autor (1984–) *[[Annika Saarikko]], Soome poliitik (1983–) *[[Pentti Saarikoski]], soome kirjanik ja tõlkija (1937–1983) *[[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja (1979–) *[[Eero Saarinen]], Soome-USA arhitekt (1910–1961) *[[Eliel Saarinen]], soome arhitekt (1873–1950) *[[Esa Saarinen]], soome filosoof (1953–) *[[Mikko Saarinen]], soome poksija (1946–2022) *[[Veli Saarinen]], soome suusataja (1902–1969) *Rudolf Saaring, eesti skulptor (1904–1992) *[[Tomi Saario]], soome laulja (1992–) *[[Anneli Saaristo]], soome laulja ja näitleja (1949–) *[[Egon Saaristu]], eesti jooksja (1894–1968) *[[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane (1950–) *[[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (1941–2024) *[[Mauri Saarivainio]], Soome endine poksija (1945–) *[[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Martin Saarla]], Eesti sõjaväelane (1900–1972) *[[Maido Saarlas]], eesti tehnikateadlane (1930–) *[[Liina Saarlo]], eesti rahvaluuleteadlane (1974–) *[[Härmo Saarm]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1939–) *[[Ivo Saarma]], eesti günekoloog (1959–) *[[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater (1921–2001) *[[Kaari Saarma]], eesti fotograaf ja molekulaarbioloog (1974–) *[[Lemme Saarma]], eesti balletitantsija (1960–) *[[Mart Saarma]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (1935–2019) *[[Urmas Saarma]], eesti bioloog (1967–) *[[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut (1920–2005) *[[Endel Saarman]], eesti tehnikateadlane (1923–) *[[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja endine poksija (1941–2021) *[[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik (1948–) *[[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik (1939–) *[[Henn Saarmann]], eesti maletaja, sporditegelane, -ajakirjanik ja -ajaloolane (1934–2008) *[[Karl Saarmann]], Eesti riigikohtunik (1893–1948) *[[Virgo Saarmets]], eesti jurist (1978–) *[[Ain Saarna]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1958–) *[[Imre Saarna]], eesti laulja (1976–) *[[Debora Saarnak]], eesti ajakirjanik (2001–) *[[Apollon Saarne]], eesti arst (1906–1975) *[[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur (1908–1986) *[[Andres Saarniit]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Harald Saarniit]], eesti ajaloolane (1925–1997) *[[Ivar-Igor Saarniit]], eesti matemaatik (1940–) *[[Jüri Saarniit]], eesti psühholoog (1951–2003) *[[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog (1942–) *[[Lembit Saarnits]], eesti õigusteadlane (1936–2014) *[[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog (1930–1990) *[[Lembit Saarsalu]], eesti saksofonist ja helilooja (1948–) *[[Katrin Saarsalu-Layachi]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Kurt Saarse]], eesti vaimulik ja teoloog (1909–1942) *[[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog (1939–2024) *[[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (1926–2018) *[[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane (1891–1982) *[[Mart Saarso]], eesti purjetaja (1963–) *[[Bernhard Saarsoo]], eesti arst ja botaanik (1889–1964) *[[Heldur Saarsoo]], eesti õigusteadlane (1931–1997) *[[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog (1968–) *[[Lembit Saarts]], eesti kunstnik (1924–2016) *[[Tõnis Saarts]], eesti politoloog (1978–) *[[Sulev Saarup]], eesti näitleja (1904–1976) *[[Jarkko Saastamoinen]], soome saalihokimängija (1983–) *[[Artur Saat]], eesti viiuldaja (1902–2004) *[[Jaanus Saat]], Eesti omavalitsusjuht (1983–) *[[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist (1900–1977) *[[Luule Saat]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Maksim Saat]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Mari Saat]], eesti kirjanik ja majandusteadlane (1947–) *[[Peeter Saat]], endine eesti poksija (1968–) *[[Toomas Saat]], eesti ihtüoloog (1954–) *[[Lauri Saatpalu]], eesti laulja ja helilooja (1965–) *[[Vello Saatpalu]], eesti purjetaja ja poliitik (1935–2013) *[[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane (1938–) *[[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane (1941–2024) *[[Carlos Saavedra Lamas]], Argentina poliitik (1878–1959) ==Sab== *[[Isak Saba]], saami õpetaja ja poliitik (1875–1921) *[[Şabāḩ]], Liibanoni laulja ja näitleja (1927–2014) *[[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1929–2020) *[[Arõna Sabalenka]], Valgevene tennisist (1998–) *[[Genovaitė Sabaliauskaitė]], leedu balletitantsija ja ballettmeister (1923–2020) *[[Youssouf Sabaly]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Daryl Sabara]], USA näitleja (1992–) *[[Victor de Sabata]], itaalia dirigent ja helilooja (1892–1967) *[[Kazimierz Sabbat]], Poola president eksiilis (1913–1989) *[[August Sabbe]], eesti metsavend (1909–1978) *[[Gilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (1930–2024) *[[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sabellius]], preester ja teoloog *[[Andrus Sabiin]], eesti sõudja (1986–) *[[Sabīkah bint Ibrāhīm Āl Khalīfah]], Bahreini kuninga abikaasa (1948–) *[[Sabinianus]], paavst (suri 606) *[[Georg Friedrich von Sabler]], Eesti keeleteadlane ja ajaloolane (1859–1935) *[[Georg Sabler]], Eesti vaimulik (1700–1740) *[[Georg Sabler (astronoom)|Georg Sabler]], Eesti astronoom (1810–?) *[[Georg Christian Sabler]], Eesti vaimulik (1776–1819) *[[Thomas Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1768–1812) *[[Thomas Sabler]], Eesti vaimulik (1734–1797) *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1799–1877) *[[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1939–1976) *[[Mare Sabolotny]], eesti kirjanik (1990–) *[[Reinhold Sabolotny]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Arvydas Sabonis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Domantas Sabonis]], leedu korvpallur (1996–) *[[Sonia Sabri]], India päritolu Briti tantsija *[[Simão Sabrosa]], portugali jalgpallur (1979–) *[[Raimundus Sabundus]], katalaani õpetlane, meditsiini-, filosoofia- ja teoloogiaõppejõud (?–1436) *[[Nyamko Sabuni]], Rootsi poliitik (1969–) *[[Tuduetso Sabure]], Botswana maletaja (1982–) *[[Eugenijus Sabutis]], Leedu poliitik (1975–) ==Sac== *[[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik (1965–) *[[Roberto Sacasa]], Nicaragua poliitik (1840–1896) *[[Juan Bautista Sacasa]], Nicaragua poliitik (1874–1946) *[[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (1938–2021) *[[Arrigo Sacchi]], itaalia jalgpallitreener (1946–) *[[Louis Sachar]], USA lastekirjanik (1954–) *[[Eugen Sacharias]], eesti arhitekt (1906–2002) *[[Valeryj Sachaščyk]], Valgevene opositsioonipoliitik (1964–) *[[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja (1980–) *[[Nils Bernhard Sachris]], Eesti arst ja tõlkija (1923–2014) *[[Benjamin Sachs]], USA filosoof *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]], Eesti arstiteadlane, numismaatik ja sfragist (1851–1903) *[[Reinhold Sachker]], eesti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, fotograaf (1844–1919) *[[Jeffrey Sachs]], Ameerika Ühendriikide majandustegelane (1954–) *[[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1891–1970) *[[Reinhold Sachse]], Vana-Liivimaa aadlik (16. sajand) *[[Katee Sackhoff]], USA näitleja (1980–) *[[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik (1892–1962) ==Sad== *[[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1930–2008) *[[Aivo Sadam]], eesti näitleja ja muusik (1980–) *[[Marek Sadam]], eesti laulja (1978–) *[[Anwar as-Sādāt]], Egiptuse poliitik (1918–1981) *[[markii de Sade]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1740–1814) *[[Vladimir Sadekov]], Eesti vandeadvokaat (1970–) *[[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur (1991–) *[[Władysław Sadłowski]], poola arhitekt (1869–1940) *[[Mihail Sadoveanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1880–1961) *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]], vene füüsik (1859–1923) *[[Andri Sadovõi]], Ukraina poliitik, avaliku elu tegelane ja ettevõtja (1968–) *[[George Sadowsky]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1936–) *[[Ali Sadpara]], Pakistani alpinist (1976–2021) *[[Hassan Sadpara]], Pakistani alpinist (1963–2016) *[[Sajid Sadpara]], Pakistani alpinist (1998–) *[[Elle-Mall Sadrak]], eesti arst (1988–) ==Sae== *[[August Sae]], Eesti sõjaväelane (1896–1919) *[[Natalia Saealle]], Eesti matemaatik (1976–) *[[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog (1851–1911) *[[Alexis Saelemaekers]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1892–1940) *[[Manuel Blas Antonio Sáenz]], Nicaragua ülemdirektor (1800-?) *[[Ralph Saenz]], USA laulja (1965–) *[[Sæmundr Õpetatu]], islandi ajaloolane (1056–1133) ==Saf== *[[Elif Şafak]], türgi kirjanik (1971–) *[[‘Ādil Safar]], Süüria poliitik (1953–) *[[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt (1902–1969) *[[Aḩmad aş-Şāfī]], Iraagi päritolu kunstnik (1971–) *[[Marat Safin]], tennisist (1980–) *[[Timur Safin]], tatari päritolu Venemaa vehkleja (1992–) *[[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist (1986–) *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja (1985–2009) *[[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1978–) *[[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik (1972–) *[[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1947–2024) *[[Matvei Safonov]], vene jalgpallur (1999–) *[[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur (1999–) *[[Viktor Safronov]], vene astronoom (1917–1999) ==Sag== *[[Liis Sagadi]], eesti arhitekt (1981–) *[[Marius Sagadi]], eesti muusik (1954–2015) *[[Katey Sagal]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1954–) *[[Carl Sagan]], USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist (1934–1996) *[[Dorion Sagan]], USA teaduskirjanik (1959–) *[[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik (1935–2004) *[[Peeter Sagar]], eesti ajakirjanik (1889–1930) *[[Ami Friedrich August Saget]] (1858–1909) *[[Auguste Saget]] (1820–1910) *[[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (1956–2022) *[[Bacary Sagna]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Rait Sagor]], eesti tõstja (1990–) *[[Reimo Sagor]], eesti näitleja (1987–) *[[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (1928–2012) *[[Richard Sagrits]], eesti kunstnik (1910–1968) *[[Evald Sagur]], eesti kunstnik (1922–1987) ==Sah== *[[Hillar Saha]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1899–1981) *[[Louis Saha]], Prantsusmaa jalgpallur (1978–) *[[Mehdī Saḩābī]], Iraani kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1944–2009) *[[Aleksander Saharov]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Liis Saharov]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane (1921–1989) *[[Andrei Sahharov (ajaloolane)]], vene ajaloolane (1930–2019) *[[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane (1915–1994) *[[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja (1983–) *[[Heete Sahkai]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1972–) *[[Anna Sahlene]], rootsi laulja (1976–) *[[Mona Sahlin]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Marshall Sahlins]], Ameerika Ühendriikide kultuuriantropoloog (1930–2021) *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]], baltisaksa arstiteadlane (1789–1848) *[[Johann Jakob Sahmen]], Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane (1700–1769) *[[Joseph August Heinrich Sahmen]], arstiteadlane (1829–1896) *[[Rudolf Ernst Hermann von Sahmen]], Eesti keemik (1876–1945) *[[Elisabet Sahtouris]], USA futuroloog, ärikonsultant ja publitsist (1943–) *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog (1925–1996) ==Sai== *[[Sathya Sai Baba]], India guru *[[Ali Saibou]], Nigeri sõjaväelane ja poliitik (1940–2011) *[[Edward Said]], ameerika kirjanduskriitik (1935–2003) *[[Marija Saidõkulova]], jakuudi balletitantsija ja ballettmeister (1955–) *[[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik (1869–1946) *[[Toni Sailer]], Austria mäesuusataja ja näitleja (1935–2009) *[[Teo Saimre]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane (1914–2007) *[[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane (1914–1987) *[[Trent Sainsbury]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja (1962–) *[[Carlos Sainz juunior]], hispaania vormelisõitja (1994–) *[[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja (1936–) *[[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik (1900–1944) *[[Krahv Saint-Germain]], prantsuse okultist, seikleja ja alkeemik (?–1784) *[[Émile Marco de Saint-Hilaire]], prantsuse kirjanik ja sõjaajaloolane (1796–1887) *[[Konstantin Saint-Hillaire]], zooloog (1866–1941) *[[David Saint-Jacques]], Kanada astrofüüsik ja Kanada Kosmoseagentuuri astronaut (1970–) *[[Camille Saint-Saëns]], prantsuse helilooja *[[Henri de Saint-Simon]], prantsuse filosoof (1769–1825) *[[Charles-Augustin Sainte-Beuve]], prantsuse kirjanduskriitik ja kirjanik (1804–1869) *[[Guy Stair Sainty]], Briti genealoog, heraldik ja kunstikaupmees (1950–) *[[Elsa Saisio]], soome näitleja (1981–) *[[Pirkko Saisio]], Soome kirjanik, näitleja ja režissöör (1949–) *[[Romain Saïss]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni maadleja (1975–2025) ==Saj== *[[Arseni Sajankin]], Eesti poksija ja poksitreener (1947–) *[[Sajath-Nova]], armeenia luuletaja ja ašuug (suri 1795) *[[Martin Sajdik]], Austria diplomaat (1949–) *[[Harjit Sajjan]], India päritolu Kanada poliitik (1970–) ==Sak== *[[Katrin Sak]], eesti biokeemik (1975–) *[[Oleksandr Sak]], Ukraina sõjaväelane *[[Toivo Sak]], Eesti NSV komsomoli- ja muuseumitöötaja (1941–2005) *[[Bukayo Saka]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Shimon Sakaguchi]], jaapani molekulaarbioloog ja immunoloog (1951–) *[[Shigematsu Sakaibara]], Jaapani sõjaväelane (1898–1947) *[[Konstantin Sakajev]], vene maletaja (1974–) *[[Alina Sakalouskaya]], valgevene mandoliinimängija *[[Kyū Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja (1941–1985) *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane (1881–1934) *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija (1969–) *[[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik (1962–) *[[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik (1936–) *[[María Sákkari]], Kreeka tennisist (1995–) *[[Albert Sakkart]], Eesti kommunistliku liikumise tegelane (1909–1938) *[[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane (1956–) *[[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik (1985–) *[[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1939–1993) *[[Tiiu Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Elmar-Oskar Sakkov]], eesti tehnikateadlane (1941–2009) *[[Erik Sakkov]], Eesti ärijuht ja muusik (1967–) *[[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt (1943–) *[[Sven Sakkov]], ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige (1971–) *[[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1942–) *[[Sofía Sakoráfa]], Kreeka poliitik ja endine kergejõustiklane (1957–) *[[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurikorraldaja (1980–) *[[Karl Sakrits]], eesti näitleja ja lavastaja (1989–) *[[Aleksei Saks]], Eesti trompetist (1971–) *[[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], Eesti iluuisutaja (1982–) *[[Artur Saks]], eesti jurist (1910–1982) *[[Edgar Valter Saks]], eesti ajaloolane (1910–1984) *[[Elfriede Saks]], eesti meditsiiniõde ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane *[[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist (1927–2014) *[[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (1943–2015) *[[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (1950–2015) *[[Hans Saks]], eesti päritolu kommunist (1894–1938) *[[Ita Saks]], Eesti tõlkija ja publitsist (1921–2003) *[[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige (1986–) *[[Jane Saks]] (1976–) *[[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1955–) *[[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane (1925–2015) *[[Katrin Saks]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Kertu Saks]], eesti meediateadlane (1971–) *[[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog (1930–2017) *[[Paul Saks]], eesti loomaarstiteadlane (1918–) *[[Rainer Saks]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Reti Saks]], eesti graafik (1960–) *[[Sergei Saks]], Nõukogude sõjaväelane (1889–1938) *[[Tomas Saks]], Läti geoloog *[[Toomas Saks]], eesti füüsikateoreetik (1942–) *[[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]], eesti ujuja ja majandustegelane (1959–) *[[Valdur Saks]], eesti biokeemik (1943–) *[[Valeri Saks]], eesti arhitekt (1925–2013) *[[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur (1966–) *[[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (1950–2024) *[[Arnold Sakson]], eesti poksija ja poksikohtunik (1937–2008) *[[Maire Sakson]], eesti kvaternaarigeoloog (1948–) *[[Tode Sakugawa]], jaapani võitluskunstiõpetaja (1733–1815) *[[Takao Sakurai]], jaapani poksija (1941–2012) ==Sal== *[[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane (1983–) *[[Olha Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur (1992–) *[[Florin Salam]], rumeenia manele-laulja (1979–) *[[Tammām Salām]], Liibanoni poliitik (1945–) *[[Hannu Salama]], soome kirjanik (1936–) *[[Bartosz Salamon]], Poola jalgpallur (1991–) *[[Corso Salani]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1961–2010) *[[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik (1962–) *[[Joseph Salas]], Ameerika Ühendriikide poksija (1903–1987) *[[Hugo Salasoo]], eesti botaanik, farmatseut ja arhivaar (1901–1991) *[[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik (1929–2024) *[[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane (1928–1990) *[[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (1932–) *[[Maksim Salaš]], valgevene korvpallur (1996–) *[[António de Oliveira Salazar]], Portugali poliitik (1889–1970) *[[Ken Salazar]], USA poliitik (1955–) *[[Toñi Salazar]], Hispaania mustlaspäritolu laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Santiago Salcedo]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Valentīns Salcevičs]], läti ehitusinsener (1938–1986) *[[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja (1877–1949) *[[David Saldadze]], gruusia päritolu Usbekistani maadleja (1978–) *[[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane (1790–1876) *[[Dietrich von Saldern]], Sēlpilsi foogt 15. sajandi lõpus *[[Madara Saldovere]], läti näitleja (1984–) *[[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik (1923–2008) *[[Külliki Saldre]], eesti näitleja (1952–) *[[Raivo Saldre]], eesti viievõistleja ja spordimetoodik (1949–2018) *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (1952–2020) *[[Nora Mohd Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1989–) *[[Salem Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1993–) *[[Robert Salem]], eesti keemik (1930–) *[[Georg Saleman]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1597–1657) *[[Joachim Salemann]], eesti vaimulik (1629–1701) *[[Olaus Georg Salenius]], Eesti vaimulik (?–1657) *[[Sabrina Salerno]], itaalia laulja *[[Kaarel Salev]], eesti metsateadlane (1905–1941) *[[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja –ajaloolane (1873–1937) *[[Emilio Salgari]], itaalia kirjanik (1862–1911) *[[Nathan Saliba]], Kanada jalgpallur (2004–) *[[William Saliba]], Prantsusmaa jalgpallur (2001–) *[[Antonio Salieri]], itaalia helilooja ja dirigent (1750–1825) *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]], Jeemeni poliitik (1942–2017) *[[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik (1928–2009) *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]], Iraagi poliitik (1960–) *[[Hasan Salihamidžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur, praegune sporditegelane (1977–) *[[Nurgyul Salimova]], bulgaaria maletaja (2003–) *[[Edgar Salin]], Eesti poliitik (1943–2026) *[[Sasu Salin]], soome korvpallur (1991–) *[[Guillermo Salinas]], Tšiili endine poksija (1938–) *[[Julio Salinas]], Hispaania endine jalgpallur (1962–) *[[Jerome David Salinger]], USA kirjanik (1919–2010) *[[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane (1962–) *[[Harrison Salisbury]], USA ajakirjanik ja ajaloolane (1908–1993) *[[Richard Anthony Salisbury]], Briti botaanik (1761–1829) *[[Joseph Saliste]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur (1999–) *[[Anneli Salk]], eesti psühholoog (1963–) *[[Jonas Salk]], aškenazi juudi päritolu USA ravimiuurija ja viroloog (1914–1995) *[[Macky Sall]], Senegali poliitik (1961–) *[[Roland Sallai]], ungari jalgpallur (1997–) *[[Lise de la Salle]], prantsuse klassikaline pianist (1988–) *[[Ago Saller]], eesti näitleja (1946–1980) *[[Aulis Sallinen]], soome helilooja (1935–) *[[Jere Sallinen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[Jaan Salm]], Eesti füüsik (1937–2022) *[[Jüri-Ott Salm]], eesti looduskaitsja (1976–) *[[Kusti Salm]], Eesti riigiametnik (1984–) *[[Sulev Salm]], eesti muusik, helilooja ja produtsent (1971–2024) *[[Toomas Salm]], eesti sporditegelane (1940–) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1894–1961) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini kroonprints (1969–) *[[Salmanassar V]], Assüüria kuningas (suri 722 eKr) *[[Fərman Salmanov]], aserbaidžaani geoloog (1928–2007) *[[Pärtel Salmar]], Eesti sõjaväelane (1895–1943) *[[Rico Salmela]], Soome mootorrataste võidusõitja (2008–) *[[Olof Salmén]], Soome poliitik (1927–) *[[Aleksi Salmenperä]], Soome filmirežissöör (1973–) *[[Deniss Salmijanov]], Eesti jooksja (1998–) *[[Ilmari Salminen]], soome kergejõustiklane (1902–1986) *[[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht (1976–) *[[Senni Salminen]], soome kergejõustiklane (1996–) *[[Börje Salming]], rootsi jäähokimängija (1951–2022) *[[Krišjānis Salmiņš]], läti näitleja (1971–) *[[Eduard Salmistu]], eesti näitleja (1962–) *[[Voldemārs Salnais]], Läti poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik (1978–) *[[Aulike Salo]], eesti jurist *[[Gasparo di Bertolotti da Salò]], itaalia viiulimeister (1540–1609) *[[Mika Salo]], Soome endine Vormel 1 sõitja (1966–) *[[Vello Salo]], eesti vaimulik ja kirjastaja (1925–2019) *[[Juhani Salokannel]], soome kirjanik (1946–) *[[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat (1940–) *[[Luis Salom]], hispaania mootorrataste võidusõitja (1991–2016) *[[Georg Salomon]], Eesti vaimulik (1756–1787) *[[Mikael Salomon]], Taani filmioperaator (1945–) *[[Jouko Salomäki]], soome maadleja (1962–) *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Esa-Pekka Salonen]], soome dirigent ja helilooja (1958–) *[[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener (1914–1986) *[[Karl Salong]], eesti fotograaf (1908–1942) *[[Mihkel Salong]], eesti klaverimeister (1877–1946) *[[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna (1900–1965) *[[Valeri Salov]], vene maletaja (1964–) *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti muusik *[[Tõnu Sal-Saller]], eesti muusik *[[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], Saksa ordu kõrgmeister (u 1162 – 1239) *[[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane (1885–1946) *[[Samuil Salzmann]], Eesti arstiteadlane (1906–?) *[[Felix Salten]], Austria kirjanik (1869–1945) *[[Susanna M. Salter]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja aktivist (1860–1961) *[[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja antidopingu ekspert (1935–2014) *[[Alexander Philipp von Saltza]], baltisaksa poliitik (1757–1821) *[[Anton Philipp von Saltza]] *[[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (1967–2016) *[[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog (1934–1994) *[[Herbert Salu]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1911–1988) *[[Johannes Salu]], Eesti sõjaväelane (1899–1954) *[[Elmar Salulaht]], eesti näitleja ja laulja (1910–1974) *[[Ants Salum]], eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja -uurija (1923–2012) *[[August Salum]], eesti põllumees, loomaarst ja poliitik (1894–1969) *[[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (1932–2006) *[[Inna Salum]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1921–1997) *[[Juhan Salum]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (1945–2022) *[[Olev Salum]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1960–) *[[Vello Salum]], Eesti vaimulik ja poliitik (1933–2015) *[[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (1921–2006) *[[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane ja vaimulik (1908–1996) *[[Andres Salumets]], eesti bioloog ja biokeemik (1971–) *[[Jaak Salumets]], eesti poliitik, korvpallitreener ja korvpallur (1949–) *[[Thomas Salumets]], eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane (1956–) *[[Vello Salumets]], eesti muusik ja tõlkija (1950–) *[[Aado Salumäe]], eesti mudellendur (1938–) *[[Eduard Salumäe]], eesti vaimulik (1919–1985) *[[Ene Salumäe]], eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht (1967–) *[[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik (1970–) *[[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik (1962–) *[[Jane Salumäe]], eesti maratonijooksja *[[Jens Salumäe]], eesti suusahüppaja *[[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (1960–2015) *[[Tiit Salumäe]], eesti kirikutegelane *[[August Salundi]], Eesti ühiskonnategelane (1907–1974) *[[Mati Salundi]], eesti pedagoogikateadlane (1950–) *[[Aleksander Saluoja]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane (1957–) *[[Malle Salupere]], eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik (1931–2023) *[[Riina Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (1956–) *[[Silvi Salupere]], eesti semiootik *[[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog (1935–2020) *[[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog (1961–) *[[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik (1903–1992) *[[Inga Salurand]], eesti näitleja (1983–) *[[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja (1993–) *[[Piret Saluri]], eesti tõlkija ja diplomaat (1943–) *[[Rein Saluri]], eesti kirjanik ja tõlkija (1939–2023) *[[Anton Saluste]], Eesti sõjaväelane (1904–1969) *[[Henrik Saluste]], eesti põllumees (1894–1942) *[[Kai-Riin Saluste]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane (1930–2020) *[[Liidia Saluste]], Eesti arstiteadlane (1950–) *[[Aarne Saluveer]], eesti koorijuht ja muusik (1959–) *[[Madis Saluveer]], eesti keeleteadlane (1952–) *[[Olev Saluveer]], eesti koolijuht (1949–2025) *[[Jaan Saluvere]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1953–) *[[Pille Saluvere]], eesti alpinist ja arst (1969–) *[[Tiit Saluvere]], eesti füüsik (1939–) *[[Anu Saluäär]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja ja muusik (1917–2008) *[[Kristi Salve]], eesti folklorist (1942–) *[[Marju Salve]], eesti keemik (1942–) *[[Pille Salveste]], eesti vaimulik (1955–2007) *[[Charlot Salwai]], Vanuatu poliitik *[[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor (1717–1776) ==Sam== *[[Salome Samadašvili]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Guilherme Samaia]], Brasiilia võidusõitja (1996–) *[[Juan Antonio Samaranch]], hispaania spordiametnik (1920–2010) *[[Antónis Samarás]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Giórgos Samarás]], kreeka jalgpallur (1985–) *[[Lucas Samaras]], kreeka päritolu USA fotograaf ja installatsioonikunstnik (1936–2024) *[[Spýros Samáras]], kreeka helilooja (1861–1917) *[[Juri Samarin]], vene publitsist ja filosoof (1819–1876) *[[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog (1938–2018) *[[Robert Samarütel]], Eesti jurist ja vanglaülem (1901–1961) *[[Richard Samarüütel]], eesti vallavanem ja põllumees (1892–1942) *[[Anu Samarüütel-Long]], eesti moekunstnik, disainer, illustraator ja ajakirjanik (1966–) *[[Mbwana Ally Samatta]], Tansaania jalgpallur (1992–) *[[Ieva Samauska]], läti luuletaja (1969–) *[[Soluna Samay]], Taani laulja (1990–) *[[N'Diaga Samb]], Senegali kabetaja (1966–) *[[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane (1995–) *[[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Catherine Samba-Panza]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) *[[Dylan Samberg]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1999–) *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik (1958–) *[[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Katja Sambuka]], vene laulja, näitleja, modell ja telesaatejuht (1991–) *[[Mari Samel]], eesti keemik (1950–) *[[Meelik Samel]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Nigulas Samel]], eesti biokeemik (1950–) *[[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane (1978–) *[[Ülo Samlan]], eesti tehnikateadlane ja mäeinsener (1923–1995) *[[Vello Samm]], eesti filmidirektor (1942–2024) *[[Jaanus Samma]], eesti kunstnik (1982–) *[[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja (1912–1978) *[[Alvar Sammal]], eesti kokk (1962–2015) *[[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane (1927–2001) *[[Guido Sammelselg]], eesti ettevõtja ja kunstikoguja (1956–2013) *[[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1928–2019) *[[Siim-Tanel Sammelselg]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Väino Sammelselg]], eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane (1949–) *[[Alfred Sammet]], eesti konstaabel ja kultuuritegelane (1908–1941) *[[Jaak Sammet]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Paul Sammet]], Eesti politseinik (1910–1989) *[[Indrek Sammul]], eesti näitleja (1972–) *[[Jaan Sammul]], eesti näitleja (1917–1983) *[[Jüri Sammul]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Marek Sammul]], eesti bioloog (1973–) *[[Frans Sammut]], Malta kirjanik (1945–2011) *[[Samo]], Samo riigi valitseja (7. sajand) *[[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik (1918–1992) *[[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja (1947–1999) *[[Aleksandr Samoilo]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1869–1963) *[[David Samoilov]], vene luuletaja ja tõlkija (1920–1990) *[[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (1912–2006) *[[Vladimir Samoilov]], vene näitleja (1924–1999) *[[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja (1934–2014) *[[Georg Samolevski]], Eesti tehnikateadlane (1922–1982) *[[Dionissi Samon]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1950) *[[Vladimir Samon]], Eesti sõjaväelane (1900–1970) *[[Kalli Samorodni]], eesti sõudja (1974–) *[[Mark Samorukov]], Eesti jäähokimängija (1989–) *[[Ago Samoson]], eesti füüsik (1955–) *[[Britt Samoson]], eesti moekunstnik (1982–) *[[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[César Sampaio]], Brasiilia jalgpallur *[[Jorge Sampaio]], Portugali poliitik (1939–2021) *[[Jorge Sampaoli]], Argentina endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1960–) *[[José Luis Sampedro]], Hispaania majandusteadlane ja kirjanik (1917–2013) *[[Pete Sampras]], USA tennisist (1971–) *[[Fiona Sampson]], inglise poeet ja keelefilosoof (sündinud 1963) *[[Julia Sampson Hayward]], USA tennisist (1934–2011) *[[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (1932–2015) *[[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik (1933–2006) *[[Hermann Samson]], Liivimaa vaimulik (1579–1643) *[[Ilja Samsonov]], vene jäähokimängija (1997–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Samsonov]], zooloog (1877–1920) *[[Timofei Samsonov]], nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku juhtivtöötaja (1888–1956) *[[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (1936–2024) *[[Nadežda Samsonova]], vene teatri- ja filminäitleja (1924–2010) *[[Evelin Samuel]], eesti laulja (1975–) *[[Anders Samuelsen]], Taani poliitik (1967–) *[[Paul Samuelson]], USA majandusteadlane (1915–2009) *[[Robert J. Samuelson]], Ameerika Ühendriikide konservatiivne ajakirjanik (1945–2025) *[[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (1934–2024) *[[Emma Samuelsson]], rootsi epeevehkleja (1988–) *[[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja (1997–) *[[Anna Samuil]], Venemaa laulja (1976–) *[[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja (1979–) ==San== *[[San Holo]] (Sander van Dijck), hollandi DJ, helilooja, muusik ja produtsent (1990–) *[[Daniel Sanabria]], Paraguay endine jalgpallur (1977–) *[[Ivo Sanader]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1969–) *[[Constantin Sănătescu]], Rumeenia poliitik (1885–1947) *[[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (1926–2012) *[[Eunice Sanborn]], USA ülipikaealine (1896–2011) *[[Giovanni Felice Sances]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1679) *[[Alexis Sánchez]], Tšiili jalgpallur (1988–) *[[Carlos Andrés Sánchez]], Uruguay jalgpallur (1984–) *[[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi tõkkejooksja (1977–) *[[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[José Enrique Sánchez]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Oswaldo Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1973–) *[[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik (1972–) *[[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Salvador Sánchez Cerén]], El Salvadori poliitik (1944–) *[[Eduardo Sánchez González]], Kuuba arvutiteadlane ja keeletehnoloog (1995–) *[[Fidel Sánchez Hernández]], El Salvadori poliitik (1917–2003) *[[Víctor Sánchez Mata]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist (1971–) *[[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1977–) *[[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur (2000–) *[[George Sand]], prantsuse kirjanik (1804–1876) *[[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (1968–2024) *[[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ja teadlane (1972–) *[[Per Sandberg]], Norra poliitik (1960–) *[[Tom Sandberg]], Norra kahevõistleja (1955–) *[[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra kunstnik ja fotograaf (1953–2014) *[[Martin Sandberger]], Saksamaa sõjaväelane (1911–2010) *[[Henrik Sandblad]], rootsi idee- ja teadusajaloolane (1912–1991) *[[Johan August Sandels]], Rootsi sõjaväelane (1764–1831) *[[Einar Sanden]], eesti kirjanik (1932–2007) *[[Molly Sandén]], rootsi laulja (1992) *[[Anne Sander]], eesti nahakunstnik (1942–2023) *[[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog (1953–) *[[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (1923–2016) *[[Heldur Sander]], eesti loodusgeograaf, dendroloog ja maastikuökoloog (1946–) *[[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik (1977-) *[[Maris Sander]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, kirjanik ja dirigent (1967–) *[[Otto Sander]], saksa näitleja (1941–2013) *[[Ove Sander]], eesti vaimulik (1970–) *[[Priit Sander]], eesti majandusteadlane (1973–) *[[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (1945–2025) *[[Siimon Sander]], eesti ettevõtja (1995–) *[[Tõnis Sander]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1887–1914) *[[Bernie Sanders]], USA poliitik (1941–) *[[Christoph Sanders]], USA filminäitleja (1988–) *[[Harland Sanders]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1890–1980) *[[Joann Sanders]], usuteadlane (1857–1951) *[[John Sanders (filosoof)|John Sanders]], USA filosoof *[[Patrick Sanders]], Briti sõjaväelane (1966–) *[[William Sanderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andreas Sandhagen]], Eesti ajaloolane ja politoloog (1612–1657) *[[Harnaaz Sandhu]], India modell ja iluduskuninganna, 2021. aasta [[Miss Universum]] võitja (2000–) *[[Rasmus Sandin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Augusto César Sandino]], Nicaragua poliitik (1895–1934) *[[Erik Sandla]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1961–) *[[Adam Sandler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja filmiprodutsent (1966–) *[[Rickard Sandler]], Rootsi poliitik (1884–1964) *[[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1950–2026) *[[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (1948–2007) *[[Brian Sandoval]], USA poliitik (1963–) *[[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja (1974–) *[[José León Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1789–1854) *[[Eugen Sandow]], saksa kulturist (1867–1925) *[[Tiiu Sandrak]], eesti tõlkija, toimetaja ja kultuurikorraldaja (1958–) *[[Alex Sandro]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Helmuth Sandström]], Eesti geofüüsik ja okeanograaf (1931–) *[[Maia Sandu]], Moldova poliitik ja riigitegelane (1972–) *[[Harjo Sandur]], eesti metsateadlane (1910–1949) *[[Justin Sane]], USA muusik (1973–) *[[Viktor Sanejev]], kolmikhüppaja (1945–2022) *[[Netiporn Sanesangkhom]], tai antimonarhistlik aktivist (1995–2024) *[[David Sanford]], USA päritolu filosoof (1937–2022) *[[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[Joel Sang]], eesti kirjanik ja kirjastaja *[[Anno von Sangerhausen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister *[[Alexander Sangernebo]], eesti päritolu ameerika kujur (1856–1930) *[[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik (1971–) *[[Johannes Sangnes]], Skandinaavia ettevõtja (1957–) *[[Evelyn Sanguinetti]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1970–) *[[Julio Sanguinetti]], Uruguay poliitik (1936–) *[[Artur Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1965–) *[[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1947–2012) *[[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja (1989–) *[[Ferdinand Sannamees]], eesti skulptor (1895–1963) *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]], Gambia naispoliitik *[[Jan Tore Sanner]], Norra poliitik (1965–) *[[Sanni]], soome laulja (1993–) *[[Aleksander Sannik]], eesti jõumees (1883–1947) *[[Jakov Sannikov]], vene kütt ja Uus-Siberi saarte uurija (sündis 1780) *[[Hiroko Sano]], Jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur (2000–) *[[Rihei Sano]], Jaapani jalgpallur (1912–1992) *[[Tōru Sano]], Jaapani endine jalgpallur (1963–) *[[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur (1984–) *[[Charles Henri Sanson]], Pariisi timukas (1739–1806) *[[Jacopo Sansovino]], itaalia arhitekt ja skulptor (1486–1570) *[[Roque Santa Cruz]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Carlos Santana]], Mehhikost pärit USA kitarrist (1947–) *[[Luan Santana]], Brasiilia laulja (1991–) *[[Federico Santander]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Gustavo Santaolalla]], Argentina helilooja, muusik ja filmiprodutsent (1952–) *[[Antonio Sant'Elia]], itaalia arhitekt (1888–1916) *[[Jacques Santer]], Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik (1937–) *[[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik (1651–1717) *[[Giovanni Santi]], Itaalia maalikunstnik ja sisekujundaja (1435–1494) *[[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija (1971–) *[[Gustav Moritz Santo]], ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane (1802–1856) *[[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (1959–) *[[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur (2004–) *[[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija (1975–) *[[Douglas Santos]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik (1951–) *[[Victor Hugo dos Santos de Sá]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Augusto Santos Silva]], Portugali poliitik (1956–) *[[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane (1901–1954) ==Sap== *[[Arved Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1933–2021) *[[Lili Sapar]], eesti astrofüüsik (1947–) *[[Arvi Sapas]], eesti motosportlane (1947–2007) *[[Jaak Sapas]], eesti tantsija ja koreograaf (1979–) *[[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik (1952–) *[[Edward Sapir]], ameerika keeleteadlane (1884–1939) *[[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane (1954–) *[[Andrzej Sapkowski]], poola ulmekirjanik (1948–) *[[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija (1980–) *[[Gabe Saporta]], Uruguay muusik (1979–) *[[Oleg Sapožnin]], Eesti spordi- ja kultuuritegelane (1931–2014) *[[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik (1906–1996) *[[Sappho]], vanakreeka poetess ja pedagoog (7.–6. sajand eKr) *[[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Juri Saprõkin]], vene ajaloolane (1913–1998) *[[Gennadi Sapunov]], Nõukogude Liidu maadleja ja treener (1938–2023) ==Sar== *[[Edwin van der Sar]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Claudio Saracini]], itaalia varabaroki helilooja, lautomängija ja laulja (1586–1630) *[[Sarah, Yorki hertsoginna]] (1959–) *[[Ivan Sarailiev]] (1887–1969), bulgaaria filosoof *[[Ebba Saral]], eesti käsitööõpetaja ja-edendaja ning Eesti Naiskodukaitse tegelane (1890–1942) *[[Karl Saral]], Eesti loomaarstiteadlane ja poliitik (1880–1942) *[[José Saramago]], portugali kirjanik (1922–2010) *[[Jussi Saramo]], Soome poliitik (1979–) *[[Aleksejs Saramotins]], Läti jalgrattur (1982–) *[[Aleksei Sarana]], vene maletaja (2000–) *[[Inga Sarand]], eesti mikrobioloog (1966–) *[[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog (1937–2012) *[[Susan Sarandon]], USA näitleja ja aktivist (1946–) *[[Aavo Sarap]], eesti jalgpallitreener *[[Carl Sarap]], kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf (1892–1942) *[[Ene Sarap]], eesti õpetaja (1958–2014) *[[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (1945–2019) *[[Tõnis Sarap]], eesti laulja ja dirgent (2001–) *[[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik (1965–) *[[Peep Sarapik]], helilooja ja koorijuht (1949–1994) *[[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane (1961–) *[[Janek Sarapson]], eesti näitleja (1972–2026) *[[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1978–) *[[Ortvin Sarapu]], eesti päritolu Uus-Meremaa maletaja (1924–1999) *[[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1971–) *[[Aleksander Sarapuu]], eesti laulja (1941–2009) *[[Andres Sarapuu]], eesti vangla-ajaloo uurija ja endine vang (1978–) *[[Arne Sarapuu]], eesti alpinist (1950–) *[[Arvo Sarapuu]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–2020) *[[August Sarapuu]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1891–1957) *[[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht (1979–) *[[Heidi Sarapuu]], eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor (1944–) *[[Hille Sarapuu]], eesti sportlane (1937–) *[[Jaak Sarapuu]], eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja (1939–) *[[Jaan Sarapuu]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1933–2024) *[[Johannes Sarapuu]], eesti agronoom (1931–2008) *[[Kersti Sarapuu]], eesti poliitik (1954–) *[[Lembit Sarapuu]], eesti kunstnik (1930–2024) *[[Linda Sarapuu]], eesti raamatukogundustegelane (1942–2022) *[[Silver Sarapuu]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (1944–2021) *[[Pablo Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja (1844–1908) *[[Jukka-Pekka Saraste]], soome dirigent (1956–) *[[Markku Sarasto]], Soome endine poksija (1962–) *[[Kadõrbek Sarbajev]], Kõrgõzstani diplomaat (1966–) *[[Daciana Sârbu]], Rumeenia poliitik (1977–) *[[Philippe Sarde]], prantsuse filmihelilooja (1948–) *[[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat (1906–1971) *[[Peet Sarepera]], eesti notar (1873–1936) *[[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik (1872–1938) *[[Helmut Saretok]], eesti päritolu Vene kergejõustiklane (1898–1971) *[[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Thomas Sargent]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1943–) *[[Sargon]], Akadi riigi rajaja *[[Sargon II]], Assüüria kuningas (722–705 eKr) *[[Armen Sargsjan]], Armeenia füüsik, arvutiteadlane, diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Serž Sargsjan]], Armeenia poliitik (1954–) *[[Tigran Sargsjan]], Armeenia poliitik (1960–) *[[Erich Hugo Sari]], tehnikateadlane (1888–1946) *[[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik (1963–) *[[Mauri Sariola]], soome kirjanik (1924–1985) *[[Martiros Sarjan]], armeenia kunstnik (1880–1972) *[[Aarne Sarjas]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja (1901–1984) *[[Hanna Sarkkinen]], Soome poliitik (1988–) *[[Sampo Sarkola]], soome näitleja (1978–) *[[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[András Sárközy]], ungari matemaatik (1941–) *[[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (1944–2020) *[[Henn Sarmiste]], Eesti sõjaväelane (1897–1947) *[[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (1951–2021) *[[Kaia Sarnet]], eesti riigiametnik (1963–) *[[Kristel Sarnet]] eesti näitleja (1969–) *[[Rainer Sarnet]], eesti režissöör (1969–) *[[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane (1968–) *[[Ken Saro-Wiwa]], nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist (1941–1995) *[[Anastassija Sarokina]], valgevene maletegelane ja maletaja (1980–) *[[Juuse Saros]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Zoltan Sarosy]], Kanada ja Ungari maletaja (1906–2017) *[[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur (1998–) *[[Pape Matar Sarr]], Senegali jalgpallur (2002–) *[[Birgit Sarrap]], eesti laulja (1988–) *[[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Cyprien Sarrazin]], Prantsusmaa mäesuusataja (1994–) *[[Thilo Sarrazin]], Saksamaa poliitik ja majandustegelane (1945–) *[[Nathalie Sarraute]], prantsuse kirjanik ja jurist (1900–1999) *[[Andres Sarri]], eesti insener ja tippjuht (1958–2011) *[[Gustav Sarri]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1921–1997) *[[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–2025) *[[Andrea del Sarto]], itaalia kunstnik (suri 1531) *[[Francesco Sartori]], itaalia helilooja, pianist ja trompetist (1957–) *[[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane (1797–1859) *[[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1915–1980) *[[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik (1929–2022) *[[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane (1945–) *[[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (1921–2008) *[[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1920–2011) *[[Henn Sarv]], eesti arvutikoolitaja (1955–) *[[‎Heno Sarv]], eesti etnoloog (1954–2010) *[[Jaan Sarv]], eesti matemaatik (1877–1954) *[[Jaan Sarv (agronoom)|Jaan Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1922–1991) *[[Jaan Sarv (rahvamuusikateadlane)|Jaan Sarv]], eesti rahvamuusikateadlane (1941-1988) *[[Jaan Sarv (muusik)|Jaan Sarv]], eesti muusik *[[Juhan Sarv]], Eesti jurist (1980–) *[[Krista Sarv]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1974–) *[[Kristjan Sarv]], eesti näitleja (1979–) *[[Lembit Sarv]], eesti geoloog (1927–2012) *[[Mall Sarv]], eesti klaverikunstnik ja -õpetaja, muusikakriitik ja tõlkija (1918–2002) *[[Margaret Sarv]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Margit Sarv]], eesti jurist (1975–) *[[Mari Sarv]], eesti folklorist (1972–) *[[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (1951–2018) *[[Paul Sarv]], eesti kontrabassimängija ja muusikapedagoog (1916–2005) *[[Priit Sarv]], eesti füüsik (1962–) *[[Robert Sarv]], eesti vandeadvokaat (1987–) *[[Tõnn Sarv]], eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja (1949–2025) *[[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik (1960–) *[[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik (1948–) ==Sas== *[[Ukyo Sasahara]], jaapani võidusõitja (1996–) *[[Masanao Sasaki]], Jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Jüri Sasi]], Eesti haridustegelane, koolijuht ja poliitik (1954–) *[[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja õppejõud (1949–) *[[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (1952–2025) *[[Lennart Sasi]], eesti tehnikateadlane (1935–2011) *[[Jüri Saska]], Eesti mereväelane (1974–) *[[Wilhelm Sasnal]], poola kunstnik (1972–) *[[Anatoli Sass]], Nõukogude Liidu sõudja (1935–2023) *[[Benjamin Sass]], Eesti vaimulik (1725–1791) *[[Eduard von Sass]], baltisaksa päritolu Saksa sõjaväelane (1900–1946) *[[Friedrich von Sass]], Saaremaa maanõunik (suri 1689) *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]], baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal (1857–1909) *[[Hermann Sasse]], saksa vaimulik ja teoloog (1895–1976) *[[Voldemar Sassi]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1899–1941) *[[Will Sasso]], Kanada näitleja (1975–) *[[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1956–2022) *[[Donald Sassoon]], Suurbritannia ajaloolane (1946–) *[[Denis Sassou-Nguesso]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–) ==Saš== *[[Evelina Sašenko]], leedu laulja (1987–) ==Saz== *[[Vladimir Sazonov]], Eesti assürioloog (1979–) *[[Nikolai Sazõkin]], NSV Liidu riigitegelane (1910–1985) ==Sat== *[[Michael Sata]], Sambia poliitik (1937–2014) *[[Jevgeni Satanovski]], vene majandusteadlane ja orientalist (1959–) *[[Erik Satie]], prantsuse helilooja (1866–1925) *[[Virginia Satir]], ameerika pereterapeut (1916–1988) *[[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik (1901–1975) *[[Kentaro Sato]], jaapani päritolu USA helilooja ja dirigent (1981–) *[[Katsuhiko Satō]], jaapani füüsik (1945–) *[[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja (1977–) *[[Yūto Satō]], Jaapani jalgpallur (1982–) *[[Arto Satonen]], Soome poliitik (1966–) *[[Tomáš Satoranský]], tšehhi korvpallur (1991–) *[[Aleks Sats]], eesti lavastaja ja näitleja (1914–1992) *[[Rene Satsi]], eesti turismiettevõtja ja reisikirjanik (1975–) *[[Džantörö Satõbaldijev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Kailash Satyarthi]], India laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu võitleja (1954–) ==Sau== *[[Olev Sau]], eesti helilooja ja koorijuht (1929–2015) *[[Carlos Saucedo]], Boliivia jalgpallur (1979–) *[[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Grégoire Saucy]], Šveitsi autosportlane (1999–) *[[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1902–1969) *[[Algirdas Saudargas]], Leedu poliitik (1948–) *[[Jan Saudek]], tšehhi fotograaf ja maalikunstnik (1935–) *[[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener (1972–) *[[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane (1906–1943) *[[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Leo Sauemägi]], eesti arstiteadlane, pulmonoloog (1928–1987) *[[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane (1881–1927) *[[Peet Sauer]], eesti usuliikumise tegelane ja jutlustaja (1857–1924) *[[Rudolf Harald Sauerbrei]], Eesti vaimulik (1908–1976) *[[Artur Saueselg]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Heidenricus Saujerve]], Tartu vasall (surnud 1460) *[[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat ja konsul (1908–1976) *[[Katrin Saukas]], eesti näitleja (1958–) *[[Liisa Saukas]], eesti õpetaja (1906–1997) *[[Arvo Sauks]], eesti psühhiaater Kanadas (1920–2014) *[[Karl-Feliks Sauks]], eesti majandusteadlane (1915–1983) *[[Bruno Saul]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2022) *[[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1966) *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], Eesti poliitik (1866–1954) *[[Linda Saul]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1907–1997) *[[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (1932–2014) *[[Vello Saul]], eesti advokaat (1903–1963) *[[Maarja Saulep]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Margit Saulep]], eesti ooperilaulja (1968–) *[[Reinhold Saulmann]], eesti jooksja, jääpallur ja sporditegelane (1895–1936) *[[Samuel Saulus]], eesti flötist (1933–1990) *[[Annie Saumont]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (1927–2017) *[[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja (1958–) *[[Hermann Sauppe]], saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik (1809–1893) *[[Matti Sauramo]], soome geoloog (1889–1958) *[[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattur (1976–) *[[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane ja semiootik (1857–1913) *[[Henri de Saussure]], Šveitsi entomoloog ja mineraloog (1829–1905) *[[Horace Bénédict de Saussure]], Genfi loodusteadlane (1740–1799) *[[Nicolas Théodore de Saussure]], Šveitsi loodusteadlane (1767–1845) *[[Peeter Sauter]], eesti kirjanik (1962–) *[[Ralf Sauter]], eesti filmikriitik ja -blogija (1991–) *[[Marcelino Sanz de Sautuola]], harrastusarheoloog *[[Stephen Sauvestre]], prantsuse arhitekt (1847–1919) ==Sav== *[[Claudius Sava]], rumeenia jalgpallur (1951–2011) *[[Aminata Savadogo]], läti laulja (1993–) *[[Demba Savage]], Gambia jalgpallur (1988–) *[[Randy Savage]], USA maadleja (1952–2011) *[[Rick Savage]], Briti muusik (1960–) *[[David Savan]], USA filosoof ja semiootik (1916–1992) *[[Larissa Savankova]], Eesti näitleja (1965–) *[[Doug Savant]], USA filminäitleja (1964–) *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Charles Savarin]], Dominica poliitik (1943–) *[[Jefferson Savarino]], Venezuela jalgpallur (1996–) *[[Félix Savart]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1791–1841) *[[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]], arstiteadlane (1860–1933) *[[Maria Saveljeva]], Eesti lauahokimängija ja treener (1997–) *[[Björn Savén]], rootsi ettevõtja ja investor (1950–) *[[Thomas Savery]], inglise leiutaja ja insener (u 1650–1715) *[[Gaetano Savi]], itaalia botaanik (1769–1844) *[[Konstantin Savi]], eesti laulja ja näitleja (1894–1943) *[[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik *[[Ain Saviauk]], Eesti lavastaja ja poliitik (1964–) *[[Ell Saviauk]], eesti klaveriõpetaja (1934–2017) *[[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Teet Saviauk]], eesti muusik (1963–2009) *[[Lukas Savickas]], Leedu poliitik (1990–) *[[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur (1991–) *[[Maris Savik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Oskar Savik]], Austraalia ja Eesti aednik ja aiandustegelane (1890–1985) *[[Jimmy Savile]], inglise meediapersoon ja DJ (1926–2011) *[[Aleksandr Savin]], vene fotograaf ja vikipedist (?–) *[[Veli-Matti Savinainen]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Boriss Savinkov]], terrorist ja poliitik (1879–1925) *[[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Edgar Savisaar]], eesti poliitik (1950–2022) *[[Erki Savisaar]], eesti poliitik, ettevõtja (1978–) *[[Maria Savisaar]], eesti poliitik (1981–) *[[Remo Savisaar]], eesti fotograaf (1978–) *[[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik (1962–2009) *[[Lehte Savitskaja]], eesti hüdrogeoloog (1936–) *[[Artjom Savitski]], eesti laulja (1992–) *[[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik (1844–1905) *[[Aleksei Savitš]], astronoom (1811–1883) *[[Vassili Savka]], Eesti kurjategija *[[Hannu Savola]], soome ajakirjanik (1949–2007) *[[Erkki Savolainen]], soome poksija *[[Janek Savolainen]], eesti tantsija, koreograaf ja lavastaja (1978–) *[[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja (1940–2005) *[[Girolamo Savonarola]], preester, Firenze poliitik (1452–1498) *[[Grigori Savonenkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1975) *[[Aleksei Savrassov]], vene maalikunstnik (1830–1897) *[[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik-multiplikaator (1924–2011) *[[Andrei Savtšenko]], valgevene laulja *[[Olena Savtšenko]], ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja (1984–) *[[Irina Savuskan]], Ukraina karaiimi päritolu Eesti näitleja (1905–1984) *[[Jaak Savvi]], eesti ujuja (1980–) *[[Afanassi Savvin]], jakuudi haridustegelane (1986–) *[[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja (1936–2011) *[[Grigori Savvinov]], jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog (1957–) *[[Dmitri Savvinov]], jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog (1932–2018) *[[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija (1985–) ==Saw== *[[Erika Sawajiri]], jaapani filminäitleja, laulja ja fotomodell (1986–) *[[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja (1994–) ==Sax== *[[Adolphe Sax]], Belgia muusik ja pillimeister (1814–1894) *[[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gota Bragança]] (1907–1995) *[[Saxo Grammaticus]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat (1920–2003) ==Say== *[[Jean-Baptiste Say]], prantsuse majandusteadlane (1767–1832) *[[Sayako]], Jaapani printsess (1969–) *[[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik (1981–) *[[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf (1992–2017) *[[Muḩammad al-Sayed]], Katari maletaja (1981–) *[[Dorothy L. Sayers]], inglise proosakirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija (1893–1957) *[[Eberhard von Sayn]], Liivi ordumeister 1251/1253-1254 *[[Nūrā as-Sayyid]], Egiptuse jooksja (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sa, Biograafiad]] natvlgm7dfgwvwlz2izrhr4ptsvbb6g 0 257835 7193777 7184330 2026-07-16T10:17:50Z Kuriuss 38125 7193777 wikitext text/x-wiki [[Fail:Egon Nuter, teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja (2024).jpg|pisi|Egon Nuter 2024. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>|289x289px]] [[Fail:Egon Nuter 1993.jpg|pisi|Egon Nuter 1993. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>|266x266px]] '''Egon Nuter''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]] ja [[lavastaja]]. Ta on tuntud eeskätt komöödianäitlejana, kes sai eriti populaarseks 1990. aastatel, kui ta hakkas teatrilavastustes ja estraadil kehastama ja parodeerima [[Eesti president|president]] [[Lennart Meri|Lennart Merd]]. [[Eesti Televisioon]]i telesarjas "[[Õnne 13]]" on Nuter mänginud ligi 30 aastat (1996. aastast tänini) Kergese Jürkat. == Elukäik == Egon Nuter on lõpetanud [[1973]]. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i. Keskkoolis õppis ta süvendatult helitehnikat ja hiljem omandas kitsasfilmi kinomehaaniku kutse. Seejärel töötas ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tehnilises teenistuses ning õppis töö kõrvalt TPI mehaanikateaduskonnas masinaehituse tehnoloogiat.<ref>Imbi Jeletsky. [https://www.videvik.ee/513/nuter.html Komödiandi imelik maailm] Videvik, 2000.</ref> [[1980]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] näitejuhtimise erialal.<ref name="kino-teatr">[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/sov/5702/bio/ Эгон Нутер]</ref> Aastatel [[1981]]–[[2002]] oli Nuter [[Vanalinnastuudio]] näitleja.<ref name="kino-teatr"/> 2002. aastast oli ta vabakutseline näitleja ning töötas mittekoosseisulisena [[Endla (teater)|Endla teatris]], [[Kuressaare Linnateater|Kuressaare Linnateatris]] jm.<ref name="kino-teatr"/> Kui Vanalinnastuudio reorganiseeriti teatriks [[NO99]], asutas [[Eino Baskin]] [[2005]]. aasta märtsis [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatri]], millega andis tööd 14 näitlejale, kes pärast Vanalinnastuudio reorganiseerimist töötuks jäid, sealhulgas Nuterile. <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 352</ref> [[2019]]. aastast on Egon Nuter [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitleja.<ref> [https://linnateater.ee/person/egon-nuter/ Egon Nuteri tutvustus] Linnateatri kodulehel. Vaadatud 28.03.2025.</ref> 2025. aasta märtsi seisuga on ta Linnateatri vanim näitleja.<ref>Keilit Bauer. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120364902/egon-nuter-olen-vanuses-kus-monikord-tunduvad-ka-keskealised-daamid-noorena Egon Nuter: olen vanuses, kus mõnikord tunduvad ka keskealised daamid noorena] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.03.2025.</ref> == Looming == Nuter on mänginud filmides "[[Nipernaadi]]", "Привет с фронта", "Государственная границa",<ref name="kino-teatr"/> "[[Kahe kodu ballaad]]", "[[Hundiseaduse aegu]]", "[[Surmatants (film)|Surmatants]]", "[[Tulivesi]]", "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]", "Слеза Князя тьмы", "[[Minu Leninid]]", "[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]", "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]", "[[Georg (film)|Georg]]", "[[Rohelised kassid]]", "[[Teisel pool]]", "[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]", "[[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]]", "[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]", "[[Must auk (film)|Must auk]]" jne. Ta on mänginud telelavastustes "Tuleb tuttav ette" (1980), "Pildikesi Paunverest" (1986), "Kummaline missis Savage" (1990). [[Eesti Televisioon]]i telesarjas "[[Õnne 13]]" on Nuter mänginud ligi 30 aastat (1996. aastast tänini) Kergese Jürkat. Ta on naerutanud rahvast ETV huumorisarjades "Kahe sõbra lood" (1992–1993), "Abistav käsi" (2004), "[[Hajameelselt abielus]]" (2005–2009), "Kõverpeegli klassikat" (2007), "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]", "EnsV (Eesti, nüüd siis Vabariik)" jpt, aga ka [[Kanal 2]] sketšisaates "[[Wigla show]]". Ta on näidelnud ka telesarjades "Riigipiir", "[[Tuulepealne maa]]", "[[Ment]]", "[[Oli, mis oli]]", "[[Kelgukoerad]]", "[[Ühikarotid]]", "[[Kartulid ja apelsinid]]", "[[Teine võimalus]]", "[[Von Fock]]" jm. Soome draamasarjas "Minu mehe naine" (2022) on tal soomekeelne roll Peetrina.<ref>[https://eestinen.fi/2022/01/soomes-hakkas-jooksma-uus-seriaal-kus-teema-on-eesti-soome-ja-kaasa-loovad-ka-eesti-naitlejad/ Soomes hakkas jooksma uus seriaal, kus teema on Eesti-Soome ja kaasa löövad ka Eesti näitlejad] Eestinen.fi, 10.01.2022.</ref> [[Fail:Egon Nuter, teatri- ja filminäitleja 2000.jpg|pisi|Egon Nuter 2000. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>|263x263px]] ===Lennart Mere kehastajana=== Teatud välise sarnasuse tõttu on ta pidanud aastakümneid imiteerima või parodeerima president [[Lennart Meri|Lennart Merd]]. Egon Nuterile palju tuntust ja rahva armastust toonud libapresidendi roll kasvas välja Vanalinnastuudio lavastusest “Prügikast ehk Alguse asi”, mis esietendus 1993. aasta jaanuaris. Sellele järgnesid Nuteri etteasted estraadilavadel ja telesaadetes. Tema kehastatud libapresidenti, keda hüüti sageli Lennu-taaduks, sai rahvas näha nii väiksematel avamispidudel kui ka meelelahutuslikel aastapäevaballidel.<ref name="nuter-mind">[https://menu.err.ee/692780/nuter-mind-ikka-seostatakse-meri-rolliga-aga-ega-ma-vastu-ka-ei-voitle Nuter: mind ikka seostatakse Meri rolliga, aga ega ma vastu ka ei võitle] ERR Menu, 29.03.2018.</ref><ref>Krista Taim. [https://www.ohtuleht.ee/102902/meri-kutsus-oma-teisiku-vastuvotule Meri kutsus oma teisiku vastuvõtule] Õhtuleht.ee, 22.02.2001.</ref> Lisaks on ta lugenud [[Vikerraadio]] tarbeks linti [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]] raamatul "Rahvusvaheline mees" põhineva järjejutu, mis vestab Merist välisministrina.<ref>Rainer Kerge. [http://ohtuleht.ee/melu/695564/egon-nuter-ehk-lennu-taadu-pohieesmark-on-saada-aru-kuidas-on-maailm-tehtud-ega-nuustakul-tapselt-aima-mis-muljal-toimub-ja-on Egon Nuter ehk Lennu-taadu: "Põhieesmärk on saada aru, kuidas on maailm tehtud. Ega Nuustakul täpselt aima, mis muljal toimub ja on] Õhtuleht.ee, 23.09.2015.</ref> Lennart Merd kehastas ta juba põhjalikumalt ja ülimenukalt [[Andrus Kivirähk]]i näidendi põhjal loodud teatrilavastuses "[[Meri ja Orav]]" (2009).<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/meri-ja-orav Lavastus "Meri ja Orav"] [[Eesti Televisioon]] (2009).</ref> Lennart Mere rollis oli ta ka Heidi Sarapuu lavastuses "Lennud" (2017).<ref>[https://menu.err.ee/591366/egon-nuter-lavastusest-lennud-lennart-meri-kehastamisel-ei-vea-uksi-valja Egon Nuter lavastusest "Lennud": Lennart Meri kehastamisel ei vea üksi välja] ERR Kultuur, 22.04.2017.</ref> {{Tsitaat|Ta [Lennart Meri] ükskord helistas mulle ja ma vabandasin, et härra Meri, peab teid jälle parodeerima, Kivirähk on kirjutanud uue loo "Orav ja Meri", mille peale president ütles, et no kuule, tööd peab ikka tegema.|Egon Nuter (ETV, 2018)<ref name="nuter-mind" />}} 2001. aastal kutsus president Lennart Meri oma teisikut mänginud Egon Nuteri Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtule.<ref>Krista Taim. [https://www.ohtuleht.ee/102902/meri-kutsus-oma-teisiku-vastuvotule Meri kutsus oma teisiku vastuvõtule] Õhtuleht.ee, 22.02.2001.</ref> === Rolle lavastustes === {{veergude loend|laius=25em| * 1981 [[Pierre Chenot]] "Kes aevastas?" (Atropos) * 1982 [[Aleksandr Suhhovo-Kobõlin]] "Toimik" (Omega) * 1983 [[Enn Vetemaa]] "Ikka veel püha Susanna" (Jaan) * 1984 [[Jean Anouilh]] "Tuuleiil" (Ajakirjanik) * 1984 [[Aleksandr Tšhaidze]] "Kolmest kuueni" (Gia) * 1985 [[Eduardo de Filippo]] "Silinder" (Antonio) * 1986 [[Oskar Luts]] / [[Mati Unt]] "Raha!" (Mart) * 1987 [[Eduard Radzinski]] "Kena naine lillega" (Fedja) * 1987 [[Nikolai Gogol]] "Revident" (Dobtšinski) * 1988 [[Joseph Kesselring]] "Hapu vein ja sinihape" (Teddy) * 1990 [[Neil Simon]] "Jumala soosik" (Ben) * 1990 [[Hugo Raudsepp]] "Salongis ja kongis" (Mikk Mihkelson) * 1990 [[Felicien Marceau]] "Presidendi sõber" (Jasquet) * 1991 [[Hugo Raudsepp]] "Ameerika Kristus" (Alfred Männik) * 1992 [[Ferenc Molnár]] "Riviera" (Misch ja Caselle) * 1993 [[Toomas Kall]] / [[Eino Baskin]] "Prügikast ehk Alguse asi" (osaline) * 1993 [[Jonnie Mortimer]] / [[Brian Cooke]] "Kui kass on kodunt ära, siis..." (Georg Roper) * 1994 [[Toomas Kall]] "Prügikast 2 ehk Põhi paistab" * 1995 [[Guy de Maupassant]] / [[Ago-Endrik Kerge]] "Mina, Bel-Ami" (Georges Duroy (Bel-Ami)) * 1996 [[Oskar Luts]] / [[Toomas Kall]] "Tagahoovis" (Pastelli) * 1996 [[Marcel Pagnol]] "Härra Topaze" (Tamise) * 1997 Toomas Kall / Eino Baskin "Raadio Null" (osaline) * 1997 [[Ray Cooney]] "Raharalli" (Vic Johnson) * 1998 [[Ilf ja Petrov]] / [[Priit Aimla]] ja Eino Baskin "12 tooli" (Ippolit Vorobjaninov) * 1999 [[Eduardo De Filippo]] "Kodukäijad" (Pasquale Lojacono) * 2000 [[Aleksandr Ostrovski]] "Mets" (Bodajev) * 2000 [[William Shakespeare]] "Eksituste komöödia" (Dromio Efesosest ja Dromio Sürakuusast) * 2001 [[Trevor Griffiths]] "Koomikud" (Gethin Price), Endla * 2003 [[Charles Dickens]] / [[Madis Kalmet]] "Kilk koldel" (Tackleton), Endla * 2004 [[Andrus Kivirähk]] "Orav ja Meri" (Lennart Meri), Vanalinnastuudio * 2005 [[Neil Simon]] "Pentsik pere" (Felix), Vana Baskini Teater * 2006 [[Katrin Saukas]] "Under" (Ants Laikmaa), R.A.A.A.M. * 2008 [[Maury Yeston]] ja [[Arthur Kopit]] "Fantoom" (inspektor Ledoux), Muusikaliteater * 2008 Andrus Kivirähk "Keiserlik kokk" (Eduard), R.A.A.A.M. * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]] "Hulkur Rasmus" (Oskar), Emajõe Suveteater * 2011 [[Ülo Vinter]] ja [[Ülo Raudmäe]] "Pipi Pikksukk" (Kõva-Karlsson), Estonia * 2012 [[Homayun Ghanizadeh]] "Kuningas sureb" (Kuningas), R.A.A.A.M. * 2012 [[Enn Vetemaa]] ja [[Erki Aule]] "Kahesaja aastane mees" (Nikolai von Glehn), Loomine * 2013 [[Graham Linehan]] "Teed juuakse kell viis" (Harry Robinson), Eesti Draamateater * 2014 [[Kaite O'Reilly]] "Mandel ja merihobu" (Toomas), Endlas * 2014 [[Annie Baker]] "Alustame algusest" (James), R.A.A.A.M. * 2015 [[Albert Ramsdell Gurney Jr.]] "Sylvia" (Greg), Eesti Draamateater * 2016 [[Sirkku Peltola]] "Erakordselt heatahtlik mees" (Raine), Ugalas * 2016 [[A. H. Tammsaare]] / Urmas Lennuk "Kõrboja perenaine" (Kõrboja Rein), Ugala * 2017 [[Heidi Sarapuu]] "Lennud" (Lennart Meri), Varius * 2018 [[Piret Saul-Gorodilov]] "Eestirand. Lootuse kursi" (Jakob), Lavastusprojektid * 2019 [[Marius Ivaškevičius]] "Kant" (Martin Lampe) * 2019 [[Éric-Emmanuel Schmitt]] "Enigma variatsioonid" (Abel Znorko) * 2020 [[Mark Hayhurst]] "Nad tulid keskööl" (Fritz Litten) * 2020 Heidi Sarapuu "Treffpunkt - Berliin!" (Lennart Meri), Varius * 2021 [[Sigfried von Vegesack]] "Balti tragöödia" (Doktor Martinell) * 2022 [[Jevgeni Vodolazkin]] / [[Elina Petrova]] "Aviaator" (esitaja) * 2022 [[Ray Bradbury]] / [[Diana Leesalu]] "451° Fahrenheiti" (Professor Faber) * 2022 [[Ott Kilusk]] "Minul on vari" (Ain Kaalep; Jaan Tooming; Ants Paju jt), Lavastusprojektid * 2023 [[William Shakespeare]] "Lear" (Gloucester) * 2024 William Shakespeare "Nagu teile meeldib" (Adam, Oliveri teener) * 2024 Ott Kilusk "Isad ja pojad" (osatäitja) * 2024 [[Ketil Bjørnstad]] / Diana Leesalu "Muusikale" (Oscar Synnestvedt) * 2025 [[Riina Roose]] ja [[Paavo Piik]] "Alguses oli laul" (esitaja) * 2025 [[Uku Uusberg]] "Avamine" (Vana näitleja) * 2026 [[Uku Uusberg]] "Vaikus" (Valdemar Tuus; kirjandusõpetaja) }} ===Rolle Raadioteatri kuuldemängudes=== * 1984 [[Fjodor Dostojevski]] "Valged ööd" (Üürnik) * 1989 [[Vallo Raun]] / [[Tamur Tohver]] "Mandlitort" (Võõras mees) * 1989 Katrin Lange / [[Salme Reek]] "Kartulikäkid ja vaarikakissell" (Pikk) * 1992 [[Mati Unt]] / Aino Lauri "Räägivad" (Eerika mees) * 1997 [[Madis Kõiv]] / Tamur Tohver "Haug" (Hääl 2) * 1998 [[Jüri Tuulik]] / Tamur Tohver "Taevaredel" (Mees 2) * 1999 [[Ervin Õunapuu]] / Tamur Tohver "Õhtueine Emmauses" (Sekretär) * 2001 Petri Salin / Solveig Mattson "Rännukutse" (Hirn) * 2009 [[Urmas Vadi]] "Maailma parim küla" (Vang 3) * 2021 Mika Myllyaho / Tamur Tohver "Garaaž" (Oll) * [[Piret Jaaks]], [[Kristiina Jalasto]] / [[Laura Kalle]] "Juuksur", 4. hooaeg (Vanahärra) ===Lavastused=== * 2007 [[Alan Ayckbourn]] "Dublant", Vana Baskini Teater * 2007 [[Edward Albee]] "Loomaaialugu", Kuressaare Teater * 2009 [[Villu Kangur]] "Nääripidu", Hansahoovi Teater * 2010 [[Neil Simon]] "Armastab, ei armasta?", Komöödiateater * 2014 [[Indrek Taalmaa]], Egon Nuter "Parimad palad Indrek Taalmaa ja Egon Nuteri lavastustest", Tallinna Kammerteater * 2016 [[Inga Lunge]] "Garderoobikaaslased", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2020 Egon Nuter, Indrek Taalmaa "Soolo kahele" * 2023 [[Peter Quilter]] "Lumevangis", Komöödiateater == Tunnustus == * 2022 – EFTA ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]) – parim meesnäitleja sarjas ("EnsV") * 2024 – ABC Motorsi näitlejapreemia * 2025 – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * 2025 – [[Eesti Näitlejate Liidu auliige]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1609810590/egon-nuter-sai-eesti-naitlejate-liidu-auliikmeks Egon Nuter sai Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks] kultuur.err.ee 24. september 2025</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2019 – Tallinna Linnateatri parim meesnäitleja (Ants Rahuoja rolli eest lavastuses "Miljoni vaade") * 2020 – Tallinna Linnateatri parim meesnäitleja (Martin Lampe rolli eest lavastuses "Kant" ja Abel Znorko rolli eest lavastuses "Enigma variatsioonid") == Isiklikku == Egon Nuteril on üle 32 aasta kestnud abielust kaks poega ja tütar. Abielu lahutati 2010. aastal.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82292450/egon-nuter-lahutas-abielu Egon Nuter lahutas abielu] Kroonika/Delfi, 14.04.2010.</ref><ref>Imbi Jeletsky. [https://www.videvik.ee/513/nuter.html Komödiandi imelik maailm] Videvik, 2000.</ref> Pärast seda sai tema elukaaslaseks näitleja [[Liina Tennosaar]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm0638301/ Egon Nuter] IMDb andmebaasis * [https://efis.ee/person/2117 Egon Nuter] Eesti filmi andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/siin-ja-praegu-egon-nuter Siin ja praegu: Egon Nuter] arhiiv.err.ee/video/, 14. oktoober 1995 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-egon-nuter-136330 Tähelaev: Egon Nuter] arhiiv.err.ee/video/, 11. november 2007 * Krista Taim. [https://www.ohtuleht.ee/102902/meri-kutsus-oma-teisiku-vastuvotule Meri kutsus oma teisiku vastuvõtule] Õhtuleht.ee, 22. veebruar 2001 * Ursula Nõu. [https://epl.delfi.ee/artikkel/71782871/egon-nuter-eestlased-on-sallivad-aga-seda-sallivust-ei-tasu-liiga-proovile-panna Egon Nuter: eestlased on sallivad, aga seda sallivust ei tasu liiga proovile panna] epl.delfi.ee, 27. juuni 2015 * Kaire Kenk. [https://60pluss.postimees.ee/7601107/elulust-naitleja-egon-nuter-ootab-seitsmekumnendaid-eluaastaid Elulust ⟩ Näitleja Egon Nuter ootab seitsmekümnendaid eluaastaid] Postimees.ee / 60+, 11. september 2022 * Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1126817/egon-nuter-ei-elulooraamatut-ma-kirjutada-ei-soovi- Egon Nuter: „Ei, elulooraamatut ma kirjutada ei soovi.“] Õhtuleht.ee / Naisteleht, 19. märts 2025 * Keilit Bauer. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120364902/egon-nuter-olen-vanuses-kus-monikord-tunduvad-ka-keskealised-daamid-noorena Egon Nuter: olen vanuses, kus mõnikord tunduvad ka keskealised daamid noorena] Eesti Naine / Delfi Lood, 25. märts 2025 {{JÄRJESTA:Nuter, Egon}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] ncaqvvm2l5qfvdrh68dp2fnhu4as6np 0 258666 7193627 6427816 2026-07-16T05:03:19Z Velirand 67997 7193627 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Harovsk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Харовск | pilt = Kharovsk_1.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 18 | elanikke = 8229 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Harovsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Harovski rajoon]]i keskus. Asub [[Kubena]] jõe ääres 83 km [[Vologda]]st põhja pool. Asula tekkis [[1903]] rajatud klaasivabriku juurde. Harovsk sai aleviks [[1932]]. aastal ja linnaõigused [[1954]]. aastal. Linnas on [[metsatööstus]]e ettevõtted. Klaasivabrik suleti [[2007]]. aastal. == Välislingid == *http://harovsk.com/ [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] j6b9x7fmvln607vqylx7k8cigb1v1qk 0 271110 7193602 7128537 2026-07-16T04:07:45Z Kuriuss 38125 7193602 wikitext text/x-wiki [[Pilt:12.Saeimas deputātu svinīgais solījums (15097826044).jpg|pisi|Veiko Spolītis, 2014 (Foto: Läti Seim)]] [[Fail:Veiko Spolitis 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Veiko Spolītis 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Veiko Spolītis''' [sp'oliitis] (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1971]] [[Riia]]s) on [[Läti]] [[poliitik]] ja [[Politoloogia|politoloog]]. Tema isa on [[Lätlased|lätlane]] ja ema [[Eestlased|eestlane]]. Ta on lõpetanud Riia 25. Keskkooli ning 1996. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis sotsiaalteaduskonna esimeses lennus. Ta on korporatsiooni [[Revelia]] liige. 2003. aastal lõpetas ta [[Genfi Ülikool]]i rahvusvaheliste ja arengu-uuringute kõrgema instituudi ([[IHEID]]). 2006. aastast on ta [[Helsingi Ülikool]]i riigiteaduste osakonnas doktorant maailma poliitika alal. 1998. aastast{{lisa viide}} on ta sage Läti sündmuste kommentaator [[Kuku Raadio]] ja pärast 2005. aastat{{lisa viide}} ka [[Eesti Raadio]] päevakajalistes ja poliitikasaadetes. 2010. aastast kuni 2014. aasta jaanuarini oli ta [[Läti kaitseministeerium]]i [[parlamentaarne sekretär]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130831142853/http://www.mod.gov.lv/Kontaktinformacija/AM_vadiba_strukturvien.aspx Aizsardzības ministrijas vadība un struktūrvienību vadītāji]. Vaadatud 26.03.2014</ref> Alates 2014. aasta aprillist töötas ta [[Läti välisministeerium]]is nõunikuna. Ta kuulus Läti [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsuse]] erakonda ning kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Lätis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]].<ref>[[Evelyn Kaldoja]]. [http://www.postimees.ee/2714562/kumne-minutiga-eestlasest-latlaseks Kümne minutiga eestlasest lätlaseks]. Postimees, 2. märts 2014</ref> [[2014. aasta Läti parlamendivalimised|2014. aasta seimi valimistel]] kandideeris ta Riia valimisringkonnas, kuid valituks ei osutunud. Ta sai 4144 poolt- ja 3604 vastuhäält, mis andis 65 899 punkti. <ref>http://sv2014.cvk.lv/Part-5-Strukt-2.html</ref> Ta pääses parlamenti valitsusliikme asendusliikmena. Alates 5. novembrist 2014 on ta [[Läti Seim]]i liige. Jaanuaris 2015 lahkus ta erakonnast Ühtsus ning jätkas 2018. aastani tööd sõltumatu seimiliikmena. 2018. aasta sügisel kandideeris ta [[2018. aasta Läti parlamendivalimised|13. seimi valimistel]] erakonna [[Uus Ühtsus]] nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. ==Tunnustus== *2012 – [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]] *2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna rüütlirist]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://spolitis.blogspot.com Veiko Spolītise blogi] {{JÄRJESTA:Spolitis, Veiko}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] kr77256tohmr5wdri8gmdegik68f5kg 0 273629 7193617 6256357 2026-07-16T04:51:51Z Velirand 67997 7193617 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast Venemaal; külmunud maapinna kohta vaata artiklit [[Kelts]]; Armeenia linna kohta artiklit [[Khirs]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kirs (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Kirs | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Кирс | pilt = Кирс_с_высоты.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Kirs.gif | vapi_link = [[Kirsi vapp]] | pindala = | elanikke = 8066 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Kirs''' on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Verhnekamski rajoon]]i keskus. Asub [[Vjatka jõgi|Vjatka]] lisajõe [[Bolšoi Kirs]]i ääres 190 km [[Kirov]]ist kirdes. [[1965]] sai linnaõigused. Kirsis asub kaablitehas. [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] 9sly9tn6pstm2ddzesmusjtjtlc3rbu 0 277694 7193593 7177260 2026-07-16T03:00:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193593 wikitext text/x-wiki '''Joseph Kony''' (hääldus IPA transkriptsioonis <nowiki>[</nowiki>''koɲ''<nowiki>]</nowiki><ref>{{Netiviide |url=http://boingboing.net/2012/03/08/african-voices-respond-to-hype.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-03-17 |arhiivimisaeg=2013-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131212115742/http://boingboing.net/2012/03/08/african-voices-respond-to-hype.html |url-olek=ei tööta }}</ref>; sündinud u [[1961]] [[Odek]]is, [[Uganda]]s)<ref name="Britannica bio">{{cite web|last=Craine|first=Anthony|title=Joseph Kony|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1017670/Joseph-Kony|work=Encyclopedia Britannica|publisher=Encyclopedia Britannica|accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> on [[Uganda]] [[sekt]]antliku [[Partisan|gerilja]]rühmituse [[Issanda Vastupanuarmee]] juht. Ehkki Issanda Vastupanuarmee oli algselt populaarne, pöördus see omaenda toetajate vastu, püüdes väidetavalt [[atšolid|atšolite]] rahvusrühma "puhastada" ning teha Ugandast [[teokraatia]].<ref name="independent">{{cite news|url=http://www.independent.co.uk/news/world/africa/the-deadly-cult-of-joseph-kony-1001084.html|publisher=The Independent|title=The deadly cult of Joseph Kony|date=8. november 2008|author=Daniel Howden|accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> Kony on kuulutanud ennast Jumala esindajaks ning [[Meedium (inimene)|meediumiks]], kes vahendab eelkõige [[Püha Vaim]]u, kes Issanda Vastupanuarmee uskumuste kohaselt avaldub paljudes vormides. Ideoloogiliselt on rühmitus [[sünkretism|sünkretistlik]] segu [[müstitsism]]ist, [[atšoli rahvuslus]]est ja [[kristlik fundamentalism|kristlikust fundamentalismist]]<ref name="afraf.oxfordjournals.org">{{cite web|first1=Ruddy|last1=Doom|first2=Koen|last2=Vlassenroot|url=http://afraf.oxfordjournals.org/cgi/content/abstract/98/390/5 |title=The Lord's Resistance Army in Northern Uganda|publisher=Afraf.oxfordjournals.org|date=1. jaanuar 1999|accessdate=16. oktoobril 2011}}</ref><ref name="community.seattletimes.nwsource.com">{{Netiviide |url=http://community.seattletimes.nwsource.com/archive/?date=19960401&slug=2321945 |pealkiri="Christian Cult Killing, Ravaging In New Uganda" |vaadatud=2012-03-17 |arhiivimisaeg=2017-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171102022120/http://community.seattletimes.nwsource.com/archive/?date=19960401&slug=2321945 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="cesnur.org">[http://www.cesnur.org/testi/uganda_004.htm Ten Commandments of God: Mass Suicide in Uganda]</ref><ref name="entertainment.timesonline.co.uk">{{cite news |url=http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/books/non-fiction/article3449276.ece |location=London |work=The Times |title=The Wizard of the Nile The Hunt for Africas Most Wanted by Matthew Green |first=Christina |last=Lamb |date=2. märts 2008 }}{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="nytimes.com">{{cite news| url=http://www.nytimes.com/1997/03/05/world/christian-rebels-wage-a-war-of-terror-in-uganda.html | work=The New York Times | title=Christian Rebels Wage a War of Terror in Uganda| first=James C. | last=McKinley Jr | date=5. märts 1997}}</ref><ref name="guardian.co.uk">{{cite news| url=http://www.guardian.co.uk/world/2008/mar/13/uganda.internationalcrime |location=London |work=The Guardian | title=Museveni refuses to hand over rebel leaders to war crimes court | first=Chris | last=McGreal | date=13. märts 2008}}</ref><ref name="washingtonpost.com">{{cite news| url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/03/18/AR2008031803054.html | work=The Washington Post | title=Ugandan Rebel Reaches Out to International Court | first=Nora | last=Boustany | date=19. märts 2008}}</ref><ref name='Haynes'>{{cite book | last = Haynes | first = Jeffrey | title = Politics in the developing world | publisher = Wiley-Blackwell | year = 2002 | page = [https://archive.org/details/politicsindevelo0000hayn_p6s4/page/121 121] | url =https://archive.org/details/politicsindevelo0000hayn_p6s4| id = | isbn = 978-0631225560 }}</ref><ref name='gpf'>{{cite web|url=http://www.globalpolicy.org/intljustice/wanted/2004/1231mystic.htm |title=The End of Uganda's Mystic Rebel? |accessdate=4. märtsil 2009 |last=McLaughlin |first=Abraham |date=31. detsember 2004 |work=Christian Science Monitor |publisher=[[Global Policy Forum]] }}</ref><ref name='gmu'>{{cite journal|title=Child Soldiers in the Lord’s Resistance Army: Factors in the Rehabilitation and Reintegration Process|journal=George Mason University|date=8. mai 2008|first=Rachel|last=Muth|page=23|id= |url=http://hdl.handle.net/1920/3005|accessdate=4. märtsil 2009 }}{{dead link|date=juuni 2010}}</ref> Rühmituse eesmärk on rajada teokraatlik riik, mis põhineb [[Kümme käsku|Kümnel käsul]] ja kohalikul acholide traditsioonil.<ref name="aa">{{cite journal|name=African Affairs|volume=98|issue=390|pages=5–36|author=Ruddy Doom and Koen Vlassenroot|year=1999|publisher=Oxford Journals / Royal African Society|title=Kony's message: A new Koine? The Lord's Resistance Army in northern Uganda}}</ref><ref name=autogenerated2>{{cite book | last = Martin | first = Gus | title = Understanding Terrorism: Challenges, Perspectives, and Issues | publisher = SAGE | year = 2006 | pages = [https://archive.org/details/understandingter0002edmart/page/196 196]–197 | url =https://archive.org/details/understandingter0002edmart| id = | isbn = 978-1412927222 }}</ref><ref name="irininterview">[http://www.irinnews.org/InDepthMain.aspx?InDepthId=58&ReportId=72472 "Interview with Vincent Otti, LRA second in command"] and [http://www.irinnews.org/InDepthMain.aspx?InDepthId=58&ReportId=72445 " A leadership based on claims of divine revelations"] in ''[[IRIN]] In Depth'', June 2007</ref>. Kony käsul on Issanda Vastupanuarmee röövinud arvukalt lapsi, kes muudeti seksiorjadeks ja [[lapssõdur]]eiks.<ref name=warrants>International Criminal Court (14 October 2005). ''[https://web.archive.org/web/20110616142249/http://www.icc-cpi.int/menus/icc/situations%20and%20cases/situations/situation%20icc%200204/related%20cases/icc%200204%200105/press%20releases/warrant%20of%20arrest%20unsealed%20against%20five%20lra%20commanders Warrant of Arrest unsealed against five LRA Commanders]''. Retrieved 2 June 2009.</ref> Kokku on Issanda Vastupanuarmee tegevuse tulemusel 1986. aastast saati saanud sõdureiks 66 000 last ning 2 miljonit inimest on sunnitud kodudest lahkuma.<ref>{{cite web |url=http://www.govtrack.us/congress/billtext.xpd?bill=h111-2478 |title=Read The Bill: H.R. 2478 |publisher=GovTrack.us |date=19. mai 2009 |accessdate=11. juulil 2011 |archive-date=2011-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110203034510/http://www.govtrack.us/congress/billtext.xpd?bill=h111-2478 |url-status=dead }}</ref> 2005. aastal mõisteti Kony [[sõjakuritegu]]des süüdi [[Holland]]is [[Haag]]is asuvas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelises Kriminaalkohtus]], kuid siiani on ta kinnivõtmist vältinud.<ref name="bbcannounce">{{cite news|title=Ugandan army 'kills senior rebel'|publisher=BBC News|date=13. august 2006|accessdate=7. märtsil 2012|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4788657.stm}}</ref> Issanda Vastupanuarmee tegutseb Ugandas, [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], [[Lõuna-Sudaan]]is ja [[Sudaan]]is.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11558746 Four African nations crack down on LRA] retrieved 11 February 2012</ref> 2022. aasta novembris soovib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör anda süüdistuse Joseph Konyle.[https://www.aljazeera.com/news/2022/11/24/icc-prosecutor-seeks-charges-against-fugitive-warlord-kony]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kesk-Aafrika Vabariik]] [[Kategooria:Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Kategooria:Lõuna-Sudaan]] [[Kategooria:Sudaan]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Uganda]] [[Kategooria:Usujuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 5p7i9o9sgzw1u4b45njr46pijt7vz2y 0 278141 7193756 6627343 2026-07-16T09:36:18Z ~2026-40187-62 233573 . 7193756 wikitext text/x-wiki {{Viited}} * {{DEFAULTSORT:Põder, Indrek}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Kaitsepolitseiameti töötajad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 3cariodi050qgguhfaxnsxpnagd6n0w 0 278340 7193749 7161708 2026-07-16T09:10:31Z Kruusamägi 1530 Rooma riik oli vanem 7193749 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Konstantinoopoli piiramine (1453) |osa= [[Bütsantsi-Osmanite sõjad|Bütsantsi-Osmanite sõdadest]] |pilt=The Fall of Constantinople,.jpg |pildisuurus=275px |pildiallkiri=Konstantinoopoli piiramine |aeg=6. aprill – 29. mai 1453 |koht= [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] |tulemus= Osmanid vallutasid linna, Bütsants lõpetas eksisteerimise. |osaline1= {{Pisilipp|Bütsants}} {{Pisilipp|Genova vabariik}} |osaline2=[[File:Flag of the Ottoman Sultanate (1299-1453).svg|20px]] [[Osmanite riik]] |väejuht1= {{Riigi ikoon|Bütsants}} [[Konstantinos XI]]†<br> {{Riigi ikoon|Bütsants}} [[Loukas Notaras]]†<br> {{Riigi ikoon|Genova vabariik}} [[Giovanni Giustiniani]]†<ref name="Pertusi" /> |väejuht2=[[File:Flag of the Ottoman Sultanate (1299-1453).svg|20px]] [[Mehmed II]] <br> [[File:Flag of the Ottoman Sultanate (1299-1453).svg|20px]] [[Zagan Pasha]]<br> [[File:Flag of the Ottoman Sultanate (1299-1453).svg|20px]] [[Suleiman Baltoghlu]]<br> |jõud1={{-}} 7000 <ref name="Runciman" /><br> 26 laeva <ref name="Nicolle 2000, p. 45" /> |jõud2=80 000 <ref name="Norwich 1997" /><ref name="Nicolle 2000" /><ref name="Halil 2008" /><br> 160 000 <ref name="Sphrantzes" /><ref name="Pears" />–200 000 <ref name="Pertusi" /> kuni 300 000 <ref name="Chio" /><br> 70 laeva<ref name="Nicolle 2000, p. 44" />, 20 [[galeer]]i<ref name="Uyar" /> |kaotused1=4000 langenut<ref name="IpqlB" /> |kaotused2=teadmata }} '''Konstantinoopoli piiramine''' toimus [[1453]]. aastal ja selle käigus vallutas [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] sõjavägi [[Bütsants]]i pealinna [[Konstantinoopol]]i. Osmanite vägesid juhtis 21-aastane [[Mehmed II]] ja linna kaitsjaid juhtis [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]] [[Konstantinos XI]]. Piiramine kestis 53 [[ööpäev]]a – [[6. aprill]]ist kuni [[29. mai]]ni 1453 ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi) ja lõppes Osmanite võiduga. Konstantinoopoli langemine (ja kahe väiksema territooriumi kaotus varsti pärast piiramist) tähistas Bütsantsi ja ühtlasi [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] lõppu, mis eksisteeris ligi 1500 aastat. Varsti pärast linna vallutamist muutis Mehmed II Konstantinoopoli Osmanite riigi [[pealinn]]aks. Paljud [[kreeklased|kreeklastest]] ja mittekreeklastest [[intelligents|intellektuaalid]] lahkusid linnast enne ja pärast piiramist, peamiselt [[Itaalia]]sse. Oletatavalt aitas see kaasa [[renessanss|renessans]]i puhkemisele. Mõned ajaloolased nimetavad [[keskaeg|keskaja]] lõpuks Konstantinoopoli langemist.<ref name="Crowley" /> == Eellugu == Enne linna langemist 1453. aastal piirati Bütsantsi 1123 aasta eksisteerimise jooksul korduvalt, kuid võõrväed suutsid selle vallutada vaid ühel korral: [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal [[1204]]. aastal.<ref name="Norwich304" /> Tõenäoliselt ei soovinud ristisõdijad algselt Bütsantsi pealinna vallutada ning pärast linna hõivamist moodustati nõrk [[Ladina keisririik]] ümber Konstantinoopoli. Bütsants lagunes mitmeks väikseks riigiks ([[Epeirose despootkond]], [[Nikaia keisririik|Nikaia]] ja [[Trapezundi keisririik]]), mis sõdisid liitlastena koos ladinlaste vastu, kuid rivaalitsesid omavahel Bütsantsi trooni pärast. Nikaia keisririik vallutas ladinlastelt Konstantinoopoli tagasi 1261. aastal, taastades Bütsantsi. Järgneva kahe sajandi jooksul pidi nõrgenenud Bütsants ellujäämise nimel võitlema ladinlastega, [[Bulgaaria|bulgaarlastega]], [[Serbia|serblastega]] ja eelkõige Osmanitega.<ref name="Norwich 1997" /><ref name="Madden" /><ref name="Haldon" /><ref name="Mango" /> [[Pilt:Bütsants1450.png|pisi|vasakul|Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist]] [[Katk]]uepideemia tõttu kaotas Konstantinoopol aastatel [[1346]]–[[1349|49]] peaaegu poole oma elanikkonnast.<ref name="scaruffi" /> 1453. aastaks oli impeerium täielikult välja kurnatud ning koosnes vaid mõne ruutkilomeetri suurusest maatükist ümber pealinna, väikestest [[Printsi saared|Printsi saartest]] [[Marmara meri|Marmara meres]] ja [[Peloponnesos]]est. Neljanda ristisõja käigus tekkinud [[Must meri|Musta mere]] äärne Trapezundi keisririik oli suutnud veel iseseisvuse säilitada. == Piiramine == [[File:Map of Constantinople, Buondelmonti.jpg|pisi|left|Konstantinoopol 1422. aastal, Cristoforo Buondelmonte kaardil]] Konstantinoopolit kaitses umbes 7000 meest, sealhulgas [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] vägi [[Giovanno Gustiniani]] juhtimisel. Giustiniani juhatas linna kaitset maa poolt ja [[Loukas Notaras]] mere poolt. Neil oli 26 laeva. Konstantinoopolit piiras 60 000 –300 000 meest ja sadakond [[laev]]a. Konstantinoopoli piiramine läks maailma sõjanduse ajalukku sellegi poolest, et esimest korda mängisid linna piiramisel tähtsat osa [[tulirelv]]ad. Türklastel oli 70 [[kahur]]it, neist 14 suure ja 56 väikese kaliibriga. Nende abil pommitati linnamüüri seni, kuni see lagunes kiiremini kui seda parandada jõuti. Lõpuks tungisid türklased linna. Selles seisnes erinevus kõigi eelmiste õnnestunud rünnakutega, mis toimusid mere poolt. 1453. aastal pidas merepoolne kaitse vastu seni, kuni maapoolne rünnak selle mõttetuks muutis. Bütsantsi kaitsjatest langes umbes 4000 meest. Ründajate kaotused on teadmata, kuid rasked. Keiser Konstantinos langes lahingus. Giustiniani sai kahurikuulist haavata ja suri vigastusse kaks päeva pärast linna langemist. Notaras langes vangi ja Mehmed laskis ta hukata. Tuhanded tsiviilelanikud tapeti, 30 000 viidi orjusesse.<ref name="rufwc" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pertusi">{{cite book|editor-last = Pertusi|editor-first = Agostino|year = 1976|title = La Caduta di Costantinopoli|publisher = Fondazione Lorenzo Valla: Verona. (An anthology of contemporary texts and documents on the fall of Constantinople; includes bibliographies and a detailed scholarly comment)}}</ref> <ref name="Runciman">{{cite book |last=Runciman |first=Steven |title=The Conquest of Constantinople, 1453 |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge |year=1965 |page=85 |isbn=0-5213-9832-0}}</ref> <ref name="Nicolle 2000, p. 45">{{cite book |last=Nicolle |first=David |title=Constantinople 1453: The end of Byzantium |location=Oxford |publisher=Osprey Publishing |year=2000 |page=45 |isbn=1841760919}}</ref> <ref name="Uyar">{{cite book |title=A military history of the Ottomans: from Osman to Atatürk |url=https://archive.org/details/militaryhistoryo0000uyar |first=Mesut |last=Uyar |first2=Edward J. |last2=Erickson |page=[https://archive.org/details/militaryhistoryo0000uyar/page/37 37] |year=2009 |location=Santa Barbara |publisher=Praeger |isbn=9780275988760}}</ref> <ref name="Norwich 1997">{{cite book|last=Norwich|first=John Julius|title=A Short History of Byzantium|url=https://archive.org/details/shorthistoryofby00norw|location=New York|publisher= Vintage Books|year=1997|pages=}}</ref> <ref name="Nicolle 2000">Nicolle 2000.</ref> <ref name="Halil 2008">İnalcık, Halil (2008), Osmanlı İmparatorluğu Klasik Çağ (1300–1600)</ref> <ref name="Chio">Leonardo di Chio, ''Letter'',927B: "three hundred thousand and more".</ref> <ref name="Pears">''The Destruction of the Greek Empire,'' Edwin Pears</ref> <ref name="Sphrantzes">''Chronicles'' of George Sphrantzes; Greek text is reported in A. Mai, ''Classicorum auctorum e Vaticanis codicibus editorum'', tome IX, Romae 1837, pp 1–100</ref> <ref name="Nicolle 2000, p. 44">Nicolle 2000, p.&nbsp;44.</ref> <ref name="Crowley">{{cite book |first=Roger |last=Crowley |title=Constantinople: The Last Great Siege, 1453 |url=https://archive.org/details/constantinoplela0000roge |location= |publisher=Faber |year=2006 |isbn=0-571-22185-8}} (reviewed by {{cite web |first=Charles |last=Foster |url=http://www.encyclopedia.com/doc/1G1-155920054.html |title=The Conquestof Constantinople and the end of empire |work=Contemporary Review |date=22. september 2006 |quote=Some say the Middle Ages ended then}})</ref> <ref name="Norwich304">{{cite book|last=Norwich|first=John Julius|title=A Short History of Byzantium|url=https://archive.org/details/shorthistoryofby00norw|location=New York|publisher= Vintage Books|year=1997|page=[https://archive.org/details/shorthistoryofby00norw/page/304 304]}}</ref> <ref name="Madden">{{cite book|last=Madden|first=Thomas|title=Crusades: The Illustrated History|url=https://archive.org/details/crusades00thom|location=Ann Arbor|publisher= University of Michigan|year=2005|pages=}}</ref> <ref name="Haldon">{{cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium at War 600 - 1453|location=New York|publisher= Osprey|year=2000|pages=}}</ref> <ref name="Mango">{{cite book|last=Mango|first=Cyril|title=The Oxford History of Byzantium|location=New York|publisher= Oxford UP|year=2002|pages=}}</ref> <ref name="scaruffi">[http://www.scaruffi.com/politics/romans.html A timeline of the Roman Empire], Piero Scaruffi. Retrieved 2011-11-23.</ref> <ref name="IpqlB">Phrantzes, ''The Fall of the Byzantine Empire''</ref> <ref name="rufwc">[http://ageofscenarios.tumblr.com/post/100587049538/fall-of-constantinople-1453 Fall of Constantinople (1453)]</ref> }} [[Kategooria:1453]] [[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]] [[Kategooria:Bütsantsi sõjandus]] 3mscoakmr7uxestc3ow70g30xo7qpxt 0 280116 7193764 5883626 2026-07-16T09:58:06Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7193764 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tap.png|pisi|Kraani põhimõtteskeem]] '''Kraan''' on keeratav [[seadis]] [[vedelik]]u, [[aur]]u või [[gaas]]i juurde-, läbi- või äravoolu reguleerimiseks<ref name="EKSS"/>. Kraanid on võrreldes [[ventiil]]ide ja [[siiber|siibritega]] lihtsama ehitusega ja nende töökindlus on suurem<ref name="EE"/>. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Kuulkraan]] *[[Siiber]] *[[Ventiil]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/]</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 5. köide, 1990.</ref> }} [[Kategooria:Hüdrotehnika]] 1ccs57e968lxuoqnbn00k3949f88w98 0 283000 7193465 6362113 2026-07-15T14:56:28Z Kuriuss 38125 7193465 wikitext text/x-wiki '''Segakoor Endla''' on [[Pärnu]]s tegutsev [[segakoor]]. Koor on asutatud 1878. aastal [[Endla Selts]]i segakoorina. Kooris laulab keskmiselt 34 lauljat, koori praegune{{millal}} dirigent on Kadri Põder. Koori repertuaaris on hulgaliselt lääne ja eesti koorimuusikat ning rahvalaule. Suurvormidest on koori repertuaaris näiteks [[Karl Jenkins]]i "Rahumissa" ja [[Mart Siimer]]i "Te Deum". Koor on edukalt osalenud konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal.{{lisa viide}} 2007. aasta sügisel anti välja CD-plaat "Seitsmest üheksani", millel kõlavad laulud vanamuusikast tänapäevani. Koori traditsioonide hulka kuuluvad esinemised Pärnu linna üritustel, jõulu- ja suvekontserdid, meelelahutuslik-sportlikud väljasõidud Eestis, ühisprojektid teiste Pärnu kooridega, osalemine Pärnu koorifestivalidel ja laulupidudel. Koori proovid toimuvad kaks korda nädalas. ==Dirigendid== Endla koori esimene dirigent oli K. Erm, järgnesid M. Must, J. Otstavel ja E. Maczevsky. Hiljem olid koori ees A. Arro, M. Üts, M. Lüdig, E. Soodla, P. Laja, V. Rumessen ja Õ. Kurg-Vedro. <table><tr valign=top><td> ===Peadirigendid=== * K. Erm * M. Must * J. Otstavel * E. Maczevsky * 1958–1988 [[Herbert Pulk]] * 1988–2000 [[Eva Taul]] * 2000–2002 [[Peeter Perens]] * 2002–2004 [[Tõiv Tiits]] * 2004–2013 [[Karin Veissmann]] * 2013–2016 [[Toomas Voll]] * {{millal}}Kadri Põder * 2017–2021 [[Mareks Lobe]] <td> ===Dirigendid=== * A. Arro * [[Mihkel Üts]] * [[Mihkel Lüdig]] * E. Soodla * [[Peeter Laja]] * [[Voldemar Rumessen]] * [[Õie Kurg-Vedro]] * [[Ivi Kullam]] * [[Mall Pöial]] * 1986–1988 Eva Taul * 1989–1998, 2000–2010 [[Mari-Krõõt Fridolin]] </table> ==Välislingid== * [https://endlakoor.ee/ Segakoor Endla koduleht] [[Kategooria:Pärnu]] [[Kategooria:Eesti segakoorid]] i22d9jlta3gq0rke9cc921a7cc4byou 0 285111 7193464 7016472 2026-07-15T14:54:26Z Kuriuss 38125 7193464 wikitext text/x-wiki '''Sven Nõmm''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1973]] [[Leningrad]]is) on eesti matemaatik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> ==Elulugu== Sven Nõmm on teenistujate poeg.<ref name="ETBL" /> Nõmm lõpetas Peterburi 282. Keskkooli, 1995 [[Peterburi Ülikool]]i rakendusmatemaatika erialal, oli 2000–2004 [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] ja 2001–2004 [[Nantes'i Ülikool]]i doktorant, PhD (loodus- ja täppisteadused, 2004, TTÜ, Nantes'i Ülikool), väitekiri "Realization and identification of discrete-time nonlinear systems" (Tallinn, 2004).<ref name="ETBL" /> Nõmm oli TTÜ matemaatikainstituudi assistent 1999–2001, TTÜ [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] teadur 1999–2004; vanemteadur küberneetika instituudis 2004–2013, arvutiteaduse instituudis 2014–2016 ja tarkvarateaduse instituudis 2017–2023; 2023. aastast tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor tenuuris.<ref name="ETBL" /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Sven_N%C3%B5mm/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Teadustöö== Sven Nõmme uurimisvaldkonnad on [[juhtimissüsteemide teooria]] ja [[mittelineaarsed juhtimissüsteemid]]. Esinenud rahvusvahelistel konverentsidel. [[Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon|Rahvusvahelise Automaatjuhtimise Föderatsioon]]i (IFAC) [[Eesti Rahvuslik Automaatjuhtimise Komitee|Eesti Rahvusliku Komitee]] kontaktisik. Üle 30 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Systems with associative dynamics (kaasautorid R. K. Pearson, Ü. Kotta). // Kybernetika 38 (2002) 5 * Classical state space realizability of input-output bilinear models (kaasautorid Ü. Kotta, F. N. Chowdhury). // Int. J. Control 76 (2003) 12 * Generalization of transfer equivalence for discrete-time non-linear systems: comparison of two definitions (kaasautorid Ü. Kotta, E. Pawluszewitcz). // Int. J. Control 77 (2004) 8 * On realizability of neural networks-based input-output models in the classical state-space form (kaasautorid Ü. Kotta, F.N. Chowdhury). // Automatica 42 (2006), 7 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide ==Välislingid== * {{ETIS}} * Sven Nõmme [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=13763 publikatsioone] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nõmm, Sven}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 09bbsy8l2ydqqtzag4lvsv35pblc0ii 0 286432 7193468 7014236 2026-07-15T15:04:02Z Kuriuss 38125 7193468 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Rahatäht | nimiväärtus = Viissada eurot | maa = [[euroala]] | väärtus = 500 | ühik = € | pikkus = 160 | laius = 82 | turvaelemendid = [[hologramm]]id, vesimärgid, reljeeftrükk, muutuv värv | materjal = 100% [[puuvill]]akiud | trükkimisaastad = 2004–2014 | esikülje pilt = EUR 500 obverse (2002 issue).jpg | esikülje kujundus = [[modernism]] | esikülje kujundaja = [[Robert Kalina]] | esikülje kujunduse aeg = [[3. detsember]] [[1996]] | tagakülje pilt = EUR 500 reverse (2002 issue).jpg | tagakülje kujundus = modernistlik sild ja Euroopa kaart | tagakülje kujundaja = Robert Kalina | tagakülje kujunduse aeg = 3. detsember 1996 }} '''500-eurone rahatäht''' on [[euroala]]l alates [[2002]]. aastast [[sularaha]]na käibiv [[rahatäht]]. ==Kujundus== 500-eurose mõõtmed on 160×82 mm. See rahatäht on [[lilla]] [[värvus]]ega. Kõigil rahatähtedel kujutatakse [[sild]]u, [[aken|aknaid]] või [[värav]]aid kindlas kunstistiilis. 500-eurosel on [[modernism]]istiilis sild. Kuigi rahatähe esikülje kujundaja [[Robert Kalina]] tahtis algselt kujutada reaalseid objekte, näiteks [[Veneetsia]]s asuvat [[Rialto sild]]a, pidi ta poliitilistel põhjustel kujutama väljamõeldud objekte. Nagu kõikidel euro rahatähtedel, on ka 500-eurosel rahatähel kujutatud vääring, [[Euroopa Liidu lipp]], [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] presidendi allkiri, Euroopa Keskpanga initsiaalid Euroopa Liidu keeltes, Euroopa Liidu riikide ülemereterritooriumide kujutised, tähed Euroopa Liidu lipul ja hulk turvaelemente. 500-eurosel rahatähel on ka EURioni tähtkuju. ==Turvaelemendid== 500-eurost rahatähe turvaelemendid on [[hologramm]]iriba, [[EURioni tähtkuju]], [[vesimärk|vesimärgid]], mikrotrükk, ultravioletne [[värv]], reljeefne trükk, turvaniit, tuhm pind, perforatsioonid, läbipaistev number, värvi muutev tint, vöötkoodid ja seerianumber. [[Trükimasin]]a kood asub kaheksa Euroopa-tähe paremas servas. ==Kasutamine== 500-eurone rahatäht on üks maailma suurima väärtusega rahatähti, sellest suurema väärtusega on vaid 10 000 Singapuri dollari ja 10 000 Brunei dollari rahatähed (6 469.20 eurot), 1000 [[Šveitsi frank|Šveitsi frangi]] rahatäht (941.21 eurot) ja 1000 Singapuri dollari ja 1000 Brunei dollari rahatähed (646,92 eurot). Euroala endistest valuutadest olid ainult kaks rahatähte 500-eurosest suurema väärtusega: 1000 [[Saksa mark|Saksa marka]] (511 eurot) ja 500 [[Läti latt|Läti latti]] (711 eurot). 2006. aastal oli ligi veerand 500-eurostest rahatähtedest kasutusel [[Hispaania]]s, samas enne eurole üleminekut oli Hispaania suurim rahatäht – 10 000 [[Hispaania peseeta|peseetat]] – väärt ainult umbes 60 eurot. Euro kasutuselevõtul 1. jaanuaril 2002 oli 500-eurone kõige ebapopulaarseim, kuid juba aprillis 2002 tõusis 200-eurose ees tagantpoolt teiseks. 2012. aasta aprilli seisuga käibel umbes 589 miljonit sellist rahatähte; sellest vähem on ringluses ainult 200-euroseid<ref>[http://www.ecb.int/stats/euro/circulation/html/index.en.html Euro banknotes, quantities]</ref>. Vääringu poolest andsid 500-eurosed sel ajal aga tervelt 33,7% kõigist ringluses olnud eurodest ja jäid sellega napilt alla ainult 50-eurostele rahatähtedele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euro banknotes, values |url=https://stats.ecb.europa.eu/stats/download/bkn_notes_val/bkn_notes_val/bkn_notes_val.pdf |vaadatud=2012-06-01 |arhiivimisaeg=2009-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091016014407/https://stats.ecb.europa.eu/stats/download/bkn_notes_val/bkn_notes_val/bkn_notes_val.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Kuna 500-eurost kasutatakse väga palju illegaalsetes tegevustes, peamiselt Venemaal, otsustati 4. mail 2016 500-euroste trükkimine lõpetada, ning teise seeria 500-eurost välja ei lasta.<ref>[https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2016/html/pr160504.et.html EKP lõpetab 500-eurose pangatähe tootmise ja ringlusse laskmise] </ref> Viimased 500-eurosed trükiti 2014. aastal Austrias, viimasena lõpetasid 500-euroste ringlusse laskmise Saksamaa ja Austria keskpangad 26. aprillil 2019. 2020. aastal oli 500-eurone uuesti saanud kõige ebapopulaarsemaks, moodustades käibelolevatest euro rahatähtedest alla 2%. Käibelolevad 500-eurosed kehtivad legaalse maksevahendina kuni [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] teadaandeni. ==Viited== {{Viited}} {{Euro}} [[Kategooria:Euro rahatähed]] 7p2ko6cvkvw1nygjqmixry23j578vs8 0 289557 7193408 7193317 2026-07-15T12:49:34Z Sjur 66496 /* Naised */ 7193408 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' | '''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Rio de Janeiro 2016]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused''' toimusid [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini [[Londoni olümpiastaadion]]il. Meestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud [[50 km käimine|50 km käimises]]. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 [[võistlusala]], seda oli rohkem kui ühelgi teisel [[spordiala]]l. == Olümpianormid == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100&nbsp;m jooks|100 m]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,24 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200&nbsp;m jooks|200 m]] || align="center"|20,55 || align="center"|20,65 || align="center"|23,10 || align="center"|23,30 |- |[[400&nbsp;m jooks|400 m]] || align="center"|45,30 || align="center"|45,90 || align="center"|51,55 ||align="center"|52,35 |- |[[800&nbsp;m jooks|800 m]] || align="center"|1.45,60 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,90 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500&nbsp;m jooks|1500 m]] || align="center"|3.35,50 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000&nbsp;m jooks|5000 m]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.20,00 || align="center"|15.30,00 |- |[[10 000&nbsp;m jooks|10 000 m]] || align="center"|27.45,00 || align="center"|28.05,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.10,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:15.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:37.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[400&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|49,50 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,65 |- |[[3000&nbsp;m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|7950 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.30 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:59.00 || align="center"|4:09.00 || align="center"|– || align="center"|– |} == Eesti sportlaste osalemine == {{col-begin}} {{col-2}} ; === Mehed === * [[Märt Israel]] ** [[Kettaheide]] * [[Aleksander Tammert]] ** [[Kettaheide]] * [[Gerd Kanter]] ** [[Kettaheide]] * [[Marek Niit]] ** [[100&nbsp;m jooks|100 m]] ja [[200&nbsp;m jooks|200 m]] * [[Rasmus Mägi]] ** [[400&nbsp;m tõkkejooks]] * [[Risto Mätas]] ** [[Odavise]] * [[Raigo Toompuu]] ** [[Kuulitõuge]] {{col-2}} ; === Naised === * [[Anna Iljuštšenko]] ** [[Kõrgushüpe]] * [[Grit Šadeiko]] ** [[Seitsmevõistlus]] * [[Evelin Talts]] ** [[Maraton]] {{col-end}} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor=#D9FFB2|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m jooks 2|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m jooks 2|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m jooks 2|400 m]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800&nbsp;m jooks 2|800 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500&nbsp;m jooks 2|1500 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000&nbsp;m jooks 2|5000 m]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m jooks2|10 000 m]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m tõkkejooks|100&nbsp;m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks 2|400&nbsp;m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooks 2|3000&nbsp;m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100&nbsp;m 2|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400&nbsp;m 2|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || || || || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| '''9,63 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 9,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Justin Gatlin]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ryan Bailey]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' ||align="left"|[[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 9,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Richard Thompson]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 9,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asafa Powell]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 11,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | ||align="left"| <s>[[Tyson Gay]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || align="center"| <s>9,80</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''41.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 10,40 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''9,92''' [[Yohan Blake]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Usain BoltLondon2012.jpg|pisi|Usain Bolt]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Warren Weir]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Wallace Spearmon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christophe Lemaitre]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 20,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Alex Quiñónez]] || align="left"| {{PisiLipp|Ecuador}} || align="center"| 20,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Anaso Jobodwana]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 20,69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''38.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 20,82 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2011]]:''' '''19,40''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/final/result#resultheader Finaal]''' {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=133|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kirani James]] || align="left"| {{PisiLipp|Grenada}} || align="center"| 43,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Luguelín Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 44,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lalonde Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 44,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Kevin Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,81 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jonathan Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Demetrius Pinder]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Steven Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 45,14 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''43,75''' [[LaShawn Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''44,60''' [[Kirani James]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=137|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[David Rudisha]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nijel Amos]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 1.41,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Timothy Kitum]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 1.42,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Duane Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,82 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Nick Symmonds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mohammed Aman]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 1.43,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Abubaker Kaki]] || align="left"| {{PisiLipp|Sudaan}} || align="center"| 1.43,32 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrew Osagie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 1.43,77 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,01''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. august]] [[2010]], [[Rieti]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.42,58''' [[Vebjørn Rodal]], {{PisiLipp|Norra}} ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.44,65''' [[Wilfred Bungei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1,43,91''' [[David Lekuta Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/heats/summary Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/semi-final/summary Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Taoufik Makhloufi]] || align="left"| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align="center"| 3.34,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Manzano]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.34,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 3.35,13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Matthew Centrowitz Jr.]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.35,17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Henrik Ingebrigtsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 3.35,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mekonnen Gebremedhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 3.35,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Silas Kiplagat]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 3.36,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[İlham Tanui Özbilen]] || align="left"| {{PisiLipp|Türgi}} || align="center"| 3.36,72 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.32,07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.33,11''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2011]]:''' '''3.35,69''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mohammed Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13.41,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dejen Gebremeskel]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 13.41,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Pkemei Longosiwa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.42,36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Bernard Lagat]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.42,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Isiah Kiplangat Koech]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.43,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 13.44,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.45,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Juan Luis Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 13.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.37,35''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[31. mai]] [[2004]], [[Hengelo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''13.23,36''' [[Mohammed Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mo Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 27.30,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 27.30,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tariku Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.31,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Kenenisa Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.32,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Bedan Karoki Muchiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 27.32,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Zersenay Tadese]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.33,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Teklemariam Medhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.34,76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Gebregziabher Gebremariam]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.36,34 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.17,53''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[26. august]] [[2005]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''27.13,81''' [[Ibrahim Jeilan]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stephen Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Uganda}} || align="center"| 2:08.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Kirui]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:08.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipsang Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:09.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Mebrahtom Keflezighi]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2:11.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Marilson Dos Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:11.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kentaro Nakamoto]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 2:11.16 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Cuthbert Nyasango]] || align="left"| {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align="center"| 2:12.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Paulo Roberto Paula]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:12.17 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 105 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:03.38''' [[Patrick Makau Musyoki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. september]] [[2011]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:07.38''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[110&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aries Merritt]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jason Richardson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansle Parchment]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 13,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Lawrence Clarke]]|| align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Ryan Brathwaite]]|| align="left"| {{PisiLipp|Barbados}} || align="center"| 13,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Orlando Ortega]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 13,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Lehann Fourie]]|| align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 13,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| [[Dayron Robles]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| katkestas |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,87''' [[Dayron Robles]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[12. juuni]] [[2008]], [[Ostrava]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#110&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,93''' [[Dayron Robles ]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''13,16''' [[Jason Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Félix Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 47,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Tinsley]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 47,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Culson]] || align="left"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align="center"| 48,10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[David Greene]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 48,24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Angelo Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 48,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jehue Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 48,86 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Leford Green]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 49,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kerron Clement]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,15 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''27.''' || align="left"| [[Rasmus Mägi]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 50,05 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''47,25''' [[Angelo Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''48,26''' [[David Greene]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ezekiel Kemboi]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.18,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 8.19,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Mutai]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.19,73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Roba Gari]]|| align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 8.20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Brimin Kipruto]]|| align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.23,03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Evan Jager]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.23,87 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Hamid Ezzine]]|| align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 8.24,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Donald Cabral]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.25,91 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.05,51''' [[Julius Kariuki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooka|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.10,34''' [[Brimin Kiprop Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000&nbsp;m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''8.14,85''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[1. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] || align="center"| '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Keston Bledman]],<br>[[Marc Burns]],<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] || align="center"| 38,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align="left"| [[Jimmy Vicaut]],<br>[[Christophe Lemaitre]],<br>[[Pierre-Alexis Pessonneaux]]<br>[[Ronald Pognon]] || align="center"| 38,16 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align="left"| [[Ryota Yamagata]],<br>[[Masashi Eriguchi]],<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Shota Iizuka]] || align="center"| 38,35 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Holland}}|| align="left"| [[Brian Mariano]],<br>[[Churandy Martina]],<br>[[Giovanni Codrington]]<br>[[Patrick van Luijk]] || align="center"| 38,39 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}}|| align="left"| [[Anthony Alozie]],<br>[[Isaac Ntiamoah]],<br>[[Andrew McCabe]]<br>[[Joshua Ross]] || align="center"| 38.43 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align="left"| [[Gavin Smellie]],<br>[[Oluseyi Smith]],<br>[[Jared Connaughton]]<br>[[Justyn Warner]] || align="center"| diskval. |} USA nelikult ([[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Ryan Bailey]], [[Trell Kimmons]]),<br />kes lõpetasid finaaljooksu teisena ajaga 37,04, võeti Tyson Gay dopingutarvitamise tõttu medalid ära. </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400 m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=135|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}}|| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]],<br>[[Demetrius Pinder]],<br>[[Michael Mathieu]],<br>[[Ramon Miller]] || align="center"| 2.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}}|| [[Bryshon Nellum]],<br>[[Joshua Mance]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Angelo Taylor]] || align="center"| 2.57,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Lalonde Gordon]],<br>[[Jarrin Solomon]],<br>[[Ade Alleyne-Forte]],<br>[[Deon Lendore]] || align="center"| 2.59,40 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align="left"| [[Conrad Williams]],<br>[[Jack Green]],<br>[[Dai Greene]],<br>[[Martyn Rooney]] || align="center"| 2.59,53 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}}|| align="left"| [[Kevin Borlée]],<br>[[Antoine Gillet]],<br>[[Jonathan Borlée]],<br>[[Michael Bultheel]] || align="center"| 3.01,83 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Venezuela}}|| align="left"| [[Arturo Ramirez]],<br>[[Alberto Aguilar]],<br>[[Alberth Bravo]],<br>[[Omar Longart]] || align="center"| 3.02,18 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align="left"| [[Shaun de Jager]],<br>[[Willem de Beer]],<br>[[Louis van Zyl]],<br>[[Oscar Pistorius]] || align="center"| 3.03,46 |- | || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>|| align="left"| <s>[[Maksim Dõldin]],<br>[[Deniss Aleksejev]],<br>[[Vladimir Krasnov]],<br>[[Pavel Trenihhin]]</s> || align="center"| <s>3.00,09</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''2.59,31''' {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[Daegu]])<br>[[Greg Nixon]],<br>[[Bershawn Jackson]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Chen Ding]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:18.46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Erick Barrondo]] || align="left"| {{PisiLipp|Guatemala}} || align="center"| 1:18.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Zhen]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Cai Zelin]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Miguel Ángel López]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:19.49 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Eder Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 1:19.52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 1:20.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Bertrand Moulinet]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1:20.12 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.16''' [[Vladimir Kanaikin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[29. september]] [[2007]], [[Saransk]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:18:59''' [[Robert Korzeniowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[22. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:19.01''' [[Valeri Bortšin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:20.38''' [[Luis Fernando López]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''3:36.53 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Si Tianfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:37.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Heffernan]] || align="left"| {{PisiLipp|Iirimaa}} || align="center"| 3:37.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Li Jianbo]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:39.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Matej Tóth]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 3:41.24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Łukasz Nowak]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 3:42.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Koichiro Morioka]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 3:43.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[André Höhne]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 3:44.26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:35.59</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Igor Jerohhin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:37.54</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Bakulin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:38.55</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:34.14''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. mai]] [[2008]], [[Tšeboksarõ]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''3:42.45''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erik Kynard]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mutaz Essa Barshim]] || align="left"| {{PisiLipp|Katar}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Derek Drouin]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Grabarz|Robbie Grabarz]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jamie Nieto]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Bohdan Bondarenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Michael Mason]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Wanner Miller]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrii Protsenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Jesse Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ivan Uhhov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.38</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.36''' [[Andrei Silnov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.35''' [[Jesse Williams]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Renaud Lavillenie]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| '''5.97 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Björn Otto]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Raphael Holzdeppe]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Steven Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Jevgeni Lukjanenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Konstantinos Filippidis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jan Kudlička]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Romain Mesnil]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Malte Mohr]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"|<s>[[Dmitri Starodubtsev]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>5.75</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''5.90''' [[Paweł Wojciechowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Rutherford]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mitchell Watt]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 8.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Michel Torneus]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 8.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sebastian Bayer]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christopher Tomlinson]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Mauro Vinicius da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 8.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Khotso Mokoena]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 7.93 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]], [[Tokio]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.34''' [[Irving Saladino]], {{PisiLipp|Panama}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''8.45''' [[Dwight Phillips]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q kvalifikatsioon]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fabrizio Donato]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Daniele Greco]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Leevan Sands]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 17.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Benjamin Compaoré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 17.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tosin Oke]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 16.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Alexis Copello]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 16.92 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''17.67''' [[Nelson Évora]], {{PisiLipp|Portugal}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''17.96''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tomasz Majewski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 21.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Storl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 21.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Reese Hoffa]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.23 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Christian Cantwell]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Dylan Armstrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 20.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Germán Lauro]] || align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || align="center"| 20.84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asmir Kolašinac]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 20.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Pavel Lõžin]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 20.69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''29.''' || align="left"| [[Raigo Toompuu]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 18.91 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. mai]] [[1990]], [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21.51''' [[Tomasz Majewski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.78''' [[David Storl]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Tulemus!!Märkused |- |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Robert|Harting}} |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}} || 67,79 || X || 67,27 || 66,45 || '''68,27''' || 67,08 || '''68,27''' || |- |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Ehsan|Haddadi}} |align="left"|{{pisiLipp|Iraan}} || '''68,18''' || 64,09 || 67,28 || 66,98 || X || X || '''68,18''' || |- |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Gerd|Kanter}} |align="left"|{{pisiLipp|Eesti}} || 65,07 || 65,79 || 66,02 || 65,96 || '''68,03''' || 66,99 || '''68,03''' || Hooaja parim tulemus |- |4. |align="left"|{{JärjestaNimi|Virgilijus|Alekna}} |align="left"| {{pisiLipp|Leedu}} || '''67,38''' || X || X || 66,07 || X || X || '''67,38''' || |- |5. |align="left"|{{JärjestaNimi|Piotr|Małachowski}} |align="left"|{{pisiLipp|Poola}} || 62,50 || 66,92 || X || '''67,19''' || X || X || '''67,19''' || |- |6. |align="left"|[[Martin Wierig]] |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}}|| 63,34 || 63,98 || X || '''65,85''' || 64,79 || 65,12 || '''65,85''' || |- |7. |align="left"|{{JärjestaNimi|Frank|Casañas}} |align="left"|{{pisiLipp|Hispaania}} || '''65,56''' || X || X || 64,92 || 65,48 || 63,16 || '''65,56''' || |- |8. |align="left"|{{JärjestaNimi|Vikas|Gowda}} |align="left"|{{pisiLipp|India}} || '''64,79''' || 60,95 || 63,03 || 64,15 || 64,48 || 63,89 || '''64,79''' || |- |9. |align="left"|{{JärjestaNimi|Benn|Harradine}} |align="left"|{{pisiLipp|Austraalia}} || 58,24 || 63,16 || '''63,59''' || || || || '''63,59''' || |- |10. |align="left"|{{JärjestaNimi|Erik|Cadée}} |align="left"|{{pisiLipp|Holland}} || 62,40 || 62,77 || '''62,78''' || || || || '''62,78''' || |- |11. | align="left"|{{JärjestaNimi|Jorge|Fernandez}} |align="left"|{{pisiLipp|Kuuba}} || X || 60,04 || '''62,02''' || || || || '''62,02''' || |- |12. |align="left"|{{JärjestaNimi|Lawrence|Okoye}} |align="left"| {{pisiLipp|Suurbritannia}} || '''61,03''' || X || 60,11 || || || || '''61,03''' || |- |- |colspan="11"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|25. || align="left"| [[Märt Israel]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 59.60 || X || '''60.34''' || || || ||align="center"| 60.34 || |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|27. || align="left"| [[Aleksander Tammert]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 57.00 || '''60.20''' || 59.78 || || || ||align="center"| 60 20 || |} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Krisztián Pars]] || align="left"| {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"| 80.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Primož Kozmus]] || align="left"| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align="center"| 79.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Koji Murofushi]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 78.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Aleksey Sokirskiy]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 78.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lukáš Melich]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 77.17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Szymon Ziółkowski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 77.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Nicola Vizzoni]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 76.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kibwe Johnson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 74.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Kirill Ikonnikov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>77.86</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''82.02''' [[Primož Kozmus]], {{PisiLipp|Sloveenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''81.24''' [[Koji Murofushi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Keshorn Walcott]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 84.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Antti Ruuskanen]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vítězslav Veselý]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 83.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tero Pitkämäki]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 82.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Andreas Thorkildsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 82.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Spirídon Lebésis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 81.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tino Häber]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 81.21 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Stuart Farquhar]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 80.22 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Oleksandr Pjatnõtsja]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>84.51</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''20.''' || align="left"| [[Risto Mätas]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 78.56 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''86.27''' [[Matthias de Zordo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashton Eaton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8869 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Trey Hardee]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8671 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Suárez]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 8523 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hans Van Alphen]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 8447 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Damian Warner]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 8442 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Rico Freimuth]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8320 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Oleksi Kasjanov]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 8283 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sergei Sviridov]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 8219 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9039''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. juuni]] [[2012]], [[Eugene]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8791''' [[Bryan Clay]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''8607''' [[Trey Hardee]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/decathlon/1500-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Tianna Madison]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kelly-Ann Baptiste]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 10,93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 10,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Blessing Okagbare]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 11,00 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''10,62''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''10,78''' [[Shelly-Ann Fraser]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''10,90''' [[Carmelita Jeter]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 22,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Myriam Soumaré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 22,63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Semoy Hackett]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s> || align="center"| <s>22,87</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21,74''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''22,22''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Ohuruogu]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 49,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[DeeDee Trotter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Amantle Montsho]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 49,75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Novlene Williams-Mills]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Francena McCorory]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 50,33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Rosemarie Whyte]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Antonina Krivošapka]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>50,17</s> |} </div> </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''49,62''' [[Christine Ohuruogu]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''49,56''' [[Amantle Montsho]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Caster Semenya]] || align="left"| {{Pisilipp|LAV}} || align="center"|1.57,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Pamela Jelimo]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|1.57,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Alysia Johnson Montano]] || align="left"| {{Pisilipp|USA}} || align="center"|1.57,93 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''4.''' || [[Francine Niyonsaba]] || align="left"| {{Pisilipp|Burundi}} || align="center"|1.59,63 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''5.''' || [[Janeth Jepkosgei Busienei]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|2.00,19 |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Marija Savinova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.56,19 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jekaterina Poistogova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.57,53 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jelena Aržakova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.59,21</s> |} </div> <br>Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,29''' [[Jarmila Kratochvilova]], {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.53,43''' [[Nadezda Olizarenko]], {{Pisilipp|NSV Liit}} ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.54,87''' [[Pamela Jelimo]], {{Pisilipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1.55,87''' [[Marija Savinova]], {{Pisilipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>2013. aastal leiti venelanna Jelena Aržakova (kes jooksis kuuendaks) bioloogilises passis rikkumisi ja ta diskvalifitseeriti võistluselt. 9. novembril 2015. aastal taotles [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i sõltumatu uurimiskomisjon venelannadele Marija Savinovale (võitis kulla) ja Jekaterina Poistogovale (võitis pronksi) eluaegset võistluskeeldu dopingu tarvitamise eest. 2017. aasta veebruaris teatati, et Savinovalt võeti kuldmedal. ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maryam Yusuf Jamal]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 4.10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abeba Aregawi]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 4.11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Rowbury]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.11,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lucia Klocová|Lucia Hrivnák Klocová]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 4.12,64 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lisa Dobriskey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.13,02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Laura Weightman]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.15,60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Hellen Obiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 4.16,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| [[Morgan Uceny]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| katkestas |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aslı Çakır Alptekin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>4.10,23</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Gamze Bulut]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"|<s> 4.10,40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Tomashova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.10,90</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Natallia Kareiva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>4.11,58</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Ekaterina Kostetskaya]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.12,90</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Qu Yunxia]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''4.00,23''' [[Nancy Jebet Langat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2011]]:''' '''4.05,40''' [[Jennifer Simpson]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Meseret Defar]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.04,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.04,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.05,15 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.05,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Gelete Burka]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.10,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Viola Kibiwot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.11,59 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jo Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.12,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.14,55 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.11,15''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[6. juuni]] [[2008]], [[Oslo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''14.40,79''' [[Gabriela Szabo]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[25. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.41,40''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''14.55,36''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.20,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.26,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.30,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Werknesh Kidane]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.39,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beleynesh Oljira]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.45,56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Shitaye Eshete]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 30.47,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanne Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.53,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.55,63 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[8. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''30.48,98''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tiki Gelana]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| '''2:23.07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Priscah Jeptoo]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Arhipova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:23.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Mary Jepkosgei Keitany]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Zhu Xiaolin|Xiaolin Zhu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 2:24.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jéssica Augusto]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 2:25.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Valeria Straneo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 2:25.27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Albina Majorova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:25.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tetjana Hamera-Šmõrko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>2:24.32</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''99.''' || align="left"| [[Evelin Talts]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 2:54.15 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[13. aprill]] [[2003]], [[London]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:23.14''' [[Naoko Takahashi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[24. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:26.44''' [[Constantina Tomescu]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:28.43''' [[Edna Kiplagat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/marathon/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[100&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Pearson]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''12,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dawn Harper]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kellie Wells]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lolo Jones]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,58 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Phylicia George]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,69 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Beate Schrott]] || align="left"| {{PisiLipp|Austria}} || align="center"| 13,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Nevin Yanıt]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>12,58</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>'''Tuul:''' −0,2 m/s <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Jordanka Donkova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,37''' [[Joanna Hayes]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,54''' [[Dawn Harper]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lashinda Demus]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 52,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Zuzana Hejnová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 53,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kaliese Spencer]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 53,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Georganne Moline]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 53,92 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[T'erea Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 55,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Denisa Rosolová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 55,27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Muizat Ajoke Odumosu]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 55,31 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>52,70</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,34''' [[Julija Petšonkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[8. august]] [[2003]], [[Tula]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''52,47''' [[Lashinda Demus]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Habiba Ghribi]] || align="left"| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align="center"| 9.08,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sofia Assefa]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.09,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Milcah Chemos Cheywa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 9.09,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hiwot Ayalew]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.12,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Etenesh Diro]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.19,89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Antje Möldner-Schmidt]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.21,78 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Gesa Felicitas Krause]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.23,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Emma Coburn]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9.23,54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Julija Zaripova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>9.06,72</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''9.11,97''' [[Habiba Ghribi]], {{PisiLipp|Tuneesia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] || align="center"| '''40,82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Sherone Simpson]],<br>[[Veronica Campbell-Brown]],<br>[[Kerron Stewart]] || align="center"| 41,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Olesja Povh]],<br>[[Hristina Stui]],<br>[[Maria Rjemjen]],<br>[[Elizaveta Brõzgina]] || align="center"| 42,04 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Christy Udoh]],<br>[[Gloria Asumnu]],<br>[[Oludamola Osayomi]],<br>[[Blessing Okagbare]] || align="center"| 42,64 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="left"| [[Leena Günther]],<br>[[Anne Cibis]],<br>[[Tatjana Pinto]],<br>[[Verena Sailer]] || align="center"| 42,67 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="left"| [[Kadene Vassell]],<br>[[Dafne Schippers]],<br>[[Eva Lubbers]],<br>[[Jamile Samuel]] || align="center"| 42,70 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="left"| [[Ana Cláudia Lemos]],<br>[[Franciela Krasucki]],<br>[[Evelyn dos Santos]],<br>[[Rosângela Santos]] || align="center"| 42,91 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="left"| [[Michelle-Lee Ahye]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Kai Selvon]],<br>[[Semoy Hackett]] || align="center"| diskval. |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''41,60''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''42,54''' {{PisiLipp|Belgia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Olivia Borlée]],<br>[[Hanna Mariën]],<br>[[Élodie Ouédraogo]],<br>[[Kim Gevaert]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''41,56''' {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Bianca Knight]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Marshevet Myers]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400&nbsp;m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[DeeDee Trotter]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Francena McCorory]],<br>[[Sanya Richards-Ross]] || align="center"| 3.16,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Christine Day]],<br>[[Rosemarie Whyte]],<br>[[Shericka Williams]],<br>[[Novlene Williams-Mills]] || align="center"| 3.20,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Alina Lohvõnenko]],<br>[[Olha Zemljak]],<br>[[Hanna Jaroštšuk]],<br>[[Natalija Pihida]] || align="center"| 3.23,57 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="left"| [[Shana Cox]],<br>[[Lee McConnell]],<br>[[Perri Shakes-Drayton]],<br>[[Christine Ohuruogu]] || align="center"| 3.24,76 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="left"| [[Phara Anacharsis]],<br>[[Muriel Hurtis]],<br>[[Marie Gayot]],<br>[[Floria Gueï]] || align="center"| 3.25,92 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="left"| [[Denisa Rosolová]],<br>[[Zuzana Bergrová]],<br>[[Jitka Bartoničková]],<br>[[Zuzana Hejnová]] || align="center"| 3.27,77 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Omolara Omotosho]],<br>[[Muizat Ajoke Odumosu]],<br>[[Regina George]],<br>[[Bukola Abogunloko]] || align="center"| diskval. |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="left"| <s>[[Julija Guštšina]],<br>[[Antonina Krivošapka]],<br>[[Tatjana Firova]],<br>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="center"| <s>3.20,23</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.18,54''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Mary Wineberg]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Monique Henderson]],<br>[[Sanya Richards-Ross|Sanya Richards]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''3.18,09''' {{PisiLipp|USA}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Sanya Richards-Ross]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Jessica Beard]],<br>[[Francena McCorory]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x400-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x400-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Qieyang Shenjie]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:25.16 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Liu Hong]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:26.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lü Xiuzhi]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:27.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Elisa Rigaudo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 1:27.36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beatriz Pascual]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:27.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Ana Cabecinha]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 1:28.03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[María Vasco]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:28.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Masumi Fuchise]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 1:28.41 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Jelena Lašmanova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:25.02</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:25.09</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Anisja Kirdjapkina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:26.26</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:25.08''' [[Vera Sokolova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[26. veebruar]] [[2011]], [[Sotši]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:26.31''' [[Olga Kaniskina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:26.31''' [[Olga Kaniskina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:30.00''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[31. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anna Tšitšerova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2.05 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Brigetta Barrett]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ruth Beitia]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 2.00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tia Hellebaut]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Chaunté Lowe]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Svetlana Radzivil]] || align="left"| {{PisiLipp|Usbekistan}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Emma Green Tregaro]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 1.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Mélanie Melfort]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Svetlana Školina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.03</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.06''' [[Jelena Slessarenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.05''' [[Tia Hellebaut]], {{PisiLipp|Belgia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.03''' [[Anna Tšitšerova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jennifer Suhr]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yarisley Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 4.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Issinbajeva]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 4.70 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Silke Spiegelburg]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Martina Strutz]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Holly Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.45 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jiřina Ptáčníková]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 4.45 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Lisa Ryzih]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.45 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]], [[Zürich]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''4.85''' [[Fabiana Murer]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Brittney Reese]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Sokolova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 7.07 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Janay DeLoach]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 6.89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ljudmila Koltšanova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 6.76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Éloyse Lesueur]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 6.67 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Shara Proctor]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 6.55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Veronika Šutkova]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 6.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Ivana Španović]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 6.35 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ineta Radēviča]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Läti}}</s> || align="center"| <s>6.88</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Anna Nazarova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>6.77</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Nastassija Mirontšjuk-Ivanova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>6.72</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''7.04''' [[Maurren Maggi]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''6.82''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/long-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Rõpakova]] || align="left"| {{PisiLipp|Kasahstan}} || align="center"| 14.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Caterine Ibargüen]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 14.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olha Saladuhha]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 14.79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hanna Knjazeva-Minenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 14.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Yamilé Aldama]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 14.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Kimberly Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 14.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Trecia-Kaye Smith]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 14.35 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Yargelis Savigne]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 14.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Viktorija Gurova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>14.24</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''14.94''' [[Olha Saladuhha]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Valerie Adams]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 20.70 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gong Lijiao]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 20.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Li Ling (kuulitõukaja)|Li Ling]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 19.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Michelle Carter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19.42 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Liu Xiangrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 19.18 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Geisa Arcanjo]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 19.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Natalia Duco]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšiili}} || align="center"| 18.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Christina Schwanitz]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 18.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Nadežda Ostaptšuk]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>21.36</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Jevgenija Kolodko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>20.48</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Irina Tarasova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>19.00</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[7. juuni]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''20.56''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-combined-events-tour/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sandra Perković]] || align="left"| {{PisiLipp|Horvaatia}} || align="center"| 69.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Li Yanfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 67.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Yarelys Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 66.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Nadine Müller]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 65.94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Mélina Robert-Michon]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 63.98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Krishna Poonia]] || align="left"| {{PisiLipp|India}} || align="center"| 63.62 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Stephanie Brown Trafton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 63.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Zinaida Sendriūtė]] || align="left"| {{PisiLipp|Leedu}} || align="center"| 61.68 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Darja Pištšalnikova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| </s>67.56</s> |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''64.74''' [[Stephanie Brown Trafton]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2011]]:''' '''66.52''' [[Li Yanfeng]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/discus-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/discus-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anita Włodarczyk]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| '''77.60 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Betty Heidler]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 77.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Zhang Wenxiu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 76.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Kathrin Klaas]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 76.05 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Yipsi Moreno]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 74.60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Stéphanie Falzon]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 73.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanna Fiodorow]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 72.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sophie Hitchon]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 69.33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Lõssenko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>78.18</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aksana Miankova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>74.40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || align="center"| <s>74.06</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Mariia Bespalova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>71.13</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''79.42''' [[Betty Heidler]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[21. mai]] [[2011]], [[Halle]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''75.20''' [[Yipsi Moreno]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''75.20''' [[Yipsi Moreno]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''77.13''' [[Tatyana Lysenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/hammer-throw/qualification/summary Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Barbora Špotáková]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 69.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christina Obergföll]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 65.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Linda Stahl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| '''64.91 SB''' |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sunette Viljoen]] || align="left"| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align="center"| 64.53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lü Huihui]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 63.70 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Katharina Molitor]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 62.89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Madara Palameika]] || align="left"| {{PisiLipp|Läti}} || align="center"| 60.73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kathryn Mitchell]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 59.46 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Martina Ratej]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Sloveenia}}</s> || align="center"| <s>61.62</s> |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''71.53''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''71.42''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''71.58''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jessica Ennis-Hill|Jessica Ennis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 6955 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lilli Schwarzkopf]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 6649 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Austra Skujytė]] || align="left"| {{PisiLipp|Leedu}} || align="center"| 6599 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Antoinette Nana Djimou]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 6576 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 6480 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Kristina Savitskaja]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 6452 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Laura Ikauniece]] || align="left"| {{PisiLipp|Läti}} || align="center"| 6414 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Hanna Melnitšenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 6392 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>6628</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ljudmila Jossipenko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>6618</s> |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''6733''' [[Natalja Dobrõnska]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''6751''' [[Jessica Ennis-Hill|Jessica Ennis]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/heptathlon/800-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} == Medalid == {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width=50 | Koht ! width=100 | Riik ! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | Kokku |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''1.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="background:#F7F6A8;" | 11 | style="background:#DCE5E5;" | 10 | style="background:#FFDAB9;" | 8 | 29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''2.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jamaica}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''3.''' | align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 6 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''4.''' | align="left" | {{PisiLipp|Etioopia}} | style="background:#F7F6A8;" | 3 | style="background:#DCE5E5;" | 3 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''5.''' | align="left" | {{PisiLipp|Keenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 7 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''6.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hiina}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''7.''' | align="left" | {{PisiLipp|Austraalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''8.''' | align="left" | {{PisiLipp|Poola}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''9.''' | align="left" | {{PisiLipp|Saksamaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''10.''' | align="left" | {{PisiLipp|Venemaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 5 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''11.''' | align="left" | {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 4 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tšehhi}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''14.''' | align="left" | {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Alžeeria}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahama}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahrein}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Grenada}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Horvaatia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kasahstan}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|LAV}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tuneesia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uganda}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ungari}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''26.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Botswana}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Colombia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Guatemala}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iraan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kanada}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Katar}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Sloveenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Soome}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''35.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ukraina}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 3 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Eesti}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hispaania}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iirimaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Itaalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jaapan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Leedu}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Maroko}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Puerto Rico}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#E0FFFF" | | '''Kokku''' | align=center|'''47''' | align=center|'''49''' | align=center|'''46''' | align=center|'''142''' |} == Välislingid == * [https://archive.today/20120703041021/www.london2012.com/athletics/ Kergejõustiku ametlik koduleht Londoni OM-il] * [http://www.iaaf.org/mini/centenary/index.aspx IAAF-i koduleht] {{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] ouqebqr7cxh21jltkszgr3bsikr6wbu 7193409 7193408 2026-07-15T12:50:44Z Sjur 66496 7193409 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' | '''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Rio de Janeiro 2016]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused''' toimusid [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini [[Londoni olümpiastaadion]]il. Meestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud [[50 km käimine|50 km käimises]]. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 [[võistlusala]], seda oli rohkem kui ühelgi teisel [[spordiala]]l. == Olümpianormid == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100&nbsp;m jooks|100 m]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,24 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200&nbsp;m jooks|200 m]] || align="center"|20,55 || align="center"|20,65 || align="center"|23,10 || align="center"|23,30 |- |[[400&nbsp;m jooks|400 m]] || align="center"|45,30 || align="center"|45,90 || align="center"|51,55 ||align="center"|52,35 |- |[[800&nbsp;m jooks|800 m]] || align="center"|1.45,60 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,90 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500&nbsp;m jooks|1500 m]] || align="center"|3.35,50 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000&nbsp;m jooks|5000 m]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.20,00 || align="center"|15.30,00 |- |[[10 000&nbsp;m jooks|10 000 m]] || align="center"|27.45,00 || align="center"|28.05,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.10,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:15.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:37.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[400&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|49,50 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,65 |- |[[3000&nbsp;m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|7950 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.30 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:59.00 || align="center"|4:09.00 || align="center"|– || align="center"|– |} == Eesti sportlaste osalemine == {{col-begin}} {{col-2}} ; === Mehed === * [[Märt Israel]] ** [[Kettaheide]] * [[Aleksander Tammert]] ** [[Kettaheide]] * [[Gerd Kanter]] ** [[Kettaheide]] * [[Marek Niit]] ** [[100&nbsp;m jooks|100 m]] ja [[200&nbsp;m jooks|200 m]] * [[Rasmus Mägi]] ** [[400&nbsp;m tõkkejooks]] * [[Risto Mätas]] ** [[Odavise]] * [[Raigo Toompuu]] ** [[Kuulitõuge]] {{col-2}} ; === Naised === * [[Anna Iljuštšenko]] ** [[Kõrgushüpe]] * [[Grit Šadeiko]] ** [[Seitsmevõistlus]] * [[Evelin Talts]] ** [[Maraton]] {{col-end}} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor=#D9FFB2|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m jooks 2|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m jooks 2|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m jooks 2|400 m]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800&nbsp;m jooks 2|800 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500&nbsp;m jooks 2|1500 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000&nbsp;m jooks 2|5000 m]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m jooks2|10 000 m]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m tõkkejooks|100&nbsp;m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks 2|400&nbsp;m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooks 2|3000&nbsp;m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100&nbsp;m 2|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400&nbsp;m 2|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || || || || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| '''9,63 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 9,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Justin Gatlin]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ryan Bailey]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' ||align="left"|[[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 9,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Richard Thompson]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 9,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asafa Powell]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 11,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | ||align="left"| <s>[[Tyson Gay]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || align="center"| <s>9,80</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''41.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 10,40 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''9,92''' [[Yohan Blake]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Usain BoltLondon2012.jpg|pisi|Usain Bolt]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Warren Weir]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Wallace Spearmon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christophe Lemaitre]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 20,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Alex Quiñónez]] || align="left"| {{PisiLipp|Ecuador}} || align="center"| 20,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Anaso Jobodwana]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 20,69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''38.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 20,82 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2011]]:''' '''19,40''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/final/result#resultheader Finaal]''' {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=133|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kirani James]] || align="left"| {{PisiLipp|Grenada}} || align="center"| 43,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Luguelín Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 44,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lalonde Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 44,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Kevin Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,81 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jonathan Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Demetrius Pinder]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Steven Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 45,14 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''43,75''' [[LaShawn Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''44,60''' [[Kirani James]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=137|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[David Rudisha]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nijel Amos]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 1.41,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Timothy Kitum]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 1.42,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Duane Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,82 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Nick Symmonds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mohammed Aman]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 1.43,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Abubaker Kaki]] || align="left"| {{PisiLipp|Sudaan}} || align="center"| 1.43,32 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrew Osagie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 1.43,77 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,01''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. august]] [[2010]], [[Rieti]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.42,58''' [[Vebjørn Rodal]], {{PisiLipp|Norra}} ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.44,65''' [[Wilfred Bungei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1,43,91''' [[David Lekuta Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/heats/summary Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/semi-final/summary Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Taoufik Makhloufi]] || align="left"| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align="center"| 3.34,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Manzano]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.34,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 3.35,13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Matthew Centrowitz Jr.]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.35,17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Henrik Ingebrigtsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 3.35,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mekonnen Gebremedhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 3.35,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Silas Kiplagat]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 3.36,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[İlham Tanui Özbilen]] || align="left"| {{PisiLipp|Türgi}} || align="center"| 3.36,72 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.32,07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.33,11''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2011]]:''' '''3.35,69''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mohammed Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13.41,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dejen Gebremeskel]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 13.41,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Pkemei Longosiwa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.42,36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Bernard Lagat]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.42,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Isiah Kiplangat Koech]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.43,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 13.44,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.45,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Juan Luis Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 13.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.37,35''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[31. mai]] [[2004]], [[Hengelo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''13.23,36''' [[Mohammed Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mo Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 27.30,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 27.30,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tariku Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.31,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Kenenisa Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.32,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Bedan Karoki Muchiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 27.32,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Zersenay Tadese]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.33,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Teklemariam Medhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.34,76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Gebregziabher Gebremariam]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.36,34 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.17,53''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[26. august]] [[2005]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''27.13,81''' [[Ibrahim Jeilan]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stephen Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Uganda}} || align="center"| 2:08.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Kirui]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:08.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipsang Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:09.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Mebrahtom Keflezighi]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2:11.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Marilson Dos Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:11.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kentaro Nakamoto]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 2:11.16 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Cuthbert Nyasango]] || align="left"| {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align="center"| 2:12.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Paulo Roberto Paula]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:12.17 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 105 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:03.38''' [[Patrick Makau Musyoki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. september]] [[2011]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:07.38''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[110&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aries Merritt]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jason Richardson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansle Parchment]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 13,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Lawrence Clarke]]|| align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Ryan Brathwaite]]|| align="left"| {{PisiLipp|Barbados}} || align="center"| 13,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Orlando Ortega]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 13,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Lehann Fourie]]|| align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 13,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| [[Dayron Robles]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| katkestas |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,87''' [[Dayron Robles]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[12. juuni]] [[2008]], [[Ostrava]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#110&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,93''' [[Dayron Robles ]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''13,16''' [[Jason Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Félix Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 47,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Tinsley]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 47,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Culson]] || align="left"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align="center"| 48,10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[David Greene]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 48,24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Angelo Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 48,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jehue Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 48,86 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Leford Green]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 49,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kerron Clement]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,15 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''27.''' || align="left"| [[Rasmus Mägi]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 50,05 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''47,25''' [[Angelo Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''48,26''' [[David Greene]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ezekiel Kemboi]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.18,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 8.19,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Mutai]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.19,73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Roba Gari]]|| align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 8.20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Brimin Kipruto]]|| align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.23,03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Evan Jager]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.23,87 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Hamid Ezzine]]|| align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 8.24,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Donald Cabral]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.25,91 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.05,51''' [[Julius Kariuki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooka|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.10,34''' [[Brimin Kiprop Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000&nbsp;m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''8.14,85''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[1. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] || align="center"| '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Keston Bledman]],<br>[[Marc Burns]],<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] || align="center"| 38,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align="left"| [[Jimmy Vicaut]],<br>[[Christophe Lemaitre]],<br>[[Pierre-Alexis Pessonneaux]]<br>[[Ronald Pognon]] || align="center"| 38,16 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align="left"| [[Ryota Yamagata]],<br>[[Masashi Eriguchi]],<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Shota Iizuka]] || align="center"| 38,35 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Holland}}|| align="left"| [[Brian Mariano]],<br>[[Churandy Martina]],<br>[[Giovanni Codrington]]<br>[[Patrick van Luijk]] || align="center"| 38,39 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}}|| align="left"| [[Anthony Alozie]],<br>[[Isaac Ntiamoah]],<br>[[Andrew McCabe]]<br>[[Joshua Ross]] || align="center"| 38.43 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align="left"| [[Gavin Smellie]],<br>[[Oluseyi Smith]],<br>[[Jared Connaughton]]<br>[[Justyn Warner]] || align="center"| diskval. |} USA nelikult ([[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Ryan Bailey]], [[Trell Kimmons]]),<br />kes lõpetasid finaaljooksu teisena ajaga 37,04, võeti Tyson Gay dopingutarvitamise tõttu medalid ära. </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400 m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=135|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}}|| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]],<br>[[Demetrius Pinder]],<br>[[Michael Mathieu]],<br>[[Ramon Miller]] || align="center"| 2.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}}|| [[Bryshon Nellum]],<br>[[Joshua Mance]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Angelo Taylor]] || align="center"| 2.57,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Lalonde Gordon]],<br>[[Jarrin Solomon]],<br>[[Ade Alleyne-Forte]],<br>[[Deon Lendore]] || align="center"| 2.59,40 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align="left"| [[Conrad Williams]],<br>[[Jack Green]],<br>[[Dai Greene]],<br>[[Martyn Rooney]] || align="center"| 2.59,53 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}}|| align="left"| [[Kevin Borlée]],<br>[[Antoine Gillet]],<br>[[Jonathan Borlée]],<br>[[Michael Bultheel]] || align="center"| 3.01,83 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Venezuela}}|| align="left"| [[Arturo Ramirez]],<br>[[Alberto Aguilar]],<br>[[Alberth Bravo]],<br>[[Omar Longart]] || align="center"| 3.02,18 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align="left"| [[Shaun de Jager]],<br>[[Willem de Beer]],<br>[[Louis van Zyl]],<br>[[Oscar Pistorius]] || align="center"| 3.03,46 |- | || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>|| align="left"| <s>[[Maksim Dõldin]],<br>[[Deniss Aleksejev]],<br>[[Vladimir Krasnov]],<br>[[Pavel Trenihhin]]</s> || align="center"| <s>3.00,09</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''2.59,31''' {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[Daegu]])<br>[[Greg Nixon]],<br>[[Bershawn Jackson]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Chen Ding]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:18.46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Erick Barrondo]] || align="left"| {{PisiLipp|Guatemala}} || align="center"| 1:18.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Zhen]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Cai Zelin]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Miguel Ángel López]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:19.49 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Eder Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 1:19.52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 1:20.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Bertrand Moulinet]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1:20.12 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.16''' [[Vladimir Kanaikin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[29. september]] [[2007]], [[Saransk]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:18:59''' [[Robert Korzeniowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[22. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:19.01''' [[Valeri Bortšin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:20.38''' [[Luis Fernando López]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''3:36.53 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Si Tianfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:37.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Heffernan]] || align="left"| {{PisiLipp|Iirimaa}} || align="center"| 3:37.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Li Jianbo]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:39.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Matej Tóth]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 3:41.24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Łukasz Nowak]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 3:42.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Koichiro Morioka]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 3:43.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[André Höhne]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 3:44.26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:35.59</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Igor Jerohhin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:37.54</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Bakulin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:38.55</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:34.14''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. mai]] [[2008]], [[Tšeboksarõ]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''3:42.45''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erik Kynard]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mutaz Essa Barshim]] || align="left"| {{PisiLipp|Katar}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Derek Drouin]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Grabarz|Robbie Grabarz]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jamie Nieto]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Bohdan Bondarenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Michael Mason]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Wanner Miller]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrii Protsenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Jesse Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ivan Uhhov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.38</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.36''' [[Andrei Silnov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.35''' [[Jesse Williams]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Renaud Lavillenie]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| '''5.97 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Björn Otto]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Raphael Holzdeppe]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Steven Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Jevgeni Lukjanenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Konstantinos Filippidis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jan Kudlička]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Romain Mesnil]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Malte Mohr]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"|<s>[[Dmitri Starodubtsev]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>5.75</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''5.90''' [[Paweł Wojciechowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Rutherford]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mitchell Watt]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 8.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Michel Torneus]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 8.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sebastian Bayer]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christopher Tomlinson]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Mauro Vinicius da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 8.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Khotso Mokoena]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 7.93 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]], [[Tokio]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.34''' [[Irving Saladino]], {{PisiLipp|Panama}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''8.45''' [[Dwight Phillips]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q kvalifikatsioon]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fabrizio Donato]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Daniele Greco]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Leevan Sands]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 17.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Benjamin Compaoré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 17.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tosin Oke]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 16.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Alexis Copello]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 16.92 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''17.67''' [[Nelson Évora]], {{PisiLipp|Portugal}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''17.96''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tomasz Majewski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 21.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Storl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 21.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Reese Hoffa]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.23 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Christian Cantwell]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Dylan Armstrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 20.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Germán Lauro]] || align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || align="center"| 20.84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asmir Kolašinac]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 20.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Pavel Lõžin]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 20.69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''29.''' || align="left"| [[Raigo Toompuu]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 18.91 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. mai]] [[1990]], [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21.51''' [[Tomasz Majewski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.78''' [[David Storl]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Tulemus!!Märkused |- |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Robert|Harting}} |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}} || 67,79 || X || 67,27 || 66,45 || '''68,27''' || 67,08 || '''68,27''' || |- |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Ehsan|Haddadi}} |align="left"|{{pisiLipp|Iraan}} || '''68,18''' || 64,09 || 67,28 || 66,98 || X || X || '''68,18''' || |- |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Gerd|Kanter}} |align="left"|{{pisiLipp|Eesti}} || 65,07 || 65,79 || 66,02 || 65,96 || '''68,03''' || 66,99 || '''68,03''' || Hooaja parim tulemus |- |4. |align="left"|{{JärjestaNimi|Virgilijus|Alekna}} |align="left"| {{pisiLipp|Leedu}} || '''67,38''' || X || X || 66,07 || X || X || '''67,38''' || |- |5. |align="left"|{{JärjestaNimi|Piotr|Małachowski}} |align="left"|{{pisiLipp|Poola}} || 62,50 || 66,92 || X || '''67,19''' || X || X || '''67,19''' || |- |6. |align="left"|[[Martin Wierig]] |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}}|| 63,34 || 63,98 || X || '''65,85''' || 64,79 || 65,12 || '''65,85''' || |- |7. |align="left"|{{JärjestaNimi|Frank|Casañas}} |align="left"|{{pisiLipp|Hispaania}} || '''65,56''' || X || X || 64,92 || 65,48 || 63,16 || '''65,56''' || |- |8. |align="left"|{{JärjestaNimi|Vikas|Gowda}} |align="left"|{{pisiLipp|India}} || '''64,79''' || 60,95 || 63,03 || 64,15 || 64,48 || 63,89 || '''64,79''' || |- |9. |align="left"|{{JärjestaNimi|Benn|Harradine}} |align="left"|{{pisiLipp|Austraalia}} || 58,24 || 63,16 || '''63,59''' || || || || '''63,59''' || |- |10. |align="left"|{{JärjestaNimi|Erik|Cadée}} |align="left"|{{pisiLipp|Holland}} || 62,40 || 62,77 || '''62,78''' || || || || '''62,78''' || |- |11. | align="left"|{{JärjestaNimi|Jorge|Fernandez}} |align="left"|{{pisiLipp|Kuuba}} || X || 60,04 || '''62,02''' || || || || '''62,02''' || |- |12. |align="left"|{{JärjestaNimi|Lawrence|Okoye}} |align="left"| {{pisiLipp|Suurbritannia}} || '''61,03''' || X || 60,11 || || || || '''61,03''' || |- |- |colspan="11"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|25. || align="left"| [[Märt Israel]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 59.60 || X || '''60.34''' || || || ||align="center"| 60.34 || |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|27. || align="left"| [[Aleksander Tammert]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 57.00 || '''60.20''' || 59.78 || || || ||align="center"| 60 20 || |} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Krisztián Pars]] || align="left"| {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"| 80.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Primož Kozmus]] || align="left"| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align="center"| 79.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Koji Murofushi]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 78.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Aleksey Sokirskiy]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 78.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lukáš Melich]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 77.17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Szymon Ziółkowski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 77.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Nicola Vizzoni]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 76.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kibwe Johnson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 74.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Kirill Ikonnikov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>77.86</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''82.02''' [[Primož Kozmus]], {{PisiLipp|Sloveenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''81.24''' [[Koji Murofushi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Keshorn Walcott]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 84.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Antti Ruuskanen]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vítězslav Veselý]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 83.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tero Pitkämäki]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 82.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Andreas Thorkildsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 82.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Spirídon Lebésis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 81.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tino Häber]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 81.21 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Stuart Farquhar]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 80.22 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Oleksandr Pjatnõtsja]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>84.51</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''20.''' || align="left"| [[Risto Mätas]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 78.56 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''86.27''' [[Matthias de Zordo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashton Eaton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8869 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Trey Hardee]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8671 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Suárez]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 8523 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hans Van Alphen]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 8447 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Damian Warner]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 8442 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Rico Freimuth]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8320 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Oleksi Kasjanov]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 8283 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sergei Sviridov]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 8219 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9039''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. juuni]] [[2012]], [[Eugene]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8791''' [[Bryan Clay]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''8607''' [[Trey Hardee]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/decathlon/1500-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Tianna Madison]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kelly-Ann Baptiste]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 10,93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 10,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Blessing Okagbare]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 11,00 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''10,62''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''10,78''' [[Shelly-Ann Fraser]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''10,90''' [[Carmelita Jeter]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 22,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Myriam Soumaré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 22,63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Semoy Hackett]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s> || align="center"| <s>22,87</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21,74''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''22,22''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Ohuruogu]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 49,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[DeeDee Trotter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Amantle Montsho]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 49,75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Novlene Williams-Mills]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Francena McCorory]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 50,33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Rosemarie Whyte]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Antonina Krivošapka]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>50,17</s> |} </div> </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''49,62''' [[Christine Ohuruogu]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''49,56''' [[Amantle Montsho]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Caster Semenya]] || align="left"| {{Pisilipp|LAV}} || align="center"|1.57,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Pamela Jelimo]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|1.57,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Alysia Johnson Montano]] || align="left"| {{Pisilipp|USA}} || align="center"|1.57,93 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''4.''' || [[Francine Niyonsaba]] || align="left"| {{Pisilipp|Burundi}} || align="center"|1.59,63 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''5.''' || [[Janeth Jepkosgei Busienei]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|2.00,19 |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Marija Savinova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.56,19 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jekaterina Poistogova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.57,53 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jelena Aržakova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.59,21</s> |} </div> <br>Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,29''' [[Jarmila Kratochvilova]], {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.53,43''' [[Nadezda Olizarenko]], {{Pisilipp|NSV Liit}} ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.54,87''' [[Pamela Jelimo]], {{Pisilipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1.55,87''' [[Marija Savinova]], {{Pisilipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>2013. aastal leiti venelanna Jelena Aržakova (kes jooksis kuuendaks) bioloogilises passis rikkumisi ja ta diskvalifitseeriti võistluselt. 9. novembril 2015. aastal taotles [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i sõltumatu uurimiskomisjon venelannadele Marija Savinovale (võitis kulla) ja Jekaterina Poistogovale (võitis pronksi) eluaegset võistluskeeldu dopingu tarvitamise eest. 2017. aasta veebruaris teatati, et Savinovalt võeti kuldmedal. ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maryam Yusuf Jamal]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 4.10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abeba Aregawi]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 4.11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Rowbury]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.11,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lucia Klocová|Lucia Hrivnák Klocová]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 4.12,64 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lisa Dobriskey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.13,02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Laura Weightman]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.15,60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Hellen Obiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 4.16,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| [[Morgan Uceny]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| katkestas |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aslı Çakır Alptekin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>4.10,23</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Gamze Bulut]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"|<s> 4.10,40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Tomashova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.10,90</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Natallia Kareiva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>4.11,58</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Ekaterina Kostetskaya]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.12,90</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Qu Yunxia]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''4.00,23''' [[Nancy Jebet Langat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2011]]:''' '''4.05,40''' [[Jennifer Simpson]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Meseret Defar]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.04,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.04,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.05,15 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.05,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Gelete Burka]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.10,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Viola Kibiwot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.11,59 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jo Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.12,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.14,55 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.11,15''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[6. juuni]] [[2008]], [[Oslo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''14.40,79''' [[Gabriela Szabo]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[25. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.41,40''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''14.55,36''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.20,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.26,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.30,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Werknesh Kidane]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.39,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beleynesh Oljira]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.45,56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Shitaye Eshete]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 30.47,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanne Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.53,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.55,63 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[8. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''30.48,98''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tiki Gelana]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| '''2:23.07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Priscah Jeptoo]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Arhipova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:23.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Mary Jepkosgei Keitany]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Zhu Xiaolin|Xiaolin Zhu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 2:24.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jéssica Augusto]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 2:25.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Valeria Straneo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 2:25.27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Albina Majorova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:25.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tetjana Hamera-Šmõrko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>2:24.32</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''99.''' || align="left"| [[Evelin Talts]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 2:54.15 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[13. aprill]] [[2003]], [[London]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:23.14''' [[Naoko Takahashi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[24. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:26.44''' [[Constantina Tomescu]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:28.43''' [[Edna Kiplagat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/marathon/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[100&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Pearson]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''12,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dawn Harper]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kellie Wells]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lolo Jones]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,58 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Phylicia George]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,69 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Beate Schrott]] || align="left"| {{PisiLipp|Austria}} || align="center"| 13,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Nevin Yanıt]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>12,58</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>'''Tuul:''' −0,2 m/s <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Jordanka Donkova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,37''' [[Joanna Hayes]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,54''' [[Dawn Harper]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lashinda Demus]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 52,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Zuzana Hejnová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 53,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kaliese Spencer]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 53,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Georganne Moline]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 53,92 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[T'erea Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 55,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Denisa Rosolová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 55,27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Muizat Ajoke Odumosu]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 55,31 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>52,70</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,34''' [[Julija Petšonkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[8. august]] [[2003]], [[Tula]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''52,47''' [[Lashinda Demus]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Habiba Ghribi]] || align="left"| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align="center"| 9.08,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sofia Assefa]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.09,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Milcah Chemos Cheywa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 9.09,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hiwot Ayalew]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.12,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Etenesh Diro]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.19,89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Antje Möldner-Schmidt]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.21,78 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Gesa Felicitas Krause]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.23,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Emma Coburn]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9.23,54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Julija Zaripova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>9.06,72</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''9.11,97''' [[Habiba Ghribi]], {{PisiLipp|Tuneesia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] || align="center"| '''40,82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Sherone Simpson]],<br>[[Veronica Campbell-Brown]],<br>[[Kerron Stewart]] || align="center"| 41,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Olesja Povh]],<br>[[Hristina Stui]],<br>[[Maria Rjemjen]],<br>[[Elizaveta Brõzgina]] || align="center"| 42,04 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Christy Udoh]],<br>[[Gloria Asumnu]],<br>[[Oludamola Osayomi]],<br>[[Blessing Okagbare]] || align="center"| 42,64 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="left"| [[Leena Günther]],<br>[[Anne Cibis]],<br>[[Tatjana Pinto]],<br>[[Verena Sailer]] || align="center"| 42,67 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="left"| [[Kadene Vassell]],<br>[[Dafne Schippers]],<br>[[Eva Lubbers]],<br>[[Jamile Samuel]] || align="center"| 42,70 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="left"| [[Ana Cláudia Lemos]],<br>[[Franciela Krasucki]],<br>[[Evelyn dos Santos]],<br>[[Rosângela Santos]] || align="center"| 42,91 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="left"| [[Michelle-Lee Ahye]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Kai Selvon]],<br>[[Semoy Hackett]] || align="center"| diskval. |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''41,60''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''42,54''' {{PisiLipp|Belgia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Olivia Borlée]],<br>[[Hanna Mariën]],<br>[[Élodie Ouédraogo]],<br>[[Kim Gevaert]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''41,56''' {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Bianca Knight]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Marshevet Myers]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400&nbsp;m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[DeeDee Trotter]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Francena McCorory]],<br>[[Sanya Richards-Ross]] || align="center"| 3.16,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Christine Day]],<br>[[Rosemarie Whyte]],<br>[[Shericka Williams]],<br>[[Novlene Williams-Mills]] || align="center"| 3.20,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Alina Lohvõnenko]],<br>[[Olha Zemljak]],<br>[[Hanna Jaroštšuk]],<br>[[Natalija Pihida]] || align="center"| 3.23,57 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="left"| [[Shana Cox]],<br>[[Lee McConnell]],<br>[[Perri Shakes-Drayton]],<br>[[Christine Ohuruogu]] || align="center"| 3.24,76 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="left"| [[Phara Anacharsis]],<br>[[Muriel Hurtis]],<br>[[Marie Gayot]],<br>[[Floria Gueï]] || align="center"| 3.25,92 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="left"| [[Denisa Rosolová]],<br>[[Zuzana Bergrová]],<br>[[Jitka Bartoničková]],<br>[[Zuzana Hejnová]] || align="center"| 3.27,77 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Omolara Omotosho]],<br>[[Muizat Ajoke Odumosu]],<br>[[Regina George]],<br>[[Bukola Abogunloko]] || align="center"| diskval. |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="left"| <s>[[Julija Guštšina]],<br>[[Antonina Krivošapka]],<br>[[Tatjana Firova]],<br>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="center"| <s>3.20,23</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.18,54''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Mary Wineberg]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Monique Henderson]],<br>[[Sanya Richards-Ross|Sanya Richards]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''3.18,09''' {{PisiLipp|USA}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Sanya Richards-Ross]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Jessica Beard]],<br>[[Francena McCorory]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x400-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x400-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Qieyang Shenjie]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:25.16 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Liu Hong]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:26.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lü Xiuzhi]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:27.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Elisa Rigaudo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 1:27.36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beatriz Pascual]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:27.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Ana Cabecinha]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 1:28.03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[María Vasco]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:28.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Masumi Fuchise]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 1:28.41 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Jelena Lašmanova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:25.02</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:25.09</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Anisja Kirdjapkina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:26.26</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:25.08''' [[Vera Sokolova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[26. veebruar]] [[2011]], [[Sotši]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:26.31''' [[Olga Kaniskina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:26.31''' [[Olga Kaniskina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:30.00''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[31. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anna Tšitšerova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2.05 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Brigetta Barrett]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ruth Beitia]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 2.00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tia Hellebaut]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Chaunté Lowe]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Svetlana Radzivil]] || align="left"| {{PisiLipp|Usbekistan}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Emma Green Tregaro]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 1.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Mélanie Melfort]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Svetlana Školina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.03</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.06''' [[Jelena Slessarenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.05''' [[Tia Hellebaut]], {{PisiLipp|Belgia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.03''' [[Anna Tšitšerova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jennifer Suhr]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yarisley Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 4.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Issinbajeva]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 4.70 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Silke Spiegelburg]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Martina Strutz]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Holly Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.45 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jiřina Ptáčníková]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 4.45 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Lisa Ryzih]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.45 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]], [[Zürich]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''4.85''' [[Fabiana Murer]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Brittney Reese]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Sokolova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 7.07 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Janay DeLoach]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 6.89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ljudmila Koltšanova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 6.76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Éloyse Lesueur]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 6.67 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Shara Proctor]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 6.55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Veronika Šutkova]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 6.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Ivana Španović]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 6.35 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ineta Radēviča]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Läti}}</s> || align="center"| <s>6.88</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Anna Nazarova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>6.77</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Nastassija Mirontšjuk-Ivanova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>6.72</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''7.04''' [[Maurren Maggi]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''6.82''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/long-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Rõpakova]] || align="left"| {{PisiLipp|Kasahstan}} || align="center"| 14.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Caterine Ibargüen]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 14.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olha Saladuhha]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 14.79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hanna Knjazeva-Minenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 14.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Yamilé Aldama]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 14.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Kimberly Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 14.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Trecia-Kaye Smith]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 14.35 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Yargelis Savigne]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 14.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Viktorija Gurova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>14.24</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''14.94''' [[Olha Saladuhha]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Valerie Adams]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 20.70 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gong Lijiao]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 20.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Li Ling (kuulitõukaja)|Li Ling]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 19.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Michelle Carter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19.42 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Liu Xiangrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 19.18 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Geisa Arcanjo]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 19.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Natalia Duco]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšiili}} || align="center"| 18.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Christina Schwanitz]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 18.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Nadežda Ostaptšuk]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>21.36</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Jevgenija Kolodko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>20.48</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Irina Tarasova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>19.00</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[7. juuni]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''20.56''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-combined-events-tour/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sandra Perković]] || align="left"| {{PisiLipp|Horvaatia}} || align="center"| 69.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Li Yanfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 67.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Yarelys Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 66.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Nadine Müller]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 65.94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Mélina Robert-Michon]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 63.98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Krishna Poonia]] || align="left"| {{PisiLipp|India}} || align="center"| 63.62 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Stephanie Brown Trafton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 63.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Zinaida Sendriūtė]] || align="left"| {{PisiLipp|Leedu}} || align="center"| 61.68 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Darja Pištšalnikova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| </s>67.56</s> |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''64.74''' [[Stephanie Brown Trafton]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2011]]:''' '''66.52''' [[Li Yanfeng]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/discus-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/discus-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anita Włodarczyk]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| '''77.60 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Betty Heidler]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 77.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Zhang Wenxiu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 76.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Kathrin Klaas]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 76.05 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Yipsi Moreno]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 74.60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Stéphanie Falzon]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 73.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanna Fiodorow]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 72.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sophie Hitchon]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 69.33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Lõssenko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>78.18</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aksana Miankova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>74.40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || align="center"| <s>74.06</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Mariia Bespalova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>71.13</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''79.42''' [[Betty Heidler]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[21. mai]] [[2011]], [[Halle]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''75.20''' [[Yipsi Moreno]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''75.20''' [[Yipsi Moreno]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''77.13''' [[Tatyana Lysenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/hammer-throw/qualification/summary Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Barbora Špotáková]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 69.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christina Obergföll]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 65.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Linda Stahl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| '''64.91 SB''' |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sunette Viljoen]] || align="left"| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align="center"| 64.53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lü Huihui]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 63.70 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Katharina Molitor]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 62.89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Madara Palameika]] || align="left"| {{PisiLipp|Läti}} || align="center"| 60.73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kathryn Mitchell]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 59.46 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Martina Ratej]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Sloveenia}}</s> || align="center"| <s>61.62</s> |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''71.53''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''71.42''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''71.58''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jessica Ennis-Hill|Jessica Ennis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 6955 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lilli Schwarzkopf]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 6649 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Austra Skujytė]] || align="left"| {{PisiLipp|Leedu}} || align="center"| 6599 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Antoinette Nana Djimou]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 6576 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 6480 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Kristina Savitskaja]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 6452 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Laura Ikauniece]] || align="left"| {{PisiLipp|Läti}} || align="center"| 6414 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Hanna Melnitšenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 6392 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>6628</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ljudmila Jossipenko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>6618</s> |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''6733''' [[Natalja Dobrõnska]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''6751''' [[Jessica Ennis-Hill|Jessica Ennis]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/heptathlon/800-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} == Medalid == {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width=50 | Koht ! width=100 | Riik ! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | Kokku |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''1.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="background:#F7F6A8;" | 11 | style="background:#DCE5E5;" | 10 | style="background:#FFDAB9;" | 8 | 29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''2.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jamaica}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''3.''' | align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 6 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''4.''' | align="left" | {{PisiLipp|Etioopia}} | style="background:#F7F6A8;" | 3 | style="background:#DCE5E5;" | 3 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''5.''' | align="left" | {{PisiLipp|Keenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 7 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''6.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hiina}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''7.''' | align="left" | {{PisiLipp|Austraalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''8.''' | align="left" | {{PisiLipp|Poola}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''9.''' | align="left" | {{PisiLipp|Saksamaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''10.''' | align="left" | {{PisiLipp|Venemaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 5 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''11.''' | align="left" | {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 4 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tšehhi}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''14.''' | align="left" | {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Alžeeria}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahama}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahrein}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Grenada}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Horvaatia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kasahstan}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|LAV}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tuneesia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uganda}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ungari}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''26.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Botswana}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Colombia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Guatemala}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iraan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kanada}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Katar}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Sloveenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Soome}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''35.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ukraina}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 3 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Eesti}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hispaania}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iirimaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Itaalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jaapan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Leedu}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Maroko}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Puerto Rico}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#E0FFFF" | | '''Kokku''' | align=center|'''47''' | align=center|'''49''' | align=center|'''46''' | align=center|'''142''' |} == Välislingid == * [https://archive.today/20120703041021/www.london2012.com/athletics/ Kergejõustiku ametlik koduleht Londoni OM-il] * [http://www.iaaf.org/mini/centenary/index.aspx IAAF-i koduleht] {{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] a6zq2zndh3csmd5xxigbyp2kh58rrku 0 295611 7193769 7127462 2026-07-16T10:01:34Z Kuriuss 38125 7193769 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Toompea tänav''' on tänav Tallinnas [[Vanalinna asum]]is. See algab Toompeal [[Lossi plats]]ilt ja lõpeb [[Kaarli puiestee]]l. 17. sajandi lõpul rajati tänapäeva Toompea tänava sihil ning [[Falgi tee]] ja [[Komandandi tee]] joonel [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i vallivärav [[Toome värav (Tallinn)|Toome värav]], mis lammutati 1860. aastal. Tänav kulgeb [[Rootsi bastion]]i ehk praeguse [[Lindamägi|Lindamäe]] vahelisel [[kurtiin]]il [[Pikk sild|Pika silla]] kohal. == Hoonestus == [[Fail:Toompea street IMG 4849.jpg|pisi|Vaade Toompea tänavale Toompea ja [[Wismari tänav]]a ristmikult]] [[Fail:Komandandi maja.jpg|pisi|Tallinna komandandimaja (2010)]] [[Fail:Toompea keskus.jpg|pisi|Harjuoru võimla, Toompea 3]] Aadressil Toompea 1 asub ajalooline [[Tallinna komandandimaja]]. Aadressil Toompea 3 asub [[Harjuoru võimla]], 2007. aastast tegutseb hoones [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku]] Toompea keskus. Aadressil Toompea 8 asub 1911. aastal ehitatud hoone, mis on 1925. aastast<ref>[https://www.err.ee/1608246927/kaitseliit-muub-peastaabi-maa-ja-maja-vabamu-peaks-jaama-paika Kaitseliit müüb peastaabi maa ja maja]. www.err.ee, 15. juuni 2021.</ref> [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Kaitseliidu peastaap|Kaitseliidu peastaabi]] hoone (Kaarli tänav 8) ja samal [[kinnistu]]l asub ka [[okupatsioonide muuseum]]. Nõukogude ajal asus hoones NSV Liidu mereväe [[Balti laevastik]]u [[Tallinna mereväebaas]]i mereväestaap. Aadressil Toompea (Kaarli) 10 asus Kaitseliidu [[Tallinna malev]]a staap. Tänava äärde jäävad ka [[Harjumägi]] ja [[Hirvepark]]. == Ajalugu == Tänava varasemad nimed: Die Dom-Brücke, Die Langebrücke, Großer Dom-Weg, Der alte Domweg, Alter Domweg, Karlstraße,<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Karlstra%C3%9Fe&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Toompea tn]. EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021).</ref> Kaarli tänav (kuni 1948), Nõukogude tänav (1941. aastal alates 29.aprillist). Praegust nime kannab tänav alates 13. juulist 1948. <gallery> Vaade Toompeale 1900, AM13813F11684 259.jpg|Toompea tänav (umbes 1900) Toomvärav Tallinnas.tif|Toomvärav Tallinnas (umbes 1850) C.Buddeus, Die Brücke zur Dompforte, Toomvärava sild.tif|Vaade [[Toome värav (Tallinn)|Toomväravale]] ja Toomvärava sillale (19. sajandi esimene pool) Estonian Independence Day Monument.jpg|[[20. augusti mälestuskivi]] Toompea ja Falgi tänava nurgal </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Toompea tänavad]] sbv0yfl25e1qg46gl16ztgwtz26wr7o 0 300319 7193776 4173660 2026-07-16T10:17:43Z ~2026-40068-35 233576 kordinaatide täpsustus 7193776 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muuga ülemine tuletorn 2008.jpg|pisi|püsti|Muuga ülemine tulepaak]] '''Muuga sihi ülemine tulepaak''' on [[tulepaak]] Harjumaal [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Muuga sadam]]a kõrval. Tulepaagi [[geograafilised koordinaadid]] on 59°29'39.0"N 24°56'34.0"E. Valge terastorni kõrgus jalamist on 48 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 54,5 meetrit. Tulepaak moodustab [[siht (meresõit)|sihi]] [[Muuga alumine tulepaak|Muuga alumise tulepaagiga]]. Märkide vahekaugus on 501 meetrit ja sihi [[asimuut]] on 217,8°. Tulepaak ehitati 1986. aastal seoses [[Muuga sadam]]a rajamisega. Samal ajal valmisid ümbruskonnas samasuguse konstruktsiooniga [[Tammneeme päevamärk|Tammneeme]], [[Kallavere ülemine tuletorn|Kallavere]] ja [[Ihasalu ülemine päevamärk|Ihasalu märk]]. == Välislingid == * {{VTAtuletorn|2847}} [[Kategooria:Eesti tulepaagid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] dd80ac6878c45j27cuoxrm2z6qx68dn 7193804 7193776 2026-07-16T11:24:04Z ~2026-40068-35 233576 kordinaatide parandus 7193804 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muuga ülemine tuletorn 2008.jpg|pisi|püsti|Muuga ülemine tulepaak]] '''Muuga sihi ülemine tulepaak''' on [[tulepaak]] Harjumaal [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Muuga sadam]]a kõrval. Tulepaagi [[geograafilised koordinaadid]] on 59°29'26.2"N 24°56'14.4"E Valge terastorni kõrgus jalamist on 48 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 54,5 meetrit. Tulepaak moodustab [[siht (meresõit)|sihi]] [[Muuga alumine tulepaak|Muuga alumise tulepaagiga]]. Märkide vahekaugus on 501 meetrit ja sihi [[asimuut]] on 217,8°. Tulepaak ehitati 1986. aastal seoses [[Muuga sadam]]a rajamisega. Samal ajal valmisid ümbruskonnas samasuguse konstruktsiooniga [[Tammneeme päevamärk|Tammneeme]], [[Kallavere ülemine tuletorn|Kallavere]] ja [[Ihasalu ülemine päevamärk|Ihasalu märk]]. == Välislingid == * {{VTAtuletorn|2847}} [[Kategooria:Eesti tulepaagid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] bxmavjalzd7exfcowkft7jrofsk0zkf 0 307658 7193701 5318979 2026-07-16T07:29:12Z Kuriuss 38125 7193701 wikitext text/x-wiki [[File:Szlachta in costumes of the Voivodeships of the Polish-Lithuanian Commonwealth.PNG|pisi|[[Rzeczpospolita]] šlahta esindajad [[17. sajand]]il]] '''Šlahta''' ([[poola keel]]es ''szlachta'', [[leedu keel]]es ''šlėkta'', ''šlėktos'' või ''bajoraia'', [[ukraina keel]]es ''шляхта'', [[valgevene keel]]es ''шляхта'') oli [[aadel]]kond algselt [[Poola kuningriik|Poola kuningriigis]] ning hiljem, pärast Poola ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] liitumist [[personaalunioon]]i alusel, ka [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu aadelkond|aadelkond]]. Kui [[Preisimaa hertsogiriik]] sõlmis Poola-Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]]ga vasallisuhted, arvati ka [[Preisimaa]] aadelkond Rzeczpospolita šlahta hulka. ==Šlahta poliitilised õigused== Šlahtal oli Euroopa suurriigi [[Rzeczpospolita]] poliitilises elus suur tähtsus, kuna Rzeczpospolita valitsejad, [[Poola kuningas|Poola kuningad]], valiti demokraatlikult šlahta esindajate kokkutulekul ning kuna šlahta ja nende valdused olid juba alates [[Ungari kuningas|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Lajos I]] valitsemisajast ([[1374]]) alanud maksudest vabastamisega (siis nõuti neilt vaid 2 hõbe[[kross]]i läänimaalt ja sõjateenistust). [[1386]]. aastal andis kuningas [[Władysław II Jagiełło]] šlahtale oma alamate üle kohtupidamise õiguse. 1404. aastal Poola kuninga poolt [[Dobrzyń]]i piirkonna väljaostmiseks kogunesid šlahta liikmed piirkondlikele (maakondlikud, poola keeles ''powiat'') sejmikutele, millest kujunes kord, millega Poola kuningas sai koguda sõjategevuseks vajaliku palgaarmee ja kaitsetegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid vaid šlahta ja nende piirkondlike esinduskogude nõusolekul. [[1430]]. aastal sai šlahta õiguse tasule kuninga korraldatud ja riigist väljapoole tehtavate sõjakäikude korral. [[1468]]. aastast saatsid piirkondlikud sejmikud riigi seimile kaks saadikut volitustega nõustuda kuninga kehtestatavaid makse. 1496. aasta Pietrokowi seimi järel aga kujunes olukord, kus kuningas ei võinud kehtestada makse ilma seimi mõlema koja (senati ja piirkondlikud sejmikute) esindajate nõusolekuta. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] [[Seim (Poola)|seimist]] täielikku sõltuvusse, [[1573]]. aastast valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul. [[1652]]. aastal, kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] valitsemisajal, rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas [[magnaadid|magnaatide]] rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaüheveto tähendas seda, et ükskõik milline seimi liige sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid ([[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse]], [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburg]], [[Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Rootsi]] ja [[Osmanite riik]]) hakkasid seimi liikmeid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu või neile sobivate kuningakandidaatide poolt. Šlahta privileegid likvideeriti Poolas [[1921]]. aastal. ==Välislingid== * [http://www.almanachdegotha.org/id221.html The History and Register of The Nobility of Poland] * Leedu Suurhertsogiriigi [http://www.lyczkowski.net/pl/informator/rejestr-szlachty/szlachta.html šlahta] (poola keeles) [[Kategooria:Aadel]] [[Kategooria:Rzeczpospolita]] [[Kategooria:Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Kategooria:Poola kuningriik]] g5dk5b27mrfx29ft3z28z5n9fh2p70p 0 310559 7193467 7037123 2026-07-15T14:58:59Z Kuriuss 38125 7193467 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Heikki Päeva''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1953]] [[Tallinn]]as) on eesti matemaatik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> Heikki Päeva on elektrotehniku poeg.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas [[1971]]. aastal [[Keila 1. Keskkool]]i, [[1976]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]], 1985. aastal samas [[aspirantuur]]i (juhendaja [[Mati Kilp]]), kaitses 1988. aastal [[Moldaavia]] Teaduste Akadeemia Matemaatikainstituudis [[füüsika-matemaatikakandidaat|füüsika-matemaatikakandidaadi]] väitekirja "Pareminverssed paremalt iseinjektiivsed poolrühmad". Oli 1976–1982 ja 1985–1988 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] matemaatika kateedri assistent, 1988–1990 vanemõpetaja, 1990–1992 dotsent, 1991–1992 kateedri juhataja, 1992–1997 matemaatikainstituudi direktor ja aseprofessor; 1997–2017 [[Estonian Business School]]<nowiki/>i infotehnoloogia õppetooli dotsent ja aastast 2017 vanemlektor. Ta oli [[Estonian Business School|EBS-i]] õppeprorektor 2004–2013. Õpetanud [[kõrgem matemaatika|kõrgemat matemaatikat]], [[matemaatiline planeerimine|matemaatilist planeerimist]], [[üldalgebra]] aluseid, [[lineaaralgebra]]t; koostanud õppevahendeid.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/Heikki_P%C3%A4eva/est Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[poolrühmade algebraline teooria]]. Põhitulemused on seotud iseinjektiivsete poolrühmaklasside kirjeldamisega. 10 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== *Self-injectivity of right-inverse semigroups whose subsemigroup of idempotents is a finite chain of R-classes. // TÜ Toimetised 700 (1985) *Right-inverse weakly self-injective semigroups. // TÜ Toim 764 (1987) *Right-self-injective semigroups. // TÜ Toim 764 (1987) *Almost commutative right weekly f-self-injective bands. // TTÜ Toimetised 738 (1994) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Päeva, Heikki}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 7txntdb59qsrslschkzcrhg4ycu53i7 0 315302 7193564 4269301 2026-07-15T22:55:09Z Sumo tomus 233342 7193564 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MaxChiltonMarussia2012.jpg|pisi|Max Chilton (2012)]] '''Max Alexander Chilton''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1991]]) on [[Suurbritannia]] vormelisõitja. [[2013. aasta Vormel 1 hooaeg|2013. aasta hooajal]] ja [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014. aasta hooajal]] sõitis ta [[Vormel 1]] sarjas [[Marussia F1 Team|Marussia]] meeskonnas. ==Tulemused Vormel 1 sarjas== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:95%" ! Aasta || Meeskond || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 || 13 || 14 || 15 || 16 || 17 || 18 || 19 || Koht || Punktid |- | [[2013. aasta Vormel 1 hooaeg|2013]] ! [[Marussia F1 Team]] | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>16</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>20</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>20</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Korea Grand Prix|KOR]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta India Grand Prix|IND]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>21</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>21</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>19</small> ! 23. ! 0 |- | [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014]] ! Marussia | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>16</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>16</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>16</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>18</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="" | [[2014. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small></small> | bgcolor="" | [[2014. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small></small> | bgcolor="" | [[2014. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small></small> ! 21. ! 0 |} {{F1 sõitjate saavutuste tabeli legend}} {{JÄRJESTA:Chilton}} [[Kategooria:Suurbritannia Vormel 1 piloodid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] rft1v3gs5f7d7f7b15nzyn2b0ncd389 0 317553 7193469 6669424 2026-07-15T15:04:53Z Kuriuss 38125 7193469 wikitext text/x-wiki '''Valga Muusikakool''' on muusikakool [[Valga]]s aadressil [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 22. ==Ajalugu ja tänapäev== Kool alustas tööd 1922. aastal seitsme õpetaja ja 85 õpilasega ja tegutses [[Säde (selts)|Säde]] seltsimajas. Esimesed erialad, mida koolis õpetati, olid [[klaver]], [[viiul]] ja [[laulmine]]. Teoreetilisi aineid käis Tartust õpetamas [[Juhan Simm]], hiljem ka [[Eduard Oja]].<ref name=":0">[https://www.valgamuusikakool.ee/koolist/ajalugu/ Ajalugu.] Valga Muusikakooli veebisait.</ref> 1940. aastal muudeti Valga Muusikakool riiklikuks kooliks ja nimetati ''Valga Muusikaalgkooliks''. Kool asus Vabaduse tänaval. Juhatajaks määrati Valga linnakiriku organist [[Osvald Mälk]]. 1945. aastast jätkas muusikakool [[Valga Keskkool|Valga Keskkooli]] hoones ja seda nimetati ''Valga Muusika Üldhariduslikud Kursused''. Juhatajana asus tööle [[Albert Puusta]].<ref name=":0" /> ENSV Kunstide Valitsuse 27. augusti 1949. aasta käskkirjaga asutati vabariikliku lastemuusikakoolide võrgu laiendamise käigus teiste seas ka '''Valga Muusikakool''', mis tähendas sisuliselt, et muusikakursused nimetati lihtsalt ümber ja direktoriks määrati Albert Puusta.<ref name=":0" /> 1970. aastal asus koolijuhi kohale klaveriõpetaja Aime Lõhmus, kes pühendas oma energia jäägitult koolile ja juhtis muusikakooli kuni 2003. aasta sügiseni.<ref name=":0" /> 1992. aastast muutus Valga Muusikakool munitsipaalkooliks.<ref name=":0" /> Alates 1995. aastast korraldatakse Valga Muusikakoolis klaveriansamblite festivali, mis on kasvanud populaarseks rahvusvaheliseks suurürituseks. Igal kevadel tähistatakse Valga-Valka muusikakooli ühiskontserdiga J. Cimze sünniaastapäeva.<ref name=":0" /> Tänapäeval tegutsevad kooli juures nt [[bigbänd]], [[vibrafon]]iansambel, tüdrukute Väike Viisikoor.<ref name="EE" /> ==Hoone== Valga Muusikakool tegutseb varasema Valga linnakooli majas, mille projekteerinud [[Christoph Haberland]] on ka [[Valga Jaani kirik]]u arhitekt. Kahekorruseline klassitsistlik kivihoone rajati 18. sajandi lõpus, varem paiknes samas puust koolimaja. Hoonet on korduvalt ümber ehitatud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4503|pealkiri=4503 Valga linnakooli hoone|väljaanne=register.muinas.ee|aeg=05.06.2003|vaadatud=17.03.2020}}</ref> == Direktorid == * 1922–1923 [[Valter Peerna]] * 1923–1924 [[Mihkel Pehka]] * 1924–1929 [[Oskar Eomois]] * 1929–1930 [[Robert Peenemaa]] * 1930–1932 [[Elise Kangur]] * 1932–1935 [[Helmi Valdmaa]] * 1935–1940 [[Robert Peenemaa]] * 1940–1941 [[Osvald Mälk]] * 1945–1970 [[Albert Puusta]] * 1970–2003 [[Aime Lõhmus]] * 2004–2014 [[Ants Loos]] * 2014– [[Tiia Parmo]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 639–640.</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.valgamuusikakool.ee/ Valga Muusikakooli koduleht] [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] [[Kategooria:Valga koolid]] gftd8mc2fadtxjlu98ynmpoggbyeyr7 0 320197 7193801 7187085 2026-07-16T11:12:40Z Kuriuss 38125 7193801 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Margus Leivo 2010.jpg|pisi|Margus Leivo (2010)]] '''Margus Leivo''' ([[28. mai]] [[1954]] [[Räpina]] – [[21. august]] [[2019]] <ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lahkus-tehnikaulikooli-haldusdirektor-ja-endine-siseminister-margus-leivo?id=87198901 Lahkus tehnikaülikooli haldusdirektor ja endine siseminister Margus Leivo] Delfi, 22. august 2019</ref>) oli [[eestlased|eesti]] poliitik. Pärast õpinguid [[Räpina Keskkool]]is [[1961]]–[[1972]] astus ta [[1977]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilisse Instituuti]], mille lõpetas [[1982]]. aastal ehitusinsenerina. Aastatel [[1982]]–[[1984]] töötas ta [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a (EÜE) peainsenerina, hiljem oli [[Põlva KEK]]-i juhataja.<ref name="EPL">Sirje Niitra, [http://www.epl.ee/news/arvamus/leivo-vahetab-sujuvalt-ministreid.d?id=50735061 "Leivo vahetab sujuvalt ministreid"], Eesti Päevaleht, 18. jaanuar 1997</ref> Aastatel [[1990]]–[[1993]] oli ta [[Põlva maakond|Põlva]] maavanem, seejärel töötas 1993–1999 [[majandusministeerium]]i kantslerina ja [[1999]]–[[2002]] [[teede- ja sideministeerium]]i kantslerina. 2002. aastal astus ta [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] liikmeks. 10. aprillist [[2003]] kuni 13. aprillini [[2005]] oli ta [[Juhan Partsi valitsus]]es [[Eesti siseminister|siseminister]]. Aastatel [[2005]]–2007 oli ta [[X Riigikogu]] liige. [[2007]]. aastal lahkus Rahvaliidust, kuna ei pääsenud Riigikogu valimistel parlamendis kuue liikmega esindatud fraktsiooni.<ref name="PM">Tuuli Koch, [https://archive.today/20130213033339/http://wwx.postimees.ee/171107/esileht/siseuudised/295116.php?staarpoliitik-margus-leivo-lahkub-rahvaliidust "Staarpoliitik Margus Leivo lahkub Rahvaliidust"], Postimees, 13. november 2007</ref> Aastail 1997−2007 oli ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[kuratoorium]]i liige ning lõi kaasa vilistlasliikumises. 2007. aastast oli ta ülikooli haldusdirektor.{{lisa viide}} 1995. aastast oli ta [[Šoti Klubi]] liige ja president.{{lisa viide}} ==Tunnustus== * [[1984]] – [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a teeneteplaat <ref>Noorte Hääl EÜE-s nr 2, 6. juuni 1985.</ref> * [[2002]] – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] * [[2006]] – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] * [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurohvitseririst * Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist * [[Piirivalve teeneterist|Piirivalve II klassi teeneterist]] * [[2015]] – [[Tallinna Tehnikaülikool]]i auliige ==Isiklikku== Margus Leivo oli abielus, tal on tütar ja kaks poega. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=6X2NRjObzN34 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Varek]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2003]]–[[2005]] | järgnev=[[Kalle Laanet]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Leivo, Margus}} [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2019]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] jv20imh39e1j06120p1wwvm1s2x1lih 0 339343 7193488 6968018 2026-07-15T15:50:36Z Robert Treufeldt 9117 7193488 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Rootsi sõda (1808–1809) |osa= |pilt=Fi krig map1.jpg |pildiallkiri= |aeg=[[1808]]-[[1809]] |koht=[[Soome]] |tulemus= [[Soome]] täielik vallutamine Venemaa keisririigi poolt ja [[Hamina rahu]]lepingu tulemusel [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] moodustamine |osaline1=[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi kuningriik]] |osaline2=[[File:Russian COA 1796 a.jpg|25px]] [[Venemaa keisririik]] |väejuht1=[[Pilt:Coat of arms of Sweden.svg|25px]] [[Gustav IV Adolf]]<br /> |väejuht2=[[File:Russian COA 1796 a.jpg|25px]] [[Aleksander I]]<br /> [[File:Russian COA 1796 a.jpg|25px]] [[Friedrich von Buxhoeveden]]<br /> [[File:Russian COA 1796 a.jpg|25px]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]]<br />[[File:Russian COA 1796 a.jpg|25px]] [[Filippo Paulucci]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= }} '''Vene–Rootsi sõda (1808–1809)''', tuntud ka kui '''Soome sõda''', oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud [[Soome]] territooriumi pärast. ==Olukord Põhja-Euroopas enne sõda== [[Napoleon I]] ja [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] vastase [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljanda koalitsiooni sõja]] lõpetanud [[Tilsiti rahu]] sõlmimise järel [[Prantsusmaa|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] ja [[Venemaa Keisririik|Vene]] [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander I]] vahel tegi Aleksander I vahendusettepaneku Prantsusmaa ja Rootsi vahel vaherahu sõlmimiseks. Rootsilt ettepanekule vastust kohe ei järgnenud. 1807. aasta augustis ründas [[Suurbritannia kuninglik laevastik]] Taani pealinna Kopenhaagenit ning rünnaku käigus hävitas pool linna, viies endaga kaasa Taani laevastiku laevad ning hävitades [[dokk|dokid]] ja mereväe[[arsenal]]i. Suurbritannia kuningliku laevastiku rünnaku põhjuseks oli [[Taani kuningas|Taani kroonprintsi]] [[Frederik VI]] keeldumine anda üle Suurbritanniale kogu Taani laevastik ja anda luba [[Sjællandi piirkond|Sjællandi piirkonna]] hõivamiseks. Suurbritannia kartis, et Taani liitub Prantsusmaaga [[Kontinentaalblokaad]]is, kuigi Taani oli, vältimaks enda tõmbamist Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelisse suurkonflikti, sõlminud [[1800]]. aastal Rootsi-Vene-Preisi [[relvastatud neutraliteet|relvastatud neutraliteedilepingu]]. Et Taani valitsus keeldus liidust välja astumast, ründasid inglased viitseadmiral [[Horatio Nelson]]i juhtimisel [[1801]] Taani laevastikku [[Reidilahing]]us [[Kopenhaagen]]i all. Suurte kaotuste hinnaga hävitas Nelson suure osa Taani laevadest. Venemaa keisrikoda, kes oli seotud sugulussidemetega Taani kuningatega ([[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]]) ning oli olnud ka Taani sõjaline liitlane, astus sõtta Suurbritanniaga. Ettevaatusabinõuna Suurbritannia laevastiku vastu [[Läänemeri|Läänemerel]] nõudis Venemaa Rootsilt Läänemere sulgemist teiste riikide sõjalaevadele. Rootsi kuningas [[Gustav IV Adolf]] keeldus nõudmisest, kuna kavatses laiendada oma valdusi [[Taani–Norra]] valduste arvel. ==Sõjategevus== Vene väed alustasid sõjategevust 1808. aastal. Veebruaris ületas Vene armee Rootsile sõda kuulutamata Soome piiri ning hakkas kiiresti edasi liikuma, kohtamata Soome–Rootsi vägede erilist vastupanu, ning vallutas [[Helsingi]] ja [[Hämeenlinna]]. Märtsis vallutasid Vene väed [[Svartholmi kindlus]]e [[Uusimaa]]l, [[Hankoniemi]] kindlustatud [[neem]]e ja [[Ahvenamaa]] saared. Aprilli lõpus kapituleerus [[Viapori]] kindlus, Vene vägede kätte sattus vangi 7000 Rootsi sõjaväelast, üle 2000 suurtüki, 119 sõjalaeva ja palju sõjavarustust. Rootslased tegid küll katseid haarata initsiatiivi ja saavutasid ka 1808. aasta juulis mõned lahinguvõidud, kuid augustis pöördus sõjaõnn taas Venemaa poolele. Sõjategevus kestis siiski veel umbes aasta ja lõppes 1809. aasta hilissuvel. Vene-Rootsi sõda puudutas ka [[Eestimaa kubermang]]u alasid. 1808. aasta augusti alguses kohtusid Hankoniemi lähistel Venemaa [[Läänemere laevastik]]u sõjalaevad (viitseadmiral [[Pjotr Hanõkov]]i juhtimisel) ning brittidega liitunud Rootsi laevastik. Viitseadmiral Hanõkov ei tihanud rootslastega lahingusse astuda ja taandus oma väega [[Paldiski]]sse. 16 laevast koosnev Rootsi eskaader koos kahe Briti sõjalaevaga asus blokeerima [[Paldiski sadam]]at. Pärast kuuajalist piiramist ning Paldiski linna ja Vene laevastiku pommitamist lahkuti. {{Vaata|Paldiski mereblokaad}} 1809. aastal saabus Briti–Rootsi eskaader veel korra Läänemerele, jäädes ankrusse [[Naissaar]]e ja [[Suurupi]] lähistel. Naissaar okupeeriti. ==Sõja tulemused== *[[Soome]] täielik vallutamine Venemaa keisririigi poolt ja [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] moodustamine [[personaalunioon]]is Venemaa keisriga. *[[Rootsi]]s kukutati kuningas [[Gustav IV Adolf]] ja uus Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]]i nime all [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]]ks valitud [[Jean-Baptiste Bernadotte]]. *[[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] sõlmitud lepingu kohaselt [[Rootsi]] tunnistas Soomet Venemaa keisririigi osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni [[Taani]]le kuulunud [[Norra]] liitmiseks [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigiga]]. Vastuteenena selliste järeleandmiste eest loobus endine Napoleoni sõjaväe kindral ja sel ajal juba Rootsi [[Bernadotte]] dünastia looja kuningas Karl [[Napoleon I]] toetamisest ning liitus koos Venemaa ja Aleksandriga [[Kuuenda koalitsiooni sõda|VI Napoleoni-vastasesse koalitsiooni]].<ref>[https://web.archive.org/web/20140201205653/http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2001/dunaeva.php Ю.Г.Дунаева Петербургский союзный договор между Россией и Швецией и Балтийский вопрос], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2001</ref> ==Vaata ka== *[[Vene-Rootsi sõda]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Finnish War}} [[Kategooria:19. sajand Soomes]] [[Kategooria:19. sajand Rootsis]] [[Kategooria:Rootsi sõjanduse ajalugu]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus]] tbgd2kmabgbsxstgar8tapu09fzfdmh 0 340337 7193635 7082808 2026-07-16T05:39:41Z Velirand 67997 7193635 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on linna kohta Vologda oblastis; linna kohta Penza oblastis vaata artiklit [[Nikolsk (Penza oblast)]]; Nikolsk on ka [[Ussuriisk]]i endine nimi.}} {{linn | nimi = Nikolsk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Никольск | pilt = Nikolsk_Presentation_Cathedral.jpg | lipp = Flag_of_Nikolsk_(Vologda_oblast).png | lipu_link = [[Nikolski lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nikolsk_(Vologda_oblast).png | vapi_link = [[Nikolski vapp]] | pindala = 17 | elanikke = 7522 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Nikolsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Nikolski rajoon]]i keskus. Asub [[Jug]]i jõe paremal kaldal 442 km [[Vologda]]st ida pool. Asula tekkis 15. sajandil jõesadamana. [[1780]]. aastal sai maakonnalinnaks. Linnas on linavabrik, piimakombinaat, kondiitritoodete vabrik ja metsatööstusettevõte. Nikolskist on pärit laskesuusataja [[Albina Ahhatova]]. == Välislingid == *http://www.nikolskreg.ru/article/r-11.html [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] 73e0savfj253p3cpjx0a2odjtpbu0rh 0 342643 7193501 7124236 2026-07-15T17:04:59Z Merinotsu 204573 Eemaldasin liitmisettepaneku selle sama leheküljega 7193501 wikitext text/x-wiki '''Sumeri usund''' on religioossed uskumused, panteonisüsteem ja rituaalsed praktikad, mis olid kasutusel [[Mesopotaamia]]s tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel muistsete [[Sumer]]i riikide territooriumitel umbkaudu vahemikus 4000–1800 e.m.a. ==Sumeri religiooni uurimisest== Sumeri usundi teaduslik uurimine on üks [[sumeroloogia harusid]], mis omakorda kuulub [[orientalistika]] hulka kuuluvasse [[assürioloogia]]teadusse. Sumeri usundi teadusliku uurimisega tegeletakse mingil määral kõikides ülikoolides, kus on (Vana-)Lähis-Ida uuringute instituudid või osakonnad. Kuna sumeri religioon on tugevalt mõjutanud ka iisraeli religiooni, tegeletakse sumeri usundisse puutuvate küsimustega ka ülikoolide usuteaduskondade Vana Testamendi või semiidi keelte instituutides. Olulisemateks sumeri usundi uurimise keskusteks tänapäeval võiks lugeda Viini, Müncheni, Göttingeni, Leideni, Napoli, Londoni, Tartu, Chicago, Harvardi, Johns Hopkinsi ja paljude teiste ülikoolide orientaalinstituute või assürioloogia osakondi. ==Eestikeelset kirjandust sumeri usundi kohta== * [[Amar Annus]] [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/3/2001-3-Amar_Annus_lk9-19.pdf|Paabeli Marduk ja Hammurapi]. – Ajalookultuuri ajakiri TUNA 2001, nr 3, lk. 9–19. * [[Amar Annus]]. ''Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast'', [[Loomingu Raamatukogu]] 2007/19-20. * [[Peeter Espak]]. [http://www.academia.edu/3028115/Sumeri_muudifragment_NBC_11108_Ur_III_ajastust_Genesise_loomislugude_uks_varajane_eelkaija| Sumeri müüdifragment (NBC 11108) Ur III ajastust: Genesise loomislugude üks varajane eelkäija]. — [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] 5 (2010-2011), lk. 20-26. * [[Peeter Espak]]. [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2009/4espak.pdf| Kosmose loomise/tekkimise müüdid Lähis-Idas]. — Paar sammukest XXVI: [[Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat]] 2009, lk. 71-82. * [[Peeter Espak]] [http://www.usuteadus.ee/failid/2_2009/Espak.pdf| Sumeri kuningate nimekirja dateerimisest]. – [[Usuteaduslik Ajakiri]], nr. 59, 2009, lk. 53–63. * [[Peeter Espak]]. [http://www.usuteadus.ee/failid/2_2010/Espak.pdf|Üks Uku Masingu varajane teooria numinoossest]. – [[Usuteaduslik Ajakiri]] 61, 2010, lk. 98-111. [[Kategooria:Sumer]] [[Kategooria:Religioon]] tme1ucmxci7rp7ifju07v5l7e6fd8p8 7193775 7193501 2026-07-16T10:14:02Z Andres 5 7193775 wikitext text/x-wiki {{liita|Sumeri religioon}} '''Sumeri usund''' on religioossed uskumused, panteonisüsteem ja rituaalsed praktikad, mis olid kasutusel [[Mesopotaamia]]s tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel muistsete [[Sumer]]i riikide territooriumitel umbkaudu vahemikus 4000–1800 e.m.a. ==Sumeri religiooni uurimisest== Sumeri usundi teaduslik uurimine on üks [[sumeroloogia harusid]], mis omakorda kuulub [[orientalistika]] hulka kuuluvasse [[assürioloogia]]teadusse. Sumeri usundi teadusliku uurimisega tegeletakse mingil määral kõikides ülikoolides, kus on (Vana-)Lähis-Ida uuringute instituudid või osakonnad. Kuna sumeri religioon on tugevalt mõjutanud ka iisraeli religiooni, tegeletakse sumeri usundisse puutuvate küsimustega ka ülikoolide usuteaduskondade Vana Testamendi või semiidi keelte instituutides. Olulisemateks sumeri usundi uurimise keskusteks tänapäeval võiks lugeda Viini, Müncheni, Göttingeni, Leideni, Napoli, Londoni, Tartu, Chicago, Harvardi, Johns Hopkinsi ja paljude teiste ülikoolide orientaalinstituute või assürioloogia osakondi. ==Eestikeelset kirjandust sumeri usundi kohta== * [[Amar Annus]] [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/3/2001-3-Amar_Annus_lk9-19.pdf|Paabeli Marduk ja Hammurapi]. – Ajalookultuuri ajakiri TUNA 2001, nr 3, lk. 9–19. * [[Amar Annus]]. ''Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast'', [[Loomingu Raamatukogu]] 2007/19-20. * [[Peeter Espak]]. [http://www.academia.edu/3028115/Sumeri_muudifragment_NBC_11108_Ur_III_ajastust_Genesise_loomislugude_uks_varajane_eelkaija| Sumeri müüdifragment (NBC 11108) Ur III ajastust: Genesise loomislugude üks varajane eelkäija]. — [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] 5 (2010-2011), lk. 20-26. * [[Peeter Espak]]. [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2009/4espak.pdf| Kosmose loomise/tekkimise müüdid Lähis-Idas]. — Paar sammukest XXVI: [[Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat]] 2009, lk. 71-82. * [[Peeter Espak]] [http://www.usuteadus.ee/failid/2_2009/Espak.pdf| Sumeri kuningate nimekirja dateerimisest]. – [[Usuteaduslik Ajakiri]], nr. 59, 2009, lk. 53–63. * [[Peeter Espak]]. [http://www.usuteadus.ee/failid/2_2010/Espak.pdf|Üks Uku Masingu varajane teooria numinoossest]. – [[Usuteaduslik Ajakiri]] 61, 2010, lk. 98-111. [[Kategooria:Sumer]] [[Kategooria:Religioon]] a7y2ru41uv3fucqsp9brsuwnvzemhqw 0 346750 7193536 7133566 2026-07-15T20:05:23Z Sillerkiil 58396 7193536 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saatse saapa skeem.jpg|pisi|Saatse saapa asukohaskeem Eesti ja Venemaa piiril]] {{kaart | laius = 320 | kõrgus = 320 | wikidata = jah | suum = 13 }} '''Saatse saabas''' ([[vene keel]]es ''Саатсеский сапог'') on [[Venemaa]] [[Petseri rajoon|Petseri rajooni]] sopp, mis on mitmest küljest ümbritsetud [[Eesti|Eestiga]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]]. On kujunenud eesmärgil liita kohalikud vene talud Venemaaga.<ref name="saabas">{{Netiviide |pealkiri=MÄLUPANK {{!}} Geograaf: kurikuulus Saatse saabas sündis soovist liita kohalikud vene talud Venemaaga |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120412703/malupank-geograaf-kurikuulus-saatse-saabas-sundis-soovist-liita-kohalikud-vene-talud-venemaaga |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> ==Ajaloost== Eesti Vabariigi 1922. aasta vallareformi eelnõu alusel määratud [[Petserimaa]] valdade piirid lähtusid suures osas rahvastiku etnilisest jaotusest. Saatse saabas ja selle ümbrus kuulus peamiselt [[setod]]ega asustatud [[Järvesuu vald]]a selle lõunaosas. Setumaa traditsioonilise haldusjaotuse alusel paiknes aga piirkond [[Tsätski nulk|Tsätski nulgas]].<ref name="saabas" /> 1944. aastal otsustati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]s taastada [[Pihkva oblast]], mis oli 1927. aastal ühendatud [[Leningradi oblast]]iga. Pihkva oblastiga liideti ka [[Eesti NSV]] alasid, siinjuures ei järgitud endisi halduspiire. Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] vahele loodi uus, piirkonna etnilist koosseisu arvesse võttev piir, liites Venemaa Pihkva oblastiga eeskätt venelastega asustatud alad. Piirimuutus viidi ellu 1944. aasta lõpus ja 1945. aasta alguses. Kuna liikumine liiduvabariikide vahel oli vaba, ei olnud piiril tol ajal suuremat praktilist tähtsust.<ref name="saabas" /> Saatse saapa kiilus paiknes sel ajal tosinkond venelastega asustatud väikest talu, mis olid rajatud [[20. sajand]]i algul ning olid seotud läheduses asuva suure [[Linnaste|Gorodištše]] külaga (seto keeles Korodissa). Saapa kiilu puhul lähtuti Eesti ja Venemaa vahelise piiri määramisel etnilistest alustest. 21. sajandi alguseks olid Saatse saapas paiknenud taluhooned muutunud varedeks.<ref name="saabas" /> ==Kirjeldus== Umbes 1&nbsp;km pikkune saapakujuline ala pindalaga 115&nbsp;ha asub [[Saatse]] küla lähedal, seda läbib [[Värska–Ulitina tee]] (ehk Saatse–Värska tee). Saatse saabas tekitab kohalikele elanikele probleeme, sest osa olulisest ühendusteest läbib naaberriigi, kuhu tohib muidu siseneda vaid viisaga. Saatse saabast pole lubatud läbida jalgsi, vaid ainult sõidukiga (bussis, autos või jalgrattaga) ja peatumata. [[Sesniki]] külast pääseb kohalikku keskusse [[Värska]] kas läbi Venemaa või 20&nbsp;km pikkuse ringiga. [[Lutepää]] külast viib aga tee nii Värska (nn Lutepää kolmnurk) kui ka Saatse poole (Saatse saabas) üksnes läbi Venemaa.<ref name="Uustalu">Arvo Uustalu. [https://www.ohtuleht.ee/564450/saatse-saapa-taga-elav-vanamemm-piirileppe-jarel-paaseb-vahemalt-normaalselt-arsti-manu Saatse saapa taga elav vanamemm: piirileppe järel pääseb vähemalt normaalselt arsti manu!] Õhtuleht, 13. veebruar 2014, lk 6–7</ref> ==Piirileping== Saatse saapa probleemi lahendamist loodeti [[Eesti-Venemaa piirileping]]ult. 18. mail 2005 allkirjastasid välisminister [[Urmas Paet]] ja tema Vene kolleeg [[Sergei Lavrov]] esimest korda Moskvas piirilepingu, mis määrab kindlaks Eesti ja Venemaa vahelise maismaa- ja merepiiri. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid välisministrid Paet ja Lavrov Moskvas piirilepingu uuesti, sest vahepeal oli Venemaa võtnud lepingult allkirja tagasi. Uus piirileping ei ole aga jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendi ratifitseerimist.<ref name="piir">[https://www.err.ee/1609829994/piirilepingu-kehtimisel-oleks-saatse-saabas-eesti-oma Piirilepingu kehtimisel oleks Saatse saabas Eesti oma] ERR, 15. oktoober 2025</ref> Üldjoones sätestati lepingus Eesti ja Venemaa vaheliseks piiriks kunagine [[Eesti NSV]] administratiivpiir. Piiri õgvendati mõnes kohas. Likvideeriti ka [[Põlvamaa]] (2017. aastast [[Võrumaa]]) piiril asunud nn Saatse saabas – Venemaa territooriumi sopistus Eestisse, mis takistab Saatse ja Lutepää küla elanike vaba liikumist kohalike keskuste vahel. Ratifitseerimata piirilepingu kohaselt oleks piirijoone sirgemaks tegemise ja selle käigus toimuma pidanud maadevahetusega läinud praegu Saatse saapana tuntud ala ja sellel kulgev teelõik Eestile. Eesti ja Venemaa vahetaksid piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, kusjuures mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.<ref name="piir" /> ==Ümbersõit== 10. oktoobril 2025 peatati Saatse saabast läbival teelõigul ajutiselt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-10-10 |pealkiri=PPA sulges ajutiselt Saatse saapa läbisõidu |url=https://www.err.ee/1609826676/ppa-sulges-ajutiselt-saatse-saapa-labisoidu |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> sõidukite liiklus maanteel liikunud eraldusmärgistuseta relvastatud grupi tõttu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Leevi Lillemäe |kuupäev=2025-10-11 |pealkiri=Piirivalve juht: Saatse saapa juures liikusid relvastatud grupid |url=https://www.err.ee/1609827117/piirivalve-juht-saatse-saapa-juures-liikusid-relvastatud-grupid |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Liiklus suunati ümbersõiduga [[Värska]], [[Treski]], [[Matsuri]] ja [[Sesniki]] kaudu. Kohalikud elanikud kasutavad ümbersõiduks ka kitsamat [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e (RMK) teed.<ref name="saatse">[https://www.postimees.ee/8342009/saatse-saapa-kummalisim-seik-lahiminevikust-varastatud-buss-jai-kinni-vargad-pagesid-venemaale Saatse saapa kummalisim seik lähiminevikust: varastatud buss jäi kinni, vargad pagesid Venemaale] Postimees, 13. oktoober 2025</ref> Osa ümbersõiduteest on kavandatud [[Mustoja maastikukaitseala|Mustoja maastikukaitsealale]] ja [[Natura 2000]] alale. Seetõttu on projekteerimine tavapärasest keerulisem. 2024. aastal alustati eelprojekti koostamisega. 2025. aasta mais esitas [[Keskkonnaamet]] seisukoha, et projekti koostamiseks tuleb ka [[keskkonnamõju hindamine|hinnata keskkonnamõju]]. Protsessi kiirendamiseks kavandab [[Vabariigi Valitsus]] [[looduskaitseseadus]]e muutmist. Selle muudatuse järgi saaks riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil loobuda keskkonna- ja sotsiaalmõju hindamisest ning ehitada ümbersõit 2026. aasta sügiseks.<ref name="saatse" /> == Vaata ka == * [[Dubki]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ivvo Palomiis [http://www.ohtuleht.ee/13104/oopaev-arestis-ehk-kuidas-ma-saatse-saapasse-astusin Ööpäev arestis ehk kuidas ma "Saatse saapasse" astusin] Õhtuleht, 24. november 1997 * Arvo Uustalu [https://www.ohtuleht.ee/564450/saatse-saapa-taga-elav-vanamemm-piirileppe-jarel-paaseb-vahemalt-normaalselt-arsti-manu Saatse saapa taga elav vanamemm: piirileppe järel pääseb vähemalt normaalselt arsti manu!] Õhtuleht, 13. veebruar 2014, lk 6–7 ==Välislingid== * [https://www.politsei.ee/et/vaerska-ja-saatse-teeloik Värska ja Saatse teelõik, kaart] politsei.ee * [http://www.postimees.ee/1323796/saapakaotus-votab-setolt-turismimagneti-ja-rullnokalt-kiirendusraja Saapakaotus võtab setolt turismimagneti ja rullnokalt kiirendusraja] Postimees, 7. august 2013 * [http://www.youtube.com/watch?v=2O6b2sz1j5M "Saatse saabas"] Youtube, 3. juuli 2012 * [http://www.reporter.ee/2011/07/18/saatse-saapa-piirivalvurite-peavaluks-on-ulemeelikud-turistid/ Saatse saapa piirivalvurite mureks on ülemeelikud turistid] Reporter, 18.07.2011 * [https://www.err.ee/1609348461/eesti-rajab-piiritara-ja-teed-ka-umber-saatse-saapa "Eesti rajab piiritara ja teed ka ümber Saatse saapa"] ERR, 21. mai 2024 * [https://www.err.ee/1609730220/piirivalvurid-on-hadas-eesti-venemaa-piiripunkti-kaema-tulnud-turistidega "Piirivalvurid on hädas Eesti-Venemaa piiripunkti kaema tulnud turistidega"] ERR, 25. juuni 2025 * [https://lounapostimees.postimees.ee/8340855/video-venemaa-relvastatud-uksus-ilmus-saatse-saabast-labivale-teele Venemaa relvastatud üksus ilmus Saatse saabast läbivale teele] video, Lõuna-Eesti Postimees, 11. oktoober 2025 {{koord|mõõt=5000}} [[Kategooria:Venemaa geograafia]] [[Kategooria:Võru maakonna geograafia]] [[Kategooria:Setumaa]] [[Kategooria:Setomaa vald]] [[Kategooria:Saatse]] ms1k5s5d9nmb8ah4zz5r4ax2dk05w3q 0 348396 7193459 6573761 2026-07-15T14:32:01Z Kuriuss 38125 7193459 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''Allikakriitika''' on teabeallika usaldusväärsuse ja olulisuse [[kriitika|kriitiline]] [[hindamine]]. Seda kasutatakse laialdaselt [[teadus]]es, [[ajakirjandus]]es ja [[kriminalistika]]s, kuid allikakriitika on ka [[funktsionaalne lugemisoskus|funktsionaalse lugemisoskuse]] tähtis osa, mida kõik inimesed igapäevaelus vajavad.{{lisa viide}} Allikakriitiliselt võib läheneda näiteks ajaleheartiklile või poliitiku sõnavõtule, vaadeldes selle kallutatust või objektiivsust. Teabeallikas võib olla näiteks inimene, dokument, kõne, foto, [[sõrmejälg]] või vereplekk. Iga teabeallikas võib olla konkreetseks otstarbeks rohkem või vähem usaldusväärne või oluline: sõrmejälg võib anda kuriteo lahendamiseks vajalikku teavet või olla võltsitud, foto võib olla töödeldud või pärineda teisest ajast kui algselt arvatud ning inimene võib valetada, unustada või eksida. Allikakriitika tehniliste meetodite arenedes suudetakse vahel ka kord juba kasutatud allikast uut teavet leida; see on üks põhjus, miks [[arheoloogia|arheoloogilist]] ja [[kriminoloogia|kriminoloogilist]] tõendusmaterjali püütakse säilitada ka pärast esmaste uuringute lõppu. [[Teaduslik meetod|Teadusliku meetodina]] pärineb allikakriitika [[Renessanss|renessansiajast]]. Allikakriitika meetoditega paljastati tollal mitu [[keskaeg]]set võltsingut, millest kuulsaimaks võib ehk pidada nn [[Constantinuse kingitus]]t (dokumenti, millega [[Vana-Rooma|Rooma]] keiser [[Constantinus]] oli väidetavalt andnud [[katoliku kirik]]ule ilmaliku võimu). [[17. sajand]]il arendasid seda [[õigusteadus|õigusteadlased]] ja pühade tekstide uurijad. [[19. sajand]]il muutus allikakriitika [[ajalooteadus]]e (eriti [[paleograafia]]) keskseks meetodiks. Ajalooteaduses on allikakriitika üks ülesandeid selgitada välja teabeallika päritolu, loomise eesmärk ja looja. Palju tarvitatakse allikakriitikat ka ajalooteadusele lähedastes distsipliinides nagu [[muusikaajalugu]], [[kirjanduslugu]], [[filosoofia ajalugu]], [[kirikulugu]] jts, kontrollimaks tekstide autentsust või eristamaks teksti ajaloolisi kihistusi. 21. sajandi alguses on inimesed hädas teabe üleküllusega ning infomüra ja libauudistega ning usaldavad rohkem ühismeedia kogukonnaliidrite lühisõnumeid, mitte aga kutseliste ajakirjanike või teadlaste loodut.<ref name="novaator1" /><ref name="novaator2" /><ref name="err" /> ==Vaata ka== *[[Psühholoogiline sõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="novaator1">[[Andu Rämmer]], [https://novaator.err.ee/847212/alternatiivmeediat-usaldavad-rohkem-need-kes-on-uhiskonnaelust-voordunud Alternatiivmeediat usaldavad rohkem need, kes on ühiskonnaelust võõrdunud], err.ee, 18. juuli 2018 05:00</ref> <ref name="novaator2">[[Marju Himma]], [https://novaator.err.ee/590041/sotsioloog-uheksa-tehnikat-eksitamiseks-ja-uheksa-toe-aratundmiseks Sotsioloog: üheksa tehnikat eksitamiseks ja üheksa tõe äratundmiseks], err.ee, 15. aprill 2017 12:04 (Uuendatud: 15.04.2017 22:57)</ref> <ref name="err">19. veebruar 2019, kell 13:39 [https://www.err.ee/912114/rebane-eesti-on-euroopa-naiivsete-tipus Rebane: Eesti on Euroopa naiivsete tipus], err.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://lemill.net/content/webpages/allikakriitiline-lahenemine/view Hans Põldoja ja Mart Laanpere eestikeelne õppetekst allikakriitika kohta] [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Kriminalistika]] 1bothm5f1lz673si8fimocc71515e1p 0 353962 7193786 7153978 2026-07-16T10:42:35Z Kuriuss 38125 7193786 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Optiline arvutus''' või '''footonarvutus''' kasutab laserite või mittekoherentsete valgusallikate poolt loodud [[Elektromagnetiline kiirgus|valguslaineid]] andmete töötlemiseks, salvestamiseks või edastamiseks arvutusprotsessides. Andmevahetuses valguse kasutamine elektronide asemel võimaldab saavutada palju suuremat [[ribalaius]]t. Lisaks ei kaota footonid, erinevalt elektronidest, aines esineva takistuse korral energiat soojusena, tehes nende kasutamise energiaefektiivsemaks ja süsteemi komponente vähem kulutavaks. Optilisi arvuteid saab teoreetiliselt teha ka palju väiksemaks, sest valguslainete vahel on [[ülekostvus]] palju väiksem.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kazanskiy |eesnimi=Nikolay L. |perekonnanimi2=Butt |eesnimi2=Muhammad A. |perekonnanimi3=Khonina |eesnimi3=Svetlana N. |kuupäev=2022-06-24 |pealkiri=Optical Computing: Status and Perspectives |url=https://www.mdpi.com/2079-4991/12/13/2171 |ajakiri=Nanomaterials |keel=en |aastakäik=12 |üksiknumber=13 |lehekülg=2171 |doi=10.3390/nano12132171 |issn=2079-4991 |pmc=9267976 |pmid=35808012}}</ref> [[Fail:Main_components_of_an_optical_computer.png|pisi|330x330px|Optilise arvuti peamised ehitusplokid: valgussignaali genereerimine, suunamine, töötlemine, moduleerimine ja tuvastamine.]] Optilises arvutuses kasutatakse tavaliselt lasereid, aga vahel ka [[Valgusdiood|LED]]-e valgusallikatena. Lainejuhid, nagu näiteks valgusfiibrid või fotoonilised kristallid pakuvad valguse edastamiseks meediumit ja kiirejagajad võimaldavad valguslaineid poolitada. Optilised modulaatorid võimaldavad valguse edastamist täpselt juhtida, tehes sellega täpsete signaalide edastamise võimalikuks. Optilised modulaatorid võivad olla juhitavad nii helilainete, magnetväljade kui ka elektriväljadega; üks laialdasemalt levinud elektro-optilisi modulaatoreid on [[Mach-Zehnderi Interferomeeter]], kus valguslaine poolitatakse ja elektrivälja abil tekitatakse ühes harus faasinihe, misläbi kahe valgusharu taasliitmisel on väljund moduleeritud. Fotodioodid tuvastavad footoneid ja muudavad need elektrilisteks signaalideks. Need komponendid on peamiseks aluseks nii analoog- kui ka digitaalarvutitele, aga erinevate eksperimentaalsete lahenduste, töötlemismeetodite ning kvantarvutite jaoks arendatakse ka pidevalt uuenduslikke lahendusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=M.Sc |eesnimi=Susha Cheriyedath |kuupäev=2025-01-24 |pealkiri=Optical Computing: The Basics |url=https://www.azooptics.com/Article.aspx?ArticleID=2735 |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=AZoOptics |keel=en}}</ref> Paljud projektid tegelevad aga ainult mingile osale elektroonilisest arvutusprotsessist optilise [[Kahendsüsteem|kahendsüsteemil]] põhineva alternatiivi väljatöötamisega. See nõuab [[Optoelektroonika|optiliste]] ja elektriliste süsteemide vahel signaalide ümbermuutmist, mis kaotab ära võidetud energiaefektiivsuse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OPG |url=https://opg.optica.org/oe/viewmedia.cfm?uri=oe-29-9-13153&html=true |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=opg.optica.org |doi=10.1364/OE.420027}}</ref> == Optilised binaararvuti komponendid == Optilise binaarsüsteemil põhineva [[digitaalarvuti]] jaoks on vaja välja vahetada elektrilised [[Transistor|transistorid]] nii-öelda optiliste transistoritega. Kuna footonid ei mõjuta üksteist nagu elektronid, siis tuleb tutvustada mingi meedium või vahend, mis võimaldab footonitel lülitusi teha. Seda võib saavutada kasutades optilisi meediumeid, milles valgus käitub erinevalt vastavalt sellele, mis suunast see tuleb (ehk mittelineaarse [[Murdumisnäitaja|murdumisnäitajaga]] materjalides) või kasutades aineid, mille [[Valguse neeldumine|valgusneelduvus]] erineb sõltuvalt valguse intensiivsusest. Optiliste transistoritega saab edasi luua kõrgemaid footonloogikaahelaid, mida saab omakorda kasutada arvutisüsteemide nagu [[Mälu (arvuti)|mälu]] ja [[Protsessor|protsessori]] loomiseks, samamoodi nagu see on klassikaliste loogikaväratitega. [[Fail:Optical logic gate with diffractive neural network.png|pisi|428x428px|Difraktiivsel närvivõrgul põhinev universaalne optiline loogikavärat]] Veel mõned viisid optiliste [[Loogikavärav|loogikaväratite]] loomiseks on näiteks: # [[Mittelineaarne optika|mittelineaarsed optilised]] efektid # [[Interferents|destruktiivse ja konstruktiivse interferentsi]] rakendamine # footonloogika molekulaartasemel, näiteks kasutades [[fotoluminestsents|fotoluminestsentseid]] aineid või [[Ramani hajumine#Ramani spektroskoopia|Ramani spektroskoopiat]] <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Witlicki |eesnimi=Edward H. |perekonnanimi2=Johnsen |eesnimi2=Carsten |perekonnanimi3=Hansen |eesnimi3=Stinne W. |perekonnanimi4=Silverstein |eesnimi4=Daniel W. |perekonnanimi5=Bottomley |eesnimi5=Vincent J. |perekonnanimi6=Jeppesen |eesnimi6=Jan O. |perekonnanimi7=Wong |eesnimi7=Eric W. |perekonnanimi8=Jensen |eesnimi8=Lasse |perekonnanimi9=Flood |eesnimi9=Amar H. |kuupäev=2011-05-18 |pealkiri=Molecular Logic Gates Using Surface-Enhanced Raman-Scattered Light |url=https://doi.org/10.1021/ja200992x |ajakiri=Journal of the American Chemical Society |aastakäik=133 |üksiknumber=19 |lehekülg=7288–7291 |doi=10.1021/ja200992x |issn=0002-7863}}</ref>. == Ebaharilikud lähenemised ja rakendused == Footonarvutust on lisaks traditsioonilise binaararvuti realiseerimisele võimalik kasutada ka spetsiifiliste arvutuslike probleemide või ülesannete kiiremaks ja efektiivsemaks lahendamiseks. Need lahendused on tavaliselt mõeldud täitma ainult ühte konkreetset probleemi rakendades valguslainete omadusi, proovides nii saada eelist klassikaliste elektronarvutite ees. === Signaali viivitamine === Signaali viivitamine rakendab valguslainete kahte järgmist omadust: * Valguslainete levikud on võimalik aeglustada või viivitada kasutades pikemaid kaableid või spetsiifilisi materjale; * Valgust saab mitmeks kiireks poolitada. Signaali viivitamisega rakenduste tööpõhimõte seisneb valguskiirte vahel eristamises ajaliste viiviste abil. Tavaliselt näeb selline rakendus välja järgmine: * Optilistest kaablitest ja jagajatest koostatakse [[graaf]], kus on üks sisendsõlm ja üks väljundsõlm. Sisendi ja väljundi vahele on ühendatud <math>n</math> jagajat ehk sõlme, mis on omavahel samuti ühendatud optiliste kaablitega. * Valgus siseneb sisendsõlmest ning läbib graafi kuni väljundini. Igas sõlmes jagatakse signaal kõigisse väljaminevatesse kaablitesse ning iga sõlme vahel rakendatakse valgussignaalile kindel ja teadaolev viivis. * Kindlal ajahetkel, mis märgib soovitud tulemust, loetakse väljundsõlmes signaali. Kui signaal ei jõua antud ajahetkel kohale, ei ole võimalik graafi sellise tulemusega lahendada. Niiviisi oleks võimalik kiiremini lahendada näiteks erinevaid [[NP-täielikkus|NP-täielikke]] probleeme. Üks esimesi näiteid sellisest rakendusest on [[Hamiltoni graaf|Hamiltoni graafi]] lahendamine<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oltean |eesnimi=Mihai |kuupäev=2006 |toimetaja-perekonnanimi=Calude |toimetaja-eesnimi=Cristian S. |toimetaja2-perekonnanimi=Dinneen |toimetaja2-eesnimi=Michael J. |toimetaja3-perekonnanimi=Păun |toimetaja3-eesnimi=Gheorghe |toimetaja4-perekonnanimi=Rozenberg |toimetaja4-eesnimi=Grzegorz |toimetaja5-perekonnanimi=Stepney |toimetaja5-eesnimi=Susan |pealkiri=A Light-Based Device for Solving the Hamiltonian Path Problem |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/11839132_18?error=cookies_not_supported&code=c0544c28-b7f0-44d5-b25a-3fbdd9cc70b9 |ajakiri=Unconventional Computation |keel=en |koht=Berlin, Heidelberg |väljaandja=Springer |lehekülg=217–227 |doi=10.1007/11839132_18 |isbn=978-3-540-38594-3}}</ref>. Lihtsam näide sellise arvutusmeetodi rakendusest on alamhulga summa probleem, kus tuleb leida, kas mingi alamhulk täisarvudest <math>\{ a_1, ..., a_n \}</math> annab kokku summa <math>T</math>. Iga hulga liige <math>a_i</math> kujutab endast ühte viivist sõlmede vahel, seega kui ajahetkel, mis on võrdne vaadeldava summaga <math>T</math>, tuvastatakse intensiivsuse muutumine väljundis, on ka olemas alamhulk, mis annab kokku summa <math>T</math>. === Optilised tensorarvutused === Optilisi [[Tensor|tensorarvutusi]] nähakse potentsiaalse viisina teha närvivõrkude, masinõppe ja suurte keelemudelite treenimiseks ning kasutamiseks vajalikke arvutusi energiaefektiivsemalt ja kiiremini. Optiline arvutus võimaldab näiteks läbi interferomeetrite viia läbi maatriksarvutusi valguse leviku ajal palju paralleliseeritumalt ja kiiremini kui elektronarvutites.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhang |eesnimi=Yufeng |perekonnanimi2=Liu |eesnimi2=Xiaobing |perekonnanimi3=Yang |eesnimi3=Chenguang |perekonnanimi4=Xiang |eesnimi4=Jinlong |perekonnanimi5=Yan |eesnimi5=Hao |perekonnanimi6=Fu |eesnimi6=Tianjiao |perekonnanimi7=Wang |eesnimi7=Kaizhi |perekonnanimi8=Su |eesnimi8=Yikai |perekonnanimi9=Sun |eesnimi9=Zhipei |perekonnanimi10=Guo |eesnimi10=Xuhan |kuupäev=jaanuar 2026 |pealkiri=Direct tensor processing with coherent light |url=https://www.nature.com/articles/s41566-025-01799-7 |ajakiri=Nature Photonics |keel=en |aastakäik=20 |üksiknumber=1 |lehekülg=102–108 |doi=10.1038/s41566-025-01799-7 |issn=1749-4893|via=|vaadatud=5. mai 2026}}</ref> Üks selline valdkond, kus optilisi tensorarvutusi on proovitud rakendada, on [[neuromorfiline arvutus]], mis proovib jäljendada inimese aju tööpõhimõtet.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shastri |eesnimi=Bhavin J. |perekonnanimi2=Tait |eesnimi2=Alexander N. |perekonnanimi3=Ferreira de Lima |eesnimi3=T. |perekonnanimi4=Pernice |eesnimi4=Wolfram H. P. |perekonnanimi5=Bhaskaran |eesnimi5=Harish |perekonnanimi6=Wright |eesnimi6=C. D. |perekonnanimi7=Prucnal |eesnimi7=Paul R. |kuupäev=veebruar 2021 |pealkiri=Photonics for artificial intelligence and neuromorphic computing |url=https://www.nature.com/articles/s41566-020-00754-y |ajakiri=Nature Photonics |keel=en |aastakäik=15 |üksiknumber=2 |lehekülg=102–114 |doi=10.1038/s41566-020-00754-y |issn=1749-4893}}</ref> === Lainepikkuse põhine arvutamine === Lainepikkuse põhine arvutamine kasutab erinevaid lainepikkuseid, mis sisalduvad valgussignaalis, et viia läbi arvutusi. Üks näide sellest on [[3-SAT]] probleemi lahendamine, kus saab eristada valgussignaale selle põhjal, kuidas need prismas vastavalt oma lainepikkusele murduvad. Iga erineva lainepikkusega valguslaine on kindla väärtusega seostatud ning pärast prismast väljumist teatud lainepikkused, mis vaadeldavat valemit ei rahulda, filtreeritakse välja ehk blokeeritakse. Kui mingi valguslaine jõuab väljundisse siis on olemas ka lahend.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goliaei |eesnimi=Sama |perekonnanimi2=Jalili |eesnimi2=Saeed |kuupäev=2009 |toimetaja-perekonnanimi=Dolev |toimetaja-eesnimi=Shlomi |toimetaja2-perekonnanimi=Oltean |toimetaja2-eesnimi=Mihai |pealkiri=An Optical Wavelength-Based Solution to the 3-SAT Problem |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-642-10442-8_10?error=cookies_not_supported&code=d2c2a61b-df6c-41cc-845f-54ff85d043d6 |ajakiri=Optical SuperComputing |keel=en |koht=Berlin, Heidelberg |väljaandja=Springer |lehekülg=77–85 |doi=10.1007/978-3-642-10442-8_10 |isbn=978-3-642-10442-8}}</ref> === Optiline [[Fourier' teisendus]] === Optilist arvutust on kasutatud Fourier' teisenduseks väga pikalt. Kuna läätsed oma loomuselt rakendavad Fourier' teisendust, on optiline arvutus selleks väga sobiv ning võib pakkuda eelist üle elektrooniliste [[Graafikaprotsessor|graafikaprotsessorite]]. Näide rakendusest on vedelkristalliline ruumiline valgusmodulaator, mille tulemus saadakse tavaliste pildisensoritega kätte. Esimesed inimesest kiiremaks Fourier' teisenduseks võimelised protsessorid kasutasid laserite, läätsede ja optiliste maskide süsteemi.<ref name=":0" /> Optika rakendamist Fourier' teisenduse arvutamiseks uurib [[Fourier optika|Fourier' optika]]. === Isingu masinad === Isingu masinad on arvutid, mis põhinevad Isingu mudelil. Isingu masinatel on potentsiaal lahendada väga mahukaid optimiseerimisülesandeid läbi [[Spinn|spinni]] [[Magnetiline moment|magnetmomendi]] modelleerimise. Isingu masinaid on realiseeritud Stanfordi ülikoolis kasutades footoneid ning optilisi komponente.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cartlidge |eesnimi=Edwin |kuupäev=2016-10-31 |pealkiri=New Ising-machine computers are taken for a spin |url=https://physicsworld.com/a/new-ising-machine-computers-are-taken-for-a-spin/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Physics World |keel=en-GB}}</ref> == Ajalugu == Optiline arvutus sai võimalikuks funktsionaalse [[Laser|laseri]] loomisega 1960. aastal, sest see võimaldas tugevat valgust kontsentreeritult suunata. Kuna siis ei olnud digitaalsed arvutid veel piisavalt võimsad, et teha Fourier' teisendust, leiutati optilised analoogprotsessorid, mis seda teha suutsid.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tradonsky |eesnimi=Chene |kuupäev=4. jaanuar 2025 |pealkiri=The Evolution of Optical Computing: Part 1 |url=https://www.eetimes.com/the-evolution-of-optical-computing-part-1/ |vaadatud=27. aprill 2026 |väljaanne=EE Times}}</ref> 1970. aastatel tuldi välja [[Ruumiliste valgusmodulaatoritega|ruumiliste valgusmodulaatoritega (RVM)]], mis võimaldavad valguslainet suure täpsusega mõjutada, näiteks muuta valguskiire fookust või seda kindlal viisil liikuma panna. RVM-ide suur eelis on see, et need on programmeeritavad, võimaldades elektroonikal ja ka digitaalsel arvutil valgust juhtida.<ref name=":0" /> 1980. aastatel uuriti võimalusi luua esimesi optilisi loogikavärateid ja närvivõrke, sest optilist arvutust nähti hea analoogina inimese aju tööpõhimõttele, pakkudes ka laialdast paralleelsust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kazanskiy |eesnimi=Nikolay L. |perekonnanimi2=Butt |eesnimi2=Muhammad A. |perekonnanimi3=Khonina |eesnimi3=Svetlana N. |kuupäev=2022-06-24 |pealkiri=Optical Computing: Status and Perspectives |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9267976/ |ajakiri=Nanomaterials (Basel, Switzerland) |aastakäik=12 |üksiknumber=13 |lehekülg=2171 |doi=10.3390/nano12132171 |issn=2079-4991 |pmc=9267976 |pmid=35808012}}</ref><ref name=":0" /> 1990.–2000. aastatel toimusid optilises arvutuses suured arengud. [[Vedelkristall]] tehnoloogia areng võimaldas moduleerida valgust matemaatilisteks operatsioonideks ja loogikaväratiteks. RVM-idega toimunud arengud võimaldasid rakendada optilises arvutuses vektoriaalset maatrikskorrutust (VMK), tänu millele ei pidanud enam toetuma Fourier' pöördele. Ettevõtted ja idufirmad proovisid luua esimesi VMK tehnoloogial põhinevaid optilisi protsessoreid, ent nende digitaalsete arvutitega integreerimise keerulisus takistas laia levikut.<ref name=":0" /> 2010. aastatel leidsid aset arengud ränil põhinevate integreeritud optiliste komponentidega, võimaldades varasemast palju kompaktsemaid lainejuhte, interferomeetreid, modulaatoreid ja neist koostatatud närvivõrke. Arendati ka optoelektroonilisi hübriidsüsteeme, näiteks objekttuvastuse jaoks, kus enne digitaalset tuvastust töödeldi sisendit optilise arvutuse läbi.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kazanskiy |eesnimi=Nikolay L. |perekonnanimi2=Golovastikov |eesnimi2=Nikita V. |perekonnanimi3=Khonina |eesnimi3=Svetlana N. |kuupäev=2025-10-01 |pealkiri=The Optic Brain: foundations, frontiers, and the future of photonic artificial intelligence |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2542529325002123 |ajakiri=Materials Today Physics |aastakäik=58 |lehekülg=101856 |doi=10.1016/j.mtphys.2025.101856 |issn=2542-5293}}</ref> 2020. aastatel on rakendatud metamaterjale ja -pindu andmesalvestuseks ning spetsiifiliste optiliste efektide saavutamiseks.<ref name=":1" /> == Väljakutsed == Arvutisüsteemid on oma olemuselt [[Mittelineaarne süsteem|mittelineaarsed]] süsteemid, aga mittelineaarne optika vajab suuri intensiivsuseid ja kasutatavate materjalide mittelineaarne vastuvõtlikkus ei ole alati piisavalt tugev. Väljakutsed esinevad ka mittelineaarsete komponentide piisavalt väikeseks saamises, et need oleksid võimelised konkureerima klassikaliste transistoritega. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zarei |eesnimi=Sanaz |perekonnanimi2=Khavasi |eesnimi2=Amin |kuupäev=2022-09-21 |pealkiri=Realization of optical logic gates using on-chip diffractive optical neural networks |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9492711/ |ajakiri=Scientific Reports |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15747 |doi=10.1038/s41598-022-19973-0 |issn=2045-2322 |pmc=9492711 |pmid=36130987}}</ref> Ehkki valguskiirusel toimuv andmevahetus võimaldaks teoorias saavutada optilist arvutust kasutavas protsessoris terahertsidesse ulatuvaid taktsagedusi, peavad kasutatavad materjalid, lainejuhid ja muud komponendid kõik pakkuma piisavalt laia sagedusspektri ribalaiust, et [[Dispersioon (optika)|dispersioon]] ei moonutaks edastatud pulsse. Täisoptilist mälu on keeruline realiseerida, sest valgust ei saa samamoodi talletada nagu elektrone. See on üks suurimaid takistusi täisoptilise binaararvuti realiseerimisel. Täisoptilise mälu väljatöötamises on küll toimunud arenguid, ent hetkel on see tehnoloogia veel füüsiliselt liiga suur ja vähetõestatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Daley |eesnimi=Jason |pealkiri=Built with today's tech, new type of memory is key in the future of optical computing |url=https://engineering.wisc.edu/news/built-with-todays-tech-new-type-of-memory-is-key-in-the-future-of-optical-computing/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=College of Engineering - University of Wisconsin-Madison |keel=en-US}}</ref> Selleks, et optilised binaararvuti komponendid saaksid ületada moodsaid elektroonilisi arvutussüsteeme, peab optilises arvutis kasutusel olev transistor vastama järgmistele kriteeriumidele: <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=David A. B. |kuupäev=jaanuar 2010 |pealkiri=Are optical transistors the logical next step? |url=https://www.nature.com/articles/nphoton.2009.240 |ajakiri=Nature Photonics |keel=en |aastakäik=4 |üksiknumber=1 |lehekülg=3–5 |doi=10.1038/nphoton.2009.240 |issn=1749-4893}}</ref> * Üks optiline transistor peab olema võimeline juhtima vähemalt kahe optilise transistori sisendit. Seega peavad sisendisse tulev valgus ja väljundis olev valgus oma omadustelt olema universaalselt ja jätkusuutlikult rakendatavad igale teise optilise transistori viigule. * Iga transistor peab nii-öelda signaali puhastama mürast ja ebakorrapärasustest. Vastasel juhul pikkade loogikaahelate käigus signaal degradeerub ning ei ole enam usaldusväärne * Tuleb arvestada sellega, et valguse levimise käigus, läbi erinevate optiliste komponentide ja lainejuhtide, signaali intensiivsus kaob. Seega ei ole võimalik kehtestada ühtset loogikataset, mille põhjal määratakse kahendsüsteemis esitatud arvule väärtuseks kas 1 või 0, kui ei suudeta signaali intensiivsust taastada või pikemalt ühtsena hoida. * Lülituskiirus peab olema piisav, et mitte kaotada valguse kiiruse poolt võimaldatud ajavõitu. Ehkki on loodud lahendusi, mis täidavad neid kriteeriumeid osaliselt, ei ole siiani leitud lõplikku head lahendust, mis täidaks kõik nõuded efektiivse optilise binaarloogikaahela loomiseks.<ref name=":2" /> == Kommertstooted ja tööstus == === [[Nvidia]] === Nvidia on pärast suurte keelemudelite teket hakanud ka rahastama optilist arvutust ning töötama välja enda lahendusi. Nvidia peamine eesmärk on siiani olnud lahendada suurte andmemahtude vahetamist andmekeskustes, et kiirendada keelemudelite treenimist. Selleks on nad loonud Spectrum-X kommutaatorid Ethernet võrkude jaoks ja Quantum-X kommutaatorid InfiniBand võrkudes kasutamiseks. Spectrum-X tehnoloogia lubab kuni 1,6 terabitiseid andmevahetuskiiruseid pordi kohta ja võimaldab palju energiasäästlikumaid ja töökindlamaid lahendusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA Announces Spectrum-X Photonics, Co-Packaged Optics Networking Switches to Scale AI Factories to Millions of GPUs |url=https://nvidianews.nvidia.com/news/nvidia-spectrum-x-co-packaged-optics-networking-switches-ai-factories |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=NVIDIA Newsroom |keel=en-us}}</ref> === [[Intel]] === Intel arendas välja ühe esimese täisintegreeritud optilise sisend-väljund kiibi, mille eesmärk on pakkuda 4 terabitist kahesuunalist andmevahetust teiste sarnaste kiipidega. See kiip on pakendatud koos protsessoritega ning on võrdlemisi väike. Intel on investeerinud palju kiiretesse ja väikestesse optilistesse komponentidesse, keskendudes peamiselt ränil põhinevatele optilistele komponentidele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Intel® Silicon Photonics |url=https://www.intel.com/content/www/us/en/products/details/network-io/silicon-photonics.html |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Intel |keel=en}}</ref> === Lightmatter === Lightmatter on iduettevõte, mis toodab ja arendab optilisi kiipide- ja seadmetevahelisi ühenduslülisid, tooteliini Passage all, ning valgusallikad, tooteliini Guide all. Passage L200 võimaldab väidetavalt näiteks kiiruseid 32–64 terabitti sekundis väikeses kiibipealses pakendis. Varem keskendus Lightmatter ka Envise nime all optilistele maatrikskorrutusteks mõeldud protsessoritele, ent hetkel on nende fookus liikunud andmekeskustele ühenduslülitite pakkumisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Passage L200 - 3D Co-Package Optics |url=https://lightmatter.co/products/l200/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Lightmatter® |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-01 |pealkiri=Startup accelerates progress toward light-speed computing |url=https://news.mit.edu/2024/startup-lightmatter-accelerates-progress-toward-light-speed-computing-0301 |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=MIT News {{!}} Massachusetts Institute of Technology |keel=en}}</ref> === Lightelligence === Lightelligence on MIT-st alguse saanud ettevõte, mis keskendub peamiselt integreeritud optilistele arvutuskomponentidele. Nende toodete seas on näiteks PACE 1 ja 2 (''Photonic Arithmetic Computation Engine'' ehk fotooniline aritmeetika arvutusmootor), mis võimaldavad läbi viia optilist arvutust, täpsemini optimeerimisülesandeid, traditsioonilistest graafikakaartidest palju kiiremini. Lisaks on nad loonud esimese optilise riistvaraliidese [[PCI Express|PCI Expressi]] ja [[Compute Express Link|Compute Express Linki]] jaoks, nimega Photowave, ja optilise kiibipõhise võrgu Hummingbird.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Magazine |eesnimi=P. I. C. |pealkiri=Lightelligence Introduces Optical Interconnect for Composable Data Center Architectures - PIC Magazine News |url=https://picmagazine.net/article/117343/Lightelligence%20Introduces%20Optical%20Interconnect%20for%20Composable%20Data%20Center%20Architectures%20-%20PIC%20Magazine%20News |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=PIC (Photonics Integrated Circuits) |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Johnston |eesnimi=Hamish |kuupäev=2022-04-07 |pealkiri=Optical chipmaker focuses on high-performance computing |url=https://physicsworld.com/a/optical-chipmaker-focuses-on-high-performance-computing/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Physics World |keel=en-GB}}</ref> === Optalysys === Optalysys on ettevõte, mis toodab ränil põhinevaid optilise arvutuse komponente krüptograafia ja lainesimulatsioonide jaoks, keskendudes Fourier' teisendust arvutavatele kiipidele. == Viited == [[Kategooria:Optika]] <references /> qsm2exxms2g7hp05xlxxqxq7u5lp90z 0 364236 7193480 6943735 2026-07-15T15:31:03Z Velirand 67997 7193480 wikitext text/x-wiki [[File:Guy Scott.png|thumb|Guy Scott (2014)]] '''Guy Lindsay Scott''' ([[1. juuni]]l [[1944]] [[Livingstone (Sambia)|Livingstone]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli [[Euroopa]] päritolu [[Sambia]] poliitik. [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[25. jaanuar]]ini [[2015]] oli ta [[Sambia president|Sambia presidendi]] kohusetäitja. Enne seda oli ta alates [[23. september|23. septembrist]] [[2011]] [[Sambia asepresident]] ja võttis presidendi kohustused üle pärast president [[Michael Sata]] surma. Ta oli oma ametiajal [[Must Aafrika|Musta Aafrika]] ainus valgenahaline president. Scott ei saanud ise uutel [[2015. aasta Sambia presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideerida, sest tema vanemad ei olnud sündinud Sambias. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Michael Sata]] | nimi = [[Sambia president]] (kt) | aeg= [[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Edgar Lungu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Scott, Guy}} [[Kategooria:Sambia inimesed]] [[Kategooria:Sambia presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] rq1d2rwfiuxtvo8k2ou4hterirvhcv5 7193481 7193480 2026-07-15T15:31:48Z Velirand 67997 + kategooria 7193481 wikitext text/x-wiki [[File:Guy Scott.png|thumb|Guy Scott (2014)]] '''Guy Lindsay Scott''' ([[1. juuni]]l [[1944]] [[Livingstone (Sambia)|Livingstone]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli [[Euroopa]] päritolu [[Sambia]] poliitik. [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[25. jaanuar]]ini [[2015]] oli ta [[Sambia president|Sambia presidendi]] kohusetäitja. Enne seda oli ta alates [[23. september|23. septembrist]] [[2011]] [[Sambia asepresident]] ja võttis presidendi kohustused üle pärast president [[Michael Sata]] surma. Ta oli oma ametiajal [[Must Aafrika|Musta Aafrika]] ainus valgenahaline president. Scott ei saanud ise uutel [[2015. aasta Sambia presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideerida, sest tema vanemad ei olnud sündinud Sambias. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Michael Sata]] | nimi = [[Sambia president]] (kt) | aeg= [[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Edgar Lungu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Scott, Guy}} [[Kategooria:Sambia inimesed]] [[Kategooria:Sambia presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] sqxcfp4i1m9cjnmziqfu0iwal8sa21c 7193483 7193481 2026-07-15T15:32:29Z Velirand 67997 7193483 wikitext text/x-wiki [[File:Guy Scott.png|thumb|Guy Scott (2014)]] '''Guy Lindsay Scott''' ([[1. juuni]]l [[1944]] [[Livingstone (Sambia)|Livingstone]] – [[15. juuli]] [[2026]] [[Lusaka]]) oli [[Euroopa]] päritolu [[Sambia]] poliitik. [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[25. jaanuar]]ini [[2015]] oli ta [[Sambia president|Sambia presidendi]] kohusetäitja. Enne seda oli ta alates [[23. september|23. septembrist]] [[2011]] [[Sambia asepresident]] ja võttis presidendi kohustused üle pärast president [[Michael Sata]] surma. Ta oli oma ametiajal [[Must Aafrika|Musta Aafrika]] ainus valgenahaline president. Scott ei saanud ise uutel [[2015. aasta Sambia presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideerida, sest tema vanemad ei olnud sündinud Sambias. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Michael Sata]] | nimi = [[Sambia president]] (kt) | aeg= [[2014]]–[[2015]] | järgnev= [[Edgar Lungu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Scott, Guy}} [[Kategooria:Sambia inimesed]] [[Kategooria:Sambia presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] tr9wupewkjhug4qyzor8e8m8vck2ihl 0 370955 7193446 6657076 2026-07-15T14:15:40Z Trjlsk 78342 7193446 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riho Grünthal2014.jpg|pisi|Riho Grünthal aastal 2014]] '''Riho Grünthal''' ('''Riho Manivald Villem Grünthal'''; sündinud [[22. mai]]l [[1964]] [[Helsingi]]s) on soome [[soome-ugri keeled|fennougrist]]. == Haridus == Riho Grünthal õppis alates [[1983]] [[Helsingi Ülikool]]is [[fennougristika]]t ja [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeli]]. Aastast [[1990]] on ta [[magistrikraad|magister]], [[1996]] [[litsentsiaat]] ja [[2003]] filoloogiadoktor. [[2005]]. aastast on Grünthal Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte [[professor]]. Riho Grünthal on õppinud aasta [[Budapest]]is [[Loránd Eötvösi Ülikool]]is ning reisinud muu hulgas [[Marimaa]]l ja [[Mordva]]s. Ta on teinud välitööd [[vepslased|vepslaste]] juures. Tema teadusliku huvi keskmes on väiksemad läänemeresoome rahvad, eelkõige vepslased, soome-ugri etümoloogia ja [[keeletüpoloogia]]. Riho Grünthal on [[Soome-Ugri Selts]]i aseesimees ja alates [[2022]]. aastast esimees, samuti [[rahvusvaheline fennougristikakongress|rahvusvahelise fennougristikakongresside]] korralduskomitee ICFUC liige. Aastatel [[1987]]–1990 oli ta mitmekeelse ajakirja Estonia ({{ISSN|0930-8792}}) kaastoimetaja. ==Tunnustus== * 2011 [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]] * 2019 [[Tartu ülikooli audoktor]]<ref>[https://fennougria.ee/riho-manivald-villem-grunthal-kuulutati-tartu-ulikooli-audoktoriks/ Riho Manivald Villem Grünthal kuulutati Tartu Ülikooli audoktoriks]. Fennougria.ee, 04.12.2019.</ref><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> == Isiklikku == Riho Grünthali isapoolne vanaisa oli eesti luuletaja ja keeleteadlane [[Villem Grünthal-Ridala]]. Isapoolse vanaonu [[Timotheus Grünthal]]i kaudu on ta hõimlane [[Jaan Poska]] suguvõsaga (Jaan Poska tütre [[Vera Poska-Grünthal]]i kaudu), kus silmapaistvad sugulased olid kirjanik, arst ja poliitik [[Ivar Grünthal]] ning tema abikaasa [[Ida Hokkanen]] (tõlkinud soome keelde [[A. H. Tammsaare]] "[[Kõrboja peremees|Kõrboja peremehe]]") ning meediaärimees ja ajakirjanik [[Raoul Grünthal]] (sünd. 1966; meediakontserni Schibsted Rootsi osa peadirektor). == Publikatsioone == ;Autorina, raamatuid * ''Livvistä liivin. Itämerensuomalaiset etnonyymit.'' Helsingi: Suomalais-ugrilainen laitos 1997 (Castrenianumin Toimitteita 51). * ''Finnic adpositions and cases in change.'' Helsingi: Suomalais-ugrilainen seura 2003 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 244). ;Autorina, artikleid * ''Kansainvälinen fennougristiopiskelijoiden tapaaminen. ''– Virittäjä 92 (1988), 529–532. * ''1991: Marilaisten ja mordvalaisten arkipäivä ja kansallistietoisuus. ''– Kieliposti 4/1991, 24–33. * ''Sananmuodostus ja johtimien merkitys eräiden marin sanojen etymologiassa.'' – Journal de la Société Finno-Ougrienne 86 (1995), 87–102. * ''Suomen alkuperä.'' – Virittäjä 103 (1999), 99–109. * ''Analyzing the Finnic ethnonyms. ''– Folia Uralica Debreceniensa 6 (1999), 39–56. * ''Homonymy and systemacy in Estonian inflection.'' – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Koostanud ja toimetanud Reet Kasik. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetool 2001 (Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetooli Toimetised 17), 42–61. * ''Prehistoric contacts between Mordvin and Indo-European.'' – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Proceedings of the Symposium at the University of Groningen, November 22–24, 2001. Ed. by Rogier Blokland & [[Cornelius Hasselblatt]]. Maastricht: Shaker 2002 (Studia Fenno-Ugrica Groningana 2), 84–91. * ''Finno-Ugric 'dog' and 'wolf'.'' – Etymologie, Entlehnungen und Entwicklungen. Festschrift für Jorma Koivulehto zum 70. Geburtstag. Herausgegeben von Irma Hyvärinen, Petri Kallio und Jarmo Korhonen unter Mitarbeit von Leena Kolehmainen. Helsingi 2004 (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 63), 83–96. * ''Miksi itämerensuomessa on prepositioita?'' – Virittäjä 109 (2005), 28–51. * ''The Mordvinic languages between bush and tree: A historical reappraisal.'' – Sámit, sánit, sátnehámit. Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007. Doaimmahan Jussi Ylikoski ja Ante Aikio. Helsingi: Suomalais-ugrilainen seura / Société Finno-Ougrienne 2007 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253), 115–135. * ''Finnic languages and Baltic Sea language area.'' – Incontri Linguistici 30 (2007), 29–48. * ''Morphological change and the influence of language contact in Estonian.'' – Beiträge zur Morphologie. Germanisch, Baltisch, Ostseefinnisch. Hrsg. von Hans Fix. [Odense:] University Press of Southern Denmark. 2007, 403–432. * ''Suomen kielen vaikutus viron kieleen.'' – Kielet kohtaavat. Toimittaneet Jyrki Kalliokoski, Lari Kotilainen ja Päivi Pahta. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2009 (Tietolipas 227), 231–263. * ''Kieliyhteisön rapautuminen ja kielellisen identiteetin muutos: 2000-luvun ersämordvalaiset ja vepsäläiset.'' – Kielissä kulttuurien ääni. Toimittaneet Anna Idström ja Sachiko Sosa. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2009 (Tietolipas 228), 265–289. * ''Population decline and the Erosion of the Veps Language Community.'' – Ethnic and Linguistic Context of Identitry: Finno-Ugric Minorities. Ed. by Riho Grünthal & Magdolna Kovács. Helsingi 2011 (Uralica Helsingiensia 5), 267–293. ;Toimetajana * (koos Sirpa Penttise & Tapani Salmisega) ''IFUSCO 1988. Proceedings of the Fifth International Finno-Ugrist Students’ Conference, Helsinki, 22–26 May 1988.'' Helsingi: Castrenianium & Finno-Ugrian Society 1989 (Castrenianumin Toimitteita 35). * (koos [[Johanna Laakso]]ga) ''Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii.'' Helsingi: Suomalais-ugrilainen seura 1998 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 228). * ''Ennen, muinoin. Miten menneisyyttämme tutkitaan.'' Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2002 (Tietolipas 180). * (koos Petri Kallioga) ''A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe.'' Helsingi: Société Finno-Ougrienne 2012. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 266). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://tuhat.halvi.helsinki.fi/portal/fi/persons/riho-grunthal(e234012d-ed4b-485b-82b4-4f37c612baf9).html * [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_11.pdf Kiriusutlus Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professori Riho Grünthaliga]. Küsimused on esitanud [[Tiit Hennoste]] ja [[Karl Pajusalu]]. [[Oma Keel]], 2015, 3. {{JÄRJESTA:Grünthal, Riho}} [[Kategooria:Helsingi ülikooli professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] koyr26rtd5764nej1ll2ohirflr366f 0 372971 7193569 6213717 2026-07-15T23:06:53Z Sumo tomus 233342 7193569 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Eduardo Vargas | pilt = Spain - Chile - 10-09-2013 - Geneva - E. Vargas.jpg | pildi_suurus = x300px | pildiallkiri = Eduardo Vargas (2011) | täisnimi = Eduardo Jesús Vargas Rojas | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|11|20}} | sünnilinn = [[Santiago]] | sünnimaa = Tšiili | pikkus = 175 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]/[[äärepoolkaitsja]] | koduklubi = [[Atlético Mineiro]] | särginumber = 26 | aastad1 = 2006–2009 | mänge1 = 49 | väravaid1 = 10 | klubi1 = [[Cobreloa]] | aastad2 = 2010–2012 | mänge2 = 54 | väravaid2 = 19 | klubi2 = [[Club Universidad de Chile|Universidad de Chile]] | aastad3 = 2012– | mänge3 = 19 | väravaid3 = 0 | klubi3 = [[SSC Napoli|Napoli]] | aastad4 = 2013 | mänge4 = 17 | väravaid4 = 6 | klubi4 = → [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]] (laenul) | aastad5 = 2014 | mänge5 = 17 | väravaid5 = 3 | klubi5 = → [[Valencia CF|Valencia]] (laenul) | aastad6 = 2014–2015 | mänge6 = 14 | väravaid6 = 2 | klubi6 = → [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]] (laenul) | aastad7 = 2015–2017 | mänge7 = 29 | väravaid7 = 2 | klubi7 = [[TSG 1899 Hoffenheim|Hoffenheim]] | aastad8 = 2017–2020 | mänge8 = 120 | väravaid8 = 29 | klubi8 = [[Tigres UANL]] | aastad9 = 2020– | mänge9 = 86 | väravaid9 = 22 | klubi9 = [[Atlético Mineiro]] | klubi_seisuga = 14. november 2020 | koondiseaastad1 = 2009– | koondisemänge1 = 93| koondiseväravaid1 = 38 | koondis1 = [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] | koondis_seisuga =13. oktoober 2020 | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Copa América|2015]]|jalgpall}} {{Kuldmedal|[[Copa América Centenario]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} [[File:Eduardo Vargas and Jason Davidson - Chile vs. Australia - 2014 FIFA World Cup.JPG|thumb|right|300px|[[Jason Davidson]] ja Vargas (2014)]] '''Eduardo Jesús Vargas Rojas''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1989]] [[Santiago]]s) on [[Tšiili]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[äärepoolkaitsja]]na Brasiilia kõrgliiga klubis [[Atlético Mineiro]]. Klubikarjääri jooksul on ta muuhulgas mänginud Itaalia kõrgliiga klubis [[SSC Napoli]], Hispaania kõrgliiga klubis [[Valencia CF|Valencia]], Inglismaa kõrgliiga klubis [[Queens Park Rangers]], Saksamaa kõrgliiga klubis [[TSG 1899 Hoffenheim|Hoffenheim]] ja Mehhiko kõrgliiga klubis [[Tigres UANL]]. 2011. aastal on ta valitud Tšiiili aasta jalgpalluriks. == Koondisekarjäär == Debüüdi [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili rahvuskoondises]] tegi Vargas 4. novembril 2009 mängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu.<ref>[http://www.emol.com/noticias/deportes/2009/11/05/383340/un-sparring-y-paredes-le-dieron-un-agonico-triunfo-a-la-roja-ante-paraguay.html "Un sparring y Paredes le dieron un agónico triunfo a la "Roja" ante Paraguay"]. Emol. 5.11.2009. Vaadatud 20.6.2017</ref> Esimese värava lõi ta rahvuskoondises 2. septembril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] teises alagrupimängus 18. juunil lõi ta värava Hispaaniale.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2014/jun/18/spain-chile-world-cup-group-b "Spain crash out as irresistible Chile prove too much of a handful"]. [[The Guardian]]. 18.6.2014. Vaadatud 20.6.2017</ref> [[2015. aasta Copa América]] esimeses alagrupimängus 11. juunil lõi ta värava [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadorile]] ja 15. juunil toimunud teises alagrupimängus värava [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhikole]]. 29. juunil toimunud poolfinaalmängus [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu lõi Vargas kaks väravat ja aitas koondise finaali. Finaalis kohtuti [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinaga]], keda võideti penaltiseerias ja tuldi esimest korda Copa América võitjaks. Vargas oli nelja väravaga Peruu mängija [[Paolo Guerrero]] kõrval turniiri suurim väravakütt, lisaks valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20150707200522/http://www.ca2015.com/en/gallery/copa-america-2015---team-of-the-tournament/1nqqmzngdosa911z9l2g8k8317/slide/13 "Copa América 2015 - Team of the tournament"]. 5.7.2015. Vaadatud 20.6.2017</ref> 2016. aasta [[Copa América Centenario]] viimases alagrupimängus 14. juunil lõi ta kaks väravat [[Panama jalgpallikoondis|Panamale]]. 18. juunil toimunud veerandfinaalmängus kohtuti Mehhikoga, keda võideti koguni 7:0. Vargas lõi mängus neli väravat. Finaalis kohtuti Argentinaga, keda taas penaltiseerias võideti.<ref>[https://www.theguardian.com/football/live/2016/jun/26/copa-america-2016-final-argentina-chile-live-score "Chile beat Argentina on penalties to win Copa América – as it happened"]. [[The Guardian]]. 27.6.2017. Vaadatud 20.6.2017</ref> Vargas oli kuue väravaga turniiri suurim väravakütt, võites Kuldse Saapa auhinna, lisaks valiti ta taas ka turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20160701144252/http://www.concacaf.com/article/tsg-announces-copa-america-centenario-awards "TSG announces Copa America Centenario Awards"]. concacaf.com. 27.6.2017. Vaadatud 20.6.2017</ref> [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017. aasta FIFA konföderatsioonide karika]] esimeses alagrupimängus 18. juunil lõi ta värava [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerunile]].<ref>[http://sport.err.ee/602754/tsiili-alistas-kahe-hilise-varava-toel-kameruni "Tšiili alistas kahe hilise värava toel Kameruni"]. ERR Sport. 18.6.2017. Vaadatud 20.6.2017</ref> == Saavutused == ;Universidad de Chile *[[Primera División (Tšiili)|Torneo Apertura]]: 2011 *[[Primera División (Tšiili)|Torneo Clausura]]: 2011 *[[Copa Sudamericana]]: 2011 ;Napoli *[[Coppa Italia]]: 2011–12 ;Tigres UANL *[[Liga MX]]: Apertura 2017, Clausura 2019 *[[Campeón de Campeones]]: 2017, 2018 *[[Campeones Cup]]: 2018 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2014 Tšiili koondis}} {{JÄRJESTA:Vargas, Eduardo}} [[Kategooria:Tšiili jalgpallurid]] [[Kategooria:SSC Napoli mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Valencia CF mängijad]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]] [[Kategooria:Tigres UANL-i jalgpallurid]] [[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 7h0thxtb3ck7fdcychz8n35q11ra0dn 0 375127 7193461 6259949 2026-07-15T14:42:05Z Kuriuss 38125 Lisatud eesti keeles ilmunud väljaanded 7193461 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2019}} '''Zdeněk Jirotka''' ([[7. jaanuar]] [[1911]] [[Ostrova|Ostrava]] – [[12. aprill]] [[2003]] [[Praha]]) oli tšehhi [[kirjanik]] ja raadioajakirjanik. Ta on paljude [[kuuldemäng]]ude, humoristlike romaanide ja följetonide autor. ==Elukäik== Zdeněk Jirotka sündis Põhja-Moraavias [[Ostrava]] linnas. Ta õppis Ostrava reaalkoolis, pärast sealt väljaheitmist õppis müürsepaks. Hiljem jätkas õpinguid Ida-Moraavias asuva Hradec Králové kõrgemas tööstuskoolis, mille lõpetas 1933. aastal. Seejärel oli kuni 1940. aastani armees. Pärast Saksa okupatsiooni algust Tšehhoslovakkias likvideeriti armee ning Jirotka asus tööle Avalike Tööde Ministeeriumi veeteede osakonda. 1942. aastal ilmus tema humoristlik romaan "Saturnin", mida saatis menu, ning Jirotkast sai kutseline kirjanik ja ajakirjanik. Lisaks romaanidele on Jirotka kirjutanud hulga kuuldemänge ning teinud kaastööd sellistele ajakirjandusväljaannetele nagu Lidové noviny (1940–1945), Svobodné noviny (1945–1951) ja Dikobraz (1951–1953 ja pärast 1962. aastat) ning töötanud Tšehhi raadios. ==Teoseid== * Humoristlik romaan "Saturnin" (1942); eesti keeles ilmunud [[Leo Metsar]]i tõlkes Ajakirjade ja Ajalehtede Kirjastuses (1961) ja [[Loomingu Raamatukogu]]s (2022) * Detektiivromaane parodeeriv teos "Muž se psem" ("Mees koeraga") (1944) * Anekdoodi- ja lühijutukogumik "Profesor biologie na žebříku" ("Bioloogiaprofessor redelil") (1956) {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jirotka, Zdenek}} [[Kategooria:Tšehhi kirjanikud]] [[Kategooria:Raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2003]] bsj8bvhxjv3iqwdasmj4azbp0r8qcaz 0 384319 7193485 7193323 2026-07-15T15:37:12Z Velirand 67997 7193485 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[15. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1609]] – [[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik * [[1890]] – [[Gottfried Keller]], Šveitsi kirjanik * [[1904]] – [[Anton Tšehhov]], vene kirjanik * [[1916]] – [[Ilja Metšnikov]], vene bioloog * 1916 – [[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja * [[1919]] – [[Indriķis Zīle]], läti dirigent, organist ja helilooja * [[1929]] – [[Hugo von Hofmannsthal]], Austria kirjanik * [[1939]] – [[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater * [[1944]] – [[Jakob-Aleksander Rennik]], eesti helilooja * [[1961]] – [[Aadu Leissar]], eesti näitleja * [[1963]] – [[Elsa Grünverk]], eesti nahkehistöökunstnik * [[1969]] – [[Marta Sillaots]], eesti tõlkija ja kirjanik * [[1974]] – [[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik * [[1980]] – [[Erich Ülevain]], eesti balletitantsija * 1980 – [[Leo Ruumet]], eesti matemaatik ja tehnikateadlane * [[1982]] – [[Romulus Tiitus]], eesti karikaturist ja följetonist * [[1983]] – [[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija * [[1986]] – [[Jevgeni Dubrovin]], vene kirjanik * [[1989]] – [[Aleksandr Altunin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane * [[1990]] – [[Oleg Kagan]], Vene viiuldaja *1990 – [[Enn Roos]], eesti skulptor *1990 – [[Margaret Lockwood]], inglise näitleja * [[1994]] – [[Norbert Żaba]], poola-eesti-rootsi päritolu Poola diplomaat ja ühiskonnategelane * [[1996]] – [[Paul Maidre]], eesti vaimulik *1996 – [[Dana Hill]], USA näitleja * [[1997]] – [[Mare Leet]], eesti näitleja *1997 – [[Gianni Versace]], Itaalia moekunstnik *[[2000]] – [[Koit Muru]], eesti sulgpallitreener * [[2002]] – [[Lauri Honko]], soome folklorist ja usuteadlane * [[2004]] – [[Elmar Vasar]], eesti arstiteadlane * [[2006]] – [[Kenneth Lochhead]], kanada maalikunstnik *2006 – [[Robert H. Brooks]], USA restoraniketi [[Hooters]] omanik * 2006 – [[Andrew Sudduth]], USA sõudja * 2006 – [[István Pálfi]], Ungari poliitik, Euroopa Parlamendi liige *[[2007]] – [[Kieron Moore]], iiri näitleja * 2007 – [[Schelto Patijn]], Hollandi poliitik, Amsterdami linnapea 1994–2001 *[[2008]] – [[Heino Kulvere]], eesti näitleja ja lavastaja * 2008 – [[Gennadi Volnov]], vene korvpallimängija, olümpiavõitja (1972) * 2008 – [[György Kolonics]], ungari kanuusportlane, olümpiavõitja (1996 ja 2000) * 2008 – [[Gionata Mingozzi]], itaalia jalgpallur *[[2009]] – [[Julius Shulman]], USA fotograaf * 2009 – [[Avraham Ahituv]], Iisraeli luurejuht * 2009 – [[Brian Goodwin]], inglise bioloogiateoreetik * 2009 – [[Natalja Estemirova]], vene inimõiguslane *[[2011]] – [[Donara Mkrttšhjan]], armeenia näitleja *[[2012]] – [[Celeste Holm]], USA näitleja *[[2013]] – [[Meskerem Legesse]], etioopia jooksja *[[2014]] – [[Andrei Rõbakin]], vene ajakirjanik * 2014 – [[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane *[[2016]] – [[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja *[[2017]] – [[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent *[[2020]] – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane * 2020 – [[Igor Tšernõhh]], vene filmioperaator * 2020 – [[Carlotta Barilli]], itaalia näitleja * 2020 – [[Toke Talagi]], Niue poliitik ja diplomaat *[[2021]] – [[Aarend Sepp]], eesti karikaturist, kirjakunstnik, multifilmioperaator ja tsirkuseartist *[[2025]] – [[Audun Grønvold]], norra vigursuusataja *[[2026]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane * 2026 – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 15.]] ps78ktz9udtmzss7d4dq0ckd50soju9 0 385798 7193642 7117875 2026-07-16T05:51:07Z Kuriuss 38125 7193642 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''SA Kihnu Kultuuriruum''' on 2003. aastal loodud [[sihtasutus]], mille eesmärk on [[Kihnu kultuur]]i ja traditsioonide jätkusuutlikkus.<ref name="Sihtasutuse koduleht">https://web.archive.org/web/20141204172730/http://www.kultuuriruum.ee/?id=494 (vaadatud 04.12.2014)</ref> Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on [[Kihnu]] ja [[Manija]] saarel valitsev [[kogukondlik elulaad]], mitmekesised kultuuritavad, [[kihnu keel]] ja looduskeskkond. Tänapäevane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui ka rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu. /[http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf väljavõte riiklikust taotlusest]/ == UNESCO nimekiri == Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekiri|UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja]]. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga. [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] sissekanded: * [[Hapurokk|Hapuroka]] tegemne ja söömine Kihnus – [[Annika Annuk]]; * [[Kakuam (paat)|Kakuamiga]] räimede püüdmine Kihnus – Annika Annuk; * [[Kihnu keel]] – [[Külli Laos]]; * Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine – Annika Annuk; * [[Kihnu kört|Kihnu kördi]] kandmine – [[Mare Mätas]]; * Kihnu [[sitsijakk|sitsijaki]] õmblemine ja kandmine – Annika Annuk; * [[Kihnu troi]] kudumine ja kandmine – Annika Annuk; * [[Kiviaed|Kiviaia]] ehitamine Kihnus – Annika Annuk; * [[Leivategu]] Kihnus – Annika Annuk; * Räimede suitsutamine ja söömine Kihnus – Annika Annuk; * [[Säärepael]]te tegemine ja kasutamine Kihnus – Annika Annuk; * Talvine kalapüük Kihnus – [[Karin Leivategija]]; * Õlle tegemine ja joomine Kihnus – Annika Annuk. == Eesmärk == SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk on Kihnu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja arendamine võimalikult autentsel kujul. Olulisim on Kihnu kultuuris osalejate ringi laiendamine, eriti noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga Kihnu ja Manija saarel. == Põhitegevused == * [[Kihnu tuletorn]] * [[Metsamaa Pärimustalu]] * Suvine pillilaager * [[Kihnu kunstilaager]] * [[Kihnu Suveteater]] * [[Kihnu kudumisfestival]] Sihtasutus on avaldanud kvartaliajakirja [[Ajakiri Kyne|Kyne]]. Sihtasutus annab välja [[Pärimuspreemia|pärimuspreemiat]]. == Juhatus ja nõukogu == Aastatel 2004–2019 juhtis SA Kihnu Kultuuriruumi tegevust [[Mare Mätas]] ja 2019. aasta novembrist [[Marju Vesik]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuuriruum.ee/sihtasutusel-kihnu-kultuuriruum-vahetus-juhatus|pealkiri=SA Kihnu Kultuuriruumil vahetus juhatus|väljaanne=KKR koduleht|aeg=25. november 2019|vaadatud=}}</ref>. 2025. aasta veebruarist juhib seda Annely Akkermann.{{lisa viide}} Sihtasutuse nõukogu esimees on [[Aivi Lintnermann]].{{lisa viide}} Nõukogu liikmed on [[Margit Salmar]], [[Maie Aav]], [[Ingrid Rüütel]], [[Aivi Lintnermann]], [[Maaja Vadi]], Reet Laos ja Raigo Tšetšin.{{lisa viide}} Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees [[Rein Kupri]] ning juhatuse liikmed [[Õie Vesik]], [[Annely Akkermann]], [[Johannes Leas]] ja [[Mark Soosaar]]. Sihtasutuse nõukogusse kuulusid 2003. aastal [[Joel Sang]], [[Helga Michelson]], [[Rosalie Karjam]], [[Katrin Kumpan]], [[Aet Maatee]], [[Anu Raud]], [[Ingrid Rüütel]] ja [[Külli Sepp]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf Eesti riiklik kandidatuur, Taotluse tekst eesti keeles] * [http://www.kultuuriruum.ee Sihtasutuse koduleht] * [http://www.facebook.com/kihnukultuuriruum SA Kihnu Kultuuriruumi Facebooki-leht] [[Kategooria:Eesti sihtasutused|Kihnu]] [[Kategooria:Kihnu|Kihnu]] [[Kategooria:Rahvakultuur|Kihnu]] sx8863myfoi6h4zmgvxbt4pfq83fznm 0 386325 7193500 7043036 2026-07-15T16:55:04Z Kuriuss 38125 7193500 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Lomp 2014.jpg|pisi|Priit Lomp (2014)]]{{Lisaviiteid}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} '''Priit Lomp''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1984]]) on Eesti [[poliitik]] ja [[muusik]]. Ta oli [[XV Riigikogu |Riigikogu XV koosseisu]] liige (2023–2025). == Elukäik == Ta on lõpetanud [[2003]]. aastal [[Tartu]] [[Tartu Mart Reiniku Kool|Mart Reiniku Gümnaasiumi]] ning on õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] haridus- ja sotsiaalinstituudis [[sotsioloogia]], [[sotsiaaltöö]] ja [[sotsiaalpoliitika]] eriala. Ta on lõpetanud [[Tartu II Muusikakool]]i laulu erialal{{millal}}. Praegu{{millal}} õpib Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd.{{Lisa viide}} Aastatel [[2007]]–[[2010]] oli ta SA [[Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustus|Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna]] juhataja ning MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhatuse liige. Ta on kuulunud AS-i [[Tallinna Lennujaam]]<ref>[https://airport.ee/wp-content/uploads/2024/02/2014_aastaaruanne.pdf Tallinna Lennujaama 2014. aasta aastaaruanne]</ref>, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e (RMK), AS-i Emajõe Veevärk, SA [[Tartumaa Turism]] ja AS-i [[Teede Tehnokeskus]] nõukokku. Priit Lomp kuulub SA Hooldekodu Härmalõng nõukokku.{{Lisa viide}} Ta laulab ansamblis Klubi<ref>https://www.facebook.com/profile.php?id=100083771359863</ref> ning olnud ürituste juht.{{Lisa viide}} == Tegevus poliitikas == Priit Lomp on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige ja erakonna juhatuse liige, samuti [[Tartumaa]] piirkonna esimees.{{Lisa viide}} 2008. aastast oli ta [[Haaslava vald|Haaslava]] vallavalitsuse majandusnõunik ning novembrist [[2009]] kuni novembrini 2017 Haaslava vallavanem.<ref>http://www.haaslava.ee/?page=5</ref> Haaslava, [[Mäksa vald|Mäksa]] ja [[Võnnu vald|Võnnu valla]] ühinemisel [[Kastre vald|Kastre vallaks]] oli ta novembrist 2017 kuni aprillini 2023 [[Kastre]] vallavanem.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4297269/kastre-vallavanemaks-valiti-priit-lomp Vilja Kohler. Kastre vallavanemaks valiti Priit Lomp. Tartu Postimees, 2. november 2017]</ref> 2025. aasta aprillis naasis ta sellele ametikohale.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=Riigikogu koha kaotanud Priit Lomp naaseb vallavanema ametisse |url=https://tartu.postimees.ee/8226359/riigikogu-koha-kaotanud-priit-lomp-naaseb-vallavanema-ametisse |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 19. oktoobril 2025 toimunud KOV valimistel Kastre vallas võttis absoluutse võidu vallavanem Priit Lombi valimisliit Meie Kodu, mis sai 17 volikogukohast 13 kohta ning Priit Lomp valiti tagasi vallavanema kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp |url=https://tartu.postimees.ee/8377771/kastre-vallavanemana-jatkab-priit-lomp |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> [[2014]]. aasta aprillist oli ta valitud [[Eesti Maaomavalitsuste Liit|Eesti Maaomavalitsuste Liidu]] juhatusse.{{Lisa viide}} Ta on ka [[Eesti Linnade ja Valdade Liit|Eesti Linnade ja Valdade liidu]] juhatuse liige.{{Lisa viide}} 2015. aastast kuulub ta MTÜ [[Tartumaa Arendusselts]]i juhatusse, 2018. aastast on juhatuse esimees.{{Lisa viide}} Aastatel 2023–2025 oli ta [[Riigikogu]] liige, Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees,<ref name=":0" /> 2023–2024 [[Riigikogu majanduskomisjon]]i esimees.{{Lisa viide}} Riigikogus kuulus Priit Lomp e-kaubanduse, puuetega inimeste, Expo, jahimeeste, võrkpalli, kvaliteetse kodulähedase koolivõrgu ja paljudesse muudesse toetusrühmadesse ning laulis riigikogu kooris.{{Lisa viide}} ===Kandideerimine valimistel=== * KOV 2025, Kastre vallavolikogu, 363 häält (isikumandaat, osutus valituks) https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0079/municipality/0291/votes-by-candidates * [[2023. aasta Riigikogu valimised|RK 2023]], [[valimisringkond nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), 1030 häält (osutus valituks asendusliikmena) * KOV 2021, Kastre vallavolikogu, 393 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2019, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 503 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2017, Kastre vallavolikogu, 435 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2015, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 543 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2013, Haaslava vallavolikogu, 244 häält (isikumandaat, osutus valituks)<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0185.html</ref> * RK 2011, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 495 häält (ei osutunud valituks)<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011</ref> * KOV 2009, Haaslava vallavolikogu, 61 häält (osutus valituks)<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0185.html</ref> ==Isiklikku== Priit Lomp on alates 2020. aastast abielus Teele Lombiga, neil on tütar Loore (sündinud 2014) ja poeg Luka (sündinud 2019). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Priit Lomp [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/bd291baf-8d9d-4ed4-83bd-d0892d4a3a1b/Priit-Lomp/ Riigikogu kodulehel] * Priit Lomp [https://www.facebook.com/lomppriit Facebookis] * [https://www.err.ee/1608968803/priit-lomp-koige-parem-toetus-on-korralik-palk Priit Lomp: kõige parem toetus on korralik palk. 05.05.2023] * [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin. 02.06.2023] * [https://tartu.postimees.ee/7832170/priit-lomp-odava-toojouga-riigi-staatusest-ja-palgavaesusest-tuleb-valja-murda Priit Lomp: odava tööjõuga riigi staatusest ja palgavaesusest tuleb välja murda. 11.08.2023] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120226981/priit-lomp-reformierakonna-pidurita-oleks-lahendus-kaeulatuses-riik-saab-investeerida-sentigi-laenamata Priit Lomp: Reformierakonna pidurita oleks lahendus käeulatuses – riik saab investeerida sentigi laenamata. 25.08.2023] {{JÄRJESTA:Lomp, Priit}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] ep2s1fpdjn16k3mhdfhsn35z7h8feho 7193503 7193500 2026-07-15T17:23:36Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7193503 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Lomp 2014.jpg|pisi|Priit Lomp (2014)]]{{Lisaviiteid}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} '''Priit Lomp''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1984]]) on Eesti [[poliitik]] ja [[muusik]]. Ta oli [[XV Riigikogu |Riigikogu XV koosseisu]] liige (2023–2025). == Elukäik == Ta on lõpetanud [[2003]]. aastal [[Tartu]] [[Tartu Mart Reiniku Kool|Mart Reiniku Gümnaasiumi]] ning õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] haridus- ja sotsiaalinstituudis [[sotsioloogia]], [[sotsiaaltöö]] ja [[sotsiaalpoliitika]] eriala. Ta on lõpetanud [[Tartu II Muusikakool]]i laulu erialal{{millal}}. Praegu{{millal}} õpib [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaaltööd.{{Lisa viide}} Aastatel [[2007]]–[[2010]] oli ta SA [[Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustus|Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna]] juhataja ning MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhatuse liige. Ta on kuulunud AS-i [[Tallinna Lennujaam]]<ref>[https://airport.ee/wp-content/uploads/2024/02/2014_aastaaruanne.pdf Tallinna Lennujaama 2014. aasta aastaaruanne]</ref>, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e (RMK), AS-i Emajõe Veevärk, SA [[Tartumaa Turism]] ja AS-i [[Teede Tehnokeskus]] nõukokku. Priit Lomp kuulub SA Hooldekodu Härmalõng nõukokku.{{Lisa viide}} Ta laulab ansamblis Klubi<ref>https://www.facebook.com/profile.php?id=100083771359863</ref> ning olnud ürituste juht.{{Lisa viide}} == Tegevus poliitikas == Priit Lomp on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige ja erakonna juhatuse liige, samuti [[Tartumaa]] piirkonna esimees.{{Lisa viide}} 2008. aastast oli ta [[Haaslava vald|Haaslava]] vallavalitsuse majandusnõunik ning novembrist [[2009]] kuni novembrini 2017 Haaslava vallavanem.<ref>http://www.haaslava.ee/?page=5</ref> Haaslava, [[Mäksa vald|Mäksa]] ja [[Võnnu vald|Võnnu valla]] ühinemisel [[Kastre vald|Kastre vallaks]] oli ta novembrist 2017 kuni aprillini 2023 [[Kastre]] vallavanem.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4297269/kastre-vallavanemaks-valiti-priit-lomp Vilja Kohler. Kastre vallavanemaks valiti Priit Lomp. Tartu Postimees, 2. november 2017]</ref> 2025. aasta aprillis naasis ta sellele ametikohale.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=Riigikogu koha kaotanud Priit Lomp naaseb vallavanema ametisse |url=https://tartu.postimees.ee/8226359/riigikogu-koha-kaotanud-priit-lomp-naaseb-vallavanema-ametisse |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 19. oktoobril 2025 toimunud KOV valimistel Kastre vallas võttis absoluutse võidu vallavanem Priit Lombi valimisliit Meie Kodu, mis sai 17 volikogukohast 13 kohta ning Priit Lomp valiti tagasi vallavanema kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp |url=https://tartu.postimees.ee/8377771/kastre-vallavanemana-jatkab-priit-lomp |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> [[2014]]. aasta aprillist oli ta valitud [[Eesti Maaomavalitsuste Liit|Eesti Maaomavalitsuste Liidu]] juhatusse.{{Lisa viide}} Ta on ka [[Eesti Linnade ja Valdade Liit|Eesti Linnade ja Valdade liidu]] juhatuse liige.{{Lisa viide}} 2015. aastast kuulub ta MTÜ [[Tartumaa Arendusselts]]i juhatusse, 2018. aastast on juhatuse esimees.{{Lisa viide}} Aastatel 2023–2025 oli ta [[Riigikogu]] liige, Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees,<ref name=":0" /> 2023–2024 [[Riigikogu majanduskomisjon]]i esimees.{{Lisa viide}} Riigikogus kuulus Priit Lomp e-kaubanduse, puuetega inimeste, Expo, jahimeeste, võrkpalli, kvaliteetse kodulähedase koolivõrgu ja paljudesse muudesse toetusrühmadesse ning laulis riigikogu kooris.{{Lisa viide}} Detsembris 2025 valiti ta uuesti Kastre vallavanemaks.<ref>Alex-Sander Puhm. Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp, abivallavanemaks valiti Chris Serglov. Meie Kastre, jaanuar 2026.</ref> ===Kandideerimine valimistel=== * KOV 2025, Kastre vallavolikogu, 363 häält (isikumandaat, osutus valituks) https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0079/municipality/0291/votes-by-candidates * [[2023. aasta Riigikogu valimised|RK 2023]], [[valimisringkond nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), 1030 häält (osutus valituks asendusliikmena) * KOV 2021, Kastre vallavolikogu, 393 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2019, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 503 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2017, Kastre vallavolikogu, 435 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2015, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 543 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2013, Haaslava vallavolikogu, 244 häält (isikumandaat, osutus valituks)<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0185.html</ref> * RK 2011, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 495 häält (ei osutunud valituks)<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011</ref> * KOV 2009, Haaslava vallavolikogu, 61 häält (osutus valituks)<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0185.html</ref> ==Isiklikku== Priit Lomp on alates 2020. aastast abielus Teele Lombiga, neil on tütar Loore (sündinud 2014) ja poeg Luka (sündinud 2019).<ref>Eili Arula. [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin] Tartu Postimees, 02.06.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/bd291baf-8d9d-4ed4-83bd-d0892d4a3a1b/Priit-Lomp/ Priit Lomp] Riigikogu kodulehel * [https://www.facebook.com/lomppriit Priit Lomp] Facebookis * [https://www.err.ee/1608968803/priit-lomp-koige-parem-toetus-on-korralik-palk Priit Lomp: kõige parem toetus on korralik palk]. ERR Uudised, 5. mai 2023 * Eili Arula. [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin]. Tartu Postimees, 2. juuni 2023 * Priit Lomp. [https://tartu.postimees.ee/7832170/priit-lomp-odava-toojouga-riigi-staatusest-ja-palgavaesusest-tuleb-valja-murda Priit Lomp: odava tööjõuga riigi staatusest ja palgavaesusest tuleb välja murda]. Tartu Postimees, 11. august 2023 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120226981/priit-lomp-reformierakonna-pidurita-oleks-lahendus-kaeulatuses-riik-saab-investeerida-sentigi-laenamata Priit Lomp: Reformierakonna pidurita oleks lahendus käeulatuses – riik saab investeerida sentigi laenamata]. Delfi, 25. august 2023 {{JÄRJESTA:Lomp, Priit}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] ewfl3zmxyq9maxhq5pl73y1ak7633ou 7193505 7193503 2026-07-15T17:30:06Z Kuriuss 38125 7193505 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Lomp 2014.jpg|pisi|Priit Lomp (2014)]]{{Lisaviiteid}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} '''Priit Lomp''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1984]]) on Eesti [[poliitik]] ja [[muusik]]. Ta oli [[XV Riigikogu |Riigikogu XV koosseisu]] liige (2023–2025). == Elukäik == Ta on lõpetanud [[2003]]. aastal [[Tartu]] [[Tartu Mart Reiniku Kool|Mart Reiniku Gümnaasiumi]] ning õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] haridus- ja sotsiaalinstituudis [[sotsioloogia]], [[sotsiaaltöö]] ja [[sotsiaalpoliitika]] eriala. Ta on lõpetanud [[Tartu II Muusikakool]]i laulu erialal{{millal}}. Praegu{{millal}} õpib [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaaltööd.{{Lisa viide}} Aastatel [[2007]]–[[2010]] oli ta SA [[Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustus|Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna]] juhataja ning MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhatuse liige. Ta on kuulunud AS-i [[Tallinna Lennujaam]]<ref>[https://airport.ee/wp-content/uploads/2024/02/2014_aastaaruanne.pdf Tallinna Lennujaama 2014. aasta aastaaruanne]</ref>, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e (RMK), AS-i Emajõe Veevärk, SA [[Tartumaa Turism]] ja AS-i [[Teede Tehnokeskus]] nõukokku. Priit Lomp kuulub SA Hooldekodu Härmalõng nõukokku.{{Lisa viide}} Ta laulab ansamblis Klubi<ref>https://www.facebook.com/profile.php?id=100083771359863</ref> ning olnud ürituste juht.{{Lisa viide}} == Tegevus poliitikas == Priit Lomp oli aastatel 2004–2006 [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. 2011. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige ja erakonna juhatuse liige, samuti [[Tartumaa]] piirkonna esimees.{{Lisa viide}} 2008. aastast oli ta [[Haaslava vald|Haaslava]] vallavalitsuse majandusnõunik ning novembrist [[2009]] kuni novembrini 2017 Haaslava vallavanem.<ref>http://www.haaslava.ee/?page=5</ref> Haaslava, [[Mäksa vald|Mäksa]] ja [[Võnnu vald|Võnnu valla]] ühinemisel [[Kastre vald|Kastre vallaks]] oli ta novembrist 2017 kuni aprillini 2023 [[Kastre]] vallavanem.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4297269/kastre-vallavanemaks-valiti-priit-lomp Vilja Kohler. Kastre vallavanemaks valiti Priit Lomp. Tartu Postimees, 2. november 2017]</ref> 2025. aasta aprillis naasis ta sellele ametikohale.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=Riigikogu koha kaotanud Priit Lomp naaseb vallavanema ametisse |url=https://tartu.postimees.ee/8226359/riigikogu-koha-kaotanud-priit-lomp-naaseb-vallavanema-ametisse |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 19. oktoobril 2025 toimunud KOV valimistel Kastre vallas võttis absoluutse võidu vallavanem Priit Lombi valimisliit Meie Kodu, mis sai 17 volikogukohast 13 kohta ning Priit Lomp valiti tagasi vallavanema kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp |url=https://tartu.postimees.ee/8377771/kastre-vallavanemana-jatkab-priit-lomp |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> [[2014]]. aasta aprillist oli ta valitud [[Eesti Maaomavalitsuste Liit|Eesti Maaomavalitsuste Liidu]] juhatusse.{{Lisa viide}} Ta on ka [[Eesti Linnade ja Valdade Liit|Eesti Linnade ja Valdade liidu]] juhatuse liige.{{Lisa viide}} 2015. aastast kuulub ta MTÜ [[Tartumaa Arendusselts]]i juhatusse, 2018. aastast on juhatuse esimees.{{Lisa viide}} Aastatel 2023–2025 oli ta [[Riigikogu]] liige, Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees,<ref name=":0" /> 2023–2024 [[Riigikogu majanduskomisjon]]i esimees.{{Lisa viide}} Riigikogus kuulus Priit Lomp e-kaubanduse, puuetega inimeste, Expo, jahimeeste, võrkpalli, kvaliteetse kodulähedase koolivõrgu ja paljudesse muudesse toetusrühmadesse ning laulis riigikogu kooris.{{Lisa viide}} Detsembris 2025 valiti ta uuesti Kastre vallavanemaks.<ref>Alex-Sander Puhm. Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp, abivallavanemaks valiti Chris Serglov. Meie Kastre, jaanuar 2026.</ref> ===Kandideerimine valimistel=== * KOV 2025, Kastre vallavolikogu, 363 häält (isikumandaat, osutus valituks) https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0079/municipality/0291/votes-by-candidates * [[2023. aasta Riigikogu valimised|RK 2023]], [[valimisringkond nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), 1030 häält (osutus valituks asendusliikmena) * KOV 2021, Kastre vallavolikogu, 393 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2019, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 503 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2017, Kastre vallavolikogu, 435 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2015, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 543 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2013, Haaslava vallavolikogu, 244 häält (isikumandaat, osutus valituks)<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0185.html</ref> * RK 2011, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 495 häält (ei osutunud valituks)<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011</ref> * KOV 2009, Haaslava vallavolikogu, 61 häält (osutus valituks)<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0185.html</ref> ==Isiklikku== Priit Lomp on alates 2020. aastast abielus Teele Lombiga, neil on tütar Loore (sündinud 2014) ja poeg Luka (sündinud 2019).<ref>Eili Arula. [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin] Tartu Postimees, 02.06.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/bd291baf-8d9d-4ed4-83bd-d0892d4a3a1b/Priit-Lomp/ Priit Lomp] Riigikogu kodulehel * [https://www.facebook.com/lomppriit Priit Lomp] Facebookis * [https://www.err.ee/1608968803/priit-lomp-koige-parem-toetus-on-korralik-palk Priit Lomp: kõige parem toetus on korralik palk]. ERR Uudised, 5. mai 2023 * Eili Arula. [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin]. Tartu Postimees, 2. juuni 2023 * Priit Lomp. [https://tartu.postimees.ee/7832170/priit-lomp-odava-toojouga-riigi-staatusest-ja-palgavaesusest-tuleb-valja-murda Priit Lomp: odava tööjõuga riigi staatusest ja palgavaesusest tuleb välja murda]. Tartu Postimees, 11. august 2023 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120226981/priit-lomp-reformierakonna-pidurita-oleks-lahendus-kaeulatuses-riik-saab-investeerida-sentigi-laenamata Priit Lomp: Reformierakonna pidurita oleks lahendus käeulatuses – riik saab investeerida sentigi laenamata]. Delfi, 25. august 2023 {{JÄRJESTA:Lomp, Priit}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] dqbwdb5lba3d2nbixuleenncah87vxz 7193507 7193505 2026-07-15T17:42:36Z Kuriuss 38125 7193507 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Lomp 2014.jpg|pisi|Priit Lomp (2014)]]{{Lisaviiteid}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} '''Priit Lomp''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1984]]) on Eesti [[poliitik]] ja [[muusik]]. Ta oli [[XV Riigikogu |Riigikogu XV koosseisu]] liige (2023–2025). == Elukäik == Ta on lõpetanud [[2003]]. aastal [[Tartu]] [[Tartu Mart Reiniku Kool|Mart Reiniku Gümnaasiumi]] ning õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] haridus- ja sotsiaalinstituudis [[sotsioloogia]], [[sotsiaaltöö]] ja [[sotsiaalpoliitika]] eriala. Ta on lõpetanud [[Tartu II Muusikakool]]i laulu erialal{{millal}}. Praegu{{millal}} õpib [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaaltööd.{{Lisa viide}} Aastatel [[2007]]–[[2010]] oli ta SA [[Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustus|Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna]] juhataja{{lisa viide}} ning MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhatuse liige{{lisa viide}}. Ta on kuulunud AS-i [[Tallinna Lennujaam]]<ref>[https://airport.ee/wp-content/uploads/2024/02/2014_aastaaruanne.pdf Tallinna Lennujaama 2014. aasta aastaaruanne]</ref>, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e (RMK), AS-i Emajõe Veevärk, SA [[Tartumaa Turism]] ja AS-i [[Teede Tehnokeskus]] nõukokku. Priit Lomp kuulub SA Hooldekodu Härmalõng nõukokku.{{Lisa viide}} Ta laulab ansamblis Klubi<ref>https://www.facebook.com/profile.php?id=100083771359863</ref> ning on olnud ürituste juht.{{Lisa viide}} == Tegevus poliitikas == Priit Lomp oli aastatel 2004–2006 [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. 2011. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige ja erakonna juhatuse liige, samuti [[Tartumaa]] piirkonna esimees.{{Lisa viide}} 2008. aastast oli ta [[Haaslava vald|Haaslava]] vallavalitsuse majandusnõunik ning novembrist [[2009]] kuni novembrini 2017 Haaslava vallavanem.<ref>http://www.haaslava.ee/?page=5</ref> Haaslava, [[Mäksa vald|Mäksa]] ja [[Võnnu vald|Võnnu valla]] ühinemisel [[Kastre vald|Kastre vallaks]] oli ta novembrist 2017 kuni aprillini 2023 [[Kastre]] vallavanem.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4297269/kastre-vallavanemaks-valiti-priit-lomp Vilja Kohler. Kastre vallavanemaks valiti Priit Lomp. Tartu Postimees, 2. november 2017]</ref> 2025. aasta aprillis naasis ta sellele ametikohale.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=Riigikogu koha kaotanud Priit Lomp naaseb vallavanema ametisse |url=https://tartu.postimees.ee/8226359/riigikogu-koha-kaotanud-priit-lomp-naaseb-vallavanema-ametisse |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 19. oktoobril 2025 toimunud KOV valimistel Kastre vallas võttis absoluutse võidu vallavanem Priit Lombi valimisliit Meie Kodu, mis sai 17 volikogukohast 13 kohta ning <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp |url=https://tartu.postimees.ee/8377771/kastre-vallavanemana-jatkab-priit-lomp |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> detsembris 2025 valiti Lomp uuesti Kastre vallavanemaks.<ref>Alex-Sander Puhm. Kastre vallavanemana jätkab Priit Lomp, abivallavanemaks valiti Chris Serglov. Meie Kastre, jaanuar 2026.</ref> [[2014]]. aasta aprillist oli ta valitud [[Eesti Maaomavalitsuste Liit|Eesti Maaomavalitsuste Liidu]] juhatusse.{{Lisa viide}} Ta on ka [[Eesti Linnade ja Valdade Liit|Eesti Linnade ja Valdade liidu]] juhatuse liige.{{Lisa viide}} 2015. aastast kuulub ta MTÜ [[Tartumaa Arendusselts]]i juhatusse, 2018. aastast on juhatuse esimees.{{Lisa viide}} Aastatel 2023–2025 oli ta [[Riigikogu]] liige, SDE fraktsiooni esimees<ref name=":0" /> ja 2023–2024 ka [[Riigikogu majanduskomisjon]]i esimees.{{Lisa viide}} Riigikogus kuulus Lomp e-kaubanduse, puuetega inimeste, Expo, jahimeeste, võrkpalli, kvaliteetse kodulähedase koolivõrgu ja paljudesse muudesse toetusrühmadesse ning laulis riigikogu kooris.{{Lisa viide}} ===Kandideerimine valimistel=== * KOV 2025, Kastre vallavolikogu, 363 häält (isikumandaat, osutus valituks) https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0079/municipality/0291/votes-by-candidates * [[2023. aasta Riigikogu valimised|RK 2023]], [[valimisringkond nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), 1030 häält (osutus valituks asendusliikmena) * KOV 2021, Kastre vallavolikogu, 393 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2019, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 503 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2017, Kastre vallavolikogu, 435 häält (isikumandaat, osutus valituks) * RK 2015, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 543 häält (ei osutunud valituks) * KOV 2013, Haaslava vallavolikogu, 244 häält (isikumandaat, osutus valituks)<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0185.html</ref> * RK 2011, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (valimisringkond nr 9), 495 häält (ei osutunud valituks)<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011</ref> * KOV 2009, Haaslava vallavolikogu, 61 häält (osutus valituks)<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0185.html</ref> ==Isiklikku== Priit Lomp on alates 2020. aastast abielus Teele Lombiga, neil on tütar Loore (sündinud 2014) ja poeg Luka (sündinud 2019).<ref>Eili Arula. [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin] Tartu Postimees, 02.06.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/bd291baf-8d9d-4ed4-83bd-d0892d4a3a1b/Priit-Lomp/ Priit Lomp] Riigikogu kodulehel * [https://www.facebook.com/lomppriit Priit Lomp] Facebookis * [https://www.err.ee/1608968803/priit-lomp-koige-parem-toetus-on-korralik-palk Priit Lomp: kõige parem toetus on korralik palk]. ERR Uudised, 5. mai 2023 * Eili Arula. [https://tartu.postimees.ee/7787412/riigikokku-siirdunud-endine-vallavanem-priit-lomp-koik-on-veidi-teisiti-kui-arvasin Riigikokku siirdunud endine vallavanem Priit Lomp: kõik on veidi teisiti, kui arvasin]. Tartu Postimees, 2. juuni 2023 * Priit Lomp. [https://tartu.postimees.ee/7832170/priit-lomp-odava-toojouga-riigi-staatusest-ja-palgavaesusest-tuleb-valja-murda Priit Lomp: odava tööjõuga riigi staatusest ja palgavaesusest tuleb välja murda]. Tartu Postimees, 11. august 2023 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120226981/priit-lomp-reformierakonna-pidurita-oleks-lahendus-kaeulatuses-riik-saab-investeerida-sentigi-laenamata Priit Lomp: Reformierakonna pidurita oleks lahendus käeulatuses – riik saab investeerida sentigi laenamata]. Delfi, 25. august 2023 {{JÄRJESTA:Lomp, Priit}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] kzjt4zbx45ildjrenyq9sx5ra5cklq6 0 394182 7193666 6826292 2026-07-16T06:46:23Z Kuriuss 38125 7193666 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Läti Rahvusraamatukogu |Embleem = National Bibliothek Lettlands 1.jpg |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = Läti Rahvusraamatukogu uus hoone |lühend = |moodustatud = 29. augustil, 1919 |likvideeritud = |tüüp = rahvusraamatukogu |eesmärk = |peakorter = |asukoht = Mūkusalas iela 3, [[Riia]] |piirkond = [[Läti Vabariik]] |juhtkond = peadirektor [[Dagnija Baltiņa]] |kõrgemalseisev_asutus = Läti kultuuriministeerium |alluv_asutus = |töötajad = 480 |eelarve = |veebileht = [http://www.lnb.lv Läti Rahvusraamatukogu] }} '''Läti Rahvusraamatukogu''' ([[läti keel]]es '''Latvijas Nacionālā bibliotēka''') on kultuuriasutus, mis allub [[Läti]] kultuuriministeeriumile. Läti Rahvusraamatukogu loodi [[1919]]. aastal – aasta pärast Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist [[1918]]. aastal. Raamatukogul on Läti [[Infoteadus|infoteaduse]] arengus oluline roll, tagades elanike juurdepääsu internetile ja toetades teadustööd ning elukestvat õpet. ==Ajalugu== [[1920]]. aastast hakkas Läti Rahvusraamatukogu võtma vastu Läti trükiste [[sundeksemplar]]e. [[1921]]. aastast antakse välja artiklite [[bibliograafianimestik]]ku "Läti teadus ja kirjandus". [[1922]]. aastal võeti vastu nii rahvusraamatukogu seadus kui ka raamatute kataloogimise seadus. Alustati [[Raamatukogudevaheline laenutus|raamatukogudevahelist laenutus]] (RVL). [[1924]]. aastal liitus Läti [[Brüsseli konventsioon|Brüsseli konventsiooniga]], mis nägi ette riikliku rahastusega avaldatud trükiste rahvusvahelist vahetamist. Nende trükiste alla kuulusid ametlikud dokumendid, teadus- ja kirjandusteosed. [[1927]]. aastast hakati igal kuul avaldama Lätis ilmunud raamatute nimestikku, millest sai [[rahvusbibliograafia]] alus. Läti Raamatukoguhoidjate Ühing astus [[Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit|Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu]] (IFLA) liikmeks. Pärast [[Nõukogude okupatsioon]]i algust [[1940]]. aastal sai raamatukogust Läti NSV Riigiraamatukogu. [[1946]]. aastal moodustati sinna kinnised hoidlad, mis avati taas [[1988]]. aastal. [[1968]]. aastal peeti esimest korda [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]] raamatukogude suveseminari [[LiLaEst]], mille traditsioon kestab praeguseni.<ref name="NWbOU" /><ref name="PDzAf" /> 1993. aastal astus Läti Rahvusraamatukogu [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) liikmeks. [[1995]]. avati [[Balti Keskraamatukogu]], mis põhineb [[Oto Bong]]a kogul. [[1996]]. aastal avati Läti Rahvusraamatukogus [[Euroopa Nõukogu]] infobüroo. [[1999]]. aastal alustati [[e-raamatukogu]] koostamise projekti "Pärand 1: Läti [[perioodika]] säilitamine ([[1822]]–[[1940]])" ("Heritage 1: Preservation of Latvian periodicals (1822–1940)"). [[2000]]. aastal kiitis [[UNESCO]] rahvusvaheline ekspertide komisjon heaks Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse toetamise. 2001. aastal peeti 15. [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) aastakoosolek [[Riia]]s. [[2006]]. aastal loodi Läti rahvuslik [[e-raamatukogu]] [[Letonica]]. Läti Rahvusraamatukogust sai täieõiguslik [[Euroopa Raamatukogu]] (TEL) liige. [[2008]]. aastal alustati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamist.<ref name="NWbOU" /> 29. augustil [[2014]] avati uus hoone, mis nimetati Valguse paleeks.<ref name="VOqFD" /> == Läti Rahvusraamatukogu tegevus == [[File:Letlands Nationalbibliotek niveau 1.JPG|thumb|260px|Raamatukogu seest]] [[File:Ziedonis koncertsal (Letlands Nationalbibliotek).JPG|thumb|260px|Konverentsisaal Ziedonis]] [[Pilt:National Library of Latvia01.JPG|thumb|260px|Läti Rahvusraamatukogu vana hoone aadressil Krišjāņa Barona iela 14]] Nagu iga [[rahvusraamatukogu]] puhul on ka Läti Rahvusraamatukogu ühed kõige olulisemad tegevused [[Rahvusteavik|rahvusteavikute]] kogu moodustamine ja säilitamine ning sellele juurdepääsu tagamine. Läti Rahvusraamatukogu on Läti raamatukogude teadus- ja uuringukeskus. See on ka [[Raamatukogudevaheline laenutus|raamatukogudevahelise laenutuse]] ehk RVL-i keskus, tagab raamatukogu- ja infoteenuseid Läti [[Parlament|parlamendile]], mida nimetatakse [[Seim (Läti)|seimiks]], ning tegeleb valdkonna standardimisega. Juba raamatukogu loomisest on selle üks põhilisi tegevusi olnud [[rahvusbibliograafia]] koostamine, mille seas [[1999]]. aastal [[Riia|Riias]] avaldatud auhinnatud "Lätikeelsed vana-aja trükised [[1525]]–[[1855]]" ("Ancient Prints in Latvian 1525–1855").<ref name="Kka4V" /> [[2005]]. aastal avaldati "Letonica autorite register ([[1523]]–[[1919]])" ("The Index of the Authors of Letonica Books (1523–1919)"), mis koondab teavet paljude teadusharude esindajate ja eri rahvusest autorite kohta, kuigi põhiliselt keskendutakse seal Lätit puudutavatele artiklitele.<ref name="z5IdK" /> ==Läti Rahvusraamatukogu e-teavikute kogu== Kogude digiteerimine algas Läti Rahvusraamatukogus [[1999]]. aastal. [[2006]]. aastal loodud Läti rahvuslik [[e-raamatukogu]] [[Letonica]] sisaldab [[Digiteerimine|digiteeritud]] [[Ajaleht|ajalehti]], [[Foto|fotosid]], [[Kaart|kaarte]], [[Raamat|raamatuid]], [[Noot (muusika)|noote]] ja [[Helisalvestis|helisalvestisi]]. Periodika.lv on Läti Rahvusraamatukogu ajaloolise perioodika digiteeritud kogu, milles saab lugeda täistekste ja lehekülje kaupa otsinguid teha.<ref name="tovys" /> Iga nelja aasta tagant peetakse Lätis laulu- ja tantsupidu, mille jäädvustused [[1864]].–[[1940]]. aastani on kättesaadavad Läti Rahvusraamatukogu digiarhiivis.<ref name="cTCw1" /> == Uus hoone == [[2008]]. aasta 15. mail allkirjastati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusleping.<ref name="xguNW" /> Uus hoone avati 29. augustil [[2014]].<ref name="2pzKV" /> Hoone projekteeris [[USA]]-s elav Läti päritolu [[arhitekt]] [[Gunnar Birkerts]]. Valguse paleeks nimetatud hoone ehitust peetakse Läti üheks [[21. sajand|21. sajandi]] olulisemaks kultuuriprojektiks.<ref name="wRkls" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NWbOU">{{netiviide | URL = http://www.lnb.lv/en/about-institution/facts-nll-history | Pealkiri = Facts From National Library of Latvia History | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel = | arhiivimisaeg = 2015-03-25 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150325051258/http://www.lnb.lv/en/about-institution/facts-nll-history | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="PDzAf">{{netiviide| URL = http://www.lnb.lt/en/news/1787-seminar-of-the-national-libraries-of-baltic-states-lilaest-2014| Pealkiri = Seminar of the national libraries of the Baltic states LiLaEst‘2014| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015| Keel = | arhiivimisaeg = 2015-04-02| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150402132354/http://www.lnb.lt/en/news/1787-seminar-of-the-national-libraries-of-baltic-states-lilaest-2014| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="VOqFD">{{netiviide | URL = http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/86e14ea4-7809-4998-bc72-2ab1560d9db6 | Pealkiri = Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Läti "Valguse palee" avamisel | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16. märtsil 2015 | Keel =}}</ref> <ref name="Kka4V">{{cite web |url=http://www.lnb.lv/en/about-nll |title=About collection of NLL |accessdate=31.08.2008 |publisher=lnb.lv |archive-date=17.05.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080517065408/http://www.lnb.lv/en/about-nll |url-status=dead }}</ref> <ref name="z5IdK">{{netiviide | URL = http://www.theeuropeanlibrary.org/tel4/contributor/P01274?locale=ga&view=project| Pealkiri = National Library of Latvia | Autor = The European Library | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 14. aprillil 2015 | Keel =}}</ref> <ref name="tovys">{{netiviide | URL = http://www.periodika.lv| Pealkiri = Latvijas Nacionālā digitālā bibliotēka | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =periodika.lv | Kasutatud = 14. aprillil 2015 | Keel =}}</ref> <ref name="cTCw1">{{netiviide | URL = http://dziesmusvetki.lndb.lv| Pealkiri = Latviešu Dziesmu svētki (1864–1940) | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =lndb.lv | Kasutatud = 14. aprillil 2015 | Keel =}}</ref> <ref name="xguNW">{{cite web|url=http://unesdoc.unesco.org/images/0011/001185/118514e.pdf#38 | title=Resolution 38 adopted at the 30th session of the UNESCO General Conference}}</ref> <ref name="2pzKV">{{netiviide | URL = http://kultuur.err.ee/v/kunst/Arhitektuur/86e14ea4-7809-4998-bc72-2ab1560d9db6 | Pealkiri = Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Läti "Valguse palee" avamisel | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 14. aprillil 2015 | Keel =}}</ref> <ref name="wRkls">{{netiviide | URL = http://www.lnb.lv/en/library/nll-building | Pealkiri = NLL Building | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 14. aprillil 2015 | Keel = | arhiivimisaeg = 2015-04-14 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150414233146/http://www.lnb.lv/en/library/nll-building | url-olek = ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Läti raamatukogud]] [[Kategooria:Läti kultuur]] 7z588a5kxiap7rn6mkauog28nad5q3m 0 399455 7193644 6473814 2026-07-16T05:56:22Z Kuriuss 38125 7193644 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Tartu Grand Prix}} {{Mitte segi ajada| [[Tallinna-Tartu grand prix]]'ga}} [[Pilt:Tour_of_Estonia_Tartu_GP_30.05.2015_02.jpg|pisi|Tour of Estonia Tartu GP, 30. mail 2015]] '''Tartu Grand Prix''' (lühemalt '''Tartu GP''') on ühepäevane Eestis peetav [[maanteesõit|maanteesõidu]]võistlus. Võistlust peetakse alates 2002. aastast. Võistlus on kandnud mitmeid nimesid: *2003 ''Tartu tänavasõit'' *2004 ''Ühispanga Tartu GP'' *2005–2007 ''SEB Eesti Ühispanga Tartu GP''. 2013. aastast on Tartu Grand Prix osa [[Tour of Estonia]]st. [[Kategooria:Eesti jalgrattavõistlused]] my48fjhg0ougfaoqhds8hv7ces42gpq 7193645 7193644 2026-07-16T05:58:30Z Kuriuss 38125 7193645 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Tartu Grand Prix}} {{Mitte segi ajada| [[Tallinna-Tartu grand prix]]'ga}} [[Pilt:Tour_of_Estonia_Tartu_GP_30.05.2015_02.jpg|pisi|Tour of Estonia Tartu GP 30. mail 2015]] '''Tartu Grand Prix''' (lühemalt '''Tartu GP''') on ühepäevane Eestis peetav [[maanteesõit|maanteesõidu]]võistlus. Võistlust peetakse alates 2002. aastast. Võistlus on kandnud mitmeid nimesid: *2003 ''Tartu tänavasõit'' *2004 ''Ühispanga Tartu GP'' *2005–2007 ''SEB Eesti Ühispanga Tartu GP''. 2013. aastast on Tartu Grand Prix osa [[Tour of Estonia]]st. [[Kategooria:Eesti jalgrattavõistlused]] pjrncakhcu6y3cz89hf4p1zy89epk98 7193646 7193645 2026-07-16T05:59:25Z Kuriuss 38125 Kuriuss teisaldas lehekülje [[Tartu grand prix]] ümbersuunamise [[Tartu Grand Prix]] asemele: Tuleb vahet teha auhinnal ja võistluse nimel 7193645 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Tartu Grand Prix}} {{Mitte segi ajada| [[Tallinna-Tartu grand prix]]'ga}} [[Pilt:Tour_of_Estonia_Tartu_GP_30.05.2015_02.jpg|pisi|Tour of Estonia Tartu GP 30. mail 2015]] '''Tartu Grand Prix''' (lühemalt '''Tartu GP''') on ühepäevane Eestis peetav [[maanteesõit|maanteesõidu]]võistlus. Võistlust peetakse alates 2002. aastast. Võistlus on kandnud mitmeid nimesid: *2003 ''Tartu tänavasõit'' *2004 ''Ühispanga Tartu GP'' *2005–2007 ''SEB Eesti Ühispanga Tartu GP''. 2013. aastast on Tartu Grand Prix osa [[Tour of Estonia]]st. [[Kategooria:Eesti jalgrattavõistlused]] pjrncakhcu6y3cz89hf4p1zy89epk98 0 402293 7193558 4262604 2026-07-15T22:43:25Z Sumo tomus 233342 Pilt 7193558 wikitext text/x-wiki [[File:Artur Aleksanyan 2016-08-16.jpg|thumb|Artur Aleksanjan (2016)]] '''Arthur Alekhsanjan''' ([[armeenia keel]]es Արթուր Ալեքսանյան; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1991]] [[Gjumri]]s) on [[armeenlased|armeenia]] [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadleja]]. Juunioride kategoorias tuli ta 2010 maailmameistriks. [[Maadlus 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012. aasta suveolümpiamängude maadluses]] saavutas ta pronksmedali. [[2013. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|2013. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is saavutas ta hõbemedali. 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel maadluses Belgradis võitis ta kuldmedali. {{JÄRJESTA:Alekhsanjan, Arthur}} [[Kategooria:Armeenia maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 9rhk80d6dk66jvzfj7ke4e0558oawfn 0 403644 7193404 6861611 2026-07-15T12:46:26Z Sara Mouse 204379 typo 7193404 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ernesto Zedillo World Economic Forum (2008).jpg|pisi|Ernesto Zedillo Ponce de León (2008)]] '''Ernesto Zedillo Ponce de León''' (kasutatud ka nimekuju '''Ernesto Zedillo'''; sündinud [[27. detsember|27. detsembril]] [[1951]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] poliitik. 1994–2000 oli ta [[Mehhiko president]]. 27. oktoobril 1995 anti talle [[Maarjamaa Rist]]i ketiklassi teenetemärk, tunnustades tema tööd Mehhiko Ühendriikide presidendina.<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|24}} (vaadatud 27.04.2015)</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Zedillo, Ernesto}} [[Kategooria:Mehhiko presidendid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] bftd8ci8qa97hbp5z84pv49aqkw5k79 0 407111 7193530 7073791 2026-07-15T19:37:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193530 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Sbor Yasaka.jpg|pisi|Jassaki kogumine Jenissei kubermangus. IX sajandi [[akvarell]]]] '''Jassakk''' ([[vene keel|ru]]: ''яса́к''; tuleneb [[Mongoli keel|mongolikeelsest]] sõnast ''засаг'' ehk "võim", [[Tatari keel|tatarikeelsest]] ''ясак'' – naturaalmaks, [[Baškiiri keel|baškiirikeelsest]] ''яһаҡ'' – maks) oli naturaalne maks, lõiv või andam Venemaal, mida [[15. sajand|XV]] sajandist kuni [[20. sajand|XX]] sajandi alguseni maksid [[Siber]]i ja põhjaregiooni ning kuni [[18. sajand|XVIII]] sajandini ka [[Volga regioon]]i (ehk Povolšje ([[vene keel|ru]]: Поволжье)) rõhutud, peamiselt [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[Mongolid|mongoli]] päritoluga võõrrahvad ja -[[hõim]]ud. Laiemalt tuntuks sai mõiste seoses Siberi ja [[Kaug-Ida]] maa-alade ühendamisega [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] [[16. sajand|XVI]]&ndash;XX sajandil. Esialgne kogumine käis kohalike Siberi üldaktide järgi, maks tasuti peamiselt karusnahkadega ehk [[Soobel|soobli]]-, [[Rebane|rebase]]-, [[Metsnugis|nugise]]- või [[Kobras|kopra]]nahkadega ja mõnikord [[kariloom]]adega ning oli tolleaegse riigikassa tähtsaim sissetulek. See oli eri rahvaste jaoks erineva suurusega maks, mille aluseks oli näiteks [[Kungur]]i piirkonna [[Tatarlased|tatarlaste]] ja [[baškiirid]]e poolt hõlmatud maad, mõningatel Siberi hõimudel meeste ja [[Jakuudid|jakuutidel]] kariloomade arv. Samas see oli võõrrahvastele raske maksukoormus, millega kaasnes maksukorralduse väärkasutamist kasumiahnete kogujate poolt.<ref name="esimene" /><ref name="teine" /> XVIII sajandil vahetati jassakk välja pearahamaksuga<ref name="kolmas" />, aga mingis tähtsusetus suuruses see säilis karjakasvatusega tegelevate ja liikuva eluviisiga rahvaste, sealhulgas jakuutide, [[Evengid|tunguuside]] ja [[tšuktšid]]e hulgas kuni 1917.&nbsp;aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini.<ref name="teine" /> ==Ajaloost== Kuritarvitamist üritas valitsus taltsutada 1727.&nbsp;aastal välja antud määrusega, mille kohaselt Volga piirkondade hõimud tasusid maksu rahas, aga õige pea selgus, et selline maksuviis muutus riigikassale kahjumlikuks. Alates valitsuskabineti 1739.&nbsp;aasta [[resolutsioon]]iga tuli jassakki maksta sooblinahkadega.<ref name="esimene" /> :: '' "aga kui soobleid ei õnnestunud hankida, pidi andami koguma muude pehmete nahkade näol, ja sellistes paikades, kus soobleid ja pehmeid nahku oli võimatu leida, andami pidi võtma rahas igast sooblist kolme rubla võrra." '' :: '' "а чего соболями не достанет, то добирать другой мягкой рухлядью, а в таких местах, где подлинно соболей в другой мягкой рухляди сыскать невозможно, то брать деньгами по три рубля за соболя" '' Kuna see seadus ei likvideerinud kuritarvitamist ning jassakki maksvad rahvad ja hõimud pidid veelgi kannatama ahnete andamikogujate vandaalitsemise ja rõhumise all, oli valitsus sunnitud uuesti jassaki maksukorraldust reeglipärastama 1763.&nbsp;aastal. Selleks saadeti Siberisse sekundmajor Štšerbatšev, kes korraldas kohapealse [[rahvaloendus]]e ja pani komisjonid välja töötama jassakinormid:<ref name="esimene" /> :: '' " iga pere ja uluus (piirkond) maksab selgesõnalise hinnanguga kindlaksmääratud loomaliigis, või rahas, või kokku ühe ja teisega. Juhul kui ei ole õnnestunud kinni püüda hinnangu aluseks olnud metsloomi, lubatakse need välja vahetada muu karusnahaga või rahaks turuhindade järgi. " '' :: '' "каждый род или улус был обложен или определенным родом зверя, раз навсегда оцененным, или деньгами, или тем и другим вместе. На случай неулова так называемых "окладных зверей", разрешено было заменять их другой пушниной или деньгами по справочным ценам ." '' Jassakikorraldust muudeti veel kord [[19. sajand|XIX]] sajandi alguses, kuivõrd maksukohustuslike võõrrahvaste hõimude üldarv ja materiaalne olukord olid tunduvalt muutunud. Uute raamatupidamisõpikute koostamiseks ränd- ja hulkuv rahvaste maksukoormisest loodi 1827.&nbsp;aastal jassakikomisjonid. Maksukorralduse aluseks jäeti 1822.&nbsp;aastal koostatud määrus võõrrahvaste alajaotusest püsipaikseteks ehk kindla eluasemega ning ränd- ja kulgurirahvasteks. Rändrahvastele säilitati 1763.&nbsp;aasta normid, kus lõiv muudeti&nbsp;40-<ref name="esimene" /> või&nbsp;44-<ref name="neljas" /> kopikaliseks rahasummaks, kusjuures kindlama elukohaga hõimud maksid elurajoonijärgsete normidega määratud andami. ==Vaata ka== * [[Siberi vallutamine]] * [[Urok]] * [[Pearahamaks]] * [[Tjaglo]] * [[Obrok]] * [[Prodrazvjorstka]] * [[Zabožnitše]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="esimene">[http://godsbay.ru/slavs/yasak.html Ясак. История Древней Руси]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vene keeles)</ref> <ref name="teine">[http://megabook.ru/article/%D0%AF%D1%81%D0%B0%D0%BA Ясак] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kolmas">[https://web.archive.org/web/20160305003909/https://tochka.com/info/glossary/?srch=%D0%AF%D0%A1%D0%90%D0%9A Словарь экономических терминов Определение термина "Ясак"] (vene keeles)</ref> <ref name="neljas">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/brokgauz/23690 Энциклопедия Брокгауза и Ефрона] (vene keeles)</ref> }} [[Kategooria:Maksud]] [[Kategooria:Venemaa ajalugu]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] eqq6okhnb16koe0jqnyxmud2ols1s5u 0 407315 7193618 7089890 2026-07-16T04:52:02Z Kuriuss 38125 7193618 wikitext text/x-wiki '''Juuni 2015''', kroonika [[2015]]. aasta juuni algas [[esmaspäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[1. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Lõuna-Carolina]] osariiki esindav senaator [[Lindsey Graham]] oma kavatsusest pürgida [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="41VWu" /> * Ameerika Ühendriikides tühistas [[Põhja-Carolina]] osariigi senat kuberner [[Pat McCrory]] kehtestatud [[veto]] seaduseelnõule, mis võimaldaks perekonnaseisuametnikel religioossetele veendumustele viidates keelduda [[samasooliste abielu]] sõlmimisest.<ref name="wYeSM" /> * Ameerika Ühendriikides tõstis [[California]] osariigi senat osariigi alampalga alates 1. jaanuarist 2016 11 USA dollarini tunnis.<ref name="WBLUZ" /> * [[Austraalia]] opositsiooniline [[Austraalia Tööpartei]] esitas parlamenti seaduseelnõu [[samasooliste abielu]] legaliseerimiseks.<ref name="bSg7q" /> * [[Bangladesh]]i politsei esitas süüdistuse 42 inimesele, kes olid seotud Rana Plaza tekstiilivabriku kokkuvarisemisega [[2013]]. aastal, mis tõi kaasa enam kui 1130 inimese surma. Tehase omanikule Sohel Ranale esitati kaks süüdistust, üks mõrva ja teine ehitusreeglite rikkumise eest.<ref name="a89uw" /> * [[Hiina]]s [[Jangtse]] jõel läks õhtul ümber jõelaev, mille pardal oli 458 inimest.<ref name="yUH50" /> Hukkus vähemalt 431 inimest.<ref name="kGunc" /><ref name="JDxYL" /> * [[Mehhiko]] pealinnas [[México]]s avaldasid tuhanded õpetajad meelt valitsuse kavandatava haridusreformi keskse põhimõtte ehk õpetajate sõltumatu hindamise vastu.<ref name="Qzq96" /> * [[Ungari]] apellatsioonikohus tühistas eelmisel aastal endisele kõrgele parteiametnikule, 93-aastasele [[Béla Biszku]]le tema rolli eest [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aasta ülestõusu]] mahasurumisel määratud vanglakaristuse, pidades seda alusetuks, ja nõudis süüasja uut käsitlemist. Biszku peab läbi tegema uue kohtuprotsessi.<ref name="5mfjJ" /> * [[Eesti]] siseminister [[Hanno Pevkur]] nimetas [[Viru vangla]] uueks direktoriks senise direktori asetäitja [[Anu Möldri]]. Tema ametiaeg algab [[Detsember 2015#1. detsember|1. detsembril]].<ref name="5a8Fi" /> ==[[2. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] allkirjastas samal päeval senati heakskiidu saanud seaduseelnõu, mis piirab senisega võrreldes riikliku julgeolekuagentuuri [[NSA]] õigust koguda andmeid Ameerika Ühendriikide kodanike telefonikõnede kohta.<ref name="7aVas" /> * [[Burundi]]s lükati jätkuvate rahutuste tõttu teist korda edasi [[2015. aasta Burundi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[FIFA]] president, hiljuti sellesse ametisse tagasi valitud, kuid korruptsioonikahtlustuste alla langenud [[Sepp Blatter]] teatas, et astub föderatsiooni järgmisel üldkoosolekul ametist tagasi. * [[Mosambiik]] teatas kavast dekriminaliseerida riigis [[homoseksuaalsus]].<ref name="UqmmA" /> * [[Venemaa]]l [[Pihkva]]s algas kohtuprotsess [[Kaitsepolitseiamet]]i ametniku [[Eston Kohver]]i üle.<ref name="RuOi0" /> Eston Kohveri kinnipidamist pikendati [[August 2015#4. august|4. augustini]].<ref name="8OX7m" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Gruusia]]s.<ref name="Jl9dz" /> * [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Jyrki Katainen]], kes kohtus siin peaminister [[Taavi Rõivas]]e, majandus- ja taristuministri [[Kristen Michal]]i ning ettevõtlus- ja väliskaubandusministri [[Urve Palo]]ga.<ref name="VV23" /> * Eesti peaminister Taavi Rõivas alustas õhtul kahepäevast töövisiiti [[Horvaatia]]s.<ref name="VV23" /> * Eesti õhuruumis algas [[NATO]] kahepäevane õhuväeharjutus BRTE XXI, milles osalesid rahupartnerlusprogrammi raames ka [[Soome]] õhujõud.<ref name="VV23" /> ==[[3. juuni]]== * [[Euroopa Parlament]] keelas [[Venemaa]] suursaadikul Euroopa Liidu juures [[Vladimir Tšižov]]il siseneda parlamendi ruumidesse. Keeld on vastuseks Venemaa nn mustale nimekirjale, millega keelati Venemaale sissesõit 89 Euroopa Liidu poliitikul ja ametnikul.<ref name="fC6z4" /> * [[Liibanon]]i parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor. Uuesti koguneb parlament presidenti valima [[Juuni 2015#24. juuni|24. juunil]].<ref name="rulers" /> * [[Läti]] parlamendis toimusid [[2015. aasta Läti presidendivalimised|presidendivalimised]].<ref name="lZJht" /> Valimiste viiendas voorus valiti 55 poolthäälega presidendiks [[Roheliste ja Talurahva Liit|Roheliste ja Talurahva Liidu]] kandidaat, kaitseminister [[Raimonds Vējonis]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] ettevõtlus- ja väliskaubandusminister [[Urve Palo]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Itaalia]]s, et osaleda turismipäevadel [[Milano]]s toimuval [[maailmanäitus]]el [[Expo 2015]].<ref name="VV23" /> * Eestit külastas [[Soome]] uus välisminister [[Timo Soini]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Keit Pentus-Rosimannus]]ega. Tegemist oli Soini esimese ametliku välisvisiidiga välisministri ametis.<ref name="7EKiL" /> ==[[4. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas endine [[Texas]]e osariigi kuberner [[Rick Perry]], et kavatseb pürgida [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="B1jhD" /> * [[Colombia]] valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] esindajad jõudsid [[Kuuba]]l toimunud läbirääkimistel kokkuleppele niinimetatud tõekomisjoni moodustamises.<ref name="piPZd" /> * [[Ghana]] pealinnas [[Accra]]s toimunud bensiinijaama plahvatuses hukkus ligikaudu 150 inimest, kellest enamik olid seal otsinud varju paduvihma eest. Veel 25 inimest hukkus paduvihmade tekitatud üleujutuse tagajärjel.<ref name="4d3cJ" /><ref name="hfS5z" /> * [[Mauritius]]e parlament valis ühehäälselt presidendiks [[Ameenah Gurib-Fakim]]i, kes vannutati ametisse järgmisel päeval.<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Jimeta]] linnas plahvatas kohalikul turul pomm, hukkus umbes 30 inimest.<ref name="AMhgi" /> ==[[5. juuni]]== * [[Filipiinid]]e president [[Benigno Aquino III]] teatas, et alustab [[Jaapan]]iga läbirääkimisi andmaks Jaapani kaitsejõududele võimaluse kasutada Filipiinide sõjaväebaase. Põhiliselt puudutab sõjaline koostöö Jaapani sõjalaevade ja -lennukite tankimisvõimalust Filipiinidel, mis on omakorda seotud vajadusega ohjeldada [[Hiina]] sõjalise võimsuse kasvu.<ref name="Iq0fh" /> * [[Honduras]]e pealinnas [[Tegucigalpa]]s toimus umbes 8000 inimesega meeleavaldus, millel nõuti president [[Juan Orlando Hernández]]e tagasiastumist. President oli veidi varem tunnistanud, et kasutas 2013. aasta valimiskampaanias suurde korruptsiooniskandaali segatud firmadelt saadud rahalisi annetusi.<ref name="7Wosp" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] nimetas ametisse [[Vatikan]]i ajaloo esimese peaaudiitori, kelle ülesandeks saab kirikuriigi rahandusasjade läbipaistvuse suurendamine. Uuele ametikohale nimetati rahvusvahelise audiitorifirma [[Deloitte]] Itaalia filiaali endine tegevjuht [[Libero Milone]].<ref name="gXwPP" /> * [[Rumeenia]]s teatas prokuratuur, et on teiste seas alustanud peaminister [[Victor Ponta]] tegevuse uurimist seoses võltsimiste, rahapesu, huvide konflikti ja maksudest kõrvalehoidmisega. Ühtlasi esitas prokuratuur parlamendile taotluse Pontalt puutumatuse äravõtmiseks. Reaktsioonina prokuratuuri tegevusele esitas opositsioon parlamendis Ponta vastu umbusaldusavalduse. Ponta eitas kõiki süüdistusi ja teatas, et ta ei lahku peaministri ametist.<ref name="j77wV" /> * [[Togo]] uueks peaministriks nimetati [[Komi Sélom Klassou]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]]s [[Diyarbakır]]is toimus [[kurdid]]e erakonna [[Rahvademokraatlik Partei (Türgi)|Rahvademokraatliku Partei]] valimiskoosoleku ajal plahvatus, milles hukkus 2 ja sai vigastada üle 100 inimese. Julgeolekuorganite andmetel põhjustas plahvatuse gaasiballoonist valmistatud lõhkekeha.<ref name="uFUZ6" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Taimuraz Mamsurov]]i volituste lõppemise eel [[Põhja-Osseetia]] riigipea kohusetäitjaks [[Tamerlan Aguzarov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] teatas, et [[Kreeka]] saartele saabunud illegaalsete immigrantide arv on selle aasta esimese viie kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kuuekordistunud. Jaanuarist maini 2015 on organisatsiooni andmetel Kreeka saartele saabunud üle 42 000 ebaseadusliku sisserändaja.<ref name="NADvF" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Tartu]]t.<ref name="VV23" /> * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] külastas [[Viljandi]]t, kus ta kohtus ka [[Läti]] kultuuriministri [[Dace Melbārde]]ga.<ref name="VV23" /> * [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kuratooriumi liikmed [[Heiti Hääl]], [[Rainer Kattel]], [[Margus Lopp]] ja [[Mart Saarma]] pöördusid kuratooriumi ja rektori valimiskomisjoni poole kirjaga, milles teatasid, et nad hääletasid rektori valimistel [[Jaak Aaviksoo]] vastu ja kahtlustavad seetõttu häälte võltsimist. Valimistel sai Aaviksoo 11-liikmelises kuratooriumis 8 poolthäält. Kuratooriumi esimees [[Sandor Liive]] teatas, et valimissedelid saadetakse kohtuekspertiisi.<ref name="0h9D7" /><ref name="O5LNL" /> ==[[6. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Delaware]]'i osariigis [[Wilmington]]is toimusid riigi asepresidendi [[Joe Biden]]i ajuvähki surnud poja, Delaware'i osariigi endise peaprokuröri [[Beau Biden]]i matused. Matustel osalesid ka president [[Barack Obama]], endine president [[Bill Clinton]] ja presidendikandidaat [[Hillary Clinton]].<ref name="xRe7x" /> * [[Bulgaaria]] keskosas [[Anevo]]s toimus relvatööstusettevõtte [[VMZ Sopot]] katsekompleksis relvastuse testimisel plahvatus, milles hukkus üks inimene ja sai vigastada veel neli inimest.<ref name="H190n" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] oli ühepäevasel visiidil [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]].<ref name="UgbBU" /> * [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is toimus riigi ajaloo esimene [[geiparaad]], millel osales umbes 150 aktivisti. Paraad sattus paremäärmuslaste rünnaku alla ja politsei vahistas umbes 25–30 paraadi rünnanud isikut.<ref name="6fKA4" /> * [[Eesti]] välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] alustas kuuepäevast ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, mille raames ta külastas väliseesti ühinguid ja asutusi ning kohtus Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ametnikega.<ref name="6p5Xi" /> * [[Tallinn]]as [[Männiku lasketiir]]us toimusid [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] karikavõistlused laskmises.<ref name="VV23" /> * [[Tallinna Tehnikaülikool]]is toimunud [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] üldkogul valiti erakonna esimeheks [[Margus Tsahkna]]. Erakonna aseesimeesteks valiti [[Marko Mihkelson]], [[Kaia Iva]] ja [[Siim Valmar Kiisler]].<ref name="7A23A" /> ==[[7. juuni]]== * [[Luksemburg]]is toimunud referendumil kukkus läbi ettepanek anda välismaise kodakondsusega alalistele residentidele õigus osaleda parlamendivalimistel. Peaminister [[Xavier Bettel]]i reformikavasse kuuluvat ettepanekut toetas ainult 22% referendumil osalenud Luksemburgi kodanikest. Samuti lükati referendumil tagasi valimisea alandamine 16. eluaastale ja ministritele 10-aastase ametiajapiirangu kehtestamine.<ref name="KGcl1" /> * [[Mehhiko]]s toimusid [[2015. aasta Mehhiko üldvalimised|vahevalimised]], millel valiti parlamendi alamkoja ja mitmete kohalike omavalitsuste esindusorganite uus koosseis. Lisaks valiti 9 osariigile ka uued kubernerid.<ref name="NdRYo" /> * [[Peruu]]s [[Huascarani rahvuspark|Huascarani rahvuspargis]] [[Tocllaraju]] mäe jalamil toimunud lumelaviinis hukkus kolm eesti mägironijat, neljas õnnestus päästa.<ref name="t8iMN" /> Hukkusid [[Tarmo Riga]], [[Jane Riga]] ja [[Allan Valge]].<ref name="Vh2aD" /> * [[Saksamaa]]l [[Garmisch-Partenkirchen]]is toimus juhtivate tööstusriikide grupi [[G7]] tippkohtumine.<ref name="sA9v3" /> Kohtumisel lubati jätkata sanktsioonidega [[Venemaa]] vastu, kuni Venemaa ja Venemaa toetusel tegutsevad separatistid on täielikult täitnud [[Ukraina]]s rahulepingu tingimused.<ref name="sWrnw" /> * [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s heideti varahommikul riigi kaitseministri [[Martin Stropnický]] maja pihta süütepudeleid. Puhkes väike tulekahju, mis kiiresti kustutati. Kaitseminister abikaasaga ei viibinud rünnaku ajal kodus, teised majalised tulekahjus kannatada ei saanud.<ref name="R2E42" /> * [[Türgi]]s toimusid [[2015. aasta Türgi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Õigluse ja Arengu Partei]], mis kogus 40,9% häältest ja sai 550-kohalises parlamendis 256 kohta ehk kaotas seni talle kuulunud absoluutse enamuse. Peamine opositsioonierakond [[Vabariiklik Rahvapartei]] sai 25,1% häältest (132 kohta), [[Rahvusliku Liikumise Partei]] 16,4% häältest (80 kohta) ja [[Rahvademokraatlik Partei (Türgi)|Rahvademokraatlik Partei]] 13,1% häältest (82 kohta). Valimisaktiivsus oli 83,5%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]], kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja kultuuriministeeriumi kantsler [[Paavo Nõgene]] osalesid [[Itaalia]]s [[Milano]]s [[maailmanäitus]]e [[Expo 2015]] Eesti paviljoni ametlikul avamisel.<ref name="VV23" /> ==[[8. juuni]]== * [[Briti Neitsisaared|Briti Neitsisaartel]] toimusid [[2015. aasta Briti Neitsisaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Rahvusdemokraatlik Partei (Briti Neitsisaared)|Rahvusdemokraatlik Partei]], mis sai 9-kohalises parlamendis 7 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Jaapan]]i kirderannikut tabas 5,9-magnituudine maavärin, mille [[epitsenter]] asus 132 km [[Hachinohe]] linnast põhja pool ookeanis. Purustustest ja inimohvritest teateid ei laekunud.<ref name="i8Bbt" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas senise [[Rostovi oblast]]i kuberneri [[Vassili Golubov]]i kuni uue kuberneri valimisteni kuberneri kohusetäitjaks.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]sse saabus nädalasele ametlikule visiidile [[Etioopia]] haridusminister [[Shiferaw Shigutie]] koos teda saatva delegatsiooniga. Visiidi esimesel päeval kohtus ta oma Eesti kolleegi [[Jürgen Ligi]]ga, visiidi teised päevad olid ette nähtud Tallinna ja Tartu haridusasutuste külastamiseks. ==[[9. juuni]]== * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s mõistis kohus surma 11 meest, kes tunnistati süüdi 2012. aastal jalgpallimängu ajal puhkenud vägivallas, mis viis 70 inimese surmani. Veel ligi 40 mehele mõisteti kergemad karistused.<ref name="hS6WE" /> * [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] valitsus teatas, et toetab [[Euroopa Komisjon]]i plaani jagada 40 000 pagulast Euroopa riikide vahel [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] kehtestatud kvoodisüsteemi alusel. Komisjoni kvootide kohaselt peaks Madalmaad vastu võtma 2047 pagulast.<ref name="Fh5Nn" /> * [[Rumeenia]] parlament ei toetanud prokuratuuri taotlust võtta peaminister [[Victor Ponta]]lt parlamendiliikme puutumatus. Hääletusel toetas ettepanekut 120 liiget, vastu hääletas 231 liiget.<ref name="KpJqO" /><ref name="nS83P" /> * [[Türgi]]s esitas [[2015. aasta Türgi parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] tõttu tagasiastumispalve peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] valitsus.<ref name="9Xw5i" /> * [[Ukraina]] pealinnast [[Kiiev]]ist 30 km kaugusel [[Vassõlkiv]]is süttis öösel kütusehoidla. Tulekahju haaras vähemalt 16 kütusemahutit. Tulekahjus ja põlengu tagajärjel tekkinud plahvatuses hukkus 5 inimest.<ref name="QtsnX" /> * [[Valgevene]]s määrati [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[Oktoober 2015#11. oktoober|11. oktoober]].<ref name="GHgWz" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Tšuvaššia]] presidendi [[Mihhail Ignatjev]]i tagasiastumispalve ja nimetas ta presidendi kohusetäitjaks kuni uue riigipea valimisteni.<ref name="rulers" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] esines [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] korraldatud majanduskonverentsil.<ref name="tia07" /> * [[Eesti]]t külastas [[Soome]] peaminister [[Juha Sipilä]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Taavi Rõivas]]ega. Tegemist oli Soome peaministri esimese välisvisiidiga.<ref name="1M1MC" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] otsustas mitte toetada [[Euroopa Komisjon]]i plaani pagulaste jagamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vastavalt Euroopa Komisjoni välja töötatud kvootidele. Kokku peaks Eesti vastavalt kvootidele vastu võtma üle 1000 pagulase, kellega toimetulekuks puudub valitsuse hinnangul riigil võimekus.<ref name="aYC3Z" /> * [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Sillamäe]]l puhkes põleng ettevõtte [[Molycorp Silmet]] tööstushoones. Tulekahju tõttu purunes osa keemilisi aineid sisaldavaid mahuteid, mistõttu kohalikel elanikel soovitati mürgiste gaaside eraldumise tõttu tulekahju ajal väljas mitte viibida. Kustutustööde käigus sai vigastada ka 6 tuletõrjujat.<ref name="T2MUY" /> * [[XIII Riigikogu]] nimetas alates [[September 2015#1. september|1. septembrist]] [[Riigikohus|riigikohtunikuks]] [[Paavo Randma]].<ref name="FEfjX" /> ==[[10. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] teatas, et saadab [[Iraak]]i sealsetele valitsusvägedele võitluses äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu appi täiendavalt 450 Ameerika Ühendriikide sõdurit.<ref name="fC999" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide kahepäevane tippkohtumine, kus osales ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]]. * [[Läti]]s [[Riia]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] linna- ja regionaalarengu eest vastutavate ministrite kolmepäevane mitteametlik kohtumine, mille esimesel päeval osales ka Eesti riigihalduse minister [[Arto Aas]]. * [[Poola]] peaminister [[Ewa Kopacz]] teatas erakorralisel pressikonverentsil kolme ministri, kolme aseministri ja parlamendi spiikri [[Radosław Sikorski]] tagasiastumisest. Mitmed Poola valitsuserakonna [[Kodanikuplatvorm]] poliitikud on sattunud skandaali, mis vallandus pärast nende vestluste pealtkuulamist ja internetti lekitamist.<ref name="cnSwC" /> * [[Togo]]s astus ametisse peaminister [[Komi Sélom Klassou]].<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] oli ametlikul visiidil [[Itaalia]]s, kus ta külastas [[Milano]]s maailmanäitust [[Expo 2015]] ja kohtus Itaalia peaministri [[Matteo Renzi]]ga. Samuti külastas president [[Rooma]]t, kus ta kohtus Itaalia presidendiga ja paavst [[Franciscus]]ega.<ref name="5biqf" /><ref name="9S94j" /> * [[Eesti]]t külastas [[Island]]i kultuuri- ja haridusminister [[Illugi Gunnarsson]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Indrek Saar]]ega. * [[Haridus- ja teadusministeerium]]i teaduspoliitika komisjon valis [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i uueks direktoriks senise [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] direktori [[Urmas Sutrop]]i.<ref name="GrvFN" /> ==[[11. juuni]]== * [[Colombia]]s lasid vasakpoolse äärmusrühmituse [[FARC]] võitlejad maha kolm politseinikku ja õhkisid elektrimasti, jättes riigi lõunaosas vooluta ligi 500 000 inimest.<ref name="2OL6N" /> * [[Kreeka]]s taasalustas pärast kaheaastast pausi tegevust kärpemeetmete tulemusel suletud avalik-õiguslik televisioon [[ERT]].<ref name="BEGkK" /> * [[Nigeeria]]s [[Abuja]]s toimunud kohtumisel leppisid Nigeeria, [[Niger]]i, [[Tšaad]]i ja [[Kamerun]]i valitsuste esindajad kokku ühise väekontingendi moodustamiseks, mis saab alalise nigeerlasest juhi ja hakkab võitlema islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Boko Haram]] vastu.<ref name="SSRcQ" /> * [[Rahvusvaheline Valuutafond]] katkestas [[Kreeka]]ga [[Brüssel]]is toimunud läbirääkimised, sest osapooled ei jõudnud kokkuleppele Kreeka 1,5 miljardi euro suuruse laenuosamakse tagasimakse tingimustes.<ref name="bkoGA" /> * [[Vanuatu]] parlament avaldas häältega 27:25 umbusaldust peaminister [[Joe Natuman]]ile. Uueks peaministriks valiti endine välisminister [[Sato Kilman]], kelle Natuman oli mõned päevad varem ametist vabastanud. Peaminister Kilman tegi oma valitsuskabineti koosseisu teatavaks [[Juuni 2015#12. juuni|12. juunil]].<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Kaluga oblast]]i kuberneri [[Anatoli Artamonov]]i tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni uute valimiste toimumiseni kuberneri kohusetäitjaks.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]t külastas [[Holland]]i rahandusminister [[Jeroen Dijsselbloem]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Sven Sester]]iga. * Eesti suuruselt teine pank [[SEB Pank]] teatas, et [[August 2015#1. august|1. augustil]] alustab panga juhatuse esimehena tööd [[Allan Parik]].<ref name="5SpbY" /> ==[[12. juuni]]== * [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s algasid esimesed [[2015. aasta Euroopa mängud|Euroopa mängud]]. * [[Moldova]]s astus tagasi peaminister [[Chiril Gaburici]].<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]]s korraldas äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]] rünnakud viiele külale [[Maiduguri]] linna ümbruses. Rünnakutes hukkus kokku 37 inimest.<ref name="YiJ00" /> * [[Prantsusmaa]]l mõisteti [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] endine juht [[Dominique Strauss-Kahn]] õigeks tema vastu esitatud kupeldamissüüdistustes.<ref name="dTscl" /> * [[Rumeenia]] peaminister [[Victor Ponta]] võitis parlamendis toimunud umbusaldushääletuse. Peaministri umbusaldamist toetas 194, vastu oli 13 parlamendiliiget, enamik koalitsiooni liikmeid hääletusel ei osalenud. Umbusalduse läbiminekuks olnuks vajalik vähemalt 278 parlamendiliikme toetus.<ref name="rulers" /> * [[Ukraina]]s [[Odessa]] sadamas konfiskeeris [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] koostöös välismaiste salateenistustega erioperatsiooni käigus 500&nbsp;kg [[heroiin]]i (umbes 1,5 miljonit doosi).<ref name="cVWJ1" /> * [[Eesti]]sse saabus [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] kutsel kahepäevasele eravisiidile [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] kandidaadina presidendiks pürgiv [[Jeb Bush]]. Külaskäigu teisel päeval kohtus ta mitteametlikult ka peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.<ref name="pFYup" /> ==[[13. juuni]]== * [[Madagaskar]]i konstitutsioonikohus otsustas, et ei hakka arutama parlamendi taotlust president [[Hery Rajaonarimampianina]] ametist tagandamiseks.<ref name="rulers" /> * [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is abiellusid kuningas [[Carl XVI Gustaf]]i poeg, Värmlandi hertsog [[Carl Philip]] ja [[Sofia Hellqvist]].<ref name="DJZHs" /> * [[Suurbritannia]]s [[London]]is tähistati ametlikult kuninganna [[Elizabeth II]] sünnipäeva, mille puhul löödi rüütliks ameerika näitleja [[Kevin Spacey]], Põhja-Iiri laulja [[Van Morrison]] ja inglise jalgpallur [[Frank Lampard]].<ref name="oZvdz" /> * [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järvamaal]] toimusid [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] karikavõistlused jalgpallis. ==[[14. juuni]]== * [[Moldova]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Venemaa-meelsed ja Euroopa-meelsed parteid saavutasid valimistel enam-vähem võrdse tulemuse, kuigi eelnevalt oli ennustatud suurt võitu Venemaa-meelsetele jõududele.<ref name="uEjxH" /> * [[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s tõusis [[Vere]] jõgi üle kallaste, hukkus vähemalt 19 inimest.<ref name="He2iq" /> ==[[15. juuni]]== * [[Hiina]]s [[Hongkong]]is vahistas politsei öise reidi käigus üheksa inimest, kes olid kavandanud pommirünnakut. Konfiskeeriti ka nende valduses olnud lõhkeaine.<ref name="bsahb" /> * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, mille kesksed teemad olid isikuandmete kaitse määrus ja rändeküsimused, muuhulgas küsimus Euroopa Liitu saabunud pagulaste jagamisest liikmesriikide vahel. Eestit esindas kohtumisel justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja teisel päeval ka siseminister [[Hanno Pevkur]].<ref name="VV25" /> * Luksemburgis toimus Euroopa Liidu keskkonnanõukogu koosolek, kus osales ka Eesti keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].<ref name="VV25" /> * [[Serbia]] siseministeerium teatas, et Serbia politsei vahistas korruptsioonivastase operatsiooni käigus kokku 38 politsei- ja tolliametnikku. Vahistatud isikud tegelesid salakaubandusega Euroopa Liidu ja Serbia vahel, osa neist olid kuritarvitanud ka Euroopa Liitu viisavaba sisenemise reegleid.<ref name="cuS6v" /> * [[Türgi]] suurima opositsioonierakonna [[Vabariiklik Rahvapartei|Vabariikliku Rahvapartei]] esimees [[Kemal Kılıçdaroğlu]] teatas, et uue Türgi valitsuse peaksid moodustama parlamendis enamust omavad kolm senist opositsiooniparteid.<ref name="yjlxe" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] ja siseminister [[Hanno Pevkur]] külastasid [[Kagu-Eesti]] piirialasid ja panid nurgakivi uuele Piusa piirivalvekordonile.<ref name="VV25" /> * Eesti president Toomas Hendrik Ilves kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Austria]]s [[Eve-Külli Kala]], suursaadiku [[Prantsusmaa]]l [[Sven Jürgenson]]i, suursaadiku [[Rumeenia]]s [[Eerik Marmei]] ja suursaadiku [[Taani]]s [[Katrin Kivi]]. Nende asemel nimetas Ilves suursaadikuks Austrias [[Rein Oidekivi]], suursaadikuks Prantsusmaal [[Alar Streimann]]i, suursaadikuks Rumeenias [[Ants Frosch]]i ja suursaadikuks Taanis [[Märt Volmer]]i.<ref name="j2qC0" /> * [[XIII Riigikogu]]s esitas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioon umbusaldusavalduse peaminister [[Taavi Rõivas]]e vastu, millele kirjutasid alla ka [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda]] esindavad liikmed.<ref name="tLWQ9" /> * [[Eesti]] päevaleht [[Postimees]] teatas, et lõpetab ebapiisava kasumlikkuse tõttu juuni lõpus meelelahutusajakirja [[Hello!]] väljaandmise.<ref name="vbbUJ" /> * Eestis lahkus töölt huvide konflikti sattunud siseministeeriumi kantsler [[Leif Kalev]].<ref name="UQLGP" /> ==[[16. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas ettevõtja [[Donald Trump]], et kavatseb pürgida [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks. * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s mõistis kohus riigi ekspresidendi [[Muḩammad Mursī]] surma 2011. aasta rahutuste ajal aset leidnud massilise vangide põgenemise organiseerimises. Surma mõisteti veel üle 90 [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] liikme, teiste seas ka liikumise juht [[Muḩammad Badīʿ]].<ref name="kp1Iz" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus osalesid ka Eesti keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ja põllumajandusminister [[Urmas Kruuse]].<ref name="VV25" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kahepäevast visiiti [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is, kus ta osales [[Müncheni julgeolekukonverents]]i tuumikgrupi kohtumisel.<ref name="PAqIr" /> * [[Eesti]]s oli ühepäevasel visiidil [[Rootsi]] kaitseministeeriumi kantsler [[Jan Salestrand]].<ref name="VV25" /> ==[[17. juuni]]== * [[Charlestoni kirikutulistamine]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Lõuna-Carolina]] osariigis [[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charlestonis]] avas 21-aastane Dylann Roof tule ajaloolises afroameeriklaste kirikus. Tulistamises hukkus 9 inimest. Politsei pidas tulistaja kinni 13 tundi hiljem.<ref name="DsBz7" /> * [[Hiina]]le kuuluva [[Hongkong]]i parlamendis algas debatt valimisreformi üle, mis lubaks alates 2017. aastast valida piirkonna juhi otsevalimistel, kuid ainult Hiina keskvalitsuse heakskiidu saanud kandidaatide seast.<ref name="08dZu" /> * [[Eesti]]s alustas telekommunikatsiooniettevõtete grupi [[Starman]] tegevjuhina tööd endine [[Maanteeamet]]i peadirektor [[Aivo Adamson]].<ref name="1o75P" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks riigihalduse ministri [[Arto Aas]]a ettepanekud valitsemise mahu vähendamiseks, mis muuhulgas näevad aastatel 2016–2019 ette avaliku sektori töötajate arvu vähendamise igal aastal 0,7% võrra.<ref name="ysfur" /> * Eesti justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] külastas [[Tartu]]s [[Riigikohus|Riigikohut]].<ref name="VV25" /> * Eesti kaitseminister [[Sven Mikser]] osales Tartus [[Balti Kaitsekolledž]]i õppeaasta lõputseremoonial.<ref name="VV25" /> * Eestis viibis ühepäevasel ametlikul visiidil [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Michael Fallon]], kes kohtus [[Ämari lennubaas]]is Eesti kaitseministri Sven Mikseri ja kaitseväe juhataja [[Riho Terras]]ega.<ref name="eaK24" /> * [[Kaitsepolitsei]] pidas korruptsioonis kahtlustatuna kinni [[Jõhvi vald|Jõhvi vallavalitsuse]] endise liikme [[Märt Marits]]a ja vallavolikogu liikme [[Allan Mänd|Allan Männi]]. Järgmisel päeval andis [[Viru maakohus]] loa nende vahi alla võtmiseks.<ref name="ogmKo" /> * [[Eesti Pangaliit]] võttis uue liikmena vastu [[Inbank]]i ja valis järgmiseks kaheks aastaks liidu juhiks [[Swedbank]]i tegevjuhi [[Robert Kitt]]i.<ref name="cw6lD" /><ref name="XcngG" /> ==[[18. juuni]]== * [[Benin]]is nimetati ametisse peaminister [[Lionel Zinsou]] valitsuskabinet.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]] teatas, et [[Luxembourg|Luxembourgis]] toimunud [[Kreeka]] kõnelused rahvusvaheliste laenuandjatega lõppesid tulemusteta.<ref name="H3QLW" /> * [[Luxembourg|Luxembourgis]] toimus [[euroala]] rahandusministrite kohtumine, kus osales ka [[Eesti rahandusminister]] [[Sven Sester]].<ref name="VV25" /> * [[Lõuna-Korea]] parlament kinnitas häältega 156:120 riigi uueks peaministriks [[Hwang Kyo-ahn]]i.<ref name="rulers" /> * [[Läti]] peaminister [[Laimdota Straujuma]] nimetas presidendiks valitud [[Raimonds Vējonis]]e asemel kaitseministri kandidaadiks [[Raimonds Bergmanis]]e.<ref name="rulers" /> * [[Prantsusmaa]] peaminister [[Manuel Valls]] võitis parlamendis toimunud umbusaldushääletuse. Peaministri umbusaldamist toetas 198 parlamendiliiget, umbusalduse avaldamiseks oleks vajalik olnud 289 parlamendiliikme toetus.<ref name="rulers" /> * [[Taani]]s toimusid [[2015. aasta Taani parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis seni opositsioonis olnud erakonna [[Venstre, Taani Liberaalne Partei|Venstre]] juhitav paremtsentristlik valimisliit, mis sai kokku 90 kohta parlamendis. Senise valitseva erakonna [[Sotsiaaldemokraadid (Taani)|Sotsiaaldemokraadid]] juhitud vasaktsentristlik blokk sai 85 kohta. Erakondadest saavutasid parima tulemuse Sotsiaaldemokraadid (26,3% häältest, 47 kohta) ja immigratsioonivastane [[Taani Rahvapartei]] (21,1% häältest, 37 kohta). Valimisaktiivsus oli 85,8%.<ref name="rulers" /> Peaminister [[Helle Thorning-Schmidt]] teatas oma tagasiastumisest nii valitsusjuhi kui ka Sotsiaaldemokraatide esimehe kohalt.<ref name="3M9b2" /> ==[[19. juuni]]== * [[Afganistan]]i president [[Ashraf Ghani]] pikendas tähtajatult parlamendi ametis oleva koosseisu volitusi, mis pidid lõppema [[Juuni 2015#22. juuni|22. juunil]]. Otsus oli vajalik, sest aprillis 2015 toimuma pidanud parlamendivalimised jäid ära ja uut valimiste kuupäeva ei ole pineva julgeolekuolukorra tõttu määratud.<ref name="f1YSD" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Hawaii osariik|Hawaii]] osariigi kuberner [[David Ige]] allkirjastas seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2016 suitsetamise alampiir 21. eluaastale. Tegemist on esimese Ameerika Ühendriikide osariigiga, kus on kehtestatud suitsetamisele nii kõrge vanusepiirang.<ref name="RiuDg" /> * [[Baltimaad]]es ja [[Poola]]s lõppes [[Juuni 2015#1. juuni|1. juunil]] alanud rahvusvaheline sõjaline õppus "[[Saber Strike]]".<ref name="uKOVe" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Sven Sester]].<ref name="VV25" /> * [[Šveits]]is [[Genf]]is lõppesid tulemusteta [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vahendatud läbirääkimised [[Jeemen]]i sõdivate poolte vahel.<ref name="JedQo" /> * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]] oli visiidil [[Järva maakond|Järva maakonnas]].<ref name="VV25" /> * [[Sisekaitseakadeemia]] lõpuaktusel vannutati ametisse kõrgkooli uus rektor [[Katri Raik]]. Ametisse vannutamisel osales siseminister [[Hanno Pevkur]].<ref name="XRDpB" /> * [[Tallinn]]a linnapea ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimees [[Edgar Savisaar]] lubati [[Ida-Tallinna Keskhaigla]]st kodusele ravile.<ref name="l5Civ" /> ==[[20. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Detroit]]is korvpalliplatsil aset leidnud peol toimus tulistamine, milles sai surma 1 ja vigastada veel 10 inimest, neist 3 raskelt.<ref name="yvKiz" /> * [[Austria]]s [[Graz]]i linnas sõitis vaimsete häiretega 26-aastane mees autoga rahva sekka. Hukkus vähemalt 3 inimest, nende seas ka seitsmeaastane laps, veel 34 inimest sai vigastada.<ref name="vdn3k" /> * [[Honduras]]e pealinnas [[Tegucigalpa]]s avaldasid tuhanded inimesed meelt valitsuse korruptsiooni vastu. Laieneva korruptsiooniskandaali käigus on algatatud uurimine juba parlamendi aseesimehe ja sotsiaalkaitse instituudi direktori suhtes.<ref name="XQuOc" /> * [[Mali]] valitsus ja [[tuareegid|tuareegi]] mässuliste katusorganisatsioon CMA allkirjastasid [[Alžeeria]] vahendatud rahulepingu, mis peaks tegema lõpu 2012. aastal alanud kodusõjale ja lubama valitsusvägedel keskenduda võitlusele islamistlike mässuliste vastu.<ref name="9aCAZ" /> * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt [[Konservatiivne Partei|konservatiivide]] juhitava valitsuse kärpekava vastu. <ref name="oi5bw" /> ==[[21. juuni]]== * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as pussitas palestiinlane vanalinna sissepääsu valvanud politseinikku kaela. Politseinikul õnnestus omakorda ründajat tulistada. Mõlemad mehed said raskelt vigastada.<ref name="JycuD" /> * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s avaldasid tuhanded inimesed meelt kasinusmeetmete vastu ja nõudsid, et peaminister [[Aléxis Tsípras]] jätkaks rahvusvaheliste võlausaldajate nõuete eiramist.<ref name="GqjMW" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] ütles [[Itaalia]]s [[Torino]]s kristlikele noortele peetud kõnes, et relvatöösturid ja ettevõtjad, kes investeerivad relvatööstusse, ei saa olla tõelised kristlased.<ref name="EZzMF" /> * [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Michael Fallon]] kinnitas, et Suurbritannia suurendab oma sõjalist panust Ida-Euroopas asuvate [[NATO]] liikmesriikide turvalisuse tagamiseks.<ref name="41eEU" /> ==[[22. juuni]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is ründasid islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad riigi parlamendihoonet. Rünnak algas autopommi plahvatusega, seejärel avati hoone pihta tuli. Rünnakus hukkus 1 tsiviilisik ja 30 inimest sai vigastada. Afganistani julgeolekujõududel õnnestus tappa kõik 6 rünnakus osalenud islamiliikumise võitlejat.<ref name="iqVxq" /> * [[Armeenia]] pealinnas [[Jerevan]]is algasid mitmepäevased meeleavaldused kõrgete elektrihindade vastu.<ref name="KngcP" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[euroala]] rahandusministrite erakorraline kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Sven Sester]]. Kohtumise keskmes olid [[Kreeka]] võlakriisiga seotud küsimused, kuid lahendusi neile ei leitud.<ref name="gO870" /> * Belgias Brüsselis toimus euroala riigijuhtide kohtumine, millel osales ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]]. Kohtumise teemaks olid Kreeka võlakriisiga seotud küsimused.<ref name="OvyIw" /> * [[Filipiinid]]el astus korruptsioonikahtlustuste tõttu ametist tagasi asepresident ja tulevane presidendikandidaat [[Jejomar Binay]].<ref name="zXQLY" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, mille keskne teema oli Euroopa Liidu suhted Aasia ja Vaikse ookeani regiooniga. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. Muuhulgas pikendati kohtumisel seitsme kuu võrra [[Venemaa]]le kehtestatud majandussanktsioone.<ref name="sRsbn" /> * [[Läti]]s [[Riia]]s algas kahepäevane transpordivõrgustiku arendamise konverents TEN-T Days 2015, kus Eestit esindas majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].<ref name="VV26" /> * [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] nimetas peaministri kohusetäitjaks asepeaministri [[Gabriel Oprea]]. Peaminister [[Victor Ponta]] oli varem teatanud, et ei saa põlveoperatsioonist taastumise tõttu 28 päeva oma ametikohustusi täita.<ref name="9DeyU" /> * [[Suurbritannia]] politsei arreteeris [[Rwanda]] luureülema [[Karenzi Karake]], kelle [[Hispaania]] oli kuulutanud seoses sõjakuritegudega rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.<ref name="KMo9v" /> * [[Taani]] kuninganna [[Margrethe II]] andis erakonna [[Venstre, Taani Liberaalne Partei]] esimehele [[Lars Løkke Rasmussen]]ile volitused uue valitsuse moodustamiseks.<ref name="rulers" /> * [[Venezuela]] võimud määrasid [[2015. aasta Venezuela parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] kuupäevaks [[Detsember 2015#6. detsember|6. detsembri]].<ref name="AKzj9" /> * [[Eesti]]sse saabus õhtul ööpäevasele ametlikule visiidile Ameerika Ühendriikide kaitseminister [[Ashton Carter]], kes kohtub visiidi raames siin oma Baltimaade kolleegidega. Samuti kohtuvad Carteriga president [[Toomas Hendrik Ilves]], peaminister [[Taavi Rõivas]] ja välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. * [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Viinistu kunstimuuseum]]is esitleti diplomaadi ja eksiilpoliitiku [[Aleksander Warma]] 125. sünniaastapäevale pühendatud postmarki. Esitlusel osales ka justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="VV26" /> * [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] uueks direktoriks valiti Tartu Ülikooli geograafia osakonna dotsent [[Garri Raagmaa]].<ref name="OCDSD" /> ==[[23. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suuremad liputootjad teatasid, et lõpetavad vastusena [[Charlestoni kirikutulistamine|Charlestoni kirikutulistamisele]] rassistlikuks sümboliks peetava [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i lipu tootmise.<ref name="vCMjf" /> * [[Pakistan]]i [[Sindhi provints]]i lõunaosa tabanud [[kuumalaine]] tõttu kutsus peaminister [[Nawaz Sharif]] üles kehtestama provintsis erakorralisi meetmeid. Selleks päevaks lähenes hukkunute arv provintsis 700 inimesele, 26. juuni seisuga ületas see juba 800 inimese piiri.<ref name="iDClB" /> Teistel hinnangutel oli hukkunud üle 1000 inimese.<ref name="1kSSB" /> * [[Poola]]s lahkus ametist seimi esimees [[Radosław Sikorski]].<ref name="6aIcl" /> * [[Ungari]] valitsus peatas riigis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ühise poliitilise varjupaiga poliitika nende sätete kehtivuse, mis kohustab Ungarit tagasi võtma need varjupaigataotlejad, kes on teistesse riikidesse jõudnud läbi Ungari. Otsust põhjendati Ungari immigratsioonisüsteemi ülekoormusega, kuna ainuüksi 2015. aasta esimesel poolel on riiki sisenenud 60 000 illegaalset immigranti.<ref name="SwlTz" /> Päeva hiljem taganes Ungari Euroopa Liidu survel sellest otsusest. * [[WikiLeaks]] avaldas pressiteate, milles kinnitas, et nende käsutuses olevate dokumentide andmetel kuulas Ameerika Ühendriikide julgeolekuametkond [[NSA]] aastatel 2006–2012 pealt [[Prantsusmaa]] presidente [[Jacques Chirac]]i, [[Nicolas Sarkozy]]d ja [[François Hollande]]'i.<ref name="3A3zr" /> * [[Eesti]]s [[Kärdla]]s toimus [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] korraldatud [[võidupüha]] paraad.<ref name="VV26" /> ==[[24. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Louisiana kuberner]] [[Bobby Jindal]], et kavatseb pürgida [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="Zu8B5" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Sven Mikser]].<ref name="VV26" /> * [[Burundi]] üks asepresidente [[Gervais Rufyikiri]] teatas, et on riigist lahkunud ja põgenenud Belgiasse, sest vastuseisu tõttu president [[Pierre Nkurunziza]] kolmandale ametiajale hakati teda võimude poolt ähvardama. Burundi valitsus eitas asepresidendi väiteid.<ref name="qlxzr" /> * [[Liibanon]]i parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi järjekordne [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] voor. Uus katse presidenti valida toimub [[Juuli 2015#15. juuli|15. juulil]].<ref name="rulers" /> ==[[25. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] jättis häältega 6:3 jõusse president [[Barack Obama]] tervishoiureformi need sätted, mis lubavad teha madala ja keskmise sissetulekuga inimestele tervisekindlustuse ostmiseks maksusoodustusi.<ref name="5Oiez" /> * Ameerika Ühendriikides [[Alaska]] osariigis umbes 30 km kaugusel [[Ketchikan]]i linnast kukkus alla ettevõttele [[Holland America Line]] kuuluvalt kruiisilaevalt õhku tõusnud ekskursioonilennuk, mille pardal oli kokku 9 inimest. Kõik lennukis viibinud inimesed hukkusid.<ref name="vqZjW" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimunud [[Euroopa Ülemkogu]], millel osales ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]], otsustas, et kohustuslikke kvoote 60 000 põgeniku jagamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ei kehtestata.<ref name="05qAY" /> * Belgias Brüsselis toimus [[euroala]] rahandusministrite erakorraline kohtumine, kus ei jõutud taas kokkuleppele [[Kreeka]] võlakriisi küsimuses. Kohtumisel osales ka Eesti rahandusminister [[Sven Sester]]. Tulemusteta lõppesid ka Kreeka ja rahvusvaheliste laenuandjate omavahelised kõnelused.<ref name="PPKwi" /> * [[Myanmar]]i parlamendis ei saavutanud vajalikku 75% parlamendiliikmete toetust põhiseaduse parandus, mis oleks kaotanud sõjaväe õiguse [[veto]]stada parlamendi seadusandlikke otsusi.<ref name="2kyJT" /> * [[Tšiili]] pealinnas [[Santiago]]s algasid üliõpilaste meeleavaldused, millega protesteeriti ülikoolireformi puuduliku elluviimise vastu.<ref name="UUma0" /> ==[[26. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] otsustas häältega 5:4, et [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]] annab samasoolistele paaridele erisooliste paaridega samasugused õigused abielluda. Sellega legaliseeris ülemkohus [[samasooliste abielu]] kogu riigis, ka nendes osariikides, mis seni samasooliste abielu ei tunnistanud.<ref name="mKQiI" /> * [[Burundi]] opositsioonierakonnad teatasid, et kavatsevad boikoteerida [[Juuni 2015#29. juuni|29. juunil]] toimuvaid [[2015. aasta Burundi presidendivalimised|presidendivalimisi]].<ref name="c4HZW" /> * [[Honduras]]e pealinnas [[Tegucigalpa]]s nõudis ligi 25 000 inimest tõrvikumarsil taas president [[Juan Orlando Hernández]]e tagasiastumist ja sõltumatu uurimise alustamist korruptsiooniskandaali suhtes, millesse on segatud mitmed kõrged riigiametnikud.<ref name="py5ns" /> * Islamistlik äärmusorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] võttis vastutuse kahe sel päeval toimunud terrorirünnaku eest:<ref name="GhXc5" /> ** [[Kuveit|Kuveidi]] pealinnas [[Al-Kuwayt]]is [[šiiidid|šiiitide]] mošees toimunud enesetaputerroristi rünnakus hukkus 27 inimest ja veel 227 inimest said vigastada.<ref name="0Lr5y" /> ** [[Port El Kantaoui terroriakt]]: [[Tuneesia]]s [[Sousse]]'i linna lähedal hotellis Imperial Marhaba avas relvastatud mees tule Euroopa turistide pihta. Politseil õnnestus ründaja maha lasta, kuid rünnakus hukkus 38 inimest, peamiselt britid, aga ka sakslasi, prantslasi ja belglasi. Üle 30 inimese sai veel haavata.<ref name="I6MB0" /> Reaktsioonina rünnakule teatasid Tuneesia võimud, et sulgevad nädala jooksul 80 mošeed, mis ei allu riigi kontrollile ja kus võidakse ette valmistada islamiäärmuslasi.<ref name="0dqvN" /> * [[Läti]]s [[Riia]]s algas Põhja- ja Baltimaade VIII laulupidu.<ref name="ZlhaK" /> * [[Prantsusmaa]] idaosas [[Saint-Quentin Fallavier]]' linnas asuvas gaasitehases tappis 35-aastane muslimist kuller oma tööandja, lõikas maha tema pea ja riputas selle koos araabia kirjas lippudega kohaliku gaasitehase aiale. Seejärel püüdis mees gaasitehast õhkida, kuid võeti kinni hetkel, mil ta üritas avada tuleohtlike kemikaalide säilitusnõusid.<ref name="pEAo6" /> * [[Somaalia]] lõunaosas ründas islamistlik äärmusorganisatsioon [[Ash-Shabāb]] [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] rahuvalvajate baasi, kus asusid peamiselt [[Burundi]]st pärit sõdurid. Rünnakus hukkus vähemalt 30 inimest.<ref name="kjKAF" /><ref name="NsEcH" /> * [[Sri Lanka]] president [[Maithripala Sirisena]] saatis laiali riigi parlamendi, kutsudes sellega esile [[2015. aasta Sri Lanka parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]].<ref name="Hm5XX" /> * [[Eesti]]s [[Rapla]]s algas [[Rapla kirikumuusika festival|XXIII Rapla kirikumuusika festival]].<ref name="m4CnH" /> ==[[27. juuni]]== * [[Argentina]] kohus andis loa nende viie firma varade konfiskeerimiseks, mis tegelevad nafta puurimisega [[Suurbritannia]]le kuuluvate ja territoriaalvaidluste objektiks olevate [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] vetes. Ükski neist firmadest ei tegutse Argentinas, mistõttu kohtuotsuse täitmine on sisuliselt võimatu.<ref name="LRUsk" /> * [[Armeenia]] president [[Serž Sargsjan]] peatas ajutiselt elektrihinna tõusu, mille vastu inimesed olid [[Jerevan]]is nädal aega meelt avaldanud. Presidendi otsus ei lõpetanud siiski meeleavaldusi.<ref name="vmhn2" /> * [[Austria]] välisministeerium teatas, et sulgeb 2018. aastaks oma saatkonnad [[Baltimaad]]es ja [[Malta]]l. Tegemist on kokkuhoiumeetmega, mis peaks andma kuni 39 miljonit eurot kokkuhoidu ning võimaldama avada uued saatkonnad [[Gruusia]]s, [[Moldova]]s ja [[Valgevene]]s.<ref name="k5z8N" /> * [[Kreeka]] peaminister [[Aléxis Tsípras]] teatas öösel, et korraldab rahvusvaheliste võlausaldajate pakutud leppe heakskiitmiseks [[Juuli 2015#5. juuli|5. juulil]] rahvahääletuse, sest selle tingimused on Kreeka riiki ja rahvast alandavad ning tema valitsusel puuduvad volitused nendega nõustumiseks. Leppega saaks Kreeka viie kuu jooksul täiendavalt 12 miljardit eurot rahalisi toetusi.<ref name="stGVD" /> Samal päeval lükkasid [[euroala]] rahandusministrid tagasi Kreeka ettepanekud senise päästeprogrammi pikendamiseks.<ref name="i8Fp0" /> * [[Hiina Vabariik|Taiwani]] pealinnas [[Taipei]]s Formosa veepargis süttis rahva sekka pihustatud värviline pulber. Õnnetuses sai vigastada 498 inimest, neist 190 raskelt. 182 inimest vajas intensiivravi.<ref name="XYts5" /><ref name="0pJLF" /> 15 inimest suri saadud vigastustesse.<ref name="MQEUR" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Kaliningradi oblast]]i kuberneri [[Nikolai Tsukanov]]i tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni uute valimiste toimumiseni kuberneri kohusetäitjaks.<ref name="rulers" /> ==[[28. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida|Florida osariigis]] plahvatas kohaliku aja järgi kell 10.21 startinud eraettevõtte [[SpaceX]] kanderakett [[Falcon 9]]. Plahvatus toimus umbes kaks minutit pärast starti ligi 45 kilomeetri kõrgusel maapinnast. [[Kanderakett]] pidi toimetama varustust [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisse kosmosejaama]].<ref name="F8Sol" /><ref name="imBo0" /> * [[Afganistan]]i lääneosas [[Herāti provints]] ründasid islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad sõjaväekonvoid. Puhkenud tulevahetuses hukkus 11 sõdurit ja 6 islamisti.<ref name="2Ib6B" /> * [[Burundi]] parlamendi esimees [[Pie Ntavyohanyuma]] teatas, et on põgenenud [[Belgia]]sse, sest vastuseisu tõttu president [[Pierre Nkurunziza]] kolmandale ametiajale hakati teda võimude poolt ähvardama.<ref name="Eokbs" /> * [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] nõukogu otsustas, et ei suurenda Kreeka pankade [[likviidsus]]e tagamiseks mõeldud rahalise abi limiiti. * [[Kreeka]] parlament kiitis öösel 179 häälega heaks peaminister [[Aléxis Tsípras]]e ettepaneku korraldada Kreeka päästeprogrammi pikendamise tingimuste osas rahvahääletus.<ref name="hBXYV" /> * [[Moldova]]s toimus kohalike valimiste teine voor. * [[Taani]]s astus ametisse peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]]i vähemusvalitsus, mis koosneb vaid tema erakonna [[Venstre, Taani Liberaalne Partei|Venstre]] liikmetest.<ref name="kw0xh" /> * [[Türgi]] politsei ajas veekahureid kasutades laiali riigi suurima linna [[İstanbul]]i kesklinnas toimunud [[geiparaad]]i. Paraad oli sanktsioneerimata, võimud keeldusid selleks luba andmast, viidates muslimite pühale paastukuule [[ramadaan]]ile.<ref name="0mq64" /> ==[[29. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] otsustas häältega 5:4, et [[Oklahoma]]s [[surmanuhtlus]]e täideviimisel rahusti [[midasolaam]]i kasutamine ei kujuta endast julma ja ebaharilikku karistusviisi. Kolm surmamõistetut olid rahusti kasutamise mürgisüstiga hukkamisel vaidlustanud, sest leidsid, et see ei võimalda saavutada piisavat teadvusetuse seisundit.<ref name="jiDxa" /> * [[Burundi]]s toimusid [[2015. aasta Burundi üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Opositsioonierakonnad boikoteerisid valimisi.<ref name="5ilEt" /> * [[Euroopa Komisjon]] otsustas rahuldada [[Baltimaad]]e ühise rahastamistaotluse [[Rail Baltica]] raudteetrassi rajamiseks summas 540 miljonit eurot.<ref name="Rh6EQ" /> * [[Kreeka]] valitsus teatas, et Kreeka pangad jäävad nädalaks suletuks. Samuti jäeti suletuks Ateena börs ja kehtestati üksikisikutele sularaha väljavõtmisel pangaautomaatidest piirang 60 eurot päevas.<ref name="tTqGN" /> * [[Mosambiik|Mosambiigis]] jõustus uus karistusseadustik. Uue seadustiku jõustumisega dekriminaliseeriti muuhulgas [[homoseksuaalsus|samasooliste seksuaalvahekord]].<ref name="u9zqN" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] pikendas aasta võrra rahuvalvemissiooni [[Sudaan]]is [[Darfur]]i piirkonnas.<ref name="Oo3y2" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[São Tomé ja Príncipe]] peaminister [[Patrice Trovoada]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Taavi Rõivas]]ega. * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Rapla]]s. ==[[30. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Kuuba]] jõudsid kokkuleppele diplomaatiliste suhete taastamises ja saatkondade taasavamises. Kahe riigi vahel ei ole olnud diplomaatilisi suhteid alates 1961. aastast.<ref name="klxrx" /> * Ameerika Ühendriikidele kuuluva [[Puerto Rico]] kuberner [[Alejandro García Padilla]] teatas, et ühendus ei suuda tasuda oma võlgu, mis ulatuvad 72 miljardi USA dollarini. Kuberner teatas soovist kehtestada võlakohustusele moratoorium ja taotleda föderaalvalitsuselt luba pankroti väljakuulutamiseks.<ref name="UxKPk" /> * [[Indoneesia]] loodeosas [[Medan]]i linnas kukkus 1964. aastal valmistatud sõjaväe transpordilennuk [[C-130 Hercules]] elamurajooni. Lennuk tabas hotelli ja selle ümbruses asunud hooneid, hukkus vähemalt 70 inimest.<ref name="Z2hzJ" /> * [[Jeemen]]i pealinnas [[Sanaa]]s plahvatas autopomm. Plahvatuses sai vigastada 28 leinajat, kes olid kogunenud mälestama varem samal kuul toimunud rünnakus hukkunud inimesi. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="nrzRy" /> * [[Kreeka]] jättis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelisele Valuutafondile]] tasumata 1,6 miljardi euro suuruse võlamakse, saades sellega esimeseks arenenud riigiks, mis on jätnud Rahvusvahelisele Valuutafondile võla tasumata.<ref name="9VgsI" /> * [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] ei jõudnud kokkuleppele edasiste gaasitarnete osas Ukrainale, mille tulemusel teatas Ukraina, et lõpetab [[Juuli 2015#1. juuli|1. juulist]] Venemaalt maagaasi ostmise.<ref name="i8gS9" /> * [[Eesti]] välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] oli ametlikul visiidil [[Rootsi]]s, kus ta kohtus oma Rootsi kolleegi [[Margot Wallström]]iga. * [[Tallinna ringkonnakohus]] langetas pankrotistunud transpordiettevõtte [[Autorollo]] tsiviilasjas otsuse, mille kohaselt on ettevõtte pankroti eest teiste seas varaliselt vastutav ka välisminister Keit Pentus-Rosimannus.<ref name="bslqe" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VV23">[https://web.archive.org/web/20160304211556/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W23 Eelinfo (23. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 08.06.2015)</ref> <ref name="rulers">[http://www.rulers.org/2015-06.html June 2015] Rulers.org (vaadatud 04.06.2015)</ref> <ref name="VV25">[https://web.archive.org/web/20150703234203/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W25 Eelinfo (25. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 22.06.2015)</ref> <ref name="VV26">[https://web.archive.org/web/20150701091448/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W26 Nädalainfo (26. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="41VWu">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/c91a54d8-719d-4652-b608-b63d35d32e6a Vabariiklasest senaator Lindsey Graham kavatseb kandideerida USA presidendiks] ERR Uudised, 01.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="wYeSM">[https://web.archive.org/web/20150602055358/http://www.reuters.com/article/2015/06/02/us-usa-gaymarriage-north-carolina-idUSKBN0OI05420150602 North Carolina Senate overrides governor's veto of marriage opt-out bill] Reuters, 01.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="WBLUZ">[https://web.archive.org/web/20150602061851/http://www.reuters.com/article/2015/06/02/us-usa-california-minimum-wage-idUSKBN0OI05620150602 California Senate passes bill to raise minimum wage to $11 per hour] Reuters, 01.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="bSg7q">[https://web.archive.org/web/20150601062539/http://www.reuters.com/article/2015/06/01/us-australia-gaymarriage-idUSKBN0OH1AG20150601 Australian opposition introduces bill to legalize same-sex marriage] Reuters, 01.06.2015 (vaadatud 01.06.2015)</ref> <ref name="a89uw">[https://archive.today/20150602051646/http://www.reuters.com/article/2015/06/01/us-bangladesh-ranaplaza-idUSKBN0OH23N20150601 Bangladesh files murder charges in 2013 garment factory tragedy] Reuters, 01.06.2015 (vaadatud 01.06.2015)</ref> <ref name="yUH50">[https://web.archive.org/web/20150602061700/http://www.reuters.com/article/2015/06/02/us-china-ship-idUSKBN0OH3LU20150602 Some still alive inside capsized ship on China's Yangtze River, five bodies recovered] Reuters, 02.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="kGunc">[https://web.archive.org/web/20150606061705/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-china-ship-deaths-idUSKBN0OM00L20150606 China ship disaster death toll jumps, company says sorry] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="JDxYL">[https://web.archive.org/web/20150607032216/http://www.reuters.com/article/2015/06/07/us-china-ship-deaths-idUSKBN0OM00L20150607 China cruise ship death toll exceeds 400, victims mourned] Reuters, 07.06.2015 (vaadatud 07.06.2015)</ref> <ref name="Qzq96">[https://web.archive.org/web/20150602203024/http://www.reuters.com/article/2015/06/02/us-mexico-reforms-idUSKBN0OI0AL20150602 Mexican teachers protest education reform after government weakens stance] Reuters, 02.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="5mfjJ">[https://web.archive.org/web/20150601155231/http://www.reuters.com/article/2015/06/01/us-hungary-warcrimes-idUSKBN0OH26120150601 Former top Hungarian communist faces new trial over role in 1956 reprisals] Reuters, 01.06.2015 (vaadatud 01.06.2015)</ref> <ref name="5a8Fi">[http://uudised.err.ee/v/eesti/93fefa39-2c79-47d7-a64f-736d72dea6af Viru vangla uueks direktoriks saab Anu Möldri] ERR Uudised, 01.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="7aVas">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/21ed06c7-94ce-4f79-bcb8-c2344f26b618 Ühendriikide president allkirjastas NSA salajast teabekogumist piirava seaduseelnõu] ERR Uudised, 02.06.2015 (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="UqmmA">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ac6f1419-7f49-4d3d-9ba7-c9d09bd81c57 Mosambiik dekriminaliseerib homosuhted] ERR Uudised, 02.06.2015 (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="RuOi0">[http://uudised.err.ee/v/eesti/5b5c58d7-cd7e-4203-8093-456578a4c940 Pihkvas algab kohtuistung Eston Kohveri üle] ERR Uudised, 02.06.2015 (vaadatud 02.06.2015)</ref> <ref name="8OX7m">[http://www.rferl.org/content/russia-extends-pretrial-detention-of-accused-estonian-spy/27049806.html Russia Extends Detention Of Alleged Estonian Spy] [[Vabadusraadio]], 02.06.2015 (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="Jl9dz">[http://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11378-2015-06-02-16-27-17/layout-visit.html President Ilves Tbilisis: idapartnerluspoliitika ei ole otsepilet Euroopa Liitu, kuid seda lõppjaamana ei välista] Vabariigi Presidendi Kantselei (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="fC6z4">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/6377df14-db8e-4c02-bca0-ac107de0400d Vastus Moskva mustale nimekirjale: Vene saadik ei tohi enam europarlamenti tulla] ERR Uudised, 03.06.2015 (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="lZJht">[http://maailm.postimees.ee/3211687/lati-parlament-kogunes-presidenti-valima Läti parlament kogunes presidenti valima] Postimees, 03.06.2015 (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="7EKiL">[http://vm.ee/et/uudised/eestisse-tuleb-visiidile-soome-uus-valisminister-timo-soini Eestisse tuleb visiidile Soome uus välisminister Timo Soini] Välisministeerium, 02.06.2015 (vaadatud 03.06.2015)</ref> <ref name="B1jhD">[http://www.politico.com/story/2015/06/rick-perry-2016-presidential-launch-comeback-118638.html Rick Perry aims for improbable comeback] Politico, 04.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="piPZd">[https://web.archive.org/web/20150905235558/http://www.reuters.com/article/2015/06/04/us-colombia-rebels-idUSKBN0OK2GM20150604 Colombia, FARC rebels agree to form truth commission] Reuters, 04.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="4d3cJ">[https://web.archive.org/web/20150604160048/http://www.reuters.com/article/2015/06/04/us-ghana-blast-idUSKBN0OK0KA20150604 Explosion at gas station in Ghana's capital kills at least 78 / Blast at Ghana petrol station kills about 90 people / Ghana petrol station blast, flooding leave estimated 150 dead] Reuters, 04.06.2015 (vaadatud 04.06.2015)</ref> <ref name="hfS5z">[http://www.bbc.com/news/world-africa-33003673 Ghana petrol station inferno kills about 175 in Accra / Ghana petrol station inferno kills about 150 in Accra], BBC, 05.06.2015 (vaadatud 05.06.2015)</ref> <ref name="AMhgi">[https://web.archive.org/web/20150606093943/http://www.reuters.com/article/2015/06/04/us-nigeria-blast-idUSKBN0OK2L420150604 Bomb at market in northeastern Nigeria kills around 30: eyewitnesses] Reuters, 04.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="Iq0fh">[https://web.archive.org/web/20150606093756/http://www.reuters.com/article/2015/06/05/us-japan-philippines-military-idUSKBN0OL06W20150605 Aquino: will begin talks to allow Japan to use Philippines' military bases] Reuters, 04.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="7Wosp">[https://archive.today/20150606085507/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-honduras-corruption-idUSKBN0OM03B20150606 Thousands march against Honduran president over corruption scandal] Reuters, 05.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="gXwPP">[https://web.archive.org/web/20150606143531/http://www.reuters.com/article/2015/06/05/us-pope-finances-auditor-idUSKBN0OL1B920150605 Pope appoints first auditor-general in latest transparency move] Reuters, 05.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="j77wV">[https://web.archive.org/web/20150605160239/http://www.reuters.com/article/2015/06/05/us-romania-primeminister-corruption-idUSKBN0OL11420150605 Romanian PM under criminal investigation, rebuffs resignation calls] Reuters, 05.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="uFUZ6">[https://web.archive.org/web/20150606061855/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-turkey-election-blast-idUSKBN0OM06Z20150606 Gas cylinder bomb caused blast at Turkish election rally: sources] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="NADvF">[https://archive.today/20150606085454/http://www.reuters.com/article/2015/06/05/us-europe-migrants-greece-idUSKBN0OL0XV20150605 Migrant numbers increase sixfold in cash-strapped Greece: U.N.] Reuters, 05.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="0h9D7">[http://uudised.err.ee/v/eesti/121e5404-d033-44d8-86e1-126109aca614 Neli kuratooriumi liiget kahtlustab häältevõltsimist TTÜ rektori valimisel] ERR Uudised, 05.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="O5LNL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec49fe07-7f68-48a8-bf1a-27ba9a57efae TTÜ saadab rektorivalimise hääletussedelid kohtuekspertiisi] ERR Uudised, 05.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="xRe7x">[https://web.archive.org/web/20150607052750/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-usa-biden-funeral-idUSKBN0OM0P120150606 Obamas, Clintons join Vice President Biden at son Beau's funeral] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 07.06.2015)</ref> <ref name="H190n">[https://archive.today/20150607071915/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-bulgaria-blast-idUSKBN0OM0EU20150606 Blast kills one, injures four at Bulgarian military plant] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="UgbBU">[https://web.archive.org/web/20150606082747/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-bosnia-pope-idUSKBN0OM08K20150606 Pope to urge reconciliation in Bosnia 20 years after war] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="6fKA4">[https://archive.today/20150607071916/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-ukraine-lgbt-idUSKBN0OM0DL20150606 Gay pride rally attacked in Kiev] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 07.06.2015)</ref> <ref name="6p5Xi">[http://vm.ee/et/uudised/valisminister-soidab-visiidile-ameerika-uhendriikidesse-0 Välisminister sõidab visiidile Ameerika Ühendriikidesse] Välisministeerium, 06.06.2015 (vaadatud 09.06.2015)</ref> <ref name="7A23A">[http://www.postimees.ee/3216569/irli-esimeheks-valiti-margus-tsahkna IRLi esimeheks valiti Margus Tsahkna] Postimees, 06.06.2015 (vaadatud 06.06.2015)</ref> <ref name="KGcl1">[https://archive.today/20150608070653/http://www.reuters.com/article/2015/06/07/us-luxembourg-foreigners-idUSKBN0ON0PH20150607 Luxembourg votes not to give foreigners national voting rights] Reuters, 07.06.2015 (vaadatud 08.06.2015)</ref> <ref name="NdRYo">[https://web.archive.org/web/20150607061701/http://www.reuters.com/article/2015/06/06/us-mexico-election-security-idUSKBN0OM0VG20150606 Mexico strengthens security in restive south ahead of Sunday vote] Reuters, 06.06.2015 (vaadatud 07.06.2015)</ref> <ref name="t8iMN">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/daa22fb3-1554-4853-8d83-33a6c1cd97c3 Peruus hukkus kolm Eesti mägironijat, neljas leiti elusana] ERR Uudised, 08.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="Vh2aD">[http://uudised.err.ee/v/eesti/88d9e84a-c294-433c-83ff-f6820144bbe4 Alar Sikk: Peruus hukkus Eesti parim alpinist] ERR Uudised, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="sA9v3">[https://web.archive.org/web/20150607061548/http://www.reuters.com/article/2015/06/07/us-g7-summit-idUSKBN0OM0I320150607 Greece and Ukraine crises drown out G7 summit agenda] Reuters, 07.06.2015 (vaadatud 07.06.2015)</ref> <ref name="sWrnw">[https://web.archive.org/web/20150608034329/http://www.reuters.com/article/2015/06/08/us-g7-summit-idUSKBN0OM0I320150608 G7 leaders urge tough line on Russia at Alpine summit] Reuters, 07.06.2015 (vaadatud 08.06.2015)</ref> <ref name="R2E42">[https://web.archive.org/web/20150610132501/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-czech-minister-attack-idUSKBN0OP0N420150609 Suspected petrol bombs thrown at Czech defence minister's house] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="i8Bbt">[https://web.archive.org/web/20150608174935/http://www.reuters.com/article/2015/06/08/us-quake-japan-idUSKBN0OO0E520150608 Quake of 5.9 magnitude strikes off Japan: USGS] Reuters, 08.06.2015 (vaadatud 08.06.2015)</ref> <ref name="hS6WE">[https://web.archive.org/web/20150610132457/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-egypt-court-idUSKBN0OP0SD20150609 Egypt court sentences 11 to death over soccer violence] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="Fh5Nn">[https://web.archive.org/web/20150610132452/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-europe-migrants-netherlands-idUSKBN0OP0QT20150609 Dutch government supports EU Commission proposal on migrants] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="KpJqO">[https://web.archive.org/web/20150610132514/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-romania-pm-idUSKBN0OP0QD20150609 Romanian parliament blocks investigation into PM Ponta] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="nS83P">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/5bfb03c2-c0d2-48aa-9d92-d0f5083a541c Rumeenia parlament ei toetanud peaministrilt puutumatuse äravõtmist] ERR Uudised, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="9Xw5i">[https://web.archive.org/web/20150609221809/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-turkey-politics-davutoglu-resignation-idUSKBN0OP1UG20150609 Turkish PM resigns in procedural step, stays in post until new government formed] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="QtsnX">[https://web.archive.org/web/20150610002012/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-ukraine-crisis-fire-idUSKBN0OP0HB20150609 Fuel depot blaze in Ukraine kills five] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="GHgWz">[https://web.archive.org/web/20150610130750/http://www.reuters.com/article/2015/06/09/us-belarus-election-idUSKBN0OP16V20150609 Belarus sets Oct. 11 election day, Lukashenko poised to run again] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="tia07">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11401-2015-06-10-16-17-38/layout-visit.html President Ilves: ilma Saksamaata ei jõua Euroopa Liit ühtse digituruni] Vabariigi Presidendi Kantselei, 10.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="1M1MC">[http://uudised.err.ee/v/eesti/ef3d6364-89ba-41c1-8856-d8cf1ca2d26b Rõivas ja Sipilä: kahe riigi majanduskoostöö on unikaalne, ent arenguruumi jagub] ERR Uudised, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="aYC3Z">[http://uudised.err.ee/v/eesti/32d548b2-e7e4-4b2f-9b56-ef8ca03d712d Valitsus kujundas seisukoha: Eesti pole nõus kvoodi alusel põgenikke vastu võtma] ERR Uudised, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="T2MUY">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4181e50d-1c92-4719-a364-9e77d22be5c8 Silmeti põlengu kustutamisel sai viga kuus päästjat] ERR Uudised, 10.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="FEfjX">[http://uudised.err.ee/v/eesti/45014d49-d9cf-4011-bf67-1d46c232360c Riigikogu nimetas riigikohtunikuks Paavo Randma] ERR Uudised, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="fC999">[https://web.archive.org/web/20150611235532/http://www.reuters.com/article/2015/06/10/us-mideast-crisis-iraq-usa-idUSKBN0OP1YD20150610 Obama orders more troops to Iraq to guide fightback against Islamic State] Reuters, 10.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="cnSwC">[https://web.archive.org/web/20150614015436/http://www.reuters.com/article/2015/06/11/us-poland-government-kopacz-idUSKBN0OR2AJ20150611 Polish government purge may be too late to avert election defeat] Reuters, 11.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="5biqf">[https://web.archive.org/web/20150610132517/http://www.reuters.com/article/2015/06/10/us-italy-russia-idUSKBN0OP2EA20150610 Putin visits Italy with one eye on EU sanctions] Reuters, 09.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="9S94j">[https://web.archive.org/web/20150612064540/http://www.reuters.com/article/2015/06/10/us-pope-putin-idUSKBN0OQ2EX20150610 Pope urges Putin to make 'sincere, great effort' for Ukraine peace] Reuters, 10.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="GrvFN">[http://uudised.err.ee/v/eesti/f31a99b6-8bd3-4d0f-80ec-0847ef71fd8f Eesti Keele Instituudi pikaaegsest juhist Urmas Sutropist saab kirjandusmuuseumi direktor] ERR Uudised, 10.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="2OL6N">[https://web.archive.org/web/20150614013548/http://www.reuters.com/article/2015/06/11/us-colombia-rebels-idUSKBN0OR20220150611 Colombia's FARC rebels step up infrastructure attacks, kill three police] Reuters, 11.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="BEGkK">[https://web.archive.org/web/20150612074149/http://www.reuters.com/article/2015/06/11/us-eurozone-greece-tv-idUSKBN0OR0OT20150611 Tears as Greek state TV returns to air after austerity shutdown] Reuters, 11.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="SSRcQ">[https://web.archive.org/web/20150612044626/http://www.reuters.com/article/2015/06/11/us-nigeria-violence-idUSKBN0OR13420150611 Nigeria, neighbors forge anti-Boko Haram force] Reuters, 11.06.2015 (vaadatud 11.06.2015)</ref> <ref name="bkoGA">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/95ecdb3e-0ce1-458b-9e3d-1a353baf7e8d IMF lahkus Kreeka kõnelustelt] ERR Uudised, 11.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="5SpbY">[http://uudised.err.ee/v/majandus/b11f6767-b2f7-44d8-b2d2-86bd12921322 SEB juhiks saab augustist Allan Parik] ERR Uudised, 11.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="YiJ00">[https://web.archive.org/web/20150619161913/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFKBN0OS1G220150612 Suspected Boko Haram gunmen kill 37 near northeast Nigeria's Maiduguri] Reuters Africa, 12.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="dTscl">[http://www.theguardian.com/world/2015/jun/12/dominique-strauss-kahn-acquitted-in-pimping-trial Dominique Strauss-Kahn acquitted in pimping trial] The Guardian, 12.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="cVWJ1">[http://uatoday.tv/news/ukraine-s-security-service-finds-batch-of-heroin-worth-uah-1-5-bln-in-odesa-region-438027.html Ukraine's Security Service finds batch of heroin worth UAH 1.5 bln in Odesa region] Ukraine Today,12.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="pFYup">[http://uudised.err.ee/v/eesti/341d7097-f865-44e4-9881-3b4c0b13d9e2 Võimalik USA presidendikandidaat Jeb Bush külastab täna Eestit] ERR Uudised, 12.06.2015 (vaadatud 12.06.2015)</ref> <ref name="DJZHs">[http://www.bbc.com/news/world-europe-33120840 Sweden royal wedding: Prince Carl Philip marries ex-reality star] BBC News, 13.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="oZvdz">[http://www.bbc.com/news/uk-33109755 Birthday Honours 2015: Van Morrison and Kevin Spacey head list] BBC News, 13.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="uEjxH">[https://web.archive.org/web/20150615194749/http://www.reuters.com/article/2015/06/15/us-moldova-election-idUSKBN0OV13120150615 Pro-Europe, pro-Russia camps split vote in Moldova's local elections] Reuters, 15.06.2015 (vaadatud 15.06.2015)</ref> <ref name="He2iq">{{Cite web|url=http://civil.ge/eng/article.php?id=28356 |title= Tbilisi Flood Death Toll Rises to 19 |publisher=Civil Georgia |date=16. juuni 2015 |accessdate=17. juunil 2015}}</ref> <ref name="bsahb">[https://web.archive.org/web/20150615061611/http://www.reuters.com/article/2015/06/15/us-hongkong-politics-idUSKBN0OV0BL20150615 Hong Kong arrests nine suspected of bomb-making plot ahead of poll reform vote] Reuters, 15.06.2015 (vaadatud 15.06.2015)</ref> <ref name="cuS6v">[https://archive.today/20150615124008/http://www.reuters.com/article/2015/06/15/us-serbia-corruption-idUSKBN0OV16M20150615 Serbia arrests 38 police and customs officers in anti-graft sweep] Reuters, 15.06.2015 (vaadatud 15.06.2015)</ref> <ref name="yjlxe">[https://web.archive.org/web/20150616023614/http://www.reuters.com/article/2015/06/15/us-turkey-politics-idUSKBN0OV15W20150615 Turkish opposition parties should form government after election: CHP leader] Reuters, 15.06.2015 (vaadatud 15.06.2015)</ref> <ref name="j2qC0">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/index.html Otsused] Vabariigi Presidendi Kantselei, 15.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="tLWQ9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/2cc8aef7-9b42-401c-8e3d-3cd48b070ced Keskerakond esitas Rõivase umbusaldusavalduse, hääletus toimub täna] ERR Uudised, 15.06.2015 (vaadatud 15.06.2015)</ref> <ref name="vbbUJ">[http://uudised.err.ee/v/majandus/73a91ef5-a422-4dc9-a854-f83dfe3ce6ec Postimees lõpetab ajakirja Hello! väljaandmise] ERR Uudised, 15.06.2015 (vaadatud 15.06.2015)</ref> <ref name="UQLGP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/816353be-9255-445a-9564-0cc93226c094 Skandaali sattunud siseministeeriumi kantsler lahkus töölt] ERR Uudised, 20.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="kp1Iz">[https://web.archive.org/web/20150616234004/http://www.reuters.com/article/2015/06/16/us-egypt-mursi-idUSKBN0OW0XC20150616 Egypt court hands Mursi death sentence in blow to Muslim Brotherhood] Reuters, 16.06.2015 (vaadatud 17.06.2015)</ref> <ref name="PAqIr">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11426-2015-06-17-09-35-11/layout-visit.html President Ilves: lähitulevikus pole võimalik Euroopa Liidu ja Venemaa normaalseid suhteid taastada] Vabariigi Presidendi Kantselei, 17.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="DsBz7">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/79d34cb5-8302-4382-a81e-99f5344ca82c USA-s tappis valge mees afroameeriklaste kirikus üheksa inimest, kahtlustatav vahistati] ERR Uudised, 18.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="08dZu">[https://web.archive.org/web/20150617124516/http://www.reuters.com/article/2015/06/17/us-hongkong-politics-idUSKBN0OW2PJ20150617 Passions high as Hong Kong lawmakers debate election reform plan] Reuters, 17.06.2015 (vaadatud 17.06.2015)</ref> <ref name="1o75P">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fedc2c43-f229-4718-915d-4906edb8d56c Aivo Adamsonist saab Starmani grupi juht Baltimaades] ERR Uudised, 10.06.2015 (vaadatud 10.06.2015)</ref> <ref name="ysfur">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e1161b5d-d28c-4d70-8d30-2eab7b8f6502 Valitsus kiitis heaks Arto Aasa ettepanekud valitsemise mahu vähendamiseks] ERR Uudised, 17.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="eaK24">[http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c45279-d2bf-4532-ae55-a0596d65a4ae Eestit külastas Briti kaitseminister Michael Fallon] ERR Uudised, 17.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="ogmKo">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d2eb0cae-3b92-4f08-afdb-f79d2d60b5f0 Korruptsioonikahtluse all olevad Jõhvi eksametnik ja volikogulane vahistati] ERR Uudised, 18.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="cw6lD">[http://uudised.err.ee/v/majandus/85532ad4-292f-4a6c-b06b-404b9993f2c8 Pangaliitu asub juhtima Robert Kitt] ERR Uudised, 17.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="XcngG">[http://uudised.err.ee/v/majandus/c9f7746d-d9cd-4cf2-992d-2fad445b6826 Pangaliit sai uue liikme] ERR Uudised, 17.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="H3QLW">[http://uudised.err.ee/v/majandus/1140daa5-ae3f-4a69-b89e-97cf3f56a03a Kreeka laenukõnelused lõppesid tulemusteta] ERR Uudised, 18.06.2015 (vaadatud 19.06.2015)</ref> <ref name="3M9b2">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/5951e45b-896a-4f80-abf7-87bdaff5c029 Taani valimistel pidi vasakpoolne koalitsioon tunnistama parempoolse opositsiooni võitu] ERR Uudised, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="f1YSD">[https://web.archive.org/web/20150924220621/http://www.reuters.com/article/2015/06/19/us-afghanistan-parliament-idUSKBN0OZ20220150619 Afghan leader extends parliament's term, promises election date] Reuters, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="RiuDg">[https://web.archive.org/web/20151122014620/http://www.reuters.com/article/2015/06/20/us-usa-hawaii-tobacco-idUSKBN0P006V20150620 Hawaii becomes first U.S. state to raise smoking age to 21] Reuters, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="uKOVe">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0d3a2642-ca5c-4282-a326-17321d1a9535 Lõppes rahvusvaheline õppus Saber Strike] ERR Uudised, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="JedQo">[https://web.archive.org/web/20151011090251/http://www.reuters.com/article/2015/06/19/us-yemen-security-idUSKBN0OZ1IJ20150619 Yemen talks end without ceasefire, air strikes hit Republican Guards] Reuters, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="XRDpB">[http://uudised.err.ee/v/eesti/58ed0936-82be-45a4-9ffd-8f7ff62c0edc Sisekaitseakadeemia lõpuaktusel andis ametivande uus rektor Katri Raik] ERR Uudised, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="l5Civ">[http://uudised.err.ee/v/eesti/15242a1c-7643-4c5d-aa45-58ad73f9b5b8 Edgar Savisaare taastusravi jätkub kodus] ERR Uudised, 19.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="yvKiz">[https://web.archive.org/web/20150924220647/http://www.reuters.com/article/2015/06/21/us-usa-michigan-shooting-idUSKBN0P102D20150621 Ten shot, one killed, at Detroit block party] Reuters, 20.06.2015 (vaadatud 21.06.2015)</ref> <ref name="vdn3k">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ef1baac5-1ee7-443b-b08a-70851759a38e Austrias sõitis auto rahva sekka, hukkus kolm inimest] ERR Uudised, 20.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="XQuOc">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/648b9c0c-9069-4f96-8c60-69f13cf5b6fd Hondurase pealinnas protestivad tuhanded valitsuse korruptsiooni vastu] ERR Uudised, 20.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="9aCAZ">[https://web.archive.org/web/20150924220643/http://www.reuters.com/article/2015/06/21/us-mali-rebels-deal-idUSKBN0P00PI20150621 Malian rebel alliance signs peace deal with government] Reuters, 20.06.2015 (vaadatud 21.06.2015)</ref> <ref name="oi5bw">[https://web.archive.org/web/20150924220629/http://www.reuters.com/article/2015/06/20/us-britain-economy-protest-idUSKBN0P00ID20150620 Protesters throng London to oppose new UK government's austerity plan] Reuters, 20.06.2015 (vaadatud 20.06.2015)</ref> <ref name="JycuD">[https://web.archive.org/web/20150924220640/http://www.reuters.com/article/2015/06/21/us-israel-palestinians-violence-idUSKBN0P109A20150621 Palestinian shot after stabbing Israeli policeman in Jerusalem] Reuters, 21.06.2015 (vaadatud 21.06.2015)</ref> <ref name="GqjMW">[https://web.archive.org/web/20151011104808/http://www.reuters.com/article/2015/06/21/us-eurozone-greece-protests-idUSKBN0P10VY20150621 Several thousand rally in Athens against austerity] Reuters, 21.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="EZzMF">[https://web.archive.org/web/20151124160353/http://www.reuters.com/article/2015/06/21/us-pope-turin-arms-idUSKBN0P10U220150621 Pope says weapons manufacturers can't call themselves Christian] Reuters, 21.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="41eEU">[https://web.archive.org/web/20150924220637/http://www.reuters.com/article/2015/06/21/us-britain-defence-nato-idUSKBN0P10F120150621 Britain extends commitment to NATO reassurance in Eastern Europe] Reuters, 21.06.2015 (vaadatud 21.06.2015)</ref> <ref name="iqVxq">[https://web.archive.org/web/20151204071002/http://www.reuters.com/article/2015/06/23/us-afghanistan-blast-idUSKBN0P20FM20150623 Taliban attack Afghanistan's parliament, seize second district in north] Reuters, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="KngcP">[https://web.archive.org/web/20150924220709/http://www.reuters.com/article/2015/06/23/us-armenia-protest-idUSKBN0P22AF20150623 Armenians resume energy price protests, defying police] Reuters, 23.06.2015 (vaadatud 24.06.2015)</ref> <ref name="gO870">[http://uudised.err.ee/v/majandus/22f318b4-af91-490e-97f3-73ffa4f0d6ed Euroala rahandusministrite kohtumisel Kreeka abistamise osas kokkulepet ei saavutatud] ERR Uudised, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="OvyIw">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/aaac4555-3bfb-4c2e-b6f3-a0298a6a6df6 Tusk: Kreeka peab valima, kas nõustuda ettepanekuga või liikuda pankroti suunas] ERR Uudised, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="zXQLY">[https://web.archive.org/web/20150924220653/http://www.reuters.com/article/2015/06/22/us-philippines-politics-idUSKBN0P215W20150622 Philippine vice president quits cabinet amid graft probes] Reuters, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="sRsbn">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/dd326951-40ec-4ede-b713-b08589945cd2 EL välisministrid pikendasid Vene-vastaseid majandussanktsioone] ERR Uudised, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="9DeyU">[https://web.archive.org/web/20150924220655/http://www.reuters.com/article/2015/06/22/us-romania-pm-idUSKBN0P21UN20150622 Interim PM named to replace hospitalized Ponta] Reuters, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="KMo9v">[https://web.archive.org/web/20150924220656/http://www.reuters.com/article/2015/06/22/us-rwanda-britain-arrest-idUSKBN0P22D120150622 British police arrest Rwandan spy chief] Reuters, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="AKzj9">[https://web.archive.org/web/20150924220659/http://www.reuters.com/article/2015/06/22/us-venezuela-election-idUSKBN0P21ZH20150622 Venezuela to hold parliamentary election on December 6] Reuters, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="OCDSD">[http://uudised.err.ee/v/eesti/71b01d44-5747-476b-a150-0a2f9de0bd1e Viljandi kultuuriakadeemia juhiks valiti TÜ dotsent Garri Raagmaa] ERR Uudised, 22.06.2015 (vaadatud 23.06.2015)</ref> <ref name="vCMjf">[https://web.archive.org/web/20151128192425/http://www.reuters.com/article/2015/06/24/us-usa-shooting-south-carolina-flag-idUSKBN0P327E20150624 Major U.S. flag makers to stop making Confederate flags] Reuters, 23.06.2015 (vaadatud 24.06.2015)</ref> <ref name="iDClB">[http://www.bbc.com/news/world-asia-33236067 Pakistan heatwave: Death toll crosses 800 people in Sindh] BBC News, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="1kSSB">[http://www.bbc.com/news/world-asia-33274171 Pakistan heatwave: Death toll over 1,000 in Sindh] BBC News, 25.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="6aIcl">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/f95f12d5-6026-45c7-8cfc-3e13474b4468 Sikorski astus tagasi Poola seimi esimehe kohalt] ERR Uudised, 23.06.2015 (vaadatud 24.06.2015)</ref> <ref name="SwlTz">[https://web.archive.org/web/20150924220713/http://www.reuters.com/article/2015/06/23/us-europe-migrants-austria-hungary-idUSKBN0P31YV20150623 Defying EU, Hungary suspends rules on asylum seekers] Reuters, 23.06.2015 (vaadatud 24.06.2015)</ref> <ref name="3A3zr">[https://web.archive.org/web/20150924220714/http://www.reuters.com/article/2015/06/23/us-france-wikileaks-idUSKBN0P32EM20150623 NSA spied on French presidents: WikiLeaks] Reuters, 23.06.2015 (vaadatud 24.06.2015)</ref> <ref name="Zu8B5">[http://www.washingtonpost.com/blogs/post-politics/wp/2015/06/24/bobby-jindal-to-announce-presidential-plans-wednesday/ Bobby Jindal announces entry into 2016 presidential race] The Washington Post, 24.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="qlxzr">[https://web.archive.org/web/20150924220730/http://www.reuters.com/article/2015/06/25/us-burundi-politics-idUSKBN0P50PI20150625 Burundi vice president flees after opposing president's third term] Reuters, 25.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="5Oiez">[https://web.archive.org/web/20150924220755/http://www.reuters.com/article/2015/06/26/us-usa-court-healthcare-idUSKBN0P51V220150626 U.S. top court backs Obamacare, president says it's here to stay] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="vqZjW">[https://web.archive.org/web/20150924220752/http://www.reuters.com/article/2015/06/26/us-usa-alaska-crash-idUSKBN0P605520150626 All nine on board die in Alaska crash of excursion plane] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="05qAY">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1babc376-de35-41ea-b4dc-84af5a4812f6 Valitsusjuhid jõudsid kokkuleppele: kohustuslikke põgenikekvoote ei tule] ERR Uudised, 26.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="PPKwi">[http://uudised.err.ee/v/majandus/9f1781c6-9637-483d-b181-8572cfc51e7f Neljapäevane euroala rahandusministrite kohtumine lõppes taas tulemusteta] ERR Uudised, 25.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="2kyJT">[https://web.archive.org/web/20151114034549/http://www.reuters.com/article/2015/06/25/us-myanmar-politics-idUSKBN0P50Q820150625 Myanmar military retains veto after constitution change vote fails] Reuters, 25.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="UUma0">[https://web.archive.org/web/20150930204403/http://www.reuters.com/article/2015/06/26/us-chile-education-march-idUSKBN0P52OZ20150626 Chile's emboldened students back on streets to defy government] Reuters, 25.06.2015 (vaadatud 26.06.2015)</ref> <ref name="mKQiI">[https://web.archive.org/web/20150924220804/http://www.reuters.com/article/2015/06/27/us-usa-court-gaymarriage-idUSKBN0P61SW20150627 Landmark U.S. Supreme Court ruling legalizes gay marriage nationwide] Reuters, 27.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="c4HZW">[https://web.archive.org/web/20150924220739/http://www.reuters.com/article/2015/06/26/us-burundi-politics-idUSKBN0P60X520150626 Burundi crisis escalates as opposition boycotts elections] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="py5ns">[https://web.archive.org/web/20150924220800/http://www.reuters.com/article/2015/06/27/us-honduras-protest-idUSKBN0P703V20150627 Thousands march in Honduras to demand resignation of president] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="GhXc5">[http://www.ibtimes.co.uk/isis-islamic-state-claims-responsibility-tunisia-kuwait-bloodshed-warns-more-attacks-1508190 Isis: Islamic State claims responsibility for Tunisia and Kuwait bloodshed and warns of more attacks] International Business Times, 27.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="0Lr5y">[https://web.archive.org/web/20150924220744/http://www.reuters.com/article/2015/06/26/us-kuwait-blast-idUSKBN0P618L20150626 Islamic State suicide bomber kills 27, wounds 227 in Kuwait mosque] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="I6MB0">[https://web.archive.org/web/20150924220801/http://www.reuters.com/article/2015/06/27/us-tunisia-security-idUSKBN0P61F020150627 Gunman kills 39 at Tunisian beachside hotel, Islamic State claims attack] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="0dqvN">[https://web.archive.org/web/20151119091302/http://www.reuters.com/article/2015/06/27/us-tunisia-security-measures-idUSKBN0P701820150627 Tunisia government says to close 80 mosques for inciting violence, after hotel attack] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="ZlhaK">[http://kultuur.err.ee/v/varia/36a2e6d0-acad-4fed-853f-1cc53c61d25d Riias algas Põhja- ja Baltimaade VIII laulupidu] ERR Kultuur, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="pEAo6">[https://web.archive.org/web/20150626100037/http://www.reuters.com/article/2015/06/26/us-france-blast-idUSKBN0P60XR20150626 Delivery man beheads boss in suspected Islamist attack on French gas site] Reuters, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="kjKAF">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/66e7ffcb-e872-4ea2-8570-057f312e04ee Somaalias tapsid islamistid vähemalt 30 inimest] ERR Uudised, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="NsEcH">[http://www.bbc.com/news/world-africa-33282778 Somalia attack: Al-Shabab 'kills 30' at AU military base] BBC News, 26.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="Hm5XX">[http://www.bbc.com/news/world-asia-33292592 Sri Lanka's president dissolves parliament] BBC News, 26.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="m4CnH">[http://kultuur.err.ee/v/muusika/82f6aeb5-0884-402e-9f6c-f459c207decb Algab XXIII Rapla kirikumuusika festival] ERR Kultuur, 25.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="LRUsk">[http://www.bbc.com/news/world-latin-america-33301540 Argentina judge orders asset seizure of Falklands oil firms] BBC News, 27.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="vmhn2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-33301689 Armenia protests: Electricity price hike suspended] BBC News, 27.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="k5z8N">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d6174ae5-0cc6-4096-a357-ca04643a9e21 Austria sulgeb oma Balti riikides asuvad saatkonnad aastaks 2018] ERR Uudised, 27.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="stGVD">[http://uudised.err.ee/v/majandus/e212e44c-55bd-4201-afcf-bfa2608415b8 Kreeka valitsus paneb uue abipaketi sõlmimise rahvahääletusele] ERR Uudised, 27.06.2015 (vaadatud 27.06.2015)</ref> <ref name="i8Fp0">[http://uudised.err.ee/v/majandus/759e63f7-1bfb-4a51-a139-7fc08191136e EL-i rahandusministrid lükkasid Kreeka ettepanekud tagasi] ERR Uudised, 27.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="XYts5">[http://www.bbc.com/news/world-asia-33300970 Taiwan Formosa Water Park explosion injures hundreds] BBC News, 28.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="0pJLF">[https://web.archive.org/web/20151117073656/http://www.reuters.com/article/2015/06/28/us-taiwan-fire-idUSKBN0P70TC20150628 Taiwan probes water park fire as tally of injured put at 498] Reuters, 28.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="MQEUR">[https://web.archive.org/web/20150924220833/http://www.reuters.com/article/2015/06/29/us-taiwan-fire-idUSKCN0P90T620150629 Woman dies after Taiwan water park blaze, over 200 casualties serious] Reuters, 29.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="F8Sol">[http://www.nasaspaceflight.com/2015/06/falcon-9-crs-7-dragon-commute-orbit/ SpaceX’s Falcon 9 fails during launch following second stage issue] NASASpaceflight.com, 28.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="imBo0">[http://phys.org/news/2015-06-spacex-rocket-whodunit-complex-mystery.html Now comes the SpaceX rocket whodunit: A complex mystery] PHYS.org, 30.06.2015 (vaadatud 30.06.2015)</ref> <ref name="2Ib6B">[https://web.archive.org/web/20150924220816/http://www.reuters.com/article/2015/06/29/us-afghanistan-attack-idUSKCN0P90WS20150629 Taliban ambush kills 11 soldiers in western Afghanistan] Reuters, 29.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="Eokbs">[https://web.archive.org/web/20150924220808/http://www.reuters.com/article/2015/06/28/us-burundi-politics-africanunion-idUSKCN0P80YD20150628 African Union says Burundi election not free or fair, speaker flees] Reuters, 28.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="hBXYV">[http://www.bbc.com/news/world-europe-33302526 Greece debt crisis: MPs back referendum on bailout] BBC News, 28.06.2015 (vaadatud 28.06.2015)</ref> <ref name="kw0xh">[http://www.thelocal.dk/20150628/here-is-denmarks-new-government Here is Denmark’s new government] The Local.dk, 28.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="0mq64">[https://web.archive.org/web/20150924220812/http://www.reuters.com/article/2015/06/28/us-turkey-rights-pride-idUSKCN0P80OQ20150628 Turkish police use water cannon to disperse gay pride parade] Reuters, 28.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="jiDxa">[https://web.archive.org/web/20150930162412/http://www.reuters.com/article/2015/06/29/us-usa-court-deathpenalty-idUSKCN0P91RO20150629 Divided U.S. Supreme Court upholds Oklahoma lethal injection process] Reuters, 29.06.2015 (vaadatud 30.06.2015)</ref> <ref name="5ilEt">[https://web.archive.org/web/20150924220819/http://www.reuters.com/article/2015/06/29/us-burundi-election-idUSKCN0P90H820150629 Burundi votes in parliamentary poll amid opposition boycott] Reuters, 29.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="Rh6EQ">[http://uudised.err.ee/v/majandus/547bceb5-e2de-42e7-8fe8-9fe55dec1018 Rail Balticu rahastamine sai Euroopast rohelise tule] ERR Uudised, 29.06.2015 (vaadatud 30.06.2015)</ref> <ref name="tTqGN">[https://web.archive.org/web/20150924220822/http://www.reuters.com/article/2015/06/29/us-eurozone-greece-idUSKBN0P40EO20150629 Greece in shock as banks shut after creditor talks break down] Reuters, 29.06.2015 (vaadatud 29.06.2015)</ref> <ref name="u9zqN">[https://web.archive.org/web/20150630200320/http://www.gaystarnews.com/article/mozambique-officially-makes-gay-sex-legal290615 Mozambique officially makes gay sex legal] Gay Star News, 29.06.2015 (vaadatud 30.06.2015)</ref> <ref name="Oo3y2">[https://web.archive.org/web/20151009122404/http://www.reuters.com/article/2015/06/29/us-sudan-darfur-un-idUSKCN0P92JT20150629 U.N. extends Darfur peacekeeping mission amid withdrawal calls] Reuters, 29.06.2015 (vaadatud 30.06.2015)</ref> <ref name="klxrx">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/39ba7855-ae67-4a2f-8640-c304b9fc3981 USA ja Kuuba taastavad diplomaatilised suhted] ERR Uudised, 01.07.2015 (vaadatud 01.07.2015)</ref> <ref name="UxKPk">[http://uudised.err.ee/v/majandus/5a892fb2-d2a5-464f-b256-f6c093311d32 Kuberner: Puerto Rico ei suuda hiigelvõlga tagasi maksta] ERR Uudised, 30.06.2015 (vaadatud 01.07.2015)</ref> <ref name="Z2hzJ">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/daf28d33-00de-4f06-9c04-047e74015115 Indoneesias kukkus sõjaväe transpordilennuk elamurajooni, hukkunud on üle 70 inimese] ERR Uudised, 30.06.2015 (vaadatud 01.07.2015)</ref> <ref name="nrzRy">[https://web.archive.org/web/20151006045722/http://www.reuters.com/article/2015/06/30/us-yemen-security-bomb-idUSKCN0P92SO20150630 Car bomb in Yemeni capital hits mourners, dozens wounded] Reuters, 30.06.2015 (vaadatud 30.06.2015)</ref> <ref name="9VgsI">[http://uudised.err.ee/v/majandus/097d88a7-17a5-44a6-b58d-f0fdedef3f16 Kreeka ei tasunud tähtajaks laenuvõlga] ERR Uudised, 01.07.2015 (vaadatud 01.07.2015)</ref> <ref name="i8gS9">[http://uudised.err.ee/v/majandus/5afab86a-1978-46d7-8abe-ffde5f0cf84e Venemaa ja Ukraina ei jõudnud gaasitarnetes kokkuleppele] ERR Uudised, 30.06.2015 (vaadatud 01.07.2015)</ref> <ref name="bslqe">[http://uudised.err.ee/v/majandus/c19f7663-7c9f-45a4-83d9-74af561df2ef Kohus tegi Autorollo tsiviilasjas vastutavaks ka minister Keit Pentus-Rosimannuse] ERR Uudised, 30.06.2015 (vaadatud 01.07.2015)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2015| 2015-06]] ct7hjxedw5a9zqioju9d486veh2k8wk 0 407531 7193544 6667542 2026-07-15T20:58:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193544 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Ekaterina Kalinina.jpg|pisi|Jekaterina Kalinina]] '''Jekaterina Kalinina''' (neiupõlvenimega '''Lorberg'''; [[1882]] [[Paide]] või [[Esna mõisavald]] – [[22. detsember]] [[1960]] [[Moskva]]) oli ühiskonnategelane. Ta oli Nõukogude poliitiku [[Mihhail Kalinin]]i abikaasa alates [[1906]]. aastast. 1936–1938 töötas ta [[Vene SNFV Ülemkohus|Vene SNFV Ülemkohtus]]. Ta vahistati 25. oktoobril 1938 NKVD Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakonna poolt süüdistatuna "nõukogudevastases tegevuses ja sidemetes trotskistide ja parempoolsetega". Ta mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi poolt süüdi 22. aprillil 1939 [[§ 58]] alusel (''17-58-6, 17-58-8 и 58-11 УК РСФСР'') ning määrati töö- ja paranduslaagritesse 15 aastaks, kodanikuõiguste äravõtmisega 5 aastaks. 63-aastaselt, tunnistatuna invaliidiks, esitas armuandmispalve ning 11. juunil 1945 "anti armu" ning vabastati kinnipidamiskohast [[Ustvõmlag]]ist (''Устьвымлаг НКВД'').<ref>{{Netiviide |URL=http://www.pseudology.org/Bolsheviki_lenintsy/LorbergEI.htm |Pealkiri=Екатерина Йогановна (Ивановна) Лорберг - Калинина |Väljaanne=www.pseudology.org |Keel=vene keeles |vaadatud=2015-06-03 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620034335/http://pseudology.org/Bolsheviki_lenintsy/LorbergEI.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://naine24.postimees.ee/3860061/n-liidu-esimene-proua-jekaterina-kalinina-eesti-toeoelisneiust-bolsevistliku-kremli-voimuladvikusse N Liidu esimene proua Jekaterina Kalinina – Eesti töölisneiust bolševistliku Kremli võimuladvikusse], naine24.postimees.ee, 4. oktoober 2016 {{JÄRJESTA:Kalinina, Jekaterina}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 6m5pvs957s6jpjzmdq9dkblmggaj38d 0 410063 7193683 7164708 2026-07-16T07:08:02Z Kuriuss 38125 7193683 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Rihards Kozlovskis | pilt = Saeimas_7.februāra_sēde_(46290857174)_(cropped).jpg | pildiallkiri = Rihards Kozlovskis 2019. aastal | amet = Läti transpordiminister | ametiajaalgus = [[28. mai]] [[2026]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Atis Švinka]] | järgmine = | amet2 = [[Läti siseminister]] | ametiajaalgus2 = [[15. september]] [[2023]] | ametiajalõpp2 = 28. mai 2026 | eelmine2 = [[Māris Kučinskis]] | järgmine2 = [[Jānis Dombrava]] | amet3 = Läti siseminister | ametiajaalgus3 = [[25. oktoober]] [[2011]] | ametiajalõpp3 = [[23. jaanuar]] [[2019]] | eelmine3 = [[Linda Mūrniece]] | järgmine3 = [[Sandis Ģirģens]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Rihards Kozlovskis | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|05|26}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Zatlersi Reformipartei]] (2011–2014)<br>[[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Kehakultuuriinstituut]]<br>[[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Rihards Kozlovskis''' (sündinud [[26. mai]]l [[1969]] [[Riia]]s) on läti jurist ja poliitik; ta oli [[25. oktoober|25. oktoobrist]] [[2011]] kuni [[23. jaanuar]]ini [[2019]] [[Läti siseminister]]. Teist korda on ta siseminister alates 15. septembrist 2023. Ta on õppinud Riia 69. Keskkoolis ja lõpetanud [[1987]]. aastal Murjāņi Spordiinternaatkooli. Aastatel [[1987]]–[[1993]] õppis ta [[Läti Kehakultuuriinstituut|Läti Kehakultuuriinstituudis]], mille lõpetas spordipedagoogi kvalifikatsiooniga. Aastatel [[1995]]–[[2005]] õppis ta [[Läti Ülikool]]i õigusteaduskonnas, ülikooli lõpetas juristi kvalifikatsiooniga. Ta alustas tööd veebruaris [[1991]] Siseministeeriumi esimeses politseipataljonis nooreminspektorina, sama aasta mais sai inspektoriks; aasta lõpus sai temast inspektor valitsuse turvateenistuses (kus töötas aastani 1993). Aastatel [[1994]]–[[1996]] töötas ta vaneminspektorina Riigi Majandusliku Sõltumatuse Kaitse osakonnas. Aastatel [[1996]]–[[2005]] töötas ta Läti Kaitsepolitseis osakonnajuhataja asetäitjana. Aastatel [[2005]]–[[2007]] töötas ta nõunikuna Läti kaitseministeeriumis, ta juhtis aastal [[2006]] toimunud [[NATO]] riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Riia]]s julgeolekuohutuse ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimise osakonda. Aastatel [[2007]]–[[2011]] töötas ta advokaadina firmas BBF Consulting. [[2011]]. aastal kandideeris ta [[Zatlersi Reformipartei]] nimekirjas 11. [[Seim (Läti)|seimi]] koosseisu, kuid ta ei osutunud valituks. [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2011]] asub ta siseministri kohale [[Valdis Dombrovskise kolmas valitsus|Valdis Dombrovskise kolmandasse valitsusse]]. Ta oli siseminister ka [[Laimdota Straujuma esimene valitsus|Laimdota Straujuma esimeses valitsuses]] ja on siseministriks praeguses, [[Laimdota Straujuma teine valitsus|Laimdota Straujuma teises valitsuses]]. Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[Zatlersi Reformipartei]] liige ja on aastast [[2014]] erakonna [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] liige. {{JÄRJESTA: Kozlovskis, Rihards}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti siseministrid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 5yx2v6lxyad2pozoc9o8694asre3h0v 0 412306 7193559 6344410 2026-07-15T22:47:03Z Sumo tomus 233342 7193559 wikitext text/x-wiki [[Fail:KristinaBannikova (3).jpg|pisi|Kristina Bannikova (2018)]] '''Kristina Bannikova''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1991]]) on Eesti jalgpallur. Ta mängib [[Naiste Meistriliiga]]s osalevas klubis [[JK Pärnu naiskond|JK Pärnu]]. Ta on mänginud [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]es. {{commonscat}} {{Annika}} {{JÄRJESTA:Bannikova, Kristina}} [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]] p7mbrfpvt5pj5n8m0f5hd95eyy3edl0 0 417498 7193486 7179081 2026-07-15T15:38:11Z Velirand 67997 /* Sco */ 7193486 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sc)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sc". ==Sca== *[[Oscar Luigi Scalfaro]], Itaalia poliitik (1918–2012) *[[Antonin Scalia]], Ameerika Ühendriikide kohtunik (1936–2016) *[[Lionel Scaloni]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1978–) *[[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Vincenzo Scamozzi]], itaalia arhitekt (1548–1616) *[[Marco Scandella]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Curtis Scaparrotti]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1956–) *[[Alessandro Scarlatti]], itaalia helilooja (1660–1725) *[[Domenico Scarlatti]], itaalia helilooja (1685–1757) *[[Gustavo Scarpa]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Michele Scarponi]], itaalia jalgrattur (1979–2017) *[[Scatman John]], ameerika muusik (1942–1999) ==Sce== *[[Eric Scerri]], Malta päritolu Ameerika Ühendriikide keemik ja teadusfilosoof (1953–) ==Sch== *[[Kristen Schaal]], USA näitleja (1978–) *[[Wendy Schaal]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Erzsébet Schaár]], ungari skulptor (1905–1975) *[[Eduard Schabak]], Eesti metsandustegelane (1866–1942) *[[Günter Schabowski]], Saksa DV riigitegelane (1929–2015) *[[Hjalmar Schacht]], Saksa poliitik, majandustegelane ja pankur (1877–1970) *[[Stanley Schachter]], USA psühholoog (1922–1997) *[[Daniela Schadt]], saksa ajakirjanik (1960–) *[[Michael Schaefer]], Tallinna paberikaupmees (1861–1940) *[[Rebecca Schaeffer]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1967–1989) *[[Eduardo Schaerer]], Paraguay poliitik (1873–1941) *[[Tadeusz Schaetzel]], Poola diplomaat ja poliitik (1891–1971) *[[Kalju Schaffrik]], eesti õpetaja (1938–) *[[Willem Schagen]], Hollandi poksija (1925–2012) *[[Judith Schalansky]], saksa kirjanik (1980–) *[[Johan Schalbrick]] *[[Fredrik Schalin]], rootsi jurist (1964–) *[[Theunis van Schalkwyk]], Lõuna-Aafrika poksija (1929–2005) *[[Philipp Schall von Bell]], Liivi ordu maamarssal (suri 1560) *[[Werner Schall von Bell]], Kuldīga komtuur (suri 1560) *[[Alexander Schallenberg]], Austria jurist, diplomaat ja poliitik (1969–) *[[Curt O. Schaller]], saksa operaator ja fotograaf (1964–) *[[William Schallert]], USA näitleja (1922–2016) *[[Andrew Schally]], Ameerika-Poola endokrinoloog (1926–2024) *[[Guri Schanke]], norra laulja ja näitleja (1961–) *[[Edzard Schaper]], saksa kirjanik ja tõlkija (1908–1984) *[[Sergei Scharbe]], astronoom (1871–1932) *[[Renver Scharemberch]], Saaremaa vasall (15. sajand) *[[Remmert von Scharenberg]], Tallinna komtuur (surnud 1550) *[[Friedrich Scharf]], Saksamaa poliitik (1897–1974) *[[Klaus Scharioth]], Saksamaa diplomaat (1946–2025) *[[Gerhard von Scharnhorst]], Preisimaa sõjaväelane (1755–1813) *[[Henning Scharpenberg]], Riia peapiiskop (suri 1448) *[[Johann Elias Lorenz Schatz]], Läti ja Eesti vaimulik (1767–1847) *[[Roman Schatz]], saksa kirjanik, televisioonireporter ja režissöör (1960–) *[[Louis Schaub]], Austria jalgpallur (1994–) *[[Eugen Schauman]], soomerootsi rahvuslane, kindralkuberner Bobrikovi tapja (1875–1904) *[[Georg Johannes Heinrich Scheel]], eesti pangandustegelane (1840–1897) *[[Klaus Scheel]], Eesti pankur (1890–1961) *[[Paul Heinrich Scheel]], Eesti põllumees (1866–1940) *[[Walter Scheel]], Saksamaa poliitik (1919–2016) *[[Carl Wilhelm Scheele]], rootsi keemik (1742–1786) *[[Reinhardt Scheer]], Saksamaa sõjaväelane (1863–1928) *[[Gustav Scheffler]], vene keele lektor (1826–1900) *[[Julia Scheib]], Austria mäesuusataja (1998–) *[[Richard Scheibe]], baltisaksa päritolu Eesti apteeker ja ettevõtja (1860–1927) *[[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja (1983–) *[[Philipp Scheidemann]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja publitsist (1865–1939) *[[Johan Christopher von Scheiding]], Rootsi riigitegelane ja Eestimaa maanõunik (1634–1685) *[[Philipp von Scheiding]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1578–1646) *[[Samuel Scheidt]], saksa helilooja, organist ja muusikaõpetaja (1587–1654) *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Thomas Scheileke]], Eestis elav saksa kunstnik ja illustraator (1964–) *[[Edgar Schein]], USA psühholoog (1928–2023) *[[Joachim Schelen]], saksa matemaatik (1611–1673) *[[Max Scheler]], saksa filosoof (1874–1928) *[[Maximilian Schell]], Austria filmilavastaja ja -näitleja (1930–2014) *[[Walter Schellenberg]], Saksamaa luureametnik (1910–1952) *[[Friedrich Wilhelm Joseph Schelling]], saksa filosoof (1775–1854) *[[Hans Jörg Schelling]], Austria ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Norbert Schemansky]], USA tõstja (1924–2016) *[[Silvio Schembri]], Malta poliitik (1985–) *[[Simon Schempp]], Saksamaa laskesuusataja (1988–) *[[Andreas Schening]], Eesti vaimulik (1810–1868) *[[Ivo Schenkenberg]], eesti sissisõdalane (suri 1579) *[[Georg Schenking]], Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Võnnu linnuskonna kastellaan ja Tartu ökonoom (surnud 1605) *[[Otto Schenking]], Võnnu piiskop (1554–1637) *[[Brayden Schenn]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Alexander Scherer]], keemik (1771–1824) *[[Howard Scherry]], USA kirjandusteadlane *[[Nicole Scherzinger]], USA laulja (1978–) *[[Grzegorz Schetyna]], Poola poliitik (1963–) *[[Friedrich von Scheurmann]], Vene sõjaväelane (1780–1853) *[[Magnús Scheving]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Francesca Schiavone]], Itaalia tennisist (1980–) *[[Patrik Schick]], Tšehhi jalgpallur (1996–) *[[René Schick]], Nicaragua president (1909–1966) *[[Maria Schicklgruber]], [[Adolf Hitler]]i vanaema (1795–1847) *[[Franz Anton von Schiefner]], baltisaksa keeleteadlane ja etnoloog (1817–1879) *[[Egon Schiele]], Austria kunstnik (1890–1918) *[[Friedrich Schiele]], Eesti vaimulik (1876–1944) *[[Paul Schiemann]], baltisakslasest Läti poliitik ja publitsist (1876–1944) *[[Theodor Schiemann]], baltisaksa ajaloolane ja arheoloog (1847–1921) *[[Meinecke von Schierstedt]], Preisimaa ja Liivimaa ametnik (suri 1540) *[[András Schiff]], Ungari juudi päritolu Briti pianist (1953–) *[[Jacob Schiff]], juudi päritolu USA pankur (1847–1920) *[[Richard Schiff]], USA näitleja (1955–) *[[Claudia Schiffer]], saksa supermodell (1970–) *[[Jakub Schikaneder]], Böömimaa maalikunstnik (1855–1924) *[[Bernadette Schild]], Austria mäesuusataja (1990–) *[[Marlies Schild]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja (1999–) *[[Thea Schildmann]], saksa jooksja *[[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (1964–2024) *[[Friedrich Schiller]], saksa kirjanik, filosoof (1759–1805) *[[Rudolf Schiller ]], Venemaa Keisririigi ja Eesti mereväeohvitser (1872–1938) *[[Alena Schillerová]], Tšehhi jurist ja poliitik (1964–) *[[Alfred Schilling]], baltisaksa päritolu Venemaa poliitik (1861–1922) *[[Herbert Schilling]], Saksamaa poksija (1930–) *[[Lena Schilling]], Austria kliimaaktivist ja poliitik (2001–) *[[Pavel Schilling]], Eestist pärit baltisaksa diplomaat (1786–1837) *[[Wilhelm Schilling]], Selpilsi foogt 16. sajandil *[[Semmy Schilt]], hollandi kikkpoksija (1973–) *[[Johann Robert Schindelmeiser]], arstiteadlane ja farmakoloog (sündis 1868) *[[Antonio Schinella Conti]], itaalia füüsik, matemaatik, ajaloolane ja filosoof (1677–1749) *[[Aleksander-Henn Schipai]], Eesti majandusteadlane ja ujumiskohtunik (1929–2004) *[[Tankred Schipanski]], Saksamaa poliitik (1976–) *[[Dafne Schippers]], Hollandi kergejõustiklane (1992–) *[[Baldur von Schirach]], Saksamaa poliitik (1907–1974) *[[Karl Schirdewan]], Saksa DV riigitegelane (1907–1998) *[[Kurt Schirra]], Saarimaa endine poksija (1931–) *[[Carl Schirren]], baltisaksa ajaloolane (1826–1910) *[[Steve Schirripa]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Joe Schittino]], itaalia helilooja (1977–) *[[Helene Schjerfbeck]], Soome maalikunstnik (1862–1946) *[[Felix Schlag]], USA kunstnik (1891–1974) *[[Alexander Schlager]], Austria jalgpallur (1996–) *[[Albert Leo Schlageter]] *[[Georg Friedrich Schlater]], baltisaksa kunstnik (1804–1870) *[[August Wilhelm Schlegel]], saksa kirjandusteadlane, tõlkija, kirjanik, indoloog ja filosoof (1767–1845) *[[Christian Hieronymus Justus Schlegel]], saksa literaat ja estofiil (1757–1842) *[[Kurt von Schleicher]], Saksamaa kindral ja Weimari vabariigi aegne viimane Saksamaa liidukantsler (1882–1934) *[[Matthias Jacob Schleiden]], saksa botaanik (1804–1881) *[[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (1927–2026) *[[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], saksa teoloog ja filosoof (1768–1834) *[[Josef Schleinkofer]], saksa poksija (1910–1984) *[[Arthur M. Schlesinger juunior]], USA ajaloolane (1917–2007) *[[Simon Magni Schlettherus]], Eesti vaimulik (1626–1694) *[[Moritz Schlick]], saksa päritolu Austria filosoof *[[Alfred von Schlieffen]], saksa sõjaväelane (1833–1913) *[[Malka Schliefstein]], juudi päritolu Eesti advokaat ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ametnik (1903–1941) *[[Johann Ludwig Heinrich Julius Schliemann]], saksa arheoloog ja [[Trooja]] linna varemete leidja (1822–1890) *[[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja (1990–) *[[Wolmar Anton von Schlippenbach]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1653–1739) *[[Hans Schlitte]] (16. sajand) *[[Karl Schlossmann]], eesti mikrobioloog (1885–1969) *[[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur (1999–) *[[Fritz Schlumpf]], šveitsi tekstiilitööstur ja autokollektsionäär (1906–1992) *[[Jeffrey Schlupp]], Ghana jalgpallur (1992–) *[[August Ludwig von Schlözer]], saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige (1735–1809) *[[Andreas Schlüter]], saksa barokk-skulptor ja arhitekt (1659 – arvatavasti 1714) *[[Otto Schlüter]], saksa geograaf (1872–1959) *[[Poul Schlüter]], Taani poliitik (1929–2021) *[[Wolfgang Heinrich Julius Schlüter]], saksa keeleteadlane (1848–1919) *[[Andreas Schlütter]], saksa suusataja (1972–) *[[Adolf Schmal]] *[[Georg Friedrich Schmahl]], saksa oreliehitaja (1700–1773) *[[Hermann Schmalz]] (1808–1879) *[[Hermann Julius Schmalz]], eesti kirjanik (1870–1945) *[[Johann Friedrich Leberecht Schmalz]] (1781–1847) *[[Wilhelm Schmalz]], Saksamaa sõjaväelane (1901–1983) *[[Jordan Schmaltz]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Kasper Schmeichel]], taani jalgpallur (1986–) *[[Peter Schmeichel]], taani jalgpallur (1963–) *[[Olaf Schmeidt]], eesti botaanik *[[Hugo Schmeisser]], saksa relvakonstruktor (1884–1953) *[[Bernhard Wilhelm Schmelzer]], baltisaksa arstiteadlane (1868–?) *[[Alexander Schmemann]], õigeusu preester, teoloog ja kirjanik (1921–1983) *[[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija (2000–) *[[Lothar Schmid]], saksa malekohtunik ja maletaja (1928–2013) *[[Romano Schmid]], Austria jalgpallur (2000–) *[[Samuel Schmid]], Šveitsi poliitik (1947–) *[[Nicole Schmidhofer]], austria mäesuusataja (1989–) *[[Alexander Schmidt]], baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog (1831–1894) *[[Alfred Schmidt]], eesti tõstja (1898–1972) *[[Alfred Schmidt (filosoof)|Alfred Schmidt]], Saksa filosoof (1931–2012) *[[Alfred Schmidt (kunstnik)|Alfred Schmidt]], Taani illustraator ja kunstnik (1858–1938) *[[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]], Saksa jalgpallur (1935–2016) *[[Annie M. G. Schmidt]], hollandi kirjanik (1911–1995) *[[August Heinrich von Schmidt]], Eesti vaimulik (1760–1841) *[[Bernhard Schmidt]], optik (1879–1935) *[[Brian Schmidt]], Austraalia astrofüüsik (1967–) *[[Carl Ernst Heinrich Schmidt]], baltisaksa arstiteadlane (1822–1894) *[[Christian Schmidt]], Saksamaa poliitik (1957–) *[[Eduard Schmidt]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht (1922–1972) *[[Elli Schmidt]], Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1908–1980) *[[Erhard Schmidt]], saksa matemaatik (1876–1959) *[[Erik Schmidt]], eestirootsi kirjanik ja kunstnik (1925–2014) *[[Ernst Gottlieb von Schmidt]], Kuressaare linnapea (1823–1900) *[[Ferdinand Georg Schmidt]], Viljandi bürgermeister ja raehärra (1797–1878) *[[Fredy Schmidt]], eesti muusik (1988–) *[[Friedrich Schmidt]], baltisaksa geoloog ja botaanik (1832–1908) *[[Friedrich August Heinrich von Schmidt]], Eesti vaimulik (1785–1841) *[[Gottlieb Alexander von Schmidt]], Eesti vaimulik (1795–1871) *[[Hans Schmidt]], baltisaksa helilooja, pianist ja luuletaja (1854–1923) *[[Helen Schmidt]], eesti triatlonist (1988–) *[[Helmut Schmidt]], Saksa poliitik (1918–2015) *[[Henessi Schmidt]], eesti näitleja (1995–) *[[Johann Christoph Schmidt]], Eesti vaimulik (1705–1775) *[[Johann Heinrich Schmidt]], Eesti vaimulik (1713–1808) *[[Johan Schmidt]], Vabadussõjast osavõtja (1885–1931) *[[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (1933–2026) *[[Kathrin Schmidt]], saksa kirjanik (1958–) *[[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt (1946–2012) *[[Leni Schmidt]], saksa jooksja (1906–1985) *[[Ludvig Schmidt]], eesti keemik ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor (1898–1982) *[[Madis Schmidt]], eesti dirigent, fagotist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Nate Schmidt]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Oswald Schmidt]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1890) *[[Otto Schmidt]], Nõukogude Liidu teadlane ja maadeuurija (1891–1956) *[[Paul Felix Schmidt]], Eesti maletaja, malekirjanik ja keemik (1916–1984) *[[Theodor Schmidt]], Eesti poliitik (1897–1941) *[[Theophil Schmidt]], Eesti vaimulik (1746–1781) *[[Thomas Schmidt]], Saksamaa poliitik (1961–) *[[Wilhelm Robert Schmidt]], Eesti vaimulik ja koolijuht (1823–1887) *[[Edzard Schmidt-Jortzig]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik (1941–) *[[Karl Schmidt-Rottluff]], saksa kunstnik (1884–1976) *[[Victor Ferdinand Schmidt]], arstiteadlane (1865–1932) *[[Wolfgang Schmidt]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Walther Schmied-Kowarzik]], Austria filosoof (1885–1958) *[[Oswald Schmiedeberg]], saksa arstiteadlane (1838–1921) *[[Ferdinand Schmiedehelm]], Eesti sõjaväelane (1899–1942) *[[Marta Schmiedehelm]], eesti arheoloog (1896–1981) *[[Werner Schmieder]], Saksa DV riigitegelane (1926–) *[[Carl Schmitt]], saksa politoloog (1888–1985) *[[Éric-Emmanuel Schmitt]], prantsuse kirjanik (1960–) *[[Harrison Schmitt]], USA geoloog ja astronaut (1935–) *[[Martin Schmitt]], saksa suusahüppaja (1978–) *[[Oliver Schmitt]], Šveitsi ajaloolane (1973–) *[[Pál Schmitt]], Ungari poliitik ja vehkleja (1942–) *[[Sandra Schmitt]], saksa vigursuusataja (1981–) *[[Christoph Schnabel]], Eesti vaimulik (1715–1761) *[[David Christoph Schnabel]], Eesti vaimulik (1744–1773) *[[David Schnackenburg]], Kuressaare kullassepp *[[Anton Schnedl]], Austria endine poksija (1942–) *[[Friedrich Schneeberg]], Liivi ordu diplomaat 16. sajandil *[[Albert Schneider]], Kanada poksija (1897–1986) *[[Aleksander Schneider]], eesti maadleja ja tõstja (1891–1979) *[[Angelika Schneider]], kunstnik (1985–) *[[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]], jalgpallur *[[Christoph Schneider]], saksa muusik (1966–) *[[Cory Schneider]], Šveitsi-USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Magnus Schneider]], Eesti vaimulik (1826–1889) *[[Ferdinand August Schneider]], Eesti vaimulik (1796–1864) *[[Friedrich Hermann Schneider]], baltisaksa arstiteadlane (1806–1865) *[[Ivi-Els Schneider]], eesti sisearhitekt ja kujunduskunstnik (1945–) *[[Johann Wilhelm Schneider]], Eesti vaimulik (1796–1858) *[[Kurt Schneider]], saksa psühhiaater (1887–1967) *[[Maria Schneider]], prantsuse filminäitleja (1952–2011) *[[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]], Pärnu arst ja raehärra (1839–1910) *[[Vreni Schneider]], Šveitsi mäesuusataja (1964–) *[[Morgan Schneiderlin]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Carl Reinhold Schnell]], Eesti vaimulik (1766–1808) *[[Georg Leonhard Schnell]], Eesti vaimulik (1799–1869) *[[Johann Georg Schnell]], Eesti vaimulik (1734–1812) *[[Ernst von Schnellenberg]], Narva foogt 16. sajandil *[[Arp Schnitger]], oreliehitaja (1648–1719) *[[Arthur Schnitzler]], Austria kirjanik (1862–1931) *[[Alfred Schnittke]], saksa-juudi päritolu Venemaa helilooja (1934–1998) *[[Wolfgang Schnur]], saksa jurist (1944–2016) *[[Helmut Schoeck]], Austria-Saksa sotsioloog (1922–1993) *[[Karel Schoeman]], Lõuna-Aafrika Vabariigi afrikaanikeelne kirjanik ja tõlkija (1939–2017) *[[Roland Mark Schoeman]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja (1980–) *[[Erich Karl Wilhelm Schoenberg]], astronoom (1882–1965) *[[Gertrude Schoißwohl]], Austria maletaja (1920–1997) *[[Paul Scholes]], Inglismaa jalgpallur *[[Sophie Scholl]], Valge Roosi liige, Natsi-Saksamaa vastupanuorganisatsiooni liige (1921–1943) *[[Auke Scholma]], hollandi kabetaja (1956–) *[[Olaf Scholz]], Saksamaa poliitik (1958–) *[[Peter Scholze]], saksa matemaatik (1987–) *[[Teddy Scholten]], hollandi laulja (1926–2010) *[[Gertrud Scholtz-Klink]], Saksamaa riigitegelane (1902–1999) *[[Petrus Schomerus]], Eestis tegutsenud rootsi teoloog ja vaimulik (1607–1660) *[[Kevin Schon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–) *[[Thomas Schoning]], Riia peapiiskop *[[Joseph Schooling]], Singapuri ujuja (1995–) *[[Caspar Schoppe]], saksa katoliiklik poleemik ja õpetlane (1576–1649) *[[Johannes Schoppius]], Eesti vaimulik (1652–1710) *[[Rennvert Schorenberch]], Loona mõisnik (15. sajand) *[[Benno Schotz]], eesti päritolu Šotimaa skulptor (1891–1984) *[[Otto Schott]], saksa päritolu Eesti arhitekt ja ehitusmeister (1870–1935) *[[Simon Hermann Schott]], õigusteadlane (1842–1895) *[[Anne Schotter]], eesti pedagoog (1936–2020) *[[Hanno Schotter]], Eesti veterinaararst ja poliitik (1941–) *[[Leo Schotter]], eesti arst ja helilooja (1917–1997) *[[Taavet Schotter]], eesti klahvpillimängija ja muusik (1990–) *[[Walter Schottky]], saksa füüsik (1886–1976) *[[Jerdy Schouten]], Hollandi jalgpallur (1997–) *[[Margarete Schramböck]], Austria mänedžer ja poliitik (1970–) *[[Juli Schreider]], juudi päritolu Vene matemaatik, küberneetik, semiootik ja filosoof (1927–1998) *[[Alexander von Schrenck]], mineraloog (1816–1876) *[[Leopold von Schrenck]], baltisaksa botaanik, zooloog ja geograaf (1826–1894) *[[John Robert Schrieffer]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2019) *[[Richard Schrock]], USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1945–) *[[Leopold von Schroeder]], baltisaksa indoloog (1851–1920) *[[Gerhard Schrove]], Tartu piiskop (suri 1513) *[[Georg Christof Schröder]], Lihula kullassepp *[[Gerhard Schröder]], Saksamaa poliitik *[[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija (1990–) *[[Karl August Wilhelm Schröder]], õigusteadlane (1789–1821) *[[Otto Schröder]], arhitekt Tartus *[[Erwin Schrödinger]], Austria füüsik (1887–1961) *[[Viktor Schröter]], baltisaksa päritolu Venemaa arhitekt (1839–1901) *[[Boris Schtschepotjev]], Eesti sõjaväelane (1893–1951) *[[Elimar Schubbe]], saksa ajakirjanik (1934–2025) *[[Franz Schubert]], Austria helilooja (1797–1828) *[[Friedrich Theodor Schubert]], Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kartograaf (1789–1865) *[[Hugo Schuchardt]], saksa keeleteadlane (1842–1927) *[[Jolien Schukking]], Hollandi jurist (1967–) *[[Chuck Schuldiner]], USA muusik (1967–2001) *[[Friedrich-Werner von der Schulenburg]], saksa diplomaat (1875–1944) *[[Johann Friedrich Schulinus]], Eesti vaimulik (1741–1798) *[[Yury Shulman]], USA maletaja (1975–) *[[Alex Schulman]], rootsi ajakirjanik, blogija ja kirjanik (1976–) *[[Berend Johann von Schulmann]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1660–1746) *[[Bruno Schulz]], juudi päritolu poola kirjanik (1892–1942) *[[Emil Schulz]], Saksamaa poksija (1938–2010) *[[Heinz Schulz]], Saksamaa poksija (1935–) *[[Martin Schulz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Nico Schulz]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Fabian Schulze]], Saksamaa teivashüppaja (1984–2024) *[[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Richard Schulze-Kossens]], Relva-SS-i ohvitser ja adjutant (1914–1988) *[[Anton Schulzenberg]], Eesti arst (1867–1942) *[[August Schulzenberg]], eesti õpetaja (1891–1935) *[[Martin Schulzenberg]], eesti talunik ja Riigiduuma saadik Liivimaa kubermangust (1864–1912) *[[Jürgen Schult]] *[[Carl Schultén]], rootsi orientalist (1677–1730) *[[Gerhard af Schultén]], Soome jurist (1938–) *[[Eduard Schults]], eesti tehnikateadlane ja alpinist (1932–2015) *[[Kaljo Schults]], eesti füüsik ja soomepoiss (1925–2004) *[[Mai Schults]], eesti karikaturist (1989–) *[[August Konstantin Schultz]], Eesti vaimulik (1805–1848) *[[Carl Gustav Schultz (vanem)|Carl Gustav Schultz]], Eesti vaimulik (1732–1774) *[[Carl Gustav Schultz (noorem)|Carl Gustav Schultz]], Eesti vaimulik (1768–1844) *[[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], Eesti vaimulik (1813–1887) *[[Georg Schultz]], Eesti vaimulik (1653–1710) *[[Georg Friedrich Schultz]], Eesti vaimulik (1689–1764) *[[Hans Anton Schultz]], (1866–1905) *[[Heinrich Schultz]], Eesti kultuuritöötaja (1924–2012) *[[Johann Schultz]], Eesti arhitekt (arvatavasti 1730 – 1795) *[[Johannes Reinhold Schultz]], Eesti vaimulik (1905–1941) *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Kurt Rudolf Schultz]], Eesti vaimulik (1901–1979) *[[Leo Schultz]], eesti vaimulik (1877–1937) *[[Otto Woldemar Ludwig Schultz]], Eesti vaimulik (1864–1929) *[[Martin Schultz von Ascheraden]], Rootsi sõjaväelane (1617–1682) *[[Sven Schultz]], taani ehitusinsener (1886–1932) *[[Uno Schultz]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1956–) *[[Friedrich Julius Schultze]], arstiteadlane (1848–1934) *[[Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen]], arstiteadlane (1837–1875) *[[Ernst Schumacher]], majandusteadlane, filosoof (1911–1977) *[[Joel Schumacher]], USA filmirežissöör, kirjanik ja produtsent (1939–2020) *[[Kurt Schumacher]], Saksa poliitik (1895–1952) *[[Michael Schumacher]], saksa autovõidusõitja (1969–) *[[Ralf Schumacher]], saksa autovõidusõitja (1975–) *[[Robert Schuman]], Prantsuse riigitegelane (1886–1963) *[[Clara Schumann]], saksa pianist ja helilooja (1819–1896) *[[Robert Schumann]], saksa helilooja ja muusikakriitik (1810–1856) *[[Chuck Schumer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1950–) *[[Friedrich Heinrich Schur]], matemaatik (1856–1932) *[[Kurt Schuschnigg]], Austria poliitik (1897–1977) *[[Hans-Siegfried Schuster]], saksa orientalist (1910–2002) *[[Walter Schuster]], Austria mäesuusataja (1929–2018) *[[Wolfgang Schutzbar]], Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (1483–1566) *[[Christine Schutt]], USA kirjanik *[[Anett Schutting]], eesti tennisist (1991–) *[[Riina Schutting]], eesti teatriajaloolane ja tõlkija (1964–) *[[Diane Schuur]], USA pianist ja laulja *[[Tollien Schuurman]], hollandi naisjooksja (1913–1994) *[[Caspar Schuwenflug]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1423) *[[Montgomery Schuyler]], New Yorgis mõjukas kriitik, ajakirjanik ja toimetaja (1843–1914) *[[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane (1979–) *[[August-Voldemar Schvartz]], sõjaväelane (1888–1941) *[[Igor Schvede]], Eesti sõjaväelane (1970–) *[[Siim Schvede]], eesti sõudja (1994–) *[[Scott Schwab]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1972–) *[[Stefan Schwab]], Austria jalgpallur (1990–) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]], baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjanik (1754–1800) *[[Johann Schwabe]], Eesti vaimulik (1644–1699) *[[Johann Christoph Schwabe]], Eesti vaimulik (1682–1742) *[[Johann Heinrich Schwabe]], Eesti vaimulik (1720–1784) *[[Ludwig Georg Franz Friedrich Schwabe]], filoloog (1835–1908) *[[Peter Schwabe]], Eesti vaimulik (1686–1737) *[[Christina Schwanitz]], saksa kergejõustiklane (1985–) *[[Rutger von Schwansbell]], Maasilinna foogt 16. sajandil *[[Theodor Schwann]], saksa anatoom ja füsioloog (1810–1882) *[[Ildikó Schwarczenberger]], Ungari vehkleja (1951–2015) *[[John Schwarz]], ameerika füüsik (1941–) *[[Marco Schwarz]], Austria mäesuusataja (1995–) *[[Peter Carl Ludwig Schwarz]], astronoom (1822–1894) *[[Sissy Schwarz]], Austria iluuisutaja (1936–) *[[Günther von Schwarzburg]], Saksa vastukuningas (1304–1349) *[[Karel Schwarzenberg]], Tšehhi poliitik (1937–2023) *[[Karl Philipp zu Schwarzenberg]], Austria väejuht ja diplomaat (1771–1820) *[[Arnold Schwarzenegger]], Austria päritolu USA filminäitleja ja poliitik (1947–) *[[Mark Schwarzer]], Austraalia jalgpallur (1972–) *[[Elisabeth Schwarzkopf]], Austria-Briti ooperilaulja (1915–2006) *[[Norman Schwarzkopf]], USA sõjaväelane (1934–2012) *[[Alex Schwarzman]], Iisraeli kabetaja (1935–2023) *[[Jaden Schwartz]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Johann Christoph Schwartz]], Eesti vaimulik (1869–1942) *[[Johann Georg Schwartz]], Eesti vaimulik (1793–1874) *[[Johann Georg Schwartz noorem]], Eesti vaimulik (1838–1903) *[[Martin Bernhard Schwartz]], Kuressaare ja Lihula kullassepp *[[Melvin Schwartz]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1932–2006) *[[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]], Eesti vaimulik (1864–1919) *[[Wilhelm Reinhold Schwartz]], Eesti vaimulik (1891–1962) *[[Samanta Schweblin]], Argentina kirjanik (1978–) *[[Indrek Schwede]], Eesti ajakirjanik (1962–) *[[Jaan Schwede]], eesti tööstur ja kaupmees (1885–1962) *[[Sten Schwede]], Eesti diplomaat (1974–) *[[David Schweickart]], USA matemaatik ja filosoof *[[Bastian Schweinsteiger]], Saksamaa jalgpallur (1984–) *[[Albert Schweitzer]], arst, misjonär, filosoof ja muusik (1875–1965) *[[Georg von Schwengeln]], Liivimaa kartograaf, Rootsi sõjaväelane (suri 1664) *[[Johann Ludwig Schwerin von Krosigk]], saksa majandusteadlane (1889–1977) *[[David Schwimmer]], USA filminäitleja (1966–) *[[Marvin Schwäbe]], Rootsi jäähokimängija (1995–) *[[Gustav Schädler]], Liechtensteini pedagoog ja poliitik (1883–1961) *[[András Schäfer]], ungari jalgpallur (1999–) *[[Gustav Schäfer]], saksa muusik (1988–) *[[Robert Schälzky]], Saksa ordu kõrgmeister (1882–1948) *[[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur (1991–) *[[Wolfgang Schäuble]], Saksamaa poliitik (1942–2023) *[[Kay-Achim Schönbach]], Saksamaa mereväelane, viitseadmiral (1965–) *[[Arnold Schönberg]], juudi päritolu Austria helilooja (1874–1951) *[[August Schönberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1956) *[[Theodor Schönberg]], eesti arst (1917–1992) *[[Christoph Schönborn]], Austria katoliku vaimulik ja teoloog (1945–) *[[Lasse Schöne]], taani jalgpallur (1986–) *[[Anton von Schönfeld]], Austria-Ungari sõjaväelane (1827–1898) *[[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja (1977–) *[[Alessandro Schöpf]], austria jalgpallur (1994–) *[[Ida Schöpfer]], Šveitsi mäesuusataja (1929–2014) *[[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja (1983–) *[[Ferdinand Schörner]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1973) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1798–1859) *[[Rasmus Schüller]], soome jalgpallur (1991–) *[[Eberhard von Schüren]], Dobele komtuur (surnud 1561) *[[Gerhard Schürer]], Saksa DV riigitegelane (1921–2010) *[[André Schürrle]], Saksamaa jalgpallur (1990–) *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht (1987–) *[[Tiiu Schüts]], eesti koorijuht (1953–) *[[Alfred Schütz]], Austria sotsioloog (1899–1959) *[[Heinrich Schütz]], saksa helilooja (1585–1672) *[[Hugo Schütz]], eesti viiuldaja (1900–1963) *[[Juhan Schütz]], eesti viiuldaja (1947–2012) *[[Juta Schütz]], eesti viiuldaja (1940–1979) *[[Marcus Schütz]], Eesti vaimulik ja vaimulik kirjanik (?–1707) *[[Gudrun Schyman]], rootsi poliitik (1948–) ==Sci== *[[Publius Cornelius Scipio Aemilianus]], Vana-Rooma poliitik ja väejuht (185–129 eKr) *[[Publius Cornelius Scipio Nasica Serapio]], Vana-Rooma poliitik (183–132 eKr) ==Scl== *[[Christian Matthias Schlaga]], Saksamaa diplomaat (1953–) *[[Philip Sclater]], inglise jurist ja zooloog (1829–1913) ==Sco== *[[Francis Scobee]], Ameerika Ühendriikide piloot, insener ja astronaut (1939–1986) *[[Kaya Scodelario]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Cyrus Ingerson Scofield]], USA teoloog (1843–1921) *[[Luiz Felipe Scolari]], Brasiilia jalgpallitreener (1948–) *[[Martin Scorsese]], ameerika filmirežissöör (1942–) *[[Barbara Ann Scott]], Kanada iluuisutaja (1928–2012) *[[Beckie Scott]], Kanada suusataja (1974–) *[[David Scott]], USA astronaut (1932–) *[[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja (1997–) *[[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (1944–2026) *[[James Scott]], Rootsi sõjaväelane (17. sajand) *[[James Scott, Monmouthi hertsog]], Inglismaa sõjaväelane ja trooninõudleja (1649–1685) *[[Leonard Scott]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Ridley Scott]], Suurbritannia filmilavastaja (1937–) *[[Robert Falcon Scott]], Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija (1868–1912) *[[Seann William Scott]], USA filminäitleja *[[Tony Scott]], Suurbritannia filmilavastaja (1944–2012) *Sir [[Walter Scott]], šoti kirjanik (1771–1832) *[[Willard Scott]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2021) *[[Luigi Scotti]], Itaalia poliitik (1932–) *[[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (1948–2026) ==Scr== *[[Roger Scruton]], inglise filosoof ja publitsist (1944–2020) ==Scz== *[[Daniel Christoph Sczibalski]], Eesti vaimulik (1712–1781) *[[Johann Benjamin Sczibalski]], Eesti vaimulik ja vaimulik kirjanik (1728–1797) ==Scu== *[[Michael Sculteti]], Kuramaa piiskop (suri 1500) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sc, Biograafiad]] 39i865wbedy86x2mcyws7hnoff5hpjm 0 417545 7193605 7190946 2026-07-16T04:21:43Z Velirand 67997 /* Coo */ 7193605 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Co". ==Coa== *[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014) *[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) *[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932) *[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013) *[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958) ==Cob== *[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994) *[[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (1929–2020) *[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–) *[[José Cobo Cano]], hispaania katoliku vaimulik, kardinal (1965–) *[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002) ==Coc== *[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) *[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960) *[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981) *[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939) *[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014) *[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014) *[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963) *[[Phillip Cocu]] ==Coe== *[[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1939–2026) *[[Sebastian Coe]], inglise jooksja (1956–) *[[Coelestinus I]], paavst (suri 432) *[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144) *[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198) *[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241) *[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296) *[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (1947–) *[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–) *[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1940–) ==Cof== *[[Amber Coffman]], Ameerika laulja-laulukirjutaja (1984–) ==Cog== *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–) *[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880) *[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022) ==Coh== *[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016) *[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974) *[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020) *[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020) *[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938) *[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898) *[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–) ==Coi== *[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) *[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–) ==Cok== *[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634) *[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–) ==Col== *[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–) *[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683) *[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–) *[[Elbridge Colby]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1979–) *[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–) *[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) *[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965) *[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015) *[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010) *[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–) *[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent *[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848) *[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019) *[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–) *[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) *[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010) *[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015) *[[William Higgins Coleman]], inglise botaanik (1812–1863) *[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834) *[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–) *[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885) *[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–) *[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572) *[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620) *[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–) *[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993) *[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–) *[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) *[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) *[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895) *[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–) *[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–) *[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942) *[[Elisha Collier]], Ameerika leiutaja ja insener (1788–1856) *[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–) *[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–) *[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729) *[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) *[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–) *[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Kim Collins]] *[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922) *[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021) *[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) *[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–) *[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–) *[[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–) *[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889) *[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890) *[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023) *[[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (1951–2026) *[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–) *[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja *[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja *[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950) *[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023) *[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013) *[[María Colón]] *[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523) *[[Samuel Colt]], Ameerika Ühendriikide leiutaja ja relvatööstur (1814–1862) *[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell *[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007) *[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967) *[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–) ==Com== *[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) *[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–) *[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–) *[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) *[[Commodus]], Vana-Rooma keiser *[[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (1972–) *[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015) *[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–) *[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962) *[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857) ==Con== *[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011) *[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–) *[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–) *[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024) *[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780) *[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) *[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–) *[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–) *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–) *[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020) *[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) *[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–) *[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969) *[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) *[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–) *[[Conon]], paavst (suri 687) *[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015) *[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924) *[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999) *[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand) *[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–) *[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969) *[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012) *[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837) *[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160) *[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350) *[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) *[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–) *[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011) *[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–) *[[Constantinus]], paavst (suri 715) *[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337) *[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340) *[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306) *[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361) *[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421) *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija (1991–) *[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–) *[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–) *[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) *[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008) *[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–) *[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–) *[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945) *[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–) *[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015) *[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679) *[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922) ==Coo== *[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) *[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–) *[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940) *[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779) *[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Steve Cook]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985) *[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–) *[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005) *[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–) *[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964) *[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998) *[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933) *[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[Alice Cooper]], laulja (1948–) *[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–) *[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) *[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012) *[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) *[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–) *[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) *[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004) *[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851) *[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Leon N Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2024) *[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–) *[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–) *[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–) *[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) *[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–) ==Cop== *[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) *[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–) *[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?) *[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–) *[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990) *[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–) *[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–) *[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–) *[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–) ==Cor== *[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) *[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894) *[[John Corbett]], USA näitleja (1961–) *[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–) *[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–) *[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–) *[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–) *[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793) *[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Cordelia]], brittide kuninganna *[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997) *[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–) *[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) *[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–) *[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024) *[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–) *[[Benjamin Cordt]], baltisaksa harrastusajaloolane, kirjamees ja raamatukogundustegelane (1860–1934) *[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–) *[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) *[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713) *[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984) *[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–) *[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–) *[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) *[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–) *[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961) *[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–) *[[Claire Corlett]], Kanada näitleja (1999–) *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010) *[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684) *[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–) *[[Cornelius]], paavst (suri 253) *[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr) *[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–) *[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–) *[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–) *[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Matt Coronato]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Tom Coronel]], hollandi võidusõitja (1972–) *[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875) *[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855) *[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) *[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005) *[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534) *[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) *[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981) *[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003) *[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–) *[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) *[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998) *[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984) *[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547) *[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884) *[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–) *[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) *[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) *[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010) *[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017) ==Cos== *[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002) *[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008) *[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–) *[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–) *[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–) *[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574) *[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog *[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723) *[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–) *[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–) *[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) *[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010) *[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) *[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur (1991–) *[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–) *[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–) *[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–) *[[Douglas Costa]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Jaume Costa]], Hispaania jalgpallur (1988–) *[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929) *[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–) *[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–) *[[Frank Costello]], gängster (1891–1973) *[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008) *[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–) ==Coz== *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–) ==Cot== *[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883) *[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) *[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) *[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–) *[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469) *[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–) ==Cou== *[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937) *[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972) *[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–) *[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) *[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806) *[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–) *[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–) *[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733) *[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877) *[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–) *[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988) *[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016) *[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) *[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) *[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023) *[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Alexandra Cousteau]], USA keskkonnaaktivist (1976–) *[[Céline Cousteau]], USA keskkonnaaktivist ja dokumentalist (1972–) *[[Fabien Cousteau]], prantsuse akvanaut ja dokumentalist (1967–) *[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997) *[[Jan Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija Philippe Cousteau lesk (1939–) *[[Jean-Michel Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau juunior]], USA keskkonnaaktivist (1980–) *[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959) *[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–) *[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–) *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–) ==Cov== *[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–) *[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804) *[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–) *[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–) *[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Cow== *[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956) *[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) *[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–) *[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–) ==Cox== *[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971) *[[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (1974–2016) *[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–) ==Coy== *[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–) *[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]] 45ye854fraqhk2jjy6k9dffkqhxzovz 0 417554 7193661 7187135 2026-07-16T06:41:59Z Avjoska 1538 /* Vic */ 7193661 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Vi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Vi". ==Via== *[[Franak Viačorka]], Valgevene opositsiooniline poliitaktivist (1988) *[[Gustav Viard]], Eesti sõjaväelane (1881–1968) ==Vib== *[[Raul Vibo]], eesti teedeinsener (1970–) *[[Johannes Vibur]], Eesti sõjaväelane ja arst (1895–1980) ==Vic== *[[Vicar]], Tšiili kunstnik (1934–2012) *[[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter (1992–) *[[Raul Vicente Zafra]], Eesti neuroteadlane (1979–) *[[Ferdinand Vichmann]], Eesti sõjaväelane (1882–?) *[[Sid Vicious]], inglise laulja (1957–1979) *[[August Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1717–1755) *[[Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1687–1741) *[[Heinrich Vick noorem]], Eesti vaimulik (1725–1795) *[[Ludwig Nathanael Vick]], Eesti vaimulik (1745–1810) *[[Giambattista Vico]], itaalia filosoof (1668–1744) *[[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Victor I]], paavst (2. sajand) *[[Victor II]], paavst (suri 1057) *[[Victor III]], paavst (suri 1087) *[[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja (1993–) *[[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Briti kuninganna (1819–1901) *[[kroonprintsess Victoria (Rootsi)|kroonprintsess Victoria]], Rootsi kroonprintsess (1977–) *[[Victoria (Hesseni printsess)|Victoria]], Hesseni printsess (1863–1950) *[[printsess Victoria Alexandra]], Briti printsess (1868–1935) ==Vid== *[[Domagoj Vida]], horvaadi jalgpallur (1989–) *[[Arturo Vidal]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Gore Vidal]], USA kirjanik ja poliitikakommentaator (1925–2012) *[[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane (1930–2006) *[[Alejo Vidal-Quadras]], Euroopa Parlamendi liige Hispaaniast (1945–) *[[Jorge Videla]], Argentina sõjaväelane ja poliitik (1925–2013) *[[Linus Videll]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Iva Videnova]], bulgaaria maletaja (1987–) *[[Kadri Vider]], eesti keeleteadlane (1969–) *[[Helle Videvik]], eesti keraamik (1945–) *[[Nemanja Vidić]], Serbia jalgpallur (1981–) *[[Vaidu Vidil]], eesti filmioperaator, siiditrüki asjatundja ja munitsipaalpoliitik (1949–2017) *[[Aurelio Vidmar]], Austraalia endine jalgpallur (1967–) *[[Milan Vidmar]], sloveenia elektriinsener ja maletaja (1885–1962) *[[Eugène-François Vidocq]], Prantsuse detektiiv (1775–1857) *[[Noor Vidts]], Belgia seitsmevõistleja (1996–) ==Vie== *[[Roman Viederfeldt]], eesti advokaat (1899–1984) *[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011) *[[Anton de Vieira]], portugali päritoluga Venemaa krahv, sõjaväelane ja riigitegelane (1673/1682 – 1745) *[[João Bernardo Vieira]], Guinea-Bissau poliitik (1939–2009) *[[Luan Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Patrick Vieira]], Prantsusmaa jalgpallur (1976–) *[[Rudolf Vienberg]], Eesti sõjaväelane (1895–1963) *[[Jonathan Viera]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Arthur Vierendeel]], Belgia insener (1852–1940) *[[Mare Vierland]], eesti ujuja, treener ja sporditegelane (1948–) *[[Louis Vierne]], prantsuse helilooja ja organist (1870–1937) *[[Rudolf Viest]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia sõjaväelane (1890–1945) *[[Ed Viesturs]], ameerika alpinist (1959–) *[[Viezo]], ristitud liivlane (12. sajand) *[[Michelle Vieth]], Mehhiko näitleja (1979–) *[[Arnold von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1364) *[[Erich Johann von Vietinghoff]], baltisaksa poliitik (1699–1761) *[[Hermann Karl von Vietinghoff]], baltisaksa mõisnik (1737–1812) *[[Konrad von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1413) *[[Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur)|Konrad von Vietinghoff]], Pärnu komtuur (suri 1507) *[[Leopold Vietoris]], Austria matemaatik (1891–2002) *[[Luciano Vietto]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Niina Vieveger]], eesti õpetaja (1917–1998) ==Vig== *[[Venta Vīgante]], läti õpetaja ja näitekirjanik (1913–1994) *[[Lorenzo Vigas]], Venezuela filmirežissöör (1967–) *[[Oswaldo Vigas]], Venezuela kunstnik (1923–2014) *[[Vigdís Finnbogadóttir]] ([[1930]]–) *[[Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun]], prantsuse maalikunstnik (1755–1842) *[[Eduard Vigel]], eesti raamatukogundustegelane (1890–1957) *[[Filipp Vigel]], Venemaa riigiametnik ja memuarist (1786–1856) *[[Emanuel Vigeland]], norra maalikunstnik ja skulptor (1875–1948) *[[Gustav Vigeland]], norra skulptor (1869–1943) *[[Signe Viggor]], eesti keemik ja mikrobioloog (1975–) *[[Vigilius]], paavst (suri 555) *[[Ivar Vigla]] *[[Leopold Vigla]], eesti dirigent, akordionist ja muusikapedagoog (1900–1974) *[[Charles Blacker Vignoles]], Briti insener (1793–1875) *[[Alfred de Vigny]], prantsuse luuletaja (1797–1863) *[[Isak Vigodski]], eesti proviisor (1911–1968) ==Vih== *[[Andres Vihalem]], eesti teleajakirjanik (1937–1991) *[[Paul Vihalem]], eesti õigusteadlane (1910–1985) *[[Arno Vihalemm]], eesti luuletaja ja graafik (1911–1990) *[[Peeter Vihalemm]], eesti ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog (1944–) *[[Rein Vihalemm]], eesti filosoof (1938–2015) *[[Tiiu Vihalemm]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1940–) *[[Triin Vihalemm]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Asta Vihandi]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1929–1993) *[[Natalja Vihljantseva]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Jaan Vihm]], eesti kinomehaanik (1934–1986) *[[Johannes Vihm]], eesti klaverimeister (1890–1938) *[[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane (1931–2025) *[[Peeter Vihma]], eesti sotsioloog, kodanikuühiskonna aktivist ja filmirežissöör (1980–) *[[Ülo Vihma]], eesti juhtimiskonsultant, näitleja ja telesaatejuht (1958–) *[[Arnold Vihman]], eesti matemaatikaõpetaja ning matemaatikaõpikute autor (1899–1975) *[[Eero Vihman]], eesti päritolu ameerika keeleteadlane (1927–2000) *[[Marilyn Vihman]], ameerika keeleteadlane (1939–) *[[Virve-Anneli Vihman]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Mari Vihmand]], eesti helilooja (1967–) *[[Martin Vihmann]], eesti jooksja (1981–) *[[Illimar Vihmar]], eesti teatrikunstnik (1989–) *[[Ingomar Vihmar]], eesti näitleja ja lavastaja (1970–) *[[Sten-Hans Vihmar]], eesti poliitik ja ettevõtja (1987–) *[[Sergei Vihrov]], Eesti jalgpallur (1986–) *[[Erkki Vihula]], eesti alpinist (1969–) *[[Veiko Vihuri]], eesti vaimulik (1968–) ==Vii== *[[Richard Viiard]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1951) *[[Martin Viiask]], eesti korvpallur (1983–) *[[Robert Viiber]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Gunnar Viibus]], eesti diskor (1982–) *[[Edgar Viidakas]], eesti tööline, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik (sündis 1929) *[[Ants Viidalepp]], eesti maalikunstnik (1921–2012) *[[Helve Viidalepp]] eesti maalikunstnik (1921–1979) *[[Imme Viidalepp]], eesti naiskunstnik (1947–2006) *[[Jaan Viidalepp]], eesti liblikateadlane (1939–) *[[Richard Viidalepp]], eesti rahvaluuleteadlane (1904–1986) *[[Kaili Viidas]], eesti näitleja (1984–) *[[Terje Viidebaum]], eesti ujuja ja arst (1960–) *[[Heinrich Viidekop]], Eesti kohtunik (1901–1985) *[[Votele Viidemann]], eesti tõlkija (1947–1992) *[[Aivar Viidik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1968–) *[[Roman Viidik]], eesti loomaarstiteadlane (1905–1984) *[[Vicki Viidikas]], eesti päritolu Austraalia luuletaja ja proosakirjanik (1948–1998) *[[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane (1911–2006) *[[Bernhard Viiding]], eesti luuletaja, prosaist ja publitsist (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee), eesti luuletaja (1974–) *[[Herbert Viiding]], eesti geoloog (1929–1988) *[[Juhan Viiding]], eesti luuletaja ja näitleja (1948–1995) *[[Kristi Viiding]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1972–) *[[Kristo Viiding]], eesti näitleja (1984–) *[[Linda Viiding]], eesti tõlkija (1906–2003) *[[Paul Viiding]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1904–1962) *[[Edgar Viies]], eesti skulptor (1931–2006) *[[Raoul Viies]], eesti komsomolitegelane ja riigiametnik (1925–1985) *[[Uno Viigand]], eesti ristsõnakoostaja (sündinud 1952) *[[Margus Viigimaa]], eesti arst ja arstiteadlane (1958–) *[[Jüri Viigipuu]], eesti korvpallur ja sporditegelane (1938–2023) *[[Karel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Kristel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1990–) *[[Linnar Viik]], eesti infotehnoloog ja IT-visionäär (1965–) *[[Raul Viik]], eesti autosportlane (1963–) *[[Riho Viik]], eesti jurist (1956–) *[[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]], eesti astronoom (1939–) *[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof (1968–) *[[Urmas Viik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Jüri Viikberg]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Heino Viikholm]], eesti nelipühi pastor (1929–2014) *[[Helmi Viikholm]], eesti koolijuht (1922–2009) *[[Oskar Viikholm]], eesti fotograaf ja fotoajakirjanik (1903–1977) *[[Karmen Viikmaa]], eesti semiootik ja maletaja (1983–) *[[Mart Viikmaa]], eesti geneetik (1938–2018) *[[Harald Viikman]], eesti ehitusinsener (1892–1965) *[[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Anti Viikna]], eesti keemik (1944–2023) *[[Eero Viil]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1963–2019) *[[Ivar Viil]], eesti keemik ja raadioajakirjanik (1930–1991) *[[Karl Viil]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Leelo Viil]], eesti jurist (1964–) *[[Laine Viileberg]], eesti mikrobioloog (1925–2003) *[[Margit Viilep]], eesti ujuja ja treener (1974–) *[[Artur Viilip]], Eesti sõjaväelane (1894–1976) *[[Juhan Viilip]], eesti jurist (1903–1974) *[[Jüri Viilip]], eesti loomaarst (1906–1949) *[[Kaili Viilma]], eesti looduskaitsespetsialist (1972–) *[[Luule Viilma]], eesti arst (1950–2002) *[[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1973–) *[[Karl Viilu]], Eesti kohtunik ja filatelist (1902–1977) *[[Astrid Villup]], eesti keeleteadlane (1926–2004) *[[Eve Viilup]], eesti teletegija (1953–2014) *[[Merike Viilup]], eesti ajakirjanik ja meediakonsultant (1954–) *[[Väino Viilup]], Eesti tööstusjuht ja poliitik (1928–2021) *[[Kullar Viimne]], eesti režissöör ja operaator (1980–) *[[Kristina Viin]], eesti kunstnik, illustraator ja luuletaja (1985–) *[[Hans Viinapuu]], eesti arst (1897–1987) *[[Avo Viiol]], eesti jurist ja rahariisuja (1958–) *[[Pekka Viippo]], Soome endine poksija ja kergejõustiklane (1960–) *[[Arkadi Viira]], Eesti maadleja (1969–1992) *[[Helga Viira]], eesti tõlkija (1920–2002) *[[Teele Viira]], eesti laulja (1988–) *[[Krista Viirand]], eesti näitleja (1957–) *[[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik (1979–2020) *[[Tiiu Viirand]], eesti toimetaja ja tõlkija (1939–) *[[Juta Viire]], eesti näitleja (1920–2009) *[[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik (1903–2007) *[[Helgi Viirelaid]], Eesti õpetaja ja poliitik (1935–2017) *[[Aleksander Viires]], Eesti sõjaväelane (sündis 1899) *[[Ants Viires]], eesti etnograaf (1918–2015) *[[Heldur Viires]], eesti kunstnik (1927–2021) *[[Helmi Viires]], eesti keeleteadlane (1919–1984) *[[Lea Viires]], eesti psühholoog (1934–) *[[Piret Viires]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Aleksander Viiret]], Eesti sõjaväelane (1904–1973) *[[Arved Viirlaid]], eesti kirjanik (1922–2015) *[[Margit Viirma]], eesti kabetaja ja laulja (1992–) *[[Piret Viirma]], eesti kabetaja (1968–) *[[Agu Viirmaa]], eesti onkoloog (1939–1988) *[[Ants Viirmaa]], Türi linnavanem (1897–1942) *[[Hans-Davis Viirmaa]], eesti treener ja spordiametnik (1931–2010) *[[Margit Viirmaa]], eesti korvpallur (1932–2021) *[[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja (1960–) *[[Margot Viirmann-Kanemägi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1899–1976) *[[Lehti Viiroja]], eesti kunstiteadlane (1922–2006) *[[Eduard Viirok]], eesti dendroloog (1903–1937) *[[Imbi Viirok]], eesti psühholoog ja koolitaja (1968–) *[[Tiia Viiron]], eesti auto- ja mootorrattaspordikohtunik (1937–2015) *[[Katrin Viirpalu]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1968–) *[[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog (1970–) *[[Harald Viirsalu]], Eesti sõjaväelane (1900–1982) *[[Vello Viirsalu]], eesti arst, sporditegelane ja spordiajaloolane (1938–2011) *[[Erika Viirsalu-Nivanka]], eesti hõimusuhete arendaja ja ajakirjanik (1909–1988) *[[Eduard Viirsoo]], eesti agronoom (1903–1988) *[[Maela Viirsoo]], eesti päritolu Argentina radiokeemik ja tuumateadlane (1937–) *[[Kustav Viise]], eesti vaimulik (1898–1978) *[[Aarne Viisimaa]], eesti laulja (1898–1989) *[[Heli Viisimaa]], eesti näitleja (1918–1996) *[[Matti Viisimaa]], eesti keemik, insener-tehnoloog (1943–) *[[Piret Viisimaa]], eesti lavastaja, näitleja ja teatrijuht (1962–) –*[[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja (1928–1991) *[[Mart Viisitamm]], Eesti poliitik (1980–) *[[Nikolai Viitak]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Alar Viitmaa]], Eesti orienteeruja (1970–) *[[Erna Viitol]], eesti skulptor (1920–2001) *[[Helmi Viitol]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1892–1970) *[[Karl Viitol]], eesti laulja (1888–1944) *[[Livia Viitol]], eesti kirjanduskriitik (1953–) *[[Tiit-Rein Viitso]], eesti keeleteadlane (1938–2022) ==Vij== *[[Jaan Vija]], eesti agronoom ja põllumajandustegelane (1930–2013) *[[Nelli Vija]], eesti teadlane ja bioloog (1930–) *[[Tiiu Vijar]], eesti köite- ja nahakunstnik (1942–) *[[Indrek Vijard]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1965–) *[[Pradeep Vijayakar]], India spordiajakirjanik (1950–2011) *[[Subbaraman Vijayalakshmi]], India maletaja (1979–) ==Vik== *[[Bjarte Engen Vik]], norra kahevõistleja (1971–) *[[Bjørg Vik]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1935–2018) *[[Alicia Vikander]], rootsi näitleja (1988–) *[[Béla Vikár]], ungari etnograaf ja tõlkija (1859–1945) *[[Maie Vikat]], eesti kasvatusteadlane ja muusikapedagoog (1936–) *[[Vaira Vīķe-Freiberga]], Läti poliitik (1937–) *[[Varg Vikernes]], norra muusik (1973–) *[[Erika Vikman]], soome laulja ja laulukirjutaja (1993–) *[[Ervin Viks]], (1897–1983) *[[Heino Viks]], eesti vaimulik (1911–2005) *[[Marcus Viks]], eesti sõudja (2007–) *[[Priit Viks]], eesti laskesuusataja (1982–) *[[Valter Viks]], eesti vaimulik (1895–1959) *[[Ülle Viks]], eesti keeleteadlane (1948–) *[[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur (1912–1997) *[[Aleksandr Viktorenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kosmonaut (1947–2023) *[[Mihhail Viktorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1938) *[[Boriss Viktorov-Karolinski]], vene näitleja (1889–1956) ==Vil== *[[Enrique Vila-Matas]], hispaania kirjanik (1948–) *[[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja (2004–) *[[Heikki Vilander]], soome poksija *[[Tito Vilanova]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (1968–2014) *[[Guillermo Vilas]], Argentina endine elukutseline tennisist (1952–) *[[Priit Vilba]], eesti poliitik (1953–) *[[Taavi Vilba]], eesti õpetaja ja koolijuht (1986–) *[[Asta Vilbaste]], eesti bioloog (arahnoloog) (1923–2010) *[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik (1893–1974) *[[Gustav Vilbaste]], eesti botaanik, publitsist, looduskaitsja, kodu-uurija (1885–1967) *[[Henn Vilbaste]], eesti looduskaitsja, ornitoloog ja bioloog (1932–1993) *[[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog (1924–1985) *[[Kaarel Vilbaste]], eesti bioloog (1950–1986) *[[Kristel Vilbaste]], eesti loodusajakirjanik (1965–) *[[Sirje Vilbaste]], eesti bioloog (1951–) *[[August Vilbert]], eesti motosportlane (1903–1938) *[[Tõnis Vilbing]], Riigivanema teener (1867–?) *[[René Vilbre]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Boris Vilde]], Eesti ja Prantsusmaa etnograaf ja keeleteadlane ning [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumise]] liige (1908–1942) *[[Eduard Vilde]], eesti kirjanik (1865–1933) *[[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1880–1966) *[[Maksim Vilde]], Eesti poksija (1987–) *[[Aleksander Engelbert Vilder]], eesti laskur (sündis 1899) *[[Sepo Vilderson]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Jonas Vileišis]], Leedu jurist, poliitik ja diplomaat (1872–1942) *[[Alexander Vilenkin]], ameerika kosmoloog (1949–) *[[Heiki Vilep]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1960–) *[[Tamāra Vilerte]], läti maletaja (1984–) *[[Sandro Viletta]], šveitsi mäesuusataja (1986–) *[[Ester Vilgats]], eesti ajakirjanik (1953–) *[[Kaire Vilgats]], eesti laulja ja näitleja (1975–) *[[Kalev Vilgats]], eesti ajakirjanik (1966–2025) *[[Tonny Vilhena]], hollandi jalgpallur (1995–) *[[Selma Vilhunen]], soome filmirežissöör (1976–) *[[Pavel Vilikovský]], slovaki kirjanik (1941–2020) *[[Ülo Vilimaa]], eesti balletitantsija, lavastaja ja koreograaf (1941–2021) *[[Johan Vilip]], eesti füüsik (1870–1942) *[[Aleksander Vilipere]], eesti trummar (1955–2011) *[[Martin Vilismäe]], eesti orienteeruja ja jooksja (1989–) *[[Gina Viliūnė]], leedu kirjanik (1974–) *[[Saulius Vilius]], leedu alpinist (1971–) *[[Aleksander Viljamson]], eesti lendur (1918–1986) *[[Ago Viljari]], eesti teoloog ja vaimulik (1910–1989) *[[Linda Viljasoo]], eesti botaanik (1910–­1991) *[[Stina Viljus]], eesti sulgpallur (1989–) *[[Andrei Vilkitski]], vene hüdrograaf (1858–1913) *[[Boriss Vilkitski]], vene polaaruurija (1885–1961) *[[Andris Vilks]], Läti poliitik (1963–2024) *[[Lars Vilks]], Rootsi kunstnik ja kunstiteoreetik (1946–2021) *[[Anton Vill]], eesti kunstnik (1979–) *[[Helmi Vill]], eesti rahvalaulik (1904–1973) *[[Marten Vill]], eesti muusik (1982–) *[[Sirje Vill]], eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja õpetaja (1951–) *[[Claudio Villa]], itaalia laulja (1926–1987) *[[David Villa]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Juan Antonio Villacañas]], hispaania luuletaja, esseist ja kriitik (1922–2001) *[[Feliks Villak]], eesti viiulimeister ja laulja (1921–1997) *[[Timo Villak]], eesti sisearhitekt ja disainer (1980–) *[[Kaljo Villako]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog ja radioloog (1919–2001) *[[Leo Villand]], eesti pedagoogikateadlane (1928–2010) *[[Valeeria Villandi]], eesti luuletaja ja tõlkija (1924–2021) *[[Anthony Villanueva]], Filipiinide poksija (1945–2014) *[[César Villanueva]], Peruu poliitik (1946–) *[[José Luis Villanueva]], Filipiinide poksija (1913–1983) *[[Feliks Villard]], eesti maletaja (1908–?) *[[Kirsti Villard]], eesti näitleja (1988–) *[[Pasquale Villari]], Itaalia ajaloolane ja poliitik (1827–1917) *[[Violetta Villas]], poola laulja (1938–2011) *[[André Villas-Boas]], portugali jalgpallitreener (1977–) *[[Robert Villatte des Prûgnes]], prantsuse agronoom ja kirjanik (1869–1965) *[[Cirilo Villaverde]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja vabadusvõitleja (1812–1894) *[[Louis Villecourt]], prantsuse jurist ja diplomaat (1897–1930) *[[Andrus Villem]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1959–) *[[Hans Villemi]], eesti autosportlane (1995–) *[[Paul Villemi]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Richard Villems]], eesti geneetik (1944–) *[[Heino Villemson]], eesti korvpallur (1936–1989) *[[Heldur Villemson]], Eesti maadleja (1969–1992) *[[Johannes Villemson]], eesti kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane (1893–1971) *[[Jüri Villemson]], eesti ratsutaja, treener ja sporditegelane (1935–2017) *[[Martin Villemson]], eesti kirimaletaja ja spordiajakirjanik (1897–1933) *[[Georg Villenberg]], Eesti poliitik (2003–) *[[Jacques Villeneuve]], prantsuse autovõidusõitja (1971–) *[[Laine Villenthal]], Eesti esimene naissoost kirikuõpetaja (1922–2009) *[[Dominique de Villepin]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Illar Viller]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1931–) *[[Jaak Viller]], Eesti teatritegelane (1949–2020) *[[Raido Villers]], endine Eesti korvpallur (1982–) *[[Ingvar Villido]], eesti müstik (1962–) *[[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]], Inglismaa kuninga James I favoriit (1592–1628) *[[Markus Villig]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Martin Villig]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Charles Villmann]], eesti astronoom ja atmosfäärifüüsik (1923–1992) *[[Eduard-Richard Villmann]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Kärt Villmann]], eesti disainer (1972–) *[[Peeter Villmann]], eesti tõlkija (1949–) *[[Sten Villmann]], eesti sõudja (1986–) *[[Erna Villmer]], eesti näitleja ja lavastaja (1889–1965) *[[Silvi-Aire Villo]], eesti tõlkija ja toimetaja ning endine Eesti NSV parteitöötaja (1939–) *[[François Villon]], prantsuse luuletaja (15. sajand) *[[Mathias Villota]], eesti jalgpallur (2005–) *[[Mati Villsaar]], eesti sõudja ja sõudetreener (1949–) *[[Heino Villum]], eesti poksija ja treener (1931–1988) *[[Linda Vilmre]], eesti muuseumitöötaja (1902–1990) *[[Albert Vilms]], eesti advokaat (1903–1999) *[[Juhan Vilms]], eesti arst ja eugeenik (1893–1952) *[[Jüri Vilms]], eesti poliitik (1889−1918) *[[Keiti Vilms]], eesti kalambuurist ja twitteri-kirjanik (1983–) *[[Sirje Vilms]], eesti sünoptik *[[Ago Vilo]], eesti tõlkija ja poliitikavaatleja (1933–) *[[Jaak Vilo]], eesti matemaatik (1966–) *[[Toomas Vilosius]], eesti poliitik ja arst (1951–) *[[Harry Vilpart]], eesti laulja (bariton) (1917–1997) *[[Kalle Vilpuu]], eesti kitarrist (1963–) *[[Madli Vilsar]], eesti modell (1991–) *[[Ardis Vilt]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Liisi Vilt]], eesti pikaealine (1898–2005) *[[Mart Vilt]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1935–2021) *[[Heidi Vilu]], eesti suhtekorraldaja ja töökeskkonnaspetsialist (1981–) *[[Helle Vilu]], eesti ühiskonnategelane *[[Raivo Vilu]], eesti biokeemik ja ühiskonnategelane (1945–) *[[Tõnis Vilu]], eesti luuletaja (1988–) *[[Olga Viluhhina]], Venemaa laskesuusataja (1988–) *[[Ülane Vilumets]], eesti ettevõtja (1983–) ==Vim== *[[Hillar Vimberg]], eesti muusik (1962–) *[[Joosep Vimm]], Eesti poliitik (1990–) *[[Kuulo Vimmsaare]], eesti ajaloolane (1921–2013) ==Vin== *[[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur (1997–) *[[Juozas Vinča]], Leedu poksija (1905–1990) *[[Gaia Vince]], Briti ajakirjanik ja teaduskirjanik (1973–) *[[Vincent (Taani prints)|Vincent]], Taani prints (2011–) *[[Gene Vincent]], USA laulja (1935–1971) *[[Kayne Vincent]], Uus-Meremaa jalgpallur (1988–) *[[Gottschalk Vincke]], Liivi ordu rüütelvend (suri umbes 1635) *[[Hermann Vincke]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil alguses *[[Rudolf Vincke]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri enne 1584) *[[Heidenreich Vincke von Overberg]], Liivi ordumeister (surnud 1450) *[[Johann Vincke von Overberg]], Dünaburgi komtuur (suri 1501/1502) *[[Meelis Vind]], eesti muusik (1964–) *[[Emil Vindsetmo]], Norra ametnik ja poliitik (1916–1983) *[[Frederick Vine]], briti meregeoloog ja geofüüsik (1939–2024) *[[Aleksandr Viner]], vene lavastaja (1896–1984) *[[Jonas Vingegaard]], taani jalgrattur (1996–) *[[Veljo Vingissar]], eesti muusik (1955–2024) *[[Carlos Vinícius]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Lembit Vink]], eesti tervishoiutegelane ja muusikaõpetaja (1924–2017) *[[Aarne Vinkel]], eesti kirjandusteadlane (1918–2006) *[[Krista Vinkel]], eesti naistearst (1957–2010) *[[Leida Vinkel]], eesti põllumajandustöötaja (1930–) *[[Ilze Viņķele]], Läti poliitik (1971–) *[[Antanas Vinkus]], Leedu poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Olev Vinn]], eesti paleontoloog ja paleobioloog (1971–) *[[Raili Vinn]], eesti metallikunstnik (1943–) *[[Vello Vinn]], eesti graafik (1939–) *[[Theodor Vinnal]], eesti notar (1898–1945) *[[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anastassija Vinnikova]], valgevene laulja (1991–) *[[Ivan Vinogradov]], vene matemaatik (1891–1983) *[[Oleg Vinogradov (lavastaja)]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1937–) *[[Vladislav Vinogradov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1899–1962) *[[Sergei Vinogradski]], vene mikrobioloog, ökoloog ja mullateadlane (1856–1953) *[[Fjodor Vinokurov]], Eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Irina Vinokurova]], vepsa rahvaluule ja etnograafia uurija (1955–) *[[Sharni Vinson]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Aili Vint]], eesti kunstnik (1941–) *[[Endel Vint]], eesti majandusteadlane (1909–1983) *[[Juhan Vint]], Eesti sõjaväelane (1900–1968) *[[Maara Vint]], eesti graafik (1955–) *[[Mare Vint]], eesti graafik (1942–2020) *[[Toomas Vint]], eesti kunstnik ja kirjanik (1944–) *[[Tõnis Vint]], eesti graafik (1942–2019) *[[Kristi Vinter-Nemvalts]], eesti haridusteadlane (1978–) *[[Maie Vinter]], eesti tõlk Rootsis (1937–2014) *[[Ülo Vinter]], eesti helilooja (1924—2000) *[[Søren Vinterberg]], taani ajakirjanik, kirjanduskriitik, koomiksite ekspert (1944–) *[[Alfrēds Vinters]], Läti helilooja, sõnade autor ja esitaja (1908–1976) ==Vio== *[[Franca Viola]] (1948–) *[[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc]], prantsuse arhitekt (1814–1879) ==Vip== *[[Kaupo Vipp]], eesti publitsist ja ettevõtja (1962–) *[[Heinrich Vipper]], eesti põllumajandusteadlane (1928–2013) *[[Karl Vipper]], eesti arst (1904–1982) *[[Jüri Vips]], eesti autosportlane (2000–) *[[Vipsania Agrippina]], Agrippa tütar, Tiberiuse abikaasa (36 eKr – 20 pKr) *[[Marcus Vipsanius Agrippa]], Vana-Rooma väejuht ja riigimees (umbes 63 eKr – 12 eKr) ==Vir== *[[Nikolai Viralu]], Eesti sõjaväelane, diplomaat, advokaat ja ajakirjanik (1887–1938) *[[Rudolf Virchow]], saksa arstiteadlane (1821–1902) *[[Lasse Virén]], soome kergejõustiklane (1949–) *[[Johan Bernhard Virgin]], Rootsi sõjaväelane ja sõjaväeinsener (1705–1783) *[[Adrian Virginius vanem|Adrian Virginius]] vanem, baltisaksa luteri teoloog (suri 1647) *[[Adrian Virginius]], Eesti vaimulik, piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja (1663–1706) *[[Andreas Virginius]], usuteadlane (1596–1664) *[[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]], Liivimaa vaimulik (1640–1701) *[[Eduard Virgo]], Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat (1878–1938) *[[Venda Virit]], eesti agronoom ja õppejõud (1923–1992) *[[Vadim Virjassov]], Eesti jäähokimängija (1986–) *[[Gunta Virkava]], läti näitleja (1951–) *[[Meelis Virkebau]], eesti majandustegelane (1957–) *[[Silvi Virkepuu]], eesti kujundusgraafik ja disainer (1951–2020) *[[Leonhard Virkhaus]], eesti päritolu helilooja, koorijuht ja organist (1910–1984) *[[Taavo Virkhaus]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1934–2021) *[[Tarmo Virki]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Artturi Heikki Virkkunen]], soome ajaloolane (1864–1924) *[[Henna Virkkunen]], Soome poliitik (1972–) *[[Lembit Virkus]], eesti jooksja (1932–1972) *[[Lia Virkus]], eesti kokaraamatute autor (1963–) *[[Maarja Virkus]], eesti saksofonist *[[Rein Virkus]], eesti haridustegelane (1930–1998) *[[Sirje Virkus]], eesti infoteadlane (1956–) *[[Johannes Virm]], Austraalia poksija, päritolult eestlane (1925–2015) *[[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik ja kirjanik (1940–2025) *[[Anne-Mari Virolainen]], Soome poliitik (1965–) *[[Johannes Virolainen]], Soome poliitik (1914–2000) *[[Tenno Vironi]], eesti laulja ja pedagoog (1887–1951) *[[Hans Virrit]], Eesti sõjaväelane (1894–1948) *[[Keiu Virro]], eesti kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik (1987–) *[[Katya Virshilas]], Kanada tantsija ja filminäitleja (1983–) *[[Edvarts Virza]], läti kirjanik ja tõlkija (1883–1940) *[[Helena Virt]], eesti laulja (1983–) *[[Olavi Virta]], soome laulja (1915–1972) *[[Sofia Virta]], Soome poliitik (1990–) *[[Keijo Virtamo]], soome entsüklopedist (1919–2021) *[[Artturi Ilmari Virtanen]], soome biokeemik (1895–1973) *[[Reima Virtanen]], soome poksija (1947–) *[[Veltto Virtanen]], soome psühholoog, rock-muusik ja poliitik (1951–) *[[Pertti Virtaranta]], soome keeleteadlane (1918–1997) *[[Terry Virts]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1967–) *[[Tessa Virtue]], Kanada iluuisutaja (1989–) *[[Atko-Meeme Viru]], eesti sporditeadlane (1932–2007) *[[Mehis Viru]], eesti sporditeadlane ja kergejõustikutreener (1963–) *[[Nikolai Viru]], eesti laskesportlane ja -treener ning Eesti, Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelane (1904–1970) *[[Valdeko Viru]], eesti dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Andres Virumann]], eesti veemotosportlane (?–) *[[Tõnu Virve]], eesti teatri- ja filmikunstnik, lavastaja ning produtsent (1946–2019) ==Vis== *[[Azzone Visconti]], Milano valitseja (1302–1339) *[[Bernabò Visconti]], Milano valitseja (1319–1385) *[[Filippo Maria Visconti]], Milano hertsog (1392–1447) *[[Galeazzo I Visconti]], Milano valitseja (1277–1328) *[[Galeazzo II Visconti]], Milano valitseja (1320–1378) *[[Gian Galeazzo Visconti]], Milano hertsog (1351–1402) *[[Giovanni Visconti]], Milano valitseja (1290–1354) *[[Giovanni Maria Visconti]], Milano hertsog (suri 1412) *[[Luchino Visconti (Milano valitseja)|Luchino Visconti]], Milano valitseja (1292–1349) *[[Matteo I Visconti]], Milano valitseja (1255–1322) *[[Matteo II Visconti]], Milano valitseja (1319–1355) *[[Ottone Visconti]], Milano valitseja (1207–1295) *[[Bruno Visintin]], itaalia poksija (1932–2015) *[[Erna Visk]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1910–1983) *[[Jaan Viska]], eesti koolijuht (1947–2018) *[[Ann Viskar]], eesti ajakirjanik (1882–1940) *[[Pavel Viskovatov]], vene keeleteadlane (1842–1905) *[[Ivan Viskovatõi]], Vene tsaaririigi diplomaat ja poliitik (suri 1570) *[[Ain-Andris Vislapuu]], eesti muuseumitöötaja (1964–) *[[Harry Visman]], Eesti sõjaväelane (1897–1973) *[[Jaak Visnap]], eesti kunstnik (1957–) *[[Tanel Visnap]], eesti kergejõustiklane (1992–) *[[Eduard Visnapuu]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1895–1969) *[[Henrik Visnapuu]], eesti luuletaja (1889–1951) *[[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener (1976–) *[[Kai Visnapuu]], eesti harfimängija (1961–) *[[Lembit Visnapuu]], eesti füüsik (1936–2024) *[[Valdur Visnapuu]], Eesti ohvitser (1917–1944) *[[Milvi Visnapuu]], eesti käsipallitreener ja spordipedagoog (1946–) *[[Märt Visnapuu]], eesti näitleja (1962–2025) *[[Peeter Vissak]], eesti looduskaitsetegelane ja botaanik (1956–) *[[Rünno Vissak]], eesti ajaloolane ja tõlkija (1962–) *[[Silvia Vissak]], eesti ajakirjanik (1929–2017) *[[Tiia Vissak]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Vissarion]], vene usutegelane (1961–) *[[Anu Vissel]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1952–2005) *[[Hendrik Vissel]], eesti näitleja (1990–) *[[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane (1995–) *[[Joseph Vissers]], Belgia poksija (1928–2006) *[[Ánna Víssi]], kreeka laulja ja näitleja (1957–) *[[Adam Vissitajev]], tšetšeeni tsirkuseartist (1948–) *[[Aina Vissitajeva]], tšetšeeni tsirkuseartist (1962–) *[[Hans Vissor]], eesti veemotosportlane (1946–2006) ==Viš== *[[Katja Višnar]], sloveeni murdmaasuusataja (1984–) *[[Galina Višnevskaja]], vene ooperilauja, näitleja, lavastaja ja pedagoog (1926–2012) *[[Vsevolod Višnevski]], vene kirjanik (1900–1951) *[[Maret-Mai Višnjova]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1931–2020) ==Viz== *[[Martín Vizcarra]], Peruu poliitik (1963–) *[[Felipe Vizeu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Viktor Vizgin]], vene filosoof (1940–) *[[Vladimir Vizgin]], vene teadusajaloolane (1936–) ==Vit== *[[Albert Camille Vital]], Madagaskari sõjaväelane (1952–) *[[Ida Vitale]], Uruguay luuletaja, tõlkija, esseist, õppejõud ja kirjanduskriitik (1923–) *[[Vitale da Bologna]], itaalia kunstnik (suri 1361) *[[Vitalianus]], paavst (suri 672) *[[Vitellius]] *[[Jānis Vitenbergs]], Läti poliitik (1985–) *[[Timoteo Viti]], itaalia kunstnik (1469–1523) *[[Madli Vitismann]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Vincas Vitkauskas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1890–1965) *[[Vladas Vitkauskas]], leedu alpinist (1953–) *[[Jāzeps Vītols]], läti helilooja, dirigent ja pianist (1863–1948) *[[Maksim Vitorgan]], Venemaa näitleja (1972–) *[[Francisco de Vitoria]], hispaania õigusteadlane (suri 1546) *[[Vitruvius]], vanarooma arhitekt ja insener (1. sajand eKr) *[[Philippe de Vitry]], prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja (1291–1361) *[[Georgi Vitsin]], vene teatri- ja filminäitleja (1917–2001) *[[Vitslav I]], Rügeni vürst (suri 1250) *[[Heido Vitsur]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1944–) *[[Lauri Vitsut]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Toomas Vitsut]], Eesti poliitik (1960–) *[[Ossie Vitt]], USA pesapallur (1890–1963) *[[Walter Vitt]], saksa ajakirjanik, kunstikriitik ja näitusekuraator (1936–2021) *[[Roberto Vittori]], Itaalia õhuväelane ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaut (1964–) *[[Vittorio Amedeo I]] *[[Vittorio Emanuele I]], Savoia, Piemonte ja Aosta hertsog, Sardiinia kuningas (1759–1824) *[[Vittorio Emanuele II]], Piemonte, Savoia ja Sardiinia kuningas, Itaalia kuningas (1820–1878) *[[Vittorio Emanuele II]], Itaalia kuningas, Etioopia keiser, Albaania kuningas (1869–1947) *[[Vittorio Emanuele, Napoli prints]], Itaalia kroonprints, trooninõudleja (1937–2024) *[[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja (1975–) *[[Michał Vituška]], valgevene poliitik ja sõjaväelane (1907–?) ==Viv== *[[Antonio Vivaldi]], itaalia helilooja (1678–1741) *[[Vivekananda]], india usureformaator, filosoof ja ühistegelane (1863–1902) *[[Joan Enric Vives i Sicília]] *[[Domenico de Vivo]], itaalia keeleteadlane (1839–1897) *[[Eduard Vivsik]], Eesti fotograaf (1968–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Vi, Biograafiad]] ifdsfqxy6c3tobc8mn4d01xyyd72c45 0 421098 7193499 6865777 2026-07-15T16:44:29Z Kuriuss 38125 7193499 wikitext text/x-wiki '''Raul Kudre''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1970]] [[Melliste]]s) on eesti omavalitsustegelane ja [[orienteeruja]]. ==Haridus== 1989. aastal lõpetas ta [[Värska Keskkool]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://vana.verska.ee/kool/Vilistlased/slides/XXXII%20lend%201989.html |pealkiri=Värska Keskkooli ja Gümnaasiumi vilistlased. XXXII lend 1989 |vaadatud=2015-11-24 |arhiivimisaeg=2015-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151125005522/http://vana.verska.ee/kool/Vilistlased/slides/XXXII%20lend%201989.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2004. aastal lõpetas [[Eesti Maaülikool]]i maaehituse erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Raul Kudre |url=http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/voru---valga--ja-polvamaa/raul-kudre |vaadatud=2015-11-23 |arhiivimisaeg=2015-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150227031321/http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/voru---valga--ja-polvamaa/raul-kudre |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Ta on töötanud Värska Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana.<ref name="ESBL">[http://www.esbl.ee/biograafia/Raul_Kudre/ Eesti spordi biograafiline leksikon. Kudre, Raul]</ref> Aastatel 2006–2017 oli ta [[Värska vald|Värska vallavanem]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Värska vald. Vallavalitsus |url=http://www.verska.ee/tootajad |vaadatud=2015-11-23 |arhiivimisaeg=2015-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151124125036/http://www.verska.ee/tootajad |url-olek=ei tööta }}</ref> 30. oktoobril 2017 sai temast esimene [[Setomaa vald|Setomaa]] vallavanem.<ref>[[Annela Laaneots]]. [https://setomaa.postimees.ee/4293995/setomaa-esimene-vallavanem-on-raul-kudre Setomaa esimene vallavanem on Raul Kudre]. Postimees, 30. oktoober 2017.</ref> ==Sporditegevus== ===Sporditulemused=== Eesti [[orienteerumine|orienteerumise]] meistrivõistlustel on ta aastatel 1989–2011 võitnud 23 kuld-, 13 hõbe- ja 9 pronksmedalit, neist 2 hõbedat ja 1 pronksi [[rattaorienteerumine|rattaorienteerumises]] ning 4 pronksi [[orienteerumisjooks]]us, kõik ülejäänud medalid [[suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/10332/raul_kudre |pealkiri=ESBL sporditulemused. Raul Kudre |vaadatud=2015-11-23 |arhiivimisaeg=2015-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151124080938/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/10332/raul_kudre |url-olek=ei tööta }}</ref> 23 korda Eesti meistriks tulnuna on ta meestest Eesti läbi aegade edukaim suusaorienteeruja. Suusaorienteerumise NSV Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1989. aastal Eesti meeskonnas koos [[Raivo Rõõm]]u, [[Martti Parve]] ja [[Ormar Lutsberg]]iga hõbe- ning 1990. aastal tavarajal pronksmedali. Suusaorienteerumise EM-il parimad tulemused 12. koht sprindis (2001) ja Eesti meeskonnas (koos [[Tõnis Erm]]i ja [[Taavi Nurm]]ega) 8. koht teatesõidus (2006). Osalenud kuus korda suusaorienteerumise MM-il (1992, 1994, 1996, 1998, 2000, 2004), parimad tulemused 9. koht lühirajal (1994) ja Eesti meeskonna liikmena (koos [[Margus Hallik]]u, [[Ander Ojandu]] ja [[Tõnis Erm]]iga) 6. koht teatevõistlusel (2004). Aastatel 2004–2006 osales rattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel, parimad tulemused 2004. aastal 20. koht lühirajal ja Eesti meeskonna liikmena 4. koht teatesõidus koos [[Rene Ottesson]]i ja [[Margus Hallik]]uga.<ref name="ESBL" /> ===Spordiorganisatsiooniline tegevus=== Ta on [[Värska Orienteerumisklubi Peko]] president<ref>[http://avaleht.peko.ee/et/about/klubi-juhatus/ Värska Orienteerumisklubi Peko juhatus]</ref>, [[Põlva Maakonna Spordiliit|Põlva Maakonna Spordiliidu]] juhatuse liige ja Põlva Maakonna Spordinõukogu aseesimees.<ref>{{Netiviide |url=http://polva.maavalitsus.ee/polva-maakonna-spordinoukogu |pealkiri=Põlva maavalitsus. Põlva Maakonna Spordinõukogu |vaadatud=2015-11-23 |arhiivimisaeg=2015-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151124092510/http://polva.maavalitsus.ee/polva-maakonna-spordinoukogu |url-olek=ei tööta }}</ref> 2005. aastast on ta Eesti suusaorienteerumiskoondise [[treener]]. 2014. aastast on ta IV kategooria orienteerumistreener ([[Eesti kvalifikatsiooniraamistik]]u 6. tase).<ref>[https://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php?spordiala=2 Eesti spordiregister. Treenerite andmekogu]</ref> 2012. aastal oli ta [[Räpina]]s ja [[Värska]] ümbruses toimunud rattaorienteerumise maailma karikasarja etapi peakorraldaja. 2021. aastal oli ta [[Kääriku]]l toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja. ==Kandideerimine valimistel== Ta on kandideerinud kohalike omavalitsuste valimistel aastatel 1996, 1999, 2002, 2005, 2009 ja 2013, kandideerides [[Värska vald|Värska valla]] volikokku. Esimest korda valiti ta volikokku 2002. aastal erakonna [[Mõõdukad]] nimekirjas, järgmistel valimistel kandideeris ja osutus valituks [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas. 2015. aastal kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas [[Riigikogu|Riigikokku]], kogus 245 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=raul%20kudre Vabariigi Valimiskomisjon. 1992-2014 valimistel osalenud kandidaadi otsing]</ref> ==Muu ühiskondlik tegevus== Ta on [[Põlvamaa Omavalitsuste Liit|Põlvamaa Omavalitsuste Liidu]] juhatuse liige ja [[Setomaa Valdade Liit|Setomaa Valdade Liidu]] nõukogu liige (varem olnud ka nõukogu esimees). ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Ingrit Kala]] on [[setu]] rahvakultuuri edendaja ja orienteeruja. Ka tütred [[Daisy Kudre-Schnyder]] ja [[Doris Kudre]] ning poeg [[Timo Kudre]] on orienteerujad. ==Tunnustus== * 2013 – [[Eestimaa Spordiliit Jõud|spordiliidu Jõud]] aasta noortetreener * 2013 – Põlvamaa aasta treener * 2019 – [[Võrumaa aasta isa]] * 2021 – [[riiklik spordipreemia]] – Eestis toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Raul_Kudre/ Raul Kudre] Eesti spordi biograafiline leksikonis {{JÄRJESTA:Kudre, Raul}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] h9qljvr1rncvxc7lgk00mjqrtqluyy8 0 422460 7193413 6464124 2026-07-15T13:14:56Z ÕÕÕNNN 201399 7193413 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Digne-les-Bains | hääldus = | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Digne-les-Bains | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Dinha | pilt = Digne_les_bains_-_vue_est.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason_DignelesBains.svg | vapi_link = | deviis = | pindala = 117,07 | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa | asendikaardi_pilt = }} '''Digne-les-Bains''' [din'j le ben] on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Alpes-de-Haute-Provence'i departemang]]us. Ta on departemangu prefektuur (''prefecture'') ehk halduskeskus. Linn on ka kahe [[kanton (Prantsusmaa)|kantoni]] keskuseks. Linna territoorium asub 524–1731 meetri kõrgusel üle merepinna. [[Pilt:Map commune FR insee code 04070.png|pisi|tühi|Digne-les-Bainsi plaan ja teda ümbritsevad vallad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.dignelesbains.fr/ Linna koduleht] (''prantsuse keeles'') [[Kategooria:Prantsusmaa linnad]] [[Kategooria:Alpes-de-Haute-Provence'i departemangu vallad]] hto58jxk31iz6504so7fw4hrdj3vo12 4 427544 7193737 7186371 2026-07-16T08:55:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193737 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 } |section= |sort=label |columns=label:Riik,P35,P6 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Riik ! riigipea ! valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Hibatullah Akhundzada]] | [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]'' |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | [[Donald Trump]] |- | [[Andorra]] | [[Emmanuel Macron]]<br/>''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]'' | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | [[João Lourenço]] |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]] | [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | [[Javier Milei]] |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov|Ali Asadov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] | ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]'' |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7183082|Philip "Brave" Davis]]'' |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]'' | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | ''[[:d:Q24951128|Romuald Wadagni]]'' | [[Patrice Talon]] |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Željko Komšić]]<br/>''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''<br/>[[Željka Cvijanović]] | ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]'' |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Hassanal Bolkiah]] |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova|Iliana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traore]] | ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]'' |- | [[Burundi]] | ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]'' | ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]'' |- | [[Colombia]] | [[Gustavo Petro]] | [[Gustavo Petro]] |- | [[Costa Rica]] | [[Carlos Alvarado Quesada]]<br/>''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]''<br/>''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' | ''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]''<br/>[[Carlos Alvarado Quesada]]<br/>[[Luis Guillermo Solís]]<br/>[[Laura Chinchilla]]<br/>[[Óscar Arias Sánchez]]<br/>[[Abel Pacheco]]<br/>''[[:d:Q562577|Miguel Ángel Rodríguez Echeverría]]''<br/>''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Dileita Mohamed Dileita]]<br/>[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]'' | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | [[Luis Abinader]] |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | [[Daniel Noboa]] |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]'' |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | [[Nayib Bukele]] |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]'' |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | [[Isaias Afewerki]] |- | [[Svaasimaa|Eswatini]] | [[Mswati III]] | ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]'' |- | [[Etioopia]] | ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]'' | [[Abiy Ahmed]] |- | [[Fidži]] | ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]'' | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | [[Bongbong Marcos]] |- | [[Gabon]] | ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]'' | [[Raymond Ndong Sima]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | [[Adama Barrow]] |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | [[Nana Akufo-Addo]] |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]'' |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili|Salomé Zourabichvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | [[Bernardo Arévalo]] |- | [[Guinea]] | ''[[:d:Q108418519|Mamady Doumbouya]]'' | ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Manuel Serifo Nhamadjo]]<br/>[[José Mário Vaz]]<br/>[[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Rui Duarte de Barros]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | ''[[:d:Q98053664|Mark Phillips]]'' |- | [[Haiti]] | ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]'' | ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]'' |- | [[Hiina]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]] |- | [[Honduras]] | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog|Yitzhak Herzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | [[Prabowo Subianto]] |- | [[Iraak]] | [[‘Abd al-Laţīf Rashīd|Abdul Latif Rashid]] | ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]'' |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]'' | ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]'' |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]'' |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]] | ''[[:d:Q56825894|Älihan Smaiylov]]'' |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' |- | [[Keenia]] | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]'' |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | [[Taneti Maamau]] |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | [[Azali Assoumani]] |- | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Sylvestre Ilunga]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]'' |- | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q13036897|Albulena Haxhiu]]'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]'' | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Sooronbaj Džeenbekov]]<br/>''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''<br/>[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]<br/>''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''<br/>[[Sadõr Džaparov]]<br/>''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''<br/>''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''<br/>''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''<br/>''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]'' |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulídis]] | [[Níkos Christodoulídis]] |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]'' |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Inga Ruginienė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]'' |- | [[Libeeria]] | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Daniel Risch]] |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]'' |- | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]'' | ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]'' |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Evika Siliņa]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | [[Cyril Ramaphosa]] |- | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | [[Salva Kiir Mayardit]] |- | [[Madagaskar]] | ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]'' | ''[[:d:Q136448305|Ruphin Zafisambo]]'' |- | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]'' | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | [[Mohamed Muizzu]] |- | [[Mali]] | ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]'' | ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]'' |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | ''[[:d:Q1638114|Aziz Akhannouch]]'' |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | [[Hilda Heine]] |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Ould Ghazouani]] | ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]'' |- | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]'' | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | [[Claudia Sheinbaum]] |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Alexandru Munteanu]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] | ''[[:d:Q33181566|Philippe Mettoux]]'' |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]'' |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]'' |- | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]'' | ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]'' |- | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]'' | ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]'' |- | [[Namiibia]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]'' |- | [[Nauru]] | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' |- | [[Nepal]] | ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]'' | ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]'' |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | [[Daniel Ortega]] |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] |- | [[Niger]] | ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tchiani]]'' | ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]'' |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | [[Haitham ibn Tāriq]] |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Asif Ali Zardari]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Maḩmūd ‘Abbās]] | ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]'' |- | [[Panama]] | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' |- | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' |- | [[Peruu]] | [[José María Balcázar]] | [[José María Balcázar]] |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]'' | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Korea]] | [[Kim Chŏng-un]] | ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]'' |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Hristijan Mickoski]] |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | ''[[:d:Q139594211|Francisco Carvalho]]'' |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Ilie Bolojan]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]'' |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]'' |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]'' |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]'' |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]'' |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]'' | [[Edgar Lungu]] |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]<br/>''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]'' |- | [[San Marino]] | ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''<br/>''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]'' | |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] |- | [[Seišellid]] | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]'' |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]'' |- | [[Singapur]] | ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]'' | ''[[:d:Q6504758|Lawrence Wong]]'' |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]] | ''[[:d:Q99605101|Mohamed Hussein Roble]]'' |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]'' | ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]'' |- | [[Sudaan]] | [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]] | ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]'' |- | [[Suriname]] | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Keir Starmer]] |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]'' | ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]'' |- | [[Süüria]] | [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]] | |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Paetongtarn Shinawatra]] |- | [[Taiwan]] | [[Lai Ching-te]] | ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]'' |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Samia Suluhu]] |- | [[Togo]] | ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]'' | [[Faure Gnassingbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]'' |- | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]'' | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]'' |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]'' |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] |- | [[Tšaad]] | ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]'' | ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''<br/>[[Idriss Déby]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | ''[[:d:Q62481397|Robinah Nabbanja]]'' |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Julija Svõrõdenko]] |- | [[Ungari]] | [[Tamás Sulyok]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q74370310|Christopher Luxon]]'' |- | [[Valgevene]] | [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]] | ''[[:d:Q56235580|Alexander Turchyn]]'' |- | [[Vanuatu]] | ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]'' | ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]'' |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | ''[[:d:Q109385659|Raffaella Petrini]]'' |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] | |- | [[Vietnam]] | [[Tô Lâm]] | [[Phạm Minh Chính]] |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | [[Emmerson Mnangagwa]] |- | [[Šveits]] | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' |} {{Wikidata loendi lõpp}} 11vo7jalcr2zip2aj8urlvr81xg275a 0 428291 7193612 7187438 2026-07-16T04:37:25Z Velirand 67997 + kategooria 7193612 wikitext text/x-wiki '''Teet Korsten''' ([[9. veebruar]] [[1967]] – [[5. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[ajakirjanik]], [[tõlkija]] ja [[vaimulik]]. Ta lõpetas 1985. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i. Aastatel 1994–1998 oli ta EELK [[Elva kogudus]]e vaimulik (diakon).{{lisa viide}} Aastatel 2003–2020 töötas ta reporterina ajalehes [[Põhjarannik]], kus ta oli alates 2008. aastast ka toimetaja. Ta tegi muu hulgas arvukalt intervjuusid [[Ida-Virumaa]] ja Eesti tuntud kultuuritegelaste ja poliitikutega, aga ka [[Venemaa]] teisitimõtlejatega. Intervjuud [[Elmo Nüganen]]i, [[Üllar Saaremäe]], [[Andrei Hvostov]]i ja mitme teisega ilmusid 2015. aastal ka Põhjaranniku välja antud intervjuude kogumikus "Ida-Viru küsimus".<ref name="PR26">[https://arvamus.postimees.ee/8503248/in-memoriam-teet-korsten-leppimatu-eestluse-eestvoitleja "Suri kauaaegne Põhjaranniku ajakirjanik Teet Korsten"]. [[Põhjarannik]], 5. juuli 2026</ref> Alates 2020. aastast tegi ta kaastööd ajalehele [[Postimees]].<ref name="PR26" /> 2020. aastast oli ta Constelling OÜ juhatuse liige. 2023. aasta aprillis kolis Korsten maja põlengu tõttu [[Kohtla-Järve]]lt [[Tallinn]]a; tulekahju põhjuseks on oletatud süütamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ladva |eesnimi=Asso |kuupäev=14. aprill 2023 |pealkiri=Kodu kaotanud Teet Korsten: «Suhtlen pidevalt tegelastega, kes ei ole Putini sõbrad.» |url=https://www.ohtuleht.ee/1083419/kodu-kaotanud-teet-korsten-suhtlen-pidevalt-tegelastega-kes-ei-ole-putini-sobrad- |vaadatud=2023-05-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Loominguline tegevus== Koostöös [[Ken Saan]]iga on tal valminud tunnine teleuurimus «Putini propaganda», mis esilinastus 2. septembril 2014 [[Kanal 2]]-s. Ta on ühe teose kaaskoostaja: *[[Tunne Kelam]]. Eesti eest Euroopas. Koostanud [[Mart Helme]], Teet Korsten ja [[Heiki Raudla]]. [[Civitas]]. [[2009]], 112 lk ===Artikleid=== *[https://www.postimees.ee/7136639/aliinat-otsides «Aliinat otsides»]. Postimees, 19. detsember 2020 *[https://leht.postimees.ee/7156824/video-david-bowie-mitte-eriti-optimistlik-sissejuhatus-joe-bideni-aega «David Bowie mitte eriti optimistlik sissejuhatus Joe Bideni aega»]. Postimees, 16. jaanuar 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7857793/helilooja-david-lang-ma-tahan-et-minu-emotsionaalne-elu-oleks-vaga-lame Helilooja «David Lang: ma tahan, et minu emotsionaalne elu oleks väga lame»]. Postimees, 19. september 2023 *[https://arvamus.postimees.ee/8493198/teet-korsten-aeg-on-konelda-okupatsioonitraumast "Aeg on kõnelda okupatsioonitraumast"]. Postimees, 20. juuni 2026 ===Tõlgitud artikleid=== *Andrei Kontšalovski. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/ «Millisesse jumalasse usub vene inimene»]. Sirp, 24. oktoober 2013 *Andrei Piontkovski. [http://arvamus.postimees.ee/3481269/andrei-piontkovski-tsetseenia-pomm-mis-kohe-plahvatab «Tšetšeenia - pomm, mis kohe plahvatab»]. Postimees, 25. jaanuar 2016 *Sergei Medvedev. [https://arvamus.postimees.ee/7559167/sergei-medvedev-nii-koneles-zirinovski-kuidas-poliitiku-fantaasiad-viisid-fasismini-venemaal «Nii kõneles Žirinovski. Kuidas poliitiku fantaasiad viisid fašismini Venemaal»]. Postimees, 9. juuli 2022 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Korsten, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Elva koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] fx607hyl87dyywe8c1tztim1izvd1c6 0 431968 7193598 6915844 2026-07-16T03:42:14Z Kuriuss 38125 7193598 wikitext text/x-wiki [[Pilt:First Partition of Poland1772.png|pisi|Esimese Poola jagamise maadejaotus]] [[Pilt:Polish-Lithuanian Commonwealth 1773-1789.PNG|pisi|Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail [[1773]]–[[1789]]]] [[Pilt:Picture of Europe for July 1772.PNG|pisi|Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772"]] '''Esimene Poola jagamine''', mis leidis aset [[1772]]. aastal, oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest [[annekteerimine|annekteerimisest]]), mis [[1795]]. aastaks tegid [[Rzeczpospolita]]le lõpu. Esimese [[Poola jagamised|jagamise]] peamiseks motiiviks oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] võimu kasv, mis hakkas ohustama [[Preisi kuningriik|Preisimaad]] ja [[Habsburgid]]e [[Austria keisririik]]i. Jagamise kavandas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suur]], et hoida austerlasi, kes olid sõdades [[Otomani impeerium]]iga edu saavutanud Venemaa peale kadedad, uut sõda alustamast. Nõrgenenud ja juba niigi Venemaa kontrolli all olev Rzeczpospolita oli sunnitud loovutama oma tugevamatele naabritele – Venemaale, Austriale ja Preisimaale – suuri maa-alasid, et Kesk-Euroopas taastuks nende kolme riigi vaheline regionaalne tasakaal. Kuna Poola ei suutnud end efektiivselt kaitsta ja riigis olid juba varem võõrväed, oli ka [[Seim (Poola)|seim]] sunnitud [[1773]]. aastal nende kolme välisriigi korraldatud [[Jagamisseim]]i istungitel selle ratifitseerima. ==Taust== 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses oli Rzeczpospolita muutunud ühest Euroopa suurvõimust Venemaa [[protektoraat|protektoraadiks]] (või [[vasallriik|vasallriigiks]] või [[satelliitriik|satelliitriigiks]]). Praktikas otsustas Vene tsaar, kes saab vabadel valimistel Rzeczpospolita riigipeaks ja ühtlasi otsustas ta ka enamikku Poola siseasjadest. Sellise asjade käigu näiteks on [[Repnini seim]] (nimetatud Venemaa suursaadiku järgi, kes mitteametlikult seal toimuvat juhtis).<ref name="1twfn" /> Kõige varasema plaani Poola territooriumite annekteerimiseks esitas [[August III]] surma järel Venemaa Sõjalise Kolleegiumi eesistuja kindral [[Zahhar Tšernõšov]]. Üldjoontes kavandas ta Venemaaga liita just need alad, mille see esimesel Poola jagamisel reaalselt ka hõlvas.<ref>Zofia Zielińska, Polska w okowach "systemu północnego" 1763–1766, Kraków 2012, lk 44</ref> Esimene jagamine leidis aset pärast seda, kui võimude tasakaal Euroopas oli pärast Venemaa võite Otomanide üle [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]] muutunud ja Venemaa oli tugevamaks muutunud. See ohustas Habsburgide huvisid sealses piirkonnas, mis olid seotud eriti [[Moldova (piirkond)|Moldova]] ja [[Valahhia]]ga. Nii asuti Austrias kavandama sõda Venemaaga.<ref name="dWhbA" /> [[Prantsusmaa]], kes oli tol ajal sõbralikes suhetes nii Austria kui ka Venemaaga, pakkus olukorra lahendamiseks välja terve rea territoriaalseid muudatusi, mille käigus Austria oleks saanud kompensatsiooniks osa [[Preisi Sileesia]]st, Preisimaa oleks aga saanud ajaloolise preislaste asuala [[Warmia]] ning lisaks ka osa Poola [[lään]]ist [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaast]], kus niikuinii olid juba võimul [[baltisakslased]]. Preisimaa kuningas Friedrich II ei olnud hiljuti [[Sileesia sõjad|Sileesia sõdades]] võidetud [[Sileesia]] loovutamisest huvitatud, küll aga soovis ka tema olukorda rahumeelselt reguleerida – [[Vene-Preisi liidulepe]] oleks võinud ta kiskuda sõtta Austriaga ja [[Seitsmeaastane sõda]] oli jätnud talle tühja riigikassa ja nõrgestatud armeed. Ka soovis ta kaitsta nõrgenevat Otomani impeeriumit, mida Preisimaa sõda kas Austria või Venemaa vastu oleks võinud veelgi enam kahjustada. Nii veetis Friedrichi vend [[Heinrich (Preisimaa prints)|prints Heinrich]] aastate [[1770]] ja [[1771]] vahelise talve [[Peterburi]]s, esindades seal Preisi õukonda. Kuna Austria oli aastal [[1769]] [[Lubowla leping]]ut rikkudes hõivanud [[Ungari]] [[Szepesi piirkond|Szepesi piirkonnas]] 13 linna, pakkusid [[Katariina II]] ja tema nõunik kindral [[Ivan Tšernõšov]] välja, et ka Preisimaa võiks hõivata osa Poola alasid – eelistatavalt Warmia piirkonna.<ref name="sXmXk" /> Pärast seda, kui Heinrich oli oma vennale venelaste ettepanekust rääkinud, tegi Friedrich ettepaneku, et Venemaa, Austria ja Preisimaa võiksid osa Poola piirialasid omavahel ära jagada, nii et suurima osa saaks hiljutistes muudatustes kõige enam kahju kannatanud riik – Austria. Nõnda lootis Friedrich suunata Venemaa laienemispoliitika nõrga ja niigi mittefunktsioneeriva Poola riigi vastu, eemale Otomanide impeeriumist. Austria riigimees [[Wenzel Anton|Kaunitzi krahv Wenzel Anton]] tegi omakorda ettepaneku, et preislased tagastaks Austriale Sileesia, saades kompensatsiooniks Poola alasid, ent Friedrich II seisis sellistele plaanidele kindlalt vastu.<ref name="Britannica" /> Olgugi et Venemaa oli juba aastakümneid (alates [[Vaikne Seim|Vaiksest Seimist]]) nõrka Poola riiki pidanud oma protektoraadiks<ref name="2yWSg" />, oli riiki laastanud kodusõda, milles [[Bari konföderatsioon]]i väed olid üritanud väärata Venemaa kontrolli Poola üle. Poola positsiooni oli nõrgestanud ka hiljutine talupoegade ja [[kasakad|kasakate]] ülestõus [[Kolijivštšõna]] [[Ukraina]] aladel. Lisaks sellele peeti Peterburi õukonnas venelaste toetusel troonile tõusnud kuningat [[Stanisław August Poniatowski]]t liialt nõrgaks ja isemeelseks; nõnda jõuti otsusele, et Poola on protektoradina oma väärtuse minetanud. Kolm suurvõimu õigustasid ametlikult oma tegevust sellega, et neile oli vaja kompensatsiooni selle eest, et nad aitasid oma naaberriigi probleeme lahendada ja tõid Poolas valitsenud anarhiasse taas korra (Bari konföderatsioon oli selleks hästi sobiv vabandus); tegelikult olid aga kõik kolm riiki huvitatud uute territooriumide omandamisest.<ref name="aobg9" /> Pärast seda, kui Venemaa oli okupeerinud [[Doonau vürstkonnad]], suutis prints Heinrich veenda nii Friedrichit kui ka [[Austria ertshertsog]]inna [[Maria Theresia]]t selles, et võimude tasakaalu aitab kõige paremini säilitada see, kui kolm riiki jagavad omavahel Rzeczpospolita alasid, mitte aga see, kui Venemaa hõivab uusi Otomanide impeeriumile kuulunud territooriume. Kuna Preisimaa, kes oli juba ammu tahtnud hõivata Põhja-Poola [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaa]] alasid, avaldas teistele riikidele survet, siis leppisidki kolm suurvõimu esimeses Poola jagamises kokku. Sellele aitas kaasa ka võimalik Austria ja Türgi vaheline liit, millele austerlastel oli vaid üksikuid vastuväiteid.<ref name="seitseteist" /> Austerlased oleks nimelt eelistanud saada [[Balkani poolsaar]]el oma valdusse veel enam otomanide valdusi, mida Habsburgid olid juba ammu soovinud oma riigiga liita. Nõnda tõmbasid venelased oma väed Austria piiri ääres asunud Moldovast tagasi. Kui Bari konföderatsioon [[3. november|3. novembril]] 1771 [[Poola kuningas|kuningas]] Poniatowskit röövida üritas, said kolm õukonda uue ettekäände "Poola anarhia" laitmiseks ning võimaluse demonstreerida vajadust naabrite sekkumiseks ning riigi ja selle kodanike "päästmiseks".<ref name="nKxrS" /> ==Ettekäänded jagamiseks== Pärast jagamislepingu sõlmimist alustasid selle kolm osapoolt Lääne-Euroopas laialdast propagandakampaaniat, õigustamaks oma tegusid. Üks ettekäänetest, mida kasutati, oli nende riikide ajalooline õigus Poola maadele. Seda ettekäänet kasutas eriti Preisimaa; selle minister [[Ewald Friedrich von Hertzberg]] üllitas teose, kus põhjendas Preisimaa õigusi [[Suur-Poola]]le lähtuvalt selle õigustest [[Neumark]]ile. Teised riigid põhjendasid oma teguviisi Poola raadade tegutsemisvõimetusega ja poola [[šlahta]] omavoliga.<ref>Tadeusz Cegielski, Łukasz Kądziela, Rozbiory Polski 1772–1793–1795, Warszawa 1990, lk. 142–148.</ref> Jagamise ametlikuks ettekäändeks kujunes Bari konföderatsiooni pooldajate katse 3. novembril 1771 röövida kuningas Poniatowski.<ref>Władysław Konopczyński, Dzieje Polski nowożytnej, Warszawa 1986, kd.II, lk. 632.</ref> Ka tuletasid nad õiguse Poola territooriumidele sellest, et purustasid sõjaliselt Bari konföderatsiooni ja tõid Poolas valitsenud anarhiasse taas korra, millest tulenevalt oli neil õigus teatavale kompensatsioonile.<ref name="aobg9" /> ==Jagamise algus== Nii Preisimaa kui ka Austria olid juba aastatel 1669–1771 osa Rzeczpospolita piiriäärseid alasid enda valdusse võtnud. Austria oli tunginud [[Szepesi piirkond]]a ja Preisimaa oli liidendanud [[Lauenburg]]i ning [[Bütow]]i linnad. Preisimaa ja Venemaa leping Poola jagamiseks sõlmiti [[6. veebruar]]il [[1792]] [[Peterburi]]s, aga [[19. veebruar]]il 1792 kirjutasid jagamislepingule [[Viin]]is alla Preisimaa ja Austria.<ref name="seitseteist" /> Augusti alguses sisenesid Austria, Preisimaa ja Venemaa väed üheaegselt Rzeczpospolita territooriumile ja hõivasid omavahel varem kokku lepitud provintsid. [[5. august]]il kirjutasid kolm riiki alla lepingule, mis kiitis heaks nende territooriumide laienemise Rzeczpospolita arvelt.<ref name="Britannica" /> Preisimaa kuningas Friedrich II on kirjeldanud Austria ertshertsoginna Maria Theresia suhtumist Poola jagamisse ühes oma kirjadest nii:<ref name="Davies" /> {{tsitaat2|Mina ja imperaator Katariina oleme lihtsad röövlid. Ma tahaks vaid teada, kuidas ertshertsoginna oma pihiisa maha rahustas? Ta nuttis, kui ta võttis, ja mida enam ta nuttis, seda enam ta võttis!?|Friedrich Suur}} Kui Austria oli varem Bari konföderatsiooni toetanud, siis pärast seda, kui nad olid ülejäänud kahe osapoolega liidulepingu sõlminud, sundisid nad varem Austria aladel tegutsenud Bari konföderatsiooni juhtkonna maalt lahkuma. Sellele vaatamata jätkasid konföderatsiooni väed relvastatud vastupanu. Paljud nende kontrolli all olevad kindlused kaitsesid endid viimase võimaluseni. [[Wawel]]i kindlus [[Kraków]]is langes aprilli lõpus, [[Tyniec]]i kindlus pidas vastu juuli lõpuni ja [[Kazimierz Pułaski]] kontrolli all olev [[Częstochowa]] pidas vastu augusti lõpuni.<ref name="Davies" /> Viimaks sai Bari konföderatsioon aga lüüa ja selle liikmed kas põgenesid välismaale või [[küüditamine|küüditati]] [[Siber]]isse.<ref name="LtKN6" /> ==Territooriumide jagamine== [[Pilt:Allegory of the 1st partition of Poland.jpg|pisi|"[[Kuninglik kook]]", [[1773]]. aastal valminud prantsuse [[allegooria]] esimesest Poola jagamisest, mille autor oli [[Jean-Michel Moreau noorem]]. Pildil on kujutatud kolme jagamises osalenud riigi monarhe Poola kaarti lõhki rebimas. Äärmised tegelased on oma osa nõudvad [[Katariina II]] ja [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. Keskel on paremal Austria keiser [[Joseph II]], kes tundub oma tegu häbenevat. Tegelikult oli ta jagamise põhiline toetaja Austria riigis, kriitikat tuli pigem tema emalt Maria Theresialt. Tema paremal käel on alistatud Poola kuningas, kes üritab kõigest väest oma krooni peas hoida. Nende kohal hõljub rahuingel, kes kuulutab häid sõnumeid, et tsiviliseeritud 18. sajandi monarhid on suutnud oma ülesandega toime tulla ilma sõda alustamata. Pilt sai toona Euroopas kurikuulsaks ja paljudes riikides keelustati selle levitamine]] Jagamislepingule alla kirjutanud maad ratifitseerisid selle [[22. september|22. septembril]] [[1772]].<ref name="YpkgL" /> Suurim võitja oli [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]].<ref name="Britannica" /> Ehkki preislaste osa võis olla kõige väiksem, oli see samas ka majanduslikult arenenud ja strateegiliselt ülitähtis piirkond. Preislased võtsid endale suurema osa seni Poolale kuulunud [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikust Preisimaast]], sealhulgas ka [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], mis aitas Friedrichil [[Ida-Preisimaa]]d [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburgiga]] ühendada. Preisimaa hõivas ka [[Suur-Poola]] põhjapoolsemad alad [[Noteć]]i jõe ääres ([[Netze piirkond]]) ja [[Kujawy]] põhjapoolsemad alad, välja arvatud [[Gdańsk]] (''Danzig'') ja [[Toruń]] (''Thorn'').<ref name="seitseteist" /> Aastal [[1773]] sai Preisimaaga liidendatud aladest uus provints nimega [[Lääne-Preisimaa]]. Kokku sai Preisimaa 36 000&nbsp;km² maad ja umbes 600 000 elanikku.<ref>Główny Urząd Statystyczny, Historia Polski w liczbach, Warszawa 1993, lk. 20.</ref> Vastavalt Jerzy Surdikowskile alustas Friedrich Suur peagi piirkonna [[saksastamine|saksastamisega]] ja hakkas vallutatud aladele asustama saksa koloniste.<ref name="w4eb5" /> Friedrich II asustas seni Poolale kuulunud [[Pommeri]] aladele 26 000 [[sakslased|sakslast]], mis muutis märkimisväärselt seni 300 000 elanikuga piirkonnas olnud demograafilist situatsiooni ja pani aluse saksastamisele.<ref name="YNPLs" /> Vastavalt [[Christopher Clark]]ile olid Preisimaa annekteeritud Kuningliku Preisimaa ja Noteci ümbruskonna alade elanikest 54% [[saksa keel]]t kõnelevad protestandid, aga linnaelanike seas oli neid tervelt 75%. Järgmisel sajandil kasutasid rahvuslikult meelestatud saksa ajaloolased seda asjaolu jagamise õigustamiseks.<ref>Christopher M. Clark, Iron kingdom: the rise and downfall of Prussia, 1600-1947, Harvard University Press (ISBN 9780674023857) lk. 233</ref> Jagamise ajal ei olnud see asjaolu aga üldse oluline. Friedrich ei tundnud saksa kultuuri levitamise vastu huvi ja tema eesmärgiks oli ajada [[imperialism|imperialistlikku]] poliitikat, mis pidi tagama tema riigi julgeoleku.<ref name="C5I6U" /> Äsja omandatud piirkonnad olid majanduslikult eriti olulised ja ühendasid Preisimaa alasid Saksa emamaaga. Poola loodeosa hõivamisega lõikas Preisimaa Poola kohe merest ära.<ref name="cLHF8" /> Nõnda sai ta oma kontrolli alla enam kui 80% Rzeczpospolita väliskaubandusest. Ülisuurte tollimaksude kehtestamisega kiirendas Preisimaa Poola vältimatut majanduslikku kokkukukkumist.<ref name="Britannica" /> Vaatamata sellele, et Austria ertshertsoginna [[Maria Theresia]] jagamist mingil määral kritiseeris<ref name="KZlqN" />, pidas Austria riigimees [[Wenzel Anton|Kaunitzi krahv Wenzel Anton]] Austria osa piisavaks kompensatsiooniks; kuigi Austria oli Poola jagamisest kõige vähem huvitatud, oli nende saadud osa kõige rahvarohkem ja pindalalt oli nende osa teine. Kokku sai Austria 83 000&nbsp;km² maad ja umbes 2 650 000 elanikku. Austria kontrolli alla sattusid [[Zator]] ja [[Oświęcim]] (''Auschwitz''), osa [[Kraków]]i ja [[Sandomierz]]i ümbruse [[Väike-Poola]]st koos tulusate [[Bochnia]] ja [[Wieliczka]] soolakaevandustega ning terve [[Galiitsia]].<ref name="Britannica" /> Venemaa sai pindalalt kõige suurema, ent majanduslikult kõige vähem tähtsa ala riigi kirdeosas. Selle "diplomaatilise dokumendi" alusel sai Venemaa alad, mille piiriks olid ligikaudselt [[Daugava]], [[Druc]] ja [[Dnepr]]. Sinna kuulusid Rzeczpospolita kontrolli alla jäänud [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] alad, samuti ka [[Valgevene]] alad [[Viciebsk]]i, [[Połack]]i ja [[Mscisłaŭ]] linna ümbruses.<ref name="Britannica" /> Kokku sai Venemaa 92 000&nbsp;km² maad ja umbes 1 300 000 elanikku. Äsja omandatud alad jagas Venemaa [[Pihkva kubermang]]uks (sellega liideti ka kaks maakonda [[Novgorodi kubermang]]ust) ja [[Mogiljovi kubermang]]uks.<ref name="dCECJ" /> Uute alade kindralkuberneriks sai [[Zahhar Tšernõšov]]. Esimesel jagamisel kaotas Rzeczpospolita 211 000&nbsp;km² maad (30% oma territooriumist, mis oli tollal 733 000&nbsp;km²) ja neli või viis miljonit elanikku, mis on ligikaudu kolmandik 14 miljonist, mis oli Poola rahvaarv enne jagamist.<ref name="87kZE" /> ==Tagajärjed== {{vaata|Jagamisseim}} [[Pilt:Rejtan at Sejm of 1773 by Jan Matejko, 1866.png|vasakul|pisi|"[[Rejtan – Poola langus]]". [[Jan Matejko]] õlimaal (282 × 487; [[1866]]), mis asub [[Varssavi kuningaloss]]is]] Pärast seda, kui kolm jagamise osapoolt olid endale määratud osad okupeerinud, nõudsid nad, et kuningas [[Stanisław August Poniatowski]] ja [[Seim (Poola)|seim]] nende tegevuse heaks kiidaks. Kuningas pöördus abipalvega [[Lääne-Euroopa]] rahvaste poole ja viivitas seimi kokkukutsumisega.<ref name="seitseteist" /> Ennekõike pöörduti [[Prantsusmaa]], [[Taani]] ja Austria poole, kuna need riigid olid Poola ja Preisimaa vahelise [[Oliwa rahu]] (ja varasema [[Brombergi rahu]]) garandid.<ref>Tadeusz Cegielski, Łukasz Kądziela, Rozbiory Polski 1772–1793–1795, Warszawa 1990, lk. 146.</ref> Euroopa tolleaegsed suurvõimud aga reageerisid jagamisele täieliku ükskõiksusega – selle vastu tõsteti vaid üksikuid protestihääli. Üks jagamise vastu protestijaid oli [[Edmund Burke]].<ref name="Britannica" /> Ka [[Voltaire]] nimetas Friedrich II tegusid röövimiseks.<ref name="Elo7J" /> Kuna abi ei olnud saabumas ja [[Varssavi]]s olid kõigi kolme riigi okupatsiooniväed, tagamaks vajaduse korral kasvõi relva jõul seadusandliku kogu kokkukutsumise, siis puudusid neile alistumisele igasugused alternatiivid. Venelased asusid eesotsas oma suursaadiku [[Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)|Otto von Stackelbergiga]] sellele sammule vastu seisvaid seimi liikmeid ähvardama. Otto von Stackelberg teatas, et keeldumise korral hävitavad nad kogu Varssavi. Lisaks ähvardati seimi liikmeid hukkamise ja vara konfiskeerimisega või lubati, et keeldumise korral okupeerivad need kolm riiki veelgi suuremaid maa-alasid.<ref name="r5hiC" /> Vastavalt [[Edward Henry Lewinski Corwin]]ile arreteerisid venelased koguni mõned seimi liikmed ja küüditasid nad Siberisse.<ref name="seitseteist" /> Lisaks jagas ta seimi liikmetele 6000 tukatit altkäemaksu.<ref>Tadeusz Korzon, Wewnętrzne dzieje Polski za Stanisława Augusta, 1897, Kd. III, lk. 61–62.</ref> Stackelberg esindas sel perioodil lisaks Venemaale veel ühtlasi ka Preisimaad ja Austriat.<ref>Emanuel Rostworowski, Jerzy Michalski, O dwóch niezwykłych artykułach Jerzego Łojka, w: Przegląd Historyczny 66/4, 1975, lk. 699</ref> Kohalikud maanõukogud keeldusid seimi liikmeid valimast ning alles pärast suuri raskusi õnnestus seimimarssalitel [[Michał Hieronim Radziwiłł]]il ja [[Adam Poniński]]l liikmed istungile kokku saada, kusjuures seal osales alla poole tavalisest liikmete arvust. Istungit juhtiv Adam Poniński oli üks arvukatest Venemaalt altkäemaksu saavatest Poola ülikutest, kes täitis nende käske.<ref name="CYjI9" /> Selleks, et ''[[liberum veto]]'' printsiip seimi tööd ei häiriks ja vallutajate eesmärkidele vastu ei astuks, muutis Poniński tavalise seimiistungi [[konföderatiivne seim|konföderatiivseks seimiks]], kus kehtis tavaline häälteenamuse põhimõte. Vaatamata paljude liikmete vastutegevusele (protestijate seas olid [[Tadeusz Rejtan]], [[Samuel Korsak]] ja [[Stanisław Bohuszewicz]]), suutis see tänu Poniński, Radziwiłłi ja Poola senatis kõrgel positsioonidel olnud piiskoppide [[Andrzej Młodziejowski]], [[Ignacy Jakub Massalski]] ja [[Antoni Kazimierz Ostrowski]] (viimane neist oli toona Poola [[priimus]]) abil oma eesmärgid saavutada. Seim valis kolmekümneliikmelise komitee, kes pidi tegelema jagamise tehniliste probleemidega. [[18. september|18. septembril]] [[1773]] kirjutas see komitee ametlikult maade loovutamise lepingule alla ja sellega loobus Rzeczpospolita igasugustest pretensioonidest kaotatud territooriumidele.<ref name="seitseteist" /> Sama seim kehtestas ka terve rea seadusi, mis kinnitasid Poolale saatuslikuks osutunud konstitutsiooniliste puudujääkide järjepidevust. Ühtlasi olid jagamises osalenud riigid nende seaduste garandiks.<ref>Władysław Smoleński (1919). Dzieje narodu polskiego. Gebethner i Wolff. lk. 295–305</ref> Nõrgenenud Poola alustas reforme, millele Venemaa kui üks garantidest reageeris [[Targowica konföderatsioon]]i moodustamisega ja invasiooniga.<ref>Daniel Stone (2001). The Polish-Lithuanian State: 1386–1795. University of Washington Press. lk. 282–285. ISBN 978-0-295-98093-5.</ref> Kuna Poola ja Preisimaa vahel oli varem sõlmitud liiduleping, millest viimane kinni ei pidanud, nõudis Preisimaa valitseja [[Friedrich Wilhelm II]] endale kompensatsiooniks osa Poola aladest, mis tõi 1793. aastal kaasa [[Teine Poola jagamine|teise Poola jagamise]]. Poolakate protestid ja nende kulminatsioon [[Kościuszko ülestõus]]us viisid 1795. aastal [[Kolmas Poola jagamine|kolmanda Poola jagamiseni]].<ref>Davies, Norman. God's Playground: A History of Poland. Revised Edition ed. Oxford: Clarendon Press, 2005.</ref> Poola jaganud riike hakati selle aladel hiljem nimetama kolme musta kotka liiduks (kõigi jagamisel osalenud riikide vappidel oli musta kotka kujutis, sellal kui [[Poola vapp|Poola vapil]] on kujutatud valget kotkast).<ref>Полоцк – Лiтва – Rzeczpospolita – Беларусь. Это наше, здесь мы беларусы ... Артур Прокопчук</ref> == Vaata ka == *[[teine Poola jagamine]] *[[kolmas Poola jagamine]] *[[neljas Poola jagamine]] *[[viies Poola jagamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1twfn">Hamish M. Scott, The Emergence of the Eastern Powers, 1756–1775, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0-521-79269-X, Gooble Print, lk 181–182</ref> <ref name="dWhbA">Little, Richard. The Balance of Power in International Relations. Cambridge University Press, 2007. ISBN 978-0-521-87488-5</ref> <ref name="sXmXk">Zofia Zielińska, Polska w okowach "systemu północnego" 1763–1766. Kraków 2012, lk 44</ref> <ref name="Britannica">Poland, Partitions of. (2008). Encyclopædia Britannica.</ref> <ref name="2yWSg">Jerzy Lukowski, Hubert Zawadzki, A Concise History of Poland, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0-521-55917-0, Google Print, lk 84</ref> <ref name="aobg9">Sharon Korman, The Right of Conquest: The Acquisition of Territory by Force in International Law and Practice, Oxford University Press, 1996, ISBN 0-19-828007-6, Google Print, lk 75</ref> <ref name="seitseteist">Edward Henry Lewinski Corwin, The Political History of Poland. 1917, p 310-315</ref> <ref name="nKxrS">David Pickus (2001). Dying with an enlightening fall: Poland in the eyes of German intellectuals, 1764–1800. Lexington Books. Lk 35. ISBN 978-0-7391-0153-7</ref> <ref name="Davies">Norman Davies, God's Playground: A History of Poland in Two Volumes, Oxford University Press, 2005, ISBN 0-19-925339-0, Google Print, lk 392</ref> <ref name="LtKN6">Norman Davies, Europe: A History, Oxford University Press, 1996, ISBN 0-19-820171-0, Google Print, lk 664</ref> <ref name="YpkgL">erzy Michalski, Stanisław August Poniatowski, w: Polski Słownik Biograficzny, t. XLI/4, Warszawa – Kraków 2002, lk 620</ref> <ref name="w4eb5">Duch Rzeczypospolitej Jerzy Surdykowski – 2001 Nauk. PWN, 2001. Lk 153</ref> <ref name="YNPLs">Bogdan Dopierała. Polskie losy Pomorza Zachodniego. 1970. Lk 149</ref> <ref name="C5I6U">Christopher M. Clark (2006). Iron kingdom: the rise and downfall of Prussia, 1600–1947. Harvard University Press. Lk 233. ISBN 978-0-674-02385-7</ref> <ref name="cLHF8">Christopher M. Clark (2006). Iron kingdom: the rise and downfall of Prussia, 1600–1947. Harvard University Press. Lk 232. ISBN 978-0-674-02385-7</ref> <ref name="KZlqN">Sharon Korman, The right of conquest: the acquisition of territory by force in international law and practice, Oxford University Press, 1996, ISBN 0-19-828007-6, Google Print, lk 74</ref> <ref name="dCECJ">Сергей А. Тархов. "Изменение административно-территориального деления за последние 300 лет"</ref> <ref name="87kZE">Jerzy Lukowski, Hubert Zawadzki, A Concise History of Poland, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0-521-55917-0, Google Print, lk 97</ref> <ref name="Elo7J">Tadeusz Cegielski, Łukasz Kądziela, Rozbiory Polski 1772–1793–1795. Warszawa 1990, lk 142–148</ref> <ref name="r5hiC">Historia Encyklopedia Szkolna Wydawnictwa Szkolne i Pedagogiczne. Warszawa 1993 lk 525</ref> <ref name="CYjI9">Jerzy Jan Lerski, Piotr Wróbel, Richard J. Kozicki, Historical Dictionary of Poland, 966–1945. Greenwood Publishing Group, 1996, ISBN 0-313-26007-9, lk 466</ref> }} ==Kirjandus== *Herbert H. Kaplan, The First Partition of Poland, Ams Pr Inc (Juuni 1972). ISBN 0-404-03636-8 *Tadeusz Cegielski, Łukasz Kądziela, Rozbiory Polski 1772-1793-1795, Warszawa 1990 *[[Władysław Konopczyński]] Dzieje Polski nowożytnej, kd. 2, Warszawa 1986 *Tomasz Paluszyński, Czy Rosja uczestniczyła w pierwszym rozbiorze Polski czyli co zaborcy zabrali Polsce w trzech rozbiorach. Nowe określenie obszarów rozbiorowych Polski w kontekście analizy przynależności i tożsamości państwowej Księstw Inflanckiego i Kurlandzkiego, prawnopaństwowego stosunku Polski i Litwy oraz podmiotowości Rzeczypospolitej, Poznań 2006 *[[Stanisław Salmonowicz]], Fryderyk Wielki, Wrocław 2006 *[[Maria Wawrykowa]], Dzieje Niemiec 1648–1789, Warszawa 1976 *Editor Samuel Fiszman, Constitution and Reform in Eighteenth-Century Poland, Indiana University Press 1997. ISBN 0-253-33317-2 *Jerzy Lukowski Liberty's Folly The Polish-Lithuanian Commonwealth in the Eighteenth Century, Routledge 1991. ISBN 0-415-03228-8 *Adam Zamoyski The Last King of Poland, Jonathan Cape. 1992. ISBN 0-224-03548-7 *[[S.M Solovjov]], История падения Польши. Восточный вопрос / С.М. Соловьев. — Москва : Астрель-АСТ, 2003. ==Välislingid== * [http://info-poland.buffalo.edu/web/history/partitions/link.shtml Poola jagamised] * [http://historymedren.about.com/library/text/bltxtpoland13.htm Poola esimene jagamine] * [http://www.hist.msu.ru/ER/Etext/poland1p.htm Venemaa ja Preisimaa vahelise lepingu tekst] (''[[vene keel]]es'') * [http://web.archive.org/web/20080119080842/http://ussr.boom.ru/14/14118.html Jagamisest üldisemas ajaloolises kontekstis] (''[[vene keel]]es'') {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:18. sajand Poolas|J]] [[Kategooria:Rzeczpospolita]] [[Kategooria:Preisi kuningriik]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riik‎]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitika]] [[Kategooria:18. sajand Lätis]] mlfilicvfcrb8t9u5azsqjvo42tht9n 0 432327 7193601 6897155 2026-07-16T03:59:24Z Kuriuss 38125 7193601 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Konfederacja barska 1768-1772.PNG|pisi|Bari konföderatsiooni kontrolli all olnud piirkonnad ja tähtsamad lahingud Venemaa vägede vastu]] [[Pilt:Pułaski at Bar by Korneli Szlegel.PNG|pisi|"Pułaski Baris". [[Korneli Szlegel]]i maal]] '''Bari konföderatsioon''' ([[1768]]–[[1772]]) oli Poola [[šlahta]] [[konföderatsioon (Poola)|konföderatsioon]], mis loodi [[29. veebruar]]il [[1768]] [[Bar (Vinnõtsja oblast)|Baris]] [[Podoolia]]s. Selle asutamisaktis sätestati konföderatsiooni eesmärkidena katoliku usu kaitsmine ja [[Rzeczpospolita]] sõltumatus; selle nimel sooviti vabaneda [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] eestkostest, kuningas [[Stanisław II|Stanisław August Poniatowskist]] ja teda toetavatest Vene vägedest. Konföderatsiooni eesmärgiks oli kaotada Venemaa kehtestatud seadused, mis tagasid teiseusulistele riigis võrdsed õigused. Mõningate ajaloolaste järgi<ref name="Qty4a" /> oli tegemist esimese Poola rahvusliku ülestõusuga.<ref name="yci2d" /> == Taust == [[Pilt:Cross of the Bar Confederation.JPG|pisi|Bari konföderatsiooni rist]] [[Pilt:Marek Jandołowicz.PNG|pisi|Üks Bari konföderatsiooni vaimseid juhte [[Marek Jandołowicz]] ehk "isa Marek". Tundmatu kunstniku maal XVIII sajandist]] [[Pilt:Marshall of the Confederation of Bar Michał Hieronim Krasiński takes a Turkish dignitary.PNG|pisi|Bari konföderatsiooni marssal [[Michał Hieronim Krasiński]] Türgi saadikut vastu võtmas. [[January Suchodolski]] maal]] Venemaa poolt heaks kiidetud Rzeczpospolita valitseja kandidaat Stanisław Poniatowski alustas [[1764]]. aastal poliitilisi reforme, mille eesmärgiks oli alla suruda seni riigis kehtinud [[šlahtademokraatia]]. Eriti suuri vastuolusid põhjustasid [[luterlus|luterliku]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[õigeusk]]liku [[Venemaa Kesiririik|Venemaa]] kavatsused anda [[Poola Kroon]]i maadel ja [[leedu suurvürstiriik|Leedus]] elavatele teiseusulistele katoliiklastega võrdsed poliitilised õigused. See plaan oli nii revolutsiooniline, et [[1766]]. aastaks olid sellest loobunud isegi reformi algatajad – [[Czartoryski]]te pere. Sellest ajast peale oli Stanisław August poliitilises isolatsioonis ja võis tugineda üksnes [[Katariina II]] abile. [[1767]]. aastal ületasid Rzeczpospolita piiri 400 000 Vene sõdurit. Nende kaitse all moodustas Venemaa saadik [[Nikolai Repnin]] [[20. märts]]il 1767 teiseusuliste [[konföderatsioon (Poola)|konföderatsioonid]]: [[Słucki konföderatsioon]] Leedu suurvürstiriigi aladel ja [[Toruńi konföderatsioon]] Poola Krooni maadel. Vastuseks sellele moodustasid [[katoliiklus|katoliiklastest]] šlahtitšid [[23. märts]]il omakorda [[Radomi konföderatsioon]]i, mis oli suunatud Stanisław Augusti poliitika vastu. Selle kasutas kiiresti ära Repnin, suunates konföderatsiooni poliitika just nimelt Poniatowski vastu ja muutes tolle nii täielikult sõltuvaks Katariina II toetusest. Nii kogunes [[Varssavi]]sse konföderatsioone esindav [[Repnini Seim|Repnini seim]], et [[1764]]. aastal tehtud [[Konvokatsiooniseim (1764)|konvokatsiooniseimi]] kavandatud reformide üle arutleda. Võrdsuse küsimused jäid ka uuel seimil peamiseks lahkarvamuste allikaks. Repnin otsustas seimi liikmeid hirmutada ja lasi Radomi konföderatsiooni liidrid röövida: [[14. oktoober|14. oktoobril]] võeti kinni [[Krakówi piiskopkond|Krakówi piiskop]] [[Kajetan Sołtyk]], [[Kiievi piiskopkond|Kiievi piiskop]] [[Józef Andrzej Załuski]], Poola krooni hetman [[Wacław Piotr Rzewuski]] ja tema poeg [[Seweryn Rzewuski|Seweryn]]. Hirmutatud liikmed otsustasid Vene saatkonna soovidele vastu tulla. [[26. veebruar]]il võttis seim vastu [[põhiseadus]]e, mis muutis teiseusuliste võrdsed õigused Rzeczpospolita võõrandamatuks seaduseks. Selle sündmuse eel lahkusid tulevase Bari konföderatsiooni liidrid Varssavist. == Konföderatsiooni rajamine == [[Pilt:Seal of the Confederation of the Kraków Voivodeship in the Bar Confederation in 1769.PNG|pisi|vasakul|Bari konföderatsioonile alluva Krakówi konföderatsiooni pitser (1769)]] [[konföderatsioon (Poola)|Konföderatsioon]] loodi [[29. veebruar]]il [[1768]] [[Bar (Vinnõtsja oblast)|Baris]]. See oli suunatud teiseusuliste, Venemaa keisrinna [[Katariina II]] ja kuningas Stanisław August Poniatowski vastu, kes saadik Repnini abiga esindasid Venemaa huve. Konföderaatide esimeseks parooliks olid Sołtyki sõnad ''wiara i wolność'' (usk ja vabadus), konföderatsiooniga liitusid aga reformide vastu olevad konservatiivid. [[4. märts]]il [[1768]], [[Kazimierz Püha|püha Kazimierzi päeval]], pandi alus sõjalisele konföderatsioonile. [[23. märts]]il 1768 võttis [[Senat (Rzeczpospolita)|senat]] vastu otsuse kutsuda kohale Venemaa väed, et suruda maha Bari konföderatsioon. Selle poolt hääletas 14 senati liiget, nende seas ka Poola [[priimus]] [[Gabriel Podolski]], Poola krooni ülemlaekur [[Teodor Wessel]], Poola krooni ülemmarssal [[Franciszek Wielopolski]] ja [[Władysław Gurowski]]. Stanisław August Poniatowski oli valmis senati otsusele alla kirjutama, "et näidata oma vagadust ja kõigutamatut ustavust Venemaale", isegi kui see oleks olnud vastuolus senati enamuse tahtega.<ref name="lAiJz" /> [[21. juuni]]l 1768 kuulutas [[Krakówi vojevoodkond|Krakówi vojevoodkonna]] marssal koos maanõukogu saadikutega välja Bari föderatsiooni toetava Krakówi föderatsiooni. Selsamal päeval andis Krakówi marssal [[Michał Czarnocki]] välja proklamatsiooni, kus kutsus kohalike maakondade esindajaid Podoolia linnas Baris loodud konföderatsiooniga ühinema. Proklamatsioon oli suunatud katoliiklastele, kuulutades, et "endas tuleb leida usk, et on parem kaotada elu, kui vaadata kurnatud katoliku usule ja näha sealjuures Isamaa sügavat hävingut". Samal aastal liitusid konföderatsiooniga [[Väike-Poola]], [[Suur-Poola]] ja [[Ukraina]], aastal [[1769]] ka [[Leedu]]. Konföderatsioon kuulutas seimi tagandatuks. Oktoobris kutsus see rahvast üles võitlusse kuninga vastu, ühtlasi nõuti Vene vägede maalt lahkumist.<ref>Jüri Kotšinev. ''Kutuzov. Patris Patriae'', lk. 211.</ref> == Konföderatsiooni juhid == Konföderatsiooni loomise algatajad olid [[Kamenetsi piiskopkond|Kamenetsi piiskop]] [[Adam Stanisław Krasiński]] ja Poola krooni õuemarssal [[Jerzy August Mniszech]]. Konföderatsiooni relvajõude organiseerisid: [[Michał Hieronim Krasiński]] (konföderatsiooni marssal Krooni aladel), Joachim Potocki (konföderatsiooni [[regimentarz]] Krooni aladel), [[Michał Jan Pac]] (konföderatsiooni marssal Leedu aladel), [[Józef Sapieha]] (konföderatsiooni regimentaz Leedu aladel), [[Józef Pułaski]] (konföderatsiooni vägede sidemarssal ja konföderatsiooni väeülema [[Kazimierz Pułaski]] isa), [[Wawrzyniec Potocki]] (Suur-Poola esindaja ja nõunik õigusalastes küsimustes, kroonimaade ja konföderatsiooni vägede regimentarz ja hiljem Krasiński asemel konföderatsiooni vägede üldjuht). 1768. aasta mais pidas Katariina II [[Preisimaa kuningas|Preisi kuninga]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suurega]] nõu ja lasi seejärel konföderatsiooni juhid Michał Hieronim Krasiński ja Józef Pułaski röövida, lootes niiviisi liikumise peatada. Sel otstarbel kasutas ta [[Moldova (piirkond)|Moldova]] Bunia juute, ent tema plaanid tulid ilmsiks.<ref name="IDrk9" /> == Ukraina sündmused == [[Pilt:Józef Pułaski.PNG|pisi|Bari konföderatsiooni sidemarssal ja Püha Risti polgu ülem [[Józef Pułaski]]. Tundmatu kunstniku portree XVIII sajandist]] [[Pilt:Kazimierz Pułaski at Częstochowa during Bar Confederation.PNG|pisi|Kazimierz Pułaski Częstochowa all. [[Józef Chełmoński]] maal aastast [[1875]]]] [[Pilt:Bar confederation flag.JPG|pisi|Bari konföderatsiooni lipp]] Konföderaadid õhutasid riigis kodusõda ja kuulutasid võõrvägede riigist lahkumist ettekäändeks tuues sõja riigis peatuvale Vene armeele, mis oli seal baseerunud alates võimuvaakumist [[1763]]. aastal. [[9. juuni]]l 1768 hõivasid Vene väed koos kuningas Stanisław Augustile ustavate väesalkadega, kelle eesotsas oli regimentarz [[Franciszek Ksawery Branicki]], [[Bar (Vinnõtsja oblast)|Bari]]. Aadlikud otsustasid seejärel võitlust jätkata muudel Ukraina aladel, lootes toetuda naabruses asuva [[Türgi]] abile. Peagi alustasid sealseid [[haidamakid]] aga kohalike poola ja juudi soost elanike vastu suunatud tapatalguid ([[Umani veresaun]], [[Koliivštšina]]). Verine mäss suruti peagi maha ja seda juhtinud [[kasakad]] [[Ivan Gonta]] ning [[Maksim Zaliznjak]] hukati. == Geopoliitiline olukord == [[25. september]] 1768 tõi kaasa selle, et [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Türgi kuulutas Venemaale sõja]], mille ettekäändeks oli Venemaa vägede viibimine Poola pinnal. Samal ajal jagas [[Nikolai Repnin]] [[Rüütlite kool]]i kasvandikele 5555 [[tukat]]it (100 000 Poola zlotti), et tagada nende eemalejäämine Bari konföderatsioonist.<ref name="48mgI" /> Oktoobris asutati [[Biała Krakowska|Białas]] [[Konföderatsioonide Üldraada - Generalność|Konföderatsioonide Üldraada – Generalność]], mille eesmärgiks oli luua diplomaatilised sidemed [[Prantsusmaa]]ga, saamaks sellelt sõjalist ja majanduslikku abi.<ref name="lzgVE" /> Nii Türgilt kui ka Prantsusmaalt saadav abi turgutas taas Bari konföderatsiooni. Sealt saadi raha, relvi ja sõjalisi instruktoreid (Prantsusmaalt saabus Poola [[Charles François Dumouriez]]). Konföderaatide saadikuks [[Versailles]]'s oli [[Michał Wielhorski]]. Prantsusmaa sõdis sel ajal [[Kanada]] pärast [[Inglismaa]]ga ja oli seega huvitatud teiste Euroopa suurvõimude nõrgestamisest. Austerlased lasid konföderatsioonil rajada uue peakorteri [[Prešov]]isse, hiljem asus see aga [[Cieszyn]]is. Diplomaatiliste sidemete rajamisel mängis põhirolli Kamenetsi piiskop [[Adam Stanisław Krasiński]] (röövitud Michałi vend). Novembris 1768 kuulutas Katariina II, et Poolas rikutakse ukrainlaste ja valgevenelaste õigusi, ja see on põhjus, miks Venemaa vägesid Poolas hoiab. Järgnes Poola saatkonna abipalve, mille järel saadeti Poola lisavägesid. [[Peter von Olitz]]i juhtimise all oli riigis seni olnud 15 000 Venemaa sõdurit, sellele lisandusid neli karabinjeeripolku ja neli jalaväepolku.<ref>Jüri Kotšinev. ''Kutuzov. Patris Patriae'', lk. 211-212.</ref> [[16. detsember|16. detsembril]] 1768 sõlmis konföderatsioon mitteametliku liidulepingu [[Osmani impeerium]]i ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmiga]], kus lubati, et Venemaale ei anta enne asu, kui Poola vana riigikord on taastatud. Lepingu garandiks oli Prantsusmaa. Need riigid pidid ka tagama vastavalt [[1711]]. aastal sõlmitud [[Pruti leping]]ule ette nähtud Rzeczpospolita sõltumatuse.<ref name="oYuhS" /> [[Paavstiriik]] ja [[Preisi kuningriik]], keda sidus Venemaaga [[1767]]. aastal sõlmitud liiduleping, säilitasid Bari konföderatsiooni suhtes ametlikult neutraliteedi. Mitmed konföderatsiooni juhid leidsid vajaduse korral Preisimaalt ka varjupaika. Paavst [[Clemens XIV]] mitte üksnes ei saatnud konföderaatidele hoiatusi, vaid tegi ka lühikese kõne kuninga toetuseks.<ref name="i3VMT" /> Samal ajal laiendasid preislased sanitaartsooni [[Praszka]], [[Rawicz]]i ja [[Wschowa]] all ja [[Poznań]]i ümbruskonnas. Preisi ohvitserid ostsid venelastelt välja vangilangenud konföderaate ja võtsid need oma sõjaväkke. Samal ajal sooritasid preisi väed ka rüüsteretki Rzeczpospolita aladele.<ref name="BHhFB" /> ==Sündmuste edasine käik== Peagi oli kogu riik ülestõusust haaratud. Eriti aktiivselt tegutsesid konföderaadid [[Suur-Poola]]s, kus neid juhtis [[Konsulaarnõukogu]]. [[Valgevene]] aladel toimus 1768. aasta oktoobris (15.–26. oktoobrini) ülestõus, mis lõppes [[Niasviž]]i alistumisega. Sel ajal kogunesid peaaegu kõik [[Väike-Poola]] konföderaatide juhid Jan Mnizchile kuuluvasse Dukla lossi, et kavandada [[Rymanów]]i lähistel konföderatsiooni juhtide üldist konverentsi. [[6. juuli]]l 1768 valiti [[Sieniawa]] all sõjaväelaagriks konföderatsiooni marssaliks [[Nowotaniec]]i pärija [[Jakub Ignacy Bronicki]]. Tema eestvedamisel võeti Dukla ja [[Sanok]]i piirkonna [[slahta]] üldkoosolekul, kus osales 6000 inimest<ref name="SsmF1" />, vastu otsus luua Sanokimaa konföderatsioon. Seejärel liikus vastne marssal Sieniawast [[Krosno]] peale, et viia konföderatsiooni jõud appi Krakówit kaitsvatele jõududele. Pärast linna langemist proovis ta kaitsta [[Wawel]]i kindlust Vene vägede tormijooksu eest. [[15. september|15. septembril]] andis ta konföderaatide liikumise piirkondliku juhina Väike-Poola šlahtitšitele korralduse vastu pidada, ise pages ta aga tänapäeva [[Slovakkia]]sse (toonane [[Ülem-Ungari]]), kus lõi sidemed Austria kantsleri [[Wenzel Anton von Kaunitz]]iga. Vahetult pärast seda ta aga suri. Samal aastal kaitses [[Kazimierz Pułaski]] koos 700 konföderatsiooni sõduri ja 800 tsiviilisikuga 17 päeva [[Berditšiv]]i linna, tõrjudes tagasi kolm venelaste tormijooksu. 26. veebruaril 1769 toimus lahing [[Žvanets]]i all, hiljem ka [[Okopi]]s, milles osales [[Mihhail Kutuzov]]. Tabatud poolakad hukati.<ref>Jüri Kotšinev. ''Kutuzov. Patris Patriae'', lk. 212-213.</ref> 1769. aasta kevadel tegid [[Józef Bierzyński]] juhitud konföderatsiooni väed ebaõnnestunud katse vallutada [[Stará Ľubovňa]] lossi, mida kaitses [[Kazimierz Poniatowski]]. See andis austerlastele ettekäände [[Spiši staarostkond|Spiši alade]] hõivamiseks.<ref name="jscSz" /> Konföderatsiooni tegevust segas suurel määral see, et Vene väed olid kogu riigi territooriumil. Nii ei ületanud maksimaalsed jõud, mida nad ühte kohta koondada said, 20 000 meest. [[7. aprill]]il 1769 alustasid konföderaatide ühendatud relvajõud [[Barwinek]]i küla lähistel koondumist ja neid hakkas juhtima ebaõnnestunult Krakówit kaitsnud [[Jerzy Marcin Lubomirski]]. Sinna saabus [[Podoolia]]st ka Kazimierz Pułaski, kes oli vaatamata oma noorusele (ta oli 24 aastat vana) üks võimekamaid konföderatsiooni väepealikuid. See ühendatud laager oli üks suuremaid konföderatsiooni sõjaväelaagreid. Lubomirski andis Pułaskile Krakówi, Sanoki ja [[Sandomierz]]i piirkonna [[regimentarz]]i tiitli. Seal koostas Pułaski ka üleskutse, kus kutsus Karpaatide piirkonna šlahtitšeid üles võitlusele. Sama aasta aprillis valiti ta juhtima Poola jõudude rünnakut Jeltšaninovi juhitud Vene vägedele [[Iwla]] all. [[Pilt:Johann Heinrich Tischbein dÄ Portrait Friedrich II von Hessen c1770.jpg|pisi|vasakul|Hesseni maakrahv [[Friedrich II (Hessen-Kassel)|Friedrich II]] oli mõnede Bari konföderatsiooni liikmete meelest pärast Stanisław August Poniatowski kõrvaldamist parim kandidaat Poola troonile. [[Johann Heinrich Tischbein]]i maal (1770)]] Sealt sooritas Pułaski ka suure ratsaväe rüüsteretke [[Podlaasia]]sse ja [[Leedu]] aladele, mille käigus sai [[Łomazy]] all surma tema vend, [[Franciszek Ksawery Pułaski]]. Selles piirkonnas toimus 6. aprillil 1769 [[Miejsce Piastowe]] ja [[Rogi]] külade juures Krosno lähistel lahing piirkonda kogunevate konföderaatide ja Vene vägede vahel, kus Kazimierz Pułaski sai haavata. Tähtsaks ülestõusnute tugikohaks sai sel ajal [[Dukla]], kust nad said Męcińskite lossist peavarju ja kust nad said vajaduse korral Slovakkiasse taganeda. 11–12 augustil 1769 hõivasid mitme [[kahur]]iga relvastatud 3000 Vene sõdurit, keda abistasid kolm [[kasakad|kasakate]] [[sotnja]]t, kahepäevase piiramise järel Lubomirskite suguvõsale kuulunud [[Rzeszów]]i lossi. Nii sellest lahingust kui ka konföderaatide ebaõnnestunud päästeoperatsioonist kirjutas hiljem Poola kirjanik [[Feliks Jan Szczęsny Morawski]] romaani "Pobitne pod Rzeszowem" (Lahing Rzeszówi all). Kindluse kaitsmisel hukkusid 42 konföderaati ja üks neid abistama tulnud talupoeg [[Słocina]] külast. Kindlus langes 12. augustil, 15. augusti hommikul andsid aga konföderaadid [[Strzyżów]]i imettegeva Jumalaema ikooni ees vande piiratuid aidata. Seejärel pidasid nad missa ja tungisid linna alla, kus toimus [[Pobitno]] lahing. [[Pilt:Carl Christian Joseph of Saxony.jpeg|pisi|Poola prints [[Karl Christian Joseph]], mõnede Bari konföderatsiooni liikmete meelest pärast Stanisław August Poniatowski kõrvaldamist parim kandidaat Poola troonile]] [[Pilt:Kazimierz_Pułaski_pod_Częstochową.PNG|pisi|Kazimierz Pułaski Częstochowa all. [[Juliusz Kossak]]i akvarell]] [[Pilt:Jasna Góra Zdobienie Nad Wejściem Do Kaplicy Pamięci Narodu.JPG|pisi|Bari konföderatsiooni rist [[Jasna Góra]]s]] [[Pilt:Artur Grottger Modlitwa konfederatów barskich.PNG|pisi|Bari konföderatsiooni liikmed palvetamas enne [[Lanckorona lahing]]ut. [[Artur Grottger]]i maal ([[1863]])]] [[Pilt:Kazimierz_Pułaski_pod_Częstochową.PNG|pisi|Kazimierz Pułaski Częstochowa all. [[Juliusz Kossak]]i akvarell]] [[Pilt:Jasna Góra Zdobienie Nad Wejściem Do Kaplicy Pamięci Narodu.JPG|pisi|Bari konföderatsiooni rist [[Jasna Góra]]s]] Lahingud toimusid ka [[Lviv]]is, [[8. august]]il [[Lesko]]s [[Hoszów]]i all (seal sai haavata Kazimierz Pułaski nõbu [[Franciszek Pułaski]], kes hiljem, 16. augustil saadud haava tõttu suri ja ameti Lesnosse), [[Odrzykoń]]i lossi all (Krosno lähistel), [[Samoklęski]]s ning [[Dębowiec]]is. [[15. september|15. septembril]]sai [[Łomazy]] all surma Kazimierz Pułaski vend Franciszek Ksawery Pułaski, kes maeti koos teiste [[Włodawa]]st pärit sõduritega ühisesse hauda.<ref name="j5C2J" /> [[Poznańi piiskopkond|Poznańi piiskop]] [[Andrzej Stanisław Młodziejowski]] koostas Venemaa saadiku mõjutusel paavsti juubeli puhul 2. ja 17. veebruaril [[1770]] manitsuskirjad, kus häbimärgistas nende nimesid, kes "usu ja isamaa reeturitena" julgesid kahelda kuninga vagades ning heades kavatsustes ja olla ühte meelt Bari konföderatsiooni esindajatega.<ref name="o30TT" /> [[5. aprill]]il 1770, pärast lahingut [[Jedlicze]] all, kokkupõrkeid [[Nowy Żmigród]]i all ja lahingut [[Siepietnica]] all, rüüstasid 2000 [[Ivan Drevic]]i juhitud konföderaate jälitavat Vene sõdurit [[Biecz]]i linna, eriti aga sealset [[frantsisklased|frantsisklaste]] kloostrit, kusjuures mitmed mungad tapeti. Jälitatavad konföderatsiooni väed pääsesid aga [[Dukla mäekuru]] kaudu pakku, taandudes [[Slovakkia]]s Szańce mäel asuvasse kindlustatud laagrisse. Juhatus leidis varju [[Prešov]]is, kust nad said [[Madal-Beskiidid]]es taas üle piiri minna, nii et see piirkond kujunes neile mugavaks sissisõja pidamise piirkonnaks. Sama aasta [[18. aprill]]il kohtusid [[Nowy Sącz]]i lähistel [[Łomża]] marssal Kazimierz Pułaski, [[Zator]]i ja [[Oświęcim]]i piirkonna marssal Tomasz Wilkowskiga, et arutada [[Czarny Dunajec]]i ja Kaniecna vahel asuvate ülestõusnute abistamist. Samal ajal toimusid kokkupõrked [[Stary Sącz]]i all. Lahingus [[Izby]] all osalesid [[Gostyń]]i marssali [[Michał Dzierżanowski]] juhitud väesalk, aga samuti ka [[Sochaczew]]i ja [[Varssavi]] väesalgad. 1770. aasta mais mõisteti Krakówis süüdi ja hukati Józef Bierzyński, kelle reeturlikkuse tõttu langes venelaste kätte 300 sõdurit ja enam kui 20 Bari konföderatsiooni ametnikku.<ref name="AsFku" /> 1770. aasta juulis jäi Kazimierz Pułaski [[Muszynka]] ning [[Konieczna]] küla all 1000–2000 mehega laagrisse, püüdes Ivan Drevici vägesid lõksu meelitada. Vene väed võitsid samal ajal ülestõusnuid lahingus Blechnarka all. 3.–4. augustil ründasidki konföderatsiooni väed Izby ja Wysowa all Vene vägesid, aga Drevic sundis Pułaski taas Ungari aladele taganema. Sealjuures kaotas Drevic 179 sõdurit. Pułaski ise taganes pärast kaotust [[Wysowa-Zdrój|Wysowa]] all [[Zboriv]]isse, kust suundus taas Stary Sączi ümbruskonda. Seal rajasid tema väed kindlustatud laagrid [[Radoszyce]], [[Barwinek]]i, [[Muszynka]], Izby (seal asus Kazimierz Pułaski mõis), [[Blechnarka]], [[Konieczna]], [[Czeremcha]] ja [[Grab]]i all, neist suurim oli viimane. Et pidada Blechnarka ja Izby vaheliste laagrite vahel sidet, kasutas Pułaski [[Lackowa]] mäge lipusignaalide edastamiseks, seetõttu sai see rahva seas tuntuks kui Pułaski tuulelipp. Suur-Poolas said konföderatsiooni väed aga Dobra (20. jaanuar) ja Błonie all (12. veebruar) lüüa, mistõttu nad olid sunnitud asuma kaitsepositsioonidele. Kuna kuningas ei soovinud konföderaatidega läbirääkimisi pidada, leppisid konföderaadid 1770. aasta [[13. oktoober|13. oktoobril]] Prešovis kokku, et Stanisław August Poniatowski tuleb troonilt tõugata. Nad püüdsid edutult endi poole meelitada Poola printsi [[Karl Christian Joseph]]it, soovides just temas näha uut [[Poola kuningas|Poola kuningat]]. Kazimierz Pułaski oli aastail 1762–1763 Karl Christianiga Miitavis (tänapäeva [[Jelgava]]) kohtunud. [[Kuramaa hertsogiriik]] oli toona formaalselt Poola [[vasall]], ent Venemaa pidas seda oma mõjusfääri kuuluvaks. [[Katariina II]] oli määranud August III poja Karl Christiani sealseks hertsogiks. Ajal, mil Pułaski Miitavit külastas, olid linna sisse piiranud aga Vene väed ja hertsog ise saadeti pagendusse. [[16. mai]]l [[1771]] määras Stanisław August kuninglike polkude ja auvahtkonna etteotsa Vene vägede juhi Poolas [[Ivan Veimarn]]i ja Franciszek Ksawery Branicki, et need viiks nood võitlusse konföderaatide vastu. Sellel eesmärgil sai ta Venemaa saadikult [[Kasper von Saldernil]]t väikese summa raha. [[1771]]. aastal proovisid konföderaadid poola krooni pakkuda veel [[Friedrich II (Hessen-Kassel)|Friedrich II]]-le ja Masoovia vojevoodile [[Paweł Michał Mostowski]]le.<ref name="wEyru" /> Paljud konföderatsiooni liikmed langesid lahingutes, näiteks hukkus Bari konföderatsiooni [[Połack]]i piirkonna marssal [[Kajetan Michał Sapieha]]. Pärast seda, kui tema vend [[Józef Sapieha]] 1769. aasta teisel poolel Leedu pärast peetud lahingutes kaotuse osaliseks saanuna Preisimaale pages, võttis ta sealsete konföderatsiooni vägede juhtimise üle, aga langes siis [[23. mai]]l [[1771]] [[Lanckorona]] all, kui tema vastas olevaid vägesid juhatas [[Aleksander Suvorov]]. Sealsed väed pidasid aga veel [[18. juuni]]l [[1771]] polkovnik Kieniewiczi ja major Kutacki juhtimisel Marcikowica all venelastega lahingut. [[Szymon Kossakowski]] sooritas oma 4000 mehe suuruse väesalga eesotsas 1771. aasta juulis ja augustis mitmeid julgeid reide Leedu ja Valgevene aladele, mille käigus ta hävitas Vene vägede liikumisteedel asuvaid sildu, purustades selle sidevõrgustikku ja takistades moonavedu. Lõpuks ületas ta Vene piiri ja tungis oma salgaga [[Smolensk]]i ümbruskonda.<ref name="LrlAx" /> 1771. aasta oktoobris tegi konföderaatide ülemjuhataja [[Michał Jan Pac]] Kazimierz Pułaskile ülesandeks organiseerida kuninga röövimine ja tema [[Jasna Góra]]sse toimetamine. Röövi ettevalmistamisel osales ka paavsti [[nuntsius]] Rzeczpospolita aladel [[Angelo Maria Durini]].<ref name="f05lo" /> [[3. november|3. novembril]] [[1791]] ründasidki konföderaadid Varssavis Miodowa tänaval kuninga tõlda ja toimetasid peast haavata saanud valitseja linnast välja. Teel suutis kuningas ühe oma röövijatest kahetsema panna ja see aitas tal [[Marymont]]is asunud veskist varjupaika leida.<ref name="wzGgO" /> See rünnak kuningale tõi kaasa selle, et seni konföderatsiooni tegevust pooldanud ülejäänud Euroopa riigid lõpetasid oma toetuse.<ref name="M90sn" /> Pärast seda afääri taandus Pułaski oma kindlustatud laagrisse Barwineki all. Selles külas paiknesid korduvalt konföderatsiooni väed ja selle ümbruskonnas peeti venelaste ja kuninga vastu sissisõda enam kui neli aastat. [[14. mai]]l [[1772]] ilmus sinna laagrisse aga austria ohvitser, kes teatas, et konföderaatidel tuleb sealt lahkuda, vastasel korral ähvardas ta neid rünnata.<ref name="fYMTf" /> Sealsed väepealikud, [[Sanok]]ist pärit [[Filip Radzimiński]] ja [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaalt]] saabunud Zyberk vastasid, et asuvad omal maal ja ei ohusta teise riigi elanike julgeolekut. Seejärel ründasid laagrit Austria väed. Konföderaadid olid sunnitud tunnistama austerlaste sõjalist üleolekut ja taandusid Dukla kurusse. Pärast konföderaatide taganemist hõivasid laagri [[Prešov]]ist tulnud väed, keda juhtisid [[Miklós József Esterházy]] ja [[Andreas Hadik von Futak]], kelle ülesandeks oli [[Esimene Poola jagamine|Poola jagamisel]] hõivata Austriale määratud osa. Seejärel hõivasid nad vaatamata konföderaatide vastupanule mitmed Poola lõunaosa linnad nagu [[Dukla]], [[Krosno]], [[Jasło]] ja [[Jaśliska]]. Konföderatsiooni vasturünnak nurjus, järgnesid lahingud [[Tyniec]]i, [[Lanckorona]] ja [[Wawel]]i all. [[Jasna Góra]] kaitsmine kestis [[18. august]]ini 1772 ja [[Zagórz]] vallutati alles [[29. november|29. novembril]] 1772. Sel ajal proovis [[Antoni Barnaba Jabłonowski]], kes oli konföderatsiooni esindaja Viinis, Poolat säästa, aga edutult, sest kolm Poola jagamises osalevat riiki olid selles juba kokku leppinud. Nende ühise tegevuse tulemusel likvideeriti Bari konföderatsioon [[1772]]. aastal. == Konföderatsiooni pärand == [[Pilt:Polish-Russian skirmish during Bar Confederation.PNG|pisi|vasakul|[[Wacław Pawliszak]]i maal "Taplus teel"]] [[Pilt:Konfederacja Barska.jpg|pisi|[[Józef Brandt]]i maal "Bari konföderatsioon"]] [[Pilt:Józef Brandt - Konfederaci barscy - 01 (MP 5470 MNW).jpg|pisi|[[Józef Brandt]]i maal "Bari konföderatsioon mõisa kaitsmas" ("Obrona zaścianka przez konfederatów barskich")]] [[Pilt:Bar confederate.PNG|pisi|Bari konföderatsiooni sõdur]] [[Pilt:Russian grenadiers and musketeers in 1762.jpg|pisi|Vene vägede [[grenader]]id ja [[musketär]]id aastast [[1762]]]] [[Pilt:Gorget_of_Sawa-Calinski.jpg|pisi|[[Józef Sawa-Caliński]] soomuskrae]] [[Pilt:Medal_commemorating_hijacking_of_Stanislaus_August_Poniatowski_by_Bar_cOnfederates_in_1771.PNG|pisi|Medal mälestamaks kuningas Stanisław August Poniatowski röövimist 1771. aastal]] [[Pilt:Kurtka_barska.JPG|pisi|Bari konföderatsiooni ratsaväelase munder]] Üheks konföderatsiooni sümboliks on selle kangelased, kellest tuntuimad on [[Jasna Góra]] kaitsja [[Kazimierz Pułaski]], [[Masoovia]]s tegutsenud [[kasakad|kasakas]] [[Józef Sawa-Caliński]] ja [[Suur-Poola]]s tegutsenud [[Józef Zaremba]], aga ka karismaatiline kaplan ja prohvet, [[karmeliidid|karmeliit]] [[Marek Jandołowicz]] (isa Marek). Konföderaadid jätsid endist maha ka rikkaliku lauluvaramu, millest tuntumad on "Zdaj się, Polaku, w opiekę Maryi" (Anna end, poolakas, Maarja hoolde), "Stawam na placu z Boga ordynansu" ja "Piosenka o Drewiczu" (Lauluke Drevicist). Arvukate säilinud mälestuste põhjal oli konföderatsiooni üks sümboleid ka [[soomuskrae]] (''ryngraf''). Ülestõusu kajastasid oma loomingus ka mitmed kirjanikud, nende seas [[Juliusz Słowacki]], kes kirjutas sel teemal loo jutu "Ksiądz Marek" (Isa Marek) ja tuntuma "Pieśnią konfederatów" (Konföderaatide laul), aga samuti ka näidendi "Sen srebrny Salomei" (Salomea hõbedane unenägu). Konföderatsioonist kujundas rahvusliku müüdi aga [[Adam Mickiewicz]] oma [[1833]]. aastal ilmunud teoses "O ludziach rozsądnych i ludziach szalonych" (Mõistlikud inimesed ja meeletud inimesed), milles ta kirjeldab seda kui esimest poolakate rahvuslikku ülestõusu, mis pani aluse rahvuslike ülestõusude korduvale mustrile, kus rahvast ühendavad religioossed sümbolid ja loosungid vabadusest. == Tagajärjed == Konföderatsiooni poolel osales lahingutes üle 100 000 inimese ja konföderaadid pidasid oma vastastega üle 500 lahingu.<ref name="YhN5c" /> Kuningas Stanisław August Poniatowski hindas oma kõnes [[29. august]]il [[1779]] konföderatsiooni kaotuste suuruseks 60 000.<ref name="mnZOy" /> Vene saadiku Nikolai Repnini hinnangul saadeti [[Siber]]isse 14 000 konföderaati, ülejäänud vangi võetud konföderaadid sunniti liituma Vene sõjaväega. Venelased lõid vangide jaoks koonduslaagrid Varssavi [[Praga]] linnaossa ja [[Polonne]]sse tänapäeva Ukraina aladel, kust siis võetud vangid edasi [[Kiiev]]isse, [[Smolensk]]isse, [[Orjol|Orjoli]], [[Tuula]]sse, [[Kaasan]]isse ja [[Tobolsk]]isse saadeti. Kuna venelased hukkunute üle arvestust ei pidanud, siis pole meil tegelikku ohvrite arvu ilmselt võimalik teada saada. Naabermaade propaganda kasutas konföderatsiooni tegevust ettekäändena, et alustada [[Esimene Poola jagamine|esimest Poola jagamist]]. Otsus Poola jagamiseks tehti juba [[1771]]. aasta keskpaigas, aga Venemaa saadikul Poolas Kaspar von Saldernil soovitati Poola võime sellest mitte teavitada.<ref name="TrX1F" /> Tänapäeval kritiseerivad mitmed ajaloolased, näiteks [[Jacek Jędruch]], konföderaatide sallimatust, eriti nende suhtumist usuvabadusse. Paljude poolakate jaoks on konföderatsioon aga riiklik müüt, mida on aidanud kujundada mitmed kirjanikud nagu [[Henryk Rzewuzki]], kujutades konföderaate õilsate neitsi Maarja rüütlitena. Isamaa, usu ning vabaduse märtritena on neid kirjeldanud ka romantilised poeedid, nagu [[Adam Mickiewicz]], [[Juliusz Słowacki]] ja [[Zygmunt Krasiński]]. == Mitmesugust == Krakówis Uniwersytet Jagielloński muuseumis on hoiul vanim säilinud poola munder. See kuulus Bari konföderatsiooni ratsaväelasele Romualdz Lisickile ja seda kasutati aastatel 1768–1772. Praegu võib seda näha [[Krakówi rahvusmuuseum]]is. == Lahingud == Sõjategevuse ajal Bari konföderatsiooni vastu toimus üle 500 lahingu, aga kuna konföderatsioon ei suutnud kunagi suuri jõude ühte kohta kokku koguda, siis olid need mastaabilt väikesed. Lahingute näiteid: * taplus Rataja all (11. juuni 1768) * Raszkowi lahing (12. juuni 1768) * [[Krotoszyni lahing]] (14. juuni 1768) * [[Bari kaitsmine]] (19. juuni 1768) * Krakówi kaitsmine (27. juuli – 17. august 1768) * Lahingud [[Lackowa]] ümbruses (3.–4. oktoober 1768) * [[Niasviž]]i alistumine (26. oktoober 1768) * [[Okopi Püha Kolmainu kindlus]] (8. märts 1769) * lahing [[Pakość]]i all (19. märts 1769) * lahing [[Lviv]]i all (30. märts 1769) * [[Miejsce Piastowe]] ja [[Rogi]] (6. aprill 1769) * lahing [[Iwla]] all (8. aprill 1769) * lahing [[Berežan]]i all (27. mai 1769) * [[Słonimi lahing]] (12. juuli 1769) * lahing [[Olmonty]] all (17. juuli 1769) * lahing [[Hoszów]]i all (8. august 1769) * Lubomirskite lossi kaitsmine [[Rzeszow]]is (11.–12. august 1769) * lahing [[Pobitno]] all (15. august 1769) * [[Orzechowo lahing]] (13. september 1769) * [[Radomin]] ja Tarpno (14. september 1769) * [[Łomazy lahing]] (15. september 1769) * lahing [[Grab]]i all (13. jaanuar 1770) * [[Dobra lahing]] (13. jaanuar 1770) * [[Kcynia lahing]] (29. jaanuar 1770) * lahing [[Jedlicze]] all (5. aprill 1770) * lahing Dęborzyni all (15. mai 1770) * lahing [[Izby]] all (3.–5. august 1770) * [[Kościani lahing]] (16. august 1770) * lahing [[Pińczow]]i all (5. september 1770) * [[Jasna Góra]] kaitsmine (10. september 1770 – 18. august 1772) * [[Poznań]]i kaitsmine (19.–30. jaanuar 1771) * [[Lanckorona kaitsmine]] (20. veebruar 1771) * lahing [[Rahhiv]]i all (1. märts 1771) * [[Poznań]]i kaitsmine (19.–30. jaanuar 1771) * [[Lanckorona kaitsmine]] (20. veebruar 1771) * lahing [[Szreńsk]]i all (16 ja 18 aprill 1771) * [[Groby lahing]] (23. mai 1771) * [[Lanckorona lahing]] (23. mai 1771) * lahing Charchwo all (25. juuni 1771) * [[Widawa lahing]] (23. juuli 1771) * lahing [[Antopal]]i all (6. september 1771) * [[Stołowicze lahing]] ([[Stałovičy]]) (23. september 1771) * lahing Doroszewicze all (2. veebruar 1772) * [[Wawel]]i kaitsmine (−24. aprill 1772) * lahing [[Barwinek]]i all (14. mai 1772) * [[Krosno]] kaitsmine (12. juuni 1772) * lahing [[Tyniec]]i all (13. juuli 1772) * [[Częstochowa]] kaitsmine (−18. august 1772) * lahing [[Barwinek]]i all (14. mai 1772) * [[Krosno]] kaitsmine (12. juuni 1772) * Lvivi hõivamine Austria vägede poolt (19. september 1772) * [[Zagórz]]i vallutamine (29. november 1772) == Mälestamine== [[1990]]. aastal avati Varssavis Tundmatu Sõduri haua juures mälestustahvel Bari konföderatsiooni liikmetele kirjaga: "BARI KONFÖDERATSIOON 29. II 1768 – 18. VII 1772". == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qty4a">Władysław Konopczyński, Konfederacja barska.</ref> <ref name="yci2d">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://kalendarium.muzhp.pl/display.php?id_event=146 |vaadatud=2016-03-17 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304071216/http://kalendarium.muzhp.pl/display.php?id_event=146 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lAiJz">Władysław Konopczyński, Konfederacja barska, kd. I, Warszawa 1991, lk. 46</ref> <ref name="IDrk9">Władysław Konopczyński, Fryderyk Wielki a Polska, Kraków 2010, lk. 107.</ref> <ref name="48mgI">Władysław Konopczyński, Konfederacja barska, kd. I, Warszawa 1991, lk. 146.</ref> <ref name="lzgVE">Władysław Konopczyński, Dzieje Polski nowożytnej, 1936, kd. II, lk. 313–317.</ref> <ref name="oYuhS">Władysław Konopczyński, Konfederacja barska, Warszawa 1991, lk. 186.</ref> <ref name="i3VMT">Janusz Tazbir. Historia Kościoła Katolickiego w Polsce 1460–1795. Warszawa: Wiedza Powszechna, 1966, lk. 179.</ref> <ref name="BHhFB">Władysław Konopczyński, Fryderyk wielki a Polska, Kraków 2010, lk. 88–136.</ref> <ref name="SsmF1">Szczęsny Morawski. Materyały do Konfederacyi Barskiej r. 1767–1768. 1851. lk. 176.</ref> <ref name="jscSz">Władysław Konopczyński, Józef Bierzyński: Polski Słownik Biograficzny, Kraków 1936, kd. II, lk. 86.</ref> <ref name="j5C2J">Antoni Lenkiewicz: Kazimierz Pułaski (1745–1779). Wrocław: Wydawnictwo Biuro Tłumaczeń, 2004, lk. 139.</ref> <ref name="o30TT">Maurycy Dzieduszycki, Rzut oka na stan religijno obyczajowy Polski w ośmnastym wieku, w: Czas, dodatek miesięczny, kd. VIII, rok drugi, Kraków 1857, lk. 335.</ref> <ref name="AsFku">Krol Lubicz-Chojecki, Pamięć dzieł polskich, podróż i niepomyślny sukces Polaków, opracowanie, wstęp i przypisy Wojciech Turek, Gdańsk 1992, lk. 74.</ref> <ref name="wEyru">{{Netiviide |url=http://www.ipsb.nina.gov.pl/index.php/a/pawel-michal-mostowski-h-dolega |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-23 |arhiivimisaeg=2015-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150710205555/http://www.ipsb.nina.gov.pl/index.php/a/pawel-michal-mostowski-h-dolega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LrlAx">Władysław Konopczyński, Szymon Kossakowski, w: Polski Słownik Biograficzny, kd. XIV 1968–1969, lk. 289–290.</ref> <ref name="f05lo">Mariusz Affek, Stolica Święta a Polska w latach 1764–1772 w aspekcie sytuacji międzynarodowej, w: Życie kulturalne i religijność w czasach Stanisława Augusta Poniatowskiego, Warszawa 1991, lk. 78.</ref> <ref name="wzGgO">. Jerzy Michalski, Stanisław August Poniatowski, w: Polski Słownik Biograficzny, Warszawa, Kraków 2002, kd. XLI/4 lk. 618–619.</ref> <ref name="M90sn">Daniel Stone (2001). The Polish-Lithuanian State, 1386–1795. University of Washington Press. p. 272. ISBN 978-0-295-98093-5.</ref> <ref name="fYMTf">Abraham Jacob Brawer. Galizien wie es an Österreich kam. Eine historisch-statistische Studie über die inneren. Verhältnisse des Landes im Jahre 1772. 1910.</ref> <ref name="YhN5c">Władysław Konopczyński, Fryderyk Wielki a Polska, Kraków 2010, lk. 106.</ref> <ref name="mnZOy">Wacław Szczygielski "Konfederacja Barska w...", Warszawa, 1970, lk. 6</ref> <ref name="TrX1F">Jerzy Michalski, Stanisław August Poniatowski, w: Polski Słownik Biograficzny, Warszawa, Kraków 2002, kd. XLI/4 lk. 620.</ref> }} == Kirjandus == * Charles Francois Dumouriez, Mémoires et correspondance (Paris, 1834). * [[Władysław Konopczyński]]: Konfederacja barska. T. 1. Warszawa: Volumen, 1991. ISBN 83-85218-07-6. * Władysław Konopczyński: Konfederacja barska. T. 2. Warszawa: Volumen, 1991. ISBN 83-85218-06-8. * [[Wacław Szczygielski]] Kazimierz Pułaski pod Poznaniem, Poznań 1929 * Wacław Szczygielski, Konfederacja barska w Wielkopolsce 1768–1770, Warszawa 1970. * Janusz Maciejewski, Agnieszka Magdalena Bąbel, Jacek Wójcicki, Agata Grabowska-Kuniczuk: Literatura Konfederacji Barskiej. 1, Dramaty. Warszawa: DiG, 2005. ISBN 83-7181-396-1. * Janusz Maciejewski, Agnieszka Magdalena Bąbel, Jacek Wójcicki, Agata Grabowska-Kuniczuk: Literatura Konfederacji Barskiej. 2, Dialogi. Warszawa: DiG, 2005. ISBN 83-7181-397-X. * [[Jerzy Michalski]] Rousseau i sarmacki republikanizm, Warszawa 1977 * Jerzy Michalski: Sarmacki republikanizm w oczach Francuza. Mably i konfederaci barscy. Wrocław: FNP: Leopoldinum, 1995. ISBN 83-85220-50-X. * Jerzy Michalski Schyłek konfederacji barskiej, Wrocław, Warszawa, Kraków 1970 * Wojciech Stanek: Konfederacje generalne koronne w XVIII wieku. Toruń: Wyd. Adam Marszałek, 1991. ISBN 83-85263-17-9. * Magdalena Chadaj Walka o Konfederację Barską, "Pro memoria" nr 2(11)/2004 * Piotr Szubarczyk Nigdy z królami nie będziem w aliansach, "Nasz Dziennik", 04-03-2003 * Jacek Kowalski: Niezbędnik Konfederata Barskiego. Poznań: Fundacja św. Benedykta, 2008. ISBN 978-83-60758-17-5. * Aleksander Kraushar, Książę Repnin i Polska w pierwszem czteroleciu panowania Stanisława Augusta (1764–1768). == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Konfederacja Barska}} *[http://kalendarium.muzhp.pl/display.php?id_event=146 Konföderatsiooni asutamisest] (''poola keeles'') *[http://www.promemoria.pl/arch/2004_11/barska.html Bari konföderatsiooni sõjakäigud] (''poola keeles'') [[Kategooria:Rzeczpospolita]] [[Kategooria:Ukraina ajalugu]] [[Kategooria:Mässud]] a5mebmmuesv8wzam9ide524ooyp1zw6 0 434169 7193615 6256333 2026-07-16T04:49:39Z Velirand 67997 7193615 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Belaja Holunitsa | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Белая Холуница | pilt = BH-DK.JPG | pildiallkiri = Kultuurimaja Belaja Holunitsas | lipp = Flag_of_Belaya_Holunitsa_(Kirov_oblast).png | lipu_link = [[Belaja Holunitsa lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Belaya_Holunitsa.png | vapi_link = [[Belaja Holunitsa vapp]] | pindala = 12 | elanikke = 9315 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Belaja Holunitsa''' on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Belaja Holunitsa rajoon]]i keskus. Asub [[Vjatka jõgi|Vjatka]] lisajõe [[Belaja Holunitsa jõgi|Belaja Holunitsa]] ääres, 82 km [[Kirov]]ist kirdes. Belaja Holunitsa on asutatud [[1764]]. aastal Beloholunitski külana rauatehase juurde. Tehase ehitamiseks vajati palju tööjõudu ja ettevõtja Savva Jakovlev ostis ja tõi sinna mitusada talupoega Novgorodi ja Vologda kubermangust. 1928 nimetati küla aleviks. Linnaõigused ja praeguse nime sai asula [[1965]]. aastal. Linnas on metalli-, puidu- ja toiduainetetööstust. Linna saadeti [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] ohvreid<ref>{{Netiviide|url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Belaja+Holunitsa&f=all|pealkiri=Belaja Holunitsa Eesti kommunismiohvrite andmebaasist|vaadatud=22.11.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] h3ajvj6odcblad1w6sgdzzb6ccccjok 0 438854 7193553 6925276 2026-07-15T22:05:40Z ~2026-40081-83 233557 7193553 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = N'Golo Kanté | pilt = N'Golo Kanté (cropped).jpg | pildiallkiri = Kanté 2018. aastal | täisnimi = N'Golo Kanté | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1991|3|29}} | sünnilinn = [[Pariis]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 171 cm | positsioon = [[keskpoolkaitsja]] | koduklubi = [[Chelsea FC|Chelsea]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 2001–2010 | noorteklubi1 = JS Suresnes | noorteaastad2 = 2010–2011 | noorteklubi2 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad1 = 2011–2013 | mänge1 = 35 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad2 = 2013–2015 | mänge2 = 75 | väravaid2 = 4 | klubi2 = [[Stade Malherbe Caen|Caen]] | aastad3 = 2015–2016 | mänge3 = 37 | väravaid3 = 1 | klubi3 = [[Leicester City F.C.|Leicester City]] | aastad4 = 2016–2023 | mänge4 = 190 | väravaid4 = 11 | klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad5 = 2023–2026 | mänge5 = 79 | väravaid5 = 6 | klubi5 = [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] | aastad6 = 2026– | mänge6 = 14 | väravaid6 = 2 | klubi6 = [[Fenerbahçe S.K.|Fenerbahçe]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 14. august 2022 | koondiseaastad1 = 2016– | koondisemänge1 = 53| koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 3. juuni 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} }} '''N'Golo Kanté''' (sündinud [[29. märts]]il [[1991]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Saudi Araabia]] klubis [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es keskpoolkaitsja kohal. [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|Hooajal 2015–2016]] mängis ta [[Leicester City FC|Leicester Citys]] ja tuli klubi koosseisus Inglismaa meistriks. Debüüdi rahvuskoondises tegi N'Golo Kanté 25. märtsil 2016 [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Esimese värava lõi ta juba järgmises mängus, oma 25. sünnipäeval, 4:2 võidumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. 2017. aastal valiti ta Prantsusmaa aasta jalgpalluriks. == Klubikarjäär == === Leicester City === Debüüdi Premier League'is tegi ta hooaja [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–2016]] esimeses mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu, sekkudes mängu teise poolaja lõpus. Hooaja ainsa värava lõi ta Premier League'is 7. novembril 2015 kodumängus [[Watford FC|Watfordi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/34686912 "Leicester City: Leicester beat Watford"]. BBC Sport. Vaadatud 24.4.2017</ref> === Chelsea === 2016. aasta juulis suundus Kanté 32 miljoni naelsterlingi eest Chelseasse. Ta sõlmis klubiga lepingu viieks aastaks.<ref>[http://www.skysports.com/football/news/11668/10503502/ngolo-kante-seals-16332m-transfer-from-leicester-to-chelsea-sky-sources "N'Golo Kante seals £32m transfer from Leicester to Chelsea"]. Sky Sports. 16.7.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Premier League'i hooaja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]] debüüdi tegi ta hooaja esimeses mängus 15. augustil [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu, kus teenis [[kollane kaart|kollase kaardi]] juba mängu kolmandal minutil.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37006707 "Chelsea 2-1 West Ham: Costa's late strike earns Conte's first Premier League win"]. BBC Sport. 15.8.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Esimese värava lõi ta Premier League'is Chelsea meeskonnas sama aasta 23. oktoobril mängus [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37670362 "Chelsea 4-0 Manchester United"]. BBC Sport. 23.10.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Ta valiti Premier League'i hooaja 2016–2017 parimaks mängijaks.<ref>[http://www.standard.co.uk/sport/football/chelsea-midfielder-ngolo-kante-named-pfa-player-of-the-year-a3521606.html "Chelsea Midfielder N'Golo Kanté named PFA player of the year"]. Evening Standard. 23.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/klavan/inglismaa-jalgpalliliigas-selgus-hooaja-parim-mangija?id=77989650 "Inglismaa jalgpalliliigas selgus hooaja parim mängija"]. Delfi Sport. 24.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> Teist hooaega järjest valiti ta Premier League'i sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www.fourfourtwo.com/news/chelsea-tottenham-dominate-pfa-premier-league-team-year "Chelsea, Tottenham dominate PFA Premier League Team of the Year"]. FourFourTwo. 20.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> 2018. aastal valiti ta [[Chelsea aasta jalgpallur]]iks.{{lisa viide}} ===Al-Ittihad=== Suvel 2023 liitus ta Al-Ittihadiga. ==Saavutused== ;Leicester City *[[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] ;Chelsea * [[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{Chelsea FC mängijad}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Kante, Ngolo}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:SM Caeni jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] e6ktrv7wwslut2g6ekwyfoc9bpn01yt 7193554 7193553 2026-07-15T22:08:34Z ~2026-40081-83 233557 7193554 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = N'Golo Kanté | pilt = N'Golo Kanté (cropped).jpg | pildiallkiri = Kanté 2018. aastal | täisnimi = N'Golo Kanté | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1991|3|35}} | sünnilinn = [[Pariis]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 168 cm (5 ft 6 in) | positsioon = [[keskpoolkaitsja]] | koduklubi = [[Fenerbahçe S.K. (football)|Fenerbahçe]] | särginumber = 17 | noorteaastad1 = 2001–2010 | noorteklubi1 = JS Suresnes | noorteaastad2 = 2010–2011 | noorteklubi2 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad1 = 2011–2013 | mänge1 = 35 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad2 = 2013–2015 | mänge2 = 75 | väravaid2 = 4 | klubi2 = [[Stade Malherbe Caen|Caen]] | aastad3 = 2015–2016 | mänge3 = 37 | väravaid3 = 1 | klubi3 = [[Leicester City F.C.|Leicester City]] | aastad4 = 2016–2023 | mänge4 = 190 | väravaid4 = 11 | klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad5 = 2023–2026 | mänge5 = 79 | väravaid5 = 6 | klubi5 = [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] | aastad6 = 2026– | mänge6 = 14 | väravaid6 = 2 | klubi6 = [[Fenerbahçe S.K. (football)|Fenerbahçe]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 14. august 2022 | koondiseaastad1 = 2016– | koondisemänge1 = 69| koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 3. juuni 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} }} '''N'Golo Kanté''' (sündinud [[29. märts]]il [[1991]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Saudi Araabia]] klubis [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es keskpoolkaitsja kohal. [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|Hooajal 2015–2016]] mängis ta [[Leicester City FC|Leicester Citys]] ja tuli klubi koosseisus Inglismaa meistriks. Debüüdi rahvuskoondises tegi N'Golo Kanté 25. märtsil 2016 [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Esimese värava lõi ta juba järgmises mängus, oma 25. sünnipäeval, 4:2 võidumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. 2017. aastal valiti ta Prantsusmaa aasta jalgpalluriks. == Klubikarjäär == === Leicester City === Debüüdi Premier League'is tegi ta hooaja [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–2016]] esimeses mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu, sekkudes mängu teise poolaja lõpus. Hooaja ainsa värava lõi ta Premier League'is 7. novembril 2015 kodumängus [[Watford FC|Watfordi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/34686912 "Leicester City: Leicester beat Watford"]. BBC Sport. Vaadatud 24.4.2017</ref> === Chelsea === 2016. aasta juulis suundus Kanté 32 miljoni naelsterlingi eest Chelseasse. Ta sõlmis klubiga lepingu viieks aastaks.<ref>[http://www.skysports.com/football/news/11668/10503502/ngolo-kante-seals-16332m-transfer-from-leicester-to-chelsea-sky-sources "N'Golo Kante seals £32m transfer from Leicester to Chelsea"]. Sky Sports. 16.7.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Premier League'i hooaja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]] debüüdi tegi ta hooaja esimeses mängus 15. augustil [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu, kus teenis [[kollane kaart|kollase kaardi]] juba mängu kolmandal minutil.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37006707 "Chelsea 2-1 West Ham: Costa's late strike earns Conte's first Premier League win"]. BBC Sport. 15.8.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Esimese värava lõi ta Premier League'is Chelsea meeskonnas sama aasta 23. oktoobril mängus [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37670362 "Chelsea 4-0 Manchester United"]. BBC Sport. 23.10.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Ta valiti Premier League'i hooaja 2016–2017 parimaks mängijaks.<ref>[http://www.standard.co.uk/sport/football/chelsea-midfielder-ngolo-kante-named-pfa-player-of-the-year-a3521606.html "Chelsea Midfielder N'Golo Kanté named PFA player of the year"]. Evening Standard. 23.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/klavan/inglismaa-jalgpalliliigas-selgus-hooaja-parim-mangija?id=77989650 "Inglismaa jalgpalliliigas selgus hooaja parim mängija"]. Delfi Sport. 24.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> Teist hooaega järjest valiti ta Premier League'i sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www.fourfourtwo.com/news/chelsea-tottenham-dominate-pfa-premier-league-team-year "Chelsea, Tottenham dominate PFA Premier League Team of the Year"]. FourFourTwo. 20.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> 2018. aastal valiti ta [[Chelsea aasta jalgpallur]]iks.{{lisa viide}} ===Al-Ittihad=== Suvel 2023 liitus ta Al-Ittihadiga. ==Saavutused== ;Leicester City *[[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] ;Chelsea * [[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{Chelsea FC mängijad}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Kante, Ngolo}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:SM Caeni jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 7l23cddsw5w0lwn401ygrvjnt6vlwu4 7193555 7193554 2026-07-15T22:11:37Z ~2026-40081-83 233557 7193555 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = N'Golo Kanté | pilt = N'Golo Kanté (cropped).jpg | pildiallkiri = Kanté 2018. aastal | täisnimi = N'Golo Kanté | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1991|3|29}} | sünnilinn = [[Pariis]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 168 cm (5 ft 6 in) | positsioon = [[keskpoolkaitsja]] | koduklubi = [[Fenerbahçe S.K. (football)|Fenerbahçe]] | särginumber = 17 | noorteaastad1 = 2001–2010 | noorteklubi1 = JS Suresnes | noorteaastad2 = 2010–2011 | noorteklubi2 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad1 = 2011–2013 | mänge1 = 35 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad2 = 2013–2015 | mänge2 = 75 | väravaid2 = 4 | klubi2 = [[Stade Malherbe Caen|Caen]] | aastad3 = 2015–2016 | mänge3 = 37 | väravaid3 = 1 | klubi3 = [[Leicester City F.C.|Leicester City]] | aastad4 = 2016–2023 | mänge4 = 190 | väravaid4 = 11 | klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad5 = 2023–2026 | mänge5 = 79 | väravaid5 = 6 | klubi5 = [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] | aastad6 = 2026– | mänge6 = 14 | väravaid6 = 2 | klubi6 = [[Fenerbahçe S.K. (football)|Fenerbahçe]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 14. august 2022 | koondiseaastad1 = 2016– | koondisemänge1 = 69| koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 3. juuni 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} }} '''N'Golo Kanté''' (sündinud [[29. märts]]il [[1991]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Saudi Araabia]] klubis [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es keskpoolkaitsja kohal. [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|Hooajal 2015–2016]] mängis ta [[Leicester City FC|Leicester Citys]] ja tuli klubi koosseisus Inglismaa meistriks. Debüüdi rahvuskoondises tegi N'Golo Kanté 25. märtsil 2016 [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Esimese värava lõi ta juba järgmises mängus, oma 25. sünnipäeval, 4:2 võidumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. 2017. aastal valiti ta Prantsusmaa aasta jalgpalluriks. == Klubikarjäär == === Leicester City === Debüüdi Premier League'is tegi ta hooaja [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–2016]] esimeses mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu, sekkudes mängu teise poolaja lõpus. Hooaja ainsa värava lõi ta Premier League'is 7. novembril 2015 kodumängus [[Watford FC|Watfordi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/34686912 "Leicester City: Leicester beat Watford"]. BBC Sport. Vaadatud 24.4.2017</ref> === Chelsea === 2016. aasta juulis suundus Kanté 32 miljoni naelsterlingi eest Chelseasse. Ta sõlmis klubiga lepingu viieks aastaks.<ref>[http://www.skysports.com/football/news/11668/10503502/ngolo-kante-seals-16332m-transfer-from-leicester-to-chelsea-sky-sources "N'Golo Kante seals £32m transfer from Leicester to Chelsea"]. Sky Sports. 16.7.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Premier League'i hooaja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]] debüüdi tegi ta hooaja esimeses mängus 15. augustil [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu, kus teenis [[kollane kaart|kollase kaardi]] juba mängu kolmandal minutil.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37006707 "Chelsea 2-1 West Ham: Costa's late strike earns Conte's first Premier League win"]. BBC Sport. 15.8.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Esimese värava lõi ta Premier League'is Chelsea meeskonnas sama aasta 23. oktoobril mängus [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37670362 "Chelsea 4-0 Manchester United"]. BBC Sport. 23.10.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Ta valiti Premier League'i hooaja 2016–2017 parimaks mängijaks.<ref>[http://www.standard.co.uk/sport/football/chelsea-midfielder-ngolo-kante-named-pfa-player-of-the-year-a3521606.html "Chelsea Midfielder N'Golo Kanté named PFA player of the year"]. Evening Standard. 23.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/klavan/inglismaa-jalgpalliliigas-selgus-hooaja-parim-mangija?id=77989650 "Inglismaa jalgpalliliigas selgus hooaja parim mängija"]. Delfi Sport. 24.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> Teist hooaega järjest valiti ta Premier League'i sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www.fourfourtwo.com/news/chelsea-tottenham-dominate-pfa-premier-league-team-year "Chelsea, Tottenham dominate PFA Premier League Team of the Year"]. FourFourTwo. 20.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> 2018. aastal valiti ta [[Chelsea aasta jalgpallur]]iks.{{lisa viide}} ===Al-Ittihad=== Suvel 2023 liitus ta Al-Ittihadiga. ==Saavutused== ;Leicester City *[[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] ;Chelsea * [[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{Chelsea FC mängijad}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Kante, Ngolo}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:SM Caeni jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] fxmc2v61kx0wx20fgq5h5x0w73z8ztz 7193556 7193555 2026-07-15T22:14:54Z ~2026-40081-83 233557 7193556 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = N'Golo Kanté | pilt = N'Golo Kanté (cropped).jpg | pildiallkiri = Kanté 2018. aastal | täisnimi = N'Golo Kanté | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1991|3|29}} | sünnilinn = [[Pariis]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 168 cm | positsioon = [[keskpoolkaitsja]] | koduklubi = [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] | särginumber = 17 | noorteaastad1 = 2001–2010 | noorteklubi1 = JS Suresnes | noorteaastad2 = 2010–2011 | noorteklubi2 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad1 = 2011–2013 | mänge1 = 35 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[US Boulogne|Boulogne]] | aastad2 = 2013–2015 | mänge2 = 75 | väravaid2 = 4 | klubi2 = [[Stade Malherbe Caen|Caen]] | aastad3 = 2015–2016 | mänge3 = 37 | väravaid3 = 1 | klubi3 = [[Leicester City F.C.|Leicester City]] | aastad4 = 2016–2023 | mänge4 = 190 | väravaid4 = 11 | klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad5 = 2023–2026 | mänge5 = 79 | väravaid5 = 6 | klubi5 = [[Al-Ittihad (Ittihad FC)|Al-Ittihad]] | aastad6 = 2026– | mänge6 = 18 | väravaid6 = 2 | klubi6 = [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 16. juuli 2026 | koondiseaastad1 = 2016– | koondisemänge1 = 74| koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 16. juuli 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} }} '''N'Golo Kanté''' (sündinud [[29. märts]]il [[1991]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Türgi]] kõrgliiga klubis [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es kaitsva poolkaitsja kohal. Teda peetakse laialdaselt oma põlvkonna üheks maailma parimaks kaitsvaks poolkaitsjaks, kes on tuntud oma erakordse vastupidavuse, suurepärase mängulugemise ja pallivõitmise oskuse poolest. == Lapsepõlv ja noorus == Kanté sündis Pariisis Mali immigrantide peres. Ta kasvas üles tagasihoidlikes tingimustes Rueil-Malmaisonis. Ta sai nime Bamana impeeriumi kuninga Ngolo Diarra järgi. Kanté alustas jalgpalli mängimist kaheksa-aastaselt kohalikus klubis JS Suresnes, kuhu ta jäi kümneks aastaks. Oma väikese kasvu ja vaikse iseloomu tõttu jäi ta pikalt suurnõustajate ja akadeemiate vaateväljast kõrvale. Karjääri algusaastatel Boulogne'is käis ta trennis tõukerattaga. == Klubikarjäär == === Boulogne ja Caen === Professionaalset karjääri alustas ta [[US Boulogne|Boulogne'is]], tehes debüüdi Prantsusmaa esiliigas 2012. aastal. 2013. aastal liitus ta [[Stade Malherbe Caen|Caeniga]], aidates klubil tõusta Prantsusmaa kõrgliigasse [[Ligue 1]]. Tema silmapaistev kaitsetöö ja palliröövid tõmbasid kiiresti Euroopa tippklubide tähelepanu. === Leicester City === Debüüdi Premier League'is tegi ta hooaja [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–2016]] esimeses mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu, sekkudes mängu teise poolaja lõpus. Hooaja ainsa värava lõi ta Premier League'is 7. novembril 2015 kodumängus [[Watford FC|Watfordi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/34686912 "Leicester City: Leicester beat Watford"]. BBC Sport. Vaadatud 24.4.2017</ref> Kanté oli üks Leicester City üllatusliku meistritiitli peamisi arhitekte, tehes liigas enim vaheltlõikeid ja taklamisi. === Chelsea === 2016. aasta juulis siirdus Kanté ligikaudu 32 miljoni naelsterlingi eest Chelseasse, sõlmides klubiga viieaastase lepingu.<ref>[http://www.skysports.com/football/news/11668/10503502/ngolo-kante-seals-16332m-transfer-from-leicester-to-chelsea-sky-sources "N'Golo Kante seals £32m transfer from Leicester to Chelsea"]. Sky Sports. 16.7.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Premier League'i hooaja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]] debüüdi tegi ta 15. augustil [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37006707 "Chelsea 2-1 West Ham: Costa's late strike earns Conte's first Premier League win"]. BBC Sport. 15.8.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Esimese värava lõi ta Chelsea meeskonnas sama aasta 23. oktoobril mängus [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] vastu.<ref>[http://www.bbc.com/sport/football/37670362 "Chelsea 4-0 Manchester United"]. BBC Sport. 23.10.2016. Vaadatud 24.4.2017</ref> Pärast meistriks tulekut Chelseaga sai Kantést esimene mängija pärast Eric Cantonad (1993), kes on tulnud Inglismaa meistriks kahel järjestikusel aastal kahe erineva klubiga. Ta valiti Premier League'i hooaja 2016–2017 parimaks mängijaks ja sai ka jalgpallisulgurite (FWA) aasta mängija auhinna.<ref>[http://www.standard.co.uk/sport/football/chelsea-midfielder-ngolo-kante-named-pfa-player-of-the-year-a3521606.html "Chelsea Midfielder N'Golo Kanté named PFA player of the year"]. Evening Standard. 23.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/klavan/inglismaa-jalgpalliliigas-selgus-hooaja-parim-mangija?id=77989650 "Inglismaa jalgpalliliigas selgus hooaja parim mängija"]. Delfi Sport. 24.4.2017. Vaadatud 24.4.2017</ref> 2021. aastal mängis ta otsustavat rolli Chelsea teises UEFA Meistrite Liiga võidus, pälvides poolfinaalides Madridi Reali vastu ja finaalis Manchester City vastu parima mängija (Man of the Match) auhinna. === Al-Ittihad === 2023. aasta juunis liitus Kanté pärast lepingu lõppemist Chelseaga vabaagendina Saudi Araabia kõrgliiga klubiga [[Al-Ittihad (Ittihad FC)|Al-Ittihad]]. === Fenerbahçe === 2026. aasta veebruaris naasis Kanté Euroopa jalgpalli, liitudes pärast pikki läbirääkimisi Türgi tippklubiga [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]], kellega sõlmis 2,5-aastase lepingu.<ref>[https://www.fenerbahce.org/haberler/futbol/2026/2/welcome-to-our-family-n-golo-kante "Welcome to our family N'Golo Kanté"]. Fenerbahçe S.K. Vaadatud 16.7.2026</ref> == Koondisekarjäär == Debüüdi rahvuskoondises tegi N'Golo Kanté 25. märtsil 2016 [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Esimese värava lõi ta oma 25. sünnipäeval, 4:2 võidumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. Ta on esindanud Prantsusmaad 2016. aasta EM-il (hõbemedal), oli võtmemängija 2018. aasta MM-il, kus Prantsusmaa tuli maailmameistriks, ning kuulus koosseisu ka 2024. aasta EM-il ja 2026. aasta MM-il. == Isiklikku == Kanté on tuntud oma äärmiselt tagasihoidliku ja eluvõõra elustiili poolest. Hoolimata miljonilepingutest eelistas ta pikalt sõita tagasihoidliku Mini Cooperiga ja vältis avalikkuse tähelepanu. Kanté on pühendunud moslem. == Saavutused == ;Leicester City * [[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] ;Chelsea * [[Premier League|Inglismaa meister]]: [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[FA Cup]]: 2017–18 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2020–21 * [[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] * [[UEFA Superkarikas]]: 2021 * [[Klubide maailmameistrivõistlused|Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2021 ;Prantsusmaa koondis * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: kuldmedal [[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]] * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: hõbemedal [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Kante, Ngolo}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:SM Caeni jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Al-Ittihadi jalgpallurid]] [[Kategooria:Fenerbahçe jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 05xd2d4ftkxq8n2c0gigef8b3b26gxv 0 440306 7193668 7184813 2026-07-16T06:46:53Z Avjoska 1538 /* Detsember */ 7193668 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] 9qpak5hwdnuk7b6ro6afgfuqa16usjl 0 445299 7193640 7118335 2026-07-16T05:45:29Z Kuriuss 38125 Reklaami vähemaks 7193640 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts''' (lühend EMÜ [[KÜS]]; inglise keeles ''Environmental Protection Students’ Association of Estonian Life Science University'') on Eestis [[mittetulundusühing]]una registreeritud üliõpilasorganisatsioon, mille eesmärk on ühendada üliõpilasi, keda huvitab keskkond ja selle kaitse. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi koduleht |url=https://emykys.ee/milles-kys/ |vaadatud=19. märtsil 2001 |väljaanne=emykys.ee |keel=et}}</ref> == Seltsi struktuur == Selts koosneb juhatusest, juhtkonnast ja liikmetest. Juhatusse kuuluvad esimees, aseesimees ja nõunik (vilistlane). Juhatust toetab ka raamatupidaja. Juhtkonda kuuluvad hariduse töögrupi juht, kommunikatsiooni- ja partnerlusjuht, ürituste töögrupijuht ja sotsiaalmeediajuht. Juhtkonna haldamises on järgnevad töörühmad: * Hariduse töögrupp – haridusmaterjalid, töötoad, koolitused, Maaülikooli esindamine messidel * Kommunikatsioonitiim – info vahendamine, illustratiivsete materjalide loomine, sotsiaalmeedia, veebileht, partnerid * Ürituste tiim – ideed üritusteks, korralduslik abi, seltsi traditsioonid sh Karula talgud, jõulupeo kokkamine ja liikmete külastused Täpsem info rollidest ning MTÜ struktuurist leiab: https://emykys.ee/kodukord/ <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kodukord – Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts |url=https://emykys.ee/kodukord/ |vaadatud=2026-03-17 |keel=et}}</ref> == Seltsi ajalugu == Selts asutati 2001. aastal maastikukaitse ja maastikuhoolduse eriala üliõpilaste poolt. Alates 2005. aastast otsustati, et seltsiga võivad liituda kõik Eesti Maaülikoolis õppivad keskkonnast, ühistegevustest ja organiseerimisest huvitatud üliõpilased. Asutajaliikmed 19. märtsil 2001: Katrin Joost, Toomas Kalda, Aivar Arik, Sven Tarto, Ülle Harak, Piia Tamm, Margit Hämarik, Margit Heinlaan, Andrus Paat<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt – Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts |url=https://emykys.ee/kontakt/ |vaadatud=2026-03-25 |keel=et}}</ref> === Keskkonnanädal 2019– (...) === Maaülikooli eeskujul võttis EMÜ KÜS eesmärgiks luua ka üliõpilasorganisatsioonide keskkonnanädal. Esimest keskkonnanädalat asuti korraldama koos BÜS, EAÜS, MITS ja EAVAga. Tegemist oli ülelinnalise keskkonnast hoolivate üliõpilaste korraldatud ürituste sarjaga "Hoolime keskkonnast – planeeti saab päästa vaid korra!" Osalejaid oli üle 700. Keskkonnanädala eesmärgiks on suurendada keskkonnateadlikkust noortes, üliõpilastes ja täiskasvanutes. Üritus on saanud traditsiooniks ning selle korraldamises osalevad EMÜ KÜS igal aastal. Esimesel keskkonnanädalal toimusid ringmajanduseteemaline aruteluõhtu Reet Ausi ja Kaisa Hanseniga, ekskursioon jäätmejaama, filmiõhtu "Roheline vale", keskkonnahäkaton, prügimatk ja teadliku tarbimise mess. === Talveakadeemia 2004–2019 === Seltsi algatatud üle-eestiline koostöövõrgustikuprojekt. TalveAkadeemia 2014 kui Eesti ülikoolide koostöövõrgustiku eesmärk on edendada üliõpilasteadust ja ülikoolidevahelist koostööd säästva arengu valdkonnas, rikastada üliõpilaste õppetööd teaduskonverentsi korraldamisega ning populariseerida jätkusuutliku arengu teemasid laiemas ringkonnas ja eri teadussuundades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=⚫ Talveakadeemia lühitutvustus 2014 |url=https://www.inforegister.ee/en/80221301-TALVEAKADEEMIA-MTU/ |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=Inforegister |keel=en}}</ref> === Rohelise Ülikooli filmiõhtud === Keskkonnateadlikkuse päevad Eesti Maaülikoolis, filmiõhtud Paranduskeldriga 2009. aastal pälvis MTÜ Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts tegevuse eest talveakadeemias Eesti Maaülikooli preemia.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{JÄRJESTA:Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts (EMÜ KÜS)}} [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikool|Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts]] [[Kategooria:Eesti keskkonna- ja looduskaitse]] [[Kategooria:Keskkonnakaitseorganisatsioonid]] dg4tdpe4rcrgtj13urbg10uqtzrylfw 0 446579 7193691 6334958 2026-07-16T07:22:55Z Kuriuss 38125 7193691 wikitext text/x-wiki '''Alfrēds Artūrs Aleksandrs Valdmanis''' (29. august / [[11. september]] [[1908]] [[Saka kihelkond]] – [[11. august]] [[1970]] [[Alberta]], [[Kanada]]) oli Läti jurist ja poliitik. Ta oli aastatel [[1938]]–[[1939]] Läti rahandusminister. Ta sündis [[1908]]. aastal [[Saka kihelkond|Saka kihelkonnas]] [[Aizpute kreis]]is. Ta lõpetas [[Liepāja]]s gümnaasiumi. Seejärel kolis [[Riia|Riiga]], õppis [[Läti Ülikool|Läti Ülikoolis]] õigusteadust ja lõpetas ülikooli [[1931]]. aastal. Seejärel töötas rahandusministeeriumis. Ta oli [[16. juuni]]st [[1938]] kuni [[25. oktoober|25. oktoobrini]] [[1939]] [[Läti rahandusminister]] [[Kārlis Ulmanise viies valitsus|Kārlis Ulmanise viiendas valitsuses]]. Jaanuarist [[1940]] töötas ta [[Ķegumsi Hüdroelektrijaam]]a peadirektorina. {{pooleli}} == Isiklikku == Tema poeg [[Gundars Valdmanis]] (1940–2005) oli Läti poliitik, [[Seim (Läti)|seimi]] 6. koosseisu liige. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ludvigs Ēķis]] | nimi=Läti rahandusminister | aeg=[[1938]]–[[1939]]| järgnev=[[Jānis Kaminskis]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Valdmanis, Alfrēds}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1970]] 7m2uff0d6jzknsu86ipx3v52qs9tpqa 0 452990 7193592 6949464 2026-07-16T02:47:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193592 wikitext text/x-wiki '''Jorma Jaakko Kalevi Sipilä''' (sündinud [[17. märts]]il [[1945]] [[Helsingi]]s) on soome [[sotsiaalpoliitika]] teadlane.<ref name="SP">Ellonen, Leena (toim.): ''Suomen professorit 1640–2007'', lk. 680. Helsinki: Professoriliitto, 2008. ISBN 978-952-99281-1-8</ref> 1976. aastal kaitses ta [[Helsingi Ülikool]]is riigiteaduste doktori kraadi. 1982. aastal sai ta [[Tampere Ülikool]]i sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö professoriks. Aastatel 1995–1996 oli ta Tampere Ülikooli ühiskonnateaduste teaduskonna dekaan, 1996–1998 ülikooli prorektor, 1998–2004 ülikooli rektor, 2004–2009 ülikooli kantsler, 2009. aastast Tampere Ülikooli emeriitprofessor.<ref>[http://www.uta.fi/iasr/introduction/staff/jormasipila.html Jorma Sipilä. University of Tampere, Institute for Advanced Social Studies]</ref><ref>[http://www.kansanuutiset.fi/artikkeli/1884664-kansleri-jorma-sipila-jaa-elakkeelle Kansleri Jorma Sipilä jää eläkkeelle.] ''Kansan uutiset'' 28.5.2009.</ref><ref>{{Netiviide |url=http://ojs.tsv.fi/index.php/janus/article/download/50313/15183 |pealkiri=Teppo Kröger, Marjo Kuronen ja Tarja Pösö. Jorma Sipilä ja sosiaalitieteen pitkä kesto. Janus, vol. 13 (3), 229–231 |vaadatud=2016-12-26 |arhiivimisaeg=2016-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161227195651/http://ojs.tsv.fi/index.php/janus/article/download/50313/15183 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1996–1997 oli ta soome sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö ajakirja Janus peatoimetaja. Aastatel 2012–2014 oli ta [[Soome Teaduste Akadeemia]] nõukogu esimees. Tema uurimused on peamiselt [[heaoluriik|heaoluriigi]], [[sotsiaalpoliitika]], eakate ja laste [[sotsiaalteenus]]te valdkonnast. Eesti keeles on temalt ilmunud 1994. aastal "Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse".<ref>[http://www.ester.ee/record=b1067386*est E-kataloog ESTER]</ref> Jorma Sipilä ema oli [[Helvi Sipilä]].<ref name="SP" /> ==Publikatsioone== *Jorma Sipilä (1970). ''Sosiaalipolitiikka''. Helsinki: Tammi *Jorma Sipilä (1979). ''Sosiaalisten ongelmien synty ja lievittäminen''. Helsinki: Tammi *Jorma Sipilä (1985). ''Sosiaalipolitiikan tulevaisuus''. Helsinki: Tammi *Jorma Sipilä (1989/1996). ''Sosiaalityön jäljillä''. Helsinki: Tammi *Jorma Sipilä (1994). ''Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse''. Tallinn: Sotsiaalministeerium *Jorma Sipilä (toim.) (1996). ''Sosiaalipalvelujen Suomi''. Porvoo: WSOY *Jorma Sipilä (toim.) (1997). ''Social Care Services: The Key to the Scandinavian Welfare Model''. Aldershot: Avebury *Anneli Anttonen, Jorma Sipilä (2000). ''Suomalaista sosiaalipolitiikkaa''. Tampere: Vastapaino *Anneli Anttonen, John Baldock, Jorma Sipilä (toim.) (2003). ''The young, the old and the state. Social care systems in five industrial countries''. Cheltenham: Edward Elgar *Teppo Kröger, Jorma Sipilä (toim.) (2005). ''Overstreched. European families up against the demands of work and care''. Malden: Blackwell *Jorma Sipilä (2007). ''Valta yliopistossa''. Tampere: Vastapaino *Jorma Sipilä, Katja Repo, Tapio Rissanen (toim.) (2010). ''Cash-for-Childcare: Consequences for Caring Mothers''. Edward Elgar *Jorma Sipilä, Minna Rantalaiho, Katja Repo, Tapio Rissanen (2012). ''Rakastettu ja vihattu lasten kotihoidon tuki''. Tampere: Vastapaino *Jorma Sipilä, Eva Österbacka (2013). ''Enemmän ongelmien ehkäisyä, vähemmän korjailua?'' Valtiovarainministeriö ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.researchgate.net/profile/Jorma_Sipilae/publications Researchgate.net Jorma Sipilä publications] {{JÄRJESTA:Sipilä, Jorma}} [[Kategooria:Soome sotsiaalteadlased]] [[Kategooria:Soome professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] oyrp95u5gnt7d7ov3bc7a9lxin5u89u 0 459988 7193557 6222193 2026-07-15T22:38:39Z Sumo tomus 233342 7193557 wikitext text/x-wiki [[Pilt:-5 - Yassmin Abdel-Magied.jpg|pisi|paremal|Yassmin Abdel-Magied (2016)]] '''Yassmin Abdel-Magied''' (sündinud [[3. märts|3. märtsil]] [[1991]]) on [[Sudaan]]i päritolu [[insener]], autor, meediakommentaator ja kodanikuaktivist. Ta on nõustanud kohalikke ja riigi tasemel institutsioone [[Austraalia]]s.<ref>[https://web.archive.org/web/20170228020550/http://www.australianoftheyear.org.au/honour-roll/?view=fullView&recipientID=1171 Young Australian of the Year 2015] (vaadatud 12.03.2017)</ref> Yassmin Abdel-Magied on sündinud Sudaanis ja kasvanud Austraalias. Ta on [[muslim]] ning Austraalia ühingu Youth Without Borders<ref>{{Netiviide |url=http://youthwithoutborders.com.au/ |pealkiri=Youth Without Borders |vaadatud=2017-03-12 |arhiivimisaeg=2017-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170322163033/http://youthwithoutborders.com.au/ |url-olek=ei tööta }}</ref> asutaja.<ref>[http://www.yassminam.com/about/ Yassmin Abdel-Magied webpage]</ref> "Yassmin's Story"<ref>[http://www.goodreads.com/book/show/29388608-yassmin-s-story Yassmin's Story] (vaadatud 12.02.2017)</ref> on raamat Yassmin Abdel-Magied' elust ja ametist ning tööst Austraalia nafta- ja gaasiväljadel. Yassmin Abdel-Magied on saatejuht Austraalia telesaates "Australia Wide"<ref>[http://www.abc.net.au/news/programs/australia-wide/ Australia Wide.] (vaadatud 12.02.2017)</ref> ning ta teeb [[Vormel 1]] teemadel [[taskuhääling]]usaadet "Motor Mouth"<ref>[http://www.abc.net.au/radio/programs/motormouth/ Motor Mouth]</ref> koos Michael Lamonatoga. [[TEDx]]SouthBank ettekanne "What does my headscarf mean to you?" ("Mida minu pearätt teie jaoks tähendab?")<ref>[https://www.ted.com/talks/yassmin_abdel_magied_what_does_my_headscarf_mean_to_you#t-829797 What does my headscarf mean to you?]</ref> arutleb teadvustamata stereotüüpide teemat ja nende kummutamist Yassmin Abdel-Magiedi enda elukäigu näitel. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Sudaani inimesed]] [[Kategooria:Austraalia inimesed]] {{DEFAULTSORT:Abdel-Magied, Yassmin}} ax8xdvk0p9klrpguoz88dc7a7g0qq63 0 462067 7193774 6958345 2026-07-16T10:13:16Z Kuriuss 38125 7193774 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=veebruar|aasta=2020}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuni}} [[Fail:IPhone 6s - Touch ID front view-93104.jpg|pisi|Touch ID, iPhone 6s]] [[Fail:IPhone 5S home button.png|pisi|Nutitelefoni iPhone 5s sõrmejäljelugeriga kodunupp]] '''Touch ID''' on sõrmejäljeluger, mille on konstrueerinud ja mida toodab ettevõte Apple Inc. Esimene Touch ID-ga seade tuli turule septembris 2013 – see oli iPhone 5s. Tänapäeval Touch ID tehnoloogiaga on varustatud kõik Apple'i nutitelefonid (alates mudelist iPhone 5s) ja tahvelarvutid (alates mudelist iPad Air 2). Aastal 2016 lisandus Touch ID-ga seadmete perre ka [[MacBook Pro]]. Touch ID-d kasutatakse telefoni avamiseks, Apple'i digipoodides ([[App Store]], iTunes Store, iBook Store) tehingute kinnitamiseks ja [[Apple Pay]] süsteemis maksete kinnitamiseks. == Ajalugu == Apple ei olnud esimene, kes kasutas oma seadmetes sõrmejäljelugeri andurit. Esimesi katseid olid eri tootjad teinud juba1980. aastatel, aga siis ei suudetud seda tehnoloogiat piisavalt arendada, et see muutuks standardiks nagu see tänapäeval on. Esimesed mobiiltelefonid koos sõrmejäljelugeriga olid Fujitsu F505i (2003. aastal)<ref name="5F8IR" />, Pantech GI100 (2004)<ref name="Dfh9y" /> ja Toshiba G500 (2007)<ref name="6DYly" /> . Apple on patenteerinud elektroonikaseadmete avamist sõrmejäljelugeri abil veel aastal 2008<ref name="Ql7Qn" />. 2012. aastal omandas Apple 356 miljoni dollari eest firma AuthenTec, mis tegeles biomeetrilise tuvastamise süsteemidega.<ref name="NTdJ5" /> Sestpeale spekuleeris Apple'i fänniarmee, et sõrmejälje lugemise tehnoloogiat rakendatakse järgmises iPhone’is. 3. septembril 2013 lekkis internetti kuuldus, et uue iPhone 5s kodunupu sees paikneb sõrmejäljeluger.<ref name="LvHfo" /> 10. septembril 2013 toimus iPhone'i meediaüritus, kus Apple'i turundusasepresident Phil Schiller teataski sellest funktsioonist. See sai nime Touch ID. Pärast iPhone 5s aastatel 2014–2015 lisas enamik mobiiltootjaid oma lipulaevadele sõrmejäljelugerid, alustades Samsungi mudelist Galaxy S5. Oktoobris 2015 esitas Apple koos iPhone 6s ja iPhone 6s Plusiga teise põlvkonna Touch ID. Uus andur töötab umbes kaks korda kiiremini ning avab telefoni peaaegu kohe. == Põlvkonnad == {| class="wikitable" !Põlvkonnad !Seadme tüüp !Mudel |- | rowspan="2" |1 |Nutitelefon |iPhone 5s iPhone 6 iPhone 6 Plus iPhone SE |- |Tahvelarvuti |iPad Air 2 iPad mini 3 iPad mini 4 iPad Pro 12.9 iPad Pro 9.7 iPad (2017) |- | rowspan="2" |2 |Nutitelefon |iPhone 6s iPhone 6s Plus iPhone 7 iPhone 7 Plus |- |Sülearvuti |MacBook Pro (Late 2016) ainult Touch Bar'iga mudelid |} == Riistvara == Sõrmejäljeluger on sisse ehitatud kodunupp, mis on kaetud safiirklaasiga. Safiirklaas on väga kriimustuskindel ja see töötab läätsena. Kodunupu ümber asetseb roostevabast terasest juhtring, mis tuvastab sõrme panemise nupule ja aktiveerib Touch ID sensori ilma kodunupule vajutamata. Safiirklaasi all asub mahtuvusskanner, mis võimaldab saada kõrge kvaliteediga pilti subepidermaalse nahakihist – 500 ppi, ehk pikslit ühe tolli kohta. Mahtuvusskanneri pind on jagatud pikslitest, kui Touch ID on aktiveeritud, siis sõrme ja skanneri pinnase vahel lastakse ringlema elektrilaengud ning süsteem mõõdab, kui pikk vahemaa on sõrmel asetseva punkti ja sensori vahel. Seejärel toimub loetud mustri võrdlus eelnevalt salvestatud andmetega. Touch ID on võimeline lugema sõrmejälgi 360-kraadi ulatuses ja kokku on võimalik hoida seadmes kuni 5 mustrit<ref name="DgGkr" />. == Turvalisus == Enne Touch ID kasutama hakkamist tuleb luua parool, millega saab vajadusel nutiseadme avada sõrmejäljelugerit kasutamata. Seade nõuab parooli sisestamist iga restardi ja lisaks iga 48 tunni järel. Tõenäosus, et üks registreeritud sõrmejälg klapib teise sõrmejäljega, on 1: 50000<ref name="G2h31" />. iOS 7 operatsioonisüsteemis Touch ID abil oli võimalik vaid telefoni avada ja Apple'i digipoodides tehingut kinnitada. iOS 8. alates Apple avas liigipääsu ka arendajatele ning Touch ID-ga tuli võimalus makseid kinnitada Apple Pay süsteemis. Apple'i kinnitusel hoitakse kõiki andmeid, mis on seotud sõrmejälgedega, krüpteeritult kohapealses «turvalises enklaavis» (Secure Enclave). Tootja kinnitab, et iOS seade ei salvesta otseselt sõrmejälgi, vaid matemaatilisi kujundeid. «Turvaline enklaav» asub Apple A7, A8, A8X, A9, A9X või A10 Fusion protsessori sees ning andmeid ei hoida Apple'i serverites ega iCloudi salvestusruumis.  Iga konkretse seade Touch ID ja protsessor on omavahel seotud. See tähendab, et anduri vahetamise juhul Touch ID enam ei toimi. Kui kasutaja üritab selles olukorras iOS’i uuendada või taastada, siis tekib viga 53<ref name="ciIaz" />. See viga sai kurikuulsaks 2016. aasta alguses. Tuhanded kasutajad üle maailma, kes vahetasid kodunuppu Apple'i volitamata teenusepakkujate juures, olid silmitsi mittetöötavate iOS-seadmetega. Apple tõi kiiremas korras välja uuendatud operatsioonisüsteemi versiooni (iOS 9.2.1) ja probleem sai lahendatud.<ref name="q1al4" /> Kodulehel on nüüd ka õpetus, kuidas tegutseda 53. vea korral.<ref name="pddNT" /> Septembris 2013 teatas Saksamaa Chaos Computer Club (CCC), et neil õnnestus Touch ID kaitsest väga lihtsalt mööda minna.<ref name="KGw7c" /> Nimelt CCC esindajad tegid kõrge resolutsiooniga sõrmejälje pildi iPhone 5s pinnalt, et seejärel luua võlts sõrm. Nii saab tõesti Touch ID kaitsest mööda minna, mida on kinnitanud teisedki. See protsess on raskendatud, kuna nõuab eriseadmete ja kemikaalide olemasolu.<ref name="oohJj" /> == Mõju == Eri tootjad tegid aastaid katseid tuua sõrmejäljelugerid massidesse. Paraku olid andurid nii aeglased, et sõrmejäljete tuvastamine võttis tihtipeale mitukümmend sekundit ja töökindlus oli väga madalal tasemel. Ainult 2013. aastal õnnestus Apple’il see funktsiooi suhteliselt hästi tegustada lõplikus tootes. Nende tootjate nimekiri, kes varustavad oma nutiseadmeid sõrmejäljelugeritega, ainult laieneb: Samsung, Sony, Huawei, LG, Meizu, Xiaomi ja teised. == Tulevik == 2014. aastal ostis Apple ettevõtte LuxVue ning koos sellega sai patendi lahendusele, mis lubaks tulevaste iPhone'idel ehitada sõrmejäljelugeri otse ekraani sisse ning vajadus eraldi komponendi jaoks telefoni korpusel puuduks<ref name="3eJkm" /><ref name="ix9oW" />. Selle lahenduse puhul kasutaja loeksid sõrmejälge infrapunadioodid (IR diodes). Kas Apple kavatseb antud tehnoloogiat kasutada oma tulevastes seadmetes, ei ole teada. 2017. aastast hakkasid tootjad uutes seadmetes järjest kasutama äärest ääreni ekraani, mille tõttu ei ole sõrmejäljelugeri jaoks esiküljel enam piisavalt ruumi. Kui Apple oma 2017. aasta tulevasel iPhone'i mudelil kasutab sarnast disaini, siis tõenäoliselt kolitakse Touch ID seadme tagaküljele või selle asemel võetakse kasutusele mõni muu biomeetrilise tuvastamise süsteem, näiteks silmaiirisepõhine isikutuvastus. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="5F8IR">{{Netiviide|autor=Jon Turi|url=https://www.engadget.com/2015/10/24/access-granted-biometric-fingerprint-security/#gallery=332525&slide=3671771&index=3|pealkiri=Access granted: Mobile security at the touch of a finger.|väljaanne=engadget.com|aeg=24.10.2015|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="Dfh9y">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gsmarena.com/pantech_gi100-806.php|pealkiri=Pantech GI100|väljaanne=gsmarena.com|aeg=|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="6DYly">{{Netiviide|autor=Andrew Lim|url=https://www.cnet.com/news/toshiba-portege-g900-and-g500-finger-friendly-smart-phones/|pealkiri=Toshiba Portege G900 and G500: Finger-friendly smart phones|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="Ql7Qn">{{Netiviide|autor=|url=http://appft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO2&Sect2=HITOFF&p=1&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsearch-bool.html&r=1&f=G&l=50&co1=AND&d=PG01&s1=20090083850&OS=20090083850&RS=20090083850|pealkiri=EMBEDDED AUTHENTICATION SYSTEMS IN AN ELECTRONIC DEVICE|väljaanne=U.S. Patent and Trademark Office|aeg=26.03.2009|vaadatud=30.04.2017|arhiivimisaeg=16.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190316202925/http://appft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO2&Sect2=HITOFF&p=1&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsearch-bool.html&r=1&f=G&l=50&co1=AND&d=PG01&s1=20090083850&OS=20090083850&RS=20090083850|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="NTdJ5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1138830/000119312512318086/d384083d8k.htm|pealkiri="Form 8-K: Authentec, Inc"|väljaanne=United States Securities and Exchange Commission|aeg=|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="LvHfo">{{Netiviide|autor=Jennifer Van Grove|url=https://www.cnet.com/news/iphone-5s-to-come-with-fingerprint-sensor-photo-suggests/|pealkiri=iPhone 5S to come with fingerprint sensor, photo suggests|väljaanne=cnet.com|aeg=03.09.2013|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="DgGkr">{{Netiviide|autor=Apple Inc|url=https://support.apple.com/en-us/HT204587|pealkiri=About Touch ID security on iPhone and iPad|väljaanne=support.apple.com|aeg=|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="G2h31">{{Netiviide|autor=Apple Inc|url=https://www.apple.com/business/docs/iOS_Security_Guide.pdf|pealkiri=iOS 10 Security|väljaanne=apple.com|aeg=märts 2017|vaadatud=30.04.2017}}</ref> <ref name="ciIaz">{{Netiviide|autor=Kyle Wiens|url=http://ifixit.org/blog/7889/whats-up-with-error-53/|pealkiri=What’s Up With Error 53?|väljaanne=ifixit.com|aeg=05.02.2016|vaadatud=30.04.2016}}</ref> <ref name="q1al4">{{Netiviide|autor=Matthew Panzarino|url=https://techcrunch.com/2016/02/18/apple-apologizes-and-updates-ios-to-restore-iphones-disabled-by-error-53/|pealkiri=Apple Apologizes And Updates iOS To Restore iPhones Disabled By Error 53|väljaanne=techcrunch.com|aeg=18.02.2016|vaadatud=01.05.2017}}</ref> <ref name="pddNT">{{Netiviide|autor=Apple Inc|url=https://support.apple.com/en-us/HT205628|pealkiri=If you see error 53 and your iPhone or iPad gets stuck on the ‘Connect to iTunes‘ screen|väljaanne=support.apple.com|aeg=20.01.2017|vaadatud=01.05.2017}}</ref> <ref name="KGw7c">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ccc.de/en/updates/2013/ccc-breaks-apple-touchid|pealkiri=Chaos Computer Club breaks Apple Touch ID|väljaanne=ccc.de|aeg=21.09.2013|vaadatud=01.05.2017}}</ref> <ref name="oohJj">{{Netiviide|autor=Jürgen Schmidt|url=https://www.heise.de/video/artikel/iPhone-5s-Touch-ID-hack-in-detail-1966044.html|pealkiri=iPhone 5s Touch ID hack in detail|väljaanne=heise.de|aeg=24.09.2013|vaadatud=01.05.2017}}</ref> <ref name="3eJkm">{{Netiviide|autor=|url=http://appleinsider.com/articles/14/05/02/apple-acquires-luxvue-a-power-efficient-micro-led-maker---report|pealkiri=Apple acquires LuxVue, a power-efficient micro-LED display maker|väljaanne=appleinsider.com|aeg=02.05.2014|vaadatud=01.05.2017}}</ref> <ref name="ix9oW">{{Netiviide|autor=|url=http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO2&Sect2=HITOFF&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsearch-adv.htm&r=2288&f=G&l=50&d=PTXT&s1=%281%2F1.CCLS.+AND+20170214.PD.%29&p=46&OS=ccl%2F1%2F1+and+isd%2F2%2F14%2F2017&RS=%28CCL%2F1%2F1+AND+ISD%2F20170214%29|pealkiri=Method for driving information processing device, program, and information processing device|väljaanne=United States Patent and Trademark Office|aeg=14.02.2017|vaadatud=01.05.2017|arhiivimisaeg=22.06.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170622002057/http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO2&Sect2=HITOFF&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsearch-adv.htm&r=2288&f=G&l=50&d=PTXT&s1=%281%2F1.CCLS.+AND+20170214.PD.%29&p=46&OS=ccl%2F1%2F1+and+isd%2F2%2F14%2F2017&RS=%28CCL%2F1%2F1+AND+ISD%2F20170214%29|url-olek=ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Autentimine]] [[Kategooria:Apple]] 4d62jai0dakgsuthqqqyqeny6sgy7je 0 463656 7193470 6091769 2026-07-15T15:07:51Z Kk 6201 7193470 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahksääsklased | värvus = putukad | pilt = Fly December 2007-4.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kahetiivalised]] ''Diptera'' | sugukond = '''Pahksääsklased''' ''Cecidomyiidae'' | leviku_kaart = }} '''Pahksääsklased''' (''Cecidomyiidae'') on sugukond [[kahetiivalised|kahetiivalisi]] putukaid. Enamiku pahksääsklaste vastsed elavad taimekudedes, tingides seejuures [[pahk]]ade moodustumist. [[Valmik]]ud enamasti ei toitu ja elavad väga lühikest aega (tavaliselt ühe päeva). Sugukonnas on umbes 6000 liiki kokku ligi 800 perekonnas. Eestis üle 500 liigi. ==Eesti liike== *''Lasioptera rubi'' [[vaarika pahksääsk]] *''Resseliella theobaldi'' [[vaarika varre-pahksääsk]] *''Sitodiplosis mosellana'' [[rukki-pahksääsk]] [[Kategooria:Sääselised]] gqpnasiu59ss49rpt18yeezhu5owqnk 0 469207 7193629 6874942 2026-07-16T05:04:18Z Velirand 67997 7193629 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Krassavino | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Красавино | | pilt = Федеральная автодорога А-123 в Красавино.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 10 | elanikke = 5354 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Krassavino''' on linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is [[Veliki Ustjugi rajoon]]is, [[Krassavino linnaringkond|Krassavino linnaringkonna]] keskus. Asub [[Dvina]] kaldal, 20 km [[Veliki Ustjugi]]st põhja pool. 16. sajandil tekkinud külla rajati [[1851]]. aastal üks Venemaa suurimaid linavabrikuid. [[1947]]. aastal sai Krassavino linnaõigused. Linavabrik suleti 2012. aastal. Linnas on 4 lasteaeda ja 1 keskkool. == Välislingid == *http://krasavino.16mb.com [[Kategooria:Vologda oblasti linnad]] 3saprd8s207jfcf1qageglahm6q2zhd 0 471497 7193580 7155233 2026-07-16T00:07:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193580 wikitext text/x-wiki [[Fail:Johanna Marie Ainomäe 20090711 by Ahsoous.jpg|pisi|Johanna Marie Kork]] '''Johanna Marie Kork''' (sünninimega '''Johanna Marie Ainomäe'''; sündinud [[7. aprill]]il [[1991]]<ref>{{Netiviide |URL=https://infopank.ee/isik/435340/johanna-marie-kork |Pealkiri=Johanna Marie Kork |Väljaanne=Äripäeva infopank |Kasutatud=2. juunil 2018 |arhiivimisaeg=2024-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241205033201/https://infopank.ee/isik/435340/johanna-marie-kork |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti viiuldaja. Johanna Marie Kork on lõpetanud 2010. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus tema õpitav erialapill oli [[viiul]]. 2013. aastal sai ta bakalaureusekraadi [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (EMTA). 2013–2014 täiendas ta end [[Verona]]s (Conservatorio di Verona E.F. dall´Abaco). 2016. aastal kaitses ta EMTA-s magistritöö (''[[cum laude]]'').<ref name="erso">{{Netiviide |URL=http://www.erso.ee/?people=johanna-marie-kork |Pealkiri=Johanna Marie Kork |Väljaanne=www.erso.ee |Kasutatud=2. juunil 2018}}</ref> Ta on vabakutselise viiuldajana esinenud koos selliste muusikakollektiividega nagu [[Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester]], [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]] (ERSO), [[Tallinna Kammerorkester]], Glasperlenspiel Sinfonietta, I Virtuosi Italiani, Orchestra del Festival di Bergamo e Brescia.<ref name="erso" /> Ta on olnud ansamblite [[Violina]]<ref>{{Netiviide |URL=http://star.ee/team/violina/ |Pealkiri=Violina |Väljaanne=star.ee |Kasutatud=2. juunil 2018 |arhiivimisaeg=2018-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180523210936/http://star.ee/team/violina/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[La Phoenix]]<ref>{{Netiviide |URL=https://www.laphoenixtrio.com/ |Pealkiri=La Phoenix |Väljaanne=www.laphoenixtrio.com |Kasutatud=2. juunil 2018 |arhiivimisaeg=2018-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180719225359/https://www.laphoenixtrio.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref> liige. Alates 2017. aastast töötab ta orkestrandina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.<ref name="erso" /> ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Kork, Johanna Marie}} [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] bwnjsshm4lx3bipwppdewfnyqfw92ow 0 487195 7193463 7167556 2026-07-15T14:51:46Z Kuriuss 38125 7193463 wikitext text/x-wiki '''Harkujärve Põhikool''' on algkool [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harkujärve]] külas.<ref name=":0">[https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/676 Harkujärve Põhikool.] EHIS.</ref> Kool asutati 1990. aastal.<ref name="harkujarve.kovtp.ee">http://harkujarve.kovtp.ee/info{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 27.11.2017)</ref> == Kooli nimed<ref name=":0" /> == * 1990–1992 Järve 9-klassiline Kool * 1992–1997 Järve Põhikool * 1997–2004 Harkujärve Kool * 2004–2011 Harkujärve Lasteaed-Algkool * 2011–2012 Harkujärve Lasteaed-Põhikool * 2012– Harkujärve Põhikool ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://harkujarve.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Harku vald]] eo8p2pat5p4gyazdiin3xzbunctmsci 0 493475 7193528 7193353 2026-07-15T19:33:43Z ~2026-34651-55 231505 /* Ajalugu */ 7193528 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | - | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja | Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja | Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] f3fdgputnbdb93cbkiobm5ym1j7pnxq 7193712 7193528 2026-07-16T07:47:25Z ~2026-34651-55 231505 /* Ajalugu */ 7193712 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja | Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja | Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle | Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4kmv8hcd8tccfer5fok0qzkniwxlivq 7193714 7193712 2026-07-16T07:49:47Z ~2026-34651-55 231505 /* Ajalugu */ 7193714 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qwlffy17y9jb31e28we4rwyad5hsn5d 7193715 7193714 2026-07-16T07:51:11Z ~2026-34651-55 231505 7193715 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mxhmkt0xfouf1hkbczbhxmi0xim3ujq 7193716 7193715 2026-07-16T07:52:41Z ~2026-34651-55 231505 7193716 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] d8i0gr23n92buhzg4pqs02vgwxaoewb 7193718 7193716 2026-07-16T07:54:00Z ~2026-34651-55 231505 7193718 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] dmcsri8cdo3s26x2d6veur912l0o2cp 0 493476 7193492 7183423 2026-07-15T16:09:58Z ~2026-34651-55 231505 7193492 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=10|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=*1954 *2025 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=9|järgmine liin=11|järgmine=11 (Tallinna bussiliin)|eelmine=9 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|läbi=Nõmme}}[[File:EE-TLN-Sõpruse.JPG|300px|thumb|Buss №10 Sõpruse puiestee ja Keskuse tänava ristmiku lähedal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 10''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Aastal 2020 oli liinil katseperioodil Solarise elektribuss. Väljumised 16-26 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Matrossovi - Keskturg | |- |1955 |Nõmme turg - Komsomoli staadion | |- |mai 1958 |Männiku - Nõmme turg - Keskturg - Bussijaam | |- |oktoober 1960 |Männiku - Nõmme turg - Sõpruse pst - Viru - Pae - Peterburi tee | |- |november 1961 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru - Liikuri - Peterburi tee | |- |aprill 1963 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru | |- |jaanuar 1964 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Tondi - Juurdeveo tn | |- |oktoober 1966 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme turg | |- |aprill 1970 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Sõpruse pst | |- |juuli 1974 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Sama marsruut, mis praegu |- |juuli 2024 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe | |- |mai 2025 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/16502-1 10. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 93r8t68r7rc3q270fdcwu2qct3yoq2g 0 513533 7193547 7193102 2026-07-15T21:43:40Z Kruusamägi 1530 /* Väljalangemismängud */ 7193547 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120+1}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12550/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|22|[[penalti|pen.]]}}<br> [[Pedro Porro|Porro]] {{värav|58}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;176 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12549/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= [[Anthony Gordon|Gordon]] {{värav|55}} |väravad2= [[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|85}}<br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|90+2}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 14. juuli seisuga, kui on peetud 101 mängu ja löödud 294 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Julián Álvarez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alexis Mac Allister]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] ogvhz2q0srqyhblsuwo6xl3jaszxodh 7193548 7193547 2026-07-15T21:50:06Z Kruusamägi 1530 /* Statistika */ 7193548 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120+1}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12550/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|22|[[penalti|pen.]]}}<br> [[Pedro Porro|Porro]] {{värav|58}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;176 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12549/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= [[Anthony Gordon|Gordon]] {{värav|55}} |väravad2= [[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|85}}<br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|90+2}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 15. juuli seisuga, kui on peetud 102 mängu ja löödud 297 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Julián Álvarez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alexis Mac Allister]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Anthony Gordon]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 482um3aaksmhc3up9bym3bbbzwj30ed 0 514025 7193758 7189090 2026-07-16T09:38:59Z ~2026-40064-15 233574 /* Populaarteaduslikud artiklid */ 7193758 wikitext text/x-wiki '''Ülar Allas''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1977]]) on eesti [[molekulaarbioloog]], [[publitsist]] ja [[DJ]]. [[2017]]. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis]] biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritöö "Ribosome-targeting antibiotics and mechanisms of antibiotic resistance" ("Ribosoomiga seonduvad antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsuse mehhanismid")<ref>http://dspace.ut.ee/handle/10062/55873</ref>. Ta on avaldanud 11 raamatut ning arvukalt reisi- ja teadusalaseid artikleid. DJ-na kasutab ta pseudonüümi Smaddy<ref>https://www.mixcloud.com/smaddy/</ref><ref>http://meiumynt.blogspot.com/2015/01/meiu-munt-nagemused-tallinna.html</ref>. == Teadustegevus == Allas on uurinud peamiselt bakteriaalset [[valgusüntees]]i ja [[Antibiootikumiresistentsus|antibiootikumiresistentsuse]] toimemehhanisme. Ta on teinud koostööd [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadi [[Joachim Frank]]iga<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3576927/</ref>. == Tunnustus == Allas on pälvinud III preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil (2018. aastal)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/01/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-konkursi-tulemused-2018.pdf|pealkiri=2018. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemuste kinnitamine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, II preemia [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|Eesti teaduse populariseerimise auhinna]] konkursil 2018. aastal (koos [[Tanel Tenson]]iga) ja 2021. aastal<ref>{{Netiviide |url=https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmer |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-26 |arhiivimisaeg=2018-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126180839/https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmer |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|pealkiri=Teaduse populariseerimise auhinnakonkursi tulemused}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning III preemia [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] teaduse populariseerimise auhinna konkursil (2019. aastal). [[2018]]. aastal anti talle ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] aastaauhind ''naturalia'' valdkonnas<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.err.ee/926554/video-akadeemia-sunnipaeval-raagiti-kultuuriajakirjanduse-tulevikust|pealkiri=Akadeemia sünnipäeval räägiti kultuuriajakirjanduse tulevikust.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. 2022. aastal pälvis Ülar Allase, Kaidi Tellingu ja Tanel Tensoni artikkel „Antibiootikumide kasutamine ja antimikroobne resistentsus COVID-19-pandeemia ajajärgul“ ajakirja Eesti Arst parima artikli preemia<ref>{{Netiviide|url=https://www.kliinikum.ee/haiglast/kliinikum-tunnustab/ajakirja-eesti-arst-preemia-laureaadid/|pealkiri=Ajakirja Eesti Arst preemia laureaadid}}</ref>. Allase teos "Eestimaa 50 parimat matkarada 2" valiti Apollo rahvahääletusel 2022. aasta parimaks populaarteaduslikuks raamatuks<ref>{{Netiviide|url=https://raamatud.postimees.ee/7717133/galerii-ja-video-selgusid-2022-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud/|pealkiri=GALERII JA VIDEO ⟩ Selgusid 2022. aasta parimad Eesti autorite raamatud|väljaanne=Postimehe raamatuportaal}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://raamatud.postimees.ee/7721193/rahvalt-tunnustuse-saanud-ular-allas-armastan-seda-et-kirjutamise-kaigus-saan-ise-vaga-palju-uusi-teadmisi/|pealkiri=Rahvalt tunnustuse saanud Ülar Allas: armastan seda, et kirjutamise käigus saan ise väga palju uusi teadmisi|väljaanne=Postimehe raamatuportaal}}</ref>. Allasel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud [[Teaduse populariseerimine|teaduse populariseerija]]” märki. == Publikatsioonid == === Raamatud === * "Seitsme imega ümber maailma." Pegasus, 2016. ISBN 9789949572212 * "Eestimaa imed." Pegasus, 2016. ISBN 9789949593392 * "Eestimaa looduse rekordid." Pegasus, 2018. ISBN 9789949620869 *"Ribosome-targeting antibiotics and mechanisms of antibiotic resistance: A Summary of Current Knowledge." LAP LAMBERT Academic Publishing, 2018. ISBN 9786139918942 *"Eestimaa 50 parimat matkarada." Pegasus, 2020. ISBN 9789916613078 *"Viirused ja vaktsiinid." Paradiis, 2021. ISBN 9789949741281 *"Rändan Eestis." Pegasus, 2021. ISBN 9789916160435 *"Eestimaa 50 parimat matkarada 2." Pegasus, 2022. ISBN 9789916161777 *"Matkates läbi Eesti." Pegasus, 2024. ISBN 9789916166642 *"Eesti looduse kõige-kõigemad. Esimene osa." Pegasus, 2025. ISBN 9789908550985 *"Eesti looduse kõige-kõigemad. Teine osa." Pegasus, 2026. ISBN 9789908552019 Teos "Seitsme imega ümber maailma" räägib autori rännakutest objektide juurde, mida tuntakse seitsme kaasaegse maailmaimena ([[Tāj Mahal]], [[Machu Picchu]], [[Lunastaja Kristuse kuju]], [[Petra]], [[Suur Hiina müür]], [[Chichen Itza]] ja [[Colosseum]]). Lisaks kaasaegsetele maailmaimedele tutvustab Allas raamatus ka [[Seitse maailmaimet|Vanaaja seitset maailmaimet]]. Samuti selgitab autor maailmaimede valimisprotsessi ning kirjeldab isiklikke reisielamusi<ref>[https://etv.err.ee/v/uudised/elu/93a33db9-5535-409d-905b-8982538cb41b/ular-allas-kirjutas-raamatu-kaasaegsetest-maailmaimedest "Ülar Allas kirjutas raamatu kaasaegsetest maailmaimedest"] ETV, 20. aprill 2016</ref>. [[Jüri Pino]] on teose puhul kritiseerinud peategelase puudumist ja soovitanud selle seiklusjutuks ümber kirjutada<ref>Jüri Pino: [https://kultuur.postimees.ee/3993421/mahavisatud-imed "Mahavisatud imed"] kultuur.postimees.ee, 27. jaanuar 2017</ref>. Raamat "Eestimaa imed" tutvustab 25 looduslikku või inimtekkelist objekti<ref>[https://www.rahvaraamat.ee/p/eestimaa-imed/841224/et?isbn=9789949593392 Eestimaa imed] Rahva Raamat</ref> ja "Eestimaa looduse rekordid" käsitleb ligi sadat objekti, nähtust või elusolendit, mis "ühel või teisel viisil rekordi väärilised"<ref>[https://www.rahvaraamat.ee/p/eestimaa-looduse-rekordid/1026561/et?isbn=9789949620869 Eestimaa looduse rekordid] Rahva Raamat</ref><ref>[https://uudised.tv3.ee/raamat/arvustused/uudis/2018/04/03/eestimaa-looduse-rekordid-ehksadakond-huvitavat-ja-rekordivaarilist-looduse-osa "Eestimaa looduse rekordid" ehk sadakond huvitavat ja rekordiväärilist looduse osa] uudised.tv3.ee, 3. aprill 2018</ref><ref>[[Jüri Aarma]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/lugemiselamus-eesti-rekordid-on-kaante-vahele-pandud?id=82544657 "Eesti rekordid on kaante vahele pandud"] Maaleht, nr 23, 7. juuni 2018</ref>. "Viirused ja vaktsiinid" annab ladusalt loetava ning sisutiheda sissevaate viiruste ohjeldamise ajalukku<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608144328/molekulaarbioloog-praegune-koroonaviirus-ei-ole-inimese-loodud|pealkiri=Molekulaarbioloog: praegune koroonaviirus ei ole inimese loodud|väljaanne=ERR|aeg=16.03.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1608132148/viirused-ja-vaktsiinid-ilmestab-et-vaktsiinivastasuses-pole-midagi-uut|pealkiri="Viirused ja vaktsiinid" ilmestab, et vaktsiinivastasuses pole midagi uut|autor=Hellerma, Juhan|väljaanne=Novaator|aeg=05.03.2021}}</ref>. === Reisikirjad === * "Uut revolutsiooni ei taha keegi." Keskus, 2/2011. [http://kes-kus.ee/mida-kusivad-fideli-alamad-tartu-ulikooli-tehnoloogiainstituudi-teadur-ja-dj-ular-allas-aka-smaddy-kais-maailma-esihabemiku-kodumaal-kuuba-elatustase-teeb-veidraid-huppeid-praegu-nuiavad-kohalikud/] * "Maitseelamuste jahil Peruus." Oma Maitse, 2/2012. * "Kinotripp: India." Müürileht, 6.06.2013. [https://www.muurileht.ee/kinotripp-india/] * "Krehvtiste nurgataguste Maroko." Oma Maitse, 10/2014. * "Köögikunsti paradiisis Laoses ja Kambodžas." Oma Maitse, 3/2015. * "Kagu-Aasia populaarseimad reisisihid." Eesti Naine, 1/2016. * "Lissaboni kuumad ahvatlused." Oma Maitse, 1/2016. * "Jumalate saare taevalikud maitsed." Oma Maitse, 1/2017. * "Singapur, Aasia kulinaarne keskpunkt." Oma Maitse, 2/2017. * "Miks on Tais nii palju ladyboy'sid?" Postimees Arter, 17.02.2018. * "Vietnami toidu ''yin'' ja ''yang''." Oma Maitse, 12/2018. * "Phuketi peidetud saladused." Oma Maitse, 1/2019. * "Head sea-aastat Vietnami moodi!" Postimees Arter, 2.02.2019. *"Malaislased söövad toitu parema käe sõrmedega." Oma Maitse, 6/2019. *"Montenegro kuldne kolmik: unustamatud suitsusink, oliiviõli ja mereannid." Oma Maitse, 1/2023 === Populaarteaduslikud artiklid === * Ülar Allas. "Maailma parandamine eugeenika abil." Keskus, 3/2009. * Ülar Allas. "Kas antibiootikumide ajastu on lõppemas?" Akadeemia, 5/2016 ja 6/2016. * Ülar Allas. "Geneetiliselt muundatud toit, teadus ja äri." Toit ja Trend. 6/2016. * Ülar Allas ja Tanel Tenson. "Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul." Horisont, 2/2017. * Ülar Allas. "Durian, vastuoluline puuviljade kuningas." Eesti Loodus, 2/2017. * Ülar Allas ja Tanel Tenson. "Mida teha antibiootikumiresistentsusega?" Horisont, 3/2017. * Ülar Allas. "Kopi luwak ehk tsiibetikohv." Eesti loodus, 3/2017. * Ülar Allas. "Söödavad linnupesad: idamaade kaaviar." Eesti Loodus, 9/2017. * Ülar Allas. "Palangas, maailma merevaigupealinnas." Eesti Loodus, 3/2018. * Ülar Allas. "India pähklid on nakrapuu seemned." Eesti Loodus, 4/2018. * Ülar Allas. "Faagiteraapia: unustatud tulevikumeditsiin." Akadeemia, 5/2018. *Ülar Allas. "Milleks vaktsineerida?" Horisont, 3/2019. *Ülar Allas. "Vaktsineerimisvastasuse tagamaad." Horisont, 4/2019. *Ülar Allas. "Umami - salapärane viies maitse." Horisont, 6/2019. *Ülar Allas. "Targalt tarbides on võimalik listerioosi ohtu vältida!" Delfi Ärileht, 31.10.2019. *Ülar Allas. "Inimene ja viiruste kirju maailm." Horisont, 3/2020. *Ülar Allas, Tanel Tenson. "Teadlased: koroonapandeemia suurendas antibiootikumide valet kasutamist." ERR Novaator, 10.11.2020. *Ülar Allas, Tanel Tenson ja Veljo Kisand. "Eesti teadlased selgitavad: koroonaviiruse tegeliku leviku reedab meie reovesi." Postimees, 17.11.2020. *Ülar Allas. "Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus ulatab teadlastele abikäe." Universitas Tartuensis, 2/2021. *Ülar Allas. "Variolatsioon, vaktsineerimise eelkäija." Horisont, 3/2021. *Ülar Allas. "Rõugemäda haava peale - kuidas vana idamaade rahvatarkus kujunes vaktsiinide eelkäijaks." Postimees, 11.06.2021. *Ülar Allas. "Superarvutid arvutavad meile parema tuleviku." Postimees, 6.12.2021. *Ülar Allas. "Maailma krüptoraha kütkes." Horisont, 1/2022. *Ülar Allas. "Superarvutid meil ja mujal." Horisont, 3/2022. *Ülar Allas. "Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus." Sirp, 25.11.2022. *Ülar Allas. "Kvantarvutid lahendavad probleeme ja tekitavad uusi." Sirp, 2.6.2023. *Ülar Allas. "Kvantkiirendiga superarvutid on tulnud, et jääda." Horisont, 1/2024. *Ülar Allas. "Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda." Horisont, 3/2024. *Ülar Allas. "Mereplast paneb tehnoloogia arengu proovile." Horisont, 4/2024. *Ülar Allas. "Kes suudab luua esimese täielikult isejuhtiva sõiduki?" Horisont 5/2024. *Ülar Allas. "Rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal." Horisont, 6/2024. *Ülar Allas. "Konkurents piitsutab tagant – Euroopasse kerkivad tehisarutehased." Postimees, 18.04.2025. *Ülar Allas, Tanel Tenson. "Antibiootikumiresistentsus ohustab meditsiini tulevikku." Postimees Trinokkel, 28.02.2026. *Ülar Allas. "Eesti tudengite loodud vormel viib inseneeria uuele tasemele." Horisont 3/2026. === Kultuurialased artiklid === * "Ruja on Ruja on Ruja." Keskus, 12/2008. * "Maailma mõõtmine - TÜ muuseumi aastanäitus." Go Reisiajakiri, 4/2016. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/go-reisiajakiri-61-august-2016/] === Teadusartiklid eelretsenseerimisega ajakirjades === * Allas Ü, Liiv A, Remme J. (2003). Functional interaction between RNase III and the Escherichia coli ribosome. BMC Mol Biol 4: 8. * Allas Ü, Tenson T. (2010). A method for selecting cis-acting regulatory sequences that respond to small molecule effectors. BMC Mol Biol 11: 56. * Li W, Atkinson GC, Thakor NS, Allas Ü, Lu CC, Chan KY, Tenson T, Schulten K, Wilson KS, Hauryliuk V, Frank J. (2013). Mechanism of tetracycline resistance by ribosomal protection protein Tet(O). Nat Commun 4: 1477. * Allas Ü, Toom L, Selyutina A, Mäeorg U, Medina R, Merits A, Rinken A, Hauryliuk V, Kaldalu N, Tenson T. (2016). Antibacterial activity of the nitrovinylfuran G1 (Furvina) and its conversion products. Sci Rep 6: 36844. *Allas Ü, Telling K, Tenson T. (2/2021). Antibiootikumide kasutamine ja antimikroobne resistentsus COVID-19-pandeemia ajajärgul. Eesti Arst. *Allas Ü, Tenson T. (7/2024). Vaade antibiootikumiresistentsusele algatuse „Üks tervis” perspektiivist. Eesti Arst. *Tenson T, Telling K, Mitt P, Sepp E, Naaber P, Lass J, Lutsar I, Kalmus P, Moks E, Häkkinen L, Kisand V, Herodes K, Brauer A, Remm M, Allas Ü. (2024). Antibiotic Resistance Spread and Resistance Control Options. Estonian Experience. medRxiv. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clar_Allas/est Ülar Allas] Eesti Teadusinfosüsteemis *[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55873/allas_ylar.pdf?sequence=1&isAllowed=y Ülar Allase doktoritöö] *[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/loodusajakiri-2017-10-05/ Biomeditsiinidoktorist reisikirjanik Ülar Allas räägib söödavatest linnupesadest]. [[Kuku Raadio]] "Loodusajakiri" *[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/loodusajakiri-2019-06-27/ Ülar Allas räägib leetritest, vaktsineerimisest ja vaktsiinidevastasest liikumisest]. Kuku Raadio "Loodusajakiri" *Ülar Allas, Tanel Tenson. [https://forte.delfi.ee/archive/antibiootikumid-pole-enam-koikvoimsad-imerohud?id=84723451 Antibiootikumid pole enam kõikvõimsad imerohud.] Delfi Forte, 13. detsember 2018 *Ülar Allas, Tanel Tenson. [https://novaator.err.ee/586346/kust-leida-uusi-antibiootikume Kust leida uusi antibiootikume?] ERR Novaator *Ülar Allas. [https://kirjastusmaurus.ee/ideekalendri-46-nadal-kas-maitse-ule-tasub-vaielda/ Kas maitse üle tasub vaielda?] Kirjastuse Maurus ideekalender. 6. märts 2019 *[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/kuue-samba-taga-2021-03-08/ Mida suudavad superarvutid? Selgitusi jagab Ülar Allas.] Kuku Raadio "Kuue samba taga" *[https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/196664 Rändlinnud ja kvantmehaanika.] Kuku Raadio "Loodusajakiri" {{JÄRJESTA:Allas, Ülar}} [[Kategooria:Eesti molekulaarbioloogid]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Eesti DJd]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] nfcu1q3v54aeqlp09vy74nx0rdpropq 0 521070 7193595 6556773 2026-07-16T03:33:14Z Kuriuss 38125 7193595 wikitext text/x-wiki '''Andres Kotsar''' (sündinud [[20. jaanuar]]il [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[arst]] ja tervishoiujuht. Ta on lõpetanud [[Tartu ülikool|Tartu Ülikool]]i ravi erialal 1998. aastal, seejärel internatuuri ning [[uroloogia]] eriala residentuuri 2004. aastal. Aastatel 2004–2014 töötas Kotsar uroloogina [[Tampere]] haiglas ning 2004–2009 läbis [[Tampere Ülikool]]is doktorantuuri ja 2009. aastal kaitses doktoridissertatsiooni "A Biodegradable Urethral Stent with New Braided Configuration and Drug-eluting Properties". Aastatel 2015–2018 oli ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja ning Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi uroloogiadotsent. 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2023 oli ta Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige–ravijuht.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikooli-kliinikumi-noukogu-valis-kliinikumi-juhatuse-uued-liikmed?id=83525929 Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu valis kliinikumi juhatuse uued liikmed], Delfi, 31. august 2018</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kaju |eesnimi=Helen |kuupäev=2023-08-31 |pealkiri=Kliinikumi ravijuhiks valiti dr Liis Salumäe |url=https://www.kliinikum.ee/kliinikumi-ravijuhiks-valiti-dr-liis-salumae/ |vaadatud=2024-01-10 |väljaanne=Tartu Ülikooli Kliinikum |keel=et}}</ref> Andres Kotsar on avaldanud 14 teadusartiklit uroloogia valdkonnast. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kotsar, Andres}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 9eoa51lfnkv1q1fh5wwofihzcxng19s 7193597 7193595 2026-07-16T03:33:50Z Kuriuss 38125 7193597 wikitext text/x-wiki '''Andres Kotsar''' (sündinud [[20. jaanuar]]il [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[arst]] ja tervishoiujuht. Ta on lõpetanud [[Tartu ülikool|Tartu Ülikool]]i ravi erialal 1998. aastal, seejärel internatuuri ning [[uroloogia]] eriala residentuuri 2004. aastal. Aastatel 2004–2014 töötas Kotsar uroloogina [[Tampere]] haiglas ning 2004–2009 läbis [[Tampere Ülikool]]is doktorantuuri ja 2009. aastal kaitses doktoridissertatsiooni "A Biodegradable Urethral Stent with New Braided Configuration and Drug-eluting Properties". Aastatel 2015–2018 oli ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja ning Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi uroloogiadotsent. 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2023 oli ta Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige – ravijuht.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikooli-kliinikumi-noukogu-valis-kliinikumi-juhatuse-uued-liikmed?id=83525929 Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu valis kliinikumi juhatuse uued liikmed], Delfi, 31. august 2018</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kaju |eesnimi=Helen |kuupäev=2023-08-31 |pealkiri=Kliinikumi ravijuhiks valiti dr Liis Salumäe |url=https://www.kliinikum.ee/kliinikumi-ravijuhiks-valiti-dr-liis-salumae/ |vaadatud=2024-01-10 |väljaanne=Tartu Ülikooli Kliinikum |keel=et}}</ref> Andres Kotsar on avaldanud 14 teadusartiklit uroloogia valdkonnast. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kotsar, Andres}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] moznrjivelogap2sfw5fw5sgvy2yqqm 0 526758 7193785 6478344 2026-07-16T10:31:54Z Sakadaka 199746 Eemaldatud vale esinaise nimi. 7193785 wikitext text/x-wiki '''Kanada Eesti Selts''' on [[Kanada eestlased|Kanada eestlaste]] [[selts]], mis tegutseb [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is [[London (Kanada)|Londonis]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väliseesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti kultuur Kanadas]] [[Kategooria:Ontario]] aqmkdocajrz9yx8x8yc37i39hfyg2vp 0 527431 7193471 7166875 2026-07-15T15:09:19Z Kuriuss 38125 7193471 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Ruth Heidok.jpg|pisi|Õpilastöödenäitus Huvikeskus Kullos isiklike maalide kõrval (2015)]] '''Ruth Heidok''' ([[7. november]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[30. juuni]] [[2021]]) oli [[eesti]] [[Nahakunstnike loend|nahakunstnik]]. Ruth Heidok lõpetas [[1969]]. aastal [[Tallinna 24. Keskkool]]i ja [[1975]]. aastal [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] nahkehistöö erialal. Ta kasutab nahkköidete puhul mitmesuguseid nahakunsti tehnikaid. Ta on töötanud NJTK-s [[Kommunaar]], Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis [[Ars|ARS]], Tallinna huvikeskuses [[Kullo]], Mustamäe Laste Loomingu Majas (1997–2007) ja OÜ Loodusperes (2004–2014). 1976. aastast töötab Tallinna Huvikeskuses Kullo kunstiõpetajana. Alates 1975. aastast on esinenud kunsti-, tarbekunsti- ja köitekunstinäitustel Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Rumeenias, Iirimaal, Saksamaal, Soomes, USA-s, Austraalias jm. 1989. aastast on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige ja 1992. aastast [[Eesti Nahakunstnike Liit|Nahakunstnike Liidu]] liige (sh 1992–1998 liidu esimees). ==Teosed== 1986. aastal ilmus tema koostatud raamat asjahuvilistele "Paberi- ja papitööd" (kirjastuses Valgus). ==Isiklikku== Tema abikaasa oli Valdo Heidok (1952–2004), tütar on Pille-Riin Özmen. ==Näitused== *1979, 1983 – [[Balti triennaal|Baltimaade tarbekunstitriennaal]], Tallinn *1982 – IBA rahvusvaheline raamatukunsti näitus, Leipzig, Saksamaa  *1984 – grupinäitus (koos Sirje Kriisa ja Eve Vetemaaga), [[Kullo Lastegalerii|Laste Loomingu Maja]], Tallinn  *1984 – isikunäitus Huvikeskus Kullos *1988 – Eesti köitekunsti näitus, Oulu, Soome *1990 – isikunäitus [[Tallinna Kunsti­salong]]is *1992 – Eesti tarbekunstinäitus, Karlsruhe, Saksamaa *1995 – isikunäitus Oulus Soomes *1996 – isikunäitus [[Adamson-Ericu muuseum|Adamson-Ericu Muuseumis]] *1995, 2000, 2005 – rahvusvaheline köitekunstinäitus “[[Scripta manent]]”, Tallinn *2008–2010 – nahakunstinäitus “Paikkond”, Tallinn, Kohila, Viljandi, Rakvere, Võru *2009 – köitekunstinäitus "9 poognat", [[Tallinna Keskraamatukogu]] *2011 – [[Eesti Nahakunstnike Liit|Eesti Nahakunstnike Liidu]] näitus ”Re-realia” Rahvusraamatukogus *2011 – 11. rahvusvaheline köitekunsti biennaal, Saint-Jean-de-Luz, St Rémy-lès-Chevreuse Prantsusmaal *2015 – rahvusvaheline köitekunsti biennaal, Saint-Jean-de-Luz, St Rémy-lès-Chevreuse Prantsusmaal *2016 – [[Eesti Nahakunstnike Liit|Eesti Nahakunstnike Liidu]] näitus ”Eesti köited Prantsusmaal. 5” [[Tallinna Keskraamatukogu]]s *2016 – ”AVANGUD – [[Paul Keres]]” Nahakunstnike Liidu korraldatud näitus [[Paul Kerese Malemaja|Tallinna Malemajas]] *2017 – näitus "Kooselu köidetega: Ruth Heidok" [[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu|TTÜ raamatukogus]] *2019 – Tallinna [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirikus]] ==Välislingid== *https://www.ttu.ee/ttu-uudised/sundmused/asutused-3/raamatukogu-sundmused/naitus-kooselu-koidetega-nahakunstnik-ruth-heidok/ *http://www.nahakunst.ee/heidok.html {{JÄRJESTA:Heidok, Ruth}} [[Kategooria:Eesti nahakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 755jwmcm57nas841857rjazg8vc228z 0 532939 7193632 6883849 2026-07-16T05:17:43Z Kuriuss 38125 7193632 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Jalgpallur | nimi = Trent Alexander-Arnold | pilt = Trent Alexander-Arnold 2018.jpg | pildiallkiri = Trent Alexander-Arnold jalgpalli maailmameistrivõistlustel 2018 | täisnimi = Trent Alexander-Arnold | sünniaeg = 7. oktoober 1998 | sünnilinn = [[Liverpool]] | sünnimaa = [[Inglismaa]] | pikkus = 175 cm | positsioon = paremkaitsja | koduklubi = [[Liverpool FC|Liverpool]] | särginumber = 66 | noorteklubi1 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | noorteaastad1 = 2004–2016 | aastad1 = 2016– | mänge1 = 63 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | koondis1 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | koondiseaastad1 = 2018– | koondisemänge1 = 7 | koondiseväravaid1 = 1 | klubi_seisuga = 17. oktoober 2019 | koondis_seisuga = 17. oktoober 2019 }} '''Trent John Alexander-Arnold''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1998]] [[Liverpool]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Premier League]]'i klubis [[Liverpool FC]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es äärekaitsjana. Alexander-Arnoldi särginumber on 66.<ref name="ReferenceA">https://www.transfermarkt.co.uk/trent-alexander-arnold/profil/spieler/314353</ref> == Klubikarjäär == Alexander-Arnold on jalgpalliklubi Liverpool FC kasvandik. Ta tegi debüütmängu klubi esindusmeeskonnas 2016. aastal.<ref name="ReferenceA" /> Aastatel 2017 ja 2018 valiti ta klubi parimaks noormängijaks<ref>https://www.liverpoolfc.com/playersawards/lfc-players-awards-2017</ref><ref>https://www.liverpoolfc.com/playersawards/lfc-players-awards-2018</ref> Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–2019]] valiti Alexander-Arnold Premier League'i hooaja sümboolsesse koosseisu. Lisaks võitis ta [[UEFA Meistrite Liiga 2018–2019|2018–19]] Liverpooliga Meistrite Liiga. == Koondisekarjäär == Alexander-Arnold on käinud läbi Inglismaa jalgpallikoondise noortesüsteemi: alla 16-aastaste kuni alla 21-aastaste vanuserühmad. Debüüdi tegi Alexander-Arnold [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa rahvuskoondises]] 2018. aasta juunis. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 15. novembril 2018 [[sõprusmäng]]us [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. Ta kuulus rahvuskoondisse [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]].<ref>https://www.transfermarkt.co.uk/trent-alexander-arnold/nationalmannschaft/spieler/314353</ref> == Saavutused == ;Liverpool *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2018–2019|2018–19]]; teine koht: [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2019 ;Inglismaa *[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] neljas koht: [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]<ref>https://www.bbc.co.uk/sport/football/44748604</ref> ;Individuaalsed auhinnad *Liverpooli aasta noormängija: 2016–17,<ref>https://www.liverpoolecho.co.uk/sport/football/football-news/2017-liverpool-players-awards-live-13010663</ref> 2017–18<ref>https://www.mirror.co.uk/sport/football/news/mohamed-salah-scoops-two-prizes-12514793</ref> *[[Golden Boy]] auhinna teine koht: 2018<ref>https://www.liverpoolfc.com/news/first-team/330622-trent-alexander-arnold-golden-boy-2018</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://www.liverpoolfc.com/team/first-team/player/trent-alexander-arnold Profiil Liverpool F.C. kodulehel] {{Liverpool FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Trent, Alexander-Arnold}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] gz0400mm8s8hplc2q0q7bfl56nqzpla 0 533534 7193415 5265395 2026-07-15T13:19:04Z Sara Mouse 204379 typo 7193415 wikitext text/x-wiki '''Gordon Willis Williams''' ([[19. märts]] [[1926]] [[Dublin]] – [[28. august]] [[2010]] [[New Haven]], [[Connecticut]]) oli klassikaline filoloog; ajaleht [[Times]] iseloomustas teda ladina kirjanduse uurimise rahvusvahelise liidrina.<ref>https://www.thetimes.co.uk/article/gordon-williams-qhtjdvqhg3k</ref> Gordon Williams õppis klassikalisi teadusi (''Classics'') (klassikaline filoloogia, vanaaja ajalugu ja arheoloogia) [[Dublin]]is Trinity College'is, omandades magistrikraadi. Seejärel töötas ta Londoni King's College'is, Cardiffi ülikoolis ja Oxfordi ülikooli Balliol College'is, kus ta omandas teise magistrikraadi. Seejärel töötas ta 1963. aastast õppejõuna Šotimaal, külalisõppejõuna Indiana ülikoolis ja [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]] ning 1974. aastast Yale'is. Uuris Rooma luulet, eelkõige Horatiust ja Vergiliust. Avaldas 1968. aastal teose "Traditsioon ja algupärasus rooma luules" ("Tradition and Originality in Roman Poetry"), mis on jätkuvalt mõjukas klassikaliste filoloogide seas. Williamsi olulised teosed on veel "Change and Decline: Roman Literature in the Early Empire" (1978), "Figures of Thought in Roman Poetry" (1980) ja "Technique and Ideas in the Aeneid" (1983). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Williams, Gordon}} [[Kategooria:Klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2010]] r3em5fhps4wiaaduxg1th9b72pucv4n 0 536419 7193562 5969052 2026-07-15T22:49:02Z Sumo tomus 233342 7193562 wikitext text/x-wiki [[Fail:Betty Who (42509819724).jpg|pisi|Jessica Anne Newham (2018)]] '''Jessica Anne Newham''' (tuntud lavanimega '''Betty Who'''; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1991]] [[Sydney]]s) on Austraalia laulja ja laulukirjutaja. Pärast seda, kui 2012. aastal ilmus tema debüütsingel "Somebody Loves You" ja 2013. aastal [[extended play|EP]] "The Movement", sõlmis ta lepingu [[RCA Records]]iga. 2014. aastal andis ta välja oma debüütstuudioalbumi "Take Me When You Go". Tema teiselt stuudioalbumilt "The Valley" (2017) jõudis kaver laulust "Love You Always Forever" Austraalia edetabeli esikümnesse ja Ameerika Ühendriikide [[Billboard]]i tantsulugude edetabeli tippu. [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] er4qnrhu7vuwf6eqi9xp2oh00qojl0z 0 537186 7193568 6378045 2026-07-15T23:05:03Z Sumo tomus 233342 Pilt 7193568 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Jason_Davidson.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{Võistlus|[[Aasia meistrivõistlused jalgpallis|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2015. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2015]]|}} }} [[File:Eduardo Vargas and Jason Davidson - Chile vs. Australia - 2014 FIFA World Cup.JPG|thumb|right|300px|Jason Davidson ja [[Eduardo Vargas]] (2014)]] '''Jason Alan Davidson''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1991]] [[Melbourne]]'is) on [[Austraalia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja|kesk-]] või [[vasakkaitsja|vasakkaitsjana]] Belgia kõrgliiga klubis [[K.A.S. Eupen|Eupen]]. Lisaks Melbourne Victoryle on klubikarjääri jooksul mänginud Portugali klubides [[F.C. Paços de Ferreira|Paços de Ferreira]] ja [[S.C. Covilhã|Sporting Covilhã]], Hollandi kõrgliigas [[Almelo Heracles]]es ja [[FC Groningen|Groningenis]], Inglismaal [[West Bromwich Albion]]is ja [[Huddersfield Town]]is, Sloveenias [[NK Olimpija Ljubljana (2005)|Ljubljana Olimpijas]], Lõuna-Korea kõrgliigaklubis [[Ulsan Hyundai FC|Ulsan Hyundai]] ning Austraalia kõrgliigaklubides [[Perth Glory]] ja [[Melbourne Victory]]. Ulsan Hyundais mängis ta aastatel 2019–2021 ning võitis 2020. aastal klubiga [[AFC Meistrite Liiga]]. Austraalia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisus on Davidson valitud hooaegadel [[A-League'i hooaeg 2018–2019|2018/19]] ja [[A-League'i hooaeg 2021–2022|2021/22]]. Eupeniga liitus ta 2022. aasta juulis.<ref>https://www.transfermarkt.com/jason-davidson/transfers/spieler/137669 (vaadatud 24.6.2022)</ref> [[Austraalia jalgpallikoondis]]es tegi Davidson debüüdi 15. augustil 2012 mängus [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta [[2015. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2015. aasta Aasia meistrivõistluste]] poolfinaalis [[Araabia Ühendemiraatide jalgpallikoondis|Araabia Ühendemiraatide]] vastu. Samal turniiril tuli ta Austraalia koondisega Aasia meistriks. Lisaks on ta kuulunud koondisse veel [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Saavutused == ;Ljubljana Olimpija *[[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia PrvaLiga]]: 2017–18 *[[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikas]]: 2017–18 ;Perth Glory *[[A-League]]: Premiers [[A-League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] ;Ulsan Hyundai *[[AFC Meistrite Liiga]]: 2020 ;Melbourne Victory *[[FFA Cup]]: 2021 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2014 Austraalia koondis}} {{JÄRJESTA:Davidson, Jason}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Huddersfield Town AFC mängijad]] [[Kategooria:FC Groningeni mängijad]] [[Kategooria:Perth Glory FC mängijad]] [[Kategooria:Melbourne Victory FC mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] fongghmr0reriqsro83thrxoadmq6fj 0 544053 7193436 6166749 2026-07-15T14:00:43Z Kuriuss 38125 7193436 wikitext text/x-wiki '''Viljandi maavanem''' oli [[Viljandi maavalitsus]]e juht ([[maavanem]]). == Viljandi maakonnavalitsuse esimees == *1917, [[Leo Sepp]] Viljandi maakonnavalitsuse esimees *1919, [[Martin Tibar]], Viljandi maakonnavalitsuse esimees<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/22762 MAANÕUKOGU Protokoll nr. 71, LISAD: LISA nr. 4. ], lk 353, 368</ref> *[[August Tibar]], Viljandi maakonnavalitsuse esimees<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1927/06/30/23 Sakalamaa elu. Karistustagajärgedest wabastatud, endine maakonnavalitsuse esimees August Tibar, kes ametialaliste kuritegude pärast karistati õiguste kitsendamisega. Walitsuse otsusel on Tibar nüüd kõik oma õigused tagasi saanud.], Sakala (1878-1940), nr. 75, 30 juuni 1927</ref> *1920–1921 Jüri Kaik, Viljandi maakonnavalitsuse esimees *1921–1937 [[Heinrich Lauri]], Viljandi maakonnavalitsuse esimees, ajutise maavalitsuse esimees :Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. *1937–1940 [[Mihkel Hansen]], ajutise maavalitsuse esimees ja Viljandi maavanem ... *8. juuli<ref>[https://dea.digar.ee/page/omamaa/1940/07/09/4 Uus maawauem kohal], Oma Maa, 9 juuli 1940</ref> 1940– [[Vladimir Laante]], Viljandi maavanem<ref>[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/22/12 Laidoneri plats – J. Tompi platsiks.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 84, 22 juuli 1940</ref> *[[1941]]–1943 [[Mihkel Hansen]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]iaegne [[Eesti Omavalitsus]]e Viljandi maavanem ==Viljandi maavanemad== *[[Rein Triisa]] (1990–1993) *[[Helir-Valdor Seeder]] (1993–2003) *[[Kalle Küttis]] (2004–2009) *[[Lembit Kruuse]] (2009–2014) *[[Erich Palm]] (2014–2017) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maavanemad| ]] 6roig8co3u2ju7x2luythul71u198mx 0 545023 7193623 7180324 2026-07-16T04:56:28Z Kuriuss 38125 7193623 wikitext text/x-wiki '''Mai 2019''' kroonika. [[2019]]. aasta [[mai]] algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[reede]]l. {{KuupäevadIndeks31|mai}} ==[[1. mai]]== * [[Jaapan]]is algas keiser [[Naruhito]] troonileasumisega [[reiwa-ajastu]]. * [[Suurbritannia]]s vabastati ametist kaitseminister [[Gavin Williamson]], keda peaminister [[Theresa May]] süüdistas riiklikku julgeolekut puudutava informatsiooni lekitamises. Peaminister nimetas kaitseministri kandidaadiks [[Penny Mordaunt]]i.<ref name=rulers>[http://rulers.org/2019-05.html May 2019] Rulers.org (vaadatud 6.05.2019)</ref> * Suurbritannia kohus karistas [[WikiLeaks]]i asutajat [[Julian Assange]]'i 50-nädalase vangistusega. Assange'ile määrati karistus kautsjonitingimuste rikkumise eest 2012. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/media/2019/may/01/julian-assange-jailed-for-50-weeks-for-breaching-bail-in-2012 Julian Assange legal team begin 'big fight' over extradition] The Guardian, 1.05.2019.</ref> * [[Tai]] kuningas [[Maha Vajiralongkorn]] abiellus oma kauaaegse armukese ja ihukaitse ülema asetäitja, kindral [[Suthida|Suthida Tidjaiga]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-thailand-king/thai-king-names-his-consort-queen-days-before-coronation-idUSKCN1S73TQ Thai king surprises with royal wedding ahead of coronation] Reuters, 1.05.2019.</ref> * [[Eesti]]s astus [[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu]] direktorina ametisse [[Tõnis Liibek]]. ==[[2. mai]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Senat]]is [[Colorado]] osariiki esindav senaator [[Michael Bennet]], et pürgib [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref>[https://www.nytimes.com/2019/05/02/us/michael-bennet-president-2020.html Michael Bennet, Senator From Colorado, Is Running for President] The New York Times, 2.05.2019.</ref> * [[Küpros]]el astus ametist tagasi justiitsminister [[Ionás Nikoláou]], kuna talle alluv politsei oli teinud puudulikku tööd saareriigi esimese teadaoleva sarimõrva lahendamisel. Politsei pidas aprillis kinni 35-aastase ohvitseri, kes tunnistas üles kokku seitsme naise tapmise.<ref>[https://www.err.ee/935835/kuprose-justiitsminister-astus-sarimorvaga-seoses-tagasi Küprose justiitsminister astus sarimõrvaga seoses tagasi] ERR Uudised, 2.05.2019.</ref> * [[Eesti]]s pidas esimese istungi [[Jüri Ratase teine valitsus]].<ref>[https://www.err.ee/935356/tana-toimub-uue-valitsuse-esimene-istung Täna toimub uue valitsuse esimene istung] ERR Uudised, 2.05.2019.</ref> * [[Tallinn]]as avati muusikafestival [[Eesti Muusika Päevad]].<ref>[https://kultuur.err.ee/935864/eesti-muusika-paevad-avati-hobujaama-ristmikul-eriparase-kontserdiga Eesti Muusika Päevad avati Hobujaama ristmikul eripärase kontserdiga] ERR Kultuur, 2.05.2019.</ref> * [[Tallinna Kaarli kirik]]us toimus roomakatoliku preestri, teoloogi ja literaadi [[Vello Salo]] ärasaatmistseremoonia. Eesti Vabariigi nimel pidas mälestuskõne [[XIV Riigikogu]] esimees [[Henn Põlluaas]]. Hiljem samal päeval maeti Vello Salo [[Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.err.ee/935814/vello-salo-saadeti-viimsele-teekonnale Vello Salo saadeti viimsele teekonnale] ERR Raadiouudised, 2.05.2019.</ref> ==[[3. mai]]== * [[NATO]] Euroopa liitlasvägede uueks ülemjuhataks sai [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kindral [[Tod Wolters]].<ref>[https://www.err.ee/936115/kindral-tod-wolters-sai-nato-euroopa-liitlasvagede-uueks-ulemjuhatajaks Kindral Tod Wolters sai NATO Euroopa liitlasvägede uueks ülemjuhatajaks] ERR Uudised, 3.05.2019.</ref> * [[Eesti]]s teatas elektrivõrguettevõtte [[Elering]] nõukogu, et pikendab ettevõtte senise juhatuse esimehe [[Taavi Veskimägi]] volitusi ka järgmiseks viieks aastaks.<ref>[https://www.err.ee/936022/eleringi-juhina-jatkab-taavi-veskimagi Eleringi juhina jätkab Taavi Veskimägi] ERR Uudised, 3.05.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] nimetas [[Madis Müller]]i [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendiks. Mülleri volitused uuel ametikohal algavad [[Juuni 2019#7. juuni|7. juunil]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190518111553/https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15164-447-eesti-panga-presidendi-ametisse-nimetamine/index.html Eesti Panga presidendi ametisse nimetamine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 3.05.2019.</ref> ==[[4. mai]]== * [[Palestiina]] äärmuslik islamiliikumine [[Ḩamās]] avas [[Gaza tsoon]]ist tule [[Iisrael]]i lõunaosa pihta. Kahe päeva jooksul tulistati välja 690 raketti, millest 240 tegi Iisraeli raketitõrjesüsteem [[Raudkuppel]] kahjutuks. Kuigi kahjutuks õnnestus teha valdav osa Iisraeli linnade pihta suunatud rakettidest, sai siiski 4 inimest surma ja sadakond vigastada. Iisraeli kaitsejõud vastasid raketirünnakutega Gaza tsoonile – kokku korraldati islamiäärmuslaste positsioonidele 320 rünnakut, milles hukkus 25 inimest. [[Egiptus]]e vahendusel jõuti [[Mai 2019#6. mai|6. mai]] hommikul relvarahu jõustumiseni.<ref>[https://web.archive.org/web/20190506104736/https://www.haaretz.com/israel-news/israel-and-hamas-cease-fire-4-israelis-23-gazans-dead-700-rockets-hundreds-of-israeli-strikes-1.7199036 Palestinian Report: Israel and Hamas Reach Cease-fire; Israeli Army Lifts Restrictions] Haaretz, 6.05.2019.</ref> * [[Senegal]]i parlament kiitis heaks põhiseaduse paranduse, millega kaotati riigis peaministri ametikoht.<ref name=rulers/> ==[[5. mai]]== * [[Brunei]] sultan [[Hassanal Bolkiah]] teatas [[moratoorium]]i kehtestamisest samasooliste seksuaalvahekorra eest ette nähtud surmanuhtlusele. Aprillis 2019 jõustunud ja islami [[šariaat|šariaadil]] põhinev karistusseadustik nägi ette samasooliste seksuaalvahekorra eest surmanuhtluse ning sattus seetõttu ulatusliku rahvusvahelise kriitika alla.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-asia-48171165 Brunei says it won't enforce death penalty for gay sex] BBC News, 5.05.2019.</ref> * [[Djibouti]] peaministriks nimetati uuesti ka siiani seda ametit pidanud [[Abdoulkader Kamil Mohamed]]. Samal päeval avalikustas ta ka oma uue valitsuse koosseisu.<ref name=rulers/> * [[Mali]] peaminister [[Boubou Cissé]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu.<ref name=rulers/> * [[Panama]]s toimusid [[2019. aasta Panama üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Valimised võitis [[Demokraatlik Revolutsiooniline Partei|Demokraatliku Revolutsioonilise Partei]] kandidaat [[Laurentino Cortizo]], kes sai 33,3% häältest. Valimisaktiivsus oli 73%.<ref name=rulers/> * [[Põhja-Makedoonia]]s toimus [[2019. aasta Põhja-Makedoonia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. 53,6% valijate toetusel valiti presidendiks [[Stevo Pendarovski]]. Valimisaktiivsus oli 46,7%.<ref name=rulers/> * [[Aerofloti lend 1492]]: [[Venemaa]]l [[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Šeremetjevo rahvusvahelises lennujaamas]] sooritas hädamaandumise lennufirmale [[Aeroflot]] kuulunud lennuk [[Suhhoi Superjet 100]]. Lennuk süttis maandumisel põlema, hukkus 41 reisijat. Kokku oli õnnetuse ajal lennukis 73 reisijat ja 5 meeskonnaliiget.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-48171392 Aeroflot plane crash: 41 killed on Russian jet] BBC News, 5.05.2019.</ref> ==[[6. mai]]== * [[Muslim]]itel algas iga-aastane paastukuu ehk [[ramadaan]].<ref>[https://www.timesofisrael.com/month-of-ramadan-fasting-begins-monday-for-most-muslims/ Month of Ramadan fasting begins Monday for most Muslims] The Times of Israel, 6.05.2019.</ref> * [[Suurbritannia]]s sündis [[Prints Harry, Sussexi hertsog|prints Harry]] ja tema abikaasa [[Meghan, Sussexi hertsoginna|Meghani]] esimene laps [[Archie Mountbatten-Windsor]], kellest sai [[Briti troonipärimisjärjekord|Briti troonipärimisjärjekorras]] seitsmes inimene.<ref>[https://www.nytimes.com/2019/05/06/world/europe/meghan-markle-baby-boy.html Meghan, Duchess of Sussex, Gives Birth to a Boy] The New York Times, 6.05.2019.</ref> * [[Türgi]] kõrgeim valimiskohus tühistas eelmisel kuul [[İstanbul]]is toimunud linnapea valimiste tulemused ja andis korralduse läbi viia uued valimised. Valimised oli napilt võitnud opositsiooniline [[Vabariiklik Rahvapartei]], kuid valitsev [[Õigluse ja Arengu Partei]] oli valimistulemuse vaidlustanud.<ref>[https://www.nytimes.com/2019/05/06/world/europe/turkey-istanbul-mayor-election.html Turkey Orders New Election for Istanbul Mayor, in Setback for Opposition] The New York Times, 6.05.2019.</ref> ==[[7. mai]]== * [[Myanmar]]i suurimas linnas [[Yangon]]is vabastati üle 500 päeva vangistuses viibinud [[Reuters]]i ajakirjanikud [[Wa Lone]] ja [[Kyaw Soe Oo]]. Mõlemaid mehi oli septembris 2018 karistatud seitsmeaastase vangistusega, sest nad olid süüdi mõistetud riigisaladuste avaldamises. Ajakirjanikud vabanesid üleriigilise amnestiaga, millega vabastati ennetähtaegselt 6250 vangi.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-myanmar-journalists/two-reuters-reporters-freed-in-myanmar-after-more-than-500-days-in-jail-idUSKCN1SD056 Two Reuters reporters freed in Myanmar after more than 500 days in jail] Reuters, 7.05.2019.</ref> ==[[8. mai]]== * [[Iraagi Kurdistan]]i parlament otsustas taastada piirkonna presidendi ametikoha, mille funktsioonid olid ajutiselt peatatud alates 2017. aastast.<ref name=rulers/> * [[Jordaania]]s astus ametist tagasi peaminister [[‘Umar ar-Razzāz]]i valitsus.<ref name=rulers/> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] toimusid [[2019. aasta Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud erakond [[Aafrika Rahvuskongress]], mis sai 57,5% häältest ja 230 kohta 400-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 66%. Samaaegselt toimusid ka provintside parlamentide valimised, mille võitis samuti ülekaalukalt Aafrika Rahvuskongress (absoluutse enamusega kõigis provintsides peale [[Lääne-Kapimaa provints]]i).<ref name=rulers/> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Austraalia]]s [[Andres Unga]], suursaadiku [[Rootsi]]s [[Merle Pajula]] ja suursaadiku [[Saksamaa]]l [[William Mart Laanemäe]]. Ta nimetas suursaadikuks Austraalias [[Kersti Eesmaa]], suursaadikuks Rootsis [[Margus Kolga]] ja suursaadikuks Saksamaal [[Alar Streimann]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20190518111554/https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15188-450-a-streimanni-nimetamine-ja-w-m-laanemaee-tagasikutsumine/index.html A. Streimanni nimetamine ja W. M. Laanemäe tagasikutsumine] [https://web.archive.org/web/20190518111552/https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15187-449-m-kolga-nimetamine-ja-m-pajula-tagasikutsumine/index.html M. Kolga nimetamine ja M. Pajula tagasikutsumine] [https://web.archive.org/web/20190518111550/https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15186-448-k-eesmaa-nimetamine-ja-a-unga-tagasikutsumine/index.html K. Eesmaa nimetamine ja A. Unga tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 8.05.2019.</ref> ==[[9. mai]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] nimetas uueks kaitseministriks ministri senise kohusetäitja [[Patrick Shahanan]]i.<ref name=rulers/> * [[Jordaania]]s astus ametisse [[‘Umar ar-Razzāz]]i uus, muudetud koosseisuga valitsuskabinet.<ref name=rulers/> * [[Kanada]]s astus [[Prints Edwardi saar]]e peaministrina ametisse [[Dennis King]].<ref name=rulers/> * [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi]] sinod valis ühehäälselt Kristuselinna piiskopi [[Makarios (Griniezakis)|Makariose]] uueks [[Austraalia peapiiskop]]iks. Seni teenis piiskop Makarios lisaks mitmetele kohustustele patriarhaadi juures ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tallinna metropoolia vikaarpiiskopina.<ref>[https://greekcitytimes.com/2019/05/10/metropolitan-makarios-of-christoupolis-elected-as-the-new-archbishop-of-australia/ Metropolitan Makarios of Christoupolis elected as the new Archbishop of Australia] Greek City Times, 9.05.2019.</ref> * [[Läti]] [[Seim (Läti)|Seim]] muutis alates 2023. aastast [[ID-kaart|ID-kaardi]] olemasolu kohustuslikuks kõigile vähemalt 15-aastastele Läti elanikele.<ref>[https://www.err.ee/937735/lati-seim-muutis-id-kaardi-koikidele-elanikele-kohustuslikuks Läti seim muutis ID-kaardi kõikidele elanikele kohustuslikuks] ERR Uudised, 9.05.2019.</ref> * [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]] astus ametist tagasi peaminister [[Tufan Erhürman]].<ref name=rulers/> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli visiidil [[Tartu]]s, kus andis koolitunni [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, avas rahvusvahelise Aasia-teemalise konverentsi ja osales heategevuslikul teatejooksul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190518111409/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15183-president-kaljulaid-on-taena-maakonnavisiidil-tartus/layout-visit.html President Kaljulaid on täna maakonnavisiidil Tartus] Vabariigi Presidendi Kantselei, 9.05.2019.</ref> ==[[10. mai]]== * [[Kreeka]] peaminister [[Aléxis Tsípras]] võitis häältega 153:136 parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name=rulers/> * [[Tartu Ülikool]]i kantsleriks valiti [[Kstina Vallimäe]] ja finantsjuhiks [[Kalle Hein]], kes mõlemad töötasid seni neil ametikohtadel kohusetäitjatena.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510085926/https://www.ut.ee/et/uudised/jargmisel-nadalal-asuvad-tartu-ulikoolis-ametisse-uus-kantsler-finantsjuht Järgmisel nädalal asuvad Tartu Ülikoolis ametisse uus kantsler ja finantsjuht] Tartu Ülikool, 10.05.2019.</ref> ==[[11. mai]]== * [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] presidendiks valiti [[David Panuelo]].<ref name=rulers/> * [[Saint Helena]]l astus kubernerina ametisse [[Philip Rushbrook]].<ref name=rulers/> ==[[12. mai]]== * [[Leedu]]s toimus [[2019. aasta Leedu presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi parlamendiliige [[Ingrida Šimonytė]] (31,3% häältest) ja majandusteadlane [[Gitanas Nauseda]] (30,95% häältest). Samuti presidendiks kandideerinud peaminister [[Saulius Skvernelis]] sai vaid 19,72% häältest. Skvernelis nimetas seda umbusaldusavalduseks ja teatas valimistulemuste selgumise järel, et astub juulis peaministri ametist tagasi.<ref>[https://www.err.ee/939006/leedu-presidendivalimiste-esimese-vooru-voitis-simonyt Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis Šimonytė] ERR Uudised, 12.05.2019.</ref> * [[Põhja-Makedoonia]] presidendina astus ametisse [[Stevo Pendarovski]].<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]]s toimus [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia teleauhindade]] gala. Parima draamasarja auhinna sai "[[Killing Eve]]", parima lühisarja auhinna "[[Patrick Melrose]]", parima naispeaosatäitja auhinna [[Jodie Comer]] ja parima meespeaosatäitja auhinna [[Benedict Cumberbatch]].<ref>[https://menu.err.ee/939012/briti-teleauhindadel-voidutses-ponevussari-killing-eve Briti teleauhindadel võidutses põnevussari "Killing Eve"] ERR Uudised, 12.05.2019.</ref> * [[Uus-Kaledoonia]]s toimusid [[2019. aasta Uus-Kaledoonia parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref name=rulers/> * [[Eesti Naisliit]] nimetas [[emadepäev|emadepäeval]] [[aasta ema|aasta emaks]] [[Mare Tupits|Mare Tupitsa]].<ref>[https://www.err.ee/938879/aasta-ema-tiitli-sai-mare-tupits Aasta ema tiitli sai Mare Tupits] ERR Uudised, 12.05.2019.</ref> ==[[13. mai]]== * [[Filipiinid]]el toimusid [[2019. aasta Filipiinide parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] esitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaadiks [[XIV Riigikogu]] liikme [[Kert Kingo]].<ref>[https://www.err.ee/939061/ekre-leidis-uue-ministrikandidaadi-oma-fraktsioonist EKRE leidis uue ministrikandidaadi oma fraktsioonist] ERR Uudised, 13.05.2019.</ref> ==[[14. mai]]== * [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is algas esimese poolfinaaliga [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Finaalvõistlusele edasi pääsenud 10 loo hulgas oli ka [[Eesti]] laul "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" [[Victor Crone]] esituses. * [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] peaministrikandidaadiks nimetati [[Ersin Tatar]].<ref name=rulers/> * [[Senegal]]i president [[Macky Sall]] kuulutas välja põhiseaduse muudatuse, millega kaotati peaministri ametikoht.<ref name=rulers/> ==[[15. mai]]== * [[Andorra]] peaministriks valiti [[Xavier Espot Zamora]], kes järgmisel päeval ka ametisse astus.<ref name=rulers/> * [[Malawi]] president [[Peter Mutharika]] saatis laiali oma valitsuskabineti ja asus üldvalimiste eel ise täitma kõigi ministrite ametikohti.<ref name=rulers/> ==[[16. mai]]== * [[Kanada]]s [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori provintsis]] toimusid [[2019. aasta Newfoundlandi ja Labradori parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]]. Valimised võitis [[Liberaalne Partei (Kanada)|Liberaalne Partei]], mis sai 43,9% antud häältest ja 20 kohta 40-kohalises parlamendis.<ref name=rulers/> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] nimetas [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] liikme [[Kert Kingo]] uueks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks.<ref>[https://web.archive.org/web/20190518111548/https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15206-451-muudatuse-tegemine-vabariigi-valitsuse-koosseisus/index.html Muudatuse tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.05.2019.</ref> ==[[17. mai]]== * [[Taiwan]] seadustas esimese Aasia riigina [[samasooliste abielu]].<ref>[https://www.pinknews.co.uk/2019/05/17/taiwan-legalises-same-sex-marriage-first-asia/ Taiwan legalises same-sex marriage in first for Asia] Pink News, 17.05.2019.</ref> ==[[18. mai]]== * [[Austraalia]]s toimusid [[2019. aasta Austraalia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] ja [[Austraalia Rahvuspartei]] koalitsioon, mis kogus 41% häältest ja sai 151-kohalises parlamendis 78 kohta.<ref name=rulers/> * [[Austria]]s teatas ametist lahkumisest asekantsler [[Heinz-Christian Strache]]. Strache sattus skandaali, kuna teda oli filmitud 2017. aasta parlamendivalimiste eel pakkumas ennast vene oligarhi sugulasena esitlenud naisele [[Austria Vabaduspartei]] valimiskampaania toetamise eest võimalust osaleda Austria avaliku sektori riigihangetel. Strache ise nimetas toimunut poliitiliseks rünnakuks. Samal päeval tegi liidukantsler [[Sebastian Kurz]] seoses puhkenud skandaaliga president [[Alexander Van der Bellen]]ile ettepaneku kuulutada riigis välja [[2019. aasta Austria parlamendivalimised|erakorralised valimised]].<ref>[https://www.err.ee/941001/austria-paremaarmuslik-asekantsler-astus-videoskandaali-tottu-tagasi Austria paremäärmuslik asekantsler astus videoskandaali tõttu tagasi] ERR Uudised, 18.05.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/941112/austrias-korraldatakse-erakorralised-valimised Austrias korraldatakse erakorralised valimised] ERR Uudised, 18.05.2019.</ref> * [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is toimus [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] finaal, mille võitis [[Holland]]i laul "[[Arcade]]" [[Duncan Laurence]]'i esituses. [[Eesti]] laul "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" sai finaalis 19. koha.<ref>[https://menu.err.ee/941098/eurovisiooni-voitis-holland Eurovisiooni võitis Holland] ERR Menu, 19.05.2019.</ref> ==[[19. mai]]== * [[India]]s lõppesid mitme etapina toimunud [[2019. aasta India parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud [[India Rahvapartei]], mis sai 543-kohalises parlamendis 303 kohta. Peamine opositsioonierakond [[India Rahvuskongress]] sai vaid 52 kohta.<ref name=rulers/> ==[[20. mai]]== * [[Austria]] liidukantsler [[Sebastian Kurz]] tagandas ametist siseminister [[Herbert Kickl]]i. Selle peale teatasid ametist lahkumisest kõik [[Austria Vabaduspartei]]sse kuuluvad ministrid.<ref name=rulers/> * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] astus ametist tagasi peaminister [[Bruno Tshibala]]. Peaministrikandidaadiks nimetati samal päeval [[Ilunga Ilukamba]].<ref name=rulers/> * [[Rootsi]] prokuratuur esitas kohtule [[WikiLeaks]]i asutaja [[Julian Assange]]'i vahistamise taotluse. Selle rahuldamisel saab Rootsi taotleda [[Suurbritannia]]lt Assange'i väljaandmist. Assange'i kahtlustatakse ühe naise vägistamises 2010. aastal Rootsis toimunud WikiLeaksi konverentsil.<ref>[https://www.err.ee/941503/rootsi-prokuratuur-esitas-ametliku-taotluse-assange-i-vahistamiseks Rootsi prokuratuur esitas ametliku taotluse Assange'i vahistamiseks] ERR Uudised, 20.05.2019.</ref> * [[Ukraina]]s andis ametivande president [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Ühe esimese otsusena saatis president laiali [[Ülemraada]] praeguse koosseisu ja kutsus üles ka valitsust tagasi astuma. Samal päeval astusidki ametist tagasi mitmed ministrid, teiste seas välisminister [[Pavlo Klimkin]] ja kaitseminister [[Stepan Poltorak]]. Peaminister [[Volodõmõr Groisman]] teatas, et astub ametist tagasi [[Mai 2019#22. mai|22. mail]].<ref name=rulers/> ==[[21. mai]]== * [[Malawi]]s toimusid [[2019. aasta Malawi üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti tagasi 38,6% häältest kogunud [[Peter Mutharika]]. Parlamendivalimistel sai parima tulemuse [[Demokraatlik Progressiivne Partei]], millele läks 62 kohta 193-liikmelises parlamendis; suuruselt teise parteina sai 55 kohta [[Malawi Kongressipartei]] ja veel 55 kohta läks sõltumatutele kandidaatidele.<ref name=rulers/> ==[[22. mai]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] võttis [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] parlament vastu seaduse, mis lubab [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i komisjonidel saada New Yorgi osariigi maksuametnikelt teavet valitavatel ametikohtadel töötavate isikute ja kõrgete riigiametnike tulude kohta. Seaduse tegelik eesmärk oli juurde pääseda president [[Donald Trump]]i maksuandmetele, kuna ta ise on korduvalt keeldunud neid avalikustamast.<ref>[https://www.cbsnews.com/news/new-york-passes-bill-allowing-congress-to-access-trumps-state-tax-returns/ New York passes bill allowing Congress to access Trump's state tax returns] CBS News, 22.05.2019.</ref> * [[Austria]]s astusid ametisse uued ministrid, kes vahetasid välja ametist lahkunud [[Austria Vabaduspartei]] ministrid. Vastavalt liidukantsler [[Sebastian Kurz]]i ja liidupresident [[Alexander Van der Bellen]]i kokkuleppele täideti vabaks jäänud ametikohad kuni [[2019. aasta Austria parlamendivalimised|erakorraliste valimisteni]] parteitute ekspertidega. Kaitseministriks sai [[Johann Luif]] ja siseministriks [[Eckart Ratz]]; asekantsleriks nimetati [[Austria Rahvapartei]] liige, senine rahandusminister [[Hartwig Löger]].<ref name=rulers/> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] parlament valis presidendiks tagasi [[Cyril Ramaphosa]].<ref name=rulers/> * [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] peaministrina astus ametisse [[Ersin Tatar]].<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]]s astus protestiks peaminister [[Theresa May]] saamatuse vastu Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ([[Brexit]]) korraldamisel ametist tagasi parlamendisuhete minister [[Andrea Leadsom]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-48374098 Commons leader Andrea Leadsom quits government over Brexit] BBC News, 22.05.2019.</ref> * Suurbritannias algas riigi ühe juhtiva terasetootja [[British Steel Limited]] likvideerimisprotsess, sest Briti valitsus ja omanikfirma [[Greybull Capital]] ei jõudnud läbirääkimistel kokkuleppele maksujõuetuks muutunud ettevõtte päästmises.<ref>[https://www.bbc.com/news/business-48365241 British Steel insolvency endangers 5,000 jobs] BBC News, 22.05.2019.</ref> ==[[24. mai]]== * [[Iirimaa]]l toimub rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. * [[India]]s astus [[2019. aasta India parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] järel ametist tagasi peaminister [[Narendra Modi]], kuid juba järgmisel päeval sai ta valimiste võitjana ülesande moodustada uus valitsus.<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] peaminister [[Theresa May]] teatas enda tagasiastumisest, mis jõustub [[Juuni 2019#7. juuni|7. juunil]].<ref>[https://www.bbc.com/news/uk-politics-48395905 Theresa May to resign as prime minister] BBC News, 24.05.2019.</ref> * [[Taiwan]]is sõlmiti esimesed [[samasooliste abielu]]d. Riigi parlament oli samasooliste abielu vastavalt ülemkohtu otsusele seadustanud [[Mai 2019#17. mai|17. mail]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-taiwan-lgbt-marriage/taiwan-celebrates-asias-first-same-sex-marriages-as-couples-tie-knot-idUSKCN1SU0G4 Taiwan celebrates Asia's first same-sex marriages as couples tie knot] Reuters, 24.05.2019.</ref> ==[[26. mai]]== * [[Austraalia]] peaminister [[Scott Morrison]] tegi [[2019. aasta Austraalia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] võitmise järel teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Esimest korda Austraalia ajaloos nimetati valitsuse koosseisu [[Austraalia aborigeenid|aborigeenist]] minister – [[Ken Wyatt]], kes hakkab vastutama põlisrahvaste küsimuste eest.<ref>[https://www.theguardian.com/australia-news/2019/may/27/aboriginal-groups-welcome-ken-wyatt-as-minister-for-indigenous-australians Aboriginal groups welcome Ken Wyatt as minister for Indigenous Australians] The Guardian, 27.05.2019.</ref> * [[Belgia]]s toimusid [[2019. aasta Belgia parlamendivalimised|parlamendivalimised]], [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Belgias|Euroopa Parlamendi valimised]] ja regionaalparlamentide valimised. Parlamendivalimistel said suurima toetuse rahvuskonservatiivne [[Uus Flaami Allianss]] (16% häältest, 25 kohta 150-liikmelises parlamendis), immigratsioonivastane [[Vlaamse Belang]] (11,9% häältest, 18 kohta) ja prantsuskeelse elanikkonna huve esindav sotsiaaldemokraatlik [[Sotsialistlik Partei (Belgia)|Sotsialistlik Partei]] (9,5% häältest, 20 kohta). Valimisaktiivsus oli umbes 90%.<ref name=rulers/> * [[Brasiilia]]s algasid [[2019. aasta Brasiilia vanglarahutused]]. * [[Leedu]]s toimus [[2019. aasta Leedu presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, mille võitis 66,7% häältega [[Gitanas Nauseda]]. Valimisaktiivsus oli 53,4%.<ref name=rulers/> * [[Paapua Uus-Guinea]]s teatas tagasiastumisest peaminister [[Peter O'Neill]].<ref name=rulers/> * [[Saksamaa]]l [[Bremen]]is toimusid [[2019. aasta Bremeni linnavolikogu valimised|kohaliku esinduskogu valimised]], mille võitis [[Kristlik-Demokraatlik Liit]] (26,7% häältest, 24 kohta 87-liikmelises linnavolikogus). Valimisaktiivsus oli 64%.<ref name=rulers/> ==[[27. mai]]== * [[Austria]] parlament avaldas umbusaldust liidukantsler [[Sebastian Kurz]]ile. Kurzist sai pärast Teist maailmasõda esimene Austria valitsusjuht, kes on pidanud ametist lahkuma umbusalduse tõttu; ühtlasi sai temast ka sama perioodi lühima ametiajaga valitsusjuht Austrias.<ref name=rulers/> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mitmes liikmesriigis toimusid [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimised]]. Eestis võitis valimised [[Eesti Reformierakond]], mis sai 26,2% antud häältest ja kaks mandaati ([[Andrus Ansip]], [[Urmas Paet]]), teiseks tuli 23,3% häältega [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], mis sai samuti kaks mandaati ([[Marina Kaljurand]], [[Sven Mikser]]). Ühe mandaadi said [[Eesti Keskerakond]] ([[Yana Toom]]), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ([[Jaak Madison]]) ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ([[Riho Terras]]), kusjuures Isamaa mandaat realiseerub alles [[Suurbritannia]] lahkumise järel Euroopa Liidust. Üksikkandidaatidest saavutas parima tulemuse [[Raimond Kaljulaid]], kes sai 6,2% häältest ja valituks ei osutunud. Valimisaktiivsus oli väike, 37,6%.<ref>[https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html Hääletamis- ja valimistulemus] Valimisteenistus, 28.05.2019.</ref> * [[Madagaskar]]il toimusid [[2019. aasta Madagaskari parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Jüri Ratase teine valitsus|Eesti valitsus]] otsustas alates [[Juuli 2019#1. juuli|1. juulist]] langetada alkoholiaktsiisi 25%. Ühtlasi avalikustati ka riigi eelarvestrateegia mitmed muud põhimõtted, mille kohaselt valitsus taganes lubadusest suurendada teaduse rahastamist 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ja sidus erakorralise pensionitõusu kogumispensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega.<ref>[https://www.err.ee/946186/alkoholiaktsiis-langeb-1-juulist-25-protsenti Alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti] ERR Uudised, 27.05.2019.</ref> ==[[28. mai]]== * [[Austria]]s astus ametist tagasi eelmisel päeval parlamendis usaldushääletuse kaotanud liidukantsler [[Sebastian Kurz]]. Tema valitsuse teised liikmed jätkasid ametis, valitsust asus ajutiselt juhtima asekantsler [[Hartwig Löger]].<ref name=rulers/> * [[Iraagi Kurdistan]]i parlament valis presidendiks [[Nêçîrvan Barzanî]]. Tema poolt hääletas 111-liikmelises parlamendis 68 parlamendi liiget. Barzanî ametiaeg algab [[Juuni 2019#10. juuni|10. juunil]].<ref name=rulers/> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Egiptus]]es [[Sander Soone]], Eesti suursaadiku [[Rumeenia]]s [[Ants Frosch]]i, Eesti suursaadiku [[Prantsusmaa]]l [[Alar Streimann]]i, Eesti suursaadiku [[India]]s [[Riho Kruuv]]i, Eesti suursaadiku [[Hiina]]s [[Marten Kokk|Marten Koka]], Eesti suursaadiku [[Taani]]s [[Märt Volmer]]i ja Eesti suursaadiku [[Türgi]]s [[Marin Mõttus]]e. President nimetas suursaadikuks Araabia Ühendemiraatides [[Jaan Reinhold]]i, Egiptuses [[Miko Haljas]]e, Rumeenias [[Ingrid Kressel Vinciguerra]], Prantsusmaal [[Clyde Kull]]i, Indias [[Katrin Kivi]], Hiinas [[Andres Unga]], Taanis [[William Mart Laanemäe]] ja Türgis [[Annely Kolk|Annely Kolgi]]. * [[Eesti]]s teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] poliitik [[Sven Mikser]], et asub tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja loobub kandideerimast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks.<ref>[https://www.err.ee/946480/mikser-otsustas-europarlamenti-minna-ja-sotside-esimeheks-ei-kandideeri Mikser otsustas europarlamenti minna ja sotside esimeheks ei kandideeri] ERR Uudised, 28.05.2019.</ref> * [[XIV Riigikogu]] kinnitas [[Riigikohus|Riigikohtu]] uueks liikmeks [[Kai Kullerkupp|Kai Kullerkupu]].<ref>[https://www.err.ee/946499/riigikogu-kinnitas-kai-kullerkupu-riigikohtu-liikmeks Riigikogu kinnitas Kai Kullerkupu riigikohtu liikmeks] ERR Uudised, 28.05.2019.</ref> ==[[29. mai]]== * [[Austraalia]]s astus ametisse peaminister [[Scott Morrison]]i uus valitsus.<ref name=rulers/> ==[[30. mai]]== * [[Austria]] president [[Alexander Van der Bellen]] tegi üleminekuvalitsuse moodustamise ülesandeks konstitutsioonikohtu endisele kohtunikule, parteitule [[Brigitte Bierlein]]ile.<ref name=rulers/> * [[Hongkong]]i ülemkohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks neli seadusesätet, mis nägid ette teatud juhtudel kriminaalkaristuse samasooliste seksuaalvahekorra eest ja kuulutas need samast päevast kehtetuks. Sätted olid diskrimineerivad, sest eri soost partnerite puhul samas olukorras karistusi ette ei nähtud.<ref>[https://www.pinknews.co.uk/2019/05/30/hong-kong-court-abolishes-four-offences-that-criminalise-gay-sex/ Hong Kong court abolishes four offences that criminalise gay sex] PinkNews, 30.05.2019.</ref> * [[Iisrael]]i parlament [[Knesset]] saatis ennast laiali, kuna peaministrikandidaat [[Binyamin Netanyahu]] ei suutnud tähtajaks moodustada valitsust. Samal päeval kuulutati [[September 2019#17. september|17. septembriks]] välja [[2019. aasta Iisraeli erakorralised parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]].<ref name=rulers/> * [[India]]s vannutati teiseks ametiajaks ametisse peaminister [[Narendra Modi]].<ref name=rulers/> * [[Läti]] [[Seim (Läti)|Seimis]] toimunud [[2019. aasta Läti presidendivalimised|presidendivalimistel]] valiti 61 häälega uueks presidendiks kohtunik [[Egils Levits]], kelle ametiaeg algab [[Juuli 2019#8. juuli|8. juulil]].<ref name=rulers/> * [[Paapua Uus-Guinea]] parlament valis uueks peaministriks [[James Marape]], kes samal päeval ka ametisse astus.<ref name=rulers/> * [[Réunion]]i prefektiks nimetati [[Jacques Billant]], tema ametiaeg algab [[Juuni 2019#17. juuni|17. juunil]].<ref name=rulers/> * [[Ukraina Ülemraada]] lükkas tagasi peaminister [[Volodõmõr Groisman]]i tagasiastumispalve. Selle rahuldamise poolt hääletas 97 saadikut, vajalik oleks olnud vähemalt 226 saadiku toetus. Samal päeval esitas president [[Volodõmõr Zelenskõi]] Ülemraadale taotluse vabastada ametist juba enne Groismani oma tagasiastumisest teatanud kaitseminister [[Stepan Poltorak]] ja siseminister [[Pavlo Klimkin]].<ref name=rulers/> ==[[31. mai]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]] osariigis [[Virginia Beach]]is toimunud tulistamises hukkus 12 ja sai vigastada kuus inimest. Vahejuhtum leidis aset linnavalitsuse hoonetekompleksis, tulistajaks osutus kommunaalteenuste ettevõtte endine töötaja, kes hukkus ka ise tulevahetuses politseinikega.<ref>[https://edition.cnn.com/2019/05/31/us/virginia-beach-shooting/index.html At least 12 dead after disgruntled employee opens fire at Virginia Beach municipal center] CNN, 31.05.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/948118/uhendriikides-sai-tulistamises-surma-12-inimest Ühendriikides sai tulistamises surma 12 inimest] ERR Uudised, 1.06.2019.</ref> * [[Eesti]]s kinnitas [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu teatri uueks kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks [[Arvo Volmer]]i. Seni töötas sellel ametikohal [[Vello Pähn]].<ref>[https://kultuur.err.ee/947899/rahvusooper-estonia-uueks-loominguliseks-juhiks-saab-arvo-volmer Rahvusooper Estonia uueks loominguliseks juhiks saab Arvo Volmer] ERR Uudised, 31.05.2019.</ref> * Eesti ettevõte [[Alexela Grupp]] esitas [[Konkurentsiamet]]ile taotluse 50% osaluse omandamiseks ajalehes [[Õhtuleht]].<ref>[https://www.err.ee/947901/alexela-ostab-ohtulehes-50-protsendilise-osaluse Alexela ostab Õhtulehes 50-protsendilise osaluse] ERR Uudised, 31.05.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2019| 5]] avxy5aq604j9gesibevzxryblntmxk2 0 548060 7193570 5560987 2026-07-15T23:09:13Z Sumo tomus 233342 Pilt 7193570 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Calvin_de_Haan_-_New_York_Islanders.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|}} }} [[File:Calvin de Haan - Colorado Avalanche vs New York Islanders (11-5-17).jpg|thumb|De Haan (2017)|190px]] '''Calvin de Haan''' (sündinud [[9. mai]]l [[1991]] [[Carp]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Chicago Blackhawks]]. 2009. aastal valis [[New York Islanders]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 12. valikuna. Enne NHL-i karjääri algust mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Oshawa Generals]]. 2011. aasta detsembris tegi ta Islandersi meeskonnas oma NHL-i debüüdi, kuid kuulus regulaarselt Islandersi meeskonda alates hooajast 2013–14. 2018. aasta juulis sõlmis de Haan nelja-aastase lepingu [[Carolina Hurricanes]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/hurricanes/news/canes-sign-calvin-de-haan-to-four-year-deal/c-299408194 "Canes Sign de Haan to Four-Year Deal"]. NHL.com. 3.7.2018. Vaadatud 15.5.2019</ref> 2019. aasta juunis siirdus ta Blackhawksi. [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/calvin-de-haan-8475177 Calvin de Haan NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=116024 Calvin de Haan hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:De Haan, Calvin}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] q17jt3i53sodpt78xd33turk5s2u5rt 0 548698 7193687 7174066 2026-07-16T07:16:49Z Avjoska 1538 /* August */ 7193687 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1963}} ''Siin on loetletud [[1963]]. aastal sündinud tuntud isikuid. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Elle Põldoja]], eesti arstiteadlane ja anatoom *[[3. jaanuar]] – [[Ahti Kallikorm]], eesti riigiametnik *[[4. jaanuar]] – [[Till Lindemann]], saksa muusik *[[5. jaanuar]] – [[Sven Papp]], eesti vandeadvokaat * 5. jaanuar – [[Emil Oja]] (Piilu), eesti muusik * 5. jaanuar – [[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog, biokeemik *[[6. jaanuar]] – [[Tony Halme]], [[Soome]] sportlane ja poliitik * 6. jaanuar – [[Ahti Puudersell]], eesti näitleja * 6. jaanuar – [[Priit Aimla (trompetist)]], eesti trompetist *[[7. jaanuar]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aina Leeben]], eesti bioloog *[[9. jaanuar]] – [[Jiří Parma]], tšehhi suusahüppaja * 9. jaanuar – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Panetta]], itaalia kesk- ja pikamaajooksja *[[11. jaanuar]] – [[Anti Perkson]], eesti keemik *[[12. jaanuar]] – [[Avo Karus]], eesti biokeemik *[[14. jaanuar]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA]] [[filmirežissöör]] * 14. jaanuar – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja * 14. jaanuar – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Erli Aasamets]], eesti koolijuht *[[31. jaanuar]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Goran Jurić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Kalle Kiik]], [[eesti]] maletaja *[[17. veebruar]] – [[Michael Jordan]], [[USA]] [[korvpall]]ur *[[19. veebruar]] – [[Seal]], Suurbritannia muusik ==Märts== *[[14. märts]] – [[Pedro Duque]], Hispaania astronaut *[[18. märts]] – [[Vanessa Lynn Williams]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[24. märts]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[27. märts]] – [[Quentin Tarantino]], [[USA]] filminäitleja, -režissöör, -stsenarist ja -produtsent *27. märts – [[Xuxa]] (María da Graça Meneghel), Brasiilia näitleja ja laulja ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Tarmo Kõuts (mereteadlane)|Tarmo Kõuts]], eesti geofüüsik *[[13. aprill]] – [[Garri Kasparov]], malemaailmameister *[[18. aprill]] – [[Eric McCormack]], Kanada-USA näitleja, produtsent ja kirjanik *[[19. aprill]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Tõnu Trubetsky]], eesti kirjanik, muusik ja anarhist *[[26. aprill]] – [[Jet Li]], võitluskunstide meister ja filminäitleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[Agu Kivimägi]], eesti informaatik * 8. mai – [[Florence Parly]], Prantsusmaa ettevõtja ja poliitik *[[11. mai]] – [[Natasha Richardson]], USA näitleja * 11. mai – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[25. mai]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *[[28. mai]] – [[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur ==Juuni== *[[8. juuni]] – [[Piret Päär]], eesti näitleja * 8. juuni – [[Lutz Seiler]], saksa kirjanik *[[9. juuni]] – [[Johnny Depp]], USA näitleja *[[10. juuni]] – [[Jeanne Tripplehorn]], USA filminäitleja *[[15. juuni]] – [[Brigitte Nielsen]], [[taani]] päritolu [[USA]] näitleja *[[25. juuni]] – [[George Michael]], laulja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Hirvo Surva]], eesti koorijuht *[[5. juuli]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[6. juuli]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 6. juuli – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[7. juuli]] – [[Tiina Rebane]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. juuli]] – [[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja *[[9. juuli]] – Armin Velgre, eesti laulja ja laululooja *[[10. juuli]] – [[Andrei Hvostov]], Eesti publitsist * 10. juuli – [[Urmas Kaarlep]], eesti audiitor * 10. juuli – [[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik * 10. juuli – [[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik * 10. juuli – [[Raivo Stern]], eesti füüsik *[[11. juuli]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[16. juuli]] – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Lisa Kudrow]], USA näitleja *[[31. juuli]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 31. juuli – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 31. juuli – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent ==August== *[[1. august]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * 1. august – [[John Carroll Lynch]], USA näitleja * 1. august – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik * 1. august – [[Inga Bērziņa]], Läti poliitik *[[3. august]] – [[Tasmin Archer]], inglise laulja * 3. august – [[Graham Arnold]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener * 3. august – [[Lisa Ann Walter]], USA näitleja * 3. august – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist * 3. august – [[Ed Roland]], ameerika muusik * 3. august – [[Isaiah Washington]], ameerika näitleja *[[9. august]] – [[Whitney Houston]], USA laulja *[[15. august]] – [[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör * 15. august – [[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud *[[19. august]] – [[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik *[[22. august]] – [[Tori Amos]], laulja *[[24. august]] – [[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik *[[29. august]] – [[Karl Markovics]], Austria näitleja ==September== *[[2. september]] – [[Anneli Salk]], eesti psühholoog *[[4. september]] – [[John Vanbiesbrouck]], USA jäähokimängija *[[5. september]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[6. september]] – [[Patrick Nevin]], šoti jalgpallur * 6. september – [[Ivan Hašek]], tšehhi jalgpallur * 6. september – [[Geert Wilders]], Hollandi poliitik * 6. september – [[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht *[[9. september]] – [[Markus Wasmeier]], Saksamaa mäesuusataja * 9. september – [[Roberto Donadoni]], itaalia jalgpallur ja treener * 9. september – [[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[2. oktoober]] – [[Maria Ressa]], Filipiinide ajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * 6. oktoober – [[Ülle Marks]], eesti graafik * 6. oktoober – [[Thomas Bickel]], Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja * 6. oktoober – [[Urmas Sule]], eesti arst ja meditsiinitegelane *[[9. oktoober]] – [[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat *[[10. oktoober]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 10. oktoober – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 10. oktoober – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[15. oktoober]] – [[Arūnas Norvaišas]], leedu kabetaja *[[23. oktoober]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[28. oktoober]] – [[Eros Ramazzotti]], itaalia laulja ==November== *[[5. november]] – [[Tatum O'Neal]], USA näitleja * 5. november – [[Jean-Pierre Papin]], Prantsusmaa jalgpallur (ründaja) ja treener * 5. november – [[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik ja kirjanik * 5. november – [[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur *[[8. november]] – [[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater *[[9. november]] – [[Ott Köstner]], Eesti majandustegelane ja poliitik * 9. november – [[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsionäär *[[12. november]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 12. november – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 12. november – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 12. november – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[15. november]] – [[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator *[[19. november]] – [[Justine Greiner]], USA modell *[[20. november]] – [[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[21. november]] – [[Alar Arukuusk]]. Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *21. november – [[Nicollette Sheridan]], briti näitleja *21. november – [[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[23. november]] – [[Aare Kasemets]], Eesti sotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Terri Schiavo]], USA patsient * 3. detsember – [[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist *[[4. detsember]] – [[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane * 4. detsember – [[Juri Kaškarov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 4. detsember – [[Jaak Rand]], Eesti riigiametnik, arhivaar * 4. detsember – [[Jozef Sabovčík]], Slovakkia iluuisutaja *[[15. detsember]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[16. detsember]] – [[Benjamin Bratt]], ameerika näitleja *[[18. detsember]] – [[Brad Pitt]], näitleja *[[26. detsember]] – [[Lars Ulrich]], taani päritolu ameerika trummar ([[Metallica]]) * 26. detsember – [[Aivar Kivisiv]], eesti väikeettevõtja, kaitseliitlane ja kirjanik *[[29. detsember]] – [[Mart Soidro]], eesti literaat ja ajakirjanik * 29. detsember – [[Airi Alnek]], eesti orienteeruja *[[30. detsember]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane *[[31. detsember]] – [[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel|1963]] 52p61auuk2beyfojamcb4qfmd0y4r1h 1 558592 7193643 5386919 2026-07-16T05:52:16Z Kuriuss 38125 7193643 wikitext text/x-wiki Sihtasutuse allasutus on [[Kihnu Pärimuskool]]. Kool asutati 2014, info nt [http://www.kultuuriruum.ee/kihnu-parimuskool/]. Tähelepanuväärsus?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. juuli 2019, kell 18:35 (EEST) --------- ''Põhitegevused - Kihnu tuletorn'' – mis mõttes on torn (põhi)tegevus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 08:52 (EEST) sxn85scg8559rufkn20kky27zyk48ak 0 559844 7193680 7160823 2026-07-16T07:05:35Z Avjoska 1538 /* Juuni */ 7193680 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *[[6. september]] – [[Frank Kolde]], eesti kokk ja jalgpallifänn *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur == Detsember == *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja lispiy0h3gf30kjvjt7d0a5xb4b2uvb 0 560721 7193539 7054105 2026-07-15T20:16:29Z Svencapoeira 67038 7193539 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jahutanuk | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt2 = Jahutanuk3.jpg | pildi2_seletus = Jahutanuk ''Galerina marginata'' | pildi2_laius = 250px | pilt = Gifthäublinge.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Hymenogastraceae]]'' | perekond = [[Tanuk]] ''Galerina'' | liik = '''Jahutanuk''' | binaarne = ''Galerina marginata'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünonüümid = ''Galerina autumnalis'' }} '''Jahutanuk''' (''Galerina marginata'', sünonüüm ''Galerina autumnalis''), ka keegeltanuk, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 237</ref> Teda esineb nii kevadel kui sügisel. Tilk [[KOH]]i muudab ta kübara punaseks. Seen on mürgine.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Värvikulised]] etm0khkrj30venv3s3kn7lw7a9gem0f 4 562586 7193590 7186013 2026-07-16T02:29:32Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193590 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice WHERE { ?item p:P39 ?posheld . ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070; pq:P580 ?assumedOffice . minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en". } } |section= |sort=label |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! kodakondsus ! ametiaja algus |- | [[:d:Q7459020|Q7459020]] | [[Abbas Araghchi]] | [[Iraan]] | 2024-08-21 |- | [[:d:Q136706941|Q136706941]] | ''[[:d:Q136706941|Abdirahman Dahir Adam]]'' | [[Somaalimaa]] | 2024-12-14 |- | [[:d:Q2821367|Q2821367]] | [[Abdoulaye Diop]] | [[Mali]] | 2021-06-11 |- | [[:d:Q112035866|Q112035866]] | ''[[:d:Q112035866|Abdoulaye Sabre Fadoul]]'' | [[Tšaad]] | 2025-02-06 |- | [[:d:Q136543388|Q136543388]] | ''[[:d:Q136543388|Abdoulkader Houssein Omar]]'' | [[Djibouti]] | 2025-04-01 |- | [[:d:Q58301|Q58301]] | ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]'' | [[Araabia Ühendemiraadid]] | 2006-02-09 |- | [[:d:Q4666152|Q4666152]] | ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]'' | [[Bahrein]] | 2020-02-11 |- | [[:d:Q26923392|Q26923392]] | ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]'' | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | 2019-01-07 |- | [[:d:Q114351204|Q114351204]] | ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]'' | | 2022-08-15 |- | [[:d:Q110629595|Q110629595]] | ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]'' | [[Sudaan]] | 2022-01-20 |- | [[:d:Q98293656|Q98293656]] | ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]'' | [[Sri Lanka]] | 2022-07-22 |- | [[:d:Q138792966|Q138792966]] | ''[[:d:Q138792966|Alice N'Diaye]]'' | [[Madagaskar]] | 2026-03-26 |- | [[:d:Q4737616|Q4737616]] | ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]'' | [[Saint Lucia]] | 2021-08-05 |- | [[:d:Q60499905|Q60499905]] | ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]'' | [[Afganistan]] | 2021-09-07 |- | [[:d:Q28701441|Q28701441]] | [[Andri Sõbiha]] | [[Ukraina]] | 2024-09-05 |- | [[:d:Q480184|Q480184]] | ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]'' | [[Suurbritannia]] | 2021-05-18 |- | [[:d:Q67442310|Q67442310]] | [[Anita Anand]] | [[Kanada]] | 2025-05-13 |- | [[:d:Q137866666|Q137866666]] | [[Anita Orbán]] | [[Ungari]] | 2026-05-13 |- | [[:d:Q440710|Q440710]] | [[Antonio Tajani]] | [[Itaalia]] | 2022-10-22 |- | [[:d:Q31196321|Q31196321]] | [[Ararat Mirzojan]] | [[Armeenia]] | 2021-08-19 |- | [[:d:Q4795290|Q4795290]] | ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2007-01-01 |- | [[:d:Q131522602|Q131522602]] | ''[[:d:Q131522602|Asaad al-Shaibani]]'' | [[Süüria]] | 2024-12-21 |- | [[:d:Q28336737|Q28336737]] | ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]'' | [[Jordaania]] | 2017-01-15 |- | [[:d:Q93447756|Q93447756]] | ''[[:d:Q93447756|Badr Abdelatty]]'' | [[Egiptus]] | 2024-07-03 |- | [[:d:Q98456849|Q98456849]] | [[Badr bin Hamad Al Busaidi]] | [[Omaan]] | 2020-08-18 |- | [[:d:Q130680680|Q130680680]] | ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]'' | [[Niger]] | 2023-08-09 |- | [[:d:Q107670236|Q107670236]] | ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]'' | [[Mongoolia]] | 2021-01-29 |- | [[:d:Q15787318|Q15787318]] | [[Beate Meinl-Reisinger]] | [[Austria]] | 2025-03-03 |- | [[:d:Q58183|Q58183]] | [[Bruno Rodríguez Parrilla]] | [[Kuuba]] | 2009-03-02 |- | [[:d:Q2064061|Q2064061]] | [[Bujar Osmani]] | [[Põhja-Makedoonia]] | 2020-08-30 |- | [[:d:Q30921853|Q30921853]] | ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]'' | | 2021-04-08 |- | [[:d:Q29835763|Q29835763]] | ''[[:d:Q29835763|Carlos Pareja Ríos]]'' | [[Peruu]] | 2026-04-23 |- | [[:d:Q124172768|Q124172768]] | ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]'' | [[Boliivia]] | 2023-11-27 |- | [[:d:Q16366137|Q16366137]] | [[Ceyhun Bayramov]] | [[Aserbaidžaan]] | 2020-07-16 |- | [[:d:Q30436217|Q30436217]] | [[Choe Son-hui]] | [[Põhja-Korea]] | 2022-06-11 |- | [[:d:Q22338260|Q22338260]] | ''[[:d:Q22338260|Christine Razanamahasoa]]'' | [[Madagaskar]] | 2025-10-28 |- | [[:d:Q135206029|Q135206029]] | ''[[:d:Q135206029|Corinne Amori Brunet]]'' | [[Benin]] | 2026-05-24 |- | [[:d:Q3020613|Q3020613]] | ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]'' | [[Kanada]] | 2010-03-09 |- | [[:d:Q110515353|Q110515353]] | ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]'' | | 2020-10-12 |- | [[:d:Q16728486|Q16728486]] | ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]'' | [[Etioopia]] | 2020-11-04 |- | [[:d:Q57738|Q57738]] | [[Denzil Douglas]] | [[Saint Kitts ja Nevis]] | 2022-08-13 |- | [[:d:Q30883975|Q30883975]] | ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]'' | [[Liechtenstein]] | 2021-03-25 |- | [[:d:Q111077006|Q111077006]] | ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]'' | [[Honduras]] | 2022-01-27 |- | [[:d:Q19634024|Q19634024]] | ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]'' | [[Iisrael]] | 2022-12-29 |- | [[:d:Q17382244|Q17382244]] | [[Elina Valtonen]] | [[Soome]] | 2023-06-20 |- | [[:d:Q102101678|Q102101678]] | [[Elmedin Konaković]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | 2023-01-25 |- | [[:d:Q28925129|Q28925129]] | ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]'' | [[Filipiinid]] | 2022-07-01 |- | [[:d:Q267320|Q267320]] | [[Espen Barth Eide]] | [[Norra]] | 2023-10-16 |- | [[:d:Q72099398|Q72099398]] | ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]'' | [[Saudi Araabia]] | 2019-10-23 |- | [[:d:Q128310474|Q128310474]] | ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]'' | [[Tšaad]] | 2024-05-27 |- | [[:d:Q5441615|Q5441615]] | ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]'' | [[Tonga]] | 2021-12-28 |- | [[:d:Q5444326|Q5444326]] | ''[[:d:Q5444326|Ferit Hoxha]]'' | [[Albaania]] | 2026-03-05 |- | [[:d:Q5480967|Q5480967]] | ''[[:d:Q5480967|Francis Fonseca]]'' | [[Belize]] | 2024-01-01 |- | [[:d:Q5867158|Q5867158]] | ''[[:d:Q5867158|Francisco Pérez Mackenna]]'' | [[Tšiili]] | 2026-03-11 |- | [[:d:Q3086904|Q3086904]] | ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]'' | | 2021-09-20 |- | [[:d:Q94686789|Q94686789]] | ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]'' | [[Zimbabwe]] | 2021-02-08 |- | [[:d:Q56704276|Q56704276]] | ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]'' | [[Iraak]] | 2020-06-06 |- | [[:d:Q65273038|Q65273038]] | [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]] | [[Kreeka]] | 2023-06-27 |- | [[:d:Q5550326|Q5550326]] | ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]'' | [[Argentina]] | 2024-10-31 |- | [[:d:Q966349|Q966349]] | ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]'' | [[Iisrael]] | 2024-11-07 |- | [[:d:Q46511044|Q46511044]] | [[Gordan Grlić Radman]] | [[Horvaatia]] | 2019-07-22 |- | [[:d:Q113581829|Q113581829]] | ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]'' | | 2021-09-03 |- | [[:d:Q6087480|Q6087480]] | [[Hakan Fidan]] | [[Türgi]] | 2023-06-03<br/>2023-06-05 |- | [[:d:Q57327|Q57327]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Brunei]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q99522589|Q99522589]] | ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]'' | [[Guyana]] | 2020-08-05 |- | [[:d:Q567780|Q567780]] | ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-22 |- | [[:d:Q38220741|Q38220741]] | [[Ian Borg]] | [[Malta]] | 2022-03-30 |- | [[:d:Q111487495|Q111487495]] | [[Ilia Dartšiašvili]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | 2022-04-04 |- | [[:d:Q1346843|Q1346843]] | ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]'' | [[Andorra]] | 2023-05-17 |- | [[:d:Q18043980|Q18043980]] | ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]'' | [[Venemaa]] | 2021-11-18 |- | [[:d:Q1673628|Q1673628]] | ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]'' | [[Monaco]] | 2022-01-17 |- | [[:d:Q3155254|Q3155254]] | ''[[:d:Q3155254|Ishaq Dar]]'' | [[Pakistan]] | 2024-03-11 |- | [[:d:Q487304|Q487304]] | [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] | [[Iisrael]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q1083734|Q1083734]] | [[Jaume Duch]] | [[Hispaania]] | 2024-08-12 |- | [[:d:Q113531338|Q113531338]] | ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]'' | [[Haiti]] | 2021-11-24 |- | [[:d:Q15046890|Q15046890]] | ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]'' | [[Kongo Vabariik]] | 2015-08-10 |- | [[:d:Q30339198|Q30339198]] | [[Jean-Noël Barrot]] | [[Prantsusmaa]] | 2024-09-21 |- | [[:d:Q111744930|Q111744930]] | ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]'' | [[Kõrgõzstan]] | 2022-04-22 |- | [[:d:Q6176542|Q6176542]] | ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]'' | [[Uganda]] | 2021-06-21 |- | [[:d:Q1696501|Q1696501]] | [[Johann Wadephul]] | [[Saksamaa]] | 2025-05-06 |- | [[:d:Q923245|Q923245]] | ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]'' | [[Guernsey]] | 2016-05-05 |- | [[:d:Q113555132|Q113555132]] | ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]'' | | 2022-07-01 |- | [[:d:Q64595113|Q64595113]] | [[José Manuel Albares]] | [[Hispaania]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q357538|Q357538]] | ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]'' | [[Mehhiko]] | 2024-10-01 |- | [[:d:Q637471|Q637471]] | [[Juraj Blanár]] | [[Slovakkia]] | 2023-10-25 |- | [[:d:Q11869065|Q11869065]] | [[Kaja Kallas]] | [[Eesti]] | 2024-12-01 |- | [[:d:Q28225536|Q28225536]] | ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]'' | [[Jamaica]] | 2016-03-07 |- | [[:d:Q114703377|Q114703377]] | ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]'' | [[Burkina Faso]] | 2023-12-17 |- | [[:d:Q115263405|Q115263405]] | ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]'' | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | 2022-08-16 |- | [[:d:Q107718267|Q107718267]] | ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]'' | | 2022-10-26 |- | [[:d:Q101054208|Q101054208]] | ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]'' | [[Marshalli Saared]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q117084293|Q117084293]] | [[Konstantínos Kómpos]] | [[Küpros]] | 2023-03-01 |- | [[:d:Q131302504|Q131302504]] | [[Kęstutis Budrys]] | [[Leedu]] | 2024-12-12 |- | [[:d:Q182397|Q182397]] | [[Lars Løkke Rasmussen]] | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-15 |- | [[:d:Q16654676|Q16654676]] | ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]'' | [[Kamerun]] | 2015-10-02 |- | [[:d:Q115101233|Q115101233]] | ''[[:d:Q115101233|Lejone Mpotjoane]]'' | | 2022-11-04 |- | [[:d:Q110210167|Q110210167]] | ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]'' | [[Botswana]] | 2020-08-26 |- | [[:d:Q6550004|Q6550004]] | ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]'' | [[Taiwan]] | 2024-05-20 |- | [[:d:Q15998324|Q15998324]] | [[Luca Beccari]] | [[San Marino]] | 2020-01-07 |- | [[:d:Q1888110|Q1888110]] | ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]'' | [[Gambia]] | 2018-06-29 |- | [[:d:Q114320451|Q114320451]] | ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-10-19 |- | [[:d:Q324546|Q324546]] | [[Marco Rubio]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2025-01-20 |- | [[:d:Q11716283|Q11716283]] | [[Margus Tsahkna]] | [[Eesti]] | 2023-04-17 |- | [[:d:Q18202362|Q18202362]] | [[Maria Malmer Stenergard]] | [[Rootsi]] | 2024-09-10 |- | [[:d:Q111904379|Q111904379]] | ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]'' | [[Mosambiik]] | 2017-12-21 |- | [[:d:Q137669438|Q137669438]] | ''[[:d:Q137669438|Marie-Édith Tassyla-Ye-Doumbeneny]]'' | [[Gabon]] | 2026-01-01 |- | [[:d:Q110684398|Q110684398]] | ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]'' | [[Guatemala]] | 2022-02-01 |- | [[:d:Q125726173|Q125726173]] | ''[[:d:Q125726173|Maris Sangiampongsa]]'' | [[Tai]] | 2024-04-30 |- | [[:d:Q114410530|Q114410530]] | ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]'' | [[Kanada]] | 2022-10-20 |- | [[:d:Q18708068|Q18708068]] | ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]'' | [[Brasiilia]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q48326359|Q48326359]] | ''[[:d:Q48326359|Maxim Ryzhankow]]'' | | 2024-06-27 |- | [[:d:Q3302670|Q3302670]] | [[Maxime Prévot]] | [[Belgia]] | 2025-02-03 |- | [[:d:Q66724494|Q66724494]] | [[Mihai Popșoi]] | [[Moldova]] | 2025-11-01 |- | [[:d:Q26794363|Q26794363]] | ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]'' | [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]] | 1998-01-01 |- | [[:d:Q114107123|Q114107123]] | ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]'' | [[Mauritaania]] | 2022-03-29 |- | [[:d:Q23020336|Q23020336]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' | [[Katar]] | 2016-01-27 |- | [[:d:Q109252098|Q109252098]] | ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]'' | [[Guinea]] | 2021-10-25 |- | [[:d:Q66648657|Q66648657]] | ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]'' | [[Kasahstan]] | 2023-04-03 |- | [[:d:Q15054353|Q15054353]] | ''[[:d:Q15054353|Mélanie Joly]]'' | [[Kanada]] | 2021-10-26 |- | [[:d:Q11043304|Q11043304]] | [[Naledi Pandor]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q6963035|Q6963035]] | ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]'' | [[Malawi]] | 2022-01-28 |- | [[:d:Q26036628|Q26036628]] | ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]'' | [[Maroko]] | 2017-04-05 |- | [[:d:Q527020|Q527020]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | [[Namiibia]] | 2012-12-04 |- | [[:d:Q109637823|Q109637823]] | ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]'' | | 2021-11-10 |- | [[:d:Q104630859|Q104630859]] | [[Oana Țoiu]] | [[Rumeenia]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q110659991|Q110659991]] | ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q58163|Q58163]] | ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]'' | [[Eritrea]] | 2007-04-18 |- | [[:d:Q8442|Q8442]] | [[Otto von Bismarck]] | [[Preisi kuningriik]]<br/>[[Saksa Riik]] | 1862-10-08 |- | [[:d:Q16090188|Q16090188]] | ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]'' | [[Lõuna-Korea]] | 2022-05-12 |- | [[:d:Q20172097|Q20172097]] | ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]'' | | 2018-03-22 |- | [[:d:Q2059716|Q2059716]] | ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]'' | [[Suurbritannia]] | 2014-11-08 |- | [[:d:Q115570137|Q115570137]] | ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]'' | [[Hispaania]] | 2019-07-08 |- | [[:d:Q10346767|Q10346767]] | [[Paulo Rangel]] | [[Portugal]] | 2024-04-02 |- | [[:d:Q317485|Q317485]] | [[Pekka Haavisto]] | [[Soome]] | 2019-12-10 |- | [[:d:Q456759|Q456759]] | [[Penny Wong]] | [[Austraalia]] | 2022-05-23 |- | [[:d:Q120007169|Q120007169]] | [[Petr Macinka]] | [[Tšehhi]] | 2025-12-15 |- | [[:d:Q3379061|Q3379061]] | ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]'' | [[Suurbritannia]] | 2022-07-12 |- | [[:d:Q114515141|Q114515141]] | ''[[:d:Q114515141|Pholile Dlamini]]'' | [[Svaasimaa|Eswatini]] | 2023-11-13 |- | [[:d:Q58085|Q58085]] | [[Radosław Sikorski]] | [[Poola]]<br/>[[Suurbritannia]] | 2023-12-13 |- | [[:d:Q113956708|Q113956708]] | ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | 2022-09-13 |- | [[:d:Q58141|Q58141]] | ''[[:d:Q58141|Raşit Meredow]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Türkmenistan]] | 2001-07-07 |- | [[:d:Q27756289|Q27756289]] | ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]'' | [[Togo]] | 2015-06-28 |- | [[:d:Q98222557|Q98222557]] | ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | 2020-08-16 |- | [[:d:Q135426583|Q135426583]] | ''[[:d:Q135426583|Rosa Yolanda Villavicencio]]'' | [[Colombia]]<br/>[[Hispaania]] | 2025-07-09 |- | [[:d:Q134644455|Q134644455]] | ''[[:d:Q134644455|Rosachely Rivera]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2025-07-03 |- | [[:d:Q7378692|Q7378692]] | ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]'' | [[Roheneemesaared]] | 2021-01-15 |- | [[:d:Q101693636|Q101693636]] | ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]'' | [[Kuveit]] | 2022-10-16 |- | [[:d:Q25999464|Q25999464]] | [[Saleumxay Kommasith]] | [[Laos]] | 2016-04-20 |- | [[:d:Q21062553|Q21062553]] | ''[[:d:Q21062553|Samuel Okudzeto Ablakwa]]'' | [[Ghana]] | 2025-01-07 |- | [[:d:Q58217|Q58217]] | [[Sergei Lavrov]] | [[Venemaa]] | 2004-03-09 |- | [[:d:Q33106395|Q33106395]] | ''[[:d:Q33106395|Sihasak Phuangketkeow]]'' | [[Tai]] | 2025-09-19 |- | [[:d:Q55098190|Q55098190]] | ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]'' | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | 2018-02-06 |- | [[:d:Q7518922|Q7518922]] | [[Simon Harris]] | [[Iirimaa]] | 2025-01-23 |- | [[:d:Q67199457|Q67199457]] | [[Simon Kofe]] | [[Tuvalu]] | 2019-09-20 |- | [[:d:Q12000640|Q12000640]] | ''[[:d:Q12000640|Sirið Stenberg]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2025-03-10 |- | [[:d:Q18198123|Q18198123]] | ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]'' | [[Tadžikistan]] | 2013-11-29 |- | [[:d:Q981549|Q981549]] | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' | [[Fidži]] | 2022-12-24 |- | [[:d:Q16186720|Q16186720]] | [[Subrahmanyam Jaishankar]] | [[India]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q101110528|Q101110528]] | ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]'' | [[Seišellid]] | 2020-11-03 |- | [[:d:Q60680031|Q60680031]] | ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]'' | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | 2018-12-14 |- | [[:d:Q7409268|Q7409268]] | [[Sāmiḩ Shukrī]] | [[Egiptus]] | 2014-06-17 |- | [[:d:Q1654639|Q1654639]] | [[Takeshi Iwaya]] | [[Jaapan]] | 2024-11-11 |- | [[:d:Q462744|Q462744]] | [[Tanja Fajon]] | [[Sloveenia]] | 2022-06-01 |- | [[:d:Q100575931|Q100575931]] | ''[[:d:Q100575931|Tete António]]'' | [[Angola]] | 2020-10-01 |- | [[:d:Q127603210|Q127603210]] | ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-18 |- | [[:d:Q127687218|Q127687218]] | ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-13 |- | [[:d:Q64399772|Q64399772]] | [[Tom Berendsen]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | 2026-02-23 |- | [[:d:Q125191691|Q125191691]] | ''[[:d:Q125191691|Varsen Aghabekian]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q91044146|Q91044146]] | ''[[:d:Q91044146|Velislava N Petrova]]'' | [[Bulgaaria]] | 2026-05-08 |- | [[:d:Q6722501|Q6722501]] | ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-01-17 |- | [[:d:Q40155410|Q40155410]] | ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]'' | [[Rwanda]] | 2019-11-04 |- | [[:d:Q21099092|Q21099092]] | ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatiev]]'' | [[Transnistria]]<br/>[[Ukraina]] | 2016-08-31 |- | [[:d:Q7937671|Q7937671]] | ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]'' | [[Singapur]] | 2015-10-01 |- | [[:d:Q55808436|Q55808436]] | [[Vivian Motzfeldt]] | [[Taani Kuningriik]] | 2025-03-28 |- | [[:d:Q701801|Q701801]] | [[Wang Yi]] | [[Hiina]] | 2023-07-25 |- | [[:d:Q125354504|Q125354504]] | ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]'' | [[Senegal]] | 2024-04-05 |- | [[:d:Q132189881|Q132189881]] | ''[[:d:Q132189881|Youssef Rajji]]'' | [[Liibanon]] | 2025-02-08 |- | [[:d:Q65088520|Q65088520]] | ''[[:d:Q65088520|Yusuf Tuggar]]'' | [[Nigeeria]] | 2023-08-21 |- | [[:d:Q291057|Q291057]] | [[Yvette Cooper]] | [[Suurbritannia]] | 2025-09-05 |- | [[:d:Q276275|Q276275]] | [[Yōko Kamikawa]] | [[Jaapan]] | 2023-09-13 |- | [[:d:Q17985658|Q17985658]] | ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]'' | [[Myanmar]] | 2021-04-16 |- | [[:d:Q28734624|Q28734624]] | [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] | [[Island]] | 2024-04-09 |- | [[:d:Q735036|Q735036]] | ''[[:d:Q735036|نور الدين لخصي]]'' | [[Egiptus]] | 1970-01-01 |} {{Wikidata loendi lõpp}} t9hztokjz42ggmhrv8ljcfftfkthcsb 0 568977 7193648 6030194 2026-07-16T05:59:43Z Avjoska 1538 7193648 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vikimõisa.20260702 180627.jpg|pisi|]] '''Vikimõisa mets''' on [[mets]]aala [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s [[Pikaliiva]] asumis [[Harku järv]]e põhjakaldal. Metsaala on nime saanud Harku järve kaldal asunud apteeker Eduard Wilhelm Fickile kuulunud Vikimõisa järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013, lk. 311</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4030/5201/3061/2210121911.attachment.pdf# Vikimõisa metsa asukoha skeem] [[Kategooria:Eesti metsad]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa]] [[Kategooria:Tallinna pargid]] poevd9k4qgjyxb6icxutm4305idrqax 0 570796 7193474 6471495 2026-07-15T15:17:18Z ~2026-40009-02 233541 /* Viited */ Vale näide 7193474 wikitext text/x-wiki {{Kaitsestaatus|EW}} '''Looduses välja surnud''' (varem ''looduses hävinud''; inglise ''extinct in the wild'' – EW) on [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku]] kategooria, kuhu arvatakse [[liik (bioloogia)|liigid]], mis on säilinud ainult väljaspool kunagist levilat kas kultuuris kasvatatavana, tehistingimustes peetavana või [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]] asurkonnana.<ref>[https://keskkonnaamet.ee/media/1246/download IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid. Versioon 3.1]. IUCN, 9. veebruar 2000. Vaadatud 30.08.2023.</ref> ==Looduses välja surnud liike== * [[Havai vares]] * [[Miilu]] * [[Mõõksarv-orüks]] * [[Kuldne skiffia]] * [[Beloribitsa]] * [[Safiiraara]] * [[Suurnokk-hoko]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Looduses välja surnud liigid| ]] [[Kategooria:Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku kategooriad]] 8mibt47vgc07aq1008rttwfabjasl6f 0 573381 7193550 7184138 2026-07-15T21:57:15Z Raamaturott 56450 /* August */ 7193550 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2020]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2020}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Don Larsen]], USA pesapallur (90) *1. jaanuar – [[Serikbolsın Äbdildïn]], Kasahstani poliitik (82) *1. jaanuar – [[David Stern]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, NBA komissar (77) *1. jaanuar – [[Ng Jui Ping]], Singapuri ettevõtja ja erukindral (71) *1. jaanuar – [[Katre Kasmel]], teatri- ja turundustegelane (43) *[[2. jaanuar]] – [[Erna Sepp]], eesti hüdrogeoloogiainsener (92) *2. jaanuar – [[Raimu Aas]], eesti ettevõtja ja aednik (85) *2. jaanuar – [[Mohamed Salah Dembri]], Alžeeria poliitik (81) *2. jaanuar – [[Shen Yi-ming]], Taiwani kindralstaabi ülem (62) *[[3. jaanuar]] – [[Abu Mahdi al-Muhandis]], Iraagi päritolu Iraani sõjapealik (65) *3. jaanuar – [[Qasem Soleimani]], Iraani sõjapealik, kindralmajor, üksuse Quds juht (62) *3. jaanuar – [[Nathaël Julan]], prantsuse jalgpallur (23) *[[4. jaanuar]] – [[Herbert Binkert]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (96) *4. jaanuar – [[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmilavastaja, kunstnik ja kirjanik (92) *4. jaanuar – [[Ildike Jaagosild]], eesti etnoloog (86) *4. jaanuar – [[Georges Duboeuf]], prantsuse veinikaupmees (86) *4. jaanuar – [[Zdravko Tomac]], Horvaatia poliitik ja kirjanik (82) *4. jaanuar – [[Júlio Castro Caldas]], Portugali jurist ja poliitik (76) *[[5. jaanuar]] – [[Anatoli Šeremet]], vene majandusteadlane (90) *5. jaanuar – [[Hans Tilkowski]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *5. jaanuar – [[Anri Džergenia]], Abhaasia poliitik (78) *5. jaanuar – [[Guri Ingebrigtsen]], Norra poliitik (67) *[[6. jaanuar]] – [[Mike Fitzpatrick]], Ameerika Ühendriikide poliitik (56) *[[7. jaanuar]] – [[Jaan Niinep]], eesti laskja ja lasketreener (86) *7. jaanuar – [[Neil Peart]], kanada trummar (67) *7. jaanuar – [[Elizabeth Wurtzel]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (52) *7. jaanuar – [[Silvio Horta]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide stsenarist ja teleprodutsent (45) *[[8. jaanuar]] – [[Ly Piir]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamise treener (89) *8. jaanuar – [[Buck Henry]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja lavastaja (89) *8. jaanuar – [[Hendrik Kurik]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (34) *[[9. jaanuar]] – [[Ivan Passer]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (86) *9. jaanuar – [[Rudolf de Korte]], Hollandi poliitik (83) *9. jaanuar – [[Ilmar Koppel]], eesti keemik (79) *9. jaanuar – [[Mike Resnick]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (77) *[[10. jaanuar]] – [[Guido Messina]], itaalia jalgrattur (89) *10. jaanuar – [[John Crosbie]], Kanada poliitik (88) *10. jaanuar – [[Konstantin Bromberg]], vene filmilavastaja (80) *10. jaanuar – [[Qābūs ibn Sa‘īd]], Omaani sultan (79) *10. jaanuar – [[Neda Arnerić]], serbia näitleja (66) *[[11. jaanuar]] – [[Valdir Joaquim de Moraes]], brasiilia jalgpallur (88) *11. jaanuar – [[Tom Belsø]], Taani vormelisõitja (77) *11. jaanuar – [[Stan Kirsch]], Ameerika Ühendriikide näitleja (51) *[[12. jaanuar]] – [[Aadu Ott]], eesti füüsik Rootsis (79) *12. jaanuar – [[Roger Scruton]], inglise filosoof (75) *12. jaanuar – [[Sulev Kool]], eesti ajakirjanik (70) *12. jaanuar – [[Paulo Gonçalves]], portugali motosportlane (40) *[[13. jaanuar]] – [[Jean Delumeau]], prantsuse ajaloolane (96) *13. jaanuar – [[Jaime Humberto Hermosillo]], Mehhiko filmilavastaja (77) *[[15. jaanuar]] – [[Rocky Johnson]], kanada showmaadleja (75) *[[16. jaanuar]] – [[Efraín Sánchez]], Colombia jalgpallur (93) *16. jaanuar – [[Magda al-Sabahi]], Egiptuse näitleja (88) *[[17. jaanuar]] – [[Aleksei Olgin]], vene kirjanik ja luuletaja (88) *17. jaanuar – [[Derek Fowlds]], inglise näitleja (82) *17. jaanuar – [[Jaan Klassepp]], eesti jalgrattur ja jalgrattasporditreener (76) *17. jaanuar – [[Pietro Anastasi]], itaalia jalgpallur (71) *17. jaanuar – [[Khagendra Thapa Magar]], maailma lühim kõndida suutev (Nepali) mees (27) *[[18. jaanuar]] – [[David Olney]], Ameerika Ühendriikide folklaulja ja laulukirjutaja (71) *[[19. jaanuar]] – [[Shin Kyuk-ho]], Lõuna-Korea ettevõtja (98) *19. jaanuar – [[Blagovest Sendov]], Bulgaaria matemaatik, poliitik ja diplomaat (87) *[[20. jaanuar]] – [[Ernesto Cardenal]], Nicaragua preester, luuletaja poliitik (95) *20. jaanuar – [[Jaroslav Kubera]], Tšehhi poliitik (72) *[[21. jaanuar]] – [[Theodor Wagner]], austria jalgpallur (92) *21. jaanuar – [[Hédi Baccouche]], Tuneesia poliitik (90) *21. jaanuar – [[Tengiz Sigua]], Gruusia poliitik (85) *21. jaanuar – [[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog (79) *21. jaanuar – [[Terry Jones]], Suurbritannia (Walesi) koomik, stsenarist ja filmilavastaja (77) *21. jaanuar – [[Boris Tsirelson]], Iisraeli matemaatik (69) *[[22. jaanuar]] – [[John Karlen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *[[23. jaanuar]] – [[Alfred Körner]], austria jalgpallur (93) *23. jaanuar – [[Gudrun Pausewang]], saksa kirjanik (91) *23. jaanuar – [[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst, ettevõtja ja kindralkuberner (83) *[[24. jaanuar]] – [[Chai Chidchob]], Tai poliitik (91) *24. jaanuar – [[Duje Bonačić]], horvaadi sõudja (90) *24. jaanuar – [[Pete Stark]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *24. jaanuar – [[Edwin Straver]], hollandi mootorrattur (48) *24. jaanuar – [[Leila Janah]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalne ettevõtja (37) *[[25. jaanuar]] – [[Garbis Zakaryan]], armeenia päritolu türgi poksija (89) *25. jaanuar – [[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (70) *[[26. jaanuar]] – [[Louis Nirenberg]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide matemaatik (94) *26. jaanuar – [[Hubert Mingarelli]], prantsuse kirjanik (64) *26. jaanuar – [[Kobe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (41) *[[27. jaanuar]] – [[Edvardas Gudavičius]], leedu ajaloolane (90) *[[28. jaanuar]] – [[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (96) *28. jaanuar – [[Valde Roosmaa]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigitegelane (89) *28. jaanuar – [[Marj Dusay]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *[[29. jaanuar]] – [[Tofiq Qasımov]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (81) *29. jaanuar – [[Märt Laur]], eesti kirjanik (39) *[[30. jaanuar]] – [[Luboš Dobrovský]], Tšehhi ajakirjanik, dissident ja poliitik (87) *30. jaanuar – [[Jörn Donner]], Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat (86) *30. jaanuar – [[Vitali Boiko]], Ukraina jurist ja diplomaat (82) *30. jaanuar – [[Elmar-Jaan Just]], eesti tehnikateadlane (78) *30. jaanuar – [[Vidmantas Bartulis]], leedu helilooja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Janez Stanovnik]], Sloveenia ökonomist ja poliitik (97) *31. jaanuar – [[Valdek Kulbach]], eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener, Eesti Teaduste Akadeemia liige (92) *31. jaanuar – [[Mary Higgins Clark]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Heino Jeret]], eesti sporditegelane (87) *1. veebruar – [[Peter Serkin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (72) *1. veebruar – [[Péter Andorai]], ungari näitleja (71) *1. veebruar – [[Andy Gill]], inglise muusik ja produtsent (64) *[[2. veebruar]] – [[Thomas Michael Hoare]], iiri päritolu aafrika ja seišellide palgasõdur (100) *2. veebruar – [[Valentin Janin]], vene ajaloolane (90) *2. veebruar – [[Mike Moore]], Uus-Meremaa poliitik (71) *2. veebruar – [[Ivan Král]], Tšehhi-Ameerika Ühendriikide muusik (71) *[[3. veebruar]] – [[George Steiner]], Ameerika Ühendriikide kirjandusteadlane, kriitik, esseist, filosoof, kirjanik, tõlkija ja õppejõud (90) *3. veebruar – [[Paul Kuldkepp]], eesti põllumajandusteadlane, majandijuht ja maadleja (85) *3. veebruar – [[Vilen Prokofjev]], kasahstani jäähokimängija (18) *[[4. veebruar]] – [[Daniel arap Moi]], Keenia poliitik (95) *4. veebruar – [[Nadia Lutfi]], egiptuse näitleja (83) *4. veebruar – [[Ljiljana Petrović]], serbia laulja (80) *4. veebruar – [[Volker David Kirchner]], saksa helilooja (77) *4. veebruar – [[José Luis Cuerda]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (72) *4. veebruar – [[Aleksandr Skvortsov (jäähokimängija)|Aleksandr Skvortsov]], venemaa jäähokimängija ja treener (65) *4. veebruar – [[Agu Uudelepp]], eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert (45) *4. veebruar – [[Abadi Hadis]], etioopia pikamaajooksja (22) *[[5. veebruar]] – [[Kirk Douglas]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -produtsent (103) *5. veebruar – [[Stanley Cohen]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (97) *5. veebruar – [[Ajdar Akajev]], Kõrgõzstani ettevõtja ja poliitik (43) *[[6. veebruar]] – [[Nello Santi]], itaalia dirigent (88) *[[7. veebruar]] – [[Orson Bean]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) *7. veebruar – [[Pierre Guyotat]], prantsuse kirjanik (80) *7. veebruar – [[Brian Glennie]], Kanada jäähokimängija (73) *7. veebruar – [[Ilja Janitskin]], soome ajakirjanik (42) *7. veebruar – [[Li Wenliang]], hiina arst (33) *[[8. veebruar]] – [[Valter Lenk]], eesti sporditegelane ja spordipedagoog (90) *8. veebruar – [[Erazim Kohák]], tšehhi filosoof ja publitsist (86) *8. veebruar – [[Robert Conrad]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *8. veebruar – [[Volker Spengler]], saksa näitleja (80) *8. veebruar – [[Ivika Kärmik]], eesti tekstiilikunstnik (77) *[[9. veebruar]] – [[Margareta Hallin]], Rootsi ooperilaulja ja näitleja (88) *9. veebruar – [[Sergei Slonimski]], vene helilooja, pianist ja muusikateadlane (87) *9. veebruar – [[Aloizs Vaznis]], Läti jurist ja poliitik (85) *9. veebruar – [[Mirella Freni]], itaalia ooperilaulja (84) *9. veebruar – [[Juha Muje]], soome näitleja (69) *[[10. veebruar]] – [[Mario Ghella]], Itaalia jalgrattur (90) *10. veebruar – [[Claire Bretécher]], prantsuse karikaturist (79) *10. veebruar – [[Pavel Vilikovský]], slovaki kirjanik (78) *10. veebruar – [[Galina Nikulina]], vene näitleja (73) *10. veebruar – [[Lyle Mays]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja (66) *[[11. veebruar]] – [[Joseph Vilsmaier]], saksa filmilavastaja ja operaator (81) *[[12. veebruar]] – [[Geert Hofstede]], hollandi sotsiaalpsühholoog ja kultuuriteadlane (91) *12. veebruar – [[Toomas Lepiksaar]], eesti kunstiteadlane ja kunstipedagoog (91) *12. veebruar – [[Søren Spanning]], taani näitleja (68) *[[13. veebruar]] – [[Rafael Romero Marchent]], hispaania filmilavastaja ja näitleja (93) *[[14. veebruar]] – [[Lynn Cohen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *14. veebruar – [[Reinbert de Leeuw]], hollandi dirigent, pianist ja helilooja (81) *14. veebruar – [[Matti Helin]], soome flötist ja muusikapedagoog (72) *14. veebruar – [[Decebal Traian Remeș]], Rumeenia ökonomist ja poliitik (70) *[[15. veebruar]] – [[Vatroslav Mimica]], horvaadi filmilavastaja ja stsenarist (96) *15. veebruar – [[Jüri Ant]], eesti ajaloolane (80) *15. veebruar – [[Caroline Flack]], inglise raadio- ja telesaatejuht (40) *15. veebruar – [[Nikita Pearl Waligwa]], uganda näitleja (15) *[[16. veebruar]] – [[Mátyás Tímár]], Ungari majandustegelane ja poliitik (96) *16. veebruar – [[Jerzy Gruza]], poola filmilavastaja ja stsenarist (87) *16. veebruar – [[Harry Gregg]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (87) *16. veebruar – [[Külli Sulg]], eesti aktivist Peterburis (71) *16. veebruar – [[Kęstutis Navakas]], leedu luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja tõlkija (56) *[[17. veebruar]] – [[Sonja Ziemann]], saksa näitleja, laulja ja tantsija (94) *17. veebruar – [[Giorgi Šengelaja]], gruusia filmilavastaja (82) *17. veebruar – [[Olav Lukin]], eesti sanitaartehnika insener, ujuja ja veepallur (75) *17. veebruar – [[Larry Tesler]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (74) *17. veebruar – [[Tiiu Talvistu]], eesti kunstiajaloolane, kuraator ja pedagoog (65) *[[18. veebruar]] – [[Aino Mölder]], eesti pedagoog (92) *18. veebruar – [[José Bonaparte]], Argentina paleontoloog (91) *18. veebruar – [[Flavio Bucci]], itaalia näitleja (72) *18. veebruar – [[Toomas Kaur]], ETV helirežissöör (59) *18. veebruar – [[Brayden Kuroda]], kanada suusataja (19) *[[19. veebruar]] – [[Jean Daniel]], prantsuse kirjanik (99) *19. veebruar – [[Fernando Morán]], Hispaania diplomaat ja poliitik (93) *19. veebruar – [[Jos van Kemenade]], Hollandi poliitik (82) *19. veebruar – [[Pop Smoke]], Ameerika Ühendriikide räppar (20) *[[21. veebruar]] – [[Tao Porchon-Lynch]], Ameerika Ühendriikide joogaõpetaja (101) *21. veebruar – [[Boriss Ljoskin]], Venemaa ja Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *21. veebruar – [[Mihkel Smeljanski]], eesti laulja ja näitleja (69) *[[22. veebruar]] – [[Kiki Dimoula]], kreeka poetess (88) *[[23. veebruar]] – [[János Göröcs]], ungari jalgpallur (80) *23. veebruar – [[Ibrahim Halidi]], Komooride poliitik (65) *23. veebruar – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane (25) *[[24. veebruar]] – [[Katherine Johnson]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (101) *24. veebruar – [[Diana Serra Cary]], Ameerika Ühendriikide näitleja (101) *24. veebruar – [[Olof Thunberg]], rootsi näitleja ja lavastaja (94) *24. veebruar – [[Clive Cussler]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *24. veebruar – [[Jahn Teigen]], Norra laulja (70) *[[25. veebruar]] – [[Chitetsu Watanabe]], jaapani ja maailma vanim mees (112) *25. veebruar – [[Mario Bunge]], Argentina filosoof (100) *25. veebruar – [[Dmitri Jazov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (96) *25. veebruar – [[Ḩusnī Mubārak]], Egiptuse poliitik (91) *25. veebruar – [[Toomas Hõrak]], eesti lavastuskunstnik (68) *[[26. veebruar]] – [[Nexhmije Hoxha]] Albaania riigitegelane (99) *26. veebruar – [[Sergei Dorenski]], vene pianist ja muusikapedagoog (88) *26. veebruar – [[İsgəndər Həmidov]], Aserbaidžaani poliitik (71) *[[27. veebruar]] – [[Rollan Martirossov]], Venemaa lennukikonstruktor (84) *27. veebruar – [[Eva Pihotalo]], eesti psühhiaater (79) *27. veebruar – [[Paweł Królikowski]], poola näitleja (58) *27. veebruar – [[Braian Toledo]], Argentina odaviskaja (26) *[[28. veebruar]] – [[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik (96) *28. veebruar – [[Burkhard Driest]], saksa näitleja ja kirjanik (80) *28. veebruar – [[Gennadi Kuzmin]], Ukraina maletaja ja maletreener (73) *28. veebruar – [[Janusz Cisek]], poola ajaloolane (65) *[[29. veebruar]] – [[Vito Kapo]], Albaania riigitegelane (97) *29. veebruar – [[Éva Székely]], ungari ujuja (92) *29. veebruar – [[Vambola Helm]], eesti motosportlane ja treener (85) *29. veebruar – [[Valdur Täll]], eesti kõrva-, nina- ja kurguarst (84) *29. veebruar – [[Dieter Laser]], saksa näitleja (78) *29. veebruar – [[Andrei Vedernikov]], vene jalgrattur (60) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Jack Welch]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kauaaegne [[General Electric]]u peadirektor (84) *1. märts – [[Seppo Ruohonen]], soome ooperilaulja (73) *1. märts – [[István Balsai]], Ungari jurist ja poliitik (72) *1. märts – [[Siamand Rahman]], iraani parasportlane, jõutõstja (31) *[[2. märts]] – [[James Lipton]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. märts – [[Viktor Sieben]], eesti ja saksa filosoof (71) *[[3. märts]] – [[Stanisław Kania]], Poola partei- ja riigitegelane (92) *3. märts – ülemabtiss ema [[Tekla Famiglietti|Tekla]], itaalia päritolu birgitiinide järjepidevuse taastaja Eestis (83) *3. märts – [[Nicolas Portal]], prantsuse jalgrattur (40) *[[4. märts]] – [[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat (100) *4. märts – [[Robert Šavlakadze]], gruusia kõrgushüppaja (86) *4. märts – [[Rainis Ruusamäe]], eesti põllumajandustegelane ja poliitik, IX Riigikogu liige (54) *[[5. märts]] – [[Emilio Caprile]], itaalia jalgpallur (91) *5. märts – [[Antonio Permunian]], Šveitsi jalgpallur (89) *5. märts – [[Hannes Tammet]], eesti füüsik (82) *5. märts – [[Jeanette Fitzsimons]], Uus-Meremaa poliitik ja keskkonnakaitsja (75) *5. märts – [[Hossein Sheikholeslam]], Iraani poliitik ja diplomaat (67) *5. märts – [[Stanislav Bogdanovõtš]], ukraina maletaja (27) *[[6. märts]] – [[Henri Richard]], Kanada jäähokimängija (84) *6. märts – [[McCoy Tyner]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (81) *6. märts – [[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane, Eesti NSV parteitegelane (73) *[[7. märts]] – [[Jair Marinho]], Brasiilia jalgpallur (83) *7. märts – [[Silvi Virkepuu]], eesti kujundusgraafik ja disainer (69) *7. märts – [[Fatemeh Rahbar]], Iraani poliitik (56) *[[8. märts]] – [[Max von Sydow]], rootsi näitleja (90) *8. märts – [[H. R. Bhardwaj]], India poliitik (82) *[[9. märts]] – [[Richard K. Guy]], inglise matemaatik (103) *9. märts – [[Anton Coppola]], Ameerika Ühendriikide dirigent ja helilooja (102) *9. märts – [[José Jiménez Lozano]], hispaania kirjanik (89) *9. märts – [[Jaan Kaasik]], eesti matemaatik ja informaatik (69) *9. märts – [[Mohammad-Reza Rahchamani]], Iraani arst ja poliitik (67) *[[10. märts]] – [[Roberto Stella]], itaalia arst (66) *[[11. märts]] – [[Burkhard Hirsch]], Saksamaa poliitik (89) *11. märts – [[József Gyuricza]], ungari vehkleja (86) *11. märts – [[Charles Wuorinen]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) *[[12. märts]] – [[John Lyons]], Briti keeleteadlane (87) *12. märts – [[Tonie Marshall]], Prantsusmaa ja USA näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (68) *[[13. märts]] – [[Dana Zátopková]], tšehhi kergejõustiklane, odaviskaja (97) *13. märts – [[Carmen Galin]], rumeenia näitleja (73) *13. märts – [[Filippos Petsalnikos]], Kreeka poliitik (69) *13. märts – [[Mart Ummelas]], eesti ajakirjanik (66) *[[14. märts]] – [[Mubashir Hassan]], Pakistani poliitik (98) *14. märts – [[Felix Hiie]], eesti vibulasketreener ja -kohtunik (91) *14. märts – [[Eva Pilarová]], tšehhi laulja (80) *14. märts – [[Märt Hunt]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja ansamblite juht (79) *14. märts – [[Genesis P-Orridge]], inglise poplaulja-laulukirjutaja, luuletaja ja etenduskunstnik (70) *14. märts – [[Chris Reed]], Ameerika Ühendriikides sündinud Jaapani jäätantsija (30) *[[15. märts]] – [[Aarne Kainlauri]], soome jooksja (104) *15. märts – [[Suzy Delair]], prantsuse näitleja ja laulja (102) *15. märts – [[Vittorio Gregotti]], itaalia arhitekt (92) *15. märts – [[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane Ameerika Ühendriikides (84) *15. märts – [[Richard L. Hanna]], Ameerika Ühendriikide poliitik (69) *[[16. märts]] – [[Stuart Whitman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *16. märts – [[Ranveig Frøiland]], Norra poliitik (74) *[[17. märts]] – [[Lyle Waggoner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *17. märts – [[Eduard Limonov]], vene kirjanik, publitsist ja poliitik (77) *17. märts – [[Betty Williams]], Põhja-Iirimaa ühiskonnaaktivist (76) *17. märts – [[Arvo Sarapuu]], eesti ettevõtja ja poliitik (66) *17. märts – [[Manuel Serifo Nhamadjo]], Guinea-Bissau poliitik (61) *17. märts – [[Roger Mayweather]], Ameerika Ühendriikide poksija ja poksitreener (58) *[[18. märts]] – [[Emil Karewicz]], poola näitleja (97) *18. märts – [[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja astronaut (88) *18. märts – [[Joaquín Peiró]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. märts – [[Peeter Tedre]], eesti näitleja, teatriadministraator ja Eesti Üürnike Liidu tegevjuht (78) *18. märts – [[Peter Musevski]], sloveeni näitleja (54) *18. märts – [[Juta Strīķe]], Läti poliitik ja riigiametnik (49) *[[19. märts]] – [[Nazzareno Zamperla]], itaalia näitleja ja kaskadöör (82) *19. märts – [[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (83) *19. märts – [[Ahto Kaljusaar]], eesti esperantist ja lehetoimetaja (81) *19. märts – [[Peter Whittingham]], inglise jalgpallur (35) *[[20. märts]] – [[Vladimír Zábrodský]], tšehhi jäähokimängija (97) *20. märts – [[Borislav Stanković]], serbia korvpallur ja korvpallikohtunik (94) *20. märts – [[Amadeo Carrizo]], Argentina jalgpallur (93) *20. märts – [[Anne Schotter]], eesti arst (83) *20. märts – [[Kenny Rogers]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja, muusikaprodutsent ja ettevõtja (81) *20. märts – [[Ali Habib Mahmud]], Süüria sõjaväelane ja riigitegelane (81) *[[21. märts]] – [[Dmitri Bruns]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (91) *21. märts – [[Lorenzo Sanz]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (76) *21. märts – [[Irõna Bekeškina]], ukraina sotsioloog (68) *21. märts – [[Priit Leito]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja maletaja-malefunktsionäär (45) *[[22. märts]] – [[Germà Colón]], kataloonia keeleteadlane, Baseli ülikooli professor (91) *22. märts – [[Peeter Kiik]], arhitekt ja eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (73) *22. märts – [[Gabi Delgado-López]], hispaania päritolu saksa muusik (61) *22. märts – [[Ifeanyi George]], nigeeria jalgpallur (26) *[[23. märts]] – [[Alfio Contini]], itaalia filmioperaator (92) *23. märts – [[Alberto Arbasino]], itaalia kirjanik ja esseist (90) *23. märts – [[Júlia Sigmond]], Ungari-Rumeenia nukunäitleja, esperanto kirjanik ja toimetaja (90) *23. märts – [[Lucia Bosè]], itaalia näitleja (89) *23. märts – [[Carlo Casini]], Itaalia poliitik (85) *23. märts – [[Viktor Kiemets]], eesti interliikumise aktivist (85) *23. märts – [[David Collings]], inglise näitleja (79) *23. märts – [[José Folgado]], Hispaania ettevõtja ja poliitik (75) *[[24. märts]] – [[George Dickie]], Ameerika Ühendriikide kunstifilosoof ja esteetik (93) *24. märts – [[Albert Uderzo]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *24. märts – [[Anatoli Mokrenko]], ukraina ooperilaulja (87) *24. märts – [[Manu Dibango]], kameruni džässmuusik (86) *24. märts – [[Terrence McNally]], Ameerika Ühendriikide näitekirjanik ja stsenarist (81) *24. märts – [[Alfred Gomolka]], Saksamaa poliitik (77) *24. märts – [[Stuart Gordon]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (72) *24. märts – [[Bill Rieflin]], Ameerika Ühendriikide muusik (59) *[[25. märts]] – [[Ignacio Trelles]], Mehhiko jalgpallur ja jalgpallitreener (103) *25. märts – [[Inna Makarova]], vene näitleja (93) *25. märts – [[Nimmi]] (Nawab Banoo), India näitlejanna (87) *25. märts – [[Paul Goma]], rumeenia kirjanik (84) *25. märts – [[Detto Mariano]], itaalia helilooja ja muusik (82) *25. märts – [[Liesbeth List]], hollandi laulja (78) *[[26. märts]] – [[Rolf Huisgen]], saksa keemik (99) *26. märts – [[Michel Hidalgo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *26. märts – [[María Teresa de Borbón Parma]], Hispaania printsess (86) *26. märts – [[Constantin Drăgănescu]], rumeenia näitleja (83) *26. märts – [[Jenny Clack]], inglise paleontoloog (72) *26. märts – [[Mark Blum]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[27. märts]] – [[Hamed Karoui]], Tuneesia poliitik (92) *27. märts – [[Vladimir Ljubomudrov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (80) *[[28. märts]] – [[Edoardo Vesentini]], Itaalia matemaatik ja poliitik (91) *28. märts – [[Tom Coburn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (72) *28. märts – [[Thomas Schäfer]], Saksamaa poliitik (54) *[[29. märts]] – [[Philip Warren Anderson]], Ameerika Ühendriikide füüsik (96) *29. märts – [[Juri Bondarev]], vene kirjanik (96) *29. märts – [[Krzysztof Penderecki]], poola helilooja ja dirigent (86) *29. märts – [[Patrick Devedjian]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (75) *29. märts – [[José Luis Capón]], hispaania jalgpallur (72) *29. märts – [[Alan Merrill]], Ameerika Ühendriikide muusik (69) *29. märts – [[Joe Diffie]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik (61) *[[30. märts]] – [[Hau Pei-tsun]], Taiwani sõjaväelane ja riigitegelane (100) *30. märts – [[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (97) *30. märts – [[Reimar Lüst]], saksa astrofüüsik (97) *30. märts – [[Johannes Peets]], eesti viievõistleja ja treener (89) *30. märts – [[Enn Tõugu]], eesti arvutiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (84) *30. märts – [[Bill Withers]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (81) *30. märts – [[Joachim Yhombi-Opango]], Kongo Vabariigi poliitik (81) *30. märts – [[Arianne Caoili]], filipiini päritolu Austraalia maletaja (33) *[[31. märts]] – [[Leonid Zorin]], vene kirjanik (95) *31. märts – [[Abdul Halim Khaddam]], Süüria poliitik (87) *31. märts – [[Eva Krížiková]], slovaki näitleja (85) *31. märts – [[Zoltán Peskó]], ungari dirigent ja helilooja (83) *31. märts – [[Andrew Jack]], suurbritannia dialektiõpetaja (76) *31. märts – [[Szabolcs Fazakas]], Ungari poliitik (72) *31. märts – [[Anneli Arraste]], eesti rahvatantsujuht (65) *31. märts – [[Wallace Roney]], Ameerika Ühendriikide džässtrompetist (59) *31. märts – [[Adam Schlesinger]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja (52) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Bucky Pizzarelli]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (94) *1. aprill – [[Ellis Marsalis]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (85) *1. aprill – [[Nur Hassan Hussein]], Somaalia poliitik (83) *1. aprill – [[Branislav Blažić]], Serbia kirurg ja poliitik (63) *1. aprill – [[Adam Schlesinger]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja (52) *[[2. aprill]] – [[Oskar Fischer]], Saksa DV riigitegelane (97) *2. aprill – [[Astrid Nøklebye Heiberg]], Norra psühhiaater ja poliitik (83) *2. aprill – [[Goyo Benito]], hispaania jalgpallur (73) *2. aprill – [[Logan Williams]], kanada näitleja (16) *[[3. aprill]] – [[Constand Viljoen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (86) *3. aprill – [[Sergio Rossi]], itaalia kingadisainer (84) *[[4. aprill]] – [[Aleksandr Volkov (Karjala kirjanik)|Aleksandr Volkov]], Karjala kirjanik (91) *4. aprill – [[Paul Rohtlaan]], eesti laevakapten (90) *4. aprill – [[Pertti Paasio]], Soome poliitik (81) *4. aprill – [[Rafael Leonardo Callejas Romero]], Hondurase poliitik (76) *4. aprill – [[Ivan Vakartšuk]], Ukraina füüsik ja poliitik (73) *4. aprill – [[Katrin Roots]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (50) *[[5. aprill]] – [[Margaret Burbidge]], Briti ja USA astrofüüsik (100) *5. aprill – [[John Lucas]], inglise filosoof (90) *5. aprill – [[Pentti Linkola]], soome keskkonnafilosoof ja ühiskonnakriitik (87) *5. aprill – [[Shirley Douglas]], Kanada näitleja (86) *5. aprill – [[Mahmoud Jibril]], Liibüa poliitik (67) *[[6. aprill]] – [[Honor Blackman]], inglise näitleja (94) *6. aprill – [[James Drury]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *6. aprill – [[Radomir Antić]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (71) *6. aprill – [[Vic Henley]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik (57) *[[7. aprill]] – [[Christian Bonnet]], Prantsusmaa poliitik (98) *7. aprill – [[Allen Garfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *7. aprill – [[John Prine]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (73) *7. aprill – [[Donato Sabia]], itaalia keskmaajooksja (56) *7. aprill – [[Erkki Truve]], eesti molekulaarbioloog (55) *7. aprill – [[Ulvi Mulin]], eesti meditsiinitöötaja (53) *[[8. aprill]] – [[Vive Tolli]], eesti graafik (91) *8. aprill – [[Lars-Eric Lundvall]], rootsi jäähokimängija- ja treener (86) *8. aprill – [[Valeriu Muravschi]], Moldova poliitik ja ettevõtja (70) *8. aprill – [[Linda Tripp]], Ameerika Ühendriikide riigiteenistuja (70) *[[9. aprill]] – [[Andrzej Strumiłło]], poola kunstnik ja luuletaja (92) *9. aprill – [[Mort Drucker]], Ameerika Ühendriikide karikaturist ja koomiksikunstnik (91) *9. aprill – [[Ernst-Georg Schwill]], saksa näitleja (81) *9. aprill – [[Heino Kurvet]], eesti aerutaja ja treener (78) *[[10. aprill]] – [[Enrique Múgica]], Hispaania jurist ja poliitik (88) *10. aprill – [[Nobuhiko Obayashi]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (82) *10. aprill – [[Francis Reusser]], Šveitsi filmilavastaja (77) *[[11. aprill]] – [[Arne Wilhelmsen]], norra ettevõtja (90) *11. aprill – [[John Horton Conway]], inglise matemaatik (82) *11. aprill – [[Edem Kodjo]], Togo poliitik ja diplomaat (81) *11. aprill – [[Colby Cave]], Kanada jäähokimängija (25) *[[12. aprill]] – [[Chung Won-shik]], Lõuna-Korea poliitik (91) *12. aprill – Sir [[Stirling Moss]], inglise Vormel 1 piloot (90) *12. aprill – [[Maurice Barrier]], prantsuse näitleja (87) *12. aprill – [[Leni Katajakoski]], soome näitleja (84) *12. aprill – [[Peter Bonetti]], inglise jalgpallur (78) *12. aprill – [[Sascha Hupmann]], saksa korvpallur (49) *[[13. aprill]] – [[Landelino Lavilla Alsina]], Hispaania jurist ja poliitik (85) *13. aprill – [[Ryō Kawasaki]], jaapani kitarrist (73) *13. aprill – [[Andrus Peegel]], eesti graafik, karikaturist, ajalehe- ja raamatukunstnik (65) *[[14. aprill]] – [[Helve Poska]], eesti luuletaja Rootsis (95) *14. aprill – [[Nathan Brooks]], USA poksija (87) *14. aprill – [[Lodongiin Tudev]], mongoli kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (85) *14. aprill – [[Franco Lauro]], itaalia spordiajakirjanik (58) *[[15. aprill]] – [[Rubem Fonseca]], Brasiilia kirjanik (94) *15. aprill – [[Lee Konitz]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (92) *15. aprill – [[Dries Holten]], Hollandi laulja (84) *15. aprill – [[Brian Dennehy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *15. aprill – [[Allen Daviau]], Ameerika Ühendriikide filmioperaator (77) *15. aprill – [[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (71) *15. aprill – [[Vesa Törnroos]], soome laskesportlane (37) *15. aprill – [[Ashley Mattingly]], Ameerika Ühendriikide modell (33) *[[16. aprill]] – [[Arne Nilsen]], Norra poliitik (96) *16. aprill – [[Gene Deitch]], USA-s sündinud Tšehhi multifilmilavastaja (95) *16. aprill – [[Santiago Lanzuela]], Hispaania poliitik (71) *16. aprill – [[Luis Sepúlveda]], Tšiili kirjanik ja ajakirjanik (70) *[[17. aprill]] – [[Sergio Fantoni]], itaalia näitleja (89) *17. aprill – [[Jevgenija Uralova]], vene näitleja (79) *17. aprill – [[Norman Hunter]], Inglise jalgpallur (76) *17. aprill – [[Matthew Seligman]], inglise basskitarrist (64) *[[18. aprill]] – [[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (96) *18. aprill – [[Göran Rystad]], rootsi ajaloolane (94) *18. aprill – [[Rezo Essadze]], gruusia filmilavastaja ja näitleja (86) *18. aprill – [[Paul O’Neill]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *18. aprill – [[Lucien Szpiro]], prantsuse matemaatik (78) *[[19. aprill]] – [[Cecil Bødker]], taani kirjanik (93) *19. aprill – [[Peter Beard]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (82) *19. aprill – [[Philippe Nahon]], prantsuse näitleja (81) *[[20. aprill]] – [[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (82) *20. aprill – [[Krystyna Łybacka]], Poola poliitik (74) *20. aprill – [[Arsen Yegiazarian]], armeenia maletaja (49) *20. aprill – [[Innokenti Samohvalov]], vene jalgpallur (22) *[[21. aprill]] – [[Laisenia Qarase]], Fidži poliitik (79) *21. aprill – [[Dimitri Diatchenko]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * 21. aprill – [[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (49) *21. aprill – [[Aleksandr Ageikin]], Venemaa õigeusu vaimulik (48) *[[22. aprill]] – [[Catherine Paysan]], prantsuse kirjanik (93) *22. aprill – [[Shirley Knight]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *22. aprill – [[Hartwig Gauder]], saksa kergejõustiklane (65) *[[23. aprill]] – [[Akira Kume]], jaapani näitleja (96) *23. aprill – [[Norbert Blüm]], Saksamaa poliitik (84) *[[24. aprill]] – [[Mircea Mureșan]], rumeenia filmilavastaja (91) *[[25. aprill]] – [[Kim Chungyum]], Lõuna-Korea poliitik (96) *25. aprill – [[Henri Kichka]], Belgia holokausti üleelanu (94) *25. aprill – [[Vytautas Barkauskas]], leedu helilooja (89) *25. aprill – [[Per Olov Enquist]], rootsi kirjanik (85) *[[26. aprill]] – [[John Ernest Randall]], Ameerika Ühendriikide ihtüoloog (95) *26. aprill – [[Otto Mellies]], saksa näitleja (89) *26. aprill – [[Giulietto Chiesa]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (79) *26. aprill – [[Kauko Juhantalo]], Soome poliitik (77) *26. aprill – [[Marcel Ospel]], Šveitsi pangandustegelane (70) *[[27. aprill]] – [[Edith Paris]], eesti graafik (96) *27. aprill – [[Dragutin Zelenović]], Serbia teadlane ja poliitik (91) *27. aprill – [[Gideon Patt]], Iisraeli poliitik (87) *27. aprill – [[Harry Huge]], Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi aukonsul USA Lõuna-Carolina osariigis (82) *27. aprill – [[Robert Herbin]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *27. aprill – [[Henri Weber (poliitik)|Henri Weber]], Prantsusmaa poliitik (75) *27. aprill – [[Barbara Rosiek]], poola kliiniline psühholoog, proosakirjanik ja luuletaja (60) *[[28. aprill]] – [[Ladislav Hejdánek]], tšehhi filosoof (92) *28. aprill – [[Jill Gascoine]], inglise näitleja ja kirjanik (83) *28. aprill – [[Louis Cardiet]], prantsuse jalgpallur (77) *28. aprill – [[Fredrik Larsson (käsipallur)|Fredrik Larsson]], rootsi käsipallur (36) *[[29. aprill]] – [[Antero Jyränki]], soome õigusteadlane (86) *29. aprill – [[Maj Sjöwall]], rootsi kirjanik, ajakirjanik, tõlkija ja graafik (84) *29. aprill – [[Jānis Lūsis]], läti odaviskaja (80) *29. aprill – [[Eili Kukkur]], eesti arhitekt (80) *29. aprill – [[Trevor Cherry]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *29. aprill – [[Irrfan Khan]], India näitleja (53) *29. aprill – [[Yahya Hassan]], palestiina päritolu Taani luuletaja (24) *[[30. aprill]] – [[Ernst Raiste]], eesti balletitantsija (95) *30. aprill – [[Tony Allen]], nigeeria trummar (79) *30. aprill – [[Ell Tabur]], eesti aktivist Kanadas (76) *30. aprill – [[Florian Schneider]], saksa muusik (73) *30. aprill – [[Rishi Kapoor]], India näitleja, filmilavastaja ja produtsent (67) *30. aprill – [[Sam Lloyd]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (56) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Silvia Legrand]], Argentina näitleja (93) *1. mai – [[Augustine Mahiga]], Tansaania diplomaat ja poliitik (74) *1. mai – [[Chung Hae-won]], Lõuna-Korea jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *[[2. mai]] – [[Jan-Olof Strandberg]], rootsi näitleja (93) *2. mai – [[Maret-Mai Višnjova]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (89) *2. mai – [[Enn Vitsut]], eesti tehnikateadlane, insener ja ettevõtja (88) *2. mai – [[Cady Groves]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (30) *[[3. mai]] – [[John Ericson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *3. mai – [[Karl Kortelainen]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, julgeolekutöötaja ja piirivalvur (90) *3. mai – [[Eleonora Grišakova]], eesti pedagoog (85) *3. mai – [[István Szilágyi]], ungari näitleja (82) *3. mai – [[Dave Greenfield]], inglise muusik, laulja ja laulukirjutaja (71) *[[4. mai]] – [[Don Shula]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur ja treener (90) *4. mai – [[Valeri Šuvalov]], vene filmioperaator (80) *[[5. mai]] – [[Sergei Adjan]], vene matemaatik (89) *5. mai – [[Jan Halvarsson]], rootsi murdmaasuusataja (77) *5. mai – [[Millie Small]], Jamaica laulja ja laulukirjutaja (73) *5. mai – [[Jevgeni Mikrin]], venemaa tehnikateadlane (64) *[[6. mai]] – [[Tatjana Parkina]], vene näitleja (68) *6. mai – [[Brian Howe (laulja)|Brian Howe]], inglise laulja (66) *6. mai – [[Dmitri Bossov]], Venemaa ettevõtja ja jäähokimänedžer (52) *[[7. mai]] – [[Jimmy Glenn (poksija)|Jimmy Glenn]], Ameerika Ühendriikide poksitreener (89) *7. mai – [[Ty (räppar)|Ty]], inglise räppar (47) *7. mai – [[Luke Sandoe]], inglise kulturist (30) *[[8. mai]] – [[Ritva Valkama]], soome näitleja (87) *[[9. mai]] – [[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane (89) *9. mai – [[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (87) *9. mai – [[Ülo Tamm]], eesti metsandusteadlane (85) *9. mai – [[Sulev Teinemaa]], eesti filmiajakirjanik ja -kriitik ning elektroonikainsener (72) *9. mai – [[Kristina Lugn]], rootsi luuletaja ja näitekirjanik (71) *9. mai – [[Timo Honkela]], soome arvutiteadlane (57) *[[10. mai]] – [[Ervin Rusalep]], eesti füüsik (85) *10. mai – [[Sérgio Sant'Anna]], Brasiilia kirjanik (78) *10. mai – [[Mare Vint]], eesti graafik (77) *10. mai – [[Ülo Vasko]], eesti elektriinsener (68) *10. mai – [[Djoko Santoso]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (67) *10. mai – [[Betty Wright]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (66) *[[11. mai]] – [[Jerry Stiller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *11. mai – [[Sylvi Press]], eesti ujumistreener (90) *11. mai – [[Miloslav Stingl]], tšehhi maailmarändur, reisikirjanik ja etnograaf (89) *11. mai – [[Andrea Rinaldi]], itaalia jalgpallur (19) *[[12. mai]] – [[Michel Piccoli]], prantsuse näitleja (94) *12. mai – [[Sisavath Keobounphanh]], Laose poliitik (92) *12. mai – [[Ernest Vinberg]], vene matemaatik (82) *12. mai – [[Astrid Kirchherr]], saksa fotograaf ja kunstnik (81) *[[13. mai]] – [[Gabriel Bacquier]], prantsuse ooperilaulja (95) *13. mai – [[Chedli Klibi]], Tuneesia poliitik (94) *13. mai – [[Kurt Rudolph]], Saksa usundiloolane (91) *13. mai – [[Rolf Hochhuth]], saksa näitekirjanik (89) *13. mai – [[Raimo Häyrinen]], soome spordikommentaator (79) *13. mai – [[Magomed Aliomarov]], venemaa maadleja ja maadlustreener (67) *13. mai – [[Gregory Tyree Boyce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[14. mai]] – [[Henryk Jaskuła]], poola purjetaja ja elektriinsener (96) *14. mai – [[Ronald Ludington]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja ja iluuisutreener (85) *14. mai – [[Jerzy Łapiński]], poola näitleja (79) *14. mai – [[Attila Ladinsky]], ungari jalgpallur (79) *14. mai – [[Jorge Santana]], mehhiko kitarrist (68) *[[15. mai]] – [[Franco Nenci]], itaalia poksija (85) *15. mai – [[Fred Willard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *15. mai – [[Claes Borgström]], Rootsi jurist ja poliitik (75) *15. mai – [[Phil May]], inglise laulja (75) *15. mai – [[Lynn Shelton]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (54) *15. mai – [[Aivar Kandla]], eesti kitarrist (50) *15. mai – [[Ezio Bosso]], itaalia dirigent, helilooja ja pianist (48) *[[16. mai]] – [[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (90) *16. mai – [[Silvia Kera]], eesti pedagoogikateadlane (90) *16. mai – [[Pilar Pellicer]], Mehhiko näitleja (82) *16. mai – [[Julio Anguita]], Hispaania poliitik (78) *16. mai – [[Raine Loo]], eesti näitleja (75) *16. mai – [[Du Wei (diplomaat)|Du Wei]], Hiina diplomaat, Hiina Suursaadik Iisraelis (58) *[[17. mai]] – [[Monique Mercure]], Kanada näitleja (89) *17. mai – [[Enn Mikker]] (Vormsi Enn), eesti ravitseja (76) *[[18. mai]] – [[Uno Ugandi]], eesti arst ja poliitik (88) *18. mai – [[Ken Osmond]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *18. mai – [[Marko Elsner]], sloveeni jalgpallur (60) *[[19. mai]] – [[Surapong Tovichakchaikul]], Tai poliitik (67) *[[20. mai]] – [[Adolfo Nicolás]], hispaania katoliku preester, [[2008]]–[[2016]] [[jesuiidid|jesuiitide]] ordukindral (84) *20. mai – [[Gianfranco Terenzi]], San Marino poliitik (79) *20. mai – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik (40) *[[21. mai]] – [[Oliver E. Williamson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (87) *21. mai – [[Madis Lepajõe]], eesti jalgrattur, jalgrattaspordikohtunik, sporditegelane ja poliitik (65) *21. mai – [[Gerhard Strack]], saksa jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Ashley Cooper]], austraalia tennisist (83) *22. mai – [[Luigi Simoni]], itaalia jalgpallur, jalgpallitreener ja sporditegelane (81) *22. mai – [[Jerry Sloan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener (78) *22. mai – [[Mory Kanté]], guinea muusik (70) *22. mai – [[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (38) *[[23. mai]] – [[Maria Velho da Costa]], portugali kirjanik (81) *23. mai – [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]], Eesti ja vene näitleja (74) *23. mai – [[Valeri Davõdenko]], Ukraina poliitik (47) *[[24. mai]] – [[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (91) *[[25. mai]] – [[Hyun Soong-jong]], Lõuna-Korea poliitik (101) *25. mai – [[Balbir Singh]], India maahokimängija (96) *25. mai – [[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja 1990–1994 parlamendi liige (71) *25. mai - [[George Floyd]], Afroameeriklane (46). *[[26. mai]] – [[Miguel Artola Gallego]], hispaania ajaloolane (96) *26. mai – [[Richard Herd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *26. mai – [[Samvel Gasparov]], armeenia päritolu Vene filmilavastaja (81) *26. mai – [[Irm Hermann]], saksa näitlejanna (77) *26. mai – [[Roland Posner]], saksa semiootik (77) *26. mai – [[Moysey Fishbein]], Ukraina juudi luuletaja ja tõlkija (67) *26. mai – [[Christian Mbulu]], inglise jalgpallur (23) *[[27. mai]] – [[Ester Purje]], eesti näitleja ja teatripedagoog (93) *27. mai – [[Sam Johnson]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (89) *27. mai – [[Gunnar Kirs]], eesti filatelist (88) *27. mai – [[Larry Kramer]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, stsenarist ja aktivist (84) *27. mai – [[Raino Kubjas]], EELK vaimulik (73) *[[28. mai]] – [[Guy Bedos]], prantsuse koomik, näitleja ja stsenarist (85) *28. mai – [[Claude Goasguen]], Prantsusmaa poliitik (75) *[[29. mai]] – [[Abderrahmane Youssoufi]], Maroko poliitik (96) *29. mai – [[Alfred Kolleritsch]], austria kirjanik (89) *29. mai – [[Julien Balmussov]], venemaa teatri- ja filminäitleja (79) *29. mai – [[Bob Kulick]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja produtsent (70) *29. mai – [[Jerzy Pilch]], poola kirjanik ja publitsist (69) *[[30. mai]] – [[Mady Mesplé]], prantsuse ooperilaulja (89) *30. mai – [[Bobby Morrow]], Ameerika Ühendriikide sprinter (84) *30. mai – [[Juljen Balmussov]], vene näitleja (79) *30. mai – [[Yawovi Agboyibo]], Togo poliitik (76) *[[31. mai]] – [[Ahto Räni]], eesti tehnikateadlane (89) *31. mai – [[Christo ja Jeanne Claude|Christo Javacheff]], bulgaaria päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik (84) *31. mai – [[Fabio Lombini]], itaalia ujuja (22) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Javier Alva Orlandini]], Peruu poliitik (92) *1. juuni – [[Mõroslav Skorõk]], ukraina helilooja (81) *1. juuni – [[Janez Kocijančič]], Sloveenia poliitik ja jurist (78) *[[2. juuni]] – [[Carlo Ubbiali]], itaalia motosportlane (90) *2. juuni – [[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik (81) *2. juuni – [[Jeanne Goosen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (81) *2. juuni – [[Werner Böhm]], saksa laulja ja muusik (78) *2. juuni – [[Wes Unseld]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener (74) *2. juuni – [[Andrus Esko]], eesti ajakirjanik (71) *2. juuni – [[Chris Trousdale]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (34) *[[3. juuni]] – [[Leo Ainola]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (90) *3. juuni – [[Bruce Jay Friedman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (90) *3. juuni – [[István Kausz]], ungari vehkleja (87) *3. juuni – [[Abdelmalek Droukdel]], Alžeeria islamisõdalane (50) *[[4. juuni]] – [[Marcello Abbado]], itaalia helilooja ja pianist (93) *4. juuni – [[Peter Rademacher]], Ameerika Ühendriikide poksija (91) *4. juuni – [[Basu Chatterjee]], India filmilavastaja ja stsenarist (90) *4. juuni – [[Steve Priest]], inglise muusik (72) *[[5. juuni]] – [[Mihhail Kokšenov]], vene näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (83) *5. juuni – [[Boriss Gaganelov]], bulgaaria jalgpallur (78) *5. juuni – [[Bendeguz Toth]], ungari maadleja (22) *[[6. juuni]] – [[Ülle Heinver]], eesti apteeker (61) *6. juuni – [[Virgot Rägastik]], eesti kaitseliitlane (40) *[[7. juuni]] – [[Finn Poulsen]], taani-rootsi teatrilavastaja (76) *7. juuni – [[Péter Marót]], ungari vehkleja (75) *[[8. juuni]] – [[Manuel Felguérez]], Mehhiko kunstnik (91) *8. juuni – [[Heli Susi]], saksa keele õpetaja ja tõlkija (90) *8. juuni – [[Tony Dunne]], iiri jalgpallur ja jalgpallikohtunik (78) *8. juuni – [[Marion Hänsel]], Belgia filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja produtsent (71) *8. juuni – [[Bonnie Pointer]], Ameerika Ühendriikide laulja (69) *8. juuni – [[Pierre Nkurunziza]], Burundi poliitik (56) *8. juuni – [[Mihkel Haavel]], eesti apteegiettevõtja (39) *[[9. juuni]] – [[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (94) *9. juuni – [[Ödön Földessy]], ungari kergejõustiklane (90) *9. juuni – [[Anatoli Truškin]], vene kirjanik, stsenarist ja telesaatejuht (78) *9. juuni – [[Kim Chang-sop]], Põhja-Korea riigitegelane (74) *9. juuni – [[Jaak Viller]], eesti teatritegelane (71) *9. juuni – [[Pau Donés]], hispaania laulja (53) *[[10. juuni]] – [[Mati Tang]], eesti jahindustegelane (59) *[[11. juuni]] – [[Katsuhisa Hattori]], jaapani helilooja (83) *11. juuni – [[Marcel Maréchal]], prantsuse näitleja ja kirjanik (82) *11. juuni – [[Dennis O'Neil]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (81) *11. juuni – [[Martin Holmes]], Suurbritannia ralliajakirjanik *11. juuni – [[Rosa Maria Sardà]], Hispaania näitleja ja koomik (78) *11. juuni – [[Elin Tober]], eesti skulptor (78) *11. juuni – [[Emmanuel Issoze-Ngondet]], Gaboni poliitik, peaminister 2016-2019 (59) *[[12. juuni]] – [[Erik Tohvri]], eesti kirjanik (87) *12. juuni – [[Włodzimierz Bednarski]], poola näitleja (85) *[[13. juuni]] – [[Jean Raspail]], prantsuse kirjanik (94) *13. juuni – [[Mohammed Nasim]], Bangladeshi poliitik (72) *13. juuni – [[Heikki Koivisto]], soome jääpallur (19) *[[14. juuni]] – [[Elsa Joubert]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (97) *14. juuni – [[Maret Olvet]], eesti graafik (89) *14. juuni – [[Keith Tippett]], Suurbritannia džässpianist ja helilooja (72) *14. juuni – [[Sushant Singh Rajput]], India näitleja (34) *14. juuni – [[Luce Douady]], prantsuse alpinist (16) *[[15. juuni]] – [[Giulio Giorello]], itaalia filosoof ja matemaatik (75) *15. juuni – [[Haroldo Rodas]], Guatemala poliitik, diplomaat ja majandustegelane (74) *[[16. juuni]] – [[Roger Borniche]], prantsuse kirjanik ja politseiinspektor (101) *16. juuni – [[Knut Bohwim]], norra filmilavastaja (89) *16. juuni – [[Georgi Rjabov]], Eesti ja Venemaa jalgpallur (81) *16. juuni – [[Ülle Keerberg]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja (64) *16. juuni – [[Tiia Nurmoja]], eesti ettevõtja (59) *[[17. juuni]] – [[Michael Soulé]], Ameerika Ühendriikide bioloog (84) *17. juuni – [[Petr Král]], tšehhi luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (78) *[[18. juuni]] – [[Vera Lynn]], inglise laulja (103) *18. juuni – [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane, veteransportlane (97) *18. juuni – [[Jules Sedney]], Suriname poliitik (97) *18. juuni – [[Sergei Hruštšov]], Nõukogude Liidu, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide tehnikateadlane ja politoloog (84) *[[19. juuni]] – [[Ian Holm]], inglise näitleja (88) *19. juuni – [[Carlos Ruiz Zafón]], hispaania kirjanik (55) *[[20. juuni]] – [[Ago Herkül]], eesti balletikriitik ja -pedagoog (83) *20. juuni – [[Mario Corso]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *20. juuni – [[Anti Talur]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (75) *20. juuni – [[Svein Arne Hansen]], Norra sporditegelane, Euroopa kergejõustikuliidu president (74) *[[21. juuni]] – [[Jürgen Holtz]], saksa näitleja (87) *21. juuni – [[Zeev Sternhell]], Iisraeli ajaloolane ja politoloog (85) *21. juuni – [[Mile Nedelkoski]], makedoonia luuletaja ja kirjanik (84) *21. juuni – [[Juri Birjukov]], vene tsirkuseartist (84) *21. juuni – [[Pascal Clément]], Prantsusmaa poliitik (75) *21. juuni – [[Angela Madsen]], Ameerika Ühendriikide parasportlane (60) *21. juuni – [[Ahmed Radhi]], Iraagi jalgpallur ja poliitik (56) *21. juuni – [[Bobana Veličković]], serbia laskesportlane (30) *21. juuni – [[Ben Godfrey]], Suurbritannia motosportlane (25) *[[22. juuni]] – [[Joel Schumacher]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör, kirjanik ja produtsent (80) *22. juuni – [[Sofronius (Dmõtruk)|Sofronius]], Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Tšerkassõ ja Kanivi metropoliit (80) *22. juuni – [[Pierino Prati]], itaalia jalgpallur (73) *22. juuni – [[Steve Bing]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja filantroop (55) *[[23. juuni]] – [[Nikolai Fadejetšev]], vene balletiartist ja tantsupedagoog (87) *23. juuni – [[Witold Baran]], poola jooksja (80) *[[24. juuni]] – [[Alfredo Biondi]], Itaalia poliitik (91) *24. juuni – [[Marc Fumaroli]], prantsuse ajaloolane, kirjandusteadlane ja esseist (88) *24. juuni – [[Mark Sinisoo]], eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija (88) *24. juuni – [[Gösta Ågren]], soomerootsi luuletaja (83) *[[25. juuni]] – [[Suzana Amaral]], Brasiilia filmilavastaja ja stsenarist (88) *25. juuni – [[Ivan Utrobin]], vene murdmaasuusataja (86) *[[26. juuni]] – [[Milton Glaser]], Ameerika Ühendriikide graafiline disainer (91) *26. juuni – [[Stuart Cornfeld]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (67) *26. juuni – [[Taryn Power]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (66) *[[27. juuni]] – [[Belaid Abdessalam]], Alžeeria poliitik (91) *27. juuni – [[Edgar Lindgren]], vene autosportlane (84) *27. juuni – [[Ilija Petković]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *27. juuni – [[Mats Rådberg]], rootsi laulja ja muusik (72) *[[28. juuni]] – [[Yu Lan]], hiina filminäitlejanna (99) *28. juuni – [[Marián Čišovský]], slovaki jalgpallur (40) *[[29. juuni]] – [[Carl Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja ja produtsent (98) *29. juuni – [[Johnny Mandel]], Ameerika Ühendriikide helilooja (94) *[[30. juuni]] – [[Viktor Proskurin]], vene näitleja (68) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Georg Ratzinger]], saksa katoliku vaimulik ja muusik (96) *1. juuli – [[Heinrich Fink]], Saksa teoloog ja poliitik (85) *1. juuli – [[Aleksejs Vidavskis]], Läti poliitik (76) *1. juuli – [[Beate Grimsrud]], norra kirjanik (57) *[[2. juuli]] – [[Chiu Chuang-huan]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (94) *2. juuli – [[Yoon Sam-yook]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (83) *2. juuli – [[Nikolai Kapustin (helilooja)|Nikolai Kapustin]], vene helilooja ja pianist (81) *[[3. juuli]] – [[Jevgeni Voiskunski]], vene ulmekirjanik (98) *3. juuli – [[Ardico Magnini]], itaalia jalgpallur (91) *3. juuli – [[Juhan Pruuden]], eesti tehnikateadlane (84) *3. juuli – [[Saroj Khan]], India koreograaf (71) *[[4. juuli]] – [[Bhakti Charu Swami]], India krišnaiitlik usutegelane (74) *4. juuli – [[Niels De Vriendt]], belgia jalgrattur (20) *[[5. juuli]] – [[Cleveland Eaton]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja kontrabassimängija (80) *5. juuli – [[Willi Holdorf]], Saksamaa kümnevõistleja, Tokyo olümpiavõitja (80) *5. juuli – [[Nick Cordero]], Kanada näitleja ja laulja (41) *[[6. juuli]] – [[Marta Stebnicka]], poola näitleja ja teatrilavastaja (95) *6. juuli – [[Ennio Morricone]], itaalia helilooja ja dirigent (91) *6. juuli – [[Evi Wichman]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (91) *6. juuli – [[Ivika Sillar]], eesti teatriteadlane ja pedagoog (86) *6. juuli – [[Ronald Graham]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (84) *6. juuli – [[Charlie Daniels (muusik)|Charlie Daniels]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik (83) *6. juuli – [[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (73) *6. juuli – [[Zoran Stojković]], Serbia poliitik (73) *6. juuli – [[Zdzisław Myrda]], poola korvpallur (69) *6. juuli – [[Sergei Zagrajevski]], vene kunstnik ja arhitektuuriajaloolane (55) *[[7. juuli]] – [[Rein Reiska]], eesti tehnikateadlane (81) *7. juuli – [[Dannes Coronel]], Ecuardori jalgpallur (47) *[[8. juuli]] – [[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (61) *8. juuli – [[Finn Christian Jagge]], norra mäesuusataja (54) *8. juuli – [[Naya Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *8. juuli – [[Alex Pullin]], Austraalia lumelaudur (32) *[[9. juuli]] – [[Miloš Jakeš]], Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane (97) *9. juuli – [[Sahara Khatun]], Bangladeshi poliitik (77) *9. juuli – [[Park Won-soon]], Lõuna-Korea poliitik ja jurist (64) *[[10. juuli]] – [[Olga Tass]], ungari võimleja (91) *10. juuli – [[Svatopluk Matyáš]], tšehhi näitleja (90) *10. juuli – [[Jack Charlton]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *10. juuli – [[Ferenc Koncz]], Ungari poliitik (60) *10. juuli – [[Antonio Krastev]], bulgaaria tõstja (58) *10. juuli – [[Lara van Ruijven]], hollandi lühirajauisutaja (27) *[[11. juuli]] – [[Gabriella Tucci]], itaalia ooperilaulja (90) *11. juuli – [[Oleg Belkovitš]], vene astronoom (85) *11. juuli – [[Tõnu Puu]], eesti päritolu rootsi majandusteadlane (83) *[[12. juuli]] – [[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (85) *12. juuli – [[Wim Suurbier]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *12. juuli – [[Hassan Abshir Farah]], Somaalia poliitik (75) *12. juuli – [[Judy Dyble]], inglise laulja ja laulukirjutaja (71) *12. juuli – [[Kelly Preston]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (57) *12. juuli – [[Toivo Annus]], eesti ettevõtja (48)<ref name="2020_07_13_11_52_ERR">E 13. juuli 2020 kell 11:52, ERR, [https://www.err.ee/1112309/ Suri ettevõtja Toivo Annus], err.ee</ref><ref name="2020_07_17_techinasia_com">15 Jul 2020, Doris Yu, [https://www.techinasia.com/tributes-pour-skype-founder-toivo-annus Tributes pour in for Skype founder Toivo Annus who passed away at 48], techinasia.com</ref> *12. juuli – [[Pauls Bankovskis]], läti kirjanik ja ajakirjanik (47) *12. juuli – [[Benjamin Keough]], Elvis Presley lapselaps (27) *[[13. juuli]] – [[Zindzi Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (59) *13. juuli – [[Fahim Saleh]], bengali päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja programmeerija (33) *[[14. juuli]] – [[Adalet Ağaoğlu]], türgi kirjanik (90) *14. juuli – [[Tsezar Korolenko]], vene psühhiaater ja psühhoterapeut (86) *14. juuli – [[Jindřich Kabát]], Tšehhi psühholoog ja poliitik (67) *14. juuli – [[Galyn Görg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (55) *14. juuli – [[Polad Həşimov]], Aserbaidžaani sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[15. juuli]] – [[Osvald Riisma]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (100) *15. juuli – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane (91) *15. juuli – [[Igor Tšernõhh]], vene filmioperaator (88) *15. juuli – [[Carlotta Barilli]], itaalia näitleja (84) *15. juuli – [[Toke Talagi]], Niue poliitik ja diplomaat (69) *[[16. juuli]] – [[Azuma Morisaki]], jaapani filmilavastaja (92) *16. juuli – [[Vladimir Obuhhov]], vene korvpallitreener (84) *16. juuli – [[Phyllis Somerville]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *[[17. juuli]] – [[Zizi Jeanmaire]], prantsuse baleriin ja laulja (96) *17. juuli – [[Marian Więckowski]], poola jalgrattur (86) *17. juuli – [[Silvio Marzolini]], Argentina jalgpallur (79) *[[18. juuli]] – [[Lucio Urtubia]], baski päritolu Hispaania anarhist (89) *18. juuli – [[Jope Ruonansuu]], soome koomik, näitleja ja muusik (56) *18. juuli – [[Haruma Miura]], jaapani näitleja (30) *18. juuli – [[Jekaterina Aleksandrovskaja]], Venemaa-Austraalia iluuisutaja (20) *[[19. juuli]] – [[Jevgeni Rodõgin]], vene helilooja (95) *19. juuli – [[Juan Marsé]], katalaani päritolu Hispaania kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *19. juuli – [[Seydou Diarra]], Elevandiluuranniku poliitik (86) *19. juuli – [[Sapardi Djoko Damono]], Indoneesia luuletaja (80) *19. juuli – [[Nikolai Tanajev]], vene rahvusest Kõrgõzstani poliitik (74) *19. juuli – [[Biri Biri]], Gambia jalgpallur (72) *[[20. juuli]] – [[Viktor Tšižikov]], vene kunstnik-karikaturist (84) *20. juuli – [[Lone Dybkjær]], Taani poliitik (80) *[[21. juuli]] – [[Annie Ross]], inglise ja Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (89) *21. juuli – [[Kansai Yamamoto]], jaapani moedisainer (76) *[[22. juuli]] – [[Aleksandr Ivanitski]], venemaa vaba- ja sambomaadleja, Tokyo olümpiavõitja (82) *22. juuli – [[Robert Paulig]], soome kohviettevõtja (73) *22. juuli – [[Jaak Põlluste]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (70) *[[23. juuli]] – [[Leida Rammo]], eesti näitleja (96) *23. juuli – [[Jean Brankart]], Belgia jalgrattur (90) *[[24. juuli]] – [[Jan Verroken]], Belgia poliitik (103) *24. juuli – [[Nina Andrejeva]], Venemaa keemik, publitsist ja poliitik (81) *24. juuli – [[Benjamin Mkapa]], Tansaania poliitik (81) *24. juuli – [[Ben Jipcho]], Keenia kergejõustiklane, keskmaajooksja (77) *24. juuli – [[Kundi Paihama]], Angola poliitik (75) *24. juuli – [[Ondřej Buchtela]], tšehhi jäähokimängija (20) *[[25. juuli]] – [[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (104) *25. juuli – [[Bernard Ładysz]], poola ooperilaulja ja näitleja (98) *25. juuli – [[John Saxon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Eddie Shack]], Kanada jäähokimängija (83) *25. juuli – [[Peter Green]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (73) *25. juuli – [[Azimžan Askarov]], Kõrgõzstani poliitaktivist (69) *[[26. juuli]] – [[Hans-Jochen Vogel]], Saksamaa poliitik (94) *26. juuli – [[Francisco Frutos]], Hispaania poliitik (80) *[[27. juuli]] – [[Gianrico Tedeschi]], itaalia näitleja (100) *27. juuli – [[Jan Skopeček]], tšehhi näitleja (94) *27. juuli – [[Eva Rammo]], eesti organist Kanadas (93) *27. juuli – [[Owen Arthur]], Barbadose poliitik (70) *[[28. juuli]] – [[Bent Fabricius-Bjerre]], taani helilooja ja pianist (95) *28. juuli – [[Aleksandr Aksinin]], vene kergejõustiklane (65) *[[29. juuli]] – [[Albin Chalandon]], Prantsusmaa poliitik (100) *29. juuli – [[Helmut Rosenvald]], eesti helilooja ja viiuldaja (91) *29. juuli – [[Salko Bukvarević]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (53) *29. juuli – [[Malik B.]], Ameerika Ühendriikide räppar (47) *[[30. juuli]] – [[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik, Hiina Vabariigi president ja Kuomintangi esimees aastatel 1988–2000 (97) *30. juuli – [[Enn Hendre]], eesti mehaanikainsener ja tehnikateadlane (82) *30. juuli – [[Maarten Biesheuvel]], hollandi kirjanik (81) *30. juuli – [[Herman Cain]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (74) *30. juuli – [[Oksana Voronina]], ukraina näitleja (52) *[[31. juuli]] – [[Gilles Lapouge]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (96) *31. juuli – [[Eusebio Leal]], Kuuba ajaloolane (77) *31. juuli – [[Igor Savolski]], Venemaa diplomaat (77) *31. juuli – [[Alan Parker]], Briti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (76) *31. juuli – [[Stephen Tataw]], Kameruni jalgpallur (57) ==August== *[[1. august]] – [[Julio Diamante]], hispaania filmilavastaja ja stsenarist (89) *1. august – [[Khosrow Sinai]], iraani filmilavastaja ja stsenarist (87) *1. august – [[Wilford Brimley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *1. august – [[Feri Horvat]], Sloveenia poliitik ja majandustegelane (76) *1. august – [[Alex Dupont]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *[[2. august]] – [[Wang Hai]], Hiina lennuväelane (94) *2. august – [[Leon Fleisher]], Ameerika Ühendriikide pianist ja dirigent (92) *2. august – [[Žaksõlõk Üškempirov]], kasahhi rahvusest Nõukogude Liidu maadleja (69) *[[3. august]] – [[John Hume]], Põhja-Iirimaa poliitik (83) *[[4. august]] – [[Irena Sedlecká]], tšehhi skulptor (91) *4. august – [[Frances E. Allen]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (88) *4. august – [[Andrew Spencer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (56) *4. august – [[Sven Ivanov]], eesti ettevõtja (51) *4. august – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar (26) *[[5. august]] – [[Eric Bentley]], Ameerika Ühendriikide teatrikriitik ja näitekirjanik (103) *5. august – [[Frédéric Jacques Temple]], prantsuse proosakirjanik ja luuletaja (98) *5. august – [[Sergio Zavoli]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *5. august – [[Hubert Adari]], eesti proviisor ja soomepoiss (95) *5. august – [[Hawa Abdi]], somaali inimõiguste aktivist ja arst (73) *5. august – [[Dmitri Dratšov]], Eesti võrkpallur (71) *5. august – [[Agáthonas Iakovídis]], kreeka laulja (65) *5. august – [[Isidora Bjelica]], serbia kirjanik (52) *[[6. august]] – [[Brent Scowcroft]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja riigitegelane (95) *6. august – [[Nikolai van der Heyde]], hollandi filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. august – [[Wilbert McClure]], Ameerika Ühendriikide poksija (81) *6. august – [[Wayne Fontana]], inglise laulja (74) *6. august – [[Bernard Stiegler]], prantsuse filosoof (68) *[[7. august]] – [[Bernard Bailyn]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (97) *7. august – [[Judit Reigl]], ungari-prantsuse maalikunstnik (97) *7. august – [[Lê Khả Phiêu]], Vietnami partei- ja riigitegelane (89) *7. august – [[Adin Steinsaltz]], Iisraeli rabi (83) *7. august – [[Viktor Gluhhov]], vene filmiprodutsent (67) *7. august – [[Abu Mohammed al-Masri]], egiptuse terrorist (57) *[[8. august]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik (92) *8. august – [[Enno Teeäär]], eesti arstiteadlane (91) *8. august – [[Alfredo Lim]], Filipiinide poliitik (90) *[[9. august]] – [[Franca Valeri]], itaalia näitleja (100) *9. august – [[Kurt Luedtke]], Ameerika Ühendriikide filmistsenarist (80) *9. august – [[Aarand Roos]], eesti keeleteadlane, kirjanik, diplomaat ja poliitik (80) *9. august – [[Endla Tuutma]], eesti metalli- ja maalikunstnik ning raamatukujundaja (71) *9. august – [[Levon Ghasaboghljan]], armeenia jalgpallur (34) *[[10. august]] – [[Vladica Popović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *10. august – [[Dariusz Baliszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist (74) *10. august – [[Timur Seifullen]], Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Tatari Kultuuri Seltsi ja Eesti Islami Koguduse juht (69) *[[11. august]] – [[Oliviu Gherman]], Rumeenia füüsik ja poliitik (90) *11. august – [[Trini Lopez]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusik ja näitleja (83) *11. august – [[Göran Forsmark]], rootsi näitleja (65) *[[12. august]] – [[Gergely Kulcsár]], ungari odaviskaja (86) *[[13. august]] – [[Giancarlo Ferrando]], itaalia filmioperaator (80) *13. august – [[Michel Dumont]], Kanada näitleja (79) *13. august – [[Gulnazar Keldi]], tadžiki luuletaja ja ajakirjanik (74) *[[14. august]] – [[Julian Bream]], inglise klassikaline kitarrist (87) *14. august – [[Ewa Demarczyk]], poola laulja helilooja ja laulutekstide autor (79) *14. august – [[Ernst Jean-Joseph]], Haiti jalgpallur (72) *14. august – [[Pete Way]], inglise basskitarrist (69) *14. august – [[Linda Manz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *14. august – [[Valentina Legkostupova]], vene laulja (54) *[[15. august]] – [[Henryk Wujec]], Poola poliitik ja füüsik (79) *15. august – [[Ruth Gavison]], Iisraeli õigusteadlane (75) *15. august – [[Robert Trump]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, Donald Trumpi vend (71) *15. august – [[Svetozar Obradović]], serbia kirjanik ja koomiksikunstnik (69) *[[16. august]] – [[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja (89) *16. august – [[Nikolai Gubenko]], vene näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (78) *16. august – [[Georg Volkert]], saksa jalgpallur (74) *[[17. august]] – [[Ali Chaouch]], Tuneesia poliitik (72) *17. august – [[Nina Kraft]], saksa triatleet (51) *17. august – [[Tarmo Õuemaa]], eesti ajakirjanik (45) *[[18. august]] – [[Cesare Romiti]], itaalia majandustegelane ja ettevõtja (97) *18. august – [[Mariolina De Fano]], itaalia näitleja (79) *18. august – [[Wojciech Karpiński]], poola kirjanik, ajaloolane ja kirjanduskriitik (77) *18. august – [[Ben Cross]], inglise näitleja (72) *18. august – [[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija ja -treener (57) *[[19. august]] – [[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane, akadeemik (101) *19. august – [[Helmut Hubacher]], Šveitsi poliitik (94) *19. august – [[Slade Gorton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *19. august – [[Allan Fotheringham]], Kanada ajakirjanik (87) *19. august – [[Jaan Miljan]], eesti tehnikateadlane, Eesti Maaülikooli professor (72) *19. august – [[Gheorghe Dogărescu]], rumeenia käsipallur (60) *[[20. august]] – [[Andrzej Walicki]], poola filosoof ja ajaloolane (90) *20. august – [[Branko Kostić]], Jugoslaavia ja Montenegro poliitik (80) *20. august – [[Piotr Szczepanik]], poola laulja ja näitleja (78) *20. august – [[Jack Sherman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (64) *[[21. august]] – [[Aldo Aureggi]], itaalia vehkleja (88) *21. august – [[Manuel Gallardo]], hispaania näitleja (85) *21. august – [[Ene Peiker]], eesti dirigent, koormeister, hääleseadja ja muusikapedagoog (77) *21. august – [[Mohamed Ben Rehaiem]], Tuneesia jalgpallur (69) *21. august – [[Konstantin Issakov]], Nõukogude Liidu hokimängija (53) *21. august – [[Tomasz Tomiak]], poola sõudja (52) *[[22. august]] – [[Galina Süvalep]], eesti näitleja (97) *22. august – [[Alessandro Mazzinghi]], itaalia poksija (88) *22. august – [[Priit Peets]], eesti majandusteadlane (76) *22. august – [[Ulla Pia]], taani laulja (75) *22. august – [[Emil Jula]], rumeenia jalgpallur (40) *[[23. august]] – [[Marta Kivi]], eesti õpetaja ja pikaealine (108) *23. august – [[Lori Nelson]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (87) *23. august – [[Benny Chan]], Hongkongi filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (58) *[[24. august]] – [[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik (88) *24. august – [[Robbe De Hert]], Belgia filmilavastaja (77) *[[25. august]] – [[Vally-Emilie Heinola]], eesti pikaealine (107) *25. august – [[Erik Allardt]], soome sotsioloog (95) *[[26. august]] – [[Gerald Carr]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja insener (88) *26. august – [[Jüri Alperten]], Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog (63) *[[27. august]] – [[László Kamuti]], ungari vehkleja (80) *[[28. august]] – [[Antoinette Spaak]], Belgia poliitik (92) *28. august – [[Marina Gromõko]], vene ajaloolane ja etnograaf (92) *28. august – [[Manuel Valdés]], Mehhiko näitleja (89) *28. august – [[Jan Klenberg]], Soome sõjaväelane (88) *28. august – [[Chadwick Boseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (43) *[[29. august]] – [[Vladimir Andrejev (näitleja)|Vladimir Andrejev]], vene näitleja, teatrilavastaja ja stsenarist (90) *29. august – [[Fritz Chervet]], Šveitsi poksija (77) *29. august – [[Jelena Konošina]], eesti ämmaemand (63) *29. august – [[Aleksandra Sergejeva]], Eesti tantsutreener (33) *[[31. august]] – [[Pranab Mukherjee]], India poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (84) *31. august – [[Tom Seaver]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (75) *31. august – [[Pascal Kané]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (74) ==September== *[[1. september]] – [[Vladislav Krapivin]], vene lastekirjanik (81) *1. september – [[Boriss Kljujev]], vene näitleja ja teatripedagoog (76) *1. september – [[Irina Petšernikova]], vene näitleja (74) *1. september – [[Miloš Říha]], tšehhi jäähokimängija ja -kohtunik (61) *1. september – [[Shanna Hogan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (38) *[[2. september]] – [[Boris Auksman]], insener ja eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (93) *2. september – [[František Vaněk]], tšehhi jäähokimängija (88) *2. september – [[William Yorzyk]], Ameerika Ühendriikide ujuja (87) *2. september – [[Kang Kek Iew]], Kambodža sõjakurjategija (77) *2. september – [[David Graeber]], Ameerika Ühendriikide antropoloog, anarhist ja aktivist (59) *[[3. september]] – [[Margus Tae]], eesti (skaudi)aktivist Kanadas (85) *3. september – [[Jean-François Poron]], prantsuse näitleja (84) *3. september – [[Karel Knesl]], tšehhi jalgpallur (78) *3. september – [[Anatoli Lapšov]], vene filmioperaator (71) *3. september – [[Birol Ünel]], türgi päritolu Saksa näitleja (59) *[[4. september]] – [[Aleksandr Šengardt]], vene lennukikonstruktor (95) *4. september – [[Annie Cordy]], Belgia näitleja ja laulja (92) *4. september – [[Andrzej Gawroński]], poola näitleja (85) *4. september – [[Ajibade Babalade]], Nigeeria jalgpallur (48) *4. september – [[Dumitru Svetuşchin]], Moldava maletaja (40) *[[5. september]] – [[Yousef Wali]], Egiptuse poliitik (90) *5. september – [[Jiří Menzel]], tšehhi filmirežissöör, -stsenarist ja -näitleja (82) *[[6. september]] – [[Lou Brock]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *6. september – [[Dragoljub Ojdanić]], Jugoslaavia sõjaväelane (79) *6. september – [[Kevin Dobson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *6. september – [[Achmat Dangor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (71) *6. september – [[Sergei Beljajev]], Kasahstani laskesportlane (60) *[[7. september]] – [[Abdul Malik Fadjar]], Indoneesia poliitik ja teadlane (81) *7. september – [[Villu Oper]], Eesti teatrite valgustuskunstnik (71) *7. september – [[Sergei Koltakov]], vene näitleja (64) *[[8. september]] – [[Ronald Harwood]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (85) *8. september – [[Rein Lüüs]], eesti tennisist (85) *8. september – [[Vexi Salmi]], soome laulusõnade kirjutaja (77) *8. september – [[Vaughan Jones]], Uus-Meremaa matemaatik (67) *[[9. september]] – [[Cini Boeri]], itaalia arhitekt ja disainer (96) *9. september – [[Shere Hite]], Ameerika Ühendriikides sündinud Saksa feminist ja seksuoloog (77) *9. september – [[Alan Minter]], inglise poksija (69) *9. september – [[Toomas Kruustük]], eesti lihatööstur (62) *9. september – [[Stevie Lee]], Ameerika Ühendriikide liliputist profimaadleja (54) *[[10. september]] – [[Leen van der Waal]], Hollandi insener ja poliitik (91) *10. september – [[Piotr Eberhardt]], poola geograaf (84) *10. september – [[Diana Rigg]], inglise näitleja (82) *10. september – [[Rieli Franciscato]], brasiilia antropoloog (56) *[[11. september]] – [[Peter Paret]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (96) *11. september – [[Christian Poncelet]], Prantsusmaa poliitik (92) *11. september – [[Henryk Łapiński]], poola näitleja (87) *11. september – [[Toots Hibbert]], Jamaica laulja ja laulukirjutaja (77) *[[12. september]] – [[Helve Raik]], eesti õpetaja ja koolijuht (88) *12. september – [[Yousef Saanei]], Iraani usutegelane ja poliitik (82) *12. september – [[John Fahey (poliitik)|John Fahey]], Austraalia poliitik (75) *12. september – [[Avo Roosma]], eesti botaanik ja ökoloog (74) *[[13. september]] – [[Leonid Kassatkin]], vene keeleteadlane (93) *13. september – [[Sabit Brokaj]], Albaania arst ja poliitik (78) *13. september – [[György Keleti]], Ungari sõjaväelane ja riigitegelane (74) *[[14. september]] – [[Kirsti Rantanen]], soome tekstiilikunstnik (90) *14. september – [[Sei Ashina]], jaapani näitlejanna (36) *[[15. september]] – [[Aloysio de Andrade Faria]], Brasiilia pankur (99) *15. september – [[Jan Krenz]], poola dirigent ja helilooja (94) *15. september – [[Moussa Traoré]], Mali sõjaväelane ja poliitik (83) *15. september – [[Momčilo Krajišnik]], serbia rahvusest Bosnia poliitik (75) *15. september – [[Jaanus Kõrv]], eesti humorist ja ajakirjanik (66) *[[16. september]] – [[Ahmed Ben Salah]], Tuneesia poliitik (94) *16. september – [[Enrique Irazoqui]], hispaania näitleja (76) *16. september – [[Francisco Trois]], Brasiilia maletaja (74) *[[17. september]] – [[Luboš Perek]], tšehhi astronoom (101) *17. september – [[Robert W. Gore]], Ameerika Ühendriikide insener, teadlane ja leiutaja (83) *17. september – [[Winston Groom]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *17. september – [[Terry Goodkind]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (72) *17. september – [[Ricardo Ciciliano]], Colombia jalgpallur (43) *[[18. september]] – [[Heikki A. Reenpää]], soome kirjastaja (98) *18. september – [[John Turner]], Kanada poliitik (91) *18. september – [[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide jurist (87) *18. september – [[Leonid Rozenštrauhh]], vene füsioloog (83) *18. september – [[Stephen Cohen]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (81) *18. september – [[Amélie Rorty]], Ameerika Ühendriikide filosoof (78) *18. september – [[Pamela Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide laulja (61) *[[19. september]] – [[John Turner]], Kanada poliitik (91) *19. september – [[Lee Kerslake]], inglise muusik (73) *19. september – [[Vladimir Tšuprikov]], vene näitleja (56) *[[20. september]] – [[Rossana Rossanda]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) *20. september – [[Meron Benvenisti]], Iisraeli politoloog ja poliitik (86) *20. september – [[Pāvels Rebenoks]], Läti advokaat ja poliitik (40) *[[21. september]] – [[Arthur Ashkin]], Ameerika Ühendriikide füüsik (98) *21. september – [[Jackie Stallone]], Ameerika Ühendriikide astroloog (98) *21. september – [[Tommy DeVito]], Ameerika Ühendriikide muusik (92) *21. september – [[Michael Lonsdale]], inglise päritolu prantsuse näitleja (89) *21. september – [[Bob Nevin]], Kanada jäähokimängija (82) *[[22. september]] – [[Agne Simonsson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *22. september – [[Michael Gwisdek]], saksa näitleja ja filmilavastaja (78) *[[23. september]] – [[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja (93) *23. september – [[Jaan Reimand]], eesti matemaatik (90) *23. september – [[Toomas Frey]], eesti ökoloog, metsandusteadlane ja keskkonnaminister (82) *23. september – [[Iván Verebély]], ungari näitleja (82) *[[24. september]] – [[Corine Rottschäfer]], hollandi modell ja iluduskuninganna (82) *24. september – [[Vjatšeslav Voinarovski]], vene ooperilaulja ja näitleja (74) *[[25. september]] – [[Goran Paskaljević]], serbia filmilavastaja (73) *[[26. september]] – [[Jacques Beurlet]], Belgia jalgpallur (75) *26. september – [[Denis Tillinac]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (73) *[[27. september]] – [[Juri Orlov]], vene tuumafüüsik (96) *27. september – [[Jaswant Singh]], India poliitik (82) *27. september – [[Wolfgang Clement]], Saksa poliitik (80) *27. september – [[Susan Ryan]], Austraalia poliitik (77) *27. september – [[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (67) *27. september – [[Yūko Takeuchi]], jaapani näitleja (40) *27. september – [[Aram Mkrtšjan]], armeenia korvpallur (27) *[[28. september]] – [[Frédéric Devreese]], Belgia helilooja (91) *[[29. september]] – [[Aster Berkhof]], Belgia kirjanik (100) *29. september – [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (91) *29. september – [[Helen Reddy]], Austraalia laulja ja näitleja (78) *29. september – [[Mac Davis]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (78) *29. september – [[Isidora Žebeljan]], serbia helilooja (53) *29. september – [[Mikk Pikkmets]], Eesti munitsipaalpoliitik (36) *[[30. september]] – [[Ali Bozer]], Türgi poliitik ja õigusteadlane (95) *30. september – [[Pia Juul]], taani luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (58) *30. september – [[Teet Saarepera]], eesti ettevõtja (49) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Murray Schisgal]], Ameerika Ühendriikide näitekirjanik ja stsenarist (93) *1. oktoober – [[Maud Hansson]], rootsi näitleja (82) *1. oktoober – [[Zef Eisenberg]], inglise motosportlane (47) *[[2. oktoober]] – [[Viktor Zalgaller]], Venemaa ja Iisraeli matemaatik (99) *2. oktoober – [[Claude Vigée]], prantsuse luuletaja (99) *2. oktoober – [[Mukaramma Qosimova]], tadžiki keeleteadlane (87) *2. oktoober – [[Bob Gibson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) *2. oktoober – [[Martin Havelka]], tšehhi näitleja (62) *2. oktoober – [[Liew Vui Keong]], Malaisia poliitik (60) *2. oktoober – [[Irina Slavina]], vene ajakirjanik ja ühiskonnategelane (47) *[[3. oktoober]] – [[Boriss Jegorov]], vene kirjandusteadlane (96) *3. oktoober – [[Karel Fiala]], tšehhi ooperilaulja ja näitleja (95) *3. oktoober – [[Thomas Jefferson Byrd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *[[4. oktoober]] – [[Henryk Boukołowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (83) *4. oktoober – [[Kenzō Takada]], jaapani päritolu prantsuse moekunstnik (81) *4. oktoober – [[Clark Middleton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (63) *[[5. oktoober]] – [[Edgar Marten]], eesti pedagoog, soomepoiss ja eesti aktivist Kanadas (100) *5. oktoober – [[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik (79) *5. oktoober – [[Margaret Nolan]], inglise näitleja (76) *5. oktoober – [[Rasheed Masood]], India poliitik (73) *[[6. oktoober]] – [[Folker Bohnet]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (83) *6. oktoober – [[Johnny Nash]], Ameerika Ühendriikide reggae ja poplaulja (80) *6. oktoober – [[Toomas Niit]], eesti psühholoog (67) *6. oktoober – [[Eddie Van Halen]], Hollandi päritolu Ameerika Ühendriikide muusik (65) *6. oktoober – [[Oļegs Karavajevs]], Läti jalgpallur (59) *[[7. oktoober]] – [[Mario J. Molina]], Mehhiko keemik (77) *7. oktoober – [[Jyri Erik Kork]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (59) *[[8. oktoober]] – [[Vladimir Dolgihh]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (95) *8. oktoober – [[Choi Yun-chil]], Lõuna-Korea jooksja (92) *8. oktoober – [[Whitey Ford]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (91) *8. oktoober – [[Camillo Bazzoni]], itaalia filmilavastaja ja -operaator (85) *8. oktoober – [[Ali Khalif Galaydh]], Somaalia poliitik (78) *[[9. oktoober]] – [[Georgi Lappo]], vene geograaf (97) *9. oktoober – [[Naresh Mody]], india päritolu Eesti ettevõtja (79) *[[10. oktoober]] – [[Serge Bourdoncle]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *10. oktoober – [[Salvatore Coniglio]], itaalia rallisõitja, kaardilugeja (54) *10. oktoober – [[Madis Kari]], eesti klarnetist (49) *10. oktoober – [[Laura Salvo]], hispaania rallisõitja, kaardilugeja (21) *[[11. oktoober]] – [[Ülo Mullamaa]], eesti geofüüsik (84) *11. oktoober – [[Boro Drljača]], serbia folklaulja (79) *11. oktoober – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (77) *11. oktoober – [[Tomas Aguado]], hispaania rallisõitja, kaardilugeja (54) *[[12. oktoober]] – [[Yehoshu'a Kenaz]], Iisraeli kirjanik ja tõlkija (83) *12. oktoober – [[Conchata Ferrell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *12. oktoober – [[Andres Ader]], eesti keraamik ja karikaturist (67) *12. oktoober – [[Éric Assous]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (64) *12. oktoober – [[Lemmi Paul]], eesti pedagoog-andragoog (56) *[[13. oktoober]] – [[Mikk Otsmann]], eesti geofüüsik (74) *13. oktoober – [[Kęstutis Antanėlis]], leedu helilooja, arhitekt ja kunstnik (69) *[[14. oktoober]] – [[Rhonda Fleming]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *14. oktoober – [[Ksenofont Sanukov]], mari ajaloolane (85) *14. oktoober – [[Kuniwo Nakamura]], Palau poliitik (76) *[[15. oktoober]] – [[Sonja Edström]], rootsi murdmaasuusataja (89) *15. oktoober – [[Fambaré Ouattara Natchaba]], Togo poliitik (75) *15. oktoober – [[Jole Santelli]], Itaalia poliitik (51) *15. oktoober – [[Kristjan Lepp]], eesti pressifotograaf (46) *[[16. oktoober]] – [[Anatoli Kirpitšnikov]], vene arheoloog (91) *16. oktoober – [[Vitali Aksjonov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (89) *16. oktoober – [[Rodolfo Fischer]], Argentina jalgpallur (76) *16. oktoober – [[László Branikovits]], ungari jalgpallur (70) *16. oktoober – [[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (68) *16. oktoober – [[Ana Paula Scheffer]], brasiilia iluvõimleja (31) *[[17. oktoober]] – [[Ryszard Ronczewski]], poola näitleja (90) *[[18. oktoober]] – [[René Felber]], Šveitsi poliitik (87) *18. oktoober – [[Stanisław Kogut]], Poola poliitik ja ametiühingutegelane (66) *18. oktoober – [[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog (80) *[[19. oktoober]] – [[Enzo Mari]], itaalia disainer (88) *19. oktoober – [[Viktor Kiemets]], eesti interliikumise aktivist (85) *19. oktoober – [[Vaclovas Daunoras]], leedu ooperilaulja (83) *19. oktoober – [[Gianni Dei]], itaalia näitleja ja laulja (79) *19. oktoober – [[Jana Andresíková]], tšehhi näitleja (79) *19. oktoober – [[Wojciech Pszoniak]], poola näitleja (78) *[[20. oktoober]] – [[Irina Skobtseva]], vene näitleja (93) *20. oktoober – [[James Randi]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide mustkunstnik, literaat ja skeptik (92) *20. oktoober – [[Dariusz Gnatowski]], poola näitleja (59) *20. oktoober – [[Bruno Martini]], prantsuse jalgpallur (58) *[[21. oktoober]] – [[Marge Champion]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja näitleja (101) *21. oktoober – [[Giorgio Bernini]], Itaalia jurist ja poliitik (91) *21. oktoober – [[Lembit Pung]], eesti füüsik, [[Tartu Ülikool]]i professor (85) *[[22. oktoober]] – [[Richard A. Lupoff]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (85) *22. oktoober – [[Guntram Vesper]], saksa kirjanik (79) *22. oktoober – [[Stephen Gray (kirjanik)|Stephen Gray]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (78) *[[23. oktoober]] – [[Jerry Jeff Walker]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (78) *[[24. oktoober]] – [[Chung So-sung]], Lõuna-Korea kirjanik (76) *[[25. oktoober]] – [[Diane di Prima]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (86) *25. oktoober – [[Lee Kun-hee]], Lõuna-Korea ettevõtja (78) *25. oktoober – [[Thomas Oppermann]], Saksamaa poliitik (66) *[[26. oktoober]] – [[Izzat Ibrahim al-Douri]], Iraagi poliitik ja sõjaväelane (78) *26. oktoober – [[Valdek Murd]], eesti omavalitsus- ja sporditegelane (77) *26. oktoober – [[Richard Adjei]], saksa bobisõitja (37) *[[27. oktoober]] – [[Laris Strunke]], läti kunstnik Rootsis (89) *27. oktoober – [[Aino-Eliise Pajusalu-Milodan]], eesti sõudja ja spordipedagoog (79) *[[28. oktoober]] – [[Alain Rey]], prantsuse keeleteadlane, leksikograaf ja semiootik (92) *28. oktoober – [[Billy Joe Shaver]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (81) *28. oktoober – [[Leanza Cornett]], Ameerika Ühendriikide iluduskuninganna (Miss America) aastast 1993 (49) *[[29. oktoober]] – [[Valentin Pokrovski]], vene epidemioloog ja infektsionist (91) *29. oktoober – [[Slaven Sambata]], horvaadi jalgpallur (80) *29. oktoober – [[Aivo Toomistu]], eesti omavalitsus- ja seltskonnategelane (60) *29. oktoober – [[Angelika Amon]], austria molekulaar- ja rakubioloog (53) *[[30. oktoober]] – [[Jan Myrdal]], rootsi kirjanik (93) *30. oktoober – [[Ricardo Blume]], Peruu näitleja (87) *30. oktoober – [[Amfilohije (Radović)]], Montenegro õigeusu metropoliit (82) *30. oktoober – [[Nobby Stiles]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *30. oktoober – [[Mesut Yılmaz]], Türgi poliitik (72) *30. oktoober – [[Aleksandr Vedernikov]], vene dirigent (56) *30. oktoober – [[Anders Hansson (käija)|Anders Hansson]], rootsi käija (28) *[[31. oktoober]] – [[Sean Connery]], šoti filminäitleja ja -lavastaja (90) *31. oktoober – [[Horacio Serpa]], Colombia poliitik ja jurist (77) *31. oktoober – [[Galina Filimonova]], vene näitleja (76) *31. oktoober – [[MF Doom]], inglise räppar ja laulukirjutaja (49) *31. oktoober – [[Marius Žaliūkas]], leedu jalgpallur (36) ==November== *[[1. november]] – [[Tuomas Gerdt]], Soome sõjaveteran (98) *1. november – [[Carol Arthur]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *1. november – [[Janusz Szuber]], poola luuletaja ja esseist (72) *1. november – [[Oleksandr Nemtšenko]], ukraina näitleja (66) *1. november – [[Rachel Caine]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (58) *1. november – [[Eddie Hassell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[2. november]] – [[Ahmed Laraki]], Maroko poliitik (89) *2. november – [[Gigi Proietti]], itaalia näitleja (80) *2. november – [[Rajko Đurić]], serbia kirjanik (73) *2. november – [[Dietrich Adam]], saksa näitleja (67) *[[3. november]] – [[Elsa Raven]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) *3. november – [[Claude Giraud]], prantsuse näitleja (84) *3. november – [[Matti Laakso]], soome maadleja (81) *[[4. november]] – [[Ken Hensley]], inglise muusik, laulja ja laulukirjutaja (75) *4. november – [[Boriss Uvarov]], Eesti maalikunstnik (74) *4. november – [[Faustas Latėnas]], Leedu helilooja ja poliitik (64) *[[5. november]] – [[Ossi Runne]], soome muusik, orkestrijuht ja dirigent (93) *5. november – [[Len Barry]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (78) *5. november – [[Géza Szőcs]], Ungari luuletaja ja poliitik (67) *5. november – [[Reynaert]], Belgia laulja (65) *5. november – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (45) *[[6. november]] – [[Giuseppe Amadei]], Itaalia poliitik (101) *6. november – [[Nathan Zach]], Iisraeli luuletaja (89) *6. november – [[Mihhail Žvanetski]], vene kirjanik ja satiirik (86) *6. november – [[Fernando Solanas]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. november – [[Eeva Ant]], eesti kunstnik (79) *6. november – [[Jim Neilson]], Kanada jäähokimängija (78) *6. november – [[Jim Marurai]], Cooki saarte poliitik (73) *6. november – [[Riina Trumm]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja kirikumuusik (59) *[[7. november]] – [[Leons Krivāns]], läti näitleja (82) *7. november – [[Jonathan Sacks]], Suurbritannia rabi, filosoof ja poliitik (72) *[[8. november]] – [[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (89) *8. november – [[Alex Trebek]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja ja telesaatejuht (80) *8. november – [[Oscar Benton]], hollandi laulja (71) *[[9. november]] – [[Józef Para]], poola näitleja ja teatrilavastaja (92) *9. november – [[Gennadi Raišev]], handi kunstnik (87) *9. november – [[Fernando Atzori]], itaalia poksija (78) *[[10. november]] – [[Dino da Costa]], itaalia jalgpallur (89) *10. november – [[Sven Wollter]], rootsi näitleja (86) *10. november – [[Tom Heinsohn]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *10. november – [[Tony Waiters]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *10. november – [[Juan Sol]], hispaania jalgpallur (73) *10. november – [[Amadou Toumani Touré]], Mali poliitik, ta oli riigi president aastatel 1991–1992 ja 2002–2012 (72) *10. november – [[Saeb Erekat]], Palestiina poliitik ja diplomaat (65) *[[11. november]] – [[Giuliana Minuzzo]], itaalia mäesuusataja (88) *11. november – [[Jorge Llopart]], hispaania käija (68) *[[12. november]] – [[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (94) *12. november – [[Nelly Kaplan]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (89) *12. november – [[Leonid Potapov (poliitik)|Leonid Potapov]], Venemaa poliitik (85) *12. november – [[Gernot Roll]], saksa filmioperaator ja -lavastaja (81) *12. november – [[Jerry Rawlings]], Ghana poliitik (73) *12. november – [[Villem Lüüs]], eesti kabetaja ja kabekohtunik (49) *[[13. november]] – [[Halina Kwiatkowska]], poola näitleja (99) *13. november – [[Rik Boel]], Belgia poliitik ja jurist (89) *13. november – [[Louis Rostollan]], prantsuse maanteejalgrattur (84) *13. november – [[Vidin Apostolov]], bulgaaria jalgpallur (79) *13. november – [[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (76) *13. november – [[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (76) *13. november – [[Peter Sutcliffe]], Briti kurjategija (74) *13. november – [[Stefan Karlsson]], rootsi jäähokimängija (74) *13. november – [[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt (65) *[[14. november]] – [[Armen Džigarhanjan]], armeenia näitleja (85) *14. november – [[Hasan Muratović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (80) *[[15. november]] – [[Witold Sadowy]], poola näitleja ja publitsist (100) *15. november – [[Richard Kossolapov]], vene ühiskonnateadlane, filosoof ja ajakirjanik (90) *15. november – [[Soumitra Chatterjee]], India filminäitleja (85) *15. november – [[Ray Clemence]], inglise jalgpallur (72) *15. november – [[Viida Raag]], eesti muusikateadlane (48) *[[16. november]] – [[Jacob M. Landau]], Iisraeli ajaloolane-orientalist ja politoloog (96) *16. november – [[Walid Muallem]], Süüria diplomaat ja poliitik (79) *[[17. november]] – [[Roman Viktjuk]], Venemaa ja Ukraina teatrilavastaja (84) *17. november – [[Stanisław Dulias]], Poola poliitik ja majandustegelane (81) *[[18. november]] – [[Kullervo Rainio]], Soome sotsiaalpsühholoog ja poliitik (96) *18. november – [[Umar Ghalib]], Somaalia poliitik (90) *18. november – [[Draga Olteanu-Matei]], rumeenia näitleja (87) *18. november – [[Mridula Sinha]], India kirjanik ja poliitik (77) *18. november – [[Pim Doesburg]], hollandi jalgpallur (77) *18. november – [[Adam Musiał]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (71) *[[19. november]] – [[Michel Robin]], prantsuse näitleja (90) *19. november – [[Manvel Grigorjan]], Armeenia sõjaväelane ja poliitik (64) *19. november – [[Hannu Lahtinen]], soome maadleja (60) *[[20. november]] – [[Judith Jarvis Thomson]], Ameerika Ühendriikide filosoof (91) *20. november – [[Irinej (Gavrilović)|Irinej]], Serbia õigeusu kiriku patriarh (90) *20. november – [[Ljudmila Knjazeva]], vene näitleja (82) *20. november – [[Antonio Ambrosetti]], itaalia matemaatik (75) *20. november – [[Feofan (Ašurkov)|Feofan]], Venemaa õigeusu vaimulik, Kaasani ja Tatarstani metropoliit (73) *20. november – [[Nikolai Bogomolov]], vene filoloog ja kirjandusteadlane (69) *20. november – [[Lazar (Samadbegišvili)]], Gruusia õigeusu piiskop (65) *20. november – [[Ernesto Canto]], Mehhiko käija (61) *[[21. november]] – [[Natalja Bonk]], vene pedagoog ja keeleteadlane (96) *21. november – [[John O'Brien]], Ameerika Ühendriikide kirjastaja, kirjastas eesti autoreid (75) *21. november – [[Oliver Friggieri]], malta kirjanik ja kirjanduskriitik (73) *[[22. november]] – [[Muharrem Fejzo]], albaania filmilavastaja ja stsenarist (87) *22. november – [[Mustafa Nadarević]], Bosnia näitleja (77) *22. november – [[Doris de Agostini]], Šveitsi mäesuusataja (62) *[[23. november]] – [[David Dinkins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *23. november – [[Tõnu Aru]], eesti amatöörfilmioperaator ja -režissöör (85) *23. november – [[Tarun Gogoi]], India poliitik (84) *23. november – [[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (83) *23. november – [[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]], Mauritaania poliitik (82) *23. november – [[Józef Rysula]], poola murdmaasuusataja (81) *23. november – [[Hal Ketchum]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja muusik (67) *23. november – [[Anele Ngcongca]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (33) *[[24. november]] – [[Montserrat Carulla]], katalaani näitleja (90) *24. november – [[Erik Galimov]], vene geokeemik (84) *24. november – [[Fasih Bokhari]], Pakistani sõjaväelane ja riigitegelane (78) *24. november – [[Kambuzia Partovi]], Iraani filmilavastaja ja stsenarist (65) *24. november – [[Christophe Dominici]], prantsuse ragbimängija (48) *[[25. november]] – [[James Wolfensohn]], Austraalia ja Ameerika Ühendriikide jurist ja pankur (86) *25. november – [[Liana Sokk]], eesti iluvõimleja (85) *25. november – [[Ene Ammer]], eesti disainer (83) *25. november – [[Saïd Bouhadja]], Alžeeria poliitik (82) *25. november – [[Ahmad Mukhtar]], Pakistani poliitik (74) *25. november – [[Jacques Secrétin]], prantsuse lauatennisist (71) *25. november – [[Aleksei Burilitšev]], Venemaa allveelaevastikujuht, viitseadmiral (62) *25. november – [[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (60) *[[26. november]] – [[Sadiq al-Mahdi]], Sudaani poliitik (84) *26. november – [[Dimităr Largov]], bulgaaria jalgpallur (84) *26. november – [[Tevita Momoedonu]], Fidži poliitik (74) *26. november – [[Daria Nicolodi]], itaalia näitleja ja stsenarist (70) *26. november – [[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija (43) *[[27. november]] – [[Miroslav Rys]], tšehhi jäähokimängija ja jalgpallur (88) *27. november – [[Parviz Poorhosseini]], iraani näitleja (79) *27. november – [[Kevin Burnham]], Ameerika Ühendriikide purjetaja (63) *27. november – [[Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi]], iraani füüsik ja aatomiteadlane (63) *27. november – [[Tony Hsieh]], Ameerika Ühendriikide internetiettevõtja (46) *27. november – [[Vladimir Ban]], Eesti raadioajakirjanik (44) *[[28. november]] – [[Maria Piechotka]], poola arhitekt (100) *28. november – [[David Prowse]], inglise kulturist, raskejõustiklane ja näitleja (85) *28. november – [[Vítor Oliveira]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *28. november – [[Anne Põldvere]], eesti geoloog (66) *[[29. november]] – [[Ben Bova]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) *29. november – [[Vladimir Fortov]], vene füüsik (74) *29. november – [[Papa Bouba Diop]], Senegali jalgpallur (42) *[[30. detsember]] – [[Irina Antonova]], vene kunstiteadlane (98) *30. november – [[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (86) *30. november – [[Betty Bobbitt]], austraalia näitleja (81) *30. november – [[Haroldas Šulcas]], leedu jõutõstja (37) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Eduardo Lourenço]], portugali filosoof ja esseist (97) *1. detsember – [[Marija Itkina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (88) *1. detsember – [[Nina Ivanova]], vene näitleja (86) *1. detsember – [[Hasna Begum]], Bangladeshi filosoof ja feminist (85) *1. detsember – [[Elina Vainik]], Eesti metallikunstnik (85) *1. detsember – [[Juan Hormaechea]], Hispaania poliitik (81) *1. detsember – [[Arnie Robinson]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (72) *[[2. detsember]] – [[Valéry Giscard d'Estaing]], Prantsusmaa poliitik, riigi president aastatel 1974–1981 (94) *2. detsember – [[Franco Giraldi]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (89) *2. detsember – [[Aldo Moser]], itaalia jalgrattur (86) *2. detsember – [[Rafer Johnson]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja ja näitleja (86) *2. detsember – [[Zafarullah Khan Jamali]], Pakistani poliitik (76) *2. detsember – [[Hans Miilberg]], eesti laulja (bariton) (75) *2. detsember – [[Hugh Keays-Byrne]], Briti-Austraalia näitleja (73) *2. detsember – [[Boriss Plotnikov]], vene näitleja (71) *2. detsember – [[Koba Davithašvili]], Gruusia poliitik (49) *2. detsember – [[Mohamed Abarhoun]], Maroko jalgpallur (31) *[[3. detsember]] – [[Alison Lurie]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kirjandusteadlane (94) *3. detsember – [[André Gagnon]], Kanada pianist, helilooja ja dirigent (84) *3. detsember – [[Jutta Lampe]], saksa näitleja (82) *3. detsember – [[Albert Salvadó]], Andorra kirjanik (69) *[[4. detsember]] – [[Narinder Singh Kapany]], India-Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *4. detsember – [[François Leterrier]], prantsuse filmilavastaja ja näitleja (91) *4. detsember – [[Ole Espersen]], Taani poliitik (85) *4. detsember – [[Anatoli Samoilenko]], ukraina matemaatik (82) *4. detsember – [[Pamela Tiffin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *4. detsember – [[Suhaila Seddiqi]], Afganistani poliitik (71) *[[5. detsember]] – [[Henryk Kukier]], poola poksija (90) *5. detsember – [[Wojciech Zabłocki]], poola arhitekt ja poksija (89) *5. detsember – [[Robert Castel]], prantsuse näitleja (87) *5. detsember – [[Ron Irwin]], Kanada poliitik ja diplomaat (84) *5. detsember – [[Viktor Ponedelnik]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *5. detsember – [[Ildikó Pécsi]], ungari näitleja (80) *5. detsember – [[Xu Shousheng]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (67) *[[6. detsember]] – [[Senta Wengraf]], austria näitleja (96) *6. detsember – [[Li Ligong]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (95) *6. detsember – [[Heljo Mänd]], eesti lastekirjanik (94) *6. detsember – [[Paul Sarbanes]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *6. detsember – [[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik, riigi president aastatel 2015–2020 (80) *6. detsember – [[Vladislovas Janiūnas]], Leedu pedagoog ja spordikommentaator (79) *6. detsember – [[Dennis Ralston]], Ameerika Ühendriikide tennisist (78) *6. detsember – [[Jaromír Kohlíček]], Tšehhi poliitik (67) *[[7. detsember]] – [[Chuck Yeager]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja katselendur (97) *7. detsember – [[Akito Arima]], jaapani tuumafüüsik (90) *7. detsember – [[August Eelmäe]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (89) *7. detsember – [[Katarzyna Łaniewska]], poola näitleja (87) *7. detsember – [[Doug Scott]], inglise alpinist (79) *[[8. detsember]] – [[Klaus Pagh]], taani näitleja (85) *8. detsember – [[Harold Budd]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja luuletaja (84) *8. detsember – [[Jevgeni Šapošnikov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *8. detsember – [[Malle Blumenau]], Eesti munitsipaalametnik ja -poliitik (67) *8. detsember – [[Alejandro Sabella]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *[[9. detsember]] – [[Mohammad Yazdi]], Iraani islamivaimulik ja riigitegelane (89) *9. detsember – [[Viačasłaŭ Kiebič]], Valgevene poliitik (84) *9. detsember – [[Vjatšeslav Jezepov]], vene näitleja (79) *9. detsember – [[Aleksandr Samoilov]], vene näitleja (68) *9. detsember – [[Paolo Rossi]], itaalia jalgpallur (64) *9. detsember – [[Lauri Kadakas]], eesti paraplaanipiloot (34) *[[10. detsember]] – [[Barbara Windsor]], inglise näitleja (83) *10. detsember – [[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *10. detsember – [[Nemanja Miljković]], serbia korvpallur (30) *[[11. detsember]] – [[Irena Veisaitė]], juudi päritolu Leedu kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (92) *11. detsember – [[Kim Ki-duk]], Lõuna-Korea filmilavastaja (59) *[[12. detsember]] – [[Hans Jakob Steinberger]], Saksamaa päritolu Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi füüsik (99) *12. detsember – [[John le Carré]], inglise kirjanik (89) *12. detsember – [[Charley Pride]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (86) *12. detsember – [[Valentin Gaft]], Vene näitleja (85) *12. detsember – [[Fikre Selassie Wogderess]], Etioopia poliitik (75) *12. detsember – [[Bird Averitt]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (68) *12. detsember – [[Ruhollah Zam]], iraani ajakirjanik (42) *12. detsember – [[Motjeka Madisha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) *[[13. detsember]] – [[Benno Tael]], eesti jalgpallur ja treener (87) *13. detsember – [[Kalju Lillepuu]], eesti kirjandusõpetaja, kirjandusloolane ja esperantist (85) *13. detsember – [[Ambrose Mandvulo Dlamini]], Svaasimaa poliitik (52) *[[14. detsember]] – [[Huang Zongying]], hiina näitlejanna ja kirjanik (95) *14. detsember – [[Günter Sawitzki]], saksa jalgpallur (88) *14. detsember – [[Gérard Houllier]], prantsuse jalgpallur, treener ja mänedžer (73) *14. detsember – [[Jaan Rõõmussaar]], eesti ajakirjanik ja näitleja (70) *14. detsember – [[Piotr Machalica]], poola näitleja (65) *[[15. detsember]] – [[Jevgeni Tjaželnikov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (92) *15. detsember – [[Endel Link]], eesti teatri- ja filmikriitik (92) *15. detsember – [[Caroline Cellier]], prantsuse näitleja (75) *15. detsember – [[Zoltan Sabo]], ungari rahvusest Serbia jalgpallur (48) *[[16. detsember]] – [[John-Tagore Tevet]], eesti matemaatik (89) *16. detsember – [[Ivo-Kornelius Kerge]], eesti silmaarst (85) *16. detsember – [[Ruslan Mikaberidze]], gruusia näitleja (81) *16. detsember – [[Flavio Cotti]], Šveitsi poliitik (81) *16. detsember – [[Sergei Saksonov]], vene botaanik ja ökoloog (60) *[[17. detsember]] – [[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti maalikunstnik ja graafik (91) *17. detsember – [[Pelle Svensson]], rootsi maadleja ja jurist (77) *17. detsember – [[Aleksandr Tšernjonok]], Eesti intensiivraviarst (75) *17. detsember – [[Jeremy Bulloch]], inglise näitleja (75) *17. detsember – [[Pierre Buyoya]], Burundi poliitik, riigi president aastatel 1987–1993 ja 1996–2003 (71) *17. detsember – [[Saufatu Sopoanga]], Tuvalu poliitik (68) *17. detsember – [[Bolivia Suárez]], Venezuela poliitik (63) *17. detsember – [[Gennadi Kernes]], Ukraina poliitik (61) *17. detsember – [[Maciej Grubski]], Poola poliitik (52) *[[18. detsember]] – [[José Vicente Rangel]], Venezuela poliitik (91) *18. detsember – [[Jiří Hálek]], tšehhi näitleja (90) *18. detsember – [[Òscar Ribas Reig]], Andorra poliitik (84) *18. detsember – [[Yazid Zerhouni]], Alžeeria poliitik (83) *18. detsember – [[Michael Jeffery]], Austraalia sõjaväelane ja riigitegelane (83) *18. detsember – [[Igor Blehtsin]], vene maletaja ja majandusgeograaf (79) *18. detsember – [[Michał Marusik]], Poola poliitik (69) *[[19. detsember]] – [[Märta Norberg]], rootsi murdmaasuusataja (98) *19. detsember – [[Maria Piątkowska]], poola kergejõustiklane (89) *19. detsember – [[Bram van der Vlugt]], hollandi näitleja (86) *19. detsember – [[Mekere Morauta]], Paapua Uus-Guinea poliitik (74) *[[20. detsember]] – [[Doug Anthony]], Austraalia poliitik (90) *20. detsember – [[Ezra Vogel]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalteadlane ja japanoloog (90) *20. detsember – [[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (88) *20. detsember – [[Nicette Bruno]], Brasiilia näitleja (87) *20. detsember – [[Ants Peetsalu]], eesti arstiteadlane, kirurg (78) *[[21. detsember]] – [[Motilal Vora]], India poliitik (93) *21. detsember – [[Jüri Jürgenson]], eesti baptisti vaimulik (83) *21. detsember – [[Aleksandr Kurljandski]], Vene kirjanik ja stsenarist (82) *21. detsember – [[K. T. Oslin]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik (78) *[[22. detsember]] – [[Claude Brasseur]], prantsuse näitleja (84) *22. detsember – [[Norma Cappagli]], Argentina modell ja iluduskuninganna (81) *22. detsember – [[Muhammad Mustafa Mero]], Süüria poliitik (79) *22. detsember – [[Leslie West]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (75) *22. detsember – [[Stella Tennant]], Briti modell (50) *[[23. detsember]] – [[James E. Gunn]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja antropoloog (97) *23. detsember – [[Rika Zaraï]], Iisraeli laulja ja kirjanik (82) *23. detsember – [[Kristoduli]], soome õigeusu nunn ja kirjanik (75) *[[24. detsember]] – [[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (98) *24. detsember – [[Siv Widerberg]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (89) *[[25. detsember]] – [[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (92) *25. detsember – [[K.C. Jones]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (88) *25. detsember – [[Jaan Rääts]], eesti helilooja (88) *25. detsember – [[Soumaïla Cissé]], Mali poliitik (71) *25. detsember – [[Maksim Tsõgalka]], valgevene jalgpallur (37) *[[26. detsember]] – [[George Blake]], Briti topeltagent ja Nõukogude luuraja (98) *26. detsember – [[Gregorio Salvador Caja]], hispaania keeleteadlane (93) *26. detsember – [[Milka Babović]], horvaadi sprinter, tõkkejooksja ja ajakirjanik (92) *26. detsember – [[Jim McLean]], šotimaa jalgpallitreener (83) *26. detsember – [[Phil Niekro]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *26. detsember – [[Brodie Lee]], Ameerika Ühendriikide sõumaadleja (41) *[[27. detsember]] – [[Ladislav Mrkvička]], tšehhi näitleja (81) *27. detsember – [[Riina Loorand]], eesti pedagoog (69) *27. detsember – [[Yuichiro Hata]], Jaapani poliitik (53) *27. detsember – [[Kadri Ots]], Miss Võrumaa 1989, hilisem talupidaja (49) *[[28. detsember]] – [[Fou Ts'ong]], hiina päritolu Briti pianist (86) *28. detsember – [[Armando Manzanero]], Mehhiko muusik, laulja ja helilooja (85) *28. detsember – [[Mati Eliste]], eesti ajakirjanik, saatejuht ja ujuja (79) *[[29. detsember]] – [[Pierre Cardin]], prantsuse moekunstnik (98) *29. detsember – [[Corrado Olmi]], itaalia näitleja (94) *29. detsember – [[Luigi Snozzi]], Šveitsi arhitekt (88) *29. detsember – [[Alexi Laiho]], soome rokkmuusik (41) *29. detsember – [[Luke Letlow]], Ameerika Ühendriikide poliitik (41) *[[30. detsember]] – [[Aleksandr Spirin]], vene biokeemik (89) *30. detsember – [[Eevi Ross (pianist)|Eevi Ross]], eesti pianist (86) *30. detsember – [[Dawn Wells]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *30. detsember – [[Merle Sulg]], eesti keele ja kirjanduse õpetaja (54) *[[31. detsember]] – [[Robert Hossein]], prantsuse näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja luuletaja (93) *31. detsember – [[Tommy Docherty]], šoti jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. detsember – [[Dick Thornburgh]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (88) *31. detsember – [[Jolanta Fedak]], Poola poliitik (60) *31. detsember – [[Pauls Aldiņš]], läti nakkushaiguste arst (49) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2020]] ibotjbbnebxtonb9x29oxhpbo1xvpim 0 574086 7193811 7192200 2026-07-16T11:38:50Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ 7193811 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FK Banga | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas "Banga" | hüüdnimi = ''tigrai'' | lühend = | asutatud = 1966 FK Banga <br> 2006 VšĮ FK Banga | lõpp = | väljak = [[Centrinis stadionas]], [[Gargždai]] | mahutavus = 3250 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} Rimantas Mikalauskas<ref>http://www.fkbanga.lt/kontaktai</ref> | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{flagicon|POR}} David Afonso | liiga = [[TOPLYGA]] (D1) | hooaeg = [[2025]] | positsioon = '''8. koht [[A lyga]] (D1) | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = | muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FF6600 | vasakkäsi2 =223D71 | vasakkäsi3 = FF6600 | kere1 =FF6600 | kere2 =223D71 | kere3 = FF6600 | paremkäsi1 =FF6600 | paremkäsi2 =223D71 | paremkäsi3 = FF6600 | püksid1 =FF6600 | püksid2 =223D71 | püksid3 = 223D71 | sokid1 =FF6600 | sokid2 =223D71 | sokid3 = FF6600 | veeb = http://www.fkbanga.lt/ }} '''Futbolo klubas Banga''' (ka ''Banga'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Gargždai]]s. ==Ajalugu== Klubi loodi 1966 (FK Banga); 2006 VšĮ FK Banga. ==Saavutused== *'''[[Pirma lyga]]''' : '''Võitja (0):''' : '''2. positsioon (2):''' 2017, 2019 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]'''<ref>http://www.rsssf.com/tablesl/litocuphist.html</ref> : '''Võitja (1):''' 2024 : '''Finalist (3):''' 2011, 2014, 2019. ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''2004''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#deb678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu04lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-06 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033958/http://almis.sritis.lt/ltu04lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''2005''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu05lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-06 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820034430/http://almis.sritis.lt/ltu05lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2006''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''12.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito06.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2007''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito07.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2008''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito08.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito09.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2010.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2011.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2012.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#FFE2E2" style="text-align:center;"| '''9.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2015''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#deb678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#deb678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''8.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''8.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2026''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[TOPLYGA]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[18. veebruar]] 2026.''<ref>[https://alyga.lt/komanda/banga A lyga (alyga.lt)]</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Armantas Vitkauskas}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=LTU|pos=VV|nimi=Lukas Grinkevičius}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=UKR|pos=VV|nimi=Volodymyr Krynskij}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=LTU|pos=KA|nimi=Deividas Malžinskas}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=GNB|pos=KA|nimi=Simão Júnior}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=LTU|pos=KA|nimi=Natanas Žebrauskas}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=KA|nimi=Valdas Antužis}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=LTU|pos=KA|nimi=Aleksandr Levšin}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=LTU|pos=KA|nimi=Karolis Pliuškys}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=KA|nimi=Armandas Razvadauskas}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GER|pos=KA|nimi=Ricardo Henning}} {{JK koosseis mängija|no=51|rah=BRA|pos=KA|nimi=Cadu Galvao}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=7|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dovydas Norvilas}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Vaidas Magdušauskas}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=PK|nimi=Rokas Filipavičius}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=LTU|pos=PK|nimi=Maksim Andrejev}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=LTU|pos=PK|nimi=Sidas Praleika}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=LTU|pos=PK|nimi=Matas Ambrazaitis}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=GNB|pos=PK|nimi=Umaro Cande}} {{JK koosseis mängija|no=45|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Misaki Sato]]}} {{JK koosseis mängija|no=47|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Kofi Asare]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=NGR|pos=PK|nimi=Aaron Olugbogi}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=|rah=LAT|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=LTU|pos=PK|nimi=Ignas Venckus}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.fkbanga.lt/ FK Banga] Koduleht * [https://uk.soccerway.com/team/banga/nieEy2it/ FK Banga] Soccerway * [https://toplyga.lt/komanda/banga FK Banga ''toplyga.lt''] * [https://globalsportsarchive.com/team/soccer/fk-banga-gargzdai/15839/ Globalsportsarchive] {{TOPLYGA}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Banga]] [[Kategooria:Klaipėda rajoon]] 2nqysnmhvpmqcqx9jszzjelcfl1h388 0 576316 7193582 6662610 2026-07-16T01:16:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193582 wikitext text/x-wiki [[Fail:John Henry Newman by Sir John Everett Millais, 1st Bt.jpg|pisi|Newmani portree, mille maalis 1881. aastal [[John Everett Millais]]]] '''John Henry Newman''' (21. veebruar 1801 – 11. august 1890) oli inglise [[teoloog]] ja luuletaja, algselt [[anglikaani kirik]]u preester ning hiljem [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kiriku]] vaimulik ja [[kardinal]], kes mängis olulist rolli 19. sajandi Suurbritannia religiooniloos. Olles algselt [[Oxfordi Ülikool]]i akadeemik ja [[evangeelsus|evangeelse]] [[Inglismaa Kirik]]u [[preester]], hakkas Newman hiljem huvituma [[anglikanism]]i [[kõrgkirik]]u traditsioonist. Temast kujunes mõjuka ja vastuolulise [[Oxfordi liikumine|Oxfordi liikumise]] juhtfiguur. Liikumine taotles Inglismaa Kiriku naasmist mitmete [[Inglise reformatsioon]]i käigus kaotatud katoliiklike tõekspidamiste ja liturgia juurde. 1845. aastal lahkus Newman Oxfordi Ülikoolist ja mõnede (kuigi mitte kõigi) oma järgijatega Inglismaa Kirikust ning hakkas katoliiklaseks. Ta [[Ordinatsioon|pühitseti preestriks]] ja jätkas [[Birmingham]]is tegevust vaimulikuna. 1879. aastal nimetas [[paavst]] [[Leo XIII]] ta kardinaliks, tunnustamaks tema tööd [[Rooma-Katoliku Kirik Inglismaal ja Walesis|katoliku kiriku arengusse Inglismaal]]. Ta oli ka märkimisväärne kirjandustegelane. Tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad 90-osaline teoloogiline traktaat "[[Tracts for the Times]]" (1833–1841), autobiograafia "[[Apologia Pro Vita Sua]]" (1865–1866), usufilosoofiat käsitlev "[[Grammar of Assent]]" (1870) ja luuletus "[[The Dream of Gerontius (luuletus)|The Dream of Gerontius]]", mille viisistas 1900. aastal inglise helilooja [[Edward Elgar]]. Ta kirjutas ka [[hümn]]id "[[Lead, Kindly Light]]" ja "Praise to the Holiest in the Height". 19. septembril 2010 kuulutas paavst [[Benedictus XVI]] oma Suurbritannia visiidi käigus Newmani [[Õndsakskuulutamine|õndsaks]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/uk-11360529 |pealkiri=Pope beatifies Cardinal Newman as his UK tour ends |väljaanne=[[BBC]] |aeg=19. september 2010 |vaadatud=7. veebruar 2020 |keel=inglise}}</ref> 12. veebruaril 2019 kinnitas paavst [[Franciscus]] Newmani [[kanoniseerimine|kanoniseerimise]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.catholicnewsagency.com/news/pope-francis-approves-canonization-of-john-henry-newman-34200 |pealkiri=Pope Francis approves canonization of John Henry Newman |väljaanne=Catholic News Agency |aeg=13. veebruar 2019 |vaadatud=7. veebruar 2020 |keel=inglise |arhiivimisaeg=2020-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200222124305/https://www.catholicnewsagency.com/news/pope-francis-approves-canonization-of-john-henry-newman-34200 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 13. oktoobril 2019 kuulutas ta [[pühak]]uks<ref>{{Netiviide |url=https://www.vaticannews.va/en/vatican-city/news/2019-07/canonizaion-newman-13-october.html |pealkiri=Pope to canonize Newman and four others on 13 October |väljaanne=Vatican News |aeg=1. juuli 2019 |vaadatud=7. veebruar 2020 |keel=inglise}}</ref>. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} *[http://cardinals.fiu.edu/bios1879.htm#Newman Elulugu.] (inglise keeles) * [https://www.gutenberg.org/author/Newman,+John+Henry John Henry Newmani teosed] [[Project Gutenberg]]is (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Newman, John Henry}} [[Kategooria:Pühakud]] [[Kategooria:Kardinalid]] [[Kategooria:Inglismaa anglikaani vaimulikud]] [[Kategooria:Inglismaa katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Inglise teoloogid]] [[Kategooria:Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] [[Kategooria:Sündinud 1801]] [[Kategooria:Surnud 1890]] mapbcpv50o07ytv8oazwf7anysluw0s 0 578017 7193432 7176955 2026-07-15T13:54:06Z Amherst99 15496 /* */ 7193432 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Patoloogiline kogumine''' ehk '''kompulsiivne kogumine''' (inglise keeles ''hoarding disorder'') on käitumismuster, mille puhul inimene kogub koju või mõnda muusse tema valduses olevasse kohta suures koguses esemeid, millel pole tihti tegelikku väärtust, ja ei suuda ühestki esemest loobuda. [[Sundhäire|Sundhäired]] võivad olla pikaajalised ja progresseeruvad või esineda periooditi, aeg-ajalt taandudes ning taas võimendudes. Peale asjade võib inimene koguda ka loomi, kelle elukvaliteet kannatab ruumipuuduse tõttu. Ka [[Rämpsmeil|rämpsmeilide]] alleshoidmine ei erine muust kogumisest, vaatamata sellele, et need ei võta füüsiliselt ruumi. Motiiv on sama – hirm midagi olulist ära visata. [[Patoloogia|Patoloogiline]] asjade kogumine võib kahjustada inimese elu, takistada ruumide tavapärast kasutamist ning raskendada näiteks söögivalmistamist, koristamisst, ruumides liikumist ja magamist. Asjade kuhjumine võib tekitada [[Tulekahju|tulekahjuohtu]], halbu sanitaartingimusi, kukkumisohtu ja muude terviseprobleemide ohtu.<ref name="Tolin D.F., Frost R.O., Steketee G. 2007 1461–1470">{{cite journal |author1=Tolin D.F. |author2=Frost R.O. |author3=Steketee G. | year = 2007 | title = An open trial of cognitive-behavioral therapy for compulsive hoarding | url = | journal = Behaviour Research and Therapy | volume = 45 | issue = 7| pages = 1461–1470 | doi=10.1016/j.brat.2007.01.001|pmid=17306221 |pmc=1950337 }}</ref> ==Sümptomid ja signaalid probleemist== Inimese kodus on palju asju, mida enamik inimesi peaks väärtusetuks. Kodune esemete hulk on nii suur, et liikumisruumi napib: *voodis ei saa enam magada, *kööki ei saa kasutada toiduvalmistamiseks, *lauad, toolid, diivanid on nii täis asju, et neid ei saa sihipäraselt kasutada, *tualettruum on ebasanitaarne, *vannis ja pesemisruumis ei saa pesta, kuna seal on asjad ees. Segadust ja mustust on nii palju, et see võib põhjustada haigusi, stressi ja ebamugavust. Seetõttu: *ei lubata külalisi, pereliikmeid, sõpru, remondimehi tubadesse, *tekib raskusi laenatud esemete tagastamisega, *hoitakse aknad kaetult, et keegi ei saaks sisse piiluda, *tülitsetakse tihti oma pereliikmetega prügi pärast, *riskitakse tulekahju, kukkumise, nakkushaiguste ja väljatõstmisega, *tuntakse stressi või [[Ärevushäire|ärevust]] seoses prügiga. == Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire == Kogumiskirge, mille korral inimene kogub asju, mida ta ei kasuta, on aastaid tagasi peetud üheks [[obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire|obsessiiv-kompulsiivse isiksushäire]] (OCD) sümptomiks ja seda on käsitletud [[obsessiiv-kompulsiivne häire|obsessiiv-kompulsiivse häire]] alaliigina. Obsessiiv-kompulsiivne häire on [[ärevushäire]]. Inimesed, kellel on OCD, tunnevad sundmõtteid, et nad peavad midagi korduvalt tegema. Mõnikord on neil eriti suur vajadus puhtuse järele ja nad võivad, näiteks, päevas mitu korda hambaid pesta. Nüüd loetakse kogumiskirge obsessiiv-kompulsiivseks isiksushäireks, juhul kui:<ref>{{cite web|title=Obsessive Compulsive Disorder|url=http://www.psychiatry.org/obsessive-compulsive-disorder|website=psychiatry.org|publisher=American Psychiatric Association|accessdate=11.12.2014|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141220090754/http://www.psychiatry.org/obsessive-compulsive-disorder|archivedate=20.12.2014}}</ref> * Kogumine toimub, kuna inimesel on hirm mustuse pärast või tal on eelarvamuslikud mõtted * Inimene kogub asju, kuid ei soovi seda teha ning see valmistab talle ebameeldivaid tundeid * Inimene ei näita mingit huvi nende asjade vastu, mida ta kogub * Inimene kogub spetsiifilisi asju, mille vastu ta tunneb konkreetset kinnisideed<ref name="Mataix-Cols, David 2010">{{cite journal |author1=Mataix-Cols David |author2=Frost Randy O. |author3=Pertusa Albert |author4=Clark Lee Ann |author5=Saxena Sanjaya |author6=Leckman James F. |author7=Stein Dan J. |author8=Mastunaga Hisato |author9=Wilhelm Sabina | year = 2010 | title = Hoarding Disorder: A New Diagnosis for DSM-V? | url = | journal = Depression and Anxiety | volume = 27 | issue = 6| pages = 556–572 | doi=10.1002/da.20693|pmid=20336805 }}</ref> Kogumiskire taga ei ole samasugused neuroloogilised mehhanismid kui OCD puhul ja seda ei saa mõjutada samade ravimitega, mis reguleerivad serotoniini taset. Kogumiskirega inimene kogub esemeid teadlikult ja ei taju seda kui korduvat ja ärevust tekitavat tegevust, nagu OCD patsiendid. Kuigi statistika järgi on 18–40% OCD patsiente kogumiskirega, siis ainult 5%-l kogumiskirega inimestest esinevad OCD sümptomid. Teises uuringus vaadeldi 217 kogumiskirega patsienti, kellest 18%-l diagnoositi OCD, kuid 36%-l diagnoositi tugev depressioon. Siiski esineb suuri erinevusi ja probleeme nii kogumiskire kui ka OCD diagnoosimisel, mida uuringutes kasutatakse.<ref name="Mataix-Cols, David 2010" /> Mitmed sarnased tunnused võivad viidata [[impulsihäire]]le, eriti kui kogumiskirg on seotud [[Oniomaania|vajadusega pidevalt asju osta]] ja tugevnenud omanikutundega.<ref>{{cite journal |vauthors=Hartl TL, Duffany SR, Allen GJ, Steketee G, Frost RO | year = 2005 | title = Relationships among compulsive hoarding, trauma and attention-deficit/hyperactivity disorder | url =https://archive.org/details/sim_behaviour-research-and-therapy_2005-02_43_2/page/269| journal = Behaviour Research and Therapy | volume = 43 | issue = 2| pages = 269–76 | doi=10.1016/j.brat.2004.02.002| pmid = 15629755 }}</ref> === Raamatute kogumine === Raamatute suuremahuline kogumine ehk [[bibliomaania]] on patoloogiline, kui selle tõttu kannatavad inimese sotsiaalsed suhted või tervis. Raamatutega on seotud mitmeid [[psüühikahäire]]id, sh bibliokleptomaania, mille puhul inimene kogub raamatuid, millel pole tema jaoks suurt sisemist väärtust, – erinevalt tavapärastest raamatukogujatest, kes tunnevad kogutavate teoste vastu huvi või kasu. Nad ostavad isegi sama raamatut mitu eksemplari, milletõttu koguneb raamatuid nii palju, et neid ei jõuta enam nautida. Ameerika ajaloo tuntuim bibliokleptomaan oli [[Stephen Blumberg]], kes ei arvanud, et ta teeb midagi valesti. "Blumberg was trying to save a forgotten world from a system (the libraries) that neglected it."<ref>{{cite journal|last=Weiss|first=Philip|title=The Book Thief|url=https://archive.org/details/sim_harpers-magazine_1994-01_288_1724/page/37|journal=Harper's Magazine|date=jaanuar 1994|volume=288|issue=1724|page=37}}</ref> Teine tuntud juhtum oli [[:en:Gustav_Hasford|Gustav Hasford]]. ==Vaata ka== * [[Bibliomaania]] * [[Obsessiiv-kompulsiivne häire]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * Anne Metsis. [https://lood.delfi.ee/eestinaine/meelelahutus/tarbetute-esemete-alleshoidmine-ja-kogumine-voib-olla-mark-tosisest-probleemist?id=82314180 Tarbetute esemete alleshoidmine ja kogumine võib olla märk tõsisest probleemist!] Eesti Naine, 19. mai 2015 * Valdar Parve. [https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/kogumishaire-enamat-kui-lihtsalt-hamsterlus Kogumishäire on enamat kui lihtsalt hamsterlus] Tervise Arengu Instituudi koduleht, 22. aprill 2021 [[Kategooria:Harjumus- ja impulsihäired]] [[Kategooria:Käitumine]] mqcsyzol8xdq8ffoe1lxo7ix5ugnapo 0 585866 7193781 7191919 2026-07-16T10:25:49Z Kopo25 5046 Täiendav info 7193781 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mõhhailo Fedorov | pilt = Fedorov Mykhailo.jpg | pildiallkiri = | amet = Ukraina kaitseminister | ametiajaalgus = 14. jaanuar 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Mõhhailo Fedorov''' ([[ukraina keel]]es ''Михайло Альбертович Федоров'', sündinud [[21. jaanuar]]il [[1991]]) on [[Ukraina]] riigiametnik, alates 14. jaanuarist 2026 [[Ukraina kaitseminister]], [[29. august]]ist [[2019]] oli ta Ukraina asepeaminister (17. juulist 2025 esimene asepeaminister) ja digiülemineku minister. Ta on olnud ka Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] nõunik ja [[Ukraina Ülemraada]] liige. Alates 2020. aastast on ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] liige. Ta on kõige noorem minister Ukraina ajaloos. Fedorovi ministriks oleku ajal pandi tööle riiklike teenuste portaal [[Dija]] (lühend fraasist "''Держава і я''", eesti keeles 'riik ja mina'). 2. jaanuaril 2026 pakkus president [[Vladimir Zelenski]] talle kaitseministri ametikohta ja järgmisel päeval nimetas ta sellesse ametisse. 14. jaanuaril 2026 pooldas 277 [[Ülemraada]] liiget 423-st tema saamist kaitseministriks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Верховна Рада України призначила Михайла Федорова Міністром оборони України |url=https://www.rada.gov.ua/news/Novyny/269766.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260114133518/https://www.rada.gov.ua/news/Novyny/269766.html |arhiivimisaeg=2026-01-14 |vaadatud=2026-01-14 |väljaanne=www.rada.gov.ua}}</ref> Üks tema olulisemaid saavutusi oli Ukrainas [[Starlink|Starlinki]] [[Terminal|terminalide]] valge nimekirja loomine, mis muutis Venemaa käsutuses olnud kümned tuhanded Starlinki komplektid sisuliselt kasutuks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=15.07.2026 |pealkiri=SÕJARAPORT {{!}} Teet Kalmus: z-kanalid tunnistavad alandust – Ukraina lõpetas 9 päevaga Vene kaubalaevade tegevuse Aasovi merel |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597356/sojaraport-teet-kalmus-z-kanalid-tunnistavad-alandust-9-paevaga-lopetas-ukraina-vene-kaubalaevade-tegevuse-aasovi-merel |vaadatud=16.07.2026 |väljaanne=Delfi}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Fedorov, Mõhhailo}} [[Kategooria:Ukraina ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Zaporižžja rahvusülikooli vilistlased]] 05kogtukptqvcy65bz6nfhqp1vcqk04 0 591360 7193565 6455153 2026-07-15T22:58:46Z Sumo tomus 233342 7193565 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Blake_Coleman.jpg | pildisuurus = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} [[File:Blake Coleman.jpg|thumb|upright|right|Coleman (2013)]] '''Blake Coleman''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1991]] [[Plano]]s [[Texas]]es) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Calgary Flames]]. Aastatel 2009–2011 mängis ta [[United States Hockey League]]'is. Aastatel 2011–2014 mängis ta neli hooaega [[Miami Ülikool (Ohio)|Miami Ülikooli]] jäähokimeeskonnas. 2011. aastal valis [[New Jersey Devils]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 75. valikuna. 2015. aastal liitus ta New Jersey Devilsi noorteklubiga [[Albany Devils]], mis mängis [[American Hockey League]]'is. NHL-is debüteeris Coleman New Jersey Devilsi meeskonnas hooajal [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]]. Esimese värava lõi ta liigas 26. märtsil 2017 mängus [[Dallas Stars]]i vastu. 2020. aasta veebruaris siirdus ta [[Tampa Bay Lightning]]i. Aastatel 2020 ja 2021 võitis ta Lightningiga [[Stanley karikas|Stanley karikavõistlused]]. 2021. aasta juulis sõlmis ta kuueaastase lepingu Calgary Flamesiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20210728161424/https://www.rawcharge.com/2021/7/28/22598145/tampa-bay-lightning-blake-coleman-signs-for-six-years-with-calgary-flames-nhl-free-agency "Blake Coleman signs for six years with Calgary Flames"]. rawcharge.com. 28.7.2021. Vaadatud 19.10.2021</ref> [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Coleman [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/blake-coleman-8476399 Blake Coleman NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=123293 Blake Coleman hockeydb.com lehel] {{Calgary Flamesi mängijad}} {{JÄRJESTA:Coleman, Blake}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Tampa Bay Lightningi mängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] bbp71y05qimksj1lyg8oc61l1c87nok 0 591577 7193563 6943255 2026-07-15T22:50:33Z Sumo tomus 233342 7193563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Igor Bobkov.jpg|pisi|Igor Bobkov (2009)]] '''Igor Sergejevitš Bobkov''' ([[vene keel]]es Игорь Сергеевич Бобков; sündinud [[2. jaanuar]]il [[1991]] [[Surgut]]is) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] [[KHL]]-i klubis [[Kaasani AK Bars]]. 2009. aastal valis [[Anaheim Ducks]]i ta [[NHL]]-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 79. valikuna. 2010. aastal suundus ta Põhja-Ameerikasse, liitudes [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubiga [[London Knights]]. Hooajal 2011–12 mängis ta OHL-is [[Kingston Frontenacs]]. Seejärel mängis ta veel [[American Hockey League]]'i klubides [[Syracuse Crunch]] ja [[Norfolk Admirals]] ning [[ECHL]]-i klubis [[Utah Grizzlies]], kuid NHL-i ta ei jõudnud. 2015. aasta augustis liitus ta KHL-i klubiga [[Vladivostoki Admiral]]. 2018. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Omski Avangard]]iga. 2021. aastal võitis ta Avangardiga [[Gagarini karikas|Gagarini karika]]. 2021. aasta mais lõpetas Avangard temaga lepingu. Samal kuul sõlmis ta lepingu Ak Barsiga.<ref>https://en.khl.ru/news/2021/05/02/484790.html (vaadatud 14.5.2021)</ref> Aastatel 2017, 2019 ja 2020 on ta valitud [[KHL-i tähtede mäng]]ule. 2009. aastal võitis Bobkov Venemaa kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel pronksmedali. 2011. aastal tuli ta Venemaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://en.khl.ru/players/15748/ Igor Bobkov KHL.ru lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=120909 Igor Bobkov hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Bobkov, Igor}} [[Kategooria:Venemaa jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:Omski Avangardi mängijad]] [[Kategooria:Kaasani Ak Barsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] bvjzliecsmpg2dr3dvphgegi7g1qkue 4 593296 7193561 7179119 2026-07-15T22:48:31Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193561 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P4889 ?mid . OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } FILTER(!BOUND(?sitelink)) } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aare Papp]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2009" | 2009 | | | [[:d:Q50380448|Q50380448]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Abel Lee]] | | data-sort-value="1918" | 1918-10-03 | data-sort-value="2010" | 2010-01-01 | | | [[:d:Q56578071|Q56578071]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Abram Jefimovitš Arhipov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1930" | 1930-09-25 | [[Fail:Portrait of Arkhipov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Yegorovo]] | [[:d:Q80588|Q80588]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Abram Rabkin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-10-27 | data-sort-value="2013" | 2013-12-05 | | [[Babrujsk]] | [[:d:Q24450566|Q24450566]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Ada Kangur-Jürisson]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56451087|Q56451087]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Ada Mühlen]] | | | | | | [[:d:Q56350112|Q56350112]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Jossifowitsch Charlemagne]] | | data-sort-value="1826" | 1826-12-08 | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | [[Fail:Sharleman AI.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q15061209|Q15061209]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Ago Teedema]] | | data-sort-value="1956" | 1956-07-22 | | | | [[:d:Q50377589|Q50377589]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aili Tarkus]] | | data-sort-value="1943" | 1943-12-27 | data-sort-value="2007" | 2007-12-02 | | | [[:d:Q78319392|Q78319392]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aksel Eist]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-09-18 | data-sort-value="2000" | 2000-07-21 | | [[Paide]] | [[:d:Q50827113|Q50827113]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Alar Tuul]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1982" | 1982 | | | | [[:d:Q50827778|Q50827778]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Albert Beljakov]] | | | | | | [[:d:Q56477975|Q56477975]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Albert Bredow]] | | data-sort-value="1828" | 1828<br/>1827-09-10 | data-sort-value="1899" | 1899-04-23 | | [[Gardeja]] | [[:d:Q43127875|Q43127875]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Albert Toomapoeg]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1908" | 1908 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q50377653|Q50377653]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Alberto Adonai Renzi]] | | | | | | [[:d:Q58934593|Q58934593]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Alberto Caffassi]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1973" | 1973-05-03 | | [[Alessandria]] | [[:d:Q55740319|Q55740319]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aleksander Beggrov]] | | data-sort-value="1841" | 1841-12-17 | data-sort-value="1914" | 1914-04-14 | [[Fail:Beggrow 000.jpeg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4080457|Q4080457]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aleksander Hagen]] | | | | [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q56577763|Q56577763]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aleksander Kulkoff]] | vene kunstnik Eestis | data-sort-value="1889" | 1889-01-05 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Moskva]] | [[:d:Q50335258|Q50335258]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aleksander Normak]] | eesti teatri- ja maalikunstnik ning graafik | data-sort-value="1895" | 1895-02-17 | data-sort-value="1984" | 1984-01-06 | | [[Püssi vald]] | [[:d:Q59164539|Q59164539]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aleksander Orłowski]] | | data-sort-value="1777" | 1777-03-09 | data-sort-value="1832" | 1832-03-13 | [[Fail:AleksanderOrlowski.Autoportret.ws.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q937911|Q937911]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aleksander Tarvis]] | | data-sort-value="1915" | 1915-08-15 | data-sort-value="1999" | 1999-11-08 | | | [[:d:Q78315092|Q78315092]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aleksander Varnek]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1782" | 1782-02-26 | data-sort-value="1843" | 1843-03-31 | [[Fail:Varnek.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4103951|Q4103951]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aleksandr Gerasimov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1881" | 1881-08-12 | data-sort-value="1963" | 1963-07-23 | [[Fail:Gerasimov A.M.jpg|center|120px]] | [[Mitšurinsk]] | [[:d:Q965352|Q965352]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aleksandr Morejev]] | | data-sort-value="1945" | 1945-08-24 | data-sort-value="1984" | 1984-07-28 | | [[Odessa]] | [[:d:Q59164585|Q59164585]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksandr Patrakejev]] | | data-sort-value="1925" | 1925 | data-sort-value="1992" | 1992 | | | [[:d:Q59164268|Q59164268]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksandra Jürgenson-Snegirjeva]] | | data-sort-value="1869" | 1869 | data-sort-value="1946" | 1946 | | | [[:d:Q55988124|Q55988124]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksandra Makovskaja]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Yegor Makovsky, Alexandra Makovskaya, 1850s.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q17749075|Q17749075]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksei Antropov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1716" | 1716-03-14 | data-sort-value="1795" | 1795-06-12 | [[Fail:Antropov Self.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q1298354|Q1298354]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksei Korin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1865" | 1865-03-04 | data-sort-value="1923" | 1923-02-13 | [[Fail:Корин автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Palekh]] | [[:d:Q4233075|Q4233075]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Alexander Georg von Ungern-Sternberg]] | | | | | | [[:d:Q58934466|Q58934466]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Alexander Heinrich Johann Grünfeldt]] | | | | | | [[:d:Q58824195|Q58824195]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Alexander Nikolaus Borsov]] | | data-sort-value="1854" | 1854 | data-sort-value="1895" | 1895-01-30 | | | [[:d:Q42297588|Q42297588]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Alexander Nothbeck]] | | data-sort-value="1802" | 1802-05-16 | data-sort-value="1866" | 1866 | | | [[:d:Q19915520|Q19915520]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Alexander Peltzer]] | | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1959" | 1959 | | | [[:d:Q58854082|Q58854082]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Alexander Schwabe]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1824" | 1824<br/>1818 | data-sort-value="1872" | 1872-05-30 | | [[Riia]] | [[:d:Q16719694|Q16719694]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Alexander von Wahl]] | baltisaksa kunstnik | data-sort-value="1839" | 1839-12-10 | data-sort-value="1903" | 1903-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q23000766|Q23000766]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Alexandra von Berckholtz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1821" | 1821-08-26 | data-sort-value="1899" | 1899-03-16 | | [[Riia]] | [[:d:Q2643699|Q2643699]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Alfons Rammo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1897" | 1897-08-31 | data-sort-value="1974" | 1974-07-01 | | | [[:d:Q56085503|Q56085503]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Alfred Hindorf]] | | data-sort-value="1824" | 1824-05-12 | data-sort-value="1892" | 1892-09-10 | | [[Dobroje (Kaliningrad)]] | [[:d:Q55794640|Q55794640]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alfred Hoffman]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1908" | 1908-10-21 | data-sort-value="1985" | 1985 | | | [[:d:Q50359435|Q50359435]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alfred Kivi]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1883" | 1883-03-23 | data-sort-value="1934" | 1934-12-30 | | [[Soomukse]] | [[:d:Q56243215|Q56243215]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alfred Wiegmann]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-27 | data-sort-value="1973" | 1973-11-06 | | [[Essen]] | [[:d:Q18575908|Q18575908]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alfrēds Plite-Pleita]] | | | | | | [[:d:Q78308345|Q78308345]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Allan Aav]] | | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q78319587|Q78319587]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alma Abels]] | | data-sort-value="1872" | 1872-04-17 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q56451035|Q56451035]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alma Klauren]] | | data-sort-value="1890" | 1890-01-15 | data-sort-value="1987" | 1987-02-02 | | [[Kogula vald]] | [[:d:Q78315596|Q78315596]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alma Willy Boltho von Hohenbach]] | | data-sort-value="1858" | 1858-12-27 | data-sort-value="1944" | 1944-05-13 | | | [[:d:Q58824166|Q58824166]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Anatoli Jar-Kravtšenko]] | | data-sort-value="1911" | 1911-06-21 | data-sort-value="1983" | 1983-11-24 | | [[Blagoveštšensk]] | [[:d:Q4538463|Q4538463]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Anatoli Slepõšev]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-07-03 | data-sort-value="2016" | 2016-04-13 | | [[Lopatino]] | [[:d:Q4423383|Q4423383]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Andrei Ender]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1977" | 1977 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50497964|Q50497964]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Andrei Šilder]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1861" | 1861 | data-sort-value="1919" | 1919 | | | [[:d:Q4523936|Q4523936]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Andres Sütevaka]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1971" | 1971-11-22 | | | | [[:d:Q50377547|Q50377547]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Ann Frössén]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Stockholm]] | [[:d:Q58853999|Q58853999]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Anna Kalašnikova-Root]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1960" | 1960 | | | [[:d:Q55866769|Q55866769]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Anna Litvinova-Merilo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56353507|Q56353507]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Anna Louise von Berner]] | | data-sort-value="1795" | 1795 | data-sort-value="1868" | 1868 | | | [[:d:Q59113130|Q59113130]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Anna Lukats-Laigo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1900" | 1900 | data-sort-value="1937" | 1937 | | | [[:d:Q55988531|Q55988531]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Anna Petrovna Ostroumova-Lebedeva]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | data-sort-value="1955" | 1955-05-05 | [[Fail:A.P. Ostroumova-Lebedeva by F. Malyavin (1896).jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562945|Q562945]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Anna von Dellingshausen]] | | data-sort-value="1832" | 1832-09-06 | data-sort-value="1900" | 1900-05-10 | | | [[:d:Q50827707|Q50827707]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Anna von Maydell]] | | data-sort-value="1861" | 1861-11-06 | data-sort-value="1944" | 1944-07-30 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q17353131|Q17353131]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Anna von Wahl]] | | data-sort-value="1861" | 1861-02-26 | data-sort-value="1938" | 1938-09-11 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q28934030|Q28934030]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Ano Mägi-Palm]] | | data-sort-value="1913" | 1913-01-13 | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | | [[:d:Q56595975|Q56595975]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[anonüümne]] | | | | [[Fail:Image of none.svg|center|120px]] | | [[:d:Q4233718|Q4233718]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Anthony Caruana]] | Malta maalikunstnik | | | | [[Xewkija]] | [[:d:Q56596080|Q56596080]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Anton Georg Bosse]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1860" | 1860 | | [[Riia]] | [[:d:Q55089403|Q55089403]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Arkadi Rõlov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-01-17 | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | [[Fail:Arkady Rylov, Self-Portrait, 1930s, Vyatskiy Art Museum Ж-865.jpg|center|120px]] | [[Istobensk]] | [[:d:Q3623704|Q3623704]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Arlis Narusberg]] | | | | | | [[:d:Q50827698|Q50827698]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Arne Lepla]] | | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2022" | 2022-09-09 | | | [[:d:Q50840131|Q50840131]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Arseni Meštšerski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1834" | 1834 | data-sort-value="1902" | 1902-11-26 | [[Fail:Arseny Ivanovich Meshchersky.jpg|center|120px]] | [[Vyshny Volotshyok County]] | [[:d:Q4292570|Q4292570]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Arthur Choisy]] | | | | | | [[:d:Q59133467|Q59133467]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Artur Mangus]] | | | | | | [[:d:Q59133420|Q59133420]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Artur Mihkelsoo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-03-27 | data-sort-value="1988" | 1988-04-05 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50359427|Q50359427]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Arved Erich Dörvald]] | | data-sort-value="1886" | 1886-05-06 | data-sort-value="1924" | 1924-06-09 | | | [[:d:Q55988484|Q55988484]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Ashot Jegikjan]] | | data-sort-value="1955" | 1955 | | | [[Jerevan]] | [[:d:Q58824347|Q58824347]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Asta Vaks-Kiviloo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925 | data-sort-value="2019" | 2019 | | | [[:d:Q56578264|Q56578264]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[August Friedrich Oelenhainz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1745" | 1745-06-28 | data-sort-value="1804" | 1804-11-05 | | [[Endingen]] | [[:d:Q761313|Q761313]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[August Karro]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1888" | 1888-11-06 | | | | [[:d:Q50331772|Q50331772]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[August Liisment]] | | | | | | [[:d:Q59113296|Q59113296]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[August Mölder]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-05-14 | data-sort-value="1982" | 1982-10-12 | | | [[:d:Q50359372|Q50359372]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Auguste Gentz]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="2002" | 2002-02-08 | | [[Riia]] | [[:d:Q59113082|Q59113082]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Bernhard Christian Carl Borchert]] | Läti kunstnik | data-sort-value="1863" | 1863-12-01 | data-sort-value="1945" | 1945-12-31<br/>1945 | | [[Riia]] | [[:d:Q15995664|Q15995664]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Boris Jakovlev]] | | data-sort-value="1890" | 1890-09-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-08 | [[Fail:Yakovlev B.N.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q18019598|Q18019598]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Boris Krõlov]] | | data-sort-value="1906" | 1906-04-23 | | | | [[:d:Q78034816|Q78034816]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Boris Oras]] | | | | | | [[:d:Q50827572|Q50827572]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Boris Ottenberg]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1891" | 1891-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-06-02 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q57205798|Q57205798]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Boriss Sokolov]] | | data-sort-value="1965" | 1965-10-13 | | | | [[:d:Q59164402|Q59164402]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Boriss Uvarov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1946" | 1946 | | | | [[:d:Q56477925|Q56477925]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Caesar Kaljo]] | Eesti kunstnik ja polaaruurija | data-sort-value="1897" | 1897-09-18<br/>1897 | data-sort-value="1969" | 1969-05-09<br/>1969 | | | [[:d:Q78320551|Q78320551]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Carl August Raedlein]] | | | | | | [[:d:Q50356120|Q50356120]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Carl Gustav Klingstedt]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1657" | 1657-02-26 | data-sort-value="1734" | 1734-02-17 | | [[Riia]] | [[:d:Q2938925|Q2938925]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Carl Schulz]] | | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1876" | 1876<br/>1859 | | | [[:d:Q30501308|Q30501308]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1833" | 1833-02-16 | data-sort-value="1854" | 1854<br/>1894-11-28 | | [[Rannu]] | [[:d:Q56596347|Q56596347]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Christian Rosée]] | | data-sort-value="1804" | 1804 | data-sort-value="1872" | 1872 | | | [[:d:Q59133006|Q59133006]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Christina Robertson]] | | data-sort-value="1796" | 1796-12-17 | data-sort-value="1854" | 1854-04-30 | [[Fail:Christina Robertson - Self portrait, 1822.jpg|center|120px]] | [[Kinghorn]] | [[:d:Q2199075|Q2199075]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Christopher Ferdinand Leuttner]] | | data-sort-value="1722" | 1722 | data-sort-value="1788" | 1788 | | | [[:d:Q56451120|Q56451120]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Christopher Paudiß]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1630" | 1630<br/>1625 | data-sort-value="1666" | 1666-09-08 | [[Fail:Christoph Paudiß - Selbstbildnis mit Gamsbart - 5607 - Bavarian State Painting Collections.jpg|center|120px]] | [[Alam-Saksi]] | [[:d:Q870457|Q870457]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Claude Guilleminet]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1821" | 1821-01-12 | data-sort-value="1885" | 1885-02-08 | | [[Pariis]] | [[:d:Q16855613|Q16855613]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Clemens von Zimmermann]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1788" | 1788-11-08 | data-sort-value="1869" | 1869-01-25 | [[Fail:Clemens Zimmermann - Maler.jpg|center|120px]] | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q876932|Q876932]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Cornelis Ruhtenberg]] | | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Riia]] | [[:d:Q21479906|Q21479906]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Danil Tšerkes]] | | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | data-sort-value="1971" | 1971-06-09 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28357196|Q28357196]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Dementi Šmarinov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1907" | 1907-04-29<br/>1907-05-12 | data-sort-value="1999" | 1999-08-30 | | [[Kaasan]] | [[:d:Q4525609|Q4525609]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dimitri Motšalski]] | | data-sort-value="1908" | 1908-02-02 | data-sort-value="1988" | 1988-12-20 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4305204|Q4305204]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Dimitri Žukov]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841 | data-sort-value="1903" | 1903 | | | [[:d:Q15919026|Q15919026]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Dmitri Nalbandjan]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1906" | 1906-09-15 | data-sort-value="1993" | 1993-07-02<br/>1993-07-10 | | [[Thbilisi]] | [[:d:Q3649850|Q3649850]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Dmitry Levitzky]] | | data-sort-value="1735" | 1735 | data-sort-value="1822" | 1822-04-04 | [[Fail:Dmitry Levitzky (cropped).jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q556681|Q556681]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Eberhard Schlotter]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1921" | 1921-06-03 | data-sort-value="2014" | 2014-09-08 | | [[Hildesheim]] | [[:d:Q896930|Q896930]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Edgar Voss]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2002" | 2002 | | | [[:d:Q50826979|Q50826979]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Eduard Reisberg]] | maalikunstnik | | | | | [[:d:Q59132899|Q59132899]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Eduard Verber]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1877" | 1877-06-20 | data-sort-value="1927" | 1927-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q56025749|Q56025749]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Eduardo Alkope]] | | | | | | [[:d:Q56477957|Q56477957]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Elfrina Bergström]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1887" | 1887-11-29 | data-sort-value="1964" | 1964-08-05 | | | [[:d:Q50384860|Q50384860]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Elisa Guillaume]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1889" | 1889 | | | [[:d:Q55979258|Q55979258]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Elise von Jung-Stilling]] | | data-sort-value="1829" | 1829-09-09<br/>1829-09-21 | data-sort-value="1904" | 1904-07-10<br/>1904-07-23 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q16594378|Q16594378]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Elmar Köster]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78315785|Q78315785]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Elsbeth Rudolff]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1861" | 1861-04-26 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q56118414|Q56118414]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Elvi Maaste]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | data-sort-value="2005" | 2005-02-23 | | | [[:d:Q78318971|Q78318971]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Ely Bielutin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-06-10 | data-sort-value="2012" | 2012-02-27<br/>2012-02-26 | [[Fail:Ely Bielutin 04 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4083382|Q4083382]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Emma von Kleist]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1892" | 1892 | | | [[:d:Q55853536|Q55853536]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Emmanuel Bernstein]] | | data-sort-value="1914" | 1914-05-30 | | | | [[:d:Q50996338|Q50996338]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Enda Bardell]] | Kanada kunstnik | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | | | | [[:d:Q50826962|Q50826962]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Endel Kotsar]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2013" | 2013-03-13 | | | [[:d:Q56577958|Q56577958]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Ene Urbla]] | | data-sort-value="1948" | 1948 | | | | [[:d:Q50827068|Q50827068]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Enn Erisalu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-12-15 | data-sort-value="2005" | 2005 | | | [[:d:Q50359531|Q50359531]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Enn Volmere]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1908" | 1908-04-12 | data-sort-value="1978" | 1978-10-09 | | [[Otepää]] | [[:d:Q50339276|Q50339276]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Enno Raun]] | | data-sort-value="1936" | 1936-02-17 | data-sort-value="2023" | 2023-10-23 | | | [[:d:Q78320324|Q78320324]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Eranui Aslamasjan]] | | data-sort-value="1909" | 1909-04-15 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | [[Fail:ERANUHI ASLAMAZYAN.jpg|center|120px]] | [[Çetindurak]] | [[:d:Q16380139|Q16380139]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Erich Rebane]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-03-13 | data-sort-value="1999" | 1999-04-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4391545|Q4391545]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Erich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-30 | data-sort-value="1945" | 1945-06-23 | | [[Mühlhausen|Mühlhausen/Thüringen]] | [[:d:Q54507070|Q54507070]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Erna Antonie Härm]] | | data-sort-value="1914" | 1914-10-16 | data-sort-value="1996" | 1996-05-31 | | | [[:d:Q50377638|Q50377638]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Ernst Gottlob]] | | data-sort-value="1744" | 1744 | data-sort-value="1792" | 1792 | | | [[:d:Q18563948|Q18563948]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Ernst Tiido]] | | data-sort-value="1913" | 1913-02-08 | data-sort-value="1957" | 1957-09-23 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50996721|Q50996721]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Ervin Foerster]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-28 | data-sort-value="1960" | 1960-02-27 | | | [[:d:Q56350298|Q56350298]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Ervin Milvek]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1919" | 1919-03-09 | data-sort-value="1994" | 1994-08-14 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q78033932|Q78033932]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Esther Berger]] | | data-sort-value="1909" | 1909-05-07 | | | | [[:d:Q58824833|Q58824833]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Eugen Gotthard von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[:d:Q58935314|Q58935314]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Eva Margarethe Borchert-Schweinfurth]] | | data-sort-value="1878" | 1878 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Riia]] | [[:d:Q54506666|Q54506666]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Faina Männik]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78320155|Q78320155]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Felix Stelten]] | | data-sort-value="1952" | 1952 | | | | [[:d:Q58853009|Q58853009]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Ferdinand Hoppe]] | | data-sort-value="1848" | 1848-02-23 | data-sort-value="1890" | 1890-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q40033084|Q40033084]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Filippo Marantonio]] | | data-sort-value="1851" | 1851-04-15 | data-sort-value="1913" | 1913-02-25 | | | [[:d:Q59164604|Q59164604]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Francesco Fontebasso]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1707" | 1707-10-04<br/>1709 | data-sort-value="1769" | 1769-05-31 | [[Fail:Alessandro Longhi - Portrait of Francesco Fontebasso.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q447991|Q447991]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Francisks Varslavāns]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1949" | 1949-11-28 | | [[Rēzekne]] | [[:d:Q16356568|Q16356568]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Frans Dreiling]] | | | data-sort-value="1678" | 1678 | | | [[:d:Q59113526|Q59113526]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Frans Pourbus the Younger]] | | data-sort-value="1569" | 1569<br/>1569-09 | data-sort-value="1622" | 1622-02-19 | [[Fail:Charles d'Arenberg and Anne de Croy with family by Frans Pourbus the Younger, detail, possibly a self portrait.jpg|center|120px]] | [[Antwerpen]] | [[:d:Q934540|Q934540]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Franz Schrutek von Monte Selva]] | | data-sort-value="1807" | 1807-05-06 | data-sort-value="1861" | 1861-12-08 | | [[Police nad Metují]] | [[:d:Q58854151|Q58854151]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Franz Xaver Winterhalter]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1805" | 1805-04-20 | data-sort-value="1873" | 1873-07-08 | [[Fail:F. X. Winterhalter portrait – BNF Gallica portrait crop.jpg|center|120px]] | [[Menzenschwand]] | [[:d:Q168659|Q168659]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Friedrich Deppen]] | | | | | | [[:d:Q56255989|Q56255989]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Friedrich Wilhelm Spohr]] | | data-sort-value="1797" | 1797 | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[:d:Q55105499|Q55105499]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Gavril Jakovlev]] | | data-sort-value="1819" | 1819-03-07 | data-sort-value="1862" | 1862-07-01 | | [[Kostroma kubermang]] | [[:d:Q50826091|Q50826091]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Georg Budewitz]] | | | | | | [[:d:Q58854273|Q58854273]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Georg Cristoph Grooth]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1716" | 1716-01-21 | data-sort-value="1749" | 1749-09-28 | | [[Stuttgart]] | [[:d:Q4150344|Q4150344]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Georg Rudolf Karing]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1807" | 1807-07-14 | data-sort-value="1858" | 1858-07-09 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090258|Q55090258]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Georg Schmitz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1851" | 1851-05-06 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q24694558|Q24694558]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Georg von Lischewitz]] | | data-sort-value="1809" | 1809 | data-sort-value="1887" | 1887-11-23 | | [[Riia]] | [[:d:Q55236689|Q55236689]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Georg Weckler]] | | data-sort-value="1800" | 1800-03-03 | data-sort-value="1861" | 1861-09-07 | [[Fail:Dyudukov - Portrait of Georg Wekler.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q59133329|Q59133329]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[George Tsatsos]] | | data-sort-value="1940" | 1940 | | | | [[:d:Q56596296|Q56596296]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Georgi Solomatin]] | | data-sort-value="1930" | 1930 | | | | [[:d:Q50359412|Q50359412]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Georgi Tšerkašin]] | | | | | | [[:d:Q59164345|Q59164345]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Gerda Tomson]] | | | | | | [[:d:Q78314489|Q78314489]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Giovanni Battista Piazzetta]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1683" | 1683-02-13 | data-sort-value="1754" | 1754-04-28 | [[Fail:Giambattista Piazzetta, Giambattista Piazzetta.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q282670|Q282670]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Giuseppe Mazzola]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1748" | 1748-12-05 | data-sort-value="1838" | 1838-11-24 | [[Fail:Giuseppe Mazzola-Autoportrait.jpg|center|120px]] | [[Valduggia]] | [[:d:Q3108088|Q3108088]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Gleb Bogomolov]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-04 | data-sort-value="2016" | 2016-03-08 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q23655194|Q23655194]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Gottfried Jakob Ferdinand Napiersky]] | | data-sort-value="1790" | 1790 | data-sort-value="1828" | 1828 | | | [[:d:Q55988348|Q55988348]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Govert Dircksz Camphuysen]] | Hollandi maalikunstnik | data-sort-value="1623" | 1623<br/>1624 | data-sort-value="1672" | 1672-07-04 | [[Fail:Slottet Tre Kronor 1661.jpg|center|120px]] | [[Dokkum]] | [[:d:Q955815|Q955815]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Grigori Šegal]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-25 | data-sort-value="1956" | 1956-06-06 | [[Fail:Shegal G.M.jpg|center|120px]] | [[Kozelsk]] | [[:d:Q19692683|Q19692683]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Gustav Mägi]] | eesti-rootsi kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-02-02 | data-sort-value="1994" | 1994-04-15 | [[Fail:Gustav Mägi.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q28357305|Q28357305]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Gustav Wilhelm Rosenberg]] | | | | | | [[:d:Q58854372|Q58854372]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Günther Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa jurist ja kunstitegelane | data-sort-value="1850" | 1850-12-25 | data-sort-value="1923" | 1923-08-06 | | [[Määri mõis]] | [[:d:Q54507785|Q54507785]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Hans Heinrichson]] | | | data-sort-value="1913" | 1913 | | | [[:d:Q56578307|Q56578307]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Hans Kuusik]] | Eesti kunstnik ja kunstipedagoog | data-sort-value="1872" | 1872-08-18 | data-sort-value="1953" | 1953-08-18 | | [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]] | [[:d:Q56596322|Q56596322]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Hans Mets]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[:d:Q50414225|Q50414225]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Hariton Platonov]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1907" | 1907-09-05 | [[Fail:Platonov 000.jpg|center|120px]] | [[Mologskij County]] | [[:d:Q4364677|Q4364677]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Harri Pudersell]] | eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja | data-sort-value="1922" | 1922-06-05 | data-sort-value="2008" | 2008-03-18 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359405|Q50359405]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Heiki Kruus]] | | | | | | [[:d:Q56578352|Q56578352]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Heiki Kübar]] | | data-sort-value="1931" | 1931 | | | | [[:d:Q58853089|Q58853089]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Heimar Nellis]] | | data-sort-value="1926" | 1926-09-02 | | | | [[:d:Q78319809|Q78319809]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Heinrich von Bergen]] | | | | | | [[:d:Q58897858|Q58897858]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Helene Julie Marie Strauss]] | | | | | | [[:d:Q58824219|Q58824219]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Helene Reichardt]] | | | | | | [[:d:Q58897715|Q58897715]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Helene von Franken]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-19 | No/unknown value | [[Fail:Елена фон Франкен (Кёбер). Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Jelgava]] | [[:d:Q54506785|Q54506785]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Helga Herm]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | | | | [[:d:Q56351991|Q56351991]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Helga Roht Poznanski]] | | data-sort-value="1927" | 1927 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q51000099|Q51000099]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Heli Šestakova]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1940" | 1940<br/>1940-01-15 | data-sort-value="2006" | 2006<br/>2006-10-14 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50498872|Q50498872]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Helju Haas]] | | data-sort-value="1932" | 1932-05-06 | | | | [[:d:Q78317564|Q78317564]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Helju-Laine Sarnet-Zauram]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-03-19 | data-sort-value="2017" | 2017-12-27 | | [[Jõgeva]] | [[:d:Q78034335|Q78034335]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Helve Halla]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50377651|Q50377651]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Henn Sarap]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1972" | 1972 | | [[Tartu]] | [[:d:Q56596699|Q56596699]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Henriette Helffreich]] | | | | | | [[:d:Q56256030|Q56256030]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Herman Aunapuu]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1998" | 1998-12-29 | | | [[:d:Q55885257|Q55885257]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Hermann Friedrich von Schrenck]] | | data-sort-value="1847" | 1847-06-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-07 | | [[Tartu]] | [[:d:Q28468136|Q28468136]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Hermann-Nikolai Calpus]] | | data-sort-value="1832" | 1832 | | | | [[:d:Q59113406|Q59113406]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Hilda Sepp]] | | | | | | [[:d:Q50377656|Q50377656]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Hilja Nairis-Piliste]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1950" | 1950-03-13 | | | | [[:d:Q55814090|Q55814090]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Hillar Tatar]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1936" | 1936-11-22 | | | | [[:d:Q50414268|Q50414268]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Hugo Lepik]] | maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Jõhvi]] | [[:d:Q30064266|Q30064266]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Hugo Silberberg]] | | data-sort-value="1966" | 1966-07-17 | | | | [[:d:Q50414283|Q50414283]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Ida Fielitz]] | | data-sort-value="1847" | 1847 | No/unknown value | | [[Riia]] | [[:d:Q58896964|Q58896964]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Igor Gordin]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1969" | 1969-11-30 | | | | [[:d:Q56478225|Q56478225]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Ilja Maškov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1881" | 1881-07-17 | data-sort-value="1944" | 1944-03-20 | [[Fail:Ilya Mashkov by Boris Grigoriev.jpg|center|120px]] | [[Mikhaylovskaya]] | [[:d:Q2704611|Q2704611]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Ilja Sokolov]] | | data-sort-value="1890" | 1890-07-07 | data-sort-value="1968" | 1968-02-08 | [[Fail:Sokolov I.A.jpg|center|120px]] | [[Fili]] | [[:d:Q21148811|Q21148811]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ilse Raid]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-04 | data-sort-value="2012" | 2012-12-06 | | | [[:d:Q56596650|Q56596650]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ina Liliendfeld]] | | | | | | [[:d:Q58897320|Q58897320]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Irene Virve]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q58934256|Q58934256]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Irina Ševtšuk]] | | | | | | [[:d:Q59164475|Q59164475]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Irina Ždanko]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-22 | data-sort-value="1999" | 1999-05-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q25442195|Q25442195]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ivan Endogurov]] | | data-sort-value="1861" | 1861-10-23 | data-sort-value="1898" | 1898-05-17<br/>1898-05-29 | [[Fail:Aleksandr Petrovich Sokolov, Ivan Yendogurov, 1889, Kroshitsky Museum, Sevastopol Г-65.jpg|center|120px]] | [[Kroonlinn]] | [[:d:Q4175592|Q4175592]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ivan Kolmõtšenko]] | | | | | | [[:d:Q56255933|Q56255933]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ivan Makarov]] | | data-sort-value="1822" | 1822-03-23 | data-sort-value="1897" | 1897-04-09 | [[Fail:Ivan Kuzmich Makarov.jpeg|center|120px]] | [[Arzamass]]<br/>[[Uspenskoe]] | [[:d:Q4275370|Q4275370]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Ivan Pohhitonov]] | ukraina kunstnik | data-sort-value="1850" | 1850-01-27 | data-sort-value="1923" | 1923-12-12 | [[Fail:Pokhitonov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Bobrinetsky Uyezd]] | [[:d:Q2026947|Q2026947]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Jaan Põldaas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1948" | 1948-03-02 | | | | [[:d:Q50827304|Q50827304]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Jaan Tassa]] | | data-sort-value="1899" | 1899-04-11 | data-sort-value="1970" | 1970-09-04 | | [[Soinaste]] | [[:d:Q50336123|Q50336123]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Jelizaveta Böhm]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1843" | 1843-02-12 | data-sort-value="1914" | 1914-07-25 | [[Fail:Byom Elizaveta Merkulovna.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4101592|Q4101592]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Jevgeni Katsman]] | | data-sort-value="1890" | 1890-07-08 | data-sort-value="1976" | 1976-07-31 | [[Fail:Ahhr photo 1926 (cropped-Katsman).jpg|center|120px]] | [[Harkiv]] | [[:d:Q18019644|Q18019644]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Johann Conrad Dorner]] | Austria kunstnik | data-sort-value="1809" | 1809-08-15 | data-sort-value="1866" | 1866-06-30 | [[Fail:Autoportree, Johann Conrad Dorner, EKM j 190-428 M 746.jpg|center|120px]] | [[Balderschwang]]<br/>[[Egg (Vorarlberg)|Egg]] | [[:d:Q6215736|Q6215736]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Johann Ferdinand Blaschewitz]] | | data-sort-value="1804" | 1804 | data-sort-value="1866" | 1866 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q55088940|Q55088940]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Johann Friedrich Tielker]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1763" | 1763 | data-sort-value="1832" | 1832 | | [[Braunschweig]] | [[:d:Q43138817|Q43138817]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Johann Heinrich Linde]] | | | | | | [[:d:Q58935171|Q58935171]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Johann Jakob Müller]] | | data-sort-value="1765" | 1765-03-07 | data-sort-value="1832" | 1832-09-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q37338527|Q37338527]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Johann Karl Bähr]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1801" | 1801-08-18<br/>1801-01-18 | data-sort-value="1869" | 1869-09-29 | [[Fail:Johann Carl Ulrich Bähr.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q1695094|Q1695094]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Johann Ludwig Fritz]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1811" | 1811-04-28 | data-sort-value="1848" | 1848-05-26 | | [[Riia]] | [[:d:Q56451072|Q56451072]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Johann Peter Wippermann]] | | | | | | [[:d:Q56596437|Q56596437]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Jenny von Tobiesen]] | | data-sort-value="1863" | 1863<br/>1863-02-01 | data-sort-value="1937" | 1937 | | | [[:d:Q55807081|Q55807081]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Johannes Einsild]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1891" | 1891-05-21 | data-sort-value="1928" | 1928 | | | [[:d:Q50414232|Q50414232]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Johannes Gottlieb Glauber]] | | data-sort-value="1656" | 1656 | data-sort-value="1703" | 1703 | | [[Utrecht]] | [[:d:Q3806887|Q3806887]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Johannes Hay]] | | | | | | [[:d:Q58934064|Q58934064]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Johannes Jans]] | | data-sort-value="1891" | 1891<br/>1891-12-11 | data-sort-value="1967" | 1967 | | | [[:d:Q50826166|Q50826166]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Johannes Niemeyer]] | | data-sort-value="1889" | 1889-01-05 | data-sort-value="1980" | 1980-02-10 | | [[Halle]] | [[:d:Q1429359|Q1429359]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Johannes Tanner]] | | data-sort-value="1924" | 1924<br/>1924-02-19 | data-sort-value="2010" | 2010-10-26 | | | [[:d:Q50827441|Q50827441]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[John Clark]] | | data-sort-value="1830" | 1830 | data-sort-value="1905" | 1905 | | [[Riia]] | [[:d:Q52083654|Q52083654]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Joosep Karell]] | | data-sort-value="1898" | 1898-11-30 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]] | [[:d:Q51023209|Q51023209]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Josef Senyei]] | | data-sort-value="1895" | 1895<br/>1885-02-09 | data-sort-value="1944" | 1944 | | [[Budapest]] | [[:d:Q56351571|Q56351571]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Juhan Hennoste]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1919" | 1919-01-06 | data-sort-value="2013" | 2013-04-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50826919|Q50826919]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Jules Desgoffe]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1864" | 1864-03-03 | data-sort-value="1905" | 1905 | | [[Pariis]] | [[:d:Q15453374|Q15453374]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Juli Ganf]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-08 | data-sort-value="1973" | 1973-05-21 | | [[Poltava]] | [[:d:Q18043973|Q18043973]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Julius Döring]] | baltisaksa kunstnik | data-sort-value="1818" | 1818-08-31 | data-sort-value="1898" | 1898-09-26 | | [[Dresden]] | [[:d:Q16359342|Q16359342]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Julius Gottfried Siegmund]] | | data-sort-value="1828" | 1828-07-13 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090750|Q55090750]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Julius von Klever, jun.]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1942" | 1942 | | | [[:d:Q50349334|Q50349334]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Jörgen HM Byström]] | | | | | | [[:d:Q50827007|Q50827007]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Jüri Šestakov]] | | data-sort-value="1936" | 1936-06-15 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50499236|Q50499236]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[K. Vanaveski]] | | | | | | [[:d:Q56350865|Q56350865]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Kaarel Vulla]] | eesti maalikunstnik | data-sort-value="1974" | 1974-11-27 | | | | [[:d:Q50550732|Q50550732]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Kadri Kangilaski]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1973" | 1973-01-30 | | | | [[:d:Q50418173|Q50418173]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Karl Ferdinand Wilhelm Krüger]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1887" | 1887 | | | [[:d:Q56117820|Q56117820]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Karl Friedrich Ludwig Rahden]] | | data-sort-value="1789" | 1789 | data-sort-value="1858" | 1858 | | | [[:d:Q56117796|Q56117796]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Karl Huhn]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1831" | 1831-11-13 | data-sort-value="1877" | 1877-01-28 | [[Fail:Ivan N. Kramskoi - Portrait of the Artist Carl Jacob Wilhelm Huns (1878).jpg|center|120px]] | [[Madliena]] | [[:d:Q4152126|Q4152126]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Karl Kahl]] | | data-sort-value="1873" | 1873 | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | | [[Riia]] | [[:d:Q39238095|Q39238095]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Karl Leopold Marley]] | Eesti usutegelane ja maalikunstnik | data-sort-value="1890" | 1890-05-04 | data-sort-value="1981" | 1981-12-19 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q51023283|Q51023283]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Karl Manberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914-02-11 | data-sort-value="1993" | 1993-03-19 | | | [[:d:Q56243210|Q56243210]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Karl-Kristjan Nagel]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1977" | 1977-05-03 | | | | [[:d:Q50827770|Q50827770]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Karp Koritko]] | | data-sort-value="1890" | 1890-06-07 | data-sort-value="1946" | 1946-08-08 | | | [[:d:Q78314896|Q78314896]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Kaspars Teodors Brambergs]] | | data-sort-value="1974" | 1974 | | | | [[:d:Q56596666|Q56596666]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Kaspars Zariņš]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1962" | 1962-04-10 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50377551|Q50377551]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Kaul Annuk]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1893" | 1893-01-08 | data-sort-value="1984" | 1984-01-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56578230|Q56578230]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Kašimir Mordasevitš]] | Valgevene maalikunstnik | data-sort-value="1859" | 1859 | No/unknown value | | | [[:d:Q50355597|Q50355597]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Kirill Aleksejevitch Kastalski-Borozdin]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-12 | data-sort-value="1985" | 1985-01-11 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28359377|Q28359377]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Kirill Ivanovitš Golovatševski]] | | data-sort-value="1735" | 1735-05-27 | data-sort-value="1823" | 1823-07-27 | [[Fail:Golovachevskiy by Venetsianov.jpeg|center|120px]] | [[Korop]] | [[:d:Q4141765|Q4141765]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Kliment Siritsius]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2012" | 2012 | | | [[:d:Q56477963|Q56477963]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Konstantin Carlson]] | | | | | | [[:d:Q55988507|Q55988507]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Konstantin Clemens]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1848" | 1848 | | | [[:d:Q56353801|Q56353801]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Konstantin Dorohhov]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-09 | | [[Smolensk]] | [[:d:Q50351994|Q50351994]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Konstantin Karlson]] | | data-sort-value="1854" | 1854 | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[:d:Q56596277|Q56596277]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Konstantin Krõžitski]] | | data-sort-value="1858" | 1858-05-17 | data-sort-value="1911" | 1911-04-04 | [[Fail:Kryzhickij, Konstantin Jakovlevich.jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q1960384|Q1960384]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Konstantin Somov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1869" | 1869-11-18 | data-sort-value="1939" | 1939-05-06 | [[Fail:K. Somow.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q433067|Q433067]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Konstantin Zvezdochetov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1958" | 1958 | | [[Fail:Konstantin Zvezdochetov - 2014 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4189441|Q4189441]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Kuzja Zverev]] | | data-sort-value="1961" | 1961 | | | | [[:d:Q50359496|Q50359496]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Larissa Rezun-Zwezdochyotova]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-06-25 | | | [[Odessa]] | [[:d:Q4189446|Q4189446]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Leida Org]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1907" | 1907-04-18 | data-sort-value="1978" | 1978-06-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56243184|Q56243184]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Lembit Rand]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1921" | 1921-05-10 | data-sort-value="1994" | 1994-07-14 | | | [[:d:Q50380452|Q50380452]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Leonaert Bramer]] | | data-sort-value="1596" | 1596-12-24 | data-sort-value="1674" | 1674-02 | [[Fail:Antony van der Does - Portrait of Leonard Bramer.jpg|center|120px]] | [[Delft]] | [[:d:Q979381|Q979381]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Leonhard Klaaser]] | | | | | | [[:d:Q78316018|Q78316018]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Leonhard Kruusmägi]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | | | | [[:d:Q56025731|Q56025731]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Leonhard Räkk]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1993" | 1993 | | | [[:d:Q50826995|Q50826995]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Leonhard Schorer]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1715" | 1715 | data-sort-value="1777" | 1777-04-20 | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q27919222|Q27919222]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Leonid Solomatkin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1883" | 1883-06-18<br/>1883-06-16 | [[Fail:Solomatkin Autoportret.jpg|center|120px]] | [[Sudža]] | [[:d:Q4428224|Q4428224]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Lev Jevgenevitš Kropivnitski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-08-27 | data-sort-value="1994" | 1994-05-26 | | [[Tjumen]] | [[:d:Q4241683|Q4241683]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Lev Lagorio]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1827" | 1827-11-17<br/>1827-06-16 | data-sort-value="1905" | 1905-12-09 | [[Fail:Lagorio.jpg|center|120px]] | [[Feodossija]] | [[:d:Q1400810|Q1400810]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Linas Leonas Katinas]] | | data-sort-value="1941" | 1941-06-22 | data-sort-value="2020" | 2020-12-23 | | [[Radviliškis]] | [[:d:Q16459123|Q16459123]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Linda Kohk]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1906" | 1906-07-14 | data-sort-value="1985" | 1985-12-07 | | | [[:d:Q56255773|Q56255773]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Linda Lepik]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1988" | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Linda Rida]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-18 | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | | | [[:d:Q50376922|Q50376922]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Linda Rääts]] | | | | | | [[:d:Q50354157|Q50354157]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Livio Mehus]] | | data-sort-value="1630" | 1630 | data-sort-value="1691" | 1691-08-07 | [[Fail:Livio Mehus - The genius of sculpture.jpg|center|120px]] | [[Oudenaarde]] | [[:d:Q1776687|Q1776687]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Louis Theodor Lindblohm]] | | data-sort-value="1860" | 1860-12-09 | | | | [[:d:Q55804871|Q55804871]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Lucie Buchmeister]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1930" | 1930-08-26 | | | [[:d:Q58934771|Q58934771]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Lukian Popov]] | | data-sort-value="1873" | 1873-10-08 | data-sort-value="1914" | 1914-05-07 | [[Fail:Kulikov 001.jpg|center|120px]] | [[Архангеловка (Оренбурган кӀошт)]] | [[:d:Q4372528|Q4372528]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Luule Dmitrijeva]] | | data-sort-value="1948" | 1948 | | | | [[:d:Q56477971|Q56477971]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Lydia Christine von Ruckteschell]] | | data-sort-value="1858" | 1858<br/>1858-08-05 | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | | [[Saue mõis]] | [[:d:Q55866916|Q55866916]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[M. Zoege von Manteuffel]] | | | | | | [[:d:Q56351823|Q56351823]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Magnus Friedrich Stegemann]] | | data-sort-value="1785" | 1785-03-01 | data-sort-value="1861" | 1861-01-27 | | [[Tartu]] | [[:d:Q52152193|Q52152193]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Mai Paris]] | | data-sort-value="1950" | 1950 | | | | [[:d:Q50574076|Q50574076]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Maido Toll]] | | data-sort-value="1936" | 1936-03-31 | data-sort-value="2023" | 2023-07-04 | | | [[:d:Q78315452|Q78315452]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Maire Koll]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-12 | | | | [[:d:Q50356098|Q50356098]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Mall Paris]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1954" | 1954-01-12 | | | | [[:d:Q50827397|Q50827397]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Marco Nipper]] | | | | | | [[:d:Q50827462|Q50827462]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Margarete Grünewaldt]] | | | | | | [[:d:Q59113260|Q59113260]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Maria-Kristiina Ulas]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1965" | 1965-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50827467|Q50827467]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Marianne Männi]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-15 | | | | [[:d:Q50573888|Q50573888]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-07-25 | data-sort-value="1947" | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Marie Gretsch]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1885" | 1885-03-23 | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | | | [[:d:Q56256133|Q56256133]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Marie Lekstein]] | | data-sort-value="1905" | 1905-12-06 | data-sort-value="1975" | 1975-11-21 | | | [[:d:Q50826329|Q50826329]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Marika Naadel]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q56255762|Q56255762]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Marina Aleksejeva]] | | data-sort-value="1971" | 1971-05-18 | | | | [[:d:Q50377643|Q50377643]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Marino Alt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1918" | 1918-03-04 | data-sort-value="1997" | 1997 | | | [[:d:Q50827291|Q50827291]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Marjam Smirnova-Hallberg]] | | data-sort-value="1927" | 1927-08-04 | data-sort-value="2010" | 2010 | | | [[:d:Q56477631|Q56477631]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Mart Org]] | Rootsi kunstnik | data-sort-value="1935" | 1935-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28529871|Q28529871]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Marta Stratskas]] | | data-sort-value="1986" | 1986-08-29 | | | | [[:d:Q50377545|Q50377545]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Martin Andreas Reissner]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | | | [[:d:Q56242383|Q56242383]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Mathilde Freiin von Freytag-Loringhoven]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1860" | 1860-10-30 | data-sort-value="1941" | 1941-08-30 | | [[Kopenhaagen]] | [[:d:Q1742013|Q1742013]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Mats Massar]] | | | data-sort-value="1940" | 1940 | | | [[:d:Q50500867|Q50500867]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Matthias Peterson]] | | data-sort-value="1636" | 1636-01-16 | data-sort-value="1714" | 1714-12-11 | | | [[:d:Q58897824|Q58897824]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Meeli Paldrok]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1970" | 1970-05-25 | | | | [[:d:Q50827923|Q50827923]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Meiu Münt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1972" | 1972 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359507|Q50359507]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Merike Patrason-Martin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | | | [[Petseri]] | [[:d:Q55814106|Q55814106]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Miervaldis Polis]] | Läti kunstnik | data-sort-value="1948" | 1948-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-02-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q6843865|Q6843865]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Mihhail Clodt]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1832" | 1832-12-30 | data-sort-value="1902" | 1902-05-16 | [[Fail:Iwan Nikolajewitsch Kramskoj - Michail Konstantinovich Klodt.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562374|Q562374]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Mihhail Kuprijanov]] | | data-sort-value="1903" | 1903-10-08 | data-sort-value="1991" | 1991-11-11 | | [[Tetjuši]] | [[:d:Q4247585|Q4247585]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Mihhail Makarenko]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56256129|Q56256129]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Mihhail Roskin]] | | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="1998" | 1998 | | | [[:d:Q55988026|Q55988026]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Mihály Zichy]] | Ungari maalikunstnik | data-sort-value="1827" | 1827-10-15 | data-sort-value="1906" | 1906-02-28 | [[Fail:Zichy Mihály fényképe 1881 Bécs.jpg|center|120px]] | [[Zala]] | [[:d:Q742959|Q742959]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Monika Bičiūnienė]] | | data-sort-value="1910" | 1910-04-28 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Baubliai]] | [[:d:Q16464972|Q16464972]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt]] | | data-sort-value="1862" | 1862 | data-sort-value="1934" | 1934 | | [[Tartu]] | [[:d:Q54506762|Q54506762]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Natalja Gontšarova]] | | data-sort-value="1881" | 1881-06-21 | data-sort-value="1962" | 1962-10-17 | [[Fail:Natalia Sergeyevna Goncharova.jpg|center|120px]] | [[Nagaevo-Karbonier]] | [[:d:Q232391|Q232391]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Neeme Mets]] | | data-sort-value="1929" | 1929 | | | | [[:d:Q78317281|Q78317281]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Niclas Kruss]] | | | | | | [[:d:Q58897640|Q58897640]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Nicola Bechevitch]] | | | | | | [[:d:Q58933854|Q58933854]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Nikolai Bogdanov-Belski]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1868" | 1868-12-08 | data-sort-value="1945" | 1945-02-19 | [[Fail:Богданов-Бельский Николай Петрович (обрезка).png|center|120px]] | [[Belsky County]] | [[:d:Q965013|Q965013]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Nikolai Clodt]] | | data-sort-value="1865" | 1865-10-02 | data-sort-value="1918" | 1918-09-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q21817236|Q21817236]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Nikolai Dubovskoi]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1859" | 1859-12-05 | data-sort-value="1918" | 1918-02-28 | [[Fail:Nikolay Dubovskoy01 mirror.jpg|center|120px]] | [[Novotšerkassk]] | [[:d:Q1349819|Q1349819]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Nikolai Estis]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-08-08 | | [[Fail:Nikolai Estis 3 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4532862|Q4532862]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Nikolai Gerhardt Grünewaldt]] | | data-sort-value="1853" | 1853<br/>1853-05-07 | data-sort-value="1922" | 1922<br/>1922-01-10 | | | [[:d:Q55098335|Q55098335]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Nikolai James Bergholz]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-08-08 | data-sort-value="1977" | 1977-08-04 | | [[Peterburi]]<br/>[[Sillamäe]] | [[:d:Q52152633|Q52152633]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Nikolai Kobzev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-09-06 | | | | [[:d:Q56477490|Q56477490]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Nikolai Krõmov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1884" | 1884-04-20 | data-sort-value="1958" | 1958-05-06 | [[Fail:Nikolay Petrovich Krymov (2).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4242904|Q4242904]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Nikolai Lapšin]] | | data-sort-value="1891" | 1891-01-29 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | [[Fail:Николай Фёдорович Лапшин.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4254430|Q4254430]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Nikolai Makovski]] | | data-sort-value="1841" | 1841-04-28 | data-sort-value="1886" | 1886-10-06 | [[Fail:Nikolay Makovsky.jpeg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4275925|Q4275925]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Nikolai Romadin]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-06 | data-sort-value="1987" | 1987-04-10 | [[Fail:Romadin N.M.jpg|center|120px]] | [[Samara]] | [[:d:Q4396990|Q4396990]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Nikolai Semjonov]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | data-sort-value="1925" | 1925 | | | [[:d:Q56477501|Q56477501]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Nikolai Sokolov]] | Venemaa illustraator | data-sort-value="1903" | 1903-07-21 | data-sort-value="2000" | 2000-04-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q4427212|Q4427212]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Nikolai Tihhonov]] | | | | | | [[:d:Q56477988|Q56477988]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Nils Wilhelm von Wrangel]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1870" | 1870 | | | [[:d:Q55237330|Q55237330]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Nora von Wahl]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1991" | 1991 | | | [[:d:Q56582084|Q56582084]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Olavi Heino]] | | data-sort-value="1937" | 1937 | | | | [[:d:Q50247411|Q50247411]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Olga Oboljaninova-Krümmer]] | kostüümikunstnik | data-sort-value="1882" | 1882-12-25 | No/unknown value | | [[Tver]] | [[:d:Q58897760|Q58897760]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Olga von der Pahlen]] | | data-sort-value="1856" | 1856 | data-sort-value="1919" | 1919<br/>1936 | | | [[:d:Q94773552|Q94773552]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Orest Kiprenski]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1782" | 1782-03-13 | data-sort-value="1836" | 1836-10-12 | [[Fail:Kiprensky self.jpg|center|120px]] | [[Nezhnovo]] | [[:d:Q367120|Q367120]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Oscar Poelchau]] | | data-sort-value="1835" | 1835-03-12 | data-sort-value="1882" | 1882-05-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090495|Q55090495]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Oskar Obst]] | | | | | | [[:d:Q56451055|Q56451055]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Osvald Saulep]] | | data-sort-value="1925" | 1925-06-07 | data-sort-value="2016" | 2016-06-20 | | | [[:d:Q56255920|Q56255920]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Otto Engels]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1929" | 1929 | | | [[:d:Q50502054|Q50502054]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Otto Friedrich von Pistohlkors]] | | data-sort-value="1789" | 1789 | data-sort-value="1843" | 1843 | | | [[:d:Q55807228|Q55807228]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Otto Paas]] | | data-sort-value="1918" | 1918-05-27 | data-sort-value="1987" | 1987-08-10 | [[Fail:Otto Paas.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q28357312|Q28357312]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Otto Using]] | | | | | | [[:d:Q59164504|Q59164504]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[P. N. Bažanov]] | | | | | | [[:d:Q56255860|Q56255860]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Paul Römer]] | | | | | | [[:d:Q58897699|Q58897699]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Paul von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-10 | data-sort-value="1876" | 1876-11-24 | | [[Idavere]] | [[:d:Q27924690|Q27924690]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Pauline Geiger]] | | data-sort-value="1851" | 1851 | data-sort-value="1934" | 1934 | | | [[:d:Q58935411|Q58935411]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Pavel Radimov]] | | data-sort-value="1887" | 1887-09-11<br/>1887-09-09 | data-sort-value="1967" | 1967-02-12 | [[Fail:Pavel Radimov portrait, Malyutin (2024-03-15) 02.jpg|center|120px]] | [[Ходяйново]] | [[:d:Q4387336|Q4387336]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Peeter Heller]] | | data-sort-value="1862" | 1862 | data-sort-value="1933" | 1933 | | | [[:d:Q56477991|Q56477991]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Peeter Sepp]] | | data-sort-value="1935" | 1935-05-30 | data-sort-value="2007" | 2007-05-21 | | | [[:d:Q50377543|Q50377543]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Peter Felix von Sivers]] | | data-sort-value="1807" | 1807-03-12 | data-sort-value="1853" | 1853-03-10 | | | [[:d:Q28322570|Q28322570]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Peter Gruzinski]] | | data-sort-value="1837" | 1837-12-31 | data-sort-value="1892" | 1892-06-01 | [[Fail:Gruzinskiy PN.jpg|center|120px]] | [[Kursk]] | [[:d:Q2387613|Q2387613]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Pierre-Joseph Dedreux-Dorcy]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-28 | data-sort-value="1874" | 1874-10-09 | | [[Pariis]] | [[:d:Q428625|Q428625]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Pimen Orlov]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1865" | 1865-09-24 | [[Fail:Pimen Nikitich Orlov1.jpg|center|120px]] | [[Ostrogozhsky Uyezd]] | [[:d:Q4336703|Q4336703]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Pjotr Bassin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1793" | 1793-06-25 | data-sort-value="1877" | 1877-07-16 | [[Fail:Orest Kiprensky, Pyotr Basin, 1829, Russian Museum Ж-11917.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4078998|Q4078998]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Pjotr Belenok]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | data-sort-value="1991" | 1991 | | [[Korohod]] | [[:d:Q4081811|Q4081811]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Pjotr Loginov]] | | | | | | [[:d:Q58934697|Q58934697]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Pjotr Sokolov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1787" | 1787<br/>1791 | data-sort-value="1848" | 1848-08-15 | [[Fail:Pyotr Sokolov by Tropinin.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q1994515|Q1994515]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Pjotr Staronossov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-01-18<br/>1893-01-06 | data-sort-value="1942" | 1942-11-18 | | [[Moskva]] | [[:d:Q56025760|Q56025760]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Porfiri Krõlov]] | | data-sort-value="1902" | 1902-08-22 | data-sort-value="1990" | 1990-05-15 | | [[Bogoroditski rajoon]] | [[:d:Q4242788|Q4242788]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Raimo Saare]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-13 | data-sort-value="1995" | 1995-03-03 | | | [[:d:Q50359414|Q50359414]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Raoul Lind]] | | data-sort-value="1918" | 1918-05-14 | data-sort-value="1993" | 1993-11-10 | | [[Paide]] | [[:d:Q27923884|Q27923884]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Reet Sepp]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q50827279|Q50827279]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Rein Ereb]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-12-19 | data-sort-value="2021" | 2021-03-28 | | | [[:d:Q50359522|Q50359522]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Rein Jõgis]] | | | | | | [[:d:Q78308955|Q78308955]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Reinhold von Möller]] | Hollandi maalikunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-04-11 | data-sort-value="1918" | 1918-09-01 | [[Fail:Autoportree, Reinhold von Möller, EKM j 6163 M 3060.jpg|center|120px]] | [[Sõmerpalu]] | [[:d:Q50336345|Q50336345]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Renate Jõesaar]] | | data-sort-value="1907" | 1907-08-17 | data-sort-value="1976" | 1976-06-02 | | | [[:d:Q50826378|Q50826378]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[René Kari]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1950" | 1950-11-06 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50827187|Q50827187]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Richard Bergholz]] | vene maalikunstnik | data-sort-value="1865" | 1865-09-23 | data-sort-value="1920" | 1920-05-25 | [[Fail:Bergolts RA.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4083989|Q4083989]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Richard Sööt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1903" | 1903-04-13 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Valga]] | [[:d:Q50827047|Q50827047]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Robert Anier]] | | | | | | [[:d:Q50359386|Q50359386]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Robert Schwede]] | | data-sort-value="1806" | 1806-12-06 | data-sort-value="1870" | 1870-07-20 | | [[Mõisaküla]] | [[:d:Q18280159|Q18280159]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Robert Theodor Alexander von Engelhardt]] | | data-sort-value="1862" | 1862-11-25 | data-sort-value="1936" | 1936-06-21 | | | [[:d:Q56582034|Q56582034]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Rodislav Lebedev]] | | data-sort-value="1946" | 1946-04-08 | | [[Fail:Lebedev, Rostislav -20181202 fRF01.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q42296394|Q42296394]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Roman Poljakov]] | vene kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-07-31 | data-sort-value="1989" | 1989-01-09 | | | [[:d:Q78320851|Q78320851]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Roman Treuman]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-21 | data-sort-value="1962" | 1962-12-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50359399|Q50359399]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Rudolf Eichwald]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1816" | 1816 | data-sort-value="1838" | 1838 | | | [[:d:Q56596163|Q56596163]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Rudolf Ferdinandovitš Frenz]] | | data-sort-value="1831" | 1831 | data-sort-value="1918" | 1918-12-24 | [[Fail:Френц Рудольф Фердинандович.jpg|center|120px]] | [[Berliin]] | [[:d:Q16712619|Q16712619]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1845" | 1845-04-24 | data-sort-value="1913" | 1913-02-15 | | [[Are mõis]] | [[:d:Q27063808|Q27063808]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Rudolf Kriisa]] | eesti maalikunstnik ja orelimeister | data-sort-value="1906" | 1906-11-25 | data-sort-value="1944" | 1944 | | [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]] | [[:d:Q78309191|Q78309191]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Ruudi Treu]] | | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q50999659|Q50999659]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Saima Randjärv]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1954" | 1954-11-02 | | | | [[:d:Q50247181|Q50247181]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Salme Rida]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="2003" | 2003 | | | [[:d:Q56242378|Q56242378]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Sarkis Amalbashian]] | | data-sort-value="1956" | 1956-01-12 | | [[Fail:Sarkis Hamalbashian.jpg|center|120px]] | [[Gjumri]] | [[:d:Q20512302|Q20512302]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Semjon Afanassjevitš Tšuikov]] | Kõrgõzstani maalikunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-10-17 | data-sort-value="1980" | 1980-05-18 | | [[Biškek]] | [[:d:Q4517796|Q4517796]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Semjon Andreejevitš Pavlov]] | | data-sort-value="1893" | 1893 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Pavlov S.A.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q22246922|Q22246922]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Sergei Gerassimov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1885" | 1885-08-26 | data-sort-value="1964" | 1964-04-20 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-33853-0002, Dresden, Besuch Sergej W. Gerassimow, Lea Grundig.jpg|center|120px]] | [[Možaisk]] | [[:d:Q1755821|Q1755821]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Sergei Inkatov]] | | | | | | [[:d:Q59164308|Q59164308]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Sergei Jatsenko]] | | | | | | [[:d:Q56478175|Q56478175]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Sergei Lotsmanov]] | | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q58896906|Q58896906]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Sergei Svetoslavski]] | | data-sort-value="1857" | 1857-12-01 | data-sort-value="1931" | 1931-09-19 | | [[Kiiev]] | [[:d:Q4410548|Q4410548]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Sergei Zarjanko]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1818" | 1818-09-24<br/>1818-10-06 | data-sort-value="1870" | 1870-12-20<br/>1871-01-01 | [[Fail:Alexey M. Kolosov - Portrait of the artist Sergey K. Zaryanko (1874).jpg|center|120px]] | [[Liady]] | [[:d:Q1985660|Q1985660]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Shi-Lun Tsjiang]] | | | | | | [[:d:Q50999884|Q50999884]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Siegfried Alexander Bielenstein]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1869" | 1869-02-15 | data-sort-value="1949" | 1949-02-25 | | [[Dobele]] | [[:d:Q14623198|Q14623198]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Soho Fond]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-08 | | | | [[:d:Q50359226|Q50359226]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Solomon Boim]] | | data-sort-value="1899" | 1899-11-26 | data-sort-value="1978" | 1978-04-06 | | [[Dmitrijev-Lgovski]] | [[:d:Q18634101|Q18634101]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Sophie von Wahl]] | | | | | | [[:d:Q56596694|Q56596694]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Stanisław Żukowski]] | Valgevene maalikunstnik | data-sort-value="1873" | 1873-05-13 | data-sort-value="1944" | 1944-08 | [[Fail:S.Yu. Zhukovsky 2023 stampsheet of Belarus.jpg|center|120px]] | [[Jendrychaŭcy]] | [[:d:Q2498462|Q2498462]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Stefan Bakałowicz]] | Poola kunstnik | data-sort-value="1857" | 1857-10-17 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Stefan Bakalowicz.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q609929|Q609929]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Sulev Sukmit]] | | data-sort-value="1941" | 1941 | | | | [[:d:Q50827041|Q50827041]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Sven Saag]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1968" | 1968-10-05 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50377503|Q50377503]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Tamara Barbarina]] | | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | | | | [[:d:Q56478228|Q56478228]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Theodor Heinrich Rickmann]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090548|Q55090548]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Théobald Michau]] | Hollandi kunstnik | data-sort-value="1676" | 1676 | data-sort-value="1765" | 1765-10 | | [[Tournai]] | [[:d:Q83556|Q83556]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Tiit Jaanson]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1961" | 1961-04-05 | | | | [[:d:Q50502402|Q50502402]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Tiit Raid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-12-09 | | | | [[:d:Q50340048|Q50340048]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Toomas Mürk]] | | data-sort-value="1970" | 1970-04-06 | | | | [[:d:Q50553299|Q50553299]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Toomas Sarapuu]] | | data-sort-value="1967" | 1967-10-31 | | | | [[:d:Q50827841|Q50827841]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Toomas Tõnissoo]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1972" | 1972-08-14 | | | | [[:d:Q50418174|Q50418174]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Tyko Sallinen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1879" | 1879-03-14 | data-sort-value="1955" | 1955-09-18 | [[Fail:Tyko-Sallinen.jpg|center|120px]] | [[Nurmes]] | [[:d:Q947790|Q947790]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Tõnu Talve]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-10-01 | | | | [[:d:Q50827319|Q50827319]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Udo Jõgi]] | | | | | | [[:d:Q50497676|Q50497676]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Ulrich Ewald Stegmann]] | | | | | | [[:d:Q58935937|Q58935937]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Ural Tansõkbajev]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-01 | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | [[Fail:Oʻrol Tansiqboyev.jpg|center|120px]] | [[Taškent]] | [[:d:Q7899597|Q7899597]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Urmas Ploomipuu]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-16 | data-sort-value="1990" | 1990-11-30 | | [[Hummuli]] | [[:d:Q50414289|Q50414289]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Vaike Liibus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1917" | 1917-04-29 | data-sort-value="2008" | 2008-08-28 | | | [[:d:Q56118373|Q56118373]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Vaike Õlekõrs]] | | data-sort-value="1934" | 1934-01-06 | data-sort-value="2021" | 2021-12-02 | | | [[:d:Q78033429|Q78033429]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Valentin Stepanov]] | | data-sort-value="1886" | 1886 | | | | [[:d:Q78314742|Q78314742]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Valentin Vaher]] | Eesti maalikunstnik | | | | | [[:d:Q50827180|Q50827180]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Valeri Vinogradov]] | Eesti-Vene maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | | | [[Moskva]] | [[:d:Q50377587|Q50377587]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Valeria Sisask]] | | | | | | [[:d:Q50377540|Q50377540]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Vasily Andreevich Tropinin]] | | data-sort-value="1776" | 1776-03-30 | data-sort-value="1857" | 1857-05-03 | [[Fail:Tropinin-self - cropped and downsized.jpg|center|120px]] | [[Karpovo]] | [[:d:Q434561|Q434561]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Vasily Timm]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1820" | 1820-06-09 | data-sort-value="1895" | 1895-04-07 | [[Fail:Timm - self portrait.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q2370524|Q2370524]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Vassili Jefomovitš Ekhorst]] | | data-sort-value="1831" | 1831 | data-sort-value="1901" | 1901 | | | [[:d:Q55789337|Q55789337]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Vassili Meškov]] | | data-sort-value="1867" | 1867-12-25 | data-sort-value="1946" | 1946-11-26 | [[Fail:Партрэт Заўялава.JPG|center|120px]] | [[Jelets]] | [[:d:Q7939359|Q7939359]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Vassili Perepletšikov]] | | data-sort-value="1863" | 1863-10-18 | data-sort-value="1918" | 1918-07-10 | [[Fail:Perepliotchikov V.V.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4350779|Q4350779]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Vassili Polenov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1844" | 1844-06-01 | data-sort-value="1927" | 1927-07-18 | [[Fail:Polenov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q318393|Q318393]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Vassili Roždestvenski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1884" | 1884-05-12 | data-sort-value="1963" | 1963-05-20 | [[Fail:Rozhdestvensky V.V.jpg|center|120px]] | [[Tula]] | [[:d:Q4396188|Q4396188]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Vassili Schreiber]] | | data-sort-value="1850" | 1850 | data-sort-value="1905" | 1905 | | | [[:d:Q59164606|Q59164606]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Veera Lantsova]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-09 | | | | [[:d:Q59164216|Q59164216]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Veijo Vanhanen]] | | | | | | [[:d:Q50574019|Q50574019]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Veronika Keerdoja]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-05-20 | data-sort-value="1985" | 1985-11-11 | [[Fail:Veronika Keerdoja.jpg|center|120px]] | [[Otepää]] | [[:d:Q23989517|Q23989517]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Vija Zariņa]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1961" | 1961 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50359512|Q50359512]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Viktor Aulik]] | | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2010" | 2010 | | | [[:d:Q78317886|Q78317886]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Viktor Barth]] | | data-sort-value="1887" | 1887-04-08 | data-sort-value="1954" | 1954-05-27 | | [[فيليتشايفسكويي]] | [[:d:Q4078646|Q4078646]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Viktor Jõgever]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-22 | data-sort-value="1947" | 1947-08-03 | | | [[:d:Q50500413|Q50500413]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Viktor Zarubin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1866" | 1866-11-13 | data-sort-value="1928" | 1928-11-05 | | [[Harkiv]] | [[:d:Q15066871|Q15066871]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Ville-Karel Viirelaid]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-31 | | | | [[:d:Q50827892|Q50827892]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Vitali Pogodin]] | | data-sort-value="1926" | 1926-02-28 | | | | [[:d:Q50499725|Q50499725]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Vitaly Goryayev]] | | data-sort-value="1910" | 1910-04-01<br/>1910-04-14 | data-sort-value="1982" | 1982-04-12 | | [[Kurgan]] | [[:d:Q15065532|Q15065532]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Vladimir Gavrilov]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-31 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q21092548|Q21092548]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Vladimir Ignatovitš]] | | data-sort-value="1929" | 1929-12-07 | data-sort-value="2004" | 2004-03-01 | | | [[:d:Q78317398|Q78317398]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Vladimir Ovtšinnikov]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1941" | 1941-10-04 | data-sort-value="2015" | 2015-01-24 | | [[Shchuchye Ozero]] | [[:d:Q4330917|Q4330917]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Vladimir Titov]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-26 | | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q59133510|Q59133510]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Voldemar Mölder]] | eesti teatri‑ ja maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-07-13 | data-sort-value="1986" | 1986-05-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50826426|Q50826426]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Voldemar Rätsep]] | | | | | | [[:d:Q50377600|Q50377600]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Wanda Gmelin]] | | data-sort-value="1886" | 1886-06-15 | data-sort-value="1962" | 1962-07-21 | | | [[:d:Q55089645|Q55089645]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Wilhelm Georg Pape]] | | data-sort-value="1806" | 1806-06-12 | data-sort-value="1875" | 1875-12-03 | | [[Riia]] | [[:d:Q22967455|Q22967455]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Wilhelm Grüner]] | | data-sort-value="1820" | 1820 | data-sort-value="1892" | 1892 | | | [[:d:Q55098262|Q55098262]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Wilhelm Karl Juncker]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1820" | 1820-07-08 | data-sort-value="1901" | 1901-04-30 | | [[Cēsis]] | [[:d:Q32868576|Q32868576]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Wilhelmine Jordan]] | | data-sort-value="1821" | 1821 | data-sort-value="1895" | 1895 | | | [[:d:Q58824951|Q58824951]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Wilhelmine Schwank]] | | data-sort-value="1844" | 1844 | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[:d:Q58897736|Q58897736]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Woldemar Andreas Mohrenschildt]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1908" | 1908 | [[Fail:Autoportree, Woldemar Andreas Mohrenschildt, EKM j 190-451 M 765.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58853531|Q58853531]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Xavier Escribà]] | | data-sort-value="1969" | 1969 | | | [[Pariis]] | [[:d:Q20006770|Q20006770]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Yakov Romas]] | | data-sort-value="1902" | 1902-01-29 | data-sort-value="1969" | 1969-05-18 | [[Fail:Romas Ya.D.jpg|center|120px]] | [[Sokółka]] | [[:d:Q4397467|Q4397467]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-23 | data-sort-value="2008" | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|MUIS]] mpvo1j9lhgk5fdfgept2526vev8eekh 0 593520 7193406 6802164 2026-07-15T12:47:51Z Kuriuss 38125 7193406 wikitext text/x-wiki '''Tarmo Volt''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1957]] [[Tartu]]) on eesti [[käsipallur]], käsipallitreener ja sporditegelane. Ta on lõpetanud 1975. aastal [[Johannes Käisi nimeline Põlva Keskkool|Põlva Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] kehakultuuri alal. == Treeneritöö == 1979–1993 käsipallitreener ja spordijuht 1993–2004 [[Põlva Serviti]] ja 2004–2009 Tallinna käsipalliklubi treener (7. kutsetase (2005)) 2002–2003 Eesti meeste käsipallikoondise peatreener ja 2012–2014 abitreener Õpilasi: (U27, 1992) Andres Neeme, Aavo Pai, Jaanus Rätsep, Aivar Silm; (Eesti U15, 1992) [[Marko Troon]], Indrek Vaheoja, Marko Volt; (U18, 1999) Risto Lepp, Martin Lillepea == Organisatoorne tegevus == 1979–2004 spordiühingu Jõu rajooninõukogu esimees, Põlva Maakonna Spordiseltsi esimees ja Põlva maavalitsuse spordi-peaspetsialist 1992–1997 Eesti Spordi Keskliidu juhatuse liige 1990. aastast Eestimaa Spordiliidu Jõud juhatuse liige 1998–2006 Käsipalliliidu juhatuse liige 2006. aastast Ühenduse Sport Kõigile juhatuse liige 2006. aastast Eesti Regionaalse Spordinõukogu juhatuse liige 2001–2005 ja 2008. aastast Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige 2001–2002 Eesti Regionaalse Spordinõukogu esimees 1995–1999 Põlva Maakonna Spordiliidu president ja 1999–2004 asepresident 1995–1999 Põlva Käsipalliklubi asepresident 2004 Tallinna käsipalliklubi president 2004–2007 Eestimaa Spordiliidu Jõud projektijuht ja 2007. aastast peasekretär == Saavutused == === Mängijana === *Võitnud Eesti meistrivõistlustel käsipallis Tartu Riikliku Ülikooli meeskonnas 2 hõbemedalit ja 1 pronksmedali. === Treenerina === *1998, 2000–2002 Põlva Serviti meeskonnas Eesti meister *2005 Tallinna käsipalliklubi meeskonnas Eesti meister *1990–2002 Põlva Serviti meeskonnas Eesti karika võitja *2006 ja 2009 Tallinna käsipalliklubi meeskonnas Balti liiga 2. koht == Tunnustus == *1998 – Eesti parim käsipallitreener *1995, 1998, 2001 – Põlvamaa parim treener *2013 – riiklik spordipreemia *2015 – [[Eesti Kultuurkapital]]i kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia *2023 – [[Põlvamaa teenetemärk]] == Allikad == *Ajaleht Koit, 1987–1995 *[http://esbl.ee/biograafia/Tarmo_Volt Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Volt, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti käsipallurid]] [[Kategooria:Eesti treenerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] cdpwk5styfguuag2rcximhd2ehdsu1y 0 596624 7193765 5834381 2026-07-16T09:58:25Z Kuriuss 38125 7193765 wikitext text/x-wiki '''[[Mehhiko jalgpallikoondis]] [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el''' ==Meeskonna koosseis== {| border=0 cellpadding=2 cellspacing=0 bgcolor=#FFDEAD style="text-align:center; font-size:90%;" width=70% |- bgcolor=#EFEFEF !width=5%|Nr !width=28% align=left|Nimi !width=15%|Sünnidaatum !width=5%|Vanus !width=5%|Mänge !width=5%|Väravaid |- !colspan=9 bgcolor=#FFDEAD|Väravavaht |- bgcolor=#FFECCE |1 ||align=left|[[José de Jesús Corona|Jesús Corona]] ||26.01.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#FFECCE |18||align=left|[[Guillermo Ochoa]] ||13.07.1985 ||19 ||0 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#BBF0C9|Kaitsjad |- bgcolor=#E7FAEC |8 ||align=left|[[Diego Martínez]] ||15.02.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |15||align=left|[[Hugo Sánchez Guerrero]] ||08.05.1981 ||23 ||2 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |4 ||align=left|[[Ismael de Jesús Rodríguez]] ||10.01.1981 ||23 ||0 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |2 ||align=left|[[Francisco Javier Rodríguez Pinedo|Francisco Rodríguez]] ||20.10.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |3 ||align=left|[[Mario Pérez Zúñiga]] ||17.06.1982 ||22 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |6 ||align=left|[[Aarón Galindo]] ||08.05.1982 ||22 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |12||align=left|[[Gonzalo Pineda]] ||19.10.1982 ||21 ||2 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#B0D3FB|Poolkaitsjad |- bgcolor=#DFEDFD |5 ||align=left|[[Israel López]] ||29.09.1974 ||29 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |7 ||align=left|[[Zinha]] ||23.05.1976 ||28 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |10||align=left|[[Luis Ernesto Pérez]] ||12.01.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |16||align=left|[[Ismael Íñiguez]] ||23.07.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |17||align=left|[[Gerardo Espinoza]] ||03.10.1981 ||22 ||0 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#FFACB3|Ründajad |- bgcolor=#FFD2D6 |9 ||align=left|[[Omar Bravo]] ||04.03.1980 ||24 ||3 ||2 |- bgcolor=#FFD2D6 |13||align=left|[[Sergio Amaury Ponce]] ||13.08.1981 ||23 ||2 ||0 |- bgcolor=#FFD2D6 |11||align=left|[[Rafael Márquez Lugo]] ||02.11.1981 ||22 ||3 ||1 |- bgcolor=#FFD2D6 |14||align=left|[[Juan Pablo García]] ||24.11.1981 ||22 ||3 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#BEBEBE|Treener |- bgcolor=#D3D3D3 | ||align=left|[[Ricardo La Volpe]] ||06.02.1952 ||52 ||colspan=5| |} == Vaata ka == *[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Mehhiko jalgpall]] lsgioknolboid3qwjvlr3zbqhd3kttq 7193766 7193765 2026-07-16T09:58:49Z Kuriuss 38125 7193766 wikitext text/x-wiki '''[[Mehhiko jalgpallikoondis]] [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el''' ==Meeskonna koosseis== {| border=0 cellpadding=2 cellspacing=0 bgcolor=#FFDEAD style="text-align:center; font-size:90%;" width=70% |- bgcolor=#EFEFEF !width=5%|Nr !width=28% align=left|Nimi !width=15%|Sünniaeg !width=5%|Vanus !width=5%|Mänge !width=5%|Väravaid |- !colspan=9 bgcolor=#FFDEAD|Väravavaht |- bgcolor=#FFECCE |1 ||align=left|[[José de Jesús Corona|Jesús Corona]] ||26.01.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#FFECCE |18||align=left|[[Guillermo Ochoa]] ||13.07.1985 ||19 ||0 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#BBF0C9|Kaitsjad |- bgcolor=#E7FAEC |8 ||align=left|[[Diego Martínez]] ||15.02.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |15||align=left|[[Hugo Sánchez Guerrero]] ||08.05.1981 ||23 ||2 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |4 ||align=left|[[Ismael de Jesús Rodríguez]] ||10.01.1981 ||23 ||0 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |2 ||align=left|[[Francisco Javier Rodríguez Pinedo|Francisco Rodríguez]] ||20.10.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |3 ||align=left|[[Mario Pérez Zúñiga]] ||17.06.1982 ||22 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |6 ||align=left|[[Aarón Galindo]] ||08.05.1982 ||22 ||3 ||0 |- bgcolor=#E7FAEC |12||align=left|[[Gonzalo Pineda]] ||19.10.1982 ||21 ||2 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#B0D3FB|Poolkaitsjad |- bgcolor=#DFEDFD |5 ||align=left|[[Israel López]] ||29.09.1974 ||29 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |7 ||align=left|[[Zinha]] ||23.05.1976 ||28 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |10||align=left|[[Luis Ernesto Pérez]] ||12.01.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |16||align=left|[[Ismael Íñiguez]] ||23.07.1981 ||23 ||3 ||0 |- bgcolor=#DFEDFD |17||align=left|[[Gerardo Espinoza]] ||03.10.1981 ||22 ||0 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#FFACB3|Ründajad |- bgcolor=#FFD2D6 |9 ||align=left|[[Omar Bravo]] ||04.03.1980 ||24 ||3 ||2 |- bgcolor=#FFD2D6 |13||align=left|[[Sergio Amaury Ponce]] ||13.08.1981 ||23 ||2 ||0 |- bgcolor=#FFD2D6 |11||align=left|[[Rafael Márquez Lugo]] ||02.11.1981 ||22 ||3 ||1 |- bgcolor=#FFD2D6 |14||align=left|[[Juan Pablo García]] ||24.11.1981 ||22 ||3 ||0 |- !colspan=9 bgcolor=#BEBEBE|Treener |- bgcolor=#D3D3D3 | ||align=left|[[Ricardo La Volpe]] ||06.02.1952 ||52 ||colspan=5| |} == Vaata ka == *[[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Mehhiko jalgpall]] bg3l85z4zh0nawuswgxddt6lu3dxsrx 0 597016 7193795 6985319 2026-07-16T11:03:20Z Kuriuss 38125 7193795 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = J Fibiger.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = [[23. aprill]] [[1867]] | sünnikoht = [[Silkeborg]], [[Taani]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1928|1|30|1867|4|23}} | surmakoht = [[Kopenhaagen]], Taani | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[meditsiin]]<br>[[parasitoloogia]] | töökoht = | haridus = | alma_mater = [[Kopenhaageni Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = Fibiger | tunnustus = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1926) | abikaasa = Mathilde Fibiger | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Johannes Andreas Grib Fibiger''' ([[23. aprill]] [[1867]] – [[30. jaanuar]] [[1928]]) oli taani arst ja [[Kopenhaageni Ülikool]]i anatoomilise patoloogia professor. [[1883]]. aastast õppis ta [[Kopenhaageni Ülikool|Kopenhaageni Ülikoolis]] [[zooloogia]]t ja [[botaanika]]t. Pärast nende õpingute lõppu õppis ta [[meditsiin]]i ja lõpetas ülikooli [[1890]]. aastal. Seejärel töötas ta sõjaväes ja Kopenhaageni ülikoolis, kus sai [[1900]]. aastal professoriks.<ref name="Challenged" /> Fibiger sai [[1926]]. aastal [[Nobeli meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] ümarussi ''Spiroptera carcinoma'' ja vähi vahelise seose avastamise eest.<ref name="Nobel" /> Fibigeri uurimistulemused lükati pärast tema surma ümber ja ta oli auhinna saanud ekslikult. Hilisemad uurimised tõestasid, et Fibigeri laborirottidel leitud kasvajad ja vähk olid põhjustatud [[A-vitamiin]]i puudusest ning ilmselt oli ta metaplaasia ajanud segi pahaloomulise neoplaasiaga. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Challenged">{{netiviide |pealkiri=A challenged Nobel Prize: Johannes Fibiger, 1926 |väljaanne=National Center for Biotechnology Information |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11625107/ |vaadatud=26. detsember 2020}}</ref> <ref name="Nobel">{{netiviide |pealkiri=Johannes Fibiger Facts |väljaanne=The Nobel Prize |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1926/fibiger/facts/ |vaadatud=26. detsember 2020}}</ref> }} {{Nobelmeditsiin}} {{JÄRJESTA:Fibiger,Johannes}} [[Kategooria:Taani teadlased]] [[Kategooria:Kopenhaageni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1928]] [[Kategooria:Taani arstid]] 2dve71yuy7sxci51dr8bz12zipxjwyx 0 598211 7193549 7193118 2026-07-15T21:56:44Z Andres 5 7193549 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[kesknärvisüsteem]]i alge [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l. ==Moodustumine== Neuraalplaat moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i mõjul ([[embrüonaalne induktsioon]]). Neuraalplaadi moodustumise etapil koosneb embrüo kolmest rakukihist: [[ektoderm]]ist (millest moodustuvad [[nahk]] ja [[närvikude]]), [[mesoderm]]ist (tulevased [[lihas]]ed ja [[luu]]d) ja [[entoderm]]ist ([[seedetrakt]] ja [[hingamisteed]]). Neuraalplaadi närvikoe eellasrakud on [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]]. Kui rakkudele mõjub [[BMP4]], siis nad arenevad nagu [[nahk|naha]] rakud; vastasel juhul nad arenevad [[närvirakk]]udeks<ref>[[Paul A. Wilson]], [[Giorgio Lagna]], [[Atsushi Suzuki]], [[Ali Hemmati-Brivanlou]]. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997, lk 3177-3184.</ref>. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] ehk ürgjoone vastas ektodermikude pakseneb ja lameneb ja sellest saab neuraalplaat. [[Ürgsõlm]]e ees olevat piirkonda saab üldiselt nimetada neuraalplaadiks. Rakud hakkavad pikenema ja kitsenema, muutudes sambakujuliseks. Neuraalplaadi otsad, mida nimetatakse [[neuraalvolt]]ideks, tõukavad plaadi otsad üles ja kokku, voltudes silindriliseks [[neuraaltoru]]ks, mis on oluline [[peaaju]] ja [[seljaaju]] moodustumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse [[primaarne neurulatsioon|primaarseks neurulatsiooniks]].<ref>[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental biology'', 9. trükk, Sinauer Associates: Sunderland, Mass.[[2010]], lk 333–338. ISBN 978-0878933846.</ref> Neuraalplaadi arengus on olulised ka [[signaalvalk|signaalvalgud]], mis aitavad kaasa ka [[diferentseerumine|diferentseerumisele]] koes, millest areneb neuraalplaat. Nende valkude seas on [[luu morfogeensed valgud]] ja [[kadheriinid]]. Nende valkude [[ekspresseerumine]] on oluline neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] 0h26fs174dd7vlpxdu5gbaen3z9bhcj 7193551 7193549 2026-07-15T21:58:32Z Andres 5 /* Moodustumine */ 7193551 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[kesknärvisüsteem]]i alge [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l. ==Moodustumine== Neuraalplaat moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i mõjul ([[embrüonaalne induktsioon]]). Neuraalplaadi moodustumise etapil koosneb embrüo kolmest rakukihist: [[ektoderm]]ist (millest moodustuvad [[nahk]] ja [[närvikude]]), [[mesoderm]]ist (tulevased [[lihas]]ed ja [[luu]]d) ja [[entoderm]]ist ([[seedetrakt]] ja [[hingamisteed]]). Neuraalplaadi närvikoe eellasrakud on [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]]. Kui rakkudele mõjub [[BMP4]], siis nad arenevad nagu [[nahk|naha]] rakud; vastasel juhul nad arenevad [[närvirakk]]udeks<ref>[[Paul A. Wilson]], [[Giorgio Lagna]], [[Atsushi Suzuki]], [[Ali Hemmati-Brivanlou]]. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997, lk 3177-3184.</ref>. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] ehk ürgjoone vastas ektodermikude pakseneb ja lameneb ja sellest saab neuraalplaat. [[Ürgsõlm]]e ees olevat piirkonda saab üldiselt nimetada neuraalplaadiks. Rakud hakkavad pikenema ja kitsenema, muutudes sambakujuliseks. Neuraalplaadi otsad, mida nimetatakse [[neuraalvolt]]ideks, tõukavad plaadi otsad üles ja kokku, voltudes silindriliseks [[neuraaltoru]]ks, mis on oluline [[peaaju]] ja [[seljaaju]] moodustumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse [[primaarne neurulatsioon|primaarseks neurulatsiooniks]].<ref>[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental biology'', 9. trükk, Sinauer Associates: Sunderland, Mass.[[2010]], lk 333–338. ISBN 978-0878933846.</ref> Neuraalplaadi arengus on olulised ka [[signaalvalk|signaalvalgud]], mis aitavad kaasa ka [[diferentseerumine|diferentseerumisele]] koes, millest areneb neuraalplaat. Nende valkude seas on [[luu morfogeneetilised valgud]] ja [[kadheriinid]]. Nende valkude [[ekspresseerumine]] on oluline neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] 39c4hfz2x3ah63hzo561zpj94vmyvdz 7193817 7193551 2026-07-16T11:56:14Z Andres 5 7193817 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüol. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu algstaadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride [[keemiline signaal|signaalide]] toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: * [[ektoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem; * [[mesoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas [[lihas]]ed ja luud; * [[endoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas suurem osa [[seedekulgla]] sisepinda katvatest [[epiteel]]idest ja [[hingamisteed]]e sisepinda katvatest epiteelidest. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal (eespool) paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Need rakud omandavad neuraalse saatuse ning kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need [[inhibiitor]]id blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. BMP-signaali pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin) ja [[nogiin]] (NOG, Noggin) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad seljakeeliku ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need [[inhibiitor]]id blokeerivad BMP4 toimet, võimaldades neuraalse ektodermi ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]]<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> ja [[võrkkest]]. Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad peaaju, seljaajuja võrkkest; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt marrasnahk; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad ([[delaminatsioon|delamineeruvad]])need rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]], misjärel need moodustavad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakke ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi painutumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus rakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal (selgmisemal) ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalne liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutust. Rakud teevad läbi nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]: nende apikaalne (embrüo pinnale lähem) osa muutub kitsamaks, selle basaalne (embrüo pinnast kaugem) osa aga jääb suhteliselt laiemaks. Nii muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ([[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktiinivöö]] – ''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Nii muutub apikaalne aktiinivöökompaktsemaks ja neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha Paljude neuroepiteelirakkude üheaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa kumerdub embrüo sisemuse suunas. Tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole ja nendest kujunevad [[neuraalvallid]] ehk neuraalvoldid. Hiljem lähenevad neuraalvallid üksteisele ja ühinevad, moodustades neuraaltoru. Neuraalvakkid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Neuraaltoru sulgumises osalevad ka [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''), mis paiknevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades ning aitavad kaasa neuraalvallide kerkimiseisele ja neuraaltoru sulgumisele. Ilma seljakeelikuta ei kujune MHP piirkonna omadused normaalselt ning neuraalplaadi ja neuraaltoru areng häirub.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> == Neuraaltoru sulgumine == Neuraaltoru sulgub, kui neuraalvoldid ühinevad ja nende rakud liituvad keskjoonel. Neuraaltorusse jäävad rakud moodustavad kesknärvisüsteemi põhiosad – peaaju ja seljaaju ning võrkkesta. Neuraalplaadi piirialalt pärinevad [[nneuraalhari|neuraalharja]] rakud eralduvad neuraaltoru selgmisest osast ja migreeruvad embrüos. Nendest kujunevad mitmesugused piirdenärvisüsteemi struktuurid ja muud tüüpi rakud.<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub rakkudevahelisest adhesioonist ja signaaliülekandest. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] p9qf65q2j7jju94zttm00r6mbzbrtjw 0 605141 7193631 6635648 2026-07-16T05:14:04Z Kuriuss 38125 Kirjakeeles lõpetatakse koole ja ülikoole, mitte teaduskondi. 7193631 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Elena Kountoura | pilt = Elena Kountoura (49058303448).jpg | pildiallkiri = Elena Kountoura (2019) | amet = Kreeka turismiminister | ametiajaalgus = [[23. september]] [[2015]] | ametiajalõpp = [[3. mai]] [[2019]] | eelmine = [[Alkistis Protopsalti]] | järgmine = [[Thanasis Theocharopoulos]] | amet2 = Kreeka turismiminister | ametiajaalgus2 = [[27. jaanuar]] 2015 | ametiajalõpp2 = [[28. august]] 2015 | eelmine2 = [[Olga Kefalogianni]] | järgmine2 = Alkistis Protopsalti | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1962|11|2}} | sünnikoht = [[Ateena]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus Demokraatia (Kreeka)|Uus Demokraatia]] (–2012)<br>[[Sõltumatud Kreeklased]] (2012–2019)<br>[[Syriza]] (2019–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ateena ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Elena Kountoura''' ([[kreeka keel]]es Έλενα Κουντουρά; sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1962]]) on [[Kreeka]] poliitik. Elena Kountoura lõpetas [[1984]]. aastal bakalaureusekraadiga [[Ateena ülikool]]i kehakultuuri alal. Aastatel 1984–[[1996]] tegutses ta rahvusvaheliselt modellina. [[1997]]. aastal pöördus ta Kreekasse tagasi ja oli kuni [[2003]]. aastani mitme ajakirja toimetaja. Aastatel [[2004]]–[[2015]] oli ta Kreeka parlamendi liige ja 2015–[[2019]] Kreeka turismiminister. Alates 2019. aastast on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta kuulub fraktsiooni [[Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised]].<ref>[https://www.europarl.europa.eu/meps/en/197699/ELENA_KOUNTOURA/cv#detailedcardmep Elena KOUNTOURA] European Parliament</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kountoura, Elena}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 8ymw47kilstgxnpc12tsj5exkeyxz4y 0 607003 7193717 6161621 2026-07-16T07:53:18Z Dorotheoio 231907 7193717 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Susumu Tonegawa Photo.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = [[5. september]] [[1939]] | sünnikoht = [[Nagoya]], [[Jaapan]] | surmaaeg =[[11. juuli]] [[2026 ]] | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[geneetika]], [[immunoloogia]], [[neuroloogia]] | töökoht = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] | haridus = | alma_mater = | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1987) | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Susumu Tonegawa''' ([[jaapani keel]]es 利根川 進 ''Tonegawa Susumu''; sündinud 5. septembril 1939 [[Nagoya]]s [[Jaapan]]is - suri 11. juuli 2026 ) on [[Jaapan]]i [[geneetik]], [[immunoloog]] ja [[neuroloog]], kes sai [[1987]]. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] [[antikeha]]de mitmekesisust tekitava geneetilise mehhanismi avastamise eest. Auhinna saamise ajal töötas Susumu Tonegawa [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]].<ref>{{netiviide |autor= |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1987/tonegawa/facts/ |pealkiri=Susumu Tonegawa Facts |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja=Nobel Media AB 2021|koht= |aeg=20.04.2021 |vaadatud=20.04.2021 }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Nobelmeditsiin}} {{JÄRJESTA:Tonegawa, Susumu}} [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Jaapani teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] dju5nh95ansav9ehbptn3nxwjafc5vj 0 611141 7193606 6926186 2026-07-16T04:22:18Z Kuriuss 38125 7193606 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jānis Pauļuks | pilt = Jānis Pauļuks.jpg | pildiallkiri = Jānis Pauļuks | amet = Läti peaminister | ametiajaalgus = [[27. jaanuar]] [[1923]] | ametiajalõpp = [[27. juuni]] 1923 | eelmine = [[Zigfrīds Anna Meierovics]] | järgmine = Zigfrīds Anna Meierovics | amet2 = Läti transpordiminister | ametiajaalgus2 = [[19. juuni]] [[1921]] | ametiajalõpp2 = [[23. detsember]] [[1925]] | eelmine2 = [[Ādolfs Kuršinskis]] | järgmine2 = [[Pēteris Aronietis]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jānis Pauļuks | sünniaeg = [[24. november]] [[1865]] | sünnikoht = [[Lielsesava vald]], [[Dobele kreis]], [[Kuramaa kubermang]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1937|06|21|1865|11|24}} | surmakoht = [[Bauska]] | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Riia Polütehnikum]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jānis Pauļuks''' ([[24. november]] [[1865]] [[Lielsesava vald]], [[Dobele rajoon]], [[Läti]] – [[21. juuni]] [[1937]] [[Bauska]], [[Läti]]) oli [[Läti]] poliitik ja ühiskonnategelane. Ta oli Läti peaminister 27. jaanuarist 1923 kuni 27. juunini 1923.<ref name="Treijs">{{Cite book|last=Treijs|first=Rihards|year=2004|title=Prezidenti : Latvijas valsts un ministru prezidenti (1918–1940).|publisher=Latvijas Vēstnesis|location=Riga|isbn=9984-731-47-2|series=|language=Latvian}}</ref> == Eraelu == Pauļuks sündis tema isale kuuluvas talus Lielsesava vallas (praegu Sesava vald). Ta lõpetas Švintė kihelkonnakooli. Pauļuks jätkas neli aastat õpinguid [[Jelgava]] reaalkoolis. Ressursside nappuse tõttu tuli tal kool pooleli jätta. Ta töötas lühikest aega koduõpetajana. 1892. aastal astus ta [[Riia Polütehnikum|Riia Polütehnikumi]] inseneriteaduskonda. Õpingute ajal hakkas ta tegutsema [[Korporatsioon Selonija|korporatsioonis Selonija]].  Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle [[Riia]]s Jelgava raudtee tehnilises osakonnas. 1894. aastal kutsuti ta osalema Lääne-Siberi raudtee ehitamisel. Pärast raudtee valmimist sai temast [[Jekaterinburg]]i–[[Tšeljabinsk]]i raudteeliini tehnik. Pärast aastast tehnikuna töötamist sai temast kaugjuhi abi ja aasta pärast ülemus. Seejärel töötas ta Lääne-Siberi raudtee varundusosakonna juhatajana. 1897. aastal asus ta riigiteenistusse ja kinnitas [[Lääne-Siber]]i raudtee üksusejuhiks. Hiljem läks ta üle [[Kesk-Siber]]i raudteele, kus ta osales Trans-Baha'i raudtee ehitamisel. 1906. aastal osales Pauļuks [[Jekaterinburg]]i ja [[Perm]]i vahelise raudtee ehitamisel. 1920. aastal oli ta ehitusosakonna juhataja [[Põhja-Kaukaasia]] raudteede ehitamisel, kuni 1920. aastani, mil ta naasis iseseisvasse Lätti ja asus tööle Läti raudteeametisse. 19. juunil 1921 kutsus Läti peaminister [[Zigfrīds Anna Meierovics]] erakonnata Pauļuksi teedeministriks.  == Poliitiline karjäär == 1. [[Seim (Läti)|seim]]i valimisega 7. ja 8. oktoobril 1922 olid põhiseadusega kinnitatud [[Zigfrīds Anna Meierovics|Meierovicsi]] II valitsuse volitused lõppenud. President [[Jānis Čakste]] usaldas valitsuse moodustamise sotsiaaldemokraatidele, kellel oli [[Seim (Läti)|seimis]] kõige suurem fraktsioon. Pärast üle kahe kuu kestnud kõnelusi ei õnnestunud neil valitsust moodustada ja 25. jaanuaril otsustasid nad kompromissina peaministriks nimetada parteitu Pauļuksi, kes ei olnud seimi liige.<ref>[https://vestnesis.lv/ta/id/78372 Latvijas valsts vadības stūresvīri]</ref> 25. jaanuaril 1923 hääletas Pauļuksi valitsuse poolt 65 liiget, erapooletuks jäi 19. Valitsuskoalitsioon koosnes kuuest parteist, Pauluks oli lisaks peaministriks olemisele ka teedeminister. Valitsuse peamine ülesanne oli sõjast räsitud riigi majanduse ja põllumajanduse taastamine. == Hilisem elu ja surm == Aastatel 1926–1927 sai temast teedeministeeriumi peainspektor ja Raudteeameti vastvalminud rööpanõukogu liige. 1925. aastal valiti ta Läti Põllumajanduse Keskpanga juhatuse esimeheks. 1934. aastal sai temast [[Läti Ülikool|Läti Ülikooli]] inseneriteaduste audoktor.<ref>{{Cite web|url=http://www.lu.lv/par/goda-doktori.html|title=Arhivēta kopija|access-date=07.12.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20081206133644/http://www.lu.lv/par/goda-doktori.html|archive-date=06.12.2008}}</ref> 21. juunil 1937 suri Pauļuks oma talus [[Bauska]] lähedal ja maeti 25. juunil [[Riia metsakalmistu]]le. == Viited == {{viited}} {{Läti peaministrid}} {{JÄRJESTA:Pauļuks, Jānis}} [[Kategooria:Läti peaministrid]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Selonija liikmed]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1937]] l89z84xy1uuru4sm5m41acqibs9902m 0 612760 7193805 6644987 2026-07-16T11:30:12Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7193805 wikitext text/x-wiki '''Rauno Võsaste''' ([[30. mai]] [[1971]] [[Jõgeva]] – [[1. mai]] [[2024]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1106044/suri-endine-tippuurija-hobiajaloolane-ja-krimikirjanik-rauno-vosaste Suri endine tippuurija, hobiajaloolane ja krimikirjanik Rauno Võsaste], Õhtuleht, 2. mai 2024</ref>) oli eesti kirjanik ja politseinik. ==Haridus== Ta lõpetas 1989. aastal [[Jõgeva 1. Keskkool]]i, 1992–1996 õppis [[Sisekaitseakadeemia]]s.<ref>[https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-elu-tegusaim-aeg-on-praegu/ Rauno Võsaste: Elu tegusaim aeg on praegu], Vooremaa, 4. juuni 2011</ref> ==Töökäik== 1991. aastal asus Võsaste tööle Jõgeva kriminaalpolitseis kordnik-autojuhina. 1996–2004 töötas Jõgeva Prefektuuris kriminaalpolitsei inspektori ja ülemkomissarina. 2004–2009 oli ta [[Lõuna Prefektuur]]i kriminaalosakonna juhi asetäitja ning suvel 2009 asus [[Ida Prefektuur]]i kriminaalpolitsei direktori kohale, ent lahkus viie kuu pärast politseist. 2007. aastal pälvis ta Politseiameti teenistusmärgi.{{lisa viide}} Pärast politseist lahkumist on töötas ta [[AS Atria Eesti]]s turvajuhina ja [[Eesti Energia]] ASi sisekontrolli osakonna juhatajana ning seejärel tegutses enda loodud ettevõttes Ferricrux OÜ, mis tegeles kinnisvara üürileandmise ja käitusega. Pärast politseitöölt lahkumist jõudis ta avaldada mitmeid raamatuid, millel oli alati ajalooline ja tõsieluline taust. Nii avaldas ta uurimused Eesti ohvitseridest [[Johannes Soodla]]st, [[Ain Mere]]st ja [[Harald Riipalu]]st, samuti Lõuna politsei ja prokuratuuri siseintriigidest rääkiva ilukirjandusliku teose "Hea ment" ning autobiograafilise teose "Topeltmõrv Paunveres". ==Raamatud== *"Harald Riipalu lugu". [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2011. ISBN 9789949448517 *"Johannes Soodla VR II/2, II/3 relva-ssi kindral" Grenader Grupp, 2013. ISBN 9789949512102 *"Ain Mere. Valel poolel". Ferricrux, 2014. ISBN 9789949336449 *"Hea ment". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018. ISBN 9789985344521 *"Eestlased miilitsapataljonis. Sõjaväeosa nr 5460 lugu". Ferricrux, 2020. ISBN 9789949018628 *"Topeltmõrv Paunveres". Varrak, 2023. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]]. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-esitles-oma-esimest-romaani/ Rauno Võsaste esitles oma esimest romaani], Vooremaa, 4. september 2018 * Jaan Lukas. [https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas], Vooremaa, 9. juuli 2021 {{JÄRJESTA:Võsaste, Rauno}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Surnud 2024]] bm0rp5yy9471365dil7783v3qhaz12x 7193814 7193805 2026-07-16T11:44:21Z Kuriuss 38125 7193814 wikitext text/x-wiki '''Rauno Võsaste''' ([[30. mai]] [[1971]] [[Jõgeva]] – [[1. mai]] [[2024]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1106044/suri-endine-tippuurija-hobiajaloolane-ja-krimikirjanik-rauno-vosaste Suri endine tippuurija, hobiajaloolane ja krimikirjanik Rauno Võsaste], Õhtuleht, 2. mai 2024</ref>) oli eesti kirjanik ja politseinik. ==Haridus== Ta lõpetas 1989. aastal [[Jõgeva 1. Keskkool]]i ja aastail 1992–1996 õppis [[Sisekaitseakadeemia]]s.<ref>Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-elu-tegusaim-aeg-on-praegu/ Rauno Võsaste: Elu tegusaim aeg on praegu], Vooremaa, 4. juuni 2011</ref> ==Töökäik== 1991. aastal asus Võsaste tööle Jõgeva kriminaalpolitseis kordnik-autojuhina. 1996–2004 töötas Jõgeva Prefektuuris kriminaalpolitsei inspektori ja ülemkomissarina. 2004–2009 oli ta [[Lõuna Prefektuur]]i kriminaalosakonna juhi asetäitja ning suvel 2009 asus [[Ida Prefektuur]]i kriminaalpolitsei direktori kohale, ent lahkus viie kuu pärast politseist.<ref>Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-elu-tegusaim-aeg-on-praegu/ Rauno Võsaste: Elu tegusaim aeg on praegu], Vooremaa, 4. juuni 2011</ref> 2007. aastal pälvis ta Politseiameti teenistusmärgi.{{lisa viide}} Pärast politseist lahkumist on töötas ta [[AS Atria Eesti]]s turvajuhina ja [[Eesti Energia]] ASi sisekontrolli osakonna juhatajana ning seejärel tegutses enda loodud ettevõttes Ferricrux OÜ, mis tegeles kinnisvara üürileandmise ja käitusega. Politseitööst eemal olles jõudis ta kirjutada mitu ajaloolise ja tõsielulise taustaga raamatut. Nii avaldas ta uurimused Eesti ohvitseridest [[Johannes Soodla]]st, [[Ain Mere]]st ja [[Harald Riipalu]]st, Lõuna politsei ja prokuratuuri siseintriigidest rääkiva ilukirjandusliku teose "Hea ment" ning autobiograafilise teose "Topeltmõrv Paunveres". ==Raamatud== *"Harald Riipalu lugu". [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2011. ISBN 9789949448517 *"Johannes Soodla VR II/2, II/3 relva-ssi kindral" Grenader Grupp, 2013. ISBN 9789949512102 *"Ain Mere. Valel poolel". Ferricrux, 2014. ISBN 9789949336449 *"Hea ment". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018. ISBN 9789985344521 *"Eestlased miilitsapataljonis. Sõjaväeosa nr 5460 lugu". Ferricrux, 2020. ISBN 9789949018628 *"Topeltmõrv Paunveres". Varrak, 2023. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]]. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-esitles-oma-esimest-romaani/ Rauno Võsaste esitles oma esimest romaani], Vooremaa, 4. september 2018 * Jaan Lukas. [https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas], Vooremaa, 9. juuli 2021 {{JÄRJESTA:Võsaste, Rauno}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Surnud 2024]] tvpj645n8hb21eykijacplbwcil4rqv 7193816 7193814 2026-07-16T11:51:17Z Kuriuss 38125 7193816 wikitext text/x-wiki '''Rauno Võsaste''' ([[30. mai]] [[1971]] [[Jõgeva]] – [[1. mai]] [[2024]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1106044/suri-endine-tippuurija-hobiajaloolane-ja-krimikirjanik-rauno-vosaste Suri endine tippuurija, hobiajaloolane ja krimikirjanik Rauno Võsaste], Õhtuleht, 2. mai 2024</ref>) oli eesti kirjanik ja politseinik. ==Haridus== Ta lõpetas 1989. aastal [[Jõgeva 1. Keskkool]]i ja aastail 1992–1996 õppis [[Sisekaitseakadeemia]]s.<ref>Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-elu-tegusaim-aeg-on-praegu/ Rauno Võsaste: Elu tegusaim aeg on praegu], Vooremaa, 4. juuni 2011</ref> ==Töökäik== 1991. aastal asus Võsaste tööle Jõgeva kriminaalpolitseis kordnik-autojuhina. 1996–2004 töötas Jõgeva Prefektuuris kriminaalpolitsei inspektori ja ülemkomissarina. 2004–2009 oli ta [[Lõuna Prefektuur]]i kriminaalosakonna juhi asetäitja ning suvel 2009 asus [[Ida Prefektuur]]i kriminaalpolitsei direktori kohale, ent lahkus viie kuu pärast politseist.<ref>Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-elu-tegusaim-aeg-on-praegu/ Rauno Võsaste: Elu tegusaim aeg on praegu], Vooremaa, 4. juuni 2011</ref> 2007. aastal pälvis ta Politseiameti teenistusmärgi.{{lisa viide}} Pärast politseist lahkumist on töötas ta [[AS Atria Eesti]]s turvajuhina ja [[Eesti Energia]] ASi sisekontrolli osakonna juhatajana ning seejärel tegutses enda loodud ettevõttes Ferricrux OÜ, mis tegeles kinnisvara üürileandmise ja käitusega. ==Raamatud== Politseitööst eemal olles jõudis ta kirjutada mitu ajaloolise ja tõsielulise taustaga raamatut. Nii avaldas ta uurimused Eesti ohvitseridest [[Johannes Soodla]]st, [[Ain Mere]]st ja [[Harald Riipalu]]st, Lõuna politsei ja prokuratuuri siseintriigidest rääkiva ilukirjandusliku teose "Hea ment" ning autobiograafilise teose "Topeltmõrv Paunveres". *"Harald Riipalu lugu". [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2011. ISBN 9789949448517 *"Johannes Soodla VR II/2, II/3 relva-ssi kindral" Grenader Grupp, 2013. ISBN 9789949512102 *"Ain Mere. Valel poolel". Ferricrux, 2014. ISBN 9789949336449 *"Hea ment". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018. ISBN 9789985344521 *"Eestlased miilitsapataljonis. Sõjaväeosa nr 5460 lugu". Ferricrux, 2020. ISBN 9789949018628 *"Topeltmõrv Paunveres". Varrak, 2023. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]]. [https://www.vooremaa.ee/rauno-vosaste-esitles-oma-esimest-romaani/ Rauno Võsaste esitles oma esimest romaani], Vooremaa, 4. september 2018 * Jaan Lukas. [https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas], Vooremaa, 9. juuli 2021 {{JÄRJESTA:Võsaste, Rauno}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Surnud 2024]] bgaslyrmrwqc8a87k1l24vn8g5g98kn 0 615806 7193741 7191900 2026-07-16T08:58:56Z Kruusamägi 1530 /* Võitjad Eestis */ 7193741 wikitext text/x-wiki [[Pilt: WLE_Austria_Logo_(transparent).svg|pisi|180px|Fotokonkursi Wiki Loves Earth logo]] '''Wiki Loves Earth''' ([[lühend]] '''WLE''') on iga-aastane rahvusvaheline fotokonkurss, mida korraldavad [[Vikipedist|Vikipeedia kogukonna liikmed]] [[Wikimedia Foundation]]i kohalike haruorganisatsioonide kaasabil. Konkursist osavõtjad pildistavad oma riigi kohalikku [[looduspärand]]it ning laadivad fotod üles [[Wikimedia Commons]]isse. Korraldusaeg: tavaliselt mai–juuni. Esimest korda korraldati konkurss 2013. aastal [[Ukraina]]s. Järgmisel aastal laienes see teistesse riikidesse. 2020. aastal oli üle 9000 osaleja 34 riigist, kes esitasid konkursile kokku üle 106 000 foto. [[Eesti]] osales sellel fotovõistlusel 2014–2016. Et aga Eestis toimus niigi aastatel 2010–2019 HELP looduspildikogumine ning aastatel 2012–2013 oli ja alates 2018. aastast on Vikipeedia esindatud [[Eesti Looduse fotovõistlus]]el, siis pikalt Eestis rohkem Wiki Loves Earthi võistlust ei korraldatud. Taas viidi see läbi 2026. aastal. Wiki Loves Earth teeb koostööd [[UNESCO]]-ga, tänu millele antakse konkursil välja eriauhinda UNESCO nimistus olevate [[geopark]]ide ja [[biosfäärikaitseala]]de looduse fotojäädvustusel. Iga riigi parimad fotod pääsevad Wiki Loves Earthi lõppvõistlustele, kus rahvusvaheline žürii valib Wiki Loves Earthi võidufoto. ==Võitjad== Tabelis on toodud rahvusvahelise fotokonkursi Wiki Loves Earth võitjad aastate lõikes: {| class="wikitable" style="font-size:97%;" |- ! Foto ! Aasta ! Fotograaf ! Riik ! Kirjeldus |- |[[File:Dawn on cloud nine.jpg|300px]] |'''2013''' |[[:commons:User:Krasnickaja Katya|Katja Krasnõtskaja]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina |Varahommik [[Ai-Petri platoo]]l [[Krimmi mäestik]]us Ukrainas |- |[[File:Карпатский 05.jpg|300px]] |'''2014''' | [[:commons:User:Balkhovitin|Balkhovitin]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina | Vaade [[Karpaadi rahvuspark|Karpaadi rahvuspargile]] Ukrainas |- |[[File:Shangrila Resorts.jpg|300px]] |'''2015''' | [[:commons:User:Zaeemsiddiq|Zaeem Siddiq]] |{{Riigi ikoon|Pakistan}} Pakistan | [[Shangrila järv]] [[Kesk-Karakorami rahvuspark|Kesk-Karakorami rahvuspargis]] [[Pakistan]]is |- |[[File:Stopića Pećina2.jpg|300px]] |'''2016''' | [[:commons:User:Cedomir Zarkovic|Cedomir Zarkovic]] |{{Riigi ikoon|Serbia}} Serbia | [[Stopića koobas]] [[Dinaari Alpid]]es [[Serbia]]s |- |[[File:Ogoy island in winter.jpg|300px]] |'''2017''' |[[:commons:User:Black Sickle|Sergey Pesterev]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa | [[Baikali järv]]es asuv [[Ogoi saar]] talvel ([[Baikali rahvuspark]] Venemaal) |- |[[File:Мыс Столбчатый. После заката.jpg|300px]] |'''2018''' | [[:commons:User:Evasyagina|Jekaterina Vasjagina]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa | [[Stolbtšatõi neem]] [[Kunaširi saar]]el pärast päikesetõusu ([[Kurilski looduskaitseala]] Venemaal) |- |[[File:Gebänderte Prachtlibelle auf Pusteblume am NSG Gülper See.jpg|300px]] |'''2019''' | [[:commons:User:Sven Damerow|Sven Damerow]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa | [[Vööt-vesineitsik]] (''Calopteryx splendens'') [[Gülper See]] looduskaitsealal [[Saksamaa]]l |- |[[File:Chestnut-tailed starling - কাঠ শালিক.jpg|300px]] |'''2020''' | [[:commons:User:Touhid biplob|Touhid biplob]] |{{Riigi ikoon|Bangladesh}} Bangladesh | [[Hallipäine kuldnokk|Hallipäised kuldnokad]] (''Sturnia malabarica'') [[Satchari rahvuspark|Satchari rahvuspargis]] [[Bangladesh]]is |- | [[File:Praia do Abano at Sunset.jpg|250px]] |rowspan="2" |2021 |[[:commons:User:LuisMAfonso|Luís Afonso]] |{{Riigi ikoon|Portugal}} Portugal |Päikeseloojang [[Sintra-Cascais rahvuspark|Sintra-Cascais rahvuspargis]] Portugalis |- | [[File:Доброе утро в лесу.jpg|250px]] |[[:commons:User:Black Cherry Spb|Мария Обидина]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa |[[Kiritigu]] [[võilill]]el [[Leningradi oblast]]is |- | [[File:Ilhéu de Cima e a moldura.jpg|250px]] |rowspan="2" |2022 |[[:commons:User:Neidepaixao|Neide José Paixão]] |{{Riigi ikoon|Portugal}} Portugal |Vaade [[Porto Santo]] saarelt [[Madeira]] saarestikus |- | [[File:Hunter baby chameleon.jpg|250px]] |[[:commons:User:Mkrc85|Mkrc85]] |{{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi |''[[Chamaeleo chamaeleon]]'' Kapıçami rahvuspargis Türgis |- | [[File:Parque Natural do Sudoeste Alentejano e Costa Vicentina por Nuno Luís.jpg|250px]] |rowspan="2" |2023 | Nuno Luís |{{Riigi ikoon|Portugal}} Portugal |Kurepesa Portugali edelaosa rannikul asuval kaitsealal |- | [[File:Жук стрибун.jpg|250px]] | Сергій Мірошник |{{Riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina |''[[Cicindela soluta]]'' mardikas Ukrainas |- | [[File:Son kanat çırpış.jpg|250px]] |rowspan="2" |2024 | Rotadefterim |{{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi | [[Burduri järv]] [[Burduri provints]]is Türgis |- | [[File:A deer in the mist.jpg|250px]] | MicheleIlluzzi |{{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |[[Punahirv]] [[Abruzzo]] maakonnas Itaalias |- | [[File:Fagus sylvatica with autumn leaf color in Biosphärenreservat Rhön - Still.jpg|250px]] |rowspan="2" |2025 | Markusmachtphotos |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa | Rhöni biosfääri kaitseala Saksamaal |- | [[File:Bothrops bilineatus PN Carrasco.jpg|250px]] | Edunavia1 |{{Riigi ikoon|Boliivia}} Boliivia |''[[Bothrops bilineatus]]'' Carrasco rahvuspargis |} === Võitjad Eestis === Eesti võitjad 2014: <gallery mode="packed"> Pakerordi pank.JPG|I koht, [[Pakri maastikukaitseala]], Ilme Parik Hommik Mukri rabas.jpg|II koht, hommik [[Mukri raba]]s, Janno Loide (rahvusvaheliselt 3. koht) Rookse künnapuu.jpg|III koht, [[Rookse künnapuu]], Janno Loide </gallery> Eesti võitjad 2015: <gallery mode="packed"> Valgesoo mets.jpg |I koht, [[Valgesoo looduskaitseala|Valgesoo]] mets, Külli Kolina Roosa hommikuudu Tolkuse rabas.jpg |II koht, varane hommikutund [[Tolkuse raba]]s, Märt Kose (rahvusvaheliselt 14. koht) Saarnaki parn.JPG |III koht, vana pärn [[Saarnaki laid|Saarnaki laiul]], Kairi Kalmann </gallery> Eesti võitjad 2016: <gallery mode="packed"> Talv_Väike-Taevaskojas.jpg|I koht, talv [[Väike Taevaskoda|Väike-Taevaskojas]], Külli Kolina (rahvusvaheliselt 4. koht) Ahja jõgi Kiidjärvel.jpg|II koht, [[Ahja jõgi]] Kiidjärvel, Külli Kolina Meenikunnu_Suur_Suujärv_2009.jpg|III koht, [[Meenikunno Suur Suujärv]], Vaido Otsar </gallery> Eesti võitjad 2026: <gallery mode="packed"> File:Udu_lahkub_j%C3%A4rvelt.jpg|I koht maastikufotode seas, hommik Meenikunno rabas. Külli Kolina File:5th_season_in_the_Soomaa-_5._Aastaaeg_Soomaal.jpg|II koht maastikufotode seas, viies aastaaeg [[Soomaa]]l. Monika Michelson-Mõik File:Pruunkaru.jpg|I koht lähivõtete kategoorias, [[pruunkaru]]d Paadenurme looduskaitsealal. Verner Kaur File:Owl_flying.jpg|II koht lähivõtete kategoorias, [[kõrvukräts]] metsalagendiku kohal. Tarvo Kuus </gallery> ==Vaata ka== *[[Wiki Loves Monuments]] *[[Wiki Science Competition]] ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://wikilovesearth.org/ Koduleht] [[Kategooria:Loodusfotokonkursid]] [[Kategooria:Wikimedia]] j34chn87twpoe00exzvs8tbx38kj854 0 617392 7193430 6755940 2026-07-15T13:51:48Z Kuriuss 38125 7193430 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:ISO 7010 E010.svg|pisi|AED märk]] [[Pilt:AED open cutout.jpg|pisi|Avatud ja laetud AED. See mudel on poolautomaatne, kuna elektrišokk antakse käsitsi nupuvajutusega]] '''Automaatne väline defibrillaator''' (ingliskeelne lühend '''AED''') on kaasaskantav elektrooniline meditsiiniseade, mis diagnoosib automaatselt eluohtlikud [[südame rütmihäired]], nagu [[ventrikulaarne fibrillatsioon]] (VF) ja [[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]], ning saab neid korrigeerida [[defibrillatsioon]]i abil, st elektriga, mis peatab rütmihäire ning võimaldab taastada efektiivse südamerütmi. AED-aparaadid on mõeldud kasutamiseks lihtsate heli- ja visuaalsete juhiste abil, et neid oleks lihtne kasutada ka ilma spetsiaalse väljaõppeta inimestel. AED-aparaatide kasutamist õpetatakse paljudel [[esmaabi]]-, sertifitseeritud esmaabi ja elustamisoskuste baastaseme (BLS) kardiopulmonaalse [[elustamine|elustamise]] (CPR) kursustel. Defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel kardioloog [[Frank Pantridge]] Põhja-Iirimaal [[Belfast]]is ja esimese automaatse, avalikus kasutuses oleva defibrillaatori tootis 1970. aastate lõpus Cardiac Resussitation Company. Seade toodi turule Heart-Aidi nime all. == Näidustused == === Seadmega ravitavad seisundid === Automatiseeritud välist defibrillaatorit kasutatakse eluohtlike südame rütmihäirete korral, mis viivad ootamatu südame seiskumiseni, mis ei ole sama mis [[südameinfarkt]]. Seadme abil saab korrigeerida rütmihäireid tavaliselt vaid järgmiste seisundite korral: *[[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]] (lühendatult VT või V-Tach); *[[vatsakeste fibrillatsioon]] (lühendatult VF või V-Fib). Nende kahest šokeeritava südame rütmihäire tüübist kummagi puhul on süda elektriliselt aktiivne, kuid tal on düsfunktsioon, mis ei võimalda tal verd pumbata ja vereringet juhtida. Vatsakeste tahhükardia korral lööb süda liiga kiiresti, et verd tõhusalt pumbata. Lõpuks viib ventrikulaarne tahhükardia ventrikulaarse fibrillatsiooni tekkeni. Vatsakeste fibrillatsiooni korral muutub südame elektriline aktiivsus kaootiliseks, mis takistab ventriikulil tõhusalt verepumpamist. Südame fibrillatsioon väheneb aja jooksul ja jõuab lõpuks asüstooliani. AED-d, nagu kõik defibrillaatorid, ei ole ette nähtud asüstoolia ("lamejoon") šokeerimiseks, kuna see ei anna positiivset kliinilist tulemust. Asüstooliaga patsiendil on ellujäämisvõimalus ainult siis, kui elustamiskõlbliku rütmi saavutamine on võimalik elustamiskõlbliku rütmi ja südamestimulantide kombinatsiooni abil, mistõttu on hädavajalik, et enne defibrillaatori saabumist teostatakse elustamiskõlblikuks muutuv elustamiskõlblik. === Viivitatud ravi mõju === Kui neid südamekahjustusi (ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon, asüstoolia) ei korrigeerita, põhjustavad need südame seiskumise korral kiiresti pöördumatuid ajukahjustusi ja surma. Umbes kolme kuni viie minuti pärast südame seiskumise korral võib hakata tekkima pöördumatu aju/kudede kahjustus. Iga minutiga, mille jooksul seiskunud südamega patsient jääb ilma tulemusliku ravita (defibrillatsiooniga), väheneb ellujäämisvõimalus 7% minutiga esimese 3 minuti jooksul ja 10% minutiga, kui aeg läheb üle 3 minuti. === Kasutamise nõuded === AED on mõeldud kasutamiseks tavainimestele, kes peaksid ideaalis olema saanud AED-koolituse. Siiski on teatatud, et kuueklassilised õpilased alustavad defibrillatsiooni 90 sekundi jooksul, samas kui vastava väljaõppega operaator alustab 67 sekundi jooksul. See on vastuolus tervishoiutöötajate kasutatavate keerukamate manuaalsete ja poolautomaatsete defibrillaatoritega, mis võivad toimida südamestimulaatorina, kui südame löögisagedus on liiga aeglane (bradükardia), ja täita muid funktsioone, mis nõuavad kvalifitseeritud kasutajat, kes oskab lugeda elektrokardiogramme. Enne AED kasutamist tuleb patsiendilt eemaldada metallist tugiraamiga rinnahoidja ja muud metallesemed torso piirkonnas, et vältida häireid. Ameerika telesaade "MythBusters" leidis tõendeid, et defibrillaatori kasutamine rinnahoidjat kandvat naisel võib põhjustada kaarlahendusi või tulekahju, kuid seda juhtub harva ning ainult ebatavalistel ja ebatõenäolistel asjaoludel. Uuringus, milles analüüsiti Chicago Heart Start programmi ajal kahe aasta jooksul AED-de vahetu kohaloleku mõju, oli 22 inimesest 18-l südame rütmihäire, mida AED-dega saab ravida. Neist 18-st jäi ellu 11. Nendest 11 patsiendist 6 patsienti ravisid kõrvalseisjad, kellel puudus igasugune eelnev AED kasutamise koolitus. == Rakendamine == === Paigutamine ja kättesaadavus === Automaatseid väliseid defibrillaatoreid hoitakse tavaliselt seal, kus tervishoiutöötajad ja esmaabi andjad saavad neid kasutada (tervishoiuasutused ja kiirabiautod), samuti avalikus kasutuses olevad seadmed, mida võib leida avalikes kohtades, sealhulgas ettevõtete ja valitsuste kontorites, kaubanduskeskustes, restoranides, ühistranspordis ja muudes kohtades, kus inimesed võivad koguneda. Selleks, et need oleksid hästi nähtavad, on avalikkusele kättesaadavad AED-aparaadid sageli erksavärvilised ja paigaldatud hoone sissepääsu lähedale kaitsekastidesse. Kui need kaitsekarbid avatakse või defibrillaator eemaldatakse, annavad mõned neist helisignaali, et hoiatada lähedal asuvaid töötajaid nende eemaldamisest, kuigi see ei pruugi tingimata kutsuda päästeteenistust; vastava väljaõppega AED-kasutajad peaksid teadma, et AED saatmisel või kasutamisel tuleb kutsuda kiirabi. ? aasta septembris andis rahvusvaheline elustamisalase koostöökomitee välja universaalse AED-märgi, mis tuleb kasutusele võtta kogu maailmas, et näidata AED olemasolu, ja see on näidatud paremal. AED-sid on hakatud järjest enam kasutama ka kodudes, eeskätt teadaolevate südamehaiguste korral. Seadmete arv kogukonnas on kasvanud, kuna hinnad on langenud taskukohase tasemeni. Meditsiinitöötajad on olnud mures selle pärast, et kodukasutajatel ei pruugi olla asjakohast väljaõpet, kuid paljud pooldavad AED-de laialdasemat kasutamist, kui kasutajaid on võimalik asjakohaselt koolitada ja juhtida. Tavaliselt sisaldab AED-komplekt näokilpi, mis tagab päästetööde ajal barjääri patsiendi ja esmaabiandja vahel; nitriilkindaid; traumakääre, millega lõigata riideid patsiendi rindkere vabastamiseks; väikest rätikut rindkerelt niiskuse pühkimiseks ja raseerimisvahendit väga karvase rindkerega patsientide raseerimiseks. === Ettevalmistus operatsiooniks === Enamik tootjaid soovitab AED-d kontrollida enne iga tööperioodi või statsionaarsete seadmete puhul regulaarselt. Mõned seadmed tuleb enesekontrolli teostamiseks sisse lülitada; teistel mudelitel on sisseehitatud enesekontrollisüsteem koos nähtava indikaatoriga. Kõik tootjad märgivad oma elektroodipatjadele aegumiskuupäeva ja on oluline tagada, et padjad oleksid ajakohased. AED-padjakeste tüüpiline eluiga on 18–30 kuud. See on tavaliselt märgitud padide välisküljele. Mõne mudeli puhul on see kuupäev nähtav "akna" kaudu, kuid teistel mudelitel tuleb kuupäeva templi leidmiseks avada korpus. Samuti on oluline tagada, et AED-seadme patareid ei oleks aegunud. AED tootja määrab, kui tihti tuleb patareid välja vahetada. Igal AED-aparaadil on kasutusjuhendis kirjeldatud erinev soovitatav hooldustähtaeg. Iga kontrollnimekirja ühised kontrollpunktid hõlmavad siiski ka igakuist patareide toite kontrollimist, kontrollides rohelist märgutuld sisselülitamisel, kõigi kaablite ja seadme seisukorda ja puhtust ning piisavate varude kontrollimist. === Töömehhanism === AED on "automaatne", sest seade suudab iseseisvalt analüüsida patsiendi seisundit. Selle abistamiseks on enamikul seadmetel suulised juhised ja mõnel seadmel võib olla ka visuaalne ekraan, mis juhendab kasutajat. "Väline" viitab sellele, et operaator asetab elektroodipadjad kannatanu palja rinnale (erinevalt sisemistest defibrillaatoritest, mille elektroodid on kirurgiliselt paigaldatud patsiendi kehasse). Kui AED on sisse lülitatud või avatud, annab see kasutajale korralduse ühendada elektroodid (padjad) patsiendi külge. Kui padjad on kinnitatud, peaks igaüks vältima patsiendi puudutamist, et vältida seadme valelugemisi. Padide abil saab AED uurida südame elektrilist väljundit ja teha kindlaks, kas patsiendi rütm on šokitav (kas ventrikulaarne fibrillatsioon või ventrikulaarne tahhükardia). Kui seade leiab, et šokk on õigustatud, paneb ta akult laadima oma sisemise kondensaatori, et valmistada ette šoki andmine. Seadme süsteem on ohutum, sest laadimine toimub ainult siis, kui see on vajalik, lisaks võimaldab see ka kiiremini elektrivoolu anda. Kui seade on laetud, juhendab see kasutajat tagama, et keegi ei puutu patsienti ja seejärel vajutama nuppu, et anda šokk; tavaliselt on inimese sekkumine vajalik, et anda patsiendile šokk, et vältida teise inimese juhusliku vigastuse võimalust (mis võib tekkida, kui reageerija või kõrvalseisja puudutab patsienti šoki andmise ajal). Sõltuvalt tootjast ja konkreetsest mudelist analüüsib enamik seadmeid pärast šoki andmist patsienti ja annab kas korralduse elustama hakata või valmistab ette teise šoki andmist. Paljudel AED-seadmetel on nn sündmuste mälu, mis salvestab patsiendi EKG koos üksikasjadega seadme aktiveerimise aja ning antud löökide arvu ja tugevuse kohta. Mõnedel seadmetel on ka häälte salvestamise võimalus, et jälgida personali poolt tehtud toiminguid, et teha kindlaks, kas need mõjutasid ellujäämise tulemust. Kõik need salvestatud andmed saab kas arvutisse alla laadida või välja printida, nii et andev organisatsioon või vastutav asutus saaks näha nii elustamiskõlblikkuse kui ka defibrillatsiooni tõhusust. Mõned AED-seadmed annavad isegi tagasisidet päästja tehtud survetoimingute kvaliteedi kohta. Esimesed kaubanduslikult saadaolevad AED-d olid kõik monopfaasilised, mis andsid suure energiaga šoki, sõltuvalt mudelist kuni 360–400 džauli. See põhjustas suuremaid südamekahjustusi ja mõnel juhul teise ja kolmanda astme põletusi löögipadjakohtade ümber. Uuemates AED-des (mis on toodetud pärast 2003. aasta lõppu) kasutatakse tavaliselt kahefaasilisi algoritme, mis annavad kaks järjestikust madalama energiaga lööki 120–200 džauli, kusjuures iga löök liigub padjakeste vahel vastupidise polaarsusega. Teised võivad anda astmelise lähenemise energia manustamisele, tavaliselt 200J, teine 200J, seejärel 300J ja lõpuks 360J löök, kusjuures kõik edasised löögid on samuti 360 Joule'i. Selline madalama energiaga lainekuju on kliinilistes katsetes osutunud tõhusamaks, samuti pakub see väiksemat tüsistuste määra ja lühemat taastumisaega. === Geolokatsioon === Standardne logo on selgelt reklaamitud. Asukoht on OpenStreetMapis märgitud hädaabi=defibrillaator sildiga. == Kasutamine == === Kasutamise lihtsus === Erinevalt tavalisest defibrillaatorist nõuab automaatne väline defibrillaator minimaalset väljaõpet. See diagnoosib automaatselt südame rütmi ja määrab kindlaks, kas on vaja šokki anda. Automaatsed mudelid annavad šoki ilma kasutaja käsuta. Poolautomaatsed mudelid ütlevad kasutajale, et šokk on vajalik, kuid kasutaja peab selleks masinale käsu andma, tavaliselt nupule vajutades. Enamasti ei saa kasutaja tühistada AED antud nõuannet "Šokki ei tohi anda". Mõnda AED-d võib kasutada ka lastel (alla 25 kg kaaluvatel või alla 8-aastastel). Kui konkreetne AED-mudel on heaks kiidetud lastel kasutamiseks, on vaja ainult kasutada sobivamaid padjakesi. Kõik Ameerika Ühendriikides kasutamiseks heaks kiidetud AED-d kasutavad elektroonilist häält, mis annab kasutajale üksikasjalikke tegutsemisjuhiseid. Kuna AED kasutaja võib olla kuulmispuudega, on paljudel AED-del nüüd ka visuaaljuhised. Enamik seadmeid on mõeldud kasutamiseks neile, kes ei ole meditsiiniliste operaatorite poolt. Nende lihtsa kasutamise tõttu on tekkinud mõiste "üldkasutatav defibrillatsioon" (public access defibrillation, PAD). === Kasu === Vaatlusuuringud on näidanud, et haiglavälise südame seiskumise korral on üldkasutatavate defibrillaatorite kasutamine seotud 40% keskmise ellujäämisega. Kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad, on nende ellujäämise tõenäosus kõige suurem, kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad. === Vastutus === ==== Ameerika Ühendriigid ==== Automaatsete väliste defibrillaatorite kasutamine on nüüdseks piisavalt lihtne, et enamik Ameerika Ühendriikide osariike hõlmab AED "heas usus" kasutamist iga isiku poolt heade samariitlaste seaduste alusel. "Heauskse samariitlase seaduse kohane kaitse tähendab, et vabatahtlikku abivajajat (kes ei tegutse oma kutsealal) ei saa pidada tsiviilvastutuseks ohvri vigastamise või surma eest, kui ta osutab ebaõiget või ebapiisavat abi, tingimusel et vigastamine või surm ei olnud tahtlik ja abivajaja tegutses oma koolituse piires ja heauskselt. Ameerika Ühendriikides pakuvad hea samariitlase seadused teatavat kaitset AED-de kasutamise eest koolitatud ja väljaõppeta päästeteenistujate poolt. Õige kasutamise korral tekitab AED väike vastutus; NREMT-B ja paljud riiklikud kiirabitehniku (EMT) koolitused ning paljud elustamiskursused sisaldavad või pakuvad AED-õpet oma programmi osana. ==== Kanada ==== Lisaks hea samariitlase seadustele on Kanadas Ontarios ka 2007. aasta juunis vastu võetud Chase McEacherni seadus (südamedefibrillaatoriga seotud tsiviilvastutuse kohta), mis kaitseb üksikisikuid vastutuse eest kahju eest, mis võib tekkida, kui nad kasutavad AED-d kellegi elu päästmiseks ootamatult tekkinud hädaolukorras, välja arvatud juhul, kui kahju on põhjustatud raske hooletuse tõttu. ==== Austraalia ==== Austraalias kehtivad osariigiti erinevad õigusaktid, kusjuures AED-seadmete pakkumise ja kasutamisega seotud vastutuse küsimused on eraldi. Kõik osariigid ja territooriumid on kehtestanud "hea samariitlase" seadused, mis pakuvad õiguskaitset isikule, kes annab abi meditsiinilises hädaolukorras: eeldatav hoolsuskohustus vastab tema väljaõppele (või väljaõppe puudumisele). New South Walesis nõuab töötervishoiu ja tööohutuse määrus (2011), et tööandja kasutaks riskianalüüsi, et tagada esmaabi osutamise piisavus; kui risk on piisav, siis õigustab see defibrillaatori olemasolu. === Töökindlus === 2012. aastal olid automaatsed välised defibrillaatorid USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kontrolli all, kes kaalus AED-de ümberklassifitseerimist III klassi müügieelseks seadmeks. Tehnilised rikked põhjustasid tõenäoliselt rohkem kui 750 surmajuhtumit viie aasta jooksul ajavahemikus 2004–2009, enamikul juhtudel komponentide rikete või konstruktsioonivigade tõttu. Samal ajavahemikul kutsuti kogu maailmas tagasi kuni 70 tüüpi AED-d. 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris andis FDA välja järgmise pressiteate: "FDA andis välja lõpliku korralduse, millega nõutakse AED-valmistajatelt turustamiseelse heakskiidu taotluste (PMA) esitamist, mis läbivad rangema läbivaatamise kui see, mida varem nõuti nende seadmete turustamiseks. Ameti tugevdatud läbivaatamine keskendub kriitilistele nõuetele, mis on vajalikud AED-de ja nende vajalike lisaseadmete, sealhulgas patareide, pad elektroodide, adapterite ja riistvara võtmete ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks pediaatriliseks kasutamiseks." Ühendkuningriigis tuntakse muret, et puuduliku hoolduse tõttu ei pruugi olmes kasutatavad defibrillaatorid säilitada nõutavaid ohutusomadusi. Henley Standard teatas 21. juulil 2017, et enam kui pooled Henley-on-Thamesi ja selle ümbruskonna defibrillaatoritest võivad aja jooksul muutuda kasutajatele ohtlikuks kas akude vähese võimsuse või kleepuvate padjakeste lagunemise tõttu. == Ajalugu == Esimesena kasutas välist defibrillaatorit inimesel 1947. aastal Claude Beck. Välise defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel Põhja-Iirimaal Belfastis Frank Pantridge, kes oli esmaabi pioneer. Ta kehtestas nõude, et Pantridge'i defibrillaatoriga šokiprotseduuri võib läbi viia vaid vastava väljaõppega spetsialist, ja pani aluse paljudele uutele uuendustele välise defibrillatsiooni valdkonnas. 1970. aastate lõpus töötati välja Heart-Aid, mis oli esimene tõeliselt automatiseeritud väline defibrillaator, mis oli mõeldud olmekasutuseks. ABC hindamise põhimõtted ja inimhääl, mis edastab juhiseid, aitasid kõrvalseisjatel reageerida äkilisele südamejuhtumile, oodates, kuni esmareageerijad jõuavad sündmuskohale. Paljud Heart-Aid-mudeli varajased uuendused on endiselt osa praeguse põlvkonna AED-dest, kuigi mõned uuendused, nagu hingamisteede elektrood, on kasutusest välja langenud. == Juhtumiuuringud == 2017. aastal avaldatud uuringus valisid Poola teadlased välja hoonete peasissekäigud, kus olid AED-d, kuigi teadlased ise ei teadnud seadmete täpseid asukohti. Teeseldud südameinfarkti harjutustes oli keskmine aeg AED patsiendi juurde toomiseks 96 sekundit, kusjuures aeg varieerus 52–144 sekundini. See vastas kolme minuti eesmärgile. Mõnel juhul nõudis AED kasutamine hoone personali pidevat kohalolekut. Tulevikus tuleks parandada ka selgemaid tähiseid ja avalikkusele kättesaadavaid AED-aparaate, mis ei nõua hoone töötajat seadme kättesaamiseks ega kasutamiseks. == Välislingid == {{Commons category|AED}} * [http://www.sca-aware.org Sudden Cardiac Arrest Foundation] * [http://www.heart.org/HEARTORG/ American Heart Association: Learn & Live] * [http://www.redcross.org/prepare/location/workplace/easy-as-aed American Red Cross: Learn About Automated External Defibrillators ] * [https://www.fda.gov/hearthealth/treatments/medicaldevices/aed.html FDA Heart Health Online: Automated External Defibrillator (AED)] * [http://www.resus.org.uk Resuscitation Council (UK)] * [https://mhf.life/ Sudden Cardiac Arrest Foundation (AU)] * [https://www.emsmuseum.org The National EMS Museum] [[Kategooria:Diagnostika]] [[Kategooria:Kardioloogia]] fduhutvcr401tznaxvvc0hf5pxxa2cb 7193431 7193430 2026-07-15T13:53:43Z Kuriuss 38125 7193431 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:ISO 7010 E010.svg|pisi|AED märk]] [[Pilt:AED open cutout.jpg|pisi|Avatud ja laetud AED. See mudel on poolautomaatne, kuna elektrišokk antakse käsitsi nupuvajutusega]] '''Automaatne väline defibrillaator''' (ingliskeelne lühend '''AED''') on kaasaskantav elektrooniline meditsiiniseade, mis diagnoosib automaatselt eluohtlikud [[südame rütmihäired]], nagu [[ventrikulaarne fibrillatsioon]] (VF) ja [[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]], ning saab neid korrigeerida [[defibrillatsioon]]i abil, st elektriga, mis peatab rütmihäire ning võimaldab taastada efektiivse südamerütmi. AED-aparaadid on mõeldud kasutamiseks lihtsate heli- ja visuaalsete juhiste abil, et neid oleks lihtne kasutada ka ilma spetsiaalse väljaõppeta inimestel. AED-aparaatide kasutamist õpetatakse paljudel [[esmaabi]]-, sertifitseeritud esmaabi ja elustamisoskuste baastaseme (BLS) kardiopulmonaalse [[elustamine|elustamise]] (CPR) kursustel. Defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel kardioloog [[Frank Pantridge]] Põhja-Iirimaal [[Belfast]]is ja esimese automaatse, avalikus kasutuses oleva defibrillaatori tootis 1970. aastate lõpus Cardiac Resussitation Company. Seade toodi turule Heart-Aidi nime all. == Näidustused == === Seadmega ravitavad seisundid === Automatiseeritud välist defibrillaatorit kasutatakse eluohtlike südame rütmihäirete korral, mis viivad ootamatu südame seiskumiseni, mis ei ole sama mis [[südameinfarkt]]. Seadme abil saab korrigeerida rütmihäireid tavaliselt vaid järgmiste seisundite korral: *[[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]] (lühendatult VT või V-Tach); *[[vatsakeste fibrillatsioon]] (lühendatult VF või V-Fib). Nende kahest šokeeritava südame rütmihäire tüübist kummagi puhul on süda elektriliselt aktiivne, kuid tal on düsfunktsioon, mis ei võimalda tal verd pumbata ja vereringet juhtida. Vatsakeste tahhükardia korral lööb süda liiga kiiresti, et verd tõhusalt pumbata. Lõpuks viib ventrikulaarne tahhükardia ventrikulaarse fibrillatsiooni tekkeni. Vatsakeste fibrillatsiooni korral muutub südame elektriline aktiivsus kaootiliseks, mis takistab ventriikulil tõhusalt verepumpamist. Südame fibrillatsioon väheneb aja jooksul ja jõuab lõpuks asüstooliani. AED-d, nagu kõik defibrillaatorid, ei ole ette nähtud asüstoolia ("lamejoon") šokeerimiseks, kuna see ei anna positiivset kliinilist tulemust. Asüstooliaga patsiendil on ellujäämisvõimalus ainult siis, kui elustamiskõlbliku rütmi saavutamine on võimalik elustamiskõlbliku rütmi ja südamestimulantide kombinatsiooni abil, mistõttu on hädavajalik, et enne defibrillaatori saabumist teostatakse elustamiskõlblikuks muutuv elustamiskõlblik. === Viivitatud ravi mõju === Kui neid südamekahjustusi (ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon, asüstoolia) ei korrigeerita, põhjustavad need südame seiskumise korral kiiresti pöördumatuid ajukahjustusi ja surma. Umbes kolme kuni viie minuti pärast südame seiskumise korral võib hakata tekkima pöördumatu aju/kudede kahjustus. Iga minutiga, mille jooksul seiskunud südamega patsient jääb ilma tulemusliku ravita (defibrillatsiooniga), väheneb ellujäämisvõimalus 7% minutiga esimese 3 minuti jooksul ja 10% minutiga, kui aeg läheb üle 3 minuti. === Kasutamise nõuded === AED on mõeldud kasutamiseks tavainimestele, kes peaksid ideaalis olema saanud AED-koolituse. Siiski on teatatud, et kuueklassilised õpilased alustavad defibrillatsiooni 90 sekundi jooksul, samas kui vastava väljaõppega operaator alustab 67 sekundi jooksul. See on vastuolus tervishoiutöötajate kasutatavate keerukamate manuaalsete ja poolautomaatsete defibrillaatoritega, mis võivad toimida südamestimulaatorina, kui südame löögisagedus on liiga aeglane (bradükardia), ja täita muid funktsioone, mis nõuavad kvalifitseeritud kasutajat, kes oskab lugeda elektrokardiogramme. Enne AED kasutamist tuleb patsiendilt eemaldada metallist tugiraamiga rinnahoidja ja muud metallesemed torso piirkonnas, et vältida häireid. Ameerika telesaade "MythBusters" leidis tõendeid, et defibrillaatori kasutamine rinnahoidjat kandvat naisel võib põhjustada kaarlahendusi või tulekahju, kuid seda juhtub harva ning ainult ebatavalistel ja ebatõenäolistel asjaoludel. Uuringus, milles analüüsiti Chicago Heart Start programmi ajal kahe aasta jooksul AED-de vahetu kohaloleku mõju, oli 22 inimesest 18-l südame rütmihäire, mida AED-dega saab ravida. Neist 18-st jäi ellu 11. Nendest 11 patsiendist 6 patsienti ravisid kõrvalseisjad, kellel puudus igasugune eelnev AED kasutamise koolitus. == Rakendamine == === Paigutamine ja kättesaadavus === Automaatseid väliseid defibrillaatoreid hoitakse tavaliselt seal, kus tervishoiutöötajad ja esmaabi andjad saavad neid kasutada (tervishoiuasutused ja kiirabiautod), samuti avalikus kasutuses olevad seadmed, mida võib leida avalikes kohtades, sealhulgas ettevõtete ja valitsuste kontorites, kaubanduskeskustes, restoranides, ühistranspordis ja muudes kohtades, kus inimesed võivad koguneda. Selleks, et need oleksid hästi nähtavad, on avalikkusele kättesaadavad AED-aparaadid sageli erksavärvilised ja paigaldatud hoone sissepääsu lähedale kaitsekastidesse. Kui need kaitsekarbid avatakse või defibrillaator eemaldatakse, annavad mõned neist helisignaali, et hoiatada lähedal asuvaid töötajaid nende eemaldamisest, kuigi see ei pruugi tingimata kutsuda päästeteenistust; vastava väljaõppega AED-kasutajad peaksid teadma, et AED saatmisel või kasutamisel tuleb kutsuda kiirabi. ? aasta septembris andis rahvusvaheline elustamisalase koostöökomitee välja universaalse AED-märgi, mis tuleb kasutusele võtta kogu maailmas, et näidata AED olemasolu, ja see on näidatud paremal. AED-sid on hakatud järjest enam kasutama ka kodudes, eeskätt teadaolevate südamehaiguste korral. Seadmete arv kogukonnas on kasvanud, kuna hinnad on langenud taskukohase tasemeni. Meditsiinitöötajad on olnud mures selle pärast, et kodukasutajatel ei pruugi olla asjakohast väljaõpet, kuid paljud pooldavad AED-de laialdasemat kasutamist, kui kasutajaid on võimalik asjakohaselt koolitada ja juhtida. Tavaliselt sisaldab AED-komplekt näokilpi, mis tagab päästetööde ajal barjääri patsiendi ja esmaabiandja vahel; nitriilkindaid; traumakääre, millega lõigata riideid patsiendi rindkere vabastamiseks; väikest rätikut rindkerelt niiskuse pühkimiseks ja raseerimisvahendit väga karvase rindkerega patsientide raseerimiseks. === Ettevalmistus operatsiooniks === Enamik tootjaid soovitab AED-d kontrollida enne iga tööperioodi või statsionaarsete seadmete puhul regulaarselt. Mõned seadmed tuleb enesekontrolli teostamiseks sisse lülitada; teistel mudelitel on sisseehitatud enesekontrollisüsteem koos nähtava indikaatoriga. Kõik tootjad märgivad oma elektroodipatjadele aegumiskuupäeva ja on oluline tagada, et padjad oleksid ajakohased. AED-padjakeste tüüpiline eluiga on 18–30 kuud. See on tavaliselt märgitud padide välisküljele. Mõne mudeli puhul on see kuupäev nähtav "akna" kaudu, kuid teistel mudelitel tuleb kuupäeva templi leidmiseks avada korpus. Samuti on oluline tagada, et AED-seadme patareid ei oleks aegunud. AED tootja määrab, kui tihti tuleb patareid välja vahetada. Igal AED-aparaadil on kasutusjuhendis kirjeldatud erinev soovitatav hooldustähtaeg. Iga kontrollnimekirja ühised kontrollpunktid hõlmavad siiski ka igakuist patareide toite kontrollimist, kontrollides rohelist märgutuld sisselülitamisel, kõigi kaablite ja seadme seisukorda ja puhtust ning piisavate varude kontrollimist. === Töömehhanism === AED on "automaatne", sest seade suudab iseseisvalt analüüsida patsiendi seisundit. Selle abistamiseks on enamikul seadmetel suulised juhised ja mõnel seadmel võib olla ka visuaalne ekraan, mis juhendab kasutajat. "Väline" viitab sellele, et operaator asetab elektroodipadjad kannatanu palja rinnale (erinevalt sisemistest defibrillaatoritest, mille elektroodid on kirurgiliselt paigaldatud patsiendi kehasse). Kui AED on sisse lülitatud või avatud, annab see kasutajale korralduse ühendada elektroodid (padjad) patsiendi külge. Kui padjad on kinnitatud, peaks igaüks vältima patsiendi puudutamist, et vältida seadme valelugemisi. Padide abil saab AED uurida südame elektrilist väljundit ja teha kindlaks, kas patsiendi rütm on šokitav (kas ventrikulaarne fibrillatsioon või ventrikulaarne tahhükardia). Kui seade leiab, et šokk on õigustatud, paneb ta akult laadima oma sisemise kondensaatori, et valmistada ette šoki andmine. Seadme süsteem on ohutum, sest laadimine toimub ainult siis, kui see on vajalik, lisaks võimaldab see ka kiiremini elektrivoolu anda. Kui seade on laetud, juhendab see kasutajat tagama, et keegi ei puutu patsienti ja seejärel vajutama nuppu, et anda šokk; tavaliselt on inimese sekkumine vajalik, et anda patsiendile šokk, et vältida teise inimese juhusliku vigastuse võimalust (mis võib tekkida, kui reageerija või kõrvalseisja puudutab patsienti šoki andmise ajal). Sõltuvalt tootjast ja konkreetsest mudelist analüüsib enamik seadmeid pärast šoki andmist patsienti ja annab kas korralduse elustama hakata või valmistab ette teise šoki andmist. Paljudel AED-seadmetel on nn sündmuste mälu, mis salvestab patsiendi EKG koos üksikasjadega seadme aktiveerimise aja ning antud löökide arvu ja tugevuse kohta. Mõnedel seadmetel on ka häälte salvestamise võimalus, et jälgida personali poolt tehtud toiminguid, et teha kindlaks, kas need mõjutasid ellujäämise tulemust. Kõik need salvestatud andmed saab kas arvutisse alla laadida või välja printida, nii et andev organisatsioon või vastutav asutus saaks näha nii elustamiskõlblikkuse kui ka defibrillatsiooni tõhusust. Mõned AED-seadmed annavad isegi tagasisidet päästja tehtud survetoimingute kvaliteedi kohta. Esimesed kaubanduslikult saadaolevad AED-d olid kõik monopfaasilised, mis andsid suure energiaga šoki, sõltuvalt mudelist kuni 360–400 džauli. See põhjustas suuremaid südamekahjustusi ja mõnel juhul teise ja kolmanda astme põletusi löögipadjakohtade ümber. Uuemates AED-des (mis on toodetud pärast 2003. aasta lõppu) kasutatakse tavaliselt kahefaasilisi algoritme, mis annavad kaks järjestikust madalama energiaga lööki 120–200 džauli, kusjuures iga löök liigub padjakeste vahel vastupidise polaarsusega. Teised võivad anda astmelise lähenemise energia manustamisele, tavaliselt 200J, teine 200J, seejärel 300J ja lõpuks 360J löök, kusjuures kõik edasised löögid on samuti 360 Joule'i. Selline madalama energiaga lainekuju on kliinilistes katsetes osutunud tõhusamaks, samuti pakub see väiksemat tüsistuste määra ja lühemat taastumisaega. === Geolokatsioon === Standardne logo on selgelt reklaamitud. Asukoht on OpenStreetMapis märgitud hädaabi=defibrillaator sildiga. == Kasutamine == === Kasutamise lihtsus === Erinevalt tavalisest defibrillaatorist nõuab automaatne väline defibrillaator minimaalset väljaõpet. See diagnoosib automaatselt südame rütmi ja määrab kindlaks, kas on vaja šokki anda. Automaatsed mudelid annavad šoki ilma kasutaja käsuta. Poolautomaatsed mudelid ütlevad kasutajale, et šokk on vajalik, kuid kasutaja peab selleks masinale käsu andma, tavaliselt nupule vajutades. Enamasti ei saa kasutaja tühistada AED antud nõuannet "Šokki ei tohi anda". Mõnda AED-d võib kasutada ka lastel (alla 25 kg kaaluvatel või alla 8-aastastel). Kui konkreetne AED-mudel on heaks kiidetud lastel kasutamiseks, on vaja ainult kasutada sobivamaid padjakesi. Kõik Ameerika Ühendriikides kasutamiseks heaks kiidetud AED-d kasutavad elektroonilist häält, mis annab kasutajale üksikasjalikke tegutsemisjuhiseid. Kuna AED kasutaja võib olla kuulmispuudega, on paljudel AED-del nüüd ka visuaaljuhised. Enamik seadmeid on mõeldud kasutamiseks ka neile, kes ei ole eriväljaõppega meditsiinitöötajad. Nende lihtsa kasutamise tõttu on tekkinud mõiste "üldkasutatav defibrillatsioon" (public access defibrillation, PAD). === Kasu === Vaatlusuuringud on näidanud, et haiglavälise südame seiskumise korral on üldkasutatavate defibrillaatorite kasutamine seotud 40% keskmise ellujäämisega. Kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad, on nende ellujäämise tõenäosus kõige suurem, kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad. === Vastutus === ==== Ameerika Ühendriigid ==== Automaatsete väliste defibrillaatorite kasutamine on nüüdseks piisavalt lihtne, et enamik Ameerika Ühendriikide osariike hõlmab AED "heas usus" kasutamist iga isiku poolt heade samariitlaste seaduste alusel. "Heauskse samariitlase seaduse kohane kaitse tähendab, et vabatahtlikku abivajajat (kes ei tegutse oma kutsealal) ei saa pidada tsiviilvastutuseks ohvri vigastamise või surma eest, kui ta osutab ebaõiget või ebapiisavat abi, tingimusel et vigastamine või surm ei olnud tahtlik ja abivajaja tegutses oma koolituse piires ja heauskselt. Ameerika Ühendriikides pakuvad hea samariitlase seadused teatavat kaitset AED-de kasutamise eest koolitatud ja väljaõppeta päästeteenistujate poolt. Õige kasutamise korral tekitab AED väike vastutus; NREMT-B ja paljud riiklikud kiirabitehniku (EMT) koolitused ning paljud elustamiskursused sisaldavad või pakuvad AED-õpet oma programmi osana. ==== Kanada ==== Lisaks hea samariitlase seadustele on Kanadas Ontarios ka 2007. aasta juunis vastu võetud Chase McEacherni seadus (südamedefibrillaatoriga seotud tsiviilvastutuse kohta), mis kaitseb üksikisikuid vastutuse eest kahju eest, mis võib tekkida, kui nad kasutavad AED-d kellegi elu päästmiseks ootamatult tekkinud hädaolukorras, välja arvatud juhul, kui kahju on põhjustatud raske hooletuse tõttu. ==== Austraalia ==== Austraalias kehtivad osariigiti erinevad õigusaktid, kusjuures AED-seadmete pakkumise ja kasutamisega seotud vastutuse küsimused on eraldi. Kõik osariigid ja territooriumid on kehtestanud "hea samariitlase" seadused, mis pakuvad õiguskaitset isikule, kes annab abi meditsiinilises hädaolukorras: eeldatav hoolsuskohustus vastab tema väljaõppele (või väljaõppe puudumisele). New South Walesis nõuab töötervishoiu ja tööohutuse määrus (2011), et tööandja kasutaks riskianalüüsi, et tagada esmaabi osutamise piisavus; kui risk on piisav, siis õigustab see defibrillaatori olemasolu. === Töökindlus === 2012. aastal olid automaatsed välised defibrillaatorid USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kontrolli all, kes kaalus AED-de ümberklassifitseerimist III klassi müügieelseks seadmeks. Tehnilised rikked põhjustasid tõenäoliselt rohkem kui 750 surmajuhtumit viie aasta jooksul ajavahemikus 2004–2009, enamikul juhtudel komponentide rikete või konstruktsioonivigade tõttu. Samal ajavahemikul kutsuti kogu maailmas tagasi kuni 70 tüüpi AED-d. 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris andis FDA välja järgmise pressiteate: "FDA andis välja lõpliku korralduse, millega nõutakse AED-valmistajatelt turustamiseelse heakskiidu taotluste (PMA) esitamist, mis läbivad rangema läbivaatamise kui see, mida varem nõuti nende seadmete turustamiseks. Ameti tugevdatud läbivaatamine keskendub kriitilistele nõuetele, mis on vajalikud AED-de ja nende vajalike lisaseadmete, sealhulgas patareide, pad elektroodide, adapterite ja riistvara võtmete ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks pediaatriliseks kasutamiseks." Ühendkuningriigis tuntakse muret, et puuduliku hoolduse tõttu ei pruugi olmes kasutatavad defibrillaatorid säilitada nõutavaid ohutusomadusi. Henley Standard teatas 21. juulil 2017, et enam kui pooled Henley-on-Thamesi ja selle ümbruskonna defibrillaatoritest võivad aja jooksul muutuda kasutajatele ohtlikuks kas akude vähese võimsuse või kleepuvate padjakeste lagunemise tõttu. == Ajalugu == Esimesena kasutas välist defibrillaatorit inimesel 1947. aastal Claude Beck. Välise defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel Põhja-Iirimaal Belfastis Frank Pantridge, kes oli esmaabi pioneer. Ta kehtestas nõude, et Pantridge'i defibrillaatoriga šokiprotseduuri võib läbi viia vaid vastava väljaõppega spetsialist, ja pani aluse paljudele uutele uuendustele välise defibrillatsiooni valdkonnas. 1970. aastate lõpus töötati välja Heart-Aid, mis oli esimene tõeliselt automatiseeritud väline defibrillaator, mis oli mõeldud olmekasutuseks. ABC hindamise põhimõtted ja inimhääl, mis edastab juhiseid, aitasid kõrvalseisjatel reageerida äkilisele südamejuhtumile, oodates, kuni esmareageerijad jõuavad sündmuskohale. Paljud Heart-Aid-mudeli varajased uuendused on endiselt osa praeguse põlvkonna AED-dest, kuigi mõned uuendused, nagu hingamisteede elektrood, on kasutusest välja langenud. == Juhtumiuuringud == 2017. aastal avaldatud uuringus valisid Poola teadlased välja hoonete peasissekäigud, kus olid AED-d, kuigi teadlased ise ei teadnud seadmete täpseid asukohti. Teeseldud südameinfarkti harjutustes oli keskmine aeg AED patsiendi juurde toomiseks 96 sekundit, kusjuures aeg varieerus 52–144 sekundini. See vastas kolme minuti eesmärgile. Mõnel juhul nõudis AED kasutamine hoone personali pidevat kohalolekut. Tulevikus tuleks parandada ka selgemaid tähiseid ja avalikkusele kättesaadavaid AED-aparaate, mis ei nõua hoone töötajat seadme kättesaamiseks ega kasutamiseks. == Välislingid == {{Commons category|AED}} * [http://www.sca-aware.org Sudden Cardiac Arrest Foundation] * [http://www.heart.org/HEARTORG/ American Heart Association: Learn & Live] * [http://www.redcross.org/prepare/location/workplace/easy-as-aed American Red Cross: Learn About Automated External Defibrillators ] * [https://www.fda.gov/hearthealth/treatments/medicaldevices/aed.html FDA Heart Health Online: Automated External Defibrillator (AED)] * [http://www.resus.org.uk Resuscitation Council (UK)] * [https://mhf.life/ Sudden Cardiac Arrest Foundation (AU)] * [https://www.emsmuseum.org The National EMS Museum] [[Kategooria:Diagnostika]] [[Kategooria:Kardioloogia]] 5jw7n004dk0iucmjpvibmutllky2bsr 7193433 7193431 2026-07-15T13:54:29Z Kuriuss 38125 7193433 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:ISO 7010 E010.svg|pisi|AED märk]] [[Pilt:AED open cutout.jpg|pisi|Avatud ja laetud AED. See mudel on poolautomaatne, kuna elektrišokk antakse käsitsi nupuvajutusega]] '''Automaatne väline defibrillaator''' (ingliskeelne lühend '''AED''') on kaasaskantav elektrooniline meditsiiniseade, mis diagnoosib automaatselt eluohtlikud [[südame rütmihäired]], nagu [[ventrikulaarne fibrillatsioon]] (VF) ja [[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]], ning saab neid korrigeerida [[defibrillatsioon]]i abil, st elektriga, mis peatab rütmihäire ning võimaldab taastada efektiivse südamerütmi. AED-aparaadid on mõeldud kasutamiseks lihtsate heli- ja visuaalsete juhiste abil, et neid oleks võimalik kasutada ka ilma spetsiaalse väljaõppeta inimestel. AED-aparaatide kasutamist õpetatakse paljudel [[esmaabi]]-, sertifitseeritud esmaabi ja elustamisoskuste baastaseme (BLS) kardiopulmonaalse [[elustamine|elustamise]] (CPR) kursustel. Defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel kardioloog [[Frank Pantridge]] Põhja-Iirimaal [[Belfast]]is ja esimese automaatse, avalikus kasutuses oleva defibrillaatori tootis 1970. aastate lõpus Cardiac Resussitation Company. Seade toodi turule Heart-Aidi nime all. == Näidustused == === Seadmega ravitavad seisundid === Automatiseeritud välist defibrillaatorit kasutatakse eluohtlike südame rütmihäirete korral, mis viivad ootamatu südame seiskumiseni, mis ei ole sama mis [[südameinfarkt]]. Seadme abil saab korrigeerida rütmihäireid tavaliselt vaid järgmiste seisundite korral: *[[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]] (lühendatult VT või V-Tach); *[[vatsakeste fibrillatsioon]] (lühendatult VF või V-Fib). Nende kahest šokeeritava südame rütmihäire tüübist kummagi puhul on süda elektriliselt aktiivne, kuid tal on düsfunktsioon, mis ei võimalda tal verd pumbata ja vereringet juhtida. Vatsakeste tahhükardia korral lööb süda liiga kiiresti, et verd tõhusalt pumbata. Lõpuks viib ventrikulaarne tahhükardia ventrikulaarse fibrillatsiooni tekkeni. Vatsakeste fibrillatsiooni korral muutub südame elektriline aktiivsus kaootiliseks, mis takistab ventriikulil tõhusalt verepumpamist. Südame fibrillatsioon väheneb aja jooksul ja jõuab lõpuks asüstooliani. AED-d, nagu kõik defibrillaatorid, ei ole ette nähtud asüstoolia ("lamejoon") šokeerimiseks, kuna see ei anna positiivset kliinilist tulemust. Asüstooliaga patsiendil on ellujäämisvõimalus ainult siis, kui elustamiskõlbliku rütmi saavutamine on võimalik elustamiskõlbliku rütmi ja südamestimulantide kombinatsiooni abil, mistõttu on hädavajalik, et enne defibrillaatori saabumist teostatakse elustamiskõlblikuks muutuv elustamiskõlblik. === Viivitatud ravi mõju === Kui neid südamekahjustusi (ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon, asüstoolia) ei korrigeerita, põhjustavad need südame seiskumise korral kiiresti pöördumatuid ajukahjustusi ja surma. Umbes kolme kuni viie minuti pärast südame seiskumise korral võib hakata tekkima pöördumatu aju/kudede kahjustus. Iga minutiga, mille jooksul seiskunud südamega patsient jääb ilma tulemusliku ravita (defibrillatsiooniga), väheneb ellujäämisvõimalus 7% minutiga esimese 3 minuti jooksul ja 10% minutiga, kui aeg läheb üle 3 minuti. === Kasutamise nõuded === AED on mõeldud kasutamiseks tavainimestele, kes peaksid ideaalis olema saanud AED-koolituse. Siiski on teatatud, et kuueklassilised õpilased alustavad defibrillatsiooni 90 sekundi jooksul, samas kui vastava väljaõppega operaator alustab 67 sekundi jooksul. See on vastuolus tervishoiutöötajate kasutatavate keerukamate manuaalsete ja poolautomaatsete defibrillaatoritega, mis võivad toimida südamestimulaatorina, kui südame löögisagedus on liiga aeglane (bradükardia), ja täita muid funktsioone, mis nõuavad kvalifitseeritud kasutajat, kes oskab lugeda elektrokardiogramme. Enne AED kasutamist tuleb patsiendilt eemaldada metallist tugiraamiga rinnahoidja ja muud metallesemed torso piirkonnas, et vältida häireid. Ameerika telesaade "MythBusters" leidis tõendeid, et defibrillaatori kasutamine rinnahoidjat kandvat naisel võib põhjustada kaarlahendusi või tulekahju, kuid seda juhtub harva ning ainult ebatavalistel ja ebatõenäolistel asjaoludel. Uuringus, milles analüüsiti Chicago Heart Start programmi ajal kahe aasta jooksul AED-de vahetu kohaloleku mõju, oli 22 inimesest 18-l südame rütmihäire, mida AED-dega saab ravida. Neist 18-st jäi ellu 11. Nendest 11 patsiendist 6 patsienti ravisid kõrvalseisjad, kellel puudus igasugune eelnev AED kasutamise koolitus. == Rakendamine == === Paigutamine ja kättesaadavus === Automaatseid väliseid defibrillaatoreid hoitakse tavaliselt seal, kus tervishoiutöötajad ja esmaabi andjad saavad neid kasutada (tervishoiuasutused ja kiirabiautod), samuti avalikus kasutuses olevad seadmed, mida võib leida avalikes kohtades, sealhulgas ettevõtete ja valitsuste kontorites, kaubanduskeskustes, restoranides, ühistranspordis ja muudes kohtades, kus inimesed võivad koguneda. Selleks, et need oleksid hästi nähtavad, on avalikkusele kättesaadavad AED-aparaadid sageli erksavärvilised ja paigaldatud hoone sissepääsu lähedale kaitsekastidesse. Kui need kaitsekarbid avatakse või defibrillaator eemaldatakse, annavad mõned neist helisignaali, et hoiatada lähedal asuvaid töötajaid nende eemaldamisest, kuigi see ei pruugi tingimata kutsuda päästeteenistust; vastava väljaõppega AED-kasutajad peaksid teadma, et AED saatmisel või kasutamisel tuleb kutsuda kiirabi. ? aasta septembris andis rahvusvaheline elustamisalase koostöökomitee välja universaalse AED-märgi, mis tuleb kasutusele võtta kogu maailmas, et näidata AED olemasolu, ja see on näidatud paremal. AED-sid on hakatud järjest enam kasutama ka kodudes, eeskätt teadaolevate südamehaiguste korral. Seadmete arv kogukonnas on kasvanud, kuna hinnad on langenud taskukohase tasemeni. Meditsiinitöötajad on olnud mures selle pärast, et kodukasutajatel ei pruugi olla asjakohast väljaõpet, kuid paljud pooldavad AED-de laialdasemat kasutamist, kui kasutajaid on võimalik asjakohaselt koolitada ja juhtida. Tavaliselt sisaldab AED-komplekt näokilpi, mis tagab päästetööde ajal barjääri patsiendi ja esmaabiandja vahel; nitriilkindaid; traumakääre, millega lõigata riideid patsiendi rindkere vabastamiseks; väikest rätikut rindkerelt niiskuse pühkimiseks ja raseerimisvahendit väga karvase rindkerega patsientide raseerimiseks. === Ettevalmistus operatsiooniks === Enamik tootjaid soovitab AED-d kontrollida enne iga tööperioodi või statsionaarsete seadmete puhul regulaarselt. Mõned seadmed tuleb enesekontrolli teostamiseks sisse lülitada; teistel mudelitel on sisseehitatud enesekontrollisüsteem koos nähtava indikaatoriga. Kõik tootjad märgivad oma elektroodipatjadele aegumiskuupäeva ja on oluline tagada, et padjad oleksid ajakohased. AED-padjakeste tüüpiline eluiga on 18–30 kuud. See on tavaliselt märgitud padide välisküljele. Mõne mudeli puhul on see kuupäev nähtav "akna" kaudu, kuid teistel mudelitel tuleb kuupäeva templi leidmiseks avada korpus. Samuti on oluline tagada, et AED-seadme patareid ei oleks aegunud. AED tootja määrab, kui tihti tuleb patareid välja vahetada. Igal AED-aparaadil on kasutusjuhendis kirjeldatud erinev soovitatav hooldustähtaeg. Iga kontrollnimekirja ühised kontrollpunktid hõlmavad siiski ka igakuist patareide toite kontrollimist, kontrollides rohelist märgutuld sisselülitamisel, kõigi kaablite ja seadme seisukorda ja puhtust ning piisavate varude kontrollimist. === Töömehhanism === AED on "automaatne", sest seade suudab iseseisvalt analüüsida patsiendi seisundit. Selle abistamiseks on enamikul seadmetel suulised juhised ja mõnel seadmel võib olla ka visuaalne ekraan, mis juhendab kasutajat. "Väline" viitab sellele, et operaator asetab elektroodipadjad kannatanu palja rinnale (erinevalt sisemistest defibrillaatoritest, mille elektroodid on kirurgiliselt paigaldatud patsiendi kehasse). Kui AED on sisse lülitatud või avatud, annab see kasutajale korralduse ühendada elektroodid (padjad) patsiendi külge. Kui padjad on kinnitatud, peaks igaüks vältima patsiendi puudutamist, et vältida seadme valelugemisi. Padide abil saab AED uurida südame elektrilist väljundit ja teha kindlaks, kas patsiendi rütm on šokitav (kas ventrikulaarne fibrillatsioon või ventrikulaarne tahhükardia). Kui seade leiab, et šokk on õigustatud, paneb ta akult laadima oma sisemise kondensaatori, et valmistada ette šoki andmine. Seadme süsteem on ohutum, sest laadimine toimub ainult siis, kui see on vajalik, lisaks võimaldab see ka kiiremini elektrivoolu anda. Kui seade on laetud, juhendab see kasutajat tagama, et keegi ei puutu patsienti ja seejärel vajutama nuppu, et anda šokk; tavaliselt on inimese sekkumine vajalik, et anda patsiendile šokk, et vältida teise inimese juhusliku vigastuse võimalust (mis võib tekkida, kui reageerija või kõrvalseisja puudutab patsienti šoki andmise ajal). Sõltuvalt tootjast ja konkreetsest mudelist analüüsib enamik seadmeid pärast šoki andmist patsienti ja annab kas korralduse elustama hakata või valmistab ette teise šoki andmist. Paljudel AED-seadmetel on nn sündmuste mälu, mis salvestab patsiendi EKG koos üksikasjadega seadme aktiveerimise aja ning antud löökide arvu ja tugevuse kohta. Mõnedel seadmetel on ka häälte salvestamise võimalus, et jälgida personali poolt tehtud toiminguid, et teha kindlaks, kas need mõjutasid ellujäämise tulemust. Kõik need salvestatud andmed saab kas arvutisse alla laadida või välja printida, nii et andev organisatsioon või vastutav asutus saaks näha nii elustamiskõlblikkuse kui ka defibrillatsiooni tõhusust. Mõned AED-seadmed annavad isegi tagasisidet päästja tehtud survetoimingute kvaliteedi kohta. Esimesed kaubanduslikult saadaolevad AED-d olid kõik monopfaasilised, mis andsid suure energiaga šoki, sõltuvalt mudelist kuni 360–400 džauli. See põhjustas suuremaid südamekahjustusi ja mõnel juhul teise ja kolmanda astme põletusi löögipadjakohtade ümber. Uuemates AED-des (mis on toodetud pärast 2003. aasta lõppu) kasutatakse tavaliselt kahefaasilisi algoritme, mis annavad kaks järjestikust madalama energiaga lööki 120–200 džauli, kusjuures iga löök liigub padjakeste vahel vastupidise polaarsusega. Teised võivad anda astmelise lähenemise energia manustamisele, tavaliselt 200J, teine 200J, seejärel 300J ja lõpuks 360J löök, kusjuures kõik edasised löögid on samuti 360 Joule'i. Selline madalama energiaga lainekuju on kliinilistes katsetes osutunud tõhusamaks, samuti pakub see väiksemat tüsistuste määra ja lühemat taastumisaega. === Geolokatsioon === Standardne logo on selgelt reklaamitud. Asukoht on OpenStreetMapis märgitud hädaabi=defibrillaator sildiga. == Kasutamine == === Kasutamise lihtsus === Erinevalt tavalisest defibrillaatorist nõuab automaatne väline defibrillaator minimaalset väljaõpet. See diagnoosib automaatselt südame rütmi ja määrab kindlaks, kas on vaja šokki anda. Automaatsed mudelid annavad šoki ilma kasutaja käsuta. Poolautomaatsed mudelid ütlevad kasutajale, et šokk on vajalik, kuid kasutaja peab selleks masinale käsu andma, tavaliselt nupule vajutades. Enamasti ei saa kasutaja tühistada AED antud nõuannet "Šokki ei tohi anda". Mõnda AED-d võib kasutada ka lastel (alla 25 kg kaaluvatel või alla 8-aastastel). Kui konkreetne AED-mudel on heaks kiidetud lastel kasutamiseks, on vaja ainult kasutada sobivamaid padjakesi. Kõik Ameerika Ühendriikides kasutamiseks heaks kiidetud AED-d kasutavad elektroonilist häält, mis annab kasutajale üksikasjalikke tegutsemisjuhiseid. Kuna AED kasutaja võib olla kuulmispuudega, on paljudel AED-del nüüd ka visuaaljuhised. Enamik seadmeid on mõeldud kasutamiseks ka neile, kes ei ole eriväljaõppega meditsiinitöötajad. Nende lihtsa kasutamise tõttu on tekkinud mõiste "üldkasutatav defibrillatsioon" (public access defibrillation, PAD). === Kasu === Vaatlusuuringud on näidanud, et haiglavälise südame seiskumise korral on üldkasutatavate defibrillaatorite kasutamine seotud 40% keskmise ellujäämisega. Kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad, on nende ellujäämise tõenäosus kõige suurem, kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad. === Vastutus === ==== Ameerika Ühendriigid ==== Automaatsete väliste defibrillaatorite kasutamine on nüüdseks piisavalt lihtne, et enamik Ameerika Ühendriikide osariike hõlmab AED "heas usus" kasutamist iga isiku poolt heade samariitlaste seaduste alusel. "Heauskse samariitlase seaduse kohane kaitse tähendab, et vabatahtlikku abivajajat (kes ei tegutse oma kutsealal) ei saa pidada tsiviilvastutuseks ohvri vigastamise või surma eest, kui ta osutab ebaõiget või ebapiisavat abi, tingimusel et vigastamine või surm ei olnud tahtlik ja abivajaja tegutses oma koolituse piires ja heauskselt. Ameerika Ühendriikides pakuvad hea samariitlase seadused teatavat kaitset AED-de kasutamise eest koolitatud ja väljaõppeta päästeteenistujate poolt. Õige kasutamise korral tekitab AED väike vastutus; NREMT-B ja paljud riiklikud kiirabitehniku (EMT) koolitused ning paljud elustamiskursused sisaldavad või pakuvad AED-õpet oma programmi osana. ==== Kanada ==== Lisaks hea samariitlase seadustele on Kanadas Ontarios ka 2007. aasta juunis vastu võetud Chase McEacherni seadus (südamedefibrillaatoriga seotud tsiviilvastutuse kohta), mis kaitseb üksikisikuid vastutuse eest kahju eest, mis võib tekkida, kui nad kasutavad AED-d kellegi elu päästmiseks ootamatult tekkinud hädaolukorras, välja arvatud juhul, kui kahju on põhjustatud raske hooletuse tõttu. ==== Austraalia ==== Austraalias kehtivad osariigiti erinevad õigusaktid, kusjuures AED-seadmete pakkumise ja kasutamisega seotud vastutuse küsimused on eraldi. Kõik osariigid ja territooriumid on kehtestanud "hea samariitlase" seadused, mis pakuvad õiguskaitset isikule, kes annab abi meditsiinilises hädaolukorras: eeldatav hoolsuskohustus vastab tema väljaõppele (või väljaõppe puudumisele). New South Walesis nõuab töötervishoiu ja tööohutuse määrus (2011), et tööandja kasutaks riskianalüüsi, et tagada esmaabi osutamise piisavus; kui risk on piisav, siis õigustab see defibrillaatori olemasolu. === Töökindlus === 2012. aastal olid automaatsed välised defibrillaatorid USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kontrolli all, kes kaalus AED-de ümberklassifitseerimist III klassi müügieelseks seadmeks. Tehnilised rikked põhjustasid tõenäoliselt rohkem kui 750 surmajuhtumit viie aasta jooksul ajavahemikus 2004–2009, enamikul juhtudel komponentide rikete või konstruktsioonivigade tõttu. Samal ajavahemikul kutsuti kogu maailmas tagasi kuni 70 tüüpi AED-d. 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris andis FDA välja järgmise pressiteate: "FDA andis välja lõpliku korralduse, millega nõutakse AED-valmistajatelt turustamiseelse heakskiidu taotluste (PMA) esitamist, mis läbivad rangema läbivaatamise kui see, mida varem nõuti nende seadmete turustamiseks. Ameti tugevdatud läbivaatamine keskendub kriitilistele nõuetele, mis on vajalikud AED-de ja nende vajalike lisaseadmete, sealhulgas patareide, pad elektroodide, adapterite ja riistvara võtmete ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks pediaatriliseks kasutamiseks." Ühendkuningriigis tuntakse muret, et puuduliku hoolduse tõttu ei pruugi olmes kasutatavad defibrillaatorid säilitada nõutavaid ohutusomadusi. Henley Standard teatas 21. juulil 2017, et enam kui pooled Henley-on-Thamesi ja selle ümbruskonna defibrillaatoritest võivad aja jooksul muutuda kasutajatele ohtlikuks kas akude vähese võimsuse või kleepuvate padjakeste lagunemise tõttu. == Ajalugu == Esimesena kasutas välist defibrillaatorit inimesel 1947. aastal Claude Beck. Välise defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel Põhja-Iirimaal Belfastis Frank Pantridge, kes oli esmaabi pioneer. Ta kehtestas nõude, et Pantridge'i defibrillaatoriga šokiprotseduuri võib läbi viia vaid vastava väljaõppega spetsialist, ja pani aluse paljudele uutele uuendustele välise defibrillatsiooni valdkonnas. 1970. aastate lõpus töötati välja Heart-Aid, mis oli esimene tõeliselt automatiseeritud väline defibrillaator, mis oli mõeldud olmekasutuseks. ABC hindamise põhimõtted ja inimhääl, mis edastab juhiseid, aitasid kõrvalseisjatel reageerida äkilisele südamejuhtumile, oodates, kuni esmareageerijad jõuavad sündmuskohale. Paljud Heart-Aid-mudeli varajased uuendused on endiselt osa praeguse põlvkonna AED-dest, kuigi mõned uuendused, nagu hingamisteede elektrood, on kasutusest välja langenud. == Juhtumiuuringud == 2017. aastal avaldatud uuringus valisid Poola teadlased välja hoonete peasissekäigud, kus olid AED-d, kuigi teadlased ise ei teadnud seadmete täpseid asukohti. Teeseldud südameinfarkti harjutustes oli keskmine aeg AED patsiendi juurde toomiseks 96 sekundit, kusjuures aeg varieerus 52–144 sekundini. See vastas kolme minuti eesmärgile. Mõnel juhul nõudis AED kasutamine hoone personali pidevat kohalolekut. Tulevikus tuleks parandada ka selgemaid tähiseid ja avalikkusele kättesaadavaid AED-aparaate, mis ei nõua hoone töötajat seadme kättesaamiseks ega kasutamiseks. == Välislingid == {{Commons category|AED}} * [http://www.sca-aware.org Sudden Cardiac Arrest Foundation] * [http://www.heart.org/HEARTORG/ American Heart Association: Learn & Live] * [http://www.redcross.org/prepare/location/workplace/easy-as-aed American Red Cross: Learn About Automated External Defibrillators ] * [https://www.fda.gov/hearthealth/treatments/medicaldevices/aed.html FDA Heart Health Online: Automated External Defibrillator (AED)] * [http://www.resus.org.uk Resuscitation Council (UK)] * [https://mhf.life/ Sudden Cardiac Arrest Foundation (AU)] * [https://www.emsmuseum.org The National EMS Museum] [[Kategooria:Diagnostika]] [[Kategooria:Kardioloogia]] 6id282md2i6m52v62b6jrggmg4jts5n 7193435 7193433 2026-07-15T13:58:19Z Kuriuss 38125 7193435 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:ISO 7010 E010.svg|pisi|AED märk]] [[Pilt:AED open cutout.jpg|pisi|Avatud ja laetud AED. See mudel on poolautomaatne, kuna elektrišokk antakse käsitsi nupuvajutusega]] '''Automaatne väline defibrillaator''' (ingliskeelne lühend '''AED''') on kaasaskantav elektrooniline meditsiiniseade, mis diagnoosib automaatselt eluohtlikud [[südame rütmihäired]], nagu [[ventrikulaarne fibrillatsioon]] (VF) ja [[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]], ning saab neid korrigeerida [[defibrillatsioon]]i abil, st elektriga, mis peatab rütmihäire ning võimaldab taastada efektiivse südamerütmi. AED-aparaadid on mõeldud kasutamiseks lihtsate heli- ja visuaalsete juhiste abil, et neid oleks võimalik kasutada ka ilma spetsiaalse väljaõppeta inimestel. AED-aparaatide kasutamist õpetatakse paljudel [[esmaabi]]-, sertifitseeritud esmaabi ja elustamisoskuste baastaseme (BLS) kardiopulmonaalse [[elustamine|elustamise]] (CPR) kursustel. Defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel kardioloog [[Frank Pantridge]] Põhja-Iirimaal [[Belfast]]is ja esimese automaatse, avalikus kasutuses oleva defibrillaatori tootis 1970. aastate lõpus Cardiac Resussitation Company. Seade toodi turule Heart-Aidi nime all. == Näidustused == === Seadmega ravitavad seisundid === Automatiseeritud välist defibrillaatorit kasutatakse eluohtlike südame rütmihäirete korral, mis viivad ootamatu südame seiskumiseni, mis ei ole sama mis [[südameinfarkt]]. Seadme abil saab korrigeerida rütmihäireid tavaliselt vaid järgmiste seisundite korral: *[[pulsatsioonita ventrikulaarne tahhükardia]] (lühendatult VT või V-Tach); *[[vatsakeste fibrillatsioon]] (lühendatult VF või V-Fib). Nende kahest šokeeritava südame rütmihäire tüübist kummagi puhul on süda elektriliselt aktiivne, kuid tal on düsfunktsioon, mis ei võimalda tal verd pumbata ja vereringet juhtida. Vatsakeste tahhükardia korral lööb süda liiga kiiresti, et verd tõhusalt pumbata. Lõpuks viib ventrikulaarne tahhükardia ventrikulaarse fibrillatsiooni tekkeni. Vatsakeste fibrillatsiooni korral muutub südame elektriline aktiivsus kaootiliseks, mis takistab ventriikulil tõhusalt verepumpamist. Südame fibrillatsioon väheneb aja jooksul ja jõuab lõpuks asüstooliani. AED-d, nagu kõik defibrillaatorid, ei ole ette nähtud asüstoolia ("lamejoon") šokeerimiseks, kuna see ei anna positiivset kliinilist tulemust. Asüstooliaga patsiendil on ellujäämisvõimalus ainult siis, kui elustamiskõlbliku rütmi saavutamine on võimalik elustamiskõlbliku rütmi ja südamestimulantide kombinatsiooni abil, mistõttu on hädavajalik, et enne defibrillaatori saabumist teostatakse elustamiskõlblikuks muutuv elustamiskõlblik. === Viivitatud ravi mõju === Kui neid südamekahjustusi (ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon, asüstoolia) ei korrigeerita, põhjustavad need südame seiskumise korral kiiresti pöördumatuid ajukahjustusi ja surma. Umbes kolme kuni viie minuti pärast südame seiskumise korral võib hakata tekkima pöördumatu aju/kudede kahjustus. Iga minutiga, mille jooksul seiskunud südamega patsient jääb ilma tulemusliku ravita (defibrillatsiooniga), väheneb ellujäämisvõimalus 7% minutiga esimese 3 minuti jooksul ja 10% minutiga, kui aeg läheb üle 3 minuti. === Kasutamise nõuded === AED on mõeldud kasutamiseks tavainimestele, kes peaksid ideaalis olema saanud AED-koolituse. Siiski on teatatud, et kuueklassilised õpilased alustavad defibrillatsiooni 90 sekundi jooksul, samas kui vastava väljaõppega operaator alustab 67 sekundi jooksul. See on vastuolus tervishoiutöötajate kasutatavate keerukamate manuaalsete ja poolautomaatsete defibrillaatoritega, mis võivad toimida südamestimulaatorina, kui südame löögisagedus on liiga aeglane (bradükardia), ja täita muid funktsioone, mis nõuavad kvalifitseeritud kasutajat, kes oskab lugeda elektrokardiogramme. Enne AED kasutamist tuleb patsiendilt eemaldada metallist tugiraamiga rinnahoidja ja muud metallesemed torso piirkonnas, et vältida häireid. Ameerika telesaade "MythBusters" leidis tõendeid, et defibrillaatori kasutamine rinnahoidjat kandvat naisel võib põhjustada kaarlahendusi või tulekahju, kuid seda juhtub harva ning ainult ebatavalistel ja ebatõenäolistel asjaoludel. Uuringus, milles analüüsiti Chicago Heart Start programmi ajal kahe aasta jooksul AED-de vahetu kohaloleku mõju, oli 22 inimesest 18-l südame rütmihäire, mida AED-dega saab ravida. Neist 18-st jäi ellu 11. Nendest 11 patsiendist 6 patsienti ravisid kõrvalseisjad, kellel puudus igasugune eelnev AED kasutamise koolitus. == Rakendamine == === Paigutamine ja kättesaadavus === Automaatseid väliseid defibrillaatoreid hoitakse tavaliselt seal, kus tervishoiutöötajad ja esmaabi andjad saavad neid kasutada (tervishoiuasutused ja kiirabiautod), samuti avalikus kasutuses olevad seadmed, mida võib leida avalikes kohtades, sealhulgas ettevõtete ja valitsuste kontorites, kaubanduskeskustes, restoranides, ühistranspordis ja muudes kohtades, kus inimesed võivad koguneda. Selleks, et need oleksid hästi nähtavad, on avalikkusele kättesaadavad AED-aparaadid sageli erksavärvilised ja paigaldatud hoone sissepääsu lähedale kaitsekastidesse. Kui need kaitsekarbid avatakse või defibrillaator eemaldatakse, annavad mõned neist helisignaali, et hoiatada lähedal asuvaid töötajaid nende eemaldamisest, kuigi see ei pruugi tingimata kutsuda päästeteenistust; vastava väljaõppega AED-kasutajad peaksid teadma, et AED saatmisel või kasutamisel tuleb kutsuda kiirabi. ? aasta septembris andis rahvusvaheline elustamisalase koostöökomitee välja universaalse AED-märgi, mis tuleb kasutusele võtta kogu maailmas, et näidata AED olemasolu, ja see on näidatud paremal. AED-sid on hakatud järjest enam kasutama ka kodudes, eeskätt teadaolevate südamehaiguste korral. Seadmete arv kogukonnas on kasvanud, kuna hinnad on langenud taskukohase tasemeni. Meditsiinitöötajad on olnud mures selle pärast, et kodukasutajatel ei pruugi olla asjakohast väljaõpet, kuid paljud pooldavad AED-de laialdasemat kasutamist, kui kasutajaid on võimalik asjakohaselt koolitada ja juhtida. Tavaliselt sisaldab AED-komplekt näokilpi, mis tagab päästetööde ajal barjääri patsiendi ja esmaabiandja vahel; nitriilkindaid; traumakääre, millega lõigata riideid patsiendi rindkere vabastamiseks; väikest rätikut rindkerelt niiskuse pühkimiseks ja raseerimisvahendit väga karvase rindkerega patsientide raseerimiseks. === Ettevalmistus operatsiooniks === Enamik tootjaid soovitab AED-d kontrollida enne iga tööperioodi või statsionaarsete seadmete puhul regulaarselt. Mõned seadmed tuleb enesekontrolli teostamiseks sisse lülitada; teistel mudelitel on sisseehitatud enesekontrollisüsteem koos nähtava indikaatoriga. Kõik tootjad märgivad oma elektroodipatjadele aegumiskuupäeva ja on oluline tagada, et padjad oleksid ajakohased. AED-padjakeste tüüpiline eluiga on 18–30 kuud. See on tavaliselt märgitud padide välisküljele. Mõne mudeli puhul on see kuupäev nähtav "akna" kaudu, kuid teistel mudelitel tuleb kuupäeva templi leidmiseks avada korpus. Samuti on oluline tagada, et AED-seadme patareid ei oleks aegunud. AED tootja määrab, kui tihti tuleb patareid välja vahetada. Igal AED-aparaadil on kasutusjuhendis kirjeldatud erinev soovitatav hooldustähtaeg. Iga kontrollnimekirja ühised kontrollpunktid hõlmavad siiski ka igakuist patareide toite kontrollimist, kontrollides rohelist märgutuld sisselülitamisel, kõigi kaablite ja seadme seisukorda ja puhtust ning piisavate varude kontrollimist. === Töömehhanism === AED on "automaatne", sest seade suudab iseseisvalt analüüsida patsiendi seisundit. Selle abistamiseks on enamikul seadmetel suulised juhised ja mõnel seadmel võib olla ka visuaalne ekraan, mis juhendab kasutajat. "Väline" viitab sellele, et operaator asetab elektroodipadjad kannatanu palja rinnale (erinevalt sisemistest defibrillaatoritest, mille elektroodid on kirurgiliselt paigaldatud patsiendi kehasse). Kui AED on sisse lülitatud või avatud, annab see kasutajale korralduse ühendada elektroodid (padjad) patsiendi külge. Kui padjad on kinnitatud, peaks igaüks vältima patsiendi puudutamist, et vältida seadme valelugemisi. Padide abil saab AED uurida südame elektrilist väljundit ja teha kindlaks, kas patsiendi rütm on šokitav (kas ventrikulaarne fibrillatsioon või ventrikulaarne tahhükardia). Kui seade leiab, et šokk on õigustatud, paneb ta akult laadima oma sisemise kondensaatori, et valmistada ette šoki andmine. Seadme süsteem on ohutum, sest laadimine toimub ainult siis, kui see on vajalik, lisaks võimaldab see ka kiiremini elektrivoolu anda. Kui seade on laetud, juhendab see kasutajat tagama, et keegi ei puutu patsienti ja seejärel vajutama nuppu, et anda šokk; tavaliselt on inimese sekkumine vajalik, et anda patsiendile šokk, et vältida teise inimese juhusliku vigastuse võimalust (mis võib tekkida, kui reageerija või kõrvalseisja puudutab patsienti šoki andmise ajal). Sõltuvalt tootjast ja konkreetsest mudelist analüüsib enamik seadmeid pärast šoki andmist patsienti ja annab kas korralduse elustama hakata või valmistab ette teise šoki andmist. Paljudel AED-seadmetel on nn sündmuste mälu, mis salvestab patsiendi EKG koos üksikasjadega seadme aktiveerimise aja ning antud löökide arvu ja tugevuse kohta. Mõnedel seadmetel on ka häälte salvestamise võimalus, et jälgida personali poolt tehtud toiminguid, et teha kindlaks, kas need mõjutasid ellujäämise tulemust. Kõik need salvestatud andmed saab kas arvutisse alla laadida või välja printida, nii et andev organisatsioon või vastutav asutus saaks näha nii elustamiskõlblikkuse kui ka defibrillatsiooni tõhusust. Mõned AED-seadmed annavad isegi tagasisidet päästja tehtud survetoimingute kvaliteedi kohta. Esimesed kaubanduslikult saadaolevad AED-d olid kõik ühefaasilised, mis andsid suure energiaga šoki, sõltuvalt mudelist kuni 360–400 džauli. See põhjustas suuremaid südamekahjustusi ja mõnel juhul teise ja kolmanda astme põletusi elektroodipadjakohtade ümber. Uuemates AED-des (mis on toodetud pärast 2003. aasta lõppu) kasutatakse tavaliselt kahefaasilisi algoritme, mis annavad kaks järjestikust madalama energiaga lööki 120–200 džauli, kusjuures iga löök liigub padjakeste vahel vastupidise polaarsusega. Teised võivad anda astmelise lähenemise energia manustamisele, tavaliselt 200 J, teine 200 J, seejärel 300 J ja lõpuks 360 J löök, kusjuures kõik edasised löögid on samuti 360 džauli. Selline madalama energiaga lainekuju on kliinilistes katsetes osutunud tõhusamaks, samuti esineb selle korral vähem tüsistusi ja šokist taastutakse kiiremini. === Geolokatsioon === Standardne logo on selgelt reklaamitud. Asukoht on OpenStreetMapis märgitud hädaabi=defibrillaator sildiga. == Kasutamine == === Kasutamise lihtsus === Erinevalt tavalisest defibrillaatorist nõuab automaatne väline defibrillaator minimaalset väljaõpet. See diagnoosib automaatselt südame rütmi ja määrab kindlaks, kas on vaja šokki anda. Automaatsed mudelid annavad šoki ilma kasutaja käsuta. Poolautomaatsed mudelid ütlevad kasutajale, et šokk on vajalik, kuid kasutaja peab selleks masinale käsu andma, tavaliselt nupule vajutades. Enamasti ei saa kasutaja tühistada AED antud nõuannet "Šokki ei tohi anda". Mõnda AED-d võib kasutada ka lastel (alla 25 kg kaaluvatel või alla 8-aastastel). Kui konkreetne AED-mudel on heaks kiidetud lastel kasutamiseks, on vaja ainult kasutada sobivamaid padjakesi. Kõik Ameerika Ühendriikides kasutamiseks heaks kiidetud AED-d kasutavad elektroonilist häält, mis annab kasutajale üksikasjalikke tegutsemisjuhiseid. Kuna AED kasutaja võib olla kuulmispuudega, on paljudel AED-del nüüd ka visuaaljuhised. Enamik seadmeid on mõeldud kasutamiseks ka neile, kes ei ole eriväljaõppega meditsiinitöötajad. Nende lihtsa kasutamise tõttu on tekkinud mõiste "üldkasutatav defibrillatsioon" (public access defibrillation, PAD). === Kasu === Vaatlusuuringud on näidanud, et haiglavälise südame seiskumise korral on üldkasutatavate defibrillaatorite kasutamine seotud 40% keskmise ellujäämisega. Kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad, on nende ellujäämise tõenäosus kõige suurem, kui neid kasutavad mittedispetsionaarsed esmareageerijad. === Vastutus === ==== Ameerika Ühendriigid ==== Automaatsete väliste defibrillaatorite kasutamine on nüüdseks piisavalt lihtne, et enamik Ameerika Ühendriikide osariike hõlmab AED "heas usus" kasutamist iga isiku poolt heade samariitlaste seaduste alusel. "Heauskse samariitlase seaduse kohane kaitse tähendab, et vabatahtlikku abivajajat (kes ei tegutse oma kutsealal) ei saa pidada tsiviilvastutuseks ohvri vigastamise või surma eest, kui ta osutab ebaõiget või ebapiisavat abi, tingimusel et vigastamine või surm ei olnud tahtlik ja abivajaja tegutses oma koolituse piires ja heauskselt. Ameerika Ühendriikides pakuvad hea samariitlase seadused teatavat kaitset AED-de kasutamise eest koolitatud ja väljaõppeta päästeteenistujate poolt. Õige kasutamise korral tekitab AED väike vastutus; NREMT-B ja paljud riiklikud kiirabitehniku (EMT) koolitused ning paljud elustamiskursused sisaldavad või pakuvad AED-õpet oma programmi osana. ==== Kanada ==== Lisaks hea samariitlase seadustele on Kanadas Ontarios ka 2007. aasta juunis vastu võetud Chase McEacherni seadus (südamedefibrillaatoriga seotud tsiviilvastutuse kohta), mis kaitseb üksikisikuid vastutuse eest kahju eest, mis võib tekkida, kui nad kasutavad AED-d kellegi elu päästmiseks ootamatult tekkinud hädaolukorras, välja arvatud juhul, kui kahju on põhjustatud raske hooletuse tõttu. ==== Austraalia ==== Austraalias kehtivad osariigiti erinevad õigusaktid, kusjuures AED-seadmete pakkumise ja kasutamisega seotud vastutuse küsimused on eraldi. Kõik osariigid ja territooriumid on kehtestanud "hea samariitlase" seadused, mis pakuvad õiguskaitset isikule, kes annab abi meditsiinilises hädaolukorras: eeldatav hoolsuskohustus vastab tema väljaõppele (või väljaõppe puudumisele). New South Walesis nõuab töötervishoiu ja tööohutuse määrus (2011), et tööandja kasutaks riskianalüüsi, et tagada esmaabi osutamise piisavus; kui risk on piisav, siis õigustab see defibrillaatori olemasolu. === Töökindlus === 2012. aastal olid automaatsed välised defibrillaatorid USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kontrolli all, kes kaalus AED-de ümberklassifitseerimist III klassi müügieelseks seadmeks. Tehnilised rikked põhjustasid tõenäoliselt rohkem kui 750 surmajuhtumit viie aasta jooksul ajavahemikus 2004–2009, enamikul juhtudel komponentide rikete või konstruktsioonivigade tõttu. Samal ajavahemikul kutsuti kogu maailmas tagasi kuni 70 tüüpi AED-d. 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris andis FDA välja järgmise pressiteate: "FDA andis välja lõpliku korralduse, millega nõutakse AED-valmistajatelt turustamiseelse heakskiidu taotluste (PMA) esitamist, mis läbivad rangema läbivaatamise kui see, mida varem nõuti nende seadmete turustamiseks. Ameti tugevdatud läbivaatamine keskendub kriitilistele nõuetele, mis on vajalikud AED-de ja nende vajalike lisaseadmete, sealhulgas patareide, pad elektroodide, adapterite ja riistvara võtmete ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks pediaatriliseks kasutamiseks." Ühendkuningriigis tuntakse muret, et puuduliku hoolduse tõttu ei pruugi olmes kasutatavad defibrillaatorid säilitada nõutavaid ohutusomadusi. Henley Standard teatas 21. juulil 2017, et enam kui pooled Henley-on-Thamesi ja selle ümbruskonna defibrillaatoritest võivad aja jooksul muutuda kasutajatele ohtlikuks kas akude vähese võimsuse või kleepuvate padjakeste lagunemise tõttu. == Ajalugu == Esimesena kasutas välist defibrillaatorit inimesel 1947. aastal Claude Beck. Välise defibrillaatori kaasaskantava versiooni leiutas 1960. aastate keskel Põhja-Iirimaal Belfastis Frank Pantridge, kes oli esmaabi pioneer. Ta kehtestas nõude, et Pantridge'i defibrillaatoriga šokiprotseduuri võib läbi viia vaid vastava väljaõppega spetsialist, ja pani aluse paljudele uutele uuendustele välise defibrillatsiooni valdkonnas. 1970. aastate lõpus töötati välja Heart-Aid, mis oli esimene tõeliselt automatiseeritud väline defibrillaator, mis oli mõeldud olmekasutuseks. ABC hindamise põhimõtted ja inimhääl, mis edastab juhiseid, aitasid kõrvalseisjatel reageerida äkilisele südamejuhtumile, oodates, kuni esmareageerijad jõuavad sündmuskohale. Paljud Heart-Aid-mudeli varajased uuendused on endiselt osa praeguse põlvkonna AED-dest, kuigi mõned uuendused, nagu hingamisteede elektrood, on kasutusest välja langenud. == Juhtumiuuringud == 2017. aastal avaldatud uuringus valisid Poola teadlased välja hoonete peasissekäigud, kus olid AED-d, kuigi teadlased ise ei teadnud seadmete täpseid asukohti. Teeseldud südameinfarkti harjutustes oli keskmine aeg AED patsiendi juurde toomiseks 96 sekundit, kusjuures aeg varieerus 52–144 sekundini. See vastas kolme minuti eesmärgile. Mõnel juhul nõudis AED kasutamine hoone personali pidevat kohalolekut. Tulevikus tuleks parandada ka selgemaid tähiseid ja avalikkusele kättesaadavaid AED-aparaate, mis ei nõua hoone töötajat seadme kättesaamiseks ega kasutamiseks. == Välislingid == {{Commons category|AED}} * [http://www.sca-aware.org Sudden Cardiac Arrest Foundation] * [http://www.heart.org/HEARTORG/ American Heart Association: Learn & Live] * [http://www.redcross.org/prepare/location/workplace/easy-as-aed American Red Cross: Learn About Automated External Defibrillators ] * [https://www.fda.gov/hearthealth/treatments/medicaldevices/aed.html FDA Heart Health Online: Automated External Defibrillator (AED)] * [http://www.resus.org.uk Resuscitation Council (UK)] * [https://mhf.life/ Sudden Cardiac Arrest Foundation (AU)] * [https://www.emsmuseum.org The National EMS Museum] [[Kategooria:Diagnostika]] [[Kategooria:Kardioloogia]] 41kra21kxh6dpilxv3h0dfz32vu5u0g 0 617668 7193493 6913197 2026-07-15T16:20:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193493 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=märts}} {{Infokast kunstnik|nimi=Jacob Jordaens|tuntud teoseid="Oakuninga pidu", "Kuningas joob", "Püha perekonna tagasitulek Egiptusest"|muu=|märkused=|koduleht=|sugulased=|lapsed=|abikaasa=Catherine van Noort|autogramm=|tunnustus=|mõjutanud=|mõjutatud=|patroonid=|kunstivool=portree, religioosne maal, ajaloomaal, mütoloogiline maal, maastikumaal|pilt=Autorretrato, por Jacob Jordaens.jpg|kunsti õppinud=|tegevusala=|rahvus=|surmakoht=Antwerpen, Holland|surmaaeg=18. oktoober 1678|sünnikoht=Antwerpen, Holland|sünniaeg=20. mai 1593|hüüdnimi=|sünninimi=|täisnimi=|pildiallkiri=|pildisuurus=|moodul= }}'''Jacob Jordaens''' ([[20. mai]] [[1593]] [[Antwerpen]], Holland – [[18. oktoober]] [[1678]]) oli flaami maalikunstnik ja üks olulisemaid flaami baroki esindajaid.<ref name=":0">Britannica – Jacob Jordaens. https://www.britannica.com/biography/Jacob-Jordaens</ref> == Elulugu == Jordaensi isa oli linakaupmees Jacob Jordaens ja ema Barbara van Wolschaten. Nende peres oli 11 last, Jacob sündis esimesena. Sotsiaalses klassis, kuhu Jordaens kuulus, pöörati suurt tähelepanu korraliku hariduse saamisele: Jordaens oskas prantsuse keelt ja tal oli hea käekiri. Lisaks sai Jordaens õppetöö käigus teadmisi mütoloogiast. Mitmetel tema maalil esineb piiblilugude motiive.<ref name=":1">Jacob Jordaens Biography in Details. – https://web.archive.org/web/20211207005605/https://www.jacobjordaens.org/biography.html</ref> Jordaensi õpetajaks oli Adam van Noort, kelle õpilaste hulgas olid varem olnud ka kunstnikud [[Peter Paul Rubens]] ja Jan van Balen. Meistri ranged kombed meeldisid Jordaensile ning ateljeest sai tema teine kodu.<ref name=":2">JSTOR – Jacob Jordaens. The Illustrated Magazine of Art, 2 (7), 17–25. https://www.jstor.org/stable/20538036?Search=yes&resultItemClick=true&searchText=jacob+jordaens&searchUri=%2Faction%2FdoBasicSearch%3FQuery%3Djacob%2Bjordaens%26so%3Drel%26efqs%3DeyJjdHkiOlsiYW05MWNtNWhiQT09Il0sImRpc2MiOltdfQ%253D%253D&ab_segments=0%2Fbasic_search_gsv2%2Fcontrol&refreqid=fastly-default%3A5a993a5a476e7489f9c1e84472b9d02e&seq=1#metadata_info_tab_contents</ref> Õppimise käigus elas Jordaens oma meistri juures ja 1616. aastal abiellus ta van Noorti tütre Catherine van Noortiga. Nad said kolm last. Õppetöö van Noorti juures kestis kaheksa aastat, pärast seda liitus Jordaens Antwerpeni Püha Luuka gildiga ning hakkas akvarellikunstnikuks. Tema kõige varasemad akvarellid pole säilinud. Adam van Noort polnud ainuke meister, kelle juures Jordaens õppis. Järgmiseks meistriks valis ta Peter Paul Rubensi, kelle õitsenguperiood oli siis juba alanud. Rubensi ateljees tegeles Jordaens nende maalide kopeerimisega, mida Rubens tõi Veneetsiast. Selline praktika aitas Jordaensi maalimisoskuse arenemisele kaasa, mistõttu sai temast hiljem iseseisev kunstnik. On teada, et 25-aastaselt võttis ta osa Rubensi allegooriliste maalide loomisest, kus oli kujutatud [[Marie de' Medici]]t.<ref name=":2" /> == Rubensi mõju == Rubensi ja Jordaensi teostes oli palju sarnaseid jooni. Jordaensi maale esitleti sageli Rubensi omadena ja vastupidi. Rubensit iseloomustas elav kujutlusvõime ja tema mõtteid peeti geniaalseks. Jordaensi kunstiteostele oli omane aga nende tõelisus. Jordaensi tugevaks küljeks peetakse ka tema väljendusoskust. Tema maalid on täis jõudu ja värve ning maalidel kujutatud tegelased demonstreerivad täielikku heaolu. Nii Rubens kui ka Jordaens kujutasid maalidel oma abikaasasid: esimese kunstniku teoste puhul on tegemist Isabella Brandtiga, Jordaensi puhul aga Catherine van Noortiga.<ref name=":2" /> Mõlemad kunstnikud eelistasid oma loomingus soojemaid värve. Pärast Rubensi surma sai Jordaens Antwerpeni kõige mõjukamaks kunstnikuks.<ref name=":1" /> == Kunstistiil == [[Fail:Jordaens_Return_of_the_Holy_Family_from_Egypt.jpg|pisi|"Püha perekonna tagasitulek Egiptusest" (1616)]] Jordaens tundis suurt huvi naturalismi vastu. Talle olid väga tuttavad ''chiaroscuro'' ja ''tenebrism''<nowiki/>'i stiilid. Pärast 1655. aastat hakkas Jordaens rohkem kasutama külmemaid värve. Erinevalt tema aja kunstnikest polnud ta kunagi käinud Itaalias, seega oli tema loomingus ülekaalus just flaami stiil, mitte klassikaline itaalia barokk.<ref>Artchive – Jacob Jordaens. https://artchive.ru/artists/203~Jakob_Jordans{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Jordaensi teosed vastavad järgmistele omadusele: värskus, energilisus ja erksus. Oma maalidel kujutas ta peamiselt tugevaid naisfiguure. Elusuuruses kuju portree sai kunstnikul sageli valmis vaid ühe poseerimisega.<ref name=":2" /> Jordaensist sai edukas portreemaalija, kes kujutas oma loomingus ka piibellikke, mütoloogilisi ja allegoorilisi motiive. Samuti esinesid ta maalidel loomad, nagu kassid, koerad ja kodulinnud.<ref name=":1" /> == Tuntumad teosed == === "Kuningas joob" === [[Fail:Jordaens_King_Drinks.jpg|pisi|237x237px|"Kuningas joob" (1638). Kuninglik kunstimuuseum Brüsselis]] Jordaensi maalidel on kujutatud tugevat valguse ja varju kontrasti ning kompositsioon on täis figuure. Sellist kompositsiooni on näha ka maalil "Kuningas joob" ("The King Drinks"), mis valmis 1638. aastal. Maali keskel on istuv kuningas. On väidetud, et tegemist on tema esimese õpetaja Adam van Noorti portreega. Kunstiajaloolaste arvates võib maalil kujutatud stseen väljendada sellist eluviisi, millest Jordaens loobus, sest võttis vastu protestantismi.<ref>Kren, Emil, Daniel Marx –Jacob Jordaens. The King Drinks. Web Gallery of Art. https://www.wga.hu/html_m/j/jordaens/1/beankin.html</ref> === "Oakuninga pidu" === [[Fail:Jacob_Jordaens_-_The_Feast_of_the_Bean_King_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|235x235px|"Oakuninga pidu" (1640–1645). Kunstiajaloo muuseum Viinis]] Jordaensi maal "Oakuninga pidu" ("The Feast of the Bean King") sarnaneb oma kompositsiooni ja tegelaste poolest maaliga "Kuningas joob", kuid erineb sellest, kuna maalil tagaplaanil oleva seina peale on paigaldatud [[kartušš]]. Teksti eestikeelne tõlge võiks kõlada järgmiselt: "Purjus inimene on teistest hullem". Kujutis pärineb kombest kuulutada pühadel peokuningaks see isik, kes leiab õhtuks koogitükki peidetud oa.<ref>Google Arts and Culture – The Feast of the Bean King. Jacob Jordaens. https://artsandculture.google.com/asset/the-feast-of-the-bean-king-jacob-jordaens/MwEBgGg74T1f2g</ref> === "Noore abielupaari portree" === Mõned Jordaensi teosed viitavad tema küpsusaja algusele. Nende hulgas on maal “Noore abielupaari portree” ("Portrait of a Young Married Couple"), mille ta lõi aastatel 1615–1620. Maali sõnum avaldub väiksemates detailides: kuigi naine istub tagasihoidlikult, väljendub tema rahulikkuses perekonna stabiilsus.<ref>Noore abielupaari portree, 2023 – https://web.archive.org/web/20211116203851/https://smallbay.ru/artbarocco/jordaens_12.html</ref> == Surm == Jordaensi tähtsust kunstnikuna toetab tema õpilaste arv. Ametlikult oli neid 15, kuid hiljem selgus, et Jordaensil oli veel kuus õpilast, kes polnud gildiga seotud. Võimalik, et Jordaensi õpilaste arv oli veel suurem. Olenemata sellest, et kunstnik võttis protestantismi vastu, jätkasid katoliiklikud kirikud Jordaensi loodud teoste tellimist.<ref name=":1" /> Jacob Jordaens ja tema tütar Elisabeth surid 18. oktoobril 1678. Surma põhjus oli siiani selgusetu põhjusega "Inglise higistamishaigus". Mõlemad maeti protestantlikule kalmistule, mis asub Puttes. Sinna maeti ka tema abikaasa Catherine, kes suri 19 aastat varem. Hiljem paigaldati Putte külla Jordaensi monument, mis asub hävitatud kiriku ja kalmistu aladel.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Jordaens, Jacob}} [[Kategooria:Hollandi maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1593]] [[Kategooria:Surnud 1678]] bl3tt1jrw1bv5dusrg5qsqhg1gavf5m 0 618231 7193641 6846404 2026-07-16T05:47:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193641 wikitext text/x-wiki [[Fail:Yura Borisov at the 2024 Toronto International Film Festival (Cropped).jpg|pisi|Juri Borissov 2024. aastal]] '''Juri Aleksandrovitš Borissov''' ([[vene keel]]es ''Юрий Александрович Борисов''; sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1992]] [[Reutov]]is) on vene näitleja. == Näitlejakarjäär == Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal Mihhail Štšepkini nimelise Kõrgema Teatrikooli. Ta oli samal aastal Kuldse Lehe auhinna võitja parima näitleja kategoorias. Kuldne leht (Золотой Лист) on iga-aastane [[Venemaa]] teatriauhind , mis antakse spetsiaalselt Moskva riiklike teatri- ja kinoülikoolide lõpetajatele.<ref>Театральная премия Золотой Лист 2013. Премия Золотой Лист (30 мая 2013).</ref> Borissov alustas filminäitlejana tööd juba 2010. aastal ja mängis peaosi erinevates teleseriaalides ("У каждого своя война" 2011, "В зоне риска" 2012 jt). Aastatel 2013–2014 töötas ta Moskva teatris "Сатирикон".<ref>[https://www.eg.ru/showbusiness/388991/ Юрий Борисов: Не надо относиться к близости как к чему-то особенному.] Экспресс-газета (29. сентября 2017.)</ref> 2015. aastal mängis ta teleseriaalis "Noor kaardivägi" ("Молодая гвардия"), samuti peaosa filmis "Tee Berliini" ("Дорога на Берлин"). 2019. aastal mängis Borissov filmis "Sõnn" ("Бык"), mille eest ta nomineeriti Kuldse Kotka (Золотой орёл) 2020 auhinnale (teenete eest 2019. aastal Venemaa kino- ja televisioonivaldkonnas) kategoorias – Parim meespeaosatäitja.<ref>[https://www.interfax.ru/culture/688952 Объявлены номинанты на премию Золотой орел – 2019. ] Интерфакс (22. декабря 2019.)</ref> Samal aastal sai ta rollide eest ajakirja "Kinoreporter" ("Кинорепортёр") auhinna "Aasta avastus". Ta mängis ka väiksemaid rolle filmides "T-34" (2019), "Päästeliit" ("Союз спасения" 2019) ja "Sissetung" ("Вторжение" 2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20210227214239/https://www.gq.ru/success/jury-borisov-january-issue Как Юрий Борисов стал одним из самых востребованных актёров российского кино.] GQ Россия (30. декабря 2019.)</ref> 2020. aasta veebruaris ilmus ekraanidele film "Kalašnikov", milles peategelast [[Mihhail Kalašnikov]]i mängis Juri Borissov ning pälvis filmikriitikutelt positiivseid hinnanguid. Selle rolli eest võitis ta Kuldse Kotka auhinna 2021. aastal. 2021. aasta oli Jura Borisovi jaoks väga tegus – ta osales 9 mängufilmis, mis linastusid samal aastal. Borissov mängis meespeaosa [[Juho Kuosmanen]]i lavastatud Soome–Venemaa–Saksamaa–Eesti ühisfilmis "[[Kupee nr 6 (film)|Kupee nr 6]]", mis võitis rohkelt auhindu, sealhulgas 2021. aastal [[Cannes'i filmifestival]]il Žürii suure auhinna (Grand prix).<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20536/festivalid-ja-auhinnad Eesti filmi andmebaas.]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tal oli peaosa ka mängufilmis "[[Kapten Volkonogovi põgenemine]]", mis valmis Venemaa, Eesti ja Prantsusmaa ühistööna ning osales edukalt mitmel festivalil. Ta mängis kõrvalosa [[2024]]. aastal linastunud ja 5 Oscarit võitnud [[Sean Baker]]i mängufilmis "[[Anora]]", mille eest nomineeriti ta parima meeskõrvalosatäitja Oscarile. == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on kaks tütart. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Borissov, Juri}} [[Kategooria:Venemaa näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] bnx65l06ysme13dt67njm8fbhoy7r6f 0 618822 7193600 6883264 2026-07-16T03:53:58Z Kuriuss 38125 kolmest > neljast (tõlkeviga võrreldes algallika ja ingliskeelse Wikipedia artikliga) 7193600 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jūlija Stepaņenko October 2019 (cropped).jpg|pisi|Jūlija Stepaņenko (2019)]] '''Jūlija Stepaņenko''' (sünninimi '''Jūlija Fedotova'''; sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1977]] [[Riia]]s) on [[Läti]] jurist ja poliitik. Ta on [[2014]]. aastast Läti [[Seim (Läti)|Seimi]] liige. Ta sündis matemaatikaõpetaja peres. Õpetaja oli ka tema vanaema, kes töötas külakoolis ning õpetas nii läti kui ka vene keeles geograafiat, keemiat ja bioloogiat. Kooliajal tegeles ta tantsu ja joonistamisega ning kuulas klassikalist muusikat. [[1996]]. aastal lõpetas ta Riias humanitaargümnaasiumi ja [[2001]]. aastal [[Läti Ülikool]]i õigusteaduse alal. Ta töötas ettevõttes Latvijas Finieris advokaadina, [[2011]]. aastal sai temast praktiseeriv vandeadvokaat. Ta valiti [[2014. aasta Läti parlamendivalimised|2014. aasta Läti parlamendivalimistel]] [[Koosmeel]]e ridades [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. Ka [[2018. aasta Läti parlamendivalimised|2018. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta seimi liikmeks. Ta oli üks neljast seimi liikmest, kelle töötamine seimis peatati 2021. aasta novembris [[koroonapandeemia]] olukorras vaktsineerimis- või haigustõendi puudumise tõttu. == Isiklikku == Jūlija Stepaņenko on abielus, tema abikaasa on jurist ja poliitik, Riia linnavolikogu liige Vjačeslavs Stepaņenko, neil on neli last. {{JÄRJESTA:Stepanenko, Julija}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti juristid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] byc8768f0q5emx5kv2junx7dqwiokkc 0 619000 7193651 6892763 2026-07-16T06:22:12Z Kuriuss 38125 7193651 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}} {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2022}} {{Infokast muusik | nimi = Andreas Pall | pilt = Andreas Pall EOSS 2.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = [[1. oktoober]] [[1998]] | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = vokaal, kitarr, basskitarr, klaver, trummid | hääleliik = | stiil = popmuusika, funk, soul, ''indie'', rokk, räpp | amet = | tegev = alates 2017 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | url = | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Andreas Pall''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1998]]) on eesti poplaulja ja kitarrist. Ta saavutas 2021. aastal telesaates "[[Eesti otsib superstaari]]" 5. koha. == Haridus == Andreas Pall õppis aastatel 2005–2012 [[Kohila Gümnaasium]]is ja 2012–2014 [[Rõuge Põhikool]]is. Põhikoolis tegi sporti, sealhulgas mängis jalgpalli. 2017. aastal lõpetas ta [[Võru Gümnaasium]]i. Laulis [[Võru Gümnaasium]]i segakooris ning õppis lisaks omal käel [[basskitarr]]i, [[klaver]]it ja [[Trummikomplekt|trumm]]e.{{lisa viide}} Pärast gümnaasiumi õppis ta paar kuud [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s rütmimuusika erialal [[Hedi-Kai Pai]] käe all laulmist.{{lisa viide}} == Muusikaline tegevus == Tema esimene bänd oli New Folder, millega kirjutati kiirelt mõned laulud, et esineda kord [[Kapa Festival|Kapa Festivalil]], ning salvestati stuudios loo "Arctic Monkeys - R U Mine" kaver. Järgmiseks asutati sõpradega bänd SK!VE, millega esitati omaloomingut. Bänd salvestas kolm singlit ning võttis osa konkursist "[[Noortebänd]] 2019", kus jõudis finaali ning võitis Õhtulehe rahva lemmiku auhinna.{{lisa viide}} Pärast gümnaasiumi lõpetamist on tegutsenud sooloartistina.{{lisa viide}} == Saavutused == * 2017 – [[Eesti Meestelaulu Selts|EMLS]] X üle-eestilisel poiste – solistide võistulaulmisel Lõuna-Eesti regiooni 2. koht * 2019 – [[Noortebänd]] 2019 konkursi rahva lemmik * 2021 – "[[Eesti otsib superstaari]]" 5. koht == Välislingid == * [https://www.instagram.com/andreas.pall/ Andreas Pall Instagramis] * [https://www.youtube.com/channel/UC3ZWw5UKuy4jInY-MLOT8rg Andreas Pall YouTube'is] {{JÄRJESTA:Pall, Andreas}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] bz2o5wqlmke782c1mpz6rqwomha8obi 0 621256 7193673 6692528 2026-07-16T06:55:05Z Kuriuss 38125 7193673 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marian Seyda.jpg|pisi|Marian Seyda 1938]] '''Marian Seyda''' ([[7. juuli]] [[1879]] [[Poznan]] – [[17. mai]] [[1967]] [[Buenos Aires]]) oli [[Poola]] ajakirjanik ja poliitik, [[Seim (Poola)|seimi]] liige. Ta oli [[1923]]. aastal Poola välisminister. Keskkoolis kuulus ta salajasse eneseharimisorganisatsiooni Czerwona Róża, hiljem astus Poola noorteliitu Zet ja alates 1900. aasta keskpaigast kuulus Rahvusliigasse. Paar aastat hiljem liitus ta 1905. aastal [[Poznań]]is asutatud Valve nõukoguga – ühinguga, mille eesmärk on kaitsta Poola huve Preisi riigis. 20. sajandi algusest oli ta Preisimaa jagamise Rahvusliidu komissar. 1915. aasta lõpus lahkus ta Suur-Poola rahvusdemokraatia nimel [[Šveits]]i, kus asutas [[Lausanne]]'is Poola keskagentuuri. Kui Roman Dmowski juhtimisel asutati 15. augustil 1917 Lausanne'is Poola rahvuskomitee, liitus ta sellega. [[1919]]. aastal oli ta [[Pariisi rahukonverents]]i delegatsiooni poliitiliste küsimuste ekspert, Preisimaa jagamiskomisjoni liige ja alalise nõukogu liige. Pärast Poolasse naasmist osales ta poliitilises töös seadusandliku [[Seim (Poola)|seimi]] liikmena, kus ta oli väliskomisjoni aseesimees. Seda ülesannet täitis ta ka hiljem, kui [[1922]]. aastal uuesti seimi liikmeks sai. [[28. mai]]st [[1923]] kuni [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[1923]] oli ta Poola välisminister. Pärast välisministri kohalt tagasiastumist töötas ta ajakirjanikuna. [[1926]]. aasta septembrist sai temast väljaande Kurier Poznański peatoimetaja. Pärast [[II maailmasõda|II maailmasõja]] puhkemist oli ta [[Władysław Sikorski]] (eksiil)valitsuses alates [[20. juuli]]st [[1940]] kuni [[22. august]]ini [[1941]] Poola justiitsminister. Pärast ministriametist tagasiastumist töötas ta jälle ajakirjanikuna. Ta nõudis Poola läänepiiri rahvusvahelist tunnustamist. Pärast sõja lõppu jäi ta eksiili. {{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2022}} == Isiklikku == Ta oli abielus maalikunstnik [[Maria Seyda]]ga (neiuna Proszynski, 1893–1989). {{JÄRJESTA:Seyda, Marian}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Poola välisministrid]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Poola ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 2qwzgeybtmhjl7tjjfmo6zo3qg1hw73 7193674 7193673 2026-07-16T06:55:29Z Kuriuss 38125 7193674 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marian Seyda.jpg|pisi|Marian Seyda 1938]] '''Marian Seyda''' ([[7. juuli]] [[1879]] [[Poznan]] – [[17. mai]] [[1967]] [[Buenos Aires]]) oli [[Poola]] ajakirjanik ja poliitik, [[Seim (Poola)|seimi]] liige. Ta oli [[1923]]. aastal Poola välisminister. Keskkooliõpilasena kuulus ta salajasse eneseharimisorganisatsiooni Czerwona Róża, hiljem astus Poola noorteliitu Zet ja alates 1900. aasta keskpaigast kuulus Rahvusliigasse. Paar aastat hiljem liitus ta 1905. aastal [[Poznań]]is asutatud Valve nõukoguga – ühinguga, mille eesmärk on kaitsta Poola huve Preisi riigis. 20. sajandi algusest oli ta Preisimaa jagamise Rahvusliidu komissar. 1915. aasta lõpus lahkus ta Suur-Poola rahvusdemokraatia nimel [[Šveits]]i, kus asutas [[Lausanne]]'is Poola keskagentuuri. Kui Roman Dmowski juhtimisel asutati 15. augustil 1917 Lausanne'is Poola rahvuskomitee, liitus ta sellega. [[1919]]. aastal oli ta [[Pariisi rahukonverents]]i delegatsiooni poliitiliste küsimuste ekspert, Preisimaa jagamiskomisjoni liige ja alalise nõukogu liige. Pärast Poolasse naasmist osales ta poliitilises töös seadusandliku [[Seim (Poola)|seimi]] liikmena, kus ta oli väliskomisjoni aseesimees. Seda ülesannet täitis ta ka hiljem, kui [[1922]]. aastal uuesti seimi liikmeks sai. [[28. mai]]st [[1923]] kuni [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[1923]] oli ta Poola välisminister. Pärast välisministri kohalt tagasiastumist töötas ta ajakirjanikuna. [[1926]]. aasta septembrist sai temast väljaande Kurier Poznański peatoimetaja. Pärast [[II maailmasõda|II maailmasõja]] puhkemist oli ta [[Władysław Sikorski]] (eksiil)valitsuses alates [[20. juuli]]st [[1940]] kuni [[22. august]]ini [[1941]] Poola justiitsminister. Pärast ministriametist tagasiastumist töötas ta jälle ajakirjanikuna. Ta nõudis Poola läänepiiri rahvusvahelist tunnustamist. Pärast sõja lõppu jäi ta eksiili. {{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2022}} == Isiklikku == Ta oli abielus maalikunstnik [[Maria Seyda]]ga (neiuna Proszynski, 1893–1989). {{JÄRJESTA:Seyda, Marian}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Poola välisministrid]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Poola ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 2ckawugdr1lts8sgmg7o3wna26frrrr 0 621630 7193743 7191904 2026-07-16T09:02:56Z Velirand 67997 7193743 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Julija Svõrõdenko | pilt = Yulia Svyrydenko.jpg | pildiallkiri = | amet = Ukraina peaminister | ametiajaalgus = 17. juuli 2025 | ametiajalõpp = 14. juuli 2026 | eelmine = [[Denõss Šmõhal]] | järgmine = | amet2 = Ukraina asepeaminister - majandusminister | ametiajaalgus2 = 4. november 2021 | ametiajalõpp2 = 17. juuli 2025 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Ukraina Presidendi Kantselei]] juhi asetäitja | ametiajaalgus3 = 22. detsember 2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2020 Про призначення Ю. Свириденко Заступником Керівника Офісу Президента України, 22.12.2020</ref> | ametiajalõpp3 = 4. november 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Julija Svõrõdenko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|12|25}} | sünnikoht = [[Tšernihiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Julija Svõrõdenko''' ([[ukraina keel]]es ''Юлія Анатоліївна Свириденко'', sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1985]] [[Tšernihiv]]is) on [[Ukraina]] riigiametnik, alates 17. juulist 2025 [[Ukraina peaminister]]. Ta lõpetas aastal [[2008]] kiitusega [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool|Kiievi Rahvusliku Kaubandus- ja Majandusülikooli]]. == Riigi teenistuses == 4. novembril 2021 nimetas [[Ukraina ülemraada]] ta Ukraina asepeaministriks - majandusministriks.<ref>[https://www.rbc.ua/ukr/news/novym-ministrom-ekonomiki-stala-sviridenko-1636009869.html Новим міністром економіки стала Свириденко: рішення Ради] - РБК-Україна, 04.11.2021 (vaadatud: 08.01.2022)</ref> 17. juulil 2025 valis ülemraada ta Ukraina peaministriks. ==Tunnustus== * 2020. aastal pälvis Sviridenko Ukraina ministrite kabineti aukirja. * 2023. aastal lisati ta Time 100 Next nimekirja kui üks maailma mõjukamaid tulevikku muutvaid inimesi. == Isiklikku == Ta on abielus, abikaasa on Sergei Derlemenko, neil on tütar. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Svõrõdenko, Julija}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina peaministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] hss94c2fhsmxwiyi4cadj08xor9eb7v 7193744 7193743 2026-07-16T09:03:54Z Velirand 67997 7193744 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Julija Svõrõdenko | pilt = Yulia Svyrydenko.jpg | pildiallkiri = | amet = Ukraina peaminister | ametiajaalgus = 17. juuli 2025 | ametiajalõpp = 14. juuli 2026 | eelmine = [[Denõss Šmõhal]] | järgmine = Denõss Šmõhal (k.t.) | amet2 = Ukraina asepeaminister - majandusminister | ametiajaalgus2 = 4. november 2021 | ametiajalõpp2 = 17. juuli 2025 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Ukraina Presidendi Kantselei]] juhi asetäitja | ametiajaalgus3 = 22. detsember 2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2020 Про призначення Ю. Свириденко Заступником Керівника Офісу Президента України, 22.12.2020</ref> | ametiajalõpp3 = 4. november 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Julija Svõrõdenko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|12|25}} | sünnikoht = [[Tšernihiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Julija Svõrõdenko''' ([[ukraina keel]]es ''Юлія Анатоліївна Свириденко'', sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1985]] [[Tšernihiv]]is) on [[Ukraina]] riigiametnik, alates 17. juulist 2025 [[Ukraina peaminister]]. Ta lõpetas aastal [[2008]] kiitusega [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool|Kiievi Rahvusliku Kaubandus- ja Majandusülikooli]]. == Riigi teenistuses == 4. novembril 2021 nimetas [[Ukraina ülemraada]] ta Ukraina asepeaministriks - majandusministriks.<ref>[https://www.rbc.ua/ukr/news/novym-ministrom-ekonomiki-stala-sviridenko-1636009869.html Новим міністром економіки стала Свириденко: рішення Ради] - РБК-Україна, 04.11.2021 (vaadatud: 08.01.2022)</ref> 17. juulil 2025 valis ülemraada ta Ukraina peaministriks. ==Tunnustus== * 2020. aastal pälvis Sviridenko Ukraina ministrite kabineti aukirja. * 2023. aastal lisati ta Time 100 Next nimekirja kui üks maailma mõjukamaid tulevikku muutvaid inimesi. == Isiklikku == Ta on abielus, abikaasa on Sergei Derlemenko, neil on tütar. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Svõrõdenko, Julija}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina peaministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] avix276mpoccn6lvwrhjdunzaty2t8c 7193793 7193744 2026-07-16T11:02:41Z Velirand 67997 7193793 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Julija Svõrõdenko | pilt = Yulia Svyrydenko.jpg | pildiallkiri = | amet = Ukraina peaminister | ametiajaalgus = 17. juuli 2025 | ametiajalõpp = 14. juuli 2026 | eelmine = [[Denõss Šmõhal]] | järgmine = [[Serhi Koretskõi]] | amet2 = Ukraina asepeaminister - majandusminister | ametiajaalgus2 = 4. november 2021 | ametiajalõpp2 = 17. juuli 2025 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Ukraina Presidendi Kantselei]] juhi asetäitja | ametiajaalgus3 = 22. detsember 2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2020 Про призначення Ю. Свириденко Заступником Керівника Офісу Президента України, 22.12.2020</ref> | ametiajalõpp3 = 4. november 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Julija Svõrõdenko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|12|25}} | sünnikoht = [[Tšernihiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Julija Svõrõdenko''' ([[ukraina keel]]es ''Юлія Анатоліївна Свириденко'', sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1985]] [[Tšernihiv]]is) on [[Ukraina]] riigiametnik, alates 17. juulist 2025 [[Ukraina peaminister]]. Ta lõpetas aastal [[2008]] kiitusega [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool|Kiievi Rahvusliku Kaubandus- ja Majandusülikooli]]. == Riigi teenistuses == 4. novembril 2021 nimetas [[Ukraina ülemraada]] ta Ukraina asepeaministriks - majandusministriks.<ref>[https://www.rbc.ua/ukr/news/novym-ministrom-ekonomiki-stala-sviridenko-1636009869.html Новим міністром економіки стала Свириденко: рішення Ради] - РБК-Україна, 04.11.2021 (vaadatud: 08.01.2022)</ref> 17. juulil 2025 valis ülemraada ta Ukraina peaministriks. ==Tunnustus== * 2020. aastal pälvis Sviridenko Ukraina ministrite kabineti aukirja. * 2023. aastal lisati ta Time 100 Next nimekirja kui üks maailma mõjukamaid tulevikku muutvaid inimesi. == Isiklikku == Ta on abielus, abikaasa on Sergei Derlemenko, neil on tütar. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Svõrõdenko, Julija}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina peaministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 5527oqdfovnn1rvp3vklkhf6j221xst 0 621932 7193711 7151974 2026-07-16T07:41:47Z Kuriuss 38125 7193711 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuni}} '''Fēlikss Cielēns''' (7. veebruar [[1888]] [[Alderi]] – [[10. juuli]] [[1964]] [[Stockholm]]) oli [[Läti]] jurist, poliitik, kirjanik ja ühiskonnategelane. Ta oli aastatel [[1926]]–[[1928]] [[Läti välisminister]] ning asutava kogu ja kõigi nelja sõjaeelse seimi liige. Ta oli Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liige ja Läti Kesknõukogu 17. märtsi 1944 memorandumi autor. Ta sündis 1888. aastal Ādaži kihelkonna Alderi mõisas. Ta lõpetas Riia Aleksandri Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1906–1910 õppis ta [[Peterburi ülikool]]i õigusteaduskonnas ja seejärel mitu semestrit Pariisis [[Sorbonne]]'i ülikoolis. [[1903]]. aastal asus ta tööle sotsiaaldemokraatide põrandaalustes seltsides. [[1904]]. aastal ühines ta Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga. Ta oli üks [[1905. aasta revolutsioon]]i osalisi, pidas kõnesid, oli üks organiseerijaid. Võttis osa mitmest lahingust. [[1906]]. aastal mõisteti ta tagaselja surma. Sama aasta jaanuaris arreteeriti [[Marģers Skujenieks]] ja [[Voldemārs Salnais]]. Vabastati kautsjoni eest. Ta oli propagandist Riia ja Peterburi sotsiaaldemokraatlikes organisatsioonides. Ta läks [[1910]]. aastal Lääne-Euroopasse ning elas lühikest aega [[Brüssel]]is, [[Bern]]is, [[Pariis]]is ja mujal. Varjunimede (F. Cinis, Cis F. Cns jt) all ilmus tema rahvusvahelise poliitika teemalisi artikleid ajalehtedes Arodnieks, Jaunā Dienas Lapa, Jaunais Vārds, Domas jne. [[1917]]. aasta sügisel naasis emigratsioonist ja elas [[Peterburi|Petrogradis]]. [[1918]]. aastal siirdus ta [[Siber]]isse, kus Läti Siberi ja Uurali Rahvusnõukogu saatis ta [[Pariis]]i, et osaleda Läti delegatsioonis Pariisi rahukonverentsil. Tuli tagasi augustis 1919. Ta on mõnda aega töötanud välisministeeriumis nõunikuna. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei delegeeris Cielēnsi tööle Rahvanõukogusse – Läti Vabariigi Ajutisse Parlamenti. Valiti 1920. aastal Asutavasse Kogusse. Töötanud välis-, õigus- ja põhiseaduskomisjonis. 1922. aastal valiti ta seimi 1. koosseisu, kus ta töötas välisasjade, õigus-, avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonis. Valiti 1925. aastal seimi 2. koosseisu, töötas hariduse, organisatsiooni ning avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonis. Valiti 1928. aastal seimi 3. koosseisu, kuulus välisasjade, valimiste keskkomisjoni, õigus- ning avaliku õiguse ja avaliku halduse komisjonidesse. Valiti 1931. aastal seimi 4. koosseisu, kuulus välisasjade, keskvalimis-, õigus-, mandaat-, avaliku õiguse ja karistusõiguse komisjonidesse. 1923. aastal oli ta välisminister {{kas|[[Zigfrīds Anna Meierovics]]i liige hääleõigusega}} [[Jānis Pauļuksi valitsus]]es. 1926. aastal sai temast [[Margers Skujenieksi valitsus]]e välisminister. Aastatel [[1933]]–[[1934]] oli ta [[Läti saadik Prantsusmaal]]. Pärast [[1934. aasta Läti riigipööre]]t, kui Fēlikss Cielēns viibis [[Pariis]]is, võttis [[Kārlis Ulmanis]] talt Läti kodakondsuse. Selle tulemusena sunniti Cielēns ja tema perekond [[Prantsusmaa]]le pagendusse. Teise maailmasõja ajal naasis Cielēns koos perega [[Läti|Lätti]]. Saksa okupatsiooni ajal osales ta Läti Kesknõukogu, rahvusliku vastupanuliikumise keskuse tegevuses. [[1944]]. aasta mais läks ta pagulusse [[Rootsi]]. Cielēns suri [[10. juuli]]l [[1964]] [[Stockholm]]is. 2001. aastal maeti ta koos abikaasaga ümber Rainise kalmistule. {{JÄRJESTA:Cielēns, Felikss}} [[Kategooria:Läti välisministrid]] [[Kategooria:Läti saadikud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1964]] kbteolago6de3t1qk6sf6rapkyvvsae 0 623301 7193466 7163208 2026-07-15T14:58:30Z Svencapoeira 67038 7193466 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Šampinjon | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Mürkšampinjon.jpg | pildi_seletus = [[Mürkšampinjon]] ''Agaricus xanthoderma'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] '' Agaricaceae'' | perekond = '''Šampinjon''' ''Agaricus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Šampinjon''' (''Agaricus'') on [[šampinjonilised|šampinjoniliste]] (''Agaricaceae'') sugukonda, [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] (''[[Agaricales]]'') seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liike== *''Agaricus arvensis'' – [[aasšampinjon]] *''Agaricus augustus'' – [[kuningšampinjon]] *''Agaricus bernardii'' – [[rannikušampinjon]] *''Agaricus bernardiiformis'' – [[randšampinjon]] *''Agaricus bisporus'' – [[aedšampinjon]] *''Agaricus bitorquis'' – [[linnašampinjon]] *''Agaricus brunneolus'' – [[panteršampinjon]] *''Agaricus campestris'' – [[arušampinjon]] *''Agaricus comtulus'' – [[kääbikšampinjon]] *''[[Agaricus devoniensis]]'' *''Agaricus dulcidulus'' – [[kühmšampinjon]] *''Agaricus langei'' – [[verišampinjon]] *''Agaricus luteoflocculosus'' – [[kollaseebemeline šampinjon]] *''[[Agaricus moelleri]]'' *''Agaricus porphyrizon'' – [[väätšampinjon]] *''Agaricus rusiophyllus'' – [[kääbusšampinjon]] *''Agaricus semotus'' – [[pisišampinjon]] *''[[Agaricus subfloccosus]]'' *''Agaricus subperonatus'' – [[pruunisoomuseline šampinjon]] *''Agaricus sylvaticus'' – [[soomusšampinjon]] *''Agaricus sylvicola'' – [[metsšampinjon]] *''Agaricus urinascens'' – [[suureeoseline šampinjon]] *''Agaricus xanthodermus'' – [[mürkšampinjon]] ==Liike mujal== *''[[Agaricus abruptibulbus]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/generic-hub/occurrences/search?taxa=%C5%A1ampinjon&sort=occurrence_date&dir=desc&pageSize=&lang=et#records Šampinjon] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Šampinjonilised]] ri2xc1yajt1qkefjdlflgv2djtr036n 0 623809 7193540 6894452 2026-07-15T20:17:44Z Svencapoeira 67038 7193540 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tanuk | pilt = Jahutanuk3.jpg | pildi_seletus = [[Jahutanuk]] ''Galerina marginata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Hymenogastraceae]]'' | perekond = '''Tanuk''' ''Galerina'' }} '''Tanuk''' (''Galerina'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] ''[[Hymenogastraceae]]'' sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Galerina badipes'' – [[kastantanuk]] *''Galerina calyptrata'' – [[põiseoseline tanuk]] *''[[Galerina hybrida]]'' *''Galerina hypnorum'' – [[samblatanuk]] *''Galerina marginata'' – [[jahutanuk]], ka ''Galerina autumnalis'' *''Galerina mniophila'' – [[sügistanuk]] *''Galerina paludosa'' – [[sootanuk]] *''Galerina pumila'' – [[loortanuk]] *''Galerina sideroides'' – [[vöötjalg-tanuk]] *''Galerina triscopa'' – [[pisitanuk]] ==Välislingid== * {{elurikkus|123836}} [[Kategooria:Värvikulised]] rx4tgwckycxzygtmjwjnw1vp2rqpnni 0 624935 7193589 7072247 2026-07-16T02:01:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193589 wikitext text/x-wiki [[File:Jonathan David asse losc 2425 (cropped).jpg|pisi|Jonathan David 2024. aastal [[Lille OSC|Lille]]'i särgis]] '''Jonathan Christian David''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[2000]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sündinud [[Kanada]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Serie A|Itaalia kõrgliiga]] klubis [[Torino Juventus]] ja [[Kanada jalgpallikoondis]]es. 2018. aastal liitus ta Belgia kõrgliiga klubiga [[K.A.A. Gent|Gent]] ning samal aastal debüteeris ta ka Belgia kõrgliigas. Hooajal 2018–19 lõi ta Belgia kõrgliigas 12 väravat ja järgmise hooajal 18 väravat. 2020. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu [[LOSC Lille]]'iga. Üleminekusumma oli väidetavalt 30 miljonit eurot, mis tegi temast läbi aegade kõige kallima Kanada jalgpalluri.<ref>[https://www.thescore.com/s/14907314 "Lille make Jonathan David most expensive Canadian player ever"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. theScore. 11.8.2020. Vaadatud 23.2.2022</ref> Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta hooaja avamängus 22. augustil 2020 [[Stade Rennais]]' vastu. Esimese värava lõi ta liigas 22. novembril mängus [[FC Lorient|Lorient]]' vastu. Hooaja teises pooles jõudis David väravasoonele, lüües Prantsusmaa kõrgliigas sel hooajal kokku 13 väravat. Samal hooajal tuli ta Lille'iga ka Prantsusmaa meistriks. Aastal 2025 liitus ta Juventusega. Kanada jalgpallikoondises tegi David debüüdi 9. septembril 2018 CONCAF-i Rahvuste Liiga mängus [[USA Neitsisaarte jalgpallikoondis|USA Neitsisaarte]] vastu ja lõi selles mängus kaks väravat. [[2019. aasta CONCACAF Gold Cup]]'il oli David kuue väravaga turniiri suurim väravakütt. 2019. aastal valiti David Kanada aasta jalgpalluriks. == Saavutused == ;Lille *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2020–2021|2020–21]] *[[Trophée des Champions]]: 2021 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Kanada koondis}} {{JÄRJESTA:David, Jonathan}} [[Kategooria:Kanada jalgpallurid]] [[Kategooria:Lille OSC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] c1npn5isds55pb1ag17wz0us2ragkzu 0 625064 7193412 6912814 2026-07-15T13:12:14Z Svencapoeira 67038 7193412 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Samet-ebašampinjon | värvus = seened | pilt = Samet-ebašampinjon.jpg | pildi_seletus = Samet-ebašampinjon ''Leucoagaricus leucothites'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae'' | perekond = [[Ebašampinjon]] ''Leucoagaricus'' | liik = '''Samet-ebašampinjon''' ''Leucoagaricus leucothites'' }} '''Samet-ebašampinjon''' (''Leucoagaricus leucothites''), ka roosalehine ebašampinjon, on [[seen]]eliik [[ebašampinjon]]i perekonnast. Eestis võib teda leida nii metsast kui ka linnast. == Välislingid == * {{elurikkus|155949}} [[Kategooria:Šampinjonilised]] boxixuu25l7jzgbqr8epys5m9pp30ht 0 626383 7193599 6635855 2026-07-16T03:45:55Z Kuriuss 38125 7193599 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = 13.Saeimas deputātu svinīgais solījums (45056674874) cropped.jpg | pildiallkiri = Juris Jurašs | sünniaeg = 9. august 1975 | abikaasa = Alla Juraš | partei = [[Uus Konservatiivne Erakond]] (2017–) | rahvus = [[lätlane]] | alma_mater = [[Läti Politseiakadeemia]] | sünnikoht = [[Burtnieki]], [[Läti]] | amet = [[Läti Seim|Läti Seimi]] saadik | ametiajaalgus = 6. november 2018 | ametiajalõpp = 14. märts 2022 }} '''Juris Jurašs''' (sündinud [[6. august]]il [[1975]]) on [[Läti]] poliitik. Ta oli 2018–2022 Läti [[Seim (Läti)|seimi]] liige ja erakonna parlamendifraktsiooni esimees. Ta on 2017. aastast [[Uus Konservatiivne Erakond|Uue Konservatiivse Erakonna]] liige. Juris Jurašs on sündinud [[Burtnieki]] külas tulevase hobusekasvataja Jānis Jurašsi peres. Ta lõpetas 1999. aastal [[Läti Politseiakadeemia]] bakalaureuseõppes ja 2007. aastal Läti Politseiakadeemia magistriõppes.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Moroz |eesnimi=Dmytro |kuupäev=24.12.2022 |pealkiri=Juris Jurašs: ainus Euroopa poliitik, kes võitleb Ukrainas |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/7674801/eksklusiivne-intervjuu-juris-jurass-ainus-euroopa-poliitik-kes-voitleb-ukrainas}}</ref> 2016. aastani oli ta korruptsioonivastase võitluse ja selle ennetamise büroo (KNAB) operatiivtoimingute osakonna juhataja.<ref name=":0" /> Aastatel 2017–2018 oli ta [[Riia]] linnavolikogu liige. [[2018. aasta Läti parlamendivalimised|2018. aasta parlamendivalimistel]] valiti Jurašs Kurzeme ringkonnas Läti 13. seimi. 2020. aastast on ta seimi Uue Konservatiivse Erakonna fraktsiooni esimees ja õiguskomisjoni kriminaalõiguspoliitika allkomisjoni sekretär. Märtsis 2022 loobus Jurašs Läti seimi liikme kohast ja läks [[Ukraina|Ukrainasse]] vabatahtlikult võitlema [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi]] vastu Ukraina relvajõudude poolel.<ref>{{Netiviide|url=https://puaro.lv/cv/juris-jurass/|pealkiri=JURIS JURAŠS|väljaanne=Puaro|vaadatud=25.12.2022}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=08.03.2022 |pealkiri=Saeimas deputāts Juris Jurašs pievienojies Ukrainas spēkiem, lai cīnītos pret Krievijas okupantiem |väljaanne=Konservatīvie |url=https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/saeimas-deputats-jurass-brivpratigi-pievienojies-ukrainas-spekiem.a446990/}}</ref> Ta võitles [[Irpin|Irpinis]] ja viis kuud [[Izjum|Izjumi]] all.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Jurašs, Juris}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] c0tnz6s4brz7a2msqsf0r7q2067ewt4 0 632796 7193721 7148880 2026-07-16T08:09:48Z Ehitaja 63547 /* Komponendid */ 7193721 wikitext text/x-wiki '''Kuulkraan''' on õõnsa pöörleva kuuli abil vedeliku voolu reguleerimise seade. Kui kuuli auk on sisselaske- ja väljalaskeavaga ühel joonel, on kraan avatud. Sulgemiseks tuleb käepidet liigutada 90 kraadi, pärast seda muudab kuuli auk suunda ja blokeerib vedeliku liikumise. Sulgemisasend võib olla kas päripäeva või vastupäeva.<ref name=":0">[https://www.academia.edu/8833301 Ball Valves, Issues and Material Selections for Manufacturing]</ref> [[Fail:Ball valve in household.jpg|pisi|Kuulkraan]] Kuulkraani lihtne käsitsemine, parandamine ja mitmekülgsus võimaldab seda kasutada nii kodus kui ka tööstustes, toetades rõhku kuni 1000 [[Baar (ühik)|baari (ühik)]] (100 MPa; 15 000 psi) ja temperatuure kuni 400 °C, olenevalt konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest.<ref name=":0"/> == Kasutusvaldkond == * [[Küttesüsteem|küttesüsteemid]] * [[Jahutussüsteem|jahutussüsteemid]] * joogiveevarustussüsteemid; * kuuma vee varustussüsteemid; * suruõhusüsteemid; * [[pneumaatika]] rakendused; * [[hüdraulika]] rakendused.<ref name=":3">[http://juhendid.sks.ee/SKS_kuulkraanid_2015-02-26_EST.pdf SKS kuulkraanid komponendid, kasutusvaldkond]</ref> == Komponendid == Kuulkraani tüüpilised põhiosad on [[käepide]], vars, kuul ja kõrvalharu. Kõrvalharuks nimetatakse kraani osa, mis vindi abil ühendatakse kahelt poolt [[toru]]ga, milles liigub kuulkraaniga reguleeritav vedelik või gaas. Kuul paikneb kõrvalharu ja varre ristumiskohas asuvas pesas. Vars on kõrvalharuga risti asetsev osa, mis ühendab kuuli käepidemega. Vart ja käepidet ühendab käepideme [[mutter]]. Vart ja kõrvalharu ühendavad mansett-tihend, mis on kinnitatud mutri ja [[seib]]iga, ning seda ümbritsev korpus. Üldjuhul on käepide, vars, kõrvalharu, kuul, korpus ning mutrid ja seibid tehtud metallist. Sageli on selleks nikeldatud või kroomitud [[messing]], käepideme puhul ka [[teras]]. Tihendid ja käepideme kate võivad olla valmistatud [[plastmass]]idest, näiteks polüetüleenist ja [[polütetrafluoroetüleen]]ist. Terase eeliseks on mehaaniline vastupidavus, nikeldatud või kroomitud messing aga on [[korrosioonikindlus|korrosioonikindel]] isegi pidevas kokkupuutes vedelikega. Plastmasse kasutatakse osades, mis peavad olema kohandatavad vastavalt metallpindadele ning tagama [[lekkekindlus]]e.<ref name=":1">{{Netiviide |url=https://www.linquip.com/industrial-directories/341/ball-valve |pealkiri=What is ball valve (Working Principle & Function) |vaadatud=2022-07-05 |arhiivimisaeg=2021-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211117070718/https://www.linquip.com/industrial-directories/341/ball-valve |url-olek=ei tööta }}</ref> == Materjalid == * [[Roostevaba teras]] * [[Messing]] * [[Pronks]] * [[Kroom]] * [[Titaan]] * [[Polüvinüülkloriid]]<ref name=":2">{{Netiviide |url=https://blog.projectmaterials.com/valves/ball-valve-floating-trunnion |pealkiri=Types of Ball Valves |vaadatud=2022-07-05 |arhiivimisaeg=2022-05-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220520082721/https://blog.projectmaterials.com/valves/ball-valve-floating-trunnion/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == [[Kategooria:Hüdrotehnika]] dnsk2zq3ven4ll01z5rahbq3d89tisf 7193726 7193721 2026-07-16T08:18:09Z Ehitaja 63547 7193726 wikitext text/x-wiki '''Kuulkraan''' on õõnsa pöörleva [[kuul]]i abil [[vedelik]]u või [[gaas]]i voolu reguleeriv [[kraan]]. Kui kuuli auk on sisselaske- ja väljalaskeavaga ühel joonel, on kraan avatud. Sulgemiseks tuleb käepidet pöörata 90 kraadi, mis muudab kuuli augu suunda ja blokeerib vedeliku või gaasi liikumise. Sulgemisasend võib olla kas päripäeva või vastupäeva.<ref name=":0">[https://www.academia.edu/8833301 Ball Valves, Issues and Material Selections for Manufacturing]</ref> [[Fail:Ball valve in household.jpg|pisi|Kuulkraan]] Kuulkraani lihtne käsitsemine, parandamine ja mitmekülgsus võimaldab seda kasutada nii kodus kui ka tööstuses, kus [[rõhk|rõhu]] maksimum on 1000 [[Baar (ühik)|baari]] (100 MPa; 15 000 psi) ja [[temperatuur]] kuni 400 °C, olenevalt konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest.<ref name=":0"/> == Kasutusvaldkonnad == * [[Küttesüsteem|küttesüsteemid]] * [[Jahutussüsteem|jahutussüsteemid]] * joogiveesüsteemid; * kuumaveesüsteemid; * suruõhusüsteemid; * [[pneumaatika|pneumaatilised]] süsteemid; * [[hüdraulika|hüdraulilised]] süsteemid.<ref name=":3">[http://juhendid.sks.ee/SKS_kuulkraanid_2015-02-26_EST.pdf "SKS kuulkraanid SENA / VA30"], kasutusjuhend (vaadatud 16.07.2026)</ref> == Komponendid ja materjalid == Kuulkraani tüüpilised põhiosad on [[käepide]], vars, kuul ja kõrvalharu. Kõrvalharuks nimetatakse kraani osa, mis vindi abil ühendatakse kahelt poolt [[toru]]ga, milles liigub kuulkraaniga reguleeritav vedelik või gaas. Kuul paikneb kõrvalharu ja varre ristumiskohas asuvas pesas. Vars on kõrvalharuga risti asetsev osa, mis ühendab kuuli käepidemega. Vart ja käepidet ühendab käepideme [[mutter]]. Vart ja kõrvalharu ühendavad mansett-tihend, mis on kinnitatud mutri ja [[seib]]iga, ning seda ümbritsev korpus. Üldjuhul on käepide, vars, kõrvalharu, kuul, korpus ning mutrid ja seibid tehtud metallist. Sageli on selleks nikeldatud või kroomitud [[messing]], käepideme puhul ka [[teras]]. Tihendid ja käepideme kate võivad olla valmistatud [[plastmass]]idest, näiteks polüetüleenist ja [[polütetrafluoroetüleen]]ist. Terase eeliseks on mehaaniline vastupidavus, nikeldatud või kroomitud messing aga on [[korrosioonikindlus|korrosioonikindel]] isegi pidevas kokkupuutes vedelikega. Plastmasse kasutatakse osades, mis peavad olema kohandatavad vastavalt metallpindadele ning tagama [[lekkekindlus]]e.<ref name=":1">{{Netiviide |url=https://www.linquip.com/industrial-directories/341/ball-valve |pealkiri=What is ball valve (Working Principle & Function) |vaadatud=2022-07-05 |arhiivimisaeg=2021-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211117070718/https://www.linquip.com/industrial-directories/341/ball-valve |url-olek=ei tööta }}</ref> Materjalidena võidakse kuulkraanides kasutada ka [[pronks]]i, [[kroom]]i, [[titaan]]i, [[polüvinüülkloriid]]i jms<ref name=":2">{{Netiviide |url=https://blog.projectmaterials.com/valves/ball-valve-floating-trunnion |pealkiri=Types of Ball Valves |vaadatud=2022-07-05 |arhiivimisaeg=2022-05-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220520082721/https://blog.projectmaterials.com/valves/ball-valve-floating-trunnion/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hüdrotehnika]] 9530b1clgmenys4skn5k1h2m9szq5uf 7193727 7193726 2026-07-16T08:20:52Z Ehitaja 63547 7193727 wikitext text/x-wiki '''Kuulkraan''' on õõnsa pöörleva [[kuul]]i (ehk sfäärilise sulguri) abil [[vedelik]]u või [[gaas]]i voolu reguleeriv [[kraan]]. Kui kuuli auk on sisselaske- ja väljalaskeavaga ühel joonel, on kraan avatud. Sulgemiseks tuleb käepidet pöörata 90 kraadi, mis muudab kuuli augu suunda ja blokeerib vedeliku või gaasi liikumise. Sulgemisasend võib olla kas päripäeva või vastupäeva.<ref name=":0">[https://www.academia.edu/8833301 Ball Valves, Issues and Material Selections for Manufacturing]</ref> [[Fail:Ball valve in household.jpg|pisi|Kuulkraan]] Kuulkraani lihtne käsitsemine, parandamine ja mitmekülgsus võimaldab seda kasutada nii kodus kui ka tööstuses, kus [[rõhk|rõhu]] maksimum on 1000 [[Baar (ühik)|baari]] (100 MPa; 15 000 psi) ja [[temperatuur]] kuni 400 °C, olenevalt konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest.<ref name=":0"/> == Kasutusvaldkonnad == * [[Küttesüsteem|küttesüsteemid]] * [[Jahutussüsteem|jahutussüsteemid]] * joogiveesüsteemid; * kuumaveesüsteemid; * suruõhusüsteemid; * [[pneumaatika|pneumaatilised]] süsteemid; * [[hüdraulika|hüdraulilised]] süsteemid.<ref name=":3">[http://juhendid.sks.ee/SKS_kuulkraanid_2015-02-26_EST.pdf "SKS kuulkraanid SENA / VA30"], kasutusjuhend (vaadatud 16.07.2026)</ref> == Komponendid ja materjalid == Kuulkraani tüüpilised põhiosad on [[käepide]], vars, kuul ja kõrvalharu. Kõrvalharuks nimetatakse kraani osa, mis vindi abil ühendatakse kahelt poolt [[toru]]ga, milles liigub kuulkraaniga reguleeritav vedelik või gaas. Kuul paikneb kõrvalharu ja varre ristumiskohas asuvas pesas. Vars on kõrvalharuga risti asetsev osa, mis ühendab kuuli käepidemega. Vart ja käepidet ühendab käepideme [[mutter]]. Vart ja kõrvalharu ühendavad mansett-tihend, mis on kinnitatud mutri ja [[seib]]iga, ning seda ümbritsev korpus. Käepide võib olla nii ühepoolne kui ka [[liblikkäepide]]. Üldjuhul on käepide, vars, kõrvalharu, kuul, korpus ning mutrid ja seibid tehtud metallist. Sageli on selleks nikeldatud või kroomitud [[messing]], käepideme puhul ka [[teras]]. Tihendid ja käepideme kate võivad olla valmistatud [[plastmass]]idest, näiteks polüetüleenist ja [[polütetrafluoroetüleen]]ist. Terase eeliseks on mehaaniline vastupidavus, nikeldatud või kroomitud messing aga on [[korrosioonikindlus|korrosioonikindel]] isegi pidevas kokkupuutes vedelikega. Plastmasse kasutatakse osades, mis peavad olema kohandatavad vastavalt metallpindadele ning tagama [[lekkekindlus]]e.<ref name=":1">{{Netiviide |url=https://www.linquip.com/industrial-directories/341/ball-valve |pealkiri=What is ball valve (Working Principle & Function) |vaadatud=2022-07-05 |arhiivimisaeg=2021-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211117070718/https://www.linquip.com/industrial-directories/341/ball-valve |url-olek=ei tööta }}</ref> Materjalidena võidakse kuulkraanides kasutada ka [[pronks]]i, [[kroom]]i, [[titaan]]i, [[polüvinüülkloriid]]i jms<ref name=":2">{{Netiviide |url=https://blog.projectmaterials.com/valves/ball-valve-floating-trunnion |pealkiri=Types of Ball Valves |vaadatud=2022-07-05 |arhiivimisaeg=2022-05-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220520082721/https://blog.projectmaterials.com/valves/ball-valve-floating-trunnion/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hüdrotehnika]] r8le4y49zurkjysspz0jn5k7o5y3eja 0 633112 7193567 6155685 2026-07-15T23:01:01Z Sumo tomus 233342 7193567 wikitext text/x-wiki [[File:Steve Cook AFCB.jpg|pisi|Steve Cook [[AFC Bournemouth]]i särgis (2015)]] '''Steve Anthony Cook''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1991]] [[Hastings]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Nottingham Forest]]. Ta alustas klubikarjääri [[Brighton & Hove Albion]]is. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 24. septembril 2008 Inglismaa liigakarika mängus [[Manchester City]] vastu. Liigadebüüdi tegi ta [[League One]]'is 2009. aasta veebruaris. Aastatel 2009–2011 mängis Cook Brighton & Hove Albionist laenul mitmes Inglismaa tugevuselt viienda või kuuenda liiga klubis. 2011. aasta oktoobris läks ta laenule Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mänginud [[AFC Bournemouth]]i, kellega sõlmis 2012. aasta jaanuaris püsiva lepingu. AFC Bournemouthi põhikoosseisu kuulus Cook seejärel kokku kümme hooaega. 2013. aastal tõusis ta klubiga Inglismaa esiliigasse. Hooajal 2014/15 võideti esiliiga ja mängiti seejärel viis hooaega Inglismaa kõrgliigas. 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Nottingham Forestiga.<ref>{{Cite web|url=https://www.nottinghamforest.co.uk/news/2022/january/04/cook-joins-the-reds/|title = Cook joins the Reds}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Cook, Steve}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Brighton & Hove Albion FC jalgpallurid]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 80ftuqrcfyp39e28s8wawprp0k9m8u4 0 634260 7193671 6185392 2026-07-16T06:50:36Z Kuriuss 38125 7193671 wikitext text/x-wiki '''Saadikupuutumatus''' ehk '''immuniteet''' on põhimõte, mille kohaselt [[Parlament|parlamendi]] liiget või mõnda muud kõrget [[Riigiametnik|riigiametnikku]] saab kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi loal. Saadikupuutumatuse eesmärk on kaitsta parlamendi liiget poliitiliselt motiveeritud [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetlusete]] eest. Sellega tagatakse parlamendi kui [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] sõltumatus [[Täitevvõim|täitevvõimust]].<ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Juhan Sarv]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3549|pealkiri=Paragrahv 76|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=28.07.2022}}</ref> == Eesti == [[Eesti|Eestis]] sätestab [[Riigikogu]] liikme puutumatuse [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduse]] § 76, mille kohaselt saab Riigikogu liiget kriminaalvastutusele võtta ainult [[Õiguskantsler|õiguskantsleri]] ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. == Euroopa Parlament == Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta sätestab, et [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Kätlin-Chris Kruusmaa|url=https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/immuniteedi_analuus_loppraport_0.pdf|pealkiri=Parlamendiliikmete immuniteedi põhimõtte rakendamine kriminaalmenetluses|väljaanne=Kriminaalpoliitika analüüs|aeg=2017|vaadatud=28.07.2022}}</ref> Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel * oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; * teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.<ref name=":0" /> == Läti == Läti põhiseaduse artikkel 30 sätestab, et kriminaalmenetlust [[Seim (Läti)|seimi]] liikme suhtes tohib alustada üksnes seimi nõusolekul, samuti ei tohi korraldada läbiotsimisi ja muud sellist.<ref name=":0" /> == Saksamaa == [[Saksamaa põhiseadus|Saksamaa põhiseaduse]] artikli 46 kohaselt on parlamendi liikmetel immuniteet, mis kaitseb kriminaalmenetluse eest. Parlamendi liikme suhtes kriminaalmenetluste läbiviimise jaoks on vaja parlamendi (komisjoni) otsust.<ref name=":0" /> == Soome == [[Soome põhiseadus|Soome põhiseaduse]] artikli 30 kohaselt ei tohi enne kohtuprotsessi algust parlamendi liiget vahi alla võtta ilma parlamendi nõusolekuta, välja arvatud juhtudel, kus parlamendi liiget kahtlustatakse kuriteos, mille eest nähakse ette minimaalselt kuu kuupikkune vangistus.<ref name=":0" /> == Taani == [[Taani põhiseadus|Taani põhiseaduse]] artikkel 57 sätestab, et parlamendiliiget ei tohi süüdi mõista ega vangistada ilma parlamendi loata. Samas ei hõlma immuniteet uurimistoiminguid, aresti ega ka trahve. Immuniteedi eemaldamise aluseks on [[Peaprokurör|peaprokuröri]] avaldus parlamendile.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Indemniteet]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Poliitika]] 43ip2w02pd1y30bovhv8dhzdy4tk4el 0 634329 7193659 7146587 2026-07-16T06:41:02Z Avjoska 1538 /* November */ 7193659 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2001]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2001}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Cole Caufield]], USA jäähokimängija * 2. jaanuar – [[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur * 2. jaanuar – [[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja *[[4. jaanuar]] – [[Lola Young]], inglise laulja *[[6. jaanuar]] – [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti teivashüppaja *[[11. jaanuar]] – [[Simo Atso]], eesti muusik *[[17. jaanuar]] – [[Enzo Fernández]], Argentina jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Merilin Mälk]], eesti laulja * 30. jaanuar – [[Curtis Jones]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Amin Tabatabaei]], Iraani maletaja *[[9. veebruar]] – [[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[13. veebruar]] – [[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[23. veebruar]] – [[Jordan Díaz]], Hispaania kolmikhüppaja ==Märts== *[[16. märts]] – [[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur * 16. märts – [[Oblique Seville]], Jamaica sprinter *[[17. märts]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[22. märts]] – [[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija ==Aprill== *[[20. aprill]] – [[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja *[[28. aprill]] – [[Anthony Volpe]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ==Mai== *[[23. mai]] – [[Aleksandr Selevko]], Eesti iluuisutaja *[[30. mai]] – [[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Iga Świątek]], poola tennisist ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Takefusa Kubo]], Jaapani jalgpallur *[[6. juuni]] – [[Cole Hocker]], USA jooksja *[[10. juuni]] – [[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter *[[18. juuni]] – [[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja ==Juuli== *[[17. juuli]] – [[Kishane Thompson]], Jamaica sprinter *[[27. juuli]] – [[Sven Roosen]], eesti kümnevõistleja ==August== *[[1. august]] – [[Rauno Gutman]], eesti laulja *[[1. august]] – [[Jaagup Tuisk]], eesti laulja *[[5. august]] – [[Märten Männiste]], eesti laulja *[[16. august]] – [[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist ==September== *[[2. september]] – [[Merilii Jalg]], eesti kabetaja *[[10. september]] – [[Ajna Késely]], Ungari ujuja *[[11. september]] – [[Gedly Tugi]], eesti odaviskaja *[[19. september]] – [[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kõrgushüppaja ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Elisabeth (Belgia printsess)|Elisabeth]], Belgia printsess (troonipärija) ==November== *[[26. november]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallu *[[27. november]] – [[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ==Detsember== *[[18. detsember]] – [[Billie Eilish]], ameerika laulja *[[22. detsember]] – [[CC (kass)|CC]], kass, esimene kloonitud lemmikloom l9hhv0j439ri3jnmj20qpskv3j0u1a9 7193660 7193659 2026-07-16T06:41:13Z Avjoska 1538 /* November */ 7193660 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2001]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2001}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Cole Caufield]], USA jäähokimängija * 2. jaanuar – [[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur * 2. jaanuar – [[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja *[[4. jaanuar]] – [[Lola Young]], inglise laulja *[[6. jaanuar]] – [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti teivashüppaja *[[11. jaanuar]] – [[Simo Atso]], eesti muusik *[[17. jaanuar]] – [[Enzo Fernández]], Argentina jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Merilin Mälk]], eesti laulja * 30. jaanuar – [[Curtis Jones]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Amin Tabatabaei]], Iraani maletaja *[[9. veebruar]] – [[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[13. veebruar]] – [[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[23. veebruar]] – [[Jordan Díaz]], Hispaania kolmikhüppaja ==Märts== *[[16. märts]] – [[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur * 16. märts – [[Oblique Seville]], Jamaica sprinter *[[17. märts]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[22. märts]] – [[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija ==Aprill== *[[20. aprill]] – [[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja *[[28. aprill]] – [[Anthony Volpe]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ==Mai== *[[23. mai]] – [[Aleksandr Selevko]], Eesti iluuisutaja *[[30. mai]] – [[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Iga Świątek]], poola tennisist ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Takefusa Kubo]], Jaapani jalgpallur *[[6. juuni]] – [[Cole Hocker]], USA jooksja *[[10. juuni]] – [[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter *[[18. juuni]] – [[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja ==Juuli== *[[17. juuli]] – [[Kishane Thompson]], Jamaica sprinter *[[27. juuli]] – [[Sven Roosen]], eesti kümnevõistleja ==August== *[[1. august]] – [[Rauno Gutman]], eesti laulja *[[1. august]] – [[Jaagup Tuisk]], eesti laulja *[[5. august]] – [[Märten Männiste]], eesti laulja *[[16. august]] – [[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist ==September== *[[2. september]] – [[Merilii Jalg]], eesti kabetaja *[[10. september]] – [[Ajna Késely]], Ungari ujuja *[[11. september]] – [[Gedly Tugi]], eesti odaviskaja *[[19. september]] – [[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kõrgushüppaja ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Elisabeth (Belgia printsess)|Elisabeth]], Belgia printsess (troonipärija) ==November== *[[26. november]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur *[[27. november]] – [[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ==Detsember== *[[18. detsember]] – [[Billie Eilish]], ameerika laulja *[[22. detsember]] – [[CC (kass)|CC]], kass, esimene kloonitud lemmikloom fprmf9vemgcw9sjuv4rwfrd8pmd8867 0 638628 7193502 6514297 2026-07-15T17:07:18Z Amherst99 15496 /* */ 7193502 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{Infokast elektrijaam | nimi = Kahhovka hüdroelektrijaam | pilt = Kakhovka HES.jpg | seletus = Vaade Kahhovka hüdroelektrijaama paisule | laiuskoord = <!-- K/M/S või kümnendkraadid --> | pikkuskoord = <!-- K/M/S või kümnendkraadid --> | asukohakaart = | asukohakaart_seletus = | nimi_ametlik = | riik = [[Ukraina]] | asukoht = [[Nova Kahhovka]]st 5 km kaugusel | staatus = <!-- Plaanitud/ehituses/töös/lammutamises --> | telliti = <!-- aeg --> | ehitus_algas = <!-- aeg --> | suletud = <!-- aeg --> | hind = | omanik = | kaitaja = <!-- Käitaja --> | psps_ulemine_res = | psps_ulemise_res_maht = | psps_torud = | psps_alumine_res = | psps_alumise_res_maht = | psps_korguste_vahe = | psps_generaatorid = | psps_pumpgeneraatorid = | psps_pumbad = }} '''Kahhovka hüdroelektrijaam''' ([[ukraina keel|ukraina keeles]] Каховська гідроелектростанція) oli [[hüdroelektrijaam]] [[Ukraina]]s [[Nova Kahhovka]]s. Elektrijaama omanik on Ukraina riigiettevõte [[Ukrhidroenergo]]. == Kirjeldus == [[Fail:Гэс - panoramio.jpg|pisi|Kahhovka hüdroelektrijaam]] Elektrijaama [[pais]] asub [[Nova Kahhovka]]s Dnepri jõel. See hoiab kinni umbes 18 miljonit kuupmeetrit vett (ligikaudu sama mahuga on [[Suur Soolajärv]]<ref name=reuters_2023-06-06 />). Nova Kahhovka on sadamalinn, mis asub veehoidla lõunakaldal. 30 meetri kõrguse ja 3,2&nbsp;km pikkuse<ref name=reuters_2023-06-06 /> paisu esmased eesmärgid on hüdroelektrienergia tootmine, niisutamine ja navigatsioon. See on kuues ja viimane pais Dnepri veehoidla kaskaadis. Süvaveekanal võimaldab laevandust jõest üles ja alla. Rajatise juurde kuulub ka talveaed. Dnepri jõge ületab paisul maantee P47 ja raudtee.<ref>"Каховська ГЕС – стійкий розвиток та підтримка регіону" [Kakhovskaya HPP – sustainable development and support of the region]. uhe.gov.ua (in Ukrainian). Archived from the original on 28 February 2022.</ref> Paisul asuvad sellega seotud lüüs ja elektrijaam, mille installeeritud võimsus on 357 MW. [[Kahhovka veehoidla]]st pärit vesi jahutab 5,7 GW võimsusega [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a ning vett suunatakse ka [[Põhja-Krimmi kanal]]i ja Dnepri-Krõvõri kanali kaudu, et niisutada suuri piirkondi Lõuna-Ukrainas ja Põhja-Krimmis. Paisu ehitamist alustati septembris 1950. Esimese turbiini montaaž viidi lõpule 1955. aasta 18. oktoobril. Tööstuslikku ekspluatatsiooni võeti jaam 1959. aasta 19. oktoobril.<ref>[http://arquivo.pt/wayback/20160522083648/http:/www.industcards.com/hydro-ukraine.htm Hydroelectric Power Plants in Ukraine. IndustCards.] Archived from the original on 22 May 2016.</ref> Dnepri läänekallas paisust allavoolu on palju kõrgem kui idakallas, seega võimalik üleujutus tabaks kõige valusamalt just [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Vene-Ukraina sõja käigus]] Venemaa kontrolli alla jäänud territooriumi. Veehoidlast läheb kanal Krimmi suunas, seega jääks pärast paisu lõhkumist Krimm veeta. Veehoidla veest sõltub ka Zaporižžja tuumajaama jahutus ning paisu lõhkumise järel ei saaks tuumajaam enam normaalselt toimida.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120198764/epli-arhiiv-teet-kalmus-tamm-lohatakse-vaid-siis-kui-putin-on-louna-ukrainat-kaotamas-see-on-aarmuslik-kaik Teet Kalmus: tamm lõhatakse vaid siis, kui Putin on Lõuna-Ukrainat kaotamas, see on äärmuslik käik.] Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2022.</ref> == Venemaa invasioon Ukrainasse == 24. veebruaril 2022 vallutasid elektrijaama Venemaa väed 2022. aasta [[Venemaa sissetung Ukrainasse|sissetungi ajal Ukrainasse]]. Ukraina nädalaid kestnud suurtükiväerünnakute ajal augustis ja septembris teatasid Ukraina ning Venemaa ametnikud, et paisust ülesõidu võimalus transpordile on halvenenud, kuid pais ise on säilitanud konstruktsiooni terviklikkuse.<ref>[https://en.interfax.com.ua/news/general/859893.html Missile attack on Kyiv hydroelectric power plant to not cause catastrophic consequences – Ukrhydroenergo.] IndustCards. Archived from the original, 22 May 2016.</ref> 11. novembril toimus paisul suur plahvatus ning tee- ja raudteelõigud hävisid, kuid pais ise jäi enamasti kahjustamata.<ref>[https://www.hydroreview.com/dams-and-civil-structures/dam-safety/uk-government-issues-update-on-kakhovka-dam-in-ukraine/ UK government issues update on Kakhovka Dam in Ukraine.]{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Hydro Review. Archived from the original, 27 March 2023.</ref> 2022. aasta novembri alguses avati paisu ülevoolud ja Kahhovka veehoidla langes viimase kolme aastakümne madalaimale tasemele, seades ohtu niisutus- ja joogiveevarud ning Zaporižžja tuumaelektrijaama jahutussüsteemid. Ajavahemikus 1. detsember 2022 kuni 6. veebruar 2023 langes veetase 2 meetrit.<ref>[https://www.npr.org/2023/02/10/1155761686/russia-is-draining-a-massive-ukrainian-reservoir-endangering-a-nuclear-plant Russia is draining a massive Ukrainian reservoir, endangering a nuclear plant.] NPR. 6 February 2023.</ref> 2023. aasta mais saavutas veetase registreeritud kõrgeima taseme ja vesi hakkas üle paisu voolama. Veetõus oli tingitud ilmselt sellest, et Venemaa hoidis liiga palju paisuavasid suletuna.<ref>[https://www.nytimes.com/live/2023/05/17/world/russia-ukraine-news?name=styln-russia-ukraine&region=TOP_BANNER&block=storyline_menu_recirc&action=click&pgtype=Article&variant=undefined#dam-flood-ukraine-kakhovka Ukraine's Chief Justice Removed From Post Over Corruption Charges.] The New York Times. Archived from the original, 17 May 2023.</ref> 2023. aasta juuni alguses [[Kahhovka paisu purunemine|purunes suur osa hüdroelektrijaama paisust]], mille tõttu jäi [[üleujutus]]e alla kümneid asulaid.<ref name=reuters_2023-06-06 /><ref name=ERR_2023-06-06 /><ref name=EM_2023-06-06 /><ref name=WP_2023-06-06 /> [[NORSAR]]-i andmetel toimus paisul plahvatus.<ref>[https://web.archive.org/web/20230608063912/https://www.jordskjelv.no/meldinger/seismiske-signaler-er-registrert-fra-eksplosjon-ved-kakhovka-demningen-i-ukraina NORSAR: Seismiske signaler er registrert fra eksplosjon ved Kakhovka-demningen i Ukraina], 7. juuni 2023</ref> {{Panoraam |Каховская ГЭС.jpg|756px|Hüdroelektrijaama panoraam}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name=reuters_2023-06-06>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-russia-blows-up-major-nova-kakhovka-dam-southern-ukraine-2023-06-06/ |title=Major dam breached in southern Ukraine, unleashing floodwaters |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=6. juuni 2023, 18:55 |access-date=2023-06-06 |website=reuters.com |language=en }}</ref> <ref name=ERR_2023-06-06>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608999223/ukraina-suudistab-venemaad-dnipro-joe-kahhovka-tammi-ohkimises |title=Ukraina süüdistab Venemaad Dnipro jõe Kahhovka tammi õhkimises |publisher=[[ERR]] uudised |date=6. juuni 2023, 09:30 |access-date=2023-06-06 |website=err.ee|quote= }}</ref> <ref name=EM_2023-06-06>{{cite web|url=https://euromaidanpress.com/2023/06/06/kakhovka-hydropower-plant-fully-destroyed-not-restorable-power-company/ |title=Kakhovka hydropower plant fully destroyed, not restorable – power company |trans-title= |publisher=[[Euromaidan Press]] |date=2023-06-06 |access-date=2023-06-06 |website=euromaidanpress.com |language=en}}</ref> <ref name=WP_2023-06-06>{{cite web|url=https://www.washingtonpost.com/world/2023/06/06/russia-ukraine-war-news-dam/ |title=Live updates {{!}} Russia and Ukraine trade blame for destruction of Kakhovka dam, power plant |trans-title= |publisher=[[The Washington Post]] |date=6. juuni 2023, 19:10 |access-date=2023-06-06 |website=washingtonpost.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.delfi.ee/artikkel/120198712/kaart-kahhovka-hudroelektrijaama-tammi-purunemise-tottu-ahvardab-vee-alla-jaamine-kumneid-asulaid Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purunemise tõttu ähvardab vee alla jäämine kümneid asulaid.] delfi.ee, 6. juuni 2023. * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120198802/sojaraport-rainer-saks-venemaa-proovib-kutsuda-tammi-ohkulaskmisega-esile-rahvusvahelise-tuumakriisi Rainer Saks: Venemaa proovib kutsuda tammi õhkulaskmisega esile rahvusvahelise tuumakriisi.] Eesti Päevaleht, 6. juuni 2023. * Tara Subramaniam, Jessie Yeung, Sana Noor Haq, Sebastian Shukla, Schams Elwazer, Caolán Magee, Aditi Sangal and Adrienne Vogt. [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-06-23/index.html Live Updates {{!}} Major dam collapse triggers evacuations as Russia's war in Ukraine rages on]. CNN, 6. juuni 2023 [[Kategooria:Ukraina elektrijaamad]] ejq8lh5osuzjeqbhszgcqu88k8gb698 0 640880 7193634 7039512 2026-07-16T05:27:55Z Kuriuss 38125 7193634 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Enel Lepik.jpg|pisi|Enel Lepik]] [[Pilt:Enel Lepik fotojahil 2010.jpg|pisi|Enel Lepik fotojahil 2010. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Enel Lepik''' (sündinud Koplimaa; [[6. juuli]] [[1974]] [[Tallinn]]as) on eesti fotograaf ja alpinist. 2021. aastal võitis ta [[Vereta Jaht|Vereta Jahi]] fotoga "Pähklipureja lend".<ref>[https://web.archive.org/web/20221127204337/https://www.ejs.ee/vereta-jahil-sai-sarved-pahe-enel-lepik/ "Vereta Jahil sai sarved pähe Enel Lepik"] Eesti Jahimeeste Selts, 19. november 2021</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608407375/rmk-tunnustas-parimaid-loodusfotode-tegijaid "RMK tunnustas parimaid loodusfotode tegijaid"] ERR menu, 18. november 2021</ref> Enel Lepik õppis aastatel 1981–1991 [[Kadrina Keskkool]]is ja 1991–1992 [[Tallinna 20. Keskkool]]is (Tallinna Ühisgümnaasium). Seejärel omandas ta 1992–1994 naiste ja laste ülerõivaste rätsepa eriala [[Tallinna Kergetööstuskool]]is. 1998–1999 õppis ta ka [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|Tallinna Tehnikakoolis]] modellist-rõivakonstruktoriks (lõpetas kiitusega) ja 1999–2006 [[Tallinna Tehnikaülikool]]is rõivatootmise erialal.{{lisa viide}} 2006. aastast kuulub ta [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]sse. Ta on 2006. aastal tõusnud [[Elbrus]]e idatippu (5621 m) ja 2007. aastal, kui [[Jaan Künnap]]i juhtimisel tõusis sinna rekordarv Eesti alpiniste, ka Elbruse läänetippu (5642 m).{{lisa viide}} Lepik juhib Enekeni õmblusstuudiot.<ref>[https://www.inforegister.ee/14982509-ENEKENI-STUUDIO-OU ENEKENI STUUDIO OÜ] Inforegister (vaadatud 27. novembril 2022)</ref> == Fotonäitused == [[Pilt:"Pähklipureja lend" (2021).jpg|pisi|"Pähklipureja lend" (2021)]] * 2014 isikunäitus "Kaasteeline", [[Sakala Keskus (Viljandi)|Viljandi Sakala keskuses]]<ref>[https://sakala.postimees.ee/2943105/sakala-keskuses-avati-enel-lepiku-fotonaitus "Sakala keskuses avati Enel Lepiku fotonäitus"] Sakala, 4. oktoober 2014</ref> * 2015 aktinäitus "Do" [[Kuressaare kultuurikeskus]]es<ref>[http://www.kultuurivara.ee/naitused/kuressaare-kultuurikeskuse-naitused-2004-2016/ KURESSAARE KULTUURIKESKUSE NÄITUSED 2004-2016]</ref> * 2017 aktinäitus "Must-valged noodid – DUO" [[Raevangla fotomuuseum|Tallinna fotomuuseumis]] (Enel Lepik ja Larissa Tilk)<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVarmteestikunstnike/2019/04/0/40 "Näituste kroonika 2016–2018"] Aastaraamat (Eesti Kunstnike Liit), nr 1, aprill 2019 (DIGAR). Lk 217</ref> * 2018 aktinäitus "Eesti naise hingus" [[Ravila mõis]]as Kose vallas<ref>[https://dea.digar.ee/article/koseteataja/2018/04/01/15.1 ""Eesti naise hingus" Ravila mõisas"] Kose Teataja : Kose valla ajaleht, 1. aprill 2018 (DIGAR)</ref> == Tunnustus == * 2013 – [[Peeter Toominga fotopreemia]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1255928/peeter-toominga-fotopreemia-palvis-enel-lepik "Peeter Toominga fotopreemia pälvis Enel Lepik"] Virumaa Teataja, 1. juuni 2013</ref> * 2021 – [[Vereta Jaht|Vereta Jahi]] võitja<ref>[https://loodus.ohtuleht.ee/1048706/vereta-jahi-meistriks-parjati-enel-lepik "Vereta Jahi meistriks pärjati Enel Lepik"] Õhtuleht, 18. november 2021</ref> == Isiklikku == Tal on tütar Silvia ja poeg Raul.{{lisa viide}} Tema vanaisa oli geoloog [[Lembit Sarv]]. == Viited == {{Viited}} {{commonskat|Enel Lepik}} {{JÄRJESTA:Lepik, Enel}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] cgny5301em25nm5ssynpguztedt1ou3 0 643157 7193719 6934155 2026-07-16T08:06:43Z Svencapoeira 67038 7193719 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Voltsirmik | värvus = seened | pilt = Leucocoprinus_birnbaumii_56049.jpg | pildi_seletus = [[Kollane voltsirmik]] ''Leucocoprinus birnbaumii'' | pildi_laius = 220px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae'' | perekond = '''Voltsirmik''' ''Leucocoprinus'' }} '''Voltsirmik''' (''Leucocoprinus'') on [[šampinjonilised|šampinjoniliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Leucocoprinus badhamii'' – [[mustuv ebašampinjon]] *''Leucocoprinus birnbaumii'' – [[kollane voltsirmik]] *''Leucocoprinus cretaceus'' – [[samet-voltsirmik]] *''[[Leucocoprinus gongylophorus]]'' *''Leucocoprinus nympharum'' – [[valge voltsirmik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125318}} [[Kategooria:Šampinjonilised]] h450l8gjk4ck5lrmt0qhirg7kha0pyv 7193720 7193719 2026-07-16T08:06:54Z Svencapoeira 67038 7193720 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Voltsirmik | värvus = seened | pilt = Leucocoprinus_birnbaumii_56049.jpg | pildi_seletus = [[Kollane voltsirmik]] ''Leucocoprinus birnbaumii'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae'' | perekond = '''Voltsirmik''' ''Leucocoprinus'' }} '''Voltsirmik''' (''Leucocoprinus'') on [[šampinjonilised|šampinjoniliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Leucocoprinus badhamii'' – [[mustuv ebašampinjon]] *''Leucocoprinus birnbaumii'' – [[kollane voltsirmik]] *''Leucocoprinus cretaceus'' – [[samet-voltsirmik]] *''[[Leucocoprinus gongylophorus]]'' *''Leucocoprinus nympharum'' – [[valge voltsirmik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125318}} [[Kategooria:Šampinjonilised]] sk3ene0necpawuzwg47os24diuynj01 0 647757 7193767 6516791 2026-07-16T09:59:43Z Kuriuss 38125 7193767 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2022 | meeskondi = 10 | võitja =[[Tallinna FC Flora]] (14. tiitel) | kukkus välja =[[Tallinna JK Legion]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2023/24|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud =[[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Konverentsiliiga 2023/24|Konverentsiliiga]] | turniir2 kvalifitseerunud =[[Tallinna FCI Levadia]]<br>[[Paide Linnameeskond]] | mänge =180 | väravaid =549 | parim väravakütt =[[Zakaria Beglarishvili]]<br />{{small|(21 väravat)}} | suurim koduvõit ={{nowrap|[[Paide Linnameeskond|Paide LM]] 10:0 [[Tallinna JK Legion|Legion]]}}<br />{{small|(27. oktoober 2021)}} | suurim võit võõrsil ={{nowrap|[[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]] 0:8 [[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]]}}<br />{{small|(19. mai 2021)}} | väravaterohkeim mäng ={{nowrap|[[Paide Linnameeskond|Paide LM]] 10:0 [[Tallinna JK Legion|Legion]]}}<br />{{small|(27. oktoober 2021)}} | pikim võiduseeria =11 mängu<br>Flora | pikim kaotuseta seeria =31 mängu<br>Flora | pikim võiduta seeria =19 mängu<br>Vaprus | pikim kaotusseeria =13 mängu<br>Vaprus | suurim publikunumber =1978<br>Vaprus 1:1 Tammeka (2. juuli 2022) | madalaim publikunumber =61<br>[[JK Narva Trans]] 0:2 [[Tartu JK Tammeka]]<br>(12. märts 2022) | keskmine publikunumber = | publikut kokku = | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2021|2021]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2023|2023]] }} '''Meistriliiga 2021''' (ametlikult sponsornimega '''Premium liiga 2022''') oli [[Eesti]] [[Meistriliiga|jalgpalli kõrgliiga]] 32. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. ==Meeskonnad== ===Staadionid ja asukohad=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=325 |ujuvjoondus=paremal |seletus=Premium liiga 2022 meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4333 |long=24.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=9 |silt=[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br>[[Tallinna FCI Levadia|Levadia]]<br>[[Tallinna JK Legion|Legion]]<br><br>[[Tallinna JK Legion|Kalev]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.8856 |long=25.5572 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Paide Linnameeskond|Paide]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3833 |long=26.7166 |sildi_suurus=80 |paigutus=5 |silt=[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3833 |long=28.2000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<span style="position:relative;top:-5px;">[[JK Narva Trans|Trans]]</span>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.2500 |long=22.4833 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[FC Kuressaare|Kuressaare]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.4100 |long=24.5000 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Pärnu Vaprus|Vaprus]]}} }} {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! data-sort-type="number"|Mahutavus |- |[[Tallinna FCI Levadia]] |rowspan="2"|[[Tallinn]] |rowspan="2"|[[A. Le Coq Arena]] |align=center rowspan="2"|14336<ref>{{cite web|title=A. Le Coq Arena|url=http://jalgpall.ee/ejl/a-le-coq-arena|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|accessdate=15. august 2018}}</ref> |- |[[Tallinna FC Flora]] |- |[[FC Kuressaare]] |[[Kuressaare]] |[[Kuressaare linnastaadion]] |align=center|1000<ref>{{cite web|url=https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1182|title=Kuressaare Linnastaadion|language=et|website=spordiregister.ee}}</ref> |- |[[Tallinna JK Legion]] |[[Tallinn]] |[[Kadrioru staadion]] |align=center|10150<ref name="Kadriorg">{{cite web|title=Kadrioru Staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=593|language=et|website=spordiregister.ee}}</ref> |- |[[JK Narva Trans]] |[[Narva]] |[[Narva Kreenholmi staadion]] |align=center|1065<ref>{{cite web|title=Narva Kreenholmi staadion|url=http://jalgpall.ee/ejl/staadionid/12|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |[[Nõmme Kalju FC]] |[[Tallinn]] |[[Hiiu staadion]] |align=center|2730<ref>{{cite web|title=Hiiu kunstmurustaadion|url=http://jalgpall.ee/ejl/staadionid/166|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |[[Paide Linnameeskond]] |[[Paide]] |[[Paide linnastaadion]] |align=center|1000<ref>{{cite web|title=Paide linna staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1860|language=et|publisher=Eesti Spordiregister}}</ref> |- |[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu rannastaadion]] |align=center|1501 |- |[[Tartu JK Tammeka]] |[[Tartu]] |[[Tartu Tamme staadion]] |align=center|1500<ref>{{cite web|title=Tartu Tamme staadion|url=http://jalgpall.ee/ejl/staadionid/115|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- | [[JK Tallinna Kalev]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align=center|5000<ref>{{Cite web |title=Kadrioru Staadion - ESR |url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/593/kadrioru_staadion |access-date=2023-02-04 |website=www.spordiregister.ee}}</ref> |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Klubi !Peatreener !Kapten !Võistlusvorm !Särgisponsor |- |[[Tallinna FC Flora|Flora]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Henn]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Vassiljev]] |[[Nike, Inc.|Nike]] |Optibet |- |[[FC Kuressaare|Kuressaare]] |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Kožuhhovski]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Seeman]] |[[Nike, Inc.|Nike]] | |- |[[Tallinna JK Legion|Legion]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Denis Belov]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Puri]] |[[Uhlsport]] | |- |[[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Vassiljev (jalgpall)|Vladimir Vassiljev]]<br>{{riigi ikoon|Serbia}} [[Marko Savić (jalgpallur)|Marko Savić]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Brent Lepistu]] |[[Adidas]] |Viimsi Keevitus |- |[[JK Narva Trans|Narva Trans]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Igor Põvin]] |{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elysée]] |[[Nike, Inc.|Nike]] |Sportland |- |[[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Kulinitš]] |[[Adidas]] | |- |[[Paide Linnameeskond]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Frolov]] |[[Nike, Inc.|Nike]] |Verston |- |[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Johan Pechter]] |[[Nike, Inc.|Nike]] |Metec |- |[[JK Tallinna Kalev]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Anniste]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Daniel Meijel]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tanel Tamberg]] |[[Macron]] |Coolbet |- |[[Pärnu Vaprus|Pärnu Vaprus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Midenbritt]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Magnus Villota]] |[[Nike, Inc.|Nike]] |Coolbet |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" |- !Klubi !Lahkunud peatreener !Lahkumise põhjus !Lahkumise kuupäev !Koht !Asendaja !Asendaja ametisse määramise kuupäev |- | Paide LM | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]]<ref>{{cite news|title=Ametlik: lõppev hooaeg jääb Zahovaikole Paide peatreenerina viimaseks|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-loppev-hooaeg-jaab-zahovaikole-paide-peatreenerina-viimaseks|website=soccernet.ee|date=27. november 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | rowspan=4| Leping sai läbi | 28. november 2021 | rowspan=5| ''Hooaja eel'' | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Voolaid]]<ref>{{cite news|title=Paide Linnameeskonna uueks peatreeneriks sai Karel Voolaid|url=https://soccernet.ee/artikkel/paide-linnameeskonna-uueks-peatreeneriks-sai-karel-voolaid|website=soccernet.ee|date=6. detsember 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | 6. detsember 2021 |- | Vaprus | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Midenbritt]]<ref>{{cite news|title=Midenbritt ja Esiliigasse langenud Vaprus lõpetavad koostöö|url=https://soccernet.ee/artikkel/esiliigasse-langenud-vaprus-lopetab-midenbritiga-koostoo|website=soccernet.ee|date=29. november 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | rowspan=2| 29. november 2021 | {{Riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Kalašņikovs]]<ref>{{cite news|title=Põnev täiendus: Vapruse uueks peatreeneriks nimetati Kalašnikovs|url=https://soccernet.ee/artikkel/ponev-taiendus-vapruse-uueks-peatreeneriks-nimetati-kalasnikovs|website=soccernet.ee|date=27. detsember 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | 27. detsember 2021 |- | Narva Trans | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Igor Põvin]]<ref>{{cite news|title=Transi peatreener lahkus klubist|url=https://soccernet.ee/artikkel/transi-peatreener-lahkus-klubist|website=soccernet.ee|date=29. november 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jerjomenko]]<ref>{{cite news|title=Ametlik: Narva Transi asub juhendama nimeka soomlase isa|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-narva-transi-asub-juhendama-nimeka-soomlase-isa|website=soccernet.ee|date=30. november 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | 30 November 2021 |- | Tammeka | {{Riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Kalašņikovs]]<ref>{{cite news|title=Tammeka juht: otsustasime klubiga peatreeneri lepingut mitte pikendada|url=https://soccernet.ee/artikkel/tammeka-juht-otsustasime-klubiga-peatreeneri-lepingut-mitte-pikendada|website=soccernet.ee|date=7. detsember 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | 7. detsember 2021 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Miguel Santos]]<ref>{{cite news|title=Tammeka valis uueks peatreeneriks kuue kandidaadi seast portugallase|url=https://soccernet.ee/artikkel/tammeka-valis-uueks-peatreeneriks-kuue-kandidaadi-seast-portugallase|website=soccernet.ee|date=4. jaanuar 2022|access-date=1. märts 2022}}</ref> | rowspan=2|4. jaanuar 2022 |- | Nõmme Kalju | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]]<ref>{{cite news|title=Nõmme Kalju vallandas Sergei Frantsevi ja otsib uut peatreenerit välismaalt|url=https://soccernet.ee/artikkel/nomme-kalju-vallandas-sergei-frantsevi-ja-otsib-uut-peatreenerit-valismaalt|website=soccernet.ee|date=8. detsember 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> | Vallandati | 8. detsember 2021 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Eddie Cardoso]]<ref>{{cite news|title=Kalju palkas peatreeneriks APOEL-iga meistriks tulnud portugallase, duublit asub juhendama üllatusmees|url=https://soccernet.ee/artikkel/kalju-palkas-peatreeneriks-apoel-iga-meistriks-tulnud-portugallase-duublit-asub-juhendama-ullatusmees|website=soccernet.ee|date=6. detsember 2021|access-date=1. märts 2022}}</ref> |- | FCI Levadia | {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Marko Savić]]<br>{{flagicon|EST}} [[Vladimir Vassiljev]]<ref>{{cite news|title=AMETLIK: Savic ja Vassiljev lahkuvad Levadia tüüri juurest!|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-savic-ja-vassiljev-lahkuvad-levadia-tuuri-juurest|website=soccernet.ee|date=1. juuli 2022|access-date=3. juuli 2022}}</ref> | rowspan=2| Astus tagasi | 1. juuli 2022 | 1. | {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Ivan Stojković]] | 1. juuli 2022 |- | Tammeka | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Miguel Santos]]<ref>{{cite news|title=Miguel Santos lahkub Tammeka peatreenerikohalt|url=https://soccernet.ee/artikkel/miguel-santos-lahkub-tammeka-peatreenerikohalt|website=soccernet.ee|date=9. juuli 2022|access-date=9. juuli 2022}}</ref> | 9. juuli 2022 | 6. | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marti Pähn]] | 9. juuli 2022 |- | rowspan=2|FCI Levadia | {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Ivan Stojković]]<ref>{{cite news|title=Uus treenerivahetus Levadias: esinduse tüürile asub MM-il värava löönud ukrainlane|url=https://soccernet.ee/artikkel/uus-treenerivahetus-levadias-esinduse-tuurile-asub-mm-il-varava-loonud-ukrainlane|website=soccernet.ee|date=12. september 2022|access-date=12. september 2022}}</ref> | rowspan=3| Vallandati | 12. september 2022 | rowspan=2| 2. | {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Maksõm Kalinõtšenko]] | 12. september 2022 |- | {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Maksõm Kalinõtšenko]]<ref>{{cite news|title=Ametlik: Kuressaarelt saadud ajalooline kaotus jäi Kalõnõtšenkole ainsaks mänguks Levadia peatreenerina|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-kuressaarelt-saadud-ajalooline-kaotus-jai-kalonotsenkole-ainsaks-manguks-levadia-peatreenerina|website=soccernet.ee|date=22 September 2022|access-date=22. september 2022}}</ref> | 22. september 2022 | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andreev]] (Kohatäitja) | 22. september 2022 |- | Nõmme Kalju | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Eddie Cardoso]]<ref>{{cite news|title=Nägemist! Viimasest kaheksast mängust vaid ühe võitnud Kalju loobus hooaja lõpusirgel peatreener Cardoso teenetest|url=https://soccernet.ee/artikkel/nagemist-viimasest-kaheksast-mangust-vaid-uhe-voitnud-kalju-loobus-hooaja-lopusirgel-peatreener-cardoso-teenetest|website=soccernet.ee|date=16. oktoober 2022|access-date=16. oktoober 2022}}</ref> |16. oktoober 2022 |4. |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]] (kohatäitja) |16. oktoober 2022 |- | Narva Trans | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jerjomenko]]<ref>{{cite news|title=Trans ja Eremenko lõpetasid viimase vooru eel lepingu|url=https://soccernet.ee/artikkel/trans-ja-eremenko-lopetasid-lepingu|website=soccernet.ee|date=12. november 2022|access-date=12. november 2022}}</ref> |Osapoolte kokkuleppel |12. november 2022 |7. |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] (kohatäitja) |12. november 2022 |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Flora]] |w=31|d=4|l=1|gf=94|ga=21 |bc=#D0F0C0|meister=jah}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga 2023/24#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Meistrite Liiga esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Tallinna FCI Levadia]] |w=24|d=7|l=5|gf=74|ga=25 |bc=#FFFFE0}} {{Fb cl3 qr |rows=2 |võistlus=[[UEFA Konverentsiliiga 2023/24#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Konverentsiliiga esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Paide Linnameeskond]] |w=19|d=8|l=9|gf=84|ga=37 |bc=#FFFFE0}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[Nõmme Kalju FC]] |w=19|d=8|l=9|gf=59|ga=30}} {{Fb cl3 qr |rows=3|}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[FC Kuressaare]] |w=13|d=11|l=12|gf=49|ga=51}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Tartu JK Tammeka]] |w=10|d=9|l=17|gf=38|ga=57}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[JK Narva Trans]] |w=10|d=8|l=18|gf=43|ga=58|bc=#FFFFE0}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Konverentsiliiga 2022/23#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Konverentsiliiga esimene kvalifikatsiooniring]]¹}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[JK Tallinna Kalev]] |w=10|d=5|l=21|gf=42|ga=92}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Tallinna JK Legion]] |w=6|d=8|l=22|gf=34|ga=82|bc=#FFE6E6|langes välja=jah}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[Meistriliiga 2022#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängud]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[Pärnu JK Vaprus]] |w=3|d=2|l=31|gf=32|ga=96}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=Säilitas koha kõrgliigas seoses Legioni loobumisega}} |- |colspan="11"|<small> '''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga3=y |märkus1=JK Narva Trans pääses Euroopa konverentsiliiga esimesse kvalifikatsiooniring [[Evald Tipneri karikavõistlused 2023|2022/23 Eesti karikavõitjana]]. }} ===Meistriliiga üleminekumängud=== Premium liiga 9. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil [[Esiliiga 2022|Esiliiga]] 2. kohaga. {{Jalgpallimatš kokkupandav | kuupäev = 23. november 2022 | nobars = | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[FC Elva]] | tulemus = 0 : 3 | protokoll = [https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/111329 Protokoll] | meeskond2 = [[Tallinna JK Legion]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|9}} [[Erko Jonne Tõugjas]]<br>{{värav|33}} [[Markus Vaherna]]<br>{{värav|43}} [[Nikita Ivanov]] | staadion = [[Nike Arena Elva]] | asukoht = [[Elva]] | pealtvaatajaid = 188 | kohtunik = [[Martti Pukk]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 27. november 2022 | aeg = 13:00 | meeskond1 = [[Tallinna JK Legion]] | tulemus = 0 : 1 | protokoll = [https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/111335 Protokoll] | meeskond2 = [[FC Elva]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|58|ov}} [[Erko Jonne Tõugjas]] | staadion = [[Sportland Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 28 | kohtunik = [[Juri Frischer]] }} ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] |[[Tallinna FCI Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Tallinna JK Legion|LEG]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KLJ]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Tallinna Kalev|KLV]] }} {{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |r=null }} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=8}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=5}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tallinna FCI Levadia]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Legion --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna JK Legion]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Legion --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=7}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=7|ga=1}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=6|ga=2}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- PaideLM --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=7|ga=0}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=5|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://jalgpall.ee/voistlused/52/liigad/calendar?season=2022 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] |[[Tallinna FCI Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Tallinna JK Legion|LEG]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KLJ]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Tallinna Kalev|KLV]] }} {{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |r=null }} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=7}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna FCI Levadia]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Legion --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna JK Legion]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Legion --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=6|ga=0}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=4|ga=2}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=10|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=5}} <!-- Legion --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=2|ga=7}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u=|s=[http://jalgpall.ee/voistlused/52/liigad/calendar?season=2022 Eesti Jalgpalli Liit]}} {{Col-end}} ==Hooaja statistika== ===Individuaalne=== {{col-begin|width=100%}} |- | ====Suurimad väravakütid==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht ! Mängija ! Klubi ! Väravaid<ref>{{cite web|url=https://vana.jalgpall.ee/top10.php?b=ML&year=2022|title=VÄRAVALÖÖJATE EDETABEL (2022)|publisher=Estonian Football Association|language=et}}</ref> |- | 1. | align=left| {{Riigi ikoon|GEO}} [[Zakaria Beglarišvili]] | align=left| FCI Levadia | 21 |- | 2. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Robi Saarma]] | align=left| Paide LM | 16 |- | 3. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Sten Reinkort]] | align=left| Kuressaare | 15 |- | 4. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | align=left| Flora | 13 |- | rowspan=3| 5. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Rauno Alliku]] | align=left| Flora | rowspan=3| 12 |- | align=left| {{Riigi ikoon|UKR}} [[Denõss Dedetško]] | align=left| Narva Trans |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Alex Matthias Tamm]] | align=left| Nõmme Kalju |- | rowspan=2| 8. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Nikita Ivanov]] | align=left| Legion | rowspan=2| 11 |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Martin Miller]] | align=left| Flora |- | rowspan=4| 10. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Danil Kuraksin]] | align=left| Flora | rowspan=4| 10 |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Kevin Mätas]] | align=left| Tammeka |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Ats Purje]] | align=left| Tallinna Kalev |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Sergei Zenjov]] | align=left| Flora |} {{Col-2}} ====Suurimad söötjad==== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht ! Mängija ! Klubi ! Sööte |- | 1. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Joan Jakovlev]] | align=left| Tallinna Kalev | 13 |- | 2. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | align=left| Flora | 11 |- | rowspan=4| 3. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Henri Järvelaid]] | align=left| Nõmme Kalju | rowspan=4| 9 |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Henrik Ojamaa]] | align=left| Flora |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Robi Saarma]] | align=left| Paide LM |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Sander Laht]] | align=left| Kuressaare |- | rowspan=4| 8. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Sergei Mošnikov]] | align=left| Paide LM | rowspan=4| 8 |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Pavel Dõmov]] | align=left| Legion |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Mark Oliver Roosnupp]] | align=left| Levadia |- | align=left| {{Riigi ikoon|GEO}} [[Zakaria Beglarišvili]] | align=left| Levadia |} {{Col-end}} ====Kübaratrikid==== {|class="wikitable sortable" |- ! Mängija ! Klubi ! Vastane ! style="text-align:center"| Tulemus ! Kuupäev |- | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Ellinton Antonio Costa Morais|Liliu]] | FCI Levadia | Vaprus | 8:0 (V)<ref>{{cite news|title=Pärnu JK Vaprus 0–8 Tallinna FCI Levadia|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/103921|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=5 March 2022}}</ref> | 5. märts 2022 |- | {{Riigi ikoon|EST}} [[Martin Miller]] | Flora | Tallinna Kalev | 7:1 (K)<ref>{{cite news|title=Tallinna FC Flora 7–1 JK Tallinna Kalev|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/103934|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=6 March 2022}}</ref> | 6. märts 2022 |- | {{Riigi ikoon|EST}} [[Mattias Männilaan]] | Kuressaare | Tallinna Kalev | 3:0 (V)<ref>{{cite news|title=JK Tallinna Kalev 0–3 FC Kuressaare|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/103960|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=12 March 2022}}</ref> | 12. märts 2022 |- | {{Riigi ikoon|UKR}} [[Oleksandr Koževnikov]] | Narva Trans | Vaprus | 5:3 (V)<ref>{{cite news|title=Pärnu JK Vaprus 3–5 JK Narva Trans|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/105919|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=9 July 2022}}</ref> | 9. juuli 2022 |- | {{Riigi ikoon|EST}} [[Ats Purje]] | Tallinna Kalev | Narva Trans | 5:2 (K)<ref>{{cite news|title=JK Tallinna Kalev 5–2 JK Narva Trans|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/108025|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=30 July 2022}}</ref> | 30. juuli 2022 |- | {{Riigi ikoon|EST}} [[Aleksandr Volkov]] | Nõmme Kalju | Tallinna Kalev | 6:0 (K)<ref>{{cite news|title=Nõmme Kalju FC 6–0 JK Tallinna Kalev|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/108352|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=6 August 2022}}</ref> | 6. august 2022 |- | {{Riigi ikoon|EST}} [[Robi Saarma]]⁴ | Paide LM | Tallinna Kalev | 7:2 (V)<ref>{{cite news|title=JK Tallinna Kalev 2–7 Paide Linnameeskond|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/108931|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=20 August 2022}}</ref> | 20. august 2022 |} ;Märkused ⁴ Mängija lõi 4 väravat<br>(K) – Kodumeeskond<br>(V) – Võõrsil meeskond ==Auhinnad== ===Igakuised auhinnad=== {|class="wikitable sortable" |- !rowspan=2|Kuu !colspan=2|Kuu parim peatreener !colspan=2|Kuu parim mängija !colspan=2|Kuu ilusaim värav<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/vali-premium-liiga-2022-aasta-hooaja-ilusaim-varav-n20841|title=Vali Premium liiga 2022. aasta hooaja ilusaim värav!|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=17 November 2022}}</ref> |- !Peatreener !Klubi !Mängija !Klubi !Mängija !Klubi |- | Märts<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-florast-n19885|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Florast|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=12 April 2022}}</ref> | rowspan=2| {{Riigi ikoon|EST}} [[Jürgen Henn]] | rowspan=2| Flora | {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | Flora | {{Riigi ikoon|EST}} [[Markus Soomets]] | Flora |- |Aprill<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-florast-ja-levadiast-n19996|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Florast ja Levadiast|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=10 May 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|EST}} [[Bogdan Vaštšuk]] | FCI Levadia | {{Riigi ikoon|EST}} [[Bogdan Vaštšuk]] | rowspan=3| FCI Levadia |- | Mai<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimate-auhinnad-randavad-levadiasse-ja-kalevisse-n20134|title=Premium liiga kuu parimate auhinnad rändavad Levadiasse ja Kalevisse|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=9 June 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|SRB}} [[Marko Savić (jalgpallur)|Marko Savić]]<br>{{Riigi ikoon|EST}} [[Vladimir Vassiljev]] | FCI Levadia | {{Riigi ikoon|EST}} [[Joan Jakovlev]] | Tallinna Kalev | {{Riigi ikoon|GHA}} [[Ernest Agyiri]] |- | Juuni/Juuli<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-levadiast-ja-florast-n20357|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Levadiast ja Florast|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=5 August 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|EST}} [[Jürgen Henn]] | Flora | {{Riigi ikoon|GEO}} [[Zakaria Beglarišvili]] | FCI Levadia | {{Riigi ikoon|GEO}} [[Zakaria Beglarišvili]] |- | August<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-kuressaarest-ja-florast-n20526|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Kuressaarest ja Florast|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=9 September 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|UKR}} [[Roman Kožuhhovski]] | Kuressaare | {{Riigi ikoon|EST}} [[Henrik Pürg]] | rowspan=2| Flora | {{Riigi ikoon|EST}} [[Virgo Vallik]] | Vaprus |- | September<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-paidest-ja-florast-n20623|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Paidest ja Florast|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=29 September 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|EST}} [[Karel Voolaid]] | Paide LM | {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | {{Riigi ikoon|GEO}} [[Zakaria Beglarišvili]] | FCI Levadia |- | Oktoober<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-on-avilov-ja-pahn-n20773|title=Premium liiga kuu parimad on Avilov ja Pähn|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=3 November 2022}}</ref> | {{Riigi ikoon|EST}} [[Marti Pähn]] | Tammeka | {{Riigi ikoon|EST}} [[Vladimir Avilov]] | Nõmme Kalju | {{Riigi ikoon|EST}} [[Joan Jakovlev]] | Tallinna Kalev |} ===Hooaja auhinnad=== {| class="wikitable" |- ! Auhind<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-hooaja-parim-mangija-on-konstantin-vassiljev-n20875|title=Premium liiga hooaja parim mängija on Konstantin Vassiljev|language=et|publisher=Estonian Football Association|access-date=20 November 2022}}</ref> ! Võitja ! Klubi |- | [[Meistriliiga aasta parim mängija|Hooaja parim mängija]] | {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | Flora |- | Hooaja parim väravavaht | {{Riigi ikoon|GAM}} [[Ebrima Jarju]] | Paide LM |- | Hooaja parim kaitsja | {{Riigi ikoon|EST}} [[Henrik Pürg]] | Flora |- | Hooaja parim poolkaitsja | {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | Flora |- | Hooaja parim ründaja | {{Riigi ikoon|EST}} [[Sten Reinkort]] | Kuressaare |- | Hooaja parim U21 mängija | {{Riigi ikoon|EST}} [[Alex Matthias Tamm]] | Nõmme Kalju |- | [[Meistriliiga aasta ilusaim värav|Hooaja ilusaim värav]] | {{Riigi ikoon|GHA}} [[Ernest Agyiri]] | FCI Levadia |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2022]] *[[Esiliiga B 2022]] *[[II liiga 2022]] *[[III liiga 2022]] *[[IV liiga 2022]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Ametlik koduleht] {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2022. aasta Eesti spordis]] hq9nxq53fz03x41tymq7sn0vdm5aeup 0 651677 7193402 6522919 2026-07-15T12:34:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193402 wikitext text/x-wiki '''Ivar Veermäe''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1982]] Tallinnas) on [[Berliin]]is tegutsev eesti fotokunstnik.{{lisa viide}} == Õpingud == Veermäe on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is tootmistehnikat, 2001–2003 [[Tallinna Polütehnikum]]is [[Kujundusgraafika|graafilist disaini]] ja 2004–2009 [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskonnas [[fotograafia]]t. 2007–2008 õppis vahetusüliõpilasena Duisburgi-Esseni ülikoolis. Aastatel 2011–2014 õppis Berliini Weißensee kunstikoolis ruumistrateegiate magistriprogrammi raames.<ref name=ivar /><ref>{{Netiviide |pealkiri=INFORMATION & CONTACT |url=https://www.ivarveermae.com/INFORMATION-CONTACT/ |vaadatud=2023-06-19 |väljaanne=www.ivarveermae.com |keel=en |arhiivimisaeg=2023-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230619124712/https://www.ivarveermae.com/INFORMATION-CONTACT/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Looming == Ivar Veermäe kunstnikupraktika põhineb pikaajalistel visuaaluurimustel. Veermäe kombineerib dokumentaalset materjali digitaalsete [[simulatsioon]]idega ning esitleb oma töid video- ja <nowiki>ruumi</nowiki>[[Installatsioonikunst|installatsioonidena]]. Ta tegeleb oma loomingus uue tehnoloogia ja digitaalsete võrgustike omavaheliste seoste uurimisega, lähtudes ruumilistest ja sotsiaalsetest aspektidest. Oma [[kollaaž]]e nimetab ta elavateks või bioloogiliselt muudetud piltideks. == Näitused == Veermäe isikunäitused on toimunud muuhulgas [[Tallinna Kunstihoone galerii]]s (isikunäitus "Igavesed huvid"), [[Kumu kunstimuuseum]]is (grupinäitus Ekraani arheoloogia), [[Edith-Russ-Haus]]is ([[Oldenburg]]), Galerie im Turmis ([[Berliin]]), (AV17) galeriis ([[Vilnius]]), Belgradi kultuurikeskuses ja [[Tallinna Linnagalerii]]s. Lisaks on tema töid eksponeeritud RIBOCA-l ([[Riia]]), [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]il, transmediale festivalil (Berliin), [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum]]is, [[Tallinna Kunstihoone]]s, rahvusvahelise kaasaegse kunsti [[biennaal]]il BIENALSUR ([[Buenos Aires]]es), Kaunite kunstide keskuses BOZAR ([[Brüssel]]), Kunsti ja meediakeskuses ZKM ([[Karlsruhe]]) ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuses LCCA (Riia).<ref name="ivar">{{Netiviide |pealkiri=Kuukiri #11 |url=https://us10.campaign-archive.com/?u=a49aa17fe4220dc31c903b1dd&id=2dfb0271fe |vaadatud=2023-04-21 |väljaanne=FOKU. Eesti Fotokunstnike Ühendus.}}</ref> == Tunnustus == * 2014 – Eduard Wiiralti nimeline stipendium<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eduard Wiiralti stipendiumi saajad {{!}} Kultuuriministeerium |url=https://www.kul.ee/eduard-wiiralti-stipendiumi-saajad |vaadatud=2023-06-19 |väljaanne=www.kul.ee |arhiivimisaeg=2023-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230619124710/https://www.kul.ee/eduard-wiiralti-stipendiumi-saajad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68457631/toidublogi-ivar-veermae Ivar Veermäe.] Eesti Ekspress, 17. aprill 2014. *[https://www.kunstihoone.ee/programm/ivar-veermae-igavesed-huvid/ Ivar Veermäe. Igavesed huvid.] kunstihoone.ee *[https://www.ivarveermae.com/ Ivar Veermäe.] WORK. {{JÄRJESTA:Veermäe, Ivar}} [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] d4p1isyiudyvdk80ir960a5vtqmboke 0 653463 7193664 6636045 2026-07-16T06:44:53Z Kuriuss 38125 7193664 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Artūrs Toms Plešs | pilt = 13.Saeimas deputātu svinīgais solījums (44868562475).jpg | pildiallkiri = Artūrs Toms Plešs (2018) | amet = Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarenguminister | ametiajaalgus = [[17. detsember]] [[2020]] | ametiajalõpp = [[14. detsember]] [[2022]] | eelmine = [[Juris Pūce]] | järgmine = [[Māris Sprindžuks]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Artūrs Toms Plešs | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|01|04}} | sünnikoht = [[Bauska]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Attīstībai/Par!]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Riia Tehnikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Artūrs Toms Plešs''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1992]] [[Bauska]]s) on [[Läti]] insener, ärimees ja poliitik. Ta oli [[17. detsember|17. detsembrist]] [[2020]] kuni [[14. detsember|14. detsembrini]] [[2022]] [[Arturs Krišjānis Kariņši esimene valitsus|Arturs Krišjānis Kariņši esimese valitsuse]] keskkonnakaitse- ja regionaalarenguminister. Ta omandas keskhariduse Bauska 1. Keskkoolis. 2016. aastal lõpetas ta [[Riia Tehnikaülikool]]i bakalaureuseõppes transpordiehituse alal. Bakalaureuseõppe ajal osales ta Taani Tehnikaülikooli programmis "Erasmus". Seejärel õppis ta Riia Tehnikaülikoolis linnade ja piirkondade inseneriökonoomikat ja sai 2019. aastal magistrikraadi. [[2018. aasta Läti parlamendivalimised|2018. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks Attīstībai/Par! ([[Arengu eest/Poolt!]]) nimekirjast. Pärast Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarenguministri [[Juris Pūce]] tagasiastumist [[12. november|12. novembril]] [[2020]] sai tast [[17. detsember|17. detsembril]] [[2020]] Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarenguminister. {{Pooleli|aasta=2023|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Plešs, Arturs Toms}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] kxtlp39c3w1vzbve0m2h02f31ojpcnc 0 654054 7193684 6953509 2026-07-16T07:10:55Z Kuriuss 38125 7193684 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=mai}} {{Infokast ametiisik | nimi = Māris Sprindžuks | pilt = Māris Sprindžuks 2022.jpg | pildiallkiri = Māris Sprindžuks 2022. aastal | amet = Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister | ametiajaalgus = [[14. detsember]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[15. september]] [[2023]] | eelmine = [[Artūrs Toms Plešs]] | järgmine = [[Inga Bērziņa]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Māris Sprindžuks | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|08|04}} | sünnikoht = [[Ādaži]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]<br>Kuldīgas novadam<br>[[Läti Regioonide Ühenduse]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Põllumajandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Māris Sprindžuks''' (sündinud [[4. august]]il [[1971]] [[Ādaži]]s) on [[Läti]] agronoom ja poliitik. Ta oli Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister [[Arturs Krišjānis Kariņši teine valitsus|Arturs Krišjānis Kariņši teises valitsuses]], esindab [[Läti Regioonide Ühendus]]t ja ühendust "Apvienatais listis". Ta oli seimi 7. ja 14. koosseisu liige, samuti [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] piirkonnavanem. Ta sündis aastal [[1971]] [[Ādaži]]s, kolhoosi agronoomi Daiņas Sprindžuksi ja tema abikaasa, kultuurimaja kunstilise juhi Marijana Sprindžuksi peres. Ta lõpetas Ādaži keskkooli ja aastal [[1994]] [[Läti Põllumajandusülikool]]i agronoomina. Seejärel töötas ta [[Alberts Kauls]]i juhitavas Põllumajandusministeeriumis integratsiooni ja välissuhete osakonna direktorina. 1998. aastal omandas ta USA-s [[Kansase ülikool]]is avaliku halduse magistrikraadi. Pärast USA-st õpingutelt naasmist töötas ta avalikus halduses ja poliitikas. Ta oli Põllumajandusministeeriumi integratsiooni- ja välissuhete osakonna direktor. [[1998]]. aastal sai temast Euroopa integratsioonibüroo asedirektor. [[1998. aasta Läti parlamendivalimised|1998. aasta Läti parlamendivalimistel]] kandideeris ta [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] nimekirjas [[Seim (Läti)|seimi]], kuid ei osutunud valituks. [[1999]]. aastast juhtis ta [[Andris Šķēle]] bürood ja [[2000]]. aastal sai seimis [[Edgars Zalāns]]i asendusliikmeks. [[2002. aasta Läti parlamendivalimised|2002. aasta Läti parlamendivalimistel]] teda seimi ei valitud. [[2005]]. aastal sai ta Regionaalarengu- ja Omavalitsusministeeriumi riikliku arengukava koordinaatoriks, samuti valiti ta esmakordselt [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]] nimekirjas [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] volikokku. 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel valiti ta [[Roheliste ja Talurahva Liit|Roheliste ja Talurahva Liidu]] nimekirjas [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] volikokku, kus saadikud valisid ta volikogu esimeheks. Pärast võimukaotust 2014. aastal astus ta erakonna [[Läti Regioonide Ühendus]]e liikmeks ning sai jälle Ādaži piirkonna esimeheks. Ta valiti omavalitsusse ka 2017. ja 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel, säilitades sellega Ādaži piirkonna esimehe koha. 2021. aastal valiti ta Läti Regioonide Ühenduse nõukogu esimeheks. [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta ühisnimekirjas Apvienatais listis (kuhu kuulusid [[Läti Roheline Partei]], [[Läti Regioonide Ühendus]] ja Liepaja partei) seimi liikmeks. Detsembris 2022 kinnitati ta Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministriks. {{JÄRJESTA:Sprindžuks, Maris}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Agronoomid]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Läti Põllumajandusülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] i6hah0b9t4k45zzqzvyh02scniz4o8r 0 654846 7193604 6920383 2026-07-16T04:20:15Z Kuriuss 38125 Riigikogu > seim (Lätis) 7193604 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Saeimas Prezidija sēde (20790033993).jpg|pisi|Kārina Pētersone (2015)]] '''Kārina Pētersone''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1954]] [[Riia]]s) on [[Läti]] õpetaja, tõlkija ja poliitik, kultuuriminister (aastatel [[1998]]–[[2002]]) ja integratsiooniminister (aastal [[2006]], [[Aigars Kalvītise esimene valitsus|Aigars Kalvītise esimeses valitsuses]]). Ta on näitekirjaniku ja teatrilavastaja [[Pēteris Pētersons]]i tütar. Ta lõpetas [[1973]]. aastal Riia 50. Keskkooli ja [[1978]]. aastal [[Läti Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogina, [[1989]]. aastal ka aspirantuuri. Aastatel 1978–1982 oli ta [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] võõrkeelte kateedri õppejõud ning 1982–1991 [[Läti Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogia osakonna vanemõppejõud. Aastatel 2017–2018 oli ta taas vabakutseline inglise keele õpetaja, töötades ülikoolis RISEBA (Rīgas Starptautiskā ekonomikas un biznesa administrācijas augstskola, Riia Rahvusvahelises Majandus- ja Ettevõtluskõrgkoolis). {{Pooleli|aasta=2023|kuu=mai}} Aastatel 1991–1993 oli Pētersone Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Anatolija Gorbunovi abi ja 1993–1995 Gorbunovi kui seimi esimehe assistent. Aastatel 1995–1996 oli ta teise seimiliikme assistent, Euroopa asjade komisjoni esimehe Gorbunovi ning 1996–1997 keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministri assistent, hiljem Gorbunovi nõunik. 1997. aastal astus ta parteisse Latvijas Ceļš (LC) ja valiti selle nimekirjast Riia linnavolikokku. Aastatel 1997–1998 oli ta Riia linnavolikogu liige ning kultuuri-, kunsti- ja religioonikomitee esimees. [[1998. aasta Läti parlamendivalimised|1998. aasta Läti parlamendivalimistel]] kandideeris ta seimi valimistel ja sai seimi liikmeks. Aastatel [[26. november|26. novembrist]] [[1998]] kuni [[7. november|7. novembrini]] [[2002]] oli ta Läti kultuuriminister, algul [[Vilis Krištopansi valitsus]]es, säilitades oma ametikoha ka järgmistes [[Andris Šķēle kolmas valitsus|Andris Šķēle kolmandas]] ja [[Andris Bērziņši valitsus]]tes. [[2002. aasta Läti parlamendivalimised|2002. aasta Läti parlamendivalimistel]] kandideeris ta seimi valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti ei saanud ta valijate toetust 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja 2005. aasta Riia linnavolikogu valimistel. 2006. aastast oli ta integratsiooniminister [[Aigars Kalvītise esimene valitsus|Aigars Kalvītise esimeses valitsuses]]. [[2006. aasta Läti parlamendivalimised|2006. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta Läti Esimene Partei (Latvijas Pirmā partija) ja Läti Tee (Latvijas Ceļš) liidu poolt [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. [[2007. aasta Läti presidendivalimised|2007. aasta Läti presidendivalimistel]], esitati ta algul presidendikandidaadiks, kuid hiljem asendati ta [[Valdis Zatlers]]iga. Ta kandideeris ka [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid ei osutunud valituks. Samal aastal esitati ta ka [[Seim (Läti)|seimi]] spiikri kandidaadiks, kuid ta kaotas [[Solvita Āboltiņa]]le. Aastatel 2010–2015 oli ta [[Läti Instituut|Läti Instituudi]] direktor. Aastatel [[2015]]–[[2017]] oli ta [[Seim (Läti)|seimi]] esimene peasekretär (mis on administratiivne ametikoht, mille all töötavad Riigikogu kantselei direktor ja tegevdirektor, samuti personaliosakond, protokolliosakond, teabeosakond ja parlamendikomisjonide töötajad). Oktoobrist [[2017]] sai tast Läti Rahvusraamatukogu tugiühingu direktor. == Isiklikku == Ta on abielus tõlkija ja dramaturgi [[Raimonds Auškāps]]iga, neil on kolm last. {{JÄRJESTA:Petersone, Karina}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti tõlkijad]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 7a124qls0ueju3vh4wx0wzo79epokau 0 657271 7193723 6488584 2026-07-16T08:13:22Z Velirand 67997 7193723 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kamenka | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Каменка | pilt = Kamenka scool 9.JPG | pildiallkiri = Koolimaja Kamenkas | lipp = Flag_of_Kamenka_(Penza_oblast).png | lipu_link = [[Kamenka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Kamenka_(Penza_oblast).png | vapi_link = [[Kamenka vapp]] | pindala = | elanikke = 32 477 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }}{{See artikkel|räägib [[Penza oblast]]is asuvast Kamenka asulast. Teiste tähetuste ja samanimeliste asulate jaoks vaata [[Kamenka]]}} '''Kamenka''' ([[vene keel]]es Каменка) on linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Kamenka rajoon (Penza oblast)|Kamenka rajooni]] halduskeskus. Kamenka asub [[Penza]]st ligikaudu 68 km läänes. Asula on rajatud [[18. sajand]]il. Aleviks sai Kamenka [[1944]]. aastal. Linnaõigused anti Kamenkale [[1951]]. aastal.<ref>[http://www.mojgorod.ru/penzenk_obl/kamenka/index.html Каменка] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 3. juulil 2023</ref> Linna suurim tööstusettevõte on põllumajandustehnikat tootev tehas "Belinskselmaš".<ref>[https://xn--80aegj1b5e.xn--p1ai/factory/belinskselmash Белинсксельмаш] Заводы РФ. Vaadatud 3. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Penza oblasti linnad]] npjv8zo0hpbabmjo7h7l1q7z6ia33nk 0 657275 7193724 6433992 2026-07-16T08:14:37Z Velirand 67997 7193724 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nižni Lomov | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Нижний Ломов | pilt = Арка в честь 350 летия города.jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag_of_Nizhny_Lomov_(Penza_oblast).png | lipu_link = [[Nižni Lomovi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Nizhny_Lomov_(Penza_oblast).png | vapi_link = [[Nižni Lomovi vapp]] | pindala = | elanikke = 19 864 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Nižni Lomov''' ([[vene keel]]es Нижний Ломов) on linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Nižni Lomovi rajoon]]i halduskeskus. Nižni Lomov asub [[Penza]]st ligikaudu 94 km lääneloodes. Nižni Lomov asutati kindlusena [[1636]]. aastal. Linnaõigused sai Nižni Lomov [[1780]]. aastal.<ref>[http://www.mojgorod.ru/penzenk_obl/nizhnlomov/index.html Нижний Ломов] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 3. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Penza oblasti linnad]] q5u4ysbhpkr60rt24r8z3tkgj5dben2 0 657553 7193682 7187641 2026-07-16T07:07:47Z Avjoska 1538 /* Jus */ 7193682 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ju)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ju". ==Ju== *[[Ju Wenjun]], hiina maletaja (1991–) ==Jua== *[[Juan II (Kastiilia)|Juan II]], Kastiilia kuningas (1405–1454) *[[Juan Carlos I]], Hispaania kuningas (1938–) *[[Juana]], Kastiilia kuninganna (1479–1555) *[[Juanes]], Colombia laulja (1972–) *[[Alberto Juantorena]], Kuuba endine kergejõustiklane (1950–) *[[Benito Juárez]], Mehhiko poliitik (1806–1872) *[[Gregorio Juárez]], Nicaragua president (1800–1879) ==Juc== *[[Harald Jucum]], eesti jurist (1865–1939) ==Jud== *[[Ksenija Judajeva]], Venemaa majandusteadlane ja riigitegelane (1970–) *[[Nikolai Judenitš]], Venemaa sõjaväelane (1862–1933) *[[Julián Juderías]], hispaania ajaloolane (1877–1918) *[[Judif]], Venemaa laulja (1973–) *[[Christopher Judge]], USA näitleja (1964–) *[[Erik Judin]], Venemaa filosoof (1930–1976) *[[Larissa Judina]], vene ajakirjanik (1945–1998) *[[Tony Judt]], Briti ajaloolane (1948–) ==Jue== *[[Jens Juel]], taani maalikunstnik (1745–1802) ==Jug== *[[August-Friedrich Jugandi]], eesti pangaametnik (suri 1941) *[[Aimar Jugaste]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1957–) *[[Mervana Jugić-Salkić]], Bosnia ja Hertsegoviina naistennisist (1980–) *[[Anerood Jugnauth]], Mauritiuse poliitik (1930–) *[[Pravind Jugnauth]], Mauritiuse poliitik (1961–) *[[Anton Jugov]], Bulgaaria poliitik (1904–1991) ==Juh== *[[Peeter Juhalain]], Eesti sõjaväelane (1904–1984) *[[Erkki Juhandi]], eesti vaimulik (1969–) *[[Felix Juhandi]], eesti ooperilaulja (1906–1975) *[[Arnold Juhans]], Eesti sõjaväelane ja arst (1904–1981) *[[Ain-Alar Juhanson]], eesti triatleet (1976–) *[[Aivar Juhanson]], eesti kunstnik (1962–) *[[Jaanika Juhanson]], eesti lavastaja ja näitleja (1977–) *[[Jaak Juhansoo]], eesti ühiskonnategelane USAs (1942–2017) *[[Johannes Juhansoo]], eesti graafik, eksliibrisekunstnik ja karikaturist (1919–1994) *[[Vanda Juhansoo]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1889–1966) *[[Lembit Juhari]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Gyula Juhász]], ungari luuletaja (1883–1937) *[[Evi Juhkam]], eesti keeleteadlane (1932–2023) *[[Gerdo Juhkam]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Maia Juhkam]], eesti keraamik (1940–2017) *[[Mihkel Juhkam]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Martti Juhkami]], eesti võrkpallur (1988–) *[[Julius Juhkentaal]], eesti vaimulik ja misjonär (1909–1998) *[[Robin Juhkental]], eesti laulja (1988–) *[[Ardo Juhkov]], eesti laulja (1953–2013) *[[Arnold Juhkum]], eesti filmirežissöör (1895–1966) *[[Valter Juhkum]], eesti kirjanik (1899–1934) *[[Ludvig Juht]], eesti kontrabassimängija (1894–1957) *[[Ants Juhvelt]], eesti tennisist, kohtunik ja sporditegelane (1945–) *[[Hugo Juhvelt]], eesti kommunist (1911–1941) ==Juk== *[[August Jukk]], eesti advokaat (1897–1988) *[[Kertu Jukkum]], eesti ajakirjanik (1984–) *[[Rasa Juknevičienė]], Leedu poliitik (1958–) *[[Anne Juksaar]], eesti õpetaja (1939–2010) *[[Hartvig Juksar]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1910–1985) ==Jul== *[[Salavat Julajev]], baškiiri rahvuskangelane (1752–1800) *[[Juliana]] Nicomediast, pühak (3.–4. sajand) *[[Juliana (Madalmaade kuninganna)|Juliana]] (1909–2004), Madalmaade kuninganna *[[Julianus Apostata]], Vana-Rooma keiser (332–363) *[[Bruno Julie]], Mauritiuse poksija (1973–) *[[Alexandre Julien]], Kanada muusik (1988–) *[[Jorge Julio]], Colombia endine poksija (1969–) *[[Julius (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg)|Julius]] (1824–1903) *[[Julius I]], paavst (4. sajand) *[[Julius II]], Rooma paavst *[[Julius III]], paavst (1487–1550) *[[Julius Caerleonist]], kristlik märter (suri 3. või 4. sajandil) *[[Julius Caesar]] *[[Flavius Julius Constantius|Julius Constantius]], Vana-Rooma aristokraat (surnud 337) *[[Julius Nepos]], Lääne-Rooma keiser (430–480) *[[Andreas Julle]], Eesti sõjaväelane (1887–?) *[[Viktor Jullinen]], Eesti majandus- ja põllumajandusteadlane (1935–2021) *[[Miranda July]], USA näitleja, režissöör, stsenarist, tegevuskunstnik, laulja ja kirjanik (1974–) ==Jum== *[[Calestous Juma]], Keenia päritolu USA innovatsiooniteadlane ja teaduspoliitik (1953–2017) *[[Feruza Jumaniyozova]], usbekist poplaulja (1984–) *[[Valentin Jumašev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Tatjana Jumaševa]], Venemaa ettevõtja ja President Jeltsini fondi juht (1960–) *[[Jimmy Jump]], katalaani spordifänn (1976–) *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]], Tai haridustegelane *[[Pjotr Jumšanov]], jakuudi maadleja ja treener (1970–) ==Jun== *[[Jean-Claude Juncker]], Luksemburgi poliitik (1954–) *[[Edgars Jundzis]], läti vaimulik (1907–1986) *[[Joe Juneau]], USA kullaotsija (1836–1899) *[[Artur Jung]], eesti advokaat (1877–1959) *[[Carl Gustav Jung]], Šveitsi psühhiaater ja psühholoog (1875–1961) *[[Franz Josef Jung]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Gideon Jung]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Jung Hong-won]], Lõuna-Korea poliitik (1944–) *[[Jaan Jung]], eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1900) *[[Jung Joon-young]], Lõuna-Korea laulja ja laulukirjutaja, raadiosaatejuht ja näitleja (1989–) *[[Merle Jung]], eesti keeleteadlane (1972–) *[[Sebastian Jung]], Saksamaa jalgpallur (1990–) *[[Jung Woo-young]], Lõuna-Korea jalgpallur (1989–) *[[Osvald Jungberg-Noormägi]], eesti maalikunstnik (1880–1937) *[[Traudl Junge]], saksa sekretär (1920–2002) *[[Ulrich Junghanns]], Saksamaa poliitik (1956–) *[[Karl Jungholz]], eesti teatritegelane, lavastaja ja näitleja (1878–1925) *[[Konrad von Jungingen]], Saksa ordu kõrgmeister (suri 1407) *[[Ulrich von Jungingen]], Saksa ordu kõrgmeister (suri 1410) *[[Juninho Pernambucano]], Brasiilia jalgpallur *[[Herbert Jungmann]], eesti advokaat (1893–?) *[[Georgi Jungvald-Hilkevitš]], Venemaa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (1934–2015) *[[Kurt Jungwirth]], Austria maletegelane (1929–2025) *[[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (1906–2022) *[[Bruno Junk]], eesti käija (1929–1995) *[[Leni Junker]], saksa kergejõustiklane (1905–1997) *[[Hugo Junkers]], Saksamaa leiutaja ja tööstur (1859–1935) *[[Jaan Junkur]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Tuure Junnila]], Soome pankur, majandusteadlane ja poliitik (1910–1999) *[[Vilhelm Junnila]], Soome poliitik (1982–) *[[Maila Juns-Veldre]], eesti keraamik (1965–) *[[Arvo Junti]], eesti jurist ja poliitik (1953–) *[[Valve Junts]], eesti pedagoog ja karikaturist (1942–2007) *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Antti Juntumaa]], Soome poksija (1959–) *[[Zlatko Junuzović]], bosnia päritolu Austria jalgpallur (1987–) ==Juo== *[[Juozas Juocevičius]], Leedu poksija (1947–2024) *[[Jonas Juodišius]], Leedu sõjaväelane (1892–1950) *[[Benediktas Juodka]], Leedu biokeemik ja poliitik (1943–) *[[Marija Juozapaitytė]], leedu balletitantsija (1912–1992) *[[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]], leedu rahvusest Eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2012) ==Jup== *[[Alain Juppé]], Prantsusmaa poliitik (1992–) ==Jur== *[[Hermann Jurak]], eesti klaverimeister (1887–1958) *[[Ivo Jurak]], Eesti sõjaväelane (kapten), kaotas elu Venemaa-Ukraina sõjas (1977–2023) *[[Pēteris Juraševskis]], Läti poliitik (1872–1945) *[[Juris Jurašs]], Läti poliitik (1975–) *[[Lana Jurčević]], horvaadi laulja (1984–) *[[Tomáš Jurčo]], slovaki jäähokimängija (1992–) *[[Marian Jurečka]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Eberhard Jurgalski]], saksa alpinismikroonik (1952–) *[[Juri Dolgoruki]], Kiievi suurvürst, kes asutas Moskva linna (1099–1157) *[[Goran Jurić]], Horvaatia endine jalgpallur (1963–) *[[Tomi Juric]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Aleksander Jurich]], eesti fotograaf ja kunstnik (1880–1945) *[[Jekaterina Jurjeva]], Venemaa laskesuusataja (1983–) *[[Zinaida Jurjevskaja]], Eesti laulja (1892–1925) *[[Jānis Jurkāns]], Läti poliitik (1946–) *[[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) ja infotehnoloog (1941–2024) *[[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur (2000–) *[[Tiiu Jurkatamm]], eesti kettaheitja ja treener (1940–2024) *[[Juri Jurkevitš]], valgevene päritolu Eestis tegutsev ühiskonnategelane (1980–) *[[Darja Jurlova]], Eesti laskesuusataja (1992–) *[[Marilyn Jurman]], eesti näitleja (1985–) *[[Artjom Jurov]], vene füüsik (1962–) *[[Hinno Jurri]], eesti insener (1935–1998) *[[August Jurs]], eesti sõjaväelane (1915–2006) *[[Česlovas Juršėnas]], Leedu ajakirjanik ja poliitik (1938–) *[[Eugen Jurzyca]], Slovakkia poliitik (1958–) *[[Martin Jurtom]], eesti endine korvpallur (1994–) *[[Steve Jurvetson]], USA ettevõtja (1967–) ==Jus== *[[Anto Juske]], eesti maaparandusteadlane (1929–2013) *[[Ants Juske]], eesti kunstikriitik (1956–2016) *[[Jaak Juske]], Eesti poliitik (1976–) *[[Voldemar Juss]], eesti arst (1889–1949) *[[Antoine de Jussieu]], prantsuse loodusteadlane (1786–1858) *[[Antoine Laurent de Jussieu]], prantsuse botaanik (1748–1836) *[[Bernard de Jussieu]], prantsuse loodusteadlane (1699–1777) *[[Risto Jussilainen]], Soome suusahüppaja (1975–) *[[Alar Just]], eesti ehitusteadlane (1969–) *[[Elmar-Jaan Just]], eesti ehitusteadlane (1941–2020) *[[Victoria Justice]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[James Justin]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Justinianus I]] *[[Justinus Märter]], kristlik apologeet ja pühak (2. sajand) *[[Justinus I]] *[[Justinus II]] ==Juš== *[[Gytis Juškevičius]], Leedu endine poksija (1966–) *[[Viktor Juštšenko]], Ukraina poliitik (1954–) *[[Eugen Juštšuk]], eesti tehnikateadlane (1921–2003) ==Juz== *[[Jakov Juzefovitš]], Venemaa sõjaväelane (1872–1929) *[[Leonid Juzefovitš]], Venemaa kirjanik ja ajaloolane (1947–) ==Jut== *[[Jaakko Juteini]], soome kirjanik (1781–1855) *[[Eino Jutikkala]], soome ajaloolane (1907–2006) ==Juu== *[[Elisabeth Juudas]], eesti laskesuusataja (1988–) *[[Juudit]] *[[Ivo Juul]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1939–) *[[Jaanus Juul]], eesti pianist (1946–2016) *[[Jesper Juul]], Taani pereterapeut (1948–2019) *[[Mona Juul]], Norra diplomaat (1959–) *[[Oskar Juul]], eesti vaimulik (1901–1962) *[[Tõnu Juul]], Eesti arst ja poliitik (1958–) *[[Udo Juuno]], eesti õpetaja (1908–1996) *[[Andres Juur]], eesti teaduse populariseerija (1986–) *[[Mart Juur]], eesti humorist (1964–) *[[Anu Juurak]], eesti graafik (1957–) *[[Hendrik Juurikas]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja dirigent (1921–2005) *[[Raun Juurikas]], eesti muusik (1982–) *[[Priit Juurmann]], DJ ja produtsent (1971–) *[[Raul Juursoo]], eesti ajaloolane (1938–) *[[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Uno Juurvee]], eesti ehitusteadlane (1942–2011) *[[Aimar Juuse]], eesti karikaturist (1968–) *[[Egert Juuse]], eesti majandusteadlane ja kergejõustikukohtunik (1982–) *[[Marika Juuse]], Eesti munitsipaalpoliitik (1962–) *[[Ilmari Juutilainen]], soome hävituslendur (1914–1999) ==Juv== *[[Filippo Juvarra]], itaalia arhitekt ja lavakunstnik (1678–1736) *[[Patrick Juvet]], Šveitsi laulja (1950–2021) *[[Juvian (Krasnoperov)]], vene õigeusu munk (1880–1957) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ju, Biograafiad]] on9pddmehjcmsm5in47xjf219dtnpun 0 658009 7193624 6442926 2026-07-16T04:56:42Z Velirand 67997 7193624 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Omutninsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Омутнинск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Omutninsk-zavod.JPG | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Omutninsk.png | vapi_link = [[Omutninski vapp]] | pindala = | elanikke = 18 878 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Omutninsk''' ([[vene keel]]es Омутнинск) on linn [[Kirovi oblast]]is, [[Omutninski rajoon]]i halduskeskus. Linn asub [[Omutnaja (Vjatka)|Omutnaja]] jõe ääres, [[Kirov]]ist ligi 150 km idas. Asula tekkis [[1773]]. aastal rajatud malmisulatustehase juurde. Linnaõigused sai Omutninsk [[1921]]. aastal.<ref>[http://www.mojgorod.ru/kirovsk_obl/omutninsk/index.html Омутнинск] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 16. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] 31eieekxpq5sedyrxyb2vejgslttisr 0 658406 7193621 6446365 2026-07-16T04:54:57Z Velirand 67997 7193621 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Muraši | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Мураши | | pilt = Железнодорожная_станция_Мураши._Вокзал.jpg | pildiallkiri = Muraši raudteejaam | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Murashy_(Kirov_oblast,_1988).png | vapi_link = [[Muraši vapp]] | pindala = | elanikke = 5261 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Muraši''' ([[vene keel]]es Мураши) on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Muraši rajoon]]i halduskeskus. Muraši asub oblastikeskusest [[Kirov]]ist ligikaudu 95 km põhjas. Asula tekkis [[1895]]. aastal seoses [[Vjatka]]–[[Kotlas]]e raudteeliini ehitamisega. Muraši sai aleviks [[1928]]. aastal ja linnaks [[1944]]. aastal.<ref>[http://www.mojgorod.ru/kirovsk_obl/murashi/index.html Мураши] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 21. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] jbnttnuezglezrx1bjweco8drukdcjm 0 658769 7193462 6907267 2026-07-15T14:49:15Z Kuriuss 38125 7193462 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuli}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{linn | nimi = Audresselles | hääldus = odʁəsɛl | vapp = Blason ville fr Audresselles (Pas-de-Calais).svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:0 Audresselles - Le village (1).JPG|pisi|Küla]] '''Audresselles''' (hollandi: ''Oderzele''; pikardi: ''Auderselle'') on küla ja [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us, [[Gris-Nezi neem]]est lõunas. Vallas on umbes 810 ha haritavat maad, kaks randa ja mereäärsed kaljud. 12. sajandil oli asula nimi ''Oderzelle''. [[Pilt:62056-Audresselles-Sols.png|pisi|tühi|]] == Ajalugu == [[Pilt:Audresselles seafront seen from the beach.JPG|thumb|left|Mereäärne]] Inglise okupatsiooni lõpust 1558. aastal kuni 17. sajandi keskpaigani hõlmas Audresselles'i isandkond Haringzelle'i asundust; praegu on see mets, mis peidab endisi Saksa [[Audinghen]]i suurtükipatareisid. See isandkond kuulus Acary perekonnale, mis andis Prantsuse laevastikule mõned admiralid ja kellest pärineb enamik kohalikke kalureid. Vana kaluriküla Audresselles on säilitanud oma iseloomulikud jooned: selle pikkmajad, mille seinte alumises osas on värviline riba, küla keskuses ja mõned [[belle époque|''belle époque''<nowiki/>'i stiilis]] villad [[La Manche]]'i ääres. Audresselles'is elavad endiselt elukutseliste kalurite pered ja üks neist kasutab oma laeva lossimiseks küla liivaranda. Traditsioonilisi flobarte (väikesed kärbitud [[pikklaev]]ad) kasutavad puhkusepurjetajad endiselt. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:0 Audresselles - Église Saint-Jean-Baptiste (1).JPG|thumb|Ristija Johannese kirik (12. sajand)]] * [[Ristija Johannes]]e kirik, kindlustatud, 12. sajandist, suure [[Prantsuse teine keisririik|teise keisririigi]] aegse lõuendiga, mis on maalitud isa [[Jacques Paul Migne]]'i katoliiklikes töösaalides [[Arthur Gilbert]]i poolt, ja väike 18. sajandi [[retaabel]]. * Püha Johannese talu (11. sajand), mille esiseinas on ristisõdija kivirist. * Kaugsõitjate võõrastemaja, ''rue Édouard Quénu'' (18. sajand). * Panoraamvaatega ''allée [[Maurice Boitel]]''. == Ranna- ja luiteloomastik == === Linnud === [[Kajakas|Kajakad]], [[kormoran]]id, [[Hakk|hakid]], [[kaur]]id, [[Sinikael-part|pardid]], [[Haigur|haigrud]], [[Metskurvits|kurvitsad]], [[Jämejalg|jämejalad]], [[koovitaja]]d, [[Alk|algid]], [[pistrik]]ud, [[Luik|luiged]] ja [[Hani|haned]]. === Mereimetajad === Mõned mustpea-[[Loivalised|hülged]] on asunud elama küla taga asuvatesse ojakestesse alates 2006. aasta juulist ja neile ei meeldi, kui neid segavad randa suunduvad ujujad. Kohal on ka [[mõõkvaal]]ad, [[grinda]]d, [[delfiin]]id ja [[Pringel|pringlid]]. == Taimestik == Selle piirkonna taimed on need, mis taluvad soolast edelatuult. Sagedased põõsad on [[harilik taralõng]], [[harilik kikkapuu]], [[liguster]], [[viirpuu]] ja [[võõrliik|võõrliigina]] 1980. aastast [[hõbepuu]]. Ekspansiivne võõralamliik on [[randpeet]]. Üheaastaste taimede seas on [[merikapsas]], [[kukehari|kukeharjad]], [[paiseleht]], metsistunud [[porgand]] ja [[aed-moorputk]], [[merikann]]id (sealhulgas [[harilik merikann]]) ja [[kõrrelised]], sealhulgas [[luidekaer]], samuti [[mailane]]. == Inimesi == * [[Robert Beauvais]], kirjanik ja ajakirjanik * [[Albert Besson]], bakterioloog * [[Maurice Boitel]], maalikunstnik * [[Carolus-Duran]], maalikunstnik * [[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], maalikunstnik * [[Henri Dutilleux]], helilooja * [[Arthur Gilbert]], Inglise maalikunstnik. Tema tehtud maale saab näha kiriku kooris * [[Philippe Leclerc de Hauteclocque]], Prantsusmaa [[marssal]] * [[Edmond Marin la Meslée]], lendur * [[Catherine Destivelle]], alpinist == Vaata ka == * [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]] == Viited == {{viited}} {{Boulogne-sur-Meri ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] a5nrf2b3ve08jjko7hqbvgixu206dbx 0 658942 7193603 7192269 2026-07-16T04:19:11Z Velirand 67997 /* B */ 7193603 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud jäähokimängijaid {{tähed}} ==A== *[[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]], Taani jäähokimängija *[[Juhamatti Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Miro Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Justin Abdelkader]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister, Šveitsi meister, USA koondislane *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Pontus Åberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija *[[Noel Acciari]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Luke Adam]], Kanada jäähokimängija *[[Kenny Agostino]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Sebastian Aho]], Soome jäähokimängija *[[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]], Rootsi jäähokimängija *[[Jason Akeson]], Kanada jäähokimängija *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija *[[Nerijus Ališauskas]], Leedu jäähokimängija *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Almqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Andres Ambühl]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[Wendell Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Andy Andreoff]], Kanada jäähokimängija *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija *[[Sergei Andronov]], Venemaa jäähokimängija *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine elukutseline jäähokimängija *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija *[[Niklas Arell]], Rootsi jäähokimängija *[[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija, mitmekordne Šveitsi meister, USA koondislane *[[Mantas Armalis]], Leedu jäähokimängija *[[Joel Armia]], Soome jäähokimängija *[[Viktor Arvidsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Carter Ashton]], Kanada jäähokimängija *[[Jaroslav Askarov]], Venemaa jäähokimängija *[[Kaspars Astašenko]], Läti jäähokimängija *[[Justin Azevedo]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Aubé-Kubel]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Audette]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Auksi]], Kanada jäähokimängija *[[Brady Austin]], Kanada jäähokimängija *[[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija ==B== *[[Mikael Backlund]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija *[[Helmuts Balderis]], endine Läti jäähokimängija *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[Derek Barach]], USA jäähokimängija *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Bartošák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija *[[Oskars Batņa]], Läti jäähokimängija *[[Mathias Bau Hansen]], Taani jäähokimängija *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija *[[Pierre-Édouard Bellemare]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Emil Bemström]], Rootsi jäähokimängija *[[Lukas Bengtsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija *[[Bryan Berard]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija *[[Filip Berglund]], Rootsi jäähokimängija *[[Lean Bergmann]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija *[[Charles Bertrand]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija *[[Lian Bichsel]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jordan Binnington]], Kanada jäähokimängija *[[Danny aus den Birken]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Patrick Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija *[[Joachim Blichfeld]], Taani jäähokimängija *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija *[[Matěj Blümel]], Tšehhi jäähokimängija *[[Igor Bobkov]], Venemaa jäähokimängija *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija *[[Jesper Boqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija *[[Jeremy Bracco]], USA jäähokimängija, juunioride maailmameister, Calder Cupi võitja *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija *[[Jesper Bratt]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Brodeur]], endine Kanada jäähokimängija *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Brodin]], Rootsi jäähokimängija *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Brulé]], endine Kanada jäähokimängija *[[Lars Bryggman]], Rootsi jäähokimängija *[[Rihards Bukarts]], Läti jäähokimängija *[[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija *[[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija *[[Aleksandr Burmistrov]], Venemaa jäähokimängija *[[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija *[[Ludwig Byström]], Rootsi jäähokimängija ==C== *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Camara]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija *[[Patrik Carlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija *[[Jeff Carter]], Kanada endine jäähokimängija *[[Cody Ceci]], Kanada jäähokimängija *[[Peter Cehlárik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Erik Černák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Roman Červenka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Chaput]], Kanada jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Zdeno Chára]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jake Chelios]], USA-Kanada jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija *[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Filip Chytil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oskars Cibuļskis]], Läti jäähokimängija *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija *[[Casey Cizikas]], Kanada jäähokimängija *[[Fredrik Claesson]], Rootsi jäähokimängija, juunioride maailmameister, Gagarini karika võitja *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Clark]], Kanada jäähokimängija *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija *[[Cal Clutterbuck]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Crawford]], endine Kanada jäähokimängija *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija *[[Mariusz Czerkawski]], Poola endine jäähokimängija *[[Kodie Curran]], Kanada jäähokimängija, Norra meister, Taani meister ==D== *[[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija *[[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonathan Dahlén]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Dahlin]], Rootsi jäähokimängija *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Dallman]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija *[[Marko Daňo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Oscar Dansk]], Rootsi jäähokimängija *[[Lauris Dārziņš]], Läti jäähokimängija *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija *[[Jonathan Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Marcus Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija *[[Raphael Diaz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Dichow]], Taani jäähokimängija *[[Jason Dickinson]], Kanada jäähokimängija *[[Brenden Dillon]], Kanada jäähokimängija *[[Rick DiPietro]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Christian Djoos]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Djuse]], Rootsi jäähokimängija *[[Noah Dobson]], Kanada jäähokimängija *[[Louis Domingue]], Kanada jäähokimängija *[[Joonas Donskoi]], Soome jäähokimängija *[[Lukáš Dostál]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Draisaitl]], Saksamaa jäähokimängija, WHL-i võitja, Saksamaa koondislane, Saksamaa aasta parim meessportlane *[[Chris Driedger]], Kanada jäähokimängija *[[Jan Drozg]], Sloveenia jäähokimängija *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija *[[Mārtiņš Dzierkals]], Läti jäähokimängija *[[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Duchene]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija ==E== *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Ebert]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Alexander Edler]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Egli]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija *[[Yasin Ehliz]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Christian Ehrhoff]], Saksamaa jäähokimängija *[[Markus Eisenschmid]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Victor Ejdsell]], Rootsi jäähokimängija *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Ekholm]], Rootsi jäähokimängija *[[Oliver Ekman-Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Lars Eller]], Taani jäähokimängija *[[Brian Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Ellis]], Kanada jäähokimängija *[[Dennis Endras]], Saksamaa jäähokimängija *[[Pierre Engvall]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija *[[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jhonas Enroth]], Rootsi jäähokimängija *[[Joacim Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Loui Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Teemu Eronen]], Soome jäähokimängija *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija *[[Dennis Everberg]], Rootsi jäähokimängija ==F== *[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija *[[Radek Faksa]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oscar Fantenberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Fast]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Fasth]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija *[[Eric Fehr]], Kanada endine jäähokimängija *[[Dylan Ferguson]], Kanada jäähokimängija, Kelly Cupi võitja *[[Landon Ferraro]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija *[[Valtteri Filppula]], Soome jäähokimängija *[[Giovanni Fiore]], Kanada jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister *[[Tomáš Fleischmann]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Damien Fleury]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Haydn Fleury]], Kanada jäähokimängija *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Foerster]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija *[[Christian Folin]], Rootsi jäähokimängija *[[Spencer Foo]], Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Gustav Forsling]], Rootsi jäähokimängija *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Pavel Francouz]], Tšehhi jäähokimängija *[[Cody Franson]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija *[[Max Friberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Michael Frolík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Linus Fröberg]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Zachary Fucale]], Kanada jäähokimängija, juunioride maailmameister *[[Grant Fuhr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Yutaka Fukufuji]], Jaapani jäähokimängija *[[Dominik Furch]], Tšehhi jäähokimängija ==G== *[[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Galbraith]], endine Taani jäähokimängija *[[Brendan Gallagher]], Kanada jäähokimängija *[[Frédérick Gaudreau]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Gawanke]], Saksamaa jäähokimängija *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[Éric Gélinas]], Kanada jäähokimängija *[[Leonardo Genoni]], Šveitsi jäähokimängija *[[Chay Genoway]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Gernát]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Graham]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija *[[Morten Green]], endine Taani jäähokimängija *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija *[[Thomas Greiss]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija *[[Wayne Gretzky]], endine Kanada jäähokimängija *[[Matt Grzelcyk]], USA jäähokimängija *[[Philipp Grubauer]], Saksamaa jäähokimängija, OHL-i võitja, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Radko Gudas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Carl Gunnarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Gustavsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Max Görtz]], Rootsi jäähokimängija *[[Richard Gynge]], Rootsi jäähokimängija ==H== *[[Henrik Haapala]], Soome jäähokimängija *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija *[[Carl Hagelin]], Rootsi jäähokimängija *[[Patrick Hager]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jani Hakanpää]], Soome jäähokimängija *[[Jaroslav Halák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija *[[Robin Hanzl]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Harding]], Kanada endine jäähokimängija *[[Nichlas Hardt]], Taani jäähokimängija *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[Teemu Hartikainen]], Soome jäähokimängija *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Henrik Haukeland]], Norra jäähokimängija *[[Erik Haula]], Soome jäähokimängija *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[Dany Heatley]], Kanada jäähokimängija, olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister, Kanada koondislane *[[Victor Hedman]], Rootsi jäähokimängija *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija *[[Miro Heiskanen]], Soome jäähokimängija *[[Adam Helewka]], Kanada jäähokimängija *[[Magnus Hellberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija *[[Raimo Helminen]], endine Soome jäähokimängija *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Hietanen]], Soome jäähokimängija *[[Matthew Highmore]], Kanada jäähokimängija *[[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Hiller]], endine Šveits jäähokimängija *[[Roope Hintz]], Soome jäähokimängija *[[Peter Hirsch]], endine Taani jäähokimängija *[[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Josh Ho-Sang]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Hoffman]], Kanada jäähokimängija *[[Grégory Hofmann]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nick Holden]], endine Kanada jäähokimängija *[[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]], Kanada jäähokimängija *[[Philip Holm]], Rootsi jäähokimängija *[[Axel Holmström]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Holøs]], Norra jäähokimängija *[[Korbinian Holzer]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija *[[Julius Honka]], Soome jäähokimängija *[[Bo Horvat]], Kanada jäähokimängija *[[Marián Hossa]], endine Slovakkia jäähokimängija *[[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija *[[Quinton Howden]], Kanada jäähokimängija *[[Gordon Howe]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Hrivík]], Slovakkia jäähokimängija *[[Filip Hronek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Šimon Hrubec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jonathan Huberdeau]], Kanada jäähokimängija *[[Július Hudáček]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jack Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Linus Hultström]], Rootsi jäähokimängija *[[Brad Hunt]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Husso]], Soome jäähokimängija *[[Michael Hutchinson]], Kanada jäähokimängija *[[Lenni Hämeenaho]], Soome jäähokimängija *[[Markus Hännikäinen]], Soome jäähokimängija *[[Marcus Högberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Nils Höglander]], Rootsi jäähokimängija *[[Patric Hörnqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Hyka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Zach Hyman]], Kanada jäähokimängija ==I== *[[Henri Ikonen]], Soome jäähokimängija *[[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[Jere Innala]], Soome jäähokimängija ==J== *[[Jaromír Jágr]], Tšehhi jäähokimängija *[[Julian Jakobsen]], Taani jäähokimängija *[[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija, *[[Juhani Jasu]], Soome jäähokimängija, Soome meister *[[Dmitrij Jaškin]], Tšehhi jäähokimängija *[[Arto Javanainen]], Soome jäähokimängija *[[Boone Jenner]], Kanada jäähokimängija *[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Nicklas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Jesse Joensuu]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija *[[Emil Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Linus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Luke Johnson]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Andreas Johnsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jyrki Jokipakka]], Soome jäähokimängija *[[Caleb Jones]], USA jäähokimängija *[[Martin Jones]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Jooris]], Kanada jäähokimängija *[[Michal Jordán]], Tšehhi jäähokimängija *[[Curtis Joseph]], endine Kanada jäähokimängija *[[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Jovanovski]], endine Kanada jäähokimängija *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija *[[Tomáš Jurčo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Calle Järnkrok]], Rootsi jäähokimängija *[[Jan-Mikael Järvinen]], Soome jäähokimängija, Soome meister ==K== *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Wyatt Kaiser]], USA jäähokimängija *[[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija *[[Niko Kapanen]], Soome jäähokimängija, maailmameister, Gagarini karika võitja, Soome koondislane *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija *[[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija *[[Ondřej Kaše]], Tšehhi jäähokimängija *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joey Keane]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Duncan Keith]], Kanada jäähokimängija *[[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[Adrian Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Mario Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Michal Kempný]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joonas Kemppainen]], Soome jäähokimängija *[[Alexander Kerfoot]], Kanada jäähokimängija *[[Jujhar Khaira]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija *[[Miikka Kiprusoff]], endine Soome jäähokimängija *[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija *[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija *[[Linus Klasen]], Rootsi jäähokimängija *[[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[Carl Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[John Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rob Klinkhammer]], Kanada jäähokimängija *[[Lukáš Klok]], Tšehhi jäähokimängija *[[Samuel Kňažko]], Slovakkia jäähokimängija *[[Corban Knight]], Kanada jäähokimängija *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[Toni Koivisto]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Saku Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Leo Komarov]], Soome jäähokimängija *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija *[[Petri Kontiola]], Soome jäähokimängija *[[Anže Kopitar]], Sloveenia jäähokimängija *[[Markus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Lauri Korpikoski]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Koskinen]], Soome jäähokimängija *[[Jarno Koskiranta]], Soome jäähokimängija *[[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija *[[Diego Kostner]], Itaalia jäähokimängija *[[Jan Košťálek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jan Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michal Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ondřej Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Král]], Tšehhi jäähokimängija *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Krejčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Emil Kristensen]], Taani jäähokimängija *[[Michal Krištof]], Slovakkia jäähokimängija *[[Niklas Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Staffan Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Uwe Krupp]], endine Saksamaa jäähokimängija *[[Marcus Krüger]], Rootsi jäähokimängija *[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija *[[Jari Kurri]], endine Soome jäähokimängija *[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija *[[Kaapo Kähkönen]], Soome jäähokimängija *[[David Kämpf]], Tšehhi jäähokimängija *[[Olaf Kölzig]], Saksamaa jäähokimängija *[[Tom Kühnhackl]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Stanley karika võitja, Saksamaa koondislane *[[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija ==L== *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lander]], Rootsi jäähokimängija *[[Gabriel Landeskog]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Lankinen]], Soome jäähokimängija *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija *[[Emil Larmi]], Soome jäähokimängija *[[Oliver Larsen]], Taani jäähokimängija, Taani koondislane *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija *[[Adam Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan Lasch]], USA jäähokimängija, Šveitsi meister, mitmekordne Rootsi meister *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Oliver Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija *[[Vincent Lecavalier]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brian Leetch]], USA endine jäähokimängija *[[Artturi Lehkonen]], Soome jäähokimängija *[[Robin Lehner]], Rootsi jäähokimängija *[[Jori Lehterä]], Soome jäähokimängija *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija *[[Radan Lenc]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija *[[Sami Lepistö]], Soome jäähokimängija *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Lidström]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Lilleberg]], Norra jäähokimängija *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija *[[Esa Lindell]], Soome jäähokimängija *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija *[[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Mason Lohrei]], USA jäähokimängija *[[Stefan Loibl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Anthony Louis]], USA jäähokimängija *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija *[[Milan Lucic]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lundell]], Soome jäähokimängija *[[Niclas Lundgren]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Lundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Roberto Luongo]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ukko-Pekka Luukkonen]], Soome jäähokimängija ==M== *[[Brooks Macek]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Marinčin]], Slovakkia jäähokimängija *[[Pekka Marjamäki]], Soome jäähokimängija *[[Mitch Marner]], Kanada jäähokimängija *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Mazanec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija *[[Johan Mattsson]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister, juunioride maailmameister *[[Robert Mayer]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Mayfield]], USA jäähokimängija *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija *[[Jake McCabe]], USA jäähokimängija *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Ilari Melart]], Soome jäähokimängija *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija *[[Brennan Menell]], USA-Venemaa jäähokimängija *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Merkley]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Messier]], Kanada jäähokimängija *[[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija *[[Marc Michaelis]], Saksamaa jäähokimängija *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija *[[Niko Mikkola]], Soome jäähokimängija *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija *[[Ryan Miller]], USA endine jäähokimängija *[[Fraser Minten]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Modano]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Sean Monahan]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Montembeault]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Montour]], Kanada jäähokimängija *[[Oliver Moore]], USA jäähokimängija *[[Tyler Morley]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Morrissey]], Kanada jäähokimängija *[[Joe Morrow]], Kanada jäähokimängija *[[J.J. Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Petr Mrázek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joe Murphy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Trevor Murphy]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Murray]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Murray]], Kanada jäähokimängija *[[David Musil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija *[[Saku Mäenalanen]], Soome jäähokimängija *[[Olli Määttä]], Soome jäähokimängija *[[Oscar Möller]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija *[[Moritz Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija ==N== *[[Rick Nash]], endine Kanada jäähokimängija *[[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Nestrašil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Nicholls]], Kanada jäähokimängija *[[Mathias Niederberger]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Scott Niedermayer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Nino Niederreiter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frans Nielsen]] Taani jäähokimängija *[[Simon Nielsen]], Taani jäähokimängija *[[Antti Niemi]], endine Soome jäähokimängija *[[Joe Nieuwendyk]], endine Kanada jäähokimängija *[[Valeri Nitšuškin]], Venemaa jäähokimängija *[[Marcel Noebels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nelson Nogier]], Kanada jäähokimängija *[[Owen Nolan]], Kanada endine jäähokimängija *[[Maxim Noreau]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Nosek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija *[[Linus Nässén]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Joonas Nättinen]], Soome jäähokimängija *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija ==O== *[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija *[[Jamie Oleksiak]], Kanada jäähokimängija *[[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Mathis Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Krzysztof Oliwa]], Poola endine jäähokimängija *[[Juho Olkinuora]], Soome jäähokimängija *[[Anton Olsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[Bobby Orr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Joni Ortio]], Soome jäähokimängija *[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija ==P== *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija *[[Iiro Pakarinen]], Soome jäähokimängija *[[Ondřej Palát]], Tšehhi jäähokimängija *[[Richard Pánik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Cédric Paquette]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija *[[David Pastrňák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija *[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija *[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija *[[Harri Pesonen]], Soome jäähokimängija *[[Janne Pesonen]], endine Soome jäähokimängija *[[JJ Peterka]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Leonhard Pföderl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Chris Phillips]], endine Kanada jäähokimängija *[[Calvin Pickard]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Pietrangelo]], Kanada jäähokimängija *[[Antti Pihlström]], Soome jäähokimängija *[[Brandon Pirri]], Kanada jäähokimängija *[[Matthias Plachta]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jacques Plante]], Kanada jäähokimängija *[[Kyle Platzer]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija *[[Justin Pogge]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Pokka]], Soome jäähokimängija *[[Kristián Pospíšil]], Slovakkia jäähokimängija *[[Denis Potvin]], endine Kanada jäähokimängija *[[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[Robin Press]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Carey Price]], Kanada jäähokimängija *[[Ivan Provorov]], Venemaa jäähokimängija *[[Cliff Pu]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Puljujärvi]], Soome jäähokimängija *[[Teemu Pulkkinen]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Pulock]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Valtteri Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Mika Pyörälä]], Soome jäähokimängija *[[Mark Pysyk]], Kanada jäähokimängija ==R== *[[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Toni Rajala]], Soome jäähokimängija *[[Sampo Ranta]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Reaves]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Rech]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Peter Regin]], Taani jäähokimängija *[[Lukas Reichel]], Saksamaa jäähokimängija *[[James Reimer]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Reinhart]], Kanada jäähokimängija *[[Borna Rendulić]], Horvaatia jäähokimängija *[[Michal Řepík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tanner Richard]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija *[[Tobias Rieder]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Riikola]], Soome jäähokimängija *[[Pekka Rinne]], endine Soome jäähokimängija *[[Jaakko Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija *[[David Rittich]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mat Robinson]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Rodrigues]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Røndbjerg]], Taani jäähokimängija *[[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija *[[Jack Roslovic]], USA jäähokimängija *[[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Jérémy Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Roy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Martin Røymark]], Norra jäähokimängija *[[Niklas Rubin]], Rootsi jäähokimängija *[[Kristiāns Rubīns]], Läti jäähokimängija *[[Patrick Russell]], Taani jäähokimängija *[[Bryan Rust]], USA jäähokimängija *[[Karri Rämö]], Soome jäähokimängija *[[Aatu Räty]], Soome jäähokimängija *[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija ==S== *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jere Sallinen]], Soome jäähokimängija *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija *[[Juuse Saros]], Soome jäähokimängija *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija *[[Veli-Matti Savinainen]], Soome jäähokimängija *[[Marco Scandella]], Kanada jäähokimängija *[[Reece Scarlett]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Henrik Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Lukáš Sedlák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tyler Seguin]], Kanada jäähokimängija *[[Moritz Seider]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jiří Sekáč]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Sekera]], Slovakkia jäähokimängija *[[Teemu Selänne]], Soome jäähokimängija *[[Damon Severson]], Kanada jäähokimängija *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Simon]], Tšehhi jäähokimängija *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija *[[Pavol Skalický]], Slovakkia jäähokimängija *[[Ville Skinnari]], endine Soome jäähokimängija *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[David Sklenička]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija *[[Gemel Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Givani Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Jeremy Smith]], USA-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija *[[Jason Spezza]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija *[[Eric Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[Bernhard Starkbaum]], Austria jäähokimängija *[[Jakob Stenqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Stolarz]], USA jäähokimängija *[[Mark Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Matěj Stránský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ben Street]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Streit]], endine Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Marco Sturm]], Saksamaa endine jäähokimängija *[[Nico Sturm]], Saksamaa jäähokimängija, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Malcolm Subban]], Kanada jäähokimängija *[[Alpo Suhonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mats Sundin]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Oskar Sundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[Pius Suter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Sutter]], Kanada jäähokimängija *[[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Svedberg]], Kasahstani-Rootsi jäähokimängija *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija *[[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija *[[Carl Söderberg]], Rootsi jäähokimängija ==Š== *[[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija *[[Radim Šimek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Špaček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Patrik Štefan]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Libor Šulák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija ==Z== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Libor Zábranský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Zetterberg]], endine Rootsi jäähokimängija. *[[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija *[[Hynek Zohorna]], Tšehhi jäähokimängija *[[Dainius Zubrus]], endine Leedu jäähokimängija ==T== *[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[Tomáš Tatar]], Slovakkia jäähokimängija *[[John Tavares]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Tedenby]], Rootsi jäähokimängija *[[Chris Terry]], Kanada jäähokimängija *[[Teuvo Teräväinen]], Soome jäähokimängija *[[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[José Théodore]], endine Kanada jäähokimängija *[[Shea Theodore]], Kanada jäähokimängija *[[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija *[[Tim Thomas]], USA endine jäähokimängija *[[Logan Thompson]], Kanada jäähokimängija *[[Frederik Tiffels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Esa Tikkanen]], endine Soome jäähokimängija *[[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[Devon Toews]], Kanada jäähokimängija *[[Eeli Tolvanen]], Soome jäähokimängija *[[David Tomášek]], Tšehhi jäähokimängija *[[John Tripp]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexander True]], Taani jäähokimängija *[[Sven Tumba]], Rootsi jäähokimängija *[[Roman Turek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Pierre Turgeon]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Tömmernes]], Rootsi jäähokimängija ==U== *[[Linus Ullmark]], Rootsi jäähokimängija *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija ==V== *[[Urho Vaakanainen]], Soome jäähokimängija *[[Curtis Valk]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Vanek]], endine Austria jäähokimängija *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija *[[Karel Vejmelka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Kristian Vesalainen]], Soome jäähokimängija *[[Linus Videll]], Rootsi jäähokimängija *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Vrána]], Tšehhi jäähokimängija ==W== *[[Nathan Walker]], Austraalia jäähokimängija *[[Sinuhe Wallinheimo]], endine Soome jäähokimängija *[[Lucas Wallmark]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Wallstedt]], Rootsi jäähokimängija *[[Cam Ward]], Kanada endine jäähokimängija *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Wedgewood]], Kanada jäähokimängija *[[Alexander Wennberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Pathrik Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Ponthus Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Blake Wheeler]], USA jäähokimängija *[[Colby Williams]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Wilson]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Petteri Wirtanen]], Soome jäähokimängija *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija *[[Tyler Wotherspoon]], Kanada jäähokimängija *[[Sebastian Wännström]], Rootsi jäähokimängija ==Y== *[[Brandon Yip]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija *[[Zach Yuen]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane [[Kategooria:Jäähokimängijad| ]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] o6uk2q9sojbn41bdpagdz6pjoi1u8cq 7193609 7193603 2026-07-16T04:26:01Z Velirand 67997 /* C */ 7193609 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud jäähokimängijaid {{tähed}} ==A== *[[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]], Taani jäähokimängija *[[Juhamatti Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Miro Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Justin Abdelkader]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister, Šveitsi meister, USA koondislane *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Pontus Åberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija *[[Noel Acciari]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Luke Adam]], Kanada jäähokimängija *[[Kenny Agostino]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Sebastian Aho]], Soome jäähokimängija *[[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]], Rootsi jäähokimängija *[[Jason Akeson]], Kanada jäähokimängija *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija *[[Nerijus Ališauskas]], Leedu jäähokimängija *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Almqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Andres Ambühl]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[Wendell Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Andy Andreoff]], Kanada jäähokimängija *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija *[[Sergei Andronov]], Venemaa jäähokimängija *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine elukutseline jäähokimängija *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija *[[Niklas Arell]], Rootsi jäähokimängija *[[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija, mitmekordne Šveitsi meister, USA koondislane *[[Mantas Armalis]], Leedu jäähokimängija *[[Joel Armia]], Soome jäähokimängija *[[Viktor Arvidsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Carter Ashton]], Kanada jäähokimängija *[[Jaroslav Askarov]], Venemaa jäähokimängija *[[Kaspars Astašenko]], Läti jäähokimängija *[[Justin Azevedo]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Aubé-Kubel]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Audette]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Auksi]], Kanada jäähokimängija *[[Brady Austin]], Kanada jäähokimängija *[[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija ==B== *[[Mikael Backlund]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija *[[Helmuts Balderis]], endine Läti jäähokimängija *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[Derek Barach]], USA jäähokimängija *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Bartošák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija *[[Oskars Batņa]], Läti jäähokimängija *[[Mathias Bau Hansen]], Taani jäähokimängija *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija *[[Pierre-Édouard Bellemare]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Emil Bemström]], Rootsi jäähokimängija *[[Lukas Bengtsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija *[[Bryan Berard]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija *[[Filip Berglund]], Rootsi jäähokimängija *[[Lean Bergmann]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija *[[Charles Bertrand]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija *[[Lian Bichsel]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jordan Binnington]], Kanada jäähokimängija *[[Danny aus den Birken]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Patrick Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija *[[Joachim Blichfeld]], Taani jäähokimängija *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija *[[Matěj Blümel]], Tšehhi jäähokimängija *[[Igor Bobkov]], Venemaa jäähokimängija *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija *[[Jesper Boqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija *[[Jeremy Bracco]], USA jäähokimängija, juunioride maailmameister, Calder Cupi võitja *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija *[[Jesper Bratt]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Brodeur]], endine Kanada jäähokimängija *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Brodin]], Rootsi jäähokimängija *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Brulé]], endine Kanada jäähokimängija *[[Lars Bryggman]], Rootsi jäähokimängija *[[Rihards Bukarts]], Läti jäähokimängija *[[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija *[[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija *[[Aleksandr Burmistrov]], Venemaa jäähokimängija *[[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija *[[Ludwig Byström]], Rootsi jäähokimängija ==C== *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Camara]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija *[[Patrik Carlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija *[[Jeff Carter]], Kanada endine jäähokimängija *[[Cody Ceci]], Kanada jäähokimängija *[[Peter Cehlárik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Erik Černák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Roman Červenka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Chaput]], Kanada jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Zdeno Chára]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jake Chelios]], USA-Kanada jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija *[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Filip Chytil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oskars Cibuļskis]], Läti jäähokimängija *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija *[[Casey Cizikas]], Kanada jäähokimängija *[[Fredrik Claesson]], Rootsi jäähokimängija, juunioride maailmameister, Gagarini karika võitja *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Clark]], Kanada jäähokimängija *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija *[[Cal Clutterbuck]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija *[[Blake Coleman]], USA jäähokimängija *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Crawford]], endine Kanada jäähokimängija *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija *[[Mariusz Czerkawski]], Poola endine jäähokimängija *[[Kodie Curran]], Kanada jäähokimängija, Norra meister, Taani meister ==D== *[[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija *[[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonathan Dahlén]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Dahlin]], Rootsi jäähokimängija *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Dallman]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija *[[Marko Daňo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Oscar Dansk]], Rootsi jäähokimängija *[[Lauris Dārziņš]], Läti jäähokimängija *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija *[[Jonathan Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Marcus Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija *[[Raphael Diaz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Dichow]], Taani jäähokimängija *[[Jason Dickinson]], Kanada jäähokimängija *[[Brenden Dillon]], Kanada jäähokimängija *[[Rick DiPietro]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Christian Djoos]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Djuse]], Rootsi jäähokimängija *[[Noah Dobson]], Kanada jäähokimängija *[[Louis Domingue]], Kanada jäähokimängija *[[Joonas Donskoi]], Soome jäähokimängija *[[Lukáš Dostál]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Draisaitl]], Saksamaa jäähokimängija, WHL-i võitja, Saksamaa koondislane, Saksamaa aasta parim meessportlane *[[Chris Driedger]], Kanada jäähokimängija *[[Jan Drozg]], Sloveenia jäähokimängija *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija *[[Mārtiņš Dzierkals]], Läti jäähokimängija *[[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Duchene]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija ==E== *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Ebert]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Alexander Edler]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Egli]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija *[[Yasin Ehliz]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Christian Ehrhoff]], Saksamaa jäähokimängija *[[Markus Eisenschmid]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Victor Ejdsell]], Rootsi jäähokimängija *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Ekholm]], Rootsi jäähokimängija *[[Oliver Ekman-Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Lars Eller]], Taani jäähokimängija *[[Brian Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Ellis]], Kanada jäähokimängija *[[Dennis Endras]], Saksamaa jäähokimängija *[[Pierre Engvall]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija *[[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jhonas Enroth]], Rootsi jäähokimängija *[[Joacim Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Loui Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Teemu Eronen]], Soome jäähokimängija *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija *[[Dennis Everberg]], Rootsi jäähokimängija ==F== *[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija *[[Radek Faksa]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oscar Fantenberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Fast]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Fasth]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija *[[Eric Fehr]], Kanada endine jäähokimängija *[[Dylan Ferguson]], Kanada jäähokimängija, Kelly Cupi võitja *[[Landon Ferraro]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija *[[Valtteri Filppula]], Soome jäähokimängija *[[Giovanni Fiore]], Kanada jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister *[[Tomáš Fleischmann]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Damien Fleury]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Haydn Fleury]], Kanada jäähokimängija *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Foerster]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija *[[Christian Folin]], Rootsi jäähokimängija *[[Spencer Foo]], Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Gustav Forsling]], Rootsi jäähokimängija *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Pavel Francouz]], Tšehhi jäähokimängija *[[Cody Franson]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija *[[Max Friberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Michael Frolík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Linus Fröberg]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Zachary Fucale]], Kanada jäähokimängija, juunioride maailmameister *[[Grant Fuhr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Yutaka Fukufuji]], Jaapani jäähokimängija *[[Dominik Furch]], Tšehhi jäähokimängija ==G== *[[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Galbraith]], endine Taani jäähokimängija *[[Brendan Gallagher]], Kanada jäähokimängija *[[Frédérick Gaudreau]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Gawanke]], Saksamaa jäähokimängija *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[Éric Gélinas]], Kanada jäähokimängija *[[Leonardo Genoni]], Šveitsi jäähokimängija *[[Chay Genoway]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Gernát]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Graham]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija *[[Morten Green]], endine Taani jäähokimängija *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija *[[Thomas Greiss]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija *[[Wayne Gretzky]], endine Kanada jäähokimängija *[[Matt Grzelcyk]], USA jäähokimängija *[[Philipp Grubauer]], Saksamaa jäähokimängija, OHL-i võitja, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Radko Gudas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Carl Gunnarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Gustavsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Max Görtz]], Rootsi jäähokimängija *[[Richard Gynge]], Rootsi jäähokimängija ==H== *[[Henrik Haapala]], Soome jäähokimängija *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija *[[Carl Hagelin]], Rootsi jäähokimängija *[[Patrick Hager]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jani Hakanpää]], Soome jäähokimängija *[[Jaroslav Halák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija *[[Robin Hanzl]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Harding]], Kanada endine jäähokimängija *[[Nichlas Hardt]], Taani jäähokimängija *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[Teemu Hartikainen]], Soome jäähokimängija *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Henrik Haukeland]], Norra jäähokimängija *[[Erik Haula]], Soome jäähokimängija *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[Dany Heatley]], Kanada jäähokimängija, olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister, Kanada koondislane *[[Victor Hedman]], Rootsi jäähokimängija *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija *[[Miro Heiskanen]], Soome jäähokimängija *[[Adam Helewka]], Kanada jäähokimängija *[[Magnus Hellberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija *[[Raimo Helminen]], endine Soome jäähokimängija *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Hietanen]], Soome jäähokimängija *[[Matthew Highmore]], Kanada jäähokimängija *[[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Hiller]], endine Šveits jäähokimängija *[[Roope Hintz]], Soome jäähokimängija *[[Peter Hirsch]], endine Taani jäähokimängija *[[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Josh Ho-Sang]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Hoffman]], Kanada jäähokimängija *[[Grégory Hofmann]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nick Holden]], endine Kanada jäähokimängija *[[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]], Kanada jäähokimängija *[[Philip Holm]], Rootsi jäähokimängija *[[Axel Holmström]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Holøs]], Norra jäähokimängija *[[Korbinian Holzer]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija *[[Julius Honka]], Soome jäähokimängija *[[Bo Horvat]], Kanada jäähokimängija *[[Marián Hossa]], endine Slovakkia jäähokimängija *[[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija *[[Quinton Howden]], Kanada jäähokimängija *[[Gordon Howe]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Hrivík]], Slovakkia jäähokimängija *[[Filip Hronek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Šimon Hrubec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jonathan Huberdeau]], Kanada jäähokimängija *[[Július Hudáček]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jack Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Linus Hultström]], Rootsi jäähokimängija *[[Brad Hunt]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Husso]], Soome jäähokimängija *[[Michael Hutchinson]], Kanada jäähokimängija *[[Lenni Hämeenaho]], Soome jäähokimängija *[[Markus Hännikäinen]], Soome jäähokimängija *[[Marcus Högberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Nils Höglander]], Rootsi jäähokimängija *[[Patric Hörnqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Hyka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Zach Hyman]], Kanada jäähokimängija ==I== *[[Henri Ikonen]], Soome jäähokimängija *[[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[Jere Innala]], Soome jäähokimängija ==J== *[[Jaromír Jágr]], Tšehhi jäähokimängija *[[Julian Jakobsen]], Taani jäähokimängija *[[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija, *[[Juhani Jasu]], Soome jäähokimängija, Soome meister *[[Dmitrij Jaškin]], Tšehhi jäähokimängija *[[Arto Javanainen]], Soome jäähokimängija *[[Boone Jenner]], Kanada jäähokimängija *[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Nicklas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Jesse Joensuu]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija *[[Emil Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Linus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Luke Johnson]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Andreas Johnsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jyrki Jokipakka]], Soome jäähokimängija *[[Caleb Jones]], USA jäähokimängija *[[Martin Jones]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Jooris]], Kanada jäähokimängija *[[Michal Jordán]], Tšehhi jäähokimängija *[[Curtis Joseph]], endine Kanada jäähokimängija *[[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Jovanovski]], endine Kanada jäähokimängija *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija *[[Tomáš Jurčo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Calle Järnkrok]], Rootsi jäähokimängija *[[Jan-Mikael Järvinen]], Soome jäähokimängija, Soome meister ==K== *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Wyatt Kaiser]], USA jäähokimängija *[[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija *[[Niko Kapanen]], Soome jäähokimängija, maailmameister, Gagarini karika võitja, Soome koondislane *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija *[[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija *[[Ondřej Kaše]], Tšehhi jäähokimängija *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joey Keane]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Duncan Keith]], Kanada jäähokimängija *[[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[Adrian Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Mario Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Michal Kempný]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joonas Kemppainen]], Soome jäähokimängija *[[Alexander Kerfoot]], Kanada jäähokimängija *[[Jujhar Khaira]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija *[[Miikka Kiprusoff]], endine Soome jäähokimängija *[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija *[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija *[[Linus Klasen]], Rootsi jäähokimängija *[[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[Carl Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[John Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rob Klinkhammer]], Kanada jäähokimängija *[[Lukáš Klok]], Tšehhi jäähokimängija *[[Samuel Kňažko]], Slovakkia jäähokimängija *[[Corban Knight]], Kanada jäähokimängija *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[Toni Koivisto]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Saku Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Leo Komarov]], Soome jäähokimängija *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija *[[Petri Kontiola]], Soome jäähokimängija *[[Anže Kopitar]], Sloveenia jäähokimängija *[[Markus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Lauri Korpikoski]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Koskinen]], Soome jäähokimängija *[[Jarno Koskiranta]], Soome jäähokimängija *[[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija *[[Diego Kostner]], Itaalia jäähokimängija *[[Jan Košťálek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jan Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michal Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ondřej Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Král]], Tšehhi jäähokimängija *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Krejčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Emil Kristensen]], Taani jäähokimängija *[[Michal Krištof]], Slovakkia jäähokimängija *[[Niklas Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Staffan Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Uwe Krupp]], endine Saksamaa jäähokimängija *[[Marcus Krüger]], Rootsi jäähokimängija *[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija *[[Jari Kurri]], endine Soome jäähokimängija *[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija *[[Kaapo Kähkönen]], Soome jäähokimängija *[[David Kämpf]], Tšehhi jäähokimängija *[[Olaf Kölzig]], Saksamaa jäähokimängija *[[Tom Kühnhackl]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Stanley karika võitja, Saksamaa koondislane *[[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija ==L== *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lander]], Rootsi jäähokimängija *[[Gabriel Landeskog]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Lankinen]], Soome jäähokimängija *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija *[[Emil Larmi]], Soome jäähokimängija *[[Oliver Larsen]], Taani jäähokimängija, Taani koondislane *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija *[[Adam Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan Lasch]], USA jäähokimängija, Šveitsi meister, mitmekordne Rootsi meister *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Oliver Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija *[[Vincent Lecavalier]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brian Leetch]], USA endine jäähokimängija *[[Artturi Lehkonen]], Soome jäähokimängija *[[Robin Lehner]], Rootsi jäähokimängija *[[Jori Lehterä]], Soome jäähokimängija *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija *[[Radan Lenc]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija *[[Sami Lepistö]], Soome jäähokimängija *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Lidström]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Lilleberg]], Norra jäähokimängija *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija *[[Esa Lindell]], Soome jäähokimängija *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija *[[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Mason Lohrei]], USA jäähokimängija *[[Stefan Loibl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Anthony Louis]], USA jäähokimängija *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija *[[Milan Lucic]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lundell]], Soome jäähokimängija *[[Niclas Lundgren]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Lundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Roberto Luongo]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ukko-Pekka Luukkonen]], Soome jäähokimängija ==M== *[[Brooks Macek]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Marinčin]], Slovakkia jäähokimängija *[[Pekka Marjamäki]], Soome jäähokimängija *[[Mitch Marner]], Kanada jäähokimängija *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Mazanec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija *[[Johan Mattsson]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister, juunioride maailmameister *[[Robert Mayer]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Mayfield]], USA jäähokimängija *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija *[[Jake McCabe]], USA jäähokimängija *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Ilari Melart]], Soome jäähokimängija *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija *[[Brennan Menell]], USA-Venemaa jäähokimängija *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Merkley]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Messier]], Kanada jäähokimängija *[[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija *[[Marc Michaelis]], Saksamaa jäähokimängija *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija *[[Niko Mikkola]], Soome jäähokimängija *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija *[[Ryan Miller]], USA endine jäähokimängija *[[Fraser Minten]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Modano]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Sean Monahan]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Montembeault]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Montour]], Kanada jäähokimängija *[[Oliver Moore]], USA jäähokimängija *[[Tyler Morley]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Morrissey]], Kanada jäähokimängija *[[Joe Morrow]], Kanada jäähokimängija *[[J.J. Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Petr Mrázek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joe Murphy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Trevor Murphy]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Murray]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Murray]], Kanada jäähokimängija *[[David Musil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija *[[Saku Mäenalanen]], Soome jäähokimängija *[[Olli Määttä]], Soome jäähokimängija *[[Oscar Möller]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija *[[Moritz Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija ==N== *[[Rick Nash]], endine Kanada jäähokimängija *[[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Nestrašil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Nicholls]], Kanada jäähokimängija *[[Mathias Niederberger]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Scott Niedermayer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Nino Niederreiter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frans Nielsen]] Taani jäähokimängija *[[Simon Nielsen]], Taani jäähokimängija *[[Antti Niemi]], endine Soome jäähokimängija *[[Joe Nieuwendyk]], endine Kanada jäähokimängija *[[Valeri Nitšuškin]], Venemaa jäähokimängija *[[Marcel Noebels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nelson Nogier]], Kanada jäähokimängija *[[Owen Nolan]], Kanada endine jäähokimängija *[[Maxim Noreau]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Nosek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija *[[Linus Nässén]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Joonas Nättinen]], Soome jäähokimängija *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija ==O== *[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija *[[Jamie Oleksiak]], Kanada jäähokimängija *[[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Mathis Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Krzysztof Oliwa]], Poola endine jäähokimängija *[[Juho Olkinuora]], Soome jäähokimängija *[[Anton Olsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[Bobby Orr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Joni Ortio]], Soome jäähokimängija *[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija ==P== *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija *[[Iiro Pakarinen]], Soome jäähokimängija *[[Ondřej Palát]], Tšehhi jäähokimängija *[[Richard Pánik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Cédric Paquette]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija *[[David Pastrňák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija *[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija *[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija *[[Harri Pesonen]], Soome jäähokimängija *[[Janne Pesonen]], endine Soome jäähokimängija *[[JJ Peterka]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Leonhard Pföderl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Chris Phillips]], endine Kanada jäähokimängija *[[Calvin Pickard]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Pietrangelo]], Kanada jäähokimängija *[[Antti Pihlström]], Soome jäähokimängija *[[Brandon Pirri]], Kanada jäähokimängija *[[Matthias Plachta]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jacques Plante]], Kanada jäähokimängija *[[Kyle Platzer]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija *[[Justin Pogge]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Pokka]], Soome jäähokimängija *[[Kristián Pospíšil]], Slovakkia jäähokimängija *[[Denis Potvin]], endine Kanada jäähokimängija *[[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[Robin Press]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Carey Price]], Kanada jäähokimängija *[[Ivan Provorov]], Venemaa jäähokimängija *[[Cliff Pu]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Puljujärvi]], Soome jäähokimängija *[[Teemu Pulkkinen]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Pulock]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Valtteri Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Mika Pyörälä]], Soome jäähokimängija *[[Mark Pysyk]], Kanada jäähokimängija ==R== *[[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Toni Rajala]], Soome jäähokimängija *[[Sampo Ranta]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Reaves]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Rech]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Peter Regin]], Taani jäähokimängija *[[Lukas Reichel]], Saksamaa jäähokimängija *[[James Reimer]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Reinhart]], Kanada jäähokimängija *[[Borna Rendulić]], Horvaatia jäähokimängija *[[Michal Řepík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tanner Richard]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija *[[Tobias Rieder]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Riikola]], Soome jäähokimängija *[[Pekka Rinne]], endine Soome jäähokimängija *[[Jaakko Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija *[[David Rittich]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mat Robinson]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Rodrigues]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Røndbjerg]], Taani jäähokimängija *[[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija *[[Jack Roslovic]], USA jäähokimängija *[[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Jérémy Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Roy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Martin Røymark]], Norra jäähokimängija *[[Niklas Rubin]], Rootsi jäähokimängija *[[Kristiāns Rubīns]], Läti jäähokimängija *[[Patrick Russell]], Taani jäähokimängija *[[Bryan Rust]], USA jäähokimängija *[[Karri Rämö]], Soome jäähokimängija *[[Aatu Räty]], Soome jäähokimängija *[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija ==S== *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jere Sallinen]], Soome jäähokimängija *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija *[[Juuse Saros]], Soome jäähokimängija *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija *[[Veli-Matti Savinainen]], Soome jäähokimängija *[[Marco Scandella]], Kanada jäähokimängija *[[Reece Scarlett]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Henrik Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Lukáš Sedlák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tyler Seguin]], Kanada jäähokimängija *[[Moritz Seider]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jiří Sekáč]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Sekera]], Slovakkia jäähokimängija *[[Teemu Selänne]], Soome jäähokimängija *[[Damon Severson]], Kanada jäähokimängija *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Simon]], Tšehhi jäähokimängija *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija *[[Pavol Skalický]], Slovakkia jäähokimängija *[[Ville Skinnari]], endine Soome jäähokimängija *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[David Sklenička]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija *[[Gemel Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Givani Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Jeremy Smith]], USA-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija *[[Jason Spezza]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija *[[Eric Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[Bernhard Starkbaum]], Austria jäähokimängija *[[Jakob Stenqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Stolarz]], USA jäähokimängija *[[Mark Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Matěj Stránský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ben Street]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Streit]], endine Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Marco Sturm]], Saksamaa endine jäähokimängija *[[Nico Sturm]], Saksamaa jäähokimängija, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Malcolm Subban]], Kanada jäähokimängija *[[Alpo Suhonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mats Sundin]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Oskar Sundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[Pius Suter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Sutter]], Kanada jäähokimängija *[[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Svedberg]], Kasahstani-Rootsi jäähokimängija *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija *[[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija *[[Carl Söderberg]], Rootsi jäähokimängija ==Š== *[[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija *[[Radim Šimek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Špaček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Patrik Štefan]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Libor Šulák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija ==Z== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Libor Zábranský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Zetterberg]], endine Rootsi jäähokimängija. *[[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija *[[Hynek Zohorna]], Tšehhi jäähokimängija *[[Dainius Zubrus]], endine Leedu jäähokimängija ==T== *[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[Tomáš Tatar]], Slovakkia jäähokimängija *[[John Tavares]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Tedenby]], Rootsi jäähokimängija *[[Chris Terry]], Kanada jäähokimängija *[[Teuvo Teräväinen]], Soome jäähokimängija *[[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[José Théodore]], endine Kanada jäähokimängija *[[Shea Theodore]], Kanada jäähokimängija *[[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija *[[Tim Thomas]], USA endine jäähokimängija *[[Logan Thompson]], Kanada jäähokimängija *[[Frederik Tiffels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Esa Tikkanen]], endine Soome jäähokimängija *[[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[Devon Toews]], Kanada jäähokimängija *[[Eeli Tolvanen]], Soome jäähokimängija *[[David Tomášek]], Tšehhi jäähokimängija *[[John Tripp]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexander True]], Taani jäähokimängija *[[Sven Tumba]], Rootsi jäähokimängija *[[Roman Turek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Pierre Turgeon]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Tömmernes]], Rootsi jäähokimängija ==U== *[[Linus Ullmark]], Rootsi jäähokimängija *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija ==V== *[[Urho Vaakanainen]], Soome jäähokimängija *[[Curtis Valk]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Vanek]], endine Austria jäähokimängija *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija *[[Karel Vejmelka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Kristian Vesalainen]], Soome jäähokimängija *[[Linus Videll]], Rootsi jäähokimängija *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Vrána]], Tšehhi jäähokimängija ==W== *[[Nathan Walker]], Austraalia jäähokimängija *[[Sinuhe Wallinheimo]], endine Soome jäähokimängija *[[Lucas Wallmark]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Wallstedt]], Rootsi jäähokimängija *[[Cam Ward]], Kanada endine jäähokimängija *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Wedgewood]], Kanada jäähokimängija *[[Alexander Wennberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Pathrik Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Ponthus Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Blake Wheeler]], USA jäähokimängija *[[Colby Williams]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Wilson]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Petteri Wirtanen]], Soome jäähokimängija *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija *[[Tyler Wotherspoon]], Kanada jäähokimängija *[[Sebastian Wännström]], Rootsi jäähokimängija ==Y== *[[Brandon Yip]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija *[[Zach Yuen]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane [[Kategooria:Jäähokimängijad| ]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] 0tk8oxg7jt2a2vnhhi5co3ct4mthas4 0 661470 7193655 6916533 2026-07-16T06:38:16Z Kuriuss 38125 7193655 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kaspars Melnis | pilt = Kaspars_Melnis_2022_(cropped).jpg | pildiallkiri = Kaspars Melnis (2022) | amet = Läti kliima- ja energeetikaminister | ametiajaalgus = [[15. september]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Raimonds Čudars]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Kaspars Melnis | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|03|28}} | sünnikoht = [[Rēzekne piirkond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Talurahva Liit]]<br>[[Roheliste ja Talurahva Liit]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Riia Tehnikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaspars Melnis''' (sündinud [[28. märts]]il [[1989]] [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]) on [[Läti]] põllumees, ärimees ja poliitik, [[Läti Talurahva Liit|Läti Talurahva Liidu]] ning [[Roheliste ja Talurahva Liit|Roheliste ja Talurahva Liidu]] liige. Ta on [[15. september|15. septembrist]] [[2023]] [[Läti kliima- ja energeetikaminister]]. == Haridus == Ta lõpetas [[2013]]. aastal [[Riia Tehnikaülikool]]i ehitusteaduskonna bakalaureuseõppes transpordiehituse spetsialistina. [[2014]]. lõpetas ta [[Malnava kolledž|Malnava kolledži]] põllumajanduse ettevõtlusspetsialisti kvalifikatsiooniga, [[2017]]. aastal sai õiguskõrgkoolist juristi abi kvalifikatsiooni ning [[2019]]. aastal lõpetas ta [[Rēzekne Tehnoloogiaakadeemia]] juhtimisala akadeemilise magistriõppekava. Enne seimi valimist oli ta ettevõtte Sprūževa M juhatuse aseesimees ja ühingu Lauksaimniecības statūtsabiedrību asociācija (''Põllumajanduse põhikirjaliste äriühingute liit'') tegevdirektor. == Poliitiline karjäär == [[2021. aasta Läti kohalike omavalitsuste valimised|2021. aasta Läti kohalike omavalitsuste valimistel]] valiti ta Roheliste ja Talurahva Liidust [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonna]] volikogu liikmeks. [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta [[Roheliste ja Talurahva Liit|Roheliste ja Talurahva Liidu]] nimekirjas [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. [[15. september|15. septembrist]] [[2023]] on ta Läti kliima- ja energeetikaminister [[Evika Siliņa valitsus]]es. {{JÄRJESTA:Melnis, Kaspars}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] ny07cxbzbour998gvchc9j3k0appsol 0 661585 7193657 6953573 2026-07-16T06:39:55Z Kuriuss 38125 7193657 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kaspars Briškens | pilt = 14.Saeimas deputātu svinīgais solījums. Kaspars Briškens (cropped).jpg | pildiallkiri = Kaspars Briškens (2022) | amet = Läti transpordiminister | ametiajaalgus = [[15. september]] [[2023]] | ametiajalõpp = [[6. märts]] [[2025]] | eelmine = [[Jānis Vitenbergs]] | järgmine = [[Atis Švinka]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Kaspars Briškens | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1982|11|12}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Liikumine Poolt! (2017–2021)<br>Progressiivid (2021–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Stockholmi Majandusülikool]]i filiaal Riias<br>[[Stockholmi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaspars Briškens''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1982]] [[Riia]]s) on [[Läti]] poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat. Ta on erakonna Progressiivid liige. Ta valiti [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] Progressiivide nimekirjas [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. Ta oli [[15. september|15. septembrist]] [[2023]] kuni [[6. märts]]ini [[2025]] Läti Vabariigi transpordiminister. Ta lõpetas [[Riia Linnagümnaasium]]i. [[2005]]. aastal lõpetas ta [[Stockholmi Majandusülikool]]i filiaali Riias (ingliseː ''Stockholm School of Economics in Riga'', rootsiː ''Handelshögskolan i Stockholm i Riga'', lätiː ''Rīgas Ekonomikas augstskola''). [[2011]]. aastal sai ta [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikoolist]] magistrikraadi majandusteaduses. {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} {{JÄRJESTA:Briškens, Kaspars}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Transpordiministrid]] [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] t8ryxteudr5sq94gskcj9ezyywwpejt 0 661777 7193681 6909853 2026-07-16T07:06:03Z Kuriuss 38125 7193681 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Infokast ametiisik | nimi = Inga Bērziņa | pilt = Inga Bērziņa 2022 (cropped).jpg | pildiallkiri = Inga Bērziņa (2022) | amet = Läti keskkonna- ja regionaalarengu minister | ametiajaalgus = [[15. september]] [[2023]] | ametiajalõpp = [[15. juuni]] [[2025]] | eelmine = [[Māris Sprindžuks]] | järgmine = [[Raimonds Čudars]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Inga Bērziņa | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1963|08|01}} | sünnikoht = [[Kuldīga]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvapartei (Läti)|Rahvapartei]]<br>Kuldīgas novadam (2012–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Inga Bērziņa''' (sündinud [[1. august]]il [[1963]] [[Kuldīga]]s) on [[Läti]] poliitik, ta on erakonna [[Uus Ühtsus]] liige. Ta valiti [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] [[Uus Ühtsus|Uue Ühtsuse]] nimekirjas [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. Ta oli [[15. september|15. septembrist]] [[2023]] kuni [[15. juuni]]ni [[2025]] Läti Vabariigi keskkonna- ja regionaalarengu minister. Ta lõpetas [[1986]]. aastal [[Läti Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]] geograafi ja geograafiaõpetaja diplomiga. [[1997]]. aastal sai ta magistrikraadi geograafia alal [[Läti Ülikool]]ist. Aastatel [[1986]]–[[1994]] töötas ta geograafiaõpetajana Riia Inglise Gümnaasiumis. [[1994]]. aastal kolis ta [[Kuldīga]]sse, kus töötas algul geograafiaõpetajana [[Vilis Plūdons]]i nimelises Kuldiga 1. Keskkoolis, peagi sai tast kooli direktori asetäitja kommertshariduse alal. {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} Aastatel [[2001]]–[[2022]] oli ta [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] volikogu esimees. [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta [[Uus Ühtsus|Uue Ühtsuse]] nimekirjas [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. [[15. september|15. septembrist]] [[2023]] on ta Läti Vabariigi keskkonna- ja regionaalarengu minister ([[Evika Siliņa valitsus]]es). Kui pärast 2025. aasta munitsipaalvalimisjaoskondade sulgemist algas häälte lugemine, tekkis probleeme hääletussedelite skaneerimissüsteemiga ja hääli tuli lugeda käsitsi. 9. juunil peatas minister I. Bērziņa ametist riikliku digitaalse arengu agentuuri direktori Jorens Liops, kes vastutas valimissüsteemi eest. 11. juunil astus minister I. Bērziņa ise ametist tagasi, võttes vastutuse valimisprotsessi toetavate infotehnoloogiliste lahendustega seotud probleemide eest. == Isiklikku == Ta on abielus ja kolme lapse ema. Tema poeg [[Kristaps Bērziņš]] on tippkergejõustiklane, maratoonar. {{JÄRJESTA:Berzina, Inga}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] crrju0qhf5pwwgdrcoqh5wbwrakwnf3 0 664008 7193454 7192323 2026-07-15T14:26:40Z Sjur 66496 7193454 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=september}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 18em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:2024 Summer Olympics text logo.svg|pisi|340px|]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|100x100px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Prantsusmaa}}, [[Pariis]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokio 2020]]''' | '''[[Kergejõustik 2028. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 2028]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] - [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] - [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] [[Pilt:Départ du 400m haies hommes (repêchages) - Paris 2024.jpg|340px|]] |} '''[[Kergejõustik]]uvõistlused [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Pariis]]is toimusid 1.–11. augustini. Kavas oli kokku 48 medaliala, millest 23 ala on nii meestele kui ka naistele. Lisaks toimub [[4x400 m teatejooks]] segavõistkondadele ja käimise segateatevõistlus (iga sportlane peab läbima kaks veidi üle 10 km pikkust distantsi, vaheldumisi selles järjekorras: mees, naine, mees, naine). Võistlused toimuvad neljas paigas: [[Pont d'Iéna]] käimine, [[Hôtel de Ville]] ja [[Invaliidide Kodu|Les Invalides]] maratonijooksu algus- ja lõpp-punktiga ning [[Stade de France]] kergejõustikuvõistluste kohana. Võistlusel on identne arv medaleid meestele ja naistele, mis on esimene kord olümpiaajaloos. Käimise segateatevõistlus (42,195 km) toimub esimest korda nendel mängudel, asendades meeste 50-kilomeetrise käimise soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlemisel. Tiimi moodustavad mees ja naine, kes kõnnivad erineva pikkusega distantse, läbides lõpuks kokku 42,195 km. Teine oluline muudatus kergejõustikuprogrammis on kordusringi formaat kõikidel individuaalaladel 200–1500 m ja tõkkejooksus (110 m meestele, 100 m naistele ja 400 m mõlemale), mis on suur võimalus kui jooksjad saavad teise võimaluse pääseda poolfinaalfaasi. See formaat asendab endise süsteemi, kus sportlased pääsevad läbi kiireimate üldaegade (q), välja arvatud need, kes kvalifitseeruvad otse esimeses ringis (Q). Kvalifitseerub 1810 sportlast, kes järgivad ranget võrdsust 905 mehe ja 905 naisega. Üksikaladel võib osaleda kuni kolm sportlast riikliku olümpiakomitee kohta, teatevõistlustel maksimaalselt üks ja uuel segavõistkondlikul teatevõistlusel maksimaalselt kaks võistkonda. Kui riiki ei esinda ükski sportlane või meeskond, on lubatud saata oma kõrgeima asetusega mees- või naissportlane ühel kolmest alast: [[100 m jooks|100 m]], [[800 m jooks|800 m]] või [[maraton]]. 50% kohtadest täidetakse allpool toodud olümpianormide või -kvootide kaudu. Kvalifikatsiooniperiood kestas 1. novembrist 2022 kuni 30. aprillini 2024 maratonil, 31. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2024 10 000 meetril, käimisvõistlustel, mitmevõistluse aladel ja teatevõistlustel ning 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 ülejäänud normide jaoks. 50% kohtadest jagatakse [[World Athletics]] edetabeli kaudu. Kuigi enamik 2024. aasta Pariisi kergejõustiku võistlusreegleid jääb samaks, mis eelmistel olümpiamängudel, on üks uus täiendus kordusringid, mis võetakse kasutusele kõikidel individuaalrajal 200–1500 m, sealhulgas tõkkejooksus. Igal rajal toimuval esimese ringi eeljooksul pääseb teatud hulk sportlasi teise ringi, lõpetades automaatsetel kvalifikatsioonikohtadel. Need, kes aga automaatsetel kvalifikatsioonikohtadel ei lõpetanud, saavad kordusvõistlustel osaledes teise võimaluse poolfinaali pääseda. ==Kvalifikatsioonikriteeriumid== ===Üksikaladel=== 2022. aasta hooaja lõpus kehtestas World Athletics 2024. aasta suveolümpiamängude kergejõustikuvõistluste kvalifikatsioonikriteeriumid. Sarnaselt eelmisele olümpiale on kvalifikatsioonisüsteem seatud kahele põhimõttele, kus algne pool kogukvoodist (umbes viiskümmend protsenti) jagatakse tõenäoliselt sportlaste vahel Maailma Kergejõustikunõukogu poolt heaks kiidetud sisenemisstandardite kaudu, ülejäänu tuginedes kvalifikatsiooniperioodi jooksul maailma edetabelile. Iga riik võib Pariisi 2024. aasta kergejõustikuprogrammi igale üksikalale registreerida maksimaalselt kolm sportlast. Kõigi kergejõustikualade (välja arvatud 10 000 meetri, seitsmevõistluse ja kümnevõistluse) kvalifikatsiooniperiood kestab 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024. ===Teatevõistlustel=== Igal teatevõistlusel osaleb kuusteist võistkonda vastavatest [[Rahvuslik olümpiakomitee|Rahvuslik olümpiakomiteedest]], mis koosnevad järgmistest osadest: *14: neliteist parimat meeskonda nende tulemuste põhjal, mis saavutati 2024. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel teatevõistlustel [[Bahama]]s [[Nassau]]s. *2: kaks paremat meeskonda väljaspool põhikvalifikatsiooni vastavalt World Athletics kvalifikatsiooniperioodi (31. detsember 2022–30. juuni 2024) teatevõistluste saavutusedetabelile. {| {{Container-variabel|Spalten=2|Typ=multicolumn|Titel1=Einzelrennen|Titel2=Staffelrennen|Breite=800px|AbstandUnten=1em}} |- style="vertical-align:top" | style="padding:0 40px 0 0;" | {| class="wikitable gauche sortable" style="font-size:95%; text-align:center;" |+Olümpianormid ja -kvoodid (mehed) ! scope=col| Ala ! scope=col| Norm ! scope=col| Kvoot |- |[[100 m jooks]] || 10,00||56 |- |[[200 m jooks]] || 20,16|| 48 |- |[[400 m jooks]] || 45,00|| 48 |- |[[800 m jooks]] || 1.44,70|| 48 |- |[[1500 m jooks]] || 3.33,50|| 45ª |- |[[5000 m jooks]] || 13.05,00|| 42 |- |[[10 000 m jooks]] || 27.00,00|| 27 |- |[[Maraton]] || 2.08,10|| 80 |- |[[110 m tõkkejooks]] || 13,27|| 40 |- |[[400 m tõkkejooks]] || 48,70|| 40 |- |[[3000 m takistusjooks]] || 8.15,00|| 36 |- |[[4 × 100 m teatejooks]] || <small>14 + 2 </small> || 16 |- |[[4 × 400 m teatejooks]] || <small>14 + 2 </small> || 16 |- |[[20 km käimine]] || 1:20.10|| 48 |- |[[Kõrgushüpe]] || 2.33|| 32 |- |[[Teivashüpe]] || 5,82 || 32 |- |[[Kaugushüpe]] || 8.27 || 32 |- |[[Kolmikhüpe]] || 17.22 || 32 |- |[[Kuulitõuge]] || 21.50 || 32 |- |[[Kettaheide]] || 67.20 || 32 |- |[[Vasaraheide]] || 78.20 || 32 |- |[[Odavise]] || 85,50 || 32 |- |[[Kümnevõistlus]] || 8460|| 24 |} | style="padding:0 40px 0 0;" | {| class="wikitable gauche sortable" style="font-size:95%; text-align:center;" |+Olümpianormid ja -kvoodid (naised) ! scope=col| Ala ! scope=col| Norm ! scope=col| Kvoot |- |100 m jooks || 11,07|| 56 |- |200 m jooks || 22,57|| 48 |- |400 m jooks || 50,95|| 48 |- |800 m jooks || 1.59,30 || 48 |- |1500 m jooks || 4.02,50 || 45ª |- |5000 m jooks || 14.52,00 || 42 |- |10 000 m jooks || 30.40,00 || 27 |- |Maraton || 2:26.50 || 80 |- |[[100 m tõkkejooks]] || 12,77 || 40 |- |400 m tõkkejooks || 54,85 || 40 |- |3000 m takistusjooks || 9.23,00 || 36 |- |4 x 100 m teatejooks || <small>14 + 2 </small> || 16 |- |4 x 400 m teatejooks || <small>14 + 2 </small> || 16 |- |20 km käimine || 1:29.20 || 48 |- |Kõrgushüpe || 1.97 || 32 |- |Teivashüpe|| 4.73 || 32 |- |Kaugushüpe || 6.86 || 32 |- |Kolmikhüpe || 14.55 || 32 |- |Kuulitõuge || 18.80 || 32 |- |Kettaheide || 64.50 || 32 |- |Vasaraheide || 74.00 || 32 |- |Odavise || 64.00 || 32 |- |[[Seitsmevõistlus]] || 6480 || 24 |} |} {| class="wikitable gauche sortable" style="font-size:95%; text-align:center;" |+Olümpia normid ja kvoodid (segateate võistkonnad) ! scope=col| Ala ! scope=col| Norm ! scope=col| Kvoot |- |[[4x400 m teatejooks|4 x 400 m]]|| <small>14 + 2 </small> || 16 |- |Võistkondlik käimine|| || |} {{-}} ª Samaväärne [[miilijooks]]uga (1609 m) — 3.50,40 (meestel) ja 4.20,90 (naistel) == Kergejõustiku võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- | style="background-color:#d0db69;text-align:center;" |KF||Kvalifikatsioonid | style="background-color:#e85f6f;text-align:center;" |EV||Eelvoor | style="background-color:#e85f6f;text-align:center;" |EJ||Eeljooksud | style="background-color:#c486f7;text-align:center;" |KJ||Kordus eeljooks | style="background-color:#5fcae8;text-align:center;" |PF||Poolfinaal | style="background-color:#72cc89;text-align:center;" |F||Finaal |- |colspan="12" align=center|'''H''' = hommikune võistlus, '''Õ''' = pärastlõunane võistlus |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+Mehed |- ! Kuupäev → || colspan="2"| N <br>1.08 || colspan="2"| R <br>2.08 || colspan="3"|L<br>3.08 || colspan="3"| P<br>4.08 || colspan="2"| E<br>5.08 || colspan="2"| T<br>6.08 || colspan="2"| K<br>7.08 || colspan="2"| N<br>8.08 || colspan="2"| R<br>9.08 || colspan="2"| L<br>10.08 || colspan="2"| P<br>11.08 |- ! Võistlusala ↓ || H || Õ || H || Õ || colspan=2| H || Õ || H || colspan=2| Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m jooks]] || colspan="2"| || colspan=2| ||bgcolor="#e85f6f"|EV ||bgcolor="#e85f6f"| EJ || || ||bgcolor="#5fcae8"| PF ||bgcolor="#72cc89"| F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 M jooks|200 m jooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || colspan="3"| || || bgcolor="#e85f6f" | EJ || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m jooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || || colspan=2 bgcolor="#e85f6f" | EJ || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m jooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || bgcolor="#c486f7"| KJ || || bgcolor="#5fcae8"| PF || || || bgcolor="#72cc89"| F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || colspan="2"| || bgcolor="#c486f7"| KJ || || colspan=2 bgcolor="#5fcae8"| PF || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m jooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89"| F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || colspan=2 | || colspan="2"| || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan=2| || colspan=2| || colspan=3| || colspan="3"| || || bgcolor="#e85f6f" | EJ || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks|4&nbsp;×&nbsp;100&nbsp;m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m teatejooks|4&nbsp;×&nbsp;400&nbsp;m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#72cc89" | F || || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || bgcolor="#72cc89" | F || || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan=2 | || colspan=2 | || bgcolor="#d0db69" | KF || colspan="3"| || || bgcolor="#72cc89"| F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan=2 | || colspan="3"| || bgcolor="#d0db69" | KF || colspan=2 | || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89"| F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#d0db69" | KF || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || colspan="2"| || || bgcolor="#d0db69" | KF || colspan=2 | || bgcolor="#72cc89"| F ||colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="3"| || || colspan=2 bgcolor="#72cc89"| F ||colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || colspan="2"| || colspan=5 bgcolor="#72cc89"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- | style="background-color:#d0db69;text-align:center;" |KF||Kvalifikatsioonid | style="background-color:#e85f6f;text-align:center;" |EV||Eelvoor | style="background-color:#e85f6f;text-align:center;" |EJ||Eeljooksud | style="background-color:#c486f7;text-align:center;" |KJ||Kordus eeljooks | style="background-color:#5fcae8;text-align:center;" |PF||Poolfinaal | style="background-color:#72cc89;text-align:center;" |F||Finaal |- |colspan="12" align=center|'''H''' = hommikune võistlus, '''Õ''' = pärastlõunane võistlus |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+Naised |- ! Kuupäev || colspan="2"| 1.08 || colspan="3"| 2.08 || colspan="3"| 3.08 || colspan="2"| 4.08 || colspan="2"| 5.08 || colspan="2"| 6.08 || colspan="2"| 7.08 || colspan="2"| 8.08 || colspan="2"| 9.08 || colspan="2"| 10.08 || colspan="2"| 11.08 |- ! Võistlusala || H || Õ || colspan=2| H || Õ || H || colspan=2| Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|100 m jooks]] || colspan=2| || bgcolor="#e85f6f"| EV || bgcolor="#e85f6f"| EJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|200 m jooks]] || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || || bgcolor="#c486f7"| KJ || bgcolor="#5fcae8"| PF || || bgcolor="#72cc89"| F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|400 m jooks]] || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"|PF || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m 2|800 m jooks]] || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || bgcolor="#c486f7"| KJ || colspan=2| || || bgcolor="#5fcae8"| PF || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || colspan=3| || colspan=2| || colspan=1| || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || bgcolor="#c486f7"| KJ || || bgcolor="#5fcae8"| PF || || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || bgcolor="#e85f6f"| EJ || || bgcolor="#c486f7"| KJ || || || bgcolor="#5fcae8"| PF || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan=2| || colspan=3| || colspan=3| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m 2|4x100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m 2|4x400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#e85f6f" | EJ || || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#72cc89" | F || |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || bgcolor="#72cc89" | F || || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan=2 bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="3"| || || bgcolor="#72cc89"| F ||colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan=2 | || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan=2 bgcolor="#72cc89"| F ||colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || colspan="2"| || colspan=2 | || bgcolor="#d0db69" | KF || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#d0db69" | KF || || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| |- | align="left" | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan=4 bgcolor="#72cc89" | F || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:80%;position:relative;" width=85%; |+'''Segavõistkond''' |- !Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2" |N 1.08 ! colspan="2" |R 2.08 ! colspan="2" |L 3.08 ! colspan="2" |P 4.08 ! colspan="2" |E 5.08 ! colspan="2" |T 6.08 ! colspan="2" |K 7.08 ! colspan="2" |N 8.08 ! colspan="2" |R 9.08 ! colspan="2" |L 10.08 ! colspan="2" |P 11.08 |- !Ala&nbsp;↓ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m 3|4x400 m teatejooks]] | colspan="2" | | | bgcolor="#5fcae8"| PF | | bgcolor="#72cc89" | F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#käimise segateatevõistlus|käimise segateatevõistlus]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | bgcolor="#72cc89" | F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |} ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Prantsusmaa]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 2024]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px|Kergejõustik]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||14||11||9||34 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||4||2||5 ||11 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||3||1||1||5 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||2||1||3||6 |- |5.||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}}||2||1||1||4 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||2||1||0||3 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||4||5||10 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||1||3||2||6 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||1||2||0||3 |- |10.||align=left| {{PisiLipp|Austraalia}}||1||2||4||7 |- |11.||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||1||2||1||4 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||1||1||2||4 |- |13.||align=left|{{PisiLipp|Belgia}}||1||1||1||3 |- |rowspan=6|14.||align=left|{{PisiLipp|Bahrein}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Botswana}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Ecuador}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Saint Lucia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Uganda}}||1||1||0||2 |- |align=left| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1||1||0||2 |- |20.||align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||1||0||2 ||3 |- |21.||align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||1||0||1||2 |- |rowspan=6|22.|| align=left|{{PisiLipp|Dominica}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Pakistan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||1||0||0||1 |- |28.||align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||0||2||0||2 |- |29.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||1||2||3 |- |30.||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||1||2 |- |rowspan=5|31.||align=left| {{PisiLipp|India}}||0||1||0||1 |- |align=left| {{PisiLipp|Leedu}}||0||1||0||1 |- |align=left| {{PisiLipp|Portugal}}||0||1||0||1 |- bgcolor=#ccccff |align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}*||0||1||0||1 |- |align=left| {{PisiLipp|Ungari}}||0||1||0||1 |- |36.||align=left|{{PisiLipp|Grenada}}||0||0||2||2 |- |rowspan=7|37.||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Horvaatia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Katar}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Puerto Rico}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Sambia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (43 riiki)|| 48 || 48 || 49 || 145 |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="1" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|{{KuldOlümpia}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,79 |- bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|{{HõbeOlümpia}} || [[Kishane Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|{{PronksOlümpia}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,81 |- | align="center"|4. || [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|9,82 |- | align="center"|5. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|9,85 |- | align="center"|6. || [[Letsile Tebogo]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|9,86 |- | align="center"|7. || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align="center"|8. || [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,91 |} </div> Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 102 <br>Riike: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordid]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|2009]], [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''9,63''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[5. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''9,80''' [[Marcell Jacobs]], {{PisiLipp|Itaalia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''9,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta 100 m jooksu liider:''' '''9,77''' [[Kishane Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} [[28. juuni]] [[2024]] [[Kingston]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7153115?eventId=10229630&gender=M Finaal-Poolfinaal-Eeljooksud] – <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Letsile Tebogo]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|19,46 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kenneth Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,70 |- | align=center|4. || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,99 |- | align=center|5. || [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|20,02 |- | align=center|6. || [[Tapiwanashe Makarawu]] || {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align=center|20,10 |- | align=center|7. || [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|20,15 |- | align=center|8. || [[Makanakaishe Charamba]] || {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align=center|20,53 |} </div> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2009]], [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''19,62''' [[Andre De Grasse]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''19,52''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta 200 m jooksu liider:''' '''19,53''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM200M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM200M--------------REP---------.pdf Lohutusjooks] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM200M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM200M--------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Quincy Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|43,40 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|43,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Muzala Samukonga]] || {{PisiLipp|Sambia}} || align=center|43,74 |- | align=center|4. || [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|43,78 |- | align=center|5. || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|43,87 |- | align=center|6. || [[Christopher Bailey]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,58 |- | align=center|7. || [[Samuel Ogazi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|44,73 |- | align=center|8. || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|45,62 |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[14. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks#|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[14. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks#|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''43,85''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''44,22''' [[Antonio Watson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2024. aasta 400 m jooksu liider:''' '''43,74''' [[Matthew Hudson-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. juuli]] [[2024]], [[London]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM400M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM400M--------------REP---------.pdf Lohutusjooks] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM400M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM400M--------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.41,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.41,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.41,50 |- | align=center|4. || [[Bryce Hoppel]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.41,67 |- | align=center|5. || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.42,08 |- | align=center|6. || [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.42,14 |- | align=center|7. || [[Tshepiso Masalela]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 1.42,82 |- | align=center|8. ||[[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.43,84 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''1.45,06''' [[Emmanuel Korir]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''1.44.24''' [[Marco Arop]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''2024. aasta 800 m jooksu liider:''' '''1.41,46''' [[Djamel Sedjati]], {{PisiLipp|Alžeeria}} ([[12. juuli]] [[2024]], [[Fontvieille]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHM800M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHM800M--------------REP---------.pdf Lohutusjooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM800M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C1_ATHM800M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Men's 1500 metres finale - 03.jpg|pisi|Meeste 1500 meetri jooksu finaali start]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Cole Hocker]] || {{PisiLipp|USA}} || '''3.27,65 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|3.27,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Yared Nuguse]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|3.27,80 |- | align=center|4. || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|3.28,24 |- | align=center|5. || [[Hobbs Kessler]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|3.29,45 |- | align=center|6. || [[Niels Laros]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|3.29,54 |- | align=center|7. || [[Narve Gilje Nordås]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|3.30,46 |- | align=center|8. || [[Pietro Arese]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|3.30,74 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3:28,32''' [[Jakob Ingebrigtsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[7. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''3.28,32''' [[Jakob Ingebrigtsen]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''3.29,38''' [[Josh Kerr]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2024. aasta 1500 m jooksu liider:''' '''3:26,73''' [[Jakob Ingebrigtsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[12. juuli]] [[2024]], [[Fontvieille]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHM1500M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM1500M-------------REP---------.pdf Lohutusjooks] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM1500M-------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM1500M-------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.13,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Ronald Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.15,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.15,13 |- | align=center|4. || [[Dominic Lobalu]] || [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Pagulaste olümpiakoondis 2024. aasta suveolümpiamängudel|Pagulaste olümpiakoondis]] || 13.15,27 |- | align=center|5. || [[Hagos Gebrhiwet]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.15,32 |- | align=center|6. || [[Biniam Mehary]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.15,99 |- | align=center|7. || [[Edwin Kurgat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.17,18 |- | align=center|8. || [[Isaac Kimeli]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13.18,10 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]], [[Fontvieille]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''12.58,15''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''13.11,30''' [[Jakob Ingebrigtsen]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2024. aasta 5000 m jooksu liider:''' '''12:36.73''' [[Hagos Gebrhiwet]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[30. mai]] [[2024]], [[Oslo]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHM5000M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C1_ATHM5000M-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || '''26.43,14 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|26.43,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|26.43,46 |- | align=center|4. || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|26.43,79 |- | align=center|5. || [[Benard Kibet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|26.43,98 |- | align=center|6. || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|26.44,02 |- | align=center|7. || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|26.44,48 |- | align=center|8. || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || align=center|26.46,39 |} </div> Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]], [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''27.43,22''' [[Selemon Barega]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameister 2023]]:''' '''27.33,57''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2024. aasta 10 000 m jooksu liider:''' '''26.31,01''' [[Yomif Kejelcha]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[14. juuni]] [[2024]], [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C77A_ATHM10000M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotust <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||'''2:06.26 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.47 || align=center|+ 0.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Benson Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||align=center|2:07.00 || align=center|+ 0.34 |- | align=center|4. || [[Emile Cairess]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||align=center|2:07.29 || align=center|+ 1.03 |- | align=center|5. || [[Deresa Geleta]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||align=center|2:07.31 || align=center|+ 1.05 |- | align=center|6. || [[Akira Akasaki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2:07.32|| align=center|+ 1.06 |- | align=center|7. || [[Tebello Ramakongoana]] || {{PisiLipp|Lesotho}} ||align=center|2:07.58 || align=center|+ 1.32 |- | align=center|8. || [[Conner Mantz]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|2:08.12 || align=center|+ 1.46 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:00.56''' [[Kelvin Kiptum]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[8. oktoober]] [[2023]], [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''2:08.38''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2023]]:''' '''2:08.53''' [[Victor Kiplangat]], {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2024. aasta maratoni liider:''' '''2:02.16''' [[Benson Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. märts]] [[2024]], [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73V_ATHMMARATHON----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 meetri tõkkejooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Men's 110 metres hurdles podium - 08.jpg|pisi|Meeste 110 meetri tõkkejooksu medalistid]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Daniel Roberts]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Rasheed Broadbell]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|13,09 |- | align=center|4. || [[Enrique Llopis]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,20 |- | align=center|5. || [[Rachid Muratake]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|13,21 |- | align=center|6. || [[Freddie Crittenden]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,32 |- | align=center|7. || [[Orlando Bennett]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|13,34 |- | align=center|8. || [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|13,39 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]], [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''12,91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''13,04''' [[Hansle Parchment]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameister 2023]]:''' '''12,96''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta 110 m tõkkejooksu liider:''' '''12,86''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM110MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM110MHURD----------REP---------.pdf Lohutuskooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM110MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM110MHURD----------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 meetri tõkkejooks]]==== [[Pilt:Paris Olympics - Athletics (53914615724).jpg|pisi|Karsten Warholm ja Rai Benjamin meeste 400 meetri tõkkejooksu finaalis]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,46 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|47,06 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|47,26 |-4 | align=center|4. || [[Clement Ducos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,76 |- | align=center|5. || [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} || align=center|47,79 |-4 | align=center|6. || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|47,98 |-4 | align=center|7. || '''[[Rasmus Mägi]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|52,53 |-4 | align=center|8. || [[Roshawn Clarke]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || katkestas |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. juuli]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. juuli]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2023]]:''' '''46,89''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2024. aasta 400 m tõkkejooksu liider:''' '''46,46''' [[Rai Benjamin]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM400MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM400MHURD----------REP---------.pdf Lohutusjooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHM400MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM400MHURD----------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 meetri takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.06,05 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kenneth Rooks]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.06,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,47 |- | align=center|4. || [[Mohamed Amin Jhinaoui]] || {{PisiLipp|Tuneesia}} || 8.07,73 |- | align=center|5. || [[Ahmed Jaziri]] || {{PisiLipp|Tuneesia}} || 8.08,02 |- | align=center|6. || [[Samuel Firewu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.08,87 |- | align=center|7. || [[Simon Kiprop Koech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.09,26 |- | align=center|8. || [[Ryuji Miura]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 8.11,72 |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52,11''' [[Lamecha Girma]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[9. juuni]] [[2023]], [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.03,28''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|Olümpiavõitja 2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''8.08,90''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2023]]:''' '''8.03,53''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''2024. aasta 3000 meetri takistusjooksu liider:''' '''8.01,63''' [[Lamecha Girma]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[2. juuli]] [[2024]], [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM3000MST-----------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHM3000MST-----------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Men's 4 × 100 metres relay final podium - 02.jpg|pisi|Meeste 4×100 m teatejooksu medalistid]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center| 37,50 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Bayanda Walaza]],<br>[[Shaun Maswanganyi]],<br>[[Bradley Nkoana]],<br>[[Akani Simbine]] || align=center| 37,57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jeremiah Azu]],<br>[[Louie Hinchliffe]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Zharnel Hughes]] || align=center| 37,61 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Matteo Melluzzo]],<br>[[Marcell Jacobs]],<br>[[Lorenzo Patta]],<br>[[Filippo Tortu]] || align=center| 37,68 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Ryuichiro Sakai]],<br>[[Abdul Hakim Sani Brown]],<br>[[Yoshihide Kiryu]],<br>[[Koki Ueyama]] || align=center| 37,78 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Jeff Erius]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]] || align=center| 37,81 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Deng Zhijian]],<br>[[Xie Zhenye]],<br>[[Yan Haibin]],<br>[[Chen Jiapeng]] || align=center| 38,06 |- | align=center|. ||{{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Kenneth Bednarek]],<br>[[Kyree King]],<br>[[Fred Kerley]] || diskvalifitseeriti |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|2012]], [[London]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|2012]], [[London]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''37,50''' {{PisiLipp|Itaalia}} <br>[[Lorenzo Patta]],<br>[[Marcell Jacobs]],<br>[[Eseosa Desalu]],<br>[[Filippo Tortu]] <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 meetri teatejooks|Maailmameister 2023]]:''' '''37,38''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]],<br>[[Fred Kerley]],<br>[[Brandon Carnes]],<br>[[Noah Lyles]] <br>'''2024. aasta edetabeli juht''': '''37,40''' {{PisiLipp|USA}} ([[5. mai]] [[2024]] [[Nassau]])<br>[[Courtney Lindsey]], <br>[[Kenneth Bednarek]], <br>[[Kyree King]],<br> [[Noah Lyles]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM4X100M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73D_ATHM4X100M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Men's 4 × 400 metres relay - round 2 - 13.jpg|pisi|Meeste 4×400 m jooksu teatevahetus]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christopher Bailey]],<br>[[Vernon Norwood]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Rai Benjamin]] || '''2.54,43 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Bayapo Ndori]],<br>[[Busang Kebinatshipi]],<br>[[Anthony Pesela]],<br>[[Letsile Tebogo]] || align=center|2.54,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Alex Haydock-Wilson]],<br>[[Matthew Hudson-Smith]],<br>[[Lewis Davey]],<br>[[Charlie Dobson]] || align=center|2.55,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]],<br>[[Florent Mabille]] || align=center|2.57,75 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Gardeo Isaacs]],<br>[[Zakithi Nene]],<br>[[Lythe Pillay]],<br>[[Antonie Matthys Nortje]] || align=center|2.58,12 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Yuki Joseph Nakajima]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Fuga Sato]],<br>[[Kentaro Sato (jooksja)|Kentaro Sato]] || align=center|2.58,33 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Luca Sito]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Edoardo Scotti]],<br>[[Alessandro Sibilio]] || align=center|2.59,72 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Sambia}} || [[Patrick Kakozi Nyambe]],<br>[[Kennedy Luchembe]],<br>[[Chanda Mulenga]],<br>[[Muzala Samukonga]] || align=center|3.02,76 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|2008]], [[Peking]])<br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''2.55,70''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Michael Cherry]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Rai Benjamin]] <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m teatejooks|Maailmameister 2023]]:''' '''2.57,31''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Quincy Hall]],<br>[[Vernon Norwood]],<br>[[Justin Robinson]],<br>[[Rai Benjamin]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHM4X400M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73D_ATHM4X400M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== [[Pilt:Paris2024 - Racewalking - 01.jpg|pisi|Meeste käimisvõistlus Pariisi kesklinnas]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Brian Pintado]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 1:18.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Álvaro Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:19.11 |- | align=center|4. || [[Massimo Stano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:19.12 |- | align=center|5. || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1:19.16 |- | align=center|6. || [[Misgana Wakuma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1:19.31 |- | align=center|7. || [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.41 |- | align=center|8. || [[Yuta Koga]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.50 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]], [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1:18.46''' [[Chen Ding]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[4. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''1:21.05''' [[Massimo Stano]], {{PisiLipp|Itaalia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2023]]:''' '''1:17.32''' [[Álvaro Martín]], {{PisiLipp|Hispaania}} <br>'''2024. aasta 20 km käimise liider:''' '''1:16.51''' [[Koki Ikeda]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[18. veebruar]] [[2024]], [[Kobe]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C77V_ATHM20KMWALK----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Hamish Kerr]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align=center|2.36 |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.34 |- | align=center|4. || [[Stefano Sottile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.34 |- | align=center|5. || [[Ryoichi Akamatsu]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.31 |- | align=center|6. || [[Oleh Doroštšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.31 |- | align=center|7. || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.27 |- | align=center|8. || [[Tihomir Ivanov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|2.27 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitjad 2020]]:''' '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} ja [[Gianmarco Tamberi]], {{PisiLipp|Itaalia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2023]]:''' '''2.36''' [[Gianmarco Tamberi]], {{PisiLipp|Itaalia}} <br>'''2024. aasta kõrgushüppe liider:''' '''2.37''' [[Gianmarco Tamberi]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[11. juuni]] [[2024]], [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73G1_ATHMHIGHJUMP----------QUAL--------.pdf Eelvõistlus] [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73G2_ATHMHIGHJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== [[Pilt:Armand Duplantis - Olympic Games - 03.08.2024.jpg|pisi|Meeste teivashüppe olümpiavõitja Armand Duplantis]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.25 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.95 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Emmanouil Karalis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|5.90 |- | align=center|4. || [[EJ Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.90 |- | align=center|5. || [[Ersu Şaşma]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.85 |- | align=center|6. || [[Kurtis Marschall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|5.85 |- | align=center|7. || [[Huang Bokai]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|5.80 |- | align=center|8. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|5.80 |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.24''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[20. aprill]] [[2024]], [[Xiamen Shi]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''6.03''' [[Thiago Braz da Silva]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[15. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''6.02''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2023]]:''' '''6.10''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta teivashüppe liider:''' '''6.24''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[20. aprill]] [[2024]], [[Xiamen Shi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHMPLEVAULT----------QUAL--------.pdf Eelvõistlus] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHMPLEVAULT----------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Miltiadis Tentoglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27 || '''8.48'''|| 8.24||8.36 || 8.31||align=center|X || align=center|8.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Wayne Pinnock]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||7.84 ||'''8.36''' ||7.99 ||8.05 || 8.24||8.12 ||align=center|8.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Mattia Furlani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''8.34''' ||8.25 ||align=center|X ||align=center|X ||8.34 ||8.27 ||align=center|8.34 |- | align=center|4. || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X ||'''8.20''' ||8.11||7.92 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|8.20 |- | align=center|5. || [[Jacob Fincham-Dukes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||7.95 ||'''8.14''' || align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || 7.64||align=center|8.14 |- | align=center|6. || [[Simon Batz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||7.58 ||''' 8.07'''||7.79 ||7.71 ||7.95 ||7.94 ||align=center|8.07 |- | align=center|7. || [[Zhang Mingkun]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||7.81 ||align=center|X ||'''8.07''' ||align=center|X ||7.93 ||align=center|X || align=center|8.07 |- | align=center|8. || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||7.96 ||align=center|X ||7.92 ||align=center|X || align=center|-||'''8.03''' ||align=center|8.03 |} </div> Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1991]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kugushüpe|1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''8.41''' [[Miltiadis Tentoglou]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe|Maailmameister 2023]]:''' '''8.52''' [[Miltiadis Tentoglou]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''2024. aasta kaugushüppe liider:''' '''8.65''' [[Miltiadis Tentoglou]], {{PisiLipp|Kreeka}} ([[8. juuni]] [[2024]], [[Rooma]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C77H1_ATHMLONGJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C77H2_ATHMLONGJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Men's triple jump final - 05.jpg|pisi|Meeste kolmikhüppe olümpiavõitja Jordan Díaz]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||'''17.86''' || 17.64||17.85 ||17.84 ||17.25 || align=center|-|| align=center|17.86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.79 ||'''17.84''' ||align=center|X ||17.52 ||align=center|- || 17.81|| align=center|17.84 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Andy Díaz]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||17.63 ||17.33 ||align=center|- ||align=center|- ||align=center|X ||'''17.64''' || align=center|17.64 |- | align=center|4. || [[Jaydon Hibbert]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||17.31 || '''17.61'''|| 17.53||align=center|X ||align=center|X ||align=center|- || align=center|17.61 |- | align=center|5. || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||17.43 ||16.14 || 17.25||16.05 || '''17.50'''||align=center|X || align=center|17.50 |- | align=center|6. || [[Salif Mane]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.28||16.63 ||17.02 ||align=center|X ||17.19 ||'''17.41''' || align=center|17.41 |- | align=center|7. || [[Max Hess]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||16.50 ||16.92 ||'''17.38''' ||align=center|X ||align=center|X ||17.07 || align=center|17.38 |- | align=center|8. || [[Lázaro Martínez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||17.00 ||align=center|X ||'''17.34''' ||13.35 ||align=center|X ||16.63 || align=center|17.34 |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. august]] [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''17.98''' [[Pedro Pichardo]], {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kolmikhüpe|Maailmameister 2023]]:''' '''17.64''' [[Hugues Fabrice Zango]], {{PisiLipp|Burkina Faso}} <br>'''2024. aasta kolmikhüppe liider:''' '''18.18''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Hispaania}} ([[11. juuni]] [[2024]], [[Rooma]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73H1_ATHMTRPLJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73H2_ATHMTRPLJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.64 || 22.69||'''22.90''' ||align=center|X || align=center|X||align=center|- || align=center|22.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}}|| 21.69||align=center|X || 21.71||align=center|X ||align=center|X ||'''22.15''' || align=center|22.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Rajindra Campbell]] || {{PisiLipp|Jamaica}}||20.00 ||'''22.15''' ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || align=center|22.15 |- | align=center|4. || [[Payton Otterdahl]] || {{PisiLipp|USA}}||21.39 ||21.98 ||22.01 ||align=center|X ||align=center|X ||'''22.03''' || align=center|22.03 |- | align=center|5. || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}}||align=center|X || 20.96||align=center|X ||21.70 ||align=center|X ||align=center|X || align=center|21.70 |- | align=center|6. || [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}}||20.58 ||'''21.42''' ||21.01 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || align=center|21.42 |- | align=center|7. || [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||align=center|X ||20.81 ||'''21.15''' ||align=center|X ||19.23 ||20.47 || align=center|21.15 |- | align=center|8. || [[Uziel Muñoz]] || {{PisiLipp|Mehhiko}}||20.68 ||'''20.88''' ||20.80 ||align=center|X || 20.29||align=center|X ||align=center|20.88 |} </div> Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.56''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. mai]] [[2023]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''23.30''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''23.30''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge|Maailmameister 2023]]:''' '''23.51''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta kuulitõuke liider:''' '''23.13''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. mai]] [[2024]], [[Eugene]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I1_ATHMSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHMSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Rojé Stona]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 61.66|| 65.20|| 66.16||'''70.00''' ||align=center|X ||align=center|X ||align=center| '''70.00 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||68.55 ||'''69.97''' ||align=center|X ||68.88 ||68.49 ||align=center|X ||align=center|69.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||66.89 ||'''69.31''' ||68.39 ||align=center|X || 69.15|| 66.44||align=center|69.31 |- | align=center|4. || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||67.27 ||'''68.41''' ||align=center|X ||66.36 || 66.34||align=center|X ||align=center|68.41 |- | align=center|5. || [[Lukas Weißhaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} ||60.02 ||'''67.54''' || 64.52||align=center|X ||64.43 ||align=center|X ||align=center|67.54 |- | align=center|6. || [[Clemens Prüfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||65.79 ||65.58 ||65.58 || '''67.41'''||align=center|X ||align=center|X ||align=center|67.41 |- | align=center|7. || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||64.97 ||'''66.95''' ||64.06 ||66.00 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center| 66.95 |- | align=center|8. || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.45 ||65.02 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X ||'''66.55''' ||align=center|66.55 |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.35''' [[Mykolas Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[14. aprill]] [[2024]], [[Ramona]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''69.89''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''68.90''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2023]]:''' '''71.46''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2024. aasta kettaheite liider:''' '''74.35''' [[Mykolas Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[14. aprill]] [[2024]], [[Ramona]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHMDISCUS------------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHMDISCUS------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ethan Katzberg]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||'''84.12''' ||align=center|X ||82.28 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || align=center|84.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||77.58 ||78.84 ||'''79.97''' ||79.94 || 77.66||79.82 || align=center|79.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.54 ||'''79.39''' ||align=center|X ||78.17 ||76.53 ||79.24 || align=center|79.39 |- | align=center|4. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} ||76.45 || '''79.18'''||align=center|X ||align=center|X || 76.11 ||align=center|X ||align=center|79.18 |- | align=center|5. || [[Pawel Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||78.01 ||77.22 || 78.57||'''78.80''' ||align=center|X ||76.64 || align=center|78.80 |- | align=center|6. || [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} ||'''77.92''' ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X ||71.90 ||align=center|X || align=center|77.92 |- | align=center|7. || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''77.42''' || 77.28||76.75 ||77.03 ||align=center|X ||75.92 || align=center|77.42 |- | align=center|8. || [[Yann Chaussinand]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||align=center|X ||align=center|X ||'''77.38''' ||77.15 ||align=center|X ||align=center|X || align=center|77.38 |} </div> Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid:32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[26. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''82.52''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2023]]:''' '''81.25''' [[Ethan Katzberg]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''2024. aasta vasaraheite liider:''' '''84.38''' [[Ethan Katzberg]], {{PisiLipp|Kanada}} ([[20. aprill]] [[2024]], [[Nairobi]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHMHAMMER------------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHMHAMMER------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Men's javelin throw podium - 08.jpg|pisi|Meeste odaviske esikolmik]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X || '''92.97'''|| 88.72||79.40 ||84.87 || 91.79|| align=center|'''92.97 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X || '''89.45'''||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || align=center|89.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||84.70 ||87.87 ||align=center|X ||'''88.54''' ||87.38 ||81.83 || align=center|88.54 |- | align=center|4. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||80.15 || 84.52|| '''88.50'''||align=center|X ||84.98 ||83.27 || align=center|88.50 |- | align=center|5. || [[Julius Yego]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||80.29 ||'''87.72''' ||align=center|X ||84.90 ||83.20 || 81.58|| align=center|87.72 |- | align=center|6. || [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X ||87.33 ||align=center|X || 86.85||'''87.40''' ||84.09 || align=center|87.40 |- | align=center|7. || [[Keshorn Walcott]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || '''86.16'''||align=center|X ||82.89 ||78.96 || 76.86||align=center|- || align=center|86.16 |- | align=center|8. || [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} ||78.81 ||77.60 ||'''84.58''' ||82.02 ||align=center|X ||81.69 ||align=center| 84.58 |} </div> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''87.58''' [[Neeraj Chopra]], {{PisiLipp|India}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2023]]:''' '''88.17''' [[Neeraj Chopra]], {{PisiLipp|India}} <br>'''2024. aasta odaviske liider:''' '''90.20''' [[Max Dehning]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[25. veebruar]] [[2024]], [[Halle]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I1_ATHMJAVELIN-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHMJAVELIN-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Markus Rooth]] || {{PisiLipp|Norra}} ||10,71-7.80-15.25-1.99-47,69-14,25-49.80-5.30-66.87-4.39,56 || 8796 (NR) |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Leo Neugebauer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,67-7.98-16.55-2.05-47,69-14,51-53.33-5.00-56.64-4.44,67|| align=center|8748 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||10,56-7.48-15.71-2.02-47,84-14,62-'''53.91'''-4.90-68.22-4.43,53 || align=center|8711 |- | align=center|4. || [[Sven Roosen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,52-7.56-15.10-1.87-46,40-13,99-46.88-4.70-63.72-4.18,55|| align=center|8607 |- | align=center|5. || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,89-7.25-14.58-1.99-48,02-14,45-43.49-'''5.30'''-71.89-4.25,59|| align=center|8604 |- | align=center|6. || [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||10,64-7.66-14.61-2.08-47,19-14,35-46.92-4.60-59.58-4.19,71 || align=center|8569 |- | align=center|7. || [[Harrison Williams]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,62-7.42-15.66-1.96-46,71-14,28-46.91-5.10-51.17-4.19,58 || align=center|8538 |- | align=center|8. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,34-7.09-14.24-2.02-49,13-14,53-46.28-4.80-'''77.78'''-'''4.15,00''' || align=center|8445 |- |colspan="4"|... |- | align=center|11. || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,01-7.16-15.88-1.99-48,67-14,66-50.13-4.70-64.16-4.26,41 ||align=center|8377 |} </div> Finaal: [[2. august|2.]] - [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[16. september]] [[2018]], [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''9018''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} ([[5. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2021]], [[Tokio]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''9018''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2023]]:''' '''8909''' [[Pierce LePage]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''2024. aasta kümnevõistluse liider:''' '''8961''' [[Leo Neugebauer]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[6. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73L_ATHMDECATH------------------------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Julien Alfred]] || {{PisiLipp|Saint Lucia}} || 10,72 (NR) |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Sha'Carri Richardson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Melissa Jefferson-Wooden|Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|4. || [[Daryll Neita]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,96 |- | align=center|5. || [[Twanisha Terry]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,97 |- | align=center|6. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,99 |- | align=center|7. || [[Tia Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|11,04 |- | align=center|8. || [[Marie Josée Ta Lou-Smith]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || align=center|13,84 |} </div> Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''10,61''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[31. juuli]] [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|2020]], [[Tokio]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''10,61''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''10,65''' [[Sha'Carri Richardson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta 100 m jooksu liider:''' '''10,71''' [[Sha'Carri Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW100M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW100M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B1_ATHW100M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics Paris - Women's 200m Finale - 06.jpg|pisi|Naiste 200 meetri jooksu finaal]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Gabrielle Thomas]] || {{PisiLipp|USA}} || 21,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Julien Alfred]] || {{PisiLipp|Saint Lucia}} || 22,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Brittany Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,20 |- | align=center|4. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,22 |- | align=center|5. || [[Daryll Neita]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,23 |- | align=center|6. || [[Favour Ofili]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 22,24 |- | align=center|7. || [[McKenzie Long]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,42 |- | align=center|8. || [[Jessika Gbai]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 22,70 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''21,53''' [[Elaine Thompson-Herah]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''21,41''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2024. aasta 200 m jooksu liider:''' '''21,78''' [[Gabrielle Thomas]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:'''[https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW200M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW200M--------------REP---------.pdf Lohutusjooks] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW200M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW200M--------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Women's 400 m final podium - 01.jpg|pisi|Naiste 400 meetri jooksu medalitseremoonia]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || '''48,17 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|48,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Natalia Kaczmarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|48,98 |- | align=center|4. || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|49,28 |- | align=center|5. || [[Amber Anning]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|49,29 |- | align=center|6. || [[Alexis Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|49,77 |- | align=center|7. || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,83 |- | align=center|8. || [[Henriette Jæger]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|49,96 |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''48,36''' [[Shaunae Miller]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''48,76''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} <br>'''2024. aasta 400 m jooksu liider:''' '''48,57''' [[Nickisha Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. juuli]] [[2024]], [[London]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW400M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW400M--------------REP---------.pdf Lohutusjooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW400M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW400M--------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Tsige Duguma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.57,42 |- | align=center|4. || [[Shafiqua Maloney]] || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}} || 1.57,66 |- | align=center|5. || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.58,19 |- | align=center|6. || [[Worknesh Mesele]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.58,28 |- | align=center|7. || [[Juliette Whittaker]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,50 |- | align=center|8. || [[Prudence Sekgodiso]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1.58,79 |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[27. juuli]] [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''1.55,21''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''1.56,03''' [[Mary Moraa]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2024. aasta 800 m jooksu liider:''' '''1:54,61''' [[Keely Hodgkinson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. juuli]] [[2024]], [[London]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW800M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW800M--------------REP---------.pdf Lohutusjooks] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW800M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW800M--------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== [[Pilt:Gagnant 1500m Paris2024.jpg|pisi|Naiste 1500 meetri jooksu esikolmik]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''3.51,29 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|3.52,56 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Georgia Bell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|3.52,61 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|3.52,75 |- | align=center|5. || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|3.53,37 |- | align=center|6. || [[Susan Ejore]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|3.56,07 |- | align=center|7. || [[Nikki Hiltz]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|3.56,38 |- | align=center|8. || [[Elle Purrier St. Pierre]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|3.57,52 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.49,04''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. juuli]] [[2024]], [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3.53,11''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''3.53,11''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''3.54,87''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2024. aasta 1500 m jooksu liider:''' '''3.49,04''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. juuli]] [[2024]], [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHW1500M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHW1500M-------------REP---------.pdf Lohutusjooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C2_ATHW1500M-------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C1_ATHW1500M-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.28,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.29,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.30,61 |- | align=center|4. || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.31,64 |- | align=center|5. || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.32,23 |- | align=center|6. || [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.32,98 |- | align=center|7. || [[Medina Eisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.35,43 |- | align=center|8. || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.43,21 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.00,21''' [[Gudaf Tsegay]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2023]], [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''14.26,17''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''14.36,79''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''14.53,88''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2024. aasta 5000 m jooksu liider:''' '''14.16,76''' [[Tsigie Gebreselama]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[25. mai]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW5000M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW5000M-------------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Women's 10,000 metres final - 03.jpg|pisi|Naiste 10 000 meetri jooks]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.43,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 30.43,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.44,12 |- | align=center|4. || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.44,58 |- | align=center|5. || [[Lilian Kasait Rengeruk]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.45,04 |- | align=center|6. || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.45,21 |- | align=center|7. || [[Fotyen Tesfay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.46,93 |- | align=center|8. || [[Weini Kelati]] || {{PisiLipp|USA}} || 30.49,98 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''28.54,14''' [[Beatrice Chebet]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. mai]] [[2024]], [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''29.17,45''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[12. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''29.55,32''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''31.27,18''' [[Gudaf Tsegay]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2024. aasta 10 000 m jooksu liider:''' '''28.54,14''' [[Beatrice Chebet]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. mai]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73C1_ATHW10000M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== [[Pilt:Marathon féminin JO 2024 à Versailles.jpg|pisi|Naiste maratonijooks [[Versailles' loss]]i ees]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotust <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || '''2:22.55 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' || |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}} || [[Tigst Assefa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:22.58 || align=center|+ 0.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:23.10|| align=center|+ 0.15 |- | align=center|4. || [[Sharon Lokedi]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||align=center|2:23.14 || align=center|+ 0.19 |- | align=center|5. || [[Amane Beriso Shankule]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||align=center|2:23.57 ||align=center| + 1.02 |- | align=center|6. || [[Yuka Suzuki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||align=center|2:24.02 || align=center|+ 1.07 |- | align=center|7. || [[Delvine Relin Meringor]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||align=center|2:24.56 || align=center|+ 2.01 |- | align=center|8. || [[Stella Chesang]] || {{PisiLipp|Uganda}} ||align=center|2:26.01|| align=center|+ 3.06 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 91 <br>Riike: 38 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:11.53''' [[Tigst Assefa]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[24. september]] [[2023]], [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2:23.07''' [[Tiki Gelana]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[5. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton_2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''2:27.20''' [[Peres Jepchirchir]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2023]]''': '''2:24.23''' [[Amane Beriso Shankule]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2024. aasta maratoni liider:''' '''2:15.55''' [[Sutume Kebede]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[3. märts]] [[2024]], [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73V_ATHWMARATHON----------FNL-000100--.pdf Finaal] {{puhasta}} ====[[100 meetri tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Masai Russell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Cyréna Samba-Mayela]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,36 |- | align=center|4. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,43 |- | align=center|5. || [[Grace Stark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,43 |- | align=center|6. || [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,56 |- | align=center|7. || [[Alaysha Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,93 |- | align=center|. || [[Ackera Nugent]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || katkestas |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,12''' [[Tobi Amusan]], {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[24. juuli]] [[2022]], [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''12,26''' [[Jasmine Camacho-Quinn]], {{PisiLipp|Puerto Rico}} ([[1. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''12,37''' [[Jasmine Camacho-Quinn]], {{PisiLipp|Puerto Rico}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2023]]:''' '''12,43''' [[Danielle Williams]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2024. aasta 100 m tõkkejooksu liider:''' '''12,25''' [[Masai Russell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW100MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW100MHURD----------REP---------.pdf Lohutusjooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW100MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B1_ATHW100MHURD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 meetri tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Sydney McLaughlin-Levrone]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,37 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Anna Cockrell]] || {{PisiLipp|USA}} || 51,87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || 52,15 |- | align=center|4. || [[Jasmine Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,29 |- | align=center|5. || [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 52,68 |- | align=center|6. || [[Shiann Salmon]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,29 |- | align=center|7. || [[Savannah Sutherland]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 53,88 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 54,53 |} </div> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''50,65''' [[Sydney McLaughlin-Levrone]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''51,46''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''51,46''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''51,70''' [[Femke Bol]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2024. aasta 400 m tõkkejooksu liider:''' '''50,65''' [[Sydney McLaughlin-Levrone]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. juuni]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW400MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW400MHURD----------REP---------.pdf Lohutusjooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73B2_ATHW400MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW400MHURD----------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 meetri takistusjooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics Paris - Women's 3000mn Steeplechase, Finale - 03.jpg|pisi|Naiste 3000 meetri takistusjooksu finaal]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Winfred Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || '''8.52,76 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 8.53,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Faith Cherotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.55,15 |- | align=center|4. || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.58,67 |- | align=center|5. || [[Sembo Almayew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.00,83 |- | align=center|6. || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.04,24 |- | align=center|7. || [[Elizabeth Bird]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.04,35 |- | align=center|8. || [[Lomi Muleta]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.06,07 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]], [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''9.01,45''' [[Peruth Chemutai]], {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''8.54,29''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2024. aasta 3000 meetri takistusjooksu liider:''' '''8.55,09''' [[Peruth Chemutai]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[25. mai]] [[2024]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW3000MST-----------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A2_ATHW3000MST-----------FNL---------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Women's 4 × 100 metres relay final - 06.jpg|pisi|Naiste 4×100 m teatejooksu finaal]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson-Wooden|Melissa Jefferson]],<br>[[Twanisha Terry]],<br>[[Gabrielle Thomas]],<br>[[Sha'Carri Richardson]] || align=center|41,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Dina Asher-Smith]],<br>[[Imani-Lara Lansiquot]],<br>[[Amy Hunt]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|41,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Alexandra Burghardt]],<br>[[Lisa Mayer]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|41,97 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Oliere]],<br>[[Gémima Joseph]],<br>[[Hélène Parisot]],<br>[[Chloé Galet]] || align=center|42,23 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Alana Reid]],<br>[[Kemba Nelson]],<br>[[Shashalee Forbes]],<br>[[Tia Clayton]] || align=center|42,29 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Sade McCreath]],<br>[[Jacqueline Madogo]],<br>[[Marie-Éloïse Leclair]],<br>[[Audrey Leduc]] || align=center|42,69 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Isabel van den Berg]],<br>[[Marije van Hunenstijn]],<br>[[Minke Bisschops]],<br>[[Tasa Jiya]] ||align=center|42,74 |- | align=center|. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Salomé Kora]],<br>[[Sarah Atcho-Jaquier]],<br>[[Léonie Pointet]],<br>[[Mujinga Kambundji]] || diskvalifitseeriti |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|2012]], [[London]]) <br>[[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|2012]], [[London]]) <br>[[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''41,02''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Briana Williams]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m teatejooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''41,03''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tamari Davis]],<br>[[Twanisha Terry]],<br>[[Gabrielle Thomas]],<br>[[Sha'Carri Richardson]] <br>'''2024. aasta edetabeli juht''': '''41,55''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. juuli]] [[2024]] [[London]])<br>[[Dina Asher-Smith]], <br>[[Imani Lansiquot]], <br>[[Amy Hunt]],<br> [[Daryll Neita]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73W_ATHW4X100M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73D_ATHW4X100M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== [[Pilt:RelaisUSA4x400m Femelle JO2024.jpg|pisi|Naiste 4×400 m teatejooksu olümpiavõitjad]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Shamier Little]],<br>[[Sydney McLaughlin-Levrone]],<br>[[Gabrielle Thomas]],<br>[[Alexis Holmes]]|| align=center|3.15,27 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Lieke Klaver]],<br>[[Cathelijn Peeters]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Femke Bol]] || align=center|3.19,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Laviai Nielsen]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Amber Anning]] || align=center|3.19,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Iirimaa}} || [[Sophie Becker]],<br>[[Rhasidat Adeleke]],<br>[[Phil Healy]],<br>[[Sharlene Mawdsley]] || align=center|3.19,90 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Sounkamba Sylla]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Amandine Brossier]],<br>[[Louise Maraval]] || align=center|3.21,41 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Zoe Sherar]],<br>[[Savannah Sutherland]],<br>[[Kyra Constantine]],<br>[[Lauren Gale]] || align=center|3.22,01 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Naomi Van den Broeck]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Hanne Claes]],<br>[[Helena Ponette]] ||align=center|3.22,40 |- | align=center|. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Stacey Ann Williams]],<br>[[Andrenette Knight]],<br>[[Shiann Salmon]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]] || katkestas |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''3.16,85''' {{PisiLipp|USA}}<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Athing Mu]] <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m teatejooks 2|Maailmameister 2023]]:''' '''3.20,72''' {{PisiLipp|Holland}}<br>[[Eveline Saalberg]],<br>[[Lieke Klaver]],<br>[[Cathelijn Peeters]],<br>[[Femke Bol]] , <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74A1_ATHW4X400M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73D_ATHW4X400M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Yang Jiayu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:25.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[María Pérez (käija)|María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:26.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:26.25 |- | align=center|4. || [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:27.03 |- | align=center|5. || [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:27.14 |- | align=center|6. || [[Glenda Morejón]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 1:27.37 |- | align=center|7. || [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:28.12 |- | align=center|8. || [[Evelyn Inga]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:28.16 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:23.49''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]], [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1:25.02''' [[Elena Lašmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''1:29.12''' [[Antonella Palmisano]], {{PisiLipp|Itaalia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2023]]:''' '''1:26.51''' [[María Pérez (käija)|María Pérez]], {{PisiLipp|Hispaania}} <br>'''2024. aasta 20 km käimise liider:''' '''1:24.31''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[27. veebruar]] [[2024]], [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C77V_ATHW20KMWALK----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== [[Pilt:Patterson, Herashchenko, Mahuchikh, Olyslagers at the 2024 Summer Olympics (cropped).png|pisi|Naiste kõrgushüppe medalivõitjad Heraštšenko, Patterson, Mahutšihh ja Olyslagers]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" |rowspan=2 align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Irõna Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|1.95 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.95 |- | align=center|5. || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|1.95 |- | align=center|6. || [[Christina Honsel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1.95 |- | rowspan=2 align=center|7. || [[Jelena Kulitšenko]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|1.95 |- | [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.95 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.10''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[7. juuli]] [[2024]], [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.06''' [[Jelena Slesarenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''2.04''' [[Marija Lasitskene]], [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kõrgushüpe 2|Maailmameister 2023]]:''' '''2.01''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''2024. aasta kõrgushüppe liider:''' '''2.10''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[7. juuli]] [[2024]], [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHWHIGHJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73G2_ATHWHIGHJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Katie Moon]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.85 |- | align=center|4. || [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 4.80 |- |align=center|5. || [[Amalie Svabikova]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.80 |- |rowspan=5 align=center|6. || [[Eliza McCartney]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 4.70 |- | [[Elisa Molinarolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.70 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || 4.70 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]], [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''4.90''' [[Katie Nageotte]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2023]]:''' '''4.90''' [[Nina Kennedy]], {{PisiLipp|Austraalia}} ja [[Katie Moon]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta teivashüppe liider:''' '''4.92''' [[Molly Caudery]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[22. juuni]] [[2024]], [[Toulouse]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHWPLEVAULT----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73G2_ATHWPLEVAULT----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Women's long jump podium - 08.jpg|pisi|Naiste kaugushüppe parimad]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Tara Davis-Woodhall]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.93 ||7.05 ||6.95 ||'''7.10''' ||6.61 ||6.68 || align=center|7.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||6.77 || 6.81||6.95 || align=center|X||'''6.98''' ||align=center|X || align=center|6.98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jasmine Moore]] || {{PisiLipp|USA}} ||'''6.96''' ||6.92 ||6.62 ||6.75 ||6.88 ||6.88 || align=center|6.96 |- | align=center|4. || [[Larissa Iapichino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||6.78 ||'''6.87''' ||align=center|X || 6.83||6.78 ||6.85 || align=center|6.87 |- | align=center|5. || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||align=center|X ||6.59 || 6.63||'''6.70''' ||6.51 ||6.70 ||align=center|6.70 |- | align=center|6. || [[Monae' Nichols]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.64 ||align=center|X ||6.36 ||6.63 ||'''6.67''' ||6.66 || align=center|6.67 |- | align=center|7. || [[Alina Rotaru-Kottmann]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 6.46||6.46 ||6.65 ||6.55 ||'''6.67''' ||6.50 || align=center|6.67 |- | align=center|8. || [[Ackelia Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||'''6.66''' ||6.52 ||align=center|X ||5.86 ||6.40 ||6.42 ||align=center|6.66 |} </div> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''7.00''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2023]]:''' '''7.14''' [[Ivana Vuleta]], {{PisiLipp|Serbia}} <br>'''2024. aasta kaugushüppe liider:''' '''7.22''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[12. juuni]] [[2024]], [[Rooma]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73H1_ATHWLONGJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73H2_ATHWLONGJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Thea LaFond]] || {{PisiLipp|Dominica}} || 14.32|| '''15.02'''||14.46 ||14.12 ||14.43 ||align=center|- || align=center|15.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||14.61 ||'''14.87''' || align=center|X||align=center|X ||align=center|X ||14.73 || align=center|14.87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jasmine Moore]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X ||'''14.67''' ||align=center|X ||14.16 ||align=center|X ||align=center|X || align=center|14.67 |- | align=center|4. || [[Liadagmis Povea]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||14.28 ||align=center|X ||14.39 ||14.25 ||'''14.64''' ||14.56 || align=center|14.64 |- | align=center|5. || [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||'''14.62''' ||14.12 ||14.50 || 14.37||14.42 ||align=center|X || align=center|14.62 |- | align=center|6. || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||14.55 ||13.73 ||14.52 || '''14.59'''||14.26 ||14.31 || align=center|14.59 |- | align=center|7. || [[Ackelia Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||13.88 ||align=center|X ||14.15 ||13.86 ||13.91 ||'''14.42''' ||align=center|14.42 |- | align=center|8. || [[Dariya Derkach]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''14.14''' ||14.08 ||13.79 ||align=center|X ||align=center|X ||13.79 || align=center|14.14 |} </div> Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]], [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''15.67''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[1. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''15.67''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Maailmameister 2023]]:''' '''15.08''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2024. aasta kolmikhüppe liider:''' '''15.01''' [[Thea LaFond]], {{PisiLipp| Dominica}} ([[3. märts]] [[2024]], [[Glasgow]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHWTRPLJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C77H2_ATHWTRPLJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== [[Pilt:Paris Olympics - Athletics (53914712840).jpg|pisi|Naiste kuulitõuke olümpiavõitja Yemisi Ogunleye]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.64 ||22.69 ||'''22.90''' || align=center|X||align=center|X ||align=center|- || align=center|22.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} ||21.69 ||align=center|X ||21.71 ||align=center|X ||align=center|X ||'''22.15''' || align=center|22.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Rajindra Campbell]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||20.00 ||'''22.15''' ||align=center|X ||align=center|X||align=center|X ||align=center|X || align=center|22.15 |- | align=center|4. || [[Payton Otterdahl]] || {{PisiLipp|USA}} ||21.39 ||21.98 ||22.01 ||align=center|X ||align=center|X ||'''22.03''' ||align=center|22.03 |- | align=center|5. || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X ||20.96 ||align=center|X ||'''21.70''' ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|21.70 |- | align=center|6. || [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||20.58 ||'''21.42''' ||21.01 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|21.42 |- | align=center|7. || [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||align=center|X ||20.81 ||'''21.15''' ||align=center|X || 19.23||20.47 || align=center|21.15 |- | align=center|8. || [[Uziel Muñoz]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} ||20.68 ||'''20.88''' ||20.80 ||align=center|X ||20.29 ||align=center|X ||align=center|20.88 |} </div> Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.56''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. mai]] [[2023]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''23.30''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. august]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|2021]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''23.30''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge|Maailmameister 2023]]:''' '''20.43''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta kuulitõuke liider:''' '''23.13''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. mai]] [[2024]], [[Eugene]]) '''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon] - [ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== [[Pilt:Allman Paris 2024.jpg|pisi|Naiste kettaheite olümpiavõitja Valarie Allman]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X ||68.74 ||68.06 ||'''69.50''' ||align=center|X ||69.21 || align=center|69.50 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||66.33 ||64.80 || '''67.51'''|| 67.13|| 67.25||65.98 ||align=center|67.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sandra Elkasević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} ||64.25 ||align=center|X ||'''67.51''' ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|67.51 |- | align=center|4. || [[Marike Steinacker]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||54.37 ||61.37 ||align=center|X ||align=center|X ||'''65.37''' ||align=center|X ||align=center|65.37 |- | align=center|5. || [[Vanessa Kamga]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||'''65.05''' ||align=center|X ||align=center|X ||62.32 ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|65.05 |- | align=center|6. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''63.62''' ||align=center|X ||63.25 ||align=center|X ||61.25 || 63.03||align=center|63.62 |- | align=center|7. || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''63.35''' ||61.50 || align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || 51.23|| align=center|63.35 |- | align=center|8. || [[Daisy Osakue]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''63.11''' ||align=center|X ||align=center|X ||align=center|X || 62.53|| 60.31||align=center|63.11 |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''68.98''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2023]]:''' '''69.49''' [[Laulauga Tausaga]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2024. aasta kettaheite liider:''' '''73.09''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[13. aprill]] [[2024]], [[Ramona]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHWDISCUS------------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHWDISCUS------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== [[Pilt:Camryn Rogers 2024.jpg|pisi|Naiste vasaraheite olümpiavõitja Camryn Rogers]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||74.11 ||align=center|X ||74.47 ||75.44 ||'''76.97 '''||align=center|X || align=center|76.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Annette Echikunwoke]] || {{PisiLipp|USA}} ||73.11 ||71.45 ||'''75.48''' ||align=center|X ||73.32 ||73.56 || align=center|75.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Zhao Jie]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||72.90 ||'''74.27''' ||73.95 ||72.79 ||73.88 ||71.88 || align=center|74.27 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||73.17 ||72.18 ||73.13 ||73.61 || '''74.23'''||69.77 || align=center|74.23 |- | align=center|5. || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X ||'''74.04''' ||72.44 ||align=center|X || 73.12||72.10 || align=center|74.04 |- | align=center|6. || [[Krista Tervo]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X || '''73.83'''||align=center|X ||72.56 ||71.25 ||align=center|X || align=center|73.83 |- | align=center|7. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||73.27 ||72.48 ||71.39 ||'''73.66''' ||72.91 ||73.27 || align=center|73.66 |- | align=center|8. || [[Rosa Rodríguez]] || {{PisiLipp|Venezuela}} ||71.02 ||'''72.98''' ||align=center|X ||71.22 ||70.85 ||align=center|X || align=center|72.98 |} </div> Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]], [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''82.29''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''78.48''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2023]]:''' '''77.22''' [[Camryn Rogers]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''2024. aasta vasaraheite liider:''' '''79.92''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. aprill]] [[2024]], [[Tucson]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C74F_ATHWHAMMER------------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHWHAMMER------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||'''65.80''' ||62.39 ||align=center|X ||61.68 || 64.73||align=center|X || align=center|65.80 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jo-Ane van Dyk]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa.svg|25px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ||59.72 ||61.72 ||'''63.93''' || align=center|X|| 62.07|| 57.07|| align=center|63.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||58.13 ||align=center|X || '''63.68'''||58.34 || 61.45|| 58.04|| align=center|63.68 |- | align=center|4. || [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} ||57.86 ||58.85 ||'''63.40''' ||58.43 ||62.31 ||63.03 ||align=center|63.40 |- | align=center|5. || [[Flor Ruiz]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||60.49 ||'''63.00''' || 62.41||61.68 ||60.14 ||61.35 || align=center|63.00 |- | align=center|6. || [[Yulenmis Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || '''62.78'''||align=center|X || 60.17|| align=center|—||61.58 ||align=center|X || align=center|62.78 |- | align=center|7. || [[Kathryn Mitchell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||'''62.63''' || 59.57||60.31 || 62.16|| align=center|X||align=center|X || align=center|62.63 |- | align=center|8. || [[Maria Andrejczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''62.44'''||60.52 ||align=center|X || align=center|X|| align=center|X|| 57.74|| align=center|62.44 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008. aasta IAAF-i finaalvõistlused|2008]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''71.53''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''66.34''' [[Liu Shiying]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2023]]:''' '''66.73''' [[Haruka Kitaguchi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2024. aasta odaviske liider:''' '''66.70''' [[Flor Ruiz]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[12. mai]] [[2024]], [[Cuiabá]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I1_ATHWJAVELIN-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73I2_ATHWJAVELIN-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== [[Pilt:Heptathlon JO 2024 01.jpg|pisi|Seitsmevõistlejad pärast 800 meetri jooksu]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemus !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} ||13,56-'''1.92'''-'''15.54'''-24,46-6.41-'''54.04'''-2.10,62 ||align=center|6880 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||13,40-'''1.92'''-14.44-'''23,44'''-6.40-45.49-2.04,90 || align=center|6844 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} ||13,10-1.83-14.57-23,86-6.40-45.00-2.06,38 || align=center|6707 |- | align=center|4. || [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||'''12,87'''-1.74-14.02-23,88-6.59-48.14-2.11,33 || align=center|6639 |- | align=center|5. || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} ||13,36-1.89-14.11-23,89-5.93-45.99-'''2.04,39''' || align=center|6615 |- | align=center|6. || [[Sofie Dokter]] || {{PisiLipp|Holland}} ||13,57-1.86-13.97-23,73-6.26-42.46-2.13,52 || align=center|6452 |- | align=center rowspan=3|7. || [[Martha Araújo]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||13,15-1.71-14.15-24,46-'''6.61'''-45.67-2.17,55 || align=center| 6386 |- | [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||13,61-1.77-13.89-24,92-6.03-49.52-2.06,27 || align=center|6386 |- | [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} ||13,41-1.74-14.54-24,35-5.68-52.39-2.08,67|| align=center|6386 |} </div> Finaal: [[8. august|8.]] - [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 14 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. september|23.]] - [[24. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. september|23.]] - [[24. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Olümpiavõitja 2020]]:''' '''6791''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2023]]:''' '''6740''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2024. aasta seitsmevõistluse liider:''' '''6848''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} ([[8. juuni]] [[2024]], [[Rooma]]) '''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73L_ATHWHEPTATH-----------------------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== [[Pilt:Athletics at the 2024 Summer Olympics – Mixed 4 × 400 metres relay final 3.jpg|pisi|Hollandi teatenelik auringil]] {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sport lane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Eugene Omalla]],<br>[[Lieke Klaver]],<br>[[Isaya Klein Ikkink]],<br>[[Femke Bol]]|| 3.07,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Vernon Norwood]],<br>[[Shamier Little]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Kaylyn Brown]] ||3,07,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Samuel Reardon]],<br>[[Laviai Nielsen]],<br>[[Alex Haydock-Wilson]],<br>[[Amber Anning]] ||3.08,01 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Alexander Doom]],<br>[[Helena Ponette]],<br>[[Jonathan Sacoor]],<br>[[Naomi Van den Broeck]] ||3.09,36 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Raheem Hayles|Reheem Hayles]],<br>[[Junelle Bromfield]],<br>[[Zandrion Barnes]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]] || 3.11,67 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Luca Sito]],<br> [[Giancarla Trevisan]],<br>[[Edoardo Scotti]],<br>[[Alice Mangione]] ||3.11,84 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Szwed]],<br> [[Justyna Święty-Ersetic]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Alicja Wrona-Kutrzepa]]||3.12,39 |- | align=center|DQ. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]],<br>[[Louise Maraval]],<br>[[Fabrisio Saidy]],<br>[[Amandine Brossier]] || <s>3:10.84</s> |} <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.07,41''' {{PisiLipp|USA}} ([[2. august]] [[2024]], [[Pariis]]) <br>[[Vernon Norwood]],<br>[[Shamier Little]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Kaylyn Brown]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]''': '''3.09,87''' {{PisiLipp|Poola}} ([[31. juuli]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 meetri segateatejooks|2021]], [[Tokyo]]) <br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Natalia Kaczmarek]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]],<br>[[Kajetan Duszyński]] <br>'''[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2023]]''': '''3.08,80''' {{PisiLipp|USA}} [[Budapest]] <br>[[Justin Robinson]],<br>[[Rosey Effiong]],<br>[[Matthew Boling]],<br>[[Alexis Holmes]] <br>'''2024. aasta edetabeli juht''': '''3.09,92''' {{PisiLipp|Iirimaa}} ([[7. juuni]] [[2024]], [[Rooma]]) <br>[[Christopher O'Donnell]], <br>[[Rhasidat Adeleke]], <br>[[Thomas Barr]], <br>[[Sharlene Mawdsley]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73D_ATHX4X400M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73D_ATHX4X400M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Käimise segateatevõistlus (42,195 km)=== [[Pilt:JO Paris 2024 - Women 20km walk (02).jpg|pisi|Käimisvõistluste stardi- ja finišipaik [[Chaillot' palee]] ees]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Ind. aeg !! Aeg!! Kaotus võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center rowspan=2|{{KuldOlümpia}} | [[Álvaro Martín]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Hispaania}} | 1:21.44 | rowspan=2|'''2:50.31''' | rowspan=2| |-bgcolor="#F7F6A8" | [[María Pérez (käija)|María Pérez]] |1:28.07 |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center rowspan=2|{{HõbeOlümpia}} | [[Brian Pintado]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Ecuador}} | 1:21.48 | rowspan=2|'''2:51.22''' |align=center rowspan=2| + 0.51 |-bgcolor="#DCE5E5" | [[Glenda Morejón]] |1:29.34 |-bgcolor="#FFDAB9" |align=center rowspan=2|{{PronksOlümpia}} | [[Rhydian Cowley]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Austraalia}} | 1:22.08 | rowspan=2|'''2:51.38''' |align=center rowspan=2| + 1.07 |-bgcolor="#FFDAB9" | [[Jemima Montag]] |1:28.18 |- |align=center rowspan=2|4. | [[César Rodríguez]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Peruu}} | 1:24.08 | rowspan=2|'''2:51.56''' |align=center rowspan=2| + 1.25 |- | [[Kimberly García]] |1:27.48 |- |align=center rowspan=2|5. | [[Ever Palma]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:25.12 | rowspan=2|'''2:52.38''' |align=center rowspan=2| + 2.07 |- | [[Alegna González]] |1:27.26 |- |align=center rowspan=2|6. | [[Massimo Stano]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Itaalia}} | 1:22.34 | rowspan=2|'''2:53.52''' |align=center rowspan=2| + 3.21 |- | [[Antonella Palmisano]] |1:31.18 |- |align=center rowspan=2|7. | [[Caio Bonfim]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Brasiilia}} | 1:23.06 | rowspan=2|'''2:54.08''' |align=center rowspan=2| + 3.37 |- | [[Viviane Lyra]] |1:31.02 |- |align=center rowspan=2|8. | [[Masatora Kawano]] | rowspan=2| {{PisiLipp|Jaapan}} | 1:23.22 | rowspan=2|'''2:55.40''' |align=center rowspan=2| + 5.09 |- | [[Kumiko Okada]] |1:32.18 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Riike: 25 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/OG2024/pdf/OG2024/ATH/OG2024_ATH_C73W_ATHX42KWALKT----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Välislingid== *[https://olympics.com/en/paris-2024/sports/athletics Kergejõustik Pariis 2024 veebilehel] {{Spordialad2024Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik olümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2024. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] ptmu0r3kr69mb010k046y09l1595dzn 0 666279 7193770 6708409 2026-07-16T10:03:26Z Kuriuss 38125 7193770 wikitext text/x-wiki [[File:Minuscule caroline.jpg|thumb|Tekstilehekülg karolingide minusklis: [[Luuka evangeelium|Luuka]] 23,15–26 leheküljel 160v]] [[File:-Gospel book- - Spine (Add. ms 11848).jpg|thumb|Raamatu selg]] '''Käsikiri Add MS 11848''' on [[Briti Raamatukogu]]s asuv [[9. sajand]]ist pärinev [[Käsikiri|käsikirjaline]] [[Ladina keel|ladinakeelne]] [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[evangeliaar]], loodud [[Tours]]is. Juveliirses köites käsikiri sisaldab [[Vulgata]] nelja [[evangeelium]]i tekste ning lisaks [[Hieronymus]]e kirja [[paavst]] [[Damasus I|Damasus]]ele, [[Eusebios Kaisareast|Caesarea Eusebiuse]] kirja [[Carpianus]]ele ja [[kaanonitahvel|kaanonitahvleid]].<ref name="london-bri">[https://bibale.irht.cnrs.fr/47014 London, British Library, Add MS 11848. - Bibale]</ref> == Kirjeldus == === Tekst === Raamat koosneb 219 säilinud [[Pärgament|pärgamendilehest]] mõõdus umbes 330 × 230 mm. Tekst on kirjutatud pärgamendile [[Karolingide minuskel|karolingide minusklis]], esiletõstekirjadena on kasutatud [[rooma kapitaal]]i, [[Rustika (kirjastiil)|rustika]]t ja [[untsiaal]]i. Tekstivälja suurus on 205 × 127 mm. Igale evangeeliumile eelneb eessõna ja peatükkide loetelu. [[Varauusaeg|Varauusajal]], võimalik, et ajavahemikus 1675–1749 on köite lõppu lisatud aasta pühakirjalugemiste tabel. Selle järele on köidetud [[Karolingid]]e ajast pärinev peatükkide algussõnade nimistu ja sõnavõrgu taoline illustratsioon. === Pildid === Käsikiri on Toursi [[skriptoorium]]is loodud evangeliaaridest vanim, kust võib leida [[Evangelist|evangelistide]] portreed. 2004. aastal analüüsiti evangeliaari miniatuure ning tehti kindlaks, et neil pole värvina üldse kasutatud [[lasuriit|lasuriidist]] tehtud pigmenti, vaid miniatuuridel on kasutatud [[indigo]]t ja eri hinnalisuses anorgaanilisi värvaineid<ref>[https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/jrs.1148 R. J. H. Clark, J. van der Weerd. Identification of pigments and gemstones on the Tours Gospel: the early 9th century Carolingian palette. - Journal of Raman Spectroscopy]</ref>. === Köide === 9. sajandist pärineb käsikirja [[luksusköide]], mille kujundust on 14. ja 19. sajandil muudetud. Raamatut ümbritsevad puitkaaned on kaetud [[hõbe]]kattega, millel on [[Kristus auhiilguses]] esikaanel ja [[Jumala Tall|Agnus Dei]] tagakaanel. Nurkades on 14. sajandist pärinevad [[Limogesi email]]is evangelistide sümboleid kandvad plaadid, millest on säilinud vaid kaks, [[Johannes (apostel)|Johannese]] kotkas ja [[Luukas|Luukase]] härg. 19. sajandil vahetati välja kaanel olevad [[vääriskivi]]d<ref name="london-bri" />. <gallery> -Gospel book- - Upper Cover (Add. ms 11848).jpg|Esikaas -Gospel book- - Lower Cover (Add. ms 11848).jpg|Tagakaas </gallery> == Ajaloost == Koodeks kirjutati [[Toursi Püha Martini klooster|Toursi Püha Martini kloostris]] aastail 820–830 [[Alkuin]]i mantlipärija abt Fridugisuse ajal. Kuni 18. sajandini pole täpselt teada, kus raamat asus. Raamatu esimesel lehel on omaniku tempel, mis viitab 18. sajandi Stockholmi Venemaa saadikule krahv Suchtelanile. 19. sajandi algul kuulus käsikiri lord Strangfordile, 1831. aasta augustis müüdi see oksjonil Lichfieldi piiskopile Samuel Butlerile, kust see jõudis koos tema ülejäänud käsikirjakoguga Briti Raamatukokku. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://bibale.irht.cnrs.fr/47014 London, British Library, Add MS 11848. - Bibale] [[Kategooria:9. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangeliaarid]] [[Kategooria:Karolingide kunst]] 40rrlfybcl007sqcuc4gk1fr0kzxibt 0 668312 7193628 6671190 2026-07-16T05:03:46Z Ooligan 153602 Better photo - Parem foto 7193628 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Konstantínos Kómpos | pilt = 2026 Constantinos Kombos (cropped).jpg | pildiallkiri = Konstantínos Kómpos (2024) | amet = Küprose välisminister | ametiajaalgus = [[1. märts]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ioánnis Kasoulídis]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Konstantínos Kómpos | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|10|17}} | sünnikoht = [[Limassol]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Cambridge'i Ülikool]]<br>[[Hulli Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Konstantínos Kómpos''' ([[kreeka keel]]es Κωνσταντίνος Κόμπος; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1976]] [[Limassol]]is) on [[Küpros]]e jurist ja poliitik. Ta on 1. märtsist 2023 Küprose välisminister. {{JÄRJESTA:Kompos, Konstantinos}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küprose välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 406htfiqgzmwktooa61lwavylwabezl 0 671443 7193753 7138712 2026-07-16T09:24:53Z ~2026-40148-43 233571 /* Isiklikku */ 7193753 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Infokast sportlane | nimi = Georg Allikas | riik = Eesti | sünniaeg = 28.11.1986 | sünnikoht = Eesti | spordiala = Motokross | haridus = Kõrgharidus | medalid = Juunioride maailmameistrivõistlused: 2002 Austria, Möggers – 26. koht 2003 Itaalia, Asti – 23. koht 2004 Läti, Kegums – 19. koht | pilt = [[File:Mx-Georg-Allikas.jpg|thumb|Mx-Georg-Allikas]] }} '''Georg Allikas'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Georg Allika koduleht |url=https://georgallikas.ee/ |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1986]]) on endine Eesti motokrossisõitja. Ta hakkas [[motokross]]isõitu harjutama üheksa-aastaselt ja lõpetas treenimise 2008. aastal. 2005. aastast õppis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is, kust sai bakalaureuse- ja magistrikraadi (''cum laude'') tootearenduse ja tootmistehnika erialal. == Saavutused == Aastatel 1998–2001 võitis Allikas igal aastal Eesti meistrivõistlustel hõbemedali või pronksmedali. Kuigi Eesti meistriks ta ei tulnud, võitis ta mitu korda karikasarja, esimest korda aastal 1998.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1998-03-11 |pealkiri=Talvine motokrossihooaeg on läbi |url=https://www.postimees.ee/2538315/talvine-motokrossihooaeg-on-labi |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2001. aastal tunnistati Georg Allikas aasta parimaks noorsportlaseks, mis oli tingitud tema 18. kohast juunioride Euroopa meistrivõistlustel 85cc klassis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EM 80 cc tulemused 2001 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-12 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> === Juunioride maailmameistrivõistlused === * 2002 Austria, Möggers – 26. koht;<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM Austria 2002 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-13 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> * 2003 Itaalia, Asti – 23. koht. Esimene stardis saadud kuumarabandus viis võistluse üldkokkuvõttes ebaõnnestumiseni. Teiseks stardiks ei õnnestunud Allikal kahjuks taastuda;<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM 2003 Itaalia |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-14 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> * 2004 Läti, Kegums – 19. koht. Esimese sõidu katkestamine ei võimaldanud tal saavutada head lõpptulemust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM Läti 2004 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-15 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> === Muid märkimisväärseid saavutusi === * 2005 Open Eesti meistrivõistlused motokrossis 2. koht; * 2007 MX1 Eesti karikavõistlused motokrossis 3. koht; * 2007 EMX-Open (Euroopa meistrivõistlused) Siauliai, Leedu etapp 13. koht;<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMX-Open {{!}} European Motocross Championship (EMN 20/44) - Siauliai - Lithuania, 17 June {{!}} ME Motocross 2007 |url=https://wyniki.motoresults.pl/en/2007/Motocross/ME/European-Motocross-Championship-%28EMN-2044%29/EMX~Open/klasyfikacja-indywidualna-zawodow/x_198_45 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=wyniki.motoresults.pl |keel=en}}</ref> * 2008 E3 Eesti meistrivõistlused kestvuskrossis 3. koht. === Medalite kokkuvõte === * 6x Eesti meistrivõistluste hõbe motokrossis; * 2x Eesti meistrivõistluste pronks motokrossis; * 1x Läti meistrivõistluste hõbe ja pronks; * 2x Eesti karikavõistluste kuld motokrossis ja 1x kestvuskrossis. == Isiklikku == 2026. aasta seisuga töötab Georg Allikas masinõppe, andmeteatuse ja veebiarenduse valdkonnas isiklike arendusprojektide kallal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About the author |url=https://georgallikas.ee/motocross-marketing-significance-and-strategies/ |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Allikas, Georg}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] f7h7t46eqd9p2eq07xkwpofah4gfsoe 7193754 7193753 2026-07-16T09:25:43Z ~2026-40148-43 233571 /* Isiklikku */ 7193754 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Infokast sportlane | nimi = Georg Allikas | riik = Eesti | sünniaeg = 28.11.1986 | sünnikoht = Eesti | spordiala = Motokross | haridus = Kõrgharidus | medalid = Juunioride maailmameistrivõistlused: 2002 Austria, Möggers – 26. koht 2003 Itaalia, Asti – 23. koht 2004 Läti, Kegums – 19. koht | pilt = [[File:Mx-Georg-Allikas.jpg|thumb|Mx-Georg-Allikas]] }} '''Georg Allikas'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Georg Allika koduleht |url=https://georgallikas.ee/ |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1986]]) on endine Eesti motokrossisõitja. Ta hakkas [[motokross]]isõitu harjutama üheksa-aastaselt ja lõpetas treenimise 2008. aastal. 2005. aastast õppis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is, kust sai bakalaureuse- ja magistrikraadi (''cum laude'') tootearenduse ja tootmistehnika erialal. == Saavutused == Aastatel 1998–2001 võitis Allikas igal aastal Eesti meistrivõistlustel hõbemedali või pronksmedali. Kuigi Eesti meistriks ta ei tulnud, võitis ta mitu korda karikasarja, esimest korda aastal 1998.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1998-03-11 |pealkiri=Talvine motokrossihooaeg on läbi |url=https://www.postimees.ee/2538315/talvine-motokrossihooaeg-on-labi |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2001. aastal tunnistati Georg Allikas aasta parimaks noorsportlaseks, mis oli tingitud tema 18. kohast juunioride Euroopa meistrivõistlustel 85cc klassis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EM 80 cc tulemused 2001 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-12 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> === Juunioride maailmameistrivõistlused === * 2002 Austria, Möggers – 26. koht;<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM Austria 2002 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-13 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> * 2003 Itaalia, Asti – 23. koht. Esimene stardis saadud kuumarabandus viis võistluse üldkokkuvõttes ebaõnnestumiseni. Teiseks stardiks ei õnnestunud Allikal kahjuks taastuda;<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM 2003 Itaalia |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-14 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> * 2004 Läti, Kegums – 19. koht. Esimese sõidu katkestamine ei võimaldanud tal saavutada head lõpptulemust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM Läti 2004 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-15 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> === Muid märkimisväärseid saavutusi === * 2005 Open Eesti meistrivõistlused motokrossis 2. koht; * 2007 MX1 Eesti karikavõistlused motokrossis 3. koht; * 2007 EMX-Open (Euroopa meistrivõistlused) Siauliai, Leedu etapp 13. koht;<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMX-Open {{!}} European Motocross Championship (EMN 20/44) - Siauliai - Lithuania, 17 June {{!}} ME Motocross 2007 |url=https://wyniki.motoresults.pl/en/2007/Motocross/ME/European-Motocross-Championship-%28EMN-2044%29/EMX~Open/klasyfikacja-indywidualna-zawodow/x_198_45 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=wyniki.motoresults.pl |keel=en}}</ref> * 2008 E3 Eesti meistrivõistlused kestvuskrossis 3. koht. === Medalite kokkuvõte === * 6x Eesti meistrivõistluste hõbe motokrossis; * 2x Eesti meistrivõistluste pronks motokrossis; * 1x Läti meistrivõistluste hõbe ja pronks; * 2x Eesti karikavõistluste kuld motokrossis ja 1x kestvuskrossis. == Isiklikku == 2026. aasta seisuga töötab Georg Allikas masinõppe, andmeteaduse ja veebiarenduse valdkonnas isiklike arendusprojektide kallal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About the author |url=https://georgallikas.ee/motocross-marketing-significance-and-strategies/ |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Allikas, Georg}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] etxtaqygu4655w3077xw6f67bk85b9y 7193755 7193754 2026-07-16T09:27:20Z ~2026-40148-43 233571 /* Juunioride maailmameistrivõistlused */ 7193755 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Infokast sportlane | nimi = Georg Allikas | riik = Eesti | sünniaeg = 28.11.1986 | sünnikoht = Eesti | spordiala = Motokross | haridus = Kõrgharidus | medalid = Juunioride maailmameistrivõistlused: 2002 Austria, Möggers – 26. koht 2003 Itaalia, Asti – 23. koht 2004 Läti, Kegums – 19. koht | pilt = [[File:Mx-Georg-Allikas.jpg|thumb|Mx-Georg-Allikas]] }} '''Georg Allikas'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Georg Allika koduleht |url=https://georgallikas.ee/ |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1986]]) on endine Eesti motokrossisõitja. Ta hakkas [[motokross]]isõitu harjutama üheksa-aastaselt ja lõpetas treenimise 2008. aastal. 2005. aastast õppis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is, kust sai bakalaureuse- ja magistrikraadi (''cum laude'') tootearenduse ja tootmistehnika erialal. == Saavutused == Aastatel 1998–2001 võitis Allikas igal aastal Eesti meistrivõistlustel hõbemedali või pronksmedali. Kuigi Eesti meistriks ta ei tulnud, võitis ta mitu korda karikasarja, esimest korda aastal 1998.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1998-03-11 |pealkiri=Talvine motokrossihooaeg on läbi |url=https://www.postimees.ee/2538315/talvine-motokrossihooaeg-on-labi |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2001. aastal tunnistati Georg Allikas aasta parimaks noorsportlaseks, mis oli tingitud tema 18. kohast juunioride Euroopa meistrivõistlustel 85cc klassis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EM 80 cc tulemused 2001 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-12 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> === Juunioride maailmameistrivõistlused === * 2002 Austria, Möggers – 26. koht;<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM Austria 2002 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-13 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> * 2003 Itaalia, Asti – 23. koht. Esimene stardis saadud kuumarabandus viis võistluse üldkokkuvõttes ebaõnnestumiseni. Teiseks stardiks ei õnnestunud Allikal kahjuks taastuda;<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM 2003 Itaalia |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-14 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> * 2004 Läti, Kegums – 19. koht. Esimese sõidu katkestamine (DNF) ei võimaldanud tal saavutada head lõpptulemust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juunioride MM Läti 2004 |url=https://georgallikas.ee/#uael-gallery-15 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> === Muid märkimisväärseid saavutusi === * 2005 Open Eesti meistrivõistlused motokrossis 2. koht; * 2007 MX1 Eesti karikavõistlused motokrossis 3. koht; * 2007 EMX-Open (Euroopa meistrivõistlused) Siauliai, Leedu etapp 13. koht;<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMX-Open {{!}} European Motocross Championship (EMN 20/44) - Siauliai - Lithuania, 17 June {{!}} ME Motocross 2007 |url=https://wyniki.motoresults.pl/en/2007/Motocross/ME/European-Motocross-Championship-%28EMN-2044%29/EMX~Open/klasyfikacja-indywidualna-zawodow/x_198_45 |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=wyniki.motoresults.pl |keel=en}}</ref> * 2008 E3 Eesti meistrivõistlused kestvuskrossis 3. koht. === Medalite kokkuvõte === * 6x Eesti meistrivõistluste hõbe motokrossis; * 2x Eesti meistrivõistluste pronks motokrossis; * 1x Läti meistrivõistluste hõbe ja pronks; * 2x Eesti karikavõistluste kuld motokrossis ja 1x kestvuskrossis. == Isiklikku == 2026. aasta seisuga töötab Georg Allikas masinõppe, andmeteaduse ja veebiarenduse valdkonnas isiklike arendusprojektide kallal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About the author |url=https://georgallikas.ee/motocross-marketing-significance-and-strategies/ |vaadatud=2024-03-01 |väljaanne=Georg Allikas |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Allikas, Georg}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 6a7nx3gusc7xjljd10qub0wxo59ov6h 0 671618 7193725 6597528 2026-07-16T08:15:26Z Velirand 67997 7193725 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Spassk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Спасск | pilt = Central Square Spassk Penza obl 0561.jpg | pildiallkiri = Spasski keskväljak | lipp = Flag_of_Spassk_(Penza_oblast).svg | lipu_link = Spasski lipp | vapp = Coat_of_Arms_of_Bednodemianovsk_(Penza_oblast)_(2001).png | vapi_link = Spasski vapp | pindala = 5,74 | elanikke = 6803 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Spassk''' (vene ''Спасск'') on linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Spasski rajoon (Penza oblast)|Spasski rajooni]] halduskeskus. Asub [[Studenets]]i jõe ääres, 162 km [[Penza]]st loode pool. 2007. aastal elas linnas 7200 inimest ja 2021. aastal 6936 inimest. Linn tekkis [[1663]]. aastal rajatud Bogdanovo külast. 1779 sai linnaõigused nimega Spassk. Kuna samanimelisi linnu oli Venemaal juba mitu, hakati linna kutsuma Spassk-na-Studentse (Spassk Studenetsi ääres). 1925–2005 oli linna nimi '''Bednodemjanovsk''' luuletaja [[Demjan Bednõi]] auks. == Välislingid == *[http://spassk.pnzreg.ru/ Linna ametlik koduleht] [[Kategooria:Penza oblasti linnad]] 79bgsl4bkvjwjchiep7fln9xnhn8q90 0 673194 7193654 7121419 2026-07-16T06:34:50Z Sillerkiil 58396 /* Energiatarve */ 7193654 wikitext text/x-wiki [[Fail:Datacenter de ARSAT.jpg|pisi|Pilt andmekeskuses paiknevatest serveritest.]]'''Arvutuskeskus''' ehk '''andmekeskus''' on asutus, ehitis, ruum ehitises või hulk ehitisi, mida kasutatakse [[arvuti]]- ja toetavate süsteemide hoiustamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 |url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=arvutuskeskus&F=M |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=www.eki.ee}}</ref> Toetavate süsteemide hulka kuuluvad näiteks niiskuse, temperatuuri ja õhuvoolu reguleerimise seadmed. Selliseid asutusi kasutatakse [[Pilvandmetöötlus|pilvandmetöötluses]] ja [[Telekommunikatsioon|telekommunikatsioonis]]. Tehisaru kiire arengu mõjul hakati 2020-aastate teisel poolel rohkem andmekeskuseid looma, samas ei jõudnud mitmetes kohtades regulatsioon sammu pidada ja kohati peatati keskuste rajamine.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Maine peatab esimese USA osariigina suurte andmekeskuste rajamise |url=https://www.err.ee/1609985508/maine-peatab-esimese-usa-osariigina-suurte-andmekeskuste-rajamise |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=New York peatab aastaks uute suurte andmekeskuste rajamise |url=https://www.err.ee/1610077555/new-york-peatab-aastaks-uute-suurte-andmekeskuste-rajamise |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Võimalike probleemidena kaasneb andmekeskustega julgeolekuoht<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Soome kaitsepolitsei hoiatab andmekeskustega seotud julgeolekuohtude eest |url=https://www.err.ee/1610058460/soome-kaitsepolitsei-hoiatab-andmekeskustega-seotud-julgeolekuohtude-eest |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, keskkonnakahju, suur elektritarbimine<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-24 |pealkiri=Andmekeskuste ehitaja sõnul vajab Soome viit uut tuumaelektrijaama |url=https://www.err.ee/1610006023/andmekeskuste-ehitaja-sonul-vajab-soome-viit-uut-tuumaelektrijaama |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, mis võib koormata kohalikke elektrivõrke ja suurendada energiaarveid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-09 |pealkiri=OpenAI pani kõrgete energiakulude tõttu Suurbritannia investeeringud pausile |url=https://www.err.ee/1609991745/openai-pani-korgete-energiakulude-tottu-suurbritannia-investeeringud-pausile |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":3" />; suur veetarve<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Valner Väino {{!}} |kuupäev=2026-06-17 |pealkiri=Kaks arendajat tunnevad huvi Lihula külje alla andmekeskuse rajamise vastu |url=https://www.err.ee/1610056444/kaks-arendajat-tunnevad-huvi-lihula-kulje-alla-andmekeskuse-rajamise-vastu |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, müra ja suhteliselt väike arv loodavaid töökohti.<ref name=":4" /> == Ajalugu == [[Fail:Classic shot of the ENIAC.jpg|pisi|ENIAC turvaruumis]] Arvutuskeskuste ajalugu võib arvestada 1945. aastast, mil käivitati esimene Ameerika Ühendriikide [[Pennsylvania ülikool|Pennsylvania ülikoolis]] ehitatud programmeeritav elektrooniline digitaalne arvuti [[ENIAC]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Oakley |eesnimi=Nathan |kuupäev=2021-02-22 |pealkiri=The Evolution of Data Centers |url=https://storymaps.arcgis.com/stories/a21d93abf29d4b6990370cfcba143cd9 |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=ArcGIS StoryMaps |keel=et}}</ref> See töötati välja [[Ameerika Ühendriikide maavägi|USA maaväe]] poolt suurtüki tuletoetustabelite kalkuleerimiseks, ning leidis ka matemaatikute ja teadlaste poolt kasutust [[Manhattani projekt|Manhattani projekti]] raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Computing and the Manhattan Project - Nuclear Museum |url=https://ahf.nuclearmuseum.org/ahf/history/computing-and-manhattan-project/ |vaadatud=2024-04-26 |keel=en-US}}</ref> Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] ehitati ENIAC-i keskusi Ameerika sõjaväebaasidesse (nt [[Pentagon]], [[:en:George_Bush_Center_for_Intelligence|CIA peakontor]] jt), ning nende edasiarendamisse [[Külm sõda|külma sõja]] ajal kaasati ka äsja loodud USA [[Luure Keskagentuur]]. Varajased arvutuskeskused olid peamiselt kasutuses luure ja kaitsetegevustes, seetõttu olid arvutiruumid tihti akendeta ja ainult ühe turvauksega. Jahutuseks kasutati suuri ja kalleid primitiivseid ventilaatoreid, ning arvutid koosnesid sadadest meetritest juhtmetest ja [[Elektronlamp|elektronlampidest]], mis võisid üle kuumenema, põhjustades vahepeal isegi tulekahjusid.<ref name=":0" /> 1960. ja 1970. aastatel kiirenes arvutustehnoloogia areng hüppeliselt: kommertsturule tulid esimesed transistoritel põhinevad [[:en:TRADIC|TRADIC]] arvutisüsteemid, mis olid palju väikesemad ja võimsamad võrreldes varasemaste elektronlampidel põhinevate seadetega. [[NASA]] teostas ka esimesed kuumissioonid kasutades sellel tehnoloogial põhinevat [[Apollo navigatsiooniarvuti|Apollo navigatsiooniarvutit]].<ref name=":0" /> Tänu sellele arengule hakkasid õhkjahutusega arvutid tekkima kontoritesse, ning suured sihtpärased andmekeskused surid välja<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2018-10-24 |pealkiri=[INFOGRAPHIC] Data Center Evolution: 1960 to 2000 - The Official Rackspace Blog |url=https://blog.rackspace.com/datacenter-evolution-1960-to-2000 |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2018-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181024232055/https://blog.rackspace.com/datacenter-evolution-1960-to-2000 |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. 1980. aastatel [[IBM]] [[personaalarvuti]] leviku tõttu tõusid arvutustehnoloogia hiiud [[Intel]] ja [[Sun Microsystems]], ning arvutid tekkisid ilma sügava kaalutluseta asukoha või masinate nõuete üle igale poole. 1985. aastal asutas [[Cornelli Ülikool|Cornelli Ülikooli]] IBM seadmeid kasutades [[:en:Cornell_University_Center_for_Advanced_Computing|andmetöötluse keskuse]], millest sai nurgakiviks ühele [[Internet|interneti]] eelkäijale ''–'' [[ARPANET]]. Infotehnoloogia kiire kasvuga hakkasid firmad otsima võimalusi kaasalöömiseks. <ref name=":1" /> 1990. aastatel hakkasid vanadesse hiiglaslikke seadmeid majutanud arvutiruumidesse tekkima algsed serverid, ning neid hakati kutsuma arvutuskeskusteks või andmekeskusteks. Keskuste püstitamisele aitas kaasa ka võrgutehnoloogia hinna langus ja kättesaadavuse tõus. [[:en:Dot-com_bubble|Dot-com]] mulli ajal tõusis nõudlus internetiteenuste järele hüppeliselt, ning paljud kompaniid hakkasid rajama väga suuri arvutusasutusi. [[:en:Rackspace_Technology|Rackspace Hosting]] avas esimese võrgumajutuse teenust osutava andmekeskuse aastal 1999.<ref name=":1" /> [[Fail:CERN Server 03.jpg|pisi|Moodne arvutuskeskus CERN-is]] Pärast seda on andmekeskused kasvanud nii võimekuselt, arvukuselt kui ka energiaefektiivsuselt. [[Tehisintellekt|Tehisintellekti]] ja [[krüptoraha]] laialdase levikuga on kasvanud ka energiatarbimine ja nõudlus rohkemate andmekeskuste järele. 2022. aasta seisuga tarbivad andmekeskused 240–340 TWh elektrit, krüptoraha kaevandamine 100–150 TWh elektrit, ning andmeedastus 260~360 TWh elektrit.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Data centres & networks |url=https://www.iea.org/energy-system/buildings/data-centres-and-data-transmission-networks |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=IEA |keel=en-GB}}</ref> 2024. aasta märtsi seisuga on maailmas 11 043 andmekeskust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Data centers worldwide by country 2024 |url=https://www.statista.com/statistics/1228433/data-centers-worldwide-by-country/ |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=Statista |keel=en}}</ref> == Arvutuskeskuste liigid == Arvutuskeskused jaotuvad oma kasutajate ja teenuste järgi laialdaselt viieks:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pathak |eesnimi=Amrita |kuupäev=2021-11-16 |pealkiri=Data Center Types Explained in 5 Minutes or Less |url=https://geekflare.com/data-center-types/ |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Geekflare |keel=en-US}}</ref> * [[Hallatud andmekeskus]] (Managed Data Center) * [[Pilve andmekeskus]] (Cloud Data Center) * [[Ettevõtte andmekeskus]] (Enterprise Data Center) * [[Klaster andmekeskus]] (Edge Data Center) * [[Kolokatsiooni andmekeskus]] (Colocation Data Center) * [[Hyperscale andmekeskus|Hyperscale'i andmekeskus]] (Hyperscale Data Center) == Arvutuskeskuste disain ja tehnoloogiad == Arvutuskeskuste disainimine on pikka aega kasvanud sektor, milles leidub väga erinevaid lõpptooteid. Keskusi on paigaldatud ümberehitatud kauplusruumidesse, vanadesse soolakaevandustesse ja sõjaaegsetesse punkritesse. [[Fail:Rack001.jpg|pisi|Seadmepüstik, tihti esineb [[:en:Colocation_centre|kolokatsiooni]] arvutuskeskustes ning majutab servereid.]] Arvutuskeskuse disainimisel võetakse arvesse eri punkte: * Suurus ''–'' ruum, üks või mitu korrust või kogu hoone. * Mahutavus ''–'' saab mahutada kuni või üle 1000 serveri. * Muu ''–'' keskkond, elektritarve, jahutus. * Mehaaniline infrastruktuur ''–'' soojustus, ventilatsioon, konditsioneer, niiskusregulatsioon, õhurõhk jt. seadmed. * Elektriline infrastruktuur ''–'' teenuste planeerimine, jaotamine, lülitamine, möödajuhtimine, puhvertoiteallikad ja veel. === Disainikriteeriumid ja kaalutlused === * '''Kõrge kättesaadavuse tagamine ''–''''' tehnoloogia valik ja tõrkeohtude elimineerimise hinna tasakaalustamine seisakuaja võimalike kuludega. Hindamiseks kasutatakse protsentuuri ajast, mil andmekeskus on kättesaadav. Skaala madalama otsa andmekeskused on 95% ajast kättesaadavad, kuid tipptehnoloogia proovib 99% taha seada võimalikult palju üheksaid. * '''Asukoha valik ''–''''' tähtis vooluvõrkude lähedus, telekommunikatsiooni infrastruktuuri kättesaadavus, võrguteenused, transporditeed ja hädaabiteenused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Considerations for Data Center Site Selection |url=https://www.datacenters.com/news/considerations-for-data-center-site-selection |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=www.datacenters.com |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221180308/https://www.datacenters.com/news/considerations-for-data-center-site-selection |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''Modulaarsus ja painduvus ''–''''' modulaarsus ja painduvus peab olema andmekeskuse juures sügavalt sisse disainitud, et keskused saaksid vastavalt vajadusele kasvada ja uueneda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hudock |eesnimi=Robert |kuupäev=4. juuli 2019 |pealkiri=The future of data center design is modular |url=https://www.datacenterdynamics.com/en/opinions/future-data-center-design-modular/ |vaadatud=27. aprill 2024 |väljaanne=www.datacenterdynamics.com}}</ref> * '''Keskkonnakontroll ''–''''' temperatuuri ja niiskust kontrollitakse konditsioneeri ja kaudsete jahutusmeetodite läbi, nagu välisõhk või merevett kasutav [[kaudne aurustuv jahutus]] (IDEC). Arvutite juures on ülioluline, et nad ei saaks niiskeks või kuumeneks üle. Niiskus võib põhjustada jahutuspuhurite tolmuga kinni kiilumist, mis võib viia ülekuumenemiseni. * '''Voolutarve ''–''''' tagavaravoolu tagamiseks tuleb paigaldada [[Puhvertoiteallikas|puhvertoiteallikaid]], akupanku ja või diisli/gaasiturbiini generaatoreid. Et vältida üksikuid veapunkte on kõigist varuvoolu süsteemi elementidest harilikult tagavarakoopiad, ning kriitilised serverid on ühendatud mõlema süsteemiharuga. Sellist paigutust kasutatakse tihti, et saavutada ''[[:en:N+1_redundancy|N+1 redundancy]].'' <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MacPherson |eesnimi=Jordan |kuupäev=2022-10-17 |pealkiri=What Is Data Center Redundancy? – Levels and Best Practices |url=https://www.parkplacetechnologies.com/blog/what-is-data-center-redundancy-levels-best-practices-n1-2n/ |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Park Place Technologies |keel=en}}</ref> * '''Madalapingeliste juhtmete vedamine ''–''''' juhtmeid saab paigutada lae alla rennidesse või topeltpõranda alla, et vältida lisakulusid seadmepüstikute kohal juhtmete jahutamisel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-02 |pealkiri=How the Right Data Center Floor Can Improve Efficiency, Reliability |url=https://www.datacenterknowledge.com/buildconstruction/how-right-data-center-floor-can-improve-efficiency-reliability |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Data Center Knowledge {{!}} News and analysis for the data center industry |keel=en}}</ref> * '''Õhuvoolu tagamine ''–''''' õhuvoolu kujundamine nii, et kõik komponendid saaksid piisavalt jahutust, ning kuum õhk eemaldataks ilma teisi seadmeid mõjutamata on arvutuskeskustes ülioluline. Selle üks lahendus on spetsialiseerunud paigutus, kus ühel pool servereid on jahe keskkond, ning teisele poole pumbatakse kuum jääkõhk, kuid eksisteerib paljusid teisi lahendusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Data center cooling systems and technologies and how they work {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchdatacenter/tip/Data-center-cooling-systems-and-technologies-and-how-they-work |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Data Center |keel=en}}</ref> * '''Tulekustutus süsteemid ''–''''' andmekeskustes on väga arenenud tulekustutussüsteemid, mis kasutavad nii aktiivseid kui passiivseid disainielemente. Igapäevastes tegevustes on ka süttimise vältimiseks programmid. Kuna serveriruumides ei saa kasutada veepõhiseid kustutussüsteeme, siis seal kasutatakse tihti gaasilist tulekustutamist, mille korral pumbatakse ruum täis mittesüttivat gaasi, surudes hapniku välja. See on ohtlik, kui keegi peaks jääma tulekahjuga alasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Data Center Fire Suppression: Overview & Protection Guide - C&C Technology Group |url=https://cc-techgroup.com/data-center-fire-suppression/ |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=cc-techgroup.com |keel=en-US}}</ref> * '''Turvalisus ''–''''' füüsiline ligipääs andmekeskustele on tihti tugevalt piiratud. Kihilised turvasüsteemid algavad tihti aedade, [[Pollar|pollarite]] ja turvaväravatega. Pärast neid tulevad turvakaamerad, ning suuremates või tundlikuma infoga asutustes on pidevalt kohal ka valvurid. Näpujäljetuvastusega turvaväravad on aina rohkem levimas, takistades loata ligipääsu, ning lukustades väljapääsud, kui tuvastatakse sissetungija.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Data Center Security: Today’s Essentials |url=https://www.splunk.com/en_us/blog/learn/data-center-security.html |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Splunk |keel=en}}</ref> * '''Küberkaitse ''–''''' andmekeskused on väga atraktiivsed sihtmärgid küberkurjategijatele oma staatuse tõttu tänapäeva maailmas. Selleks peavad olema keskustel kõrgetasemeline [[viirusetõrjetarkvara]], [[Tulemüür (informaatika)|tulemüürid]] ja personali väljaõpe andmelekete vältimiseks. == Keskkonnamõju == [[Fail:Google Data Center, The Dalles.jpg|pisi|Google Arvutuskeskus Oregonis]] === Energiatarve === Energiatarve on arvutuskeskuste jaoks keskne probleem. Üksik [[seadmepüstik]] võib kasutada kuni 10 kW, samas kui suuremad asutused võivad kasutada kümneid kuni sadu megavatte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Facing the Data Center Power Density Challenge |url=https://www.coresite.com/blog/facing-the-data-center-power-density-challenge |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=www.coresite.com |keel=en}}</ref> Paljude arvutuskeskuste elektritarve pindala kohta<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-22 |pealkiri=Understanding Data Center Energy Consumption - C&C Technology Group |url=https://cc-techgroup.com/data-center-energy-consumption/ |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=cc-techgroup.com |keel=en-US}}</ref> võib olla rohkem kui 100 korda suurem, kui kontorihoonetel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energy Information Administration (EIA)- About the Commercial Buildings Energy Consumption Survey (CBECS) |url=https://www.eia.gov/consumption/commercial/data/2012/c&e/cfm/pba4.php |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=www.eia.gov}}</ref>. Kõrge elektritarbimisega arvutuskeskuses võib elekter olenevalt hinnast olla 70% opereerimiskuludest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rareshide |eesnimi=Michael |pealkiri=Power in the Data Center and its Cost Across the U.S. |url=https://info.siteselectiongroup.com/blog/power-in-the-data-center-and-its-costs-across-the-united-states |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=info.siteselectiongroup.com |keel=en-us}}</ref> Kõige levinum arvutuskeskuste elektriefektiivsuse hindamise suurus on [[:en:Power_usage_effectiveness|voolutarbimise efektiivsus]] (''power usage efectiveness'' e. PUE) mis väljendab suhet toetussüsteemide ja arvutussüsteemide energiatarbimise vahel. Andmekeskuse toetussüsteemide alla lähevad kõik, mis ei ole otseselt kalkuleerimisega seotud ''–'' tuled, jahutus, turvasüsteemid jms. Aastal 2023 oli andmekeskuste PUE keskmiselt 1,58, mis tähendab, et kui arvutussüsteemid tarbisid 1 W, siis toetussüsteemid tarbisid 1,58 W.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Petroc |kuupäev=15. november 2023 |pealkiri=What is the average annual power usage effectiveness (PUE) for your largest data center? |url=https://www.statista.com/statistics/1229367/data-center-average-annual-pue-worldwide/ |vaadatud=26. aprillil 2024 |väljaanne=www.statista.com}}</ref> [[Rahvusvaheline Energiaagentuur|Rahvusvaheline energiaagentuur]] omistab 2024. aastal 1.5% globaalsest energiatarbimisest andmekeskustele ja andmeinfrastruktuurile. See number on aga palju kõrgem riikides, kus andmetöötlus on suurem sektor. Iirimaal moodustas andmekeskuste elektritarbimine 2022. aasta üldisest tarbimisest 18% ja Taanis ennustatakse arvutuskeskuste elektrikulu tõusu 15 protsendini 2030. aastaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sustainability starts with the data center |url=https://www.technologyreview.com/2023/11/30/1083909/sustainability-starts-with-the-data-center/ |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=MIT Technology Review |keel=en}}</ref> [[Tehisintellekt|Tehisaru]] moodustas 2026. aastal 15–20% andmekeskuste elektritarbimisest ning see osakaal võib 2030. aastaks tõusta 40 protsendini.<ref name=":4" /> === Süsihappegaas === 2026. aasta juunis avaldatud uuringu kohaselt paiskasid keskused 2025. aastal õhku 286 miljonit tonni [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]].<ref name=":4" /> == Taastuvenergia andmekeskustes == [[Fail:Amazon AWS us-west-2 beach AZ.jpg|pisi|Amazon Web Services andmekeskused]] Arvutuskeskusi opereerivad kompaniid, neist suurimad [[Amazon.com|Amazon]], [[Meta (ettevõte)|Meta]], [[Microsoft]] ja [[Google]] ostavad ja toodavad suurtes kogustes päikese ja tuuleenergiat. 2021. aasta andmetega suutsid paljud neist oma elektri operatiivkulud täielikult taastuvenergiaga katta. Amazon lubab saavutada 100% taastuvenergia osakaalu 2025. aastaks. <ref name=":2" /> {| class="wikitable" |+Suurfirmade elektrikulude kaetus taastuvenergiaga (2021)<ref name=":2" /> !Firma !Tarbimine (TWh) !Kaetud(%) |- |Amazon |30,9 |85 |- |Apple |2,8 |100 |- |Google |18,3 |100 |- |Meta |9,4 |100 |- |Microsoft |13,0 |100 |} Teisalt oma tarbimisega samal hulgal taastuvenergia ostmine ei tähenda, et firmad opereeriksid täielikult puhtal energial, ning andmekeskused ja andmevõrgud võivad ikka joosta mittetaastuval energial. Taastuvenergia võib olla ostetud võrkudes või regioonides, kus ei ole firma asutusi. Google ja Microsoft on lubanud enda opereeritavates võrkudes toota või toetada taastuvenergia loomist oma tarbimise ulatuses 24/7 baasil aastaks 2030. [[Iron Mountain]] on seadnud samasuguse eesmärgi aastaks 2040.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Infotehnoloogia]] jnys79awcdun4iyghzmj5x0wtuapc3k 1 674189 7193494 7192716 2026-07-15T16:21:26Z Andres 5 /* pildi kasutamise õigused vikipeedias */ Vastus 7193494 wikitext text/x-wiki == pildi kasutamise õigused vikipeedias == mul on üks pilt maha võetud Liivalaia kohtumajast, sest polnud piisavalt vana hoone ja arhitektid jms olid veel elus tõenäoliselt. no see hoone on ju veel värskem... [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. aprill 2024, kell 17:05 (EEST) :: No Commonsist see võetaksegi maha, aga meil on erand mille alusel me saaksime mõlemat pilti eesti vikis kasutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2024, kell 18:26 (EEST) :::Mis erand see on ja kas see kehtib ka maalipiltide kohta? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. juuli 2026, kell 07:16 (EEST) ::::Maalipiltide kohta mitte. Avalikus ruumis asuvaid hooneid ja skulptuure tohib Eesti seaduste järgi pildistada ja fotosid kasutada, kuid mitte ärilistel eesmärkidel. Foto tuleb laadida eesti vikisse ja kasutada koos vastava malliga. Ma ei mäleta selle nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 19:21 (EEST) dlqw140tvko9qe91snuvvtvjiyu8s1h 0 674923 7193630 7053541 2026-07-16T05:10:18Z Kuriuss 38125 7193630 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[File:Petro Mohyla- big.jpg|thumb|Petro Mohõla 17. sajandi ikoonil]] [[File:Stamp of Moldova md075cvs.jpg|thumb|Petro Mohõla 2006. aastal välja antud Moldova postmargil]] [[File:Евхологион (Требник Петра Могилы 1646 год).png|thumb|"Euchologioni" (Евхологион, 1646) tiitelleht]] [[File:Православне сповідання віри (Київ, 1750).jpg|thumb|Mohõla katekismuse "Православне сповідання віри" üks 18. sajandi väljaanne (Київ, 1750)]] [[File:Monument to Petro Mohila by Boris Krylov and Oles Sydoruk..jpg|thumb|Petro Mohõla mälestussammas Kiievis (autorid Boris Krõlov ja Oles Sõdoruk)]] '''Petro Mohõla''', ka '''Petro Mogila''' (sünninimi '''Petru Movilă'''; 21. detsember 1596 [[Moldova vürstiriik|Moldovas]] – 1. jaanuar [v. k. 22. detsember] 1647 [[Kiiev]]is) oli [[munk]] ja [[teoloog]], aastail 1633–1646 Kiievi, Galiitsia ja kogu Vene metropoliit [[õigeusu kirik]]u [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat|Konstantinoopoli Oikumeenilises Patriarhaadis]].<ref name="britannica" /> Ta on tuntud ka kui Ida-Euroopa esimese [[kõrgkool]]i [[Kiievi Mogila Akadeemia]] asutaja. == Perekond == Petro Mohõla sündis [[Rumeenia]] [[Movilești]] [[bojaar]]isuguvõsas, millest pärines mitu [[Moldova vürstiriik|Moldova]] ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]] valitsejat, sealhulgas Petro Mohõla isa [[hospodar]] [[Simion Movilă]]. Simion oli Moldova vürsti [[Ștefan cel Mare]] järeltulija tolle illegitiimse poja [[Petru Rareș]]e liini pidi. Petro onud olid Simioni vennad Gheorghe Movilă, Moldova metropoliit, ja Ieremia Movilă, kes valitses Moldovat enne ja pärast Simioni. Petro Mohõla ema Marghita (Margareta) oli Moldova [[logoteet|logoteedi]] Gavrilaș Hâra tütar. Patero vennad olid Moldova hospodarid Mihael (1611), Gabriel (1617–1620) ja Moses Movilă (1630–1632).<ref name="enc_ukraine" /> Pärast Simion Mohõla mõrvamist 1607. aastal põgenesid tema abikaasa ja poeg Petro [[Ruteenia vojevoodkond]]a (tänapäeva Lääne-Ukrainasse) oma [[magnaat]]idest sugulaste juurde. Mõnda aega elasid nad [[Kamjanets-Podilskõi]]s ja asusid 1608. aastal ümber [[Stanisław Żółkiewski]] linnusesse, kuhu jäid 16 aastaks.<ref name="enc_ukraine" /> == Karjäär == 1620. aastate alguses õppis Petro Mohõla esmalt Lvivi Jumalaema Uinumise vennaskonna koolis, seejärel [[Jesuiidid|jesuiitide]] seminaris klassikalisi keeli ja ladina [[Skolastika|skolastilist]] teoloogiat. Kõrgema hariduse sai ta [[Zamość]]i akadeemias ja Euroopas; arvatakse, et ta õppis Madalmaade ja Prantsusmaa ülikoolides. Pärast Ukrainasse naasmist asus ta sõjaväeteenistusse Poola kroonihetmani ja kantsleri Stanisław Żółkiewski väes ja osales [[Ţuţora lahing|Ţuţora]] (1620) ja [[Hotõni lahing|Hotõni]] (1621) lahingutes. Aastail 1621–1627 omandas ta valdused Kiievi piirkonnas ja suhtlus oma pikaaegse sõbra metropoliit Jov Boretskiga inspireeris teda alustama tegevust Ukraina Õigeusu kirikus.<ref name="enc_ukraine" /> 1625. aastal astus Petro Mohõla mungaks [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostrisse]], mis oli sel ajal Ukraina poliitiline, kultuuriline, vaimulik ja hariduse keskus. 1627. aastal sai ta [[Arhimandriit|arhimandriidiks]]. Arhimandriidina ja [[Seim (Poola)|seim]]i liikmena saavutas Mohõla õigeusu kiriku taaslegaliseerimise Poolas: 1632. aasta nn lepitusartikliga tagas kuningas [[Władysław IV Waza]] õigeusu kirikule õiguse oma kiriklikule juhile tingimusel, et valitsus on kandidaadid heaks kiitnud.<ref name="enc_ukraine" /> 1632. aasta novembris nimetati ta [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidiks]]<ref name="enc_ukraine" /> ja pühitseti selleks 7. mail 1633 Kiievi Jumalaema kirikus.<ref name="oehl" /> Metropoliidina tegi Mohõla suuri jõupingutusi, et parandada ja edendada Ukraina vaimulike ning ilmikute haridust ajal, mil nii roomakatoliku kui ka protestantlikud [[misjonär]]id tegutsesid aktiivselt Poola ja Ukraina õigeusklike kogukonnas.<ref name="britannica" /> 1632. aastal asutas ta Kiievi koobaskloostris vaimuliku kooli, milles õppetöö toimus ladina keeles<ref name="oehl" />, mungad õppisid teoloogiat, filosoofiat, retoorikat ja antiikautoreid. Kloostri trükikojast, mille tegevust Mohõla edendas, ilmusid õigeusu raamatud mitte üksnes kirikuslaavi, vaid ka ladina keeles ja levisid üle terve Ida-Euroopa. 1633. aastal muutis ta selle humanitaarteaduste ja teoloogia õppeasutuseks ja värbas selle jaoks Lääne-Euroopas õppinud õppejõud<ref name="britannica" />. See oli esimene [[kõrgkool]] Ida-Euroopas; hiljem sai selle nimeks [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref name="oehl" />  Õppijaid oli koolis aadlike, vaimulike, alamaadli, kasakate ja talupoegade perekondadest ning õpiti kirikuslaavi, ladina, kreeka ja poola keelt; samuti filosoofiat, matemaatikat ja geomeetriat, astronoomiat, muusikat ja ajalugu. Järgnenud aastate jooksul korraldas Petro Mohõla koolivõrgu asutamise üle terve Ukraina, samuti Slaavi-Kreeka-Ladina akadeemia [[Vinnõtsja]]s ja kolleegiumi [[Kremenets]]is. Valahhia vürst [[Matei Basarab]] sai temalt trükikoja ja trükkalid ning 1635. aastal vürsti mungaresidentsis trükitud [[palveraamat]]ud levisid terves Valahhias ja Ukrainas. Samuti aitas ta asutada kooli [[Iași]]s Moldovas. Mohõla akadeemia pani aluse kogu Vene Õigeusu kiriku teoloogia taassünnile, mille mõju kestis 19. sajandini. Petro Mohõla taotles Poola valitsejatelt õigeusu kiriku õiguste tunnustamist Poola territooriumil ja taastas paljude roomakatoliku kiriku poolt üle võetud õigeusu pühakodade ja valduste kuulumise Ukraina õigeusu kiriku alla.<ref name="britannica" /> == Teosed == Mohõla kirjutas palju raamatuid, mida levitati Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Moskoovias, Rumeenias ja Gruusias. Tema tähtsaim teos on esimene õigeusu katekismus "Orthodoxa Confessio Fidei", mis ilmus 1640. aastal kõigi õigeusu kirikute jaoks. Pärast seda, kui teose olid üle vaadanud ja tunnustanud mitu Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhi, sai sellest kogu õigeusu kiriku õpetuse alusdokument. 17. ja 18. sajandi jooksul anti teost välja 25 korda. Teine oluline teos oli Mohõla "Euchologion" (talitusraamat, ilmus 1646). See sisaldas süstematiseeritult kõigi Ukraina õigeusu kiriku teenistuste ja talituste tekste. == Austamine == Petro Mohõlat austab [[pühak]]una [[Ukraina Õigeusu Kirik]], [[Vene Õigeusu Kirik]], [[Rumeenia Õigeusu Kirik]] ja [[Poola Õigeusu Kirik]]. Petro Mohõla mälestuspäev on 1. jaanuaril ja teda mälestatakse ka 5. oktoobril pühakutest Kiievi metropoliitide mälestuspäeval.<ref name="oca" /> [[Kreeka Õigeusu Kirik]] on pidanud Petro Mohõlat liiga mõjutatuks katoliku teoloogiast, samuti on seda märkinud [[Õigeusu Kirik Ameerikas]], kuid nende pühakute loetelus on Petro Mohõla siiski nimetatud.<ref name="oca" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/biography/Petro-Mohyla Petro Mohyla. - Encyclopedia Britannica]</ref> <ref name="enc_ukraine">[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CM%5CO%5CMohylaPetro.htm Mohyla, Petro. - Encyclopedia of Ukraine]</ref> <ref name="oehl">[https://www.heiligenlexikon.de/BiographienP/Peter_Moghila.html Peter Moghila. - Ökumenisches Heiligenlexikon]</ref> <ref name="oca">[https://www.oca.org/orthodoxy/the-orthodox-faith/church-history/seventeenth-century/saint-peter-mogila Saint Peter Mogila. - Orthodox Church of America]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.prdl.org/author_view.php?a_id=4051 Peter Mogila (1596-1646)]. Post-Reformation Digital Library (Mohõla kirjutatud raamatute tekstid) * [https://www.heiligenlexikon.de/BiographienP/Peter_Moghila.html Peter Moghila]. Ökumenisches Heiligenlexikon * [https://www.oca.org/orthodoxy/the-orthodox-faith/church-history/seventeenth-century/saint-peter-mogila Saint Peter Mogila]. Orthodox Church of America [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Rumeenia inimesed]] [[Kategooria:Metropoliidid]] [[Kategooria:Ukraina inimesed]] [[Kategooria:Pühakud]] 70gc1rj4miuss8ss8e8qoya3dxh97z3 1 675275 7193815 6644125 2026-07-16T11:50:15Z Kuriuss 38125 7193815 wikitext text/x-wiki Jaotise "Töökäik" sisu ei vasta pealkirjale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2024, kell 14:23 (EEST) ------ ''2007. aastal pälvis ta Politseiameti teenistusmärgi.'' – see kõlab imelikult, sest üldiselt antakse politseinikele teenistusmärk tööle asumisel, ja kui nad politseitöölt lahkuvad, siis annavad nad ka teenistusmärgi (nagu muu politseivarustuse) asutusele tagasi. Äkki on mõeldud siiski mingit teenetemärki? Viidet pole, ei saa kontrollida. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 14:50 (EEST) sjolrpvat1euym606sbe92bhttwifsq 0 680029 7193698 7090905 2026-07-16T07:26:40Z Kuriuss 38125 7193698 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast ametiisik | amet = [[Karpaatide-Ukraina]] president | sünniaeg = 17. märts 1874 | surmakoht = [[Moskva]] | sünnikoht = [[Kelecsény]], [[Máramarose komitaat]], [[Ungari kuningriik]], [[Austria-Ungari]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1945|07|19|1874|03|17}} | pilt = Avgustyn Voloshyn.jpg | pildiallkiri = Avhustõn Vološõn | ametiajaalgus = 15. märts 1939 | ametiajalõpp = 18. märts 1939 | abikaasa = Irina Petrik | partei = [[Kristlik Rahvapartei (Taga-Karpaatia)|Kristlik Rahvapartei]] | rahvus = [[ukrainlane]] | alma_mater = Budapesti Kõrgem Pedagoogiline Kool }} '''Avhustõn Vološõn''' ([[Ukraina keel|ukraina]] Августин Волошин, [[Tšehhi keel|tšehhi]] Augustin Vološin; [[17. märts]] [[1874]] [[Kelecsény]], [[Austria-Ungari]] – [[19. juuli]] [[1945]] [[Moskva]]) oli [[Ukrainlased|ukraina]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Taga-Karpaatia]] kreeka-katoliku preester, haritlane ning juhtiv kultuuri- ja poliitikategelane. Vološõn võitles [[ukraina kultuur]]i arendamise eest Taga-Karpaatias. Autonoomia saamise järel oli Karpaatide-Ukraina peaminister, iseseisvumise järel valiti ta [[Karpaatide-Ukraina]] presidendiks. Tema tegevust on hinnatud iseseisvas [[Ukraina]]s. Talle on antud [[Ukraina kangelane|Ukraina kangelase]] aunimetus ja tema sünniaastapäeva on tähistatud riiklikul tasemel. == Elulugu == [[Fail:Волошин Августин.jpg|vasakul|pisi|Avhustõn Vološõn 19. sajandi lõpus]] Avhustõn Vološõn sündis 18. märtsil 1874. aastal Keletšini külas [[Kreekakatoliku kirik|kreeka-katoliku]] preestri peres. Ta lõpetas esimesed neli klassi küla rahvakoolis, seejärel astus 1883. aastal [[Užhorodi gümnaasium]]isse, kus sai selgeks [[ungari keel]]e.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2021-07-19 |pealkiri=Трагедия единственного президента Карпатской Украины – республики, просуществовавшей всего день, но имевшей войско, герб и стяг |url=https://www.5.ua/ru/polytyka/trahedyia-edynstvennoho-prezydenta-karpatskoi-ukrayni-respublyky-prosushchestvovavshei-vseho-den-no-ymevshei-voisko-herb-y-stiah-249672.html |väljaanne=[[5. kanal]]}}</ref> Gümnaasiumi lõpetas Vološõn 1892. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Міхно |eesnimi=О. |kuupäev=2024 |pealkiri=АВГУСТИН ВОЛОШИН (1874-1945): ВІД ШКІЛЬНОГО ВЧИТЕЛЯ ДО НАЦІОНАЛЬНОГО ЛІДЕРА (ДО 150-РІЧЧЯ З ДНЯ НАРОДЖЕННЯ ПЕДАГОГА, ГРОМАДСЬКО-ПОЛІТИЧНОГО ДІЯЧА, ПРЕЗИДЕНТА КАРПАТСЬКОЇ УКРАЇНИ, ГЕРОЯ УКРАЇНИ) |url=https://lib.iitta.gov.ua/id/eprint/739732/1/%D0%9C%D1%96%D1%85%D0%BD%D0%BE%20%D0%9E.%202024.%20%D0%90%D0%B2%D0%B3%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B8%D0%BD%20%D0%92%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D1%88%D0%B8%D0%BD%20%281874%E2%80%931945%29%20%D0%B2%D1%96%D0%B4%20%D1%88%D0%BA%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D0%B2%D1%87%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8F%20%D0%B4%D0%BE%20%D0%BD%D0%B0%D1%86%D1%96%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D0%BB%D1%96%D0%B4%D0%B5%D1%80%D0%B0%20%28%D0%B4%D0%BE%20150-%D1%80%D1%96%D1%87%D1%87%D1%8F%20%D0%B7%20%D0%B4%D0%BD%D1%8F%20%D0%BD%D0%B0%D1%80%D0%BE%D0%B4%D0%B6%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8F%29.pdf}}</ref> Ta jätkas haridusteed [[Budapesti ülikool]]is, kuid katkestas pärast esimest õppeaastat õpingud haiguse tõttu.<ref name=":2" /> Aastatel 1893–1896 omandas ta hariduse [[Užhorodi teoloogiline seminar|Užhorodi teoloogilises seminaris]], 1897. aastal sai temast [[preester]] ning ta asus samal aastal [[Užhorodi Issanda Muutmise kirik]]us tööle [[kaplan]]ina.<ref name=":1" /> Oma ametikohal võitles ta ukrainlaste [[Ungaristamine|ungaristamise]] vastu ja ukrainakeelse [[jumalateenistus]]e eest.<ref name=":2" /> 1900. aastal lõpetas ta Budapesti Kõrgema Pedagoogilise Kooli, kus omandas keskkooli matemaatika- ja füüsikaõpetaja hariduse. Samast aastast töötas ta Užhorodi õpetajate seminaris [[õpetaja]]na ja 1917. aastast seminari direktorina (1938. aastani). Ühtlasi toimetas Vološõn ja andis aastatel 1903–1914 välja ajalehte Nauka, mis oli ainus [[Ukraina keel|ukrainakeelne]] ajaleht [[Ungari kuningriik|Ungari]] piires.<ref name=":1" /> ==== Tšehhoslovakkias ==== [[Fail:Волошин А.jpg|vasakul|pisi|Avhustõn Vološõn]] [[Fail:Ужгород Волошина будинок.jpg|pisi|Vološõni kodu [[Užhorod]]is. Tänapäeval Volosõni tänav 36]] Pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] 1919. aastal oli Vološõn üks Užhorodi rahvakogu asutajaid ja lisaks [[Hust]]i ja [[Prešov]]i rahvakogude liige, mille koosseisus toetas ta otsust [[Taga-Karpaatia]] ühendada [[Tšehhoslovakkia]]ga. Valiti 1919. aastal ka [[Kesk-Ruteeni Rahvaraada]] presidendiks. Aastatel 1919–1921 oli piirkonda haldava [[Direktoraat|direktoraadi]] liige. 1920. aastast 1939. aastani oli ta ka üks piirkondliku [[Prosvita]] juhte.<ref name=":2" /><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Markus |eesnimi=Vasyl |kuupäev=1993 |pealkiri=Voloshyn, Avhustyn |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CV%5CO%5CVoloshynAvhustyn.htm |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Encyclopedia of Ukraine}}</ref> Pärast piirkonna Tšehhoslovakkiaga liitmist võttis Vološõn osa riigi poliitikast. 1923. aastal oli ta üks [[Kristlik Rahvapartei (Taga-Karpaatia)|Kristliku Rahvapartei]] asutajaid ja erakonna esimees. 1925. aastal valiti ta [[Tšehhoslovakkia Rahvuskogu|Tšehhoslovakkia parlamenti]], kus ta esindas Taga-Karpaatiat 1929. aastani.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> Pärast rahvasaadikuna teenimist jätkas Vološõn aktiivset tegevust ühiskonnas. Ta oli [[Taga-Karpaatia õpetajate ühendus]]e üks asutajaid ja aastatel 1929–1939 auesimees. Aastatel 1937–1938 oli ta Taga-Karpaatia pedagoogilise seltsi juht. 1938. aastal algatas ta Ukraina Vabaülikooli fakulteetide avamise [[Užhorod]]is.<ref name=":2" /> Ta oli üks Taga-Karpaatia Panga ja Ühistute Liidu asutajaid.<ref name=":0" /> ==== Karpaatide-Ukraina eesotsas ==== [[Fail:Члени Сойму.jpg|pisi|[[Karpaatide-Ukraina Seim]]i liikmed, Volosõn on märgitud tipus (1939)]] Pärast [[Müncheni kokkulepe|Müncheni lepingut]] korraldati [[Tšehhoslovakkia]] ümber [[Teine Tšehhoslovakkia Vabariik|föderaalriigiks]], kus pärast pikki läbirääkimisi muudeti ka [[Karpaadi-Vene]] autonoomseks piirkonnaks. Esimeseks piirkonnajuhiks valiti [[Andrei Brodii]], Vološõn sai Brodii valitsuses terviseministriks. Ametisse määrati ta 12. oktoobril 1938.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ER |kuupäev=1988-01-16 |pealkiri=70. a. Ukraina kuulutamisest iseseisvaks vabariigiks |lehekülg=2 |väljaanne=[[Teataja (Stockholm)|Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/page/teatajapoliit/1988/01/16/2}}</ref> 26. oktoobril 1938 Brodii vahistati ja Vološõnist sai uus autonoomse valitsuse peaminister. [[Avhustõn Vološõni esimene valitsus|Tema esimene valitsus]] esindas Taga-Karpaatiat [[Esimene Viini vahekohus|esimeses Viini vahekohtus]] ja rajas [[Ruteenia Sitš]]i; 25. oktoobril kehtestati riigikeeleks [[ukraina keel]] ja 30. detsembril 1938 nimetati Karpaadi-Vene ümber Karpaatide Ukrainaks.<ref name=":2" /> [[Fail:Uzhhorod Zakarpatska-Monument to Avhustyn Voloshyn.jpg|vasakul|pisi|150x150px|Mälestusmärk Volosõnile [[Užhorod]]is]] Jaanuaris 1939 kuulutas Karpaadi-Ukraina valitsus välja valimised, mille jaoks korraldati Vološõni juhitud Kesk-Ruteeni Rahvaraada ümber [[Ukraina Rahvusliku Ühtluse erakond|Ukraina rahvusliku ühtluse erakonnaks]]. Veebruaris toimunud [[1939. aasta Karpaatide-Ukraina parlamendivalimised|valimistel]] osales vaid eelmainitud partei, mis esitas 32 nime, kõik osutusid 32-kohalisse [[Seim (Karpaatide-Ukraina)|seimi]] valituks.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian National Alliance (Transcarpathia) |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages/U/K/UkrainianNationalAllianceTranscarpathia.htm |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=Encyclopedia of Ukraine}}</ref> [[Tšehhoslovakkia okupeerimine 1939. aastal|Saksamaa sissetungi ajal Tšehhi]] kuulutas Karpaatide Ukraina Seim end 15. märtsil 1939 iseseisvaks, uue riigi esimeseks presidendiks valiti Avhustõn Vološõn. Samal päeval alanud [[Ungari sissetung Ruteeniasse|Ungari sissetungi]] tõttu lahkusid juba 17.–18. märtsil valitsuse liikmed, sealhulgas ka Vološõn [[Praha]]sse, kus moodustasid mitteametliku [[eksiilvalitsus]]e.<ref name=":2" /> ==== Viimased eluaastad ==== Prahas elades pühendus Vološõn [[Ukraina Vabaülikool]]is õpetamisele. 1939. aastast töötas ta seal pedagoogika[[professor]]ina, 1945. aastast ülikooli [[rektor]]ina.<ref name=":1" /> [[Fail:Praha, Vinohrady, Olšanské hřbitovy, hrob Augustina Vološina.jpg|pisi|Vološõnile pühendatud haud [[Olšanské surnuaed|Olšanské surnuaias]], [[Praha]]s]] Teise maailmasõja lõpupäevil sisenesid Prahasse [[Punaarmee]] väeosad. Vološõn arreteeriti 15. mail 1945 [[NKVD]] poolt ja viidi [[Moskva]]s asuvasse [[Lefortovo vangla]]sse. 22. maist kuni 20. juunini kuulati teda kaheksa korda üle. Ametlikult suri ta 19. juulil 1945 [[Butõrka]] vanglas, kuigi tema sugulased on kahtlustanud, et ta võis surra juba 11. juulil [[Piinamine|piinamise]] tagajärjel.<ref name=":2" /> Surma põhjuseks oli südamehalvatus, tema matmiskoht on teadmata.<ref name=":1" /> Vološõn [[Rehabiliteerimine|rehabiliteeriti]] 12. septembril 1991. 15. märtsil 2002 anti talle postuumselt [[Ukraina kangelane|Ukraina kangelase]] aunimetus.<ref name=":2" /> === Isiklikku === Augustin Voloshin abiellus [[Užhorodi gümnaasium]]i õpetaja tütre Irina Petrikiga. Abielupaar lapsi ei saanud, aga nad muutsid oma kodu 1933. aastal [[lastekodu]]ks, kus kasvatasid üles 22 [[orb]]u. == Teosed == [[Fail:VolosinsBooks03.jpg|pisi|Volosõni teos]] Vološõn oli kirjastaja ja ajakirjanik. Ta andis välja mitmeid [[Algkool|alg-]] ja [[keskkool]]iõpikuid ukraina keele [[grammatika]], [[füüsika]] ja [[keemia]] kohta. Kokku kirjutas ta 63 [[õpik]]ut, neist 42 Užhorodi õpetajate seminari jaoks. Hiljem kirjutas ta [[Praha]]s mitmes köites [[pedagoogika]] üldkokkuvõtte. [[Ilukirjandus]]es kasutas ta [[pseudonüüm]]i A. Verhovinski.<ref name=":2" /><ref name=":1" /><ref name=":0" /> * "Tagakarpaatia [[ruteenid]]e kirjakeelest" ("О письменном язьщі подкарпатских русинов", 1921) * "Kaks poliitilist vestlust" ("Дві політичні розмови", 1923) * "Meenutused" ("Спомини", 1923, 1959) * "Pedagoogika ajalugu õpetajate seminari jaoks" ("Історія педагогіки для учительських семінарій", 1923) * "Sotsiaalhariduse kohta", ("О соціяльнім вихованню", 1924) * "Demokraatlik koolisüsteem (kooliseaduste uuendamise küsimuses)" ("Демократична шкільна система (до питання новелізації шкільних законів)", 1928) * "Pedagoogiline psühholoogia" ("Педагогічна психологія", 1932) * "Rahvakoolihariduse meetodid" ("Методика народно-шкільного навчання", 1935) * "Tulevase Ukraina riigi kooliõigusest" ("Про шкільне право будучої української держави", 1942) [[Fail:VolosinsBooks01.jpg|pisi|Volosõni grammatikaõpik]] Ta on kirjutanud kaks [[näidend]]it:<ref name=":0" /> * "Marusia mägismaalt" ("Маруся Верховинка", 1931) * "Jumalata mitte ukselävenigi" ("Без Бога ні до порога", 1935) [[Ajakirjandus]]es mängis Vološõn olulist rolli mitme [[Ajaleht|ajalehe]] asutamisel ja väljaandmisel ning oli 1920. ja 1930. aastatel paljude ajalehtede [[korrespondent]]. Aastatel 1901–1921 andis välja [[tähtraamat]]ut (''Місяцеслов''). 1921. aastal asutas ta religioosse ajalehe Blahovisnõk, kus kaitses Ukraina kirikut teiste ususuundade kriitika eest. Ajalehe Nauka, mida Vološõn juba Austria-Ungaris toimetas, korraldas ta Tšehhoslovakkias ümber ajaleheks [[Svoboda (ajaleht)|Svoboda]] (1922–1938), 1938. aastal rajas ta lehe järelkäija Nova Svoboda.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Vološõn, Avhustõn}} [[Kategooria:Ukraina presidendid]] [[Kategooria:Ukraina vaimulikud]] [[Kategooria:Ukraina kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1945]] 82n9wf01wrrhzx38rg7ciuzq2ke7abv 0 680140 7193516 7009286 2026-07-15T17:57:03Z Mona 355 7193516 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = James Caan | pilt = James Caan (1976).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = James Caan (1976) | sünninimi = James Edmund Caan | sünniaeg = 26. märts 1940 | sünnikoht = [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = 6. juuli 2022 <br/> (82-aastaselt) | surmakoht = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = | alma mater = [[Michigani Osariigi Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = 5 last (sh [[Scott Caan]]) | sugulased = | autogramm = | moodul = | a1 = Aastad | a2 = 1961–2022 | b1 = Maetud | b2 = [[Eden Memorial Park Cemetery]], [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] }} '''James Edmund Caan''' ([[26. märts]] [[1940]] – [[6. juuli]] [[2022]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[näitleja]]. Ta sai kuulsaks mängufilmis "[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" (1972) [[Sonny Corleone]] kehastajana. Selle rolli eest sai ta ka [[parima meeskõrvalosatäitja Oscar]]i ja [[parima kõrvalosatäitja Kuldgloobus]]e nominatsioonid. Kaks aastat hiljem mängis ta järjes "[[Ristiisa 2]]". 1978. aastal sai ta oma tähe [[Hollywoodi kuulsuste allee]]le.<ref>{{cite web |title=Hollywood Walk of Fame – James Caan |url=http://www.walkoffame.com/james-caan |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171024161949/http://www.walkoffame.com/james-caan |archive-date=October 24, 2017 |access-date=February 1, 2018 |website=walkoffame.com |publisher=Hollywood Chamber of Commerce}}</ref><ref>{{cite web |title=Hollywood Star Walk |url=http://projects.latimes.com/hollywood/star-walk/james-caan/ |access-date=February 1, 2018 |website=[[Los Angeles Times]]}}</ref> Tema esimesed rollid olid [[Howard Hawks]]i filmis "[[El Dorado (1966. aasta film)|El Dorado]]" (1966), [[Robert Altman]]i filmis "[[Countdown (1967. aasta film)|Countdown]]" (1967) ja [[Francis Ford Coppola]] filmis "[[Vihmainimesed]]" (1969). Ta kehastas [[Brian Piccolo]]t filmis "[[Brian's Song]]" (1971) ning ta nomineeriti selle eest [[Emmy]] auhinnale. Caan nomineeriti [[Kuldgloobus]]ele rollide eest filmides [[The Gambler (1974. aasta film)|The Gambler]]" (1974) ja "[[Funny Lady]]" (1975). Ta mängis suuremaid rolle ka filmides "[[Cinderella Liberty]]" (1973), "[[Rollerball (1975. aasta film)|Rollerball]]" (1975), "[[Hõivata sillad]]" (1977), "[[Comes a Horseman]]" (1978), "[[Chapter Two (film)|Chapter Two]]" (1979) ja "[[Juveelivaras (film)|Juveelivaras]]" (1981). Pärast viieaastast pausi jätkus tema karjäär filmides "[[Kiviaiad]]" (1987), "[[Misery (film)|Misery]]" (1990), "[[Mesinädalad Vegases]]" (1992), "[[Kustutaja (film)|Kustutaja]]" (1996), "[[Mickey Sinisilm]]" (1999), "[[Reetmine (film)|Reetmine]]" (2000), "[[Kummituste linn]]" (2002), "[[Päkapikk (film)|Päkapikk]]" (2003) ja "[[Get Smart (film)|Get Smart]]" (2008). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Caan, James}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2022]] mqdbbdpx83swga5b318ed4t434klq09 0 680611 7193475 7149041 2026-07-15T15:21:12Z Kuriuss 38125 7193475 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Meeli Lass''' (sünninimi '''Meeli Tammu'''; sündinud [[31. märts]]il [[1970]]) on eesti ooperilaulja ([[sopran]]). == Haridus == Meeli Lass on õppinud [[Tallinna 21. Keskkool]]i muusikaklassis [[Lydia Rahula]] käe all. Ta on laulnud [[Eesti Televisioon]]i Ave Kumpase laste laulustuudios (1977–1987) ning [[Ellerhein|Ellerheina tütarlastekooris]] (1977–1988).<ref name="entsüklopeedia" /> 1989. aastal lõpetas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] koorijuhtimise ([[Silvia Mellik]]u klass) ja lauluerialal ([[Tõnu Bachmann]]i klass) ning 1995. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] laulu erialal ([[Leili Tammel]]i klass).<ref name="entsüklopeedia" /> 1992. aastal osales ta Gentis maailma noorte ooperilauljate suvekoolis ning 1993. aastal Viljandis barokklaulu ja -tantsu meistrikursustel. Ta on end täiendanud 1994. aastal Firenzes Antonio Moretti-Pananti ja 1995. aastal Londonis David Harperi juures ning aastatel 1995–1997 Stockholmi Ooperikõrgkoolis.<ref name="entsüklopeedia" /> == Töö ja looming == [[Estonia teater|Estonia teatrisse]] asus ta tööle 1988. aastal riietajana. 1989. aastast laulis ta ooperikooris ning 1992–1995 oli ta teatri solist. Taas laulis ta ooperikooris aastatel 2003–2014.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/655 |vaadatud=2024-09-03 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref> Alates 2014. aastast tegutseb vabakutselise lauljana. Esineb kammerlauljana ja vokaalsuurvormide solistina (sh [[Ludwig van Beethoven|Beethoveni]] missa C-duur, [[Georg Friedrich Händel|Händeli]] „Dixit Dominus”, [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] Missa c-moll, Pergolesi „Stabat mater”, [[Camille Saint-Saëns|Saint-Saënsi]] „Jõuluoratoorium”, [[Richard Strauss|R. Straussi]] „Saksa motett”, [[Igor Stravinski|Stravinski]] „Pulm”, Vihmandi „Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest”, [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] „Gloria” ja „Beatus Vir”). Teinud koostööd ansamblitega [[Hortus Musicus]] ja [[NYYD Ensemble]]. <ref name=entsüklopeedia> Loit, E. "Lass, Meeli" – [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tammu%20meeli3 Eesti Entsüklopeedia] veebileht [vaadatud 27.08.2024]</ref> Ta on esinenud soolokontsertidel ja kontserditurneedel nii Eestis kui ka välismaal koos pianist [[Helin Kapten|Helin Kapteniga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sündmused |url=https://hiiumaa.ee/event/puhadeaja-kontsert-suuremoisa-lossis-meeli-lass-sopran-ja-helin-kapten-klaver/ |vaadatud=2024-09-03 |väljaanne=Hiiumaa |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Meeli Lass juhatas aastatel 2004–2014 oma vokaalansamblit [[Amabile]] ning 2015–2016 [[Tallinna Toomkool]]i lastevanemate koori. 2025. aastast juhatab ta Tallinna Sadama segakoori "Laulude lemmik". 1993. aastal võitis Meeli Lass Eesti noorte interpreetide võistluse „Con brio”. <ref name=entsüklopeedia/> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] liige (1992. aastast). === Lavarolle=== *Kusiin ([[Giacomo Puccini|Puccini]] "Madama Butterfly", 1991) *Pousette ([[Jules Massenet|Massenet]]’ "Manon", 1992) *Micaëla ([[Georges Bizet|Bizet’]] "Carmen", 1992 Gentis) *Markiis ([[Giuseppe Verdi|Verdi]] "Kuningas üheks päevaks", 1992) *Papagena (Mozarti "Võluflööt", 1993) *Mimi (Puccini "Boheem", 1993) *Tebaldo (Verdi "Don Carlo", 1994) *Notsu ([[Tõnu Raadik|Raadiku]] "Puhh", 1995) *madam Mao Zedong ([[John Adams (helilooja)|Adamsi]] "Nixon Hiinas", 1998, kontsertettekanne) *3. printsess ([[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Armastus kolme apelsini vastu", 2010)<ref name=entsüklopeedia/> == Isiklikku == Ta on Riina Tammu ja Vladimir Tammu esiklaps, tal on noorem vend Neemo. Aastatel 1990–1994 oli ta abielus helilooja ja dirigendi [[Andrus Kallastu]]ga, neil on tütar Gertrud. 2001–2004 oli ta abielus Magnus Henrikssoniga, neil on tütar Johanna Mikaela. 2007–2019 oli ta abielus Ardo Lassiga, neil on tütred Victoria, Lucia ja Cara.<ref name="entsüklopeedia" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meeli, muusika ja massaaž |url=https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/85220083/meeli-muusika-ja-massaaz |vaadatud=2024-09-03 |väljaanne=Tervis Pluss |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-estonia-noored-solistid-meeli-kallastu Muusikaline tund. Estonia noored solistid. Meeli Kallastu] – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994) [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] ce3285u2ohzy4jfioxc4xochfhddvxr 7193478 7193475 2026-07-15T15:29:25Z Kuriuss 38125 7193478 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Meeli Lass''' (1990. aastani, 1994–2001 ja 2004–2007 '''Tammu'''; 1990–1994 '''Kallastu''', 2001–2004 '''Henriksson''', 2007. aastast '''Lass'''; sündinud [[31. märts]]il [[1970]]) on eesti ooperilaulja ([[sopran]]). == Haridus == Meeli Lass on õppinud [[Tallinna 21. Keskkool]]i muusikaklassis [[Lydia Rahula]] käe all. Ta on laulnud [[Eesti Televisioon]]i Ave Kumpase laste laulustuudios (1977–1987) ning [[Ellerhein|Ellerheina tütarlastekooris]] (1977–1988).<ref name="entsüklopeedia" /> 1989. aastal lõpetas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] koorijuhtimise ([[Silvia Mellik]]u klass) ja lauluerialal ([[Tõnu Bachmann]]i klass) ning 1995. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] laulu erialal ([[Leili Tammel]]i klass).<ref name="entsüklopeedia" /> 1992. aastal osales ta Gentis maailma noorte ooperilauljate suvekoolis ning 1993. aastal Viljandis barokklaulu ja -tantsu meistrikursustel. Ta on end täiendanud 1994. aastal Firenzes Antonio Moretti-Pananti ja 1995. aastal Londonis David Harperi juures ning aastatel 1995–1997 Stockholmi Ooperikõrgkoolis.<ref name="entsüklopeedia" /> == Töö ja looming == [[Estonia teater|Estonia teatrisse]] asus ta tööle 1988. aastal riietajana. 1989. aastast laulis ta ooperikooris ning 1992–1995 oli ta teatri solist. Taas laulis ta ooperikooris aastatel 2003–2014.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/655 |vaadatud=2024-09-03 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref> Alates 2014. aastast tegutseb vabakutselise lauljana. 1990. ja 1992. aastal laulis ta ka [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is. Ta esineb kammerlauljana ja vokaalsuurvormide solistina (sh [[Ludwig van Beethoven|Beethoveni]] missa C-duur, [[Georg Friedrich Händel|Händeli]] „Dixit Dominus”, [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] Missa c-moll, Pergolesi „Stabat mater”, [[Camille Saint-Saëns|Saint-Saënsi]] „Jõuluoratoorium”, [[Richard Strauss|R. Straussi]] „Saksa motett”, [[Igor Stravinski|Stravinski]] „Pulm”, Vihmandi „Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest”, [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] „Gloria” ja „Beatus Vir”). Teinud koostööd ansamblitega [[Hortus Musicus]] ja [[NYYD Ensemble]]. <ref name=entsüklopeedia> Loit, E. "Lass, Meeli" – [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tammu%20meeli3 Eesti Entsüklopeedia] veebiväljaanne (vaadatud 27.08.2024)</ref> Ta on esinenud soolokontsertidel ja kontserditurneedel nii Eestis kui ka välismaal koos pianist [[Helin Kapten]]iga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sündmused |url=https://hiiumaa.ee/event/puhadeaja-kontsert-suuremoisa-lossis-meeli-lass-sopran-ja-helin-kapten-klaver/ |vaadatud=2024-09-03 |väljaanne=Hiiumaa |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Meeli Lass juhatas aastatel 2004–2014 oma vokaalansamblit [[Amabile]] ning 2015–2016 [[Tallinna Toomkool]]i lastevanemate koori. 2025. aastast juhatab ta Tallinna Sadama segakoori "Laulude lemmik". 1993. aastal võitis Meeli Lass Eesti noorte interpreetide võistluse „Con brio”. <ref name=entsüklopeedia/> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] liige (1992. aastast). === Lavarolle=== *Kusiin ([[Giacomo Puccini|Puccini]] "Madama Butterfly", 1991) *Pousette ([[Jules Massenet|Massenet]]’ "Manon", 1992) *Micaëla ([[Georges Bizet|Bizet’]] "Carmen", 1992 Gentis) *Markiis ([[Giuseppe Verdi|Verdi]] "Kuningas üheks päevaks", 1992) *Papagena (Mozarti "Võluflööt", 1993) *Mimi (Puccini "Boheem", 1993) *Tebaldo (Verdi "Don Carlo", 1994) *Notsu ([[Tõnu Raadik|Raadiku]] "Puhh", 1995) *madam Mao Zedong ([[John Adams (helilooja)|Adamsi]] "Nixon Hiinas", 1998, kontsertettekanne) *3. printsess ([[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Armastus kolme apelsini vastu", 2010)<ref name=entsüklopeedia/> == Isiklikku == Ta on Riina Tammu ja Vladimir Tammu esiklaps, tal on noorem vend Neemo. Aastatel 1990–1994 oli ta abielus helilooja ja dirigendi [[Andrus Kallastu]]ga, neil on tütar Gertrud. 2001–2004 oli ta abielus Magnus Henrikssoniga, neil on tütar Johanna Mikaela. 2007–2019 oli ta abielus Ardo Lassiga, neil on tütred Victoria, Lucia ja Cara.<ref name="entsüklopeedia" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meeli, muusika ja massaaž |url=https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/85220083/meeli-muusika-ja-massaaz |vaadatud=2024-09-03 |väljaanne=Tervis Pluss |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-estonia-noored-solistid-meeli-kallastu Muusikaline tund. Estonia noored solistid. Meeli Kallastu] – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994) [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] 15j7ecxhwfqxxyjz4o94aamqgr5ogoe 0 688399 7193622 6811298 2026-07-16T04:55:49Z Velirand 67997 7193622 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nolinsk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Нолинск | pilt = Успенская церковь, Нолинск.jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag_of_Nolinsk.png | lipu_link = [[Nolinski lipp]] | vapp = Nolinsk_COA_(2018).gif | vapi_link = [[Nolinski vapp]] | pindala = | elanikke = 7945 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Nolinsk''' ([[vene keel]]es Нолинск) on linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Nolinski rajoon]]i halduskeskus. Nolinsk asub [[Voja]] jõe paremal kaldal, oblastikeskusest [[Kirov]]ist ligikaudu 117 km lõunas. Nolinsk on rajatud [[1668]]. aastal. Linnaks sai Nolinsk [[1780]]. aastal. [[1823]]. aastal sai linn tulekahjus rängalt kannatada, kuid ehitati uuesti üles. [[20. sajand]]i algul oli Nolinsk tuntud poliitvangide pagendussesaatmise kohana. Aastatel [[1940]]–[[1957]] oli linna nimi '''Molotovsk'''.<ref>[https://www.mojgorod.ru/kirovsk_obl/nolinsk/index.html Нолинск] Народная энциклопедия городов и регионов России "Мой Город". Vaadatud 3. veebruaril 2025</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirovi oblasti linnad]] geh2hatxqeat9svsywhaup5abi0fkhf 0 691251 7193626 7169398 2026-07-16T05:02:28Z Kuriuss 38125 7193626 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} [[Pilt:Iraqi Kurdistan September 2017.svg|pisi|{{leftlegend|#c12838|[[Iraagi Kurdistan]]i tunnustatud alad, kus rahvahääletus toimus|outline=black}} {{leftlegend|#dea5a5|[[Iraagi Kurdistan]]i vaidlusalused alad, kus rahvahääletus toimus; [[Iraak]] [[Kirkuki lahing (2017)|hõivas]] pärast referendumit enamuse nendest aladest|outline=black}} {{leftlegend|#fefee9|Ülejäänud [[Iraak]]|outline=black}}]] '''2017. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum''' oli [[iseseisvusreferendum]] 25. septembril 2017 [[Iraak|Iraagi]] [[Iraagi Kurdistan|Kurdistani piirkonnas]]. Iseseisvuse poolt hääletas 92,73% valijatest. Kuigi enne referendumit teatati, et selle tulemused pole siduvad, kuulutas autonoomne [[Iraagi Kurdistani valitsus]] pärast tulemuste avalikustamist selle siduvaks. Võimude sõnul tähendas iseseisvumise poolt hääletamine seda, et algab omariikluse ehitamine ja Iraagiga läbirääkimiste pidamine, mitte ei kuulutata kohe välja iseseisvust.<ref>{{Cite news|url=http://yektauzunoglu.com/en/2017/08/27/kurdish-referendum/|title=Kurdish Referendum|work=Yekta Uzunoglu|access-date=2018-07-05|language=en-US|archive-date=2019-03-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20190325234001/http://yektauzunoglu.com/en/2017/08/27/kurdish-referendum/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite magazine|url=https://foreignpolicy.com/2017/06/15/masoud-barzani-why-its-time-for-kurdish-independence/|title=Masoud Barzani: Why It's Time For Kurdish Independence|magazine=Foreign Policy|date=15 June 2017}}</ref><ref>{{cite news|url=http://aranews.net/2017/07/senior-kurdish-official-says-kurdistan-independence-referendum-going-ahead-despite-opposition/|title=Senior Kurdish Official Says Kurdistan Independence Referendum Going Ahead Despite Opposition|publisher=ARA News|date=26 July 2017|access-date=26 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170926164855/http://aranews.net/2017/07/senior-kurdish-official-says-kurdistan-independence-referendum-going-ahead-despite-opposition/|archive-date=26 September 2017|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://english.alarabiya.net/en/News/middle-east/2017/09/14/Turkey-warns-Iraqi-Kurdish-referendum-will-have-a-cost-.html|title=Turkey warns Iraqi Kurdish referendum will 'have a cost'|date=14 September 2017|publisher=Al Arabiya|language=en|access-date=14 September 2017}}</ref> [[Iraagi föderaalvalitsus]] ja [[Iraagi föderaalne ülemkohus|ülemkohus]] kuulutasid referendumi ebaseaduslikuks. Kurdistani võimud andsid lõpuks järele ning tunnustasid ülemkohtu otsust.<ref>{{cite web|url=https://www.middleeasteye.net/news/iraqi-kurds-accept-court-decision-ban-secession-baghdad|title=Iraqi Kurds accept court decision banning secession|publisher=Middle East Eye}}</ref> Algselt taheti referendum korraldada juba 2014. aastal, kui keskvalitsuse ja piirkonnavõimude vahel tekkisid pinged. Kurdistani piirkonna iseseisvuspüüdlused olid kestnud juba pikemat aega, 2005. aastal toimus [[2005. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum|mitteametlik referendum]], kus 99% hääletanutest toetas iseseisvust.<ref>{{cite news|url=http://www.indybay.org/newsitems/2005/02/09/17205061.php|title=98 percent of the people of South Kurdistan vote for independence|publisher=KurdMedia|date=8 February 2005|author=Kurdistan Referendum Movement – International Committee}}</ref> Püüdlused said hoogu juurde [[Iraagi sõda (2013–2017)|kodusõja]] ajal, kui [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] [[Põhja-Iraagi pealetung (august 2014)|sisse tungis]] ning [[Iraagi julgeolekujõud]] piirkonnast taganesid. Julgeolekujõudude koha võttis [[Pešmerga]] ning piirkond jäi ''de facto'' [[kurdid]]e kätte. Referendumi toimumiskuupäev kuulutati mitmel korral juba välja, kuid lükati käimasoleva sõja tõttu edasi. Iraagi ja Kurdistani väed tegutsesid sellel ajal koos [[Mosul]]i vabastamise nimel, kuni aprillis 2017 oli üsna kindel, et referendum 2017. aastal korraldatakse. Juunis kohtus [[Iraagi Kurdistani president]] [[Mesûd Barzanî]] [[Kurdistani Demokraatlik Partei]] (KDP), [[Kurdistani Patriootlik Liit|Kurdistani Patriootlik Liidu]] (KPL) ja teiste erakondade esindajatega ning pani referendumi toimumiskuupäevaks paika 25. septembri 2017.<ref>{{cite news|title=UPDATES: Kurdistan Region to hold independence referendum on Sept 25|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/070620171|access-date=7 June 2017|agency=Rudaw|date=7 June 2017}}</ref> Referendumi tulemusel puhkes [[2017. aasta Iraagi-Kurdi konflikt|relvakonflikt keskvalitsusega]], milles Iraagi Kurdistan kaotas viiendiku oma territooriumist ning põhilise sissetulekuallika ehk kontrolli [[Kirkuki naftaväli|Kirkuki naftaväljade]] üle.<ref name="ANF News">{{cite news|title=PUK's latest statement on the attacks against Kirkuk|url=https://anfenglish.com/kurdistan/puk-s-latest-statement-on-the-attacks-against-kirkuk-22799|work=ANF News|language=en|access-date=26 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171026214902/https://anfenglish.com/kurdistan/puk-s-latest-statement-on-the-attacks-against-kirkuk-22799|archive-date=26 October 2017|url-status=live|df=dmy-all}}</ref> Pärast lüüasaamist astus president Barzani tagasi ning referendumi tulemused jäeti sinnapaika. ==Taust== Kurdistani piirkonnavalitsus oli varem [[Iraagi peaminister|Iraagi peaministrit]] [[Nūrī al-Mālikī]]t süüdistanud ühiskonna lõhestamises. Jaanuaris 2014 lõpetas keskvalitsus Kurdistani rahaliselt toetamise ning sama aasta mais proovisid kurdid naftat eksportima hakata [[Türgi]] kaudu.<ref name="practically">{{cite news|url=http://www.thedailybeast.com/articles/2014/06/15/practically-speaking-iraq-has-broken-apart.html|date=15 June 2014|title=Practically Speaking, Iraq Has Broken Apart|author=Eli Lake|access-date=13 August 2014|work=The Daily Beast}}</ref> Iraagi valitsus tegi head lobitööd ning rahvusvaheline üldsus blokeeris Kurdistani naftaekspordi.<ref>{{cite news|title=Kurdish oil cargo unloaded at sea, destination a mystery|author=Keith Wallis|url=https://www.reuters.com/article/us-iraq-oil-kurdistan-asia-idUSKBN0G019720140731|date=31 July 2014|work=Reuters|access-date=12 December 2016}}</ref> [[File:Sulaymaniyah-Kirkuk Road.jpeg|right|thumb|250px|[[Kurdistani lipp]] [[Kirkuk]]i kohal pärast seda kui [[Iraagi relvajõud]] [[ISIL|Islamiriigi]] pealetungi eel juuni 2014 linnast taganesid.]] Juunis 2014 haarasid Islamiriigi (ISIL) džihadistid suure osa Iraagi lääne- ja põhjaosast enda kätte, [[Iraagi relvajõud]] hülgasid oma positsioonid ning lahkusid aladelt.<ref name="bbctimeline">{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-15467672|title=Iraqi Kurdistan profile: Timeline|date=12 August 2014|access-date=13 August 2014|work=BBC News}}</ref> Võimuvaakumit kasutas ära Pešmerga, kes võttis enda kontrolli alla [[Kirkuk]]i linna ja muud seni keskvalitsuse käes olnud põhjaalad. Nendel aladel korraldas Kurdistani valitsus kampaania [[araablased|araablaste]] ümberasustamiseks, mis [[Amnesty International]]i aruande järgi võis olla sõjakuritegu.<ref>{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/world/middle_east/report-kurds-displacing-arabs-in-iraq-in-what-could-be-war-crimes/2016/01/19/d864e87c-bee9-11e5-98c8-7fab78677d51_story.html|title=Report: Kurds displacing Arabs in Iraq in what could be 'war crimes'|last=Morris|first=Loveday|date=19 January 2016|newspaper=Washington Post|access-date=14 September 2017|language=en-US|issn=0190-8286}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.amnestyusa.org/reports/banished-and-dispossessed-forced-displacement-and-deliberate-destruction-in-northern-iraq/|title=Peshmerga forces from the Kurdistan Regional Government (KRG) and Kurdish militias in northern Iraq have bulldozed, blown up and burned down thousands of homes in an apparent effort to uproot Arab communities in revenge for their perceived support for the so-called Islamic State (IS), said Amnesty International in a new report published today.|publisher=Amnesty International USA|access-date=14 September 2017|language=en-US}}</ref> Al-Maliki valitsust süüdistati sõjaväe saamatuses territooriumit kaitsta ning [[sunniidid|sunniitide]] laialdase rahulolematuse tekitamises.<ref name="frozenout">{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-28765649|title=Iraq crisis: Incumbent PM Maliki left out as country moves on|date=12 August 2014|access-date=13 August 2014|work=BBC News}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-28757517 |title=Iraqi media broadly welcome new premier|date=12 August 2014|access-date=13 August 2014|work=BBC News}}</ref> Nii Iraagis kui ka mujal maailmas kõlasid üleskutsed valitsusvahetuseks. Kurdistani president Masoud Barzani teatas 1. juulil 2014, et tahab sama aasta sees korraldada iseseisvusreferendumi, kuna riik oli selleks ajaks juba niikuinii "osaliselt lõhestunud".<ref name="planned">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-28103124|title=Iraq Kurdistan independence referendum planned|date=1 July 2014|access-date=13 August 2014|work=BBC News}}</ref> Septembris 2014 sai Iraagi uueks peaministriks [[Haider al-Abadi]] ning kurdid olid nõus referendumi edasi lükkama, kuni ISIL on alistatud.<ref name="postpone">{{cite news|url=https://www.thestar.com/news/world/2014/09/05/kurds_agree_to_postpone_independence_referendum.html|title=Kurds agree to postpone independence referendum|date=5 September 2014|work=The Star}}</ref> Veebruaris 2016 teatas Kurdistani meediakanal [[Rudaw]], et president Barzani oli [[Iraagi Kurdistani parlament|parlamendile]] teatanud, et tahab referendumi korraldada enne novembris toimuvaid [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimisi]].<ref name="nonbinding">{{cite news |title=Iraqi Kurdish Leader Calls For Nonbinding Vote on Independence |url=http://www.rferl.org/content/iraqi-kurdish-leader-barzani-calls-for-nonbinding-vote-independence/27529166.html |publisher=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]] |date=3 February 2016 |access-date=3 February 2016}}</ref> Märtsis ütles Barzani ajakirjanikele, et plaanib referendumit hiljemalt oktoobriks.<ref name="kurdistan24.net">{{cite web |url=http://www.kurdistan24.net/en/news/05609d37-3569-4a8f-a39e-98b97c732503/Barzani--Kurdistan-will-hold-referendum-before-October |title=Barzani: Kurdistan will hold referendum before October |language=en |date=23 March 2016 |website=Kurdistan24}}</ref> Oktoobri lõpus teatas [[Iraagi Kurdistani peaminister]] [[Nêçîrvan Barzanî]], et referendum ei toimu enne [[Mosuli lahing (2016–2017)|Mosuli vabastamist]].<ref name="after liberation">{{cite web |last1=Ali |first1=Sangar |title=PM Barzani: Mosul could be liberated within three months |url=https://www.kurdistan24.net/en/news/e4536e45-41b2-49f7-8cba-bb569cb4a6d3/pm-barzani--mosul-could-be-liberated-within-three-months |website=Kurdistan24 |language=en}}</ref> Augustis 2016 ütles Iraagi peaminister Haider Al-Abadi, et näeb enesemääratlust vaieldamatu õigusena.<ref>{{cite news|url=http://rudaw.net/english/kurdistan/26082016 |title=Iraq's PM sees Kurdish referendum as "undisputed right" |agency=Rudaw |date=26 August 2016 |access-date=3 April 2017}}</ref> Ka detsembris 2016 teatati, et Kurdistani peaminister Nechirvan Barzani loodab iseseisvumisega edasi minna pärast Mosuli vabastamist.<ref>{{cite web|title=Iraqi Kurdistan renews call for post-IS independence|url=https://www.alaraby.co.uk/english/news/2016/12/4/iraqi-kurdistan-renews-call-for-post-is-independence|date=12 December 2016|work=The New Arab|access-date=12 December 2016}}</ref> Aprillis 2017 edenes ISIL-i alistamine ning Iraagi Kurdistani suuremad erakonnad KDP ja KPL seadsid eesmärgiks korraldada referendum 2017. aasta sees.<ref name="will 2017">{{cite news|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/020420171 |title=Kurdistan will hold independence referendum in 2017, senior official |access-date=2 April 2017 |date=2 April 2017 |agency=Rudaw}}</ref> Juunis 2017 seadis peaminister Barzani referendumi toimumiskuupäevaks 25. septembri 2017.<ref>{{cite news |url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/070620171|title=UPDATES: Kurdistan Region to hold independence referendum on Sept 25|access-date=8 June 2017 |date=8 June 2017 |agency=Rudaw}}</ref> Tema nõunik teatas, et referendum toimub ka [[Kirkuki kubernerkond|Kirkuki kubernerkonnas]] ning [[Makhmuri ringkond|Makhmuri]], [[Sinjari ringkond|Sinjari]] ja [[Khanaqini ringkond|Khanaqini]] ringkondades, mis olid kõik keskvalitsuse alad. Kõrge kurdi ametnik [[Hoshyar Zebari]] sõnas, et kui referendumiga saadakse mandaat iseseisvumiseks, ei tähenda see kohest iseseisvusdeklaratsiooni, vaid annab Kurdistanile läbirääkimistes suure plussi.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-kurds-idUSKBN18Y284 |title=Iraqi Kurds plan independence referendum on Sept. 25|access-date=7 June 2017 |date=13 June 2017 |work=Reuters}}</ref> Kolmel korral tekkisid protestilained, kui KDP kontrolli all olnud [[Nīnawá kubernerkond|Nīnawá kubernerkonna]] valitsus tagandas [[Alqosh]]i linnapea. Tagandamisele olid vastu linna [[assüürlased]], kes tagandatud linnapead toetasid. Kaks kuud enne referendumit toimunud skandaalse reformi käigus seati ametisse KDP liikmest linnapea.<ref>{{cite web|url=https://www.worldwatchmonitor.org/2017/07/iraqi-christian-mayors-removal-part-kurdish-plot-gain-influence/|title=Iraqi Christians fear Kurdish agenda behind removal of mayor – World Watch Monitor|date=28 July 2017|access-date=24 September 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=http://ekurd.net/kurdistan-alqosh-protest-assyrians-2017-07-22|title=Iraqi Kurdistan govt removes Alqosh mayor, Assyrians protest|date=22 July 2017|access-date=24 September 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web|url=http://unpo.org/article/20231|title=Assyria: Crowds Gather to Protest Mayor's Unfounded Expulsion |publisher=UNPO|access-date=24 September 2017}}</ref> Augusti keskpaigas kohtus Iraagi Kurdistani delegatsioon [[Bagdad]]is Iraagi peaministri ning asepresidendiga, arutati eelolevat referendumit ning Iraagi ja Kurdistani suhteid. Delegatsiooni assüürlasest esindaja, kes kuulus [[Bet-Nahraini Demokraatlik Partei|Bet-Nahraini Demokraatlikku Parteisse]], teatas, et lisaks Iraagi ametnikele kohtutakse ka välisriikide diplomaatidega.<ref>{{cite web |title=UPDATED: Kurdistani referendum delegation to meet with PM Abadi, VP Maliki |url=https://www.rudaw.net/english/kurdistan/140820171 |website=www.rudaw.net}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/8b994770-4c71-4834-939c-9af3c2b93ca2|title=Kurdistan delegation arrives in Baghdad to negotiate independence with Iraqi officials|first=Baxtiyar|last=Goran|website=Kurdistan24|language=en|access-date=2019-02-24}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nrttv.com/en/Details.aspx?Jimare=16038|title=You are being redirected...|website=www.nrttv.com|access-date=24 September 2017}}</ref> Iraagi Kurdistani väitel oli referendumi planeerimine ja läbiviimine vaidlusaluste alade valitsuste teha.<ref name="Jalabi">{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-kurds-idUSKCN1B923W |title=Iraq's Kirkuk province to vote in Kurdish independence referendum |first=Raya |last=Jalabi |access-date=3 September 2017 |date=29 August 2017 |work=Reuters}}</ref> Juuli lõpus avaldas Sinjari ringkonnavalitsus [[Sinjar]]is ja seda ümbritsevatel aladel referendumi korraldamisele toetust.<ref>{{cite news|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/8cd54e63-bc25-43d2-b889-6db8b0e2e189|title=Shingal District Council support Kurdistan's independence referendum |access-date=6 September 2017 |date=30 July 2017 |publisher=Kurdistan24}}</ref> Augusti keskpaigas arutas asja Khanaqini ringkonnavalitsus ning otsustas ka seal referendumi läbi viia.<ref>{{cite news|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/kurdistan/371375|title=Khanaqin Mayoral Council Calls for Including the City in Independence Vote |access-date=6 September 2017 |date=16 August 2017 |publisher=Basnews}}</ref> Augustis hääletas ka [[Bashiqa]] linnanõukogu referendumi korraldamise kasuks.<ref>{{cite news|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/17082017|title=Yezidi town of Bashiqa votes: second to join Kurdistan independence referendum |access-date=6 September 2017 |date=17 August 2017 |publisher=Rudaw}}</ref> [[File:Kurdish flags at the pro-Kurdistan referendum and pro-Kurdistan independence rally at Franso Hariri Stadium, Erbil, Kurdistan Region of Iraq 11.jpg|thumb|250px|Iseseisvusmeelne meeleavaldus [[Erbil]]is (22. september 2017)]] 16. augustil toimus [[Ankara]]s haruldane kohtumine [[Iraan]]i kindrali [[Mohammad Bagheri (kindral)|Mohammad Bagheri]] ja [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i vahel, mõlemad väljendasid referendumi osas "tugevat vastumeelsust".<ref>{{cite news |title=Turkey, Iran Voice Opposition To Kurdish Independence Vote in Rare Visit |url=https://www.rferl.org/a/turkey-iran-voice-opposition-kurdish-independence-vote-rare-visit-erdogan-bagheri-army-chief-of-staff/28681100.html |publisher=Radio Free Europe/Radio Liberty |date=17 August 2017 |access-date=21 August 2017}}</ref> 17. augustil otsustasid ka araabia ja kurdi elanikkonnaga [[Mandali (Iraak)|Mandali]] linna võimud referendumi korraldamise kasuks. Hiljem lahvatanud meeleavalduste tulemusel otsus tühistati ning linnapea astus tagasi.<ref>{{cite news |title=Arabs in Iraq town reject inclusion in Kurd region poll |url=http://aa.com.tr/en/middle-east/arabs-in-iraq-town-reject-inclusion-in-kurd-region-poll/905878 |publisher=Anadolu Agency |date=10 September 2017 |access-date=11 September 2017}}</ref><ref>{{cite news |title=Mandali district withdraws from KRG referendum |url=https://www.dailysabah.com/politics/2017/09/12/mandali-district-withdraws-from-krg-referendum |newspaper=Daily Sabah |date=11 September 2017 |access-date=15 September 2017 |archive-date=2017-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916011023/https://www.dailysabah.com/politics/2017/09/12/mandali-district-withdraws-from-krg-referendum |url-status=dead }}</ref> Augusti lõpus toimus referendumi korraldamise osas hääletus [[Kirkuki provintsinõukogu]]s.<ref>{{cite news|author=Erika Solomon |url=https://www.ft.com/content/709caa8a-9954-11e7-a652-cde3f882dd7b |title=Iraq fires Kirkuk governor in Kurdish referendum stand-off |newspaper=Financial Times |date=14 September 2017|access-date=15 September 2017}}</ref> Nõukogu 41 liikmest hääletas referendumi korraldamise poolt 23, üks saadik jättis hääletamata ning 17 [[Iraagi türkmeenid|türkmeeni]] ja araabia päritolu saadikut boikoteerisid hääletust. Septembri keskel otsustas [[Iraagi parlament]] kuberner [[Najmiddin Karim]]i vallandada. Karim eiras seda ning jäi ametisse.<ref>{{cite news|author1=Raya Jalabi|author2=Ulf Laessing|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-kurds/western-powers-press-iraq-kurd-leaders-to-shelve-very-risky-independence-vote-idUSKCN1BP19Y |title=Western powers press Iraq Kurd leaders to shelve 'very risky' independence vote |work=Reuters |date=14 September 2017|access-date=15 September 2017}}</ref> Ka provintsinõukogu taunis parlamendi otsust ning nõukogu eesistuja sõnas, et ainult nõukogu saab kuberneri ametist tagandada.<ref>{{cite web|author1=Mahmoud Barakat |author2=Hussein al-Amir |url=http://aa.com.tr/en/middle-east/kirkuk-council-blasts-parliament-bid-to-remove-governor/914231 |title=Kirkuk council blasts parliament bid to remove governor |publisher=Anadolu Agency |date=19 September 2017|access-date=19 September 2017}}</ref> Agitatsiooniperiood algas ametlikult 5. septembril 2017. Valimiskomisjon teatas, et kampaaniaaeg kestab 18 päeva ning Iraagi kurdidest elanikkond saab hakata hääletama 23. septembril ehk kaks päeva enne valimispäeva.<ref>{{cite news|url=https://www.thenational.ae/world/mena/iraqi-kurds-launch-independence-vote-1.625834|title=Iraqi Kurds launch independence vote |first=Mina |last=Aldroubi |access-date=6 September 2017 |date=5 September 2017 |publisher=The National}}</ref> Iraagi parlament tühistas referendumi 12. septembril.<ref>{{cite news|url=https://www.thenational.ae/world/mena/iraqi-parliament-rejects-kurdistan-independence-referendum-1.627743|title=Iraqi parliament rejects Kurdistan independence referendum |first=Mina |last=Aldroubi |access-date=18 September 2017 |date=12 September 2017 |publisher=The National}}</ref> Iraagi Kurdistani parlament otsustas selle korraldada 15. septembril. Parlamendi 111 liikmest oli kohal 68, [[Gorrani Liikumine]] boikoteeris hääletust.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-kurds/iraqi-kurd-parliament-reconvenes-to-vote-on-independence-referendum-idUSKCN1BQ2AV|title=Iraq's Kurdish parliament backs Sept 25 independence referendum|first=Raya |last=Jalabi |access-date=18 September 2017 |date=12 September 2017 |publisher=The National}}</ref> Iraagi ülemkohus otsustas 18. septembril referendumi korraldamise vähemalt ajutiset peatada, et uurida selle põhiseaduspärasust.<ref>{{cite news|url=http://www.france24.com/en/20170918-iraq-supreme-court-orders-suspension-kurdistan-independence-referendum|title=Iraq's Supreme Court orders suspension of Kurdish independence referendum |access-date=18 September 2017 |date=18 September 2017 |publisher=France24}}</ref> Barzani ülemkohtu määrusest ei hoolinud ning läks korraldamisega edasi.<ref>{{cite news|url=http://www.cnn.com/2017/09/19/middleeast/iraq-kurdish-referendum/index.html|title=Kurdish president vows to press on with independence referendum |access-date=21 September 2017 |date=19 September 2017 |publisher=CNN}}</ref> [[File:Pre-referendum, pro-Kurdistan, pro-independence rally in Erbil, Kurdistan Region of Iraq 25.jpg|thumb|250px|Iseseisvusmeelne meeleavaldus [[Erbil]]is (september 2017)]] ===Meediakajastus=== Türgi [[Õigluse ja Arengu Partei]] meelsed meediakanalid, nagu [[Yeni Akit]] ja [[Akşam]], levitasid võltsuudist selle kohta, kuidas Barzani ja Kurdistani [[juudid|juutide]] salakaval ja [[sionism|sionistlik]] plaan on iseseisvumise korral asustada Kurdistani 200 000 juuti.<ref name="Al-Monitor">{{cite news|url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2017/09/jewish-israeli-kurds-bound-for-krg-after-referendum.html|title=200,000 Jewish Kurds headed for Iraqi Kurdistan, howls Turkish press|publisher=Al-Monitor|date=13 September 2017|access-date=18 September 2017|author=Barin Kayaoglu}}</ref><ref name="Haaretz">{{cite news|url=http://www.haaretz.com/middle-east-news/turkey/1.812314|title='200,000 Jews Will Settle Kurdistan': Turkey Turns to Fake News to Discourage Kurdish Referendum|work=Haaretz|author=Azad Laskari|date=15 September 2017|access-date=18 September 2017|archive-date=2018-01-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20180102112614/https://www.haaretz.com/middle-east-news/turkey/1.812314|url-status=dead}}</ref><ref name="Newsweek">{{cite news|url=http://www.newsweek.com/turkey-fake-news-jews-promote-hate-kurds-iraq-666130|title=Turkey Tries to Scare Voters with Warnings About Jews ahead of Kurdish Referendum|work=Newsweek|author=Tom O’Connor|date=15 September 2017|access-date=18 September 2017}}</ref> Ekspertide sõnul oli tegu võltsuudisega, mida Türgi kasutas [[Iisrael]]i-vastases meediasõjas. Türgi eemaldas Iraagi Kurdistani meediakanali Rudawi enda võrgustikust referendumi toimumispäeval.<ref>{{cite web|title=Turkey's top media watchdog removes broadcaster Rudaw based in northern Iraq from satellite|url=http://www.hurriyetdailynews.com/turkeys-top-media-watchdog-removes-broadcaster-rudaw-based-in-northern-iraq-from-satellite.aspx?pageID=238&nID=118382&NewsCatID=341 |website=Hurriyet Daily News|access-date=27 September 2017|date=25 September 2017}}</ref> ===Lävepakuküsitlused=== Augusti teises pooles [[Arbīli kubernerkond|Arbīli]], [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah']], [[Dahūki kubernerkond|Dahūki]], Kirkuki ja [[Ḩalabjah' kubernerkond|Ḩalabjah']] kubernerkondades ning Khanaqini, [[Jalawla]] ja Mandali linnas tehtud küsitluse andmetel oli 52,9% küsitletutest otsustanud iseseisvumise poolt hääletada, 25,6% vastu hääletada, 3,6% hääletamata jätta ning 17,9% polnud veel otsust teinud, kuid neist enamik kippus pigem iseseisvumist pooldama.<ref>{{cite news|url=http://www.kurdish-consultancy.com/polling-survey-on-the-upcoming-referendum-on-the-independence-of-kurdistan/|title=Polling Survey on The Upcoming Referendum on The Independence of Kurdistan|publisher=Kurdish Consultancy|access-date=18 September 2017|archive-date=22 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170922195346/http://www.kurdish-consultancy.com/polling-survey-on-the-upcoming-referendum-on-the-independence-of-kurdistan/|url-status=dead}}</ref> ==Hääletussedel== Hääletusele pandi küsimus [[kurdi keel|kurdi]], [[araabia keel|araabia]], [[türgi keel|türgi]] ja [[assüüria keel|assüüria]] keeles.<ref name="ballot">{{Cite web|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/060920172|title=Kurdistan referendum commission reveals four-language sample ballot|website=Rudaw|access-date=2019-02-24}}</ref> Küsimuse võiks [[eesti keel]]de tõlkida järgmiselt: "Kas soovite Iraagi Kurdistani piirkonna ja Kuristani alade, mis asuvad väljaspool Iraagi Kurdistani piirkonda, iseseisvumist?" {| class="wikitable" style="width:500px;" |+ Referendumi küsimus |- ! rowspan="2" | [[Kurdi keel|Kurdi]] | style="text-align:right;" | {{lang|ckb|ئایا دەتەوێ هەرێمی كوردستان و ناوچە کوردستانییەکانی دەرەوەی هەرێم ببێتە دەوڵەتێکی سەربەخۆ؟}} |- | ''{{lang|ku|Aya detewê herêmî Kurdistan u nawçe Kurdistaniyekanî derewey herêm bibête dewlletêkî serbexo?}}'' |- ! rowspan="2" | [[Araabia keel|Araabia]] | style="text-align:right;" | {{lang|ar|هل تريد أن يصبح اقليم كوردستان و المناطق الكوردستانية خارج الاقليم دولة مستقلة؟}} |- | ''Hal turīd an yaṣbaḥ iqlīm kūrdistān wal-manāṭaq al-kūrdistānīyah khārij al-iqlīm dawlah mustaqillah?'' |- ! [[Türgi keel|Türgi]] | {{lang|tr|Kürdistan Bölgesi ve bölge idaresinin dışında kalan Kürdistanlı yörelerin bağımsız devlet olmasını istiyor musunuz?}} |- ! rowspan="2" | [[Assüüria keel|Assüüria]] | style="text-align:right;" | {{lang|syc|ܐܵܪܵܐ ܒܥܹܐ ܐܵܢܬ ܕܐܸܩܠܹܝܡܵܐ ܕܟܘܼܪܕܸܣܬܵܢ ܘܦܸܢ̈ܝܵܬ݂ܵܐ ܟܘܼܪ̈ܕܸܣܬܵܢܵܝܹܐ ܠܒܼܲܕܲܪ ܡܕܲܒܪܵܢܘܼܬ݂ܵܐ ܕܐܸܩܠܹܝܡܵܐ ܕܦܲܝܫܝܼ ܐܲܬ݂ܪܵܐ ܫܲܠܝܼܛ ܒܝܵܬܼܵܐ؟}} |- | ''Ārā bʿē ānt d'eqlēymā d'kūrdestān w'penyāṯā kūrdestānāyē l'ḇadar mdabrānūṯā d'eqlēymē d'payši aṯrē šaliṭ b'yāṯā?'' |- |} ==Erakondade seisukohad== {| class="wikitable sortable" style="border:none;width:85%" |+ |- ! colspan="8" | Erakonnad [[Iraagi Kurdistani parlament|Iraagi Kurdistani parlamendis]] |- !Valik ! colspan="3" | Erakond !Saadikuid !Juht !Ideoloogia !Viide |- ! rowspan="12" |{{tick|15}} Jah | style="background:#fdc400; width:4px; text-align:center;" | || KDP || [[Kurdistani Demokraatlik Partei]] | 38 | [[Masoud Barzani]] | [[Laiahaardepartei]] | <ref>{{cite news|title=President Barzani to discuss independence referendum with Kurdistan parties|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/060620171|access-date=26 July 2017|agency=Rudaw|date=6 June 2017}}</ref> |- | style="background:#3CB371; width:4px; text-align:center;" | || KPL || [[Kurdistani Patriootlik Liit]] | 18 | [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] | [[Kolmas tee]] | <ref>{{cite news|title=PUK: referendum should be held for independence|url=http://www.pukpb.org/english/2017/06/PUK-referendum-should-be-held-for-independenceenglish|access-date=26 July 2017|work=PUK Leadership Council|date=21 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170806030546/http://www.pukpb.org/english/2017/06/PUK-referendum-should-be-held-for-independenceenglish|archive-date=6 August 2017|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |- | style="background:#804000; width:4px; text-align:center;" | || KIL || [[Kurdistani Islami Liit]] | 10 | [[Salahaddin Bahaaddin]] | [[Paremäärmuslus]] | <ref>{{cite news|title=Kurdish Islamic body calls referendum 'national and religious' right|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/120720176|access-date=26 July 2017|agency=Rudaw|date=13 July 2017}}</ref> |- | style="background:#00f; width:4px; text-align:center;" | || KSDP || [[Kurdistani Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | 1 | [[Mohammed Haji Mahmoud]] | [[Vasaktsenter]] | <ref>{{cite news|title=No party owns project of independence referendum: Kurdish Official|url=http://www.iraqinews.com/baghdad-politics/no-party-owns-project-independence-referendum-kurdish-official/|access-date=26 July 2017|agency=Iraqi News|date=6 April 2017}}</ref> |- | style="background:#FF0000; width:4px; text-align:center;" | || KKP ||[[Kurdistani Kommunistlik Partei – Iraak]] | 1 |Kamal Shakir |[[Vasakäärmuslus]] | <ref>{{cite news|title=Kirkuk working to form committee on independence referendum|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/190720172|access-date=26 July 2017|agency=Rudaw|date=19 July 2017}}</ref> |- | style="background:#E23D28; "width:4px; text-align:center;" | || KTP|| [[Kurdistani Tööliste Partei]] | 1 |Balen Mahmoud | [[Vasakpoolsus]] | <ref name="support">{{cite news|title=Iraq's Kurds question motives behind independence vote|url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2017/06/iraq-kurdistan-independence-referendum-sulaimaniyah.html|access-date=26 July 2017|agency=Al-Monitor|date=27 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170806022204/http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2017/06/iraq-kurdistan-independence-referendum-sulaimaniyah.html|archive-date=6 August 2017|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |- | style="background:#006400; width:4px; text-align:center;" | || KIL ||[[Kurdistani Islami Liikumine]] | 1 | Erfan Ali Abdulaziz | [[Parempoolsus]] | <ref name="support" /> |- | style="background:#ADD8E6; "width:4px; text-align:center;" | || TAL || Türkmeeni Arengu List | 2 |Mohammad Sadaddin | [[Vasaktsenter]] | <ref>{{cite news|title=Turkmens Prefer Kurds to Shi'ite-Dominated Baghdad Govt : Leader|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/kurdistan/365887|access-date=26 July 2017|agency=Basnews|date=24 July 2017}}</ref> |- | style="background:#B8860B; width:4px; text-align:center;" | || KSARNK ||[[Kaldealaste Süüria Assüüria Rahvanõukogu]] | 2 |[[Sarkis Aghajan Mamendo]] | [[Vasaktsenter]] | <ref name="auto">{{cite news|title=Interview with Loay Mikhael, the Representative of the Christian Chaldean Syriac Assyrian Popular Council to Washington|url=http://dckurd.org/2017/07/25/interview-with-loay-mikhael-the-representative-of-the-christian-chaldean-syriac-assyrian-popular-council-to-washington/|access-date=9 September 2017|date=25 July 2017}}</ref> |- | style="background:#89CFF0; width:4px; text-align:center;" | ||ETL ||Erbil Türkmeeni List | 1 | | [[Vähemuste õigused]] | <ref name="support" /> |- | style="background:orange; width:4px; text-align:center;" | || KIG ||[[Kurdistani Õigluse Grupp|Kurdistani Islami Grupp]] | 6 | [[Ali Bapir]] | [[Vasaktsenter]] | <ref>{{cite news|title=FLAŞ – Komela Îslamî piştgirî da referandumê|url=http://www.rudaw.net/kurmanci/kurdistan/2409201716|access-date=24 September 2017|agency=Rudaw|date=24 September 2017|language=ku}}</ref> |- | style="background:#000080; width:4px; text-align:center;" | || Gorran ||[[Gorrani Liikumine]] | 24 | [[Omar Said Ali]] | [[Tsentrism]] | <ref>{{cite news|title=Goranê biryara xwe da: Piştgirî da referandumê!|url=http://www.rudaw.net/NewsDetails.aspx?pageid=331383|access-date=24 September 2017|date=24 September 2017|language=ku}}</ref> |- ! rowspan="2" | {{N}} Ei | style="background:#00B8FD; width:4px; text-align:center;" | || ITR || [[Iraagi Türkmeeni Rinne]] <br /><small>(Would support referendum if conditions were met)</small><ref>{{cite news|title=Partiya Tirkmenelî: Mafê tirkmenan garantî be em nabine dijberê serxwebûnê|url=http://www.rudaw.net/kurmanci/kurdistan/290720179|access-date=29 July 2017|agency=Rudaw|date=29 July 2017|language=ku}}</ref> | 1 | [[Arshad al-Salihi]] | [[Parempoolsus]] | <ref>{{cite news|title=Vote on Kurdish independence 'risky': Turkmen leader|url=http://aa.com.tr/en/middle-east/vote-on-kurdish-independence-risky-turkmen-leader/838267|access-date=26 July 2017|agency=Anadolu Agency|date=9 June 2017}}</ref> |- | style="background:#5f21a9; width:4px; text-align:center;" | || ADL || [[Assüüria Demokraatlik Liikumine]] <br /><small>(Oli vastu referenumi korraldamisele [[Nineveh' tasandikud|Ninevah' tasandikel]])</small><ref>{{cite web|url=http://www.nrttv.com/AR/Detail.aspx?Jimare=56485|title=You are being redirected...|website=www.nrttv.com|access-date=24 September 2017|archive-date=11 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170911232727/http://www.nrttv.com/AR/Detail.aspx?Jimare=56485|url-status=dead}}</ref> | 2 | [[Yonadam Kanna]] | [[Vähemuste õigused]] | <ref>{{cite news|title=Holding of Kurdish referendum in Nineveh Plain is 'unacceptable'|url=http://www.zowaa.org/ar-8238_%D9%83%D9%86%D8%A7_%D8%A7%D8%AC%D8%B1%D8%A7%D8%A1_%D8%A7%D9%84%D8%A7%D8%B3%D8%AA%D9%81%D8%AA%D8%A7%D8%A1_%D9%81%D9%8A_%D9%85%D9%86%D8%A7%D8%B7%D9%82_%D8%A7%D9%84%D8%A7%D9%82%D9%84%D9%8A%D8%A7%D8%AA_%D9%88%D8%B3%D9%87%D9%84_%D9%86%D9%8A%D9%86%D9%88%D9%89_%D9%85%D8%B1%D9%81%D9%88%D8%B6_.html#.Wa687dOg8y7|agency=Zowaa Official Website|date=1 September 2017|access-date=5 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170905233003/http://www.zowaa.org/ar-8238_%D9%83%D9%86%D8%A7_%D8%A7%D8%AC%D8%B1%D8%A7%D8%A1_%D8%A7%D9%84%D8%A7%D8%B3%D8%AA%D9%81%D8%AA%D8%A7%D8%A1_%D9%81%D9%8A_%D9%85%D9%86%D8%A7%D8%B7%D9%82_%D8%A7%D9%84%D8%A7%D9%82%D9%84%D9%8A%D8%A7%D8%AA_%D9%88%D8%B3%D9%87%D9%84_%D9%86%D9%8A%D9%86%D9%88%D9%89_%D9%85%D8%B1%D9%81%D9%88%D8%B6_.html#.Wa687dOg8y7|archive-date=5 September 2017|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |} ==Rahvusvaheline vastukaja== ===ÜRO liikmesriigid=== ====Eesti==== * {{pisilipp|Eesti}}: [[Riigikogu]] võttis 24. oktoobril 43 poolthäälega vastu avalduse Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi kohta. Vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi kolm saadikut. Avalduses kutsuti kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi läbiviimisel säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja teineteisest lugupidav asjaajamine. Eelnõu algatasid 27 opositsioonisaadikut ([[Eerik-Niiles Kross]], [[Andres Herkel]], [[Kalle Palling]], [[Johannes Kert]], [[Artur Talvik]], [[Lauri Luik]], [[Maris Lauri]], [[Ain Lutsepp]], [[Kristen Michal]], [[Ants Laaneots]], [[Madis Milling]], [[Kalle Laanet]], [[Urmas Kruuse]], [[Laine Randjärv]], [[Remo Holsmer]], [[Heidy Purga]], [[Andres Ammas]], [[Krista Aru]], [[Külliki Kübarsepp]], [[Monika Haukanõmm]], [[Jaak Madison]], [[Igor Gräzin]], [[Valdo Randpere]], [[Yoko Alender]], [[Meelis Mälberg]], [[Aivar Sõerd]] ja [[Jüri Jaanson]]). <ref>{{netiviide | url = https://www.err.ee/638297/riigikogu-kiitis-heaks-avalduse-kurdistani-iseseisvusreferendumi-kohta | pealkiri = Riigikogu kiitis heaks avalduse Kurdistani iseseisvusreferendumi kohta | perekonnanimi = Kook | eesnimi = Urmet | autor-link = Urmet Kook | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[ERR|ERR.ee]] | kuupäev = 24. oktoober 2017 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 30. märts 2025 | keel = [[eesti keel|eesti]] | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat = }}</ref> {{tsitaat2|Riigikogu avaldus Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul Meenutades, et: – rahvusliku enesemääramise õigus, mille alusel on 1918. aastal loodud Eesti Vabariik, on [[ÜRO põhikiri|ÜRO põhikirja]] kaudu jätkuvalt kehtiv rahvusvahelise õiguse põhiprintsiip, – Eesti Vabariik austab territoriaalse terviklikkuse põhimõtet, – riikide piire saab muuta ainult rahumeelsel teel, demokraatlike, vabade ja võrdsete rahva tahteavalduste kaudu, – [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] osalisriigid võtsid 1920. aasta [[Sèvresʼi leping]]uga kohustuse korraldada Kurdistani staatuse referendum, mida nad ei ole seni korraldanud, – Eesti Vabariik on oma esindaja, [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] piirikomisjoni esimehe kindral [[Johan Laidoner]]i isikus osaline Iraagi praeguse riigipiiri rahvusvahelisel kindlaksmääramisel, – Eesti Vabariik on kandnud alates 2003. aastast Iraagi demokraatia kaitsel kaotusi 20 langenu ja haavatu näol, – Eesti Vabariik püüdleb alati konfliktide rahumeelse lahendamise poole, Riigikogu: – kinnitab, et austab Iraagi Vabariigi territoriaalset terviklikkust, kuni selle säilitamine ei too kaasa Iraagi kurdi vähemuse inim- ja poliitiliste õiguste vägivaldset allasurumist, – mõistab kurdi rahva püüdlusi rahvuslikul enesemääramisel, – kutsub kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi korraldamiselsäilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja üksteisest lugupidav asjaajamine, – kutsub kõiki piirkonna riike üles mitte sekkuma Iraagi Vabariigi siseasjadesse, – kutsub Iraagi Vabariigi valitsust üles vältima vägivaldsete vahendite kasutamist suhetes Kurdistani autonoomse piirkonnaga, – loodab 25. septembril korraldatud Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumist sammu Iraagi kurdi vähemuse staatuse küsimuse vägivallatuks lahendamiseks rahvaste enesemääramisõiguse ja territoriaalse terviklikkuse printsiibi kompromissina.|[[Riigikogu]]}} ====Iraak==== * {{pisilipp|Iraak}}: Iraagi peaministri pressiesindaja sõnas: "Mistahes otsust Iraagi tuleviku osas tehes peab silmas pidama [[Iraagi põhiseadus (2005)|põhiseaduse]] sätteid, see on kogu Iraagi, mitte ainult ühe osapoole otsus. Kõikidel iraaklastel peab oma kodumaa tuleviku küsimustes sõnaõigus olema. Iraagi tulevikku ei saa otsustada ainult üks osapool."<ref>{{cite news|url=http://news.xinhuanet.com/english/2017-06/09/c_136353968.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20170804210632/http://news.xinhuanet.com/english/2017-06/09/c_136353968.htm|url-status=dead|archive-date=4 August 2017|title=Iraq criticizes plan of Kurds independence referendum|date=9 June 2017|agency=Xinhua}}</ref> ====Poolt==== * {{pisilipp|Iirimaa}}: [[Teachta Dála|Iiri parlamendi liige]] ja [[Sinn Féin]]i välisasjade kõneisik [[Seán Crowe]] ütles, et Iraagi Kurdistani inimestel on enesemääratlusõigus. Ta sõnas, et referendum võiks viia edasiste läbirääkimisteni ja kritiseeris keskvalitsuse otsust Arbīli lennud tühistada ning naaberriike, kes ähvardasid blokaadiga.<ref name="Sinn Fein">{{cite news|last1=Crowe, TD|first1=Seán|title=Kurdistan independence referendum must lead to negotiations, not war – Crowe|url=http://www.sinnfein.ie/contents/46353|access-date=4 October 2017|work=sinnfein.ie|publisher=[[Sinn Féin]]|date=28 September 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * {{pisilipp|Iisrael}}: Enne referendumit ütles [[Iisraeli peminister]] [[Binyamin Netanyahu]], et Iisrael "toetab kurdi rahva püüdlusi omariikluse poole". Iisrael oli esimene riik, kes Iraagi Kurdistani iseseisvumist ametlikult toetas.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-kurds-israel/israel-endorses-independent-kurdish-state-idUSKCN1BO0QZ|title=Israel endorses independent Kurdish state|date=13 September 2017|work=Reuters}}</ref><ref>"[https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/14/israel-becomes-first-state-back-independent-kurdistan/ Israel becomes first state to back an independent Kurdistan]". ''The Telegraph'', 14 October 2017.</ref><ref>"[https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-09-13/israel-endorses-kurdish-independence-in-lone-show-of-support Israel Endorses Kurdish Independence in Lone Show of Support]". Bloomberg, 13 September 2017.</ref> * {{pisilipp|Kreeka}}: [[Kreeka välisministeerium|Kreeka välisminister]] [[Níkos Kotzías]] ütles, et Iraagi terviklikkus peaks olema rahva tahe ning et kurdide referendum on põhiseaduslik õigus. Kreeka suursaadik Iraagis avaldas, et Kreeka avab Arbilis konsulaadi.<ref name="Greece1">{{cite news|title=Συνέντευξη Υπουργού Εξωτερικών, Ν. Κοτζιά, στο Ραδιόφωνο του "Alpha", "Πρόσωπα του Σ/Κ", με τη δημοσιογράφο Μ. Νικόλτσιου|url=http://www.mfa.gr/epikairotita/diloseis-omilies/sunenteuxe-upourgou-exoterikon-kotzia-sto-radiophono-tou-alpha-prosopa-tou-sk-me-te-demosiographo-nikoltsiou.html|access-date=12 June 2017|agency=MFA of Greece|date=10 June 2017|language=el}}</ref><ref name="Greece2">{{cite news |url= http://thegreekobserver.com/politics/article/20136/athens-upgrades-diplomatic-representation-erbil/ |title= Athens upgrades diplomatic representation in Erbil |date= 19 September 2017 |access-date= 2 October 2017 |work= Greek Observer }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * {{pisilipp|Poola}}: [[Seimi asemarssal]] [[Stanisław Tyszka]] ütles, et Poola toetab referendumit. [[Poola välisminister]] [[Witold Waszczykowski]] ütles, et saab kurdide püüdlustest täielikult aru, kuid kutsus neid üles koostööle.<ref name="PL">{{cite news|title=KRG Envoy Seeks Poland's Support for Kurdistan Independence|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/world/345790|access-date=26 July 2017|agency=Basnews|date=25 April 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Polish FM: Kurds supposed to have more autonomy inside Iraq|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/b14ed925-a4ce-42e0-9a4f-8670c08f8ec2|access-date=22 September 2017|agency=Kurdistan24|date=22 September 2017}}</ref> * {{pisilipp|Rootsi}}: Valitsusse kuulunud [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] ja [[Roheline Partei (Rootsi)|Roheline Partei]] väljendasid referendumile toetust. Referendumit toetasid ka opositsioonilised [[Rootsi Demokraadid]] ja [[Vasakpartei (Rootsi)|Vasakpartei]].<ref>{{cite news|title=Brett politiskt stöd för folkomröstning om kurdisk självständighet|url=http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=83&artikel=6782245|access-date=21 September 2017|date=20 September 2017|language=sv}}</ref> ====Vastu==== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}: [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]u pressiesindaja [[Heather Nauert]] ütles: "Me toetame ühendatud stabiilset ja föderaalset Iraaki. Me hindame ja mõistame Iraagi kurdide iseseisvuspüüdlusi." Ta hoiatas, et referendum võib viia fookuse ISIL-i alistamiselt kõrvale.<ref>{{cite news|url=http://www.rudaw.net/english/world/080620172|title=US says it understands 'legitimate aspirations' of people in Iraqi Kurdistan|date=9 June 2017}}</ref> * {{pisilipp|Aserbaidžaan}}: [[Aserbaidžaani välisministeerium]]i kõneisik teatas, et Aserbaidžaan toetab Iraagi riiklikku terviklikkust ning usub keskvalitsuse ja piirkonnavalitsuse lahkhelide rahumeelsesse lahendusse.<ref name="Azerbaijan"> {{cite news|title=No:276/17, Comments by Hikmat Hajiyev, MFA Spokesperson in response to media inquiries on referendum in Iraq Kurdistan Regional Government and the developments in this context in Iraq|url=https://www.mfa.gov.az/en/news/no27617-comments-by-hikmat-hajiyev-mfa-spokesperson-in-response-to-media-inquiries-on-referendum-in-iraq-kurdistan-regional-government-and-the-developments-in-this-context-in-iraq| publisher=mfa.gov.az |access-date=15 November 2017}}</ref> * {{pisilipp|Austraalia}}: [[Austraalia välisministeerium]] väljendas muret, et referendum võib niigi ebastabiilset piirkonda veelgi enam destabiliseerida.<ref name="Aus">{{cite news|title=Australia says it's not the right time for Kurdish independence referendum|url=http://www.sbs.com.au/yourlanguage/kurdish/ku/article/2017/09/18/australia-says-its-not-right-time-kurdish-independence-referendum?language=ku|access-date=26 September 2017|agency=SBS|date=18 September 2017}}</ref> * {{pisilipp|Hiina}}: [[Hiina välisministeerium]] avaldas Iraagi territoriaalsele terviklikkusele toetust, kuid manitses dialoogi pidama.<ref name="China">{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-kurd-china/china-says-supports-iraqs-unity-as-kurds-vote-in-referendum-idUSKCN1C00V8|title=China says supports Iraq's unity as Kurds vote in referendum|date=25 September 2017|access-date=27 September 2017|newspaper=Reuters}}</ref> * {{pisilipp|Hispaania}}: [[Hispaania välisministeerium]] nimetas referendumit põhiseadusvastaseks ning tuletas meelde, et Iraagi põhiseadusel oli suur rahva toetus. Hispaania võimud manitsesid esmalt Islamiriiki alistama.<ref name="FrontNews">{{cite news|url=https://frontnews.eu/news/en/13517|title=Spain expressed concern over referendum of Iraqi Kurdistan|date=18 September 2017|publisher=Front News International|access-date=19 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170921194049/https://frontnews.eu/news/en/13517|archive-date=21 September 2017|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Iraan}}: Iraani võimud nimetasid referendumit põhiseadusvastaseks. [[Iraani kõrgeim juht]] [['Alī Khāmene'ī]] ütles, et referendumi toetajad on Iraagi iseseisvuse vastased. Ta nimetas iseseisvuslasi kogu piirkonna reeturiteks ning kutsus Iraani, Türgit ja Iraaki üles iseseisvuslaste vastu otsustavalt tegutsema. Ta süüdistas Ameerika Ühendriike piirkonda "uue Iisraeli" loomise püüdmises.<ref>{{cite news|url=http://theiranproject.com/blog/2017/06/10/iraqi-kurdistans-unilateral-referendum-plan-cause-new-problems-iran/|title=Iraqi Kurdistan's 'Unilateral' referendum plan only to cause new problems: Iran|date=10 June 2017|access-date=10 June 2017|agency=The Iran Project}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iran-turkey/khamenei-says-iran-turkey-must-act-against-kurdish-secession-tv-idUSKBN1C91YW|title=Khamenei says Iran, Turkey must act against Kurdish secession: TV|newspaper=Reuters|date=4 October 2017}}</ref><ref name="khamact">"[https://web.archive.org/web/20171004230823/http://uk.reuters.com/article/uk-iran-turkey-visit/khamenei-says-iran-turkey-must-act-against-kurdish-secession-tv-idUKKCN1C9116 Khamenei says Iran, Turkey must act against Kurdish secession]". Reuters, 4 October 2017.</ref> * {{pisilipp|Prantsusmaa}}: [[Prantsusmaa president]] [[Emmanuel Macron]] avaldas lootust, et referendumi tulemusel saavad kurdid Iraagi valitsuses proportsionaalse esindatuse põhiseaduse raamide piires. Pärast referendumit pakkus ta abi pingete leevendamiseks ning avaldas toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele.<ref name="France1">{{cite news|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/86230b4c-9a40-4693-8320-56ff6a55bef0|title=France does not oppose Kurdistan referendum: Macron|newspaper=Rudaw|date=20 September 2017}}</ref><ref name="France2">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/2017/10/macron-offers-mediation-baghdad-kurds-171005112921233.html |title=Macron offers mediation between Baghdad and Kurds |publisher=Al Jazeera |date=5 October 2017 |access-date=5 October 2017}}</ref><ref name="France3">{{cite web |title=France's Macron says Iraqi unity 'essential', offers to mediate with Kurds |url=https://www.france24.com/en/20171005-france-macron-iraq-abadi-mediation-kurds |website=France 24 |language=en |date=5 October 2017}}</ref> * {{pisilipp|Saksamaa}}: Saksamaa hoiatas Kurdistani ning Saksa võimud nimetasid referendumit ühepoolseks.<ref name="Germany">{{cite news|url=http://www.rudaw.net/english/middleeast/turkey/09062017|title=Iraqi and foreign reactions to Kurdish referendum plan|newspaper=Kurdistan24|date=9 June 2017}}</ref> * {{pisilipp|Saudi Araabia}}: [[Saudi Araabia välisministeerium]] avaldas, et loodab president Barzani mõistlikkusele referendum ära jätta.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-kurds-saudi/saudi-arabia-says-hopes-kurdistan-vote-will-not-take-place-idUSKCN1BV1L7?il=0|title=Saudi Arabia says hopes Kurdistan vote will not take place|work=Reuters|date=20 September 2017}}</ref> * {{pisilipp|Suurbritannia}}: Briti saadik Iraagi Kurdistanis sõnas, et Ühendkuningriik toetab kõigi maailma rahvaste vabadust enesemääratlusele, kuid ütles, et aeg referendumiks on vale. Ta sõnas, et referendumiks peaks olema olemas keskvalitsuse nõusolek. [[Suurbritannia välisminister]] [[Boris Johnson]] sekundeeris ning lisas, et esmalt tuleks Islamiriik alistada.<ref>{{cite news|title=Kurdistan UK: Now is not right time for referendum, Baghdad first must authorize|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/120620173|access-date=12 June 2017|agency=Rudaw|date=12 June 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Foreign Secretary statement on the Kurdistan Regional Government's intention to hold a referendum on independence from Iraq|url=https://www.gov.uk/government/news/foreign-secretary-statement-on-the-kurdistan-regional-governments-intention-to-hold-a-referendum-on-independence-from-iraq|access-date=13 June 2017|agency=Foreign and Commonwealth Office|date=12 June 2017}}</ref> * {{pisilipp|Süüria}}: [[Süüria valitsus]]e nõunik ütles, et Süüria ei toeta ühepoolset referendumit ning toetab Iraagi terviklikkust.<ref>{{cite news|url=http://www.rudaw.net/NewsDetails.aspx?pageid=309296|title=مسؤول سوري: عملية استقلال إقليم كوردستان تحتاج إلى نصوص قانونية في الدستور|date=14 June 2017|access-date=14 June 2017|agency=Rudaw}}</ref> * {{pisilipp|Türgi}}: [[Türgi välisministeerium]] nimetas referendumit suureks veaks. President Erdogan sõnas, et referendum pole mitte kellegi huvides. Välisministeerium hoiatas, et Kurdistan maksab referendumi korraldamisel suurt hinda. Septembri lõpus nimetas Erdogan referendumit reeturlikuks ja ähvardas kurde sõjalise ja majandusliku sekkumisega. Pärast referendumit tühistas Türgi oma lennufirmade lennud Põhja-Iraaki.<ref>{{cite news|url=http://www.dw.com/tr/t%C3%BCrk-d%C4%B1%C5%9Fi%C5%9Fleri-ikby-referandumu-vahim-bir-hata/a-39176559|title=Türk Dışişleri: IKBY referandumu vahim bir hata|date=9 June 2017}}</ref><ref>"[http://www.hurriyetdailynews.com/erdogan-says-iraqi-kurds-independence-referendum-does-not-serve-anybodys-interest.aspx?pageID=238&nID=114280&NewsCatID=510 Erdoğan says Iraqi Kurds' independence referendum 'does not serve anybody's interest']. ''Hürriyet Daily News'' (13 June 2017).</ref><ref>{{cite news|url=https://frontnews.eu/news/en/13256/Turkey-threatened-Iraqi-Kurdistan|title=Turkey threatened Iraqi Kurdistan|date=14 September 2017|publisher=Front News}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/news/world/middle-east/kurdistan-referendum-kurdish-turkey-military-recep-tayyip-erdogan-iraq-kurds-krg-independence-a7967566.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220501/https://www.independent.co.uk/news/world/middle-east/kurdistan-referendum-kurdish-turkey-military-recep-tayyip-erdogan-iraq-kurds-krg-independence-a7967566.html |archive-date=1 May 2022 |url-access=subscription |url-status=live|title=Kurdistan referendum: Erdogan says Iraqi Kurds risk 'ethnic war' and threatens military response to vote|date=26 September 2017|newspaper=The Independent}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-kurds-referendum/iraqi-kurdish-leader-says-yes-vote-won-independence-referendum-idUSKCN1C1127|title=Iraqi Kurdish leader says 'yes' vote won independence referendum|date=26 September 2017|work=Reuters}}</ref><ref>"[http://www.hurriyetdailynews.com/turkey-to-suspend-flights-to-krg-as-of-sept-29-120064 Turkey halts flights to northern Iraq, issues travel warning]". ''[[Hürriyet Daily News]]'', 28 September 2017.</ref> ====Neutraalsed==== * {{pisilipp|Belgia}}: Pärast Kurdistani asepeaministri [[Qubad Talabani]]ga kohtumist ütles Belgia asepeaminister [[Jan Jambon]], et igal rahval on õigus enesemääratlusele. Belgia suursaadik Iraagis ütles, et Belgial ei ole Kurdistani iseseisvusküsimuses seisukohta.<ref name="Belg1">{{cite news|title=Belgian Deputy PM says all nations have the right to self-determination|url=http://www.nrttv.com/en/Details.aspx?Jimare=15016|access-date=14 June 2017|agency=NRT|date=14 June 2017}}</ref><ref name="Belg2">{{cite web|title=Belgian Diplomats Visit MERI to Discuss Current Challenges in Iraq|url=http://www.meri-k.org/belgian-ambassador-and-consul-visit-meri/|publisher=MERI|access-date=15 June 2017}}</ref> * {{pisilipp|Bulgaaria}}: [[Bulgaaria peaminister]] [[Bojko Borisov]] ütles, et Bulgaaria kuulab president Barzani ära, kuid ei võta seisukohta.<ref name="Bulgaria">{{cite news|title=Bulgarian PM: 'Bulgaria has not Given Stance on Iraqi Kurdistan Independence Referendum'|url=http://www.novinite.com/articles/180696/Bulgarian+PM%3A+%27Bulgaria+has+not+Given+Stance+on+Iraqi+Kurdistan+Independence+Referendum%27|access-date=9 June 2017|agency=novinite|date=9 June 2017}}</ref> * {{pisilipp|Jordaania}}: Jordaania välisminister [[Ayman Safadi]] ütles, et referendum on Iraagi siseasi.<ref>{{cite news|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/9d9d8cab-55e4-4187-804a-fdd2efbecce2|title=Jordan FM: Kurdistan referendum Iraq's domestic affair|date=10 August 2016|access-date=10 August 2017|agency=Kurdistan24}}</ref> * {{pisilipp|Kanada}}: [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] jäi neutraalseks viidates [[Québeci iseseisvusliikumine|Québeci iseseisvusliikumisele]]. Ta ütles, et teiste riikide sekkumine sellistesse riigi siseasjadesse on tundlik teema.<ref name="Canada">{{cite web|url=https://globalnews.ca/news/3767626/justin-trudeau-iraq-referendum/|title=Justin Trudeau stays mum on Iraq referendum, citing Quebec as a lesson|access-date=27 September 2017}}</ref> ====Muud seisukohad==== * {{pisilipp|Armeenia}}: [[Armeenia välisministeerium|Armeenia välisminister]] [[Eduard Nalbandyan]] ütles, et loodab olukorra rahumeelsesse lahenemisesse. Ta ütles, et Armeenia ootab, et Iraagi ja Kurdistani võimud väldiksid pingete tekitamist ning leiaksid olukorrale lahenduse.<ref name="Armenia">{{cite web|url=https://news.am/eng/news/412159.html |title=Armenia MFA hopes for peaceful settlement regarding Iraqi Kurdistan referendum on independence |publisher=News.am |access-date=28 September 2017}}</ref> * {{pisilipp|Holland}}: Hollandi saadik Iraagi Kurdistanis ütles, et referendumil oleks laiapindsem toetus, kui see kooskõlastataks keskvalitsusega.<ref name="NL">{{cite news|title=Dutch consul: Referendum to receive support if done with Iraq|url=http://www.nrttv.com/EN/Details.aspx?Jimare=15136|access-date=20 June 2017|agency=NRT|date=20 June 2017|archive-date=22 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171122102709/http://www.nrttv.com/EN/Details.aspx?Jimare=15136|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Venemaa}}: [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] ütles, et saab kurdidest aru, kuid tuletas meelde, et referendum peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega.<ref>{{cite news|title=Putin to Kurdistan24: We understand sensitivity of Kurdish cause|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/c1afb730-007b-464e-9e6e-99c56d903334|access-date=15 June 2017|agency=Kurdistan24|date=15 June 2017}}</ref> ===Muud liikumised=== * {{flagicon image|Flag of Catalonia.svg}} [[Kataloonia]]: [[Kataloonia Euroopa Demokraatlik Partei|Kataloonia Euroopa Demokraatliku Partei]] juht ja endine [[Kataloonia president]] [[Artur Mas]] avaldas Kurdistani iseseisvumispüüdlustele toetust ja kiitis kurde demokraatia kaitsmise eest. Vaid kuus päeva pärast Kurdistani referendumit toimus [[2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendum]].<ref name="Catalonia">{{cite news|url=http://defensenews-alert.blogspot.com/2017/09/catalonia-kurdistan-defending-democracy.html|title=Catalonia, Kurdistan 'defending democracy': former Catalan leader|publisher=Defense News}}</ref> * {{pisilipp|Kosovo}}: Suurima opositsioonierakonna [[Vetëvendosje]] juht [[Visar Ymeri]] sõnas, et mitte kellelgi ei ole õigust võtta kurdidelt vabadust ning rahu.<ref>{{cite news|title=Nobody has the right to deny the Kurds independence: Leader of Kosovo party|url=http://www.kurdistan24.net/en/news/b717e28e-4bb4-4a39-8cac-f4da40b68946|access-date=14 August 2017|agency=Kurdistan24|date=14 August 2017}}</ref> * {{flagicon image|Flag of Artsakh.svg}} [[Mägi-Karabahhi Vabariik]]: Mägi-Karabahhi välisministeerium teatas, et tunnustab referendumi tulemusi.<ref>{{cite web|title=Comment by the Information and Public Relations Department of the Foreign Ministry of the Republic of Artsakh|url=http://www.nkr.am/en/news/2017-09-27/959/|publisher=Ministry of Foreign Affairs of Nagorno Karabakh|access-date=28 September 2017|archive-date=2017-09-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20170928145914/http://www.nkr.am/en/news/2017-09-27/959/|url-status=dead}}</ref> ====Piirkonna jõud==== * {{flagicon image|Flag of the Assyrian Democratic Movement.svg}} [[Assüüria Demokraatlik Liikumine]]: ADL taunis referendumi korraldamist Ninevah' tasandikul ning kutsus üles toetama hoopis [[Ettepanekud Assüüria autonoomiaks Iraagis|Assüüria autonoomiat]].<ref>{{cite web|url=https://www.middleeastmonitor.com/20170822-iraqs-christians-wary-of-planned-kurdish-regional-poll/|title=Iraq's Christians wary of planned Kurdish regional poll|date=22 August 2017|access-date=24 September 2017}}</ref> * [[Bet-Nahraini Demokraatlik Partei]]: BNDP juht avaldas iseseisvumisele toetust. Ta mainis ka, et võiks kaaluda [[kristlased|kristliku]] provintsi loomist Ninevah' tasandiku [[Tel Keppe ringkond|Tel Keppe]], [[Al-Hamdaniya ringkond|Al-Hamdaniya]] ja [[Shekhani ringkond|Shekhani]] ringkondades. Ta uskus, et uue provintsi loomiseks võiks korraldada eraldi referendumi.<ref>{{cite web |last1=Ali |first1=Sangar |title=IS destroyed over 70 percent of Nineveh Plain: Assyrian Party Leader |url=https://www.kurdistan24.net/en/interview/7025350f-7c50-49e8-9587-ed920d33c60d |website=Kurdistan24 |language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/kurdistan/311719|title=Christians Seeking a Province in Nineveh Plains: Official |first=Basnews|last=English|access-date=24 September 2017}}</ref> * {{flagicon image|Flag of the Iraqi Communist Party.svg}} [[Iraagi Kommunistlik Partei]]: IKP toetas referendumit ning nimetas selle korraldamise õigust põhiõiguseks. * {{flagicon image|Flag of Iraq (1963–1991).svg}} [[Iraagi Rahvuslik Leppimine]]: IRL-i esimees [[Iyād ‘Allāwī]] hoiatas kurde mitte separatismist mõtlema.<ref>{{cite news|title=Iraqi delegation under Allawi to visit Erbil about Kurdish referendum plan|url=http://www.rudaw.net/english/middleeast/iraq/11062017|access-date=13 June 2017|date=11 June 2017}}</ref> * {{flagicon image|Flag of the Iraqi Turkmen.svg}} [[Iraagi Türkmeeni Rinne]]: ITR taunis referendumit ning nimetas seda põhiseadusvastaseks. Erakond referendumit ei tunnustanud. Partei esimees [[Arshad al-Salihi]] ütles, et referendum toimub ohtlikul ajal ning kurdid võivad sellega käest anda enda viimase aja sõjalised võidud. Ta viitas asjaolule, et Kurdistani parteide seas ei paistnud küsimuses üksmeelt ning et mõned erakonnad, nagu [[Kurdistani Õigluse Grupp|Kurdistani Islami Grupp]] ja [[Gorrani Liikumine]] on sellele üleüldse vastu.<ref>{{cite news|url=http://qha.com.ua/tr/turk-dunyasi/irak-turkmen-cephesi-nden-kurtlerin-referandum-kararina-tepki/156516/|title=Irak Türkmen Cephesi'nden Kürtlerin referandum kararına tepki|date=9 June 2017|access-date=9 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170921000631/http://qha.com.ua/tr/turk-dunyasi/irak-turkmen-cephesi-nden-kurtlerin-referandum-kararina-tepki/156516/|archive-date=21 September 2017|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|url= http://aa.com.tr/en/middle-east/vote-on-kurdish-independence-risky-turkmen-leader/838267|title=Vote on Kurdish independence 'risky': Turkmen leader|date=9 June 2017}}</ref> * [[Jubur]]: Iraagi suurima araablaste hõimu pealik toetas referendumit ning kutsus hõimu liikmeid üles poolt hääletama.<ref name="Jubur">{{cite news|title=Kirkuk Arabs Vote Yes to Kurdistan Referendum: Chieftain|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/kurdistan/356344|access-date=13 June 2017|agency=Basnews}}</ref> * [[Kaldealaste Süüria Assüüria Rahvanõukogu]]: KSARNK esindaja ütles, et erakond toetab referendumi korraldamist. Ta kutsus üles ka liitma Ninevah' tasandiku assüürlaste provintsi Iraagi Kurdistaniga.<ref>{{cite news|title=Kurdistan Has the Right to Hold Independence Referendum: Iraqi Communist Party|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/iraq/357486|access-date=14 June 2017|agency=Basnews|date=13 June 2017}}</ref> * {{flagicon image|Flag of Kurdistan.svg}} [[Kurdistan]]i islamistlikud erakonnad: Kurdistani islamistlikud parteid toetasid iseseisvust ning nimetasid seda kurdide rahvuslikuks ja religioosseks õiguseks.<ref>{{Cite web |title=Kurdish Islamic body calls referendum 'national and religious' right |url=https://www.rudaw.net/english/kurdistan/120720176 |access-date=2022-05-25 |website=www.rudaw.net}}</ref> * {{flagicon image|Flag of Kurdistan Workers' Party.svg}} [[Kurdistani Töölispartei]]: PKK asutajaliige [[Cemîl Bayik]] nimetas referendumit demokraatlikuks õiguseks ning ütles, et mitte keegi ei tohiks seda takistada.<ref>"[http://www.kurdistan24.net/en/news/1ba4d164-3e06-431d-9a14-e83370cb869a PKK Leader: Referendum a democratic right, no one should stand against it]". ''Kurdistan 24'', 13 June 2017</ref> * {{flagicon image|Flag of Palestine - short triangle.svg}} [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]: PLO peasekretär [[Saeb Erekat]] oli iseseisvumispüüdlustele vastu ning nimetas Kurdistani iseseisvumist "mürgitatud mõõgaks araablaste vastu". [[Palestiina Vabastamise Demokraatlik Rinne|Palestiina Vabastamise Demokraatliku Rinde]] ja [[Palestiina Vabastusorganisatsiooni Täitevkomitee]] liige [[Taysir Khalid]] ütles, et Kurdistani võrlemine Iisraeliga on ebaaus (viidates Nouri al-Maliki sõnadele, et iseseisvus tekitaks Põhja-Iraaki uue Iisraeli).<ref>{{cite web|url=http://www.jerusalemonline.com/news/middle-east/the-arab-world/plo-opposes-kurdish-self-determination-15814|title=PLO opposes Kurdish self-determination|first=Rachel|last=Avraham|access-date=27 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170927195846/http://www.jerusalemonline.com/news/middle-east/the-arab-world/plo-opposes-kurdish-self-determination-15814|archive-date=27 September 2017|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.basnews.com/index.php/en/news/kurdistan/378978 |title=Palestine's Fath Official to Maliki: Kurdistan Is Different from Israel|first=Basnews|last=English|access-date=18 September 2017}}</ref> * [[Rahvaste Demokraatlik Partei]]: Türgi vasakpoolne partei toetas referendumit.<ref>{{cite news|title=HDP offers congratulations, support for Kurdistan independence vote|url=http://www.rudaw.net/english/kurdistan/120620172|access-date=13 June 2017|agency=Rudaw|date=12 June 2017}}</ref> ==Tulemus== {{Referendum | total = 100 |osalus %=72.16|jah=2 861 471|ei=224 464|ei %=7.27|kehtetud=219 990|kehtivad=3 085 935|kehtivad %=93.35|kehtetud %=6.65|kokku=3 305 925|valijaskond=4 581 255|allikas=[http://www.khec.krd/pdf/173082892017_english%202.pdf KHEC]|pealkiri=Referendumi tulemused|jah %=92.73|kehtetute nimi=Rikutud või tühjad sedelid}} {| style="width:100%; font-weight:bold; text-align:center" |- style="color:white;" | style="background:#75B040; width:92.73%; "| 92,73% | style="background:#f66; width:7.27%; "| 7,27% |- | style="color:#75B040;"|Jah | style="color:#f66;"|Ei |} ==Järelkaja== ===Kohene järelkaja Iraagis ja Kurdistanis=== [[File:Kurdish demonstration at Schuman, Brussels, 25 October 2017.jpg|upright=1.5|thumb|Iseseisvusmeelne meeleavaldus [[Brüssel]]is [[Belgia]]s (25. oktoober 2017)]] Pärast referendumit puhkesid [[Iraani Kurdistan]]is pidustused ning kaks päeva kestnud iseseisvusmeeleavaldused. Lauldi [[Mahabadi Vabariik|Mahabadi Vabariigi]] hümni. Kurdide linnades, nagu [[Baneh]], [[Sanandaj]] ja [[Mahabad]] peeti palju meeleavaldajaid kinni.<ref name="veconomist" >{{cite news|title=Iran's Kurds are growing restless, too|url=https://www.economist.com/news/middle-east-and-africa/21729790-referendum-held-iraqi-kurds-revving-up-their-iranian-cousins-irans-kurds|newspaper=[[The Economist]]|date=30 September 2017}}</ref> Iraagi Kurdistan hakkas kokku panema plaane riigi ülesehitamiseks ja valmistuma edasisteks läbirääkimisteks Iraagiga enne Kurdistani Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist. Barzani lõi iseseisvumise ettevalmistuste juhtimiseks uue institutsiooni, mida kolm erakonda boikoteerisid. Iraagi valitsus ähvardas saata naftarikkasse Kirkuki linna sõjaväe. Päev enne referendumit blokeerisid sõjaväelased maantee Mosuli ja Dahuki vahel.<ref name="WPtillerson">{{cite news|last1=Salim|first1=Mustafa|last2=DeYoung|first2=Karen|last3=El-Ghobashy|first3=Tamer|title=Tillerson says Kurdish independence referendum is illegitimate|url=https://www.washingtonpost.com/world/middle_east/iraq-bans-flights-to-kurdish-region-as-rift-grows-over-independence-bid/2017/09/29/860e326e-a532-11e7-b573-8ec86cdfe1ed_story.html|access-date=30 September 2017|newspaper=[[The Washington Post]]|date=29 September 2017}}</ref> Neli päeva pärast valimisi keelas keskvalitsus kõik lennud [[Arbīli rahvusvaheline lennujaam|Arbīli]] ja [[As-Sulaymānīyah' rahvusvaheline lennujaam|As-Sulaymānīyah]] lennujaamadesse.<ref>{{cite news|title=Iraq halts flights to Kurdistan Region|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-41440747|work=BBC News|date=29 September 2017}}</ref> Keelu alla ei kuulunud lennud, mis olid seotud humanitaarabi, sõjaväe ja diplomaatidega. Pärast seda nõudis keskvalitsus, et kurdid annaksid lennujaamad Iraagi võimude kontrolli alla.<ref name="NYT">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2017/09/26/world/middleeast/iraq-kurds-independence.html|title=Iraq Orders Kurdistan to Surrender Its Airports|newspaper=[[The New York Times]]|date=26 September 2017|access-date=27 September 2017|author=David Zucchino}}</ref> Viis päeva pärast referendumit teatasid Iraani ja Iraagi valitsused, et korraldavad [[Iraani-Iraagi piir|Iraani-Kurdistani piiril]] ühisõppuse.<ref>{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/2017/09/iran-iraq-hold-joint-border-drills-170930144038863.html|title=Iran and Iraq to hold joint border drills|publisher=Al Jazeera|date=30 September 2017}}</ref> Iraan saatis piirile oma tankid, kuid seda lüket peeti pigem demonstratiivseks.<ref name="veconomist2" >{{cite news|title=Jalal Talabani's mediating skills will be much missed|url=https://www.economist.com/news/middle-east-and-africa/21730038-kurdish-leader-died-october-3rd-aged-83-jalal-talabanis-mediating-skills|newspaper=[[The Economist]]|date=5 October 2017}}</ref> Iraan sulges enda piiri Kurdistaniga. Kurdidele kuuluvatele ettevõtetele korraldati üle Iraagi rünnakuid.<ref name="veconomist3" >{{cite news|title=A new war in Iraq, now between Shia Arabs and Kurds|url=https://www.economist.com/news/middle-east-and-africa/21730328-iraqi-leaders-act-retake-city-and-its-oilfields-kurds-new-war|newspaper=[[The Economist]]|date=16 October 2017}}</ref> ===Iraagi-Kurdi konflikt ja Barzani tagasiastumine=== {{Vaata|Kirkuki lahing (2017)|2017. aasta Iraagi-Kurdi konflikt}} 15. oktoobril 2017 käivitasid Iraagi väed operatsiooni [[Kirkuki lahing (2017)|Kirkuki]] vallutamiseks. Iraagi riigimeedia teatel sõjaväele Kirkukis vastupanu ei osutanud ning linna vallutamine andis hoogu kapitulatsioonile kogu riigi põhjaosas. 25. oktoobril 2017 pakkus Iraagi Kurdistan, et "külmutab" septembrikuise referendumi tulemused, et vältida laiemat konflikti keskvalitsusega ja alustada läbirääkimistega. Relvarahu taheti edasiste kokkupõrgete ja vägivallalainete vältimiseks. 29. oktoobril 2017 teatas 12 aastat võimul olnud Iraagi Kurdistani president Masoud Barzani, et astub 1. novembril tagasi. Tema riskantne püüdlus suruda läbi mitteametlik referendum lõppes sellega, et Iraak hõivas vaidlusalused territooriumid ning Iraagi Kurdistani omariikluspüüdlused jäid seisma. Barzani-meelsed protestijad murdsid üle Iraagi Kurdistani hoonetesse ning ründasid poliitikuid ja ajakirjanikke. 6. novembril 2017 otsustas Iraagi ülemkohus, et Iraagi osadel ei ole võimalik riigist eralduda. Iraagi Kurdistani võimud teatasid, et tunnustavad kohtu otsust ning ütlesid, et sellest võiks saada alus edasistele Iraagi ja Kurdistani läbirääkimistele. ==Vaata ka== * [[2005. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum]] * [[Kirkuki staatuse referendum]] * [[Kurdi rahvuslus]] * [[2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendum]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite news |last1=Zucchino |first1=David |title=Iraqi Kurds Will Vote on Independence, Recalling Tortured Past |work=[[The New York Times]] |date=24 September 2017 |url=https://www.nytimes.com/2017/09/24/world/middleeast/kurds-iraq-independence.html |issn=0362-4331 |df=mdy-all }} {{Iraagi Kurdistan}} [[Kategooria:2017]] [[Kategooria:Rahvahääletused]] [[Kategooria:Iraagi ajalugu]] [[Kategooria:Kurdistan]] 72skvenah6kj2wty24kiuv2yhqllsqn 0 691836 7193693 7157078 2026-07-16T07:23:46Z Kuriuss 38125 7193693 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Raminta Popovienė | pilt = Raminta Popovienė 12 May 2025 (cropped).jpg | pildiallkiri = Raminta Popovienė (2025) | amet = Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister | ametiajaalgus = [[12. detsember]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Gintarė Skaistė]] | järgmine = | amet2 = Leedu kultuuriminister (k.t.) | ametiajaalgus2 = 3. oktoober 2025 | ametiajalõpp2 = 11. november 2025 | eelmine2 = [[Ignotas Adomavičius]] | järgmine2 = [[Vaida Aleknavičienė]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Raminta Dūdaitė | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1970|05|05}} | sünnikoht = [[Zarasai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Leedu muusika- ja teatriakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Raminta Popovienė''' (sünninimi '''Raminta Dūdaitė'''; sündinud [[5. mai]]l [[1970]] [[Zarasai]]s) on [[Leedu]] poliitik ja ühiskonnategelane ning [[Kaunase rajoon]]i munitsipaalpoliitik. Ta on [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige ning [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2024]] Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister. == Elulugu == Ta sündis aastal 1970 [[Zarasai]]s. Zarasais veetis ta ka lapsepõlve ja lõpetas aastal 1988 Zarasai M. Melnikaitė Keskkooli (praeguse Zarasai Ąžuolase Gümnaasiumi). Aastatel 1988–1994 õppis ta [[Leedu muusika- ja teatriakadeemia|Leedu Muusikaakadeemia]] Klaipėda kunstide teaduskonnas ning omandas muusikaõpetaja-koorijuhi kvalifikatsiooni. Aastal 1995 lõpetas ta magistriõpingud Leedu Muusikaakadeemia Klaipėda kunstide teaduskonnas, omandades magistrikraadi muusikahariduse alal. Aastatel 1995–1998 töötas ta vanemmetoodikuna Leedu Muusikaakadeemia Klaipėda teaduskonnas ja muusikaõpetajana Klaipėda S. Dachase keskkoolis. Aastatel 1998–2000 oli ta Visaginase Česlovas Sasnauskase kunstikooli muusikaõpetaja. Aastatel 2000–2007 Kaunase rajoonivalitsuse kultuuri-, haridus- ja spordiosakonna peaspetsialist, 2007–2011 Kaunase rajooni sotsiaalteenuste keskuse direktor. 2011–2012 Kaunase rajooni administratsiooni direktori asetäitja. Aastatel 2012–2020 oli ta [[Seim (Leedu)|seimi]] liige. Aastatel 2021–2023 oli ta [[Kaunase rajoon]]i turismi- ja äriinfokeskuse direktor. [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2024]] on ta Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister. == Isiklikku == Ta on abielus ja on tütre ema. {{JÄRJESTA:Popoviene, Raminta}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Haridusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] jy3hec7pbex2hmcbhn5ghjijulq0uja 0 694060 7193566 6943178 2026-07-15T22:59:43Z Sumo tomus 233342 7193566 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} [[Pilt:Benjamin_Conz,_Gottéron-Langnau,_15.01.2010.jpg|pisi|Benjamin Conz (2010)]] '''Benjamin Conz''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1991]] [[Saint-Ursanne]]s) on [[Šveits|Šveitsi]] elukutseline [[jäähoki|jäähokiväravavaht]], kes mängib praegu{{millal}} [[National League (Šveits)|National League]]’i (NL) klubis [[HC Ajoie]]. Ta oli osalemiskõlblik 2009. ja 2010. aasta NHL-i draftis, kuid teda ei valitud.<ref>https://stats.iihf.com/Hydra/205/IHM2050SUI_83_8_0.pdf</ref> Selle asemel valiti ta 2010. aasta KHL-i noorte draftis 185. kohalt [[Peterburi SKA]] poolt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eurohockey.com/player/96050-.html Benjamin Conz NHL.com lehel] * [https://www.eliteprospects.com/player/15292/benjamin-conz Benjamin Conz eliteprospects.com lehel] {{JÄRJESTA:Conz, Benjamin}} [[Kategooria:Šveitsi jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] f73ti201j38do8ut07oa9ahk8myf9ku 0 694385 7193696 6909246 2026-07-16T07:25:31Z Kuriuss 38125 7193696 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Reinis Uzulnieks | pilt = ReinisUzulnieks.jpg | pildiallkiri = Reinis Uzulnieks (2018) | amet = Läti sotsiaalminister | ametiajaalgus = [[6. märts]] [[2025]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Uldis Augulis]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Reinis Uzulnieks | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1986|07|28}} | sünnikoht = [[Talsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Talurahva Liit]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Läti politseiakadeemia<br>[[Turība kõrgem ärikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Reinis Uzulnieks''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1986]] [[Talsi]]s) on Läti riigiametnik ja poliitik, ta on [[Läti Talurahva Liit|Läti Talurahva Liidu]] liige. Praegu Läti Vabariigi sotsiaalminister. Sotsiaalministeeriumi endine parlamendisekretär (2015–2016; 2023–2025). Ta õppis Talsi riigigümnaasiumis, Läti politseiakadeemias (lõpetas [[2009]]) ja [[Turība kõrgem ärikool|ärikoolis Turība]] (lõpetas [[2012]]). [[2016]]. aastal sai tast transpordiminister [[Uldis Augulis]]e nõunik teede infrastruktuuri ja kohaliku omavalitsuse küsimustes. Ta oli [[Ķekava piirkond (2009–2021)|Ķekava piirkonna]] ettevõtjate nõukogu (''Ķekavas novada Uzņēmēju Padomes'', ĶNUP) liige. Aastal [[2012]] liitus ta [[Läti Talurahva Liit|Läti Talurahva Liiduga]] (LZS). Ta juhtis mitu aastat Läti Üliõpilasliidu noorteosakonda ja valiti kaks korda Läti Üliõpilasliidu juhatusse. Sotsiaalministeeriumis töötades edendas ja toetas ta vabatahtliku töö seaduse (2016) vastuvõtmist seimis. Enne [[Evika Siliņa valitsus]]e ministrikohale kandideerimist koalitsioonilise taaskäivitamise mudeli järgi oli ta sotsiaalministeeriumi parlamentaarne sekretär. Läti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Nõukogu eesistujariigi esindajana New Yorgis (USA) osales ta [[ÜRO Peaassamblee]] presidendi korraldatud kõrgetasemelisel temaatilisel debatil soolise võrdõiguslikkuse edendamise teemal. [[6. märts]]il [[2025]] kinnitati ta Läti Vabariigi sotsiaalministriks. Ta on oma prioriteetideks nimetanud turvalisust, demograafilisi probleeme, lastega perede toetamist ja tööhõivet. == Isiklikku == Ta on abielus, tema abikaasa Fatima Cgojeva-Uzulniece on arst. Peres on kolm poega. {{JÄRJESTA:Uzulnieks, Reinis}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] jfa5vv018fqanasb6utn5tjqj06r5u1 7193707 7193696 2026-07-16T07:37:31Z Kuriuss 38125 7193707 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Reinis Uzulnieks | pilt = ReinisUzulnieks.jpg | pildiallkiri = Reinis Uzulnieks (2018) | amet = Läti sotsiaalminister | ametiajaalgus = [[6. märts]] [[2025]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Uldis Augulis]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Reinis Uzulnieks | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1986|07|28}} | sünnikoht = [[Talsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Läti Talurahva Liit]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Läti Politseiakadeemia<br>[[Turība Kõrgem Ärikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Reinis Uzulnieks''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1986]] [[Talsi]]s) on Läti riigiametnik ja poliitik, ta on [[Läti Talurahva Liit|Läti Talurahva Liidu]] liige. Praegu Läti Vabariigi sotsiaalminister. Sotsiaalministeeriumi endine parlamendisekretär (2015–2016; 2023–2025). Ta õppis Talsi riigigümnaasiumis, Läti politseiakadeemias (lõpetas [[2009]]) ja [[Turība kõrgem ärikool|ärikoolis Turība]] (lõpetas [[2012]]). [[2016]]. aastal sai tast transpordiminister [[Uldis Augulis]]e nõunik teede infrastruktuuri ja kohaliku omavalitsuse küsimustes. Ta oli [[Ķekava piirkond (2009–2021)|Ķekava piirkonna]] ettevõtjate nõukogu (''Ķekavas novada Uzņēmēju Padomes'', ĶNUP) liige. Aastal [[2012]] liitus ta [[Läti Talurahva Liit|Läti Talurahva Liiduga]] (LZS). Ta juhtis mitu aastat Läti Üliõpilasliidu noorteosakonda ja valiti kaks korda Läti Üliõpilasliidu juhatusse. Sotsiaalministeeriumis töötades edendas ja toetas ta vabatahtliku töö seaduse (2016) vastuvõtmist seimis. Enne [[Evika Siliņa valitsus]]e ministrikohale kandideerimist koalitsioonilise taaskäivitamise mudeli järgi oli ta sotsiaalministeeriumi parlamentaarne sekretär. Läti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Nõukogu eesistujariigi esindajana New Yorgis (USA) osales ta [[ÜRO Peaassamblee]] presidendi korraldatud kõrgetasemelisel temaatilisel debatil soolise võrdõiguslikkuse edendamise teemal. [[6. märts]]il [[2025]] kinnitati ta Läti Vabariigi sotsiaalministriks. Ta on oma prioriteetideks nimetanud turvalisust, demograafilisi probleeme, lastega perede toetamist ja tööhõivet. == Isiklikku == Ta on abielus, tema abikaasa Fatima Cgojeva-Uzulniece on arst. Peres on kolm poega. {{JÄRJESTA:Uzulnieks, Reinis}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] k0wvn23au7cnk9tljo1erifk5e4821k 0 694387 7193685 7164685 2026-07-16T07:15:16Z Kuriuss 38125 7193685 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Atis Švinka | pilt = Atis Švinka (Atis Svinka) in 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Atis Švinka 2024. aastal | amet = Läti transpordiminister | ametiajaalgus = [[6. märts]] [[2025]] | ametiajalõpp = [[28. mai]] [[2026]] | eelmine = [[Kaspars Briškens]] | järgmine = [[Rihards Kozlovskis]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Atis Švinka | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|03|24}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Progressiivid | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Atis Švinka''' (sündinud [[24. märts]]il [[1973]] [[Riia]]s) on Läti ärimees, noortementor ja poliitik, kes esindab erakonda Progressiivid ja on olnud selle kaasesimees. [[2022]]. aasta novembrist on ta [[Seim (Läti)|seimi]] liige ja [[6. märts]]ist [[2025]] Läti transpordiminister. Ta sündis aastal [[1973]] [[Riia]]s. Aastal [[2002]] omandas ta [[Läti Ülikool]]is sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi juhtimise erialal. 20-aastaselt määrati ta Junior Achievement Latvia tegevdirektoriks. 1990. aastate lõpus tutvustas ta koos oma meeskonnaga koolides majandusõpetust ning juhtis nüüdseks tuntud projekte: Õpilasfirmad ("Skolēnu mācību uzņēmumu (SMU)), "Juhtide programm" ja "Varjupäev". [[1998]]. aastal pälvis ta Kultuurifondi Spīdola auhinna panuse eest majandusse ja riigi majandusse. Lisaks asutas ta andekate õpilaste toetamiseks stipendiumi. Ta on juhtinud mitut ettevõtet, sealhulgas SIA "LIC Gotus", mis on üks Baltimaade juhtivaid ettevõtteid isetegemise (Do It Yourself) toodete hulgimüügis (ta on siiani ettevõtte tegelik kasusaaja), samuti tööstuslike liimimis- ja tihenduslahenduste müügis. Ta astus erakonda Progressiivid, kus tegeles majandus- ja demograafiliste küsimustega. 2020. aasta Riia linnavolikogu erakorralistel valimistel kandideeris ta erakonnas "Arengu Eest/Eest!" ja Progressiivide ühisnimekirjas, kuid ei osutunud valituks. Aastal [[2021]] valiti ta erakonna Progressiivid juhatuse liikmeks ja kaasesimeheks (koos [[Antoņina Ņenaševa]]ga). [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] kandideeris ta Zemgale valimisringkonna nimekirja juhina ja valiti [[Seim (Läti)|seimi]] liikmeks. Valimiseelsel perioodil pani ta muuhulgas paika oma prioriteedid. Lahendus energiahindade ja inflatsiooni kriisile, energiasõltumatus Venemaa fossiilkütustest, arendades hoopis taastuvaid energiaallikaid. Samuti on ta ajakohastanud põllumajanduse ja metsanduse ühistute ja hoiu-ühistute arengut, tööstuspoliitika arengut, digitaliseerimist ja idufirmade ökosüsteemi toetamist. Ta tegeles nende küsimustega seimis säästva arengu komisjonis ning on parlamendis ka kaitse-, siseasjade ja korruptsioonivastase võitluse komisjoni ning rahvamajanduse, põllumajandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjoni ettevõtluse arendamise allkomisjoni liige. Septembrist 2023 kuni märtsini 2025 (Evika Siliņa ministrite kabineti heakskiidul) oli ta kaitseministeeriumi parlamendisekretär ja kuulus seimi riikliku julgeolekukomisjoni. [[6. märts]]il [[2025]] kinnitati ta Läti Vabariigi transpordiministriks, asendades [[Kaspars Briškens]]i. {{JÄRJESTA:Švinka, Atis}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Transpordiministrid]] [[Kategooria:Läti ettevõtjad]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qgbmleoopiwygs64n8ys4jp5uvvsisy 0 694705 7193523 6892924 2026-07-15T19:00:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193523 wikitext text/x-wiki [[File:RomaArcoGianoCostantino2.JPG|thumb|Januse võidukaar tänapäeval]] [[File:Arco de Jano Roma 02.jpg|thumb|Vaade seestpoolt]] [[File:De boog van Janus quadrifons en een deel van de S. Giorgio in Velabro te Rome, RP-T-1960-188.jpg|thumb|[[Daniël Dupré]] [[1790. aastad|1790. aastatest]] pärit, [[akvarell]]idega koloreeritud [[joonistus]]el on näha kaarel asunud atikakorrus; esiplaanil paremal on San Giorgio di Velabro kiriku [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]]] '''Januse võidukaar''' ehk itaalia keeles '''Arco di Giano''' on [[Hilisantiikaeg|hilisantiikne]] [[ehitismälestis]] [[Rooma]]s, ainus säilinud neljafassaadiline [[võidukaar]] (''quadrifrons'' ehk [[tetrapüloon]])<ref name="wmf" />. Ruudukujulise põhiplaaniga rajatis on ehitatud [[rooma tellis]]test ja [[rooma betoon]]ist ning kaetud [[marmor]]iga<ref>[https://www.livius.org/articles/place/rome/rome-photos/rome-arch-of-janus-quadrifrons/ Rome, Arch of Janus Quadrifrons. - Livius]</ref>. Võidukaar ehitati 4. sajandi alguses ristteele [[Forum Boarium]]i põhjaküljel [[Velabrum]]i piirkonnas. Ehitis on ruudukujulise põhiplaaniga ja 16 meetrit kõrge. Nimetus ''Ianus Quadrifrons'' pärineb 16. sajandist<ref name="turismo" />. Ehitise algne funktsioon on siiamaani vaidluse objektiks, seda on varem seostatud [[Janus]]e [[tempel|templiga]], hiljem peetud [[Constantinus Suur]]e auks [[Constantius II]] püstitatud võidukaareks. Ehitustehniline võrdlus [[Carnuntum]]i [[Heidentor]]iga on näidanud, et mõlemad ehitised on sama plaani ja ülesehitusega. Tänapäeval peetakse seda olulisele ristteele püstitatud tetrapülooniks, mille all tegutsesid kaubitsejad nagu muudes Rooma avalikes ruumides. Kaart katvad marmorplaadid ja seda kaunistanud [[ehitusplastika]] olid valdavalt ''[[spolia]]''-detailid. Igal fassaadil paiknesid 12 müüri[[orv]]a skulptuuridega, mis on kaduma läinud.<ref name="wmf" /> Nelja väravakaare [[Lukukivi|lukukive]] kaunistavad ainsa säilinud [[raiddekoor]]ina nelja jumalanna kujud: [[Roma]] ja [[Minerva]] ning võib-olla [[Juno]] ja [[Ceres]]<ref name="turismo" />. Algselt oli ehitisel ka [[Atika (arhitektuur)|atika]]korrus. 19. sajandil peeti seda ekslikult [[keskaeg]]seks lisanduseks ja korrus lammutati, mistõttu kaar sai tänapäevase jässaka väljanägemise.<ref name="wmf" /> 1993. aastal sai hoone kannatada Velabro San Giorgio kiriku ees toimunud autopommiplahvatuses, misjärel juurdepääs suleti. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wmf">{{Netiviide |url=https://www.wmf.org/monuments/arch-janus |pealkiri=Arch of Janus. - World Monuments Fund |vaadatud=2025-05-31 |arhiivimisaeg=2025-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250603232836/https://www.wmf.org/monuments/arch-janus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="turismo">[https://www.turismoroma.it/en/places/arch-janus Arch of Janus. - Turismo Roma]</ref> }} == Välislingid == * [https://www.wmf.org/monuments/arch-janus Arch of Janus. - World Monuments Fund] * [https://www.livius.org/articles/place/rome/rome-photos/rome-arch-of-janus-quadrifrons/ Rome, Arch of Janus Quadrifrons. - Livius] {{koord}} [[Kategooria:Rooma ehitised]] [[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]] 1t3xyys05kg3xgl7iijthrc7io6cr9m 0 695478 7193678 7151514 2026-07-16T07:01:54Z Kuriuss 38125 Kirjakeeles lõpetatakse koole ja ülikoole, mitte teaduskondi. 7193678 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Marcin Warchoł | pilt = Marcin Warchoł 2023.jpg | pildiallkiri = Marcin Warchoł (2023) | amet = Poola justiitsminister | ametiajaalgus = [[27. november]] [[2023]] | ametiajalõpp = [[13. detsember]] 2023 | eelmine = [[Zbigniew Ziobro]] | järgmine = [[Adam Bodnar]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Marcin Józef Warchoł | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|07|13}} | sünnikoht = [[Nisko]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Suveräänne Poola''<br>[[Õigus ja Õiglus]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Varssavi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Marcin Józef Warchoł''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1980]] [[Nisko]]s) on [[Poola]] jurist ja poliitik, habiliteeritud õigusteaduse doktor, [[Varssavi Ülikool]]i dotsent. Aastatel 2015–2019 riigisekretäri asetäitja ja aastatel 2019–2023 justiitsministeeriumi riigisekretär, alates 2019. aastast [[Seim (Poola)|seimi]] liige, 2023. aastal justiitsminister ja peaprokurör [[Mateusz Morawiecki kolmas valitsus|Mateusz Morawiecki kolmandas valitsuses]]. Ta on lõpetanud [[Varssavi Ülikool]]i, kus õppis õigus- ja haldusteaduskonnas. [[2009]]. aastal kaitses ta õigusteaduse doktorikraadi professor [[Piotr Kruszyński]] juhendamisel kirjutatud väitekirjaga "Õiguse kuritarvitamine Poola kriminaalmenetluses Poola ja välisriikide kohtupraktika ja doktriini valguses". Ta oli aastatel [[2006]]–[[2007]] justiitsminister [[Zbigniew Ziobro]] abi ja [[2009]]–[[2010]] inimõiguste voliniku [[Janusz Kochanowski]] abi. Ta on Varssavi Ülikooli Õigus- ja Haldusteaduskonna Kriminaalõiguse Instituudi dotsent. Ius et Lex Sihtasutuse asepresident. 18. novembrist [[2015]] kuni novembrini [[2019]] oli ta justiitsministeeriumi riigisekretär (eesti mõistes kantsler) [[15. juuni]]l [[2019]] teatas ta [[Zbigniew Ziobro]] juhitava justiitsministeeriumi nimel, et kaebab [[Jagiełło ülikool]]i kriminalistid (sealhulgas [[Włodzimierz Wróbel]]i, [[Mikołaj Małecki]] ja [[Szymon Tarapata]]) kohtusse teadusliku ekspertarvamuse avaldamise eest vastuvõetud kriminaalõiguse muudatuste kohta. Hagiavalduse väljakuulutamine kutsus esile avalikkuse ja teadusringkondade kriitilise reaktsiooni. [[Jarosław Kaczyński]] takistas ministeeriumil hagi esitamist, kartes kohtus piinlikku olukorda sattuda. [[2019]]. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel valiti ta [[Õigus ja Õiglus|Õiguse ja Õigluse]] nimekirjas (''Solidarna Polska'' esindajana) seimi, saades Rzeszówi ringkonnas 28 495 häält. [[2023]]. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel valiti ta Õiguse ja Õigluse nimekirjas (''Suveräänse Poola'' esindajana) seimi, saades Rzeszówi ringkonnas 26 750 häält. [[27. november|27. novembril]] [[2023]] määrati ta justiitsministri ametikohale, kust ta [[13. detsember|13. detsembril]] [[2023]] nn Ühendatud Parempoolsete võimukaotuse tõttu tagandati. 2024. aasta oktoobris, pärast ''Suveräänse Poola'' liitumist [[Õigus ja Õiglus|Õiguse ja Õigluse]] parteiga, valiti ta selle partei täitevkomiteesse. == Isiklikku == Ta on abielus ja on nelja lapse isa. {{JÄRJESTA:Warchol, Marcin}} [[Kategooria:Poola justiitsministrid]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] [[Kategooria:Varssavi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] r1oieeoo6ui409m7wsen44odld6gl4o 0 695815 7193421 6905604 2026-07-15T13:30:02Z Svencapoeira 67038 7193421 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limakud | värvus = amoebozoa | pildi_seletus = [[Poorne limasarvik]] ''Ceratiomyxa porioides'' | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''[[Ceratiomyxa porioides]]'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = '''Limakud''' ''Eumycetozoa'' }} '''Limakud''' (''Eumycetozoa'') on [[eukarüoodid|eukarüootide]] hõimkond. == Klasse == * ''[[Ceratiomyxea]] * ''Myxogastrea'' – [[limakud]] == Välislingid == * {{Elurikkus|674931}} [[Kategooria:Amööbid]] gapg6xvc6rsiorhffn6jw94jlhutmux 0 695821 7193420 6905595 2026-07-15T13:29:34Z Svencapoeira 67038 7193420 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Ceratiomyxea'' | värvus = amoebozoa | pilt = Ceratiomyxa porioides1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Poorne limasarvik]] ''Ceratiomyxa porioides'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = '''''Ceratiomyxea''''' | selts = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Ceratiomyxea''''' on ''[[Amoebozoa]]'' klass. ==Seltse== *''[[Ceratiomyxida]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|751894}} [[Kategooria:Amööbid]] qgk939rcjjq25atss8w45h5h88sxzf6 0 695822 7193422 6905596 2026-07-15T13:30:19Z Svencapoeira 67038 7193422 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Ceratiomyxida'' | värvus = amoebozoa | pilt = Ceratiomyxa porioides1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Poorne limasarvik]] ''Ceratiomyxa porioides'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = ''[[Ceratiomyxea]]'' | selts = '''''Ceratiomyxida''''' }} '''''Ceratiomyxida''''' on ''[[Amoebozoa]]'' selts. == Sugukondi == *''[[Ceratiomyxidae]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|751896}} [[Kategooria:Amööbid]] 6s91fgub0u3e4rxx92bfc4gacv3fzbz 0 695823 7193423 6905598 2026-07-15T13:30:29Z Svencapoeira 67038 7193423 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Ceratiomyxidae'' | värvus = amoebozoa | pilt = Ceratiomyxa porioides1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Poorne limasarvik]] ''Ceratiomyxa porioides'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = ''[[Ceratiomyxea]]'' | selts = ''[[Ceratiomyxida]]'' | sugukond = '''''Ceratiomyxidae''''' }} '''''Ceratiomyxidae''''' on ''[[Amoebozoa]]'' sugukond. == Perekondi == * ''Ceratiomyxa'' – [[limasarvik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|191581}} [[Kategooria:Amööbid]] 5a2j3l7aes6fube4rexrini8635my09 0 695824 7193419 6905599 2026-07-15T13:28:18Z Svencapoeira 67038 7193419 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limasarvik | värvus = amoebozoa | pilt = Ceratiomyxa porioides1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''[[Ceratiomyxa porioides]]'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = ''[[Ceratiomyxea]]'' | selts = ''[[Ceratiomyxida]]'' | sugukond = ''[[Ceratiomyxidae]]'' | perekond = '''Limasarvik''' ''Ceratiomyxa'' }} '''Limasarvik''' (''Ceratiomyxa'') on ''[[Amoebozoa]]'' perekond. == Liike == * ''Ceratiomyxa fruticulosa'' – [[harjas-limasarvik]] * ''Ceratiomyxa porioides'' – [[poorne limasarvik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|191639}} [[Kategooria:Amööbid]] b1ktxikdsrse7gjyez4uzfrtxd8qrjj 7193424 7193419 2026-07-15T13:30:38Z Svencapoeira 67038 7193424 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limasarvik | värvus = amoebozoa | pilt = Ceratiomyxa porioides1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Poorne limasarvik]] ''Ceratiomyxa porioides'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = ''[[Ceratiomyxea]]'' | selts = ''[[Ceratiomyxida]]'' | sugukond = ''[[Ceratiomyxidae]]'' | perekond = '''Limasarvik''' ''Ceratiomyxa'' }} '''Limasarvik''' (''Ceratiomyxa'') on ''[[Amoebozoa]]'' perekond. == Liike == * ''Ceratiomyxa fruticulosa'' – [[harjas-limasarvik]] * ''Ceratiomyxa porioides'' – [[poorne limasarvik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|191639}} [[Kategooria:Amööbid]] e3e9hwqh01m4aae5i3r96aq8agmz4k0 2 696751 7193578 7139708 2026-07-15T23:46:15Z Merinotsu 204573 7193578 wikitext text/x-wiki Näksin muru ja vaatan skeptilise pilguga nagu notsud ikka. === Artiklid, kuhu olen panustanud === *[[Sumeri kuningate nimistu]] *[[Frankenstein]] *[[Kirjastus Salv]] *[[Timotheus Kuusik]] *[[Sumeri ajalugu]] msdmwpjcm6c38gnhsz2drzt9e56iqny 0 697424 7193746 6927713 2026-07-16T09:05:52Z Velirand 67997 7193746 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sursk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Сурск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 5833 (2025) | asendikaart = Venemaa }} '''Sursk''' on linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is [[Gorodištše rajoon]]is. Asub [[Sura jõgi|Sura jõe]] ääres, 75 km kaugusel [[Penza]]st idas. Asula rajati [[1849]]. aastal kalevivabriku juurde Nikolski huutori (Никольский Хутор) nime all. 1928. aastal sai aleviks. 1953. aastal sai praeguse nime ja linnaõigused. 2021. aastal oli linnas 6034 elanikku. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Penza oblasti linnad]] 5qwqe9jc1sp221kbhjzx1s9g0plmx4i 0 697427 7193708 6927720 2026-07-16T07:37:37Z Velirand 67997 7193708 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Belinski | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Белинский | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = | vapp = Coat_of_Arms_of_Belinsky_(Penza_oblast).png | vapi_link = Belinski vapp | pindala = | elanikke = 8382 (2025) | asendikaart = Venemaa }} '''Belinski''' (1708–1948 Tšembar) on linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Belinski rajoon]]i keskus. Asub [[Tšembar]]i jõe ääres, 129 km [[Penza]]st läänes. Asulat on esmamainitud [[1723]]. aastal. 1780. aastal sai linnaõigused. 1948. aastal sai kirjanduskriitiku [[Vissarion Belinski]] auks, kes seal lapsepõlve veetis, praeguse nime. 1897. aastal oli linnas 5335 elanikku, 2021. aastal 8656 elanikku. Linnas asub elektroonikadetaile tootev ettevõte Kermet ja Vissarion Belinski majamuuseum. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Penza oblasti linnad]] a5z5wdceq58zl7pz1s9jnzyg0i4alx1 0 701196 7193733 7186130 2026-07-16T08:50:27Z Kasparkelk 204517 7193733 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast sportlane | nimi = Marc Márquez | pilt = Marc Márquez at the 2026 German motorcycle Grand Prix (cropped).jpg | pildiallkiri = Marc Márquez (2026) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{süv|1993|2|17}} | sünnikoht = Cervera | pikkus = 169cm | kaal = 64kg | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 93 | isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''<br>216 starti<br>76 võitu<br>129 poodiumit<br>77 kvalifikatsiooni võitu<br>74 kiireimat ringi<br>'''[[Moto2]]'''<br>32 starti<br>16 võitu<br>25 poodiumit<br>14 kvalifikatsiooni võitu<br>7 kiireimat ringi<br>'''[[Moto3|125cc MM]]'''<br>46 starti<br>10 võitu<br>14 poodiumit<br>14 kvalifikatsiooni võitu<br>9 kiireimat ringi }}'''Marc Márquez Alentà''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1993]]) on [[Hispaania]] motoringrajasõitja, kes võistleb [[Ducati|Ducati Lenovo]] meeskonnas. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks. Ta on üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. == Karjäär == === 125cc maailmameistrivõistlused === 2008. aastal tegi Márquez oma debüüdi 125cc maailmameistrivõistlustel 13. aprillil 2008 Portugali Grand Prix'l Repsol KTM meeskonnas. Ta saavutas oma esimese poodiumikoha 22. juunil 2008 Suurbritannia Grand Prix'l.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Marc Marquez {{!}} MotoGP |url=https://honda.racing/motogp/profiles/1 |vaadatud=17. oktoobril 2025 |väljaanne=honda.racing |keel=en-US}}</ref> 2009. aastal jäi ta ametlikku KTM-i meeskonda, mis oli nüüd [[Red Bull|Red Bulli]] peasponsoriks võtnud. Ta saavutas Hispaanias poodiumikoha ja kaks kvalifikatsioonivõitu Prantsusmaa ja Malaisia Grand Prix-del. Ta oli hooaja üldarvestuses 94 punktiga 8. kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. november 2009 |pealkiri=125cc maailmameistrivõistluste lõppseis 2009 |url=https://resources.motogp.com/files/results/2009/VAL/125cc/table1.pdf |vaadatud=17. oktoobril 2025 |väljaanne=resources.motogp.com}}</ref> [[Fail:Marc Márquez 2010 Valencia 3.jpg|vasakul|pisi|243x243px|Márquez tähistamas oma 2010. aasta meistritiitli võitu|alt=Márquez tähistamas oma 2010. aasta meistritiitli võitu kummardades enda mootorratta kõrval.]] 2010. aastal siirdus ta Red Bull Ajo Motorsport meeskonda kus ta saavutas oma esimesed võidud, kaks kolmandat kohta ja kaksteist kvalifikatsioonivõitu. 7. novembril 2010 tuli temast 125cc maailmameister, saavutades Valencias neljanda koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Smith wins in Valencia as Márquez seals 125cc title |url=http://www.motogp.com/en/news/2010/125+race+valencia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714120646/http://www.motogp.com/en/news/2010/125+race+valencia |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Märkimist väärib tema tagasitulek Estorilis mis toimus ainult nädal varem: Pärast soojendusringil kukkumist õnnestus tal naasta boksi, et oma mootorratast parandada. Stardirivvi tagasi tulles pidi alustama viimaselt kohalt, kuid siiski suutis ta tagasi tulla ja etapi võita pärast tihedat heitlust Nicolás Teroliga. === Moto2 === [[Fail:Marc Márquez 2012 Phillip Island.jpg|alt=Márquez tähistamas Austraalias poodiumil oma 2012. aasta meistritiitlit, käes kiiver ja Red Bull.|pisi|246x246px|Márquez tähistamas Austraalias oma 2012. aasta meistritiitlit|vasakul]] 2011. aastal siirdus ta Moto2 klassi CatalunyaCaixa Repsol meeskonnaga. Pärast kehvat hooaja algust saavutas ta oma esimese võidu Moto2 klassis Prantsuse Grand Prix'l, millele järgnesid kolm järjestikust võitu Hollandis, Itaalias ja Saksamaal. Seejärel saavutas ta aasta jooksul veel kolm järjestikulist võitu Indianapolis, San Marino ja Aragóni etappidel. 2012. aastal jäi ta samasse meeskonda ja pärast võite Katari, Portugali, Hollandi, Saksamaa, Indianapolise, Tšehhi, San Marino ja Jaapani Grand Prix'del tuli ta Austraalias teist korda maailmameistriks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Marc Márquez – 2012 Moto2™ World Champion |url=http://www.motogp.com/en/news/2012/Marc+Mrquez+2012+Moto2+World+Champion |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110155115/http://www.motogp.com/en/news/2012/Marc+Mrquez+2012+Moto2+World+Champion |arhiivimisaeg=2013-11-10 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Hooaja viimasel etapil Valencias, olles karistuse tõttu viimaselt kohalt startinud, tõusis ta tagasi ja saavutas oma üheksanda võidu sel aastal. === MotoGP === ==== Honda (2013–2023) ==== ===== 2013 ===== 12. juulil 2012 teatati, et Márquez sõlmis kaheaastase lepingu Repsol [[Honda]] meeskonnaga MotoGP sarjas, asendades pensionile minemas [[Casey Stoner|Casey Stonerit]] ja liitudes alates 2013. aastast tiimikaaslase [[Dani Pedrosa|Dani Pedrosaga]].<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Marquez to join Pedrosa at Honda |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=http://www.bbc.co.uk/sport/0/motogp/18809540 |vaadatud=2026-03-06}}</ref> Márquez testis [[Honda RC213V]]-d esimest korda Valencias pärast 2012. aasta hooajalõppu, olles natuke üle sekundi aeglasem kui Dani Pedrosa, kes oli ajatabeli tipus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-11-14 |pealkiri=Wednesday 5pm MotoGP test times - Valencia {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/186104/1/valencia-motogp-test-times-wednesday-final |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez oli taas üllatav esimesel ametlikul MotoGP testil Sepangi rahvusvahelisel ringrajal, kus ta lõpetas kaks esimest testipäeva kolmandal kohal Pedrosa ja [[Jorge Lorenzo]] taga ning [[Valentino Rossi]] ees neljandal kohal, enne kui viimasel päeval Rossiga kohad vahetas.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-02-06 |pealkiri=MotoGP: Dani Pedrosa sets testing pace in Sepang |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/21357177 |vaadatud=2026-03-06}}</ref> Márquez tegi sessiooni lõpus ka võidusõidu simulatsiooni ning tema ajad olid järjepidevad ja uustulnuka kohta fenomenaalsed. Márquez jätkas oma muljetavaldavat vormi Honda eratestil Austinis, kus ta oli kõigil kolmel päeval ajatabelite tipus. [[Fail:Marc Márquez 2013 Valencia.jpg|alt=Márquez enda fännitribüüni ees, tähistamas meistritiitli võitu 2013. aastal.|pisi|Márquez pärast meistritiitli võitmist 2013. aastal Valencias]] 7. aprillil 2013 oma esimesel MotoGP etapil Kataris saavutas Márquez kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Lorenzo wins in Qatar from Rossi and Márquez |url=http://www.motogp.com/en/news/2013/MotoGP+race+lorenzo+qatar |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110184516/http://www.motogp.com/en/news/2013/MotoGP+race+lorenzo+qatar |arhiivimisaeg=2013-11-10 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Järgmisel etapil, Ameerika Grand Prix'l, startis ta esireast ja sai 20 aasta ja 62 päeva vanuselt noorimaks tippklassi kvalifikatsiooni võitjaks, purustades [[Freddie Spencer|Freddie Spenceri]] 31 aastat püsinud rekordit (hiljem ületas selle [[Fabio Quartararo]] 2019. aastal). Samal etapil tuli ta ka noorimaks MotoGP võitjaks. Hooaja jooksul võitis ta veel viis korda (Saksamaal, Laguna Secas, Indianapolises, Tšehhis ja Aragónis) ning lõpetas Valencia Grand Prix'l kolmandana, mis kindlustas talle maailmameistritiitli debüüthooajal. Ta sai ka tippklassi noorimaks meistriks 20. aasta ja 266. päeva vanuselt.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-11-10 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez becomes youngest world title winner |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/24889463 |vaadatud=2026-01-21}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP Valencia: Marc Marquez crowned champion as Jorge Lorenzo wins |keel=en |url=https://www.autosport.com/motogp/news/motogp-valencia-marc-marquez-crowned-champion-as-jorge-lorenzo-wins-4470378/4470378/ |vaadatud=2026-01-21}}</ref> ===== 2014 ===== [[Fail:Marc Márquez 2014 Aragón.jpg|alt=Márquez mootorratta seljas hoidmas lippu enda numbriga.|vasakul|pisi|Márquez 2014. aastal Aragónis|228x228px]] Márqueze teine MotoGP hooaeg algas võimsalt. Ta võitis esimesed 10 etappi Katarist Indianapoliseni. Sellega kordas ta [[Mick Doohan|Mick Doohani]] 1997. aasta rekordit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Marquez: So difficult to win them all... {{!}} MotoGP News |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/news/207546/1/marquez-itll-be-so-difficult-to-win-them-all.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Márquez võitis ka Suurbritannias ja kindlustas juba Jaapani Grand Prix'l oma teise järjestikulise maailmameistritiitli, kolm etappi enne hooaja lõppu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=staff |eesnimi=AUTOSPORT.com |pealkiri=MotoGP news: Motegi MotoGP: Marc Marquez claims title, Jorge Lorenzo wins |url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/116307 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141211120600/http://www.autosport.com/news/report.php/id/116307 |arhiivimisaeg=2014-12-11 |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=AUTOSPORT.com}}</ref> Hooaeg lõppes kokku 13 etapivõiduga, mis oli uus rekord ühe hooaja jooksul. Samuti püstitas ta rekordi 13 kvalifikatsioonivõiduga. Kokku kogus Márquez 362 punkti, edestades Valentino Rossit 67 punktiga. ===== 2015 ===== [[Fail:Marc Márquez 2015 Sepang.jpg|pisi|Márquez 2015. aastal Malaisias]] Márquez oli 2015. aasta meistritiitli favoriit, kuid tal oli raskusi uue aasta mootorrattaga harjumisega. Márquez alustas hooaega Kataris viienda kohaga pärast seda, kui esimeses kurvis tehtud viga viis teda viimaste sõitjate hulka.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Would Rossi have won without Marquez mistake? {{!}} MotoGP News |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/news/217117/1/would-rossi-have-won-without-marquez-mistake.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Ta võitis hooaja jooksul 5 etappi (Austinis, Saksamaal, Indianapolises, San Marinos ja Austraalias), kuid katkestas ka 6. etapil. Tema hooaega iseloomustavate episoodide hulgas oli Argentina Grand Prix, kus tal oli Rossiga viiendas kurvis kaks ringi enne lõppu kokkupõrge ja Márquez kukkus rattalt maha ning katkestas, mis tähistas tema esimest katkestamist pärast 2014. aasta Austraalia Grand Prix'd.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Rossi rules as Marquez crashes on penultimate lap {{!}} MotoGP Race Report |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/race-report/217930/1/rossi-rules-as-marquez-crashes-on-penultimate-lap.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Sarnane olukord kordus Malaisia ​​Grand Prix'l; mõlemal juhul olid tagajärjed vastuolulised ja teisel juhul ka Rossi jaoks regulatiivsed. Viimasel etapil Valencias saavutas ta võitja Jorge Lorenzo järel teise koha. Márquez lõpetas 242 punktiga kolmandal kohal hooaja üldarvestuses. ===== 2016–2019 ===== [[Fail:Marc Márquez 2016 Sepang 4.jpg|vasakul|pisi|245x245px|Márquez 2016. aastal Malaisias]] 2016. aastal teenis Hispaanlane enda kolmanda MotoGP maailmameistritiitli,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Marc Márquez is the new MotoGP World Champion |url=https://www.redbull.com/int-en/motogp-japan-best-news-highlights |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Red Bull |keel=en}}</ref> mis oli tema karjääri viies maailmameistrivõistluste tiitel. Matemaatiliselt kindlustas ta tiitli juba kolm etappi enne hooaja lõppu. Sama saavutus, mille ta kordas kaks aastat varem Jaapani Grand Prix’l, Hondale kuuluval rajal. Kuigi tal oli sama palju etapivõite kui eelmisel aastal, tõi seekord edu järjepidevamad tulemused ja vastaste ebajärjekindlus. Tiitli kindlustamise järel katkestas ta vaid korra, Austraalia Grand Prix’l. Hooaja lõpetas ta 298 punktiga. 2017. aastal alustas ta oma viiendat järjestikust hooaega Repsol Honda meeskonnas. Tema meeskonnakaaslane oli taas kaasmaalane Dani Pedrosa. Hooaja esimesel etapil Kataris lõpetas ta neljandana ning teenis oma esimese etapivõidu Ameerika Grand Prix’l, kus ta saavutas viienda järjestikuse võidu Circuit of the Americas ringrajal. Hispaanias ja Kataloonias lõpetas ta teisena, Prantsusmaal katkestas, Itaalias oli kuues ja Assenis kolmas. Saksamaal saavutas ta hooaja teise võidu, mis oli seal tema kaheksas võit viimase kaheksa aasta jooksul. Edasi järgnesid võidud Tšehhis ja San Marinos, teised kohad Austrias ja Jaapanis ning esikohad Aragónis ja Austraalias. Suurbritannias katkestas ta pärast kvalifikatsioonivõitu. Hooaja viimasel etapil Valencias lõpetas ta kolmandana, kindlustades maailmameistritiitli 298 punktiga, mis oli sama punktisumma kui eelmisel hooajal. 2018. aastal alustas Márquez teise kohaga Kataris. Argentinas sai ta karistuse ebaõige manöövri ja kokkupõrke eest Valentino Rossiga, mille järel langes 30-sekundilise karistuse tõttu 18. kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=Marc Marquez on Valentino Rossi at MotoGP Argentina 2018: “I made a mistake, apologised - but he accused me, strongly” {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1021137/1/marquez-rossi-i-made-mistake-apologised-he-accused-me-strongly |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Seejärel võitis ta Ameerikas, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Aragonis, Tais, Jaapanis (kus kindlustas tiitli) ja Malaisias. Lisaks lõpetas ta teisena Kataloonias, Austrias ja San Marinos ning kolmandana Tšehhis. Itaalias ja Austraalias ta kukkus (16. koht ja katkestamine). Hooaja lõpus tuli ta 321 punktiga maailmameistriks.[[Fail:Marc Márquez 2019 Buriram 8.jpeg|alt=Márquez istumas poodiumil pärast oma 8. MM-tiitli kindlustamist.jpeg|pisi|241x241px|Márquez 2019. aastal Tais]]2019. aastal jätkas ta samas meeskonnas, seekord koos Jorge Lorenzoga. Katari Grand Prix’l lõpetas ta teisel kohal [[Andrea Dovizioso]] järel, nagu ka eelneval aastal. Ameerikas kukkus ta liidrina sõites. Itaalia Grand Prix’l tuli ta taas teiseks, seekord [[Danilo Petrucci]] järel. Kataloonia etapil võitis ta, kuna Lorenzo, Dovizioso, Rossi ja [[Maverick Viñales|Viñales]] katkestasid. Saksamaal Sachsenringil saavutas ta oma kümnenda järjestikulise võidu. Austrias jäi ta teiseks pärast pingelist heitlust Doviziosoga, kes möödus temast viimases kurvis. Suurbritannias kaotas ta finišisirgel Alex Rinsile 0,013 sekundiga. Hooaja lõpus saavutas Márquez kaksteist võitu, kuus teist kohta, kümme kvalifikatsioonivõitu ja 420 meistrivõistluste punkti, saades esimeseks sõitjaks, kes ületas 400 punkti piiri,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=bx_ayesa |kuupäev=2019-11-17 |pealkiri=Valencia GP 2019 - MotoGP Race - Win for Márquez and Triple Crown for Repsol Honda in Lorenzo’s farewell GP |url=https://www.boxrepsol.com/en/motogp-en/win-marquez-triple-crown-farewell-lorenzo-valencia-2019/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Box Repsol |keel=en-US}}</ref> lõpetades Tais kaheksandat korda maailmameistrina neli etappi enne hooaja lõppu, pärast duelli Fabio Quartararoga. ===== 2020 ===== Hooajaeelsel perioodil sõlmis Márquez Hondaga uue nelja-aastase lepingu, mis pikendas tema lepingut 2024. aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Duncan |eesnimi=Lewis |kuupäev=20. veebruar 2020 |pealkiri=Marquez signs four-year extension with Honda |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marc-marquez-new-honda-contract-/4688900/ |vaadatud=9. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> Hooaja esimene etapp Jerezis oli edasi lükatud [[koroonapandeemia]] tõttu. Esimesel etapil Jerezis kukkus ta Fabio Quartararo tagaajamisel mootorrattalt maha. Kukkumise tagajärjel murdis ta parema õlavarreluu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2020-07-19 |pealkiri=Marc Marquez suffers fractured humerus in Jerez crash |url=https://www.motogp.com/en/news/2020/07/19/marc-marquez-suffers-fractured-humerus-in-jerez-crash/www.motogp.com/en/news/2020/07/19/marc-marquez-suffers-fractured-humerus-in-jerez-crash/160850 |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja ta ei lõpetanud võidusõitu, mille võitis Quartararo. Márquez naasis Andaluusia Grand Prix'le vaid neli päeva pärast oma esimest operatsiooni mis toimus 21. juulil 2020. Ta osales võistlusnädalavahetuse laupäevasel neljandal vabatreeningul, kuid teatas, et tal on hiljuti vigastatud käes liiga palju valu. Ta loobus Andaluusia etapist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-07-24 |pealkiri=Andalucia MotoGP: Marc Marquez: 'Let's see how the arm is...' {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/940374/1/marc-marquez-lets-see-how-arm |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez jättis ülejäänud aasta ja järgmise hooaja kaks esimest etappi vahele. ===== 2021 ===== [[Fail:Marc Márquez 2021 Sachsenring 3.jpg|alt=Márquez viimasest kurvist väljumas Sachsenringil|vasakul|pisi|268x268px|Márquez 2021. aastal Sachsenringil Saksamaal]] Márqueze naasmist oodati 2021. aastal. Pärast kahe Kataris toimunud etappide vahelejätmist teatas ta oma naasmisest enne Portugali Grand Prix'd, lõpetades seitsmendal kohal ja kogudes üheksa punkti. Pärast üheksandat kohta Jerezis kannatas Márquez kolm järjestikust katkestamist (sealhulgas ühe Le Mansis, kus ta juhtis võidusõitu vihmastes tingimustes). Saksamaa Grand Prix'ks kvalifitseerus Márquez teiselt realt. Sõidu alguses haaras ta liidripositsiooni ja hoidis seda, saavutades oma esimese võidu 581 päeva jooksul ja 11. järjestikuse võidu Sachsenringil. Márquez järgnes kahe punktiga Assenis ja Austrias, teise kohaga Aragonis, neljanda kohaga Riminis ning seejärel järjestikuste võitudega Austinis ja Misanos. Vaatamata kahele võidule langes ta tiitliheitlusest välja ning seetõttu jättis ta hooaja kaks viimast etappi Portiugalis ja Valencias vahele, keskendudes järgmiseks hooajaks täielikule taastusravile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-05 |pealkiri=Portimao MotoGP: 'Nobody has information about Marc Marquez's crash' {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/990841/1/nobody-has-information-about-marc-marquezs-crash |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez lõpetas aasta siiski nelja poodiumikohaga, millest kolm olid võidud, 142 punkti ja 7. kohaga sõitjate edetabelis. 2021. aasta hooajal kukkus ta 14. etapi jooksul kokku 22 korda. ===== 2022 ===== Márquez lõpetas hooaja esimesel etapil Kataris viiendal kohal. Hooaja teisel etapil, Indoneesia Grand Prix'l treeningutel Mandalikas kukkus ta kolm korda. Pärast neljandat kukkumist, mis oli hommikusel soojendussessiooni ajal toimunud suur ''high-side'' (järsk kukkumine, kus mootorratas paiskab sõitja külje pealt või üle lenkstangi), viidi ta kiiruga haiglasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-20 |pealkiri=Indonesian MotoGP: Quartararo tops warm-up, Marc Marquez suffers horror highside {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/998985/1/quartararo-tops-mandalika-warmup-marc-marquez-down-again-after-horrific-crash |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta ei saanud vigastada, kuid kuulutati võidusõiduks kõlbmatuks. Pärast täiendavaid uuringuid Hispaanias diagnoositi tal [[Kahelinägemine|diploopia]]. Tema puudumisel hooaja kolmandal etapil, Argentina Grand Prix'l, asendas Honda testisõitja [[Stefan Bradl]]. Tema hooaeg jätkus Itaalia Grand Prix'ni, mille järel otsustas ta teha neljanda operatsiooni paremale käele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2022-06-03 |pealkiri=Marc Marquez undergoes successful fourth surgery |url=https://www.motogp.com/en/news/2022/06/03/marc-marquez-undergoes-successful-fourth-surgery/www.motogp.com/en/news/2022/06/03/marc-marquez-undergoes-successful-fourth-surgery/180867 |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta naasis võidusõitmisele septembris Aragonis, kus ta katkestas esimesel ringil tehniliste vigade tõttu. Ta naasis esimest korda poodiumile pärast neljandat operatsiooni paremale õlavarreluule Austraalia Grand Prix'l. Ta lõpetas hooaja kolmeteistkümnendal kohal, ühe poodiumiga. ===== 2023 ===== [[Fail:Marc Marquez 2023 Le Mans (cropped).jpg|pisi|299x299px|Márquez 2023. aastal Le Mansis]] Márquez alustas 2023. aastat laupäeval Portugalis toimunud sprindisõidus kolmanda kohaga. Pühapäevasel Grand Prix'l katkestas ta aga kolme ringi pärast starti, põhjustades õnnetuse, milles osalesid [[Jorge Martín]] ja [[Miguel Oliveira]]. See viga maksis talle järgmisel etapil esialgu kaks pika ringi karistust; neid karistusi ta aga ei kandnud, kuna pärast Portugalis toimunud kukkumist sai ta [[Kämmal|kämblavigastuse]] ja jäi Argentina, Ameerika ja Hispaania etappidest välja. Ta naasis Prantsusmaa ja Itaalia Grand Prix'ks, kus ta lõpetas ainult sprindisõitudes (5. kohal Prantsusmaal ja 7. kohal Itaalias). Saksamaal jõudis Márquez oma MotoGP-karjääri madalpunkti. Rajal, kus ta polnud alates 2010. aastast kordagi võiduta jäänud, kukkus ta etapi jooksul viis korda. Esimene kukkumine vabatreeningul tõi kaasa hirmutava kokkupõrke [[Johann Zarco|Johann Zarcoga]], mis purustas Zarco ratta, kuid mõlemad pääsesid suhteliselt kergete vigastustega. Pärast eriti ohtlikku võnkumist Ralf Waldmanni nimelises kurvis näitas Márquez oma RC213V halva juhitavuse peale keskmist sõrme. Teine kukkumine tuli kvalifikatsiooni esimeses osas ning kaks veel teises. Sprindis lõpetas Márquez tagasihoidlikul 11. kohal, seekord ratast mitte liigselt survestades, kuid kukkus uuesti pühapäeva hommikuses soojenduses ja loobus võistlusest. Järgmisel nädalavahetusel jättis ta ka Asseni etapi vahele, viidates Saksamaal saadud vigastuste, sealhulgas murdunud roide süvenemisele. 4. oktoobril teatas Márquez oma otsust Hondast lahkuda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-04 |pealkiri=Honda Racing Corporation and Marc Marquez to... |url=https://honda.racing/motogp/post/honda-racing-corporation-and-marc-marquez-mutual-agreement |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> Järgmisel nädalal, enne Indoneesia Grand Prix'd 12. oktoobril, tehti ametlikuks tema üleminek 2024. aastaks [[Gresini Racing]] meeskonda,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=It's official! Marc Marquez to join Gresini Racing MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2023/10/12/its-official-marc-marquez-to-join-gresini-racing-motogp/479743 |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> kus ta võistles Ducati Desmosedici GP23 mootorrattaga koos oma venna [[Álex Márquez|Álex Márquezega]]. Ta lõpetas oma viimase hooaja Hondaga meistrivõistluste arvestuses neljateistkümnendal kohal. Valencia Grand Prix'l sprindisõidus kolmandal kohal, kuid peasõidul kukkus ja katkestas ta pärast seda, kui Jorge Martín tema sisse sõitis. ==== Gresini Racing (2024) ==== ===== 2024 ===== [[Fail:MotoGP 2024 Malaysian Grand Prix - Gresini Racing - Marc Márquez.jpg|pisi|267x267px|Márquez 2024. aastal Malaisias]] Márquez siirdus Ducati eratiimi Gresini Racing üheaastase lepinguga pärast soovi Hondast lahkuda 2023. aasta lõpus. Oma esimesel etapil Gresini meeskonnaga lõpetas ta Katari Grand Prix sprindisõidus viiendana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/QAT/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta Katari MotoGP sprindisõidu tulemused]</ref> ja pühapäevasel võidusõidul neljandana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/QAT/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Katari Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Hooaja teisel etapil Portugalis lõpetas ta sprindisõidus teisena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/POR/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Portugali sprindisõidu tulemused]</ref>, kuid peasõidus kukkus [[Francesco Bagnaia|Francesco Bagnaiaga]] kokkupõrke tõttu, kuid sõitis edasi ja lõpetas kuueteistkümnendana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/POR/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Portugal Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Austinis lõpetas ta sprindisõidus teisena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/AME/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Ameerika sprindisõidu tulemused]</ref>, kuid kukkus peasõidus<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/AME/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Ameerika Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Jerezis teenis ta Ducatiga oma esimese kvalifikatsioonivõidu, mis oli tema kokkuvõttes 93. Sprindisõidus lõpetas kuuendana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-27 |pealkiri=Marquez takes his first Ducati MotoGP pole at Jerez |url=https://www.the-race.com/motogp/marc-marquez-first-ducati-pole-jerez-motogp-qualifying-report-2024/ |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> Pühapäeval aga tuli teiseks pärast heitlust Francesco Bagnaiaga.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/SPA/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Hispaania Grand Prix sõidu tulemused]</ref> Le Mansis lõpetas ta mõlemas sõidus teisena, startides 13. stardikohalt. Sarnane olukord kordus Barcelonas, kus 14. stardikohalt tõusis ta sprindis teiseks ja peasõidus kolmandaks. Itaalia sprindisõidus lõpetas teisena, kuid peasõidus jäi ta neljandaks. Sachsenringil lõpetas ta teisena, taaskord alustades 13. kohalt. Kahel järgmisel etapil Suurbritannias ja Austrias kukkus ta sprindisõidus, kuid lõpetas pühapäevased sõidud mõlemal korral neljandana. Aragoni Grand Prix'l saavutas Márquez kvalifikatsioonivõidu ja püsis kogu sprindisõidu vältel liidrina, saavutades oma esimese sprindivõidu. Sama asi juhtus ka pühapäevasel sõidul, saavutades oma esimese võidu Ducatiga ja 60. võidu MotoGP klassis, naastes võitmisele pärast 1043 päeva.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Marc Marquez wins first GP on Ducati; his brother takes Bagnaia out |url=https://www.the-race.com/motogp/marc-marquez-wins-first-gp-on-ducati-his-brother-takes-bagnaia-out/ |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> Ta kordas seda saavutust järgmisel etapil, võites Misano pühapäevase sõidu.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP San Marino GP: Marquez storms to victory, Martin makes bike swap blunder |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-san-marino-gp-marquez-storms-to-victory-martin-makes-bike-swap-blunder/10652418/ |vaadatud=2025-12-21}}</ref> Márquez kukkus seejärel nii Tais kui ka Malaisias poodiumikoha eest võisteldes. Ta suutis edasi sõita mõlemas sõidus ja lõpetas 11. ja 12. kohal, hoides end meistrivõistluste arvestuses kolmandal kohal. Hooaja viimasel etapil, erandkorras Kataloonias, lõpetas Márquez teisel kohal. Ta lõpetas hooaja kolmandal kohal, mis oli tema parim hooaja üldarvestuse tulemus pärast 2019. aastat. ==== Ducati Lenovo Team (2025–) ==== ===== 2025 ===== 5. juunil 2024 avaldati, et Márquez liitub Ducati tehasemeeskonnaga Ducati Lenovo kuni 2026. aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Ducati Lenovo |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Marc Marquez signs for Ducati Lenovo Team until 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/06/05/marc-marquez-signs-for-ducati-lenovo-team-until-2026/www.motogp.com/en/news/2024/06/05/marc-marquez-signs-for-ducati-lenovo-team-until-2026/500849 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Puigdemont |eesnimi=Oriol |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Ducati officially announces Marc Marquez for its 2025 factory MotoGP team |keel=en |lehekülg= |väljaanne=Motorsport.com |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/ducati-officially-announces-marc-marquez-for-its-2025-factory-motogp-team-/10619663/ |vaadatud=23. detsembril 2025}}</ref> Hooaja esimesel etapil Tais, lõpetas ta 1. vabatreeningul esimesena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/FP1/Session.pdf 2025. aasta Tai Grand Prix FP1 tulemused]</ref> ja 2. vabatreeningul teisena.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/FP2/Session.pdf 2025. aasta Tai Grand Prix FP2 tulemused]</ref> Kvalifikatsioonis lõpetas ta esimesena ning alustas esimeselt kohalt. Oma esimesel etapil Ducati punases juhtis ta sprindivõistlust stardist finišisse oma venna, [[Álex Márquez|Álex Márqueze]] ees ja saavutas võistluse kiireima ringiaja.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2025. aasta Tai MotoGP sprindi tulemused]</ref> Põhivõistlusel juhtis ta, kuni aeglustas ja jäi oma venna Álexi taha rehvirõhuprobleemi tõttu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-10 |pealkiri=How Marquez flattened tyre pressure worry to complete Thai MotoGP treble |url=https://www.autosport.com/motogp/news/how-marquez-navigated-tyre-pressure-issues-to-complete-thai-gp-treble/10699920/ |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.autosport.com |keel=en}}</ref> Enne võidusõidu lõppu läks ta vennast mööda ja spurtis finišisse, et kindlustada oma esimese võidu Ducati tehasemeeskonnaga. Teisel etapil Argentinas ta samuti võitis kvalifikatsiooni, sprindi, pani sisse sõidu kiireima ringi ning võitis põhisõidu. Järgmisel etapil Ameerikas korraldati põhisõit muutvas ilmastikus ning enamus sõitjad otsustasid vihmarehvidega sõitu alustada. Stardirivil tekitas tahtlikult Márquez kaost, joostes mõni minut enne starti oma teise ratta juurde. Piisavalt sõitjaid hakkas paanitsema ja teda jälitama boksidesse, et sõit lükati edasi. Taasalustamisel hakkas Márquez sõitu juhtima enne oma kukkumist üheksandal ringil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-30 |pealkiri=COTA MotoGP grid madness was deliberate Marquez tactic |url=https://www.the-race.com/motogp/cota-motogp-grid-madness-was-deliberate-marquez-tactic/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> == Meedias == === Isikubränd === Márquez võistleb numbriga 93, mille ta valis oma sünniaasta järgi. Kuigi maailmameistril on võimalus võistelda numbriga 1, ei ole Márquez seda kunagi kasutanud. Kui Márquez Hondaga võistles, oli tema number nii mootorrattal kui ka fännikaubal kujutatud valge tekstina punasel taustal. Pärast Ducatisse üleminekut on number kuvatud punasena teksti ja valge taustaga. Márqueze hüüdnimi on The Ant of Cervera, mis tuleneb tema pikkusest. Ta on 169cm pikk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=MotoGP™ Riders {{!}} Marc Marquez |url=https://www.motogp.com/en/riders/marc-marquez/www.motogp.com/en/riders/marc-marquez/23e50438-a657-4fb0-a190-3262b5472f29 |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 2012. aastast on Márquez kasutanud sipelgat motiivina oma kinnastel, kiivritel ja fännikaubal. 2023. aastal alustas Márquez fänniklubi nimega WeAre93, mis ühendab tema fänne võistlustel koos eraldi tribüüniga. Tema ametlikku fännikaupa müüakse nüüd samuti WeAre93 nime all. == Isiklikku == Márquez elas enda vanemate kodulinnas [[Cervera|Cerveras]] 2022. aastani. 2022. aastal kolis Márquez koos vend [[Álex Márquez|Álex Márquezega]] [[Madrid|Madridi]], et saada paremat ravi parema käe vigastusele. Márquez on suhtes olnud Hispaania modelli Gemma Pintoga alates 2023. aastast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-04 |pealkiri=Marc Márquez presume de amor con su novia Gemma Pinto |url=https://www.hola.com/actualidad/20230704235070/marc-marquez-novia-gemma-pinto/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=¡HOLA! |keel=es}}</ref> Peale oma emakeelte ([[Katalaani keel|katalaani]] ja [[Hispaania keel|hispaania]]) oskab Márquez ladusalt [[Inglise keel|inglise]] ja [[Itaalia keel|itaalia]] keelt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Marc Márquez il marziano |keel=it-IT |väljaanne=GQ Italia |url=https://www.gqitalia.it/magazine/2018/11/05/marc-marquez-campione-del-mondo-2018-motogp-il-marziano |vaadatud=2026-03-09}}</ref> Ta fännab jalgpalliklubi [[FC Barcelona]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=A blaugrana test for Marc Márquez |url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/711034/a-blaugrana-test-for-marc-marquez |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.fcbarcelona.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === Grand Prix mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2008 | align="left" |125cm³ |[[KTM 125 FRR]] | align="left" |[[KTM|Repsol KTM 125cc]] |13 |0 |1 |0 |0 |63 |13. |- !2009 | align="left" |125cm³ |[[KTM 125 FRR]] | align="left" |[[KTM|Red Bull KTM Motorsport]] |16 |0 |1 |2 |1 |94 |8. |- !2010 | align="left" |125cm³ |[[Aprilia RS 125|Derbi RSA 125]] | align="left" |[[Ajo Motorsport|Red Bull Ajo Motorsport]] |17 |10 |12 |12 |8 |310 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2011 | align="left" |Moto2 |[[Suter MMX2|Suter MMXI]] | align="left" |[[Team CatalunyaCaixa Repsol]] |15 |7 |11 |7 |2 |251 |style="background:#DFDFDF"|'''2.''' |- !2012 | align="left" |Moto2 |[[Suter MMX2]] | align="left" |[[Team CatalunyaCaixa Repsol]] |17 |9 |14 |7 |5 |328 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2013 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |6 |16 |9 |11 |334 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2014 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |13 |14 |13 |12 |362 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2015 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |5 |9 |8 |7 |242 |style="background:#FFDF9F"|'''3.''' |- !2016 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |5 |12 |7 |4 |298 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2017 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |6 |12 |8 |3 |298 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2018 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |9 |14 |7 |7 |321 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2019 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |19 |12 |18 |10 |12 |420 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2020 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |1 |0 |0 |0 |1 |0 |NC |- !2021 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |14 |3 |4 |0 |2 |142 |7. |- !2022 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |12 |0 |1 |1 |0 |113 |13. |- !2023 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |15 |0 |1 |1 |0 |96 |14. |- !2024 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP23 | align="left" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |3 |10 |2 |4 |392 |style="background:#FFDF9F"|'''3.''' |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP25 | align="left" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |18 |11 |15 |8 |9 |545 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP26 | align="left" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | 9* | 3* | 3* | 3* | 2* | 190* | 3.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''294''' |'''102''' |'''168''' |'''105''' |'''89''' |'''4799''' | |} ==== Sõidu kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !20 !21 !22 !Koht !Punkte |- !2008 !125cc ![[KTM]] |[[2008 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] | style="background:#ffffff;" |[[2008 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|WD}} | style="background:#cfcfff;" |[[2008 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|18}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |[[2008 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2008 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|19}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|10}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[2008 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[2008 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |[[2008 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|9}} | style="background:#ffffff;" |[[2008 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|DNS}} |[[2008 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | | | | | |13. |'''63''' |- !2009 !125cc ![[KTM]] | style="background:#efcfff;" |[[2009 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2009 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2009 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2009 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Dutch TT|NED]] {{small|10}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2009 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2009 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|17}} | | | | | | |8. |'''94''' |- !2010 !125cc ![[Derbi]] | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2010 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2010 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2010 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2010 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2010 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2010 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2010 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2010 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |'''''[[2010 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|10}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2010 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2010 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2010 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2010 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''''[[2010 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''''' {{small|4}} | | | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''310''' |- !2011 !Moto2 ![[Eskil Suter|Suter]] | style="background:#efcfff;" |[[2011 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2011 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|21}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2011 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2011 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2011 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2011 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2011 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2011 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2011 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2011 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2011 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2011 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2011 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2011 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|WD}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|WD}} | | | | | | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''251''' |- !2012 !Moto2 ![[Eskil Suter|Suter]] | style="background:#ffffbf;" |''[[2012 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2012 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2012 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2012 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2012 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2012 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2012 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2012 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2012 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2012 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2012 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2012 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2012 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2012 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2012 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]'' {{small|1}} | | | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''328''' |- !2013 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffdf9f;" |''[[2013 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2013 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2013 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |''[[2013 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2013 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Dutch TT|NED]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2013 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 United States motorcycle Grand Prix|USA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2013 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2013 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2013 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2013 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2013 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|2}} | style="background:#000000; color:#FFFFFF;" |''[[2013 Australian motorcycle Grand Prix|<span style="color:#FFFFFF;">AUS</span>]]'' {{small|DSQ}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2013 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|3}} | | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''334''' |- !2014 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[2014 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2014 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2014 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2014 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2014 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''' {{small|13}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2014 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2014 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]'' {{small|1}} | | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''362''' |- !2015 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |[[2015 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2015 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2015 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2015 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[2015 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[2015 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2015 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2015 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2015 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2015 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2015 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2015 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2015 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2015 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | | | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''242''' |- !2016 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2016 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|13}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2016 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Dutch TT|NED]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2016 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2016 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2016 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2016 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2016 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2016 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2016 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|11}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''298''' |- !2017 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |[[2017 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2017 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2017 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 Dutch TT|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]''' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2017 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|3}} | | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''298''' |- !2018 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |''[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|18}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|16}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2018 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]''' {{small|2}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|C}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''321''' |- !2019 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2019 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]'' {{small|1}} | | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''420''' |- !2020 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#EFCFFF;" |''[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|DNS}} |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] |[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] | | | | | | | | |NC |'''0''' |- !2021 !MotoGP ![[Honda]] |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|15}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]'' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|1}} |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | | | | |7. |'''142''' |- !2022 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#ffffff;" |[[2022 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|DNS}} |[[2022 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} |[[2022 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] |[[2022 German motorcycle Grand Prix|GER]] |[[2022 Dutch TT|NED]] |[[2022 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2022 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2022 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] | style="background:#efcfff;" |[[2022 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2022 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2022 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |[[2022 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | | |13. |'''113''' |- !2023 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |'''[[2023 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|Ret^'''3'''}} |[[2023 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] |[[2023 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] |[[2023 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] | style="background:#efcfff;" |[[2023 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret^'''5'''}} | style="background:#efcfff;" |[[2023 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret^'''7'''}} | style="background:#ffffff;" |[[2023 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|DNS}} | style="background:#ffffff;" |[[2023 Dutch TT|NED]] {{small|DNS}} | style="background:#efcfff;" |[[2023 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Indian motorcycle Grand Prix|IND]] {{small|9^'''3'''}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2023 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3^'''7'''}} | style="background:#efcfff;" |[[2023 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|6^'''4'''}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|11}} | style="background:#efcfff;" |[[2023 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret^'''3'''}} | | |14. |'''96''' |- !2024 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4^'''5'''}} | style="background:#cfcfff;" |[[2024 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|16^'''2'''}} | style="background:#efcfff;" |[[2024 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|Ret^'''2'''}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2024 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|2^'''6'''}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2^'''2'''}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2024 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3^'''2'''}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4^'''2'''}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Dutch TT|NED]] {{small|10}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2^'''6'''}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2024 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2024 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1^'''5'''}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2024 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|3^'''4'''}} | style="background:#efcfff;" |[[2024 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|Ret^'''3'''}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2024 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3^'''3'''}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2024 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1^'''2'''}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|11^'''4'''}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|12^'''2'''}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2024 Solidarity motorcycle Grand Prix|SLD]]'' {{small|2^'''7'''}} | | | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''392''' |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2025 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2025 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#EFCFFF;" |'''''[[2025 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]]''''' {{small|Ret^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2025 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|12^'''1'''}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2^'''1'''}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2025 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3^'''2'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2025 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2025 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2025 Dutch TT|NED]] {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2025 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[2025 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2025 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2025 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[2025 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2^'''2'''}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2025 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|Ret^'''6'''}} |[[2025 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2025 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2025 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2025 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#ffffbf;" |'''545''' |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#EFCFFF;" |[[2026 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|Ret^'''2'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]] {{small|4^'''1'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|5}} | style="background:#EFCFFF;" |'''[[2026 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|Ret^'''1'''}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2026 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|DNS}} |[[2026 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|7^'''5'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2026 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]]''''' {{small|1^'''1'''}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1^'''3'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Dutch TT|NED]] {{small|7^'''6'''}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2026 German motorcycle Grand Prix|GER]]''''' {{small|1^'''1'''}} |[[2026 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2026 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2026 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2026 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2026 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2026 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] |[[2026 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2026 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2026 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2026 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2026 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | style="background:#ffdf9f;" |3.* | style="background:#ffdf9f;" |'''190*''' |} == Viited == {{Viited |allikad= }} {{JÄRJESTA:Márquez, Marc}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Hispaania sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] ixgmngw6viqo6aw3vqyto6dondqowq5 0 702262 7193791 7052671 2026-07-16T11:00:36Z Kuriuss 38125 7193791 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Vikinda|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Andmevalitsemine''' (ing k ''data governance'') on andmete haldusega seotud tegutsemisviiside väljatöötamine ja kohaldamine. Eesmärk on tagada, et andmeid käsitletakse süsteemselt, turvaliselt ja usaldusväärselt kogu nende elutsükli jooksul, alates loomisest ja salvestamisest kuni jagamise ja kustutamiseni.<ref name="cyber">Andmekaitse ja Infoturbe Portaal. (2025). ''Data governanve.'' Küberturvalisuse terminibaas. https://akit.cyber.ee/term/2171 . Vaadatud 22. septembril 2025.</ref><ref name="baker">Baker, S. & Sjoberg, P. (2018). ''Intelligent Data Governance For Dummies.'' Hitachi Vantara Special Edition. https://pentaho.com/wp-content/uploads/2024/05/data-governance-for-dummies.pdf. Vaadatud 11. oktoobril 2025.</ref> Andmevalitsemine on osa [[andmehaldus]]est ja [[infotehnoloogia]] juhtimisest, aidates organisatsioonil tagada andmete kvaliteet, järjepidevus ja vastavus juriidilistele nõudmistele.<ref name="sarsfield">SARSFIELD, S. (2009). ''The Data Governance Imperative''. IT Governance Publishing. https://www.jstor.org/stable/j.ctt5hh6sb. Vaadatud 11. oktoobril 2025.</ref> == Makrotasandi andmevalitsemine == [[Makromajandus|Makrotasandil]] hõlmab andmevalitsemine piiriülest andmevahetust ja üldisemaid reegleid (nt [[privaatsus]], säilitamine, juurdepääs), millele organisatsioonid peavad vastama. Praktikas tähendab see, et rahvusvahelised ja riiklikud nõuded (nt [[GDPR]]) määravad, kuidas andmeid tohib koguda, töödelda, säilitada ja jagada.<ref name="baker" /> Andmevalitsemine on üha enam seotud [[Andmestumine|andmestumisega]] (''datafication'') – protsessiga, mille käigus inimtegevus ja suhtlus muudetakse digitaalselt kogutavateks ja [[Kvantifitseerimine|kvantifitseeritavateks]] andmeteks. See suurendab vajadust rahvusvaheliste andmevalitsemise reeglite järele, mis tagaksid privaatsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. Selline lähenemine toob aga kaasa ka uusi [[Eetika|eetilisi]] ja ühiskondlikke raskusi, kuna [[andmepõhine ühiskond]] eeldab kriitilist [[Refleksioon|refleksiooni]], sest andmed ei ole kunagi [[Neutraalsus|neutraalsed]]: need peegeldavad valikuid, [[Väärtused|väärtusi]] ja võimusuhteid, mis tekivad andmete kogumise ja tõlgendamise käigus.<ref name="datafied">Schäfer, M. T. & Van Es, K. (2017). ''The Datafied Society: Studying Culture through Data.''(lk 11-14; 171-180; 224-225). Amsterdam University Press. https://library.oapen.org/viewer/web/viewer.html?file=/bitstream/handle/20.500.12657/31843/624771.pdf?sequence=1&isAllowed=y. Vaadatud 11. oktoobril 2025. </ref> == Andmevalitsemine organisatsioonides == Organisatsiooni tasandil on andmevalitsemine põhimõtete, normide ja protsesside kogum, mis juhib andmete kasutamist kogu nende elutsükli jooksul – alates loomisest ja salvestamisest kuni jagamise ja kustutamiseni.<ref name="sarsfield" /><ref name="baker" /> Andmevalitsemine hõlmab volituste delegeerimist ja nende volituste rakendamist [[otsustusprotsess]]ide kaudu.<ref name="janssen">Janssen, M., Brous, P., Estevez, E., Barbosa, L. S., & Janowski, T. (2020). ''Data governance: Organizing data for trustworthy Artificial Intelligence.'' ''Government Information Quarterly'', 37(3), 101493. https://doi.org/10.1016/j.giq.2020.101493. Vaadatud 11. oktoobril 2025.</ref> Andmevalitsemise [[eesmärk]] on tagada, et [[organisatsioon]]<nowiki/>i [[andmed]] oleksid [[Kvaliteet|kvaliteetsed]], järjepidavad ja usaldusväärsed. Hästi korraldatud andmevalitsemine aitab vähendada riske, mis võivad tuleneda ebatäpsetest või valesti kasutatud andmetest ning toetab õigusaktidega sealhulgas GDPR-iga vastavuses olemist. Lisaks võimaldab see käsitleda andmeid strateegilise varana ja suurendada nende väärtust organisatsiooni tegevuse ja otsustamise toetamisel.<ref name="sarsfield" /><ref name="baker" /> Andmevalitsemine on seotud [[andmehaldus]]ega, mis tegeleb praktiliste meetoditega nagu andmete kvaliteedikontroll, [[Metaandmed|metaandmete]] haldamine, turvameetmed ja vastavuse jälgimine.<ref name="sarsfield" /><ref name="baker" /> Läbipaistvus ja andmete kättesaadavus on muutumas [[demokraatia]] põhiväärtuseks – andmevalitsemine peab looma mehhanismid, mis võimaldavad kodanikel mõista, kuidas nende andmeid kasutatakse ja kellel on otsustusõigus nende üle.<ref name="datafied" /> === Rakendamine === Andmevalitsemise rakendamine sõltub organisatsiooni suurusest ja eesmärkidest. Levinud on katseprojektid või organisatsiooniülene raamistik, mis määratleb rollid (nt [[andmehooldajad]] – ''data stewards'') ja juhtorganid (nt andmevalitsemise komitee). Vajalik on juhtkonna tugi, selged otsustusõigused ning dokumenteeritud tegevuspõhimõtted ja standardid.<ref name="baseline">Baseline Consulting (Jill Dyché & Evan Levy). ''Data Governance: Setting Goals, Setting Roles, Getting It Right!'' TechTarget MDM for the Enterprise Series. https://cdn.ttgtmedia.com/searchDataManagement/downloads/TechTarget_MDMSeminar_DC_baseline-datagovernance.pdf. Vaadatud 11. oktoobril 2025.</ref><ref name="baker" /> Andmevalitsemise rakendamine algab organisatsiooni andmevarade kaardistamisest ning vastutusrollide selgest määratlemisest. Seejärel dokumenteeritakse andmepõhimõtted ja standardid, mis määravad andmete kogumise, kasutamise ja haldamise põhimõtteid. Enne täielikku juurutamist on soovitatav läbi viia katseprojektid, mille abil saab testida valitsemisreegleid väiksemas ulatuses ja hinnata nende toimivust. Juhtkonna järjepidev toetus ja järelevalve võimaldab põhimõtete elluviimist ning aitab tagada püsiva andmevalitsemise kultuuri organisatsioonis.<ref name="baker" /> === Tööriistad ja metoodika === Andmevalitsemise tööriistad hõlmavad lahendusi [[Andmed|andmete]] kvaliteedi hindamiseks, [[Metaandmed|metaandme]]<nowiki/>te halduseks, ligipääsu ja säilituse juhtimiseks, vastavuse jälgimiseks ning õiguste ja otsustusprotsesside rakendamiseks.<ref name="baseline" /><ref name="baker" /> Andmevalitsemise miinimumnõuete kokkuvõtte järgi määratakse äriosalised info omanikeks, kelle vastutusalasse kuulub andmete kasutamise ja kvaliteedi tagamine. Andmevalitsemine tegeleb ettevõtteülese andmeprobleemide lahendamisega ning joondab andmekvaliteedi äriliste mõõdikutega, et tagada andmete vastavus organisatsiooni eesmärkidele. Samuti eristatakse andmehalduse ja rakenduste rollid, laiendatakse muudatuste juhtimise põhimõtteid ning nõutakse pidevat andmete jälgimist ja mõõtmist, et hinnata andmevalitsemise tõhusust.<ref name="baseline" /> Andmevalitsemise metoodika toetab [[organisatsioon]]<nowiki/>i [[Andmekultuur|andmekultuuri]] kujunemist, kus tähtsustatakse täpsust, kontekstitundlikkust ja sotsiaalset vastutust. Ilma sellise kultuurita muutub andmevalitsemine tehniliseks kontrollisüsteemiks, millel puudub laiem ühiskondlik tähendus.<ref name="datafied" /> == Vaata ka == * [[Andmehaldus]] * [[Andmekaitse üldmäärus (GDPR)]] * [[Teabevalitsemine]] * [[Infotehnoloogia juhtimine]] * [[Infoarhitektuur]] * [[Teabehaldus]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Andmehaldus]] [[Kategooria:Infotehnoloogia]] 8irvf4hfe0w1v9uhgfuv14xxobrh62v 0 703926 7193675 7164353 2026-07-16T06:58:00Z Kuriuss 38125 7193675 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Vaida Aleknavičienė | pilt = Vaida Aleknavičienė, Minister of Ministry of Culture, Lithuania, 2025.png | pildiallkiri = Vaida Aleknavičienė (2024) | amet = Leedu kultuuriminister | ametiajaalgus = 11. november 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Raminta Popovienė]] (k.t.) | järgmine = | amet2 = Leedu kultuuriminister | ametiajaalgus2 = 4. september 2025 | ametiajalõpp2 = 22. september 2025 | eelmine2 = [[Šarūnas Birutis]] | järgmine2 = [[Ignotas Adomavičius]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Vaida Aleknavičienė | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|08|10}} | sünnikoht = [[Joniškis]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Šiauliai Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Vaida Aleknavičienė''' (sündinud [[10. august|10. august]]il [[1976]] [[Joniškis]]es) on [[Leedu]] poliitik, ta on [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta on [[11. november|11. novembrist]] [[2025]] Leedu kultuuriminister [[Inga Ruginienė valitsus]]es.<ref name="BiografijaVRK1">[https://www.vrk.lt/2024-seimo/rezultatai?srcUrl=/rinkimai/1544/rnk1870/kandidatai/KandidatasBiografija_rkndId-2437141.html ''Biografija'']. VRK.lt kandidatai</ref> Ta lõpetas [[2000]]. aastal Šiauliai Ülikooli õpetaja erialal ja sai [[2006]]. aastal [[Aleksandras Stulginskise Ülikool]]ist haridusteaduste kraadi. [[2021]]. aastal lõpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]i sotsiaaltöö erialal. [[2000]]. aastast töötas ta Joniškise Põllumajanduskoolis projektijuhi ja õpetajana ning 2015. aastast kuni seimi valimiseni oli ta [[Joniškise rajoon]]i abipealik. Alates 2022. aastast õpetas ta [[Mykolas Romerise Ülikool]]is. Ta on 2024. aastast [[seim (Leedu)|seimi]] liige. [[11. november|11. novembrist]] [[2025]] on ta Leedu kultuuriminister [[Inga Ruginienė valitsus]]es. ==Tunnustus== * 2026 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/58405-vaida-aleknaviciene Teenetemärkide kavalerid]</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aleknaviciene, Vaida}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] cq0ulusfr0114na85nf1jqdnkustlwa 0 704267 7193448 7020455 2026-07-15T14:17:11Z Kuriuss 38125 7193448 wikitext text/x-wiki '''Toivo Tukk''' ([[3. oktoober]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[17. märts]] [[2007]] Tallinn) oli eesti spordiajakirjanik ja spordiajaloolane. Ta on lõpetanud 1968. aastal Tallinna 15. töölisnoorte keskkooli. Tegi alates 1960. aastatest ajakirjandusele spordialast kaastööd. Töötas ka kutselise spordiajakirjanikuna, sh: *1993–1996 ajaleht [[Post (ajaleht)|Post]] *1996 [[Õhtuleht]] *1996–1997 [[Sõnumileht]] *1997–1999 (ka tegevtoimetajana) [[Spordileht]] *2000–2003 [[Eesti Teadeteagentuur]]i (ETA) sporditoimetaja ==Sportlasena== Sportima hakkas [[Tallinna 22. Keskkool]]is. Treenis Tallinna Kalinini rajooni spordikoolis [[Jaroslav Dudkin]]i juhendamisel korvpalli. ==Sporditegelasena== *1996–2006 [[Eesti Lauatenniseliit]], volikogu liige *2002–2006 [[Eesti Poksiliit]], pressiesindaja ==Spordiajaloolasena== ===Raamatud=== Osales mitme aastaraamatu ja teatmeteose koostamisel. *"Jääpall. Jäähoki. Minevikust tänapäevani". Koostaja [[Endel Press]], autorid [[Lembit Koik]], Endel Press, [[Elmar Saar]], [[Herbert Saarne]], [[Karl-Rudolf Sillak]] ja Toivo Tukk. Tallinn 1977 *Eesti jäähoki. 1988, autoreid *Eesti lauatennis läbi 70 aasta. 1996, koostaja *Kalev. Läbi sajandi. Kolmas osa. Treenerid. 2003, autoreid *[[Eesti spordi aastaraamat]]. 2003–2006, koostajaid ==Liikmesus== *[[Eesti Spordiajakirjanike Liit]] *2001 [[Eesti Spordiajaloo Selts]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://www.lauatennis.ee/vana_web/www.lauatennis.ee/4319.html "Spordiajakirjanik Toivo Tukk - hüvastijätt laupäeval 24.03. kell 14.30 Pärnamäel"]. [[Eesti Lauatenniseliit]] == Välislingid == *{{ESBL|Toivo_Tukk}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/V0zg4BOR1NM7 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]. {{JÄRJESTA:Tukk, Toivo}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2007]] rqjf2xzeeehf1fxc95r5rzb3ypdeqiq 7193452 7193448 2026-07-15T14:23:09Z Kuriuss 38125 7193452 wikitext text/x-wiki '''Toivo Tukk''' ([[3. oktoober]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[17. märts]] [[2007]] Tallinn) oli eesti spordiajakirjanik ja spordiajaloolane. Ta lõpetas 1968. aastal Tallinna 15. töölisnoorte keskkooli. Tegi alates 1960. aastatest ajakirjandusele spordialast kaastööd. Töötas ka kutselise spordiajakirjanikuna, sh: *1993–1996 ajaleht [[Post (ajaleht)|Post]] *1996 [[Õhtuleht]] *1996–1997 [[Sõnumileht]] *1997–1999 (ka tegevtoimetajana) [[Spordileht]] *2000–2003 [[Eesti Teadeteagentuur]]i (ETA) sporditoimetaja ==Sportlasena== Sportima hakkas [[Tallinna 22. Keskkool]]is. Treenis Tallinna Kalinini rajooni spordikoolis [[Jaroslav Dudkin]]i juhendamisel korvpalli. ==Sporditegelasena== *1996–2006 [[Eesti Lauatenniseliit]], volikogu liige *2002–2006 [[Eesti Poksiliit]], pressiesindaja ==Spordiajaloolasena== ===Raamatud=== Osales mitme aastaraamatu ja teatmeteose koostamisel. *"Jääpall. Jäähoki. Minevikust tänapäevani". Koostaja [[Endel Press]], autorid [[Lembit Koik]], Endel Press, [[Elmar Saar]], [[Herbert Saarne]], [[Karl-Rudolf Sillak]] ja Toivo Tukk. Eesti Raamat, 1977 *"Eesti jäähoki. 1998". Eesti Jäähokiföderatsioon, 1998 – kaasautor *"Eesti lauatennis läbi 70 aasta". Eesti Lauatenniseliit, 1996 – koostaja *"Kalev. Läbi sajandi. Kolmas osa. Treenerid". Ilo, 2003 – kaasautor *[[Eesti spordi aastaraamat]]. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, 2003–2006 – koostajaid ==Liikmesus== *[[Eesti Spordiajakirjanike Liit]] *2001 [[Eesti Spordiajaloo Selts]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://www.lauatennis.ee/vana_web/www.lauatennis.ee/4319.html "Spordiajakirjanik Toivo Tukk - hüvastijätt laupäeval 24.03. kell 14.30 Pärnamäel"]. [[Eesti Lauatenniseliit]] == Välislingid == *{{ESBL|Toivo_Tukk}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/V0zg4BOR1NM7 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]. {{JÄRJESTA:Tukk, Toivo}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2007]] iudg9lfrd709ftjn4eyasnfa8lqncca 0 706690 7193440 7193372 2026-07-15T14:11:33Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193440 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) [[Kategooria:2026]] oq91fn3r0v72q6nvz5d4nqkn8pk5osu 7193484 7193440 2026-07-15T15:35:35Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193484 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) [[Kategooria:2026]] sxfuj2spsg7m2ibnm19gyg1rbtlrgvy 7193525 7193484 2026-07-15T19:23:00Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193525 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) [[Kategooria:2026]] 1bhhxv8pd4ozn9kw7yv28hzg6ogn8l0 7193610 7193525 2026-07-16T04:31:06Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193610 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) [[Kategooria:2026]] 47z2dakoj8og4e9y517u51hwbk9uxtp 7193736 7193610 2026-07-16T08:54:13Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7193736 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) [[Kategooria:2026]] s78vd55yetgbj04yvh7154kq3hcqlzy 7193738 7193736 2026-07-16T08:55:11Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7193738 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) [[Kategooria:2026]] 8bprfslt4h9mmvhxhtl1o2ibf1nqn8r 0 708990 7193614 7086830 2026-07-16T04:47:50Z Kuriuss 38125 7193614 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Daiga Mieriņa | pilt = Valsts pārvaldes un pašvaldības komisijas sēde - Daiga Mieriņa (cropped).jpg | pildiallkiri = Daiga Mieriņa (2023) | amet = Läti Seimi spiiker | ametiajaalgus = 20. september 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Edvards Smiltēns]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Daiga Cekule | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|03|03}} | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Roheliste ja Talurahva Liit]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Läti Põllumajandusülikool]]<br>[[Riia Tehnikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Daiga Mieriņa''' (sünninimi '''Daiga Cekule''', olnud ka '''Daiga Jurēvica'''; sündinud [[3. märts]]il [[1969]] [[Riia]]s) on [[Läti]] munitsipaaltöötaja ja poliitik, [[Roheliste ja Talurahva Liit|Roheliste ja Talurahva Liidu]] liige. Ta on [[20. september|20. septembrist]] [[2023]] [[Seim (Läti)|seimi]] spiiker. == Elukäik == Ta õppis Ādaži kaheksaklassilises koolis ja Bulduri sovhoostehnikumis. Ta lõpetas 1995. aastal [[Läti Põllumajandusülikool]]i aianduse erialal. Ta töötas riigitulude ametis ja seejärel Läti transpordiministeeriumis. 2009. aastal omandas ta [[Riia Tehnikaülikool]]is kvaliteedijuhtimise magistrikraadi. 2001. aasta Läti kohalikel valimistel valiti Daiga Jurēvica [[Riia rajoon]]i [[Carnikava vald|Carnikava vallavolikokku]] ühingust Par savu pagastu. 2005. aasta valimistel valiti ta taas Carnikava vallavolikokku, juba Rahvapartei nimekirjast. 2009. aasta kohalikel valimistel valiti ta Carnikava piirkondlikku volikokku Roheliste ja Talurahva Liidu, Jaunā laika ja Visu Latvijai! ühisnimekirjast ning sai ka piirkondliku volikogu esimeheks. Ta valiti omavalitsusse tagasi 2013. aasta valimistel Läti Põllumeeste Liidu nimekirjast ning sai uuesti volikogu esimeheks. 2015. aastal kaotas Daiga Mieriņa Carnikava piirkondliku volikogu esimehe koha [[Imants Krastiņš]]ile, kuid 2016. aastal sai ta selle koha tagasi. 2017. aasta kohalikel valimistel valiti ta tagasi Carnikava vallavolikokku, kus temast sai volikogu esimees. Ta oli ka Riia planeerimispiirkonna arengunõukogu esimees. Pärast haldusterritoriaalset reformi, kui [[Carnikava vald]] liideti [[Ādaži vald|Ādaži vallaga]] ja moodustati [[Ādaži piirkond]], valiti Daiga Mieriņa 2021. aasta Läti kohalikel valimistel Ādaži piirkonna volikokku, kus ta töötas opositsioonis. 20. septembril 2023 valiti Daiga Mieriņa seimi spiikriks. Enne teda oli spiiker olnud [[Edvards Smiltēns]] Ühisnimekirjast, kes jäi opositsiooni pärast Evika Siliņa valitsuse heakskiitu. Tema poolt hääletas 55 ja vastu 34 liiget. == Tunnustus == * [[2024]] – [[Vürstinna Olha orden|Vürstinna Olha I klassi orden]] * [[2025]] – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütliordu I klassi komandör]] * [[2025]] – [[Dannebrogi ordu|Dannebrogi Ordu Suurrist]] {{JÄRJESTA:Mieriņa, Daiga}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti Põllumajandusülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] pw462uvcyp4d8b2kqv2ss4cod0eb9xq 0 709034 7193611 7173346 2026-07-16T04:37:00Z Kuriuss 38125 7193611 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Forums “Autoritāro režīmu partnerība- Irānas un Krievijas sadarbība, tās ietekme uz Izraēlu, Latviju, Baltijas valstīm un Eiropu” 10.jpg|pisi|Edvards Smiltēns 2024. aastal]] '''Edvards Smiltēns''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1984]] [[Riia]]s) on [[Läti]] jurist ja poliitik. Ta on olnud mitme [[Seim (Läti)|seimi]] koosseisu ja Riia linnavolikogu liige, [[1. november|1. novembrist]] [[2022]] kuni [[20. september|20. septembrini]] [[2023]] seimi spiiker. == Elukäik == Lapsepõlve veetis ta [[Saulkrasti]]s. Aastatel 1990–2003 õppis ta [[Riia Prantsuse Lütseum]]is. Aastatel 2003–2006 õppis ta õigusteadust [[Läti Ülikool|Läti Ülikooli]] bakalaureuseõppes ja sai sai sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ning 2009. aastal sai sealsamas kutsemagistri kraadi ja juristi kvalifikatsiooni. Juunist septembrini 2002 töötas ta [[Lattelekom]]is kommunikatsiooniosakonna projektijuhi assistendina. Seejärel töötas ta SIA-s Reklāmas aģentūra BALTI algul projektijuhina, 2005. aastast juristina ja 2006. aasta veebruarist tegevdirektorina. Ta pidas seda ametikohta kuni 2008. aasta märtsini. Juunist 2007 kuni juulini 2009 oli ta EKO Fonda juhatuse liige ja alates 2007. aasta oktoobrist advokaadibüroo Smiltēns & Grīnbergs juhatuse liige. Ta on öelnud, et läks poliitikasse seetõttu, et rahva usaldus seimi vastu oli väga väike. Ta kandideeris 2009. aasta Saulkrasti vallavolikogu valimistel partei "Teistsuguse Poliitika Eest Ühiskond" nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. 2009. aastast kuni 2010. aasta oktoobrini oli ta [[Seim (Läti)|seimi]] sõltumatu liikme [[Aigars Štokenbergs]]i abi. Ühingu Teistsuguse Poliitika Eest Ühiskond juhatuse liige. [[2010. aasta Läti parlamendivalimised|2010. aasta Läti parlamendivalimistel]] kandideeris ta seimi valimistel Vidzeme valimisringkonnas [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] nimekirjast [[Seim (Läti)|Seimi]] liikmeks. Seimis töötas ta rahvamajanduse, põllumajandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjonis ning Euroopa asjade komisjonis. [[2011. aasta Läti parlamendivalimised|2011. aasta Läti (erakorralistel) parlamendivalimistel]] kandideeris ta seimi valimistel Vidzeme valimisringkonnas [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] nimekirjas seimi liikmeks, ta valiti seimi liikmeks. 1. novembrist 2011 kuni 22. jaanuarini 2014 oli ta Põllumajandusministeeriumi parlamendisekretär. [[2014. aasta Läti parlamendivalimised|2014. aasta Läti parlamendivalimistel]] kandideeris ta seimi valimistel Vidzeme valimisringkonnas, kuid ei osutunud valituks. Temast sai [[Laimdota Straujuma]] asendusliige ajaks, mil ta oli peaministri kohusetäitja. Seejärel oli ta detsembrist [[2014]] kuni aprillini [[2016]] Läti haridus- ja teadusministeeriumi parlamentaarseks sekretär. 2017. aasta suvel, kui [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsuse]] partei oli kriisis, esitati ta partei juhi kandidaadiks, kuid [[19. august]]il [[2017]] teatas ta, et lahkub parteist ja selle seimi fraktsioonist. 2017. aastal asutas ta organisatsiooni Heade Muutuste Ühing (hiljem Tsentrilise Poliitika Ühing), kuid kui organisatsioonist sai Läti Regioonide Liidu (Latvijas Reģionu apvienība, LRA) koostööpartner, valiti E. Smiltēns LRA juhatusse. Ta kandideeris Läti Regioonide Liidu nimekirjas [[2018. aasta Läti parlamendivalimised|2018. aasta Läti parlamendivalimistel]], kuid nimekiri ei saanud seimi pääsemiseks piisavalt valijate toetust. Samuti nagu [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Lätis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Lätis]]. 2020. aasta Riia linnavolikogu erakorralistel valimistel kandideeris ta Rahvusliku Liidu ja Läti Regioonide Liidu ühisnimekirjas ning valiti Riia linnavolikokku, saades hiljem Riia linnavolikogu aseesimeheks. [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|2022. aasta Läti parlamendivalimistel]] valiti ta seimi koosseisu Ühisnimekirja liidust. [[1. november|1. novembrist]] [[2022]] kuni [[20. september|20. septembrini]] [[2023]] oli ta [[Seim (Läti)|seimi]] spiiker. Ta kaotas oma koha pärast seda, kui Ühisnimekiri jäi pärast Evika Siliņa valitsuse heakskiitmist opositsiooni ja seimi spiikriks valiti [[Daiga Mieriņa]]. E. Smiltēns säilitas oma koha parlamendi presiidiumis, kuna ta valiti seimi sekretäriks. Praegu on ta [[Läti Regioonide Liit|Läti Regioonide Liidu]] juhatuse esimees, olles varem esindanud parteisid [[Ühiskond teistsuguse poliitika eest]] ja [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]]. ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/54807-edvards-smiltens Teenetemärkide andmebaas]</ref> == Isiklikku == Ta on abielus Kristīną Smiltēnąga, neil on poeg. Tema ema [[Dzidra Smiltēna]] on ajakirjanik ja dokumentaalfilmide režissöör. Võõrkeeltest räägib ta [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[vene keel]]t. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Smiltens, Edvards}} [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] fj5k6x3muvw07ry97jwzggsw1vdagpx 0 710476 7193456 7193217 2026-07-15T14:28:28Z Morel 26171 7193456 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linn teatas 14. juulil 2026, et Kõlar saab alates 20. juulist [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Tallinna Filharmoonia uueks juhiks saab Juko-Mart Kõlar |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1610077144/tallinna-filharmoonia-uueks-juhiks-saab-juko-mart-kolar |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> 15. juulil 2026 teatas Juko-Mart Kõlar, et loobub ametikohast.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=15. juuli 2026 |pealkiri=Kõlar loobus Tallinna filharmoonia direktori ametikohast |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://www.err.ee/1610078221/kolar-loobus-tallinna-filharmoonia-direktori-ametikohast |vaadatud=15. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega] Eesti Ekspress Kuum 06. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306174/juhtkiri-uskuge-kannatanut-ahistamised-ulikoolis-tuleb-paevavalgele-tuua JUHTKIRI | Uskuge kannatanut. Ahistamised ülikoolis tuleb päevavalgele tuua]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306067/kolm-kusimust-tsopp-pagan-viljandi-ahistamisskandaalist-naised-ei-peaks-ennast-ohustatuna-tundma-ometigi-nii-praegu-on KOLM KÜSIMUST | Tsopp-Pagan Viljandi ahistamisskandaalist: naised ei peaks ennast ohustatuna tundma, ometigi nii praegu on]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120306140/naisalluvat-ihaldanud-kultuuriakadeemia-direktor-opetab-oma-raamatus-oigesti-elama-kuidas-tal-kull-endal-koik-valesti-laks Naisalluvat ihaldanud kultuuriakadeemia direktor õpetab oma raamatus õigesti elama. Kuidas tal küll endal kõik valesti läks?]. Eesti Ekspress Kuum 10. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597197/greete-palgi-tallinna-linn-valis-raige-luukerega-kolari-tippjuhiks-kas-eestis-on-juhid-otsa-saanud Greete Palgi: Tallinna linn valis räige luukerega Kõlari tippjuhiks. Kas Eestis on juhid otsa saanud?]. Delfi Arvamus 14. juuli 2026 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ezxgt4g299ay2lanh1nm1vsfd5gy673 7193457 7193456 2026-07-15T14:31:04Z PrunedSamurai 37214 Laiendatud Filharmoonia direktori kohast loobumise lauset 7193457 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linn teatas 14. juulil 2026, et Kõlar saab alates 20. juulist [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Tallinna Filharmoonia uueks juhiks saab Juko-Mart Kõlar |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1610077144/tallinna-filharmoonia-uueks-juhiks-saab-juko-mart-kolar |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Uudis põhjustas laialdast kriitikat nii meedias kui sotsiaalmeedias ning päev hiljem, 15. juulil teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=15. juuli 2026 |pealkiri=Kõlar loobus Tallinna filharmoonia direktori ametikohast |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1610078221/kolar-loobus-tallinna-filharmoonia-direktori-ametikohast |vaadatud=15. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega] Eesti Ekspress Kuum 06. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306174/juhtkiri-uskuge-kannatanut-ahistamised-ulikoolis-tuleb-paevavalgele-tuua JUHTKIRI | Uskuge kannatanut. Ahistamised ülikoolis tuleb päevavalgele tuua]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306067/kolm-kusimust-tsopp-pagan-viljandi-ahistamisskandaalist-naised-ei-peaks-ennast-ohustatuna-tundma-ometigi-nii-praegu-on KOLM KÜSIMUST | Tsopp-Pagan Viljandi ahistamisskandaalist: naised ei peaks ennast ohustatuna tundma, ometigi nii praegu on]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120306140/naisalluvat-ihaldanud-kultuuriakadeemia-direktor-opetab-oma-raamatus-oigesti-elama-kuidas-tal-kull-endal-koik-valesti-laks Naisalluvat ihaldanud kultuuriakadeemia direktor õpetab oma raamatus õigesti elama. Kuidas tal küll endal kõik valesti läks?]. Eesti Ekspress Kuum 10. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597197/greete-palgi-tallinna-linn-valis-raige-luukerega-kolari-tippjuhiks-kas-eestis-on-juhid-otsa-saanud Greete Palgi: Tallinna linn valis räige luukerega Kõlari tippjuhiks. Kas Eestis on juhid otsa saanud?]. Delfi Arvamus 14. juuli 2026 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] onoqyyoo91ngp87i5auuqge2j5oqpyd 4 713976 7193740 7191819 2026-07-16T08:58:19Z Kruusamägi 1530 7193740 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WLE_Austria_Logo_(transparent).svg|pisi|Näitame maailmale Eesti loodust! {{Clickable button 2|Wikimedia konto loomine|url=https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:CreateAccount&returnto=Main+Page|class=mw-ui-progressive|icon=circle-arrow-e|padding=20px 30px}}<br />{{Clickable button 2|Piltide lisamine võistlusele|url=https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&campaign=wle-ee|class=mw-ui-constructive|icon=circle-arrow-e|padding=20px 30px}}]] '''[[Wiki Loves Earth]]''' on [[Vikipeedia]]s toimuv fotovõistlus, mille raames korjatakse pilte looduskaitsealadest ja nende elustikust. Võistlus toimub perioodil 1.–31. mai ja Eestis korraldab seda [[Wikimedia Eesti]]. Esimest korda korraldati konkurss 2013. aastal [[Ukraina]]s. Järgmisel aastal laienes see teistesse riikidesse. Eestis on seda läbi viidud neljal korral: aastatel 2014–2016 ja taas 2026. aastal. 2026. aastal lähks parimate pildilisajate vahel jagamisele auhinnafond '''1000 eurot''' ning 15 parimat fotot saadeti edasi rahvusvahelisse finaali. Võistluskategooriaid on kaks: '''[[maastik]]ud''' (kuhu alla kuuluvad ka individuaalsed puud, kui nad on on arvatud loodusmälestisteks), ja '''[[lähivõte|lähivõtted]]''' (loomad, taimed, seened). '''[[:commons:Commons:Wiki Loves Earth 2025/Winners|Siit]]''' on võimalik näha, milliseid fotosid esitati võistlusele 2025. aastal ja mis jõudsid seal rahvusvahelisse finaali. '''[[:commons:Commons:Wiki Loves Earth 2026/Winners|Siia]]''' lisandub samalaadne info 2026. aasta kohta. == Osalemine == Oodatud on fotod [[Natura 2000]] aladest, [[looduskaitseala|loodus-]] ja [[maastikukaitseala]]dest, [[hoiuala]]dest, [[rahvuspark]]idest ja [[loodusmälestis]]test ning neil aladel elavatest liikidest. Osalemiseks oli vaja [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Esileht luua konto Vikipeedia keskkonnas] ja laadida '''[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&campaign=wle-ee kampaanialehel]''' üles pilte kultuurimälestistest [[:commons:|Wikimedia Commonsisse]]. ;Võistlusel osalevad ainult need fotod, mis lisatakse [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&campaign=wle-ee ametliku üleslaadimisvormi] kaudu võistlusperioodi jooksul! Kõigi maastike kategooria fotode juures peab olema lisatud keskkonnaregistri kood. Fotosid korjame vaba jagamist võimaldava [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et CC BY-SA 4.0 litsentsi] alla, mis on Vikipeedia standardlitsentsiks. Osalejad on oodatud lisama oma fotosid ka Vikipeedia artiklitesse. === Eesti võitjad === {{Vaata|Vikipeedia:Wiki Loves Earth/Võitjad}} <gallery mode="packed"> Pakerordi pank.JPG|I koht 2014, [[Pakri maastikukaitseala]], Ilme Parik Valgesoo mets.jpg |I koht 2015, [[Valgesoo looduskaitseala|Valgesoo]] mets, Külli Kolina Talv_Väike-Taevaskojas.jpg|I koht 2016, talv [[Väike Taevaskoda|Väike-Taevaskojas]], Külli Kolina (rahvusvaheliselt 4. koht) Udu lahkub järvelt.jpg|I koht maastike kategoorias (2026): hommik Meenikunno rabas. Külli Kolina Pruunkaru.jpg|I koht lähivõtete kategoorias (2026): pruunkarud Paadenurme looduskaitsealal. Verner Kaur </gallery> === Soovitused === {{Otsi loodusmälestisi}} Kõigi Eesti kaitstavate loodusobjektide asukohti näeb '''[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse siit Maa-ameti kaardilt]'''. Neile klõpsates on võimalik näha ka [[Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood]]i (EELIS kood), mis tuleks fotode üleslaadimisel lisada lahtrisse "Keskkonnaregistri kood". Pilte üles laadides on oluline tähelepanu pöörata kirjelduse lahtrile. '''Tarvilik on kirja panna foto tegemise koht ja mida fotol näeb.''' Looma-, taime- või seeneliigi jäädvustuse lisamisel tuleks tingimata välja tuua täpne liiginimi. EELIS koodi sisestamiseks on eraldi lahter. Samuti peaks pildile antav nimi olema kirjeldav, mitte lihtsalt mittemidagiütlev kombinatsioon tähtedest ja numbritest. On oluline meeles pidada, et [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis#I kaitsekategooria liigid|I kaitsekategooria liikide]] puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. Auhindu saab üle anda ainult neile, kellega on võimalik ühendust saada. Seepärast on mõistlik kontot luues sisestada enda e-posti aadress, mis lihtsustab võitjatega ühenduse võtmist, ning jälgida võistluse tulemusi. == Žürii == 2014. aastal valis parimaid fotosid žürii koosseisus [[Arne Ader]], [[Urmas Tartes]], [[Remo Savisaar]] ja [[Aare Undo]]. 2015. aastal hindasid pilte Arne Ader, Urmas Tartes ja [[Robert Reisman]] ning 2016. aastal valisid Eesti parimaid pilte [[Märt Kose]], [[Janno Loide]] ja [[Toomas Tiivel]]. 2026. aastal valisid Eesti võitjad välja [[Ivo Kruusamägi]], [[Janek Lass]] ja [[Virgo Siil]]. == Vaata ka == * [[Wiki Loves Earth]] * [[:commons:Commons:Wiki Loves Earth 2026|Commons:Wiki Loves Earth 2026]] == Välislingid == * [https://wikilovesearth.org/ Võistluse rahvusvaheline lehekülg] [[Kategooria:Vikipeedia võistlused]] 0dhs0zhjd8t09wstpcdonltr5k7vfrj 0 714862 7193713 7153661 2026-07-16T07:47:30Z Sillerkiil 58396 7193713 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Magneesiumoksiid | pilt = Magnesium oxide.jpg | valem = MgO | molaarmass = 40,30 | lahustuvus = veeslahustumatu, ei lahustu alkoholides, lahustub hapetes | välimus = valge pulber | tihedus = 3580 | sulamistemperatuur = 2800 }} [[Fail:11._Добивање_базен_оксид.webm|pisi|Süüdatud magneesiumiriba moodustab magneesiumoksiidi ja veega segades tekitab [[Magneesiumhüdroksiid|magneesiumhüdroksiidi]].]] '''Magneesiumoksiid''' ehk '''magneesia''', keemilise valemiga MgO, on [[anorgaaniline aine]], kuulub [[Oksiidid|oksiidide]] rühma. Magneesiumoksiid on [[aluseline oksiid]], reageerib [[Hape|hapetega]]. Magneesiumoksiid on kuubilise [[Süngoonia|süngooniaga]], kristallstruktuur on sama, mis [[Haliit|haliidil]]. Toodetakse [[Magneesiumhüdroksiid|magneesiumhüdroksiidi]] (sadestub mere- ja soolvetest töötlemisel alusega) kuumutamisel<ref name=":0">Seeger, M., Otto, W., Flick, W., Bickelhaupt, F. & Akkerman, O. S. Magnesium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH (2005). </ref>, mis põhjustab [[Dehüdraatimine|dehüdreerumist]]: Mg²⁺ + 2OH^– → Mg(OH)₂↓ Mg(OH)₂ → MgO + H₂O 1 tonni MgO tootmiseks kulub ligikaudu 600 m³ merevett<ref name=":0" />. Magneesiumoksiidi toodetakse ka [[Magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] kaltsineerimisel<ref name=":0" />: MgCO₃ → MgO + CO₂↑ Magneesiumoksiidi saab toota ka [[Magneesiumkloriid|magneesiumkloriidi]] pürohüdrolüüsiga, nii saadakse kõrgpuhas peenepulbriline MgO sade<ref name=":0" />: MgCl₂ + H₂O → MgO + 2HCl Magneesiumoksiid on niiskustimav, niiskes keskkonnas magneesiumoksiid hüdreerub magneesiumhüdroksiidiks: MgO + H₂O → Mg(OH)₂ Magneesiumoksiidi kasutatakse kuumakindlate (ehk refraktoorsete) materjalide, ehitusmaterjalide, [[Väetis|väetiste]], [[Söödalisandid|söödalisandite]] tootmiseks, [[Reoveepuhastus|reoveepuhastuses]], paakumisvastase ainena (E530) ja teiste magneesiumiühendite tootmiseks. == Allikad == [[Kategooria:Oksiidid]] auuhmgxxdwl5s5ukhuc02377xyip96r 0 715182 7193729 7155917 2026-07-16T08:42:01Z Kasparkelk 204517 7193729 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Máximo Quiles | pilt = Máximo Quiles at the 2026 German motorcycle Grand Prix (cropped).jpg | pildiallkiri = Máximo Quiles (2026) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2008|3|19}} | sünnikoht = [[Murcia]], Hispaania | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 28 | isiklik_rekord = '''[[Moto3]]'''<br>29 starti<br>9 võitu<br>19 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>3 kiireimat ringi<br>505 punkti }} '''Máximo Martínez Quiles''' (sündinud [[19. märts|19. märtsil]] [[2008]]) on [[Hispaania]] [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026. aasta Moto3 maailmameistrivõistlustel]] [[CFMoto]] [[Aspar Team|Aspar Teamiga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Máximo Quiles #28 - Aspar Team |url=https://teamaspar.com/en/moto-3/rider/maximo-quiles28 |vaadatud=17. mail 2026 |väljaanne=teamaspar.com}}</ref> Ta on tulnud 2021. ja 2023. aasta [[European Talent Cup]]'i meistriks 13- ja 15-aastasena.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-21 |pealkiri=Moto2 European Championship and Hawkers European Talent Cup |url=https://www.fim-europe.com/cev-repsol-martinez-crowned-etc-champion-in-valencia/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Moto2 European Championship, European Talent Cup, Stock European |url=https://www.fim-europe.com/moto2-european-championship-european-talent-cup-stock-european-championship-valencia-season-finale-crowned-the-champions/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}</ref> Quiles oli [[2025. aasta Moto3 hooaeg|2025. aasta Moto3 maailmameistrivõistluste]] ''Rookie of the Year''. Teda esindab Vertical Management, mis on [[Marc Márquez|Marc]] ja [[Álex Márquez]]'i asutatud talendihaldusagentuur.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-07-24 |pealkiri=Vertical {{!}} Athletes |keel=en-GB |väljaanne=Vertical |url=https://verticalgroup.io/athletes/ |vaadatud=2026-05-17}}</ref> == Isiklikku == Quiles loobus oma isapoolsest perekonnanimest, Martínez, ja võttis kasutusele emapoolse nime, Quiles. Ta selgitas, et ei tahtnud, et tema initsiaalid oleksid [[Marc Márquez]]'i omadega samad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Máximo Quiles: El único límite |url=https://www.motociclismo.es/deporte/cev/maximo-quiles-unico-limite_286774_102.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Motociclismo |keel=es}}</ref> {{Puhasta}} == Tulemused == === European Talent Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2021 ![[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|5}}. | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}}. | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |BAR {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|4}}. | style="background:#ffdf9f;" |ARA {{small|3}}. | style="background:#ffffff;" |ARA {{small|C}}. | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |''VAL'' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|6}}. ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |171 |- !2022 ![[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#efcfff;" |EST {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |EST {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |VAL {{small|1}}. | style="background:#ffdf9f;" |BAR {{small|3}}. | style="background:#ffdf9f;" |'''JER''' {{small|3}}. | style="background:#dfffdf;" |'''JER''' {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |''ALG'' {{small|4}}. | style="background:#dfdfdf;" |'''ARA''' {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |'''ARA''' {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}}. | !4. !129 |- !2023 ![[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |EST {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''VAL'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''VAL''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}}. | style="background:#ffdf9f;" |'''JER''' {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |'''ALG''' {{small|27}} | style="background:#efcfff;" |''BAR'' {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |'''ARA''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''ARA''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}}. | ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |187 |} === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! colspan="2" |7 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2022 ![[KTM]] | style="background:#efcfff;" |ALG {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |JER {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |MUG {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |MUG {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |''RBR'' {{small|9}} | style="background:#dfdfdf;" |RBR {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''ARA'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |VAL {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''VAL'' {{small|1}} ! style="background:#ffdf9f;" |3. ! style="background:#ffdf9f;" |189 |- !2023 ![[KTM]] | style="background:#cfcfff;" |ALG {{small|21}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |''JER'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''LMS'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |LMS {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |MUG {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |MUG {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |ASS {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |ASS {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |''RBR'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |''RBR'' {{small|8}} | style="background:#ffdf9f;" |''MIS'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |MIS {{small|2}} ! style="background:#ffdf9f;" |3. ! style="background:#ffdf9f;" |167 |- !2024 ![[KTM]] | style="background:#ffdf9f;" |'''JER''' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |'''JER''' {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''LMS''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''LMS''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |MUG {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|5}} |ASS |ASS | style="background:#ffdf9f;" |''RBR'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |RBR {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |ARA {{small|NC}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |MIS {{small|Kat}} | style="background:#ffffff;" |MIS {{small|DNS}} !5. !153 |} === FIM JuniorGP maailmameistrivõistlused === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- ![[:en:2024_FIM_JuniorGP_World_Championship|2024]] ![[:en:Honda_Racing_Corporation|Honda]] | style="background:#efcfff;" |MIS {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |MIS {{small|9}}. | style="background:#dfffdf;" |EST1 {{small|6}}. | style="background:#dfffdf;" |BAR {{small|15}}. | style="background:#dfffdf;" |BAR {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|4}}. | style="background:#dfdfdf;" |ALG {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |JER {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |JER {{small|2}}. | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |EST2 {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |''EST2'' {{small|1}}. ! style="background:#ffdf9f;" |3. ! style="background:#ffdf9f;" |129 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ![[2025. aasta Moto3 hooaeg|2025]] |Moto3 | style="text-align:left;" |[[CFMoto]] | style="text-align:left;" |[[CFMoto]] [[Aspar Team]] |18 |3 |9 |2 |0 |274 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- ![[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026]] |Moto3 |[[CFMoto]] |[[CFMoto]] [[Aspar Team]] |11 |6 |10 |3 |3 |231* ! style="background:#FFFFBF;"| 1.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''23''' |'''9''' |'''19''' |'''5''' |'''3''' |'''505''' | |} ===== Sõidu kaupa ===== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !20 !21 !22 !Koht !Pnt |- ![[2025. aasta Moto3 hooaeg|2025]] |Moto3 |[[CFMoto]] |[[2025 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] |[[2025 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|5}} |[[2025 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2025 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] | style="background:#DFFFDF;" |'''[[2025 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|7}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2025 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Dutch TT|NED]] {{small|15}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2025 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]]''' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|12}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#FFDF9F;" |[[2025 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2025 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} ! style="background:#FFDF9F;" |3. ! style="background:#FFDF9F;" |274 |- ![[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026]] |Moto3 |[[CFMoto]] | style="background:#DFDFDF;" |[[2026 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]] {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2026 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2026 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2026 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2026 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|11}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|1}} | style="background:#FFDF9F;" |[[2026 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2026 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2026 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|2}} |[[2026 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2026 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2026 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2026 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2026 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2026 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] |[[2026 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2026 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2026 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2026 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2026 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] ! style="background:#FFFFBF;" |1.* ! style="background:#FFFFBF;" |231* |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Quiles, Maximo}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Hispaania sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] 1jxtvbtzv75nlh8ck5i562rj51fm2ka 7193768 7193729 2026-07-16T10:00:37Z Kasparkelk 204517 pildi muudatus 7193768 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Máximo Quiles | pilt = Máximo Quiles at the 2026 German motorcycle Grand Prix 2 (cropped).jpg | pildiallkiri = Máximo Quiles (2026) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2008|3|19}} | sünnikoht = [[Murcia]], Hispaania | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 28 | isiklik_rekord = '''[[Moto3]]'''<br>29 starti<br>9 võitu<br>19 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>3 kiireimat ringi<br>505 punkti }} '''Máximo Martínez Quiles''' (sündinud [[19. märts|19. märtsil]] [[2008]]) on [[Hispaania]] [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026. aasta Moto3 maailmameistrivõistlustel]] [[CFMoto]] [[Aspar Team|Aspar Teamiga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Máximo Quiles #28 - Aspar Team |url=https://teamaspar.com/en/moto-3/rider/maximo-quiles28 |vaadatud=17. mail 2026 |väljaanne=teamaspar.com}}</ref> Ta on tulnud 2021. ja 2023. aasta [[European Talent Cup]]'i meistriks 13- ja 15-aastasena.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-21 |pealkiri=Moto2 European Championship and Hawkers European Talent Cup |url=https://www.fim-europe.com/cev-repsol-martinez-crowned-etc-champion-in-valencia/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Moto2 European Championship, European Talent Cup, Stock European |url=https://www.fim-europe.com/moto2-european-championship-european-talent-cup-stock-european-championship-valencia-season-finale-crowned-the-champions/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}</ref> Quiles oli [[2025. aasta Moto3 hooaeg|2025. aasta Moto3 maailmameistrivõistluste]] ''Rookie of the Year''. Teda esindab Vertical Management, mis on [[Marc Márquez|Marc]] ja [[Álex Márquez]]'i asutatud talendihaldusagentuur.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-07-24 |pealkiri=Vertical {{!}} Athletes |keel=en-GB |väljaanne=Vertical |url=https://verticalgroup.io/athletes/ |vaadatud=2026-05-17}}</ref> == Isiklikku == Quiles loobus oma isapoolsest perekonnanimest, Martínez, ja võttis kasutusele emapoolse nime, Quiles. Ta selgitas, et ei tahtnud, et tema initsiaalid oleksid [[Marc Márquez]]'i omadega samad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Máximo Quiles: El único límite |url=https://www.motociclismo.es/deporte/cev/maximo-quiles-unico-limite_286774_102.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Motociclismo |keel=es}}</ref> {{Puhasta}} == Tulemused == === European Talent Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2021 ![[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|5}}. | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}}. | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |BAR {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|4}}. | style="background:#ffdf9f;" |ARA {{small|3}}. | style="background:#ffffff;" |ARA {{small|C}}. | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |''VAL'' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|6}}. ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |171 |- !2022 ![[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#efcfff;" |EST {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |EST {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |VAL {{small|1}}. | style="background:#ffdf9f;" |BAR {{small|3}}. | style="background:#ffdf9f;" |'''JER''' {{small|3}}. | style="background:#dfffdf;" |'''JER''' {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |''ALG'' {{small|4}}. | style="background:#dfdfdf;" |'''ARA''' {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |'''ARA''' {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}}. | !4. !129 |- !2023 ![[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |EST {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''VAL'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''VAL''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}}. | style="background:#ffdf9f;" |'''JER''' {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |'''ALG''' {{small|27}} | style="background:#efcfff;" |''BAR'' {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |'''ARA''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''ARA''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}}. | ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |187 |} === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! colspan="2" |7 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2022 ![[KTM]] | style="background:#efcfff;" |ALG {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |JER {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |MUG {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |MUG {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |''RBR'' {{small|9}} | style="background:#dfdfdf;" |RBR {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''ARA'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |VAL {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''VAL'' {{small|1}} ! style="background:#ffdf9f;" |3. ! style="background:#ffdf9f;" |189 |- !2023 ![[KTM]] | style="background:#cfcfff;" |ALG {{small|21}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |''JER'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''JER''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''LMS'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |LMS {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |MUG {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |MUG {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |ASS {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |ASS {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |''RBR'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |''RBR'' {{small|8}} | style="background:#ffdf9f;" |''MIS'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |MIS {{small|2}} ! style="background:#ffdf9f;" |3. ! style="background:#ffdf9f;" |167 |- !2024 ![[KTM]] | style="background:#ffdf9f;" |'''JER''' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |'''JER''' {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''LMS''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''LMS''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |MUG {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|5}} |ASS |ASS | style="background:#ffdf9f;" |''RBR'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |RBR {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |ARA {{small|NC}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |MIS {{small|Kat}} | style="background:#ffffff;" |MIS {{small|DNS}} !5. !153 |} === FIM JuniorGP maailmameistrivõistlused === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- ![[:en:2024_FIM_JuniorGP_World_Championship|2024]] ![[:en:Honda_Racing_Corporation|Honda]] | style="background:#efcfff;" |MIS {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |MIS {{small|9}}. | style="background:#dfffdf;" |EST1 {{small|6}}. | style="background:#dfffdf;" |BAR {{small|15}}. | style="background:#dfffdf;" |BAR {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|4}}. | style="background:#dfdfdf;" |ALG {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |JER {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |JER {{small|2}}. | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |EST2 {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |''EST2'' {{small|1}}. ! style="background:#ffdf9f;" |3. ! style="background:#ffdf9f;" |129 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ![[2025. aasta Moto3 hooaeg|2025]] |Moto3 | style="text-align:left;" |[[CFMoto]] | style="text-align:left;" |[[CFMoto]] [[Aspar Team]] |18 |3 |9 |2 |0 |274 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- ![[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026]] |Moto3 |[[CFMoto]] |[[CFMoto]] [[Aspar Team]] |11 |6 |10 |3 |3 |231* ! style="background:#FFFFBF;"| 1.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''23''' |'''9''' |'''19''' |'''5''' |'''3''' |'''505''' | |} ===== Sõidu kaupa ===== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !20 !21 !22 !Koht !Pnt |- ![[2025. aasta Moto3 hooaeg|2025]] |Moto3 |[[CFMoto]] |[[2025 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] |[[2025 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|5}} |[[2025 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2025 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] | style="background:#DFFFDF;" |'''[[2025 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|7}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2025 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Dutch TT|NED]] {{small|15}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2025 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]]''' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|12}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2025 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#FFDF9F;" |[[2025 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2025 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} ! style="background:#FFDF9F;" |3. ! style="background:#FFDF9F;" |274 |- ![[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026]] |Moto3 |[[CFMoto]] | style="background:#DFDFDF;" |[[2026 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]] {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2026 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[2026 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2026 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2026 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|11}} | style="background:#FFFFBF;" |[[2026 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|1}} | style="background:#FFDF9F;" |[[2026 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[2026 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2026 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|2}} |[[2026 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2026 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2026 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2026 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2026 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2026 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] |[[2026 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2026 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2026 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2026 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2026 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] ! style="background:#FFFFBF;" |1.* ! style="background:#FFFFBF;" |231* |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Quiles, Maximo}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Hispaania sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] m5a3axdv1l5xcjm9x4pqrcub9vzp88i 0 715269 7193706 7156762 2026-07-16T07:35:58Z Kuriuss 38125 7193706 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Vytenis Andriukaitis | pilt = 1719323438842_20240625_ANDRIUKAITIS_Vytenis_Povilas_LT_004.jpg | pildiallkiri = Vytenis Andriukaitis (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik | ametiajaalgus2 = 1. november 2014 | ametiajalõpp2 = 30. november 2019 | eelmine2 = [[Tonio Borg]] (tervisevolinik) | järgmine2 = [[Stella Kyriakides]] | amet3 = Leedu tervishoiuminister | ametiajaalgus3 = 13. detsember 2012 | ametiajalõpp3 = 14. juuli 2014 | eelmine3 = [[Raimondas Šukys]] | järgmine3 = [[Rimantė Šalaševičiūtė]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Vytenis Andriukaitis | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1951|08|09}} | sünnikoht = [[Kjusjur]], [[Jakuudi ANSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kaunase Meditsiiniinstituut]]<br>[[Vilniuse Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Vytenis Andriukaitis''' (sündinud [[9. august]]il [[1951]] [[Kjusjur]]is [[Jakuudi ANSV]]-s) on [[Leedu]] arst, ajaloolane ja poliitik, [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2012]] kuni [[14. juuli]]ni [[2014]] Leedu tervishoiuminister ([[Algirdas Butkevičiuse valitsus]]es). [[2024]]. aastast on [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1951]] [[Kiusiur]]is [[Jakuudi ANSV]]-s (praeguses [[Buluni uluss]]is [[Sahha|Sahha Vabariigi]] põhjaosas) väljasaadetute perekonnas. Aastal [[1958]] naasis ta koos vanematega Leetu (eksiil [[1941]]. aastal). Aastal [[1969]] lõpetas ta Kaunase 24. keskkooli kuldmedaliga ja aastatel 1969–1975 õppis ta [[Kaunase Meditsiiniinstituut|Kaunase Meditsiiniinstituudis]]. Aastal [[1984]] lõpetas ta kiitusega [[Vilniuse Ülikool]]i ajalooteaduskonna. Aastatel 1975–1985 töötas ta kirurgina [[Kaunas]]e ja [[Ignalina]] haiglates ning aastatel 1985–1990 südamekirurgina Vilniuse Ülikooli Santariškių haiglas. Aastatel 2004–2008 oli ta Sotsiaal- ja Majandusuuringute Instituudi direktor. 1990–1992 Leedu Vabariigi Ülemnõukogu saadik. 2000–2001 Vilniuse Linnavolikogu liige. 1992–1996, 1996–2000, 2000–2004 ja 2008–2012 Leedu Vabariigi Seimi liige, valiti kolm korda samas Žirmūnai valimisringkonnas. 2001–2004 – seimi aseesimees, Euroopa Komisjoni esimees, Leedu delegatsiooni juht Euroopa Konvendil. 2008–2012 Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei fraktsiooni liige, väliskomisjoni liige. 2004. aastal süüdistati teda korruptsioonis ning ta astus tagasi kõigilt riiklikelt ja parteilistelt ametikohtadelt. Prokuratuur lõpetas juhtumi pärast seda, kui tõendeid ei kogutud piisavalt. [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2012]] kuni [[14. juuli]]ni [[2014]] Leedu tervishoiuminister ([[Algirdas Butkevičiuse valitsus]]es). Aastatel [[2014]]–[[2019]] oli ta [[Euroopa Komisjon]]is [[Junckeri komisjon]]i liige. [[2024]]. aastal valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]], seal kuulub ta [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni]]. == Isiklikku == Ta on abielus Irena Meižytėga ja neil on kolm last. {{JÄRJESTA:Andriukaitis, Vytenis}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tervishoiuministrid]] [[Kategooria:Leedu arstid]] [[Kategooria:Kirurgid]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] est3mzjam502x96iw1pn0tm3wyla17y 0 715999 7193790 7165460 2026-07-16T10:58:24Z Kuriuss 38125 7193790 wikitext text/x-wiki '''"Magnifica humanitas"''' (otsetõlkes 'suursugune inimkond') on [[paavst]] [[Leo XIV]] esimene [[entsüklika]], mille teemaks on "inimese säilitamine [[tehisintellekt]]i ajastul". See ilmus [[25. mai|25. mail]] [[2026]].<ref>{{cite news|url=https://www.vaticannews.va/en/pope/news/2026-05/pope-leo-xiv-first-encyclical-magnifica-humanitas.html|title= Pope Leo XIV's first encyclical ''Magnifica humanitas'' to be published May 25|work=[[Vatican News]]|date=18 May 2026|access-date=18 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/comunicazioni/2026/05/18/260518a.html|title= Information for journalists|work=[[Holy See Press Office]]|date=18 May 2026|access-date=20 May 2026}}</ref> Erinevalt enamikust teistest paavstidest, kes delegeerisid selle ülesande [[Kardinal|kardinalidele]], otsustas Leo XIV entsüklika isiklikult [[Vatikan|Vatikanis]] ette kanda. Esitlusel osalesid [[Tehisintellekt|tehisintellekti]]<nowiki/>eksperdid, sealhulgas [[Anthropic|Anthropicu]] kaasasutaja [[Chris Olah]].<ref name="bbc">{{cite web | url =https://www.bbc.com/news/articles/cedppn6002jo |title=Pope Leo says AI must be 'disarmed' in first major teaching|publisher=[[BBC]]| date=25 May 2026| accessdate =25 May 2026|last1=Maqbool|first1=Aleem|last2=Wyatt|first2=Catherine}}</ref> See on esimene entsüklika, mis avaldati ilma ametliku ladinakeelse tõlketa.<ref name=IV>{{citation |url=https://infovaticana.com/en/2026/05/26/the-first-encyclical-without-a-latin-version-reveals-a-profound-transformation-in-rome/ |title=The first encyclical without a Latin version reveals a profound transformation in the Vatican |date=26 May 2026 |magazine=Infovaticana}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.vatican.va/content/leo-xiv/en/encyclicals/documents/20260515-magnifica-humanitas.html "Magnifica humanitase"] täistekst (inglise keeles) [[Kategooria:Entsüklikad]] [[Kategooria:2026]] [[Kategooria:Leo XIV]] tw5x1v1v4uh12mo19mvwlfe8orbfqut 0 716291 7193496 7193229 2026-07-15T16:31:20Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193496 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] nvxhnpoe5vkzzi8mcdvnb4tfbjin34g 7193498 7193496 2026-07-15T16:38:30Z Hannesvalk 176021 /* 13. juuli */ 7193498 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] cvfv4w26cu8owhviwd4tcv162fgqyf0 10 716897 7193497 7172883 2026-07-15T16:38:00Z ~2026-37745-07 232992 7193497 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Egiptuse koondis | bg = #C8102E | fg = white | bordercolor = black | maa = Egiptus | koondise link = Egiptuse jalgpallikoondis | päis = Egiptuse koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Mohamed El Shenawy|El Shenawy]] | p2 = [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] | p3 = [[Mohamed Hany|Hany]] | p4 = [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] | p5 = [[Ramy Rabia|Rabia]] | p6 = [[Mohamed Abdelmonem|Abdelmonem]] | p7 = [[Trézéguet]] | p8 = [[Emam Ashour|Ashour]] | p9 = [[Hamza Abdelkarim|Abdelkarim]] | p10 = [[Mohamed Salah|Salah]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p11 = [[Mostafa Ziko|Ziko]] | p12 = [[Haissem Hassan|Ha. Hassan]] | p13 = [[Ahmed Fatouh|Fatouh]] | p14 = [[Hamdy Fathy|Fathy]] | p15 = [[Karim Hafez|Hafez]] | p16 = [[El Mahdy Soliman|Soliman]] | p17 = [[Mohanad Lasheen|Lasheen]] | p18 = [[Nabil Emad|Emad]] | p19 = [[Marwan Attia|Attia]] | p20 = [[Ibrahim Adel|Adel]] | p21 = [[Mahmoud Saber|Saber]] | p22 = [[Omar Marmoush|Marmoush]] | p23 = [[Mostafa Shobeir|Shobeir]] | p24 = [[Tarek Alaa|T. Alaa]] | p25 = [[Zizo]] | p26 = [[Mohamed Alaa|M. Alaa]] | treener = [[Hossam Hassan|Ho. Hassan]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Egiptus]] </noinclude> qnybaa7mlivzo32o0ivdwrxtf5eev6k 0 716974 7193782 7183830 2026-07-16T10:29:45Z Kuriuss 38125 7193782 wikitext text/x-wiki '''Fortunatianus Aquileiast''' ([[ladina keel]]es ''Fortunatianus Aquileiensis''; umbes 300 – 370) oli 4. sajandi ladinakeelne kristlik autor ja [[Aquileia]] [[piiskop]]. Tema tähtsaim teadaolev teos on evangeeliumikommentaar "Commentarii in evangelia", mida peeti pikka aega kadunuks, kuni Austria [[filoloog]] ja [[Patristika|patroloog]] Lukas J. Dorfbauer tuvastas selle 2012. aastal Kölni käsikirjas Cod. 17. Fortunatianuse kommentaar kuulub varaseimate säilinud ladinakeelsete evangeeliumikommentaaride hulka ning on oluline allikas varakristliku [[eksegees]]i, Aquileia kirikuloo ja [[Vetus Latina|vanaladina piibliteksti]] uurimisel.<ref name="Houghton2017">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=IX–XXIII}}</ref><ref name="Kasprzak2024">Dariusz Kasprzak, [https://doi.org/10.31743/vp.17182 „Fortunacjana z Akwilei Komentarz do Ewangelii”], ''Vox Patrum'' 91 (2024), lk 287–302.</ref> [[Pilt:Aquileia Basilica, esterno - Foto Giovanni Dall'Orto.jpg|pisi|Aquileia [[basiilika]]]] == Elukäik == Peamine antiikne allikas Fortunatianuse kohta on [[Hieronymus]]e teos "De viris illustribus" („Kuulsatest meestest”), mis valmis 393. aastal. Hieronymus nimetab teda Aafrika päritolu Aquileia piiskopiks ja märgib, et ta kirjutas keiser [[Constantius II]] ajal evangeeliumide kohta lühidas ja lihtsas stiilis kommentaari, millel olid korrastatud pealkirjad.<ref name="Houghton2017" /> Fortunatianuse sünniaasta ei ole teada. H. A. G. Houghtoni järgi sündis ta tõenäoliselt umbes 300. aastal. Tema varasest elust ei ole kindlaid andmeid. Ta on märgitud Aquileia piiskopina [[Sardica kirikukogu]] kanoonide allakirjutanute seas aastatel 342/343, kuid tema piiskopiameti täpsed algus- ja lõpuaastad ei ole teada.<ref name="Houghton2017" /> Hieronymus seostab Fortunatianust ka Rooma piiskopi [[Liberius]]e surve alla sattumisega [[arianism|ariaanliku]] vaidluse ajal. Hieronymuse hinnang on terav, kuid nüüdisaegses uurimuses hinnatakse selle täpsust pigem ettevaatlikult. Ühelt poolt oli Constantinus II poliitika tihedalt küll seotud ariaanlike vaidlustega, kuid teiselt poolt mainib Liberius ise Fortunatianust säilinud kirjas positiivses toonis kui usu- ja ametivenda, kelle ustavuses ta ei kahtle.<ref name="Houghton2017" /><ref name="Brennecke2017">{{Raamatuviide |autor=Hanns Christof Brennecke |peatükk=Ingemuit totus orbis, et Arianum se esse miratus est … Fortunatian von Aquileia, Oberitalien und die Synode von Rimini (359) |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=47–66}}</ref> Viimane säilinud kaasaegne mainimine Fortunatianusest pärineb 358. aastast. Tema surm toimus tõenäoliselt hiljem, kuid hiljemalt 370. aastate alguseks, sest tema järeltulija Valerianus (ametis 369–388) on sel ajal juba tõendatud Aquileia piiskopina Rooma sinodi läkituses [[Illüüria (Rooma provints)|Illüüria]] piiskoppidele. Valerianus juhtis hiljem 381. aasta Aquileia sinodit. [[Valerianus (Aquileia piiskop)|Valerianusele]] järgnes hiljem tuntud Aquileia piiskop ja kirjamees [[Chromatius Aquileiast|Chromatius]].<ref name="Houghton2017" /> == Piiblikommentaarid == Fortunatianuse tuntud teos "Commentarii in evangelia" („Kommentaarid evangeeliumidele”) oli ladinakeelne evangeeliumi kirjakohtade seletus. Hieronymus oli sellest teadlik ning mainib Fortunatianust ka oma [[Matteuse evangeelium]]i kommentaari eessõnas nende ladinakeelsete autorite seas, kelle teoseid ta oli omaenda töö ettevalmistamisel lugenud.<ref name="Houghton2017" /> Kuigi Hieronymus kasutab teose kohta mitmusevormi ''commentarii'', ei tähenda see tõenäoliselt mitut eraldi teost. Houghtoni järgi kasutab Hieronymus sellist keelelist mitmusevormi sageli ka ühe kommentaari kohta.<ref name="Houghton2017" /> Kölni käsikirjas säilinud kommentaar koosneb neljast põhiosast: sissejuhatus nelja [[evangeelium]]i omadustest, pikem seletus Matteuse evangeeliumi alguse kohta (Mt 1:1–2:18), 160 peatükipealkirja loend ning kommentaar ise. Kommentaar käsitleb peaaegu kogu Matteuse evangeeliumi. Lisaks käsitleb kommentaar osa [[Luuka evangeelium]]ist ja [[Johannese evangeelium]]i algust.<ref name="HoughtonStructure">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=XIV–XVII}}</ref> Käsikirjades esineb sissejuhatava osa pealkirjana "Regula evangeliorum quattuor" ('nelja evangeeliumi reegel'). Dorfbaueri järgi ei ole kindel, kas see oli Fortunatianuse enda antud pealkiri teosele. Hieronymus nimetab teost pigem üldisemalt evangeeliumide kommentaarideks.<ref name="Dorfbauer2017">{{Raamatuviide |autor=Lukas J. Dorfbauer |pealkiri=Fortunatianus Aquileiensis. Commentarii in evangelia |sari=Corpus Scriptorum Ecclesiasticorum Latinorum |köide=103 |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046966-0 |leheküljed=1–102}}</ref> Teose täpse dateerimise puhul puudub kindlus, kuid Hieronymuse teade paigutab selle Constantius II valitsemisaega ehk aastatesse 337–361. Dorfbauer on pidanud tõenäoliseks dateeringut 4. sajandi teise kolmandikku (u 333-366) ning oletanud, et Fortunatianuse kommentaar on tõenäoliselt varasem kui [[Hilarius Poitiers'st|Poitiers' Hilarius]]e Matteuse kommentaar, mida tavaliselt dateeritakse aastatesse 353–356.<ref name="Dorfbauer2017" /> Eraldi tähelepanu on pälvinud ka kommentaari sissejuhatus neljale evangeeliumile. Seda on käsitletud kui üht varast ja haruldast tunnistust sellest, kuidas ladinakeelses kristluses püüti nelja kanoonilist evangeeliumi koos mõtestada.<ref name="Bastit2017">{{Raamatuviide |autor=Agnès Bastit |peatükk=Le prologue aux commentarii sur les évangiles de Fortunatien. Étude analytique et enquête sur les sources |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=1–46}}</ref> == Eksegees == Fortunatianuse eksegees on tugeva kujundliku kallakuga. Ta kasutab sageli sõnu ''figura'' ('kuju', 'kujund'), ''figurare'' ('kujundama', 'ette kujutama') ja ''figuraliter'' ('kujundlikult'). Sellise seletuse eesmärk ei ole ainult sõnade otsene tähendus, vaid ka see, kuidas piiblitekst viitab Kristusele, kirikule, sakramentidele või kristliku elu väljaelamisele.<ref name="HoughtonExegesis">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=XIX–XXIII}}</ref> Fortunatianus seob evangelistid eri juhtmõtetega: [[Matteus (apostel)|Matteus]] esindab õigust, Luukas seadust, [[Markus (evangelist)|Markus]] prohvetlust ja [[Johannes (apostel)|Johannes]] Kristuse kui Jumala Poja algust. Samuti toetus ta traditsioonile, mis seostas neli evangelisti [[Hesekiel]]i ja [[Ilmutusraamat]]u nelja olendiga. Tema järgi vastab Matteusele inimene, Luukale vasikas, Markusele kotkas ja Johannesele lõvi. Lisaks seob ta evangeeliumid [[Esimene Moosese raamat|1. Moosese raamatu]] nelja jõega.<ref name="HoughtonStructure" /> Tema allegooriad võivad tänapäeva lugejale olla üllatavad. Näiteks võivad mäed, linnad, paadid, lambad või mõned naistegelased tähistada kirikut; silmad võivad osutada piiskoppidele, käed presbüteritele ja jalad diakonitele; meri võib tähistada maailma. Selline tõlgendusviis oli osa varakristliku piibliseletuse laiemast kujundlikust ja tüpoloogilisest traditsioonist.<ref name="HoughtonExegesis" /> Samas ei tähenda Fortunatianuse allegooriline meetod, et ta ignoreeriks teksti otsest tähendust. Mõnel juhul eristab ta sõnasõnalist ja vaimulikku seletust. Houghton toob välja näiteks Raaheli nutu tõlgenduse Matteuse evangeeliumis, kus Fortunatianus kasutab nii ajaloolis-grammatilist kui ka vaimulikku seletust.<ref name="HoughtonExegesis" /> Christina M. Kreinecker on rõhutanud, et Fortunatianuse allegooriline seletus ei ole alati jäik. Piiskob võib kasutada sama kujundit eri kohtades, kuid erineva funktsiooniga. Näiteks võib „põld” ühes tähendamissõnas tähistada maailma, teises aga kirikut. Seega oli piiskopi allegooriline meetod paindlik ning sõltus suuresti seletatava kirjakoha eesmärgist, rakendades korduvaid termineid eri eesmärkidel eri paigus.<ref name="Kreinecker2017">{{Raamatuviide |autor=Christina M. Kreinecker |peatükk=The Kingdom Parables in Fortunatianus’ Commentary on the Gospels |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=239–265}}</ref> Fortunatianuse eksegeesis esineb ka hilisantiiksele kristlikule kirjandusele omast juutide poleemilist kujutamist. Houghton ja Dorfbauer märgivad, et juudid ja [[judaism]] toimivad kommentaaris sageli kristlaste vastandkujuna. See ei tähenda tingimata otsest kokkupuudet Põhja-Itaalia juudi kogukondadega, vaid kuulub pigem toonase kristliku enesemääratluse ja piiblitõlgenduse retoorikasse. Mõned kommentaari viited on ajalooliselt anakronistlikud. Näiteks kõneleb Fortunatianus juutide ohvritalitustest kui oma aja tegelikkusest, kuigi Jeruusalemma templi hävitamise järel 70. aastal ei saanud templiohverduste süsteem enam jätkuda.<ref name="HoughtonExegesis" /><ref name="Dorfbauer2017" /> == Teoloogia == Fortunatianuse teoloogia on Houghtoni hinnangul üldjoontes 4. sajandi kirikliku peavooluga kooskõlas. Kommentaaris nimetatakse Kristust Jumala Pojaks ja Issandaks ning rõhutatakse tema jumalikku staatust. Samuti kinnitab Fortunatianus Maarja permanentset neitsilikkust, mainib pühakute eestpalveid ja kaitseingleid ning eeldab, et kristlased elavad viimse aja tegelikkuses, mis algas Kristuse tulekuga.<ref name="HoughtonExegesis" /> Fortunatianuse kommentaaris on väga keskne kirik. Mitmes seletuses osutavad piibellikud kujundid kirikule, selle ametitele, [[sakrament]]idele või kiriklikule korrale. Houghtoni järgi leidub teoses viiteid [[ristimine|ristimisele]], [[armulaud|armulauale]], piiskoppidele, [[presbüter]]itele ja [[diakon]]itele. Kommentaar pole niisiis ainult piibliteksti seletus, vaid ka tunnistus 4. sajandi ladinakeelse kirikliku elu ja õpetuse kohta.<ref name="HoughtonExegesis" /><ref name="BuchingerLeonhard2017">{{Raamatuviide |autor=Harald Buchinger; Clemens Leonhard |peatükk=Der Evangelienkommentar des Fortunatian und die Liturgiegeschichte |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=67–111}}</ref> == Allikad ja mõjutused == Fortunatianus töötas ladinakeelses kiriklikus keskkonnas, kuid tema seletustes on näha varasema kreekakeelse allegoorilise eksegeesi mõju. Tema otsene kreeka keele oskus oli tõenäoliselt piiratud. Kreeka ja heebrea sõnade seletused pärinesid ilmselt sõnastikest või vahendavatest allikatest.<ref name="HoughtonSources">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=XVII–XIX}}</ref> Üks olulisemaid vahendajaid oli tõenäoliselt [[Poetovio Victorinus]], kelle kommentaarid evangeeliumidele ei ole säilinud. Houghtoni järgi oli Victorinus Fortunatianusele väga oluline mõjuavaldaja ning tõenäoliselt vahendaski Victorinus talle 2. ja 3. sajandi kreekakeelsete autorite, eriti [[Origenes]]e ja [[Hippolytos Roomast|Hippolytose]], tõlgendusi.<ref name="HoughtonSources" /> Kasprzak on samuti näinud Fortunatianuse kommentaaris Origenese allegoorilise eksegeesi vastuvõttu läänekirikus justnimelt Victorinuse kaudu.<ref name="Kasprzak2024" /> Kommentaaris leidub ka paralleele varasemate ladina autoritega, sealhulgas [[Tertullianus]]ega. Osa kujunditest ja arvudega seotud sümboolikast kuulub laiemasse varakristlikku piibliseletuse traditsiooni.<ref name="HoughtonSources" /> == Kasutatud piiblitekst == Fortunatianus ei kasutanud hilisemat [[Vulgata]] tõlget, vaid Hieronymuse tõlkele eelnenud ladinakeelseid tekste evangeeliumidest. See teeb tema kommentaari tähtsaks allikaks [[Vetus Latina]] ehk vanaladina piiblipärimuse uurimisel.<ref name="HoughtonText">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |peatükk=The Divisions and Text of the Gospels in Fortunatianus’ Commentary on the Gospels |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=215–237}}</ref> Houghton on Fortunatianuse kommentaarist eraldanud üle 900 tsitaadi, mis pärinevad evangeeliumitest. Piiskopi tsitaadid näitasid, et tema kasutatud piiblitekst kuulus üldiselt vanaladina traditsiooni, kuigi tekstis on ka parafraase, ühtlustusi ja üksikuid haruldasi lugemisviise.<ref name="HoughtonText" /> Dorfbaueri järgi on Kölni käsikiri eriti oluline tunnistaja 4. sajandi keskpaiga Põhja-Itaalias käibel olnud ladinakeelsest piiblitekstist.<ref name="Dorfbauer2017" /> == Kommentaaride vastuvõtt ja kadumine == Fortunatianuse kommentaari tunti antiikajal eelkõige piirkonnas, kus see oli tekkinud. Rufinus Aquileiast (344-411) näib seda tundnud olevat ning Chromatius Aquileiast (s. u 406) sõltub oma Matteuse kommentaaris ja mõnes jutluses märkimisväärselt Fortunatianuse tööst, kuigi ta ei nimeta teda nimepidi.<ref name="Houghton2017" /> Hiljem langes teos peaaegu täielikult unustusse. [[Karolingid|Karolingide]] ajal mainiti Fortunatianust mõnes kommentaaris, kuid sageli sõltuti seal pigem Hieronymuse vahendatud teadmisest kui teose otsesest kasutamisest. [[Paschasius Radbertus]] kurtis 9. sajandil oma Matteuse kommentaaris, et Fortunatianuse ja Victorinuse kommentaare ei olnud õnnestunud leida.<ref name="Houghton2017" /> Dorfbaueri ja Houghtoni uurimus näitas siiski, et Fortunatianuse teksti kasutati anonüümselt mitmes hilisantiikses ja varakeskaegses koostöös. Katkendeid või ümbertöötatud osi leidub näiteks tekstides, mida on seostatud Pseudo-Theophiluse, niinimetatud Epiphanius Latinuse, Pseudo-Augustinuse ja Frigulusega. See näitab, et teose kadumine ei toimunud üleöö, vaid selle osi kasutati edasi ilma autori enda nime säilitamata.<ref name="HoughtonRediscovery">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=X–XIV}}</ref> Tõenäoliselt vajuski teos unustusse, kuna kuigi seda kasutati, puudusid viited kasutatud teksti päritolule ja autorile. == Käsikirjaline pärimus == Dorfbaueri kriitilises väljaandes on Kölni käsikiri Cod. 17 märgitud peamise tunnistajana. See on ainus peaaegu täielik ja otsene teadaolev käsikiri Fortunatianuse kommentaarist. Ülejäänud tunnistajad on peamiselt kaudsed: lühendused, katkendid, ümbertöötlused või hilisematesse kogumikesse sulandunud osad.<ref name="Dorfbauer2017" /> Üks tähtsamaid lisatunnistajaid on Zürichi keskraamatukogu käsikiri C 64, mille tähendust Fortunatianuse teksti pärimuse jaoks on eraldi uurinud Dorfbauer. Teose hilisem käekäik näitab, et kommentaar ei kadunud kohe täiel määral, vaid selle osi kasutati edasi ka siis, kui autori nimi enam ei säilinud.<ref name="DorfbauerZurich2017">{{Raamatuviide |autor=Lukas J. Dorfbauer |peatükk=Der Codex Zürich, Zentralbibliothek C 64 und seine Bedeutung für die Überlieferung von Fortunatians Evangelienkommentar |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=113–159}}</ref> == Taasavastamine == [[Pilt:Erzbischöfliche Diözesan- und Dombibliothek Köln - Lesesaal (0126).jpg|pisi|Kölni peapiiskopkondliku toomraamatukogu lugemissaal. Raamatukogus tuvastas Dorfbauer Fortunatianuse kommentaarid käsikirjas Codex 17]] Enne 2012. aastat olid Fortunatianuse kommentaarist teada vaid üksikud katkendid. André Wilmart avaldas 1920. aastal kaks lühikest katkendit 12. sajandi Troyes’ homiliaarist ehk jutlusekogumikust. Käsikirjas olid need pealkirjastatud piiskop Fortunatuse seletustena (''expositio Fortunati episcopi''), kuid Wilmart pidas võimalikuks, et nimekuju "Fortunatus" oli käsikirjalises pärimuses tekkinud moonutus nimest Fortunatianus. Bernhard Bischoff avaldas 1954. aastal veel ühe katke [[Angers]]’ linnaraamatukogu 9. sajandi käsikirjast (''Angers, Bibliothèque municipale'' 55), kus see esines piibliseletuslikus väljavõttekogus. Selle katkendi sissejuhatus nimetas juba otseselt Aquileia piiskoppi Fortunatianust.<ref name="HoughtonRediscovery" /> 2012. aasta oktoobris tuvastas Lukas J. Dorfbauer Kölni peapiiskopkondliku toomraamatukogu käsikirjas Cod. 17 anonüümse evangeeliumi kommentaari, mis osutus Fortunatianuse kadunud teoseks. Käsikiri oli kirjutatud [[Reinimaa|Reinimaal]] [[9. sajand|9. sajandi]] esimesel kolmandikul ja oli digiteeritud juba 2002. aastal, kuid kommentaari seost Fortunatianusega ei olnud varem märgatud.<ref name="HoughtonRediscovery" /><ref name="Codex17">{{Netiviide |pealkiri=Fortunatianus Aquileiensis: Commentarii. Epistola Anne ad Senecam (Köln, Erzbischöfliche Diözesan- und Dombibliothek, Cod. 17) |väljaandja=Erzbischöfliche Diözesan- und Dombibliothek Köln |url=https://digital.dombibliothek-koeln.de/hs/content/titleinfo/156797 |vaadatud=2026-06-16}}</ref> Tuvastamist toetas mitu asjaolu. Kölni käsikirja tekst sisaldas varem avaldatud Fortunatianuse katkendeid, vastas [[Hieronymus|Hieronymuse]] kirjeldusele korrastatud pealkirjadega evangeeliumi kommentaaridest, kasutas Vulgata-eelset vanaladina piibliteksti ning näitas märkimisväärseid paralleele Aquileia Chromatiuse teostega.<ref name="HoughtonRediscovery" /><ref name="Dorfbauer2017" /> Dorfbauer teatas avastusest 2013. aastal ja avaldas kriitilise väljaande sarjas "Corpus Scriptorum Ecclesiasticorum Latinorum" 2017. aastal.<ref name="Dorfbauer2017" /> Samal aastal ilmus H. A. G. Houghtoni ingliskeelne tõlge ja sissejuhatus koostöös Dorfbaueriga.<ref name="Houghton2017" /> 2015. aastal peeti Salzburgis konverents "Fortunatianus redivivus", mille ettekanded avaldati 2017. aastal samanimelises kogumikus.<ref name="Redivivus2017">{{Raamatuviide |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4}}</ref> == Kommentaari taasavastamise tähenduslikkus == Fortunatianuse kommentaari taasavastamist on peetud üheks olulisemaks 21. sajandi [[patroloogia|patroloogiliseks]] leiuks. Dariusz Kasprzaki hinnangul oli 2012. aasta avastus tähtis sündmus tänapäeva patroloogia ajaloos, sest seni kadunuks peetud varakristlik teos tuli peaaegu terviklikult uuesti päevavalgele.<ref name="Kasprzak2024" /> Teos on oluline vähemalt neljal põhjusel. Esiteks annab see uue allika 4. sajandi ladinakeelse piiblitõlgenduse kohta. Teiseks aitab see paremini mõista Aquileia kiriklikku ja teoloogilist keskkonda. Kolmandaks pakub see andmeid Vulgata-eelse ladinakeelse evangeeliumiteksti kohta. Neljandaks näitab see, kuidas kreekakeelse eksegeesi, eriti Origenese traditsiooni, mõjud jõudsid ladinakeelsesse läänekristlusesse.<ref name="HoughtonExegesis" /><ref name="HoughtonText" /><ref name="HoughtonSources" /><ref name="Kasprzak2024" /> Kasprzak on pakkunud, et kommentaar võis olla omalaadne abitekst või käsiraamat Aquileia vaimulikkonnale. See seletaks teose praktilist ja kokkuvõtlikku iseloomu, kuid ka seda, miks selle laiem levik jäi piiratumaks kui mõnel teisel ladinakeelsel kommentaaril.<ref name="Kasprzak2024" /> == Teosed == * "Commentarii in evangelia" ehk evangeeliumikommentaar. Kriitiline väljaanne: Lukas J. Dorfbauer (toim.), ''Fortunatianus Aquileiensis. Commentarii in evangelia'', CSEL 103, Berlin; Boston: De Gruyter, 2017. == Väljaanded ja tõlked == * Dorfbauer, Lukas J. (toim.). ''Fortunatianus Aquileiensis. Commentarii in evangelia''. Corpus Scriptorum Ecclesiasticorum Latinorum 103. Berlin; Boston: De Gruyter, 2017. * Houghton, H. A. G. ''Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels''. English translation and introduction in association with Lukas J. Dorfbauer. Berlin; Boston: De Gruyter, 2017. == Vaata ka == * [[Aquileia]] * [[Hieronymus]] * [[Vulgata]] * [[Vetus Latina]] * [[Origenes]] * [[Poetovio Victorinus]] * [[Chromatius Aquileiast]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://doi.org/10.1515/9783110516371 H. A. G. Houghtoni ingliskeelne tõlge ja sissejuhatus De Gruyteris] * [https://digital.dombibliothek-koeln.de/hs/content/titleinfo/156797 Kölni toomraamatukogu Cod. 17 digikirje] {{JÄRJESTA:Fortunatianus Aquileiast}} [[Kategooria:Kirikuisad]] [[Kategooria:4. sajandi kristlased]] [[Kategooria:Piiskopid]] [[Kategooria:Piiblikommentaarid]] [[Kategooria:Sündinud 300. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 370. aastatel]] chovnl4s2hvqg9ri5g5s8050c097rmr 7193783 7193782 2026-07-16T10:30:20Z Kuriuss 38125 7193783 wikitext text/x-wiki '''Fortunatianus Aquileiast''' ([[ladina keel]]es ''Fortunatianus Aquileiensis''; umbes 300 – 370) oli 4. sajandi ladinakeelne kristlik autor ja [[Aquileia]] [[piiskop]]. Tema tähtsaim teadaolev teos on evangeeliumikommentaar "Commentarii in evangelia", mida peeti pikka aega kadunuks, kuni Austria [[filoloog]] ja [[Patristika|patroloog]] Lukas J. Dorfbauer tuvastas selle 2012. aastal Kölni käsikirjas Cod. 17. Fortunatianuse kommentaar kuulub varaseimate säilinud ladinakeelsete evangeeliumikommentaaride hulka ning on oluline allikas varakristliku [[eksegees]]i, Aquileia kirikuloo ja [[Vetus Latina|vanaladina piibliteksti]] uurimisel.<ref name="Houghton2017">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=IX–XXIII}}</ref><ref name="Kasprzak2024">Dariusz Kasprzak, [https://doi.org/10.31743/vp.17182 „Fortunacjana z Akwilei Komentarz do Ewangelii”], ''Vox Patrum'' 91 (2024), lk 287–302.</ref> [[Pilt:Aquileia Basilica, esterno - Foto Giovanni Dall'Orto.jpg|pisi|Aquileia [[basiilika]]]] == Elukäik == Peamine antiikne allikas Fortunatianuse kohta on [[Hieronymus]]e teos "De viris illustribus" („Kuulsatest meestest”), mis valmis 393. aastal. Hieronymus nimetab teda Aafrika päritolu Aquileia piiskopiks ja märgib, et ta kirjutas keiser [[Constantius II]] ajal evangeeliumide kohta lühidas ja lihtsas stiilis kommentaari, millel olid korrastatud pealkirjad.<ref name="Houghton2017" /> Fortunatianuse sünniaasta ei ole teada. H. A. G. Houghtoni järgi sündis ta tõenäoliselt umbes 300. aastal. Tema varasest elust ei ole kindlaid andmeid. Ta on märgitud Aquileia piiskopina [[Sardica kirikukogu]] kanoonide allakirjutanute seas aastatel 342/343, kuid tema piiskopiameti täpsed algus- ja lõpuaastad ei ole teada.<ref name="Houghton2017" /> Hieronymus seostab Fortunatianust ka Rooma piiskopi [[Liberius]]e surve alla sattumisega [[arianism|ariaanliku]] vaidluse ajal. Hieronymuse hinnang on terav, kuid nüüdisaegses uurimuses hinnatakse selle täpsust pigem ettevaatlikult. Ühelt poolt oli Constantinus II poliitika tihedalt küll seotud ariaanlike vaidlustega, kuid teiselt poolt mainib Liberius ise Fortunatianust säilinud kirjas positiivses toonis kui usu- ja ametivenda, kelle ustavuses ta ei kahtle.<ref name="Houghton2017" /><ref name="Brennecke2017">{{Raamatuviide |autor=Hanns Christof Brennecke |peatükk=Ingemuit totus orbis, et Arianum se esse miratus est … Fortunatian von Aquileia, Oberitalien und die Synode von Rimini (359) |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=47–66}}</ref> Viimane säilinud kaasaegne mainimine Fortunatianusest pärineb 358. aastast. Tema surm toimus tõenäoliselt hiljem, kuid hiljemalt 370. aastate alguseks, sest tema järeltulija Valerianus (ametis 369–388) on sel ajal juba tõendatud Aquileia piiskopina Rooma sinodi läkituses [[Illüüria (Rooma provints)|Illüüria]] piiskoppidele. Valerianus juhtis hiljem 381. aasta Aquileia sinodit. [[Valerianus (Aquileia piiskop)|Valerianusele]] järgnes hiljem tuntud Aquileia piiskop ja kirjamees [[Chromatius Aquileiast|Chromatius]].<ref name="Houghton2017" /> == Piiblikommentaarid == Fortunatianuse tuntud teos "Commentarii in evangelia" („Kommentaarid evangeeliumidele”) oli ladinakeelne evangeeliumi kirjakohtade seletus. Hieronymus oli sellest teadlik ning mainib Fortunatianust ka oma [[Matteuse evangeelium]]i kommentaari eessõnas nende ladinakeelsete autorite seas, kelle teoseid ta oli omaenda töö ettevalmistamisel lugenud.<ref name="Houghton2017" /> Kuigi Hieronymus kasutab teose kohta mitmusevormi ''commentarii'', ei tähenda see tõenäoliselt mitut eraldi teost. Houghtoni järgi kasutab Hieronymus sellist keelelist mitmusevormi sageli ka ühe kommentaari kohta.<ref name="Houghton2017" /> Kölni käsikirjas säilinud kommentaar koosneb neljast põhiosast: sissejuhatus nelja [[evangeelium]]i omadustest, pikem seletus Matteuse evangeeliumi alguse kohta (Mt 1:1–2:18), 160 peatükipealkirja loend ning kommentaar ise. Kommentaar käsitleb peaaegu kogu Matteuse evangeeliumi. Lisaks käsitleb kommentaar osa [[Luuka evangeelium]]ist ja [[Johannese evangeelium]]i algust.<ref name="HoughtonStructure">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=XIV–XVII}}</ref> Käsikirjades esineb sissejuhatava osa pealkirjana "Regula evangeliorum quattuor" ('nelja evangeeliumi reegel'). Dorfbaueri järgi ei ole kindel, kas see oli Fortunatianuse enda antud pealkiri teosele. Hieronymus nimetab teost pigem üldisemalt evangeeliumide kommentaarideks.<ref name="Dorfbauer2017">{{Raamatuviide |autor=Lukas J. Dorfbauer |pealkiri=Fortunatianus Aquileiensis. Commentarii in evangelia |sari=Corpus Scriptorum Ecclesiasticorum Latinorum |köide=103 |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046966-0 |leheküljed=1–102}}</ref> Teose täpse dateerimise puhul puudub kindlus, kuid Hieronymuse teade paigutab selle Constantius II valitsemisaega ehk aastatesse 337–361. Dorfbauer on pidanud tõenäoliseks dateeringut 4. sajandi teise kolmandikku (u 333-366) ning oletanud, et Fortunatianuse kommentaar on tõenäoliselt varasem kui [[Hilarius Poitiers'st|Poitiers' Hilarius]]e Matteuse kommentaar, mida tavaliselt dateeritakse aastatesse 353–356.<ref name="Dorfbauer2017" /> Eraldi tähelepanu on pälvinud ka kommentaari sissejuhatus neljale evangeeliumile. Seda on käsitletud kui üht varast ja haruldast tunnistust sellest, kuidas ladinakeelses kristluses püüti nelja kanoonilist evangeeliumi koos mõtestada.<ref name="Bastit2017">{{Raamatuviide |autor=Agnès Bastit |peatükk=Le prologue aux commentarii sur les évangiles de Fortunatien. Étude analytique et enquête sur les sources |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=1–46}}</ref> == Eksegees == Fortunatianuse eksegees on tugeva kujundliku kallakuga. Ta kasutab sageli sõnu ''figura'' ('kuju', 'kujund'), ''figurare'' ('kujundama', 'ette kujutama') ja ''figuraliter'' ('kujundlikult'). Sellise seletuse eesmärk ei ole ainult sõnade otsene tähendus, vaid ka see, kuidas piiblitekst viitab Kristusele, kirikule, sakramentidele või kristliku elu väljaelamisele.<ref name="HoughtonExegesis">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=XIX–XXIII}}</ref> Fortunatianus seob evangelistid eri juhtmõtetega: [[Matteus (apostel)|Matteus]] esindab õigust, Luukas seadust, [[Markus (evangelist)|Markus]] prohvetlust ja [[Johannes (apostel)|Johannes]] Kristuse kui Jumala Poja algust. Samuti toetus ta traditsioonile, mis seostas neli evangelisti [[Hesekiel]]i ja [[Ilmutusraamat]]u nelja olendiga. Tema järgi vastab Matteusele inimene, Luukale vasikas, Markusele kotkas ja Johannesele lõvi. Lisaks seob ta evangeeliumid [[Esimene Moosese raamat|1. Moosese raamatu]] nelja jõega.<ref name="HoughtonStructure" /> Tema allegooriad võivad tänapäeva lugejale olla üllatavad. Näiteks võivad mäed, linnad, paadid, lambad või mõned naistegelased tähistada kirikut; silmad võivad osutada piiskoppidele, käed presbüteritele ja jalad diakonitele; meri võib tähistada maailma. Selline tõlgendusviis oli osa varakristliku piibliseletuse laiemast kujundlikust ja tüpoloogilisest traditsioonist.<ref name="HoughtonExegesis" /> Samas ei tähenda Fortunatianuse allegooriline meetod, et ta ignoreeriks teksti otsest tähendust. Mõnel juhul eristab ta sõnasõnalist ja vaimulikku seletust. Houghton toob välja näiteks Raaheli nutu tõlgenduse Matteuse evangeeliumis, kus Fortunatianus kasutab nii ajaloolis-grammatilist kui ka vaimulikku seletust.<ref name="HoughtonExegesis" /> Christina M. Kreinecker on rõhutanud, et Fortunatianuse allegooriline seletus ei ole alati jäik. Piiskob võib kasutada sama kujundit eri kohtades, kuid erineva funktsiooniga. Näiteks võib „põld” ühes tähendamissõnas tähistada maailma, teises aga kirikut. Seega oli piiskopi allegooriline meetod paindlik ning sõltus suuresti seletatava kirjakoha eesmärgist, rakendades korduvaid termineid eri eesmärkidel eri paigus.<ref name="Kreinecker2017">{{Raamatuviide |autor=Christina M. Kreinecker |peatükk=The Kingdom Parables in Fortunatianus’ Commentary on the Gospels |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=239–265}}</ref> Fortunatianuse eksegeesis esineb ka hilisantiiksele kristlikule kirjandusele omast juutide poleemilist kujutamist. Houghton ja Dorfbauer märgivad, et juudid ja [[judaism]] toimivad kommentaaris sageli kristlaste vastandkujuna. See ei tähenda tingimata otsest kokkupuudet Põhja-Itaalia juudi kogukondadega, vaid kuulub pigem toonase kristliku enesemääratluse ja piiblitõlgenduse retoorikasse. Mõned kommentaari viited on ajalooliselt anakronistlikud. Näiteks kõneleb Fortunatianus juutide ohvritalitustest kui oma aja tegelikkusest, kuigi Jeruusalemma templi hävitamise järel 70. aastal ei saanud templiohverduste süsteem enam jätkuda.<ref name="HoughtonExegesis" /><ref name="Dorfbauer2017" /> == Teoloogia == Fortunatianuse teoloogia on Houghtoni hinnangul üldjoontes 4. sajandi kirikliku peavooluga kooskõlas. Kommentaaris nimetatakse Kristust Jumala Pojaks ja Issandaks ning rõhutatakse tema jumalikku staatust. Samuti kinnitab Fortunatianus Maarja permanentset neitsilikkust, mainib pühakute eestpalveid ja kaitseingleid ning eeldab, et kristlased elavad viimse aja tegelikkuses, mis algas Kristuse tulekuga.<ref name="HoughtonExegesis" /> Fortunatianuse kommentaaris on väga keskne kirik. Mitmes seletuses osutavad piibellikud kujundid kirikule, selle ametitele, [[sakrament]]idele või kiriklikule korrale. Houghtoni järgi leidub teoses viiteid [[ristimine|ristimisele]], [[armulaud|armulauale]], piiskoppidele, [[presbüter]]itele ja [[diakon]]itele. Kommentaar pole niisiis ainult piibliteksti seletus, vaid ka tunnistus 4. sajandi ladinakeelse kirikliku elu ja õpetuse kohta.<ref name="HoughtonExegesis" /><ref name="BuchingerLeonhard2017">{{Raamatuviide |autor=Harald Buchinger; Clemens Leonhard |peatükk=Der Evangelienkommentar des Fortunatian und die Liturgiegeschichte |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=67–111}}</ref> == Allikad ja mõjutused == Fortunatianus töötas ladinakeelses kiriklikus keskkonnas, kuid tema seletustes on näha varasema kreekakeelse allegoorilise eksegeesi mõju. Tema otsene kreeka keele oskus oli tõenäoliselt piiratud. Kreeka ja heebrea sõnade seletused pärinesid ilmselt sõnastikest või vahendavatest allikatest.<ref name="HoughtonSources">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=XVII–XIX}}</ref> Üks olulisemaid vahendajaid oli tõenäoliselt [[Poetovio Victorinus]], kelle kommentaarid evangeeliumidele ei ole säilinud. Houghtoni järgi oli Victorinus Fortunatianusele väga oluline mõjuavaldaja ning tõenäoliselt vahendaski Victorinus talle 2. ja 3. sajandi kreekakeelsete autorite, eriti [[Origenes]]e ja [[Hippolytos Roomast|Hippolytose]], tõlgendusi.<ref name="HoughtonSources" /> Kasprzak on samuti näinud Fortunatianuse kommentaaris Origenese allegoorilise eksegeesi vastuvõttu läänekirikus justnimelt Victorinuse kaudu.<ref name="Kasprzak2024" /> Kommentaaris leidub ka paralleele varasemate ladina autoritega, sealhulgas [[Tertullianus]]ega. Osa kujunditest ja arvudega seotud sümboolikast kuulub laiemasse varakristlikku piibliseletuse traditsiooni.<ref name="HoughtonSources" /> == Kasutatud piiblitekst == Fortunatianus ei kasutanud hilisemat [[Vulgata]] tõlget, vaid Hieronymuse tõlkele eelnenud ladinakeelseid tekste evangeeliumidest. See teeb tema kommentaari tähtsaks allikaks [[Vetus Latina]] ehk vanaladina piiblipärimuse uurimisel.<ref name="HoughtonText">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |peatükk=The Divisions and Text of the Gospels in Fortunatianus’ Commentary on the Gospels |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=215–237}}</ref> Houghton on Fortunatianuse kommentaarist eraldanud üle 900 tsitaadi, mis pärinevad evangeeliumitest. Piiskopi tsitaadid näitasid, et tema kasutatud piiblitekst kuulus üldiselt vanaladina traditsiooni, kuigi tekstis on ka parafraase, ühtlustusi ja üksikuid haruldasi lugemisviise.<ref name="HoughtonText" /> Dorfbaueri järgi on Kölni käsikiri eriti oluline tunnistaja 4. sajandi keskpaiga Põhja-Itaalias käibel olnud ladinakeelsest piiblitekstist.<ref name="Dorfbauer2017" /> == Kommentaaride vastuvõtt ja kadumine == Fortunatianuse kommentaari tunti antiikajal eelkõige piirkonnas, kus see oli tekkinud. Rufinus Aquileiast (344-411) näib seda tundnud olevat ning Chromatius Aquileiast (s. u 406) sõltub oma Matteuse kommentaaris ja mõnes jutluses märkimisväärselt Fortunatianuse tööst, kuigi ta ei nimeta teda nimepidi.<ref name="Houghton2017" /> Hiljem langes teos peaaegu täielikult unustusse. [[Karolingid|Karolingide]] ajal mainiti Fortunatianust mõnes kommentaaris, kuid sageli sõltuti seal pigem Hieronymuse vahendatud teadmisest kui teose otsesest kasutamisest. [[Paschasius Radbertus]] kurtis 9. sajandil oma Matteuse kommentaaris, et Fortunatianuse ja Victorinuse kommentaare ei olnud õnnestunud leida.<ref name="Houghton2017" /> Dorfbaueri ja Houghtoni uurimus näitas siiski, et Fortunatianuse teksti kasutati anonüümselt mitmes hilisantiikses ja varakeskaegses koostöös. Katkendeid või ümbertöötatud osi leidub näiteks tekstides, mida on seostatud Pseudo-Theophiluse, niinimetatud Epiphanius Latinuse, Pseudo-Augustinuse ja Frigulusega. See näitab, et teose kadumine ei toimunud üleöö, vaid selle osi kasutati edasi ilma autori enda nime säilitamata.<ref name="HoughtonRediscovery">{{Raamatuviide |autor=H. A. G. Houghton |pealkiri=Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-052420-8 |doi=10.1515/9783110516371 |leheküljed=X–XIV}}</ref> Tõenäoliselt vajuski teos unustusse, kuna kuigi seda kasutati, puudusid viited kasutatud teksti päritolule ja autorile. == Käsikirjaline pärimus == Dorfbaueri kriitilises väljaandes on Kölni käsikiri Cod. 17 märgitud peamise tunnistajana. See on ainus peaaegu täielik ja otsene teadaolev käsikiri Fortunatianuse kommentaarist. Ülejäänud tunnistajad on peamiselt kaudsed: lühendused, katkendid, ümbertöötlused või hilisematesse kogumikesse sulandunud osad.<ref name="Dorfbauer2017" /> Üks tähtsamaid lisatunnistajaid on Zürichi keskraamatukogu käsikiri C 64, mille tähendust Fortunatianuse teksti pärimuse jaoks on eraldi uurinud Dorfbauer. Teose hilisem käekäik näitab, et kommentaar ei kadunud kohe täiel määral, vaid selle osi kasutati edasi ka siis, kui autori nimi enam ei säilinud.<ref name="DorfbauerZurich2017">{{Raamatuviide |autor=Lukas J. Dorfbauer |peatükk=Der Codex Zürich, Zentralbibliothek C 64 und seine Bedeutung für die Überlieferung von Fortunatians Evangelienkommentar |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4 |leheküljed=113–159}}</ref> == Taasavastamine == [[Pilt:Erzbischöfliche Diözesan- und Dombibliothek Köln - Lesesaal (0126).jpg|pisi|Kölni peapiiskopkondliku toomraamatukogu lugemissaal. Raamatukogus tuvastas Dorfbauer Fortunatianuse kommentaarid käsikirjas Codex 17]] Enne 2012. aastat olid Fortunatianuse kommentaarist teada vaid üksikud katkendid. André Wilmart avaldas 1920. aastal kaks lühikest katkendit 12. sajandi Troyes’ homiliaarist ehk jutlusekogumikust. Käsikirjas olid need pealkirjastatud piiskop Fortunatuse seletustena (''expositio Fortunati episcopi''), kuid Wilmart pidas võimalikuks, et nimekuju "Fortunatus" oli käsikirjalises pärimuses tekkinud moonutus nimest Fortunatianus. Bernhard Bischoff avaldas 1954. aastal veel ühe katke [[Angers]]’ linnaraamatukogu 9. sajandi käsikirjast (''Angers, Bibliothèque municipale'' 55), kus see esines piibliseletuslikus väljavõttekogus. Selle katkendi sissejuhatus nimetas juba otseselt Aquileia piiskoppi Fortunatianust.<ref name="HoughtonRediscovery" /> 2012. aasta oktoobris tuvastas Lukas J. Dorfbauer Kölni peapiiskopkondliku toomraamatukogu käsikirjas Cod. 17 anonüümse evangeeliumi kommentaari, mis osutus Fortunatianuse kadunud teoseks. Käsikiri oli kirjutatud [[Reinimaa|Reinimaal]] [[9. sajand|9. sajandi]] esimesel kolmandikul ja oli digiteeritud juba 2002. aastal, kuid kommentaari seost Fortunatianusega ei olnud varem märgatud.<ref name="HoughtonRediscovery" /><ref name="Codex17">{{Netiviide |pealkiri=Fortunatianus Aquileiensis: Commentarii. Epistola Anne ad Senecam (Köln, Erzbischöfliche Diözesan- und Dombibliothek, Cod. 17) |väljaandja=Erzbischöfliche Diözesan- und Dombibliothek Köln |url=https://digital.dombibliothek-koeln.de/hs/content/titleinfo/156797 |vaadatud=2026-06-16}}</ref> Tuvastamist toetas mitu asjaolu. Kölni käsikirja tekst sisaldas varem avaldatud Fortunatianuse katkendeid, vastas [[Hieronymus|Hieronymuse]] kirjeldusele korrastatud pealkirjadega evangeeliumi kommentaaridest, kasutas Vulgata-eelset vanaladina piibliteksti ning näitas märkimisväärseid paralleele Aquileia Chromatiuse teostega.<ref name="HoughtonRediscovery" /><ref name="Dorfbauer2017" /> Dorfbauer teatas avastusest 2013. aastal ja avaldas kriitilise väljaande sarjas "Corpus Scriptorum Ecclesiasticorum Latinorum" 2017. aastal.<ref name="Dorfbauer2017" /> Samal aastal ilmus H. A. G. Houghtoni ingliskeelne tõlge ja sissejuhatus koostöös Dorfbaueriga.<ref name="Houghton2017" /> 2015. aastal peeti Salzburgis konverents "Fortunatianus redivivus", mille ettekanded avaldati 2017. aastal samanimelises kogumikus.<ref name="Redivivus2017">{{Raamatuviide |pealkiri=Fortunatianus redivivus. Bischof Fortunatian von Aquileia und sein Evangelienkommentar |toimetaja=Lukas J. Dorfbauer |koht=Berlin; Boston |kirjastus=De Gruyter |aasta=2017 |isbn=978-3-11-046968-4}}</ref> == Kommentaari taasavastamise tähenduslikkus == Fortunatianuse kommentaari taasavastamist on peetud üheks olulisemaks 21. sajandi [[patroloogia|patroloogiliseks]] leiuks. Dariusz Kasprzaki hinnangul oli 2012. aasta avastus tähtis sündmus tänapäeva patroloogia ajaloos, sest seni kadunuks peetud varakristlik teos tuli peaaegu terviklikult uuesti päevavalgele.<ref name="Kasprzak2024" /> Teos on oluline vähemalt neljal põhjusel. Esiteks annab see uue allika 4. sajandi ladinakeelse piiblitõlgenduse kohta. Teiseks aitab see paremini mõista Aquileia kiriklikku ja teoloogilist keskkonda. Kolmandaks pakub see andmeid Vulgata-eelse ladinakeelse evangeeliumiteksti kohta. Neljandaks näitab see, kuidas kreekakeelse eksegeesi, eriti Origenese traditsiooni, mõjud jõudsid ladinakeelsesse läänekristlusesse.<ref name="HoughtonExegesis" /><ref name="HoughtonText" /><ref name="HoughtonSources" /><ref name="Kasprzak2024" /> Kasprzak on pakkunud, et kommentaar võis olla omalaadne abitekst või käsiraamat Aquileia vaimulikkonnale. See seletaks teose praktilist ja kokkuvõtlikku iseloomu, kuid ka seda, miks selle laiem levik jäi piiratumaks kui mõnel teisel ladinakeelsel kommentaaril.<ref name="Kasprzak2024" /> == Teosed == * "Commentarii in evangelia" ehk evangeeliumikommentaar. Kriitiline väljaanne: Lukas J. Dorfbauer (toim.), ''Fortunatianus Aquileiensis. Commentarii in evangelia'', CSEL 103, Berlin; Boston: De Gruyter, 2017. == Väljaanded ja tõlked == * Dorfbauer, Lukas J. (toim.). ''Fortunatianus Aquileiensis. Commentarii in evangelia''. Corpus Scriptorum Ecclesiasticorum Latinorum 103. Berlin; Boston: De Gruyter, 2017. * Houghton, H. A. G. ''Fortunatianus of Aquileia: Commentary on the Gospels''. English translation and introduction in association with Lukas J. Dorfbauer. Berlin; Boston: De Gruyter, 2017. == Vaata ka == * [[Aquileia]] * [[Hieronymus]] * [[Vulgata]] * [[Vetus Latina]] * [[Origenes]] * [[Poetovio Victorinus]] * [[Chromatius Aquileiast]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://doi.org/10.1515/9783110516371 H. A. G. Houghtoni ingliskeelne tõlge ja sissejuhatus De Gruyteris] * [https://digital.dombibliothek-koeln.de/hs/content/titleinfo/156797 Kölni toomraamatukogu Cod. 17 digikirje] {{JÄRJESTA:Fortunatianus Aquileiast}} [[Kategooria:Kirikuisad]] [[Kategooria:4. sajandi kristlased]] [[Kategooria:Piiskopid]] [[Kategooria:Piiblikommentaarid]] [[Kategooria:Sündinud 300. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 370. aastatel]] ejrpwf6xn787wxzl1z8ti6baby3sir7 0 717249 7193689 7176297 2026-07-16T07:20:27Z Kuriuss 38125 7193689 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Dainius Žalimas | pilt = 1719232948029 20240624 ZALIMAS Dainius LT 008.jpg | pildiallkiri = Dainius Žalimas (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Leedu konstitutsioonikohtu esimees | ametiajaalgus2 = 10. juuli 2014 | ametiajalõpp2 = 9. juuni 2021 | eelmine2 = [[Romualdas Kęstutis Urbaitis]] | järgmine2 = [[Danutė Jočienė]] | amet3 = Leedu konstitutsioonikohtu liige | ametiajaalgus3 = 15. märts 2011 | ametiajalõpp3 = 9. juuni 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Dainius Žalimas | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|05|22}} | sünnikoht = [[Vilnius]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Vilniuse Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Dainius Žalimas''' (sündinud [[22. mai]]l [[1973]] [[Vilnius]]es) on [[Leedu]] jurist, õigusteadlane ja poliitik, kes oli aastatel [[2014]]–[[2021]] Leedu konstitutsioonikohtu esimees. Ta oli [[Vabaduspartei (Leedu)|Vabaduspartei]] kandidaat 2024. aasta Leedu presidendivalimistel. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] võitis ta koha Vabaduspartei eest. Ta on lõpetanud [[1996]]. aastal [[Vilniuse Ülikool]]i rahvusvahelise õiguse kraadiga ja sai [[2001]]. aastal sotsiaalteaduste doktorikraadi. Tema lõputöö juhendaja oli [[Vilenas Vadapalas]], kellest sai hiljem esimene Leedu esindaja Euroopa Liidu Üldkohtus. Alates [[1996]]. aastast töötas ta avaliku teenistujana ning jätkas oma teadus- ja pedagoogilist tööd [[Vilniuse Ülikool]]is. Aastatel 1998–2011 oli ta Kaitseministeeriumi õigusnõunik ning Euroopa ja rahvusvahelise õiguse lektor [[Vilniuse Ülikool]]is, [[Mykolas Romerise Ülikool]]is ja [[kindral Jonas Žemaitise Sõjaväeakadeemia]]s. Lisaks on ta kuue raamatu ja enam kui 70 teadusartikli autor või kaasautor. Kaitseminister [[Gediminas Kirkilas]]e nõunikuna aitas ta kaasa Leedu [[NATO]]-ga liitumise järel vajaliku õigusliku aluse väljatöötamisele. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2010]] esitas ta Konstitutsioonikohtu kandidaadiks Isamaaliitu esindav spiiker [[Irena Degutienė]]. Tema kandidatuur kiideti heaks [[15. märts]]il [[2011]]. Aastatel [[2011]]–[[2017]] oli ta ka üks kolmest Leedu esindajast Haagi alalises vahekohtus Hollandis. 10. juulil 2014 määrati ta president [[Dalia Grybauskaitė]] ettepanekul ja seimi poolt heaks kiidetud Konstitutsioonikohtu esimeheks. == Žalimas konverentsil Tartus 2020. aastal == Tema esimeheks olemine oli tähelepanuväärne 2019. aasta konstitutsioonikohtu otsuse poolest, mille kohaselt Euroopa Liidus registreeritud samasooliste abielusid saab elukoha taotlemisel tunnustada, ning ta väljendas veendumust, et Leedu põhiseadus ei tohiks lubada diskrimineerimist sooidentiteedi või seksuaalse sättumuse alusel. Tema ametiaeg kestis kuni [[2021]]. aastani, mil ta asendas [[Danutė Jočienė]]. == Poliitiline karjäär == Ta oli aastatel 1995–2001 erakonna [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] liige. Aastatel 2001–2003 oli ta Vilniuse linnavolikogu liige. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] Leedus kandideeris ta Isamaaliidu nimekirjas. Pärast konstitutsioonikohtust taganemist on ta jäänud aktiivseks poliitilise kommentaatoriks ning on avaldanud toetust Ukrainale Venemaa sissetungi ajal, toetanud samasooliste partnerlust ja kritiseerinud migrantide tagasisaatmist Valgevene ja Euroopa Liidu piirikriisi ajal. Ta kritiseeris [[Ignas Vėgėlė]]t skeptilise seisukoha pärast piirangute suhtes COVID-19 pandeemia ajal Leedus. 14. novembril 2023 teatas ta oma kavatsusest kandideerida presidendiks [[Vabaduse partei (Leedu)|Vabaduse partei]] (''Laisvės partija'') toel. Ta avaldas toetust jaatavale hääletusele 2024. aasta Leedu põhiseaduse referendumil mitmekordse kodakondsuse lubamise kohta. Aastal [[2024]] pääses ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ridadesse Vabaduse partei (''Laisvės partija'') toel. Euroopa Parlamendis kuulub ta Uueneva Euroopa fraktsiooni. == Isiklikku == Ta on abielus, tema abikaasa Ingrida Danėlė-Žalimienė on jurist, Euroopa Humanitaarülikooli sotsiaalteaduste osakonna juhataja, sotsiaalteaduste (õigusteaduste) doktor, dotsent ja endine konstitutsioonikohtu kantsler (peasekretär). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256807/DAINIUS_ZALIMAS/home Dainius Žalimas Euroopa Parlamendi kodulehel] * [https://dainiuszalimas.lt/ Dainius Žalimase kodulehekülg] {{JÄRJESTA:Zalimas, Dainius}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Leedu juristid]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 3huk7p1c7bugg0dqc46hdude7l3jf95 0 717407 7193491 7187933 2026-07-15T16:02:30Z Rabbi Mendl 59349 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Toby Fox (cropped).png]] → [[File:Toby Fox 2010 (cropped).png]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) · The other cropped version of the main image is [[c::File:Toby Fox 2010 (cropped 2).png]]. Adding the 2010 moniker here harmonizes 7193491 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | haridus = [[Northeastern University]] ([[Bachelor of Science|BS]]) | nimi = Toby Fox | sünninimi = Robert F. Fox | sünniaeg = 11. oktoober 1991 | sünnikoht = [[Manchester]], [[New Hampshire]], US | elukutse = Videomängude arendaja, [[helilooja]] | pilt = Toby Fox 2010 (cropped).png | pildiallkiri = Toby Fox 2010. aastal }} '''Robert F.''' '''"Toby'''" '''Fox''' (sündinud 11. oktoobril 1991) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] videomängude arendaja ja [[helilooja]]. Tema tuntumad teosed on [[Video-rollimäng|rollimängud]] [[Undertale|"Undertale"]] ja [[Deltarune|"Deltarune"]]''.'' Fox on varaselt töötanud RPG Makeri mängude arendamise ja ROM-häkkide (''ROM hack'' ehk mängu algkoodi muutmine) loomisega, mille üks tuntumaid on "EarthBound Halloween Hack". Seejärel asus Fox [[Heliteos|muusikaga tegelema]], näiteks lõi ta heliriba Andrew Hussie 2009. aasta [[Veebikoomiks|veebikoomiksile]] [[Homestuck|"Homestuck"]]. 2015. aastal lõi Fox mängu "Undertale", mis sai läbimurdehitiks ja [[Popkultuur|popkultuuri]] fenomeniks. Mängu on nomineeritud Briti Akadeemia Võidumängude Auhindadele (British Academy Game Award), kolmele Game Awardsile ning kolmele D.I.C.E. Awardsile. Pärast "Undertale'i" edu koostas Fox muusikat mitmetele teistele [[Indie-mäng|''indie''-mängudele]] ning panustas "Super Smash Bros. Ultimate'i" ja [[Pokémon|"Pokémoni"]] videomängude heliribade loomisele. Alates 2018. aastast alustas Fox "Deltarune'i" arendamist, mis on episoodiline videomäng, mille tegevus toimub "Undertale'iga" paralleelses universumis''.'' == Elu ja karjäär == === 1991–2009: Varane elu ja töö === Robert F. Fox<ref name="Union Leader">{{Cite web|last=Hayward|first=Mark|url=https://www.unionleader.com/voices/city_matters/city-matters-secretive-nh-game-designer-created-undertale-video-game/article_ef527592-4b1a-5402-8393-944173180028.html|title=City Matters: Secretive NH game designer created Undertale video game|website=New Hampshire Union Leader|date=December 6, 2020|access-date=June 22, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210622105128/https://www.unionleader.com/voices/city_matters/city-matters-secretive-nh-game-designer-created-undertale-video-game/article_ef527592-4b1a-5402-8393-944173180028.html|archive-date=June 22, 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://cocatalog.loc.gov/cgi-bin/Pwebrecon.cgi?v1=2&ti=1,2&Search%5FArg=undertale&Search%5FCode=TALL&CNT=25&PID=2GBPDlE9V8lZU7vODNZ89kFfz&SEQ=20220108095355&SID=1|title=WebVoyage Titles|website=cocatalog.loc.gov|access-date=January 8, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220108145429/https://cocatalog.loc.gov/cgi-bin/Pwebrecon.cgi?v1=2&ti=1%2C2&Search_Arg=undertale&Search_Code=TALL&CNT=25&PID=2GBPDlE9V8lZU7vODNZ89kFfz&SEQ=20220108095355&SID=1|archive-date=January 8, 2022}}</ref> sündis 11. oktoobril 1991. aastal<ref name=":0">{{Cite tweet|number=918137771595829250|user=tobyfox|title=It's my 26th birthday.|date=October 11, 2017}}</ref><ref>{{Cite book|last=Lind|first=Stephanie|date=2022|title=Authenticity in the Music of Video Games|publisher=Lexington Books|isbn=978-1-7936-2713-1|page=137|url=https://doi.org/10.5771/9781793627131}}</ref> [[Manchester (New Hampshire)|Manchesteris New Hampshire'is]].<ref name="Union Leader" /> Fox on öelnud, et lapsena võttis ta muusikatunde, et õppima mängima [[Klaver|klaverit]] ja [[Trompet|trompetit]]. Keskkooli jõudes otsustas ta uuesti klaverit mängima hakata, esitades mängude heliribasid kõrva järgi.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oakwood |eesnimi=James |kuupäev=6. juuni 2025 |pealkiri="Fantastic Mr. Fox" |ajakiri=Debug |üksiknumber=10 |lehekülg=7–11}}</ref> Hiljem õppis ta [[Keskkonnateadus|keskkonnateadust]] Northeasterni Ülikoolis ning lõpetas 2014. aastal.<ref name="Union Leader" /> Foxi varasemad kogemused mänguarenduses hõlmavad RPG Makeri kasutamist koos vendadega keskkoolis, et luua rollimänge ja ROM-häkke.<ref>{{Cite book|last=Fox|first=Toby|date=August 3, 2023|title=Weekly Famitsu Magazine Issue #1788|publisher=[[Famitsu]]|language=Ja|others=Translated by chart|publication-date=August 3, 2023|translator-first=|trans-title=|chapter=Volume 5: My First RPG Maker Games.}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schilling |eesnimi=Chris |kuupäev=5. mai 2018 |pealkiri="The making of Undertale" |url=https://www.pcgamer.com/the-making-of-undertale/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327090348/https://www.pcgamer.com/the-making-of-undertale/ |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=12. oktoobril 2020 |väljaanne=PC Gamer}}</ref> Üks tema varasemaid projekte oli 2008. aastal ilmunud "EarthBound Halloween Hack", mis oli "EarthBoundi" Halloweeni-teemaline ROM-häkk.<ref>{{Cite web|url=http://www.hardcoregaming101.net/earthbound-the-halloween-hack/|title=Earthbound (The Halloween Hack) – Hardcore Gaming 101|website=www.hardcoregaming101.net|access-date=November 4, 2018|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20181105061806/http://www.hardcoregaming101.net/earthbound-the-halloween-hack/|archive-date=November 5, 2018}}</ref> Seejärel [[Keskkool|keskkooli]] viimasel aastal lõi muusikat Andrew Hussie 2009. aasta veebikoomiksile "Homestuck". Kuigi Fox ei vastanud esialgu Hussiele, kui ta 2009. aasta aprillis kogus inimesi veebikoomiksi muusika loomiseks, köitis Foxi töö ikkagi tähelepanu, kui ta hakkas MS Paint Adventuresi foorumitesse üles laadima veebikoomiksi muusika klaverikavereid.<ref name="Polygon">{{Cite web|last=Funk|first=John|url=http://www.polygon.com/2013/1/24/3780850/land-of-memes-and-trolls-the-epic-and-ridiculous-self-aware-world-of|title=Land of Memes and Trolls: The Epic and Ridiculous Self-Aware World of Homestuck|publisher=[[Vox Media]]|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=October 15, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20160520212927/http://www.polygon.com/2013/1/24/3780850/land-of-memes-and-trolls-the-epic-and-ridiculous-self-aware-world-of|archive-date=May 20, 2016}}</ref> Fox oli "Homestucki" heliriba tootmiskoordinaator ning lõi loo "Megalovania". Ta tunnistas, et see andis talle kogemust, et kasutada digitaalseid helitöötlusprogramme.<ref name="Polygon" /><ref name=":4" /> === 2013–2015: "Undertale" === [[Fail:Annoying_dog_face.svg|pisi|Foxi autori teisik "Annoying Dog", lähivõte näospraidist (ehk ''face sprite'') "Undertale'ist"]] Foxi tuntuim teos on 2015. aasta rollimäng "Undertale", millele oli ta ka helilooja.<ref name="Union Leader" /> "Undertale" müüs üle 3,5 miljoni eksemplari,<ref name="ArsTechnica">{{Cite web|last=Orland, Kyle|url=https://arstechnica.com/gaming/2018/07/steam-data-leak-reveals-precise-player-count-for-thousands-of-games/|title=Valve leaks Steam game player counts; we have the numbers|website=[[Ars Technica]]|date=July 6, 2018|access-date=July 25, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20180710173043/https://arstechnica.com/gaming/2018/07/steam-data-leak-reveals-precise-player-count-for-thousands-of-games/|archive-date=July 10, 2018}}</ref> saades nii läbemurdehitiks kui ka popkultuuri fenomeniks. "Undertale'i" on nomineeritud Briti Akadeemia Võidumängude Auhindadele, Game Awardsile ning D.I.C.E. Awardsile.<ref>{{Cite web|last=Nunneley|first=Stephany|url=https://www.vg247.com/rocket-league-the-witcher-3-fallout-4-others-up-for-bafta-best-game-award|title=Rocket League, The Witcher 3, Fallout 4, others up for BAFTA Best Game Award|website=VG247|date=March 10, 2016|access-date=September 27, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20160504154327/http://www.vg247.com/2016/03/10/rocket-league-the-witcher-3-fallout-4-others-up-for-bafta-best-game-award/|archive-date=May 4, 2016}}</ref><ref>{{Cite web|last=Sarkar|first=Samit|url=https://www.polygon.com/2015/11/13/9728874/the-game-awards-2015-nominees/|title=Here are the nominees for The Game Awards 2015|website=Polygon|date=November 13, 2015|access-date=September 27, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250821130554/https://www.polygon.com/2015/11/13/9728874/the-game-awards-2015-nominees/|archive-date=August 21, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Frank|first=Allegra|url=https://www.polygon.com/2016/1/13/10760412/dice-awards-2016-nominees/|title=DICE Awards finalists include Fallout 4, Witcher 3, Life is Strange and more|website=Polygon|date=January 13, 2016|access-date=September 27, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250818102352/https://www.polygon.com/2016/1/13/10760412/dice-awards-2016-nominees/|archive-date=August 18, 2025}}</ref> Fox töötas kogu mängu kallal iseseisvalt, et ta ei peaks teistele tuginema, välja arvatud mängu graafika, mille loomiseks värbas ta Temmie Changi''.<ref name=":12">{{Cite book|last=Benoit-Gonin|first=Corentin|date=2023|title=L' anomalie Undertale Décryptage d'un Jeu Monstre|publisher=[[Third Éditions]]|location=Namur|isbn=978-2-37784-433-3|language=fr|access-date=December 30, 2024|url=https://books.google.com/books?id=Hx_gEAAAQBAJ&pg=PT15|trans-title=The Undertale Anomaly: Decoding a Monster Game|archive-url=https://web.archive.org/web/20251004152055/https://books.google.com/books?pg=PT15&id=Hx_gEAAAQBAJ|archive-date=October 4, 2025|via=[[Google Books]]}}</ref>'' Fox joonistas "Undertale'i" tegelasi juba ülikooli ajal oma märkmikus.<ref>{{Cite web|last=Hilliard|first=Kyle|url=https://gameinformer.com/b/news/archive/2017/01/09/toby-fox-shares-college-notebook-filled-early-concept-art-and-ideas-that-would-eventually-become-undertale.aspx|title=Toby Fox Shares College Notebook Filled With Early Concept Art And Ideas That Eventually Became Undertale|website=Game Informer|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260117104954/https://gameinformer.com/b/news/archive/2017/01/09/toby-fox-shares-college-notebook-filled-early-concept-art-and-ideas-that-would-eventually-become-undertale.aspx|archive-date=January 17, 2026}}</ref> Pärast ilmumist kogus "Undertale" ulatusliku fännibaasi.<ref name="RockPaperShotgun" /><ref name=":0"></ref> Fox kommenteeris, et tal pole midagi selle vastu, kui inimesed väidavad, et neile Undertale ei meeldi, öeldes, et see "pole kõigile".<ref name=":0" /> 2016. aastal kinkis [[juutuuber]] MatPat [[Franciscus|paavst Franciscusele]] "Undertale'i" eksemplari.<ref>{{Cite web|last=Good|first=Owen S.|url=https://www.polygon.com/2016/7/6/12105428/pope-undertale-youtuber/|title=Someone gave the pope a copy of Undertale|website=Polygon|date=July 6, 2016|access-date=January 31, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260211022305/https://www.polygon.com/2016/7/6/12105428/pope-undertale-youtuber/|archive-date=February 11, 2026}}</ref> Samuti kirjutas Fox 2016. aastal, et tema isiklik arvamus oli, et "Undertale" on endiselt "nišš" ja seega väärib hinnangut "8/10".<ref name="RockPaperShotgun">{{Cite web|last=O'Connor|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/2016/09/15/undertale-launched-a-year-ago-today/|title=8/10: Undertale Dev Reflects On Unexpected Popularity|website=Rock, Paper, Shotgun|date=September 15, 2016|access-date=August 2, 2017|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20170803045451/https://www.rockpapershotgun.com/2016/09/15/undertale-launched-a-year-ago-today/|archive-date=August 3, 2017}}</ref> Temast sai ka ajakirja A Profound Waste of Time kaastööline.<ref>{{Cite web|url=https://www.destructoid.com/ashly-burch-toby-fox-and-mike-z-join-the-profound-waste-of-time-team-404852.phtml|title=Ashly Burch, Toby Fox and Mike Z join the Profound Waste of Time team|website=Destructoid|date=December 15, 2016|access-date=August 2, 2017|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170527074841/https://www.destructoid.com/ashly-burch-toby-fox-and-mike-z-join-the-profound-waste-of-time-team-404852.phtml|archive-date=May 27, 2017}}</ref> Seejärel valiti Fox 2018. aasta Games Forbes'i 30 alla 30 (30 Under 30) nimekirja "Undertale'i" loomisel. Selleks ajaks oli mäng müünud üle 2 miljoni eksemplari.<ref>{{Cite news|last=Perez|first=Matt|url=https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/11/14/30-under-30-in-games-2018-the-game-changers-behind-clg-undertale-and-discord/|title=30 Under 30 In Games 2018: The Game Changers Behind CLG, 'Undertale' And Discord|work=Forbes|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260325045301/https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/11/14/30-under-30-in-games-2018-the-game-changers-behind-clg-undertale-and-discord/|archive-date=March 25, 2026}}</ref> "Undertale'"i edu, eriti Jaapanis, andis Foxile võimaluse kohtuda "Super Smash Bros." looja Masahiro Sakuraiga.<ref>{{Cite web|last=Life|first=Nintendo|url=https://www.nintendolife.com/news/2022/10/random-you-can-kind-of-thank-toby-fox-for-sakurais-english-youtube-channel|title=Random: You Can (Kind Of) Thank Toby Fox For Sakurai's English YouTube Channel|website=Nintendo Life|date=October 1, 2022|access-date=November 29, 2025|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20251127220136/https://www.nintendolife.com/news/2022/10/random-you-can-kind-of-thank-toby-fox-for-sakurais-english-youtube-channel|archive-date=November 27, 2025}}</ref> Sans, tegelane "Undertale'ist", lisati hiljem "Super Smash Bros. Ultimate'i" Mii kostüümina, mis oli allalaadimise kaudu saadaval, koos instrumentaalkompositsiooniga "Megalovania", millele Fox tegi uue arranžeeringu.<ref name="ssbu">{{Cite web|last=Walker|first=Ian|url=https://kotaku.com/undertales-sans-joins-smash-bros-as-a-mii-fighter-cost-1837885342|title=Undertale's Sans Joins Smash Bros. As A Mii Fighter Costume|website=Kotaku|date=September 4, 2019|access-date=September 4, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190908231139/https://kotaku.com/undertales-sans-joins-smash-bros-as-a-mii-fighter-cost-1837885342|archive-date=September 8, 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=Lee|first=Julia|url=https://www.polygon.com/2019/9/4/20850211/sans-undertale-smash-bros-ultimate/|title=Sans from Undertale joins Smash Bros. Ultimate as a Mii Fighter costume|website=Polygon|date=September 4, 2019|access-date=November 29, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20251126180918/https://www.polygon.com/2019/9/4/20850211/sans-undertale-smash-bros-ultimate/|archive-date=November 26, 2025}}</ref> === 2018–tänapäev: "Deltarune" === [[Fail:Deltarune_vector_logo.svg|pisi|"Deltarune'i" logo]] Foxil tekkis idee "Deltarune'ist" 2011. aastal. Mängu esialgne versioon ilmus 2012. aastal, kuid selle arendus jäi pooleli.<ref name="soejima">{{Cite web|url=https://www.nintendo.com/jp/topics/article/0e438e10-2b35-11e9-b104-0a6d14145cb1|title=「DELTARUNE Chapter 1」が2/28に配信決定 {{!}} トピックス {{!}} Nintendo|website=任天堂ホームページ|access-date=November 6, 2025|language=ja}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.eurogamer.net/deltarune-available-on-switch-1-and-2-through-cross-buy-when-it-launches-with-new-nintendo-console|title=Deltarune available on Switch 1 and 2 through cross-buy, when it launches with new Nintendo console|work=Eurogamer.net|date=May 9, 2025|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250512015900/https://www.eurogamer.net/deltarune-available-on-switch-1-and-2-through-cross-buy-when-it-launches-with-new-nintendo-console|archive-date=May 12, 2025}}</ref> 30. oktoobril 2018. aastal postitas Fox "Undertale'i" fännidele palve kontrollida 24 tunni jooksul nende ametlikku [[X (sotsiaalmeedia)|Twitteri]] kontot. Järgmisel päeval avaldas Fox "Deltarune'i" esimese peatüki tasuta, kuid ta esitas selle "küsitlusena".<ref name="dr">{{Cite web|last=Allegra|first=Frank|url=https://www.polygon.com/2018/10/31/18044640/deltarune-free-download-undertale-game|title=Undertale creator's new game is Deltarune, a mysterious surprise|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=October 31, 2018|access-date=November 1, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181101015346/https://www.polygon.com/2018/10/31/18044640/deltarune-free-download-undertale-game|archive-date=November 1, 2018}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.rockpapershotgun.com/2018/11/01/deltarune-chapter-1-undertale-sequel/|title=Deltarune Chapter 1 is the free and surprising start of a new Undertale saga|work=Rock Paper Shotgun|access-date=November 1, 2018|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20190502154830/https://www.rockpapershotgun.com/2018/11/01/deltarune-chapter-1-undertale-sequel/|archive-date=May 2, 2019}}</ref> "Deltarune" on "Undertale'i" paralleelne universum, kus Fox väitis, et see on rohkem "meeldiv" neile, kes on juba "Undertale'i" mänginud.<ref name="soejima" /><ref>{{Cite web|last=Reyes|first=Jess|url=https://www.gamespot.com/articles/deltarune-chapter-3-and-4-debut-announced-for-nintendo-switch-2/1100-6530564/|title=Deltarune Chapter 3 and 4 Debut Announced For Nintendo Switch 2|website=GameSpot|date=April 2, 2025|access-date=January 5, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260210151407/https://www.gamespot.com/articles/deltarune-chapter-3-and-4-debut-announced-for-nintendo-switch-2/1100-6530564/|archive-date=February 10, 2026}}</ref> Sel ajal teatas Fox, et ta ei soovi projektile kulutada rohkem kui seitse aastat. Ta väljendas huvi meeskonna kokkupanemise vastu, et arendustöödele kaasa aidata. Fox märkis, et ilma meeskonnata pole tal "absoluutselt mingit aimu, millal see valmis saab".<ref>{{Cite web|last=Intern|first=Emma Kent Former|url=https://www.eurogamer.net/undertale-creator-says-the-rest-of-deltarune-has-not-been-made-yet|title=Undertale creator suggests it's going to be a while before we see more Deltarune|website=Eurogamer.net|date=November 2, 2018|access-date=January 29, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260201032512/https://www.eurogamer.net/undertale-creator-says-the-rest-of-deltarune-has-not-been-made-yet|archive-date=February 1, 2026|last2=Reporter}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.avclub.com/deltarune-is-toby-foxs-next-game-but-its-not-a-seq|title=Deltarune Is Toby Fox's Next Game, But It's Not an Undertale Sequel|website=AV Club|access-date=January 29, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20251124171341/https://www.avclub.com/deltarune-is-toby-foxs-next-game-but-its-not-a-seq|archive-date=November 24, 2025}}</ref> Pärast seda, kui "Deltarune" oli mitu kuud väljas olnud, teatas Fox, et loodab mängu ülejäänud osad valmis saada, öeldes: "Tasapisi kirjutan ja joonistan kõik välja".<ref name=":3">{{Cite web|last=luisbn|url=https://www.nextn.es/2019/06/deltarune-toby-fox/|title=Deltarune: Toby Fox está motivado y sigue trabajando en el desarrollo|website=NextN: ¡Actualidad Nintendo! ¡Todas las noticias Nintendo Switch!|date=June 13, 2019|access-date=December 6, 2025|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20250612024428/https://www.nextn.es/2019/06/deltarune-toby-fox/|archive-date=June 12, 2025}}</ref> Ta väitis, et oli 1. peatüki järel kirjutanud juba umbes 50 laulu.<ref name=":3" /><ref>{{Cite web|last=重田雄一|url=https://jp.ign.com/deltarune/36645/news/deltarunecdtundertale|title=「DELTARUNE」のサントラCDとジェビルのTシャツが販売開始!「UNDERTALE」クリアファイルなども発売予定|website=IGN Japan|date=June 26, 2019|access-date=December 6, 2025|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20251224031127/https://jp.ign.com/deltarune/36645/news/deltarunecdtundertale|archive-date=December 24, 2025}}</ref> 17. septembril 2021 avaldas Fox "Deltarune'i" teise peatüki tasuta, kuna "maailm on viimasel ajal kõigile väga raske olnud", viidates [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] raskustele. Ta avaldas 3. ja 4. peatüki koos kahe esimesega tasulise versioonina 4. juunil 2025.<ref>{{Cite web|last=Lyles|first=Taylor|url=https://www.ign.com/articles/deltarune-will-be-released-once-chapter-4-is-done-toby-fox-confirms|title=Deltarune Will Be Released Once Chapter 4 Is Done, Toby Fox Confirms|website=IGN|date=October 31, 2023|access-date=November 20, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231120180613/https://www.ign.com/articles/deltarune-will-be-released-once-chapter-4-is-done-toby-fox-confirms|archive-date=November 20, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Romano|first=Sal|url=https://www.gematsu.com/2024/10/deltarune-chapters-3-and-4-to-launch-in-2025|title=DELTARUNE Chapters 3 and 4 to launch in 2025|website=Gematsu|date=October 31, 2024|access-date=November 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20251204222327/https://www.gematsu.com/2024/10/deltarune-chapters-3-and-4-to-launch-in-2025|archive-date=December 4, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Valentine|first=Rebekah|url=https://www.ign.com/articles/deltarune-chapters-3-and-4-are-launching-alongside-the-nintendo-switch-2-in-june|title=Deltarune Chapters 3 and 4 Are Launching Alongside the Nintendo Switch 2 in June|website=IGN|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20251126074051/https://www.ign.com/articles/deltarune-chapters-3-and-4-are-launching-alongside-the-nintendo-switch-2-in-june|archive-date=November 26, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/esports/news/deltarune-chapter-3-and-4-release-time-nintendo-switch-2|title=Deltarune Chapter 3 and 4 Release Time: Nintendo Switch 2 Launch Guide|website=Esports Illustrated On SI|date=June 1, 2025|access-date=June 26, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250627123024/https://www.si.com/esports/news/deltarune-chapter-3-and-4-release-time-nintendo-switch-2|archive-date=June 27, 2025}}</ref> Tulevased peatükid lisatakse tasulise versiooni omanikele tasuta uuendustena. 9. juuni 2026. aastal Nintendo Directi saates teatas Fox "Deltarune'i" 5. peatüki ilmumiskuupäevaks 24. juuni 2026.<ref name="2026release">{{Cite web|last=Valentine|first=Rebekah|url=https://www.ign.com/articles/deltarune-chapter-5-will-release-in-2026|title=Deltarune Chapter 5 Will Release in 2026|website=IGN|date=June 20, 2025|access-date=June 21, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20251105214649/https://www.ign.com/articles/deltarune-chapter-5-will-release-in-2026|archive-date=November 5, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=nintendojam|url=https://mynintendonews.com/2026/06/09/deltarune-chapter-5-launches-for-switch-and-switch-2-as-free-update-on-24th-june/|title=Deltarune: Chapter 5 launches for Switch and Switch 2 as free update on 24th June|website=My Nintendo News|date=2026-06-09|access-date=2026-06-09|language=en-US}}</ref> "Deltarune'il" on kokku seitse peatükki.<ref name="radar">{{Cite web|last=Lewis|first=Catherine|url=https://www.gamesradar.com/games/rpg/deltarune-has-finally-been-given-a-price-tag-and-toby-fox-says-that-future-chapters-beyond-4-will-be-added-as-free-updates-so-you-only-have-to-buy-the-game-once/|title=Deltarune has finally been given a price tag, and Toby Fox says that future chapters beyond 4 "will be added as free updates" so "you only have to buy the game once"|website=[[GamesRadar]]|date=April 3, 2025|access-date=April 10, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250411221049/https://www.gamesradar.com/games/rpg/deltarune-has-finally-been-given-a-price-tag-and-toby-fox-says-that-future-chapters-beyond-4-will-be-added-as-free-updates-so-you-only-have-to-buy-the-game-once/|archive-date=April 11, 2025}}</ref> === 2017–tänapäev: helilooming ja häälnäitlemine === Fox on loonud muusika 2017. aasta "Homestucki" videomängule "Hiveswap",<ref name="Sword&Shield Polygon">{{Cite web|last=Goslin|first=Austen|url=https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435|title=Undertale developer is composing a song for Pokémon Sword and Shield|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 1, 2019|access-date=October 10, 2020|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210328084339/https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435/undertale-developer-music-toby-fox-pokemon-sword-and-shield|archive-date=March 28, 2021}}</ref> "Undertale'i" artisti Temmie Changi lühijutustusmängule "Escaped Chasm"<ref>{{Cite web|last=Tarason|first=Dominic|url=https://www.rockpapershotgun.com/2019/04/02/escaped-chasm-is-a-free-short-from-undertales-temie-chang/|title=Escaped Chasm is a short, sad, free story by Undertale's artist|website=[[Rock Paper Shotgun]]|date=April 2, 2019|access-date=May 2, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190405232954/https://www.rockpapershotgun.com/2019/04/02/escaped-chasm-is-a-free-short-from-undertales-temie-chang/|archive-date=April 5, 2019}}</ref> ning Game Freaki 2019. aasta rollimängule "Little Town Hero", mille muusika arranžeeris Pokémoni helilooja Hitomi Sato. Ta on loonud ka muusikat mängudele "Pokémon Sword and Shield"<ref name="Sword&Shield Polygon" /> ning "Pokémon Scarlet and Violet".<ref>{{Cite web|last=Nelson|first=Will|url=https://www.nme.com/news/undertales-toby-fox-is-doing-music-for-pokemon-scarlet-and-violet-3238843|title='Undertale'’s Toby Fox is doing music for 'Pokémon Scarlet and Violet'|website=NME|date=June 2, 2022|access-date=November 30, 2025|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20251224083627/https://www.nme.com/news/undertales-toby-fox-is-doing-music-for-pokemon-scarlet-and-violet-3238843|archive-date=December 24, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.gamespot.com/articles/undertales-toby-fox-composed-music-for-pokemon-scarlet-and-violet/1100-6504050/|title=Undertale's Toby Fox Composed Music For Pokemon Scarlet And Violet|website=GameSpot|access-date=November 30, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20251113205840/https://www.gamespot.com/articles/undertales-toby-fox-composed-music-for-pokemon-scarlet-and-violet/1100-6504050/|archive-date=November 13, 2025}}</ref> Samuti remiksis ta [[Ed Sheeran|Ed Sheerani]] loo "Celestial" "Scarlet and Violeti" lisamaterialile "The Indigo Disk".<ref name="sheeran">{{Cite web|last=Nightingale|first=Ed|url=https://www.eurogamer.net/toby-fox-remixes-ed-sheeran-for-pokemon-scarlet-and-violet-dlc-the-indigo-disk|title=Toby Fox remixes Ed Sheeran for Pokémon Scarlet and Violet DLC The Indigo Disk|website=[[Eurogamer]]|date=December 15, 2023|access-date=January 12, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250112081237/https://www.eurogamer.net/toby-fox-remixes-ed-sheeran-for-pokemon-scarlet-and-violet-dlc-the-indigo-disk|archive-date=January 12, 2025}}</ref> 2024. aastal tegi ta koostööd Jaapani mänguarendaja ZUNiga, et luua allalaaditava sisu (DLC ehk ''downloadable content'') mängu "Touhou Danmaku Kagura Phantasia Lostile", mis sisaldas lugu, milles ühendati "Touhou" lugu "UN-Owen Was Her?" koos "Undertale'i" tegelase Undyne'i võitluslahingu looga "Battle Against a True Hero".<ref>{{Cite web|last=Norman|first=Jim|url=https://www.nintendolife.com/news/2024/09/new-touhou-rhythm-game-mixes-bullet-hell-falling-notes-and-toby-fox-tunes|title=New 'Touhou' Rhythm Game Mixes Bullet Hell, Falling-Notes And Toby Fox Tunes|website=[[Nintendo Life]]|date=September 5, 2024|access-date=October 4, 2024|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007101030/https://www.nintendolife.com/news/2024/09/new-touhou-rhythm-game-mixes-bullet-hell-falling-notes-and-toby-fox-tunes|archive-date=October 7, 2024}}</ref> Fox on teinud häälnäitleja tööd mitmetes tele- ja veebisarjades. 2023. aastal debüteeris Fox häälnäitlejana animasarjas "We Baby Bears". Ta mängib episoodis "Polly's New Crew" skeletist tegelast nimega Jared.<ref name=":2">{{Cite web|last=Perine|first=Aaron|url=https://comicbook.com/tv-shows/news/cartoon-network-we-baby-bears-return-special-guest-anderson-paak-willow-smith/|title=We Baby Bears Returns to Cartoon Network with Special Guests Anderson Paak and Willow Smith|website=ComicBook.com|date=August 26, 2023|access-date=January 11, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130233531/https://comicbook.com/tv-shows/news/cartoon-network-we-baby-bears-return-special-guest-anderson-paak-willow-smith/|archive-date=January 30, 2024}}</ref> Fox väitis, et tema unistus oli olla multifilmides häälnäitleja. 2025. aastal dubleeris ta tegelast John Egbertit animafilmi "Homestuck" pilootepisoodis.<ref>{{Cite web|url=https://www.avclub.com/homestuck-pilot-teaser-hazbin-hotel-vivziepop|title=Oh god, the Hazbin Hotel creators just announced a Homestuck animated pilot|website=AV Club|access-date=January 11, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250817234917/https://www.avclub.com/homestuck-pilot-teaser-hazbin-hotel-vivziepop|archive-date=August 17, 2025}}</ref><ref name=":5">{{Cite web|last=Valentine|first=Evan|url=https://comicbook.com/anime/news/homestuck-animated-series-hazbin-hotel-creators/|title=Hazbin Hotel Creators Announce Homestuck Animated Show|website=ComicBook.com|date=August 9, 2025|access-date=January 11, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250809191612/https://comicbook.com/anime/news/homestuck-animated-series-hazbin-hotel-creators/|archive-date=August 9, 2025}}</ref> == Filantroopia == 17. septembril 2022. aastal korraldas Fangamer – kellega Fox oli varem teinud koostööd "Undertale'i" fännikaupade loomiseks<ref>{{Cite news|last=Diaz|first=Ana|url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale|title=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale'|work=NPR|date=October 17, 2020|access-date=April 27, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale|archive-date=October 18, 2020}}</ref> – "Deltarune'i" veebilehel heategevusliku oksjonikampaania "Spamton Sweepstakes" heategevusorganisatsiooni Child's Play jaoks.<ref>{{Cite web|last=Zotomayor|first=Carlos "Zoto"|url=https://automaton-media.com/en/news/toby-fox-namedrops-possible-new-deltarune-character-in-amusing-account-of-his-familys-reactions-to-chapter-3-and-4/|title=Toby Fox namedrops possible new Deltarune character in amusing account of his family’s reactions to Chapter 3 and 4|website=AUTOMATON WEST|date=February 10, 2025|access-date=April 27, 2026|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Jiang|first=Sisi|url=https://kotaku.com/deltarune-chapter-3-4-5-undertale-toby-fox-anniversary-1849539773|title=Deltarune Has Cool New Music And Art For Undertale’s Anniversary|website=Kotaku|date=September 15, 2022|access-date=April 27, 2026|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250622111428/https://kotaku.com/deltarune-chapter-3-4-5-undertale-toby-fox-anniversary-1849539773|archive-date=June 22, 2025}}</ref> "Undertale'i" kümnenda aastapäeva tähistamiseks korraldasid Fangamer ja Fox kahepäevase heategevusliku maraton-otseülekande [[Piirideta Arstid|Piirideta Arstide]] heaks, kus nad mängisid "Undertale'i" [[Mod|modifitseeritud]] versiooni. Otseülekandega koguti üle 320 000 [[Dollarimärk|dollari]].<ref>{{Cite web|last=published|first=Dustin Bailey|url=https://www.gamesradar.com/games/rpg/undertale-fans-raised-over-usd330-000-for-charity-at-the-rpgs-10th-anniversary-event-where-someone-paid-usd11-000-for-a-one-of-a-kind-giant-toriel-plush/|title=Undertale fans raised over $330,000 for charity at the RPG's 10th anniversary event, where someone paid $11,000 for a "one-of-a-kind" giant Toriel plush|website=GamesRadar+|date=September 22, 2025|access-date=April 27, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260429234640/https://www.gamesradar.com/games/rpg/undertale-fans-raised-over-usd330-000-for-charity-at-the-rpgs-10th-anniversary-event-where-someone-paid-usd11-000-for-a-one-of-a-kind-giant-toriel-plush/|archive-date=April 29, 2026}}</ref> == Inspiratsioon == Fox on öelnud, et teda on mõjutanud videomängu [[Final Fantasy VI|"Final Fantasy VI"]] muusika ja atmosfäär. Teised Jaapani rollimängud, nagu "EarthBound",<ref>{{Cite web|last=Life|first=Nintendo|url=https://www.nintendolife.com/news/2022/06/undertale-creator-toby-fox-explains-how-earthbounds-fans-kept-the-game-alive|title=Undertale Creator Toby Fox Explains How EarthBound's Fans Kept The Game Alive|website=Nintendo Life|date=June 29, 2022|access-date=January 29, 2026|language=en-GB|quote="Undertale creator Toby Fox has made no secret of the fact that he was heavily inspired by EarthBound"|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715042728/https://www.nintendolife.com/news/2022/06/undertale-creator-toby-fox-explains-how-earthbounds-fans-kept-the-game-alive|archive-date=July 15, 2022}}</ref> "Secret of Mana" ja "Super Mario RPG", olid tema peamisteks inspiratsiooniallikateks. Foxile meeldis eriti Yoko Shimomura looming ning teda inspireeris Shinomura laul "Megalomania" albumil "Live A Live". Ta kavatses algul kasutada oma mängus selle laulu kaverit, kuid ta väsis selle transkribeerimisest ja tegi lõpuks uue laulu "Megalovania".<ref>{{Cite web|url=https://www.square-enix-games.com/es_XL/news/live-a-live-yoko-shimomura-toby-fox-pt-1|title=Live a Live: a conversation between Yoko Shimomura and Toby Fox - part 1 {{!}} Square Enix Blog|website=square-enix-games.com|access-date=October 4, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007101125/https://www.square-enix-games.com/es_XL/news/live-a-live-yoko-shimomura-toby-fox-pt-1|archive-date=October 7, 2024}}</ref> Fox avastas "Touhou Projecti" sarja juba väga noorelt.<ref>{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=fIImmJicEFA&list=PL44x_5XRP17xhbCpTxndypUcXB5izF43u|title=Toby Fox DJs for Skaianet Radio 8/17/10|date=June 15, 2025|last=Skyplayer|access-date=July 26, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250817123316/https://www.youtube.com/watch?v=fIImmJicEFA&list=PL44x_5XRP17xhbCpTxndypUcXB5izF43u|archive-date=August 17, 2025}}</ref> Põhikoolis laadis ta alla mängude "Embodiment of Scarlet Devil" ja "Perfect Cherry Blossom" demoversioonid. Ta mängis oma kiriku suvelaagris klaveriversiooni "Perfect Cherry Blossomi" laulu "Necrofantasia".<ref>{{Cite web|last=実存|url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019|title=「Undertale」トビー・フォックス×「東方」ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る|website=電ファミニコゲーマー – ゲームの面白い記事読んでみない?|date=October 19, 2018|access-date=October 4, 2024|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019|archive-date=May 4, 2021}}</ref> Fox on nimetanud [[Ace Attorney|"Ace Attorney"]] sarja oma inspiratsiooniks, eriti kuidas mängusari kujutab oma tegelasi.<ref name="soejima"></ref> == Isiklik elu == Fox on salapärane ning annab harva intervjuusid.<ref name="Union Leader" /><ref name="Existential Gamer">{{Cite web|last=Feeld|first=Julian|url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale|title=Interview: Toby Fox of Undertale|publisher=Feeld|website=Existential Gamer|date=October 9, 2015|access-date=January 20, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale|archive-date=January 22, 2016}}</ref> Ta kannatab kroonilise randme- ja käevalu all, mis takistab tal regulaarselt programmeerimast ja kirjutamast. Fox tugineb sageli [[Kõnetuvastus|kõnetuvastuse]] tarkvarale, et teisendada kõne tekstiks. 2020. aasta septembris ütles Fox, et tema valu ägenemine oli üks põhjusi, miks "Deltarune'i" teise peatüki arendamine edasi lükkus.<ref>{{Cite web|url=https://www.gamespot.com/articles/undertale-developer-toby-fox-gives-substantial-upd/1100-6482178/|title=Undertale Developer Toby Fox Gives Substantial Update On Sequel Deltarune|website=GameSpot|access-date=December 6, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250917135141/https://www.gamespot.com/articles/undertale-developer-toby-fox-gives-substantial-upd/1100-6482178/|archive-date=September 17, 2025}}</ref> Fox oskab [[Jaapani keel|jaapani]] keelt.<ref>{{Cite news|last=Harte|first=Charles|url=https://gameinformer.com/2026/03/31/toby-fox-defends-limited-language-options-in-undertale-and-deltarune-i-want-it-to-match|title=Toby Fox Defends Limited Language Options In Undertale And Deltarune: 'I Want It To Match My Vision'|work=Game Informer|date=5 June 2025|access-date=7 June 2026|language=en}}</ref> == Tööd == === Videomängud === {| class="wikitable" ! scope="col" |Aasta ! scope="col" width="200em" |Mängu pealkiri ! scope="col" |Režissöör ! scope="col" |Helilooja ! scope="col" |Stsenarist ! scope="col" |Platvormid !Viide |- |2006 |"Arn's Winter Quest" |Jah | style="text-align: center;" |Ei |Jah |[[Super Nintendo Entertainment System|Super Nintendo]] (ROM-häkk) |<ref>{{Cite web|url=https://starmen.net/pkhack/pk_junk/down_hack.php|title=STARMEN.NET - PK Hack Downloads - Hacks|website=starmen.net|access-date=April 28, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260430064937/https://starmen.net/pkhack/pk_junk/down_hack.php|archive-date=April 30, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.romhacking.net/hacks/37/|title=Arn's Winter Quest: Gway Edition|website=ROMhacking.net|access-date=April 28, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20260430203240/https://www.romhacking.net/hacks/37/|archive-date=April 30, 2026}}</ref> |- | scope="row" |2008 |EarthBound Halloween Hack" |Jah | style="text-align:center;" |Jah |Jah |Super Nintendo (ROM-häkk) |<ref name="hh">{{Cite web|url=https://earthboundcentral.com/2009/10/earthbound-halloween-hack/|title=EarthBound Halloween Hack! « EarthBound Central|website=earthboundcentral.com|access-date=December 14, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211214011040/https://earthboundcentral.com/2009/10/earthbound-halloween-hack/|archive-date=December 14, 2021}}</ref> |- | scope="row" |2015 |"Undertale" |Jah | style="text-align:center;" |Jah |Jah |[[Microsoft Windows|Windows]], [[macOS]], [[Linux]], [[PlayStation 4]], [[Playstation Vita|PlayStation Vita]], [[Nintendo Switch]], [[Xbox One]] |<ref name="Union Leader" /> |- | scope="row" |2016 |"Rose of Winter" |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Windows |<ref>{{Cite web|last=Hamilton|first=Kirk|url=https://kotaku.com/the-best-video-game-music-of-2016-1790344390|title=The Best Video Game Music Of 2016|website=Kotaku|date=January 1, 2017|access-date=December 6, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20161222041009/https://kotaku.com/the-best-video-game-music-of-2016-1790344390|archive-date=December 22, 2016}}</ref> |- |2017 |"Hiveswap: Act 1" |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Windows, macOS, Linux |<ref name="Sword&Shield Polygon" /> |- | scope="row" |2018 |"Deltarune'i" esimene peatükk |Jah | style="text-align:center;" |Jah |Jah |Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, [[PlayStation 5]], [[Nintendo Switch 2]] |<ref name="dr" /> |- | rowspan="2" scope="row" |2019 |"Escaped Chasm" |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Windows |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=Fraser |kuupäev=3. aprill 2019 |pealkiri=Escaped Chasm is a free game about loneliness from Undertale's artist |url=https://www.pcgamer.com/escaped-chasm-is-a-free-game-about-loneliness-from-undertales-artist/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605013503/https://www.pcgamer.com/escaped-chasm-is-a-free-game-about-loneliness-from-undertales-artist/ |arhiivimisaeg=5. juuni 2020 |vaadatud=18. mail 2020 |väljaanne=PC Gamer}}</ref> |- |"Little Town Hero" |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Windows, PlayStation 4, Nintendo Switch, Xbox One |<ref name="Sword&Shield Polygon" /> |- | rowspan="2" scope="row" |2020 |"Dweller's Empty Path" |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Windows |<ref>{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/undertale-artist-temmie-chang-releases-dwellers-empty-path/|title=Undertale Artist Temmie Chang Releases Dweller's Empty Path|website=Siliconera|date=July 11, 2020|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20221010223828/https://www.siliconera.com/undertale-artist-temmie-chang-releases-dwellers-empty-path/|archive-date=October 10, 2022}}</ref> |- |"Hiveswap: Act 2" |Jah | style="text-align:center;" |Jah |Jah |Windows, macOS, Linux |<ref name="Sword&Shield Polygon" /> |- | scope="row" |2021 |"Deltarune'i" teine peatükk |Jah | style="text-align:center;" |Jah |Jah |Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, PlayStation 5, Nintendo Switch 2 |<ref name="dr" /> |- | scope="row" |2022 |"Pokémon Scarlet and Violet" |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Nintendo Switch |<ref>{{Cite news|last=Carpenter|first=Nicole|url=https://www.polygon.com/pokemon/23150300/undertale-toby-fox-pokemon-scarlet-violet-music-composer|title=Undertale's Toby Fox composed music for Pokémon Scarlet and Violet|work=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=June 1, 2022|access-date=June 1, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220706000736/https://www.polygon.com/pokemon/23150300/undertale-toby-fox-pokemon-scarlet-violet-music-composer|archive-date=July 6, 2022}}</ref> |- | rowspan="2" scope="row" |2025 |"Deltarune'i" kolmas ja neljas peatükk |Jah | style="text-align:center;" |Jah |Jah |Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, PlayStation 5, Nintendo Swch 2 |<ref name="dr" /> |- |"Off" (ümbertöödeldud versioon) |Ei | style="text-align:center;" |Jah |Ei |Windows, Nintendo Switch |<ref>{{Cite news|last=Doolan|first=Liam|url=https://www.nintendolife.com/news/2025/01/undertale-creator-toby-fox-joins-off-rpg-soundtrack|title=Undertale Creator Toby Fox Joins 'OFF' RPG Soundtrack|work=Nintendo Life|date=January 24, 2025|access-date=January 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250124041202/https://www.nintendolife.com/news/2025/01/undertale-creator-toby-fox-joins-off-rpg-soundtrack|archive-date=January 24, 2025}}</ref> |} ==== Tulevased mängud ==== {| class="wikitable" ! scope="col" |Aasta ! scope="col" width="200em" | Mängu pealkiri ! scope="col" | Režissöör ! scope="col" | Helilooja ! scope="col" | Stsenarist ! scope="col" | Platvormid ! scope="col" | Viide |- | scope="row" | 2026 | "Deltarune'i" viies peatükk | rowspan="3" | Jah | rowspan="3" style="text-align:center;" |Jah | rowspan="3" |Jah | rowspan="3" |Windows, macOS, PlayStation 4, Nintendo Switch, PlayStation 5, Nintendo Switch 2 |<ref>{{Cite web|last=Wales, Matt|url=https://www.eurogamer.net/deltarunes-closing-credits-confirm-chapter-5-should-be-with-us-comparatively-soon|title=Deltarune's closing credits confirm Chapter 5 should be with us comparatively soon|publisher=[[Gamer Network]]|website=[[Eurogamer]]|date=June 20, 2025|access-date=June 26, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250821030417/https://www.eurogamer.net/deltarunes-closing-credits-confirm-chapter-5-should-be-with-us-comparatively-soon|archive-date=August 21, 2025}}</ref> |- | rowspan="2" scope="row" |{{Keskele|Info puudub}} | "Deltarune'i" kuues peatükk | rowspan="2" |<ref name="radar" /> |- | "Deltarune'i" seitsmes peatükk |} ==== Külalishelilooja ==== * "Hiveswap Friendsim" (2018)<ref>{{Cite news|last=O'Connor|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/hiveswap-release-date-confirmed|title=Homestuck spin-off Hiveswap starts in September|work=Rock, Paper, Shotgun|date=August 30, 2017|access-date=December 6, 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240529033235/https://www.rockpapershotgun.com/hiveswap-release-date-confirmed|archive-date=May 29, 2024|last2=O'Connor|first2=Alice}}</ref> * "YIIK: Postmodernne RPG" (2019)<ref>{{Cite web|last=Boudreau|first=Ian|url=https://www.pcgamesn.com/yiik/new-games-yiik-release-date|title=New games: YIIK is a weird JRPG set in the postmodern '90s, built on loss|website=PCGamesN|date=January 13, 2019|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130225957/https://www.pcgamesn.com/yiik/new-games-yiik-release-date|archive-date=January 30, 2024}}</ref> * "Super Smash Bros. Ultimate" (2019) – ainult allalaaditav sisu<ref name="ssbu" /> * "Pesterquest" (2019) * "Pokémon Sword and Shield" (2019)<ref name="Sword&Shield Polygon2">{{cite web|last=Goslin|first=Austen|url=https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435|title=Undertale developer is composing a song for Pokémon Sword and Shield|work=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 1, 2019|access-date=October 10, 2020|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210328084339/https://www.polygon.com/2019/11/1/20943435/undertale-developer-music-toby-fox-pokemon-sword-and-shield|archive-date=March 28, 2021|url-status=live}}</ref> * [[Omori|"Omori"]] (2020) - plaadiautomaadi muusika * "beatmania IIDX 30 Resident" (2022)<ref>{{Cite web|url=https://www.siliconera.com/beatmania-iidx-30-resident-will-come-with-a-new-toby-fox-song/|title=Beatmania IIDX 30 Resident Will Come With a New Toby Fox Song|website=Siliconera|date=August 5, 2022|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231208132325/https://www.siliconera.com/beatmania-iidx-30-resident-will-come-with-a-new-toby-fox-song/|archive-date=December 8, 2023}}</ref> * "Mr. Saitou" (2023)<ref>{{Cite web|last=Macgregor|first=Jody|url=https://www.pcgamer.com/this-single-serving-ghibli-esque-adventure-about-work-and-worms-will-warm-your-heart/|title=This single-serving Ghibli-esque adventure about work and worms will warm your heart|website=PC Gamer|date=March 22, 2023|access-date=January 30, 2024|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230710232930/https://www.pcgamer.com/this-single-serving-ghibli-esque-adventure-about-work-and-worms-will-warm-your-heart/|archive-date=July 10, 2023}}</ref> * "Touhou Danmaku Kagura Phantasia Lost" (2024)<ref>{{Cite web|last=Romano|first=Sal|url=https://www.gematsu.com/2023/08/touhou-danmaku-kagura-phantasia-lost-for-pc-launches-february-8-2024|title=Touhou Danmaku Kagura: Phantasia Lost for PC launches February 8, 2024|website=Gematsu|date=August 7, 2023|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230807123449/https://www.gematsu.com/2023/08/touhou-danmaku-kagura-phantasia-lost-for-pc-launches-february-8-2024|archive-date=August 7, 2023}}</ref> * [[Fields of Mistria|"Fields of Mistria"]] (2024)<ref>{{Cite news|url=https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|title=Fields of Mistria - Official Trailer|work=[[IGN]]|date=June 10, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230611122147/https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|archive-date=June 11, 2023}}</ref> * "Chunithm" (2024)<ref>{{Cite web|url=https://www.gamer.ne.jp/news/202312140047/|title=「CHUNITHM LUMINOUS」が稼働!「アイドル」などの新曲に加え「リコリス・リコイル」「UNDERTALE」とのコラボイベントも実施|website=Gamer|access-date=December 6, 2025|language=ja}}</ref> === Muud teosed === {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Aasta ! scope="col" |Meedia ! scope="col" |Pealkiri ! scope="col" |Roll !Märkus !Viide |- | scope="row" |2009–2016 |Webcomic |"Homestuck" |Helilooja | | style="text-align:center;" |<ref name="b" /> |- | scope="row" |2010 |Album |"The Baby is You" |Laulukirjutaja, helilooja, laulja |Album "Homestucki" jaoks | style="text-align:center;" |<ref name="b">{{Cite web|last=Lee|first=Julia|url=https://www.polygon.com/pokemon/2019/11/13/20963640/undertale-toby-fox-song-pokemon-sword-shield-homestuck-the-baby-is-you|title=Undertale creator Toby Fox's Pokémon Sword and Shield song sounds like a Homestuck fan tune|website=Polygon|date=November 13, 2019|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230405012655/https://www.polygon.com/pokemon/2019/11/13/20963640/undertale-toby-fox-song-pokemon-sword-shield-homestuck-the-baby-is-you|archive-date=April 5, 2023}}</ref> |- | scope="row" |2012 |Album |"I Miss You - EarthBound 2012" |Helilooja | | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Various Artists |eesnimi= |pealkiri=I Miss You - EarthBound 2012 |url=https://sleepytimejesse.bandcamp.com/album/i-miss-you-earthbound-2012 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124051110/https://sleepytimejesse.bandcamp.com/album/i-miss-you-earthbound-2012 |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2024 |vaadatud=30. jaanuaril 2024 |väljaanne=Bandcamp}}</ref> |- | scope="row" |2012 |Website |tane.us |Külalishelilooja |Metronomy - "Black Eye Burnt Thumb" (Toby "Radiation" Fox CHIP MIX) | style="text-align:center;" | |- | rowspan="2" scope="row" |2018 |Album |"Pray" |Külalishelilooja, laulukirjutaja ja laulja | | style="text-align:center;" |<ref name="Pray" group="‡">{{Cite tweet|number=1026500164217962498|user=tobyfox|title=I composed a vocal song for my friend @1t0lc1 (Itoki Hana's) new album, Pray.|date=August 6, 2018}}</ref> |- | scope="row" |Videomämg |"Black Bird" |Mängu testimine | | style="text-align:center;" |<ref>Onion Games (20. aprill 2018). Black Bird (jaapani keeles)</ref> |- | rowspan="2" scope="row" |2020 |Comic |"Hobonichi Mother Projecti" koomiks "Pollyanna" |Kaastööline | | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://www.1101.com/mother_project/items/book_pollyanna_en.html|title=Pollyanna - Hobonichi Mother Project - Hobo Nikkan Itoi Shinbun|website=Hobonichi Mother Project|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130233532/https://www.1101.com/mother_project/items/book_pollyanna_en.html|archive-date=January 30, 2024}}</ref> |- |[[Muusikavideo]] |Chip Tanaka/Hammerhead "Shark Song" |Režissöör ja [[animaator]] | | style="text-align:center;" | |- | rowspan="2" scope="row" |2021 |Videomämg |"Get in the Car, Loser!" |Pakkus külalistele mõeldud esemeid ja lugusid | | style="text-align:center;" |<ref>Love Conquers All Games (21. september 2021). Get in the Car, Loser!</ref> |- |Laul |"Myths You Forgot" |Külalisartist |Koostöö Camelliaga | style="text-align:center;" | |- | rowspan="2" scope="row" |2022 |Laul |"Skies Forever Blue" |Helilooja, laulukirjutaja |Koostöö Itoki Hanaga | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|last=Liu|first=Stephanie|url=https://www.siliconera.com/toby-fox-collaborated-with-omocat-on-skies-forever-blue-song/|title=Toby Fox Collaborated With Omocat on the Song 'Skies Forever Blue'|website=Siliconera|date=November 2, 2022|access-date=January 30, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240130233531/https://www.siliconera.com/toby-fox-collaborated-with-omocat-on-skies-forever-blue-song/|archive-date=January 30, 2024}}</ref> |- |Reklaam |"Pocari Sweat" |Helilooja |Koostöö PUNPEE and imasega | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://soranews24.com/2022/04/01/undertales-toby-fox-composed-the-music-for-newest-japanese-commercial-for-pocari-sweat/|title=Undertale's Toby Fox composed the music for newest Japanese commercial for Pocari Sweat|website=SoraNews24 -Japan News-|date=April 1, 2022|access-date=December 6, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20251116161944/https://soranews24.com/2022/04/01/undertales-toby-fox-composed-the-music-for-newest-japanese-commercial-for-pocari-sweat/|archive-date=November 16, 2025}}</ref> |- | rowspan="4" scope="row" |2023 |Laul |"The Greatest Living Show" |Helilooja, laulukirjutaja |Koostöö Itoki Hanaga | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://www.catsuka.com/news/2023-03-31/the-greatest-living-show-toby-fox-et-itoki-hana-clip-anime-seule-par-bani-chan|title=The Greatest Living Show - Toby Fox & Itoki Hana (clip animé seule par Bani-Chan) - News {{!}} Catsuka|website=www.catsuka.com|access-date=January 29, 2026|language=fr-FR|archive-url=https://web.archive.org/web/20260302041805/https://www.catsuka.com/news/2023-03-31/the-greatest-living-show-toby-fox-et-itoki-hana-clip-anime-seule-par-bani-chan|archive-date=March 2, 2026}}</ref> |- |Laul |"Prelude" |Helilooja |Koostöö bo eniga | style="text-align:center;" |<ref group="‡" name=":1">{{YouTube|1jNk5tmjhpc|GLITCH}}</ref> |- |[[Animatsioonfilm|Animasari]] |"We Baby Bears" |Dubleeris kaks episoodi | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |Allalaaditav sisu |"Pokémon Scarlet and Violet: The Hidden Treasure of Area Zero" |Helilooja |Ed Sheerani laulu "Celestial" remiks | style="text-align:center;" |<ref name="sheeran" /> |- | rowspan="2" scope="row" |2024 |Laul |"Fallen Wing" |Helilooja |Külalishelilooja Hololive'i virtuaal juutuuberi Amane Kanata ja Camelliaga albumil "Unknown DIVA" | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|last=猫塚きてぃ|url=https://www.famitsu.com/news/202403/15337235.html|trans-title=【hololive】Kanata Amane's 1st album "Unknown DIVA" interview. "Kataha" is a counteroffer from Toby Fox! He talks about his thoughts on the songs he wrote and the story behind them.|website=famitsu.com|date=March 15, 2024|access-date=March 15, 2024|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20240315111712/https://www.famitsu.com/news/202403/15337235.html|archive-date=March 15, 2024|last2=武藤先輩|script-title=ja:【ホロライブ】天音かなた1stアルバム「Unknown DIVA」インタビュー.「片羽」はトビー・フォックスからの逆オファー! 自身が作詞した曲への想いや裏話を語る {{!}} ゲーム・エンタメ最新情報のファミ通.com}}</ref> |- |Laul |"Dead Ma'am's Chest" |Helilooja |Koostöö Hololive'i virtuaal juutuuberi Houshou Marine ja Camellia | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/new-hololive-vtuber-houshou-marine-song-written-by-toby-fox/|title=New Hololive Vtuber Houshou Marine Song Written by Toby Fox|website=Siliconera|date=July 30, 2024|access-date=August 1, 2024|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250109024815/https://www.siliconera.com/new-hololive-vtuber-houshou-marine-song-written-by-toby-fox/|archive-date=January 9, 2025}}</ref> |- | scope="row" |2025 |Veebisari |"Homestuck: The Animated Pilot" |Helilooja, tegevprodutsent, häälnäitleja (John Egbert) |Nimetatud kui Toby "Radiation" Fox | style="text-align:center;" |<ref name=":5" /> |- |2026 |Veebisari |"Gameoverse" |Tänuavaldus | | style="text-align:center;" |<ref name=":1">{{Cite news|url=https://apptrigger.com/2018/11/01/deltarune-toby-fox-full-release-plans/|title=Deltarune creator Toby Fox talks full release plans, upscaling|work=App Trigger|date=November 1, 2018|access-date=November 13, 2018|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20181113165754/https://apptrigger.com/2018/11/01/deltarune-toby-fox-full-release-plans/|archive-date=November 13, 2018}}</ref> |} == Viited == {{Viited}} === Esmased allikad === <references group="‡"/> == Välislingid == * https://toby.fangamer.com/ * {{URL|https://web.archive.org/web/20151119075030/http://tobyfox.net/|Eelmine veebileht}} (archived) {{JÄRJESTA:Fox, Toby}} [[Kategooria:Sündinud 1991]] f25enap2mhvbnydglwygt2ufa2bidcy 0 717453 7193728 7187388 2026-07-16T08:24:40Z Kasparkelk 204517 7193728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Toprak Razgatlıoğlu | pilt = Toprak Razgatlıoğlu at the 2026 German motorcycle Grand Prix (cropped) 2.jpg | pildiallkiri = Toprak Razgatlıoğlu (2026) | riik = [[Türgi]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|10|16}} | sünnikoht = [[Alanya]], Türgi | pikkus = 185cm | kaal = 80kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 7 | isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''<br>11 starti<br>12 punkti<br>'''[[WorldSBK]]'''<br>258 starti<br>78 võitu<br>173 poodiumit<br>24 kvalifikatsiooni võitu<br>66 kiireimat ringi<br>3482 punkti }} '''Toprak Razgatlıoğlu''' (sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1996]]) on Türgi [[Mootorrattavõidusõit|mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[Pramac Racing|Prima Pramac Racingu]] võistkonnas [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> Razgatlıoğlul on kolm [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistritiitlit]] ([[2021. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2021]], [[2024. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2024]], [[2025. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2025]]). Ta on esimene türklane, kes on tulnud Superbike'i maailmameistriks. Razgatlıoğlu on hästi tuntud oma ''Stoppie'' tähistuse pärast. Teda on kutsutud ka "Superbike'i [[Marc Márquez|Márqueziks]]" oma domineerimise tõttu WorldSBK-s. == Karjäär == === Varajane karjäär === Razgatlıoğlu võistles 2013. ja 2014. aasta [[Red Bull MotoGP Rookies Cup|Red Bull MotoGP Rookies Cupis]] ning lõpetas 2013. aastal kümnendana ja 2014. aastal kuuendana. Ta võitis 2014. aasta seitsmenda sõidu [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Razgatlıoğlu tegi oma [[Euroopa Superstock 600 meistrivõistlused|Euroopa Superstock 600 meistrivõistluste]] debüüdi 2014. aastal [[Magny-Cours|Magny-Coursis]] ning võitis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toprak Razgatlıoğlu Fransa’da Zafere Uçtu |url=https://www.redbull.com/tr-tr/toprak-razgatlioglu-superstock-600-magny-cours-kenan-sofuoglu |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.redbull.com}}</ref> Ta tuli 2015. aastal Euroopa Superstock 600 meistriks [[Kawasaki ZX-6R]]-ga. === Superbike'i maailmameistrivõistlused === === MotoGP === == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:center" !Aasta !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !Koht !Punkte |- !2013 | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuit of the Americas|AME1]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuit of the Americas|AME2]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|JER1]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|JER2]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[TT Circuit Assen|ASS1]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|ASS2]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |''[[Sachsenring|SAC1]]'' {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Sachsenring|SAC2]] {{small|12}} | style="background:#cfcfff;" |[[Brno Circuit|BRN]] {{small|19}} | style="background:#efcfff;" |[[Silverstone Circuit|SIL1]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Silverstone Circuit|SIL2]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|ARA1]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|ARA2]] {{small|4}} !10. !99 |- !2014 | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|JER1]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|JER1]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Mugello Circuit|MUG]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|ASS1]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|ASS2]] {{small|10}} | style="background:#ffffbf;" |[[Sachsenring|SAC1]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Sachsenring|SAC2]] {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |[[Brno Circuit|BRN1]] {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |[[Brno Circuit|BRN2]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[Silverstone Circuit|SIL1]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[Silverstone Circuit|SIL2]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|ARA1]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|ARA2]] {{small|5}} !6. !123 |} === Euroopa Superstock 600 meistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" !Aasta !Mootorratas !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !Koht !Punkte |- !2014 ![[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] | style="background:#;" | | style="background:#;" | | style="background:#;" | | style="background:#;" | | style="background:#;" | | style="background:#;" | | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|1}} | !13. !25 |- !2015 ![[Kawasaki Heavy Industries Motorcycle & Engine|Kawasaki]] | style="background:#ffffbf;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[MotorLand Aragón|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[TT Circuit Assen|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[Imola Circuit|ITA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|3}} | style="background:#ffffff;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|DNS}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|3}} ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |157 |} === FIM Superstock 1000 karikavõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" !Aasta !Mootorratas !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !Koht !Punkte |- !2016 ![[Kawasaki Heavy Industries Motorcycle & Engine|Kawasaki]] | style="background:#ffffff;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|DNS}} | style="background:#;" | | style="background:#dfffdf;" |[[Imola Circuit|ITA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[EuroSpeedway Lausitz|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|3}} ! style="background:#;" |5. ! style="background:#;" |70 |} === Euroopa Superstock 1000 meistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" !Aasta !Mootorratas !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !Koht !Punkte |- !2017 ![[Kawasaki Heavy Industries Motorcycle & Engine|Kawasaki]] | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Imola Circuit|ITA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |[[EuroSpeedway Lausitz|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Algarve International Circuit|ALG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffff;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|WD}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|3}} ! style="background:#dfdfdf;" |2. ! style="background:#dfdfdf;" |130 |} === Superbike'i maailmameistrivõistlused === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Mootorratas !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2018 | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Motors Racing|Puccetti Racing – Kawasaki]] |24 |0 |2 |0 |0 |151 |9. |- !2019 | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Ninja ZX-10R|Kawasaki ZX-10RR]] | style="text-align:left;" |[[Kawasaki Motors Racing|Puccetti Racing – Kawasaki]] |37 |2 |13 |0 |3 |315 |5. |- !2020 | style="text-align:left;" |[[Yamaha YZF-R1]] | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Pata Yamaha WorldSBK Official Team]] |22 |3 |9 |1 |1 |228 |4. |- !2021 | style="text-align:left;" |[[Yamaha YZF-R1]] | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Pata Yamaha with Brixx WorldSBK]] |37 |13 |29 |3 |9 |564 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2022 | style="text-align:left;" |[[Yamaha YZF-R1]] | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Pata Yamaha with Brixx WorldSBK]] |36 |14 |29 |4 |13 |529 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2023 | style="text-align:left;" |[[Yamaha YZF-R1]] | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Pata Yamaha Prometeon WorldSBK]] |36 |7 |33 |4 |7 |552 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2024 | style="text-align:left;" |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Shaun Muir Racing|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team]] |30 |18 |27 |6 |13 |527 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2025 | style="text-align:left;" |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]] | style="text-align:left;" |[[Shaun Muir Racing|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team]] |36 |21 |31 |6 |20 |616 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ! colspan="3" |Kokku |'''258''' |'''78''' |'''173''' |'''24''' |'''66''' |'''3482''' | |} ==== Sõidu kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |1 ! colspan="3" |2 ! colspan="3" |3 ! colspan="3" |4 ! colspan="3" |5 ! colspan="3" |6 ! colspan="3" |7 ! colspan="3" |8 ! colspan="3" |9 ! colspan="3" |10 ! colspan="3" |11 ! colspan="3" |12 ! colspan="3" |13 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 |- !2016 ![[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] | style="background:#FFFFFF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|DNS}} | style="background:#FFFFFF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|DNS}} |[[Chang International Circuit|THA]] |[[Chang International Circuit|THA]] |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[TT Circuit Assen|NED]] |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] |[[Sepang International Circuit|MAL]] |[[Sepang International Circuit|MAL]] |[[Donington Park|GBR]] |[[Donington Park|GBR]] |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] |[[Mazda Raceway Laguna Seca|USA]] |[[Mazda Raceway Laguna Seca|USA]] |[[Autodromo Nazionale Monza|ITA]] |[[Autodromo Nazionale Monza|ITA]] |[[EuroSpeedway Lausitz|GER]] |[[EuroSpeedway Lausitz|GER]] |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] |[[Circuito de Jerez|SPA]] |[[Circuito de Jerez|SPA]] |[[Losail International Circuit|QAT]] |[[Losail International Circuit|QAT]] | | | | | | | | | | | !NC !0 |- !2018 ![[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] | style="background:#dfffdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[Chang International Circuit|THA]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[Chang International Circuit|THA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|21}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Brno Circuit|CZE]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[Brno Circuit|CZE]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[WeatherTech Raceway Laguna Seca|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffff;" |[[WeatherTech Raceway Laguna Seca|USA]] {{small|DNS}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|12}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|10}} | style="background:#ffffff;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|C}} | | | | | | | | | | | | | !9. !151 |- !2019 ![[Kawasaki motorcycles|Kawasaki]] | style="background:#dfffdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|15}} | style="background:#efcfff;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Chang International Circuit|THA]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[Chang International Circuit|THA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[Chang International Circuit|THA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|9}} | style="background:#ffffff;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|C}} | style="background:#dfffdf;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|9}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] {{small|7}} | style="background:#ffffff;" |[[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|ITA]] {{small|C}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|7}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]'' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|13}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Donington Park|GBR]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[WeatherTech Raceway Laguna Seca|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[WeatherTech Raceway Laguna Seca|USA]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[WeatherTech Raceway Laguna Seca|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|11}} | style="background:#efcfff;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|5}} !5. !315 |- !2020 ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[Ciudad del Motor de Aragón|SPA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|6}} | style="background:#ffffff;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|DNS}} | style="background:#ffffff;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|DNS}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|9}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Autódromo do Estoril|POR]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[Autódromo do Estoril|POR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Autódromo do Estoril|POR]] {{small|3}} | | | | | | | | | | | | | | | !4. !228 |- !2021 ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Circuito do Estoril|POR]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuito do Estoril|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito do Estoril|POR]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Donington Park|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[Donington Park|GBR]]'' {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Autodrom Most|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Autodrom Most|CZE]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Autodrom Most|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Navarra|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito de Navarra|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuito de Navarra|SPA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Circuito de Jerez|SPA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffff;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|C}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Circuito de Jerez|SPA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Algarve International Circuit|POR]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[Algarve International Circuit|POR]]''' {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Circuito San Juan Villicum|ARG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffff;" |[[Mandalika International Street Circuit|INA]] {{small|C}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]''' {{small|4}} ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |564 |- !2022 ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[MotorLand Aragón|SPA]]''''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[MotorLand Aragón|SPA]]''''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[TT Circuit Assen|NED]]''' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[TT Circuit Assen|NED]]''' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuito do Estoril|POR]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuito do Estoril|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito do Estoril|POR]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Donington Park|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Autodrom Most|CZE]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Autodrom Most|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Autodrom Most|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Algarve International Circuit|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Algarve International Circuit|POR]]'' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[Circuito San Juan Villicum|ARG]]''' {{small|15}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Circuito San Juan Villicum|ARG]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuito San Juan Villicum|ARG]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|4}} | | | | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''529''' |- !2023 ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |'''[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]]''' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Mandalika International Street Circuit|INA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Mandalika International Street Circuit|INA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[Imola Circuit|ITA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[Imola Circuit|ITA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Imola Circuit|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[Autodrom Most|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[Autodrom Most|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |''[[Autodrom Most|CZE]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Algarve International Circuit|POR]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[Circuito de Jerez|SPA]]'' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |''[[Circuito de Jerez|SPA]]'' {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|2}} | | | | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''552''' |- !2024 ![[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|5}} | style="background:#FFDF9F;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|3}} | style="background:#EFCFFF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]]''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]]''' {{small|1}} | style="background:#FFDF9F;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]] {{small|3}} | style="background:#DFDFDF;" |''[[TT Circuit Assen|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|9}} | style="background:#FFFFBF;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Donington Park|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Donington Park|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Donington Park|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Autodrom Most|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Autodrom Most|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |[[Autodrom Most|CZE]] {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[Algarve International Circuit|POR]]''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Algarve International Circuit|POR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{small|1}} | style="background:#FFFFFF;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|WD}} | style="background:#FFFFFF;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|WD}} | style="background:#FFFFFF;" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]] {{small|WD}} |[[Cremona Circuit|ITA]] |[[Cremona Circuit|ITA]] |[[Cremona Circuit|ITA]] | style="background:#DFDFDF;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |''[[MotorLand Aragón|SPA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Circuito do Estoril|POR]]''''' {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |'''[[Circuito do Estoril|POR]]''' {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Circuito do Estoril|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Circuito de Jerez|SPA]]'' {{small|1}} | | | ! style="background:#FFFFBF;" |1. ! style="background:#FFFFBF;" |527 |- !2025 ![[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFDFDF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|2}} | style="background:#CFCFFF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|13}} | style="background:#EFCFFF;" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Algarve International Circuit|POR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Algarve International Circuit|POR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Algarve International Circuit|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|4}} | style="background:#FFFFBF;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[TT Circuit Assen|NED]] {{small|8}} | style="background:#DFDFDF;" |''[[Cremona Circuit|ITA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[Cremona Circuit|ITA]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[Cremona Circuit|ITA]] {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Autodrom Most|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Autodrom Most|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |''[[Autodrom Most|CZE]]'' {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Misano World Circuit|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Misano World Circuit|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Misano World Circuit|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Donington Park|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Donington Park|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |[[Donington Park|GBR]] {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Balaton Park Circuit|HUN]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Balaton Park Circuit|HUN]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Balaton Park Circuit|HUN]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[Circuit de Nevers Magny-Cours|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |[[MotorLand Aragón|SPA]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |''[[MotorLand Aragón|SPA]]'' {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''''[[Circuito do Estoril|POR]]''''' {{small|1}} | style="background:#FFFFBF;" |'''[[Circuito do Estoril|POR]]''' {{small|1}} | style="background:#DFDFDF;" |[[Circuito do Estoril|POR]] {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|2}} | style="background:#EFCFFF;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#FFDF9F;" |[[Circuito de Jerez|SPA]] {{small|3}} | | | ! style="background:#FFFFBF;" |1. ! style="background:#FFFFBF;" |616 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="text-align:left;" |[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |11 |0 |0 |0 |0 |12 |21.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''11''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''12''' | |} ==== Sõidu kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !20 !21 !22 !Koht !Punkte |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#CFCFFF;" |[[2026 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|17}} | style="background:#CFCFFF;" |[[2026 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]] {{small|17}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|15}} | style="background:#CFCFFF;" |[[2026 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|19}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|13}} | style="background:#CFCFFF;" |[[2026 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|16}} | style="background:#CFCFFF;" |[[2026 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|16}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|11}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|14}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2026 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|15}} |[[2026 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2026 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2026 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2026 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2026 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2026 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] |[[2026 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2026 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2026 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2026 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2026 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] !21.* !12* |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Razgatlıoğlu, Toprak}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] gicafpsn639yf0xqv0i7co2n1ouisrn 0 717544 7193534 7178617 2026-07-15T19:54:51Z .Toon 67500 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ehitus]] 7193534 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised [[polümeerid]], mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti [[Metüülrühm|metüülrühmad]]. Silikoone iseloomustavad [[elastsus]], kuumakindlus, [[hüdrofoobsus]] ning vastupidavus [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirgusele]] ja [[Osoonikiht|osoonile]]. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone [[Ehitamine|ehituses]], [[Elektroonika|elektroonikas]], [[Meditsiin|meditsiinis]] ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine == Silikooni kasutamist soodustavad [[elastsus]], vastupidavus temperatuurimuutustele ning vett hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada [[Ehitustarind|konstruktsioonide]] ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liite[[Vuuk|vuukides]], kus konstruktsiooni osad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab [[Vuuk|vuugil]] kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]].<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas [[Struktuurne klaas|struktuurses klaasimises]], kus see moodustab [[Elastsus|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel.<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Silikoonvuuk võimaldab kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]] ning kanda üle [[Koormus|tuulekoormust]]. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes [[Fassaad|klaasfassaadisüsteemides]].<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid [[immutusvahendeid]] kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pind omandab vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal [[Veeaur|veeauru]] läbilaskvuse. Kaitse aitab vähendada niiskusest ning [[külmumis-sulamistsüklitest]] põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks [[Vannituba|vannitubades]], duširuumides ja [[Tualett|tualettruumides]], kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete liitekohtades. Silikoon aitab takistada vee sattumist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]] ning vähendab [[Niiskus|niiskuskahjustuste]] riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ehitus]] 8ue8r0ylp8ffwqxj5l8eja3pptec2z0 7193535 7193534 2026-07-15T19:55:04Z .Toon 67500 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] 7193535 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised [[polümeerid]], mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti [[Metüülrühm|metüülrühmad]]. Silikoone iseloomustavad [[elastsus]], kuumakindlus, [[hüdrofoobsus]] ning vastupidavus [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirgusele]] ja [[Osoonikiht|osoonile]]. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone [[Ehitamine|ehituses]], [[Elektroonika|elektroonikas]], [[Meditsiin|meditsiinis]] ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine == Silikooni kasutamist soodustavad [[elastsus]], vastupidavus temperatuurimuutustele ning vett hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada [[Ehitustarind|konstruktsioonide]] ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liite[[Vuuk|vuukides]], kus konstruktsiooni osad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab [[Vuuk|vuugil]] kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]].<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas [[Struktuurne klaas|struktuurses klaasimises]], kus see moodustab [[Elastsus|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel.<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Silikoonvuuk võimaldab kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]] ning kanda üle [[Koormus|tuulekoormust]]. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes [[Fassaad|klaasfassaadisüsteemides]].<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid [[immutusvahendeid]] kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pind omandab vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal [[Veeaur|veeauru]] läbilaskvuse. Kaitse aitab vähendada niiskusest ning [[külmumis-sulamistsüklitest]] põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks [[Vannituba|vannitubades]], duširuumides ja [[Tualett|tualettruumides]], kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete liitekohtades. Silikoon aitab takistada vee sattumist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]] ning vähendab [[Niiskus|niiskuskahjustuste]] riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] 9s4kcwv4urwg453qxh8x3nccae2qonu 0 717562 7193732 7178876 2026-07-16T08:47:42Z Kasparkelk 204517 7193732 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Ai Ogura | pilt = Ai Ogura at the 2026 German motorcycle Grand Prix 2 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ai Ogura (2026) | riik = Jaapan | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|1|26}} | sünnikoht = [[Kiyose]], Tokyo, Jaapan | pikkus = 169cm | kaal = 60kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 79 | isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''<br>29 starti<br>4 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit<br>2 kiireimat ringi<br>283 punkti<br>'''[[Moto2]]'''<br>74 starti<br>6 võitu<br>19 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>3 kiireimat ringi<br>773.5 punkti<br>'''[[Moto3]]'''<br>37 starti<br>8 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit<br>2 kiireimat ringi<br>280 punkti }} '''Ai Ogura''' (小椋 藍, ''Ogura Ai''; sündinud [[26. jaanuar|26. jaanuaril]] [[2001]]) on Jaapani [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb MotoGP-s [[Trackhouse Racing#MotoGP|Superfile Trackhouse Racing MotoGP võistkonnas]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lecondé |eesnimi=André |kuupäev=2024-08-15 |pealkiri=MotoGP, OFFICIAL: TrackHouse Racing signs Ai Ogura for the 2025 and 2026 seasons |url=https://www.paddock-gp.com/en/motogp-officiel-trackhouse-racing-signe-ai-ogura-pour-les-saisons-2025-et-2026/ |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=Paddock GP |keel=en}}</ref> Ogurat krooniti [[2024. aasta Moto2 hooaeg|2024. aasta Moto2 maailmameistriks]] MT Helmets – MSi võistkonnas ning tuli esimeseks jaapanlaseks, kes on võitnud maailmameistritiitlit pärast [[Hiroshi Aoyama|Hiroshi Aoyamat]] 2009. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2024-10-28 |pealkiri=Moto2 Thailand: Ogura ends 16-year wait for Japan |url=https://www.paddock-gp.com/en/moto2-motogp-ogura-thailande-champion/ |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=Paddock GP |keel=en}}</ref> Endiselt oli ta võistelnud [[Moto2]]-s ja [[Moto3]]-s Idemitsu [[Honda Team Asia]] võistkonnas. Ogura on esimene [[Moto4 Asia Cup|Asia Talent Cupi]] sõitja, kes on jõudnud MotoGP-sse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=franceswyld |kuupäev=2024-08-15 |pealkiri=History made: Ogura becomes first ATC graduate to earn MotoGP™ seat |url=https://www.moto4asiacup.com/history-made-ogura-becomes-first-atc-graduate-to-earn-motogp-seat/ |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}</ref> == Tulemused == === Asia Talent Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2015 ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |[[Buriram International Circuit|THA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[Buriram International Circuit|THA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Lusail International Circuit|QAT]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[Lusail International Circuit|QAT]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[Sepang International Circuit|MAL]] {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |[[Sepang International Circuit|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Zhuhai International Circuit|CHN]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[Zhuhai International Circuit|CHN]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Twin Ring Motegi|JPN]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Twin Ring Motegi|JPN]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[Sepang International Circuit|SEP]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Sepang International Circuit|SEP]] {{small|10}} !7. !107 |- !2016 ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |[[Buriram International Circuit|THA]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[Buriram International Circuit|THA]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Losail International Circuit|QAT]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[Sepang International Circuit|MAL]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[Sepang International Circuit|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[Zhuhai International Circuit|CHN]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Zhuhai International Circuit|CHN]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Twin Ring Motegi|JPN]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[Twin Ring Motegi|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[Sepang International Circuit|SEP]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[Sepang International Circuit|SEP]] {{small|Ret}} ! style="background:#dfdfdf;" |2. ! style="background:#dfdfdf;" |173 |} === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !Koht !Punkte |- !2016 ![[KTM]] | style="background:#efcfff;" |[[Circuito de Jerez|JER1]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|JER2]] {{small|10}} | style="background:#ffdf9f;" |[[TT Circuit Assen|ASS1]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[TT Circuit Assen|ASS2]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Sachsenring|SAC1]] {{small|11}} | style="background:#cfcfff;" |[[Sachsenring|SAC2]] {{small|19}} | style="background:#dfffdf;" |[[Red Bull Ring|RBR1]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[Red Bull Ring|RBR2]] {{small|11}} | style="background:#efcfff;" |[[Brno Circuit|BRN1]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[Brno Circuit|BRN2]] {{small|20}} | style="background:#dfffdf;" |[[Misano World Circuit|MIS]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|ARA1]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|ARA2]] {{small|4}} !11. !61 |- !2017 ![[KTM]] | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[Circuito de Jerez|JER1]]''''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[Circuito de Jerez|JER2]]''' {{small|4}} |[[TT Circuit Assen|ASS1]] |[[TT Circuit Assen|ASS2]] |[[Sachsenring|SAC1]] |[[Sachsenring|SAC2]] | style="background:#cfcfff;" |[[Brno Circuit|BRN1]] {{small|19}} | style="background:#dfffdf;" |[[Brno Circuit|BRN2]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[Red Bull Ring|RBR1]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[Red Bull Ring|RBR2]]''' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[Misano World Circuit|MIS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[MotorLand Aragón|ARA1]] {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |[[MotorLand Aragón|ARA2]] {{small|19}} !5. !124 |} === FIM CEV Moto3 maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2017 ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |[[Circuito de Albacete|ALB]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de la Sarthe#Bugatti Circuit|LMS]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|CAT1]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffff;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|CAT2]] {{small|DNS}} |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL1]] |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL2]] | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Jerez|JER1]] {{small|12}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuito de Jerez|JER1]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL1]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL2]] {{small|5}} !8. !83 |- !2018 ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL1]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL2]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[Bugatti Circuit|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|CAT1]] {{small|7}} | style="background:#cfcfff;" |''[[Circuit de Barcelona-Catalunya|CAT2]]'' {{small|23}} | style="background:#dfffdf;" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[Circuito de Jerez|JER1]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuito de Jerez|JER2]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[Circuito de Albacete|ALB]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL1]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL2]] {{small|2}} !5. !128 |} === FIM Moto2 Euroopa meistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !Koht !Punkte |- !2023 ![[Kalex]] |[[Circuito do Estoril|EST1]] |[[Circuito do Estoril|EST2]] | style="background:#FFFFFF;" |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL1]] {{small|DNS}} |[[Circuito de Jerez|JER]] |[[Algarve International Circuit|POR1]] |[[Algarve International Circuit|POR2]] |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|CAT1]] |[[Circuit de Barcelona-Catalunya|CAT2]] |[[MotorLand Aragón|ARA1]] |[[MotorLand Aragón|ARA2]] |[[Circuit Ricardo Tormo|VAL2]] !NC !0 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;&quot;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ![[2018. aasta Moto3 hooaeg|2018]] | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |Asia Talent Team |4 |0 |0 |0 |0 |1 |36. |- ![[2019. aasta Moto3 hooaeg|2019]] | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |Honda Team Asia |18 |0 |1 |0 |1 |109 |10. |- ![[2020. aasta Moto3 hooaeg|2020]] | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |Honda Team Asia |15 |0 |7 |1 |1 |170 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- ![[2021. aasta Moto2 hooaeg|2021]] | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |Idemitsu Honda Team Asia |17 |0 |1 |0 |1 |120 |8. |- ![[2022. aasta Moto2 hooaeg|2022]] | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |Idemitsu Honda Team Asia |20 |3 |7 |3 |1 |242 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- ![[2023. aasta Moto2 hooaeg|2023]] | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |Idemitsu Honda Team Asia |18 |0 |3 |0 |0 |137.5 |9. |- ![[2024. aasta Moto2 hooaeg|2024]] | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Boscoscuro]] | style="text-align:left;" |MT Helmets – MSi |19 |3 |8 |2 |1 |274 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |[[Trackhouse Racing#MotoGP|Trackhouse MotoGP Team]] |18 |0 |0 |0 |0 |89 |16. |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |[[Trackhouse Racing#MotoGP|Trackhouse MotoGP Team]] |11 |1 |4 |1 |2 |194* |2.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''140''' |'''7''' |'''31''' |'''7''' |'''7''' |'''1336.5''' | |} ==== Sõidu kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !20 !21 !22 !Koht !Punkte |- ![[2018. aasta Moto3 hooaeg|2018]] !Moto3 ![[Honda]] |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|15}} |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] |[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#CFCFFF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|23}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] | style="background:#CFCFFF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|20}} |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | | | !36. !1 |- ![[2019. aasta Moto3 hooaeg|2019]] !Moto3 ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|11}} | style="background:#cfcfff;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |''[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|14}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | | | !10. !109 |- ![[2020. aasta Moto3 hooaeg|2020]] !Moto3 ![[Honda]] | style="background:#ffdf9f;" |''[[2020 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|14}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] {{small|9}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|8}} | | | | | | | | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' ! style="background:#ffdf9f;" |170 |- ![[2021. aasta Moto2 hooaeg|2021]] !Moto2 ![[Kalex]] | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]]'' {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|Ret}} |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | | | | !8. !120 |- ![[2022. aasta Moto2 hooaeg|2022]] !Moto2 ![[Kalex]] | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2022 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2022 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2022 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2022 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2022 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2022 Dutch TT|NED]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2022 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2022 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2022 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|6^{{{double-dagger}}}}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|11}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2022 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2022 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | | | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' ! style="background:#dfdfdf;" |242 |- ![[2023. aasta Moto2 hooaeg|2023]] !Moto2 ![[Kalex]] |[[2023 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] | style="background:#ffffff;" |[[2023 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|DNS}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#efcfff;" |[[2023 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2023 Dutch TT|NED]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|8}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2023 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#cfcfff;" |[[2023 Indian motorcycle Grand Prix|IND]] {{small|21}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2023 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |[[2023 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|15^{{{double-dagger}}}}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | | !9. !137.5 |- ![[2024. aasta Moto2 hooaeg|2024]] !Moto2 ![[Speed Up|Boscoscuro]] | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2024 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |[[2024 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2024 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2024 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|14}} | style="background:#ffffff;" |[[2024 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|DNS}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2024 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2024 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]''''' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2024 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Solidarity motorcycle Grand Prix|SLD]] {{small|4}} | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' ! style="background:#ffffbf;" |274 |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] !MotoGP ![[Aprilia]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5^'''4'''}} | style="background-color:#000000;color:#FFFFFF" |[[2025 Argentine motorcycle Grand Prix|<span style="color:#FFFFFF;">ARG</span>]] {{small|DSQ}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|9^'''9'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|15^'''7'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|10}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2025 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|DNS}} |[[2025 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2025 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2025 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|14}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|14}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|11}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|6^'''9'''}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2025 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2025 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|DNS^'''9'''}} |[[2025 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2025 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret^'''9'''}} !16. !89 |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] !MotoGP ![[Aprilia]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5^'''4'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]] {{small|5^'''5'''}} | style="background:#EFCFFF;" |''[[2026 United States motorcycle Grand Prix|USA]]'' {{small|Ret^'''6'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#FFDF9F;" |[[2026 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3^'''7'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8^'''8'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4^'''8'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|4}} | style="background:#DFDFDF;" |'''[[2026 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2^'''2'''}} | style="background:#FFFFBF;" |''[[2026 Dutch TT|NED]]'' {{small|1^'''2'''}} | style="background:#DFDFDF;" |[[2026 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2^'''4'''}} |[[2026 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2026 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2026 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2026 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2026 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2026 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] |[[2026 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2026 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2026 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2026 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2026 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] ! style="background:#DFDFDF;" |2.* ! style="background:#DFDFDF;" |194* |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !20 !21 !22 !Koht !Punkte |- ![[2018. aasta Moto3 hooaeg|2018]] !Moto3 ![[Honda]] |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|15}} |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] |[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#CFCFFF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|23}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] | style="background:#CFCFFF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|20}} |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | | | !36. !1 |- ![[2019. aasta Moto3 hooaeg|2019]] !Moto3 ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|11}} | style="background:#cfcfff;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |''[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|14}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | | | !10. !109 |- ![[2020. aasta Moto3 hooaeg|2020]] !Moto3 ![[Honda]] | style="background:#ffdf9f;" |''[[2020 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|14}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] {{small|9}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|8}} | | | | | | | | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' ! style="background:#ffdf9f;" |170 |- ![[2021. aasta Moto2 hooaeg|2021]] !Moto2 ![[Kalex]] | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]]'' {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|Ret}} |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] | | | | !8. !120 |- ![[2022. aasta Moto2 hooaeg|2022]] !Moto2 ![[Kalex]] | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2022 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2022 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2022 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2022 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2022 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2022 Dutch TT|NED]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2022 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2022 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2022 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|6<sup>}} | style="background:#dfffdf;" |[[2022 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|11}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2022 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2022 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | | | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' ! style="background:#dfdfdf;" |242 |- ![[2023. aasta Moto2 hooaeg|2023]] !Moto2 ![[Kalex]] |[[2023 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] | style="background:#ffffff;" |[[2023 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|DNS}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#efcfff;" |[[2023 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2023 Dutch TT|NED]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|8}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2023 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#cfcfff;" |[[2023 Indian motorcycle Grand Prix|IND]] {{small|21}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2023 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |[[2023 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|15<sup>}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2023 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | | !9. !137.5 |- ![[2024. aasta Moto2 hooaeg|2024]] !Moto2 ![[Speed Up|Boscoscuro]] | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2024 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |[[2024 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2024 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2024 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|14}} | style="background:#ffffff;" |[[2024 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|DNS}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2024 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2024 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2024 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]]''''' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2024 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2024 Solidarity motorcycle Grand Prix|SLD]] {{small|4}} | | | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' ! style="background:#ffffbf;" |274 |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] !MotoGP ![[Aprilia]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5^'''4'''}} | style="background-color:#000000;color:#FFFFFF" |[[2025 Argentine motorcycle Grand Prix|<span style="color:#FFFFFF;">ARG</span>]] {{small|DSQ}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|9^'''9'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|15^'''7'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|10}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2025 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|DNS}} |[[2025 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2025 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2025 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|14}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|14}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|11}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|6^'''9'''}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2025 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2025 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|DNS^'''9'''}} |[[2025 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2025 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#EFCFFF;" |[[2025 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret^'''9'''}} !16. !89 |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] !MotoGP ![[Aprilia]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|5^'''4'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]] {{small|5^'''5'''}} | style="background:#EFCFFF;" |''[[2026 United States motorcycle Grand Prix|USA]]'' {{small|Ret^'''6'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#FFDF9F;" |[[2026 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3^'''7'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8^'''8'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4^'''8'''}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2026 Hungarian motorcycle Grand Prix|HUN]] {{small|4}} | style="background:#DFDFDF;" |'''[[2026 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2^'''2'''}} |[[2026 Dutch TT|NED]] |[[2026 German motorcycle Grand Prix|GER]] |[[2026 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2026 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2026 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] |[[2026 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] |[[2026 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] |[[2026 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] |[[2026 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] |[[2026 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] |[[2026 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] |[[2026 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] |[[2026 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] !5.* !134* |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ogura, Ai}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Jaapani sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] ftw72fuxkes5u9i3etc5zcwniibmnrh 0 718229 7193545 7191497 2026-07-15T21:27:14Z ~2026-37536-42 232584 /* Haridus */ Sõnastuse muutmine õpingutes ja Wiki lingi lisamine 7193545 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jüri Rute Ruhnus 16 juuni 2026.jpg|pisi|Jüri Rute Ruhnu kivikirikus Eesti piltkaartide näituse avamisel 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] '''Jüri Rute''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1964]]) on Eesti riigiteenistuja taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] poliitikaametnik. == Haridus == Põhihariduse omandas [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. Keskkool]]i kunstiklassis. Juunis 1983 lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i. Aprillis 1990 lõpetas [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] ökonomist-organisaatori eriala kiitusega (''[[cum laude]]''). Õpingud katkestas pärast esimest kursust kaheks aastaks sõjaväeteenistus Ukrainas ja Venemaal (Moskva sõjaväeringkonnas). 2001–2004 õppis [[Estonian Business School]]'is, omandas [[:en:Master_of_Business_Administration|MBA]] kraadi. == Töökäik == Töötanud Eesti avalikus teenistuses 1995–1998 [[Haridusministeerium]]i Noorsoo-osakonna nõunikuna, 1999–2000 [[Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet|Tallinna Noorsooameti]] juhatajana ja [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Põllumajandusministeeriumi]] Maaelu Arengu osakonna nõunikuna. 2005–2006 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Tunne Kelam]]i nõunik. Detsembrist 2006 Euroopa Komisjoni ametnik: 9 aastat koordineeris [[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]]-s Eesti Maaelu Arengu programme, alates detsembrist 2015 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Teaduse ja Innovatsiooni Peadirektoraadis]] biopõhise tööstuse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Jüri Rute: Eestis tärkab biotootmise uus ajastu |url=https://www.pikk.ee/biotootmise-uus-ajastu/ |vaadatud=2026-07-05 |väljaanne=PIKK.ee |keel=et}}</ref> ning juulist 2019 samas Eesti-Soome teaduse ja innovatsiooniga. Suvest 2005 puhta energia tehnoloogiate üksuses. == Isiklik == Abikaasa [[Maive Rute]] on Euroopa Komisjonis (2026) eestlastest kõrgeimal kohal töötav tippjuht. Nimekaim Jüri Rute on sugulane, neil on ühine vaarisa Jüri Rute (1859–1921). == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Rute, Jüri}} [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] plq2o1673kw8i7gxohj06h3lv0f6o0z 7193546 7193545 2026-07-15T21:30:55Z ~2026-37536-42 232584 /* Töökäik */ Pisiparandus 7193546 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jüri Rute Ruhnus 16 juuni 2026.jpg|pisi|Jüri Rute Ruhnu kivikirikus Eesti piltkaartide näituse avamisel 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] '''Jüri Rute''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1964]]) on Eesti riigiteenistuja taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] poliitikaametnik. == Haridus == Põhihariduse omandas [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. Keskkool]]i kunstiklassis. Juunis 1983 lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i. Aprillis 1990 lõpetas [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] ökonomist-organisaatori eriala kiitusega (''[[cum laude]]''). Õpingud katkestas pärast esimest kursust kaheks aastaks sõjaväeteenistus Ukrainas ja Venemaal (Moskva sõjaväeringkonnas). 2001–2004 õppis [[Estonian Business School]]'is, omandas [[:en:Master_of_Business_Administration|MBA]] kraadi. == Töökäik == Töötanud Eesti avalikus teenistuses 1995–1998 [[Haridusministeerium]]i Noorsoo-osakonna nõunikuna, 1999–2000 [[Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet|Tallinna Noorsooameti]] juhatajana, seejärel [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]] Regionaalarengu osakonna nõunikuna ja [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Põllumajandusministeeriumi]] Maaelu Arengu osakonna nõunikuna. 2005–2006 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Tunne Kelam]]i nõunik. Detsembrist 2006 Euroopa Komisjoni ametnik: 9 aastat koordineeris [[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]]-s Eesti Maaelu Arengu programme, alates detsembrist 2015 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Teaduse ja Innovatsiooni Peadirektoraadis]] biopõhise tööstuse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Jüri Rute: Eestis tärkab biotootmise uus ajastu |url=https://www.pikk.ee/biotootmise-uus-ajastu/ |vaadatud=2026-07-05 |väljaanne=PIKK.ee |keel=et}}</ref> ning juulist 2019 samas Eesti-Soome teaduse ja innovatsiooniga. Suvest 2025 töötab sama peadirektoraadi puhta energia tehnoloogiate üksuses. == Isiklik == Abikaasa [[Maive Rute]] on Euroopa Komisjonis (2026) eestlastest kõrgeimal kohal töötav tippjuht. Nimekaim Jüri Rute on sugulane, neil on ühine vaarisa Jüri Rute (1859–1921). == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Rute, Jüri}} [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 6ok21pbb4jrnrx20jzarmdw421uw1bo 0 718258 7193560 7188575 2026-07-15T22:48:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193560 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Joan Brady | pildisuurus = | kodakondsus = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = 4. detsembril 1939 | sünnikoht = San Franciscos | surmaaeg = 13. juunil 2024 (84-aastasena) | elukutse = Kirjanik | žanr = Biograafia, põnevuskirjandus | tuntud teoseid = "Theory of War" }} '''Joan Brady''' ([[4. detsember]] [[1939]] [[San Francisco]] – [[13. juuni]] [[2024]]) oli ameerika-Briti [[kirjanik]]. Romaaniga "[[Theory of War]]" pälvis ta esimese naisena ja esimese ameeriklasen a kirjandusauhinna [[Whitbread Book of the Year]]. == Elulugu == Joan Brady sündis 4. detsembril 1939 [[San Francisco|San Franciscos]] Mildred Edie Brady ja Robert A. Brady tütrena. Tal oli õde, Judy.<ref name="bio">{{Cite web|url=http://www.joanbrady.co.uk/about.htm|title=Joan Brady : Author|access-date=22 February 2017|archive-date=2017-02-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20170208094701/http://www.joanbrady.co.uk/about.htm|url-status=dead}}</ref> Enne kirjanikuks saamist tantsis ta [[San Francisco Ballett|San Francisco Balletis]] ja [[New York City Ballet|New Yorgi City Balletis]] ning õppis seejärel [[Columbia ülikool|Columbia ülikoolis]] [[Filosoofia|filosoofiat]]. Aastal 1963 abiellus ta kirjanik [[Dexter Masters|Dexter Mastersiga]], kes oli varem olnud tema ema salajane armuke.<ref>{{Cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/lifestyle/9279648/Why-I-stole-my-mothers-lover.html|title=Why I stole my mother's lover|access-date=22 February 2017}}</ref> 1965. aastal kolisid nad Inglismaale ja neil sündis poeg [[Alexander Masters]], kes on raamatu ''"''Stuart: A Life Backwards" autor.<ref name="bio" /> Tema abikaasa suri 1989. aastal ja elu lõpupoole elas Joan Inglismaal [[Oxford|Oxfordis]]. Brady suri 13. juunil 2024. aastal 84-aastaselt [[Sepsis|sepsise]] tagajärjel tekkinud [[Müokardi infarkt|südamerabandusse]].<ref>{{Cite news|url=https://www.bookbrunch.co.uk/download_pdf.php?k=joan-brady-dies-at-84|title=Joan Brady dies at 84|publisher=BookBrunch|date=18 June 2024|access-date=1 July 2024}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.thetimes.com/uk/obituaries/article/joan-brady-obituary-first-woman-to-win-the-whitbread-book-award-zsvbtgfvb|title=Joan Brady obituary: first woman to win the Whitbread book award|publisher=[[The Times]]|date=1 August 2024|access-date=3 August 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/books/2024/aug/14/joan-brady-obituary|title=Joan Brady obituary - Books|publisher=Guardian News & Media Limited|website=The Guardian|date=14 August 2024|access-date=19 January 2025}}</ref> == Looming == Tema esikromaan ''"''The Impostor''"'' ilmus 1979. aastal. 1982. aastal avaldas ta oma eluloo, mis on ilmunud nii pealkirja ''"''The Unmaking of a Dancer" kui ka ''"''Prologue: An Unconventional Life" all. Tema kolmandat raamatut ja ühtlasi teist romaani "Theory of War" tunnustati kui "kaasaegset geniaalset teost" ning see pälvis nii Whitbreadi aasta romaani kui ka Whitbreadi aasta raamatu auhinna.<ref name="Whitbread winners">{{Cite web|url=http://www.costa.co.uk/media/127889/2014-Past-Winners-complete-list.pdf|title=2014-Past-Winners|website=Costa|access-date=29 September 2014}}</ref><ref name="genius">{{Cite web|last=Collins|first=Warwick|url=http://archive.spectator.co.uk/article/5th-february-1994/32/a-modern-work-of-genius|title=A modern work of genius|website=The Spectator|date=5 February 1994|access-date=29 September 2014}}</ref> See raamat võitis ka Prantsuse kirjandusauhinna [[Prix du Meilleur Livre Étranger]] ja USA riikliku kunstifondi [[National Endowment for the Arts]] stipendiumi. Sellele järgnes veel kaks romaani: Ameerika meditsiinisüsteemi kuritarvitamisi paljastav "Death Comes for Peter Pan" ja ühe kelmi seiklustest rääkiv "The Emigre". Tema esimene [[Triller (žanr)|põnevik]] oli "Bleedout". Ta hakkas [[Kriminaalromaan|kriminaalromaane]] kirjutama kohtuvaidluse ajal, mis puudutas naabruses asuvast kingsepatöökojast eraldunud kemikaaliaure ja mille eest ta võitis suure valuraha.<ref>{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/this-britain/trouble-in-totnes-hippies-need-some-reiki-healing-after-novelist-fumes-over-shoes-774534.html|title=Trouble in Totnes: Hippies need some reiki healing after novelist|date=27 January 2008|access-date=22 February 2017|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220609/https://www.independent.co.uk/news/uk/this-britain/trouble-in-totnes-hippies-need-some-reiki-healing-after-novelist-fumes-over-shoes-774534.html|archive-date=9 June 2022|url-access=subscription}}</ref> Raamatu tegevus toimub [[Poliitiline korruptsioon|poliitilise]] ja ettevõtete [[Korruptsioon|korruptsiooni]] taustal ja jälgib kahte meest, kellest üks on mõrvar ja teine tema [[Mentorlus|mentor]], kes loo edenedes ise mõrvatakse. Selle 2010. aastal ilmunud järg „Venom“ toob sisse [[Ravimitööstus|ravimitööstuse]] halastamatuse teema seoses radiatsioonimürgituse ravimi otsingutega. === Bibliograafia === * "The Impostor" (1979) * "The Unmaking of a Dancer" (1982) (ilmus ka pealkirjaga "Prologue: An Unconventional Life" Suurbritannias) * "Theory of War" (1993) * "Death Comes For Peter Pan" (1995) * " The Emigré" (1999) * "Bleedout" (2005) * "Venom" (2010) * "The Blue Death" (2012) * "America`s Dreyfus: The Case Nixon Rigged" (2015) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 2024]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] <references /> == Välislingid == *{{Koduleht|http://www.joanbrady.co.uk/}} * [https://www.theguardian.com/books/2008/jan/29/fiction.stuartjeffries Guardian Interview] * [https://web.archive.org/web/20081010161841/http://www.timesonline.co.uk/tol/life_and_style/health/article3265881.ece Article in the Times] * [http://www.shotsmag.co.uk/interview_view.aspx?interview_id=66 Shots magazine interview] tniihejx63t22585tu10x3pvnf9k5c9 4 718420 7193739 7191920 2026-07-16T08:57:48Z Kruusamägi 1530 /* 2026 */ 7193739 wikitext text/x-wiki == 2014 == <gallery mode=packed> File:Pakerordi pank.JPG|I koht – Pakri maastikukaitseala. Ilme Parik File:Hommik Mukri rabas.jpg|II koht – Mukri raba. Janno Loide File:Rookse künnapuu.jpg|III koht – Rookse künnapuu. Janno Loide File:Helme ohvrikiviIMGP0061.JPG|Helme ohvrikivi. Kasutaja MMitt File:Rebasmäe allikas.jpg|Rebasmäe allikas. Kaidi Parman File:Tilgu koobas.jpg|Tilgu koobas. Ilme Parik File:Treppoja astangud1.jpg|Treppoja. Ilme Parik File:Helme jõe hoiuala Helme ohvrikivi juures 020.jpg|Helme jõe hoiuala. Kasutaja MMitt File:Toborna pettai 2010.jpg|Toborna pettai. Vaido Otsar File:Pühajärve sõjatamm udus.jpg|Pühajärve sõjatamm. Janno Loide </gallery> == 2015 == <gallery mode=packed> File:Valgesoo mets.jpg |I koht – Valgesoo mets. Külli Kolina File:Roosa hommikuudu Tolkuse rabas.jpg |II koht – Varane hommikutund Tolkuse rabas. Märt Kose File:Saarnaki parn.JPG |III koht – Vana pärn Saarnaki laiul. Kairi Kalmann File:Oktoobris Taevaskojas.jpg | Taevaskoda. Külli Kolina File:Mähu kivid.jpg | Mähu rahnud Lahemaa rahvuspargis. Ireen Trummer File:Keila juga. Keila-Joa juga..jpg | Keila juga. Aleksandr Abrosimov File:Mähu kivi.jpg | Mähu rahnud Lahemaa rahvuspargis. Ireen Trummer File:20100413. Narva jõe joad.jpg | Narva jõgi. Aksel90 File:Osmussaar. Lighthouse..jpg | Osmussaare põhjarannik. Aleksandr Abrosimov File:Jänijõgi III.jpg | Jänijõgi Kõrvemaal. Ireen Trummer </gallery> == 2016 == <gallery mode=packed> File:Talv_Väike-Taevaskojas.jpg|I koht – talv Väike-Taevaskojas. Külli Kolina File:Ahja jõgi Kiidjärvel.jpg|II koht – Ahja jõgi Kiidjärvel. Külli Kolina File:Meenikunnu_Suur_Suujärv_2009.jpg|III koht – Meenikunno Suur Suujärv. Vaido Otsar File:Albu_mõisa_park_IX.jpg|Albu mõisa park. Ireen Trummer File:Kevad_Valgemetsas_Ahja_jõel.jpg|Kevad Valgemetsas Ahja jõel. Külli Kolina File:Muraste_LKA._6.jpg|Muraste LKA. Aleksandr Abrosimov File:Osmussaare_tuletorn_ja_hall_meri.jpg|Osmussaare põhjarannik. Külli Kolina File:Põlismets_Valgesoos.jpg|Põlismets Valgesoos. Külli Kolina File:Saxby_rannik_ja_tuletorn.jpg|Saxby rannik ja tuletorn. Kristoffer Vaikla File:Talvine_Vääna_jõgi.jpg|Talvine Vääna jõgi. Kristoffer Vaikla </gallery> == 2026 == Maastikufoto kategooria <gallery mode=packed> File:Udu_lahkub_j%C3%A4rvelt.jpg|I koht – Hommik Meenikunno rabas. Külli Kolina File:5th_season_in_the_Soomaa-_5._Aastaaeg_Soomaal.jpg|II koht – Viies aastaaeg Soomaal. Monika Michelson-Mõik File:SELI_BOG.tif|III koht – Päikesetõus Seli rabas. Feliks Sarv File:Kaali kraater1.jpg|IV koht – Kaali kraater Saaremaal. Monika Michelson-Mõik File:Auroras_in_Estonia.jpg|V koht – Virmalised Lohusalu lahe ääres. Tarvo Kuus File:Augustikuu_hommik_Valgesoo_rabas.jpg|Vihmajärgne hommik Valgesoo rabas. Külli Kolina File:Kuralaid_laidude_looduskaitsealal.jpg|Kuralaid laidude looduskaitsealal. Kasutaja JMdronfly </gallery> Lähivõtete kategooria: <gallery mode="packed"> File:Pruunkaru.jpg|I koht – Pruunkarud Paadenurme looduskaitsealal. Verner Kaur File:Owl_flying.jpg|II koht – Kõrvukräts metsalagendiku kohal. Tarvo Kuus File:1Hundipiim.jpg|III koht – Hundipiim. Ilme Parik File:Ripssamblik-Silver-Teinbas-11-08-2024.jpg|IV koht – Harilik ripssamblik. Silver Teinbas File:Aas-karukell ja Kiipsaare päevamärk.jpg|V koht – Aas-karukellad. Kairi Kalmann File:Baby_owls_in_Estonia.jpg|Händkaku tibud. Tarvo Kuus Fail:Common redshank in the rain.jpg|Punajalg-tilder. Andre Esko File:A_BEAR.tif|Karu Lääne-Virumaal. Feliks Sarv </gallery> kfuoa78cesij371a663fky3uslay3uu 4 718496 7193453 7190917 2026-07-15T14:24:08Z Peeterpall 233290 7193453 wikitext text/x-wiki Siin loetletakse parandusi, mis tuleks sisse viia nimekujudes ja nimede õigekirjas vastavalt EKI soovitustele. *[[Al-Ismā’īlīyah]] (Egiptus) – ülakoma kuju on vigane, p.o. ‘ > põhikuju [[Ismailia]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] *[[Parvāni provints]] (Afganistan) > [[Parwāni provints]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] *[[Barisāli jaotis]] (Bangladesh) > Barishali jaotis (Lisaks: Bangladeshi kohanimed on põhikujul EKIs pikkuskriipsudeta) [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] * [[Bântéay Méan Cheăy provints]] (Kambodža) > [[Bântéay Méan Chey provints]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] *[[Ŏtdâr Méan Cheăy provints]] (Kambodža) > [[Ŏtdâr Méan Chey provints]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] *[[Siĕm Réabi provints]] (Kambodža) > [[Siem Reapi provints]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] *[[Colóni saarestik]] (provints, Ecuador) > [[Galápagos]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] *[[Zamora-Chinchipe]] (provints, Ecuador) > [[Zamora Chinchipe]] [[Fail:Arbcom ru ready.svg|16px]] Vt ka EKI teatmikku: "[https://eki.ee/teatmik/parandusi-muudes-valiskohanimedes/ Parandusi muudes väliskohanimedes]". hu3vlxynodpr5us7cmjw1m7fmtuzalu 0 718654 7193508 7192822 2026-07-15T17:44:52Z Andres 5 7193508 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spectrum of blue sky.svg|thumb|right|upright=1.5| Sinise taeva spekter, 380 kuni umbes 740 [[nanomeeter |nm]]).<ref>{{cite book | title = Biology: Concepts and Applications | author = Starr, Cecie | publisher = Thomson Brooks/Cole | year = 2005 | isbn = 978-0-534-46226-0 | url = https://archive.org/details/biologyconceptsa06edstar| url-access = registration | page = [https://archive.org/details/biologyconceptsa06edstar/page/94 94] }}</ref> Nooltega on näidatud kiirgusintensiivsuse langused Fraunhoferi joonte lainepikkustel (nt G, F, b, E, B). Vertikaalne skaala ei ole tegelikult intensiivsusega võrdeline]] '''Fraunhoferi jooned''' on [[Päike]]se [[valgus|nähtava valguse]] [[neeldumisspekter|neeldumisspektris]] esinevate [[spektrijoon]]te kogum. Need on tumedad [[neeldumisjoon]]ed, mis tekivad seetõttu, et [[Päikese atmosfäär]]is olevad [[aatom]]id, [[ioon]]id ja [[molekul]]id [[neeldumine|neelavad]] [[Päikese fotosfäär]]i valguskiirgusest teatud [[lainepikkus]]ega [[footon]]eid.<ref>{{Cite encyclopedia |title=Fraunhofer lines {{!}} Spectral Analysis, Absorption & Emission {{!}} Britannica |encyclopedia=Encyclopedia Britannica |access-date=28 October 2025 |url=https://www.britannica.com/science/Fraunhofer-lines}}</ref> Jooned on nime saanud saksa füüsiku [[Joseph von Fraunhofer]]i järgi, kes neid [[1814]]. aastal süstemaatiliselt uuris. == Avastamine == [[File:Fraunhofer lines.svg|thumb|Päikesespekter Fraunhoferi joontega, nagu see visuaalselt paistab]] Esimesena märkas 1802. aastal Päikese spektris mitut tumedat joont inglise keemik [[William Hyde Wollaston]].<ref name="eb">Melvyn C. Usselman: [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/646649/William-Hyde-Wollaston William Hyde Wollaston] ''Encyclopædia Britannica'', retrieved 31 March 2013</ref> 1814. aastal avastas [[Joseph von Fraunhofer]] need jooned iseseisvalt uuesti ning hakkas neid süstemaatiliselt uurima ja nende lainepikkusi mõõtma. Ta kaardistas üle 570 joone, tähistades kõige silmapaistvamaid tähtedega A kuni K ja nõrgemaid jooni teiste tähtedega.<ref name="Ferguson Maciaszek 2014">{{cite web |title=The Glassmaker Who Sparked Astrophysics |last1=Ferguson |first1=Kitty |last2=Maciaszek |first2=Miko |url=http://nautil.us/issue/11/light/the-glassmaker-who-sparked-astrophysics |date=20 March 2014 |access-date=8 April 2018 |publisher=[[Nautilus]]}}</ref><ref>{{cite book|last=Hearnshaw|first=J. B.|title=The Analysis of Starlight|date=1986|publisher=[[Cambridge University Press]]|location=Cambridge|isbn=978-0-521-39916-6|page=27}}</ref> Tänapäevased [[päikesevalgus]]e vaatlused võimaldavad tuvastada tuhandeid neeldumisjooni. Umbes 45 aastat hiljem avastasid [[Gustav Kirchhoff]] ja [[Robert Bunsen]], et mitmed Fraunhoferi jooned langevad kokku [[kuumutamine|kuumutatud]] [[keemiline element|keemiliste elementide]] [[kiirgusspekter|kiirgusspektrites]] esinevate iseloomulike [[kiirgusjoon]]tega.<ref>{{cite journal |author= G. Kirchhoff |title=Ueber die Fraunhofer'schen Linien |journal=Annalen der Physik |volume=185 |issue=1 |pages=148–150 |date=1860 |doi=10.1002/andp.18601850115|bibcode = 1860AnP...185..148K }}</ref> Nad jõudsid järeldusele, et Päikese spektri tumedad jooned on põhjustatud keemiliste elementide [[neeldumine|neeldumisest]] Päikese atmosfääris.<ref>{{cite journal |author= G. Kirchhoff |title=Ueber das Verhältniss zwischen dem Emissionsvermögen und dem Absorptionsvermögen der Körper für Wärme und Licht |journal=Annalen der Physik |volume=185 |issue=2 |pages=275–301 |date=1860 |doi=10.1002/andp.18601850205|bibcode = 1860AnP...185..275K }}</ref> Hiljem selgus, et osa vaadeldud jooni ei pärine Päikese atmosfäärist, vaid tekib hoopis neeldumise tõttu [[Maa atmosfäär]]is olevate molekulides, eelkõige [[dihapnik|hapnik]]u molekulides. Neid nimetatakse [[telluurne neeldumisjoon|telluurseteks neeldumisjoonteks]]. == Allikad == Fraunhoferi jooned on tüüpilised spektraalsed neeldumisjooned. Neeldumisjooned on kitsad spektripiirkonnad, kus [[valguse intensiivsus]] on vähenenud, sest [[valgusallikas]]t lähtuvad teatud lainepikkustega footonid on teel [[detektor]]isse neeldunud. Päikese puhul tekivad neeldumisjooned peamiselt fotosfääri kohal paiknevas jahedamas Päikese atmosfääris olevate [[gaas]]ide tõttu. Need kihid on madalama [[temperatuur]]iga kui fotosfäär ja neelavad osa fotosfääri kiirgusest. == Joonte tähistamine == [[Pilt:Solar spectral irradiance.svg|thumb|pisi|Päikese [[spektraalne kiirgustihedus]] mõõdetuna [[kalibreerimine|kalibreeritud]] [[optiline spektromeeter|optilise spektromeetriga]]. Laiendatud nähtavas spektris on näidatud mõned iseloomulikud Fraunhoferi jooned ja vastavad elemendid]] Peamiste Fraunhoferi joonte tähised, nendega seotud elemendid ja lainepikkused on toodud järgmises tabelis: {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- style="vertical-align:bottom;" ! Joon !! Osake !! Lainepikkus ([[nanomeeter|nm]]) |- | y || O₂ || 898,765 |- | Z || O₂ || 822,696 |- | A || O₂ || 759,370 |- | B || O₂ || 686,719 |- | C || H_α || 656,281 |- | a || O₂ || 627,661 |- | D₁ || Na || 589,592 |- | D₂ || Na || 588,995 |- | D₃ || He || 587,562 |- | e || Hg || 546,073 |- | E₂ || Fe || 527,039 |- | b₁ || Mg || 518,362 |- | b₂ || Mg || 517,270 |- | b₃ || Fe || 516,891 |- | b₄ || Mg || 516,733 |- | c || Fe || 495,761 |- | F || H_β || 486,134 |- | d || Fe || 466,814 |- | e || Fe || 438,355 |- | G′ || H_γ || 434,047 |- | G || Fe || 430,790 |- | G || Ca || 430,774 |- | h || H_δ || 410,175 |- | H || Ca⁺ || 396,847 |- | K || Ca⁺ || 393,366 |- | L || Fe || 382,044 |- | N || Fe || 358,121 |- | P || Ti⁺ || 336,112 |- | T || Fe || 302,108 |- | t || Ni || 299,444 |} Fraunhoferi joonte tähised C, F, G′ ja h vastavad vesinikuaatomi [[Balmeri seeria]] alfa-, beeta-, gamma- ja delta-joontele. Neid ajaloolisi Fraunhoferi tähiseid kasutatakse nende joonte tähistamiseks tänapäeval harva. Jooned D₁ ja D₂ moodustavad paari, mida nimetatakse [[naatriumdublett|naatriumdubletiks]]. Selle paari keskmine lainepikkus on 589,29 nm. Tähis D on ajalooliselt püsima jäänud. Seda kasutatakse ka teiste [[leelismetall]]ide aatomite vastavate spektrijoonte tähistamisel. Jooned D₁ ja D₂ tulenevad [[naatrium]]i esimese [[ergastatud olek|ergastatud]] [[energiatase]]me [[spektrijoonte peenstruktuur|peenstruktuurilisest]] jagunemisest. Fraunhoferi tähti H ja K kasutatakse endiselt spektri violetses osas asetseva [[kaltsium]]i iooni ([[Ca II]]) dubleti tähistamiseks. Need jooned on ühed tähtsamad neeldumisjooned tähtede spektrites ja neid kasutatakse [[astronoomiline spektroskoopia|astronoomilises spektroskoopias]] laialdaselt. Kirjanduses esineb mõningaid erinevusi üksikute joonte tähistustes. Näiteks Fraunhoferi d-joon võib tähistada kas [[raud|raua]] spektrijoont lainepikkusel 466,814 nm või [[heelium]]i kollast spektrijoont lainepikkusel 587,562 nm (D₃). Samuti võib e-joon tähistada kas raua või [[elavhõbe]]da spektrijoont. Sellistel juhtudel lisatakse tähisele tavaliselt vastava elemendi nimetus. Et Fraunhoferi jooned on täpselt määratletud lainepikkustega, kasutatakse neid sageli [[optiline materjal|optiliste materjalide]] [[murdumisnäitaja]] ja [[dispersioon (optika)|dispersiooniomaduste]] iseloomustamisel standardsete võrdluslainepikkustena. == Vaata ka == * [[Spektrijoon]] * [[Spektroskoopia]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Spektroskoopia]] jn3dbrhycl0pi9j4ek2yaqj2feqzzat 0 718674 7193391 7193389 2026-07-15T11:59:12Z Andres 5 /* Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon */ 7193391 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]], eriti [[lülisamba fusioon]]i ehk lülide kirurgilise ühendamise toetamisel, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning mõnede luudefektide ravis. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning võivad soodustada aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravi. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud rhBMP-preparaadid piiratud näidustuste korral. Näiteks on [[rhBMP-2]] kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel [[lülisamba fusioon]]i toetava ravina ning [[rhBMP-7]] teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti [[rhBMP-2]] mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Selline kasutamine on tingitud BMP-de tugevast osteogeensest toimest, kuid sellega kaasneb vajadus hoolikalt hinnata võimalikku kasu ja riske. BMP-preparaatide kasutamisega on seotud mitmesugused ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja muid [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Mõned uuringud on leidnud seose rhBMP-2 kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel teatud ajavahemikul pärast operatsiooni, kuid põhjuslik seos ei ole lõplikult tõestatud.<ref> Simmonds MC jt. ''Safety and effectiveness of recombinant human bone morphogenetic protein-2 for spinal fusion: a meta-analysis of individual-participant data.'' – ''Annals of Internal Medicine'', 158(12), 2013, lk 877–889. </ref> Võimalike kõrvaltoimete tõttu on kliinilises praktikas hakatud kasutama väiksemaid annuseid ning piiritlema hoolikamalt patsientide valikut ja näidustusi.<ref> Patel, H. A. jt. ''Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery.'' – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878. </ref> BMP-ravi on sageli kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Kulud sõltuvad kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõnel juhul võivad lühem haiglaravi aeg ning väiksem kordusoperatsioonide vajadus muuta rhBMP kasutamise majanduslikult põhjendatuks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid ning andis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 74mjleag452klcuic73liunx1ztrc89 7193394 7193391 2026-07-15T12:07:51Z Andres 5 /* Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon */ 7193394 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]], eriti [[lülisamba fusioon]]i ehk lülide kirurgilise ühendamise toetamisel, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning mõnede luudefektide ravis. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning võivad soodustada aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravi. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud rhBMP-preparaadid piiratud näidustuste korral. Näiteks on [[rhBMP-2]] kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel [[lülisamba fusioon]]i toetava ravina ning [[rhBMP-7]] teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti [[rhBMP-2]] mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Selline kasutamine on tingitud BMP-de tugevast osteogeensest toimest, kuid sellega kaasneb vajadus hoolikalt hinnata võimalikku kasu ja riske. BMP-preparaatide kasutamisega on seotud mitmesugused ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja muid [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Mõned uuringud on leidnud seose rhBMP-2 kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel teatud ajavahemikul pärast operatsiooni, kuid põhjuslik seos ei ole lõplikult tõestatud.<ref> Simmonds MC jt. ''Safety and effectiveness of recombinant human bone morphogenetic protein-2 for spinal fusion: a meta-analysis of individual-participant data.'' – ''Annals of Internal Medicine'', 158(12), 2013, lk 877–889. </ref> Võimalike kõrvaltoimete tõttu on kliinilises praktikas hakatud kasutama väiksemaid annuseid ning piiritlema hoolikamalt patsientide valikut ja näidustusi.<ref> Patel, H. A. jt. ''Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery.'' – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878. </ref> BMP-ravi on sageli kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Kulud sõltuvad kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõnel juhul võivad lühem haiglaravi aeg ning väiksem kordusoperatsioonide vajadus muuta rhBMP kasutamise majanduslikult põhjendatuks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid ning andis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 5u6lebti49g9sb0zs47kz5v46pg8lhg 7193395 7193394 2026-07-15T12:10:00Z Andres 5 /* BMP retseptorid */ 7193395 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]], eriti [[lülisamba fusioon]]i ehk lülide kirurgilise ühendamise toetamisel, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning mõnede luudefektide ravis. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning võivad soodustada aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravi. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud rhBMP-preparaadid piiratud näidustuste korral. Näiteks on [[rhBMP-2]] kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel [[lülisamba fusioon]]i toetava ravina ning [[rhBMP-7]] teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti [[rhBMP-2]] mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Selline kasutamine on tingitud BMP-de tugevast osteogeensest toimest, kuid sellega kaasneb vajadus hoolikalt hinnata võimalikku kasu ja riske. BMP-preparaatide kasutamisega on seotud mitmesugused ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja muid [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Mõned uuringud on leidnud seose rhBMP-2 kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel teatud ajavahemikul pärast operatsiooni, kuid põhjuslik seos ei ole lõplikult tõestatud.<ref> Simmonds MC jt. ''Safety and effectiveness of recombinant human bone morphogenetic protein-2 for spinal fusion: a meta-analysis of individual-participant data.'' – ''Annals of Internal Medicine'', 158(12), 2013, lk 877–889. </ref> Võimalike kõrvaltoimete tõttu on kliinilises praktikas hakatud kasutama väiksemaid annuseid ning piiritlema hoolikamalt patsientide valikut ja näidustusi.<ref> Patel, H. A. jt. ''Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery.'' – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878. </ref> BMP-ravi on sageli kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Kulud sõltuvad kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõnel juhul võivad lühem haiglaravi aeg ning väiksem kordusoperatsioonide vajadus muuta rhBMP kasutamise majanduslikult põhjendatuks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid ning andis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org ez6xyyc6bko427skmngc6uu8zjhaplq 7193396 7193395 2026-07-15T12:12:50Z Andres 5 /* Nimekiri */ 7193396 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]], eriti [[lülisamba fusioon]]i ehk lülide kirurgilise ühendamise toetamisel, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning mõnede luudefektide ravis. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning võivad soodustada aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravi. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud rhBMP-preparaadid piiratud näidustuste korral. Näiteks on [[rhBMP-2]] kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel [[lülisamba fusioon]]i toetava ravina ning [[rhBMP-7]] teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti [[rhBMP-2]] mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Selline kasutamine on tingitud BMP-de tugevast osteogeensest toimest, kuid sellega kaasneb vajadus hoolikalt hinnata võimalikku kasu ja riske. BMP-preparaatide kasutamisega on seotud mitmesugused ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja muid [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Mõned uuringud on leidnud seose rhBMP-2 kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel teatud ajavahemikul pärast operatsiooni, kuid põhjuslik seos ei ole lõplikult tõestatud.<ref> Simmonds MC jt. ''Safety and effectiveness of recombinant human bone morphogenetic protein-2 for spinal fusion: a meta-analysis of individual-participant data.'' – ''Annals of Internal Medicine'', 158(12), 2013, lk 877–889. </ref> Võimalike kõrvaltoimete tõttu on kliinilises praktikas hakatud kasutama väiksemaid annuseid ning piiritlema hoolikamalt patsientide valikut ja näidustusi.<ref> Patel, H. A. jt. ''Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery.'' – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878. </ref> BMP-ravi on sageli kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Kulud sõltuvad kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõnel juhul võivad lühem haiglaravi aeg ning väiksem kordusoperatsioonide vajadus muuta rhBMP kasutamise majanduslikult põhjendatuks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid ning andis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org s8t970gogaihcrqikq03dlrq6p692wq 7193397 7193396 2026-07-15T12:16:19Z Andres 5 /* Rakendused */ 7193397 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad luukoe taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilistes uuringutes näidanud kasulikku toimet [[hilinenud luustumine|hilinenud luustumise]] ja [[pseudartroos]]i ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei jõudnud BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis kliinilisse praktikasse ning seda ei kasutata selle näidustuse korral tänapäeval. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org qt2e39bclk5b1av6rnu2dtj80slb8r8 7193403 7193397 2026-07-15T12:39:47Z Andres 5 7193403 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad luukoe taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilistes uuringutes näidanud kasulikku toimet [[hilinenud luustumine|hilinenud luustumise]] ja [[pseudartroos]]i ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei jõudnud BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis kliinilisse praktikasse ning seda ei kasutata selle näidustuse korral tänapäeval. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org ffklfce5f6w5mi1i62k9xivbuq6fm2i 7193410 7193403 2026-07-15T12:56:42Z Andres 5 /* Rakendused */ 7193410 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> == Näidustuseväline kasutamine == Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> == Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral == 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org mqug9plbsejil5gqbekqtp7n0467vvb 7193425 7193410 2026-07-15T13:35:56Z Andres 5 /* Näidustuseväline kasutamine */ 7193425 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> == Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral == 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org tncz8kiumk0k62hqzimag9l9t7jznmy 7193426 7193425 2026-07-15T13:39:55Z Andres 5 /* Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral */ 7193426 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral= == 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> == Vastunäidustused == [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 0lwyq5mur0ao7lmidarvduj9of702o6 7193427 7193426 2026-07-15T13:41:20Z Andres 5 /* = Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral= */ 7193427 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> == Vastunäidustused == [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org goutrq7rv9tq6ts166a8hqtsxe4i7k8 7193428 7193427 2026-07-15T13:42:24Z Andres 5 /* Vastunäidustused */ 7193428 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org phy7jmsquzzwoogrrmh2eb20jgku6nr 7193429 7193428 2026-07-15T13:50:53Z Andres 5 /* Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon */ 7193429 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalirajad osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides ning reguleerivad eri kudede kujunemist. [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate signaalmolekulidena mõjutavad BMP-d embrüo ruumilist mustrit, elundite arengut ja rakkude diferentseerumist. BMP-signaalimine reguleerib näiteks varajases arengus [[Mülleri juha]] (MD) kujunemist. See on torujas struktuur, millest areneb hiljem emasloomade [[suguelundkond]]. Kanaembrüotes BMP-signaalide keemiline pärssimine põhjustas Mülleri juha sissesopistumise häireid ja takistas seda moodustava piirkonna [[epiteel]]i paksenemist, mis näitab BMP-signaalide olulist rolli selle struktuuri varases arengus.<ref>{{cite journal | vauthors = Yuji, Yoshiko | year = 2016 | title = Early formation of the Mullerian duct is regulated by sequential actions of BMP/Pax2 and FGF/Lim1 signaling | journal = Development | volume = 143 | issue = 19| pages = 3549–3559 | doi = 10.1242/dev.137067 | pmid = 27578782 | doi-access = free | hdl = 2433/252845 | hdl-access = free }}</ref> Lisaks osalevad BMP-signaalid [[eessool]]e ja [[tagasool]]e kujunemises,<ref>{{cite journal | vauthors = Mariana | display-authors = etal | year = 2017 | title = Genomic integration of Wnt/β-catenin and BMP/Smad1 signaling coordinates foregut and hindgut transcriptional programs | journal = Development | volume = 144 | issue = 7| pages = 1283–1295 | doi = 10.1242/dev.145789 | pmid = 28219948 | pmc = 5399627 | doi-access = free }}</ref> soolehattude mustri kujunemises ning [[endokard]]i diferentseerumises. [[Soolehattakesed]] suurendavad [[peensool]]es toitainete tõhusat imendumist, suurendades imendumiseks kasutatavat pindala. BMP-signaalimise aktiivsuse suurendamine või vähendamine muutis hiire soolemudelis hattude kogumite kujunemist ja tekkimist.<ref>{{cite journal | vauthors = Katherine | display-authors = etal | year = 2016 | title = Villification in the mouse: Bmp signals control intestinal villus patterning | journal = Development | volume = 143 | issue = 3| pages = 427–436 | article-number = dev.130112 | doi = 10.1242/dev.130112 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26721501 | pmc = 4760312 | doi-access = free }}</ref> [[Müokard]]ist pärinev BMP-signaal osaleb samuti südame arengu ajal [[endokard]]i diferentseerumises. [[Sebrakala]] embrüonaalses mudelis põhjustas BMP-signaali pärssimine endokardi diferentseerumise tugeva vähenemise, kuid mõjutas ainult vähesel määral [[müokard]]i arengut.<ref>{{cite journal | vauthors = Sharina | display-authors = etal | year = 2015 | title = Myocardium and BMP signaling are required for endocardial differentiation | journal = Development | volume = 142 | issue = 13| pages = 2304–2315 | article-number = dev.118687 | doi = 10.1242/dev.118687 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26092845 | pmc = 4510589 | doi-access = free }}</ref> BMP4 ja selle inhibiitorid [[Noggin (valk)|nogiin]] ning [[kordiin]] osalevad embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. Eriti oluline on nende roll [[neurulatsioon]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] arengus. BMP4 suunab [[ektoderm]]i rakke arenema [[nahk|naharakkudeks]], kuid selle all paiknev [[mesoderm]] eritab BMP inhibiitoreid, mis blokeerivad BMP4 toime ja võimaldavad ektodermil jätkata närvirakkude arenguteed. Lisaks aitavad areneva [[seljaaju]] [[katusplaat|katusplaadi]] eritatud BMP-d määrata dorsaalsete sensoorsete interneuronite saatust.<ref>{{cite journal |last1=Andrews |first1=Madeline |title=BMPs direct sensory interneuron identity in the developing spinal cord using signal-specific not morphogenic activities |journal=eLife |date=19 September 2017 |volume=6 |article-number=e30647 |doi=10.7554/eLife.30647 |pmid=28925352 |pmc=5605194 |doi-access=free }}</ref> Lisaks on [[Notch signaalirada|Notch]]–[[Wnt signaalirada|Wnt]]–BMP signaaliradade vastastikune toime vajalik hiire [[tigu (anatoomia)|tigu]] arengus toimuva radiaalse mustri kujunemiseks.<ref>{{cite journal | vauthors = Vidhya | display-authors = etal | year = 2016 | title = Notch-Wnt-Bmp crosstalk regulates radial patterning in the mouse cochlea in a spatiotemporal manner | journal = Development | volume = 143 | issue = 21| pages = 4003–4015 | doi = 10.1242/dev.139469 | pmid = 27633988 | pmc = 5117145 | doi-access = free }}</ref> BMP-de ja nende inhibiitoreid kodeerivate geenide [[mutatsioon]]id on seotud mitmete inimese haigustega, mis mõjutavad eelkõige [[luustik]]u arengut. Mõnda BMP-d nimetatakse ka [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhrest pärinevateks morfogeneetilisteks valkudeks]] (CDMP; ''cartilage-derived morphogenetic proteins''), teisi aga [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factors'').<ref>{{cite journal |last1=Chang |first1=S. C. |last2=Hoang |first2=B. |last3=Thomas |first3=J. T. |last4=Vukicevic |first4=S. |last5=Luyten |first5=F. P. |last6=Ryba |first6=N. J. |last7=Kozak |first7=C. A. |last8=Reddi |first8=A. H. |last9=Moos Jr |first9=M. |title=Cartilage-derived morphogenetic proteins. New members of the transforming growth factor-beta superfamily predominantly expressed in long bones during human embryonic development. |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1994 |volume=269 |issue=45 |pages=28227–28234 |doi=10.1016/S0021-9258(18)46918-9 |doi-access=free |pmid=7961761 }}</ref> BMP-d osalevad samuti [[adipogenees]]is ehk rasvarakkude arengus ning [[rasvkude|rasvkoe]] talitluse reguleerimises.<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Blázquez-Medela|first1=Ana M.|last2=Jumabay|first2=Medet|last3=Boström|first3=Kristina I.|date=2019-01-04|title=Beyond the bone: Bone morphogenetic protein signaling in adipose tissue|journal=Obesity Reviews|volume=20|issue=5|pages=648–658|doi=10.1111/obr.12822|issn=1467-789X|pmid=30609449|pmc=6447448}}</ref> [[BMP4]] soodustab [[valge rasvkude|valge rasvkoe]] arengut, samal ajal kui [[BMP7]] aktiveerib [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] talitlust. Ka BMP-inhibiitorid osalevad selles regulatsioonis.<ref name=":0"/> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 53g6c7fr72v7ryuxwrvz31gamxkqu83 7193434 7193429 2026-07-15T13:57:18Z Andres 5 /* Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon */ 7193434 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalirajad osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides ning reguleerivad eri kudede kujunemist. [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate signaalmolekulidena mõjutavad BMP-d embrüo ruumilist mustrit, elundite arengut ja rakkude diferentseerumist. BMP-signaalimine reguleerib näiteks varajases arengus [[Mülleri juha]] (MD) kujunemist. See on torujas struktuur, millest areneb hiljem emasloomade [[suguelundkond]]. Kanaembrüotes BMP-signaalide keemiline pärssimine põhjustas Mülleri juha sissesopistumise häireid ja takistas seda moodustava piirkonna [[epiteel]]i paksenemist, mis näitab BMP-signaalide olulist rolli selle struktuuri varases arengus.<ref>{{cite journal | vauthors = Yuji, Yoshiko | year = 2016 | title = Early formation of the Mullerian duct is regulated by sequential actions of BMP/Pax2 and FGF/Lim1 signaling | journal = Development | volume = 143 | issue = 19| pages = 3549–3559 | doi = 10.1242/dev.137067 | pmid = 27578782 | doi-access = free | hdl = 2433/252845 | hdl-access = free }}</ref> Lisaks osalevad BMP-signaalid [[eessool]]e ja [[tagasool]]e kujunemises,<ref>{{cite journal | vauthors = Mariana | display-authors = etal | year = 2017 | title = Genomic integration of Wnt/β-catenin and BMP/Smad1 signaling coordinates foregut and hindgut transcriptional programs | journal = Development | volume = 144 | issue = 7| pages = 1283–1295 | doi = 10.1242/dev.145789 | pmid = 28219948 | pmc = 5399627 | doi-access = free }}</ref> soolehattude mustri kujunemises ning [[endokard]]i diferentseerumises. [[Soolehatud]] suurendavad [[peensool]]es toitainete tõhusat imendumist, suurendades imendumiseks kasutatavat pindala. BMP-signaalimise aktiivsuse suurendamine või vähendamine muutis hiire soolemudelis hattude kogumite kujunemist ja tekkimist.<ref>{{cite journal | vauthors = Katherine | display-authors = etal | year = 2016 | title = Villification in the mouse: Bmp signals control intestinal villus patterning | journal = Development | volume = 143 | issue = 3| pages = 427–436 | article-number = dev.130112 | doi = 10.1242/dev.130112 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26721501 | pmc = 4760312 | doi-access = free }}</ref> [[Müokard]]ist pärinev BMP-signaal osaleb samuti südame arengu ajal [[endokard]]i diferentseerumises. [[Sebrakala]] embrüonaalses mudelis põhjustas BMP-signaali pärssimine endokardi diferentseerumise tugeva vähenemise, kuid mõjutas ainult vähesel määral [[müokard]]i arengut.<ref>{{cite journal | vauthors = Sharina | display-authors = etal | year = 2015 | title = Myocardium and BMP signaling are required for endocardial differentiation | journal = Development | volume = 142 | issue = 13| pages = 2304–2315 | article-number = dev.118687 | doi = 10.1242/dev.118687 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26092845 | pmc = 4510589 | doi-access = free }}</ref> BMP4 ja selle inhibiitorid [[Noggin (valk)|nogiin]] ning [[kordiin]] osalevad embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. Eriti oluline on nende roll [[neurulatsioon]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] arengus. BMP4 suunab [[ektoderm]]i rakke arenema [[nahk|naharakkudeks]], kuid selle all paiknev [[mesoderm]] eritab BMP inhibiitoreid, mis blokeerivad BMP4 toime ja võimaldavad ektodermil jätkata närvirakkude arenguteed. Lisaks aitavad areneva [[seljaaju]] [[katusplaat|katusplaadi]] eritatud BMP-d määrata dorsaalsete sensoorsete interneuronite saatust.<ref>{{cite journal |last1=Andrews |first1=Madeline |title=BMPs direct sensory interneuron identity in the developing spinal cord using signal-specific not morphogenic activities |journal=eLife |date=19 September 2017 |volume=6 |article-number=e30647 |doi=10.7554/eLife.30647 |pmid=28925352 |pmc=5605194 |doi-access=free }}</ref> Lisaks on [[Notch signaalirada|Notch]]–[[Wnt signaalirada|Wnt]]–BMP signaaliradade vastastikune toime vajalik hiire [[tigu (anatoomia)|tigu]] arengus toimuva radiaalse mustri kujunemiseks.<ref>{{cite journal | vauthors = Vidhya | display-authors = etal | year = 2016 | title = Notch-Wnt-Bmp crosstalk regulates radial patterning in the mouse cochlea in a spatiotemporal manner | journal = Development | volume = 143 | issue = 21| pages = 4003–4015 | doi = 10.1242/dev.139469 | pmid = 27633988 | pmc = 5117145 | doi-access = free }}</ref> BMP-de ja nende inhibiitoreid kodeerivate geenide [[mutatsioon]]id on seotud mitmete inimese haigustega, mis mõjutavad eelkõige [[luustik]]u arengut. Mõnda BMP-d nimetatakse ka [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhrest pärinevateks morfogeneetilisteks valkudeks]] (CDMP; ''cartilage-derived morphogenetic proteins''), teisi aga [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factors'').<ref>{{cite journal |last1=Chang |first1=S. C. |last2=Hoang |first2=B. |last3=Thomas |first3=J. T. |last4=Vukicevic |first4=S. |last5=Luyten |first5=F. P. |last6=Ryba |first6=N. J. |last7=Kozak |first7=C. A. |last8=Reddi |first8=A. H. |last9=Moos Jr |first9=M. |title=Cartilage-derived morphogenetic proteins. New members of the transforming growth factor-beta superfamily predominantly expressed in long bones during human embryonic development. |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1994 |volume=269 |issue=45 |pages=28227–28234 |doi=10.1016/S0021-9258(18)46918-9 |doi-access=free |pmid=7961761 }}</ref> BMP-d osalevad samuti [[adipogenees]]is ehk rasvarakkude arengus ning [[rasvkude|rasvkoe]] talitluse reguleerimises.<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Blázquez-Medela|first1=Ana M.|last2=Jumabay|first2=Medet|last3=Boström|first3=Kristina I.|date=2019-01-04|title=Beyond the bone: Bone morphogenetic protein signaling in adipose tissue|journal=Obesity Reviews|volume=20|issue=5|pages=648–658|doi=10.1111/obr.12822|issn=1467-789X|pmid=30609449|pmc=6447448}}</ref> [[BMP4]] soodustab [[valge rasvkude|valge rasvkoe]] arengut, samal ajal kui [[BMP7]] aktiveerib [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] talitlust. Ka BMP-inhibiitorid osalevad selles regulatsioonis.<ref name=":0"/> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, BMP1 aga on [[metalloproteaas]] ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke, nii et praegu tuntakse ligikaudu 20 BMP-nimelist või BMP-perekonnaga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See reguleerib [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumist ning etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on oluline ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada [[luukude|luukoe]] tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning reguleerib kudede [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See etendab võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude, [[silm]]ade ja [[kesknärvisüsteem]]i arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Samuti arvatakse, et see mõjutab [[sugurakk]]ude arengut. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ning [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb [[embrüo]] südame arengus ja aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ning [[südamelihas]]e kujunemist. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 9envz9mm5ygutkl5jtzc10sglinpctn 7193437 7193434 2026-07-15T14:01:10Z Andres 5 /* Nimekiri */ 7193437 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalirajad osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides ning reguleerivad eri kudede kujunemist. [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate signaalmolekulidena mõjutavad BMP-d embrüo ruumilist mustrit, elundite arengut ja rakkude diferentseerumist. BMP-signaalimine reguleerib näiteks varajases arengus [[Mülleri juha]] (MD) kujunemist. See on torujas struktuur, millest areneb hiljem emasloomade [[suguelundkond]]. Kanaembrüotes BMP-signaalide keemiline pärssimine põhjustas Mülleri juha sissesopistumise häireid ja takistas seda moodustava piirkonna [[epiteel]]i paksenemist, mis näitab BMP-signaalide olulist rolli selle struktuuri varases arengus.<ref>{{cite journal | vauthors = Yuji, Yoshiko | year = 2016 | title = Early formation of the Mullerian duct is regulated by sequential actions of BMP/Pax2 and FGF/Lim1 signaling | journal = Development | volume = 143 | issue = 19| pages = 3549–3559 | doi = 10.1242/dev.137067 | pmid = 27578782 | doi-access = free | hdl = 2433/252845 | hdl-access = free }}</ref> Lisaks osalevad BMP-signaalid [[eessool]]e ja [[tagasool]]e kujunemises,<ref>{{cite journal | vauthors = Mariana | display-authors = etal | year = 2017 | title = Genomic integration of Wnt/β-catenin and BMP/Smad1 signaling coordinates foregut and hindgut transcriptional programs | journal = Development | volume = 144 | issue = 7| pages = 1283–1295 | doi = 10.1242/dev.145789 | pmid = 28219948 | pmc = 5399627 | doi-access = free }}</ref> soolehattude mustri kujunemises ning [[endokard]]i diferentseerumises. [[Soolehatud]] suurendavad [[peensool]]es toitainete tõhusat imendumist, suurendades imendumiseks kasutatavat pindala. BMP-signaalimise aktiivsuse suurendamine või vähendamine muutis hiire soolemudelis hattude kogumite kujunemist ja tekkimist.<ref>{{cite journal | vauthors = Katherine | display-authors = etal | year = 2016 | title = Villification in the mouse: Bmp signals control intestinal villus patterning | journal = Development | volume = 143 | issue = 3| pages = 427–436 | article-number = dev.130112 | doi = 10.1242/dev.130112 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26721501 | pmc = 4760312 | doi-access = free }}</ref> [[Müokard]]ist pärinev BMP-signaal osaleb samuti südame arengu ajal [[endokard]]i diferentseerumises. [[Sebrakala]] embrüonaalses mudelis põhjustas BMP-signaali pärssimine endokardi diferentseerumise tugeva vähenemise, kuid mõjutas ainult vähesel määral [[müokard]]i arengut.<ref>{{cite journal | vauthors = Sharina | display-authors = etal | year = 2015 | title = Myocardium and BMP signaling are required for endocardial differentiation | journal = Development | volume = 142 | issue = 13| pages = 2304–2315 | article-number = dev.118687 | doi = 10.1242/dev.118687 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26092845 | pmc = 4510589 | doi-access = free }}</ref> BMP4 ja selle inhibiitorid [[Noggin (valk)|nogiin]] ning [[kordiin]] osalevad embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. Eriti oluline on nende roll [[neurulatsioon]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] arengus. BMP4 suunab [[ektoderm]]i rakke arenema [[nahk|naharakkudeks]], kuid selle all paiknev [[mesoderm]] eritab BMP inhibiitoreid, mis blokeerivad BMP4 toime ja võimaldavad ektodermil jätkata närvirakkude arenguteed. Lisaks aitavad areneva [[seljaaju]] [[katusplaat|katusplaadi]] eritatud BMP-d määrata dorsaalsete sensoorsete interneuronite saatust.<ref>{{cite journal |last1=Andrews |first1=Madeline |title=BMPs direct sensory interneuron identity in the developing spinal cord using signal-specific not morphogenic activities |journal=eLife |date=19 September 2017 |volume=6 |article-number=e30647 |doi=10.7554/eLife.30647 |pmid=28925352 |pmc=5605194 |doi-access=free }}</ref> Lisaks on [[Notch signaalirada|Notch]]–[[Wnt signaalirada|Wnt]]–BMP signaaliradade vastastikune toime vajalik hiire [[tigu (anatoomia)|tigu]] arengus toimuva radiaalse mustri kujunemiseks.<ref>{{cite journal | vauthors = Vidhya | display-authors = etal | year = 2016 | title = Notch-Wnt-Bmp crosstalk regulates radial patterning in the mouse cochlea in a spatiotemporal manner | journal = Development | volume = 143 | issue = 21| pages = 4003–4015 | doi = 10.1242/dev.139469 | pmid = 27633988 | pmc = 5117145 | doi-access = free }}</ref> BMP-de ja nende inhibiitoreid kodeerivate geenide [[mutatsioon]]id on seotud mitmete inimese haigustega, mis mõjutavad eelkõige [[luustik]]u arengut. Mõnda BMP-d nimetatakse ka [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhrest pärinevateks morfogeneetilisteks valkudeks]] (CDMP; ''cartilage-derived morphogenetic proteins''), teisi aga [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factors'').<ref>{{cite journal |last1=Chang |first1=S. C. |last2=Hoang |first2=B. |last3=Thomas |first3=J. T. |last4=Vukicevic |first4=S. |last5=Luyten |first5=F. P. |last6=Ryba |first6=N. J. |last7=Kozak |first7=C. A. |last8=Reddi |first8=A. H. |last9=Moos Jr |first9=M. |title=Cartilage-derived morphogenetic proteins. New members of the transforming growth factor-beta superfamily predominantly expressed in long bones during human embryonic development. |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1994 |volume=269 |issue=45 |pages=28227–28234 |doi=10.1016/S0021-9258(18)46918-9 |doi-access=free |pmid=7961761 }}</ref> BMP-d osalevad samuti [[adipogenees]]is ehk rasvarakkude arengus ning [[rasvkude|rasvkoe]] talitluse reguleerimises.<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Blázquez-Medela|first1=Ana M.|last2=Jumabay|first2=Medet|last3=Boström|first3=Kristina I.|date=2019-01-04|title=Beyond the bone: Bone morphogenetic protein signaling in adipose tissue|journal=Obesity Reviews|volume=20|issue=5|pages=648–658|doi=10.1111/obr.12822|issn=1467-789X|pmid=30609449|pmc=6447448}}</ref> [[BMP4]] soodustab [[valge rasvkude|valge rasvkoe]] arengut, samal ajal kui [[BMP7]] aktiveerib [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] talitlust. Ka BMP-inhibiitorid osalevad selles regulatsioonis.<ref name=":0"/> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus ([[BMP2]]–[[BMP7]]) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, kuid [[BMP1]] ei kuulu sellesse perekonda ega ole klassikaline BMP-signaalvalk, vaid [[metalloproteaas]]. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke. Tänapäevane nomenklatuur hõlmab 13 BMP-d, kuna mitmed teised algselt BMP-de hulka arvatud valgud on liigitatud [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factor'').<ref name="Even">{{cite journal | vauthors = Even J, Eskander M, Kang J | title = Bone morphogenetic protein in spine surgery: current and future uses | journal = The Journal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons | volume = 20 | issue = 9 | pages = 547–52 | date = Sep 2012 | pmid = 22941797 | doi = 10.5435/JAAOS-20-09-547 | doi-access = free }}</ref> ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ning võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline BMP-signaalvalk. See toimib [[disulfiidside|disulfiidsidemega]] seotud [[homodimeer]]ina ning indutseerib [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. BMP2 reguleerib [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumist]], osaleb [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] taastumises. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada luukoe tasakaalu. BMP3 on tuntud ka nimetuse [[osteogeniin]] all.<ref>{{cite journal |last1=Sampath |first1=T. K. |last2=Muthukumaran |first2=N. |last3=Reddi |first3=A. H. |title=Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography. |journal=PNAS |date=1987 |volume=84 |issue=20 |pages=7109–7113 |doi=10.1073/pnas.84.20.7109 |doi-access=free |pmid=3478684 |pmc=299239 |bibcode=1987PNAS...84.7109S }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Luyten |first1=F. P. |last2=Cunningham |first2=N. S. |last3=Ma |first3=S. |last4=Muthukumaran |first4=N. |last5=Hammonds |first5=R. G. |last6=Nevins |first6=W. B. |last7=Woods |first7=W. I. |last8=Reddi |first8=A. H. |title=Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1989 |volume=264 |issue=23 |pages=13377–13380 |doi=10.1016/S0021-9258(18)80003-5 |doi-access=free |pmid=2547759 }}</ref> : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See reguleerib [[mesoderm]]ist lähtuvat [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengut ning osaleb kudede [[diferentseerumine|diferentseerumise]] juhtimises [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb samuti [[luumurd]]ude paranemises, [[epidermis]]e kujunemises, keha [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse telje]] moodustumises ja [[munasarjafolliikul]]ite arengus. : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raud|raua]] [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]], aktiveerib [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja ning osaleb [[neer]]ude arengus ja taastumises. : [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Arvatakse, et see mõjutab ka [[sugurakk]]ude arengut. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb arengulistes ja ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ja [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb embrüonaalse südame arengus ning aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ja [[südamelihas]]e kujunemist. : [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[GDF11|BMP11]] : BMP11 ehk [[GDF11]] kuulub BMP-dega seotud TGF-β perekonna valkude hulka. See kontrollib keha eesmise-tagumise telje mustri kujunemist. : [[Geen]] asub [[12. kromosoom]]il lookuses 12p. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, folliikulite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. : [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. [[Pilt:Mammalian bone morphogenetic proteins.png|pisi|Imetajate luu morfogeneetiliste valkude (BMP-de) järjestuslikud seosed (hiir/inimene). Kohandatud Ducy ja Karsenty (2000) järgi.<ref name="pmid10844590">{{cite journal |vauthors=Ducy P, Karsenty G |title=The family of bone morphogenetic proteins |journal=Kidney Int. |volume=57 |issue=6 |pages=2207–14 |year=2000 |pmid=10844590 |doi=10.1046/j.1523-1755.2000.00081.x |doi-access=free }}</ref>]] == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org hmblnoaamj6sv57jyfhttmctunycxlf 7193441 7193437 2026-07-15T14:12:02Z Andres 5 /* Uurimislugu */ 7193441 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalirajad osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides ning reguleerivad eri kudede kujunemist. [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate signaalmolekulidena mõjutavad BMP-d embrüo ruumilist mustrit, elundite arengut ja rakkude diferentseerumist. BMP-signaalimine reguleerib näiteks varajases arengus [[Mülleri juha]] (MD) kujunemist. See on torujas struktuur, millest areneb hiljem emasloomade [[suguelundkond]]. Kanaembrüotes BMP-signaalide keemiline pärssimine põhjustas Mülleri juha sissesopistumise häireid ja takistas seda moodustava piirkonna [[epiteel]]i paksenemist, mis näitab BMP-signaalide olulist rolli selle struktuuri varases arengus.<ref>{{cite journal | vauthors = Yuji, Yoshiko | year = 2016 | title = Early formation of the Mullerian duct is regulated by sequential actions of BMP/Pax2 and FGF/Lim1 signaling | journal = Development | volume = 143 | issue = 19| pages = 3549–3559 | doi = 10.1242/dev.137067 | pmid = 27578782 | doi-access = free | hdl = 2433/252845 | hdl-access = free }}</ref> Lisaks osalevad BMP-signaalid [[eessool]]e ja [[tagasool]]e kujunemises,<ref>{{cite journal | vauthors = Mariana | display-authors = etal | year = 2017 | title = Genomic integration of Wnt/β-catenin and BMP/Smad1 signaling coordinates foregut and hindgut transcriptional programs | journal = Development | volume = 144 | issue = 7| pages = 1283–1295 | doi = 10.1242/dev.145789 | pmid = 28219948 | pmc = 5399627 | doi-access = free }}</ref> soolehattude mustri kujunemises ning [[endokard]]i diferentseerumises. [[Soolehatud]] suurendavad [[peensool]]es toitainete tõhusat imendumist, suurendades imendumiseks kasutatavat pindala. BMP-signaalimise aktiivsuse suurendamine või vähendamine muutis hiire soolemudelis hattude kogumite kujunemist ja tekkimist.<ref>{{cite journal | vauthors = Katherine | display-authors = etal | year = 2016 | title = Villification in the mouse: Bmp signals control intestinal villus patterning | journal = Development | volume = 143 | issue = 3| pages = 427–436 | article-number = dev.130112 | doi = 10.1242/dev.130112 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26721501 | pmc = 4760312 | doi-access = free }}</ref> [[Müokard]]ist pärinev BMP-signaal osaleb samuti südame arengu ajal [[endokard]]i diferentseerumises. [[Sebrakala]] embrüonaalses mudelis põhjustas BMP-signaali pärssimine endokardi diferentseerumise tugeva vähenemise, kuid mõjutas ainult vähesel määral [[müokard]]i arengut.<ref>{{cite journal | vauthors = Sharina | display-authors = etal | year = 2015 | title = Myocardium and BMP signaling are required for endocardial differentiation | journal = Development | volume = 142 | issue = 13| pages = 2304–2315 | article-number = dev.118687 | doi = 10.1242/dev.118687 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26092845 | pmc = 4510589 | doi-access = free }}</ref> BMP4 ja selle inhibiitorid [[Noggin (valk)|nogiin]] ning [[kordiin]] osalevad embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. Eriti oluline on nende roll [[neurulatsioon]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] arengus. BMP4 suunab [[ektoderm]]i rakke arenema [[nahk|naharakkudeks]], kuid selle all paiknev [[mesoderm]] eritab BMP inhibiitoreid, mis blokeerivad BMP4 toime ja võimaldavad ektodermil jätkata närvirakkude arenguteed. Lisaks aitavad areneva [[seljaaju]] [[katusplaat|katusplaadi]] eritatud BMP-d määrata dorsaalsete sensoorsete interneuronite saatust.<ref>{{cite journal |last1=Andrews |first1=Madeline |title=BMPs direct sensory interneuron identity in the developing spinal cord using signal-specific not morphogenic activities |journal=eLife |date=19 September 2017 |volume=6 |article-number=e30647 |doi=10.7554/eLife.30647 |pmid=28925352 |pmc=5605194 |doi-access=free }}</ref> Lisaks on [[Notch signaalirada|Notch]]–[[Wnt signaalirada|Wnt]]–BMP signaaliradade vastastikune toime vajalik hiire [[tigu (anatoomia)|tigu]] arengus toimuva radiaalse mustri kujunemiseks.<ref>{{cite journal | vauthors = Vidhya | display-authors = etal | year = 2016 | title = Notch-Wnt-Bmp crosstalk regulates radial patterning in the mouse cochlea in a spatiotemporal manner | journal = Development | volume = 143 | issue = 21| pages = 4003–4015 | doi = 10.1242/dev.139469 | pmid = 27633988 | pmc = 5117145 | doi-access = free }}</ref> BMP-de ja nende inhibiitoreid kodeerivate geenide [[mutatsioon]]id on seotud mitmete inimese haigustega, mis mõjutavad eelkõige [[luustik]]u arengut. Mõnda BMP-d nimetatakse ka [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhrest pärinevateks morfogeneetilisteks valkudeks]] (CDMP; ''cartilage-derived morphogenetic proteins''), teisi aga [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factors'').<ref>{{cite journal |last1=Chang |first1=S. C. |last2=Hoang |first2=B. |last3=Thomas |first3=J. T. |last4=Vukicevic |first4=S. |last5=Luyten |first5=F. P. |last6=Ryba |first6=N. J. |last7=Kozak |first7=C. A. |last8=Reddi |first8=A. H. |last9=Moos Jr |first9=M. |title=Cartilage-derived morphogenetic proteins. New members of the transforming growth factor-beta superfamily predominantly expressed in long bones during human embryonic development. |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1994 |volume=269 |issue=45 |pages=28227–28234 |doi=10.1016/S0021-9258(18)46918-9 |doi-access=free |pmid=7961761 }}</ref> BMP-d osalevad samuti [[adipogenees]]is ehk rasvarakkude arengus ning [[rasvkude|rasvkoe]] talitluse reguleerimises.<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Blázquez-Medela|first1=Ana M.|last2=Jumabay|first2=Medet|last3=Boström|first3=Kristina I.|date=2019-01-04|title=Beyond the bone: Bone morphogenetic protein signaling in adipose tissue|journal=Obesity Reviews|volume=20|issue=5|pages=648–658|doi=10.1111/obr.12822|issn=1467-789X|pmid=30609449|pmc=6447448}}</ref> [[BMP4]] soodustab [[valge rasvkude|valge rasvkoe]] arengut, samal ajal kui [[BMP7]] aktiveerib [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] talitlust. Ka BMP-inhibiitorid osalevad selles regulatsioonis.<ref name=":0"/> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus ([[BMP2]]–[[BMP7]]) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, kuid [[BMP1]] ei kuulu sellesse perekonda ega ole klassikaline BMP-signaalvalk, vaid [[metalloproteaas]]. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke. Tänapäevane nomenklatuur hõlmab 13 BMP-d, kuna mitmed teised algselt BMP-de hulka arvatud valgud on liigitatud [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factor'').<ref name="Even">{{cite journal | vauthors = Even J, Eskander M, Kang J | title = Bone morphogenetic protein in spine surgery: current and future uses | journal = The Journal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons | volume = 20 | issue = 9 | pages = 547–52 | date = Sep 2012 | pmid = 22941797 | doi = 10.5435/JAAOS-20-09-547 | doi-access = free }}</ref> ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ning võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline BMP-signaalvalk. See toimib [[disulfiidside|disulfiidsidemega]] seotud [[homodimeer]]ina ning indutseerib [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. BMP2 reguleerib [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumist]], osaleb [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] taastumises. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada luukoe tasakaalu. BMP3 on tuntud ka nimetuse [[osteogeniin]] all.<ref>{{cite journal |last1=Sampath |first1=T. K. |last2=Muthukumaran |first2=N. |last3=Reddi |first3=A. H. |title=Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography. |journal=PNAS |date=1987 |volume=84 |issue=20 |pages=7109–7113 |doi=10.1073/pnas.84.20.7109 |doi-access=free |pmid=3478684 |pmc=299239 |bibcode=1987PNAS...84.7109S }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Luyten |first1=F. P. |last2=Cunningham |first2=N. S. |last3=Ma |first3=S. |last4=Muthukumaran |first4=N. |last5=Hammonds |first5=R. G. |last6=Nevins |first6=W. B. |last7=Woods |first7=W. I. |last8=Reddi |first8=A. H. |title=Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1989 |volume=264 |issue=23 |pages=13377–13380 |doi=10.1016/S0021-9258(18)80003-5 |doi-access=free |pmid=2547759 }}</ref> : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See reguleerib [[mesoderm]]ist lähtuvat [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengut ning osaleb kudede [[diferentseerumine|diferentseerumise]] juhtimises [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb samuti [[luumurd]]ude paranemises, [[epidermis]]e kujunemises, keha [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse telje]] moodustumises ja [[munasarjafolliikul]]ite arengus. : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raud|raua]] [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]], aktiveerib [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja ning osaleb [[neer]]ude arengus ja taastumises. : [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Arvatakse, et see mõjutab ka [[sugurakk]]ude arengut. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb arengulistes ja ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ja [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb embrüonaalse südame arengus ning aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ja [[südamelihas]]e kujunemist. : [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[GDF11|BMP11]] : BMP11 ehk [[GDF11]] kuulub BMP-dega seotud TGF-β perekonna valkude hulka. See kontrollib keha eesmise-tagumise telje mustri kujunemist. : [[Geen]] asub [[12. kromosoom]]il lookuses 12p. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, folliikulite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. : [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. [[Pilt:Mammalian bone morphogenetic proteins.png|pisi|Imetajate luu morfogeneetiliste valkude (BMP-de) järjestuslikud seosed (hiir/inimene). Kohandatud Ducy ja Karsenty (2000) järgi.<ref name="pmid10844590">{{cite journal |vauthors=Ducy P, Karsenty G |title=The family of bone morphogenetic proteins |journal=Kidney Int. |volume=57 |issue=6 |pages=2207–14 |year=2000 |pmid=10844590 |doi=10.1046/j.1523-1755.2000.00081.x |doi-access=free }}</ref>]] == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ==Uurimislugu== Juba [[Hippokrates]]e ajast alates oli teada, et [[luukude|luul]] on märkimisväärne võime taastuda ja kahjustusi parandada. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]], [[Chicago]]s asuva [[Rush Medical College]]i arst, antiseptiliste [[dekaltsifitseerimine|dekaltsifitseeritud]] luuimplantaatide kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja teatavate [[luudeformatsioon]]ide ravis.<ref>{{cite journal |last=Senn |first=N. |year=1889 |title=On the healing of aseptic bone cavities by implantation of antiseptic decalcified bone |journal=American Journal of the Medical Sciences |volume=98 |issue=3 |pages=219–243 |doi=10.1097/00000441-188909000-00001 |name-list-style=vanc |url=https://zenodo.org/record/1431945 }}</ref> 1945. aastal esitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et luumaatriksis võib leiduda seni tundmatu aine, mida ta nimetas [[osteogeniin]]iks ja mis võiks käivitada luu kasvu.<ref>{{cite journal |last=Lacroix |first=P. |year=1945 |title=Recent investigation on the growth of bone |journal=Nature |volume=156 |issue=3967 |page=576 |doi=10.1038/156576a0 |bibcode=1945Natur.156..576L |s2cid=46630297 |name-list-style=vanc|doi-access=free }}</ref> [[Luukude|Luu]] morfogeneesi bioloogilise aluse selgitas välja [[Marshall R. Urist]]. Urist avastas, et demineraliseeritud ja [[lüofiliseerimine|lüofiliseeritud]] luusegmendid kutsuvad esile uue luu moodustumise, kui need siirdatakse küülikute lihaskoes paiknevatesse taskutesse. See avastus näitas, et luumaatriks sisaldab bioloogiliselt aktiivseid tegureid, mis võivad käivitada luu moodustumise väljaspool olemasolevat luukude. Urist avaldas oma tulemused 1965. aastal ajakirjas ''[[Science (ajakiri)|Science]]''.<ref>{{cite journal | vauthors = Urist MR | title = Bone: formation by autoinduction | journal = Science | volume = 150 | issue = 3698 | pages = 893–899 | date = Nov 1965 | pmid = 5319761 | doi = 10.1126/science.150.3698.893 | bibcode = 1965Sci...150..893U | s2cid = 83951938 | author-link = Marshall R. Urist }}</ref> 1971. aastal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] ajakirjas ''[[Journal of Dental Research]]'' välja nimetuse [[luu morfogeneetiline valk]] (''bone morphogenetic protein'', BMP), et kirjeldada neid luumaatriksis paiknevaid luu moodustumist indutseerivaid tegureid.<ref>{{cite journal |last=Urist |first=Marshall R. |author2=Strates, Basil S. |title=Bone Morphogenetic Protein |journal=Journal of Dental Research |year=1971 |volume=50 |issue=6 |pages=1392–1406 |doi=10.1177/00220345710500060601 |pmid=4943222 |s2cid=44381411 |name-list-style=vanc }}</ref> Järgnenud uuringud näitasid, et luu induktsioon toimub mitmeetapilise kaskaadina. Selle protsessi peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[A. Hari Reddi|Hari Reddi]] varased uurimused selgitasid välja sündmuste järjestuse, mis toimub luumaatriksi põhjustatud luu morfogeneesi käigus.<ref name="pmid4504376">{{cite journal | vauthors = Reddi AH, Huggins C | title = Biochemical sequences in the transformation of normal fibroblasts in adolescent rats | journal = Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. | volume = 69 | issue = 6 | pages = 1601–5 | year = 1972 | pmid = 4504376 | pmc = 426757 | doi = 10.1073/pnas.69.6.1601 | bibcode = 1972PNAS...69.1601R | doi-access = free }}</ref> Need tulemused viitasid sellele, et luumaatriks sisaldab morfogeense toimega valke. Nende valkude eraldamine ja puhastamine oli keeruline, sest demineraliseeritud luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on tugevalt seotud teiste rakuvälise maatriksi komponentidega. Selle probleemi lahendamiseks kasutasid [[A. Hari Reddi|Hari Reddi]] ja [[Kuber Sampath]] dissotsiatiivseid ekstrahente, näiteks 4 M [[guanidiiniumkloriid|guanidiiniumvesinikkloriidi]], 8 M [[uurea]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaati]] (SDS).<ref>{{cite journal | vauthors = Sampath TK, Reddi AH | title = Dissociative extraction and reconstitution of extracellular matrix components involved in local bone differentiation | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America | volume = 78 | issue = 12 | pages = 7599–7603 | date = Dec 1981 | pmid = 6950401 | pmc = 349316 | doi = 10.1073/pnas.78.12.7599 | bibcode = 1981PNAS...78.7599S | doi-access = free }}</ref> Need uuringud näitasid, et ainult lahustuv ekstrakt või ainult lahustumatu kollageenne jääk ei olnud piisavad uue luu moodustumise käivitamiseks. Optimaalne osteogeenne toime nõudis lahustuva ekstrakti ja lahustumatu kollageense aluse koostööd. See avastus oli oluline samm BMP-de puhastamise suunas ning näitas, et luu induktsioon sõltub mitme komponendi koostoimest. Reddi labori edasised uuringud võimaldasid eraldada ja puhastada luu morfogeneetilise aktiivsusega valke, sealhulgas osteogeniini.<ref>{{cite journal | vauthors = Sampath TK, Muthukumaran N, Reddi AH | title = Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America | volume = 84 | issue = 20 | pages = 7109–7113 | date = Oct 1987 | pmid = 3478684 | pmc = 299239 | doi = 10.1073/pnas.84.20.7109 | bibcode = 1987PNAS...84.7109S | doi-access = free }}</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Luyten FP, Cunningham NS, Ma S, Muthukumaran N, Hammonds RG, Nevins WB, Woods WI, Reddi AH | title = Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation | journal = The Journal of Biological Chemistry | volume = 264 | issue = 23 | pages = 13377–13380 | date = Aug 1989 | doi = 10.1016/S0021-9258(18)80003-5 | pmid = 2547759 | doi-access = free }}</ref> 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kolleegidega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid.<ref>{{cite journal | vauthors = Wozney JM, Rosen V, Celeste AJ, Mitsock LM, Whitters MJ, Kriz RW, Hewick RM, Wang EA | title = Novel regulators of bone formation: molecular clones and activities | journal = Science | volume = 242 | issue = 4885 | pages = 1528–1534 | date = Dec 1988 | pmid = 3201241 | doi = 10.1126/science.3201241 | bibcode = 1988Sci...242.1528W }}</ref> See võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri, näitas nende kuulumist peamiselt [[TGF-β superperekond]]a ning avas võimaluse toota [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke teadusuuringuteks ja kliiniliseks kasutamiseks. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 78pia9iekcru7wtcoy1efk28in4ut9g 7193449 7193441 2026-07-15T14:17:16Z Andres 5 /* Rakendused */ 7193449 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalirajad osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides ning reguleerivad eri kudede kujunemist. [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate signaalmolekulidena mõjutavad BMP-d embrüo ruumilist mustrit, elundite arengut ja rakkude diferentseerumist. BMP-signaalimine reguleerib näiteks varajases arengus [[Mülleri juha]] (MD) kujunemist. See on torujas struktuur, millest areneb hiljem emasloomade [[suguelundkond]]. Kanaembrüotes BMP-signaalide keemiline pärssimine põhjustas Mülleri juha sissesopistumise häireid ja takistas seda moodustava piirkonna [[epiteel]]i paksenemist, mis näitab BMP-signaalide olulist rolli selle struktuuri varases arengus.<ref>{{cite journal | vauthors = Yuji, Yoshiko | year = 2016 | title = Early formation of the Mullerian duct is regulated by sequential actions of BMP/Pax2 and FGF/Lim1 signaling | journal = Development | volume = 143 | issue = 19| pages = 3549–3559 | doi = 10.1242/dev.137067 | pmid = 27578782 | doi-access = free | hdl = 2433/252845 | hdl-access = free }}</ref> Lisaks osalevad BMP-signaalid [[eessool]]e ja [[tagasool]]e kujunemises,<ref>{{cite journal | vauthors = Mariana | display-authors = etal | year = 2017 | title = Genomic integration of Wnt/β-catenin and BMP/Smad1 signaling coordinates foregut and hindgut transcriptional programs | journal = Development | volume = 144 | issue = 7| pages = 1283–1295 | doi = 10.1242/dev.145789 | pmid = 28219948 | pmc = 5399627 | doi-access = free }}</ref> soolehattude mustri kujunemises ning [[endokard]]i diferentseerumises. [[Soolehatud]] suurendavad [[peensool]]es toitainete tõhusat imendumist, suurendades imendumiseks kasutatavat pindala. BMP-signaalimise aktiivsuse suurendamine või vähendamine muutis hiire soolemudelis hattude kogumite kujunemist ja tekkimist.<ref>{{cite journal | vauthors = Katherine | display-authors = etal | year = 2016 | title = Villification in the mouse: Bmp signals control intestinal villus patterning | journal = Development | volume = 143 | issue = 3| pages = 427–436 | article-number = dev.130112 | doi = 10.1242/dev.130112 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26721501 | pmc = 4760312 | doi-access = free }}</ref> [[Müokard]]ist pärinev BMP-signaal osaleb samuti südame arengu ajal [[endokard]]i diferentseerumises. [[Sebrakala]] embrüonaalses mudelis põhjustas BMP-signaali pärssimine endokardi diferentseerumise tugeva vähenemise, kuid mõjutas ainult vähesel määral [[müokard]]i arengut.<ref>{{cite journal | vauthors = Sharina | display-authors = etal | year = 2015 | title = Myocardium and BMP signaling are required for endocardial differentiation | journal = Development | volume = 142 | issue = 13| pages = 2304–2315 | article-number = dev.118687 | doi = 10.1242/dev.118687 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26092845 | pmc = 4510589 | doi-access = free }}</ref> BMP4 ja selle inhibiitorid [[Noggin (valk)|nogiin]] ning [[kordiin]] osalevad embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. Eriti oluline on nende roll [[neurulatsioon]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] arengus. BMP4 suunab [[ektoderm]]i rakke arenema [[nahk|naharakkudeks]], kuid selle all paiknev [[mesoderm]] eritab BMP inhibiitoreid, mis blokeerivad BMP4 toime ja võimaldavad ektodermil jätkata närvirakkude arenguteed. Lisaks aitavad areneva [[seljaaju]] [[katusplaat|katusplaadi]] eritatud BMP-d määrata dorsaalsete sensoorsete interneuronite saatust.<ref>{{cite journal |last1=Andrews |first1=Madeline |title=BMPs direct sensory interneuron identity in the developing spinal cord using signal-specific not morphogenic activities |journal=eLife |date=19 September 2017 |volume=6 |article-number=e30647 |doi=10.7554/eLife.30647 |pmid=28925352 |pmc=5605194 |doi-access=free }}</ref> Lisaks on [[Notch signaalirada|Notch]]–[[Wnt signaalirada|Wnt]]–BMP signaaliradade vastastikune toime vajalik hiire [[tigu (anatoomia)|tigu]] arengus toimuva radiaalse mustri kujunemiseks.<ref>{{cite journal | vauthors = Vidhya | display-authors = etal | year = 2016 | title = Notch-Wnt-Bmp crosstalk regulates radial patterning in the mouse cochlea in a spatiotemporal manner | journal = Development | volume = 143 | issue = 21| pages = 4003–4015 | doi = 10.1242/dev.139469 | pmid = 27633988 | pmc = 5117145 | doi-access = free }}</ref> BMP-de ja nende inhibiitoreid kodeerivate geenide [[mutatsioon]]id on seotud mitmete inimese haigustega, mis mõjutavad eelkõige [[luustik]]u arengut. Mõnda BMP-d nimetatakse ka [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhrest pärinevateks morfogeneetilisteks valkudeks]] (CDMP; ''cartilage-derived morphogenetic proteins''), teisi aga [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factors'').<ref>{{cite journal |last1=Chang |first1=S. C. |last2=Hoang |first2=B. |last3=Thomas |first3=J. T. |last4=Vukicevic |first4=S. |last5=Luyten |first5=F. P. |last6=Ryba |first6=N. J. |last7=Kozak |first7=C. A. |last8=Reddi |first8=A. H. |last9=Moos Jr |first9=M. |title=Cartilage-derived morphogenetic proteins. New members of the transforming growth factor-beta superfamily predominantly expressed in long bones during human embryonic development. |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1994 |volume=269 |issue=45 |pages=28227–28234 |doi=10.1016/S0021-9258(18)46918-9 |doi-access=free |pmid=7961761 }}</ref> BMP-d osalevad samuti [[adipogenees]]is ehk rasvarakkude arengus ning [[rasvkude|rasvkoe]] talitluse reguleerimises.<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Blázquez-Medela|first1=Ana M.|last2=Jumabay|first2=Medet|last3=Boström|first3=Kristina I.|date=2019-01-04|title=Beyond the bone: Bone morphogenetic protein signaling in adipose tissue|journal=Obesity Reviews|volume=20|issue=5|pages=648–658|doi=10.1111/obr.12822|issn=1467-789X|pmid=30609449|pmc=6447448}}</ref> [[BMP4]] soodustab [[valge rasvkude|valge rasvkoe]] arengut, samal ajal kui [[BMP7]] aktiveerib [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] talitlust. Ka BMP-inhibiitorid osalevad selles regulatsioonis.<ref name=":0"/> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus ([[BMP2]]–[[BMP7]]) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, kuid [[BMP1]] ei kuulu sellesse perekonda ega ole klassikaline BMP-signaalvalk, vaid [[metalloproteaas]]. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke. Tänapäevane nomenklatuur hõlmab 13 BMP-d, kuna mitmed teised algselt BMP-de hulka arvatud valgud on liigitatud [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factor'').<ref name="Even">{{cite journal | vauthors = Even J, Eskander M, Kang J | title = Bone morphogenetic protein in spine surgery: current and future uses | journal = The Journal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons | volume = 20 | issue = 9 | pages = 547–52 | date = Sep 2012 | pmid = 22941797 | doi = 10.5435/JAAOS-20-09-547 | doi-access = free }}</ref> ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ning võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline BMP-signaalvalk. See toimib [[disulfiidside|disulfiidsidemega]] seotud [[homodimeer]]ina ning indutseerib [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. BMP2 reguleerib [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumist]], osaleb [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] taastumises. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada luukoe tasakaalu. BMP3 on tuntud ka nimetuse [[osteogeniin]] all.<ref>{{cite journal |last1=Sampath |first1=T. K. |last2=Muthukumaran |first2=N. |last3=Reddi |first3=A. H. |title=Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography. |journal=PNAS |date=1987 |volume=84 |issue=20 |pages=7109–7113 |doi=10.1073/pnas.84.20.7109 |doi-access=free |pmid=3478684 |pmc=299239 |bibcode=1987PNAS...84.7109S }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Luyten |first1=F. P. |last2=Cunningham |first2=N. S. |last3=Ma |first3=S. |last4=Muthukumaran |first4=N. |last5=Hammonds |first5=R. G. |last6=Nevins |first6=W. B. |last7=Woods |first7=W. I. |last8=Reddi |first8=A. H. |title=Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1989 |volume=264 |issue=23 |pages=13377–13380 |doi=10.1016/S0021-9258(18)80003-5 |doi-access=free |pmid=2547759 }}</ref> : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See reguleerib [[mesoderm]]ist lähtuvat [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengut ning osaleb kudede [[diferentseerumine|diferentseerumise]] juhtimises [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb samuti [[luumurd]]ude paranemises, [[epidermis]]e kujunemises, keha [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse telje]] moodustumises ja [[munasarjafolliikul]]ite arengus. : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raud|raua]] [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]], aktiveerib [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja ning osaleb [[neer]]ude arengus ja taastumises. : [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Arvatakse, et see mõjutab ka [[sugurakk]]ude arengut. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb arengulistes ja ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ja [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb embrüonaalse südame arengus ning aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ja [[südamelihas]]e kujunemist. : [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[GDF11|BMP11]] : BMP11 ehk [[GDF11]] kuulub BMP-dega seotud TGF-β perekonna valkude hulka. See kontrollib keha eesmise-tagumise telje mustri kujunemist. : [[Geen]] asub [[12. kromosoom]]il lookuses 12p. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, folliikulite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. : [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. [[Pilt:Mammalian bone morphogenetic proteins.png|pisi|Imetajate luu morfogeneetiliste valkude (BMP-de) järjestuslikud seosed (hiir/inimene). Kohandatud Ducy ja Karsenty (2000) järgi.<ref name="pmid10844590">{{cite journal |vauthors=Ducy P, Karsenty G |title=The family of bone morphogenetic proteins |journal=Kidney Int. |volume=57 |issue=6 |pages=2207–14 |year=2000 |pmid=10844590 |doi=10.1046/j.1523-1755.2000.00081.x |doi-access=free }}</ref>]] == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ===Kulukus=== Ligikaudu 6000–10 000 USA dollarit maksva tüüpilise raviprotseduuri korral võivad BMP-preparaadid olla kallid võrreldes teiste meetoditega, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamisega. Siiski võivad need kulud olla sageli märksa väiksemad kui korduvate [[ortopeedia|ortopeediliste]] operatsioonidega seotud kulud. Kuigi [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese BMP-de ([[rhBMP]]) kliinilise tõhususe üle on vähe vaidlusi,<ref name="Even"/> on nende kasutamine tekitanud vastuolusid. On tavapärane, et [[ortopeed]]idele makstakse nende panuse eest uute meditsiiniliste toodete väljatöötamisel,<ref name="Williams">{{cite news |url= http://dcprogressive.org/2012/12/20/medtronic-accused-of-editing-product-studies-nyse-mdt/ |author= Toi Williams |title= Medtronic Accused Of Editing Product Studies |publisher= DC Progressive |date= 2012-12-20 |access-date= 2013-05-12}}</ref><ref>{{cite news |url= http://www.prnewswire.com/news-releases/world-renowned-orthopedic-surgeon-sues-medical-device-company-for-breach-of-contract-187183211.html |author= Rebecca Farbo |title= World-renowned Orthopedic Surgeon Sues Medical Device Company For Breach Of Contract |publisher = PR Newswire |date= 2013-01-16 |access-date= 2013-05-12}}</ref> kuid mõnda kirurgi, kes osalesid algsetes ettevõtte [[Medtronic]] toetatud uuringutes rhBMP-2 tõhususe hindamiseks, on süüdistatud kallutatuses ja huvide konfliktis.<ref>{{cite web |url= http://www.minnpost.com/second-opinion/2012/10/report-reveals-disturbing-details-medtronic-s-role-shaping-infuse-articles |author= Susan Perry |title= Report reveals disturbing details of Medtronic's role in shaping InFuse articles |publisher= MinnPost |date= 2012-10-26 |access-date= 2013-05-13}}</ref> Näiteks üks kirurg, kes oli nelja selle valdkonna teadusartikli juhtivautor, ei avaldanud kolmes neist artiklitest oma rahalisi sidemeid ettevõttega;<ref name="Carreyrou">{{cite news |url= https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702303627104576413663395567784 |author= John Carreyrou |author2= Tom McGinty |name-list-style= amp |title= Medtronic Surgeons Held Back, Study Says |newspaper= The Wall Street Journal |date= 2011-06-29 |access-date= 2013-05-12}}</ref> Medtronic oli talle maksnud üle 4 miljoni dollari.<ref name="Carreyrou"/> Teises uuringus ei avaldanud juhtivautor samuti oma rahalisi sidemeid Medtronicuga; ettevõte oli talle maksnud vähemalt 11 miljonit dollarit.<ref name="Carreyrou"/> Kaheteistkümne publikatsiooni analüüs näitas, et autorite rahaliste sidemete mediaanväärtus Medtronicuga oli 12–16 miljonit dollarit.<ref name="Carragee"/> Uuringutes, milles osales rohkem kui 20 või rohkem kui 100 patsienti, oli vähemalt ühel autoril vastavalt 1 miljoni või 10 miljoni dollari suurune rahaline seos ettevõttega.<ref name="Carragee"/> Varastes rhBMP-2 kliinilistes uuringutes kajastati raviga seotud [[kõrvaltoime]]id tõenäoliselt ebapiisavalt. Kolmeteistkümnes esimeses tööstuse rahastatud ohutusuuringus ei teatatud 780 patsiendi seas ühestki kõrvaltoimest.<ref name="Carragee">{{cite journal | vauthors = Carragee EJ, Hurwitz EL, Weiner BK | title = A critical review of recombinant human bone morphogenetic protein-2 trials in spinal surgery: emerging safety concerns and lessons learned | journal = The Spine Journal | volume = 11 | issue = 6 | pages = 471–91 | date = Jun 2011 | pmid = 21729796 | doi = 10.1016/j.spinee.2011.04.023 }}</ref> Hiljem selgus siiski, et rhBMP-de kasutamisega võivad kaasneda võimalikud tüsistused, sealhulgas implantaadi nihkumine, implantaadi vajumine luukoesse ([[subsidents]]), [[infektsioon]]id, kuse- ja suguelunditega seotud tüsistused ning [[retrograadne ejakulatsioon]].<ref name="Carreyrou"/><ref name="Carragee"/> Ameerika Ühendriikide [[Oregon Health & Science University]] [[perearstiteadus|perearstiteaduse]] osakonna tehtud uuringu põhjal suurenes BMP-de kasutamine kiiresti: 2003. aastal kasutati neid 5,5%-l [[lülisamba fusioon]]i operatsioonidest, kuid 2008. aastaks juba 28,1%-l juhtudest. BMP-de kasutamine oli sagedasem patsientidel, kellel oli varem tehtud operatsioone, ning keerukamate fusiooniprotseduuride korral (näiteks kombineeritud eesmise ja tagumise lähenemisega operatsioonid või rohkem kui kahe [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonid). Oluliste meditsiiniliste tüsistuste, haavatüsistuste ja 30 päeva jooksul toimunud korduva haiglaravi määrad olid BMP kasutamisega ja ilma selleta peaaegu ühesugused. Ka kordusoperatsioonide sagedus oli väga sarnane isegi siis, kui tulemusi kohandati varasema kirurgilise ravi, operatsiooni keerukuse ning patsientide demograafiliste ja kliiniliste näitajate järgi. Keskmiselt olid BMP-d sisaldavate operatsioonide korrigeeritud haiglakulud umbes 15 000 dollarit suuremad kui BMP-ta fusioonide korral, kuigi Medicare'i [[diagnoosiga seotud rühm]]ade (''Diagnosis-Related Group'', DRG) süsteemi alusel saadav hüvitis oli keskmiselt vaid umbes 850 dollarit suurem. BMP-ravi saanud patsientide seas oli siiski oluliselt vähem neid, kes suunati pärast haiglaravi kvalifitseeritud õendusasutusse.<ref name="Spinal Fusion and Bone Morphogenetic Protein">Spinal Fusion and Bone Morphogenetic Protein</ref> ==Uurimislugu== Juba [[Hippokrates]]e ajast alates oli teada, et [[luukude|luul]] on märkimisväärne võime taastuda ja kahjustusi parandada. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]], [[Chicago]]s asuva [[Rush Medical College]]i arst, antiseptiliste [[dekaltsifitseerimine|dekaltsifitseeritud]] luuimplantaatide kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja teatavate [[luudeformatsioon]]ide ravis.<ref>{{cite journal |last=Senn |first=N. |year=1889 |title=On the healing of aseptic bone cavities by implantation of antiseptic decalcified bone |journal=American Journal of the Medical Sciences |volume=98 |issue=3 |pages=219–243 |doi=10.1097/00000441-188909000-00001 |name-list-style=vanc |url=https://zenodo.org/record/1431945 }}</ref> 1945. aastal esitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et luumaatriksis võib leiduda seni tundmatu aine, mida ta nimetas [[osteogeniin]]iks ja mis võiks käivitada luu kasvu.<ref>{{cite journal |last=Lacroix |first=P. |year=1945 |title=Recent investigation on the growth of bone |journal=Nature |volume=156 |issue=3967 |page=576 |doi=10.1038/156576a0 |bibcode=1945Natur.156..576L |s2cid=46630297 |name-list-style=vanc|doi-access=free }}</ref> [[Luukude|Luu]] morfogeneesi bioloogilise aluse selgitas välja [[Marshall R. Urist]]. Urist avastas, et demineraliseeritud ja [[lüofiliseerimine|lüofiliseeritud]] luusegmendid kutsuvad esile uue luu moodustumise, kui need siirdatakse küülikute lihaskoes paiknevatesse taskutesse. See avastus näitas, et luumaatriks sisaldab bioloogiliselt aktiivseid tegureid, mis võivad käivitada luu moodustumise väljaspool olemasolevat luukude. Urist avaldas oma tulemused 1965. aastal ajakirjas ''[[Science (ajakiri)|Science]]''.<ref>{{cite journal | vauthors = Urist MR | title = Bone: formation by autoinduction | journal = Science | volume = 150 | issue = 3698 | pages = 893–899 | date = Nov 1965 | pmid = 5319761 | doi = 10.1126/science.150.3698.893 | bibcode = 1965Sci...150..893U | s2cid = 83951938 | author-link = Marshall R. Urist }}</ref> 1971. aastal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] ajakirjas ''[[Journal of Dental Research]]'' välja nimetuse [[luu morfogeneetiline valk]] (''bone morphogenetic protein'', BMP), et kirjeldada neid luumaatriksis paiknevaid luu moodustumist indutseerivaid tegureid.<ref>{{cite journal |last=Urist |first=Marshall R. |author2=Strates, Basil S. |title=Bone Morphogenetic Protein |journal=Journal of Dental Research |year=1971 |volume=50 |issue=6 |pages=1392–1406 |doi=10.1177/00220345710500060601 |pmid=4943222 |s2cid=44381411 |name-list-style=vanc }}</ref> Järgnenud uuringud näitasid, et luu induktsioon toimub mitmeetapilise kaskaadina. Selle protsessi peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[A. Hari Reddi|Hari Reddi]] varased uurimused selgitasid välja sündmuste järjestuse, mis toimub luumaatriksi põhjustatud luu morfogeneesi käigus.<ref name="pmid4504376">{{cite journal | vauthors = Reddi AH, Huggins C | title = Biochemical sequences in the transformation of normal fibroblasts in adolescent rats | journal = Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. | volume = 69 | issue = 6 | pages = 1601–5 | year = 1972 | pmid = 4504376 | pmc = 426757 | doi = 10.1073/pnas.69.6.1601 | bibcode = 1972PNAS...69.1601R | doi-access = free }}</ref> Need tulemused viitasid sellele, et luumaatriks sisaldab morfogeense toimega valke. Nende valkude eraldamine ja puhastamine oli keeruline, sest demineraliseeritud luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on tugevalt seotud teiste rakuvälise maatriksi komponentidega. Selle probleemi lahendamiseks kasutasid [[A. Hari Reddi|Hari Reddi]] ja [[Kuber Sampath]] dissotsiatiivseid ekstrahente, näiteks 4 M [[guanidiiniumkloriid|guanidiiniumvesinikkloriidi]], 8 M [[uurea]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaati]] (SDS).<ref>{{cite journal | vauthors = Sampath TK, Reddi AH | title = Dissociative extraction and reconstitution of extracellular matrix components involved in local bone differentiation | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America | volume = 78 | issue = 12 | pages = 7599–7603 | date = Dec 1981 | pmid = 6950401 | pmc = 349316 | doi = 10.1073/pnas.78.12.7599 | bibcode = 1981PNAS...78.7599S | doi-access = free }}</ref> Need uuringud näitasid, et ainult lahustuv ekstrakt või ainult lahustumatu kollageenne jääk ei olnud piisavad uue luu moodustumise käivitamiseks. Optimaalne osteogeenne toime nõudis lahustuva ekstrakti ja lahustumatu kollageense aluse koostööd. See avastus oli oluline samm BMP-de puhastamise suunas ning näitas, et luu induktsioon sõltub mitme komponendi koostoimest. Reddi labori edasised uuringud võimaldasid eraldada ja puhastada luu morfogeneetilise aktiivsusega valke, sealhulgas osteogeniini.<ref>{{cite journal | vauthors = Sampath TK, Muthukumaran N, Reddi AH | title = Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America | volume = 84 | issue = 20 | pages = 7109–7113 | date = Oct 1987 | pmid = 3478684 | pmc = 299239 | doi = 10.1073/pnas.84.20.7109 | bibcode = 1987PNAS...84.7109S | doi-access = free }}</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Luyten FP, Cunningham NS, Ma S, Muthukumaran N, Hammonds RG, Nevins WB, Woods WI, Reddi AH | title = Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation | journal = The Journal of Biological Chemistry | volume = 264 | issue = 23 | pages = 13377–13380 | date = Aug 1989 | doi = 10.1016/S0021-9258(18)80003-5 | pmid = 2547759 | doi-access = free }}</ref> 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kolleegidega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid.<ref>{{cite journal | vauthors = Wozney JM, Rosen V, Celeste AJ, Mitsock LM, Whitters MJ, Kriz RW, Hewick RM, Wang EA | title = Novel regulators of bone formation: molecular clones and activities | journal = Science | volume = 242 | issue = 4885 | pages = 1528–1534 | date = Dec 1988 | pmid = 3201241 | doi = 10.1126/science.3201241 | bibcode = 1988Sci...242.1528W }}</ref> See võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri, näitas nende kuulumist peamiselt [[TGF-β superperekond]]a ning avas võimaluse toota [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke teadusuuringuteks ja kliiniliseks kasutamiseks. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org capd5z4qes8drslijf21stgdcujo33y 0 718684 7193596 7193127 2026-07-16T03:33:35Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Inglismaa ansamblid]] 7193596 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | pilt = Glass Animals - Brooklyn Mirage 2022 07 (cropped).jpg | pildisuurus = 250 | pildiallkiri = Glass Animals esinemas Brooklyn Mirage 2022 Augustis. | taust = grupp_või_bänd | alias = "GA" | stiil = indie-rokk | tegev = 2010-siiani | plaadifirma = Wolf Tone, CarolineHarvest, Polydor, Republic | url = [https://www.glassanimals.com www.glassanimals.com] | koosseis = Dave Bayley<br />Drew MacFarlane<br />Edmund Irwin-Singer<br />Joe Seaward }} '''Glass Animals''' on Inglise päritolu [[Indie rock|indie-]][[Ansambel (muusika)|rokkansambel]], mis moodustati [[Oxford|Oxfordis]] [[Inglismaa|Inglismaal]] 2010. aastal. Ansambli koosseisu kuuluvad Dave Bayley (vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, laulukirjutamine), Drew MacFarlane (kitarr, klahvpillid, taustavokaal), Edmund Irwin-Singer (bass, klahvpillid, taustavokaal) ja Joe Seaward (trummid). Praeguseks on neil ilmunud 4 täispikka albumit. Nende esimene album ''„Zaba”'' (2014) ilmus hittsingel „Gooey”, mis tõstis ansambli ülemaailmse tuntuse poole. See sai USA-s plaatinaplaadi staatuse (certified platinum). Nende teine album „''How to Be a Human Being''” (2016) sai positiivseid arvustusi ja võitis 2018. aastal MPG kahes kategoorias: Aasta parim Suurbritannia album ja Aasta parim iseprodutseeriv artist. Album jõudis Mercury Prize'i nominentide nimekirja. Kolmas album ''„Dreamland''” (2020) jõudis Suurbritannia albumite edetabelis teisele ja USA [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis seitsmendale kohale. Ansambli viimatine ja neljas album on "I Love You So F***ing Much" (2024). Ansambel on tuntud eelkõige oma suurima hittsingli "Heat Waves" poolest, mis läks [[TikTok|TikTokis]] [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal viraalseks. See jõudis Austraalias 2021. aasta veebruaris esikohale ja valiti 2020. aastal Triple J Hottest 100 of 200 edetabelis esikohale. 2022. aasta septembriks ületas laul Spotifys kahe miljardi kuulamise piiri<ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> ning jõudis ka USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis esikohale ja Suurbritannia singlite edetabelis (UK Singles Chart) viiendale kohale. 2022. aasta Brit Awardsil nomineeriti ansambel kahele Brit Awardsile. Esimeseks kategooriaks parim Briti alternatiiv-/rokiartist (Best British Alternative/Rock) ja teiseks kategooriaks parim Briti singel nimega "Heat Waves" (Best British Single).<ref>{{Cite web|last=Julians|first=Joe|url=https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|title=The BRIT Awards 2022: Ceremony time, host, performers and nominations|website=[[Radio Times]]|date=20 December 2021|access-date=8 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211129185508/https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|archive-date=29 November 2021}}</ref> Nad said oma esimese [[Grammy]] nominatsiooni parima uue artisti kategoorias 2022. aasta Grammy'is . == Ajalugu == === 2010–2015: ''Zaba'' ja EP-d === [[Fail:Glass_Animals_-_James_Lavelle's_Meltdown.jpg|pisi|Glass Animals esinemine 2014. aastal]] Kõik ansambeli neli liiget kohtusid [[Oxford|Oxfordi]] St Edward'si koolis.<ref name="OxGlass">{{Cite news|last=Hughes|first=Tim|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|title=Glass raised up for sparkling glory|work=Oxford Mail|date=20 March 2014|access-date=16 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220403213533/https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|archive-date=3 April 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=Hughes|first=Tom|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-tragedy-hot-new-single-tokyo-drifting/|title=Glass Animals bounce back from crash horror with hot new single Tokyo Drifting|work=[[Oxford Mail]]|date=25 November 2019|access-date=13 April 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094713/https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-crash-horror-hot-new-single-tokyo-drifting/|archive-date=27 December 2020}}</ref> Ansambeli solist ja laulukirjutaja Dave Bayley, kes kolis isa töö tõttu noorena USA-sse jakasvas üles [[Massachusetts|Massachusettsis]] ja [[Texas|Texases]], enne kui 13-aastaselt Inglismaale naasis. <ref name="OxGlass" /><ref name=":2">{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}</ref> Ta õppis St Edward'sis muusikastipendiumiga ning tutvus Drew MacFarlane'ga, kellest sai ansambli kitarrist ja taustavokalist; neid kahte ühendas asjaolu, et nad mõlemad olid britid, kes olid oma lapsepõlve USA-s veetnud. <ref name="OxGlass" /> Seejärel tutvustas MacFarlane Bayleyt ansambli bassistile Edmund Irwin-Singerile ja trummar Joe Seawardile. <ref name="OxGlass" /> Nad hakkasid koos ansamblina mängima alates 2010. aastal.<ref>{{Cite web|last=Bartleet|first=Larry|url=https://www.nme.com/blogs/nme-blogs/nine-things-you-should-know-about-glass-animals-4108|title=Nine Things You Should Know About Glass Animals|website=NME|date=18 August 2016|access-date=29 June 2024}}</ref><ref>{{Cite news|last=Toufexi|first=Ioanna|url=https://www.oxfordshirelive.co.uk/whats-on/music-nightlife/glass-animals-everything-you-should-6774421|title=Glass Animals: Everything you should know about the Oxford band who topped US Billboard charts|work=Oxfordshire Live|date=9 Mar 2022|access-date=29 June 2024}}</ref> 28. mail 2012 andis ansambel välja oma debüüt [[Extended play|EP]] ''"Leaflings''", koos singliga "Cocoa Hooves"<ref>{{Cite news|last=Lester|first=Paul|url=https://www.theguardian.com/music/2013/nov/07/glass-animals|title=Glass Animals (New band of the day No 1,635)|work=The Guardian|date=2013-11-07|access-date=2026-05-26|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref>. EP anti välja sõltumatu plaadifirma Kaya Kaya Records alt, mis on XL Recordings'i (osa plaadifirmast Beggars Group) tütarettevõte ja jäljend. 2013. aastal andis ansambel Euroopas välja ''EP „Black Mambo / Exxus“'' ja USAs ''EP „Glass Animals“''.<ref>{{Cite web|url=https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|title=Black Mambo|website=Hype Machine|access-date=15 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180918012251/https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|archive-date=18 September 2018}}</ref> EP „''Glass Animals“'' loomisel tegi ansambel koostööd ka Chicagost pärit hingestatud hiphop-teismelisega Jean Deaux'ga loos „Woozy“. 2014. aastal tegi ansambel oma esimese USA tuuri ja esines South by Southwest festivalil [[Austin|Austinis Texases]]. Nad siis andsid välja veel kolm singlit: "Gooey", "Pools" ja "Hazey", lisaks "Holiest" koos Argentina laulja-laulukirjutaja ja produtsendi Tei Shiga.<ref>{{Cite web|last=Dunbar|first=Hawley|url=https://sidewalkhustle.com/glass-animals-holiest-feat-tei-shi/|title=Glass Animals "Holiest" Feat. Tei-Shi {{!}} Sidewalk Hustle|date=2014-03-28|access-date=2026-05-26|language=en-US}}</ref> Kõik viis singlit olid ansambli debüütalbumil "''Zaba"'', mis ilmus 6. juunil 2014. Ansambel esitas singlit "Gooey" saates ''"Late Night with Seth Meyers"'' 9. oktoobril 2014<ref>{{Cite web|url=http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|title=Watch Glass Animals Get "Gooey" Again on Late Night With Seth Meyers {{!}} The Lefort Report|website=www.thelefortreport.com|date=9 October 2014|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160128095212/http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|archive-date=28 January 2016}}</ref> ja "''Late Show with David Letterman"'' 24. veebruaril 2015<ref>{{Cite web|url=http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|title=Watch Glass Animals play 'Gooey' on Letterman|website=DIY|date=26 February 2015|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160126163646/http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|archive-date=26 January 2016}}</ref>. Tuuril anti ainuüksi 2015. aastal üle 130 kontserdi. Nende 2015. aasta oktoobrikuu USA tuur hõlmas kahte välja müüdud etendust Los Angelese The Wilternis ja välja müüdud etendusi üle Ameerika, sealhulgas T5-s New Yorgis, The Riverside'is Milwaukees ja Midland Theatre'is [[Kansas City|Kansas Citys]] . Koos Ameerika räppari Joey Bada$$-ga loodi lugu "Lose Control", mis ilmus 6. oktoobril 2015.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Christopher|url=https://www.undertheradarmag.com/news/listen_glass_animals_joey_bada_-_lose_control/|title=Listen: Glass Animals & Joey Bada$$ - “Lose Control”|website=Under the Radar Magazine|access-date=2026-05-26|language=en}}</ref> === 2016–2019: ''How to be a Human Being'' === [[Fail:Dave_Studio.jpg|pisi|Asutaja ja solist Dave Bayley 2018. aasta novembris]] 16. mail 2016 andis ansambel välja singli "Life Itself" oma teiselt albumilt {{'}} ''How to Be a Human Being'' ". <ref>{{Cite web|url=https://consequence.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|title=Glass Animals tickle the feet with new single "Life Itself" — listen|date=17 May 2016|access-date=11 September 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160913133135/http://consequenceofsound.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|archive-date=13 September 2016}}</ref> "Life Itself" jõudis ''Billboardi'' alternatiivlaulude edetabelis 14. kohale ja veetis 26 nädalat Sirius XM-i Alt-18 edetabelis, kus ta saavutas esikoha. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}</ref> Laulu muusikavideo ilmus 7. juunil 2016. Ansambel lõi ka veebisaidi, mis põhineb "Life Itself" videos ühel tegelasel. 25. juulil ilmus albumi teine singel "Youth" koos muusikavideoga.<ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}</ref> Laulu kasutati ka [[EA Sports|EA Spordi]] populaarse jalgpallimängu ''FIFA 17'' lauluna. Neli päeva enne albumi ilmumist, 22. augustil, andis ansambel välja kolmanda singli "Season 2 Episode 3", mis räägib tüdrukust, kes "veedab kogu oma aja telekat vaadates, ringi vedeledes, mitte midagi tehes, pilves olles ja purgist majoneesi süües".<ref>{{Cite news|url=http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|title=Glass Animals, Human Beings: Interview & Photos • Howl & Echoes|work=Howl & Echoes|date=26 August 2016|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118032700/http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|archive-date=18 January 2017}}</ref> Täispikk album ''„How to Be a Human Being”'' ilmus 26. augustil 2016 Euroopas läbi Wolf Tone'i ja Caroline Internationali ning Ameerika Ühendriikides läbi Harvest Recordsi alt. See oli inspireeritud Bayley tuuril kohatud võõraste lugudest, <ref name=":2">{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}</ref> kusjuures iga lugu jutustab erineva loo erinevast vaatenurgast. 2018. aasta juulis sai trummar Joe Seaward [[Dublin|Dublinis]] [[Veoauto|jalgrattaga]] sõites raskelt vigastada, kus ta sai löögi veoautolt. Seawardi õnnetuse ja taastumise tõttu tühistati ansambel ülejäänud aasta tuurid. <ref>{{Cite web|url=https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|title=Glass Animals Cancel Tour After Drummer Hit by Truck {{!}} Pitchfork|website=Pitchfork|date=13 July 2018|access-date=15 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094723/https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|archive-date=27 December 2020}}</ref> === 2019–2024: ''Dreamland'' === Pärast teise albumi „''How to Be a Human Being'' “ tuuritamist andis ansambel välja kaks singlit: 14. novembril 2019 Denzel Curryga loo „Tokyo Drifting“ ja 19. veebruaril 2020 „Your Love (Déjà Vu)“ 1. mail 2020 andis ansambel välja singli nimega „Dreamland“ ja teatas samanimelise kolmanda albumi ilmumisest 10. juulil 2020.<ref>{{Cite web|url=https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|title=Glass Animals announce new album, share 'Dreamland'|website=[[Spin (magazine)|Spin]]|date=1 May 2020|access-date=1 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094733/https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|archive-date=27 December 2020}}</ref> Dreamlandi algus sai alguse trummar Joe Seawardi jalgrattaõnnetusest Dublinis. Dave Bayley veetis pikki tunde Seawardi kõrval haiglas, kes oli toibumas olnud õnnetusest, hakkas Bayley „mälestusi üles kirjutama ja uusi mälestusi otsima“. Need mälestused arenesid lõpuks nostalgilise ja väga isikliku ''Dreamlandi'' albumiks, mis on täis viiteid Dave Bayley lapsepõlvest. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> 28. juunil teatas ansambel albumi ilmumise edasilükkamisest, et "säilitada fookus [[Black Lives Matter]] liikumisel ja rassismi ning politsei brutaalsuse ümber toimuvatel aruteludel kogu maailmas".<ref>{{Cite web|last=Gallagher, Alex|url=https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|title=Glass Animals postpone the release of 'Dreamland'|website=[[NME]]|date=28 June 2020|access-date=30 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094626/https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|archive-date=27 December 2020}}</ref> Enne kolmanda albumi ''"Dreamland"'' ilmumist käivitas Glass Animals avatud lähtekoodiga ansambli kodulehe, kus fännid said ligipääsu materjalidele ja alla laadida laulu heliosi, kaanepilte ja muud albumiga seotud sisu.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> ''"Dreamland"'' ilmus 7. augustil 2020 Polydor Recordsi alt. Intervjuus ''Atwood Magazine'ile'' selgitas Bayley: "Ma arvan, et selle albumi eesmärk oli luua midagi, mis oleks uskumatult aus ja uskumatult meie oma."<ref>{{Cite web|url=https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|title=Dwelling in 'Dreamland': An Intimate Interview with Glass Animals|date=7 August 2020|access-date=22 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119232003/https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|archive-date=19 January 2021}}</ref> Album jõudis Suurbritannia albumite edetabelisse teisele kohale ning laul "Heat Waves" lisati ''FIFA 21'' mängu. Boonuslugu ja singel "I Don't Wanna Talk (I Just Wanna Dance)" lisati ''FIFA 22'' heliribale.<ref>{{Cite web|last=Arts|first=Electronic|url=https://www.ea.com/games/fifa/fifa-22/soundtrack|title=FIFA 22 Soundtrack – Track List – EA SPORTS|website=Electronic Arts Inc.|date=20 September 2021|access-date=5 July 2022}}</ref> Pärast rekordilist 59-nädalast tõusu USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis oli "Heat Waves" 12. märtsil 2022 lõppenud nädala edetabeli tipus. === 2024–praegu: ''I Love You So F***ing Much'' === 2024. aasta veebruaris hakkasid suurlinnades ilmuma plakatid kirjaga "I love you so f***ing much". Umbes samal ajal muutus Glass Animalsi veebisait ''Dreamlandi'' arvuti teemast tumedaks ekraaniks, kus otsinguriba kõrval oli delfiin, kus sai küsimusi esitada. Seejärel hakkas konto "hal9000000" [[SoundCloud|SoundCloudi]] postitama uue singli katkendeid, sealhulgas "Fake Blood" ja "3am". Lõpuks, 21. märtsil, laadis Glass Animals üles video pealkirjaga "Incoming" sama singliga "hal9000000" katkenditest. 28. märtsil 2024 teatas ansambel oma singlist "Creatures in Heaven". Lugu ilmus 3. aprillil 2024 koos albumi pealkirja ja ilmumiskuupäevaga. 4. aprillil kuulutati välja "Tour of Earth 2024", mille raames toimub 42 kontserti Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning täiendavaid kontserte Austraalias ja Uus-Meremaal. Mais hakkas Glass Animals tutvustama albumi teist lugu "A Tear In Space (Airlock)". Introt tutvustati esmakordselt pop-up kontserdil Pappy & Harriet's Pioneertownis Californias 11. aprillil 2024 ja seda esitati täies mahus lisakontserdil Liberty Hallis Sydneys 9. mail. Laul ja sellele lisatud muusikavideo ilmusid 7. juunil''. "I Love You So F***ing Much"'' ilmus 19. juulil 2024, pälvides kriitikutelt vastakaid arvustusi. Ansambel andis singli "Vampire Bat" välja 8. augustil 2025. <ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/chart-news/new-music-friday-songs-singles-albums-august-6-2025/|title=New Music Friday: Ed Sheeran, Craig David, Rita Ora, Ethel Cain and more|website=Official Charts|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Carter|first=Daisy|url=https://diymag.com/news/glass-animals-vampire-bat|title=Glass Animals drop fruity new track ‘Vampire Bat’|website=DIY Magazine|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}</ref> == Ansambli liikmed == * Dave Bayley – vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, tamburiin, laulukirjutamine <ref>{{Cite web|url=https://www.vice.com/en/article/glass-animals-and-the-art-of-being-human/|title=Glass Animals and the Art of Being HumanII|website=Noisey|date=26 August 2016|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170821125938/https://noisey.vice.com/en_ca/article/8gqzjb/glass-animals-and-the-art-of-being-human|archive-date=21 August 2017}}</ref> * Drew MacFarlane – kitarr, klahvpillid, taustavokaal <ref name="usatoday.com">{{Cite web|url=https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|title=On the Verge: Glass Animals' 'Gooey' groovesII|website=USA Today|date=1 March 2015|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094716/https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|archive-date=27 December 2020}}</ref> * Edmund Irwin-Singer – basskitarr, klahvpillid, taustavokaal <ref name="usatoday.com" /> * Joe Seaward – trummid <ref name="usatoday.com" /> == Viited ==   [[Kategooria:Inglismaa ansamblid]] 1l4ym92fckc86dt3ed8nptkw8fl6y9u 1 718689 7193513 7193242 2026-07-15T17:51:59Z Andres 5 7193513 wikitext text/x-wiki "Päikese spektri tumedad jooned on põhjustatud keemiliste elementide neeldumisest Päikese atmosfääris. Mõned vaadeldud jooned aga tulenevad hoopis hapnikumolekulide neeldumisest Maa atmosfääris." : Neeldub ikka päikesekiirgus, mitte keemilised elemendid ega hapnikumolekulid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-39971-43|&#126;2026-39971-43]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-39971-43|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 09:52 (EEST) ::Peaks nüüd korras olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 20:51 (EEST) lmldisz86xfg4fj2nif5neegahb1l66 0 718700 7193594 7193316 2026-07-16T03:25:42Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Biomolekulid]] 7193594 wikitext text/x-wiki '''Metabologeenid''' on [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] järgi [[signaalmolekul]]id, mis on [[morfogeen]]id ja osalevad lisaks [[kude]]de arengu kujundamisele [[ainevahetus]]e ja [[homöostaas]]i reguleerimises. Metabologeenid võivad algatada, soodustada või säilitada ainevahetuslikke protsesse. Metabologeenide hulka kuuluvad näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]], sest nende [[signaalirada|signaalirajad]] osalevad peale [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ja kudede moodustumisele ka ainevahetuse regulatsioonis. Luu morfogeneetilised valgud on seotud muu hulgas [[raua homöostaas]]i, [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] kujunemise ja energiavahetusega. Termini "metabologeen" pakkusid 2009. aastal välja [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] ajakirjas [[Cytokine Growth Factor Reviews]] avaldatud artiklis "Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens". Nad rõhutasid, et luu morfogeneetiliste valkude funktsioon ei piirdu morfogeneesi ja kudede arenguga, vaid hõlmab ka organismi ainevahetuslike protsesside reguleerimist. <ref>Reddi AH, Reddi A. Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens. – ''Cytokine Growth Factor Rev.'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref><ref>Schulz TJ, Tseng YH. Emerging Role of Bone Morphogenetic Proteins in Adipogenesis and Energy Metabolism. – ''Cytokine Growth Factor Rev.'', 2009, 20 (5–6): 523–531.</ref><ref>Babitt JL, Huang FW, Xia Y, Sidis Y, Andrews NC, Lin HY. Modulation of bone morphogenetic protein signaling in vivo regulates systemic iron balance. – ''J Clin Invest'', 2007, 117 (7): 1933–1939.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Biomolekulid]] 5ithj3jyibqt0d566barsc95w7eritb 0 718708 7193399 2026-07-15T12:25:52Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Ilijana Iotova]] 7193399 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ilijana Iotova]] 6cx8cdvdbxn90wssja4nulc86h4mpno 2 718709 7193401 2026-07-15T12:31:15Z Zatuchin 233253 Uus lehekülg: '{{paid|employer=Rankfor.AI Sp. z o.o.}} Olen Dmitrij Żatuchin, Poolast Wrocławist pärit tarkvarainsener ja ettevõtja, kes tegutseb nii Poolas kui ka Eestis. Aastaid tagasi tegin Vikipeedias kaastööd muusikanotatsiooni teemadel (sealhulgas [[MusicXML]]), tegutsedes aastatel 2006–2011 poolakeelses Vikipeedias kasutajanime [[:pl:Wikipedysta:Diz~plwiki|Diz~plwiki]] all. Olen ettevõtte Rankfor.AI kaasasutaja. See ettevõte mõõdab, kuidas tehisintellekti assistendid...' 7193401 wikitext text/x-wiki {{paid|employer=Rankfor.AI Sp. z o.o.}} Olen Dmitrij Żatuchin, Poolast Wrocławist pärit tarkvarainsener ja ettevõtja, kes tegutseb nii Poolas kui ka Eestis. Aastaid tagasi tegin Vikipeedias kaastööd muusikanotatsiooni teemadel (sealhulgas [[MusicXML]]), tegutsedes aastatel 2006–2011 poolakeelses Vikipeedias kasutajanime [[:pl:Wikipedysta:Diz~plwiki|Diz~plwiki]] all. Olen ettevõtte Rankfor.AI kaasasutaja. See ettevõte mõõdab, kuidas tehisintellekti assistendid erinevaid brände kirjeldavad. Sellest huvide konfliktist tulenevalt järgin Vikipeedia tasustatud kaastöö ja huvide konflikti reegleid ([[WP:PAID]] ja [[WP:COI]]): ettevõtet, selle asutajaid ja seotud teemasid puudutava kaastöö lisan eranditult mustanditena (analoogselt [[WP:AFC|Articles for Creation]] süsteemile) ning esitades arutelulehtedel muudatuste tegemise palveid ({{tl|request edit}}). qcgl69xvutbc8l9t2s7bbbs364s5vxf 0 718710 7193411 2026-07-15T13:04:50Z ÕÕÕNNN 201399 Uus lehekülg: '{{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Barcelonnette'i ringkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Arrondissement de Barcelonnette | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1027,73 | pindala viide = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Barcelonnette]] | asendikaardi_pilt = File:Alpes-de-Haute-Provence - Barcelonnette arrondissement.svg| Asendikaardi_pilt_seletus = Paiknemine Provence-Alpes-Côte d'Azuri piir...' 7193411 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Barcelonnette'i ringkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Arrondissement de Barcelonnette | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1027,73 | pindala viide = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Barcelonnette]] | asendikaardi_pilt = File:Alpes-de-Haute-Provence - Barcelonnette arrondissement.svg| Asendikaardi_pilt_seletus = Paiknemine Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas }} '''Barcelonnette'i ringkond''' (hääldus: ''barse'lonnett'') on [[ringkond (Prantsusmaa)|ringkond]] Prantsusmaal [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Alpes-de-Haute-Provence'i departemang]]us. Ringkonna INSEE kood on ''04 1'' == Koosseis == === Kantonid === Ringkonda kuulub vaid üks kanton: * [[Barcelonnette'i kanton]] (14 valda) === Vallad === Barcelonnette'i ringkonnas on [[1. jaanuar|1. jaanuari]] [[2026]] seisuga järgmised vallad (sulgudes [[INSEE kood]]): {{veergude loend|laius=15em| # [[Barcelonnette]] <small>(04019)</small> # [[La Condamine-Châtelard|Condamine-Châtelard, La]] <small>(04062)</small> # [[Enchastrayes]] <small>(04073)</small> # [[Faucon-de-Barcelonnette]] <small>(04086)</small> # [[Jausiers]] <small>(04096)</small> # [[Le Lauzet-Ubaye|Lauzet-Ubaye, Le]] <small>(04102)</small> # [[Méolans-Revel]] <small>(04161)</small> # [[Pontis]] <small>(04154)</small> # [[Saint-Paul-sur-Ubaye]] <small>(04193)</small> # [[Saint-Pons (Alpes-de-Haute-Provence)|Saint-Pons]] <small>(04195)</small> # [[Les Thuiles|Thuiles, Les]] <small>(04220)</small> # [[Ubaye-Serre-Ponçon]] <small>(04033)</small> # [[Uvernet-Fours]] <small>(04226)</small> # [[Val d'Oronaye]] <small>(04120)</small> }} ==Juhtimine== Alamprefektid [[19. sajand]]il koos ametisse määramise ajaga: *Nicolas Rippert, aprill [[1800]] *Anne Joseph Bruand, aprill [[1816]] *Guillaume Luillier d'Orcières, juuli [[1817]] *Marie Joseph Savignhac, oktoober [[1818]] *Jean d'Urre, mai [[1820]] *Jean Baudier, september [[1820]] *Joseph de Gacon, november [[1823]] *Joseph Bane, aprill [[1827]] *Isidore Boissier, august [[1830]] *Charles Estornel, august [[1831]] *Alcibiade Ailhaud, august [[1832]] *Ernest Boulage, august [[1833]] *Maurice Deligny, juuli [[1836]] *Louis Latour Saint Igest, veebruar [[1838]] *Armand Santerre, aprill [[1838]] *Jean Cotte, november [[1838]] *Jean Rabiers de La Baume Du Villards, juuli [[1843]] *Jules Courtet, aprill [[1845]] *Henri Baldit, jaanuar [[1846]] *Jules de Castellane Majastre, november [[1846]] Kaasaja alamprefektid koos ametisse määramise ajaga: *Patrice Blanc, [[1997]], [[28. august]] *Daniel Josserand-Jaillet, [[2000]], [[31. juuli]] *Galdéric Sabatier, [[2003]], [[5. mai]] *Corinne Minot, [[2005]], [[28. juuni]] *Jean-Marc Bassaget, [[2008]], [[28. juuni]] *Sylvie Espécier, [[2010]], [[27. september]] *Véronique Caron, [[2013]], [[6. veebruar]] *Richard Mir, [[2015]], [[28. juuli]] *Carine Roussel, [[2017]], [[6. detsember]] *Karim Beddek, [[2020]], [[17. veebruar]] *Denis Revel, [[2020]], [[6. oktoober]] *Dahalani M'houmadi, [[2020]], [[29. juuli]] *Pierre-Henri Vray, [[2024]], [[21. september]] == Viited == {{viited}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Prantsusmaa ringkonnad]] [[Kategooria:Alpes-de-Haute-Provence'i departemang]] makqbgmomic0dzsef2kpq3ucog8m3o1 4 718711 7193439 2026-07-15T14:10:24Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Kuressaare piiskopplinnus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Kuressaare piiskopilinnus |tekst='''[[Kuressaare]]''' on [[Saaremaa]]l asuv [[linn]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] ja [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]. Kuressaare asub Saaremaa lõunarannikul ja on [[Eesti]] läänepoolseim linn.<P>Pildil on [[Kuressaare piiskopilinnus]]. |autor=Monika Michelson-Mõik }}' 7193439 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Kuressaare piiskopplinnus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Kuressaare piiskopilinnus |tekst='''[[Kuressaare]]''' on [[Saaremaa]]l asuv [[linn]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] ja [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]. Kuressaare asub Saaremaa lõunarannikul ja on [[Eesti]] läänepoolseim linn.<P>Pildil on [[Kuressaare piiskopilinnus]]. |autor=Monika Michelson-Mõik }} iys18195u2zgzq3y0td6uqhx2zjxqwu 7193443 7193439 2026-07-15T14:13:13Z Taivo 268 7193443 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Kuressaare piiskopplinnus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Kuressaare piiskopilinnus |tekst='''[[Vallikraav]]''' on [[linnus]]e, [[kindlus]]e, [[loss]]i, muu ehitise või [[linn]]a ümber kaevatud lai ja sügav [[kraav]], mis võib olla täidetud [[vesi|veega]]. Ajalooliselt on vallikraavid täitnud kaitse-eesmärki ([[kaitsekraav]]). Mõnel pool on vallikraavidega seotud olnud looduslikud või tehis[[järv]]ed, [[Tamm (ehitis)|tammid]] ja [[lüüs]]id. Hiljem on vallikraavidel olnud peamiselt esteetiline tähtsus.<P>Pildil on [[Kuressaare piiskopilinnus]]e vallikraav. |autor=Monika Michelson-Mõik }} jy4g5tp65r8akwe27e3wodbqzhvf555 4 718712 7193445 2026-07-15T14:15:19Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Pisipere Ahja jõe ürgorus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst= |tekst='''[[Jääkoskel]]''' (''Mergus merganser'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koskel|koskla]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv suur [[sukelpart]].<P>See, millal pojad [[koorumine|kooruvad]], sõltub sellest, millal emaslind on [[haudumine|hauduma]] hakanud. Poegade koorumise aeg võib ulatuda [[mai]] teisest poolest [[juuli]] teise pooleni. Kooru...' 7193445 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Pisipere Ahja jõe ürgorus.jpg |laius=500px |pildi_alttekst= |tekst='''[[Jääkoskel]]''' (''Mergus merganser'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koskel|koskla]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv suur [[sukelpart]].<P>See, millal pojad [[koorumine|kooruvad]], sõltub sellest, millal emaslind on [[haudumine|hauduma]] hakanud. Poegade koorumise aeg võib ulatuda [[mai]] teisest poolest [[juuli]] teise pooleni. Koorunud pojad viibivad pesas 1–2 päeva ja hülgavad siis selle. Nad kargavad pesaõõnest välja ema kutsumise peale. |autor=[[:Commons:user:Kylli28|Kylli]] }} p0neog4r0dznfcr9njqu2g5st4mdidz 4 718713 7193447 2026-07-15T14:15:53Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Harku karjäär.JPG |laius=500px |pildi_alttekst=Harku karjäär |tekst='''[[Harku lubjakivimaardla]]''' asub [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Harku vald|Harku]] ja [[Saue vald|Saue vallas]]. [[Maardla]] pindala on 249 ha. [[Tootus kiht|Tootsa kihi]] paksus on 3,3–10,0 m ja geoloogiliselt on see [[ordoviitsium]]i ladestu [[Kunda lade|Kunda]], [[Aseri lade|Aseri]], [[Lasnamäe lade|Lasnamäe]] ja [[Uhaku lade]]me [[lubjakivi]]. |autor=Tarmo Roop }}' 7193447 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Harku karjäär.JPG |laius=500px |pildi_alttekst=Harku karjäär |tekst='''[[Harku lubjakivimaardla]]''' asub [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Harku vald|Harku]] ja [[Saue vald|Saue vallas]]. [[Maardla]] pindala on 249 ha. [[Tootus kiht|Tootsa kihi]] paksus on 3,3–10,0 m ja geoloogiliselt on see [[ordoviitsium]]i ladestu [[Kunda lade|Kunda]], [[Aseri lade|Aseri]], [[Lasnamäe lade|Lasnamäe]] ja [[Uhaku lade]]me [[lubjakivi]]. |autor=Tarmo Roop }} 1f12s1a0w60axh55inevbrn01810ln2 4 718715 7193450 2026-07-15T14:20:17Z Taivo 268 Uus lehekülg: '{{Esilehe pilt |pilt=Väätsa looduskaitseala 2024 06 03.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Väätsa looduskaitseala |tekst='''[[Väätsa looduskaitseala]]''' asub [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Türi vald|Türi vallas]]. Kaitseala pindala on 418,4 ha. |autor=[[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] }}' 7193450 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Väätsa looduskaitseala 2024 06 03.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Väätsa looduskaitseala |tekst='''[[Väätsa looduskaitseala]]''' asub [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Türi vald|Türi vallas]]. Kaitseala pindala on 418,4 ha. |autor=[[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] }} tit96wywis9wms8dy3btfao3lsr0mnc 7193451 7193450 2026-07-15T14:21:20Z Taivo 268 7193451 wikitext text/x-wiki {{Esilehe pilt |pilt=Väätsa looduskaitseala 2024 06 03.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Väätsa looduskaitseala |tekst='''[[Väätsa looduskaitseala]]''' asub [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Türi vald|Türi vallas]]. Kaitseala pindala on 418,4 ha.<P>Pildil on kujutatud [[Väätsa raba]]. |autor=[[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] }} 6agowru8ovt7scksne296q2fncx700u 1 718716 7193455 2026-07-15T14:27:12Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Töötas ka kutselise spordiajakirjanikuna, sh: 1993–1996 ajaleht Post'' – kas tõesti oli kõmulehes Post olemas kutselise spordiajakirjaniku ametikoht? Hämmastav. ~~~~' 7193455 wikitext text/x-wiki ''Töötas ka kutselise spordiajakirjanikuna, sh: 1993–1996 ajaleht Post'' – kas tõesti oli kõmulehes Post olemas kutselise spordiajakirjaniku ametikoht? Hämmastav. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 17:27 (EEST) hoddcb3tcs0kk3gqf7lp1bws2ur424p 7193473 7193455 2026-07-15T15:12:32Z Sjur 66496 /* */ Vastus 7193473 wikitext text/x-wiki ''Töötas ka kutselise spordiajakirjanikuna, sh: 1993–1996 ajaleht Post'' – kas tõesti oli kõmulehes Post olemas kutselise spordiajakirjaniku ametikoht? Hämmastav. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 17:27 (EEST) :Spordikülg neil tõepoolest oli, näiteks https://dea.digar.ee/?a=d&d=postrahvatoelinehaal19940615. Tukk ei paistnud otsingus silma, aga spordiartiklite autoriks on märgitud kas Post või mõni välismaine väljaanne.Võis vabalt seal töötada. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 18:12 (EEST) 24ztno5x7hpebm4b1mdhpk6g9qsvar5 0 718717 7193477 2026-07-15T15:28:18Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Parima naispeaosatäitja Oscar]] 7193477 wikitext text/x-wiki #suuna[[Parima naispeaosatäitja Oscar]] n49kllwtslcgly7fywcl3q2wcfi9x5i 0 718718 7193479 2026-07-15T15:30:42Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar]] 7193479 wikitext text/x-wiki #suuna[[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar]] 9htio2cqwwhbztuchm1mdpat3npfnl7 0 718719 7193482 2026-07-15T15:31:49Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Parima meespeaosatäitja Oscar]] 7193482 wikitext text/x-wiki #suuna[[Parima meespeaosatäitja Oscar]] iu7pstf5aep74c8golwl4123mrqqdri 0 718720 7193487 2026-07-15T15:48:59Z Rotimutt 233543 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1364269958|Pau Víctor]]" tõlkimisel 7193487 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Pau Víctor | klubi2 = [[Girona FC B|Girona B]] }}'''Pau Víctor Delgado''' (sündinud 26. novembril 2001) on Hispaania elukutseline [[Jalgpall|jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[Poolkaitsja|ääremängijana]] [[Primeira Liga]] klubis [[SC Braga|Braga]] . == Klubikarjäär == === Girona === [[Kataloonia|Kataloonias]] [[Barcelona provints|Barcelonas]] Sant Cugat del Vallèsis sündinud Víctor alustas oma karjääri kodulinna klubis Junior Futbol<ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|title=Pau Víctor, un talento precoz, se empieza a ganar a Flick|trans-title=Pau Víctor, a precocious talent, starts to win over Flick|publisher=[[Diario AS]]|date=31 July 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ja liitus [[Girona FC|Girona]] noortemeeskonnaga 2018. aastal Sabadellist . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridegirona.cat/esports/2020/06/13/valery-joves-del-planter-pau/1047641.html|title=Valery i els joves del planter Pau Víctor i Kebé són les grans novetats de la llista|trans-title=Valery and the youngsters of the squad Pau Victor and Kebé are the great news of the list|publisher=[[Diari de Girona]]|date=13 June 2020|access-date=14 June 2020|language=ca}}</ref> 20. juulil 2020, enne kui ta [[Girona FC|reservkoosseisus osales]], tegi ta oma profidebüüdi, tulles teisel poolajal platsile Jairo Izquierdo asemel 0:2 kaotatud [[Segunda División|Segunda Divisióni]] võõrsilmängus Alcorcóni vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.marca.com/futbol/segunda-division/cronica/2020/07/20/5f15c6c8e2704e171c8b45a7.html|title=El Alcorcón despide el año con un cumpleaños muy feliz|trans-title=Alcorcón end the year with a very happy birthday|publisher=[[Marca (newspaper)|Marca]]|date=20 July 2020|access-date=20 July 2020|language=es}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/2020/07/21/segunda/1595321504_992413.html|title=Pau Víctor, la última perla del Girona en debutar en Segunda|trans-title=Pau Víctor, the latest pearl from Girona to debut in ''Segunda''|publisher=[[Diario AS]]|date=21 July 2020|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> Pau Víctor mängis hooajal 2020–21 vaheldumisi põhi- ja reservmeeskonnas ning lõi oma esimesed väravad esimeeskonnas 13. detsembril 2020, lüües kaks väravat [[Tercera División|Tercera Divisióni]] 3:1 võidumängus Grama vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/victories-del-girona-b-i-del-juvenil-b-davant-la-fe-grama-i-empat-del-juvenil-a-al-nou-sardenya|title=Victòries del Girona B i del Juvenil B davant la FE Grama i empat del Juvenil A al Nou Sardenya|trans-title=Victories of Girona B and the ''Juvenil B'' over FE Grama and draw from the ''Juvenil A'' at the Nou Sardenya|publisher=Girona FC|date=14 December 2020|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> Hooajal 2021–22 mängis ta ainult B-meeskonna eest, olles kaheksa väravaga meeskonna parim väravakütt. ==== Laen Sabadelli ==== 29. augustil 2022 laenutati Víctor ja tema meeskonnakaaslane Álex Sala üheks aastaks Primera Federacióni klubisse Sabadell. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticia/pau-victor-i-alex-sala-cedits-al-sabadell|title=Pau Víctor i Àlex Sala, cedits al Sabadell|trans-title=Pau Víctor and Àlex Sala, loaned to Sabadell|publisher=Girona FC|date=29 August 2022|access-date=30 August 2022|language=ca}}</ref> Ta lõi seitse väravat ja andis kuus resultatiivset söötu, aidates meeskonnal püsida kolmandas liigas . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridesabadell.com/2023/11/10/ce-sabadell-barcelona-at-pau-victor-bofill/|title=Pau Víctor, d’ídol a enemic: "El Sabadell té potencial per estar més amunt"|trans-title=Pau Víctor, from idol to enemy: "Sabadell have the potential to be more above"|publisher=Diari de Sabadell|date=10 November 2023|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> See äratas suuremates klubides huvi. 17. augustil 2023 pikendas Víctor oma lepingut Gironaga kuni 2025. aastani, kuid laenutati[[FC Barcelona|Barcelonasse]], kus ta määrati samuti kolmandas liigas mängivasse [[FC Barcelona B|meeskonda]] . <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/pau-victor-cedit-al-barca-atletic|title=Pau Víctor, cedit al Barça Atlètic|trans-title=Pau Víctor, loaned to ''Barça'' Atlètic|publisher=Girona FC|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|language=ca}}</ref> Oktoobris kutsuti ta põhikoosseisu mänguks [[Granada CF|Granada]] vastu <ref>{{Cite web|url=https://golsmedia.com/futuras-estrellas/2023/10/07/pau-victor-marc-guiu-dos-promesas-barca-son-novedad-primer-equipo/|title=Pau Víctor y Marc Guiu, las dos promesas del Barça que son novedad en el primer equipo|trans-title=Pau Víctor and Marc Guiu, the two prospects of ''Barça'' who are news in the first team|publisher=Golsmedia|date=7 October 2023|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ning ta tuli ka pingilt kahes [[Copa del Rey]] mängus ( Barbastro ja Unionistas de Salamanca vastu), kus ta kaunilt pallis. B-meeskonnas oli Víctor alati tähtis lüli ja lõi 20 väravat, misjärel nad jäid play-off'ides [[Segunda División|Segunda Divisióni]] pääsemata. <ref>{{Cite web|url=https://www.fcbarcelona.es/es/futbol/barca-b/noticias/4047356/nueve-jugadores-finalizan-contrato-en-el-barca-atletic|title=Nueve jugadores finalizan contrato en el Barça Atlètic|trans-title=Nine players end contract at ''Barça'' Atlètic|publisher=FC Barcelona|date=30 June 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> === Barcelona === 24. juulil 2024 liitus Víctor ''Barçaga'' jäädavalt, sõlmides lepingu kuni 2029. aastani ja kuuludes esindusmeeskonna koosseisu. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4066407/pau-victor-blaugrana-until-2029|title=Pau Víctor, blaugrana until 2029|publisher=FC Barcelona|date=24 July 2024}}</ref> 30. juulil 2024 tegi ta debüüdi sõprusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kus ta lõi avavärava mängus, mille lõppseis jäi 2:2. Teist korda esines ta 3. augustil järjekordses sõprusmängus [[Madridi Real|Real Madridi]] vastu, lüües 2:1 võidus kaks väravat, mis oli piisav, et peatreenerile Hansi Flickile muljet pakkuda. Víctor tegi oma [[Primera División|La Ligas]] debüüdi 17. augustil, asendades [[Lamine Yamal|Lamine Yamali]] 2:1 võidumängus [[Valencia CF|Valencia]] üle. <ref>{{Cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/us/en/soccer/20240817/697890/gerard-martin-and-pau-victor-make-league-debut-for-barca-nrt.html|title=Gerard Martín and Pau Víctor Make League Debut for Barça|publisher=[[Mundo Deportivo]]|date=17 August 2024|access-date=18 August 2024}}</ref> Kuna Barcelonal oli bürokraatlik viga registreerida nii Víctorit kui ka tema meeskonnakaaslast Dani Olmot hooaja teiseks pooleks, oli võimalus, et mõlemast mängijast saavad [[Vabaagent|vabaagendid]] . <ref>{{Cite web|last=Sanderson|first=Tom|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2025/01/01/la-liga-erases-two-fc-barcelona-players-from-official-squad-list/|title=La Liga Erases Two FC Barcelona Players From Official Squad List|publisher=[[Forbes]]|date=1 January 2025|access-date=1 January 2025}}</ref> 8. jaanuaril 2025 kiitis aga spordi ülemnõukogu heaks nii Olmo kui ka Víctori registreerimise, mis tähendas, et mõlemad mängijad said Barcelona eest osaleda La Ligas, [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], [[Copa del Rey|Copa del Reys]] ja lõpuks ka Hispaania Supercopa finaalmängus Real Madridi üle. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4196546/dani-olmo-and-pau-victor-registered-for-la-liga|title=Dani Olmo and Pau Víctor registered for La Liga|publisher=FC Barcelona|date=8 January 2025|access-date=8 January 2025}}</ref> === Braga === 25. juulil 2025 sõlmis Víctor Portugali klubiga [[SC Braga|Braga]] lepingu kuni 2030. aastani 12 miljoni euro suuruse summa eest. Víctor lahkus Barcelonast, kuna sai liialt vähe mängida. <ref>{{Cite news|url=https://scbraga.pt/pau-victor-e-gverreiro-ate-2030/|title=Pau Víctor é Gverreiro até 2030!|publisher=S.C. Braga|date=25 July 2025|access-date=25 July 2025|language=pt}}</ref> Braga jaoks on ta oluline täiendust ründeliinile ja üleminek oli oluline samm tema arengus ja mänguvõimaluste avanemises. <ref>{{Cite web|last=Barca Universal|url=https://sports.yahoo.com/article/pau-victor-credits-barcelona-captain-103000953.html|title=Pau Victor credits Barcelona captain for helping him secure Braga move – 'I always listen to his advice'|website=Yahoo Sports|date=2025-07-27|access-date=2026-06-04|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Víctori noorem vend [[Guillem Víctor|Guillem]] Víctpr on samuti jalgpallur. [[Kaitsja (jalgpall)|Paremkaitsjana]] mängib ta FC Barcelona B-s. <ref>{{Cite web|url=https://www.sport.es/es/noticias/futbol-base/guillem-hermano-pau-victor-106894837|title=Guillem, mucho más que el hermano de Pau Víctor|trans-title=Guillem, much more than the brother of Pau Víctor|publisher=[[Sport (Spanish newspaper)|Sport]]|date=11 August 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> == Karjääri statistika == {{updated|match played 16 May 2026}}<ref>{{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup{{Efn|Includes [[Copa del Rey]], [[Taça de Portugal]]}} ! colspan="2" |League cup{{Efn|Includes [[Taça da Liga]]}} ! colspan="2" |[[UEFA|Europe]] ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="3" |[[Girona FC|Girona]] |2019–20 |[[Segunda División]] |1 |0 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |1 |0 |- |2020–21 |Segunda División |7 |0 |3 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Total !8 !0 !3 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !0 !0 !11 !0 |- | rowspan="3" |Girona B |2020–21 |[[Tercera División]] |14 |6 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1{{Efn|Appearance in [[2020–21 Tercera División|Tercera División play-offs]]}} |0 |15 |6 |- |2021–22 |Tercera División RFEF |31 |8 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |2{{Efn|Appearances in [[2021–22 Tercera División RFEF|Tercera División RFEF play-offs]]}} |0 |33 |8 |- ! colspan="2" |Total !45 !14 !0 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !3 !0 !48 !14 |- |Sabadell (loan) |2022–23 |Primera Federación |36 |7 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |36 |7 |- |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] (loan) |2023–24 |Primera Federación |35 |18 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |4{{Efn|Appearances in [[2023–24 Primera Federación|Primera Federación play-offs]]}} |2 |39 |20 |- |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2024–25 |[[Primera División|La Liga]] |21 |2 |2 |0 | colspan="2" |– |6{{Efn|Appearances in [[UEFA Champions League]]}} |0 |0 |0 |29 |2 |- |[[SC Braga|Braga]] |2025–26 |[[Primeira Liga]] |32 |10 |4 |0 |3 |2 |17{{Efn|Appearances in [[UEFA Europa League]]}} |5 | colspan="2" |– |56 |17 |- ! colspan="3" |Career total !175 !51 !9 !0 !3 !2 !23 !5 !7 !2 !219 !60 |} {{Märkused}} * [[Primera División|La Liga]] : 2024–2025 <ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/soccer/barcelona-win-la-liga-complete-2024-25-domestic-treble|title=Barcelona Win La Liga, Complete 2024-25 Domestic Treble|website=SI|date=2025-05-15|access-date=2025-05-16|language=en-US}}</ref> * [[Copa del Rey]] : 2024–2025 <ref>{{Cite news|last=Lowe|first=Sid|url=https://www.theguardian.com/football/2025/apr/27/barcelona-real-madrid-copa-del-rey-match-report|title=Barcelona win thrilling Copa del Rey and drive Madrid to red card fury|work=The Guardian|date=2025-04-26|access-date=2025-05-16|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> * [[Supercopa de España]] : 2025 <ref>{{Cite web|last=<!-- not stated -->|url=https://sports.yahoo.com/barcelona-smash-real-madrid-supercopa-210600135.html|title=Barcelona smash Real Madrid in Supercopa de España thriller|website=Yahoo Sports|date=2025-01-12|access-date=2026-06-03|language=en-US}}</ref> * Primera Federacióni parim väravakütt: 2023–2024 <ref>{{Cite web|url=https://www.bdfutbol.com/en/t/t2023-241rf1.html?tab=top|title=1st RFEF Group I 2023–24|publisher=BDFutbol|access-date=11 October 2023}}</ref> <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} * Pau Víctor at BDFutbol * Pau Víctor at LaPreferente.com (in Spanish) * {{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}} {{S.C. Braga squad}} [[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] [[Kategooria:Tammeka]] [[Kategooria:Hispaanlased]] tmdxvf9jlummc55xcyn9fwkmo0z2roj 7193489 7193487 2026-07-15T15:54:36Z Rotimutt 233543 täpsustav info 7193489 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Pau Víctor | klubi2 = FC Braga | pilt = https://i.pinimg.com/originals/8d/06/d4/8d06d4b95c4e35d5a1e9d6623dc6bca5.jpg | täisnimi = Pau Víctor Delgado | sünniaeg = 26.noveber 2001 | sünnikoht = Hispaania, Barcelona | pikkus = 184 cm | klubi1 = FC Barcelona | särginumber = 18 | positsioon = Ründaja (ST, RW) | koondis1 = Kataloonia }}'''Pau Víctor Delgado''' (sündinud 26. novembril 2001) on Hispaania elukutseline [[Jalgpall|jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[Poolkaitsja|ääremängijana]] [[Primeira Liga]] klubis [[SC Braga|Braga]] . == Klubikarjäär == === Girona === [[Kataloonia|Kataloonias]] [[Barcelona provints|Barcelonas]] Sant Cugat del Vallèsis sündinud Víctor alustas oma karjääri kodulinna klubis Junior Futbol<ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|title=Pau Víctor, un talento precoz, se empieza a ganar a Flick|trans-title=Pau Víctor, a precocious talent, starts to win over Flick|publisher=[[Diario AS]]|date=31 July 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ja liitus [[Girona FC|Girona]] noortemeeskonnaga 2018. aastal Sabadellist . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridegirona.cat/esports/2020/06/13/valery-joves-del-planter-pau/1047641.html|title=Valery i els joves del planter Pau Víctor i Kebé són les grans novetats de la llista|trans-title=Valery and the youngsters of the squad Pau Victor and Kebé are the great news of the list|publisher=[[Diari de Girona]]|date=13 June 2020|access-date=14 June 2020|language=ca}}</ref> 20. juulil 2020, enne kui ta [[Girona FC|reservkoosseisus osales]], tegi ta oma profidebüüdi, tulles teisel poolajal platsile Jairo Izquierdo asemel 0:2 kaotatud [[Segunda División|Segunda Divisióni]] võõrsilmängus Alcorcóni vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.marca.com/futbol/segunda-division/cronica/2020/07/20/5f15c6c8e2704e171c8b45a7.html|title=El Alcorcón despide el año con un cumpleaños muy feliz|trans-title=Alcorcón end the year with a very happy birthday|publisher=[[Marca (newspaper)|Marca]]|date=20 July 2020|access-date=20 July 2020|language=es}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/2020/07/21/segunda/1595321504_992413.html|title=Pau Víctor, la última perla del Girona en debutar en Segunda|trans-title=Pau Víctor, the latest pearl from Girona to debut in ''Segunda''|publisher=[[Diario AS]]|date=21 July 2020|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> Pau Víctor mängis hooajal 2020–21 vaheldumisi põhi- ja reservmeeskonnas ning lõi oma esimesed väravad esimeeskonnas 13. detsembril 2020, lüües kaks väravat [[Tercera División|Tercera Divisióni]] 3:1 võidumängus Grama vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/victories-del-girona-b-i-del-juvenil-b-davant-la-fe-grama-i-empat-del-juvenil-a-al-nou-sardenya|title=Victòries del Girona B i del Juvenil B davant la FE Grama i empat del Juvenil A al Nou Sardenya|trans-title=Victories of Girona B and the ''Juvenil B'' over FE Grama and draw from the ''Juvenil A'' at the Nou Sardenya|publisher=Girona FC|date=14 December 2020|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> Hooajal 2021–22 mängis ta ainult B-meeskonna eest, olles kaheksa väravaga meeskonna parim väravakütt. ==== Laen Sabadelli ==== 29. augustil 2022 laenutati Víctor ja tema meeskonnakaaslane Álex Sala üheks aastaks Primera Federacióni klubisse Sabadell. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticia/pau-victor-i-alex-sala-cedits-al-sabadell|title=Pau Víctor i Àlex Sala, cedits al Sabadell|trans-title=Pau Víctor and Àlex Sala, loaned to Sabadell|publisher=Girona FC|date=29 August 2022|access-date=30 August 2022|language=ca}}</ref> Ta lõi seitse väravat ja andis kuus resultatiivset söötu, aidates meeskonnal püsida kolmandas liigas . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridesabadell.com/2023/11/10/ce-sabadell-barcelona-at-pau-victor-bofill/|title=Pau Víctor, d’ídol a enemic: "El Sabadell té potencial per estar més amunt"|trans-title=Pau Víctor, from idol to enemy: "Sabadell have the potential to be more above"|publisher=Diari de Sabadell|date=10 November 2023|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> See äratas suuremates klubides huvi. 17. augustil 2023 pikendas Víctor oma lepingut Gironaga kuni 2025. aastani, kuid laenutati[[FC Barcelona|Barcelonasse]], kus ta määrati samuti kolmandas liigas mängivasse [[FC Barcelona B|meeskonda]] . <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/pau-victor-cedit-al-barca-atletic|title=Pau Víctor, cedit al Barça Atlètic|trans-title=Pau Víctor, loaned to ''Barça'' Atlètic|publisher=Girona FC|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|language=ca}}</ref> Oktoobris kutsuti ta põhikoosseisu mänguks [[Granada CF|Granada]] vastu <ref>{{Cite web|url=https://golsmedia.com/futuras-estrellas/2023/10/07/pau-victor-marc-guiu-dos-promesas-barca-son-novedad-primer-equipo/|title=Pau Víctor y Marc Guiu, las dos promesas del Barça que son novedad en el primer equipo|trans-title=Pau Víctor and Marc Guiu, the two prospects of ''Barça'' who are news in the first team|publisher=Golsmedia|date=7 October 2023|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ning ta tuli ka pingilt kahes [[Copa del Rey]] mängus ( Barbastro ja Unionistas de Salamanca vastu), kus ta kaunilt pallis. B-meeskonnas oli Víctor alati tähtis lüli ja lõi 20 väravat, misjärel nad jäid play-off'ides [[Segunda División|Segunda Divisióni]] pääsemata. <ref>{{Cite web|url=https://www.fcbarcelona.es/es/futbol/barca-b/noticias/4047356/nueve-jugadores-finalizan-contrato-en-el-barca-atletic|title=Nueve jugadores finalizan contrato en el Barça Atlètic|trans-title=Nine players end contract at ''Barça'' Atlètic|publisher=FC Barcelona|date=30 June 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> === Barcelona === 24. juulil 2024 liitus Víctor ''Barçaga'' jäädavalt, sõlmides lepingu kuni 2029. aastani ja kuuludes esindusmeeskonna koosseisu. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4066407/pau-victor-blaugrana-until-2029|title=Pau Víctor, blaugrana until 2029|publisher=FC Barcelona|date=24 July 2024}}</ref> 30. juulil 2024 tegi ta debüüdi sõprusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kus ta lõi avavärava mängus, mille lõppseis jäi 2:2. Teist korda esines ta 3. augustil järjekordses sõprusmängus [[Madridi Real|Real Madridi]] vastu, lüües 2:1 võidus kaks väravat, mis oli piisav, et peatreenerile Hansi Flickile muljet pakkuda. Víctor tegi oma [[Primera División|La Ligas]] debüüdi 17. augustil, asendades [[Lamine Yamal|Lamine Yamali]] 2:1 võidumängus [[Valencia CF|Valencia]] üle. <ref>{{Cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/us/en/soccer/20240817/697890/gerard-martin-and-pau-victor-make-league-debut-for-barca-nrt.html|title=Gerard Martín and Pau Víctor Make League Debut for Barça|publisher=[[Mundo Deportivo]]|date=17 August 2024|access-date=18 August 2024}}</ref> Kuna Barcelonal oli bürokraatlik viga registreerida nii Víctorit kui ka tema meeskonnakaaslast Dani Olmot hooaja teiseks pooleks, oli võimalus, et mõlemast mängijast saavad [[Vabaagent|vabaagendid]] . <ref>{{Cite web|last=Sanderson|first=Tom|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2025/01/01/la-liga-erases-two-fc-barcelona-players-from-official-squad-list/|title=La Liga Erases Two FC Barcelona Players From Official Squad List|publisher=[[Forbes]]|date=1 January 2025|access-date=1 January 2025}}</ref> 8. jaanuaril 2025 kiitis aga spordi ülemnõukogu heaks nii Olmo kui ka Víctori registreerimise, mis tähendas, et mõlemad mängijad said Barcelona eest osaleda La Ligas, [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], [[Copa del Rey|Copa del Reys]] ja lõpuks ka Hispaania Supercopa finaalmängus Real Madridi üle. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4196546/dani-olmo-and-pau-victor-registered-for-la-liga|title=Dani Olmo and Pau Víctor registered for La Liga|publisher=FC Barcelona|date=8 January 2025|access-date=8 January 2025}}</ref> === Braga === 25. juulil 2025 sõlmis Víctor Portugali klubiga [[SC Braga|Braga]] lepingu kuni 2030. aastani 12 miljoni euro suuruse summa eest. Víctor lahkus Barcelonast, kuna sai liialt vähe mängida. <ref>{{Cite news|url=https://scbraga.pt/pau-victor-e-gverreiro-ate-2030/|title=Pau Víctor é Gverreiro até 2030!|publisher=S.C. Braga|date=25 July 2025|access-date=25 July 2025|language=pt}}</ref> Braga jaoks on ta oluline täiendust ründeliinile ja üleminek oli oluline samm tema arengus ja mänguvõimaluste avanemises. <ref>{{Cite web|last=Barca Universal|url=https://sports.yahoo.com/article/pau-victor-credits-barcelona-captain-103000953.html|title=Pau Victor credits Barcelona captain for helping him secure Braga move – 'I always listen to his advice'|website=Yahoo Sports|date=2025-07-27|access-date=2026-06-04|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Víctori noorem vend [[Guillem Víctor|Guillem]] Víctpr on samuti jalgpallur. [[Kaitsja (jalgpall)|Paremkaitsjana]] mängib ta FC Barcelona B-s. <ref>{{Cite web|url=https://www.sport.es/es/noticias/futbol-base/guillem-hermano-pau-victor-106894837|title=Guillem, mucho más que el hermano de Pau Víctor|trans-title=Guillem, much more than the brother of Pau Víctor|publisher=[[Sport (Spanish newspaper)|Sport]]|date=11 August 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> == Karjääri statistika == {{updated|match played 16 May 2026}}<ref>{{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup{{Efn|Includes [[Copa del Rey]], [[Taça de Portugal]]}} ! colspan="2" |League cup{{Efn|Includes [[Taça da Liga]]}} ! colspan="2" |[[UEFA|Europe]] ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="3" |[[Girona FC|Girona]] |2019–20 |[[Segunda División]] |1 |0 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |1 |0 |- |2020–21 |Segunda División |7 |0 |3 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Total !8 !0 !3 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !0 !0 !11 !0 |- | rowspan="3" |Girona B |2020–21 |[[Tercera División]] |14 |6 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1{{Efn|Appearance in [[2020–21 Tercera División|Tercera División play-offs]]}} |0 |15 |6 |- |2021–22 |Tercera División RFEF |31 |8 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |2{{Efn|Appearances in [[2021–22 Tercera División RFEF|Tercera División RFEF play-offs]]}} |0 |33 |8 |- ! colspan="2" |Total !45 !14 !0 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !3 !0 !48 !14 |- |Sabadell (loan) |2022–23 |Primera Federación |36 |7 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |36 |7 |- |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] (loan) |2023–24 |Primera Federación |35 |18 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |4{{Efn|Appearances in [[2023–24 Primera Federación|Primera Federación play-offs]]}} |2 |39 |20 |- |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2024–25 |[[Primera División|La Liga]] |21 |2 |2 |0 | colspan="2" |– |6{{Efn|Appearances in [[UEFA Champions League]]}} |0 |0 |0 |29 |2 |- |[[SC Braga|Braga]] |2025–26 |[[Primeira Liga]] |32 |10 |4 |0 |3 |2 |17{{Efn|Appearances in [[UEFA Europa League]]}} |5 | colspan="2" |– |56 |17 |- ! colspan="3" |Career total !175 !51 !9 !0 !3 !2 !23 !5 !7 !2 !219 !60 |} {{Märkused}} * [[Primera División|La Liga]] : 2024–2025 <ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/soccer/barcelona-win-la-liga-complete-2024-25-domestic-treble|title=Barcelona Win La Liga, Complete 2024-25 Domestic Treble|website=SI|date=2025-05-15|access-date=2025-05-16|language=en-US}}</ref> * [[Copa del Rey]] : 2024–2025 <ref>{{Cite news|last=Lowe|first=Sid|url=https://www.theguardian.com/football/2025/apr/27/barcelona-real-madrid-copa-del-rey-match-report|title=Barcelona win thrilling Copa del Rey and drive Madrid to red card fury|work=The Guardian|date=2025-04-26|access-date=2025-05-16|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> * [[Supercopa de España]] : 2025 <ref>{{Cite web|last=<!-- not stated -->|url=https://sports.yahoo.com/barcelona-smash-real-madrid-supercopa-210600135.html|title=Barcelona smash Real Madrid in Supercopa de España thriller|website=Yahoo Sports|date=2025-01-12|access-date=2026-06-03|language=en-US}}</ref> * Primera Federacióni parim väravakütt: 2023–2024 <ref>{{Cite web|url=https://www.bdfutbol.com/en/t/t2023-241rf1.html?tab=top|title=1st RFEF Group I 2023–24|publisher=BDFutbol|access-date=11 October 2023}}</ref> <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} * Pau Víctor at BDFutbol * Pau Víctor at LaPreferente.com (in Spanish) * {{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}} {{S.C. Braga squad}} [[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] [[Kategooria:Tammeka]] [[Kategooria:Hispaanlased]] antef0tqkxnvg92okkgjqm6xikon351 7193490 7193489 2026-07-15T15:56:44Z Rotimutt 233543 7193490 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Pau Víctor | klubi2 = FC Sabadell (laen) 2022-23 | täisnimi = Pau Víctor Delgado | sünniaeg = 26.noveber 2001 | sünnikoht = Hispaania, Barcelona | pikkus = 184 cm | klubi1 = FC Girona 2018-22 | särginumber = 18 | positsioon = Ründaja (ST, RW) | koondis1 = Kataloonia | klubi3 = FC Barcelona 2023-25 | klubi4 = FC Braga 2025- praegu }}'''Pau Víctor Delgado''' (sündinud 26. novembril 2001) on Hispaania elukutseline [[Jalgpall|jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[Poolkaitsja|ääremängijana]] [[Primeira Liga]] klubis [[SC Braga|Braga]] . == Klubikarjäär == === Girona === [[Kataloonia|Kataloonias]] [[Barcelona provints|Barcelonas]] Sant Cugat del Vallèsis sündinud Víctor alustas oma karjääri kodulinna klubis Junior Futbol<ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|title=Pau Víctor, un talento precoz, se empieza a ganar a Flick|trans-title=Pau Víctor, a precocious talent, starts to win over Flick|publisher=[[Diario AS]]|date=31 July 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ja liitus [[Girona FC|Girona]] noortemeeskonnaga 2018. aastal Sabadellist . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridegirona.cat/esports/2020/06/13/valery-joves-del-planter-pau/1047641.html|title=Valery i els joves del planter Pau Víctor i Kebé són les grans novetats de la llista|trans-title=Valery and the youngsters of the squad Pau Victor and Kebé are the great news of the list|publisher=[[Diari de Girona]]|date=13 June 2020|access-date=14 June 2020|language=ca}}</ref> 20. juulil 2020, enne kui ta [[Girona FC|reservkoosseisus osales]], tegi ta oma profidebüüdi, tulles teisel poolajal platsile Jairo Izquierdo asemel 0:2 kaotatud [[Segunda División|Segunda Divisióni]] võõrsilmängus Alcorcóni vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.marca.com/futbol/segunda-division/cronica/2020/07/20/5f15c6c8e2704e171c8b45a7.html|title=El Alcorcón despide el año con un cumpleaños muy feliz|trans-title=Alcorcón end the year with a very happy birthday|publisher=[[Marca (newspaper)|Marca]]|date=20 July 2020|access-date=20 July 2020|language=es}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/2020/07/21/segunda/1595321504_992413.html|title=Pau Víctor, la última perla del Girona en debutar en Segunda|trans-title=Pau Víctor, the latest pearl from Girona to debut in ''Segunda''|publisher=[[Diario AS]]|date=21 July 2020|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> Pau Víctor mängis hooajal 2020–21 vaheldumisi põhi- ja reservmeeskonnas ning lõi oma esimesed väravad esimeeskonnas 13. detsembril 2020, lüües kaks väravat [[Tercera División|Tercera Divisióni]] 3:1 võidumängus Grama vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/victories-del-girona-b-i-del-juvenil-b-davant-la-fe-grama-i-empat-del-juvenil-a-al-nou-sardenya|title=Victòries del Girona B i del Juvenil B davant la FE Grama i empat del Juvenil A al Nou Sardenya|trans-title=Victories of Girona B and the ''Juvenil B'' over FE Grama and draw from the ''Juvenil A'' at the Nou Sardenya|publisher=Girona FC|date=14 December 2020|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> Hooajal 2021–22 mängis ta ainult B-meeskonna eest, olles kaheksa väravaga meeskonna parim väravakütt. ==== Laen Sabadelli ==== 29. augustil 2022 laenutati Víctor ja tema meeskonnakaaslane Álex Sala üheks aastaks Primera Federacióni klubisse Sabadell. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticia/pau-victor-i-alex-sala-cedits-al-sabadell|title=Pau Víctor i Àlex Sala, cedits al Sabadell|trans-title=Pau Víctor and Àlex Sala, loaned to Sabadell|publisher=Girona FC|date=29 August 2022|access-date=30 August 2022|language=ca}}</ref> Ta lõi seitse väravat ja andis kuus resultatiivset söötu, aidates meeskonnal püsida kolmandas liigas . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridesabadell.com/2023/11/10/ce-sabadell-barcelona-at-pau-victor-bofill/|title=Pau Víctor, d’ídol a enemic: "El Sabadell té potencial per estar més amunt"|trans-title=Pau Víctor, from idol to enemy: "Sabadell have the potential to be more above"|publisher=Diari de Sabadell|date=10 November 2023|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> See äratas suuremates klubides huvi. 17. augustil 2023 pikendas Víctor oma lepingut Gironaga kuni 2025. aastani, kuid laenutati[[FC Barcelona|Barcelonasse]], kus ta määrati samuti kolmandas liigas mängivasse [[FC Barcelona B|meeskonda]] . <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/pau-victor-cedit-al-barca-atletic|title=Pau Víctor, cedit al Barça Atlètic|trans-title=Pau Víctor, loaned to ''Barça'' Atlètic|publisher=Girona FC|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|language=ca}}</ref> Oktoobris kutsuti ta põhikoosseisu mänguks [[Granada CF|Granada]] vastu <ref>{{Cite web|url=https://golsmedia.com/futuras-estrellas/2023/10/07/pau-victor-marc-guiu-dos-promesas-barca-son-novedad-primer-equipo/|title=Pau Víctor y Marc Guiu, las dos promesas del Barça que son novedad en el primer equipo|trans-title=Pau Víctor and Marc Guiu, the two prospects of ''Barça'' who are news in the first team|publisher=Golsmedia|date=7 October 2023|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ning ta tuli ka pingilt kahes [[Copa del Rey]] mängus ( Barbastro ja Unionistas de Salamanca vastu), kus ta kaunilt pallis. B-meeskonnas oli Víctor alati tähtis lüli ja lõi 20 väravat, misjärel nad jäid play-off'ides [[Segunda División|Segunda Divisióni]] pääsemata. <ref>{{Cite web|url=https://www.fcbarcelona.es/es/futbol/barca-b/noticias/4047356/nueve-jugadores-finalizan-contrato-en-el-barca-atletic|title=Nueve jugadores finalizan contrato en el Barça Atlètic|trans-title=Nine players end contract at ''Barça'' Atlètic|publisher=FC Barcelona|date=30 June 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> === Barcelona === 24. juulil 2024 liitus Víctor ''Barçaga'' jäädavalt, sõlmides lepingu kuni 2029. aastani ja kuuludes esindusmeeskonna koosseisu. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4066407/pau-victor-blaugrana-until-2029|title=Pau Víctor, blaugrana until 2029|publisher=FC Barcelona|date=24 July 2024}}</ref> 30. juulil 2024 tegi ta debüüdi sõprusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kus ta lõi avavärava mängus, mille lõppseis jäi 2:2. Teist korda esines ta 3. augustil järjekordses sõprusmängus [[Madridi Real|Real Madridi]] vastu, lüües 2:1 võidus kaks väravat, mis oli piisav, et peatreenerile Hansi Flickile muljet pakkuda. Víctor tegi oma [[Primera División|La Ligas]] debüüdi 17. augustil, asendades [[Lamine Yamal|Lamine Yamali]] 2:1 võidumängus [[Valencia CF|Valencia]] üle. <ref>{{Cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/us/en/soccer/20240817/697890/gerard-martin-and-pau-victor-make-league-debut-for-barca-nrt.html|title=Gerard Martín and Pau Víctor Make League Debut for Barça|publisher=[[Mundo Deportivo]]|date=17 August 2024|access-date=18 August 2024}}</ref> Kuna Barcelonal oli bürokraatlik viga registreerida nii Víctorit kui ka tema meeskonnakaaslast Dani Olmot hooaja teiseks pooleks, oli võimalus, et mõlemast mängijast saavad [[Vabaagent|vabaagendid]] . <ref>{{Cite web|last=Sanderson|first=Tom|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2025/01/01/la-liga-erases-two-fc-barcelona-players-from-official-squad-list/|title=La Liga Erases Two FC Barcelona Players From Official Squad List|publisher=[[Forbes]]|date=1 January 2025|access-date=1 January 2025}}</ref> 8. jaanuaril 2025 kiitis aga spordi ülemnõukogu heaks nii Olmo kui ka Víctori registreerimise, mis tähendas, et mõlemad mängijad said Barcelona eest osaleda La Ligas, [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], [[Copa del Rey|Copa del Reys]] ja lõpuks ka Hispaania Supercopa finaalmängus Real Madridi üle. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4196546/dani-olmo-and-pau-victor-registered-for-la-liga|title=Dani Olmo and Pau Víctor registered for La Liga|publisher=FC Barcelona|date=8 January 2025|access-date=8 January 2025}}</ref> === Braga === 25. juulil 2025 sõlmis Víctor Portugali klubiga [[SC Braga|Braga]] lepingu kuni 2030. aastani 12 miljoni euro suuruse summa eest. Víctor lahkus Barcelonast, kuna sai liialt vähe mängida. <ref>{{Cite news|url=https://scbraga.pt/pau-victor-e-gverreiro-ate-2030/|title=Pau Víctor é Gverreiro até 2030!|publisher=S.C. Braga|date=25 July 2025|access-date=25 July 2025|language=pt}}</ref> Braga jaoks on ta oluline täiendust ründeliinile ja üleminek oli oluline samm tema arengus ja mänguvõimaluste avanemises. <ref>{{Cite web|last=Barca Universal|url=https://sports.yahoo.com/article/pau-victor-credits-barcelona-captain-103000953.html|title=Pau Victor credits Barcelona captain for helping him secure Braga move – 'I always listen to his advice'|website=Yahoo Sports|date=2025-07-27|access-date=2026-06-04|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Víctori noorem vend [[Guillem Víctor|Guillem]] Víctpr on samuti jalgpallur. [[Kaitsja (jalgpall)|Paremkaitsjana]] mängib ta FC Barcelona B-s. <ref>{{Cite web|url=https://www.sport.es/es/noticias/futbol-base/guillem-hermano-pau-victor-106894837|title=Guillem, mucho más que el hermano de Pau Víctor|trans-title=Guillem, much more than the brother of Pau Víctor|publisher=[[Sport (Spanish newspaper)|Sport]]|date=11 August 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> == Karjääri statistika == {{updated|match played 16 May 2026}}<ref>{{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup{{Efn|Includes [[Copa del Rey]], [[Taça de Portugal]]}} ! colspan="2" |League cup{{Efn|Includes [[Taça da Liga]]}} ! colspan="2" |[[UEFA|Europe]] ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="3" |[[Girona FC|Girona]] |2019–20 |[[Segunda División]] |1 |0 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |1 |0 |- |2020–21 |Segunda División |7 |0 |3 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Total !8 !0 !3 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !0 !0 !11 !0 |- | rowspan="3" |Girona B |2020–21 |[[Tercera División]] |14 |6 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1{{Efn|Appearance in [[2020–21 Tercera División|Tercera División play-offs]]}} |0 |15 |6 |- |2021–22 |Tercera División RFEF |31 |8 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |2{{Efn|Appearances in [[2021–22 Tercera División RFEF|Tercera División RFEF play-offs]]}} |0 |33 |8 |- ! colspan="2" |Total !45 !14 !0 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !3 !0 !48 !14 |- |Sabadell (loan) |2022–23 |Primera Federación |36 |7 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |36 |7 |- |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] (loan) |2023–24 |Primera Federación |35 |18 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |4{{Efn|Appearances in [[2023–24 Primera Federación|Primera Federación play-offs]]}} |2 |39 |20 |- |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2024–25 |[[Primera División|La Liga]] |21 |2 |2 |0 | colspan="2" |– |6{{Efn|Appearances in [[UEFA Champions League]]}} |0 |0 |0 |29 |2 |- |[[SC Braga|Braga]] |2025–26 |[[Primeira Liga]] |32 |10 |4 |0 |3 |2 |17{{Efn|Appearances in [[UEFA Europa League]]}} |5 | colspan="2" |– |56 |17 |- ! colspan="3" |Career total !175 !51 !9 !0 !3 !2 !23 !5 !7 !2 !219 !60 |} {{Märkused}} * [[Primera División|La Liga]] : 2024–2025 <ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/soccer/barcelona-win-la-liga-complete-2024-25-domestic-treble|title=Barcelona Win La Liga, Complete 2024-25 Domestic Treble|website=SI|date=2025-05-15|access-date=2025-05-16|language=en-US}}</ref> * [[Copa del Rey]] : 2024–2025 <ref>{{Cite news|last=Lowe|first=Sid|url=https://www.theguardian.com/football/2025/apr/27/barcelona-real-madrid-copa-del-rey-match-report|title=Barcelona win thrilling Copa del Rey and drive Madrid to red card fury|work=The Guardian|date=2025-04-26|access-date=2025-05-16|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> * [[Supercopa de España]] : 2025 <ref>{{Cite web|last=<!-- not stated -->|url=https://sports.yahoo.com/barcelona-smash-real-madrid-supercopa-210600135.html|title=Barcelona smash Real Madrid in Supercopa de España thriller|website=Yahoo Sports|date=2025-01-12|access-date=2026-06-03|language=en-US}}</ref> * Primera Federacióni parim väravakütt: 2023–2024 <ref>{{Cite web|url=https://www.bdfutbol.com/en/t/t2023-241rf1.html?tab=top|title=1st RFEF Group I 2023–24|publisher=BDFutbol|access-date=11 October 2023}}</ref> <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} * Pau Víctor at BDFutbol * Pau Víctor at LaPreferente.com (in Spanish) * {{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}} {{S.C. Braga squad}} [[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] [[Kategooria:Tammeka]] [[Kategooria:Hispaanlased]] t6sad47fks34h1ia5euylpfctxbc83a 7193532 7193490 2026-07-15T19:47:35Z Juhan121 25066 /* Karjääri statistika */ 7193532 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Pau Víctor | klubi2 = FC Sabadell (laen) 2022-23 | täisnimi = Pau Víctor Delgado | sünniaeg = 26.noveber 2001 | sünnikoht = Hispaania, Barcelona | pikkus = 184 cm | klubi1 = FC Girona 2018-22 | särginumber = 18 | positsioon = Ründaja (ST, RW) | koondis1 = Kataloonia | klubi3 = FC Barcelona 2023-25 | klubi4 = FC Braga 2025- praegu }}'''Pau Víctor Delgado''' (sündinud 26. novembril 2001) on Hispaania elukutseline [[Jalgpall|jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[Poolkaitsja|ääremängijana]] [[Primeira Liga]] klubis [[SC Braga|Braga]] . == Klubikarjäär == === Girona === [[Kataloonia|Kataloonias]] [[Barcelona provints|Barcelonas]] Sant Cugat del Vallèsis sündinud Víctor alustas oma karjääri kodulinna klubis Junior Futbol<ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|title=Pau Víctor, un talento precoz, se empieza a ganar a Flick|trans-title=Pau Víctor, a precocious talent, starts to win over Flick|publisher=[[Diario AS]]|date=31 July 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ja liitus [[Girona FC|Girona]] noortemeeskonnaga 2018. aastal Sabadellist . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridegirona.cat/esports/2020/06/13/valery-joves-del-planter-pau/1047641.html|title=Valery i els joves del planter Pau Víctor i Kebé són les grans novetats de la llista|trans-title=Valery and the youngsters of the squad Pau Victor and Kebé are the great news of the list|publisher=[[Diari de Girona]]|date=13 June 2020|access-date=14 June 2020|language=ca}}</ref> 20. juulil 2020, enne kui ta [[Girona FC|reservkoosseisus osales]], tegi ta oma profidebüüdi, tulles teisel poolajal platsile Jairo Izquierdo asemel 0:2 kaotatud [[Segunda División|Segunda Divisióni]] võõrsilmängus Alcorcóni vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.marca.com/futbol/segunda-division/cronica/2020/07/20/5f15c6c8e2704e171c8b45a7.html|title=El Alcorcón despide el año con un cumpleaños muy feliz|trans-title=Alcorcón end the year with a very happy birthday|publisher=[[Marca (newspaper)|Marca]]|date=20 July 2020|access-date=20 July 2020|language=es}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/2020/07/21/segunda/1595321504_992413.html|title=Pau Víctor, la última perla del Girona en debutar en Segunda|trans-title=Pau Víctor, the latest pearl from Girona to debut in ''Segunda''|publisher=[[Diario AS]]|date=21 July 2020|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> Pau Víctor mängis hooajal 2020–21 vaheldumisi põhi- ja reservmeeskonnas ning lõi oma esimesed väravad esimeeskonnas 13. detsembril 2020, lüües kaks väravat [[Tercera División|Tercera Divisióni]] 3:1 võidumängus Grama vastu. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/victories-del-girona-b-i-del-juvenil-b-davant-la-fe-grama-i-empat-del-juvenil-a-al-nou-sardenya|title=Victòries del Girona B i del Juvenil B davant la FE Grama i empat del Juvenil A al Nou Sardenya|trans-title=Victories of Girona B and the ''Juvenil B'' over FE Grama and draw from the ''Juvenil A'' at the Nou Sardenya|publisher=Girona FC|date=14 December 2020|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> Hooajal 2021–22 mängis ta ainult B-meeskonna eest, olles kaheksa väravaga meeskonna parim väravakütt. ==== Laen Sabadelli ==== 29. augustil 2022 laenutati Víctor ja tema meeskonnakaaslane Álex Sala üheks aastaks Primera Federacióni klubisse Sabadell. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticia/pau-victor-i-alex-sala-cedits-al-sabadell|title=Pau Víctor i Àlex Sala, cedits al Sabadell|trans-title=Pau Víctor and Àlex Sala, loaned to Sabadell|publisher=Girona FC|date=29 August 2022|access-date=30 August 2022|language=ca}}</ref> Ta lõi seitse väravat ja andis kuus resultatiivset söötu, aidates meeskonnal püsida kolmandas liigas . <ref>{{Cite web|url=https://www.diaridesabadell.com/2023/11/10/ce-sabadell-barcelona-at-pau-victor-bofill/|title=Pau Víctor, d’ídol a enemic: "El Sabadell té potencial per estar més amunt"|trans-title=Pau Víctor, from idol to enemy: "Sabadell have the potential to be more above"|publisher=Diari de Sabadell|date=10 November 2023|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> See äratas suuremates klubides huvi. 17. augustil 2023 pikendas Víctor oma lepingut Gironaga kuni 2025. aastani, kuid laenutati[[FC Barcelona|Barcelonasse]], kus ta määrati samuti kolmandas liigas mängivasse [[FC Barcelona B|meeskonda]] . <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/pau-victor-cedit-al-barca-atletic|title=Pau Víctor, cedit al Barça Atlètic|trans-title=Pau Víctor, loaned to ''Barça'' Atlètic|publisher=Girona FC|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|language=ca}}</ref> Oktoobris kutsuti ta põhikoosseisu mänguks [[Granada CF|Granada]] vastu <ref>{{Cite web|url=https://golsmedia.com/futuras-estrellas/2023/10/07/pau-victor-marc-guiu-dos-promesas-barca-son-novedad-primer-equipo/|title=Pau Víctor y Marc Guiu, las dos promesas del Barça que son novedad en el primer equipo|trans-title=Pau Víctor and Marc Guiu, the two prospects of ''Barça'' who are news in the first team|publisher=Golsmedia|date=7 October 2023|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ning ta tuli ka pingilt kahes [[Copa del Rey]] mängus ( Barbastro ja Unionistas de Salamanca vastu), kus ta kaunilt pallis. B-meeskonnas oli Víctor alati tähtis lüli ja lõi 20 väravat, misjärel nad jäid play-off'ides [[Segunda División|Segunda Divisióni]] pääsemata. <ref>{{Cite web|url=https://www.fcbarcelona.es/es/futbol/barca-b/noticias/4047356/nueve-jugadores-finalizan-contrato-en-el-barca-atletic|title=Nueve jugadores finalizan contrato en el Barça Atlètic|trans-title=Nine players end contract at ''Barça'' Atlètic|publisher=FC Barcelona|date=30 June 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> === Barcelona === 24. juulil 2024 liitus Víctor ''Barçaga'' jäädavalt, sõlmides lepingu kuni 2029. aastani ja kuuludes esindusmeeskonna koosseisu. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4066407/pau-victor-blaugrana-until-2029|title=Pau Víctor, blaugrana until 2029|publisher=FC Barcelona|date=24 July 2024}}</ref> 30. juulil 2024 tegi ta debüüdi sõprusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kus ta lõi avavärava mängus, mille lõppseis jäi 2:2. Teist korda esines ta 3. augustil järjekordses sõprusmängus [[Madridi Real|Real Madridi]] vastu, lüües 2:1 võidus kaks väravat, mis oli piisav, et peatreenerile Hansi Flickile muljet pakkuda. Víctor tegi oma [[Primera División|La Ligas]] debüüdi 17. augustil, asendades [[Lamine Yamal|Lamine Yamali]] 2:1 võidumängus [[Valencia CF|Valencia]] üle. <ref>{{Cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/us/en/soccer/20240817/697890/gerard-martin-and-pau-victor-make-league-debut-for-barca-nrt.html|title=Gerard Martín and Pau Víctor Make League Debut for Barça|publisher=[[Mundo Deportivo]]|date=17 August 2024|access-date=18 August 2024}}</ref> Kuna Barcelonal oli bürokraatlik viga registreerida nii Víctorit kui ka tema meeskonnakaaslast Dani Olmot hooaja teiseks pooleks, oli võimalus, et mõlemast mängijast saavad [[Vabaagent|vabaagendid]] . <ref>{{Cite web|last=Sanderson|first=Tom|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2025/01/01/la-liga-erases-two-fc-barcelona-players-from-official-squad-list/|title=La Liga Erases Two FC Barcelona Players From Official Squad List|publisher=[[Forbes]]|date=1 January 2025|access-date=1 January 2025}}</ref> 8. jaanuaril 2025 kiitis aga spordi ülemnõukogu heaks nii Olmo kui ka Víctori registreerimise, mis tähendas, et mõlemad mängijad said Barcelona eest osaleda La Ligas, [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], [[Copa del Rey|Copa del Reys]] ja lõpuks ka Hispaania Supercopa finaalmängus Real Madridi üle. <ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4196546/dani-olmo-and-pau-victor-registered-for-la-liga|title=Dani Olmo and Pau Víctor registered for La Liga|publisher=FC Barcelona|date=8 January 2025|access-date=8 January 2025}}</ref> === Braga === 25. juulil 2025 sõlmis Víctor Portugali klubiga [[SC Braga|Braga]] lepingu kuni 2030. aastani 12 miljoni euro suuruse summa eest. Víctor lahkus Barcelonast, kuna sai liialt vähe mängida. <ref>{{Cite news|url=https://scbraga.pt/pau-victor-e-gverreiro-ate-2030/|title=Pau Víctor é Gverreiro até 2030!|publisher=S.C. Braga|date=25 July 2025|access-date=25 July 2025|language=pt}}</ref> Braga jaoks on ta oluline täiendust ründeliinile ja üleminek oli oluline samm tema arengus ja mänguvõimaluste avanemises. <ref>{{Cite web|last=Barca Universal|url=https://sports.yahoo.com/article/pau-victor-credits-barcelona-captain-103000953.html|title=Pau Victor credits Barcelona captain for helping him secure Braga move – 'I always listen to his advice'|website=Yahoo Sports|date=2025-07-27|access-date=2026-06-04|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Víctori noorem vend [[Guillem Víctor|Guillem]] Víctpr on samuti jalgpallur. [[Kaitsja (jalgpall)|Paremkaitsjana]] mängib ta FC Barcelona B-s. <ref>{{Cite web|url=https://www.sport.es/es/noticias/futbol-base/guillem-hermano-pau-victor-106894837|title=Guillem, mucho más que el hermano de Pau Víctor|trans-title=Guillem, much more than the brother of Pau Víctor|publisher=[[Sport (Spanish newspaper)|Sport]]|date=11 August 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> == Karjääri statistika == {{updated|match played 16 May 2026}}<ref>{{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup{{Efn|Includes [[Copa del Rey]], [[Taça de Portugal]]}} ! colspan="2" |League cup{{Efn|Includes [[Taça da Liga]]}} ! colspan="2" |[[UEFA|Europe]] ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="3" |[[Girona FC|Girona]] |2019–20 |[[Segunda División]] |1 |0 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |1 |0 |- |2020–21 |Segunda División |7 |0 |3 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Total !8 !0 !3 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !0 !0 !11 !0 |- | rowspan="3" |Girona B |2020–21 |[[Tercera División]] |14 |6 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1{{Efn|Appearance in [[2020–21 Tercera División|Tercera División play-offs]]}} |0 |15 |6 |- |2021–22 |Tercera División RFEF |31 |8 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |2{{Efn|Appearances in [[2021–22 Tercera División RFEF|Tercera División RFEF play-offs]]}} |0 |33 |8 |- ! colspan="2" |Total !45 !14 !0 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !3 !0 !48 !14 |- |Sabadell (loan) |2022–23 |Primera Federación |36 |7 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |36 |7 |- |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] (loan) |2023–24 |Primera Federación |35 |18 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |4{{Efn|Appearances in [[2023–24 Primera Federación|Primera Federación play-offs]]}} |2 |39 |20 |- |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2024–25 |[[Primera División|La Liga]] |21 |2 |2 |0 | colspan="2" |– |6{{Efn|Appearances in [[UEFA Champions League]]}} |0 |0 |0 |29 |2 |- |[[SC Braga|Braga]] |2025–26 |[[Primeira Liga]] |32 |10 |4 |0 |3 |2 |17{{Efn|Appearances in [[UEFA Europa League]]}} |5 | colspan="2" |– |56 |17 |- ! colspan="3" |Career total !175 !51 !9 !0 !3 !2 !23 !5 !7 !2 !219 !60 |} {{Märkused}} * [[Primera División|La Liga]] : 2024–2025 <ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/soccer/barcelona-win-la-liga-complete-2024-25-domestic-treble|title=Barcelona Win La Liga, Complete 2024-25 Domestic Treble|website=SI|date=2025-05-15|access-date=2025-05-16|language=en-US}}</ref> * [[Copa del Rey]] : 2024–2025 <ref>{{Cite news|last=Lowe|first=Sid|url=https://www.theguardian.com/football/2025/apr/27/barcelona-real-madrid-copa-del-rey-match-report|title=Barcelona win thrilling Copa del Rey and drive Madrid to red card fury|work=The Guardian|date=2025-04-26|access-date=2025-05-16|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> * [[Supercopa de España]] : 2025 <ref>{{Cite web|last=<!-- not stated -->|url=https://sports.yahoo.com/barcelona-smash-real-madrid-supercopa-210600135.html|title=Barcelona smash Real Madrid in Supercopa de España thriller|website=Yahoo Sports|date=2025-01-12|access-date=2026-06-03|language=en-US}}</ref> * Primera Federacióni parim väravakütt: 2023–2024 <ref>{{Cite web|url=https://www.bdfutbol.com/en/t/t2023-241rf1.html?tab=top|title=1st RFEF Group I 2023–24|publisher=BDFutbol|access-date=11 October 2023}}</ref> <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} * Pau Víctor at BDFutbol * Pau Víctor at LaPreferente.com (in Spanish) * {{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}} {{S.C. Braga squad}} [[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Tammeka]] [[Kategooria:Hispaanlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 6f98eln0pn3yj9ivqc1jscepiqlbd7x 7193587 7193532 2026-07-16T01:29:08Z Kruusamägi 1530 7193587 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Jalgpallur | nimi = Pau Víctor | klubi2 = FC Sabadell (laen) 2022-23 | täisnimi = Pau Víctor Delgado | sünniaeg = 26. november 2001 | sünnikoht = Hispaania, Barcelona | pikkus = 184 cm | klubi1 = FC Girona 2018-22 | särginumber = 18 | positsioon = Ründaja (ST, RW) | koondis1 = Kataloonia | klubi3 = FC Barcelona 2023-25 | klubi4 = FC Braga 2025- praegu }} '''Pau Víctor Delgado''' (sündinud 26. novembril 2001) on Hispaania elukutseline [[Jalgpall|jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[Poolkaitsja|ääremängijana]] [[Primeira Liga]] klubis [[SC Braga|Braga]]. == Klubikarjäär == === Girona === [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is [[Sant Cugat del Vallès]]is sündinud Víctor alustas oma karjääri kodulinna klubis Junior Futbol<ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|title=Pau Víctor, un talento precoz, se empieza a ganar a Flick|trans-title=Pau Víctor, a precocious talent, starts to win over Flick|publisher=[[Diario AS]]|date=31 July 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ja liitus [[Girona FC|Girona]] noortemeeskonnaga 2018. aastal Sabadellist.<ref>{{Cite web|url=https://www.diaridegirona.cat/esports/2020/06/13/valery-joves-del-planter-pau/1047641.html|title=Valery i els joves del planter Pau Víctor i Kebé són les grans novetats de la llista|trans-title=Valery and the youngsters of the squad Pau Victor and Kebé are the great news of the list|publisher=[[Diari de Girona]]|date=13 June 2020|access-date=14 June 2020|language=ca}}</ref> 20. juulil 2020, enne kui ta Girona meeskonna reservkoosseisus osales, tegi ta oma profidebüüdi, tulles teisel poolajal platsile Jairo Izquierdo asemel 0:2 kaotatud [[Segunda División|Segunda Divisióni]] võõrsilmängus Alcorcóni vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.marca.com/futbol/segunda-division/cronica/2020/07/20/5f15c6c8e2704e171c8b45a7.html|title=El Alcorcón despide el año con un cumpleaños muy feliz|trans-title=Alcorcón end the year with a very happy birthday|publisher=[[Marca (newspaper)|Marca]]|date=20 July 2020|access-date=20 July 2020|language=es}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/2020/07/21/segunda/1595321504_992413.html|title=Pau Víctor, la última perla del Girona en debutar en Segunda|trans-title=Pau Víctor, the latest pearl from Girona to debut in ''Segunda''|publisher=[[Diario AS]]|date=21 July 2020|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> Pau Víctor mängis hooajal 2020–21 vaheldumisi põhi- ja reservmeeskonnas ning lõi oma esimesed väravad esimeeskonnas 13. detsembril 2020, lüües kaks väravat [[Tercera División|Tercera Divisióni]] 3:1 võidumängus Grama vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/victories-del-girona-b-i-del-juvenil-b-davant-la-fe-grama-i-empat-del-juvenil-a-al-nou-sardenya|title=Victòries del Girona B i del Juvenil B davant la FE Grama i empat del Juvenil A al Nou Sardenya|trans-title=Victories of Girona B and the ''Juvenil B'' over FE Grama and draw from the ''Juvenil A'' at the Nou Sardenya|publisher=Girona FC|date=14 December 2020|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> Hooajal 2021–22 mängis ta ainult B-meeskonna eest, olles kaheksa väravaga meeskonna parim väravakütt. ==== Laen Sabadelli ==== 29. augustil 2022 laenutati Víctor ja tema meeskonnakaaslane Álex Sala üheks aastaks Primera Federacióni klubisse Sabadell. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticia/pau-victor-i-alex-sala-cedits-al-sabadell|title=Pau Víctor i Àlex Sala, cedits al Sabadell|trans-title=Pau Víctor and Àlex Sala, loaned to Sabadell|publisher=Girona FC|date=29 August 2022|access-date=30 August 2022|language=ca}}</ref> Ta lõi seitse väravat ja andis kuus resultatiivset söötu, aidates meeskonnal püsida kolmandas liigas.<ref>{{Cite web|url=https://www.diaridesabadell.com/2023/11/10/ce-sabadell-barcelona-at-pau-victor-bofill/|title=Pau Víctor, d’ídol a enemic: "El Sabadell té potencial per estar més amunt"|trans-title=Pau Víctor, from idol to enemy: "Sabadell have the potential to be more above"|publisher=Diari de Sabadell|date=10 November 2023|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> See äratas suuremates klubides huvi. 17. augustil 2023 pikendas Víctor oma lepingut Gironaga kuni 2025. aastani, kuid laenutati [[FC Barcelona]]sse, kus ta määrati samuti kolmandas liigas mängivasse meeskonda.<ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/pau-victor-cedit-al-barca-atletic|title=Pau Víctor, cedit al Barça Atlètic|trans-title=Pau Víctor, loaned to ''Barça'' Atlètic|publisher=Girona FC|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|language=ca}}</ref> Oktoobris kutsuti ta põhikoosseisu mänguks [[Granada CF|Granada]] vastu<ref>{{Cite web|url=https://golsmedia.com/futuras-estrellas/2023/10/07/pau-victor-marc-guiu-dos-promesas-barca-son-novedad-primer-equipo/|title=Pau Víctor y Marc Guiu, las dos promesas del Barça que son novedad en el primer equipo|trans-title=Pau Víctor and Marc Guiu, the two prospects of ''Barça'' who are news in the first team|publisher=Golsmedia|date=7 October 2023|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ning ta tuli ka pingilt kahes [[Copa del Rey]] mängus (Barbastro ja Unionistas de Salamanca vastu). B-meeskonnas oli Víctor alati tähtis lüli ja lõi 20 väravat, misjärel nad jäid play-off'ides [[Segunda División|Segunda Divisióni]] pääsemata.<ref>{{Cite web|url=https://www.fcbarcelona.es/es/futbol/barca-b/noticias/4047356/nueve-jugadores-finalizan-contrato-en-el-barca-atletic|title=Nueve jugadores finalizan contrato en el Barça Atlètic|trans-title=Nine players end contract at ''Barça'' Atlètic|publisher=FC Barcelona|date=30 June 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> === Barcelona === 24. juulil 2024 liitus Víctor ''Barçaga'' jäädavalt, sõlmides lepingu kuni 2029. aastani ja kuuludes esindusmeeskonna koosseisu.<ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4066407/pau-victor-blaugrana-until-2029|title=Pau Víctor, blaugrana until 2029|publisher=FC Barcelona|date=24 July 2024}}</ref> 30. juulil 2024 tegi ta debüüdi sõprusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kus ta lõi avavärava mängus, mille lõppseis jäi 2:2. Teist korda esines ta 3. augustil järjekordses sõprusmängus [[Madridi Real|Real Madridi]] vastu, lüües 2:1 võidus kaks väravat, mis oli piisav, et peatreenerile Hansi Flickile muljet pakkuda. Víctor tegi oma [[Primera División|La Ligas]] debüüdi 17. augustil, asendades [[Lamine Yamal|Lamine Yamali]] 2:1 võidumängus [[Valencia CF|Valencia]] üle.<ref>{{Cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/us/en/soccer/20240817/697890/gerard-martin-and-pau-victor-make-league-debut-for-barca-nrt.html|title=Gerard Martín and Pau Víctor Make League Debut for Barça|publisher=[[Mundo Deportivo]]|date=17 August 2024|access-date=18 August 2024}}</ref> Kuna Barcelonal oli bürokraatlik viga registreerida nii Víctorit kui ka tema meeskonnakaaslast Dani Olmot hooaja teiseks pooleks, oli võimalus, et mõlemast mängijast saavad [[Vabaagent|vabaagendid]].<ref>{{Cite web|last=Sanderson|first=Tom|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2025/01/01/la-liga-erases-two-fc-barcelona-players-from-official-squad-list/|title=La Liga Erases Two FC Barcelona Players From Official Squad List|publisher=[[Forbes]]|date=1 January 2025|access-date=1 January 2025}}</ref> 8. jaanuaril 2025 kiitis aga spordi ülemnõukogu heaks nii Olmo kui ka Víctori registreerimise, mis tähendas, et mõlemad mängijad said Barcelona eest osaleda La Ligas, [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], [[Copa del Rey|Copa del Reys]] ja lõpuks ka Hispaania Supercopa finaalmängus Real Madridi üle.<ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4196546/dani-olmo-and-pau-victor-registered-for-la-liga|title=Dani Olmo and Pau Víctor registered for La Liga|publisher=FC Barcelona|date=8 January 2025|access-date=8 January 2025}}</ref> === Braga === 25. juulil 2025 sõlmis Víctor Portugali klubiga [[SC Braga|Braga]] lepingu kuni 2030. aastani 12 miljoni euro suuruse summa eest. Víctor lahkus Barcelonast, kuna sai liialt vähe mängida. <ref>{{Cite news|url=https://scbraga.pt/pau-victor-e-gverreiro-ate-2030/|title=Pau Víctor é Gverreiro até 2030!|publisher=S.C. Braga|date=25 July 2025|access-date=25 July 2025|language=pt}}</ref> Braga jaoks on ta oluline täiendust ründeliinile ja üleminek oli oluline samm tema arengus ja mänguvõimaluste avanemises. <ref>{{Cite web|last=Barca Universal|url=https://sports.yahoo.com/article/pau-victor-credits-barcelona-captain-103000953.html|title=Pau Victor credits Barcelona captain for helping him secure Braga move – 'I always listen to his advice'|website=Yahoo Sports|date=2025-07-27|access-date=2026-06-04|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Víctori noorem vend [[Guillem Víctor]] on samuti jalgpallur. [[Kaitsja (jalgpall)|Paremkaitsjana]] mängib ta FC Barcelona B-s.<ref>{{Cite web|url=https://www.sport.es/es/noticias/futbol-base/guillem-hermano-pau-victor-106894837|title=Guillem, mucho más que el hermano de Pau Víctor|trans-title=Guillem, much more than the brother of Pau Víctor|publisher=[[Sport (Spanish newspaper)|Sport]]|date=11 August 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> == Karjääri statistika == (Viimati uendatud 16. mai 2026 seisuga)<ref>{{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup{{Efn|Includes [[Copa del Rey]], [[Taça de Portugal]]}} ! colspan="2" |League cup{{Efn|Includes [[Taça da Liga]]}} ! colspan="2" |[[UEFA|Europe]] ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="3" |[[Girona FC|Girona]] |2019–20 |[[Segunda División]] |1 |0 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |1 |0 |- |2020–21 |Segunda División |7 |0 |3 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Total !8 !0 !3 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !0 !0 !11 !0 |- | rowspan="3" |Girona B |2020–21 |[[Tercera División]] |14 |6 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1{{Efn|Appearance in [[2020–21 Tercera División|Tercera División play-offs]]}} |0 |15 |6 |- |2021–22 |Tercera División RFEF |31 |8 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |2{{Efn|Appearances in [[2021–22 Tercera División RFEF|Tercera División RFEF play-offs]]}} |0 |33 |8 |- ! colspan="2" |Total !45 !14 !0 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !3 !0 !48 !14 |- |Sabadell (loan) |2022–23 |Primera Federación |36 |7 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |36 |7 |- |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] (loan) |2023–24 |Primera Federación |35 |18 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |4{{Efn|Appearances in [[2023–24 Primera Federación|Primera Federación play-offs]]}} |2 |39 |20 |- |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2024–25 |[[Primera División|La Liga]] |21 |2 |2 |0 | colspan="2" |– |6{{Efn|Appearances in [[UEFA Champions League]]}} |0 |0 |0 |29 |2 |- |[[SC Braga|Braga]] |2025–26 |[[Primeira Liga]] |32 |10 |4 |0 |3 |2 |17{{Efn|Appearances in [[UEFA Europa League]]}} |5 | colspan="2" |– |56 |17 |- ! colspan="3" |Career total !175 !51 !9 !0 !3 !2 !23 !5 !7 !2 !219 !60 |} {{Märkused}} * [[Primera División|La Liga]] : 2024–2025 <ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/soccer/barcelona-win-la-liga-complete-2024-25-domestic-treble|title=Barcelona Win La Liga, Complete 2024-25 Domestic Treble|website=SI|date=2025-05-15|access-date=2025-05-16|language=en-US}}</ref> * [[Copa del Rey]] : 2024–2025 <ref>{{Cite news|last=Lowe|first=Sid|url=https://www.theguardian.com/football/2025/apr/27/barcelona-real-madrid-copa-del-rey-match-report|title=Barcelona win thrilling Copa del Rey and drive Madrid to red card fury|work=The Guardian|date=2025-04-26|access-date=2025-05-16|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> * [[Supercopa de España]] : 2025 <ref>{{Cite web|last=<!-- not stated -->|url=https://sports.yahoo.com/barcelona-smash-real-madrid-supercopa-210600135.html|title=Barcelona smash Real Madrid in Supercopa de España thriller|website=Yahoo Sports|date=2025-01-12|access-date=2026-06-03|language=en-US}}</ref> * Primera Federacióni parim väravakütt: 2023–2024 <ref>{{Cite web|url=https://www.bdfutbol.com/en/t/t2023-241rf1.html?tab=top|title=1st RFEF Group I 2023–24|publisher=BDFutbol|access-date=11 October 2023}}</ref> <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} * Pau Víctor at BDFutbol * Pau Víctor at LaPreferente.com (in Spanish) * {{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}} [[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Hispaanlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 04jtjusijrrb8vu9mcr4pv60j77n44j 1 718721 7193517 2026-07-15T18:06:48Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '"Euroopa päritolu Sambia poliitik" Minu meelest inglise päritolu Sambia poliitik oleks parem. ~~~~' 7193517 wikitext text/x-wiki "Euroopa päritolu Sambia poliitik" Minu meelest inglise päritolu Sambia poliitik oleks parem. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 21:06 (EEST) qeks8qlryfmopo48kq7a1fmt81pczub 0 718722 7193526 2026-07-15T19:24:40Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Hõbe-niklirohi | pilt = Hõbe-niklirohi.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Hõbe-niklirohi ''Odontarrhena argentea'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Niklirohi]] ''Odontarrhena'' | liik = '''Hõbe-niklirohi''' | binaar...' 7193526 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hõbe-niklirohi | pilt = Hõbe-niklirohi.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Hõbe-niklirohi ''Odontarrhena argentea'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Niklirohi]] ''Odontarrhena'' | liik = '''Hõbe-niklirohi''' | binaarne = ''Odontarrhena argentea'' | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Hõbe-niklirohi''' (''Odontarrhena argentea''), varem hõbe-kilbirohi (''Alyssum argenteum''), on taimeliik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. == Välislingid == * {{Elurikkus|2706}} [[Kategooria:Ristõielised]] 6nw9czht25rrth914qb1fxgyg9soa4f 0 718723 7193529 2026-07-15T19:37:31Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Liibanoni kivikress | pilt = Liibanoni kivikress.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Liibanoni kivikress ''Aethionema coridifolium'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kivikress]] ''Aethionema'' | liik = '''Liibanoni...' 7193529 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Liibanoni kivikress | pilt = Liibanoni kivikress.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Liibanoni kivikress ''Aethionema coridifolium'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kivikress]] ''Aethionema'' | liik = '''Liibanoni kivikress''' ''Aethionema coridifolium'' | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Liibanoni kivikress''' (''Aethionema coridifolium'') on taimeliik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Välislingid== * {{elurikkus|1329092}} [[Kategooria:Ristõielised]] 6tjs5y5x6ti2hceqh3pfvik4czzk3n9 0 718724 7193533 2026-07-15T19:52:50Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: '{{Infokast muusik | nimi = FBG Duck | pilt = FBG Duck 2019.jpg | sünninimi = Carlton Dequan Weekly-Williams | sünniaeg = [[6. detsember]] [[1993]] | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = [[4. august]] [[2020]] | stiil = [[Midwest rap]], [[drill]] | amet = räppar, laulukirjutaja | tegev = 2011–2020 | plaadifirma = [[Columbia Records]], [[Clout Boyz]] | seotud_esitajad = [[Fly Boy Gang]] | autogramm = FBG Duck autograph.svg }} ''...' 7193533 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = FBG Duck | pilt = FBG Duck 2019.jpg | sünninimi = Carlton Dequan Weekly-Williams | sünniaeg = [[6. detsember]] [[1993]] | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = [[4. august]] [[2020]] | stiil = [[Midwest rap]], [[drill]] | amet = räppar, laulukirjutaja | tegev = 2011–2020 | plaadifirma = [[Columbia Records]], [[Clout Boyz]] | seotud_esitajad = [[Fly Boy Gang]] | autogramm = FBG Duck autograph.svg }} '''Carlton Dequan Weekly-Williams''' ([[6. detsember]] [[1993]] – [[4. august]] [[2020]]), tuntud oma esinejanimega '''FBG Duck''', oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] räppar. Ta alustas oma karjääri Chicago drillmuusikamaastikul 2010. aastate alguses. Tema teravad laulusõnad ja agressiivne stiil peegeldasid tema kogemusi seoses tänavaelu ja gängide rivaalitsemisega. Ta pälvis avalikuse tähelepanu ka teiste räpparite üle nalja heitvate laulude ja pikaajaliste virtuaalsete sõnelustega. [[Chicago|Chicagos]], [[Illinois|Illinoisi]] osariigis sündinud Weekly-Williams hakkas muusikat avaldama [[2011]]. aastal [[YouTube|YouTube'is]] ja [[SoundCloud|SoundCloudis]]. == Diskograafia == === EP-d === * <nowiki>''</nowiki>[[Big Clout]]<nowiki>''</nowiki> (2018) === Mixtape'id === * <nowiki>''</nowiki>[[Look at Me]]<nowiki>''</nowiki> (2013) * <nowiki>''</nowiki>[[Different Personalities]]<nowiki>''</nowiki> (2015) * <nowiki>''</nowiki>[[This How I'm Coming]]<nowiki>''</nowiki> (2016) * <nowiki>''</nowiki>[[Different Personalities 2]]<nowiki>''</nowiki> (2017) * <nowiki>''</nowiki>[[This How I'm Coming 2]]<nowiki>''</nowiki> (2017) * <nowiki>''</nowiki>[[He Back]]<nowiki>''</nowiki> (2020) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 4c9w1m00bthivv1qnwffs5dvpgna3my 0 718725 7193552 2026-07-15T21:59:44Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Ekspressioon]] 7193552 wikitext text/x-wiki #suuna [[ekspressioon]] p2qmxwh93cqh69qp7f6w5mkhroyw9g9 0 718726 7193583 2026-07-16T01:19:14Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Liibanoni kivikress]] 7193583 wikitext text/x-wiki #suuna[[Liibanoni kivikress]] 8t8cerychzwanxbgiqwjuoq744iu4de 0 718727 7193584 2026-07-16T01:19:54Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Hõbe-niklirohi]] 7193584 wikitext text/x-wiki #suuna[[Hõbe-niklirohi]] acskcf1s5zeydbp16l3ikm1voa470qc 0 718728 7193585 2026-07-16T01:20:41Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Hõbe-niklirohi]] 7193585 wikitext text/x-wiki #suuna[[Hõbe-niklirohi]] acskcf1s5zeydbp16l3ikm1voa470qc 0 718729 7193586 2026-07-16T01:20:58Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Hõbe-niklirohi]] 7193586 wikitext text/x-wiki #suuna[[Hõbe-niklirohi]] acskcf1s5zeydbp16l3ikm1voa470qc 1 718730 7193608 2026-07-16T04:23:59Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''1920. aastal oli ta ehitusosakonna juhataja Põhja-Kaukaasia raudteede ehitamisel, kuni 1920. aastani, mil ta naasis iseseisvasse Lätti'' – neist üks aastaarv on arvatavasti vale. ~~~~' 7193608 wikitext text/x-wiki ''1920. aastal oli ta ehitusosakonna juhataja Põhja-Kaukaasia raudteede ehitamisel, kuni 1920. aastani, mil ta naasis iseseisvasse Lätti'' – neist üks aastaarv on arvatavasti vale. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 07:23 (EEST) t3w7khdq8n76e9l6xl7u6cph5rx61j4 1 718731 7193613 2026-07-16T04:38:53Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''2017. aastal asutas ta organisatsiooni Heade Muutuste Ühing (hiljem Tsentrilise Poliitika Ühing)'' – välismaiste ühenduste, parteide ja erakondade nimesid ei peaks üldjuhul tõlkima. ~~~~' 7193613 wikitext text/x-wiki ''2017. aastal asutas ta organisatsiooni Heade Muutuste Ühing (hiljem Tsentrilise Poliitika Ühing)'' – välismaiste ühenduste, parteide ja erakondade nimesid ei peaks üldjuhul tõlkima. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 07:38 (EEST) gcen1mus82u8mpf8sq7m1dv1ycyuslu 0 718732 7193647 2026-07-16T05:59:25Z Kuriuss 38125 Kuriuss teisaldas lehekülje [[Tartu grand prix]] ümbersuunamise [[Tartu Grand Prix]] asemele: Tuleb vahet teha auhinnal ja võistluse nimel 7193647 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tartu Grand Prix]] bg6iq168sdng3stfrz3rzdzlyi21sf6 0 718733 7193662 2026-07-16T06:42:30Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Pau Víctor]] 7193662 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pau Víctor]] 3ugh9tb7hnbv5z4i6ha0myp8ypczl5h 0 718734 7193663 2026-07-16T06:44:04Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[FBG Duck]] 7193663 wikitext text/x-wiki #suuna [[FBG Duck]] 62elkzy18xs6mz31380w5i2b355doog 0 718735 7193667 2026-07-16T06:46:35Z Tekatve 186289 Uus lehekülg: ''''Alar Just''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti ehitusteadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Alar_Just/est Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6c5d1c40-c98e-4e62-a0e3-91944c428d9e TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Alar Just lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i diplomeeritud ehitusinsenerina 1993 ning omandas samas tehnikateaduste magistri (1997) ja filosoofiadokto...' 7193667 wikitext text/x-wiki '''Alar Just''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti ehitusteadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Alar_Just/est Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6c5d1c40-c98e-4e62-a0e3-91944c428d9e TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Alar Just lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i diplomeeritud ehitusinsenerina 1993 ning omandas samas tehnikateaduste magistri (1997) ja filosoofiadoktori (2010) kraadi.<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Alar Just oli projekteerimisbüroo Resand AS peakonstruktor 1994-2010, [[:sv:Sveriges Tekniska Forskningsinstitut|Rootsi Tehnikauuringute Instituudi]] teadur 2010-16 ja [[Sisekaitseakadeemia]] dotsent 2012-18. Aastast 2017 on ta Rootsi uurimisinstituudi [[:sv:Rise (forskningsinstitut)|RISE]] teadur.<ref name=' ETIS' /> Tallinna Tehnikaülikoolis oli ta [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut|ehitiste projekteerimise instituudi]] vanemteadur 2010-13 ja dotsent 2013-16; [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut|ehituse ja arhitektuuri instituudi]] dotsent 2017-18, kaasprofessor tenuuris 2019-26 ning alates 2026 on täisprofessor tenuuris.<ref name=' ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teadustöö== Professor Alar Justi uurimisala on puitkonstruktsioonid, eriti nende tulepüsivus, samuti puitsillad.<ref name=' ETIS' /> Alar Just on [[Eesti Ehitusinseneride Liit|Eesti Ehitusinseneride Liidu]] liige aastast 1997.<ref name='ISIK' /> ==Isiklikku== Alar Justi isa Elmar-Jaan Just oli samuti ehitusteadlane ja [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] kauaaegne õppejõud.<ref name='ISIK' /> ==Tunnustus== * 2023 Eesti Puitmajaliidu tiitel Puitmaja Sõber * 2024 [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna]] aasta teadlane<ref name=' ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Alar_Just/est Alar Just] Eesti Teadusinfosüsteemis * Alar Justi [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=6150 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Just, Alar}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti ehitusteadlased]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 9lkq6rqj7qbg8g3rci457z521kdbohn 1 718736 7193677 2026-07-16T07:00:04Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Joniškise rajooni abipealik'' – kas tõesti selline nimetus? Raske uskuda. ~~~~' 7193677 wikitext text/x-wiki ''Joniškise rajooni abipealik'' – kas tõesti selline nimetus? Raske uskuda. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 10:00 (EEST) 8zf4yxs51z7az0nysazmc2cwvns4s1v 1 718737 7193688 2026-07-16T07:19:19Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''erakonnas "Arengu Eest/Eest!"'' – mingis teises artiklis oli erakonna nimeks tõlgitud "Arengu Eest/Poolt!", kas need on kaks erinevat erakonda? Tegelikult ei ole kombeks vähetuntud välismaiste ühenduste ja erakondade nimesid üldse tõlkida. ~~~~' 7193688 wikitext text/x-wiki ''erakonnas "Arengu Eest/Eest!"'' – mingis teises artiklis oli erakonna nimeks tõlgitud "Arengu Eest/Poolt!", kas need on kaks erinevat erakonda? Tegelikult ei ole kombeks vähetuntud välismaiste ühenduste ja erakondade nimesid üldse tõlkida. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 10:19 (EEST) 7fxs96oc407zepmz803d2v3hjq9d5zz 1 718738 7193690 2026-07-16T07:21:42Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''rahvusvahelise õiguse kraadiga'' – kas ongi sellise nimetusega kraad või siiski magistrikraad? ~~~~' 7193690 wikitext text/x-wiki ''rahvusvahelise õiguse kraadiga'' – kas ongi sellise nimetusega kraad või siiski magistrikraad? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 10:21 (EEST) h9y0vey76709z738o98cg4d6t9p3n8p 0 718739 7193710 2026-07-16T07:39:31Z Tekatve 186289 Uus lehekülg: ''''Taavi Liblik''' (sündinud [[10. märts]]il [[1981]]) on eesti mereteadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Taavi_Liblik Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Haridus== Taavi Liblik lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] insener-hüdrograafina 2004 ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]is merefüüsika alal magistri- (2008, ''cum laude'') ja doktorikraadi (2012).<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Taavi Liblik oli Eesti Mereakadeemias assistent 2004-06, :en:Ramboll|...' 7193710 wikitext text/x-wiki '''Taavi Liblik''' (sündinud [[10. märts]]il [[1981]]) on eesti mereteadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Taavi_Liblik Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Haridus== Taavi Liblik lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] insener-hüdrograafina 2004 ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]is merefüüsika alal magistri- (2008, ''cum laude'') ja doktorikraadi (2012).<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Taavi Liblik oli Eesti Mereakadeemias assistent 2004-06, [[:en:Ramboll|Ramboll Eesti AS-s]] keskkonnaekspert 2008-10 ja [[:de:Helmholtz-Zentrum für Ozeanforschung Kiel|Helmholtzi Ookeaniuuringute Keskuses]] [[Kiel]]is teadur 2013-15.<ref name='ETIS' /> Töötab aastast 2006 [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] meresüsteemide instituudis: insener 2006-12, teadur 2012-15, vanemteadur 2015-26, täisprofessor tenuuris alates 2026. Aastast 2020 on ta instituudi merefüüsika osakonna juhataja.<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6f513113-db17-4177-b2ac-e7241f12e49f TalTech teadusportaal]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Taavi_Liblik Taavi Liblik] Eesti Teadusinfosüsteemis * Taavi Libliku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=38266 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Liblik, Taavi}} [[Kategooria:Eesti mereteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5kplqd2v6z10g088gdszulym31mixcr 1 718740 7193722 2026-07-16T08:12:06Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: 'Ma pole suurem asi insener, aga kas "suruõhusüsteemid" ja "pneumaatika rakendused" ei tähenda sisuliselt sama asja? --~~~~' 7193722 wikitext text/x-wiki Ma pole suurem asi insener, aga kas "suruõhusüsteemid" ja "pneumaatika rakendused" ei tähenda sisuliselt sama asja? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 11:12 (EEST) 8vp2az7bfar8o2y1e46he5qu64us39y 0 718741 7193731 2026-07-16T08:46:13Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = Holden Commodore (VE) | tootja = [[Holden]] | klass = [[täismõõdus auto]] | tootmine = 2006–2013 | alias = Holden Berlina, Holden Calais, [[Holden Ute]], HSV E-seeria, [[Chevrolet Lumina]], [[Chevrolet Omega]], [[Pontiac G8]], [[Vauxhall VXR8]], CSV CR8 | kokkupanek = [[Adelaide]], [[Lõuna-Austraalia]] | eelkäija = [[Holden Commodore (VZ)]] | järeltulija = [[Holden Commodore (VF)]] | disainer = Peter Hughes (2003) | mootor = 3.0 L LF1 V6 (2006-2010),...' 7193731 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Holden Commodore (VE) | tootja = [[Holden]] | klass = [[täismõõdus auto]] | tootmine = 2006–2013 | alias = Holden Berlina, Holden Calais, [[Holden Ute]], HSV E-seeria, [[Chevrolet Lumina]], [[Chevrolet Omega]], [[Pontiac G8]], [[Vauxhall VXR8]], CSV CR8 | kokkupanek = [[Adelaide]], [[Lõuna-Austraalia]] | eelkäija = [[Holden Commodore (VZ)]] | järeltulija = [[Holden Commodore (VF)]] | disainer = Peter Hughes (2003) | mootor = 3.0 L LF1 V6 (2006-2010), 3.0 L LFW V6 (2010-2013), 3.6 L LY7 V6, 3.6 L LFX V6, 6.0 L L98 V8 (Manuaal 2008–2010), 6.0 L L76 V8 (Auto 2008–2010), 6.0 L L77 V8, 6.2 L LS3 V8 (HSV ja Pontiac), 7.0 L LS7 V8 (ainult HSV) | ülekanne = 4-käiguline GM 4L60-E automaatkäigukast, 5-käiguline GM 5L40-E automaatkäigukast, 6-käiguline GM 6L50 automaatkäigukast, 6-käiguline GM 6L80-E automaatkäigukast, 6-käiguline Aisin AY6 manuaalkäigukast, 6-käiguline Tremec T56 manuaalkäigukast | teljevahe = 2915 mm (114,8 tolli) (sedaan, universaal), 3009 mm (118,5 tolli) (tavasõiduauto) | pikkus = 4894–4900 mm (192,7–192,9 tolli) (sedaan), 4896–4904 mm (192,8–193,1 tolli) (universaal), 5040–5055 mm (198,4–199,0 tolli) (tavasõiduauto) | laius = 1899 mm (74,8 tolli) | kõrgus = 1471–1497 mm (57,9–58,9 tolli) | kaal = 1690–1825 kg (sedaan), 1837–1988 kg (furgoon), 1620–1777 kg (tavasõiduauto) | pilt = 2008 Holden Calais (VE MY09) V sedan (2010-06-17) 01.jpg }} '''Holden Commodore (VE)''' on [[täismõõdus auto]], mida tootis aastatel 2006–2013 [[General Motors|General Motorsi]] endine [[Austraalia]] [[tütarettevõte]] [[Holden]]. Holdeni "miljardi dollari beebiks" nimetatud auto oli saadaval keskmise hinnaklassi mudelina Holden Berlina ja luksusversioonina Holden Calais; universaalkerega autosid turustati nime all Holden Ute. [[Kategooria:Autod]] [[Kategooria:Automargid]] 1rb6y3pn3s96p1vx4xrhij21wpy5p61 102 718742 7193734 2026-07-16T08:53:20Z Toimiku Tõlkija 231703 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1363113720|Putney Pusher]]" tõlkimisel 7193734 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 Londonis Putney sillal naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi turvakaamera salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas internetis kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni politsei (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liinikahekordse bussi ette.<ref name="Hassan" /><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma refleksi arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust [[Sisetelevisioon|turvakaamera]] salvestise.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHassan2018">Hassan, Jennifer (28 June 2018). [https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ "A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved"]. ''[[The Washington Post]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke motiive, mainides nii nn jooksjaraevu, naistevihkamist kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> The Guardiani ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti Redditis.<ref name="garcia" /> 2021. aastal kirjutas näitekirjanik Sonya Kelly juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal Ameerika Ühendriikides.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> ja peeti kinni kolm isikut, kes kõik hiljem vabastati.<ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208 "Putney Bridge jogger assault investigation closed"]. ''[[BBC News]]''. 28 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul oma Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2026">Evans, Holly (15 June 2026). [https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html "Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case"]. ''[[The Independent]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval kautsjoni vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva Euroopa kuningakoja, sealhulgas Briti monarhiaga.<ref name="Montgomery" /> == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited|30em}} [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] kdenzxfs03dc9sckoac3y56clhgw304 7193735 7193734 2026-07-16T08:54:09Z Toimiku Tõlkija 231703 7193735 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 Londonis Putney sillal naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi turvakaamera salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas internetis kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni politsei (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liinikahekordse bussi ette.<ref name="Hassan" /><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma refleksi arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust [[Sisetelevisioon|turvakaamera]] salvestise.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHassan2018">Hassan, Jennifer (28 June 2018). [https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ "A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved"]. ''[[The Washington Post]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke motiive, mainides nii nn jooksjaraevu, naistevihkamist kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> The Guardiani ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti Redditis.<ref name="garcia" /> 2021. aastal kirjutas näitekirjanik Sonya Kelly juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal Ameerika Ühendriikides.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> ja peeti kinni kolm isikut, kes kõik hiljem vabastati.<ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208 "Putney Bridge jogger assault investigation closed"]. ''[[BBC News]]''. 28 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul oma Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2026">Evans, Holly (15 June 2026). [https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html "Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case"]. ''[[The Independent]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval kautsjoni vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva Euroopa kuningakoja, sealhulgas Briti monarhiaga.<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 2h45k3n2haa5ri3vt4d5e731ccig4l2 7193747 7193735 2026-07-16T09:05:53Z Toimiku Tõlkija 231703 7193747 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 Londonis Putney sillal naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi turvakaamera salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas internetis kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni politsei (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liinikahekordse bussi ette.<ref name="Hassan" /><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma refleksi arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust [[Sisetelevisioon|turvakaamera]] salvestise.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHassan2018">Hassan, Jennifer (28 June 2018). [https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ "A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved"]. ''[[The Washington Post]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke motiive, mainides nii nn jooksjaraevu, naistevihkamist kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> The Guardiani ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti Redditis.<ref name="garcia" /> 2021. aastal kirjutas näitekirjanik Sonya Kelly juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal Ameerika Ühendriikides.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> ja peeti kinni kolm isikut, kes kõik hiljem vabastati.<ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208 "Putney Bridge jogger assault investigation closed"]. ''[[BBC News]]''. 28 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul oma Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2026">Evans, Holly (15 June 2026). [https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html "Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case"]. ''[[The Independent]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval kautsjoni vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva Euroopa kuningakoja, sealhulgas Briti monarhiaga.<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] 9uaiaktm8as9bse7ztqoynsvuckuda2 0 718743 7193750 2026-07-16T09:12:51Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Epiteel-mesenhüüm-üleminek]] 7193750 wikitext text/x-wiki #suuna [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]] scef1u2d2yn5ww0yh2mzx6696a1kd21 0 718744 7193789 2026-07-16T10:57:06Z Kopo25 5046 Ageism alustamine 7193789 wikitext text/x-wiki '''Ageism''' ehk vanuseline [[diskrimineerimine]] on inimeste ebaõiglane kohtlemine, stereotüüpide rakendamine või eelarvamused nende vanuse alusel. Kõige sagedamini kasutatakse seda mõistet eakate inimeste diskrimineerimise kirjeldamiseks, kuid vanuseline diskrimineerimine võib puudutada ka nooremaid vanuserühmi. Mõiste '''ageism''' võttis 1969. aastal kasutusele Ameerika arst ja [[Gerontoloogia|gerontoloog]] '''Robert Neil Butler'''. Ta kasutas seda kirjeldamaks eelarvamusi ja diskrimineerimist eakate inimeste suhtes, tuginedes mõistete ''[[seksism]]'' ja ''[[rassism]]'' eeskujule. Hiljem on mõiste tähendus laienenud ning hõlmab igasugust vanusel põhinevat diskrimineerimist. Paljudes riikides on vanuseline diskrimineerimine seadusega keelatud, eriti töösuhetes ja avalike teenuste osutamisel. Vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks edendatakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning teadlikkust vanusega seotud stereotüüpide kahjulikust mõjust. [[Kategooria:Diskrimineerimine]] sz7pjqyonyr0euwg3ytleo4lkquegif 7193792 7193789 2026-07-16T11:01:51Z Kopo25 5046 Pildi lisamine 7193792 wikitext text/x-wiki [[Fail:Robert N. Butler 2004.jpg|pisi|'''Robert N. Butler''', USA Riikliku Vananemisinstituudi ''(National Institute on Aging'') asutajadirektor, kes võttis kasutusele mõiste '''„Ageism“'''.]] '''Ageism''' ehk vanuseline [[diskrimineerimine]] on inimeste ebaõiglane kohtlemine, stereotüüpide rakendamine või eelarvamused nende vanuse alusel. Kõige sagedamini kasutatakse seda mõistet eakate inimeste diskrimineerimise kirjeldamiseks, kuid vanuseline diskrimineerimine võib puudutada ka nooremaid vanuserühmi. Mõiste '''ageism''' võttis 1969. aastal kasutusele Ameerika arst ja [[Gerontoloogia|gerontoloog]] '''Robert Neil Butler'''. Ta kasutas seda kirjeldamaks eelarvamusi ja diskrimineerimist eakate inimeste suhtes, tuginedes mõistete ''[[seksism]]'' ja ''[[rassism]]'' eeskujule. Hiljem on mõiste tähendus laienenud ning hõlmab igasugust vanusel põhinevat diskrimineerimist. Paljudes riikides on vanuseline diskrimineerimine seadusega keelatud, eriti töösuhetes ja avalike teenuste osutamisel. Vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks edendatakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning teadlikkust vanusega seotud stereotüüpide kahjulikust mõjust. [[Kategooria:Diskrimineerimine]] 9zd63a9o965lx900lnsyukqrrr6w04k 1 718745 7193800 2026-07-16T11:10:32Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Dissertation Dorpat 1879: Über die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus.'' - tõlkimata või miks sellisel seostamata kujul keset muud eestikeelset teksti? ~~~~' 7193800 wikitext text/x-wiki ''Dissertation Dorpat 1879: Über die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus.'' - tõlkimata või miks sellisel seostamata kujul keset muud eestikeelset teksti? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 14:10 (EEST) 9j4pmixgafuobblgao4jmxa6h30n9fp 0 718746 7193803 2026-07-16T11:21:39Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo | omakeelne_nimi = Office of the United States Trade Representative | embleem = US-TradeRepresentative-Seal.svg | embleemiallkiri = | pilt = Flag of the United States Trade Representative.svg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1962 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp...' 7193803 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo | omakeelne_nimi = Office of the United States Trade Representative | embleem = US-TradeRepresentative-Seal.svg | embleemiallkiri = | pilt = Flag of the United States Trade Representative.svg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1962 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Washington]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja | juht_nimi = [[Jamieson Greer]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|Presidendi täitevvõimu kantselei]] | allorg = | eelarve = 73 mln $ <br/> (2021; u 64 mln €) | töötajaid = 200 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.ustr.gov/ www.ustr.gov] | ideoloogia = | märkused = }} '''Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo''' ([[inglise keel]]es ''Office of the United States Trade Representative'') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[valitsusasutus]], mis tegeleb väliskaubandusega.<ref>{{Cite web|title=Mission of the USTR {{!}} United States Trade Representative|url=https://ustr.gov/about-us/about-ustr|access-date=2021-03-12|website=ustr.gov}}</ref> See kuulub [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|presidendi täitevvõimu kantselei]] alla ning on [[Ameerika Ühendriikide valitsus|valitsuse]] tasandil. Kaubandusesindaja on [[USA president|presidendi]] nõunik ja kõneisik kaubandusküsimustes. Kaubandusesindaja Bürool on [[Washington]]is, [[Genf]]is ja [[Brüssel]]is üle 200 töötaja. Kaubandusesindaja Büroo loodi aastal 1962 ning seda juhib Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja. Kaubandusesindaja on alates aastast 2025 [[Jamieson Greer]]. ==Ameerika Ühendriikide kaubandusesindajate loend== * 1962–1966: [[Christian Herter]] * 1967–1969: [[William M. Roth]] * 1969–1971: [[Carl J. Gilbert]] * 1971–1974: [[William Denman Eberle]] * 1975–1977: [[Frederick B. Dent]] * 1977–1979: [[Robert S. Strauss]] * 1979–1980: [[Reubin Askew]] * 1981–1985: [[Bill Brock]] * 1985–1989: [[Clayton Yeutter]] * 1989–1993: [[Carla Anderson Hills]] * 1993–1996: [[Mickey Kantor]] * 1997–2001: [[Charlene Barshefsky]] * 2001–2005: [[Robert Zoellick]] * 2005–2006: [[Rob Portman]] * 2006–2009: [[Susan Schwab]] * 2009–2013: [[Ron Kirk]] * 2013–2017: [[Michael Froman]] * 2017–2021: [[Robert Lighthizer]] * 2021–2025: [[Katherine Tai]] * 2025– : [[Jamieson Greer]] ==Vaata ka== * [[Rahvusvahelise Kaubanduse Amet]] * [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduse Komisjon]] * [[Ameerika Ühendriikide Kommertsteenistus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.ustr.gov/ Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] cqsstxwq2tgzj2x2uyim1tvrordeike 0 718747 7193806 2026-07-16T11:32:27Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 7193806 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 2cudt5slzert72vw247riaeuk750pto 0 718748 7193807 2026-07-16T11:32:32Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 7193807 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 2cudt5slzert72vw247riaeuk750pto 0 718749 7193808 2026-07-16T11:32:36Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 7193808 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 2cudt5slzert72vw247riaeuk750pto 0 718750 7193809 2026-07-16T11:32:42Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 7193809 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 2cudt5slzert72vw247riaeuk750pto 0 718751 7193810 2026-07-16T11:32:46Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 7193810 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindaja Büroo]] 2cudt5slzert72vw247riaeuk750pto